Sinu usaldusväärne hankepartner (oktoober 2022)

SINU

HANKEPARTNER

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kujunda hästi toimiv kontor

Eduka planeerimise juures on märksõnadeks funktsioonid, liikumisvoog ja paindlikud sisustuslahendused. Mõeldes läbi mida kontoris tehakse ja kuidas ruumides liigutakse ning luues selle põhjal tegevupõhised alad, on tulemuseks hästi toimiv töökeskkond.

Vaata lisaks ajtooted.ee

Kontori planeerimisel tulevad Sulle appi AJ-i sisustusspetsialistid, kes soovi korral võtavad enda kanda kõik projekti etapid alates kavandite loomisest ja tootesoovitustest kuni mööbli paigaldamiseni objektil.

Riik ajakohastas kinnisvarapoliitika põhimõtteid

Et aru saada, mis on muutunud ja muutumas, tuleks esmalt vaadata ajaloos tagasi. Taasiseseisvumise järel ühtset kinnisvarastrateegiat ei eksis teerinud. Kinnisvara valitsemine oli detsentraliseeritud ja iga ministee rium või tema allasutus tegi kinnis varaotsuseid iseseisvalt.

Kinnisvarategevuse tsentraliseeri mist alustati 2001. aastal Riigi Kinnis vara ASi (RKAS) loomisega. 2006. aastal rahandusministeeriumi kokku kutsutud töögrupp koostas esimese strateegia, mis sai nimeks „Riigi kinnisvarategevuse strateegia“. Selle dokumendi põhimõtted on üldiselt asjakohased ka 15 aastat hiljem. Varem seatud tsentraliseerimise eesmärgi saavutamise oluliseks eelduseks oli riigi hoonestatud kinnisvara võõran damine RKASile ja vajaliku pinna tagasi rentimine.

2021. aastal tõdeti, et suur osa varadest on tsentraalseks haldami seks üle antud ja üürimudel on laial daselt kasutusse võetud. Ka paljude riigiasutuste omandisse jäetud

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

hoonete haldajaks oli saanud RKAS. Tsentraliseeritud mudel on praktikas aja jooksul kõigile osapooltele kaasa toonud uusi ülesandeid, uusi lahen damist vajavaid väljakutseid ja vara sema strateegiaga ettenägematuid erijuhtumeid.

Lisaks on riigijuhtimise stratee giline raamistik vahepeal täienenud uute arengudokumentide ja tegevus põhise riigieelarve koostamise näol.

Mida riigi kinnisvarapoliitika hõlmab?

Kinnisvarapoliitika põhimõtetega on hõlmatud järgnev osa keskvalit suse kinnisvarast. Esmalt riigi ameti asutuste ja hallatavate riigiasutuste kasutatav kinnisvara, mida riigiasu tused ise ei halda. St nii Eesti Vaba riigi omandis ja ministeeriumite ning nende allasutuste, ametite, inspekt sioonide, Riigikantselei ja põhisea duslike institutsioonide valduses olev kinnisvara kui ka nimetatud asutuste ja institutsioonide poolt lepingu alusel kasutusse võetud kinnisvara,

Projektijuht: Kristi Juvanen kristi.juvanen@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

mille haldajaks on RKAS või erasek tori partner.

Samuti riigi omandis ja riigi ametiasutuste ja hallatavate riigi asutuste valduses või lepingu alusel kasutuses olev kinnisvara, mida riigiasutused ise haldavad. Siia kuuluvad valdavalt kaitseministee riumi ja välisministeeriumi valitse misala kinnisvara, väiksemas mahus ka teiste valitsemisalade hooneid ning kultuuriministeeriumi valitse misalasse kuuluvate sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning SA Maaelumuuseumid omandis ja lepingu alusel kasutusse võetud kinnisvara. Strateegia kohaldub neile sihtasutustele ja avalik-õigus likele juriidilistele isikutele, kelle eelarve sõltub suurel määral tege vustoetustest või riigieelarve eral distest.

Riigi kinnisvarapoliitikaga hõlmatud asutuste kinnisvara majandamiskulud 2019. aastal olid suurusjärgus 150 miljonit eurot, mis on ligi 0,5% SKPst. Sama port

Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: Printall

Aja muutudes muutub ka kinnisvara kasutusviis. Riigi kinnisvarapoliitika ees seisavad seega järgmised eesmärgid: asutuse põhitegevuse toetamine, optimaalsed elueakulud ja valdkondlike eesmärkide täitmine.

Anne-Mari Alver

FOTO: SHUTTERSTOCK

SINU

felli kinnisvarainvesteeringud on suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas.

Odavus ja vajadustes järeleandmine pole eelistatud

Riigi kinnisvarategevus on sõnastatud väärtuste kohaselt tõhus, jätkusuutlik, läbipaistev. Tõhusus tähendab selles kontekstis optimaalse ruumikasu tusega kinnisvarakeskkonna vajaliku kvaliteedi saavutamist vähima eluea kuluga, rakendades seejuures pari maid praktikaid. Tõhus ei tähenda odavaid lahendusi ja järeleandmisi vajadustes, vaid parimat tasakaalu ressursikulu ja saadava kinnisvara keskkonna vahel.

Töökeskkond peab olema koos kõlas riigi võimaluste ja erasektori parimate praktikatega. Tõhusate lahendustega kujundatakse kinnis varakeskkond, kus kallite lahen duste asemel saab luua ka lihtsat ilu läbi korrektse arhitektuuri, puhtuse, helguse, avaruse ja kestvate mater jalide kasutuse. Tõhusus peitub ka kinnisvarategevuse juhtimissüsteemi läbimõelduses ja lihtsuses. Lisaks

kulutõhususele hindame ka tõhusat töökorraldust.

Jätkusuutlikkus tähendab tervist, keskkonda ja pärandit hoidvat, head avalikku ruumi loovat ja riiki kui institutsiooni väärtustavat kinnis varakeskkonda. Eelistame ener giasäästlikke, hea sisekliimaga, kohandatavaid, väiksema kasvuhoo negaaside heitmekogusega hooneid ning ökoloogiliselt väikse jalajäljega materjalide kasutamist ja ringmajan dust.

Läbipaistvus kui väärtus tuleneb eelkõige demokraatlikust riigikor rast – igal kodanikul on õigus teada riigi kinnisvarapoliitika põhimõtteid ja kinnisvarakulusid. Läbipaistvus tähendab piisavat ja täpset kinnisvara juhtimisinfot, protsesside selgust, infole ligipääsu.

Kinnisvarakeskkond peab toetama põhitegevust

Suur osa kasutatavast kinnisva rast ei vasta kasutaja ajas muutunud vajadustele ja on osaliselt amorti seerunud. Muutunud on töö sisu ja töötegemise viis, tervisekaitse,

tööohutuse jm nõuded, nagu ka elanike kui ruumikasutajate ootused. Lisaks on muutunud erinevad tehni lised nõuded, eelkõige sisekliima tagamise, energiatõhususe ja turva lisuse valdkonnas. Muudatused asutuste põhitegevustes ja teenuste ümberkorraldused kestavad pidevalt. Sageli kaasneb sellega tehtud inves teeringute kavandatust lühem kasu tusiga ja vajadus teha taas investee ringuid kohandamaks kinnisvara keskkonda vajadustele vastavaks.

Kinnisvarakeskkonna juhtimise põhiülesandeks on siin pidevalt kohaneda põhitegevuse muutunud vajaduste ja nõuetega. Põhitege vuse toetuse parandamiseks vaja likud investeeringute komponendid on eelkõige remondivõla likvidee rimine, investeeringud tagamaks vastavus erinevatele kehtivatele nõuetele (energiatõhusus, turvalisus jne) ja kasutaja vajadusest tulenevad kohandusinvesteeringud (funkt sionaalsus jm). Iga investeeringu komponendi eraldi väljaarvutamine pole alati praktiline ega võimalik, seetõttu arvutatakse investeeringu

vajadus koondina, arvestades toodud komponente.

Optimaalsed elueakulud

Kinnisvarakulu on üldjuhul palga kulu järel suurim tegevuskulu, 2020. aastal oli strateegiaga hõlmatud asutuste kinnisvara majandamiskulu kokku u 150 mln eurot (võrdluseks: samade asutuste tööjõu- ja majanda miskulu oli u 1,8 mld eurot, sh tööjõu kulu u 1 mld eurot). Elueakulusid on seni praktikas vähe teadvustatud ja arvutatud ning seetõttu pole antud hinnanguid selle optimaalsuse kohta. Valdav arusaamine on, et elueakulud saaksid olla väiksemad. Seetõttu on oluline, et nii investeeringu- kui ka korrashoiuotsused oleks hästi läbi kaalutud.

Hoone investeeringu kavandamisel ja projekteerimisel määratakse u 80% elueakuludest. Nendes etappides tuleb pöörata suurt tähelepanu iga valikuga kaasnevale mõjule kuludes, tehes selleks vajaduste põhjendatuse, teostatavuse ja elueakulude analüüse.

Olemasoleva hoone elueakulusid mõjutavad eelkõige remondiot

FOTO: SHUTTERSTOCK

SINU

sused ning hangitavate kinnisvara keskkonna teenuste maht ja nõuded. Remondiotsuste tegemisel on oluline vältida remondivõla suurenemist, kuna selle hinnaks on planeeritust lühem hoone kasutus. Erandjuhtudel on see võla suurenemine aktseptee ritav, kui see on kooskõlas hoone kasutusstrateegiaga (nt olukorrad, kus hoonest on plaanitud loobuda). Suurima võidu elueakuludes annavad lahendused, mis lükkavad kuluefek tiivselt edasi planeeritud kasutusea lõppu ja vajadust rekonstrueerimis tööde järele. Olukorras, kus riigi rahalised võimalused elueakulude kandmiseks on pigem kahanevad, on eraldiseisvaks väljakutseks võimekus vähendada kulusid viisil, millega kaasneb väikseim negatiivne mõju elueakuludele.

Selleks, et alustada kärpimist seal, kus negatiivne mõju on eluea kuludele väikseim, on vaja teadvus tada iga kärpeotsuse negatiivset mõju, et järjestada otsused nega tiivse mõju järgi kasvavalt. Võimal damaks kärpeotsuseid ka praktikas realiseerida, peavad rendilepingud RKASiga olema paindlikud viisil, mis võimaldavad loobuda või edasi lükata remondikomponendi kulusid.

Valdkondlikud strateegilised eesmärgid

Eelkõige kinnisvara investeeringuot suste, aga ka korrashoiuotsuste tege misel jäetakse sageli arvestamata, et lisaks eespool toodud eesmär kidele tuleb lähtuda teistest olulis test riigi strateegilistest eesmärki dest ja kokkulepetest, millega lahen

Riigi kinnisvarapoliitika kolm eesmärki

Kinnisvarakeskkond toetab põhitegevust.

Kinnisvara elueakulud on optimaalsed.

Valdkondlike strateegiate eesmärgid on täidetud. Valdkondlikud stratee giad on näiteks kvaliteetne elukeskkond, roheline kokkulepe, ehitusvald konna pikk vaade jne.

datakse konkreetseid, valdkondlikke probleeme (kvaliteetne elukesk kond, pärandikaitse, kliimaeesmärgid, jätkusuutlikkus jne).

Hetkel kehtivad või peatselt raken duvad olulised kinnisvara valdkonda mõjutavad strateegiad ja kokkulepped on muu hulgas Eesti 2035 (sh kvali teetne elukeskkond), ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030, ELi ener giatõhususe direktiivid, Euroopa roheline kokkulepe, ehitusvaldkonna pikk vaade. Üldjuhul on nendes doku mentides reguleeritud avalikku ruumi ja elukeskkonda väärtustavad kinnis varaotsused, muinsuskaitsealuste ja miljööväärtuslike objektide säilita mine või renoveerimine, juurdepää setavus, kliimaeesmärkide saavu tamine, ökoloogiliste materjalide kasutus, taaskasutus, regionaalpolii tika (riigimajad) jne. Riik võtab loet letud ja tulevikus kinnitatavate stra teegiatega kohustuse panustada kinnisvaraotsuste kaudu valdkond like eesmärkide saavutamisesse.

Ülevaate kirjutamisel oli abiks rahandusministeeriumi dokument

„Riigi kinnisvarapoliitika põhimõtted 2021“.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Epoksiidvaik avab igale huvilisele piiramatuid võimalusi. Epoksiidi saab kombineerida erinevalt puiduga, katta tööpindu, luua ehteid või tehamuid põnevaid projekte. Samuti sobib epovaik elektroonika katmiseks ja erinevateks parandustöödeks.

Omavalitsuste jaoks vajalikud meetmed on veel loomata

Riigihalduse minister Riina Solman tegi ettepaneku laien dada elektri universaalteenust ka omavalitsustele. Omavalit suste sõnul on eelkõige vaja odavamaid hindu ja stabiilsust.

Anne-Mari Alver

Ettepaneku tausta moodustavad omavalitsuste suurenenud kulutused: selle aasta seitsme kuuga on koha likel omavalitsustel kulunud hoonete ja taristu energiakuludele ehk küttele ja elektrile kokku 51,6 miljonit eurot, mida on peaaegu poole rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

„Ukraina sõja tõttu on meie majanduskeskkond ja olukord elekt ribörsil oluliselt muutunud,“ selgitab Riina Solman. „Venemaa peab meie vastu energiasõda. Elektribörsil lühi kese aja jooksul mitmekordistunud hinnad kõnelevad meile seal valit sevast turutõrkest. Seetõttu ei ole mitte ainult õigustatud, vaid lausa hädavajalik ka riiklik sekkumine.“

FOTO: SHUTTERSTOCK

Ta toob välja, et prognoosi koha selt kasvavad 2022. aasta energia kulud võrreldes eelmise aastaga kokku umbes 42 miljonit ehk 90 miljoni euroni aastas. Seega võtavad suurenenud energiakulud omava litsuste eelarvetest umbes 40–50 miljonit täiendavat eurot.

Ääremaad vajavad hinnastabiilsust

Valga vallavanem Monika Rogen baum ütleb ministri seisukohta vaagides, et kui elektri universaal teenus toob praegusest soodsama lahenduse ja hinnastabiilsuse, siis loomulikult on seda väärt ka ette võtted.

Pikalt kestnud kriisides on ette võtetel olnud niigi ülikeeruline ellu jääda, energiakriisiga toimetulekuks jaksu ja varusid lihtsalt enam pole, räägib ta ning lisab, et hindu ei saa korrigeerida piltlikult öeldes tunni kaupa, samuti ei ole riigi äärealadel kuigi palju sellise maksujõuga kliente, kes suudavad elektrist paljusõltuvate toodete ja teenuste hindu ka hinna laeta kinni maksta.

Valga vallavalitsuseni on Monika Rogenbaumi sõnul jõudnud ka ette võtete tagasisidet kordades kasvanud elektriarvete kohta, mistõttu on tulnud ühiselt ikka ja jälle tõdeda, et isegi äärmuslike kokkuhoiumeet mete korral pole võimalik saavutada selle kuluartikli puhul näiteks aasta tagust suurusjärku.

„Kui riik loob meetmeid, mis vähendavad eraisikute kulu tusi elektrile, on väga tänuväärne, kui leitakse võimalusi ka kohalike omavalitsuste jaoks,“ ütleb ta ning rõhutab, et suur osa omavalitsuse elektrikulust on samuti suunatud otse tarbijatele – nagu näiteks elekt rikasutus ja soojus koolides, lasteae dades ja hoolekandeasutustes.

Rein Järvelill

Puudub põhjalik analüüs

Setomaa valla kommunikatsioonijuht Rein Järvelill ütleb, et omavalitsuste jaoks on väga olulised kõik meetmed, mis aitavad kulusid kokku hoida.

Samas märgib Rein Järvelill, et ilma väga põhjaliku finantsanalüü sita on keeruline väita, et elektri universaalteenusele üleminek kindlasti kohalike omavalitsuste kulusid vähendab. „Sellist analüüsi pole tehtud ja selle tegemine on väga mahukas töö,“ märgib ta ning kinnitab, et seepärast saabki anda ainult üldise vastuse – kulude vähendamine on kindlasti hea ja ka väga väikesest riigipoolsest toetu sest on abi. „Juba praegu on teada, et valla kulud järgmise aasta eelarves kasvavad kõvasti,“ lisab ta.

Samas pole Rein Järvelill päris kindel, kas universaalteenuse hind jääb elektri börsihinnast allapoole, sest hinnad muutuvad kogu aeg.

Ilma väga põhjaliku finantsanalüüsita on keeruline väita, et elektri universaalteenusele üleminek kindlasti kohalike omavalitsuste kulusid vähendab.

SINU

Suured objektid ehitatakse ja finantseeritakse üldiselt laenu abil

Kohalikud omavalitsused teevad märkimisväärselt palju tööd selle nimel, et piirkond areneks ja pakuks omakandi rahvale erinevaid võimalusi. Väga sageli on rahastamisvõi maluseks erinevad laenud.

Anne-Mari Alver

Ühe aktiivsema kohalikele omavalit sustele laenuteenuse pakkuja Swed banki avaliku sektori juht Henri Pulli saar ütleb, et Eestis on 79 kohalikku omavalitsust ja neist 44 on võtnud sel aastal laenu.

„Oktoobri seisuga on aastal 2022 laenuhangete maht olnud 122 miljonit eurot ja keskmine laenu hange on olnud summas 2,9 miljonit

eurot. Keskmine laenu summa on käesoleval aastal 0,4 miljonit eurot suurem eelmise aasta keskmisest laenusummast. Kohalikud omava litsused on peamiselt huvitatud kümneaastasest investeerimislae nust. Laenu kasutamise sihtots tarbed on põhiliselt investeeringud koolidesse, teedesse, hoonetesse ja teistesse infrastruktuuri objekti desse,“ räägib ta.

Omavahenditest investeeringuteks ei piisa

Kose vallavolikogu juht Merle Pussak selgitab, et rajatisi, mille eest kohalik omavalitsus vastutab, on palju ja erinevaid. Teedest alates, koolide, lasteaedade, raamatukogude, spordija kultuurihoonetega jätkates. Avalikus kasutuses rajatisi tuleb nii juurde ehitada kui ka renoveerida ja Kose vallas tehakse mõlemat.

Vallaelu paremaks muutmisesse investeeritakse igal aastal. Merle Pussak märgib, et vallal on omava hendeid pigem vähe – tulude ja kulude vahelisest summast suurteks investeeringuteks ei piisa.

„Põhilisteks rahastamisallikateks on erinevad meetmed ja toetused ning laenud,“ ütleb ta kokkuvõtlikult.

Ilusaks näiteks, kuidas erinevad võimalused vallaelu mõnusamaks muutmiseks ära kasutati, oli Kose Spordimaja renoveerimise lugu.

Spordimaja on Kosel popp koht, kuhu külalisi on alati jätkunud, seda nii ujulasse, jõusaali kui ka palli- ja maadlussaalidesse. Pidevas kasu tuses olev hoone oli muutunud üpris väsinuks. COVIDi-hooaeg eeldas pikka sunnitud puhkust, samal ajal aga pakkus riik toetusmeetmeid pandeemia mõjude leevendami seks. Nende kahe asjaolu koosmõjul

FOTO: SHUTTERSTOCK

otsustati Kosel, et valla sportlik kesk punkt saab värske olemise ning tööd tehakse toetuse ja laenu abil ajal, mil spordimaja nagunii kasutada ei saaks.

Tervis ja liikumine on au sees Kose Spordimaja projekteerimine läks maksma 66 024 eurot, lisaks soetati samal perioodil valla spordielu elav damiseks 92 183 euro eest rajatraktor (sh Leaderi toetus 69 859, omaosalus 22 324 eurot).

Eelmise aasta kõige võimsamaks investeeringuks kujuneski Kose vallas spordimaja rekonstrueerimine. Pandeemia mõjude leevendami seks saadi pärast eriolukorda toetust 480 000 eurot.

Kogu Kose Spordimaja rekonst rueerimine läks maksma u 2,4 miljonit eurot ja Kose valla eelarvest läks selleks 1,92 miljonit eurot.

Merle Pussak hindab, et terve hoone rekonstrueerimine oli kõige otstarbekam ja et tööd tehti õigel ajal, mil spordisaalide kasutamine, rühmatreeningute ning õppetreenin gute korraldamine oli ajutiste piiran gute tõttu häiritud.

Liikumine on Kose vallas igati au sees ja selleks valmivad ka erinevad kergliiklusteed. Viimatine Koset ja Ravilat ühendav teelõik valmis näiteks valla omaosaluse ning laenuraha eest.

„Laenuvõtmiseks küsib vald erine vatelt suurematelt pankadelt pakku mused, hankeid korraldama laenuvõt miseks enam ei pea,“ selgitab Merle Pussak laenamise protsessi. „Saame pakkumused ja võrdleme, kust on kõige arukam laenata. Muidugi jälgime alati ka seda, kas on mingeid toetus

meetmeid, kust raha võib saada, nii saame näiteks vallapoolset omaosa lust suurendada ja vähem laenata.“

Põhja-Sakala vallas kerkisid võimsad rajatised

Sarnaselt käib majandamine ka PõhjaSakala vallas, kus majandusosakonna ja arendusjuht Erki Heinaste ütleb samuti, et suurte investeeringute finantsiliseks taustaks on toetus meetmed ja laenud.

Nii on valminud mitmed võimsad vallarajatised, mis kohalikku elu pare maks muudavad ja ka kaugemalt tuli jatele heas mõttes silma jäävad.

Erki Heinaste toob siinjuures välja näiteks Võhma kooli ja kogukonna maja ning Kõpu teenuskeskuse. Kõige suuremaks investeeringuks on aga olnud Suure-Jaani Tervisekoda, mille veekeskus oma lahedate üritustega suisa maakonnalinn Viljandile silmad ette teeb – korralik ujumisbassein, saunad, vannid ja pikk liutoru! Tervi sekotta mahuvad ka erinevad spor disaalid ja seminariruumid, viimased kenade kohalike nimedega Hüpas saare ja Karuskose.

„Kohalikule elule annab see ikka väga palju juurde,“ tunnistab Heinaste ning meenutab, et kui ta ise viis aastat tagasi Suure-Jaani elama kolis, siis algul tundus, et kui juba kool, lasteaed ja pood olemas on, siis eriti muud pole ju vajagi.

Investeeringutest rääkides ei saa mööda ka kergliiklusteest – vana tõde, et kui see on olemas, siis seda ka kasutatakse. Kergliiklustee on ka üks olulisi argumente, miks piirkonda tahab kolida noori peresid.

Toetusmeetmeid jälgitakse PõhjaSakala vallas kullipilgul ning kui vähegi nende abil midagi uut ja kasu likku rajada saab, siis seda ka tehakse – näiteks sai Suure-Jaani tänu meet metele ka uue staadioni.

Piirkonnas tegutseb edukalt ka Suure-Jaani tööstusala, mis valmis 2019. aasta lõpus. Ettevõtjad on loodud taristu hästi vastu võtnud, Üheksateistkümnest krundist on vabad viimased neli. Esimesena avas uksed selle aasta septembris isetee ninduslik autopesula ja kaks tootmis hoonet on peatselt valmimas.

Tööde ja laenude hankimine käib Erki Heinaste sõnul nagu omava litsustes ikka. Laenu jaoks küsi takse pakkumusi, tööde tegemiseks korraldatakse riigihanked. „Laenu koormus on suur, aga põhjendatult,“ hindab ta.

Nõuded omavalitsusele on pigem ranged

Henri Pullisaare sõnul algab hankeprotsess kohaliku omavalitsuse poolt pankadele saadetud pakku mise kutsega. „Pangana vaatame läbi pakkumise kutses toodud tingi mused, analüüsime taotleja finants võimekust ja investeerimise plaane. Süveneme omavalitsuse planeerita vatesse tuludesse, kuludesse ja inves teeringutesse ning jälgime, et omava litsus peaks kinni seadusega sätes tatud võlakoormuse tasemest. Sobi vuse korral teeme laenupakkumise. Keskmiselt osaleb hangetel kolm kuni viis erinevat panka ja võitja valitakse välja kõige soodsama intressi järgi,“ kirjeldab ta protsessi.

FOTO: SHUTTERSTOCK

SINU

Päikesepaneelid muutuvad järjest populaarsemaks ja põhjusega

Eestis on üha enam hakatud paigaldama päikesepaneele ja ehitama terveid päikeseelektrijaamu. Rohepöörde ning pandeemialainete ajal alanud ja geopoliitilise olukorra tõttu aina kallinevad elektrihinnad on muutnud päikesepaneelid üha populaarsemaks.

Päikesepaneele saab paigaldada nii kald- kui ka lamekatustele. See artikkel keskendub lamekatusele. Lamekatustel saab ära kasutada suure osa katuse pinnast. Seepärast on just lamekatustele hakatud looma terveid päikeseelektrijaamu, mille fotosid on näha ka netiavarustes ja ajakirjan duses.

Millega arvestada?

Päikesepaneelide katusesõbralik paigaldus ei ole küll raketiteadus, kuid vajab siiski erialaseid teadmisi ja oskuseid ning paljude nüansside tundmist.

Paneelid tuleb paigaldada nii, et see ei ohustaks kogu hoone konst ruktsioone, katuselahendust, ei segaks katuse sademevee äravoolu ja tagaks katusel ohutu liikumise nii katuse enda kui ka paneelide hool duseks. Lamekatusele saab päike sepaneele paigaldada sisuliselt kogu katuse pinnale. Meil kiputakse katu sele paigaldama päikesepaneele nii palju, kui vähegi mahub, eirates isegi elementaarset ohutust.

Päikesepaneelid on katusele, selle aluskonstruktsioonidele ja kogu hoonele arvestatav lisaraskus, mida peab arvestama juba projekteerimisel.

Uusehitistel teevad seda ehituskonst ruktorid, projekteerijad. Vanadel hoonetel tuleks enne päikesepanee lide kavandamist teha hoone konst ruktsioonide kontroll.

Enamik meie lamekatuseid on projekteeritud ja ehitatud ainult lume koormuse ja tavapärase hoolduskoor muse talumiseks. Sellised katused ei ole ette nähtud suurte lisakoormuste ja täiendava hoolduskoormuse talu miseks. Kuigi näiliselt ei juhtu panee lide paigaldamisega midagi, vähendab see siiski oluliselt katuse kestvust ja võib häirida selle toimimist ning hool dust. Näiteks võivad pindpaigaldised oluliselt häirida sademevee äravoolu katuse pinnalt.

Tegele katusega enne päikesepaneelide paigaldust

Katuse remont, uue kattega katmine või koguni tervenisti uuendamine on pärast päikesepaneelide paigaldust oluliselt keerukam, töömahukam, aeganõudvam ja kulukam.

Päikesepaneelide jm pindpaigal distega koormatud katustel suureneb oluliselt hoolduskoormus ja sellest tulenevad liikumised katusel. Päike sepaneelid ja kommunikatsioonide agregaadid ise vajavad hooldust.

Pindpaigaldised kipuvad koguma katustele rohkem prahti, tolmu ja liiva, mistõttu suureneb ka katuse enda hooldusvajadus. Kui katusele tekivad lisaraskuste tõttu soovi matud lohud, hakkab sinna kiiresti tekkima raskesti eemaldatav praht, mis on kasvulavaks kõikvõimalikule orgaanikale.

Kõik see mõjutab ka katusekonst ruktsiooni kihte ja nende kestvust, eelkõige hüdroisolatsiooni, aga ka soojustust, kaldekihti ja aurutõket.

Madalama paigaldussüsteemiga katusekattele lähedal olevad päike sepaneelide lahendused hakkavad paneelide ja nende aluste alla koguma prahti ja tolmu, mille eemaldamine on väga raske. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus hoone ümber on palju kõrgeid puid, kust eralduvad lehed ja okkad moodustavad panee lide alla valle, mille eemaldamine on ebamugav, aeganõudev ja raske.

Päikesepaneelide planeerimine katusele –katuse turvavarustus

Enne päikesepaneelide paigu tuse lahendust katusele tuleb paika panna katuse äravoolusüsteem, äravoolulehtrite, katuselepääsuja suitsueemaldusluukide, katu seakende ning kommunikatsiooni šahtide asukohad.

Seejärel tuleb määratleda ohualad ja koostada turvavarustuse või piirete projektlahendus, mis meil üldjuhul ära jäetakse. Ilma turvavarustuse, vähemalt 1100 mm kõrguste piirete

Lattrauast paneelide alus on kohati otse katusekattel. Kinnitused läbivad katusekatet. Selline paigaldusviis on katusekattele kahjulik. Foto: Alo Karu

Modifitseeritud bituumenrullmaterjali (MBR) peale MBR-lappidega paigaldatav päiksepaneeli alus. Sellise lahenduse kasutamine eeldab katuse kinnituse arvutusi. Foto: Alo Karu

EVARI

või parapettideta ei tohiks päikese paneelidega katuseid planeerida.

Turvavarustus on tootjakeskne süsteem, kus kõik komponendid on kas sama tootja omad või tema poolt aktsepteeritud. Mingit omaloo mingut selle projekteerimisel ja paigaldamisel teha ei tohi. On olemas nii kukkumiskaitse kui ka turvasüs teeme. Lisaks ka selliseid, mis kinni tuvad päikesepaneelide alustele. Näiteks on sellised Saksa tootjal ABS Safetyl (maaletooja Eestis OÜ Katu semaailm).

Turvavarustuse kavandamiseks ja projekteerimiseks peaks olema läbitud vastavad erialakoolitused.

Sageli ollakse olukorras, kus turva varustust ei ole enam võimalik nõue tekohaselt paigaldada. Kogu katus on parema energiamärgise saavuta miseks otsast lõpuni päikesepaneele täis projekteeritud ja nende vähen damine mõjutaks hoone energia märgist. Siis ollakse dilemma ees, kas maksta lõivu energeetikale või riskida inimeludega. Kahjuks valitakse sageli süüdimatult viimane variant ja turva varustus paigaldatakse, kuhu mahub, arvestamata selleks vajaliku ruumi või paigalduslahendustega, või jäetakse see hoopis ära.

Päikesepaneelide paigaldus olemasoleva hoone lamekatusele

Olemasolevale katusele päikesepa neelide paigaldamisel tuleks alus tada konstruktsioonide kandevõime hindamisest.

Kui see on tehtud, tuleks tellida eriala asjatundjalt katuse audit (vaja dusel koos katuse avamistega). Eriala eksperdid oskavad hinnata paneelide mõjusid katusele, olemasoleva katu sekatte jääkressurssi, soojustuse ja sõlmlahenduste võimekust lisakoor muste talumiseks, samuti turvava rustuse lahendusi.

Vanemad katused võivad vajada ulatuslikku remonti või tervenisti uuendamist. Enamasti saab siiski olemasoleva katuse säilitada. Mõnel katusel saab piirduda vaid uue katu sekatte paigaldamisega.

Päikesepaneelide paigalduslahendused lamekatustele

Päikesepaneelide paigaldusel lameka tusele saab kasutada kolme erinevat kinnitusviisi:

 aluskonstruktsioonidele kinnitu vate kogu katusekonstruktsiooni läbivate pollaritega;  katusekatte pinnale ballastiga;  katusekatte külge.

Kõikidel kinnitusviisidel on omad head ja vead.

Pollaritele võib päikesepaneele paigaldada ka siis, kui katus ise on arvestatud vaid hoolduskoormuse talumiseks. Pollaritele saab paneelid paigaldada katusekattest oluliselt kõrgemale, mis võimaldab hõlp salt nende alt katuse puhastamist. Pollarid läbivad kogu katuse konst ruktsiooni ning neile tuleb teha korrektsed veeauru- ja veetihedad läbiviigud aurutõkkest ja hüdroiso latsioonist.

Hea näide on TalTechi Mäemaja, kus on kasutatud pollaritele toetu vaid alusraame.

Katuse peale ballastiga paigalda tavate paneelide aluste puhul tuleb katusekatet kaitsta. Selleks sobivad spetsiaalsed kummimatid, mis mõnedel aluste tootjatel on komp lektis. Näiteks kasutatakse SBRi kummimatte.

Päikesepaneelide aluste kinnitus katusekatte külge on erilahendus. Tavaliselt lisatakse sellistes lahen dustes paneelide alustele ka raskused. Seepärast tuleb arvestada katusele langevate oluliste lisakoor mustega. Lisaks tuleb katusekatte kinnituse lahendus teha, arvestades päikesepaneelidest tekkivate tuule koormusutega.

Alo Karu, tehnikamagister, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal, koostöös OÜ-ga Evari Ehitus

evari.ee

Katusekatte külge paigaldatavad päikesepaneelide alused Saksamaal. Eeldab korralikku katuse kinnituslahendust.

Foto: Alo Karu

Kaablid ja juhtmed on paigaldatud vett läbilaskvatele rennidele, mis toetuvad spetsiaalsetele alustele. (Eesti). Kaablirennid võiks olla pealt kaetud. Foto: Alo Karu

TalTechi Mäemaja päiksepaneelid on paigaldatud aluskonstruktsioonidele toetuvatele pollartitele. See tekitab küll marginaalsed külmasillad, kuid võimaldab korrektset katuse hooldust. Hoonel on kõrged parapetid ja seepärast ei ole vaja ka turvavarustust. Foto: Alo Karu

SINU

Hanget saab kindlustada nii hankija kui ka pakkuja poolelt

Ehitus- ja renoveerimishangete juures on riskide maandamine kohustuslik ning üheks väga oluliseks riskimaandajaks on kindlustusleping.

Anne-Mari Alver

Kindlustuse vajalikkus ehitustöödel tänapäeval ilmselt enam arutlustee maks pole. Vastavalt Tööinspekt siooni statistikale juhtub ehituset tevõtetes 450 tööõnnetust aastas ja tihti on need raskete tagajärgedega.

„Ehitussektoris võib esineda mitmesuguseid ootamatusi, mis halvimal juhul lähevad sinu ette võttele maksma arvestatava hulga raha või kulutavad väärtuslikku aega. Ehitusobjektile ja -seadmetele tekkinud kahjud (näiteks tulekahju, varing, torm jms), tööõnnetused ja töötajate haigestumised on riskid, millega seisab silmitsi iga ehitusette võte. Selleks, et nende riskidega pare mini toime tulla, soovitame sõlmida kindlustuslepingu,“ ütleb ERGO Kind lustuse äriklientide osakonna juht Oliver Liiva.

If Kindlustuse kommunikatsioo nijuht Tõnu Talinurm märgib ehitus tööde tegemisel kindlustamisest rääkides samuti, et kõige sagedamini kindlustatakse ehitatavat ehitist ja ehitusmasinaid, kuid kaitsta tuleb ka ettevõtte töötajaid.

Hangetel on kindlustusvajadus tavaliselt juba ka tingimustesse sisse kirjutatud, kuid If Kindlustuse kogemus näitab, et teadlikud ette võtjad kindlustavad sageli rohkemgi.

Oliver Liiva ütleb, et kindlustamise teemat on võimalik vaadata hankija ja

pakkuja poolelt ning mõlemal juhul on kindlustusalane info oluline.

„Kõige kasulikum on küsida nõu kindlustusseltsi või -vahendaja esin dajalt, et hankega seotud riskid oleks juhitud ning nõuded kindlus tusele mõistlikud ja põhjendatud. Iga hange, hoone ja ehitusprojekt on erinev ning seega on ühest vastust,

Ehitus- ja paigaldustööde koguriskikindlustus hüvitab ootamatud ja ettenägematud kahjud tööobjektile ja erikokkuleppel tellija olemasolevale varale.

mis kõikjal toimib, võimatu anda. Hankijal on mõistlik hankes täpsus tada, milline kindlustus ja sellega kaasnevad summad pakkujal peaks olema. Samuti on pakkujal oluline valida õige kindlustus, et teha pakku mine, millega ta kahjujuhtumi puhul hätta ei jää,“ selgitab Liiva.

Eri riskide vastu erinevad kindlustused

IIZI ehitusvaldkonna ekspert ja kind lustusmaakler Erko Toomet ütleb, et sõltumata sellest, kas tegemist on riigi- või tavahankega, tuleks ehitus-, remondi- või renoveerimistööde puhul sõlmida ehitus- ja paigal dustööde koguriskikindlustus ning ehitustegevuse vastutuskindlustus. Kui tööd hõlmavad lisaks projektee rimist, siis peaks kindlustuslepin gute paketti laiendama projekteerija riskide maandamiseks veel projek teerija erialase vastutuskindlustu sega.

„Ehitus- ja paigaldustööde kogu riskikindlustus hüvitab ootamatud ja ettenägematud kahjud tööobjektile ja erikokkuleppel tellija olemasole vale varale. Seda ehitusperioodil ning kokkuleppel ka ehitusjärgsel hooldus perioodil. Ehitustegevuse vastutus kaitseb töö teostajat võimalike nõuete eest, kui tööde käigus (või hooldus perioodil) tekib vara- või isikukahju kolmandatele isikutele. Projekteerija erialane vastutuskindlustus kaitseb projekteerijat erialaste eksimuste

eest – näiteks ebatäpne projektee rimine – ja hüvitab kindlustustingi muste piirides selle tagajärjel tekkivad nõuded projekteerija vastu. Kõikides kindlustuslepingutes on tingimused, lisatingimused ja piirangud, mis võivad töö objekti olemust arvestades olla kahjujuhtumite hüvitamisel kriiti lise tähtsusega, mistõttu ei tohi neid kindlasti jätta tähelepanuta,“ selgitab Toomet.

Suurematele hangetele kaasatakse kindlustusekspert

Riigihanke eripäraks võib Erko Toometi sõnul olla see, et töö tegijal on kindlustuslepingute sõlmimise kohustus. Tavahanke korral sõltub kindlustuslepingute sõlmimine tellija ja töö tegija vahelistest lepingutest, töö tegija enda riski võtmise valmi dusest ning tellija teadlikkusest. Riigihangete korral on kindlustus lepingute lisatingimused tihtipeale detailsemalt paigas ja nendest kõrva lekaldumine ei ole üldjuhul aktsep teeritav.

„Suuremate hangete korral on oluline kaasata hanketingimuste

Renoveerimise korral on väga oluline moment, kas ja kuidas on töö tegemise ajal maandatud riskid renoveeritavale objektile.

ettevalmistamisel kindlustuseks perte, kellel on teadmised võimali kest riskidest, kahjujuhtumite prak tikast ning kindlustusandjate paku tavast kindlustuskaitse ulatusest. Vastasel korral võib tööde tellija jätta tähelepanuta oluliste lisa kaitsete nõuded hankes ja tööde teostaja võib kulude kokkuhoiu

eesmärgil või lihtsalt teadmatu sest sõlmida piiratud kindlustus kaitse. Kahjuks on nii tavahangete kui paraku ka riigihangete prak tikas väga sageli nõudeid kindlus tuskaitsele, mis ei lähe kokku kind lustusturu praktikaga või ei ole isegi seotud objekti riskidega. Selle tule musena ei vasta kindlustustingi

Kindlustuspakkumise näidis

Tootmishoone ehitus

• Hoone ehitusmaksumus 500 000 €

• Tootmisseadmete montaaž 25 000 €

• Kolmandate isikute vastutuskindlustus summas 100 000 €

Kindlustuskaitse: koguriskikindlustus, vastutuskindlustus ehitusperioodil, hooldusperioodi põhikaitse

Omavastutus: 1000 €

Kindlustusmakse: 781 € ehitusobjekti kohta

Tööandja vastutuskindlustus 25 töötajat

Tööõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju töötajale kindlustussummas 500 000 €

Omavastutus: 200 €

Kindlustusmakse töötaja kohta 2,6 € kuus

mused hankes nõutud tingimustele või siis jäävad töö objekti olulised riskid kindlustamisel tähelepanuta.

Renoveerimise korral on väga oluline moment, kas ja kuidas on töö tegemise ajal maandatud riskid reno veeritavale objektile. Sõltuvalt tööde iseloomust saab erikokkuleppel seda lahendada objekti varakindlustusand

Allikas: if.ee

jaga või siis ehitus- ja paigaldustööde koguriskikindlustuse kaitse laiendu sega. Igal juhul on ehitus-, remondivõi renoveerimistööd kindlustus andjate jaoks kõrgendatud riski asja oluks, kuna sageli saavad kahjujuh tumid alguse just nende tööde teos tamise või kasutatava materjali viga dest,“ räägib Toomet.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Riigihanke puhul

tuleb arvestada ka mitterahaliste väärtustega

Eelmise aasta riigihangete ülevaatest selgub, et valdaval osal hangetest arvestati põhikriteeriumina madalat hinda, jättes kõrvale kvaliteedinäitajad. Riigihalduse minister Riina Solman on veendunud, et see pole õige tee.

Anne-Mari Alver

2021. aastal algatati 8458 riigihanget kogumaksumusega 3,6 miljardit eu rot, mida on 128 hanke võrra enam kui 2020. aastal.

Valdav osa hangetest olid riigisise sed, jaotudes liigiti ühtlaselt kolmeks: 33 protsenti teenuste, 33 protsenti as jade ja 29 protsenti ehitustööde riigi hanked. Rahvusvahelised hanked moodustasid alla veerandi kõikidest hangetest. Suurimad lõppenud han gete maksumused jäävad suurusjärku 50 miljonit eurot. Eelmisel aastal alus tatud riigihangetel osalenud ja ka edu katest pakkujatest oli 96 protsenti Ees

ti päritolu. Väikese ja keskmise suuru sega ettevõtetega on aastalõpu seisu ga sõlmitud 86 protsenti lepingutest.

„Möödunud aastal mõjutas riigi hangete trende kestev koroonaviirus. Jätkuvalt tehti palju väljakuulutami seta läbirääkimisteta hankemenetlu si ning ainult madalamal hinnal põhi nevaid hankeid,“ räägib rahandusmi nisteeriumi riigihangete ja riigiabi osa konna juhataja Kristel Mesilane. „Väi ke- ja keskmise suurusega ettevõtete osakaal hangetes on suur ning see on märk avatud konkurentsi võimalustest hanketurul.“

Enim hankeid algatas Transpordiamet

Raamlepingu sõlmimiseks algata ti riigihankeid kokku 19 protsenti, mis on veidi rohkem kui sellele eelnenud aastal. Raamlepingute sõlmimiseks al gatatud riigihangete osakaal on olnud tõusutrendis ja kasvanud kuue aasta ga kaheksa protsenti.

Suurenes e-hanke vahendite ka sutatavus. Dünaamilist hankesüstee mi kasutati 33 korral ja e-kataloogi 10 korral. Mõlemate kasutus kasvas aas taga kolmandiku võrra. „Dünaamilise hankesüsteemi kasutamine hoiab turu avatuna, ettevõtjad saavad jooksvalt liituda ning süsteem võimaldab han kijatel saada suuremal hulgal pakku musi ja saavutada avaliku sektori ra haliste vahendite optimaalset kasu tamist suurema konkurentsi kaudu,“ rõhutas Kristel Mesilane. „E-kataloog võimaldab saavutada säästuefekti ja

FOTO: SHUTTERSTOCK

on mugav tööriist eelkõige kesksetes ning ühishangetes, kus riigihanke tu lemusena sõlmitud lepingute raames on palju tellijaid ja tellitavate toodete arv on suur, näiteks IT-seadmed, me ditsiinitarvikud või kontoritarbed.“

Kõige rohkem riigihankeid alga tas möödunud aastal Transpordiamet (353 hanget), seejärel Riigi Tugitee nuste Keskus (295 hanget), Riigi Kin nisvara AS (244 hanget) ning Riigimet sa Majandamise Keskus (239 hanget). Enim kasutatakse avatud hankemenetlust

Enim ehk 44 protsendil juhtudest kasutati avatud hankemenetlust, mille osakaal kasvas aastaga 5 protsenti. Pi sut alla kolmandiku hangetest korral dati lihthankemenetlusena ja ligi 16 protsenti moodustasid väikehanked. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusi oli pisut üle 6 prot sendi ning üle 3 protsendi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusi. Teisi menet lusliike kasutati vähem.

Väljakuulutamiseta läbirääkimis tega hankemenetlusi korraldati 543 korral, aastaga vähenes nende arv 115 võrra. Möödunud aastal ei olnud koroonaviirus enam ootamatu ja han kijatel oli võimalik oma tegevusi pla neerida, mistõttu ei ole väljakuuluta miseta läbirääkimistega hankemenet luse kasutamine enam alati põhjenda tud ning näitas ka vähenemise trendi.

Legend odavast hinnast on visa kaduma

Riigihangete seadus ei kohusta valima odavaimat pakkumist, vaid võimaldab võitja valikul arvestada ka ettemäära tud mitterahalisi tingimusi, ütles rii gihalduse minister Riina Solman va litsusele riigihangete 2021. aasta üle vaadet tutvustades.

„Odavaimat pakkumust pole sea dus kunagi kohustanud valima, aga see legend on visa kaduma. Tegelikult soovime liikuda pigem vastupidises suunas, et meil tuleks rohkem kvali teedi- ja väärtuspõhiseid hankeid,“ üt les minister Solman. „Julgustan han kijaid seda võimalust kasutama, selli ne hange võib küll pisut enam aega ja panustamist nõuda, kuid ka tulemus tega ollakse üldiselt rohkem rahul,“ li sas minister.

Minister rõhutas, et väärtuspõhiste kriteeriumite kasutamine võimaldab panustada ka teistesse riigi jaoks olu listesse teemadesse, nagu energiasääst ja säästlik keskkonnakasutus või sot siaalselt haavatavamate ühiskonna gruppide kaasamine.

„Riigihangete seadus ei piira väär tuspõhiseid valikuid ning võimaldab soetada ka innovaatilisi ja täiesti uusi lahendusi. Nii oli ka 2021. aastal alga tatud seadusemuudatuste üheks ees märgiks parendada nii hankijate kui ka pakkujate jaoks riigihangete läbi viimise ja osalemise efektiivsust ning

Riigihankeid mõjutavad ka rahvusvahelised sanktsioonid

Euroopa Liidu Nõukogu võttis 8. aprillil vastu määruse (EL) 2022/576, millega sätestatakse piiravad meetmed riigihangetes seoses Venemaa tegevusega Ukrainas.

Riigihankeid käsitleb vahetult määruse artikkel 5k, mis keelab sõlmida riigihankelepinguid Vene maa kodaniku, Venemaa residen di või Venemaal asutatud ettevõt ja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega ning jätkata selliste le pingute täitmist. Oluline on tähele panna, et keelatud on lepingute sõlmimine ka ettevõttega, mis on rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt Venemaa kodaniku, residendi või ettevõtte omandis, st lepingute sõlmimine võib olla keelatud ka väljaspool Venemaad asutatud ettevõttega, sh ELis asutatud ettevõttega.

Samuti laieneb lepingute sõl mimise ja täitmise keeld alltöö võtjatele, tarnijatele või üksuste le, kelle suutlikkusele tuginetakse, kui nende arvele langeb lepingu maksumusest üle 10%.

Sanktsioonidega on hõlma tud ka paljud RHSis sätestatud erandid (välja on jäetud üksikud erandid, nt tööleping, kinnisva ratehingud, sh äri- ja eluruumide üürilepingud, ja veel mõned spetsiifilisemad).

toetada hankijaid keerulistes oludes,“ ütles Riina Solman.

Riigihangetest hinnati üksnes ma dalaima hinna või kulu alusel 87 prot senti ja ainult 13 protsendil hangetest kasutati pakkumuste hindamisel li saks hinnale või kulule ka mõnda kva liteeti kirjeldavat kriteeriumit. Kvali teedikriteeriumite kasutamise osakaal on püsinud 13 protsendi ümber viima sed seitse aastat. „Rahandusministee rium julgustab hankijaid enam kaalu ma kvaliteedikriteeriumite kasutami se võimalusi pakkumuste hindamisel,“ lisab Kristel Mesilane.

Betoonpõrandate * lihvimine * poleerimine

Alati ei pea vana või uut betoonpõrandat kinni katma plaatide, epoksiidi või mõne muu materjaliga. Palju esteetilisem on betoon ära poleerida.

Kui valid poleerimise, säästad ka ressursse, sest selline põrand ei vaja ruutmeetrite kaupa ehitusmaterjale, mis tuleb valmistada, kohale tuua ja mitmekümne aasta pärast utiliseerida.

Peeneks lihvitud põrand lisab su ruumidesse rohkem valgust ja avarust ning annab sulle võimaluse pesta ja koristada põrandaid mugavamalt ja kiiremini. Keemiline tihendamine muudab põranda vastupidavaks ja mitteimavaks – maha tilkunud hea ja parem ei jäta sisseimanud plekke.

Pakume lisateenusena plaatimissegu jääkide lihvimist ja põrandakatete eemaldust (liimitud vaibad ja linoleum, plaadid, parkett jne)