Tööstus (november 2021) by Eesti Päevalehe

TÖÖSTUS Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

November 2021

METALLITÖÖTLUSMASINAD / AUTOMATISEERIMINE Demek CNC OÜ tegeleb metallitöötlemispinkide ja -tarvikute tarnimisega. Lisaks sellele pakume automatiseerimislahendusi ning metallitöötlemispinkide remondi- ja hooldusteenuseid. Meilt saad täislahenduse!

Meie eelisteks on kompetents, paindlikkus ja reageerimiskiirus ning kogemustega töötajad, kes on antud valdkonnas töötanud 10–30 aastat.

Küsi pakkumist! Saame korraldada demo ka Teie kontoris. Demek CNC OÜ • Artelli 8c, 10621 Tallinn • tel 520 9121 • info@demek.ee • www.demek.ee

TÖÖSTUS

Sisu on võimas, kuid raamid on ähmased Tööstusel on Eestis kanda oluline roll – seda nii sisemaise toodangu kui ka ekspordi mõttes, töökohtade hulga, makstavate palkade ja riigikassasse jõudvate maksude poolest. Tugevaid tegijaid on Eestis palju ja neid jagub väga erinevatesse sektoritesse – toidust metallini, puidust plastini. Tehnoloogia areng on Eestis kiire, ehkki tuleb teha kärmeid ja küllalt pikki samme, sest maailmas on selles valdkonnas ka märksa kiiremaid arenguid. Ettevõtjad on meil targad ja tegusad ning erialaliidud annavad neid esindades üldjuhul oma parima. Kindlasti pole Eestis poliitikut, kes tööstuse olulisust pisendada püüaks. Ometi on süsteemselt midagi puudu – õigemini küll kedagi. Näiteks tööstusminister, kes kõik selle valdkonna teemad kokku koondaks ja üksiti ka nende eest vastutaks. Praegu jagunevad mitmed teemad eri ministeeriumite vahel – mis kuulub majandus-, mis rahandus-, mis hoopis haridus- ja teadusministeeriumi kompetentsi. Vähe sellest, et tööstusteemadel pole oma ministrit, pole kantsleritki! Ja nii juhtub, et kui on oluline teema, mis puudutab Eestis kõike ja kõiki, näiteks rohepööre, siis pole selle kohta

ka mitte seadust, mis annaks kõigile võimaluse ühtmoodi aru saada, mida eeldatakse ning kuidas seda mõõdetakse. Igaüks annab oma panuse, lähtudes küll teiste riikide sama valdkonna esindajate praktikast, küll oma paremast äranägemisest. Tegutsedes luuakse palju head nii elukeskkonna arendamisel kui ka innovatsiooni mõttes, aga tegijad ei tea kunagi, kas nad on teinud piisavalt. Anne-Mari Alver

TÖÖSTUS Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS

KERGKONVEIERLINTE NING JÕUÜLEKANDE-LAMERIHMU KVALITEETTOOTJATELT. Hammasrihmade katmiseks kasutatakse erinevaid materjale:

• SILIKOON – väga hea haakuvusega, UV-kindel, sobib kontakti toiduainetega. • ELASTOMEER – erineva kõvadusega kummi ja kautšuki segud. • PVC – polüvinüülkloriid – soodsa hinna, erineva kõvaduse ja kujuga. • TPU – PU – POLÜURETAAN – erineva kõvaduse ja kujuga, sobib kontakti toiduainetega.

UUDISTOOTED! KATTEGA HAMMASRIHMAD

KONTAKT: Lindimees OÜ | Lehe 22, Tallinn, 13426 Harjumaa | tel 512 1884info@lindimees.ee

www.lindimees.ee

KEEVITUS

PAINUTAMINE LASERLÕIKUS KEERMESTAMINE

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

KEEVITUS

865.050

seeria

LIHVIMINE

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

KEERMESTAMINE

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

KEEVITUS

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

Masinaehitus areneb kriiside kiuste

Foto: Rene Altrov

Masina- ja metallitööstus on suurim töötleva tööstuse tööandja.

Eesti tööstusel on väärikas ajalugu. Eesti Masinatööstuse Liidu eelkäijaks peetakse 23. aprillil 1936 asutatud Üleriiklikku Eesti Metallitöösturite Liitu, mistõttu tähistati sel aastal soliidset 85. aastapäeva. Anne-Mari Alver EML on 140 liikmesettevõttega organisatsioon, mis teeb sellest suurima liikmeskonnaga töötleva tööstuse erialaliidu. Masina- ja metallitööstuse on Eesti majanduses mänginud läbi aegade väga olulist rolli ja teeb seda ka praegu. Mitmed riigid ongi võtnud oma prioriteediks eraldi masina- ja metallitööstuse arendamise, sest selle tulemusena luuakse toodetele kõrgemat

lisandväärtust ja kasvab ettevõtete tehnoloogilise võimekuse tase. Statistikaameti andmetele tuginedes on Eesti töötlevas tööstuses hõivatud enam kui 120 000 inimest ja tööstusettevõtete toodetud lisandväärtus moodustab 75% Eesti ekspordikäibest. Masinatööstuse osatähtsus hõlmab üle 30% töötleva tööstuse hõivatusest. Müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana on masinatööstuse roll viimasel aastal selgelt kasvanud ning sellel on oluline mõju meie majanduse ja teiste tööstusharude uuenduste ja innovatsiooni arendajana läbi masinaehituslike tehnoloogiliste lahenduste.

Pürgida tuleks väärtusahelas kõrgemale

Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees Tõnu Lelumees kommenteerib Statistikaameti andmeid liidu aastaraamatus väitega, et need näitajad on riigi

seisukohalt märkimisväärsed, kuid selle sektori sisemist olukorda ja tulevikuväljavaateid iseloomustavad kõhklused. “Eesti masinatööstuse arengut iseloomustab suuresti liigne sõltuvus ebastabiilsest majandussituatsioonist, mille on eelkõige tinginud COVIDi üldine mõju, tarneahelate globaalsed muutused ja väikese avatud majandusega riigi positsioon ajal, mil paljud riigid on võtnud suuna pigem majanduse suletusele ning siseturu kaitsmise poliitika kujundamisele. Sellele omakorda lisab mõrasid riikliku tööstuspoliitika ja -strateegia puudumine ning valitsuse vähene tähelepanu sektorile, terav oskustööliste, spetsialistide ja inseneride puudus. Kasuks ei tule ka koostöö puudumine ja sektori väga väikeste ettevõtete killustatus, mis pärsib investeeringuid teadusja arendustegevusse, sh tootearenduse, digitaliseerimise, automatiseerimise ja robotiseerimise valdkondades. Kõigist neist teguritest

TÖÖSTUS

sõltub kogu masinatööstuse olemasolevate ja ka uute ettevõtete areng, konkurentsivõime säilimine ja kasv. Riigi koostatud prognoosides ja visioonides on küll nähtud masinatööstuse olulist osa SKP kujundamisel, kuid siiani ei ole välja töötatud meetmeid ega seatud selgeid eesmärke, et masinatööstuses valitsevaid probleeme lahendada. Kasvada ei ole võimalik, kui eeldused selleks pole täidetud,” kirjeldab Tõnu Lelumees ning lisab, et kui Eesti majanduse üldiseks probleemiks on ettevõtete väiksus, siis masinatööstuses moodustavad väiksemad kui kümne töötajaga ettevõtted koguni üle 70%. Selle pinnalt ei ole keeruline selgitada, miks ei suudeta piisavalt panustada innovatsiooni ja arendustegevuse kasvatamisse. Ühest küljest on see andnud Eesti ettevõtluskeskkonnale juurde palju paindlikkust, sest väikeste mahtude ja mõne töötajaga ettevõtete puhul on kiire ümberkohandumine muutuvas keskkonnas võimalik. Samas ei ole enamik nendest ettevõtetest eraldiseisvalt võimelised tegema märkimisväärseid investeeringuid väärtusahelas kõrgemale liikumiseks ja kasvamiseks.

Tööjõu leidmise keeruline väljakutse

Konjuktuuriinstituudi andmetel kasvas viimastel aastatel enne COVID-19 kriisi töötlevas tööstuses ettevõtete osakaal, kes hindasid tööjõu puudust peamiseks kasvu pidurdavaks teguriks. Samal perioodil oli Eestis töötuse määr ajalooliselt madal ehk Eestis polnud piisavalt vaba tööjõudu, kelle hulgast töötajaid värvata. Viimase aasta jooksul on Eestis töötuse määr seoses COVID-19 põhjustatud majandussurutisega kasvanud. Siiski on see tõus pikeFoto: Shutterstock

6 November 2021

Foto: Shutterstock

mas perspektiivis eeldatavasti ajutine. Nii või teisiti ei pruugi kõikidele töökohtadele leiduda tööturul vabu töökäsi, sest olenevalt ametikohast on tööstusesse vaja spetsiifiliste oskustega inimesi, toob välja SA Kutsekoda tehtud uuring, milles analüüsiti majanduse üleselt töötleva tööstusega seotud ametite tööjõuvajadust ja kõrvutati seda kooliõpetajate arvudega. Analüüsitud uue tööjõu vajadus on umbes 26 350 inimest järgmise 10 aasta jooksul, mis on umbes 25% praegusest hõivest. Tuleviku tööjõuvajadusest suurima osa moodustab pensionile siirdujate asendamise vajadus, lisaks on tööstuses järgmisel kümnel aastal oodata ka väikest hõive kasvu. Kiireim hõive kasv on tööstusjuhtide ja inseneride hulgas, kus kümne aastaga võiks tööjõu olemasolul hõivatute arv kasvada kuni 12%. Mehhatroonikute, tehnikute ja lukkseppade hulgas on prognoositud hõive kasv 3%. Kuigi sead-

mete hulk tööstuses suureneb ning nende hooldajaid ja seadistajaid on tulevikus vaja rohkem, ei toimu muutus kiiresti. Uute seadmete ost on ettevõttele investeering, mis on vaja hoolikalt läbi kaaluda. Arvestada tuleb tootmismahte, seadme keerukust, töötajate palgataset, seadme hoolduskulusid jne.

Rohepööre esitab uusi nõudeid

Võib arvata, et tööstuses püsivad elujõulistena just need ettevõtted, kus on palju kõrgtehnoloogilisi töökohti. Sellistel töökohtadel arendatakse, käitatakse ja hooldatakse seadmeid ja seadmeparke. Samuti toimub kõrgtehnoloogilistel töökohtadel tootearendus, mis vastab rahvusvahelistele nõudmistele energiatõhususe ja keskkonnamõju vähendamise osas. Kogu Euroopa töötlev tööstus peab lähiajal rohepöörde kontekstis oma tegevused ümber mõtestama ja ökoloogilist jalajälge vähendama. See tähendab näiteks, et iga töötaja jaoks muutuvad sellised oskused nagu optimeerimine ja materjalidega säästlikult ümberkäimine veelgi tähtsamaks. Töötleva tööstuse uuringust selgub, et metalli- ja masinatööstuse tööstusjuhtidel ja inseneridel on vaja täiendada kõrgtehnoloogiliste seadmete arenduse, kvaliteedijuhtimise ning andmeanalüüsiga seotud oskusi. Lisaks peavad nad olema rahvusvahelistumise ning tiheda konkurentsi tingimustes valmis end turunduse ja kommunikatsiooni alal täiendama. Metalltoodete ja -konstruktsioonide valmistajad, masinate ja seadmete tehnikud, mehhatroonikud ning elektrikud vajavad aga üha enam kõrgtehnoloogiliste seadmete ja seadmeparkide käitamise, paigaldamise, hoolduse ning parandamise alaseid oskusi.

www.ssab.com

anti.metsamaa@ssab.com

Tehke terase valik tuginedes terase omadustele, tööstusvaldkonnale või toote kasutusalale, õige terasemark on leitav endisest kiiremini.

Mitmekülgse kasutusvaldkonnaga konstruktsiooniteras suurepäraste külmvormimise omadustega.

SSAB Boron on karastatav teras mis on mõeldud kulumiskindlate toodete valmistamiseks.

SSAB Form – hea külmvormitavusega teras. Eriti sobilik suurtele seeriatele mehaaniliste omaduste ühtluse poolest.

SSAB Laser Plus on madalate jääkpingetega ning suurepärase pinnakvaliteediga materjal kasutamiseks laserlõikusel. Ainulaadne garantii tasapinnalisusele ka pärast laserlõikust.

Lai valik ilmastikukindlaid teraseid. Corten teras võimaldab hoida madalaid kulusid läbi toote kasutusea.

TÖÖSTUS Fotod erakogu

Sirje Potisepp ilma pühendumiseta töötada ei oskagi Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp teeb tööpäevi, mille pikkust ta tunnistadagi ei julge, ja maandab end peaaegu igapäevase intensiivse liikumisega. Anne-Mari Alver Toiduainetetööstusel on Eesti majanduses kanda oluline roll – lisaks sellele, et söögita ei saa läbi ei noor ega vana, ekspordivad Eesti toidutootjad 35% toodangust, moodustades sellega 8% kogu töötleva tööstuse ekspordist. Kuid vaatamata sellele, et enamik eestlasi eelistab toidupoes eestimaist, seisab tootmissektor praegu väga keeruliste väljakutse ees. “Toidutööstus on praegu olukorras,

kus ta varem mitte kunagi olnud pole,” märgib Sirje Potisepp ja lisab, et nii kriise kui ka järske hinnatõuse on loomulikult nähtud varemgi, kuid mitte kunagi pole kõik probleemid kuhjunud korraga. Hinnatõusude mõjust on toidutootjatel võimatu mööda vaadata – elekter on kallinenud 2,5 korda, gaas 4 korda, kütuse hinnatõuse näevad kõik – ilma nendeta toiduainetööstus hakkama ei saa. Pakendid, milleta samuti ei saa, on

läinud vähemalt 30% kallimaks. Kriis algas koroonaviirusega, mis lõi korraga nii töötajaskonda kui ka tarnetähtaegu. Lisaks muutus turg peaaegu tunnipealt, sest paljud toitlustusasutused peatasid töö. Palgasurvegi pole tähtsusetu faktor, sest toidutööstuses on palgatõus umbes 10%. Ja loomulikult tooraine, eriti teravili, mis mõjutab söödast kuni leiva hinnani riiulitel ning mille hinnad tõusevad lausa tundidega. “Aga kõige selle juures peavad inimesed süüa saama, sõltumata sellest, milliste raskustega selle tootmine seotud on,” arutleb Sirje Potisepp. Kui tootmiskulud üha kasvavad, siis turustuse poolelt “tervitab” toidutootjaid jaemüügikettide surve hoida toiduNovember 2021 11

TÖÖSTUS ainete hinnad madalal – kaupluste konkurents on karm ja kindlasti ei tee Lidli avamine seda kergemaks. Teada on ka tõsiasi, et meie tarbijad on hinnatundlikud ja kui toiduhinnad kerkivad, hakkavad inimesed tihti toidult kokku hoidma ning otsima võimalikult soodsaid pakkumusi, see aga ei tee tootjate perspektiivi roosilisemaks.

Kriis hoiab vormis

Sirje Potisepp on olnud Eesti toidu ja selle tootjate eestkõneleja juba 16 aastat. Daam naerab, et talle meeldib enese kohta öelda, et ta on liikunud töökohti mööda otsekui õielt õiele ja praegu on ta juba kolmandal õiel. Kui välja arvata aasta Põhja-Tallinna linnaosa vanemana, on ta olnud kogu aeg seotud toiduainete ja jookide tootmisega – esimene pikk osa tööteest möödus Remedia joogitööstuses. Ka poliitiline karjäär katkes toiduga seotult – Potisepp astus välja Isamaast, sest sealsed tipud toetasid tol ajal suhkrumaksu kehtestamist. Liidujuhi tööd ei saa teha pühendumiseta – Sirje Potisepp on toiduliiduga seotud praktiliselt 24/7 ja tunnistab ise, et kindlasti mitte pole tema puhul tegemist kerge kaaslase või kolleegiga. Ometi ei kujutata ilmselt selles sektoris tööd ilma temata ettegi. Selle tunnistajateks on nii kolmeaastased töölepingud, mida üha uuendatakse, kui ka mitmed kõrged autasud – näiteks presidendilt saadud Valgetähe teenetemärk, Kaubandus-Tööstuskoja aumärk ja Maaeluministeeriumi nii hõbedane kui ka kuldne aumärk. Lisaks valiti Sirje TalTechi aasta vilistlaseks 2019.

Kriisiajal ei läinud minister enne magama, kui toitu vedavad autod liikuma olid pääsenud.

Vaatamata väga suurele töökogemusele pakub iga päev Sirje Potisepale uusi väljakutseid ja õppimisvõimalusi. “Ma teen alati valmis oma järgmise päeva tööde nimistu ja kindlasti ei lõpeta ma tööpäeva enne, kui kõik tehtud saab,” ütleb ta ning arutleb, et võib-olla tuleb kunagi temagi elus aeg, kus ta võib hommikul otsustada, et tõusmisega pole kiiret, võib rahumeeli raamatut lugeda, ent senimaani tal selliseid päevi olnud ei ole. 12 November 2021

“Kriis hoiab vormis,” kinnitab Potisepp ja kutsub lahkesti kõiki huvilisi proovima, mida liidujuhi töö enesest tegelikult kujutab. “Vaja on tohutut kohuse- ja vastutustunnet, seda mul on. Ja diplomaatiat – sellest jääb mul veidi puudu,” analüüsib ta ennast. Motivatsioonist rääkides teatab ta aga rõõmsalt, et tema kohta käib ilusti vanarahva ütlemine: “Kiida lolli ja loll jookseb end surnuks!” Kaasinimesigi hindab Sirje Potisepp tihti nende pühendumise järgi. Toidutööstuse juhte ja töötajaid kiidab ta kogu südamest, ent sama ausalt jagub kiidusõnu ka näiteks lühikest aega IT- ja väliskaubandusministri ametit pidanud Kaimar Karule – kui eriolukorra kehtestamisel piirid tunnipealt sulgusid, ei läinud ministergi enne magama, kui teel olevate autojuhtide kojupääsuluba käes oli ning toidutööstuse tarned tänu sellele õigel ajal kohale jõudsid. Vastutuse mittevõtmine aga muudab Potisepa vägagi pahaseks. Nii näiteks viitab ta mitmetele populaarsetele suunanäitajale, kes toidust kuigi palju teadmata mõningaid tootegruppe põhjendamatult halvustavad või suisa ohtlikuks nimetavad. Pahameelt on temas tekitanud ka ebavõrdse konkurentsi tekkimine – näiteks see, kui Eesti joogitootjad pidid ausalt aktsiisi makstes konkureerima sa-

laviinaga, mida tihti müüdi samas poes. Pikk töö ning nii politsei kui ka tolli- ja maksuameti kaasamine viis sihile – tänapäevane noorem joogiostja pole salaviinast ilmselt kuulnudki.

Parimaks taastajaks on liikumine

“Ma olen juhina teatud mõttes äärmuslik. Kõik lasen läbi enda,” märgib Sirje Potisepp, kui temalt juhtimisstiili kohta küsida. Parimaks taastumisviisiks peab Potisepp liikumist. Aastaid oli tema lemmikalaks rallisõit ja ta on korduvalt Eesti parimaks naissõitjaks tunnistatud. Tugeva rahvarallikarjääri lõpetas ootamatu ning spordiga mõneti iroonilisel viisil seotud vigastus – väljasõidetud karikate ja medalite hulk oli nii suur, et kui Potisepp autost nendega täidetud kasti välja tõstis, vigastas ta tugevalt selga. Praegu on tema lemmikalaks kombineeritud liikumine, mis kätkeb endas nii kepikõndi kui ka jooksmist. Viimasel ajal on rõhk liikunud pigem kepikõnnile, sest kunagi tavaliste suusakeppidega alustanud sportlik daam tellis endale raskuste ja vedrustusega BungyPumpi kepid, mille raskus teeb jooksmise veidi ebamugavamaks, kuid samas pakub nendega käimine jooksmisega võrreldes suurematki koormust. “Trennides olen eluaeg käinud,

TÖÖSTUS aga plaanipäraselt liikuma hakkamine eriolukorrast saati oli teadlik otsus. Tegin sellega algust kohe, kui pandeemia algus lõpetas vastuvõtud ja suur osa kontoritööst liikus koduseinte vahele. Otsustasin, et saan ennast viiruse eest kaitsta liikudes – käin ja jooksen vabas õhus iga päev seitse kilomeetrit, lisaks teen 40 minutit jõuharjutusi,” selgitab Sirje Potisepp ning lisab, et kui mõnel päeval trenn vahele jääb, tunneb ta sellest puudust. Lisaks sportlikule liikumisele meeldib talle ka aias askeldamine ja metsas korjeretkedel käimine. Enne pandeemiat meeldis talle väga kogu perega reisimas käia. Hulk maailma põnevaid riike on ühiselt läbi rännatud ja Potisepp loodab, et häid reise tuleb tema elus veel. “Lugeda olen ka tohutult armastanud, keskkooli ajal lausa neelasin raamatuid, aga praegu pole selleks praktiliselt üldse aega,” märgib ta ja lubab, et kui “vanaks hakkab”, eks siis loeb jälle.

Väljakutsete lõppu pole näha

Vanaks hakkamiseks aga pole Sirje Potisepal ilmselt veel niipea aega – toidusektor seisab üha ja üha uute väljakutse ees. Tühja juttu ja poliitkorrektseid fraase liidujuht ei loobi, vaid tunnistab ausalt, et kogu rohepöörde teema teeb teda väga murelikuks. “Sellest, et tulevik on roheline ja rohepööre tuleb, saavad ilmselt nüüd juba absoluutselt kõik aru. Sisust ja selle tegelikust elluviimisest aga mitte ning väidan, et see kõik tekitab ebakindlust ettevõtjates ja hirme tarbijates,” arutleb ta ja lisab, et näeb igapäevaselt, kuidas otsuseid võetakse vastu loosunglikult kõige kõrgemal tasandil poliitikute poolt, ellu-

14 November 2021

viimine jääb paraku kõikide teiste mureks. “Rohepööre puudutab nii põllumajandustootmist kui ka toidutootmist väga palju, vaat et pea kõige rohkem – kõik muudatused mis iganes sektoris jooksevad lõpuks kokku toiduainete hinda. Läbi selle puudutab ja mõjutab see pööre kõiki tarbijaid. Tõsi, minu meelest rikkamate maade tarbijaid vä-

Seadustesse kipuvad vahel imbuma konkreetsed ärihuvid.

hem, sest neil on sissetulekud suured, vaesemate riikide tarbijaid aga väga olulisel määral, sest hinnad tõusevad,” kirjeldab ta. “Murelikuks teeb see, et näen, kuidas rohepöördes ei ole koordineerimist, selget ja pikaajalist poliitikat ega ka suunda. Meie ettevõtted teevad keskkonnahoiuks erinevaid tegevusi, alustades uuenduslike ja ressursse säästvamate tehnoloogiatega ja lõpetades pakendiuuendustega, kuid siis selgub, et ametnike arvates see ei sobi ning tunnustamist ei maksa lootagi. See on kurb ... Samas näen, kuidas rohepöörde varjus ja nimel teatud isikud ja huvigrupid suruvad oma ärihuvidest lähtuvalt peale lahendusi, milledel puuduvad igasugused mõjuanalüüsid tegelikest mõjudest keskkonnale,” ütleb ta ning selgitab, et peab seejuures silmas näiteks korduskasutuspakendeid toidule. “Oma pika töötamisaja jooksul näen seadusesätteid, kus seletuskirja lausa konkreetne ärihuvi sisse kirjutatud, ja ma ei pea seda normaalseks. Väga sooviksime näha konkreetset eesmärki, plaani ja elluviimiseks mõistlikku ajaraami ning mis see kõik maksma läheb riigile, ettevõtjatele ja tarbijatele. Teha tasa mitmekümnete aastate tegemata töö ja otsused mõnede aastatega on problemaatiline, kui mitte võimatu. Siis teavad ka ettevõtted paremini ja sihitumalt oma tegevusi planeerida, investeeringute plaane teha ja väga tähtis on, et inimesed sellega kõik ka kaasa tuleksid ning oleksid valmis ja võimelised maksma,” arutleb ta.

Ruumimurest vabaks!

Sinu personaalne lahendus – ühe telefonikõne kaugusel. Näidised uudistamiseks: Võru mnt 2b, Kambja Lisaväärtus ettevõtte logona

STANDARDLAHENDUSED: 200 m2 10 x 20 x 4 m (räästa kõrgus) 450 m2 15 x 30 x 4,5 m (räästa kõrgus) 800 m2 20 x 40 x 5 m (räästa kõrgus 1000 m2 20 x 50 x 6 m (räästa kõrgus)

RUUMIMURE LAHENDAB ILMASTIKUKINDEL KUUMTSINGITUD TERASKARKASSIGA PVC-HALL

KAS TEADSID, ET MEIE PAKUTAVATELE TERASKARKASSIDELE ON VÕIMALIK PAIGALDADA SW-PANEELE VÕI TERASPLEKKI? Paigaldus ja transport Eesti piires Komplektis 1 kardinuks 4000 x 4500 mm Hind ei sisalda aluspinna ettevalmistust Tarneaeg 45-60 päeva koos paigaldusega

www.orasmetall.ee 5697 2037 orasmetall

Telli juba täna! Kristo@orasmetall.ee www.orasmetall.ee Tel 5697 2037

TÖÖSTUS

IDA-VIRUMAA TÖÖSTUSALADE ARENDUS

Ida-Virumaa pakub

Eesti tööstusele uusi võimalusi Ida-Virumaa muutub tööstusettevõtjatele väga atraktiivseks tänu Euroopa Liidu õiglase ülemineku toetustele. Maakonda laienemist soodustavad välja arendatud krundid tööstusparkides. “Kui on vaja tootmisvõimalusi suurendada, siis on mõistlik vaadata Ida-Virumaa poole,” soovitab SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse juht Teet Kuusmik ja põhjendab – ees ootavad nii märkimisväärsed toetused ning vaba tööjõud kui ka detailplaneeringu ja infraga krundid ning abistatud suhtlus ametkondadega.

Euroopa rohepöördest võidab Ida-Virumaa

Õiglase ülemineku toetuste süsteemi mõistmiseks tuleks meenutada Pariisi kliimakonverentsi aastal 2015, kus maailma riigid leppisid kokku CO2 jalajälje vähendamises ja kliimaneutraalsuse suurendamises. Euroopa Liit on püüdnud ja püüab olla maailma mastaabis rohepöörde eestvedajaks ning täita võetud eesmärgid varem ja efektiivsemalt. Et aga seniste tootmisviiside ümberkorraldamine mõjutab oluliselt neis siiamaani töötanud inimeste elujärge ja toimetulekut, loodi õiglase ülemineku toetusfond. Üks piirkondi, mida muutused kindlasti puudutavad, on Ida-Virumaa, kus seni traditsioonilises põlevkivitööstuses töötanud inimesed peavad leidma uusi – ja loo16 November 2021

detavasti paremaidki – võimalusi tööturul jätkamiseks. Ida-Virumaa inimeste, ametnike ja ettevõtjate kodutöö on olnud korralik. Aastal 2020 võeti maakonnas ette massiivne ideekorje, milles olid osalema oodatud kõik. Sel aastal on kogutud ideed läbi töötatud ja neid hakatakse järk-järgult kasutusele võtma.

Helded toetused, piirav ajaraam

Euroopa Liidust Ida-Virumaale tulevate toetuste hulk on võimas – 273 miljonit eurot ettevõtlustoetusteks ja 66 miljonit elukeskkonna parandamiseks. 80% Ida-Virumaale suunatud rahast on mõeldud uute töökohtade loomiseks ja seda eelkõige tööstussektoris. Suurinvesteeringute programmis ootab tööstusmaastikku arendavaid ideid 153 miljonit eurot. Toetussummad algavad 500 000 eurost ja planeeritud investeeringule saab juurde küsida kuni kolmandiku. “Seega, kui on plaanis teha näiteks 30 miljoni euro suurune investeering, siis tootmise Ida-Virumaale toomise järel saab sellest 10 miljonit küsida Euroopa Liidu toetust,” märgib Teet Kuusmik ning ütleb, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetusfondi maht on 15 miljonit eurot, toetussummad on kuni pool miljonit ning taotleda saab kuni poolt investeeringu suurusest. Kõige piiravamaks faktoriks osutub ilmselt ajaraam. Toetuste taotlemiseks on vaid kaks aastat – 2022 ja 2023 –, toetuse kasutamiseks kolm järgnevat aastat. Seepärast kutsub Teet Kuusmik et-

tevõtjaid võimalikult kiiresti üles lisainfot küsima ja vaagima meetmete sobivust oma ettevõtte plaanidega.

Unikaalne võimalus

Ida-Virumaa tööstusparkidest on umbes kolmandik maad juba müüdud, kuid ootel on 170 hektarit vaba maad, mille kruntidel on olemas planeeringud, ehitusõigus ja väljaehitatud infrastruktuur. Et maakonda saabuva uue ettevõtte juhtkond ei peaks muretsema, kuidas kulgeb sisseelamine, pakutakse neile nn soft-landing-programmi, kuhu kuulub vajadusel kogu asjaajamine omavalitsuste ja riigiasutuste tasandil. Tööstuspargid ootavad ettevõtjaid Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis ja Jõhvis. Teet Kuusmiku sõnul on tegemist unikaalse võimalusega tootmisettevõtetele – Ida-Virumaal tegevuse alustamist toetatakse nii raha, heade tingimuste kui ka tööjõuga. VÕTA MEIEGA ÜHENDUST Teet Kuusmik 511 4685 www.ivia.ee

TÖÖSTUS

KASTORAM WOOD

Tarneahel õnnestub, kui kaup on hoitud õiges pakendis Kastoram WOOD OÜ täielikult taaskasutatavad alused ja pakendid valmivad vastavalt kliendi vajadustele. Ükski tööalane väljakutse pole oma ala meistritele liiga keeruline. Pakendi, sealhulgas kaubaaluse valik paneb aluse kauba tarne ja ladustamise õnnestumisele. Kastoram WOODi kliente leiab üle maailma, need on ettevõtted, kellele on väga oluline kauba kvaliteedi säilimine, pakendi kasutusmugavus ja loomulikult pakendi mõju keskkonnasäästlikkuse aspektist. Pärnumaal tegutseva ettevõtte Kastoram WOOD OÜ kvaliteetsed pakendid, kaubaalused ja kaubakastid rändavad praegu peamiselt koduriigist kaugemale.

Toetab ja edendab keskkonnahoidmist, säästab kliendi raha ja aega

Kastoram WOODi projektijuht Kalev Tõrra märgib, et on korduvalt mõelnud selle üle, mis toimub kaubandusettevõtete tagahoovides ja miks see toimub – kaubaalused kuhjuvad lageda taeva all, kohatutes tingimustes, vihma ja lume käes, ometigi on tegemist ettevõtte varaga, mille eest on tasutud, kuid mille seisund halb ning väärtus valesti hoidmise tõttu miinusmärgiline. “Kastoram WOODi saavutusvajaduse hulgas on alati tähtsal kohal taaskasutus, ringmajandus, püüd keskkonda minimaalselt mõjutada, aga samas muuta kliendi jaoks lihtsamaks pakendi kasutamine ja pakendiringlus, vähendada

pakenditele kuluva raha hulka. Lühidalt – püüd muuta kliendi argipäev pakenditega seonduvalt võimalikult lihtsaks.” Pakendite valmistamisel kasutatav tooraine on läbinisti keskkonnasõbralik. Suure osa kaubaaluseid on Kastoram WOOD tootnud nii, et kasutatud on vaid lainepappi ja kärgpappi ning vesialusel liimi. Sellised kaubaalused on puhtad, kerged ja 100% taaskasutatavad ning sobivad hästi väga erinevatesse olukordadesse. Võrdluseks – väga paljude sarnase eesmärgiga pakendite taaskasutamise korral tuleks esmalt eraldada üksteisest kõik erinevad kasutatud materjalid ja seejärel neid eraldi käsitleda, selline tegevus aga on kindlasti rahaliselt kulukam ja ebamugavam Kastoram WOODi lahendusest.

Pakendid vajadusele vastavalt, ei rohkem ega vähem

Kastoram WOODi pakendid valmivad alati vastavalt sellele, millised on pakendatava kauba vajadused. Ettevõtte keskkonnahoidlikku ja planeerivat suhtumist kajastab ka asjaolu, et lihtsalt lattu tootmist ei toimu, kõik tooted on toodetud vajaduspõhiselt. Kastoram WOODi meistrid oskavad ja suudavad täita ka keskmisest keerukamaid eesmärke. Selleks, et homme oleks meie klient pakendiga rahul, tegi Kastoram WOOD eile ja täna kõik vajamineva. “Kõik meie pakendid on eesmärgikohased,” kinnitab Kalev Tõrra ja lisab: “Kliendiga koos analüüsitakse eesmärke, pakendi kasutustsüklit ja selle erinevaid osi, nii saavutame kliendi jaoks ratsionaalse ning kohase tulemuse.”

November 2021 17

TÖÖSTUS

Lõhe eri arengutasemel riikide vahel üha süveneb Trendid tööstuses toovad esiplaanile, et riikide konkurentsis tõuseb võtmefaktoriks haridus. Eimar Rahumaa Trendid tööstuses toovad esiplaanile, et riikide konkurentsis tõuseb võtmefaktoriks haridus. Maad, kus tehniline eriharidus on suure tähelepanu all, selle kitsaskohti pidevalt arutatakse (näiteks Rootsi ja Iisrael), või soodustakse erialaõpet välismaa parimates õppeasutustes kohustusega tagasi pöörduda (Hiina), või on loodud firmade ja riigi koostööl ülihea sisustusega ja õpimoraaliga keskused (Jaapan) – neis kõigis jääb tööstus ühiskonna selgrooks ka edaspidi.

Rahvusvahelise tööjaotuse vastandlikud suunad

Viimasel viiel aastal on tekkinud huvitav suundumus: offshore ja backshore on tasakaalustunud. Ära seletatult tähendab see, et maailmastumises on tootmi-

se väljaviimine välismaale, peamiselt siis odavatesse arengumaadesse (offshore), ja nende tagasitoomine – mitte alati emamaale, vaid ka arenenud, seega kallitesse maadesse (backshore) – tasakaalustunud. Milles on asi? Aga selles, et paljudel juhtudel tootmise arengu huvides, tuleviku huvides saab järjest ilmsemaks, et tööjõu odavuse argumenti pisendab: a) tööjõu kvaliteedi kasvav tähtsus, b) kohapealne taristu – teed, energiaga varustatus, sidepidamise uued vahendid, nende kättesaadavus ja levik elanike hulgas, c) turvalisus alates tööstusspionaažist ja lõpetades kuritegevusega ning võrdsusega seaduse ees. Hiljutised energiakatkestused Hiinas ja 2018. aastal hoogustunud USA-Hiina konkurentsi ägenemine on Jaapani jt ettevõtted pannud sealt lahkuma. Sestap on üha enam tekkimas üle maailma klastrid – suured piirkonnad, kuhu on koondatud palju erinevaid tootmisi, seda ka erinevatel põhimõtetel. Hiina näiteks ergutab sihikindlalt säherdust arengut Aafrikas, et vähendada kulutusi näiteks transpordile ja

tarneahelate katkemisi. Tavaliselt korraldavad hiinlased seal ka tehnilise väljaõppe. Klastrite loomine on Hongkongi meedia andmetel pikaajaline protsess, nõuab head planeerimist ja suuri finantsmuskleid ning ajahorisondiks loetakse vähemalt 10 aastat, enne kui nende viljad avanevad täies ilus. Ent see toimub lainetena. Paljud räägivad ka naljatlemisi moevoolust: korra on moes neoliberalistlikus võtmes offshore, siis – töökohtade taastamise (loe: patriotismi) loosungiga vehkides – ettevõtete toomine kodumaale. Selge on, et ettevõtete omanikud ja juhid ei ela vaakumis, vaid nad peavad paratamatult arvestama ka poliitikute meelsusega.

Digipööre hõlmab väikest osa maailmast

Arvatakse, et lähemal aastakümnel digitootmine laias tähenduses (selle alaliigiks võib lugeda virtuaalset tootmist, sest digipööre hõlmab ka algoritmide ja tagasisidega seadmete ning November 2021 19

TÖÖSTUS robotite kasutamist materiaalsete esemete loomisel) muudab inimkonda põhjalikult. Loetakse, et kaks kolmandikku praegusest tööstusest (70%) pole digitootmisest haaratud. Eriti mahajäänud olevat selles vallas tekstiilitööstus. Praegu on olukord lühidalt öeldes järgmine: kümne maa käes on 90% digitootmisest, nende käes on ka 91% sellealastest patentidest. Lõhe maailmas selles vallas kahjuks vaid kasvab, mitte ei kahane. Jällegi on palju põhjusi, mille võib kokku võtta eesti rahvatarkusega: oleks piip, teeks suitsu, aga tuld ja tubakat pole. Need kümme maad on (tähtsuse ehk “erikaalu” järjekorras) USA, Jaapan, Saksamaa, Hiina, Taiwan, Prantsusmaa, Šveits, Suurbritannia, Lõuna-Korea ja Holland. Neile järgneb UNIDO andmetel veel 40 riiki, kelle osaks jääb 8%. Olgu toodud viis (jällegi tähtsuse järjekorras): Iisrael, Itaalia, Rootsi, Austria ja Kanada. Ühtekokku on need nn targa tootmise esirinnas, kusjuures tööstusharuti ja valdkonniti nende osakaal varieerub. USA ja Hiina on keskendunud kvantarvutitele ja robotitehnikale ning biotehnoloogiale ja tehisintellektile. Kõikides nimetatud valdkondades ennustatakse suuri läbimurdeid lähema viie aasta jooksul, kus uuringute rohkus ja sinna paigutatud raha hulk muutub uueks kvaliteediks. Nii näiteks arvatakse, et koroonaviiruse vastu vaktsiini tootmine toob lähemal ajal kaasa ka ravimi vähihaiguste raviks. Arvatakse, et lähema viie aasta jook-

20 November 2021

sul saab tööstus enda käsutusse tavamõistusele uskumatult kiired kvantarvutid. Hiina professor Pan Jianwei teatas teles, et tema juhitaval grupil on valminud miljon korda kiirem arvuti kui Google’i Sycomore, mis oli senistest kiireim. Ent see polevat piir. Lähema viie aasta jooksul saavat töökorda (!) valgusfootonitel töötav raal, mis on tavalisest sõna otseses mõttes mustmiljon korda kiirem (üks 23 nulliga). Mida säherdune areng kaasa toob, on võimatu täpselt ennustada. Selge olevat vaid naljatlemisi üks – kõik senised turvakoodid muutuvad ajalooks.

Teaduse ja tööstuse sümbioos

Eelnevast saab aimu teaduse ja tööstuse seoste ning koostöö tähtsusest. Sellest on kujunemas üks tähtsamaid trende. See seletab ka asjaolu, miks on kujunenud välja juhtriikide grupp. Neis kõigis on ülikoolide ja teaduskeskuste baasil tekkinud riikide toel uut liiki sümbioos, kus inimesed ja ideed liiguvad teistest riikidest hõlpsamini ning muutuvad kiiremini kui mujal uuteks toodeteks. Tuletagem meelde, et nii Apple, Google, Amazon kui ka Facebook loodi USA-s. Riik hoolitseb raamtingimuste eest, selle eest, et barjäärid teaduse ja tootmise vahel oleksid võimalikult väikesed. Sellest ei piisavat, kirjutab aga Jaapani ajaleht Nikkei Asia, vaid need tuleb likvideerida! Seda nõudvat konkurents, see olevat uus trend tööstuses ja teaduses. Novembri algul (8.11– 10.11) toimus esinduslik kolmas Nikkei

Global Management Forum, kus seda trendi arutati. Jaapani hiidude juhid leidsid, et tööstus on riigi arengu selgroog, ent tuleb luua raamtingimused, kus “teaduse ja tootmise sümbioos on senisest kergemini võimalik”. Säherdune sümbioos koos digitehnoloogiaga tähendab Google’i Jaapani presidendi Shinji Okuyama sõnul kulutuste vähendamist ühiskonnas 600 miljardi dollari võrra aastaks 2030. See aga saavat juhtuda, kui saadakse üle “kapitalismi pudelikaeltest”. Üheks selliseks olevat jaapanlaste vähene huvi luua uusi ettevõtteid. Foorumil esinejate arvates tuleb ettevõtetes töötajaid igati ergutada, et nad alustaksid oma firmadega. Luua ettevõtluse ja teaduse sümbioosiks sihtotstarbelisi fonde, kaasata altruistlikke kaugelenägevaid heategevusele orienteeritud rahastajaid. See kõik nõudvat igapäevast selgitustööd, et võimalikult lai seltskond mõistaks, kui keeruline ja raske on nüüdisajal ühendada visioon ja ettevõtlusvõimekus meeskonnavaimuga teaduse eesliinil ning leida sellele kõigele rahastus. Kui seda ei suudeta, minetavat Jaapan oma senise koha, sest Hiina hingavat kuklasse oma suurte riiklike abiprogrammide ja järjest paisuva siseturuga. Hargmaised hiiud koos tütardega loovad omi uurimiskeskusi, mistõttu teisenevat ka fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste seosed ning hägustuvat nende omavahelised piirid suhetes tööstustega.

SOOVID TOOTMISPROTSESS

KIIRENDADA?

Võrreldes käsitsi töötlemisega pakuvad CNC-tööpingid suurt valikut eeliseid. Automatiseeritud tehnoloogia abil on võimalik toota minimaalse sekkumise ning suure kordavuse ja paindlikkusega, võimaldades tootjatel parandada täpsust, kvaliteeti, tootlikkust ja kuluefektiivsust. CNC-tehnoloogia on töötleva tööstuse täielikult ümber kujundanud, kuna üha rohkem tööstusharusid on otsustanud uuendada ärimudeleid, et kiirendada osade ja prototüüpide tootmist. Deliverse toob teieni laia valiku erinevaid CNC-tööpinke erinevate tootmiste tarbeks. Meie tööpingid tulevad teile võtmed-kätte-paketina, mis hõlmab endas nii tarnet, paigaldust/seadistamist kui ka põhjalikku koolitust tööpingi käsitlemiseks. „Üha enam ettevõtteid läheb üle CNC-tööpinkidele, kuna see on olenemata vaatenurgast oluliselt soodsam ja kindlam. CNC-tööpink nii lihtsalt ei haigestu ning kui see peaks juhtuma, on meie tohtrid samal päeval asjaga tegelemas.“ – Deliverse Solutions OÜ juht Ermo Uibu •

CNC-freespingid

•

CO2-laserpingid

•

Fiiberlaserid

•

CNC-plasmalõikurid

•

Muud tööpingid (ka tootmisliinid)

Tänapäevases tootmismaailmas on pidev vajadus tehnoloogia järele, et pidada sammu suureneva mahuga.

www.deliverse.ee info@deliverse.ee | tel 522 4750 DeliverseSolutions

Deliverse Design pakub teile CO2-laserlõikust ja graveerimisteenust Tõrvas. Graveerimine, markeerimine, laserlõikus, prototüübid jpm

TÖÖSTUS

Foto: Shutterstock

5G-lahendused muudavad tootmise nutikamaks Kui kõikvõimalike andurite, muundurite, süsteemide ja andmete arv kasvab, siis olemasolevast 4G-võimsusest enam ei piisa, selgitab Telia tehnoloogiajuht Andre Visse. Ericsson võttis Tallinna tehases kasutusele 5G-tehnoloogia ja liigub nutikama tootmise poole

Telia ja Ericsson lõid juba 2019. aastal ühiselt lahenduse, mis võimaldas Ericssonil võtta oma Tallinna tehases kasutusele spetsiaalset mobiilsideühendust kasutavad isejuhtivad sõidukid, liitreaalsuse lahendused ja terve hulga erinevaid sensoreid. Eri seadmeid ühendav mobiilsidelahendus pakub tehase jaoks vajalikku läbilaskevõimet, paindlikkust ja kontrollivõimalusi ning muudab tootmisprotsessid tõhusamaks. Spetsiaalse võrgu käivitamine Tallinna tehases oli Ericssoni jaoks oluline samm nutika tootmise arendamisel. Selleks, et muuta tootmist tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks, ehitasid Telia ja Ericsson asjade interneti jaoks tehasesse täiesti uue mobiilivõrgu, mis hakkas teenindama kolme innovaatilist lahendust. 22 November 2021

Transport, liitreaalsus ja sensorid

Esimene lahendus, mis aitab tootmisprotsesse tõhusamaks muuta, on automaattranspordivahendite (automated guided vehicles – AGV) kasutamine. Nimelt liiguvad eravõrgu toel tehases ringi robotsõidukid ehk AGV-d, mis transpordivad tootekomponente laost tootmisliinile. AGV-d suhtlevad uue võrgu abil kontrollisüsteemidega, edastavad otsepilti ja andmeid ning avavad isegi uksi. Komponentide transportimine on töömahukas ja kulukas tegevus, kuid AGV kasutamine võimaldab aega kokku hoida ning vähendada transportimise käigus tekkivaid vigastusi ja jäätmeid. Teine uus lahendus on liitreaalsus (augmented reality – AR), mida kasutatakse kvaliteedikontrollis ja elektroonikakomponentide testimisel. AR-prillide või -terminalide kasutajal on ligipääs juhenditele, instruktsioonidele ja teiste veaotsijate loodud ühisele teadmise-

le ning see võimaldab neil probleeme kiiremini kaardistada. Testid on näidanud, et ARi kasutamine vähendab trükkplaatide veaotsingule kuluvat aega 50% võrra. Kolmas lahendus võimaldab Tallinna tehases jälgida töökeskkonda, kasutades selleks mobiilseid sensoreid, mis mõõdavad õhuniiskust, temperatuuri, müra- ja valgustugevust ning süsinikdioksiidi taset. Lahenduse eesmärk on tagada töötajatele turvaline ja tervislik töökeskkond, mis omakorda vähendab tootmisdefektide tekke riski. Tehases kasutusel olev mobiilsidevõrk on piisavalt võimas, et hallata tuhandeid sensoreid ja tehase arenedes ka sensorite asukoha muutmist.

Muutused sõidukite tootmises

Elektribussid ja -autod suhtlevad omavahel ning vahetavad infot eesseisva takistuse kohta. Või siis linnaliiklus, mida polegi vaja reguleerida, sest see reguleerib ennast ise. Kõlab nagu episood ulmelisest põnevussarjast? 5G-tehnoloogia võib muuta sellised ambitsioonikad tulevikuvisioonid juba lähemas tulevikus reaalsuseks. Telia, TalTech ja mitmed teised kohalikud ja välismaised partnerid otsustasid eelmisel aastal kaasa lüüa rahvusvahelises programmis 5G ROUTES, mille käigus hakatakse testima innovaatilisi ning maailmas seninägematuid 5G transpordi- ja logistikalahendusi. Näiteks hakatakse programmi raames uurima ja katsetama, kuidas saab 5G aidata kaasa autonoomsete sõidukite arendamisele, kuidas ennetada ja vältida avariisid ning leevendada liiklusummikute tekkimist.

TÖÖSTUS Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann

Rohepööre nõuab uusi oskusi

Rohepöörde elluviimine eeldab detailset infot “Rohepöörde elluviimiseks tuleks Eestil vastu võtta kliimaseadus, millest ettevõtluskeskkond lähtuda saaks,” kinnitab Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann. Anne-Mari Alver Juunis 2021 vastu võetud Euroopa kliimamäärus sätestab kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ja sisaldab ka aastaks 2030 siduvat eesmärki – vähendada kasvuhoonegaaside heiteid 55% (võrreldes 1990. aastaga). Eesti on heaks kiitnud Euroopa Liidu siduvad kliimaeesmärgid. 2030. aastaks on Eesti seadnud endale veelgi ambitsioonikama rahvusliku eesmärgi: vähendada kasvuhoonegaase 70% (võrreldes 1990. aastaga). 2019. aasta andmete kohaselt on Eesti heitkogused vähenenud juba 62% võrra, seda eelkõige 1990. aastate alguse suurte struktuurimuutuste tõttu, annab teada Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

IGUS

Siiski on Eesti CO2 jalajälg Euroopas ühe inimese kohta suuruselt neljas – seda eelkõige energiasektori tõttu (89% kogu Eesti heitkogustest), milles omakorda on lõviosa põlevkivil (75% elektritoodangust). Eesti on otsustanud väljuda põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ja põlevkivi kasutamisest energeetikas aastaks 2040. Riiklik elektriettevõte Eesti Energia on väljendanud veel ambitsioonikamat soovi saada süsinikuneutraalseks aastaks 2045: elektritootmine põlevkivist peab lõppema aastaks 2025, põlevkivigaasi kasutamine aastaks 2030. Pärast 2030. aastat peaks ettevõtte toodetud elekter tulema tuuleparkidest ja päikesepaneelidest.

Lähiaastatel lähevad aina enam hinda rohe- ja digioskused ning neid on vaja pea kõigil töötleva tööstuse töötajatel. OSKA digi- ja roheoskuste ülevaates selgitavad autorid Urve Mets, Anneli Leemet ning Terje Kaelep, miks ja milliseid oskusi arendada tasub. Keemia-, kummi- ja plastiettevõtetes kasvab teadusmahukus ja suureneb vajadus täiendavate uuringute järele, ühtlasi tekib eeldatavalt juurde nutikaid töökohti. Metalli- ja masinatööstuse ettevõtetes võivad suureneda kulud seoses jäätmete töötlemist mõjutavate õigusaktidega, teisalt aga võib see pakkuda tööd jäätmekäitlusseadmete tootmisel. Üleminek traditsioonilistelt metalli töötlemise viisidelt (nt freesimine) uutele tehnoloogiatele (nt 3D-printimine) võimaldab toota väiksema materjalikaoga ja ökonoomsemalt. Elektroonikaettevõtetes kasvab keskkonnaga seotud tegurite mõjul erialaste teadmiste ja oskuste vajadus automaatikast, disainist ja tootearendusest. Järjest kaalukamaks muutub arusaam teenuste ja toodete elukaarest. Puidutööstuses muutuvad üha tähtsamaks puidukeemiaalased oskused ja teadmised ning materjalide säästlikum kasutamine. Lisaks on vaja arvestada sellega, et rohepööre loob eeldused puidu tarvitamiseks ehitusmaterjalina senisest märksa suuremas mahus. Rõiva- ja tekstiilitööstuse üks põhilisi tulevikueesmärke on leida lahendus tööstusjäätmete sorteerimisele. Toiduainetööstuses on kvaliteedijuhtide kompetentsid üha olulisemad, kuna keskkonnanõuded ja turustamiseks vajalikud kvaliteedinõuded (sh eksporditavale toodangule esitatavad nõuded) karmistuvad. Vajalik on nende muutustega kursisolek ja tootmises rakendamise oskus, samuti oskus juhtida tootmisprotsesse, et väheneks toidujäätmete teke. November 2021 25

TÖÖSTUS

Foto: Shutterstock

Ettevõtluskeskkond vajab selgust

Viru Keemia Grupp on Eesti suurtööstusettevõte ja suurim põlevkiviõli tootja nii Eestis kui ka maailmas. 2020. aastal laekus VKG tegevusest riigieelarvesse 36,3 miljonit eurot. Suurema osa maksukoormusest moodustasid tööjõumaksud (18,8 miljonit eurot) ja erinevad keskkonnatasud (9,7 miljoni eurot). Aasta lõpu seisuga oli VKG tööandjaks 1650 inimesele. Keskkonnaprojektidesse ning töökindluse ja -tõhususe tõstmisesse panustati kokku 14,2 miljonit eurot. VKG juhatuse esimees Ahti Asmann kinnitab, et Eesti vajab kliimaeesmärkide täitmiseks kliimaseadust. “Ilma kokkulepitud õiguslike piirideta tähendaks rohepööre selgusetut ettevõtluskeskkonda, kus pole võimalik teha pikaajalisi otsuseid ega investeeringuid. Kaks aastat on möödunud hetkest, kui Eesti toetas kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist, kuid senini puudub Eestil plaan, millised eesmärgid, milliseks ajaks ja millistes valdkondades tuleb saavutada. Antud olukorras tekib õigustatud küsimus, millise seisukoha võtab Eesti valitsus Euroopa Komisjo26 November 2021

Rohepöörde mõjust tuleb hakata sisulisemalt rääkima. ni esitatud kliimapoliitika kobareelnõu paketile Fit for 55,” arutleb ta ja lisab, et kliimavaldkonnas eksisteerib Eestis õiguslik vaakum, mille täitmine on hädavajalik, sest Euroopa Liidu kliimapoliitika eesmärkide elluviimiseks tuleb reguleerida käitumist Eesti ühiskonnas nii valdkondadeüleselt kui ka jaotades kohustusi konkreetsetele valdkondadele.

Rohepööre mõjutab kõiki isiklikult

Ahti Asmanni sõnul annaks kliimaseadus võimaluse selgelt ja üksikasjalikult sätestada muu hulgas Eesti riigiülesed ja valdkonnapõhised kliimaeesmärgid, nende ajalise raami, seose teiste seaduste, EL-i õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega, kliimavaldkonna terminid, kliimaeesmärkide täitmiseks asjakoha-

sed ja proportsionaalsed isiku õiguste ja vabaduste piirangud, nende õigused ja kohustused ning õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks vajalikud normid. Sarnase reguleerimisalaga kliimaseadused on Euroopas juba vastu võtnud Saksamaa, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Holland, Taani, Iirimaa, Norra, samuti Suurbritannia. Veel mitmes EL-i liikmesriigis on kliimaseadus väljatöötamisel. “EL-i kliimapoliitika võib muu hulgas kaasa tuua intensiivse põhiõiguste piiramise. Oluline on tunnistada kliimapoliitikaga seoses Eesti põhiseaduses sätestatud parlamendireservatsiooni, mille kohaselt otsustab kõiki riigielu olulisi küsimusi riigikogu või kõrgeima võimu kandjana rahvas. Ebaratsionaalne on lihtsalt ajada näpuga järge regulatsioonides, mis kirjutatakse kokku Brüsseli koridorides. Eesti kui riik peab võtma oma kliimapoliitilised seisukohad, määrama ära oma piirid ja panema paika protsessid muutuste elluviimiseks. Rohepööre mõjutab lähiaastatel iga eestimaalase elu ja sellest mõjust peab hakkama sisulisemalt rääkima,” märgib Asmann.

OPTIMAALSED LAHENDUSED PLASTIDE TÖÖTLEMISEKS

TÖÖSTUS

Eesti kaguservas tegutseb innovaatiline puidutööstus Üle Eesti kerkivaid uhkeid ristkihtpuidust ehitisi imetledes on lausa raske uskuda, et veel seitse aastat tagasi oli see materjal tundmatu nii Balti riikides kui ka Põhjamaades.

Uusarendus kummutas eelarvamusi

Anne-Mari Alver Toona tootmisega alustanud Põlva ettevõtte Peetri Puit OÜ / Arcwood juht Peeter Peedomaa ütleb toote turule toomise kohta, et eestlane tahabki alati esmalt ise näha ja kogeda, alles siis tekib usk, et tegu võiks olla hea tootega. Ristkihtpuiduga (CLT) täpselt nii läkski. Kui aga ettevõtte ajaloos päris kaugele tahapoole vaadata, siis aastal 1984 tuli Peeter Peedomaa tööle Põlva KEKi uude liimpuidutsehhi. Oma firma moodustamiseni läks sealt veel 18 aastat. Praegu töötab Arcwoodis ligi 85 inimest, kokku kontserniga, kuhu kuulub lisaks eelmainitule ka tütarfirma AS Liimpuit, on aga ettevõttel töötajaid 120. Tellimuste hulk on suurenenud piisavalt kiiresti, nii et ettevõte on pidanud viimase viie aasta jooksul kaks korda jõuliselt laienema. Vaatamata töökohtade olulisele juurdetekkimisele on Arcwood viimastel aastatel oma tootmistegevust jõuliselt automatiseerinud.

Mis on ristkihtpuit? Ristkihtpuit (ehk CLT, mis tuleb ingliskeelsest nimetusest cross laminated timber) on suurepärane ja mitmekülgne ehitusmaterjal, mida saab ideaalselt kasutada välis- ja siseseina, vahelae ja katuslaepaneelidena koos muu ehitusmaterjaliga. CLT kihid on sõrmjätkatud materjalist omavahel vaheldumisi risti kokku liimitud, mille tulemusel tagatakse suur koormustaluvus kahes suunas. Kihtide arv on alati paaritu: 3, 5 või 7 kihti. Ristuvad kihid tagavad nn lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea stabiilsuse ja püsivuse niiskuse muutuste korral ning vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.

Praegu püüab Põlvas pilke kena uusarendusmaja, mis on tehtud läbinisti ristkihtpuidust (kandvad välis- ja siseseinad, vahelaed, trepimademed ja trepimarsid), muuhulgas on tegu ka esimese täiesti uue kortermajaga, mis viimase 30 aasta jooksul sinna ehitatud on. Koostöös arendajaga R.K.P Invest OÜ ja peatöövõtja Dorpat Ehitus OÜga loodetakse peagi jõuda väärika tulemuseni. Peeter Peedomaa ütleb, et tegu on materjaliga, mis on ühtviisi hea nii ehituslikust aspektist – ilus vaadata ja mõnus sees elada – kui ka rohepöörde tingimustesse väga hästi sobiv. Kui algul tekitas ridamisi küsimusi nii see, kas CLT on suurema maja ehitamiseks üldse õige valik, kui seegi, kas Põlvasse üldse on vaja uusi kortereid, siis praeguseks on mõlemad küsimused jaatava vastuse saanud. Huvi selle arenduse vastu on suur nii suuremate ehitusettevõtete kui ka arendajate poolt, kes käivad järgemööda vaatamas ja uurimas. Et ristkihtpuidust saab väga lahedaid ehitisi rajada, tõestab – samuti Põlvas – ka Arcwoodi enda büroo ja tootmishoone.

Riigi tellimused näitavad suunda

Peeter Peedomaa märgib, et ka riik saab innovaatiliste toodete kasutuselevõtus palju ära teha ning CLT puhul on seda ka tehtud – järjest on valminud ja valmimas mitmed avalikuks kasutuseks mõeldud hooned. Üks tuntumaid neist on ehk Saue uus ja moodne vallamaja, mida kohalikud vau-efektiga hooneks nimetavad. Puit on populaarne ka koolide rajamisel – CLT domineerib nii Tartu Ülikooli Narva kolledži kui ka Viimsi ja Saaremaa riigigümnaasiumite põhikonstruktsioonidena, samast materjalist on ka RMK Tartu kontor, projekteerimisel on Keskkonnaministeeriumi uus hoone, ka Rae ja Pelgulinna riigigümnaasiumid on võtnud suuna sellele, et saada tänu ristkihtpuidule uued keskkonnasõbralikud ja head elukeskkonda tagavad ehitised. November 2021 29

TÖÖSTUS

Eesti aastal 2035:

kõrgtehnoloogiline ja nutikas tööstusriik Tööstuse märkimisväärne roll nii Eesti SKP-s kui ka ekspordis viitab selgelt, et edukas Eesti vajab tugevat tööstuspoliitikat. Sektori osapooled on tutvustanud oma arusaamu ja ettepanekuid ning riik astumas samme tööstuspoliitika edendamise suunal, aga kas sellest kõigest piisab ja kas oleme valmis, et Eesti oleks aastal 2035 kõrgtehnoloogiline ning nutikas tööstusriik? Otto Pukk, rahvusvahelise elektroonikatootmisettevõtte Incap president ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Eesti suurima majandussektorina, Eesti suurima tööandjana ja olulise ekspordisektorina on tööstusel ja selle poliitikate kujundamisel äärmiselt oluline roll Eesti edus. Eesti tööstuspoliitika juhtimine on jäänud riiklikul tasandil pikalt tagaplaanile ning vajab ajakohastamist kõigis olulistes valdkondades, olgu nendeks finantsinstrumendid, tööjõuküsimus, investeeringud teadusja arendustegevusse või koostöö teadusasutustega. Olukorras, kus Eestil ei ole olnud otsest poliitilist visiooni meie nutikast ja kõrgtehnoloogilisest tööstusriigist, esitas Eesti Elektroonikatööstuse Liit suvel oma nägemuse, kuidas tööstus peaks tulenevalt oma panusest majandusse olema Eesti visioonis kesksel kohal. Sellega sai visatud õhku küsimus ja algatatud arutelu teemal, millal hakkame nägema ja turundama end lisaks e-riigile ka tööstusriigina.

Eesti edu soosib praegune tööstusbuum

Tööstuse roll Eesti SKP-s ja ekspordis on juba praegu märkimisväärne, riigi poolt sihiks seatud strateegilisel aastal 2035 võiks see aga olla koguni üle 30%. Seda soosivad ka globaalsed trendid, mis soodustavad meie kohaliku tööstuse arengut. Ainuüksi elektroonikasektori näitel on näha, kuidas globaalsed tarneraskused ja turu ümberstruktureerimine toovad tootmist arendusmeeskondadele ja lõpptarbija30 November 2021

siht tööstuse arendamiseks ja suunata sellele nii fookus kui ka ressursid – et uued investorid meid üles leiaksid ja olemasolevad investorid oma investeerimisotsustega julgemad oleksid. See aga nõuab n-ö laiema pildi nägemist ja selget poliitilist visiooni Eestist kui tööstusriigist koos selleks vajaliku tööga nii mainekujunduse kui ka diplomaatia tasandil.

Mida on vaja, et luua Eestist edukas tööstusriik?

tele üha lähemale – ehk Hiinast Euroopasse ja Ameerikasse. Eestil on siin oluline võimalus tulevikutööstuse investeeringutest osa saada – seda enam, et uute tehnoloogiate teke ja areng ning turuletoomise kiirus on varasemast veelgi tempokam ja vajadus olulisem kui eales varem. Meil on kogemused suurtootmise vallas ja puudub konkurents elektroonikakomponentide tootmises. Elektroonikatööstus toetab aga omakorda teiste tööstussektorite digitaliseerimist ja automatiseerimist ning on eeldus digi- ja rohepöördele, kuid on ka alus puhtamate tehnoloogiate arendamiseks. Seega on selge, et globaalse buumi ja oma tugevuste nutikaks kasutamiseks ning täiendava väärtuse loomiseks tuleb Eestil võtta riigina kindel

Juba praegu tuleks alustada tööd selle nimel, et aastaks 2035 oleks Eesti kõrgtehnoloogiline nutikas tööstusriik, kus tööstus on innovatsiooni, jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu allikas. Selle aluseks on tugeva tööstuspoliitika väljatöötamine, mis oleks aluseks ka teistele poliitikatele ning kus tööstuse arendamisel oleks selge roll – mitte nagu praegustes riiklikes “Eesti 2035” või teadusja arendustegevuse arengukavades, kus tööstus pole isegi välja toodud. Üks oluline alustala jätkusuutliku ja erinevaid sihtrühmi hõlmava tööstuspoliitika jõustamisel peab kindlasti olema jätkuvalt hea kvaliteediga haridus, mis tagab oskustööjõu ja maailmatasemel spetsialistid. Statistika näitab selgelt, et lisaks juurdeõppele on oluline tuua Eestisse spetsialiste ka mujalt, et koos tippu jõuda. Selles osas on hea näha, et riik astub samme selleks, et rohkem välisriikide insenere Eestisse jõuaks. Tööstusele on hädavajalik ka teadusja arendustegevus, kus on oluline roll sektori esindajatel ning teaduse ja ettevõtete optimaalsemal koostoimel. Samuti peab kõrgtehnoloogiline tööstus lisaks meie loodusele ja e-riigi oskusteabele kujunema oluliseks osaks Eesti kuvandist, mida maailmaga jagame. Seega on selge, et tööstuse arengu soodustamiseks peame lisama tööstuse riigi prioriteetide sekka ja tööstuspeatükid oma strateegiatesse juurde kirjutama. See ei ole saavutatav paari aastaga, vaid nõuab sihikindlat ja pidevat tööd. Aga täna alustades astume esimesed sammud tugeva tööstusriigi loomise suunas.