Nutikas kodu (juuni 2021)

Nutikas kodu Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

JUUNI 2021

2 Nutikas kodu

JUNG

Uus nutikas ruumitermostaat Universaalne disain ja eestikeelne äpp

JUNG – areng kui traditsioon JUNGis on ühendatud minimalistlik disain ja tulevikku suunatud lahendused. Innovaatilisus, kirg ja täpsus on meie tootearenduse teenäitajateks olnud enam kui 100 aastat. Valgustamine, hämardamine, kliima, energia, turvalisus, uksetelefonid ja multimeediasüsteemid – meilt leiab sobiva lahenduse igale nõudmisele.

JUNGi uus nutikas ruumitermostaat interjööris silma ei hakka, sest termostaati katab kaas, mis on saadaval 96 värvitoonis.

Sisu on kvaliteetne ja töökindel ning kui laadida alla rakendus JUNG Temperature Config, on võimalik termostaati nutitelefonist jälgida ja seadistada.

E

estlased on praktilised ja alustava d o m a ko d u nutikamaks muutmist sageli sealt, kus king kõige rohkem pigistab. „Kui oktoobrist aprillini tuleb regulaarselt maja kütta ja suvel piinab palavus, ei ole üldse üllatav, et Eesti inimesed tunnevad kõige rohkem huvi selliste targa kodu lahenduste vastu, mis pakuvad

TEHNILISED ANDMED Tüüp: nädalarežiimiga nutitermostaat koos ruumitemperatuuri anduriga Ühendus nutitelefoniga: Bluetooth Low Energy (BLE) Puhkuserežiim: programmeeritakse kuupäeva ja kellaaja järgi Toitepinge: 230 VAC Juhtkontakt: 8 A / 250 VAC (sisesensoriga), 5 A / 250 VAC (täiendavalt tellitava põrandasensoriga) Võimalikud režiimid: küte või jahutus

võimalusi ruumi temperatuuri hoida ja seadistada,” ütleb JUNG Eesti piirkonna juht Mark Melts. „Kõige sagedasem põhjus, miks inimesed targa kodu lahenduste kohta infot küsivad, on soov küttekuludelt kokku hoida. Teiseks oluliseks argumendiks on mugavus, muu hulgas võimalus süsteemi nutiseadmest juhtida. Tark kodu suudab siin palju pakkuda,” lisab Melts.

Töötemperatuuri vahemik: +0 °C ... +50 °C Mälu talletamine: 4 aastat (patarei CR 1220) Mõõtmed: 45 × 45 × 25 mm Töökeeled: inglise, eesti, vene jt

Hiljuti tõi JUNG turule uue ruumitermostaadi, mis sobib just neile, kes täit targa kodu lahendust ei vaja, kuid soovivad siiski kodus või kontoris ruumitemperatuuri mugavamalt reguleerida ja küttel

silma peal hoida. JUNGi uus ruumitermostaat on ühendatav mis tahes elektriliste kütteseadmetega, sealhulgas põrandaküttega. Töökindlus ja kvaliteet on JUNGi poolt garanteeritud ning kõik JUN-

Gi tooted valmistatakse Saksamaal.

Uut termostaati on võimalik juhtida ka nutiseadmest. Selleks laadige alla rakendus JUNG Temperature Conf ig (saadaval nii iOSile kui ka Androidile) ning ühendage nutitelefon ja termostaat omavahel. Seadmete omavaheliseks ühenduseks kasutatakse Bluetooth Low Energy protokolli, mis edastab juhtmevaba signaali vähese energiakuluga ja töökindlalt. JUNG Temperature Config äpi menüü on eestikeelne, mis teeb selle kasutamise lihtsaks ja arusaadavaks.

Lisaks näeb JUNGi uus ruumitermostaat interjööris stiilne välja. Seade paigaldatakse kaane alla, mis on saadaval 96 värvitoonis ning

1400 töötajat, 20 tütarettevõtet ning iseseisvad müügiesindused ja partnerorganisatsioonid ligi 70 riigis – oleme esindatud viiel kontinendil. Olgu tegemist eramu, objekti- või hotelliehitusega, JUNGi innovaatilisi lahendusi usaldavad arhitektid ja projekteerijad kõikjal maailmas. Meie hoonetehnikat võib leida Berliini Riigipäevahoonest, aga ka Peterburi Ermitaažist ja Singapuri Shangri-La hotellist.

Meie ettevõttes on ühendatud tihedad rahvusvahelised sidemed ja pereettevõtte kogemused.

Oma asukohtades Schalksmühles ja Lünenis töötame me välja ja valmistame klassikaliste elektriinstallatsioonide osi ning hoonetehnika intelligentseid süsteeme. Konveiertootmine, väikeseeriad või individualiseeritud tootmine – meie tänapäevased tootmismeetodid vastavad ka kõige kõrgematele nõudmistele.

kõigis JUNGi disainiseeriates – alates klassikalise kujuga erksavärvilisest LS 990-st Les Couleurs ® Le Corbusier värvivalikust kuni klassikalise valge või musta tasapinnalise LS ZEROni. JUNGi uued nutikad termostaadid ning ka teised JUNGi kvaliteetsed tooted on saadaval Effexi ja W.EG. Eesti müügiesindustes üle Eesti.

Kontaktid: www.kontaktid.jung.ee

Nutikas kodu

AGATARK

*Nutikodu on komplekt heast tootest kvaliteetse paigaldusega. Swat Systems – www.swatsystems.eu

Kortermaja nagu ikka –

AGA TARK! Nutika kortermaja kontseptsiooni, mida igaüks enesele oma kodus lubada saab, tutvustavad AGATARK OÜ juhid Viljar Kaarde ja Raivo Raestik.

K

ortermajade renoveerimisvajadus on ilmselge.

Kuid tänapäevased võimalused väga hea elukeskkonna loomiseks on märksa laiemad kui pelgalt seinte soojustamine ja uued aknad. „Ühistu jaoks renoveerimiseelarve koostamisel ja laenu võtmisel ei teadvustata enesele sageli, kui marginaalse lisakuluga saab muuta elamise väga palju kaasaegsemaks ning võimalusterohkemaks,” märgib Raivo Raestik.

AGATARK kontseptsiooniga saab parandada nii üksiku korteri kui ka terve ühistu elukeskkonna kvaliteeti.

Hea näide selle kohta on Targa Tartu projekt, kus majade renoveerimisel on kasutatud erinevaid nutilahendusi.

Energiateadlikkuse arendamine Oleme sageli harjunud, et oma igakuisest vee-, elektri-, kütte-, gaasi- jmt vajadusest saame ülevaate uue kuu algul, kui saabub kommunaalteenuste arve. AGATARK lahendus võimaldab näha oma tarbimise tulemusi reaalajas.

Võrdluseks on nii oma leibkonna varasemad harjumused kui ka samas majas asu-

vate sama suurte korterite keskmised kulud.

Kaalutud energiakasutust mõõdetakse kilovatt-tundides ruutmeetri kohta aastas ja energiateadlikkuse kasvatamisega seati Eesti suurimas kortermajade renoveerimisprojektis Tark Tartu 18 majas eesmärgiks vähendada seda kuni 3 korda – 270 asemel 90-le.

AGATARK nutilahendust kasutades on kerge hinnata nii oma järgmise kuu väljaminekuid kui ka laiemalt mõeldes oma igapäevaelu ökoloogilist jalajälge. Energiateadlikkuse kasv on kasulik nii üksikisiku eelarve ja elustiili kui ka kogu maja, linna, riigi või maailma tasandil.

Õhu kvaliteet ja raha Üks arvestatavaid energiakulusid on ventilatsioonisüsteem. Samas on see hädavajalik, sest puhas õhk tähendab tervislikku elukeskkonda ja pärast majade soojustamist kaob loomulik ventilatsioon. Üks olulisemaid õhupuhtuse näitajaid on CO2 ehk süsinikdioksiidi sisaldus õhus.

AGATARK sensor mõõdab CO2 sisaldust õhus, mis sõltub näiteks sellest, mitu inimest parajasti kodus on. Kui õhk on puhas, vähendatakse

ventilatsiooni miinimumini. Ühe kodus viibija puhul vajab elamine märksa vähemat ventilatsioonikulu kui terve pere kodus olles või näiteks sünnipäeval sõpru võõrustades.

Küttearved kontrolli all Kui CO 2 on kontrolli all, on järgmiseks sammuks küttekulude jälgimine. Ühe kraadi võrra madalam temperatuur hoiab kokku 5–8% kuu küttekulust.

Kui kodu on tühi, võib seal temperatuur rahumeeli pisut madalam olla – seda saab nii välja minnes ise aktiveerida kui ka automaatrežiimil toimima panna.

Ka siin on teadlikkuse tõstmisest abi nii keskkonna kui ka igakuiste kulude mõttes. Kes soovib, saab nähtavalt säästa üksnes sellega, et talveajal kodus pikkade varrukatega pluusi kannab – tulemus on reaalajas silme all.

Väga soojalembesed aga teavad, mille eest neil pisut rohkem maksta tuleb.

Arukas energiakasutus Kui majale on paigaldatud päikesepaneelid, jälgib AGATARK süsteem nende tootlikkust ja

3

On aga olukordi, kus nutilahendus on ohutuse ja mugavuse tagamisel praktiliselt ainuvõimalik. Näiteks on paljud korterid üürile antud – nii pikemaks rendiperioodiks kui ka külaliskorteritena. Eriti viimaste puhul teeb nutilukk hindamatult mugavamaks nii üürileandja tegevuse kui ka trepikoja ohutuse. Nii saab kokkulepitud ajaks anda ühekordse koodi, mis uksed lahti teeb kui ka tagada selle, et majja ei sisene suvalisel ajal inimesi, kel sinna asja pole.

Nutilukk võib aga olla ka elupäästev lahendus – see võimaldab päästjatele ukse avada distantsilt ja korteris viibiva abivajaja seisukohalt säästa hindamatut aega.

Nutiluku võimalusi saab kasutada ka vähem dramaatilisel juhul – näiteks on külalised juba saabunud, kuid võõrustaja poes viimast vajalikku asja ostmas. Nüüd saab nutitelefonilt uksed lahti teha ja külalised saavad õue asemel oodata elutoas.

Seestpoolt juhitud kodud

Nutikodu, mis teeb silmad ette ka uutele kortermajadele.

Tõnis Eelma, Tähe 2, Tartu näitab seda ka elanikele. Esmalt on see lihtsalt meeldiv – kohe on näha, et investeeringud kannavad vilja. Ent sellel on ka praktiline kasu – selle asemel, et ületootmine (suhteliselt odava hinna eest) võrku müüa, saab hetkel mitte vaja mineva energia majas salvestada ning kasutada seda aegadel, kui energiakulu on suurem, vältides nii kallima hinnaga elektri ja soojuse ostmist.

Lihtne näide: keskpäeval on päikest kõige enam, ent sooja duši all käiakse sagedamini hommikul või õhtul. Võimalus salvestada energia selleks ajaks hoiab kokku sooja tarbevee tootmiseks vajaminevat.

Kui renoveerida nutikaks terve kortermaja, pole iga korteri elanikel vaja eraldi kõige peale mõelda, lihtsalt ühistu arved muutuvad väiksemaks – nii, et kommunaalkulud koos võetud laenu ja intressidega moodustavad väiksema summa, kui enne arvel oli. Lisaks mugavusele tõstavad nutikad lahendused ka kinnisvara väärtust.

Suitsuanduri laiendatud võimalused AGATARK on väga oluline partner ka kodu ohutuse tagamisel. Suitsuandur on tänapäeval kohustuslik, kuid selle saab seadistada ka nii, et ohu tekkides lülitab süsteem välja nii köögiploki elektriseadmed kui ka ventilatsiooni ning teavitab naabreid – põhimõtteliselt on tegu justkui digitaalse naabrivalvega. Üksiti tekib ülevaade ka sellest, kas mõnes korteris on tuleohtu sagedamini ja sinna saab suunata Päästeameti nõustaja.

Nutiuks on mugav ja turvaline Kahtlemata pole võtmete kasutamine üldse raske ega ebamugav. Kuid AGATARK OÜ juhid on kogenud, et mitte keegi, kes on oma kodule nutiukse saanud, pole tahtnud võtmete juurde tagasi pöörduda.

Mugav on ka videolahendusega fonolukk, mis näitab tahvli- või telefoniekraanil, kes välisukse taga seisab.

Korteriühistus tähendab AGATARK süsteem märkimisväärseid mugavusi ühistu juhtimisel. Vähe sellest, et kõik vajalikud andmed laekuvad õigel ajal, on halduril reaalajas olemas ka info selle kohta, mis majas toimub ja kas kuskil on vaja midagi korrigeerida või parandada.

Sensorite abil saab ka iga koduomanik alati jälgida, mis tema kodus parajasti toimub.

Kui lamp läbi läheb, pole see eemalviibija jaoks suur probleem, kuid külmkapi rike eeldab kiiret reageerimist – nii saab päästa toidu või ka näiteks külmutatud marjade talvevaru.

Vaadates kõiki nutikodu võimalusi, tekib küsimus, miks peaks keegi üldse 21. sajandil elama ilma nende lahendusteta? Liiatigi on AGATARK võimalused enamikele inimestele ka rahaliselt jõukohased – renoveeritavate kortermajade nutikodu hinnad algavad 700 eurost.

4 Nutikas kodu

Nutikas kodus on

elu lihtsam Sel suvel remonti planeerides tasub mõelda enamale kui tapeedi vahetamisele. Üha rohkem jõuavad elamise uuendamise käigus kodudesse moodsa aja nutilahendused. Ja need on mugavad!

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

N

utikas kodu ei ole kättesaamatu ja edev lisavidin, vaid moodsaid tehnoloog ilisi lahendusi kasutav elukeskkond, mis pikemas perspektiivis säästab kodukuludelt. Boonusena kaasneb teadmine ja rahulolu, et sinu pesas on kõik kontrolli all. Tehnoloogiahiiud tulevad üksteise järel turule uute targa kodu lahendustega ja need on kättesaadavad aina suuremale tarbijaskonnale.

Targa kodu ülesanne on muuta meie igapäevaelu lihtsamaks. On ju mugav kiigata veebi kaudu töötava kaameralahenduse abil kodusesse külmikusse ja haarata möödaminnes poest kaasa just see puuduolev piim. Teiselt poolt tagavad sellised funktsioonid, et ei pea ise kõigega tegelema. Näiteks saab nutikas kodu reguleerida kodu sisetemperatuuri kohe, kui õuetemperatuur muutub.

Nutikas kodu suurendab ka turvalisust: automatiseeritud andurid hoiavad kodul valvsat pilku peal võimalike tulekahjude või lekkekahjustuste eest. Seina unustatud triikraud lülitab end välja automaatselt või on vähemalt võimalus kontrollida, sai see välja või ei.

Sellised isemõtlevad kodulahendused koguvad aina suuremat populaarsust terves maailmas. Paar aastat tagasi Ameerikas läbiviidud Smart Home Trendi uuringust selgus, et üle 45% vastanutest oli kodus remonti tehes paigaldanud sinna mõne nutikodu seadme.

Tänapäeval on kodu nutiseadmed teinud läbi tõeli-

se revolutsiooni ning on kättesaadavad ja taskukohased laiale tarbijaskonnale. Nende levik on jõudnud staadiumi, kus valmislahendusi võib osta ka poest ja nende installeerimine ning kasutamine on lihtne ka tehnikaga mitte nii väga sina peal olijale.

Niisiis on nutilahendused üha rohkemates kodudes ja neist levinumaid peetakse juba pigem iseenesestmõistetavuseks kui tehnoloogiaimeks. Vaadelgem siis mõningaid enam levinud targa kodu komponente.

Kliima – mugavam kodu, vähem kulu Eelprogrammeeritavad kliimaseadmed on siinmail tuttavad juba aastaid. Targal kodus on neil on aga tunduvalt rohkem funktsioone kui pelgalt programmeeritav sisse- ja väljalülituse aeg. Nutikad kontrollerid tulevad toime erinevate kütte ja kliimaseadmete juhtimisega. Võimalik on valida erinevatesse tubadesse just sellist tempe-

Mis imeasi on nutikodu?

Nutikodu tähistab kodu, kus valgustuse, kütte- ja elektroonikaseadmeid saab hallata kaugjuhtimisega, kasutades selleks näiteks arvutit, nutitelefoni, nutikella või -sõrmust.

Nutikodus on valgustusja küttelahendused ning elektroonikaseadmed võrguühenduse kaudu nutikodu omaniku kontrolli all, kes saab juhtida distantsilt seadmeid, kodutehnikat ja nende funktsioone.

ratuuri nagu parasjagu sobilik. Kes harjunud magama jahedas toas, saab temperatuuri enda jaoks sobivaks sättida, samal ajal kui pere soojalemb naudib hoopis endale sobilikku toatemperatuuri. Kliimaseadet on võimalik programmeerida ka nii, et ajal, mil kodu on tühi, on temperatuur madalam ning koju saabudes tõuseb temperatuur vastavalt seadistusele. Nii saab edukalt küttekuludelt kokku hoida. Kaugel pole ka ajad, kui ruumide õhuvahetust reguleeritakse automaatselt vastavalt viirusepuhangutele – et haiguse tekitajaid oleks siseruumides vähem, viiakse õhuvahetus vastavaks tervise normidele automaatselt.

Turvalisus – läbi ja lõhki nutikas lukust alates Turvatunnet tagavaid nutika kodu lahendusi pakuvad paljud turvafirmad. Tark turvasüsteem võimaldab kodu kaamerate kaudu vaadata, panna peale või võtta maha valvet ning sulgeda lahti jäänud uksi. Või vastupidi, avada neid automaatselt korterisse sisenemisel. Seda viimast mugavust pakub ka ilma turvafirma abita paigaldatav nutilukk. Kui tavaolukorras anda kellelegi oma kodu võti, peab selle talt ka füüsilisel tagasi saama. Nutilukuga võid anda aga oma kodule ligipääsu kas korraks või mingiks kindlaks perioodiks ja sissepääsu õigusi võib tühistada sekundi pealt. Nii on väga lihtne lasta korraks koju tehnosüsteemi riket operatiivselt likvideerima saabunud tehnikut, kelle askeldamist sinu kodus jäädvustab

videovalve, või lasta meedikuid eaka sugulase juurde, olles ise teises maailma otsas. Tuppa pääsemiseks on nutiluku puhul mitmeid võimalusi. Näiteks iNOVO lukulahendustes kasutatakse selleks sõrmejälgi, NFCd (lähiväljasidet), RFID-uksekaarti või koodi.

Valgustus – vähem käsitsi lülitamist Optimaalselt eelseadistatud valgustuslahendusega on lihtne energiakulusid kontrolli all hoida ning samal ajal tõsta kodu turvalisust. Liikumisandurid, välisvalgustuse sisse ja välja lülitamine vastavalt loomuliku valguse muutumisele, valgustite grupeerimine – kõik see aitab kontrollida kodust energiakulu. Arvatakse, et just valgustuse juhtimine on kõige levinum targa kodu lahendus.

Võimekas valvesilm – IP-kaamera Viimase aja populaarseimaid nutikodu lahendusi on kaameravalve, mille paigaldamisega saab hakkama vähegi tööriistu käes hoida oskav meistrimees. Kaamerate hinnad on tublisti langenud ja tehnoloogia võimaldab saata pilti e-postile, salvestada videot pilve või edastada otse omaniku nutiseadmesse. Mälukaardile salvestavad kaamerad on odavad, kuid kaamera vargusel kaovad need koos salvestisega. Kõige tavalisem kodude ja eriti suvekodude jälgimiseks kasutatav kaamera on IP-kaamera ehk võrgukaamera, mis ei vaja internetikaablit, kuna töötab Wi-Fi-ga. Sellise kaamera puhul peab vedama seadmele vaid elektritoite.

Viis sammu võrgukaamera hankimisel 1. Veendu, et Wi-Fi ulatub kaamera paigalduskohta ja toimib.

2. Vali välja kaamera, mis sobib su vajadustega. Toakaamera õue ei passi.

3. Vaata üle, et kaamera edastaks vähemalt 1080p resolutsioonis pilti ja selle vaateväli pimedas oleks vähemalt 25–30 meetrit.

4. Loe kasutusjuhist juba enne ostmist, et veenduda – kaamerat on lihtne käsitseda.

5. Paigalda kaameraid piisav hulk, et valvataval alal puuduksid n-ö pimedad nurgad.

Allikas: protectyourhome.com

Veetarbimine – väiksemad arved Nutikodudes juba on ja lisanduvad ka tulevikus erinevad andurid ja intelligentsed veetarbimise seiresüsteemid.

Lekkeandurid aitavad tuvastada erakordse veetarbimise kasvu ja katkestada kahtluse korral veevarustuse. Lihtsamal juhul võib selliseid süsteeme nimetada veekasutuse seirajaks, mis vaatlevad kodust veetarbimist ja annavad sellest aru. Nii saab õppida kasutama vähem vett. Süsteemid saavad torustiku seisukorda kontrollida ka kontrollides survet, hoiatada külmumisohu eest. Kogu teave nagu ikka on saadaval mobiilseadmes, mida saab kasutada ka vee sulgemiseks n-ö käsitsi.

Meelelahutus – häälkäsklused pakuvad mugavust Laiemale publikule on tark kodu tuttav enamjaolt meelelahutussüsteemidest. Eriti riikides, kus toimivad Amazon Alexa ja Google Assistant. See on muutunud

iga aastaga aina populaarsemaks. Häälkäsklused on kõige tavalisem näide nutikodu võimaluste kasutamisest meelelahutussüsteemi kaudu. Häälkäsklusega nutikõlarite kaudu juhitakse koduseid robottolmuimejaid, valgustust ja muud.

Nutikas kodu

SB KESKKÜTTESEADMED

5

Kelle hoolde kütmine usaldada?

Küttemured olid, on ja tõenäoliselt ka jäävad. Just seepärast oleme Pelltech OÜga juba 15 aastat hoolt kandnud selle eest, et Eesti rahva kodud oleksid soojad ning seda mugavalt, säästlikult ja turvaliselt.

Mitte ainult kodud, vaid ka lasteaiad, kortermajad, tööstushooned, terved alevikud.

Täpselt 15 aastat tagasi saime valmis esimesed uue kontseptsiooniga pelletipõletid PV Compact, mis valmisid puhtast entusiasmist ning leiutamisrõõmust eramaja keldris ja muu töö kõrvalt. 2006. aasta juunis asutasime juba põletite tootmiseks ettevõtte Pelltech OÜ.

Aeg oli soodne, pelletid olid popid ja turg võttis uudse põleti väga hästi vastu. Väga kiiresti sai ka selgeks, et väike pelletipõleti, mis suudab ära kütta keskmise eramu, ei saa jääda ainsaks tooteks. 2006. aasta lõpuks olid meil juba tootmises 20-, 30- ja 50-kilovatised pelletipõletid ning ka esimene suure võimsusega tööstuslik pelletipõleti.

Seadmed, mis teenivad kaua ja hästi Juba kahe aasta möödudes tulime turule uue põlvkonna põletitega, mis olid konstrueeritud vastavalt uuele põletistandardile. Mida aeg edasi, seda karmimaks on läinud reeglid, millele pelletipõletid ja -katlad peavad vastama. Selleks, et tõestada kõikidele nendele nõudmistele vastamist, peavad pelletikatlad ning -põletid läbima väga range testimise. Testida ei saa aga Eestis, vaid kõige lähemad akrediteeritud testlaborid on Soomes, Taanis või Saksamaal. Meie katlad ja põletid on läbinud oma testid Saksamaal DBI Gaasitehnoloogia Instituu-

dis. Seega valides meie toodetud katla või põleti, olete valinud kvaliteetse, ohutu ja säästliku seadme, mis teenib teid kaua ja hästi.

Praeguseks on meil kolm tooteperekonda: erakasutusse sobivad katlad ja põletid – 15–50 kW; k e s k m i s e v õ i m s u s e ga seadmed, mis sobivad näiteks kortermajadele – 50–160 kW; tööstuslikud, suure võimsusega seadmed – 250– 1500 kW. Meie seadmeid töötab peaaegu kõikjal maailmas, sest ekspordime rohkem kui 75 protsenti oma toodangust. Meie seadmed kütavad nii koole ja lasteaedu, kortermaju kui ka terveid alevikke.

Meie põletitega kuivatatakse vilja, pastöriseeritakse piima, aurutatakse vahtrasiirupit ja küpsetatakse leiba. Peaasjalikult hoiavad meie katlad aga teie kodud soojad.

Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas Nüüd mõni sõna ka pelletitest, mis viimasel ajal on saanud palju negatiivset tähelepanu. Ajalehte lugedes jääb mulje, et Eesti metsad raiutakse maha eranditult selleks, et teha pelleteid.

Juba aastatuhandeid on inimesed sooja saamiseks puitu põletanud. Aga puitu on sealjuures kasutatud väga säästlikult. Kõigepealt tarbepuu: palk maja ehitamiseks,

laevale kiiluks, siis reele jalased ja vankrile ais, rehale vars ning vikatile lüsi. Kütteks kasutati seda, mis üle jäi. Nii on ka pelletiga. Kõigepealt tarbepuu ning kõik muu, mis üle jääb – hagu, saepuru, höövlilaastud, pinnad, klotsid –, jahvatatakse ja pressitakse pelletiteks. Pellet on traditsioonilise küttepuu kaasaegne versioon. Kohalik, taastuv ja puhas energiaallikas.

Kõik meie pelletipõletid on varustatud võimalusega juhtida ja jälgida neid üle interneti. Kaugelt on võimalik ka diagnoosida töös ette tulevaid tõrkeid, häälestada põletit ja värskendada põleti tarkvara. Juhul kui olete olnud piisavalt ettenägelik ja ostnud endale ka meie kontrolleriga pelletikatla, saab see lisaks põletile hakkama nii sooja vee kui ka toatemperatuuri juhtimisega. Ei ole va-

het, kas põrandaküte või radiaatorid, kas õues on vilets suusailm või paugub pakane, pelletikatla kasutegur sellest ei muutu.

Kuhu edasi?

Meie eesmärk on toota võimalikult mugavaid, efektiivseid, väikese hooldusvajadusega ja keskkonnasõbralikke seadmeid. Igal aastal soovime välja tulla ka millegi uuega – olgu selleks uus kat-

la mudel, uus tarkvara kontrollerile või täiesti uue kontseptiga põleti. www.pelltech.eu; www.pelletikeskus.ee Pelltech OÜ/ Pelletikeskus Sära tee 3, 75312 Peetri, Harjumaa

6 Nutikas kodu

Nutikile ja nutiklaas

võimaldavad mugavat privaatsust Nutikad lahendused klaaspindadel teevad võimalikuks olukorra, kus privaatsus saabub mugavalt ainult ühe nupuvajutusega. Nii avara välivaatega aknaklaasid kui ka klaasseintega siseruumid saab ilma kardinate ja muude keerukamate tarvikuteta muuta hetkega läbipaistmatuteks seinteks ja siis jälle n-ö tavaliseks klaasiks tagasi. Nutikad lahendused koguvad meie kodudes üha enam populaarsust ning selles artiklis leiavad tutvustamist hetkel veel mitte väga tuntud võimalused, nagu nutikile ja nutiklaas.

O

lgu tegu kontorihoone või elumajaga, enamasti annavad avarad ja valgusküllased aknad sellele omanike ja rentnike sil-

takse lihtsalt ära blokeerida. Küsimus on vaid selles, kuidas ja kui mugavalt. Sama lugu kehtib (peamiselt kontorite ja büroohoonete) siseruumide puhul, kus läbipaistvate seintega ruumid on saanud üha tavapärasemaks. Lisaks traditsioonilistele kardinatele ja ruloodele on mujal maailmas tegelikult juba umbes 25 aastat kasutatud sellele probleemile alternatiivi tehnoloogilise uuenduse näol, mis kohmakamate võimaluste eest oma eesmärki kiiresti täidavad.

Need on nutikiled ja nutiklaasid. Ka Eestis on nende populaarsus ja tuntus kasvamas, kuid hetkel pole kindlasti tegu esimeste toodetega, mis sõna “nuti” või “nutikodu” abil meelde tulevad. Samuti ei tähenda nutikile ja nutiklaasi kasutamine seda, et valgus ruumist

mis suure lisaväärtuse. Siiski ei tule avar vaade ja valgus kasuks absoluutselt igal ajahetkel, teinekord pole see just kuigi palju soositud ning kõrvalised pilgud ja sissetulev valgus otsusta-

4+2=1 4+2=1

/ LukuExpert maja

mnt 74 Tartu 5307 4732

5307 4732

Tartu mnt 74 74@lukuexpert.ee

74@lukuexpert.ee 5307 4732

74@lukuexpert.ee

Tartu LukuExpert Tartu LukuExpert / Tevo Ehituskaup / Tevo Ehituskaup Tartu LukuExpert Riia mnt 140b

/ TevoRiia Ehituskaup

140b 5307mnt 3051

5307 3051

Riia mnt 140b tartu@lukuexpert.ee

tartu@lukuexpert.ee 5307 3051

ruumile uuendusliku interjööri. Muu hulgas on võimalik teha nutikilest erinevaid kujundeid ning avasid.

Nutikile vs. nutiklaas Kuigi nii nutikilel (ingl smart film) kui ka nutiklaasil (ingl smart glass) on sarnasusi nii tehnoloogilises kui ka praktilise efekti mõttes, ei ole tegemist sünonüümidega. Mõlemal on üksteise ees erinevusi ja eeliseid. Nutikile on spetsiaalset tüüpi kile, mis on mõeldud olemasolevatele klaaspindadele liimimiseks ning mille läbipaistvust on võimalik juhtida elektriga kas siis nupust või kasutades pulti. Privaatsust pakkuva ja osaliselt ka päikese eest kaitsva kilena kleebitakse nutikile nii akendekui ka ukseklaasidele. Nutikile üks erinevus võrreldes

11 lukk, lukk, 6 avamisvõimalust, 1 lukk, 6 avamisvõimalust, sajad kasutajad.

6 avamisvõimalust, sajad kasutajad. sajad kasutajad.

= = Tallinna LukuExpert Tallinna LukuExpert / LukuExpert maja / LukuExpert maja Tallinna LukuExpert Tartu mnt 74

täielikult kaduma peaks, küll aga liigne ja ebasoovitav valgus. Sama lugu läbipaistvusega. On võimalik reguleerida valguse ja soojuse läbitulevat hulka ning muuta klaas ühe hetkega kas läbipaistvaks, poolläbipaistvaks või teatud toodete puhul ka täiesti läbipaistmatuks. Nutikile ja nutiklaasi on võimalik juhtida ja reguleerida kas puldi, oma telefoni, dimmer’i või (nii tavalise kui ka puutetundliku) seinalüliti abil. Samuti on neid võimalik programmeerida kellaaja, kuupäeva, sisetemperatuuri ja ruumi liikumisandurite järgi. Seega on tegu lahendusega, millel on ühtaegu nii praktilised kui ka esteetilised kasutegurid. Sisekujundushuviliste ja arhitektide jaoks on lisaks kõigele muule tegu võimalusterohke disainielemendiga, mis annab

tartu@lukuexpert.ee

Luku-Expert OÜ | Tartu mnt. 74, Tallinn | 641 0610 | info@lukuexpert.ee Luku-Expert OÜ | Tartu mnt. 74, Tallinn | 641 0610 | info@lukuexpert.ee

Turvatunde liider Turvatunde liider Turvatunde liider

Nutikas Nutikas iNOVO iNOVO Nutikas iNOVO lukukomplekt lukukomplekt lukukomplekt LukuExpertist.

LukuExpertist.

LukuExpertist.

Anna vanadele lukkudele tuld, nagu andsime A Anna vanadele lukkudele tuld, nagu andsime A nuputelefonidele. Tutvu kaasaegsete luku-, n nuputelefonidele.

Tutvu kaasaegsete luku-, n lukkudele tuld, nagu andsime A turva-vanadele ja läbipääsusüsteemidega LukuExpert tAnna turvaja läbipääsusüsteemidega LukuExpert tn nuputelefonidele.

Tutvu kaasaegsete kodulehel või kauplustes üle Eesti. luku-, k kodulehel või kauplustes üle Eesti. k tturva- ja läbipääsusüsteemidega LukuExpert .....ja kui soovid, saad muude kõrval kodulehel või kauplustes ülevõimaluste Eesti. k .....ja kui soovid, saad muude võimaluste kõrval võtit edasi kasutada. v võtit edasi kasutada. v .....ja kui soovid, saad muude võimaluste kõrval võtit edasi kasutada. v

Pärnu LukuExpert Pärnu LukuExpert / Port Artur 2 / Port Artur 2 Pärnu LukuExpert Lai 11 / PortLai Artur 11 2

447 8601 447 8601 Lai 11 parnu@lukuexpert.ee parnu@lukuexpert.ee 447 8601 parnu@lukuexpert.ee

Läbipääsusüsteemid Läbipääsusüsteemid Läbipääsu tarvikud Läbipääsusüsteemid Läbipääsu tarvikud Lukkude sarjastamine Läbipääsusarjastamine tarvikud Lukkude Võtmete valmistamine Lukkude sarjastamine Võtmete valmistamine Lukkude parandus Võtmete parandus valmistamine Lukkude Lukkude hooldamine parandus Lukkude hooldamine Erilahendused Lukkude hooldamine Erilahendused Erilahendused

Viljandi LukuExpert Viljandi LukuExpert / Viljandi Centrum / Viljandi Centrum Viljandi LukuExpert Tallinna mnt 24 / Viljandi Centrum Tallinna mnt 24

435 1155 435 1155mnt 24 Tallinna viljandi@lukuexpert.ee viljandi@lukuexpert.ee 435 1155 viljandi@lukuexpert.ee

lukuexpert.ee lukuexpert.ee

Nutikas kodu nutiklaasiga seisneb selles, et nutikile ei ole veekindel toode ning seda ei soovitata paigaldada duširuumi vaheseinaklaasidele ja saunaklaasidele ning mujale kohtadesse, kus niiskusest pääsu pole.

Nutiklaas on nutikilest ja klaasist valmistatud toode, kus nutikile on lamineeritud kahe klaasi vahele, mis on juba niiskuskindel ning sobib kasutamiseks ka niisketes ruumides. Ka saunadesse ja duširuumidesse sobib paremini just niiskuskindel nutiklaas. Samuti muutub nutikile klaasi sees kaitstuks mehaanilisemate vigastuste ees. Kuigi nutikile paigaldus võib esmapilgul tunduda lihtne, on üldine soovitus see töö siiski spetsialistidele usaldada.

PDLC (Polymer Dispersed Liquid Crystal) tehnoloogial põhinevad isekleepuvad nutikiled on maksimaalselt kasuefektiivne viis juba olemasoleva klaasi muutmine sisuliselt nutiklaasiks. Kleebitavaid nutikilesid on saadaval erinevates värvitoonides, nii valge ja hall kui ka näiteks silmatorkavamad kollane ja roheli-

ne. Kuigi tegu pole absoluutse reegliga, on tihti alles projekteerimisel ehk paigaldamata klaaside puhul eelistatud kasutada nutiklaasi ning juba paigaldatud klaasidele paigaldada peale nutikile, sest see on lihtsam ja odavam. Nutikile tööiga on hinnanguliselt umbes 100 000 tundi.

Kogub tasapisi populaarsust CPR SmartGlass OÜ juhataja Taage Vähesoo sõnul on nutikiled ja nutiklaasid oma hinnaklassi arvestades populaarsed rohkem ettevõtete kontorites kui kodudes, samas on viimasel ajal ka eraklientide osakaal jõudsalt suurenenud. “Tegemist on pigem innovaatilisust ja erilisust otsivate inimeste ja ettevõtetega, kes ei lepi tavapäraste ruloode ja voldik- või ribikardinatega, sest nutikile on korrektselt paigaldatuna märkamatu ja seda on võimalik tellida erinevates toonides, mis lisab teatud oludes visuaalset efekti. Teine ja veel suhteliselt avastamata kasutusvaldkond on projektori ekraanina kasutus,

7

mis võimaldab kasutada nutikilet matis olekus tagantpoolt projitseeritava ekraanina ning läbipaistvas olekus hologrammiekraanina.

Oleme seda edukalt kasutanud suurkorporatsioonide kontoriruumides külalistele vau-efekti tekitamiseks,” sõnab Vähesoo.

Vähesoo sõnul on viimasel ajal hakanud nutikile võimalusi avastama ka erinevad haiglad ja tervishoiuasutused, kus seda kasutatakse peamiselt privaatsust pakkuva abivahendina. Eramajaomanikud paigaldavad nutikilet pigem praktilisust silmas pidades ja päikesepoolsetesse ruumidesse, et ereda päikese korral tekitada kuumust vähendav efekt, samal ajal valgust täiesti kaotamata. Nutikilet on võimalik juhtida astmeliselt, mis võimaldab säilitada ka osalise läbipaistvuse.

Tootearendus on tänaseks jõudnud sinnamaale, et nutikilet on võimalik paigaldada peaaegu iga tüüpi klaaspindade peale või vahele, sealhulgas erineva kujuga, kumeratele ning ka liikuvatele klaaspindadele.

Võid tuled kustu panna ka maailma teisest otsast Nutirelee suudab peaaegu iga tavalise lüliti muuta nutilülitiks ja peaaegu iga tavalise seadme teha nutikaks seadmeks. See sobib koduseks kasutamiseks ka siis, kui kõik pereliikmed nutimaailmas ei orienteeru ning lisab tavalisele lülitile juurde palju erinevaid võimalusi. Ärka koos päikesega Nutirelee lisatakse lülimisahelasse nii, et tavalise lüliti kasutamise võimalus säilib, kuid seejuures tekib palju uusi võimalusi. Näiteks võid tuled kustu lülitada äpist, viibides samal ajal hoopis teises riigis. Või seadistad valgustuse päikesetõusu ja -loojumise taktis automaatselt lülituma. Automaatset lülitamist saab mõjutada väga erinevate faktoritega, näiteks kindel ajagraafik, temperatuur, niiskus, ukse või akna avamine, liikumise või lekke tuvastamine jne. Mõni releedest lubab ka valgustugevust muuta ning voolutarbimist mõõta.

Hästi lihtsustatult käib nutirelee tavalise seinalüliti taha ja muudab selle lüliti taga oleva valgusallika nutikaks, säilitades samal ajal ta-

valise lüliti funktsionaalsuse.

Peaaegu kõik seadmed, mis töötavad elektriga, on võimalik Shelly abil nutikaks muuta. Nutilahendused pole ainult uusarenduste pärusmaa, sest Shelly tootevalikust leiad ka tooteid, mille saab ühendada vanema elektrisüsteemiga majja, kus ei ole lüliti taga neutraaljuhet.

Võimalusi on lõputult Piirduma ei pea vaid valgustuse ning kodukasutusega.

Shelly tootevalikust leiab nutireleesid, mis võivad juhtida mootoriga ruloosid, ventilaatoreid, elektrilisi garaažiuksi ja palju muud. Võimalusi piirab vaid kujutlusvõime!

Kombineerides näiteks nutika juhtmevaba liikumisanduri, ukse- ja aknaanduri ning lekketuvastusan-

duri, saab kokku panna päris korraliku suvila valvesüsteemi, mis teavitab kahtlasest tegevusest ja ka toruleketest. Või miks mitte paigaldada voolutarbimist mõõtev nutirelee või nutipistik krüptokaevurile, et jälgida konkreetse masina voolutarvet ning see rikke korral telefonist taaskäivitada. Voolutarbimist mõõtva nutividinaga võib ka üldse mitte nii nuti-

kas pesumasin või nõudepesumasin anda telefonile teada, millal pesutsükkel lõppeb.

Nutirelee tavalise seinapistiku taga võib lugeda energiatarbimist või pakkuda turvatunnet, et näppe pistikusse pistes surakat ei saaks. Nutikas temperatuuriandur võib hoida silma peal veinikeldril, kus tuleb hoida täpset temperatuuri ja niiskustaset. Kasutades Google Assistanti,

Amazon Alexa või Homebride’i vahendusel ka Sirit, võib seadmeid sisse-välja lülitada lihtsalt häälkäsklustega.

Kuidas see toimib?

Alustamine on imelihtne – kõik Shelly nutireleed toimivad Wi-Fi-ga, mis enamikul inimestel on juba niikuinii kodus olemas. Shelly pakub ka oma tasuta pilveteenust, kuid seadmete lülita-

mine pilveteenusest ei sõltu.

Samas võrgus olles toimub lülimine alati lokaalselt ning pilve ei pea sissegi lülitama.

Kuna tooted ühendatakse elektrivõrku, siis on seadmete ohutus väga oluline. Shelly tooted on disainitud Euroopas ning vastavad kõigile Euroopa ohutusnõuetele.

Shelly ei soovi kedagi aheldada ühte ökosüsteemi.

Selleks on tootja teinud oma seadmed võimalikult avatuks ning neid on väga lihtne ühildada populaarsete kodujuhtimiskeskustega, nagu Google Home, SmartThings, Homeassistent ja ka openHAB või Homebridge. Edasijõudnud kasutajatel on alati võimalus lasta seadmetele peale ka Tasmota või mõni muu omaloodud tarkvara.

Tutvu lähemalt siin: www.nutividin.ee

8 Nutikas kodu

Robotid puhastavad ja niidavad sinu eest!

Kindlasti tunnevad paljud, et ühiskond on muutunud liiga mugavaks ja inimesed laisaks. Kõik on nupuvajutuse kaugusel!

Ometi tuleb tunnistada, et aeg on meie kõige väärtuslikum ressurss. Seda ei saa kuidagi juurde tekitada või lisaks printida.

Miks ei peakski siis inimene enda kõige suuremat vara väärtustama? Igapäevased tegevused, nagu tolmuimemine või muruniitmine, võib usaldada robotite hoolde. Millest aga robottolmuimeja või -niiduki valimisel lähtuda ning mis selles maailmas üldse toimub?

TOIMETAS: Taavet Kase FOTOD: Shutterstock

Mida jälgida robottolmuimeja soetamisel?

Millistes ruumides tolmuimejat kasutama hakatakse?

Kas tegemist on pisikese korteriga või eramajaga?

Kas eluruumid asuvad mitmel korrusel? Moodsatel robottolmuimejatel on peaaegu kõigil sisse ehitatud treppide tuvastamise oskus, seega tunnevad nad astmed ära ega saa trepist alla kukkuda. Kasulikuks võib osutuda ka virtuaalseinte seadistamise võimalus, et tolmuimeja ei satuks kohtadesse, kuhu te ei taha teda saata. Samuti on hea manööverdamisvõimega tolmuimejale sisse ehitatud navigeerimissüsteem, mis kaardistab toa ja koristab metoodiliselt, mitte sihitult ringi sõites.

Millised on koristatavad pinnad?

Kui toas on kõvad parkettvõi plaatpõrandad, saab enamik robottolmuimejaid oma ülesandega kergesti hakkama ning puhastab pinna rahuldavalt. Keerulisemaks läheb valik siis, kui toas on palju vaipu, põrandal olevaid loomanahku, mänguasju ja juhtmeid. Sellisel juhul tasub valida kindlasti suurema imemisvõimsusega ja intelligentsem masin, mis suudab vaibaäärtest kenasti üle sõita ning erinevad tekstiilid ja nahad puhtaks teha.

Samuti peaks robottol-

muimeja olema niivõrd intelligentne, et ta ei jää kinni vaibanarmastesse või maas olevatesse juhtmetesse, vaid tunneb need ära ja jätkab tööd mujal.

Milline on robottolmuimeja jõudlus?

Siin võiks tähelepanu pöörata kolmele asjaolule – imemisvõimsus, aku kest vus ja laadimisaeg. Suure imemisvõimsusega tolmuimeja saab hästi hakkama nii vaipadel kui ka kõvadel pindadel, nõrgema võimsusega robotid võivad vaipade ja ka näiteks plaadivuukidega hätta jääda.

Võimekad mootorid vajavad palju energiat, seetõttu tasub jälgida ka seda, kui palju saab seade ühe aku laadimistsükliga tööd teha.

Enamikul robottolmuimejatel jääb tööaeg 1–2 tunni vahele ning laadimisaeg ulatub kahest kolme tunnini. Vaadata võiks sedagi, et kui seadme aku hakkab tühjaks saama, siis oleks robot võimeline ise sellest aru saama ja minema laadimisdokki ning hiljem tööd jätkama, selle asemel et elutuna keset põrandat jääda.

Kas kodus on allergikuid?

Moodsamad ja kallimad robottolmuimejad on varustatud spetsiaalse HEPA-filtriga, mis ei lase tolmul ja aller-

bab – mõned kallimad mudelid on spetsiaalselt disainitud toime tulema juuste ja loomakarvadega.

Milliseid erinevaid võimalusi robottolmuimeja pakub? geenidel kogumiskonteinerist tagasi toaõhku sattuda.

Kas kodus on loomi ja pikajuukselisi elanikke?

Inimese peast kukub iga päev ära 50–100 juuksekarva, mis tähendab, et neljaliikmelise pere peast pudeneb mööblile ja põrandale ühe kodus veedetud nädalavahetusega kuni 800 karva. Lisaks annavad oma panuse koduloomad. Robottolmuimeja peab suutma need kõik kokku koguda nii põrandalt kui ka vaipadelt. Pikad karvad kipuvad kergesti puhastusharjade ümber rulli takerduma ning seetõttu tuleks jälgida, mida tootja karvade koristamise puhul lu-

Uuematel robottolmuimejatel saab seadistada erinevaid töörežiime, sättida kellaajalist koristust ning nutiseadme kaudu jälgida ja juhtida, mida robot parasjagu teeb või tegema peaks – kas koristama või laadima. Näiteks saab soovi korral ka kodus diivanil istudes laserpliiatsiga suunata robottolmuimejat mõnda konkreetset kohta puhastama.

Robotniiduk toimetab aias Eestis on robotniiduk eeskätt lükatava, mootoriga või mootorita muruniitja asendaja, kuid Skandinaavia riikides kasutatakse seda murutraktori asemel. Robotniidukiga niites paraneb muru kvaliteet, sest niitmine on ühtlane. Niiduk töötab just

nii, nagu omanik on selle programmeerinud. Parim aeg niitmiseks on tööpäeviti kell 7–11 ja osale robotniidukitest ongi vaikimisi see ajavahemik sisestatud. Robot võib niita põhimõtteliselt kogu aeg, käies end vahepeal ise laadimas, kuid suurema vihmaga tuleks masin siiski “põllult” ära kutsuda.

Kuid kuidas siis ikkagi valida sobiv robotniiduk? Enamasti algab jutt rahast ja kõigepealt küsime, kui palju on niidetavat pinda. See tähendab, et eri suurusega aedadele sobivad erinevad robotniidukid, samuti erinevad niidukid natukene selle järgi, kui ebatasasel pinnal need töötada saavad. Üldiselt on robotite ronimisvõime 30 protsenti ehk 20 kraadi, kuid on ka selliseid niidukeid, mis suudavad töötada kuni 45-protsendilise kaldega alal. Praegu kehtib robotniiduki kasutamisel valem üks euro ruutmeetri kohta. Odavaima korraliku niiduki saab kätte juba umbes 1000 euroga.

Mis robotniidukite maailmas üldse toimub?

Viimastel aastatel on robotid muutunud aina nutikamaks.

Na g u m uu ko d u t e h n i k a , ühenduvad ka robotniidukid internetiga. Sellisel moel on niiduki omanikul kodust eemal viibides võimalus nutitelefoni kaudu niiduki tööd jälgida ja teha seadistustes soovi korral muudatusi. Näiteks uutel Ambrogio robotniidukitel on põhivarustuses positsioneerimissüsteem, mis annab teada niiduki konkreetsest asukohast. Niidukil endal aitab GPS niidetavat pinda kaardistada ja süsteemselt töötada, tagades kogu muruplatsi niitmise.

Peale robotniidukite nutikuse täiustatakse ka nende veermikuosa, mille eesmärk on tagada ühtlane raskuse jaotumine kõigile ratastele.

See on eriti oluline väga hea tulemuse tagamiseks ebatasase pinnaga muruplatside niitmisel. Parima haarduvuse tagamiseks on mitmed tootjad varustanud oma niidukid auto õhkrehvi põhimõttel toimivate pehmete kummiratastega.

Allikad: ärileht.ee; moodnekodu.ee

10 Nutikas kodu

Vaenlane kodus, keda palja silmaga ei näe med kiirgavad ka siis, kui sa neid parasjagu ei kasuta. Kui mikrolaineahi parasjagu töötab, ei ole mõistlik otse selle ees seista. Mida suuremana hoiad distantsi enda ja seadme vahel, seda väiksem kiirguse tase on.

4. Kasuta oma nutitelefoni turvaliselt Millal iganes võimalik, lüli-

Mida päev edasi, seda rohkem elektroonikat kodudest leiab.

Võimalusel juhtmeta, võrgu kaudu. Sõnaga nuti võib teha juba tõepoolest lugematul arvul liitsõnu. Nutitelefonid, nutikellad, nutiarvestid ... Hoopis vähem räägitakse sellest nähtamatust vaenlasest, kelle sellega enda koju kahju tegema laseme.

Elektromagnetkiirgus.

TOIMETAS: Riina Palmiste FOTOD: Shutterstock

E

hkki me seda ise ei näe, oleme pidevalt ümbritsetud elektromagnetväljadest.

Viimase aja tehnilise progressi tõttu rohkem kui eales varem. Neid tekitavad kõik elektril toimivad seadmed.

Arvutid, mikrolaineahjud, nutitelefonid, elektriliinid, mobiilimastid, nutikellad, nutiarvestid, telerid, ruuterid, raadiod ... Loetelu võiks jätkuda. Tõsi, mõned neist kiirgavad suuremal, teised vähemal määral.

Kas põhjustab vähki?

Usutakse, et elektromagnetväljadel on otsene mõju meie tervisele, põhjustades mäluprobleeme, unehäireid ja peavalu. Väga palju on arutletud ja muret tuntud selle-

gi üle, kas elektromagnetvälju võib pidada ka kantserogeeniks ehk teisisõnu – kas raadiokiirgus võib põhjustada vähki.

Võimalikku seost mobiiltelefonide ja vähi vahel on otsitud niisiis päris arvukates teadusuuringutes. Leiab teadustöid, mis on näidanud võimalikku seost, aga neidki, kus ei ole õnnestunud seda tõestada. Tõsi, uurimust on ka võrdlemisi raske läbi viia, sest tehnoloogia areneb pidevalt edasi. Samal ajal on raske mõõta iga üksikisiku tegelikku kokkupuudet. Seda enam, et inimesi, kes üldse elektromagnetkiirgusega kokku ei puutu, on tänapäeval üpris raske leida.

Näiteks rahvusvaheliste vähiuuringute agentuur IARC on klassifitseerinud raadiosa-

geduslikud elektromagnetväljad inimesele tõenäoliselt kantserogeenseks – seda kuni 2011. aastani avaldatud uuringutele tuginedes. Värskem tehniline aruanne tuleb USA toidu- ja ravimiametilt ning põhineb 2008.–2018. aastal avaldatud uuringute tulemustel. Selles jõuti jällegi järeldusele, et napib siiski piisavalt tõendeid, justkui põhjustaks kokkupuude raadiokiirgusega kasvaja moodustumist.

Ka meil Tallinna tehnikaülikoolis on läbi viidud elektromagnetkiirgusel põhinevaid füsioloog ilisi uuringuid, kus on peamiselt uuritud kiirguse mõju ajule. On leitud, et see on selge täiendav stressor, mis on pannud teadlasi tõstatama arutelu, kas ehk ei peaks vähendama

kehtivaid tervisekaitse piirnorme.

Olgu, kuidas on. Kuna EMV-kiirgus on tänapäeva mugavusühiskonnas niivõrd levinud, on kokkupuudet täielikult vältida tõenäoliselt võimatu. Küll aga saab igaüks siiski oma kontakte ja kokkupuute kestust elektromagnetväljadega vähendada.

Kuidas?

5 sammu, kuidas kokkupuudet elektromagnetväljadega vähendada 1. Keela traadita ühendused

See võib tunduda nagu ajas tagasi minek, aga traadita seadmed – sealhulgas ruuterid, printerid, tahvelarvutid sülearvutid – toimivad Wi-Fi kaudu. Sestap tasub seal, kus vähegi võimalik, Wi-Fi-funktsioon välja lülitada. Näiteks arvutiga kasutada võimalusel Wi-Fi asemel internetikaablit ja panna arvuti ise lennurežiimile. Elektromagnetväl-

jadega kokkupuute vähendamiseks võiks Wi-Fi sisse lülitada üksnes siis, kui hädasti vaja.

2. Vaheta traadita seadmed traadiga seadmete vastu

Mõned seadmed, nagu juhtmeta klaviatuur, kõrvaklapid või hiir, töötavad ainult traadita signaali olemasolul. Vaheta sellised seadmed juhtmega versiooni vastu.

3. Hoia elektromagnetväljadega teadlikult distantsi

Kui sul on kodus Wi-Firuuter, paigalda see võimalikult kaugele alast, kus perekond armastab palju aega veeta. Samuti väldi telefoni taskus kandmist, sest sead-

ta oma nutitelefon lennurežiimile. Samuti pea meeles hoida seade endast võimalikult kaugel, eriti telefoniga rääkides. Eriliselt tasub vältida telefoniga rääkimist näiteks autos, kus seade peab nägema ekstra vaeva, et korralikku signaali hoida. Võimalusel eelista rääkimist valjuhääldil, selle asemel et telefoni kogu aeg kõrva ääres hoida. Eriti puudutab see lapsi, kes on mobiiltelefoni kiirguse suhtes tundlikumad.

5. M a g a d e s u n u s t a kõ i k seadmed

Kuna veedame suure osa ajast magades, on oluline kaitsta end sel ajal elektromagnetkiirguse eest. Kui sul on Wi-Fi-ruuter, lülita see ööseks välja. Ka nutitelefonid tasub lülitada lennurežiimile. Mis saab siis äratusest? Pole vaja muretseda – enamiku nutitelefonide äratuskellad töötavad ka lennurežiimil. Tegelikkuses tasub hoida kõikvõimalikud seadmed magamistoast eemale või vähemasti neil Wi-Fi-funktsiooni välja lülitada.

Allikad: earth911.com, cancer.org, epl.ee

Nutikas kodu

KIIRGUSVABA

11

Turvaline kodu ja keskkond tänu tervislikule sisekliimale Veetes suure osa elust kodus ehk oma kindluses, soovime turvalist ja arengut toetavat keskkonda kõigile enda pereliikmetele. Turvalisuse tagamine koosneb mitmetest aspektidest, millest kujuneb välja ühtne, meie heaolu tagav tervik. Eestis seni veel vähetuntud, kuid kindlasti mitte vähetähtis valdkond nimega ehitusbioloogia tegeleb inimese keha ja vaimu jaoks maksimaalselt sobiva elukeskkonna loomisega ning üritab vältida kahjustavaid tegureid, mis tihti jäävad silmadele nähtamatuks.

A

jal, mil meie kodud muutuvad üha nutikamateks ning järjest rohkem tehnoloogilisi vidinaid meie eest tegutsevad ja mõtlevad, on oluline pöörata tähelepanu seeläbi kiirgavale elektromagnetväljadele (EMV), mis inimsilmale nähtamatud ning mida me esmapilgul ei taju.

Samal ajal, kui töökeskkonna ohutusnõuded ja kontroll on reguleeritud ning aastate jooksul ka järjest paranenud, on koduse keskkonna ohutusega lugu vastupidine – reguleerimata, inimese enda kätesse jäetud ja seetõttu mitte alati piisavalt heal tasemel.

Nagu muudegi asjade puhul, on inimeste teadlikkus, prioriteedid ja võimalused vägagi erinevad. Kuigi tegu pole alati raudse reegliga, on suure aiamaaga eramajas elaval inimesel tihti rohkem võimalusi ja vähem ohutegureid tervisliku elukeskkonna tagamiseks kui väikse eluasemepinnaga suures kortermajas.

Ilma elu kergemaks ja meeldivamaks muutva tehnoloogiata, mida juba on harjutud kasutama, ei ole niisama lihtne elu ette kujutada ning õnneks ei peagi. Küll aga on soovitatav pöörata tähelepanu nendelesamadele nähtamatutele teguritele, mis kõigi elektrit tarbivate seadmetega kaasnevad ning pikapea-

le meie tervist ja enesetunnet mõjutavad. Samuti on sõltumata eluaseme suurusest või asukohast lihtsaid võimalusi, mida kõik tervislikuma elukeskkonna loomiseks ära teha saavad. Oleme harjunud, et kodus töötav Wi-Fi-ruuter kunagi puhata ei saagi, kuigi tegelikult ju võiks. Selle tarbeks ei pea iga korda magama minnes juhet lahti ühendama ja hommikul uuesti sisse lülitama, vaid spetsiaalselt programmeeritavad valgusregulaatorid võtavad ülesande enda peale.

Kuidas mõõta, otsustada ja lahendada?

Võib öelda, et vähemalt osaliselt on elektromagnetkiirgusega seonduv olukord iga inimese kodus unikaalne samavõrd, kui on unikaalne tema kodusisustus ja mööbel. Kahte identset olukorda naljalt ei leia ega pelgalt visuaalse vaatlusega kindlaks ei määra.

Seega algab olukorra kaardistamine selleks ehitatud masinate abil mõõtmistöödest, mis annavad inimesele kasulikku teavet sõltumata sellest, kas jutt käib tema pisikesest korterist või plaanitavast krundi ostust, millest kuuekümne meetri kaugusel jooksevad kõrgepingeliinid.

Mida teha ja milliseid ettevaatusabinõusid ühe või teise olukorra puhul kasutusele võtta? Selliste küsimuste tar-

beks saab vajadusel kasutada spetsialistide abi. Seda protsessi võib nimetada oma nähtamatu elukeskkonna diagnostikaks, pärast mida võib vabalt saabuda ka kergendav teadmine, et suuri muudatusi ja ümberkorraldusi polegi vaja ette võtta.

Tihtipeale ollakse ka üllatunud, kui palju uut ja kasulikku infot oma kodus nähtamatult toimuva kohta vastavate mõõtmiste tulemusel saadakse. Vaevalt mõtleb igaüks näiteks köögis töötava nõudepesumasina kõrval istudes ja mõni minut hiljem sealt eemale liikudes kiirgusfooni ja elektromagnetväljade peale.

Kiirgusvaba kodu eesmärk on tuua tervislik sisekliima inimeste kodudesse, vähendades tehislikke kiirgusi miinimumini. Oma töös lähtutakse ehitusbioloogia valdkonnast, mille üks osa ongi elektromagnetkiirgused.

Ehitusbioloogia pärineb Saksamaalt ning kujutab endast teadust, mis läheneb holistiliselt ehitatud keskkonnale ning pakub lahendusi, kuidas luua elukeskkondi, mis toetaksid tervet keha ja vaimu.

Kiirgusvaba kodu mõõdab sinu kodus elektromagnetkiirgusi ning aitab leida lahendusi kiirguste vähendamiseks ja tervema kodukeskkonna loomiseks. Kogu protsess algab personaalsest suhtlusest, mille käigus

lemisaega, saab ta ettevõttega hiljem uuesti kontakteeruda ning raport võimaldab ka Kiirgusvaba kodu meeskonnal teemaga ennast kiiresti uuesti kurssi viia.

Elektromagnetkiirgused jagunevad: • raadiosageduslikud kiirgused (2G/3G/4G/5G, Wi-Fi, Bluetooth); • elektriväli (kodu- ja köögitehnika, elektrijuhtmed, elektrilambid, arvutid, eramu elektripaigaldis); • magnetväli (kodu- ja köögitehnika, elektrijuhtmed, elektrilambid, arvutid, kõrgepingeliinid, trafod, laadijad, eramu elektripaigaldis).

Elektriväli tekib kõikidel kaablitel, juhtmetel, seadmetel, mis on vooluvõrku ühendatud. Magnetväli tekib siis, kui elektrivool juhtmetes ja seadmetes liigub ning kui suureneb elektrivoolu tarbimine (töötav elektriseade), suureneb ka magnetväli.

Magnetvälja põhjustab koormus ehk elektrivoolu tarbimine. kiirgusvabakodu.ee info@kiirgusvabakodu.ee

koostöös kliendiga selgitatakse välja, mida klient täpsemalt mõõta soovib. Alati ei pea mõõtma kõiki elektromagnetkiirgusi, kõik sõltub, mis on kliendi soov.

Mõõtmise protsessi käigus selgitatakse välja erinevad kiirgusallikad ja foonid ning see võimaldab juba kohapeal informeerida, kuidas saab inimene neid vähendada. Pärast mõõtmist ja suht-

luses kliendiga saab välja töötada juba tehnilisemad lahendused.

Lisaks saadetakse kliendile ka mõõtmise tulemuste raport, mis annab kliendile hea ülevaate ka hilisemaks, mida mõõdeti ja millised olid tulemused. Samas võimaldab see raport ka jätkata kliendisuhtlust sealt, kus see pooleli jäi. Juhul kui klient ei soovi lahendusi kohe ja tahab mõt-