Lasteleht
6 Mine trenni ja tee lastele head
Eesti koolivaheajad on Euroopa pikimad
Sel nädalavahetusel ootab Fittest klubi tutvuma oma treeninguprogrammiga, kuid mitte ainult: sümboolne sissepääsutasu 25 krooni läheb annetusena Tartu ülikooli kliinikumi lastekliinikule jälgimismonitori soetamiseks. Esimene Les Mills Super Weekendi nime kandev üritus oli märtsis ja siis koguti 10 456 krooni. Seekord oodatakse spordist ja heategevusest lugu pidavaid inimesi 25. septembril Tartus ning 26. septembril Tallinnas ja Pärnus. Rohkem infot ja treeningute kava leiad: www.fittest.ee
Eesti kooliõpilased puhkavad rohkem kui Euroopa õpilased keskmiselt, selgub Euroopa hariduse informatsioonivõrgustikust Eurydice. Sel õppeaastal on Eesti koolilastel koos suvevaheaja ja nädalavahetustega puhkeaga kokku peaaegu kolm kuud. Vahe-
Rahamaa õpetab rahalist kirjaoskust Septembri algusest on kõikide eelkooli- ja algklassilaste päralt eestikeelne internetimäng “Rahamaa”. Mäng annab 5–9-aastastele lastele põhiteadmised ja arusaamise rahaasjadest ning on abiks ka lastevanematele ja õpetajatele, et seda teemat lastele paremini selgitada. Mängukeskkond asub veebilehel www.rahamaa.ee.
ajapäevade arv Eesti põhikoolis on 86, Läti ja Leedu lapsed saavad puhata kolm päeva rohkem, vahendas BNS. Eestiga sarnane koolivaheaeg on Prantsusmaal, Belgias, Itaalias, Rumeenias, Küprosel ja Maltal. Kuid Tšehhis, Taanis, Saksamaal
ja Hollandis peavad õpilased leppima kokku vaid kahe vaba kuuga aastas. Kõige pikem on suvine koolivaheaeg Leedu koolilastel: põhikoolis 13 ja gümnaasiumis 11 nädalat. Vaata: http://eacea.ec.europa.eu/ education/eurydice/index_en.php
Uneteadlane: koolitunnid võiksid alata veidi hiljem Koolilastele oleks kasuks, kui nad saaksid hommikuti kauem magada, ütles Tartu ülikooli kõrvakliiniku unekeskuse juht Marlit Veldi. „Hommikupoolne ehk unenägude uni on see osa unest, millega salvestatakse kogu õpitu ja omandatu. Lastel on see hoopis pikem,“ vahendas Veldi sõnu Eesti Päevaleht. „Mina olen seda meelt, et lapsed magaksid kauem. Kui vaadata tudengeid, siis hommikupoolsetes loengutes on nad küllaltki unised, kuid samas vanemad inimesed, täiendusarstid, on
loengus hommikupoole väga virgad. Noor inimene vajab õppimise perioodil seda hommikupoolset und.“ Veldi sõnul tuleks koolitundide algus une seisukohalt kindlasti hilisemaks lükata, ent probleem tekib siis, kui vanemad lähevad varem tööle. „Kui algklasside lapsed lähevad kell 23 magama ja tõusevad kell seitse, siis seda on nende organismi jaoks absoluutselt vähe. Vanemad peaksid vaatama, et lapsed läheksid õigel ajal magama,“ toonitas Veldi. 1 KÜSIMUS
Kas kool võib muuta kohustuslikuks spordivarustuse ostmise kehalise kasvatuse tunniks, suusaveerandil näiteks? Vastab Asso Ladva, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant: „Õpilane on kohustatud õppetöös osalema, kuid see pole võimalik, kui vajalikud õppevahendid puuduvad. Riikliku õppekava täitmise tagamine on koolipidaja ja koolijuhi ülesanne. Õppekeskkond koos vajalike õppevahenditega kujundatakse riigieelarvelise toetuse, koolipidaja eraldiste, sihtasutuste laekumiste ja annetuste abil. See tähendab, et koolipidaja peaks planeerima kooli eelarvesse vajadusel ja võimalusel raha õppetöö läbiviimiseks, näiteks vajaliku suusavarustuse ostmiseks. Et kindlustada kõigile õpilastele suusatama õppimise võimalus, peaks koolil olema oma suusabaas. Selle loomiseks saavad ettepanekuid teha kooli hoolekogude kaudu lapsevanemad, samuti saavad nad ise kaasa aidata, loovutades näi-
teks oma lastele väikeseks jäänud suuski või uiske. Loomulikult on ka lapsevanemal teatud kohustus tagada, et omakorda tema laps saaks täita talle pandud kohustusi. Kui suusavarustuse ostmiseks puuduvad võimalused ja kuskilt ei saa seda ka laenutada, siis võib lapsevanem pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et saada ainelist abi: haridusseaduse järgi annavad kohalikud omavalitsused võimaluste piires lastele koolikohustuse täitmiseks ainelist ja muud abi. Lapsevanemad, kool ja koolipidaja peaksid tegema vajadusel koostööd, et leida võimalusi kõikide õpilaste osalemiseks suusatundides. Kuid õpilase kehalise kasvatuse hinne ei saa kindlasti sõltuda suusavarustuse olemasolust. Lastele, kellel varustust pole, koostatakse selleks perioodiks individuaalne õppekava. Suusatamise asemel võib siis näiteks kelgutada või uisutada.