Meremess (veebruar 2020)

Sinu paat ootab sind

Huvi mere ja meresõidu vastu on Eestis tõusuteel olnud juba mõnda aega. Koos hobilaevastikuga kasvab iga aastaga ka Meremess, kus sel kevadel osaleb üle 100 ettevõtte nii Eestist kui ka välismaalt.

Tegevust jagub 6.–8. märtsini Eesti Näituste messikeskuse kolme saali, välipinnale ja fuajeesse. Miks Meremess on parim koht, kuhu endale paati otsima tulla? Mitte ühelgi teisel meie kandi mereteemalisel üritusel ei pakuta niivõrd head ja praktilist kaubavalikut ja mitte kuskil pole samal ajal kohal sarnast oskusteabe hulka. Kui sellele lisada korduvkülastajate kogemus, mida ühe ja teise boksi ees lobisedes lahkesti jagatakse, saab kamaluga kokku kasulikku infot, mida mujalt korraga pea võimatu leida. Huvitagu aeru-, kummi-, mootorpaat või purjekas – messilt leiab need kõik.

Rääkides viimasest ehk tuulejõul liikuvatest alustest, siis sel aastal tutvustavad Meremessil oma puidust purjekaid Swiss Performance Yachts ja JR Craftyard, kes mõlemad ka kohapeal (B-hallis) puutööga tegelevad ning päris purjekaid ehitavad.

Märkimisväärne osa messil pakutavatest paatidest on Eestis tehtud. Kuigi meil tehakse ka väga heal tasemel purjekaid, on suurem osa neist peamiselt välisturgudele mõeldud ning seega on selgi aastal kodumaiste veesõidukite väljapaneku pearõhk aeru- ja mootorpaatidel.

Välismaine valik üllatab taas

Messil esindatud ülemere paadimarkide ja mudelite loetelu on pikk ja paljusid neist saab ka oma käega katsuda. Kõige lühem teekond toob Tallinna muidugi Soomest, kuid leidub ka kaugemate maade kaupa. Näiteks on Premium Boatsi tootevalikus nii ilmastikukindlad Soome saarestiku karmides oludes sündinud alumiiniumpaadid, norrakas kui ka luksuslikud

ameeriklased. Et eestlaste hulgas on jätkuvalt ülipopulaarne jetisõit, on samuti kohal jettidega kauplevad firmad, kes pakuvad ka näiteks ATV-sid, nende seas Yamaha ja Motodepoo.

Üht-teist

ka maarotile

Mereriietus on hinnas ka sisemaal. Omaette merekaupade grupi moodustavadki messil riided ja jalatsid, mis jagunevad profi - ning mere-vabaajarõivasteks. Viimased on mugavad ja taskukohase hinnaga ka tavatarbijale, kel päris karmi tormijopet ehk iga päev vaja ei lähegi. Muidugi on saadaval ka lai valik kalamehevarustust saabastest veekindlate nutiseadmeteni. Ja kasulikke oskusi, mis kuluvad ära kõigile, jagavad vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad ning Eesti vetelpääste selts.

Meremuuseum tutvustab messil oma uut samal ajal avatavat näitust "Ajalend sadamates", kus lennatakse helis ja pildis üle Eesti sadamate ning räägitakse nende ajaloost ja tänapäevast. Plaanis on veel palju-palju vahvat, mille kohta saab kõige värskema info kodulehelt meremess.ee.

Väljaandja: AS Ekspress Meedia

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht:

Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee

Toimetaja: Urmas Verliin, urmas.verliin@ekspressmeedia.ee

Reklaam: Priit Häng, priit.hang@ekspressmeedia.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Helina Koldek

Trükk: Printall

Meri annab erinevaid töid ja hobisid kogu eluks

Maailma meredel sõidab üle 110 000 laeva. Keda huvatavad merega seotud erialad, need peaksid minema ametit õppima Tallinna tehnikaülikooli Eesti mereakadeemiasse.

"Kui oled unistanud vastutusrikkast juhiametist kauba- või reisilaeval, rahvusvahelisest töökeskkonnast ja reisimisest ümber maailma, siis laevajuhi eriala on sinu jaoks!" Nii kutsub mereakadeemia õppureid laevajuhtimise erialale, kus nelja aasta jooksul õpitakse üld- ja alusaineid, erialaaineid ning tehakse simulaatoritreeninguid. Programmis on kaks meresõidupraktikat, mis kestavad kokku 12 kuud. Teisel õp -

peaastal toimub madruseeksam ja pärast madrusepraktika läbimist on võimalik saada vahimadruse tunnistus , millega saab töötada vahimadrusena piiramatu mahutavusega laevadel üle maailma. Eriala lõpetajad saavad rahvusvaheliselt tunnustatud vahitüürimehe diplomi , mis lubab sõita vahitüürimehena ükskõik millisel laeval.

Mereakadeemias saab õppida ka laevamehaanika eriala, mis hõlmab samuti aasta pikkust merepraktikat. Pärast kolmandat õppeaastat lähevad õppijad aastasele merepraktikale, mille suunaks saavad valida laevamehaanika, laeva elektrimehaanika või külmutusseadmete mehaanika. Pärast praktikat järgneb süvendatud erialaõpe vastavalt valitud suunale.

Ettevõtluse ja elamusmajanduse õppekava annab teadmised ja tööriistad tulevastele juhtidele, kes soovivad tegutseda eelkõige väikestes paindlikes ettevõtetes.

Veel saab mereakadeemias õppida mereveonduse ja sadamatöö korraldamist ning veeteede haldamist ja ohutuse korraldamist.

Meretehnika ja väikelaevaehitus

Mereakadeemia meretehnika ja väikelaevaehituse eriala võimaldab saada meretehnika inseneriks, kes valdab meretehnika ning laevaehituse tehnoloogiaid ja materjale ning tunneb tootearendust ja tootmist meretööstuses.

Väikelaev on kuni 24-meetrine laev. Õpingutes käsitletakse nii lõbusõidualuseid kui ka suuri ja võimekaid töölaevu,

Meri hoiab hoolsaid, toidab tegusaid!

TULE ÕPI

MEREMEHEKS!

Avatud uste päev on 26.02.2020 kl 12.00

Täpsem info kooli kodulehelt www.merekool.ee

ERIALAD: vahitüürimees | vahimehaanik

Peale põhikooli 4 aastat või keskhariduse baasil töökohaõppes 2,5 aastat.

LÜHIKESED KOOLIPÕHISED ÕPPEKAVAD:

laevaelektrik | vanemmadrus | 2,5–6 kuud.

TARTU FILIAAL:

siseveelaeva laevajuht

Koolipõhine õpe, 2 aastat.

Õpilased koolist:

Tulin Eesti Merekooli õppima peale põhikooli lõpetamist. Õpin laeva vahitüürimeheks neljandal kursusel. Mulle meeldib merekoolis, sest tean, et tulevikus ootab mind kindel ja tulus töö. Meie kooli õpilased saavad 3 x päevas sooja toitu, imetlusväärse koolivormi ja osaleda huvitavates koolitundides, kus õpetavad oma ala tegijad. Mulle meeldib Eesti Merekoolis, tule sina ka!

Mariliis Vakk

Eesti Merekooli õpilasesinduse esimees

4. kursus

Merekoolis meil õppida hea, siit minnes kõik tarkused on peas. Õpilastel rõõmus meel ning õpetajatel kuldne keel.

Christen Vainika

1. kursus

Meeldib, et õpetajad räägivad oma lugudest, mis nendega merel on juhtunud, see teeb tunnid mitu

korda huvitavamaks.

Lauri Tuulik

3. kursus

Simulaator

mida kasutatakse piirivalves, päästetöödel, avamererajatiste teenindamisel ja mujal nõudlikes ülesannetes. Õppurid saavad nii väikelaevajuhi väljaõppe kui ka purjetamise põhioskused.

Lõpetajad võivad tööle minna laevade ehituse, projekteerimise või remondiga tegelevatesse ettevõtetesse, meretehnika valdkonda, metallitöötlusse, masinaehitusse, elektroonikaettevõtetesse või sadamatesse. Õpe toimub koostöös meretööstuse ettevõtetega, nagu piirkonna suurim töölaevaehitaja Baltic Workboats AS ja teised Eesti meretööstuse liidu liikmed. Õppekava keskendub üldiselt kuni 24-meetristele laevadele, ent lõpetajad saavad tegutseda ka

VÄIKELAEVAJUHIKS SAAB NÜÜD LIHTSAMALT!

suuremate laevade ehituses, sest Baltic Workboatsi pikimad laevad on ligi 100-meetrised.

Kuidas saada väikelaevajuhiks?

Kes tahab hakata väikelaevaga üksnes sõitma, see ei pea õppima mereakadeemias, aga mereakadeemia täiendusõppekeskus korraldab ka väikelaevajuhi koolitusi ja praktilist õpet. Väikelaevajuhi tunnistuse võib saada inimene, kes on vähemalt 15-aastane, kes on sooritanud vastava eksami ja kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele.

Väikelaevajuhuks saab õppida veel mitme ettevõtte kursustel. Näiteks koolitavad väikelaevajuhte Kalevi jahtklubi, Tallinna jahtklubi, Pärnu jahtklubi, Tartu Kalevi jahtklubi, Paadiluba, Puri24 ja erakool Amiks Koolitused. Väikelaevajuhi teooriakursuse internetis saab läbida aadressil kaptenikool.ee.

Väikelaeva raadioside operaatori (SRC ehk Short Range Certificate) kursuse saab tellida eraldi või koos laevajuhi kurusega.

Väikelaevajuhi tunnistus annab õiguse juhtida kuni 24-meetrist purje- või mootorlaeva kogu maailma meredel. Väikelaevajuhi teoreetiline õpe kestab vähemalt 60 õppetundi ja laevasõidupraktika kümme akadeemilist õppetundi. Kursuse lõpus tuleb sooritada eksam ja saadud tunnistusega taotleda juhtimisõigust tõendav luba maanteeameti liiklusregistri büroost e-teeninduse kaudu või maanteeameti esinduses.

• Väikelaevajuhi teooriakursus internetis

• Lihtne ja kaasahaarav veebikursus

• Videoloengud arvutis ja nutiseadmes

• Sulle sobival ajal ja kohas

• Mõne õhtu või oma tempoga www.kaptenikool.ee

Foto: Eero Vabamägi

VÄIKELAEVAJUHTIDE VÄLJAÕPE

Eesmärk: Teoreetiliste ja praktiliste teadmiste andmine väikelaeva juhtimiseks.

Varustus: Purjejaht Tuulelind, Kaater

Kestus: 70 tundi, mille sisse kuulub nii teoreetiline osa kui ka praktika

Õpiväljundid:

• Teab ja tunneb navigatsiooni, mereohutuse teooriat.

• Oskab juhtida väikelaeva erinevates tingimustes.

Koolituse lõpetamine:

• Kaarditöö ja teooriaeksam (30 küsimust)

• Väikelaevajuhi koolituse eksam loetakse sooritatuks, kui kaarditöö on arvestatud ja teooriaeksami küsimustest vähemalt 85% on vastatud õigesti.

• Eksami positiivsete tulemuste põhjal väljastab Maanteeamet juhiloa.

Eeldus: Juhiloa väljastamise eelduseks on B-kategooria autojuhi tervisetõend.

Koolituse maksumus: 390 € (sisaldab KM)

Koolituse maksumusele lisandub riigilõiv ARKi büroos.

MÄRKSÕNAGA “MEREMESS2020” 10% SOODUSTUST

Leia sobiv koolitus: taltech.ee/koolituskalender

MEESKONNATÖÖ

MEREPÄÄSTEOPERATSIOONIL

Teid ootab ees tõeline katsumus, mille läbimine viib teie koostöö uuele tasemele! Teist saavad laevaohvitserid ning tekib kriitiline olukord merel. Tuleb läbi viia merepäästeoperatsioon. Meeskonnana tuleb paika panna otsingu- ja tegevusplaan. Teostada mereseire. Simulaatoritel läbi viia päästeoperatsioon erinevate laevamudelite vahel koostööd tehes ja koos ilmastikuolusid trotsides. Vajadusel tuleb anda esmaabi alajahtunutele.

Kestus: kuni 3 tundi

Kellele: kõik merendushuvilised

Grupi suurus: 12-20 inimest

Keel: eesti, vene, inglise

Hind: 100 € inimene

Miks koolitusel osaleda?

• Koolitus aitab luua meeskonnatunnetust ja parandab meeskonnaliikmete vahelist kommunikatsiooni

• Koolitus aitab välja tuua meeskonnaliikmete tugevad ja nõrgad küljed just kriisisituatsioonis

• Koolitus pakub kõigile osalejatele meeldejääva elamuse väljaspool igapäevast töökeskkonda

Täpsem info ja registreerimine: taltech.ee/elamus

EESTI MEREAKADEEMIA

EESTI MEREAKADEEMIA

Paadimootori hingeelu

Paadile rippmootorit otsides tekib alati rohkem küsimusi kui suuremate statsionaarsete mootorite puhul, sest viimasel juhul on paat ja mootor enamjaolt komplektis.

Väiksemate päramootorite puhul on põhilisteks küsimärkideks hind, kaal, ökonoomsus, jala pikkus ja töökindlus. Tähelepanuta ei tohiks jätta aga ka hooldust ja remonti. Isegi hea mootori puhul muutub pisemgi rike või õnnetus ebameeldivaks, kui ei saa kiirelt abi. Meie lühike paadisõiduhooaeg möödub aga ruttu.

Tule õpi meremeheks!

Vali endale sobiv koolitus:

• Väikelaevajuhi koolitus

• Väikelaeva sideoperaatori koolitus

• Vanemmadruse koolitus

• Vanemmotoristi koolitus

• Jetijuhi koolitus

Registreeri kodulehel!

Merenduskeskus.ee/koolitused

NB! Pärnu Merenduskeskus on Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner

Uuri lisa töötukassa konsultandilt!

Meilt on võimalik soetada Eino Otsa õpikut „Õpime madruseks“.

Pärnu Merenduskeskus

Aida 5, Pärnu • tel 5597 6666

parnumerenduskeskus@gmail.com

Hind, kaal ja ökonoomsus

Teada on ka tõsiasi, et erinevate mootorite kaal, ökonoomsus ja ekspluatatsioonikulu on omavahel kindlas seoses: neljataktilised mudelid on kallimad, raskemad ning ökonoomsemad, kahetaktilised seevastu odavamad ja kergemad, kuid samas aplamad. Valikut tehes tuleks lähtuda sellest, kui palju ja kuidas sõidetakse.

Suurema läbisõidu puhul õigustab neljataktiline mootor end pikapeale ära. Lisaks on neljataktiline rahulikuma käiguga ja kannatab pikemalt madalatel pööretel ning tühikäigul "töristamist". See sobib hästi profikaluritele võrkude ja mõrdadega askeldamisel, trollinguharrastajatele ning miks mitte ka purjejahi ahtrisse.

Kahetaktiline mudel sobib rohkem inimesele, kes veab mootorit pidevalt endaga autos või mujal kaasas ja laenab seda vahel ka sõpradele. Samuti pole väikeste mootorite puhul märkimisväärselt oluline kütusekulu. Rusikareegel on, et kahetaktiliste kütusekuluks arvestatakse 0,5 l kütust hobujõu kohta tunnis, neljataktilise puhul on kulu kuni 25 protsenti väiksem.

Tõstmine ja juhtimine

Suuremate rippmootorite varustusse kuulub elektriajamiga hüdrauliline trimm, mis võimaldab muuta veojõu nurka ja vajaduse korral sõukruvi koos veojalaga veest välja tõsta. Väiksemaid mootoreid tuleb käsitsi üles kangutada. Headel väikestel mootoritel on lisaks alumisele ja ülemisele asendile olemas ka vahepealne nn "kiviasend". See võimaldab sõita madalamas vees. Kiiretel ja võimsatel sportpaatidel kasutatakse vahel ka lifti, millega on võimalik mootorit sõidu ajal veojõu nurka muutmata üles ja alla liigutada.

Suuremate mootoritega käib kaasas ka distantsjuhtimine, väiksemad on käsijuhtimisega. Vahepeal on aga

hulk mudeleid, millel on mõlemad võimalused. Reeglina ei tasuks mitte mingil juhul soetada üle 30 hj käsijuhtimisega mootorit. Kuigi Aasias kasutatakse neid palju, on nad kasutajale ohtlikud. Sellise mootori täisgaasi pealt hetkeks käest laskmine võib kaasa tuua kena kukerpalli. Üle 50 hj võimsate mootorite puhul peaks roolisüsteem olema selline, mis lahtilaskmisel ise suunda ei muuda (no feet back).

Kasutatud mootor

Omaette teema on muidugi kasutatud jõuallika ostmine. Kindlasti tuleks veenduda, et mootoril on küljes valmistajatehase tootjaplaat, millelt on võimalik välja lugeda mudel ja seerianumber. Selle puudumisel pole võimalik mootorile edaspidi varuosi tellida, lisaks seab see kahtluse alla mootori päritolu. Reeglina puuduvad tootjaplaadid varastatud mootoritel.

Võimaluse korral tasuks osta kasutatud mootor ettevõttest, kus müüakse ka sarnaseid uusi mudeleid. Sellisel puhul saab üht-teist teada ka mootori minevikust ja hooldamisest. Vahel saab sellise kauba puhul kaasa ka müüja lühiajalise garantii. Vana mootori soetamisel tasub meeles pidada, et paadimootorite varuosade hinnad on tihtipeale rahakotile vastuvõetamatud.

Artikkel ilmus esimest korda ja pikemal kujul ajakirjas Paat.

Helista või kirjuta Raunole

Ilmakohane riietus tagab meeldiva seikluse merel

Ei ole halba ilma, kui on soov minna merele vaba aega veetma. Olenemata pilvisest taevast on paadis päikest ja rõõmu küllaga, kui kaasas hea seltskond. Toreda meeleolu tagamisele aitab kaasa ka õige riietus. Milline see olema peaks?

Merele minnes tuleks arvestada sellega, et kaldal tundub ilm tavaliselt soojem kui merel. Seega tuleks riietuda veidi soojemalt või midagi sooja kaasa võtta. Matkasport OÜ kategooriajuht Eda Kallast soovitab varastel kevadkuudel esimese kihina kanda sooja pesu, mis aitab keha kuivana hoida. Kuna merel on tihti tuuline, siis on hea, kui kaasas on tuulekindel jope või softshell

Külmema ilma korral võib lisaks kasutada fliisi. Selline kihiline riietus on parem kui üks paks jope, sest siis saab vajaduse korral mõne kihi lisada või ära võtta. Soovitatav on kaasa võtta ka müts ja kindad.

Jalga võiks panna kerged spordijalatsid, suvel sandaalid. Purjeka peale ei sobi musta tallaga jalatsid, mis võivad maha jätta musti triipe.

"Müts võiks olla tuulekindel, suvisel ajal on mütsi vaja aga päikese kaitseks. Kui müts on laiema äärega, on soovitatav, et seda saaks lõua alt kinnitada – nii pole muret, et tuul selle minema viib," soovitab Kallast.

Suvi on üks parimaid aegu purjetamiseks, kuid liigne päikese käes viibimine võib nahka ärritada ja ebamugavust tekitada. Nii et kui soovite osaleda päevasel või nädalasel purjereisil, siis võtke kindlasti kaasa T-särk või lühikeste varrukatega pluus, kerged püksid, müts ja paar polariseeritud klaasidega päikeseprille. Kui armastate ujumist või snorgeldamist, siis on mõistlik kaasa võtta ujumistrikoo ja vahetus-

jalanõud. Need esemed tagavad mitte ainult ülima mugavuse, vaid aitavad vältida ka päikese kahjulikku mõju.

Paaritunnise lõbusõidu tarbeks piisab vee- ja tuulekindlatest riietest ja kinnistest jalanõudest, mis ei jäta jälgi ega ole libedad. Sobivaimad on sportlikud tehismaterjalist riided, sest puuvillased kuivavad kaua.

Kes ise purjetamisega tegeleb, teab, et rajasõidu puhul on oluline liikumisvabadus. Selleks on mugavad veniva vestiosa ning põlve- ja istmikuosaga purjetamispüksid. Kuna kiired manöövrid teevad naha ruttu märjaks, on tähtis, et riided hingaksid. Sellised kerged tooted on tihti valmistatud ripstopkangast.

Avamerepurjetaja vajab kõige rohkem ilmastikukaitset ja paindlikku varustust, sest pikkade sõitude ajal on ilm ettearvamatu. Jopet ja pükse valides tasub jälgida, et sinna alla mahuks mitu aluskihti. Ilmastikukaitset pakub avamerejope kõrge krae ja pikem lõige. Käte soojendamiseks on head rinna peal asuvad fliisvoodriga taskud. Jope lukk peaks olema suurem, et külmast kanged sõrmed sellest haarata saaksid. Eluks vajalike asjade hoiustamiseks peavad jopel ja pükstel olema takjakinnitustega kargotaskud. Pükste puhul on tähtis, et istmiku- ja põlveosad oleksid tugevdatud, istmikuosa õmblusteta ning säärte alumist osa saaks takjakinnitustega kinni tõmmata. Trakse peaks saama allapoole lasta jopet seljast võtmata.

Allikad: Matkasport, lagoon.co.uk, sportlandmagazine.com

Foto: Shutterstock

Kala saamiseks peab ikka vaeva nägema

Raimo Kummer on terve elu meedias töötanud. Selle kõrval on ta aga kirglik kala- ja jahimees, kelle soontes voolab küti veri. Raimo ei käi kalal, et pirakate trofeedega silma paista, vaid naudib pigem kogu protsessi.

Tekst: Taavet Kase Fotod: Ralf Mae

Millal sa üldse esimest korda kalal käisid?

See on päris keeruline küsimus. Esimene selge mälestus kalapüügist on umbes 10-aastaselt. Tollal veetsin iga suvi paar nädalat maal Kolgakülas. Täpselt ei mäletagi, aga mingitel segastel asjaoludel sain kusagilt ühe spinningu kätte ja sellega

läksingi siis Valgejõe äärde. Esimene vise ja oligi haug kohe käes! Sealt sai see haigus siis alguse. Hiljem leidsime võsast veel mingi paadi ka, käisime sellega Lohja järve peal.

15–16-aastaselt tekkisid muidugi muud huvid ja siis jäi kalapüük soiku. Aga umbes 25-aastaselt otsustasid paar sõpra kalameesteks hakata ja siis ma hakkasin kaasas käima. Läksin niiöelda juurte juurde tagasi. Siis hakkasin ikka väga tihedalt kalal käima. Sellest ajast saati pole asi muutunud, käin kogu aeg.

Ikka väga tihedalt ... mis see tähendab? Kui tihti õnge kätte võtad?

Kui sa oleks seda mu käest viis aastat tagasi küsinud, siis oleks vastus hoopis teine olnud. Siis ma käisin ikka maniakaalselt, põhimõtteliselt igal nädalavahetusel. Mäletan, üks aasta käisin üle saja korra kalal.

Vahepeal on minust saanud aga ka jahimees. Viimase viie aasta jooksul jaotan oma aega metsa ja mere vahel. Proovin sättida nii, et laupäeviti jõuaksin jahile ja pühapäev jääb siis kalas-

VÄIKELAEVAJUHI KURSUSED 2020

aasta kursuste alguskuupäevad:

tamise jaoks. Nüüd võtan natuke rahulikumalt ka muidugi, vaatan ilma ka. Päris iga ilmaga ei lähe. Varem oli küll nii, et tulgu kas või pussnuge, ikka läksin püüdma. Täielik haigus ses mõttes.

Rääkides ilmast, siis millisel aastaajal on kõige parem kalal käia?

Naine ütleski, et vanasti, siis kui tema isa kalal käis, oli kalapüük ikka hooajaline ja ülejäänud aja püsis mees kodus, aga nüüd saab kalal käia aasta ringi.

Ausalt öeldes on keeruline võrrelda, milline püük kõige ägedam on. Kõik nad on omamoodi ägedad ja erinevad. Näiteks jääpüük mulle õudselt meeldib, aga kui juba tükk aega jää peal käinud oled, siis ootad ikka, et millal see jää juba ära kaoks. Kevadel, üldjuhul märtsis lähen esimest korda merele ja see on siis omakorda elamus.

Aga kus sa kalal käid?

Ma käin absoluutselt igal pool. Igal pool, kus kala on. Nüüd on mul endal kalapüügiks kohandatud mootorpaat, nii et kui kuulen, et kuskil võtab, panen paadi auto taha ja sõidan kohale. Infot saab näiteks ka Facebooki gruppidest, aga toetun rohkem sõprade või enda kogemusele. Kõige rohkem meeldib mulle ikkagi mere peal käia, see pakub täielikku vabadustunnet. Porilompidest ei viitsi enam püüda. Vahepeal käin ikka jõe ääres ja järvedel ka, aga jah, merel ja Peipsil käin vist kõige enam. Eriti pärast seda, kui paadi soetasin.

esitleb:

Purjeõppesõidud Tallinna lahel iga teisipäev ja neljapäev Õppereisid Soome ja Rootsi saarestikus

Salasõnaga “purjeõpe2020" -20% kõik idelt pikk adelt õppereisidelt Tutvu sõitudega staestonia.eu/k alender/

Foto: Ralf Mae

Oled sa Eestist välja ka püüdma sattunud?

Väga eksootilistes kohtades pole kala püüdnud. Soomes, Rootsis, Lätis olen ikka käinud. Norras käisin ka, avamerel, suurtes sügavustes, aga see jube sügavalt tursa välja kangutamine mulle ausalt öeldes suurt elamust ei pakkunud. Kala saamiseks peab ikka vaeva nägema, see protsess on oluline. Ja kui perega kuskil eksootilisemates kohtades oleme käinud, siis ma ei näe erilist mõtet üheks päevaks kuhugi ära kaduda ja kalale minna.

Kõik on näinud pilte kalameestest, ilmatu suured purakad süles. Mis on suurim kala, mille oled kätte saanud?

Ma pole kunagi hulle rekordeid püüdma läinud. Trofeekalandus mulle huvi ei paku. Nagu ütlesin, protsess on olulisem. Näiteks kala üles leidmine, see on palju põnevam. Aga suurematest ... 9,2-kilose lõhe olen saanud. Lääne-Virumaalt, Selja jõelt. Kõik niikuinii teavad, et sealt saab lõhet. Ma seal enam ei käi ka. Aga selliseid peaaegu üheksakiloseid olen Narva jõest ka saanud. Või Piritalt näiteks seitsmekilose haugi. Või 970-grammise ahvena. Aga jah, ma otseselt suuruseid taga ei aja, see pole mulle kuigi oluline.

Kui suurus pole oluline, siis kas varustus on?

Varustus tegelikult püüki ei määra. See peab olema vastupidav ja sulle endale sobiv. Aastate jooksul on mul seda ikka kogunenud. Olen ostnud ka kalleid asju, aga ei saa öelda, et seetõttu rohkem kala tuleks. Kulutada saab ju rohkemgi, mingeid ulmelisi summasid ma tegelikult välja käinud pole. Kindlasti on mul rohkem varustust, kui päriselt kasutan. Spinninguid on 20 tükki ikka. Ja lante terve posu. Sõbrad võtavad kalale ikka umbes 30 erinevat lanti kaasa. Ja eks mul endalgi ole neid vähemalt 20 tükki kaasas, aga tegelikult kasutan näiteks meriforelli püüdes ainult kahte – heledat ja tumedat.

Mainisid sõpru – kas kalalkäik on sinu jaoks seltskondlik tegevus või üksinda olemise aeg?

Eks ta pisut ole mõlemat. Selles mõttes olen suhteliselt eraklik, et uusi tutvusi ma enam ei otsi. Neid on elu jooksul juba

piisavalt tekkinud. Kui sõbraga kalale lähen, siis on see ikkagi inimene, keda läbi ja lõhki tunnen. Tean, et me päev otsa koos paadis istudes jagelema ei hakka. Selliseid inimesi on vähe, need on väljakujunenud näod. Et võõrastega kalale läheksin ... seda juhtub küll haruharva. Aga kui sõbrad tulla ei saa, siis lähen hea meelega ka üksinda.

Viimasel ajal olen üha rohkem käinud oma 10-aastase pojaga. Tema ei jäta ühtegi võimalust kasutamata, selles mõttes on ta ka pisiku saanud. Täitsa asjalik on ka juba. Näiteks eelmisel aastal püüdsime Hiiumaalt 200 tuulehaugi. Ja ei saa öelda, et mina suurema osa tööst ära tegin. Täitsa võrdselt püüdsime tegelikult.

Ütlesid, et püüdmise protsess on oluline. Mida kalal käimine sulle pakub, miks sa seda teed?

Jälle – keeruline öelda. Mis ajab rähnipoja puu otsa? See vastus on aastate jooksul kindlasti ka muutunud. Täitsa alguses, kui väike olin, pakkus see lihtsalt põnevust. Mingil hetkel oli ka kalasaak oluline. Mäletan, ühel aastal tõin Peipsi pealt päeva jooksul mitu korda 40 kilo ahvenat. Siis tahtsin ikka ahvenat suitsutada ja üleüldse kala süüa. Aga seda ei jõua ju kõike ära süüa. Praegu võin öelda, et mulle pakub rõõmu üks hästi veedetud päev. Kalal käimine ongi üks hästi veedetud päev. See koosneb paljudest elementidest ja neist saabki kokku hea päeva komplekt. Kala otsimine ja leidmine on neist üks keerukamaid. Sinna kuulub ka lihtsalt sõbraga merel veedetud aeg. Ja muidugi teeb rõõmsaks, kui päeva lõpuks oled sõbrast ühe kala rohkem kätte saanud. Selles mõttes on viimased kalad väga olulised. Või just see täitsa viimane.

Mis see viimane kala olla võiks ehk mida kõige meelsamini sööd?

Katsun püüda kalu, mis ära süüakse. Ise muidugi kõike ei jõua, aga osa viin kindlasti ka ämmale. Või jagan sõpradele. Näiteks lesta ma enam tõesti ei taha – olen seda liiga palju söönud. Isu täis söönud. Aga hea meelega söön siiga, meriforelli, ahvenat, latikat, vimba. Panid tähele, et angerjat ma ei maininudki?

Jah, mina kui kalavõhik arvasin, et angerjas tuleb esimesena. Ei, angerjas mu lemmikute hulka ei kuulu. Kui pakutakse, siis ma ikka söön, aga jah ...

Kui mõni teinegi kalavõhik nüüd loeb ja tal tekib hirmus tahtmine esimest korda elus kalale minna, siis milliseid soovitusi sa talle annaksid?

Esmalt tuleb vist otsustada, mida püüda tahaks, ja siis kalastuspoodi minna. Seal on üldjuhul asjatundjad tööl, oskavad soovitada ja juhendada. Varustus on iseenesest üsna spetsiifiline. Noh, muidugi kui tekib mingi ähmane soov lihtsalt kalale minna, siis võib lihtsalt õnge osta ja näiteks Paunjärve veehoidlasse ussi leotama minna. Üldiselt soovitaks ikka paadiga vee peale minna. Varsti tuleb ka särjepüügihooaeg.

Erinevaid kalastusajakirju võiks ka lugeda. Ma olen ise juba pool elu ajakirjale Kalastaja kaastöid teinud. Seal tuleb ikka artikleid nagu "10 kevadist kalapüügikohta". Facebooki gruppidel võib ka silma peal hoida – saab ka üsna hea ülevaate, kust, millal ja mida püüda.

Ohutu vaba aja veetmine merel on nii kapteni kui ka reisija vastutus

Eesti merekultuuri areng käib ajaga kaasas ja stabiilselt on kasvanud väikelaevnike arv. Eestis on registreeritud üle 33 000 väikelaeva ning üldjuhul vastavad aktiivsemas kasutuses olevad alused neile kehtestatud kvaliteedi- ja ohutusnõuetele. Soojadel suvepäevadel veedetakse järjest rohkem vaba aega vee peal, kuid seejuures kipub tihti ununema, et veel liigeldes tuleb samamoodi nagu tavaliikluseski järgida ohutusnõudeid.

Veeteede Ameti missioon on luua tingimused ohutuks veeliikluseks ja panustada merenduse arengusse. Meie visioon on, et Eestist saaks tõeline mereriik, mitte ainult mereäärne riik. Tähtis osa mereriigiks olemisest on ka teadlikud veeliiklejad, kes arvestavad teistega, hoiavad ja säästavad keskkonda ning vas -

tutavad enda ja kaasliiklejate turvalisuse ning ohutuse eest. Enne lähenevat navigatsioonihooaega on hea põhitõdesid meelde tuletada, oma veesõidukit hooldada ja varustust kontrollida.

Tasu eest või tasuta

Tasu eest vabaajareiside korraldamine muutub järjest populaarsemaks ja kättesaadavamaks. Tasub aga silmas pidada, et kuigi seadusega on reguleeritud just tasu eest reiside korraldamine, ei tohiks samu ohutusnõudeid unustada ükskõik millisel juhul, ka siis, kui minna merele niisama, oma sõpruskonnaga või lihtsalt kalastama.

Tasu eest vabaajareisi tegeval veesõidukil peab olema kehtiv ülevaatus, mille tõenduseks on Veeteede Ameti väljastatud ülevaatuse akt. Ülevaatusel hinnatakse väikelaeva tehnilist seisukorda, nõutavat varustust ja juhi valmisolekut esmaste ohutusjuhiste tutvustamiseks. Tasu eest tohib vabaajareise korraldada väikelaevajuhi tunnistusega vähemalt 18-aastane isik, kellel on olemas väikelaeva juhtimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Enne reisi algust on kapten kohustatud pardal viibivatele inimestele tutvustama pääste- ja ohutusvarustuse paigutust ja kasutamist ning selgitama keskkonnakaitse- ja ohutusnõudeid. Tasu eest vabaajareiside korraldamisel on väikelaeva pardale lubatud nii palju reisijaid, kui on märgitud kehtivale laeva ülevaatuse aktile, kuid mitte rohkem kui 12.

Pea meeles, et ohutus algab sinust endast!

Lõbusas tujus seltskond, kes merel toredasti aega veedab, ei pruugi ohutusele kuigi palju mõelda. Siiski tasub reisiks valmistuda juba enne selle algust: vaadata ilmateadet, veenduda, et olemas on vajalikud merekaardid ja sidevahendid. Kindlasti peaks andma lähedastele teada, kui kauaks merele minna plaanitakse. Kuigi ohutusjuhiste tutvustamine on väikelaevajuhi kohustus, tunne ka ise oma õigusi ning uuri, kust ja kuidas vajadusel ohu korral abi saada. Laeva pardale astudes tee selgeks, kus on päästevahendid, et need vajadusel kiiresti leida. Oluline on ka meelde tuletada, kuidas päästevesti õigesti kasutada ning kuidas laevas ohutult viibida ja liikuda.

Pea meeles, et väikelaeva pardal olles, olenemata sellest, kas tegu on tasu eest või tasuta reisiga, tuleb kuulata ja täita väikelaevajuhi korraldusi ning suuniseid, sest temal on parim väljaõpe ja teadmised, kuidas võimalikes ohuolukordades käituda. Ohutut veeliiklust!

Foto: Shuttertsock

Kui suur rumm võib merel kaasas olla?

Küsimus, kui palju ja kas üldse tohib veekogudel liigeldes alkoholi tarvitada, turgatab kevadel pähe igale uuele paadimehele. Vanad merekarud teavad: natuke rohkem kui maal.

Jah, see on tõsi, merel ja siseveekogudes pole seadusesilm alkoholi tarbimise suhtes nii karm kui maanteedel, kus kiirused suuremad. Rahulikult veel puhkavale ja oma väikest õllekest nautivale paadimehele on väike promill lubatud, aga ainult väike. Pealegi võib aluse omanik oma veesõiduki pardal igasuguse alkoholi tarbimise keelata – sedagi lubab mereohutuse seadus, mis reguleerib ka joobe piirmäärasid veekogudel. Kurssi saab end viia, lugedes läbi kõnealuse seaduse 45. paragrahvi koos kõigi lõigetega. Kui neist kinni pidada, võib julge olla ka Soome vetes, kuid arvestama peab, et sealsel politseil on õigus hinnata promillidele vaatamata ka laevajuhi adekvaatsust ja oma alusega hakkamasaamist, seisab kirjas Soome politsei kodulehel. Niisiis, ekslik on ar-

vata, et merevetel on kõik lubatud. Missuguste promillidega võib liigelda merel ja siseveekogudes?

Vahis

Ankrus, kai ääres või dokis seismise ajal peab laeval olema korraldatud vahiteenistus. Vahiteenistuse ajal ei või laevapere liige olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Vahis oleva laevapere liikme ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi. Reederil või tööandjal on õigus kehtestada sisekorraeeskirjaga väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

Juhtimisel

Samuti ei tohi väikelaeva või muu veesõiduki juht merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi.

Jetijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,1 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,2 milligrammi.

Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

Kuidas saada hakkama merehaigusega?

Merehaigus on nii mõnelegi inimesele põhjuseks, mille pärast jäetakse merereis tegemata. Merehaigus on psühholoogiline. Õõtsuval laeval ajab pidev liikumine segadusse: ajju jõudvad vastuolulised signaalid põhjustavad peavalu, iivelduse ja oksendamise.

Merehaigust saab vältida enne reisi perearsti välja kirjutatud ravimeid võttes, aga on muidki nippe, mis aitavad õõtsuval laeval iivelduse vastu võidelda.

Puhka välja

Merehaigus tuleb kergemini siis, kui minna merele puhkamata ja välja magamata. Korralik puhkus aitab ajul paremini segadusse ajavate tasakaaluhäiretega toime tulla.

Istu sõidusuunas

Rongis pole eriti vahet, kas istuda selja või näoga sõidusuunas, aga merel tähendab loksumine seljaga liikumise suunas tunduvalt kehvemat enesetunnet.

Joo korralikult

Juba vedelikupuudus iseenesest võib tekitada peavalu, kuid laeval on selle mõju veelgi tugevam. Tuleks juua jahedaid jooke ja mitte liiga palju alkoholi.

Väldi silmade pingutamist

Lugemine tormisel merel ei sobi. Igasugune silmade pingutamine peene kirja või kujutiste jälgimisega paneb aju katsumuste ette.

Toimetas: Einar Elllermaa

Broneeri kajut võimalikult madalal ja võimalikult

laeva keskel

Laeva keskel asuvad akendeta kajutid on odavamad, kuid merehaiguse vältimiseks on just need sobivad. Mida kaugemal laeva teljest ja mida kõrgemal, seda rohkem loksutab.

Säilita silmside horisondiga

Aju vajab pidepunkti, mille järgi tasakaalu seada. Üks kindel pidepunkt on vaadata kaugusesse – horisont püsib ikka paigal. Kui peapööritus on tulemas, tuleks tõusta tekile, nõjatuda reelingule ja vaadata kaugusse.

Vali suurem ja uuem laev

Mida suurem laev, seda vähem kõigub. Samuti kõiguvad vähem uuemad laevad, sest neil on moodsad arvutijuhitavad stabiilsussüsteemid.

Kui saab, vali paljude peatustega reis

Mõned kruiisid teevad pikki mereületusi, merehaiguse vältimiseks sobivad rohkem aga tihemate peatustega kruiisid. Iga peatus aitab välja puhata ja merehaigusest kergemini üle saada.

Ka apteegist võib abi küsida Iivelduse ja teiste merehaiguse sümptomite leevendamiseks on apteekides toidulisandeid, mida tuleks sisse võtta vähemalt paar tundi enne reisi. Näiteks ingver aitab vähendada merehaiguse sümptomeid. Juurde on soovitatav juua külma vett.

Allikas: reisjuht.ee

Merehaiguse ennetamiseks. Lennu-, auto-, bussi-, või rongisõidu talumatuse korral.

MIS ON MEREHAIGUS?

Merehaigus on seisund, mille kutsub esile õõtsumine laevasõidul, lendamisel lennukiga, auto- ja bussisõidul. Sagedamini põevad merehaigust naised ja lapsed vanuses 3-12 aastat. Inimese sisekõrvas paikneb tasakaaluelund, mis koosneb poolringkanalitest. Nendes kanalites ringleb vedelik, mille paiknemise järgi saadetakse närviimpulsse ajule, et säilitada keha asendit ning tasakaalu. Merehaigus tekibki olukorras, kus inimese pea liigub pidevalt kiirendatult erinevates suundades, või juhul, kui puudub visuaalne stabiilne kontakt horisondiga.

Annustada 1 kapsel 1-2 tundi enne reisi koos 1 klaasi vedelikuga.

Müügil apteekides, supermarketite tervisetoodete osakondades, Tervisepoes, Kadaka tee 1/3, Tallinn ja terviseportaalis: www.tervis24.ee

Reisil on muudki teha, kui kalu toita!

Veidrused, mis kõige kiuste veel püsivad

Maailm tunneb paljusid erinevaid paadi- ja laevatüüpe, aga ka sellised, mis mööda sõites inimesi naerust lihtsalt kõverasse veavad.

Möödunud aasta juunis randus Tallinna lahes isevärki veesõiduk, kui seikleja Markku Eklund tegi teoks ammuse mõtte tulla vettpidi Soomest Eestisse plekkvanniga. Sääraseid valgeid jurakaid leidub paljude eestlastegi kodudes ja aiamaadel, servad ära pööratud ning äravooluauk põhjas. Enda omaga oli Markku tuttav pea pool sajandit. Esmalt teenis vann truult tema lapsepõlvekodu pesuruumis, hiljem aias lödistamisanumana, on mees tunnistanud Iltalehtile. Veidra veesõiduki konstruktsioon oli väga lihtne: vanni kummalegi küljele olid keevitatud pontoo-

nid ja lisatud kuuehobujõuline päramootor, mis poole maa peal korra tõrkus ning seikleja rahutuks muutis. Hirm oli Markkul ka keevisõmbluste lagunemise ees, kuid need purunesid õnneks alles siis, kui alust meie pool kaldale vinnati. Sõit Porkkalast Eestisse kestis 15 tundi, kusjuures merekaru oli riietatud nõukogude sõjaväelase mantlisse ja kokardiga vormimütsi.

Meile, eestlastele pole säärased veidrad veesõidukid ju mingi ime. Ehitanud on neid nii vaimult vaene, kuid usinuselt rikas Jaan Tatikas kui ka sisseastumiseksamite kadalipu lä -

Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

binud ja pisut juurdegi õppinud Tartu ülikooli tudengid, kes paadirallidel just sarnaseid ekstravagantsusi kamalute kaupa veesanud on. Nähtud on seal sõidukeid, mis ehitatud küll kanistritest, puukastidest, ujuvmaterjali täis topitud prügikottidest ja jumal teab millest veel. Kuivaks pole jäänud keegi. Kunagise Kalevi siseujula basseini on telefilmi "Must habe tahab teada" tarbeks hulpima veetud kogunisti elusuuruses kontsertklaveri replika, mille peal siis akrobaadid Druus ja Fatkin oma madrusetriibulistes kostüümides vigureid tegid.

Viimane oli muidugi meresõidu vaatevinklist puhas show Siiski on maailmas palju ka selliseid veidraid veesõidukeid, mis teenivad oma peremehi sama edukalt kui paaditehases kokku pandud standardtooted.

Meri ja kitarr, püksilukk takka

Eks seda nalja ole ikka muusikute seas tehtud, et merel on kontrabass parem pill kui tuuba, sest laevahuku korral on selle seljas kaldale jõudmise võimalus suurem. Laulja Josh Pyke ehitas laulu "Make You Happy" muusikavideo tarbeks kümmekond aastat tagasi kitarrikujulise paadi, millega nii laulu videos kui ka vabal ajal ringi paarutab. Alus sai nime SS Maton Austraalia kitarrifirma järgi ja näha saab seda igaüks, kes YouTube’i keskkonnas otsingu teeb.

Unikaalsusele austraallase trikk muidugi ei pretendeeri, sest kitarride seljas on ringi seilatud juba mustvalgetel aegadel. Kitarripaadist palju ägedamaks osutus aga ühe Jaapani kunstniku idee. Yasuhiro Suzuki tõi Jaapanis toimuva Setouchi rahvusvahelisel kunstifestivalil välja sootuks kummalise veesõiduki, kirjutas Time Out. Tõmbluku kelku jäljendav laev vedas huvilisi festivali ajal Takamatsu sadamalinna ja Megijima saare vahel. Püsis kenasti veel ja viga ei saanud keegi.

Meremessil muidugi sääraseid veidrusi ei kohta, küll aga võib siit saada nii mõnegi oskaja kontakti, kes aitab su hullumeelse idee ellu viia. Suvi on ju ees.

Allikas: popularmechanics.com

Paadiretk paradiisisaartele

Õige suvine seiklus kulgeb ikka rohkem merd kui maad mööda. Pole ju

ometi ilmaasjata õnnistatud Eestit 2222 meresaarega, millest suuremaid annab edukalt ka omal käel külastada. Niisama maagiline kui see number, on õhustik meie väikesaartel ja laidudel.

Tekst: Riina Palmiste Foto: Shutterstock

Pole suve ilma Saaremaa ja merepäevadeta

Eesti suurim saar on suviti armastatud puhkusepaik – iseäranis jaanipäeva aegu ja nädalavahetuseti. Pikkade praamijärjekordade vältimiseks tasub paadimeestel hoopis oma ustavat mereratsut usaldada ja sõbrad või pere ise merereisile viia. Eriti vahva, kui saate oma väljasõidu sättida iga merekaru armastatuima suvesündmuse, Kuressaare merepäevade ajaks. Juba 23 aastat nii saarlasi kui ka mandrirahvast rõõmustanud vabaõhuüritusest on kujunenud Saaremaa suurim festival, kus tuju hoiavad üleval mahukas kontserdiprogramm, mitmekülgne laadaala, maitsev toit, kihvt lasteala ning ennekõike muidugi meremelu ja laevad. Tänavu oodatakse festivalisõpru 7.–8. augustil. Sadamaid, kus Saaremaal peatuda, on mitmeid, kuid 2016. aastal Eesti parimaks väikesadamaks valitud Soela sadamast on kujunenud eriti mõnus kohalike ja suvesaarlaste kohtumispaik.

Ükski omal käel seilav paadimees ei jäta Saaremaad külastades käimata ka Vilsandil ja Abrukal. Nagu "Abruka valsi" laulureadki ütlevad, siis "Kas uju või sõida või sõua ...". Kuid seda rahu, vaikust ja lummavat loodust, mis valitseb neil väikesaartel – üks truult ühel, teine teisel pool Saaremaad –, peab ise kogema.

Hiiumaa sadamad ja laiud

Lähene kustpoolt tahad, vastuvõtt on igal pool soe. Sildu koos parvlaevadega Heltermaa sadamasse, kinnita end Orjaku, Sõru või Kalana sadama kai külge või peatu hoopis Kärdla linna tõmbenumbriks kujunenud Kärdla sadamas. Viimases

on toimetamist niivõrd, et kes eelistab seiklust merd mööda, ei pruugi sadamaalalt kaugemale jõudagi. Merelt tulnud väsinud reisisellid saavad sadamahoones nautida kuuma ja värskendavat sauna. Kohe sadamaalal ootavad küllasaabunuid restoran ja šampanjabaar, kus mõnus heledat kere hea ja paremaga kostitada. Kel vähegi aega, võiks aga ette võtta Hiiumaa ringreisi ning vaadata oma silmaga ära saare kolm uhkust: Kõpu, Tahkuna ja Ristna tuletorni. Ringkäik ümber saare pakub aga silmailu rohkemgi: jaluta Sääretirbil ja Vanajõeorus või võta aeg maha Hiiumaa eriilmelistel randadel. Nii nagu Saaremaa pisikesed naabersaared, ootavad Hiiumaa ümber avastamist mitmed idüllilised laiud: Saarnaki, Hanikatsi ja Kaevatsi on vaid mõned neist. Sealse puutumatu looduse ja vaikuse keskel võid kergesti tunda, nagu oleksid sattunud üksikule saarele.

Kultuuri võõrustav Naissaar

Kes sedakorda Tallinnast kaugele ei jõua, sellele on ideaalne suvine peatuskoht pealinnast kümmekonna kilomeetri kaugusel asuv Naissaar oma puutumatute liivarandade, matkaradade ja militaarpärandiga. Miks just Naissaar? Traditsiooniks saanud suvine Nargenfestival on teinud Naissaarest tõelise kultuuriparadiisi, mis toob suve vältel saarele mitmeid teatrietendusi ja kontserte. Kus oleks veel mõnusam kultuurielamusi ahmida kui mitte keset Naissaare puutumatut loodust. Pole siis ka ime, et 2018. aastal oli Naissaare sadam Eesti populaarseim väikesadam, mida külastas 1499 alust.

Abruka sadam

Paadihooldus –iga laevaomaniku kevadtöö

Kui alus sügisel hooldamata jäi, pole muud, kui teha seda kevadel. Millele pöörata tähelepanu, kui on plaan seda ise teha?

Kevadine kerehooldus algab põhjaliku pesu ja puhastusega. Roostevabad metallosad puhastatakse ja poleeritakse vastavalt vajadusele. Sageli jäetakse just viimased hooletusse, arvates, et küll kestavad terve elu. Kui on plaan täiendada paati lisavarustusega, võiks selle siiski enne suurpuhastust ära teha. Vahatamise võib jätta päris viimaseks.

Hoolega tasub uurida iga pisimatki pragu ja värvimuutust keres, mis võib olla hoiatus ees ootavast probleemist. Kindlasti peaks veeliikluses kaasas olema ka paadi kategooriakohane lisavarustus.

Kui sügisel jäi mootor hooldamata, siis võib juhtuda, et talvekülma saanud ajam enam hooldust ei vajagi, sest targem on lihtsalt uus osta. Tegelikult saab mootorile hoolduse teha ka kevadel, kuid kui mootor seisab üle talve külmas, võiks jala reduktori õli sügisel ära vahetada. Sinna sattunud vesi võib läbi külmudes teha paari talvekuuga pöördumatut kurja. Isegi kui mootor sai sügisel hooldatud, ei ole paha enne paadi veeskamist kontrollida õlitaset ja teha üks proovikäivitus juba kuival maal. Aku tasuks täis laadida isegi siis, kui tundub, et seal on voolu veel sees. Vooluallika tervisele tuleb see vaid kasuks, sest mootor ei lae tühja akut kunagi päris täis. Tegelikult tasub see täis laadida juba vastu talve ja juhtmed lahti ühendada, sest täis aku säilitab mahtuvust paremini kui tühi. Ülevaatamist ja vajadusel määrimist ootavad kevadel ka kõik mehaanilised sõlmed.

Tekst: Sven Sula Foto: Shutterstock

Tallinna

Hoiu-laenuühistu

avas Tartus esinduse

Eesti kapitalil põhinev ja Eesti üks suurimaid hoiu-laenuühistuid avas pidulikult kontori Tartus Kesklinna keskuses (Kaubahallis).

Kontori avamisel viibinud Tallinna Hoiu-laenuühistu esimees

Annely Ojamets tõdes, et see on kaua oodatud sündmus. „Tartu kontori avamine on meie jaoks suur samm, sest Tartus elavad meie praegused hoiustajad ja loodame, et saame olla ka uutele klientidele lähemal,“ ütles Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Annely Ojamets.

Esinduse asukohaks valisime Kesklinna keskuse (Kaubahalli) 1. korrusel asuva ruumi, kuna keskus asub Tartu südalinna lähedal ning on vägagi käidav.

PAINDLIK VIIS LISARAHA TEENIDA

Hoolimata sellest, et keskmine pension Eestis on tõusnud 500 euroni, ei kogune pensionäridele nn teisest sambast ikkagi eriti midagi tagavaraks. „Meie juures saab klient end kindlustada ning igakuiselt lisaraha teenida – seda koguda, aga ka soovi korral välja võtta,“ selgitab ühistu esinaine Ojamets. Investeerimiseks on lõputult võimalusi: raha saab paigutada nii aktsiatesse ja pensionifondi kui ka eelistada hoopis ühisrahastust või krüptoraha. Rusikareegel on, et mida suuremat tulusust lubatakse, seda suuremad on ka riskid ja võimalus oma rahast ilma jääda. Seega tasub enne raha paigutamist otsus pikalt läbi mõelda. Annely Ojametsa sõnul on Tallinna Hoiu-laenuühistu eeliseks paindlikkus.

„Inimesed ei riski oma raha meie

hoiustele paigutades sellega, et raha

jääb kuidagi kinni. Kui tekib kiire ja möödapääsmatu vajadus hoiule pandud sääste kasutada, on võimalik raha juba enne tähtaega hoiuselt välja võtta,“ lisab ta.

70-aastase Enno sõnul otsustas ta Tallinna Hoiu-laenuühistu kasuks just seetõttu, et sääste saab välja võtta kogutud intressitulu kaotamata. „Mõtlesin pikalt, kas üldse raha hoiustada ja kui jah, siis kuhu. Tallinna Hoiu-laenuühistu jättis kõige turvalisema mulje ning minu lisaraha jõuab igakuiselt otse pangakontole,“ sõnab ta.

AASTATE JAGU USALDUSVÄÄRSUST

Tallinna Hoiu-laenuühistu on asutatud ja tegutseb finantseerimisteenuseid osutava ettevõttena põhikirja ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel juba alates aastast 2010. Ettevõtte osakapital on kasvanud ligi 3 miljoni euroni (2 666 860 eurot), mistõttu on tegemist Eesti ühe suurema hoiu-laenuühistuga. Sealjuures on ühistu elanud üle ka suure majanduskriisi, mis uue, eesootava majanduskriisi taustal annab ainult kindlustunnet juurde. „Kui tuleb uus majanduslangus, siis meil on eelmisest kriisist hea kogemus olemas ning saame hakkama nii, et meie hoiustajad ei tunnegi seda,“ julgustab Annely Ojamets inimesi ikka investeerima.

Ojamets kirjeldab hoiuühistu liikmeid kui kaalutletud otsustajaid, kes on huvitatud lisaraha teenimisest, aga ei taha võtta riske. „Hoiustajaid on meil igas vanuses, keskmine liige on 45 aastat vana. Tavaliselt jäävad investeeringud 10 000 ja 25 000 euro vahele, kuigi minimaalne hoiustamise summa on 2000 eurot,“ kirjeldab ta.

Tallinna Hoiu-laenuühistu pakub võimalusi raha hoiustamiseks ja laenude võtmiseks. Esmalt tuleb astuda ühistu liikmeks: kirjutada avaldus ning tasuda sisseastumis- ja osamaks. Sisseastumismaksu suurus nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 10 € , osamaksu alammäär on füüsilistel isikutel 30 € ja juriidilistel isikutel 300 € . Tallinna Hoiu-laenuühistu liikmete seas on nii vanemaid kui ka nooremaid hoiustajaid, liikmete vanus jääb 45–85 aasta vahele. Minimaalselt saab Tallinna Hoiu-laenuühistus hoiustada 2000 eurot, kuid investeeritud summad ulatuvad tavaliselt 10 000–25 000 euroni.

Tegemist on finantsteenuseid osutava ettevõttega. Tutvu Tallinna HLÜ tegevuse ja finantsteenuste tingimustega, vajadusel pea nõu asjatundjaga.

Uimest ninani: meri annab maitsed ja kõhutäie

Kalapüük merel on tore asi, kui selleks on oskusi ja mõnusat kogemust, kuid enamik kalal käivaid mehi, naisi ja lapsi loobivad lanti ikka sisevetes. Võiks öelda, et kala on kala ja häid maitseelamusi saab igast uimelisest.

Kui aga rääkida paarist-kolmest kõige põnevamast kalast ja neist valmivatest toitudest, siis tuleks ära mainida tuule- ja hõbekala. Need pakuvad naudingut nii silmale kui ka suule ja on meile olulised ka ajalooliselt, majanduslikult ning folkloori poolest. Üks on lihtsam, teine natukene keerulisem kala.

Tuulekala ehk tuulehaug

Kohalike merede üks põnevaim kala, mis pakub oma pika nokaga silmailu, hõrgu lihaga maitseelamust ja roheliste luudega ka kiiksu lastele. Mais ja juunis toimuv püük toob seda kala korraga palju randa, mis tähendab, et neil aegadel võikski keskenduda tuulehaugi söömisele ning valmistamisele.

Kõige lihtsam viis on keerata puhastatud kala rulli, torgata pikk nokk sabast läbi ja küpsetada ahjus. Seejärel tõsta rõngas kala taldrikule, raputada peale soola ja sidrunit ning lisada keskele praetud kartulit, salatit ja kastet. Ülimalt lihtsalt saab restorani mõõtu roa.

Veel tasub tuulekala marineerida: lõigata puhastatud kala viiesentimeetristeks lõikudeks ja hautada leemes pehmeks, eemaldada luud, pista purki ning keeta järelejäänud leemest peale meelismarinaad. Kala säilib hästi, kallerdab ja on alati võtta.

Hõbekala ehk räim

Majanduslikult on see kala sajandite jooksul palju peresid toitnud. Esialgu räime peamiselt küpsetati või vinnutati tuule ja päikese käes, alles regulaarse soolakaubanduse sisseseadmine tõi eestlaste menüüsse soolatud räime ehk silgu. 2007. aastal Eesti rahvuskalaks valitud räim on küll odav, kuid kindlasti mitte väärtusetu – selles väikeses kalas on sees suur võim. 18. sajandi baltisaksa literaadi A. W. Hupeli sõnul olid räimed suurimad Pärnu juures ja kõige rasvasemad Tallinna all ning seal osati neid ka hästi suitsutada.

Kui mõelda toidust, siis ongi värske ja soe suitsuräim ehk üks mõnusamaid viise, kuidas seda kala tarbida. Samuti maitseb räim suurepäraselt äkisena, mis nõuab küll näputööd, kuid tulemus on maitsev ja hõrk. Räim sobib ka supi sisse, vanasti pakuti sööklates ka räimekastet. Nüüd aga sööme enamiku räimedest ära marineerituna, paneerituna ja soolatuna.

KUIDAS SÜNNIB ÄKINE?

Merele võrke sisse vedama läinud meremeeste vana nipp kala soolamiseks ja esimeseks ampsuks kalaõnne korral on ikka olnud äkine. See lihtne, maailmas ka tartariks või ceviche’ks kutsutav amps valmib vaid mõne minutiga ja on üks neist toitudest, mida iga endast lugu pidav inimene peaks olema elu jooksul maitsnud.

Kalurid räägivad, et merelt püütud priskemast kalast – maitse asi, millisest täpsemalt, väga hästi sobivad nii siig kui ka vimb, samuti värske forell või lõhe – tuleb lõigata fileed, need kas üliõhukeselt viilutada või lihtsalt hakkida ja segada seejärel kokku meresoola ning hakitud sibulaga.

Nüüd aga tuleb äkise kõige olulisem moment – selleks, et maitsed kiiresti seguneksid, kala valmiks ja merel kõhutühjuse käes vaevlevad mehed kiirelt süüa saaksid, tuleb kalahake panna kilekotiga istumise alla, raskuse alla. Kümmekond minutit ja kala on söömiseks valmis, lisage vaid käär leiba ning kiht võid.

Parim äkine tuleb äsja püütud kalast, proovige seda teha ka näiteks räimest.

Tekst: Martin Hanson Foto: Silver Gutmann

NR. 1 paaditeenus Pärnus!

Kogemused alates aastast 2003

• MAJUTUS

• DIAGNOSTIKA

• HOOLDUS

•

•

Moto Majutus pakub Pärnumaal ainulaadset teenust: nii köetud kui ka kütmata kuiva ja turvalist pinda paatide ning kaatrite talviseks hoiustamiseks ja samas ka hooldust, remonti ning mootorite chip-tuning ’ut.

Tammuru tehnopargis on piisavalt ruumi kõigile, sest köetud sisehallis on paatide hoiustamiseks ligi 1000 m². Kütmata kuiva hoiuruumi pindala on 600 m². Sooja halli on paigaldatud elektroonilised valveseadmed, kaamerad ja automaatne tulekahju signalisatsioon (ATS), mis on ühendatud G4Si valvekeskusega.

Peale selle pakub Moto Majutus paatidele hooldust, remonttöid, lisadiagnostikat ja nii sise- kui ka päramootorite remonditöid. Samuti õmblustöid, pesu, põhja katmist mürkvärviga ja lisaseadmete paigaldust. Uue teenusena pakuvad ettevõtte spetsialistid mootorite chip -tuunimist, mis tähendab mootori võimsuse ja ökonoomsuse tõstmist juhtprogrammi muutmise teel.

Samuti osutatakse paatidele transporditeenust ja seda ka välismaal. Vajaduse korral saab haagise paadi transportimiseks ka rentida. Ettevõtte spetsialistidel on kogemusi paatide remondi ja majutuse vallas alates aastast 2003 ning Moto Majutuse eesmärk on pakkuda klientidele kõrgel tasemel täisteenust, nii et paadiomanikel jääb üle vaid sõidurõõmu nautida.

Merevaade on miljonivaade. Ja mitte ainult!

Kinnisvara ostmisel on üks teada-tuntud reegel: merevaade on miljonivaade. Kindlasti väljendub see mingit moodi ka eurodes, kas just miljoni hinnale lisab, see on iseküsimus. Kõik teavad, et looduse lähedal elamine tõstab üldist heaolu ja tasakaalustab vaimu. Toome välja põhjused, miks mere ääres elamine efektsete vaadete kõrval veel kasulik on.

Toimetas: Taavet Kase Foto: Shutterstock

Mereõhk aitab paremini magada

Doktor Natasha Bijlani sõnul on mereäärne õhk üldjuhul puhtam ja värskem. Selles on rohkem hapnikku, mis aitab kaasa une kvaliteedile. Uneprobleemidega inimestel aitab lainetusest tekkiv kohin ka paremini magama jääda. See aitab vaigistada ületöötavat aju ja mõjub isegi immuunsussüsteemile positiivselt.

Meri aitab lõõgastuda

Tänavamüra ja üksteise otsas elamine tekitab tihtipeale lisastressi. Justkui seda vähe oleks! Mere ääres käimine seostub enamikul inimestel puhkuse ja lõõgastusega, õnnelike reiside ja karastavate suplustega. Lisaks võib mere vaatamine korralikult perspektiive nihutada. Selle aukartust äratav suurus ja võimsus, merejõudude stiihia. Kõige selle kõrval tunduvad bensiinihinnad ja nääklev kaasa järsku tühiste pisiasjadena, mis lainetusena minema pühitakse.

Mere ääres teed palju tõenäolisemalt trenni Kui meri lähedal, ei tarvitse liituda ujumisklubiga – mine lihtsalt välja ja jookse vette! Tõenäosus, et sa sel aastal ujuma jõuad, kasvab mere äärde kolides hüppeliselt. See omakorda hoiab sind füüsiliselt paremas vormis, vähendab kõiksugu haigusohte ja tõstab elukvaliteeti. Mere lähedus võib mõjuda kui fantastiline motivaator end liigutada. Ja ega ujumine ole ainus, mida teha saab. Ka liival jooksmine, värske tuul nägu paitamas, näib hoopistükkis ahvatlevam kui asfaldil jalgu põrutada

või jõusaalis jooksumasinal nühkida. Mis kõige olulisem – see kõik on tasuta. Lähedal ja tasuta. Lisamiljon polegi ainult vaate eest! Peale ujumise ja jooksmise on teisigi alasid, mida merel või selle läheduses harrastada (paadisõit, surfamine jne).

Merd tasub metsale eelistada

Ilmselgelt on looduse lähedal elamine ahvatlevam kui elu kesklinnas. Päris reeglit sellest teha ei saa – kuidas kellelegi –, aga siiski. Ka metsas elamine on rahustav, ärgitab rohkem liikuma, toob mõnusama une ja suurendab üleüldist heaolu, kuid tuleb välja, et mere ääres on seda kõike veel rohkem. 2016. aastal tehtud uuringus selgus, et mereäärne keskkond on rohelusest isegi tervislikum-kasulikum, sest pakub avatust ja värskemat õhku. Ruumi ja õhku – muud polegi vaja! Ajalooliselt teame, et kõiksugu haiged ja hädised saadeti alati mere äärde tervenema.

Eestis saab ka Tegelikult on mere ääres elamine luksus, mida kõikides riikides polegi võimalik nautida. Eestis on õnneks palju merepiiri ja võimalusi selle lähedale kinnisvara muretseda jagub. Mida aeg edasi, seda rohkem inimesed mere võludest aru saavad. Seda näitab ka fakt, et järjest rohkem uusarendusi just mere äärde püsti pannakse. Koligem siis sinna!

Allikas: countryliving.com