Korteriühistud
SEPTEMBER 2021 Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@ekspressmeedia.ee
Info@nordflex.ee Tel 557 5774 • üldehitustööd • ehituste peatöövõtt • fassaaditööd • katuste ja vihmaveesüsteemide paigaldus
VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER! Tallinnas ja Harjumaal
Segaehituspraht Betoonijäätmed Kivid ja pinnas Suurjäätmed (mööbel) Lammutuspuit Majapidamispraht (koristustöödelt)
2 Korteriühistute leht
EVARI EHITUS
perspektiivis nii maja katusekonstruktsioone kui ka kogu hoonet. Kindlasti tuleb nii kevadel kui ka sügisel kontrollida, et vihmavesi saaks katuselt korralikult ära voolata ja vihmavee äravoolusüsteemid ei oleks umbes. Ummistunud vihmaveerennid ja vihmaveetorud hakkavad ajapikku roostetama ning lagunema.
Katuse remont tasub usaldada kogemustega spetsialistidele usaldusväärsest ettevõttest. Foto: Shutterstock
Soodsam on katust remontida üks kord ja põhjalikult, kui mitu korda lappida
Katuse õigeaegne hooldus on kogu maja tervise alus juhul võivad talvel oodata majaelanikke ees kulukad ebameeldivused.”
Kortermajade üks populaarsemaid valikuid on lamekatus, mis on õige hoolduse puhul kauakestev ja visuaalselt kaunis. Aga kuidas käib katuse hooldamine ja millele on oluline seejuures tähelepanu pöörata?
“Katuse hooldamine on iga peremehe südameasi, mida ei tohiks unustada või edasi lükata. Terve ja korras katus toob majaelanikele südamerahu ning kindlustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest. Kortermajade puhul on reeglina hoone korrashoiuga seotud ülesanded antud korteriühistule või haldurile,” räägib Lõuna-Eesti juhtiva lamekatuste ehitusfirma OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala. Üheks oluliseks aspektiks on selle ülesande täitmisel kindlasti katuse õigeaegne ülevaatus, mille peab lamekatuste puhul ette võtma minimaalselt kaks korda aastas ehk sügisel enne külmade tulekut ja kevadel pärast lume sulamist. Katuse
tervist mõjutavad nii sooja- ja külmakraadide kõikumised kui ka päike, tuul, sademed, inimtegevus ning seda loetelu võib veel jätkata. “Näiteks külmakraadidega tõmbub katusekattematerjal kokku ehk kahaneb ja suvel soojade ilmadega vastupidi, paisub. Vaadates tagasi möödunud suvele, kus soojaks läks alles juunis ja siis püsis viis nädalat järjest nii mõneski kohas Eestis üle 30-kraadine õhutemperatuur, võis juhtuda, et materjal hakkas ebaharilikes oludes järele andma ega täitnud enam oma funktsiooni,” toob Kala näiteks. “Kui teile tundub, et katuse visuaalne väljanägemine on muutunud, tasub kohe pidada nõu spetsialistiga. Vastasel
Prahi ja puulehtede koht ei ole katusel!
Kui jätta probleemne koht liiga pikaks ajaks karmide ilmaolude räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam kui õigeaegne remont. Foto: OÜ Evari Ehitus
Terve ja korras katus toob elanikele südamerahu ning kindlustunde ja kaitseb neid paljude võimalike kulukate probleemide eest. Foto: OÜ Evari Ehitus
Koristamata jäänud puulehed, okkad, käbid ja muu praht tekitavad aja jooksul lamekatusele huumusekihi, misjärel hakkavad kasvama sammal, taimed ja isegi puud. Taimede juurestik rikub omakorda ära katusekatte, tekivad läbijooksud ja hiljem võivad selle tulemusena alguse saada kandekonstruktsioonide purunemised. Seetõttu on oluline nii kevadel kui ka sügisel katusele pilk peale visata ning see lehtedest, prahist ja kõigest ebavajalikust puhastada. Unustada ei tohi ka katuse vihmavee äravoolusüsteeme, vihmaveerenne ja vihmaveetorusid, millel on kõigil tähtis ülesanne kaitsta katust liigse vee ja niiskuse eest. Ummistunud vihmavee äravoolulehtrite ehk katuselehtrite tõttu võib katusele koguneda nii suur hulk vett, et see kahjustab pikemas
Vahel tuleb lisaks katuse ja vihmaveesüsteemide puhastamisele ette võtta ka mõned pisemad hooldustööd, näiteks asendada mõni tormituulega minema lennanud plekk või kinnitada uuesti kattematerjali serv. “Õigel ajal avastatud mure lahendamine hoiab kokku palju raha ja aega, sest kui jätta probleemne koht talvistele heitlikele ilmadele räsida, on selle parandamine ja tagajärgede likvideerimine tunduvalt kallim ning ajamahukam,” annab Kala nõu. “Seega kontrollige alati katuse visuaalse vaatluse käigus üle, et katusekate ja erinevad katuse elemendid ei oleks lahti või mingil muul moel ohtlikud ei katusele ega ka ümbritsevale keskkonnale. Kõik katusekatte mehaanilised vigastused, näiteks augud materjalis või keevisõmbluste rebendid, tuleb otsekohe parandada,” räägib OÜ Evari Ehitus juht, lisades, et alati on soodsam ehitada või renoveerida üks kord ja korralikult kui mitu korda ikka uuesti ja uuesti. Kontrollida ja vajadusel hooldada tuleb ka kõik katusel olevad käigurajad, katuseaknad, katuseluugid, turvapollarid, läbiviigud, parapetid, parapetiplekid, räästad, räästaplekid, lõpetusplekid, harjaplekid, varikatused ning muud katusega seotud elemendid. Kui katuse olukorda kaardistades selgub, et see on amortiseerunud, on just sügisel õige aeg asuda otsima spetsialiste, kes võiksid renoveerimistöödega alustada kevadel kohe pärast lume sulamist. Rohkem kui 30 aasta pikkusele töökogemusele toetudes soovitab OÜ Evari Ehitus juht katuse renoveerimise tellimisel kindlasti huvi tunda töövõtja usaldusväärsuse ja seni tehtud tööde vastu. www.evari.ee
Korteriühistute leht 3
Milline fassaad valida?
Foto: Shutterstock
Esmamulje on kõige olulisem ja fassaad on justkui maja visiitkaart. Lisaks esteetikale on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta ka maja seinakonstruktsioone välistingimuste eest. Maja seinu piitsutavad nii vihm, lumi kui ka taevast alla kihutavad pussnoad, mistõttu tasub sobiva vooderduse valik enne otsuse langetamist hoolikalt läbi mõelda. Toome välja levinumate materjalide plussid ja miinused. Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid. Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine. Puitvooder
Puitvooder annab majale kauni ja naturaalse ilme, lisaks on puit hingav ning inim- ja loodussõbralik materjal. Ka puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudade parandamine on enamjaolt lihtne ja küllaltki taskukohane. Samas peaks hool-
dustöödega arvestama umbes iga 10–12 aasta tagant, mis pikendab puitfassaadi eluiga. Õige hooldamise juures saab ära hoida suuremad ilmastikust tekkinud kahjustused ja vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50–100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse neid täiendavalt soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks. Plastvooder
Plastvoodri suurimaks eeliseks puitvoodri ees on küllaltki soodne hind. Samuti on materjal
Müürikividest fassaadid
vastupidav niiskusele ja hallitusele. Paljud plastmaterjalid on puidust ka oluliselt tulekindlamad ja lihtsamini hooldatavad. Miinuseks võiks tuua aga nende esteetilise poole – kuigi puitu suudetakse tänapäeval üsna edukalt jäljenda-
da, siis plastvoodriga on üsna keeruline saavutada nii sooja ja naturaalset ilmet. Krohvitud fassaadid
Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist
TETRI OÜ asub nüüd uuel aadressil – P. Pinna 6. Meie kasutada on ruumikamad pinnad, kus saame hoiustada parema valiku tööriistu ja vajaminevaid vahendeid, mis tagavad tõrgeteta teenuse pakkumise meie püsiklientidele. Tetri OÜ pakub ehitusalaseid remonditeenuseid. Meie väike, kuid hästi spetsialiseerunud kollektiiv oskab töid teha erinevates valdkondades. Meie peamised kliendid on haldusfirmad, korteriühistud ja ärikinnisvara omanikud. • • • • • •
Erinevad torutööd Lekete tuvastus ja remont Korteriühistute ja äripindade erinevad remonttööd Klaaside vahetus (rõdu-, akna-, fassaadiklaas) Paigaldus ja montaaž Tööd tõstukilt
Kontaktid: Tetri OÜ P. Pinna 6 Tallinn
süsteemide püsivusajaks hinnatakse küll umbes 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt ootab õhekrohvisüsteemi suurem remont hiljemalt 20–25 aasta pärast.
Tel: 615 3068 info@ehitustoode.ee www.ehitustoode.ee
kaotama juba umbes 6–7 aasta pärast (sageli ka varem). Juba esimeste aastate möödudes võib märgata määrdumisjälgi ja nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist. Paremate krohvi-
Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastada. Müürikividest fassaadide puhul tuleb silmas pidada, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus. Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid. Allikad: manonamai.lt, majaehitaja.ee
4 Korteriühistute leht
Rõdud – klaasida või mitte? Mida jahedamaks ja tuulisemaks muutub ilm, seda rohkem kerkib päevakorda jälle seesama igipõline küsimus – kas siis klaasida rõdu või mitte? Mis räägib klaasimise poolt, mis vastu? TOIMETAS: RIINA PALMISTE Foto: Shutterstock
Kinnine rõdu lisab kodule turvatunnet, sest rõduklaase ei ole võimalik väljastpoolt avada. Need on seestpoolt lukustatud riivi ja lapselukuga. Ühtlasi on suletud rõdu turvalisem ka lastele ja lemmikloomadele.
Nagu öeldud, tõrjub kinnine rõdu lendlevat prahti. Küll aga tuleb arvestada, et ka klaas on siiski üpris kiire määrduma. Seega peab olema valmis seda regulaarselt puhastama – nii seest kui ka väljast.
Rõdu muutub aasta ringi kasutatavaks.
Hind. Klaasimine võib sõltuvalt süsteemist ja pakkujast teinekord üpris kulukaks osutuda. Siiski tasub kukrut kergitades plussid-miinused hoolikalt läbi kaaluda. Võib-olla ei olegi summa nii suur, kui toob leevendust mitmele sind seni häirinud probleemile?
Rõduklaasid vähendavad märgatavalt tuppa kostvat tänavamüra – keskmiselt 10–14 dB võrra. Samuti tõrjuvad need saastet ja lendlevat prahti. Ka vihm ja tuul ei pääse rõdule. Suletud rõdu annab tänu ilmastikukindlusele palju rohkem võimalusi selle kaunistamiseks.
Kas rõdu klaasimiseks on vaja korteriühistu luba? Rõdude klaasimisel tuleb tõepoolest järgida alati kogu maja arhitektuurset lahendust ja kooskõlastada tegevus ka ühistuga.
Soojapidavus paraneb oluliselt. Mitmed mõõtmised on näidanud, et rõdu temperatuur on välistemperatuurist kõrgem. Näiteks seina termograafilisel mõõtmisel on erinenud seina temperatuur vastavatel tingimustel 1,5 °C võrra. Kuigi esmapilgul tundub toodud number väike, mõjutab see reaalses elus küttekulusid umbes 7,5%.
Kasvuhooneefekt. Soojadel suvekuudel võib kinnisel rõdul tekkida kasvuhooneefekt, mis võib omakorda üles soojendada ka kogu ülejäänud korteri. Mõnele tõelisele eestlasele, kes tunneb end rohkem omas elemendis Eesti suvele omaste temperatuuride käes kui puhtehtsas troopikas, võib see päris häirivaks osutuda. Olukorda saab leevendada, kui paigaldada klaasist lükanduksed või -aknad, mida oleks võimalik vastavalt ilmale kas avada või sulgeda. Allikas: moodnekodu.ee
Lugeja küsib Kas KÜ-l on õigus ilma minu loata rõdu kinni klaasida, kuigi mulle meeldib lahtine rõdu? Minu paneelmaja KÜ juhatuse esimees tegi ettepaneku kõikide korterite rõdude ühtemoodi klaasimiseks. Kuna minule väga meeldib minu klaasimata ja avatud rõdu, siis küsimus. Kas KÜ-l on ikka õigus seda ilma ilma minu loata teha? St juhul kui üldkoosolekul ollakse selle mõttega nõus, siis kas minul on võimalik seda enda korteri puhul ikkagi takistada? Vastab Andry Krass, õigusteaduse magister, Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige, Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ juhatuse liige Rõdude klaasimine on käsitletav kaasomandi eseme ajakohastamisena, millist tegevust reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 39. Selle kohaselt on kaasomandi eseme ajakohastamise otsus, millega ei muudeta eriomandi eseme (ehitise) otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, vastu võetud siis, kui selle poolt hääletavad rohkem kui pooled korterite omanikud, kellele kuulub üle poole kaasomandi esemest. Juhul kui korteriomanik leiab, et rõdude klaasimise otsus rikub tema õigustatud huve või see on muul põhjusel õigusvastane, siis on tal õigus pöörduda vastava otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega kohtusse. Nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Korteriühistu organi otsuse kehtetuse ja vaidlustamise kord on reguleeritud KrtS §-s 29. Allikas: vastused.ee
Korteriühistute leht 5
SÄÄSTLIKU KÜTTE VALEM: PROJEKT + KOMPONENDID Laialt levinud arvamuse kohaselt saavutatakse energiasääst enne küttekontuure kas soojuspumba või päikesekütte lahendustega. Kuigi küttekontuurid (nii radiaator- kui põrandkütte puhul) on soojusenergia loovutajad, võib ka nendega seotud komponentide läbimõeldud rakendamine mõjutada omajagu kogu küttesüsteemi tõhusust.
“M
eeldiva sisekliima ja väiksemate küttearvete saavutamise aluseks on korralik projekt ja arvutused,” ütleb Onnineni põrandkütte lahendusejuht Janek Lindma. “Tihtipeale tehakse see viga, et soovitakse säästa projekti tellimise pealt. Arvatakse, et kogenud ehitaja kombineerib ise miskit kokku. Näiteks inimene ostab maasoojuspumba ja loodab, et sellest piisab väga hea ja säästliku küttesüsteemi loomiseks.” Ühe seadme ostuga kõiki hoone kütmisega seotud väljakutseid siiski ei lahenda. Nutikaid küttekontuuride reguleerimislahendusi ei suuda paraku asendada isegi kaasaegne katlaautomaatika. “Põhiline häda on selles, et kütteallikas – olgu katel või soojuspump – asuvad köetavatest ruumidest eemal. Nad võivad olla kas keldris või teises hoones ega “näe” sellesse ruumi sisse, kus sa ise olla tahad,” selgitab Lindma. “Kui osa eluruume asub hoone päikesepoolsel küljel ja osa varjulisel, siis võib sama küttevee temperatuuri juures olla pooltes tubades liiga palav või liiga külm. Kui ainult katlaautomaatikale loota, võib hiljem juhtuda, et ainsaks sisekliima reguleerimise vahendiks ongi aken ja soojusenergiaarvet suurendab ilma kütmine. Põranda või radiaatori kütteringide nutika reguleerimisega on võimalik saavutada nii mõnusam sisekliima kui ka teatav kokkuhoid.” Kokkuhoid tuleb tervikust. Kui hoonel on eriosade ja küttesüsteemi korralik projekt olemas, saab tellija nõuda selle järgi toimetamist. Ehitajal peaks sealjuures olema võimekus kliendile selgitada, millise investeeringuga missugust säästu inimene saavutab. “Tänapäeval on küttesüsteemis saavutatav sääst väga mitmetasandiline. Arvatakse küll, et ühe seadmega kõik laheneb, aga kaasajal on küttesüsteemis palju eri elemente,” sõnab Lindma. Uute hoonete puhul, kus kütteallikaks on õhk-vesi või maasoojuspump, on üsna tavaline lahendus põrandküte. Kui ehitaja panustab ainult kütteallika automaatikale, siis hiljem tekib hoone kasutajal ikkagi mure eri ruumides sobiva sisetemperatuuri saavutamisega. Levinuim probleem ongi, et majas jäetakse termostaadid paigaldamata. Alles hiljem selgub, et on vaja põrandkütte kollektoritele ajamid ja termostaadid ka külge panna. Kuna kaabeldus jäi samuti tegemata, siis ainus variant on juhtmevaba süsteem. Hea projekt garanteeribki selle, et tellija ise ka teab, miks ja mida ta tahab saada, praegu ja tulevikus. “Põrandkütte puhul on meil olemas tooteid igas hinnaklassis ja neid saab ka omavahel kombineerida,” ütleb Janek Lindma. “Torude tootjad pakuvad tänapäeval juba oma tootesarjadele automaatikat kõrvale ja ka vastupidi, nii et need osad on enamasti ühildatavad. Kui on tarvis midagi renoveerida vanemas süsteemis, siis suure tõenäosusega leiame ka sinna sobiva lahenduse.”
Renoveerimisel radiaatorid. Vanemate hoonete renoveerimisel on seevastu kõige sagedasem küttesüsteemi liik radiaatorküte. Sageli ei saa renoveerimise käigus põrandkütet panna kas tehnilistel või muudel põhjustel. Sellisel juhul tuleks valida radiaatorid, mis aitavad lahendada ka ruumide ventileerimise probleemi. Purmo radiaatoritega kokkusobiv Purmo Air lahendus paneb radiaatorkütte puhul õhu liikuma ning renoveeritava hoone sisekliima paraneb. Radiaatorkütte lahenduste kliendihaldur Tarvo Kuuspere toob näiteks ka sellised uuemat tüüpi elamud, kus on jäetud põrandküte lihtsalt välja ehitamata. «Juhtub aeg-ajalt tõesti, et inimesel on maja valmis ehitatud ja soojuspumpki ostetud, aga ülejäänud küttelahendus täiesti planeerimata. Soojuspumbaga kütteallika puhul on sellisel juhul kaks valikut – paigaldada parketi alla sobivad põrandkütteplaadid, mis tõstavad põrandat umbes viie sentimeetri jagu või võtta kõige suuremad radiaatorid, sest küttevee temperatuurid on madalad ja sellisel juhul vajab küttekeha ruumi üleskütmiseks suuremat pinda.” Ühed olulised energiakulutajad küttesüsteemis on tsirkulatsioonipumbad. Targad pumbad tunnevad ära, kui majas on pooled radiaatoriventiilid kinni keeratud. Kui pump töötab pidevalt ühtmoodi täisvõimsusel, siis hakkab see kinnikeeratud ventiili vastu peksma ning kulutab tarbetult energiat. Tarvo Kuuspere sõnutsi asendavad nutikad radiaatoriventiilid koos dünaamiliselt reguleeruva pumbaga traditsioonilist soojuspüstaku tasakaalustamist. “Küttesüsteemi tuleks vaadelda kui dünaamilist ja kohanduvat, mitte staatilist – ehitame välja, paneme suvel-sügisel paika ja nii jääb. Tegelikult võib talvel olla tarvis hoopis teisi vooluhulkasid ja kokkuvõttes makstakse kütmisel üle, kui süsteem ise ei kohandu. Maja küttesüsteem peab olema loodustingimustega pidevalt kohanduv – see on nii säästlik kui ka roheline mõtlemine,” sõnab Kuuspere. Pikaajaline sääst tagasiulatuvusest. Üks oluline teema küttesüsteemide komponentide valikul on tootesarjade tagasiulatuvus. «Ikka tullakse vahel mõne tundmatu tootja termopea või ventiiliga, millele pole asendust või vahetusjuppe pakkuda. Või sai kollektor paigaldatud niisugune, kuhu ükski mootor ega ventiil ei sobi ja siis tuleb kogu kupatus välja vahetada,» ütleb Janek Lindma. «Tihti arvestatakse hoone puhul ainult ehitusmaksumust, kuid säästlikkuse saavutamiseks tuleks vaadata kogu tema elukaart. Siis saab alles teada nii-öelda tegeliku ökoloogilise jalajälje. Kui vaadata Onnineni valikut, siis me ei saagi lubada endale sellist tootjat valikusse, mis ei arvesta vähemalt 10–15aastase tagasiulatuvuse ja hilisema kasutajatoega.” Lühiajalise tootja soodne hind võib küll peibutada, kuid hiljem jäädakse oma hooldus- või parandusmurega üksi. Tagasiulatuvus küttesüsteemide eri osade puhul tähendab pikaajalist
Purmo radiaator.
Danfoss Eco termostaat. säästu. Kui kasutada äraproovitud ja pikalt end tõestanud tootjat, siis tuleb energiasäästule lisaks ka kokkuhoid hoolduse ja renoveerimise pealt. “Meil on iga objekti kohta kolme tüüpi kliente – seadmete paigaldaja, nende kasutaja ja hiljem hooldaja või renoveerija. Oleme oma tootevalikuga valmis kõigile nende soovidele vastama,” lisab Tarvo Kuuspere. “Grundfosi, Danfossi ja Uponori toodete puhul on niisugune tagasiulatuvus tagatud. Kui inimesel on vanema põlvkonna tavapump või ventiilid, siis nende puhul on uuemale ja kaasaegsemale lahendusele üleminek üsna lihtne. Samuti on uued lahendused sellised, kus paigaldaja saavutab suure aja kokkuhoiu. Uued radiaatoriventiilide termopead on näiteks juba klikk-süsteemiga, mis paigaldatakse ühe liigutusega. Valikus on eri reguleerimisulatusega ventiile nii 8-26 kraadi kui ka 16-26 kraadi, mida kasutavad kõige enam korteriühistud. Onnineni puhul võib kindel olla, et kõik vajalik on alati suurtes kogustes ja saadaval.” Haamri asemel laptop. Kokkuvõttes on küttesüsteemide tehnilised lahendused muutunud ajas palju keerukamaks. “Kes soovib tänapäeval kvaliteetset ja kaasaegsetele nõuetele vastavat hoonet püsti panna, peaks ka osalema erinevatel koolitustel, mida Onninen korraldab, et hoida ennast tehnika arenguga kursis. Tehnoloogia uueneb, materjalid ja nõuded samuti,” ütleb radiaatorkütte lahenduste kliendihaldur Tarvo Kuuspere. “Varem olid puuhalukatlad, mis huugasid 90 kraadi peal, aga nüüd tuleb soojuspumpadest tulev kogu vähene soojus väga tõhusalt ära kasutada ning ruumid peavad olema sama soojad nagu vanasti,” lisab põrandkütte lahendusejuht Janek Lindma. “Varem käis küttesüsteemi paigaldaja mutrivõtme ja haamriga, nüüd käib ta laptop’iga. Komponentide tootjate pakutavad täiendkoolitused on üheks tähtsaks osaks selles.”
AS Onninen on tehniliste kaupade hulgimüügiettevõte, mis pakub tootelahendusi elektri-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja külmatehnika valdkonna professionaalidele. Laiaulatuslik tootelahenduste valik on leitav ka meie e-poes www.onninen.ee. Kuulume rahvusvahelisse Kesko Gruppi ehituse ning tehnilise kaubanduse divisjoni. Üle Eesti on meil avatud 8 esindusüksust – Onninen Expressi – ja logistikakeskus Jüris.
TÄIENDAV INFO JA TOODETE TELLIMINE: Tel. +372 610 5550 E-mail: klienditugi@onninen.com
6 Korteriühistute leht
Korrusmajade õhuvahetusega maadlevad ka soomlased
Foto: Shutterstock
Koroonapiirangute tõttu on viimasel paaril aastal ka sealpool lahte veetnud kodus aega rohkem inimesi kui kunagi varem. Ruumide suurem kasutuskoormus tõi kiiresti välja õhuvahetuse puudused. TOIMETAS: SVEN SULA
Eks ole see tunne tuttav ka siinpool lahte – kui rahvast ruumis palju, kogetakse hapniku vähesust ja paksu õhu, mille otseseks põhjuseks süsinikdioksiidi koguse suurenemine õhus. Selle taga, et ventilatsioonisüsteem ei jõua määrdunud õhku välja vedada, seisab enamasti korteritesse paigaldatud värskeõhuklappide purunemine, ummistus või raha tuulde lennutamise hirmus sulgemine, vahel ka nende puudumine. Igas kolmandas Soome kodus on puudulik ventilatsioon või halvasti töötav ventilatsiooniseade, kirjutab kiinteistölehti.fi, viidates hiljuti tehtud terviseuuringule,
milles küsiti muu hulgas soomlaste hinnangut õhu puhtusele oma kodus. Elanike arvates ei kannata siseõhu kvaliteet kriitikat paljudes kodudes. Halvaks peetakse seda umbes 150 000 kodus ja mõõdukalt heaks 870 000 kodus ning suuri probleeme kirjeldati pea 30 000 kodus. Kuna statistikaameti andmetel on Soomes veidi üle 3 miljoni eluruumi, hindas 5 protsenti ulatuslikule ventilatsiooniuuringule vastanutest kodust õhukvaliteeti halvaks. Värske õhu saamiseks avab kodus aeg-ajalt akent 29 protsenti soomlastest. Viimast tegevust peetakse meil kohati vaat et lolluseks, kuna viivat ri-
Helsingi. Hulk soomlasi elab sarnastes majades nagu meie.
vist välja ventilatsioonisüsteemi toimivuse. Üks Euroopa juhtivaid teadlasi hoonete sisekliima alal Jarek Kurnitski peab mainitud väidet aga linnalegendiks. “See, et akende avamine häirib ventilatsioonisüsteemi tööd, on turujutt, millel pole tõepõhja. Meie kliimas ei juhtu ventilatsiooniga midagi, kui aken lahti teha,”
ütleb ta ühes 2020. aasta detsembrikuises Eesti Ekspressis. Soomlaste juurde tagasi tulles, siis katastroofiliseks peab seal kodust õhukvaliteeti 1 protsent vastanuist. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 60 protsenti vastanutest peab oma kodu siseõhku heaks. Samas maadleb 5 protsenti küsit-
VENTILATSIOONITEENUSED
KORTERIÜHISTUTELE
Creative Ehitus OÜ Creative Ehitus OÜ
letutest enda sõnul hoopis liiga tõhusa õhuvahetusega. Hea indikaator – higistavad aknad
Külmade saabumine paneb aknad toa poolt higistama paljudes kodudes ja enamasti ülemiste korruste korterites, kus paksu õhu üle kurdetakse kõige sa-
Remonditööd Remonditööd Üldehitustööd Üldehitustööd Projekteerimine Projekteerimine Fassaaditööd Fassaaditööd Katusetööd Katusetööd Trepikodade remont Trepikodade remont
gedamini. See on märk ruumiõhu üleliigsest niiskusest, mille korralikult toimiv ventilatsioon toast lihtsalt välja viiks. Puuduliku ventileerimisega kodus kondenseerub niiskus jahedatel pindadele, eriti aknaklaasil kui kõige külmemal seinakonstruktsiooni osal. Näiteks kui toas on 21 kraadi sooja ja õhuniiskus 55 protsenti, tekib kondensaat kõikidele pindadele, mille temperatuur on 10 ja vähem kraadi. Viimast numbrit nimetatakse kastepunktist, mis sõltub temperatuurist ja niiskusest. Abi saab sellisel juhul kahest asjast. Esiteks ventilatsiooni tõhustamisest kas või tuulutamisega ja teiseks võib proovida tõsta klaasipinna temperatuuri, nihutades eest kardinad ja korjates ära seal vedelevad riided. Loomulikult saab abi ka ühistu otsusest teha korda maja ventilatsioonisüsteem, kuid vaidluseid, kas asi elanike eluea jooksul ära tasub, peetakse veel praegugi igas Eestimaa linnas.
Pakume uuendusena trepikodades dekoratiivse krohvi taastamist kompres trepikodades dekoratiivse
soriga pihustamise meetodil krohvi taastamist kompres soriga pihustamise meetodil betoontreppide parandaja taastamistparanda epoksiid- mist betoontreppide süsteemi abil mist ja taastamist epoksiidsüsteemi abil
KORTERMAJADE VENTILATSIOONI EHITUS Rekonstrueeritava kortermaja ventilatsioonisüsteemide ehitus või renoveerimine.
KAARDISTUS
Komplektsed tööd, millega antakse vajalik info kogu maja ventilatsiooni kohta. Soovitatav tellida kindlasti enne sundventilatsiooni projekteerimist korterelamule.
PUHASTAMINE
Ventilatsioonilõõride ja kanalite puhastamine nii katuselt korterini kui ka korterist.
VIDEOUURINGUD
Pakume videouuringuid spetsiaalse kaameraga, et tuvastada võimalikud probleemid ventilatsioonis.
PAKUME TEENUSEID ÜLE EESTI!
Aero Grupp OÜ • allar@aerogrupp.ee tel 55921387 • www.aerogrupp.ee
Küsi Küsi hinnapakkumist! hinnapakkumist!
Korteriühistute leht 7
Kuhu ja kui palju? Korteriühistud saavad oma kulutusi täpsemalt jälgida Kortermajade rekonstrueerimine KredExi toetusega on toimunud juba kümme aastat, mille jooksul on reeglid karmistunud, projektid täienenud, toetuste mahud varieerunud ning projekteerimine ja ehitamine on muutunud kallimaks. TOIMETAS: UKU ADRIAN ILVES
Hilisemates projektides on rohkem keskendutud energiatarbimise ja sisekliima tagamise süsteemide kaugseirele ning tehnosüsteemide automatiseerimisele, kasvatades ühtlasi korteriomanike teadlikkust hoonete energiakasutusest. Välispiirete lisasoojustamine ja akende-uste vahetamine energiasäästlikumate vastu tagab passiivse energiasäästu ning
koos sellega ka igakuise kulu vähenemise. Samas võib korrast ära ja mittetoimiv kütte- või ventilatsioonisüsteem kulusid suurendada. Seetõttu on eriti oluline jälgida ja juhtida tehnosüsteemide tööd. Selleks ei pea aga perioodiliselt soojasõlme vahet käima – seda kõike on võimalik jälgida ja distantsilt juhtida interneti teel. Selle tarbeks kasutavad korteriühistute juhatused
lepingulisi partnereid, kes tulevad vajadusel kohale ja parandavad rikke. On oluline, et sellekohane info kiiresti hooldaja ja ka volitatud KÜ liikmeni jõuaks. Kortermajades kasutatavad energiasüsteemid määravad suures osas selle, kas maja toimib nii efektiivselt ja säästlikult, nagu sellest oodatakse. Profener OÜ projektijuht ja tehniline konsultant Tõnu Agan sõnab, et soojustagastuseks sisse- ja väljapuhke ventilatsioonisüsteeme kasutavatel kortermajadel kulub süsteemi käigus hoidmiseks 1,5 korda rohkem raha kui soojuspumpsüsteemi lahendust kasutavatel korterelamutel. Samas ei meeldi viimased kaugkütte müüjatele, sest võtavad raasukese nende leivast. Hoone efektiivne soojapida-
Foto: Shutterstock
vus koos minimaalse energiakuluga on eriti fookuses vanemate korterelamute puhul, mille vananenud küttesüsteemid renoveerimist vajavad. Tihti võetakse selleks ette täielik renoveerimine alates torustikust kuni ventilatsiooni ja maja fassaadini välja. Kallimaks osaks sellest osutub enamasti maja ventilatsioonisüsteem. Täielikku renoveerimist toetab ka KredEx, võimaldades selleks juba ligi kümme aastat korteriühistutele laenukäendust ja rekonstrueerimise toetuseid. Samas on oluline märkida, et projekteerija teeb arvutused energia seisukohast. Jooksvate kulude rahaline pool selgub ja seda on võimalik optimeerida sisseostetud või omatoodetud energia kulutamist juhtides.
Soojustagastuse võimalused jagunevad Agana sõnul laias laastus kaheks: sissepuhke-väljatõmbe soojustagastuse ventilatsioonisüsteem ja väljatõmbeõhu soojustagastuse soojuspumbaga süsteem. Esimene kulutab elektrit aasta ringi õhuvahetuseks ja tagastab külmal ajal väljavisatavast õhust 70% soojust. Soojuspumbaga tagastatakse aasta ringi väljavisatavast õhust soojus tarbevee soojendamiseks ja kütteks. Kaugkütte kulu lisandub alles välisõhu jahtudes alla 0 kraadi. Soojuspumpade tööks vajaliku elektri saab suures osas toota päikesepaneelidega. Elamus toimivate kütte- ja tarbevee soojendamise süsteemide, samuti õhuvahetuse juhtimiseks, üldvalgustuse
juhtimiseks, vee-, kütte- ja üldelektri kulu mõõtmiseks on vajalik automaatika ning kaugjälgimis- ja kaugjuhtimissüsteem. “Meie süsteemidega on korteriühistutel võimalik jälgida, kui palju nad soojust, vett ja elektrit ostavad, kui palju energiat nad päikesepaneelidest saavad ning kui palju maja ventilatsioonile kulub. Majades, kus selliseid süsteeme ei ole, makstakse sisuliselt pimesi. Hoone tehti korda, aknad vahetati ära, seinad soojustati, ventilatsioon pandi käima, aga ilma vastavate süsteemideta ei saa kõiki kulusid täpselt jälgida. Ka hiljuti ehitatud majadesse on igal aastal hakatud järjest rohkem meie süsteeme tellima. Igal aastal tuleb kümneid maju juurde,” ütleb Tõnu Agan.
San Teh Service
Küttesüsteemid Kanalisatsioonitööd Veevärk
Meil on pikaajaline kogemus koostöö tegemisel korteriühistutega.
У нас большой опыт pаботы с квартирными товариществами.
Meie tegevus koosneb järgmistest etappidest: 1. Projektiga tutvumine; 2. Meie esindaja kohaletulek; 3. Hinnapakkumise koostamine; 4. Ehitustööde teostamine; 5. Ehitustööde vastuvõtt ja garantii.
Порядок действий следуюший: 1. Знакомство с предоставленным проектом; 2. Выезд cпециалиста на место; 3. Составление договора; 4. Проведение работ; 5. Прием pабот и гарантия качества.
www.santehserv.com
stsaleksandr@gmail.com
Отопление Канализация Вода
+372 55 616 916
8 Korteriühistute leht
Korrektse raamatupidamise tagab teenuse sisseostmine professionaalilt Igasuguse ühingu juhatus vastutab ühingu raamatupidamise eest, mille tõttu on oluline, et kõik raha ja arvetega seonduv oleks korrektne ning läbipaistev. Vahel delegeeritakse raamatupidamine mõnele korteriühistu juhatuse liikmele, kuid selge on see, et ühistu juhatus peab niigi suhteliselt napi eelarvega toimetama ja raamatupidamine röövib tõenäoliselt väga palju inimese isiklikku aega.
Foto: Shutterstock
TEKST: GERLI RAMLER
“Ühistu juhatus peaks siiski pühenduma sellele tegevusele, milleks nad on ellu kutsutud ehk ühistu juhtimisele. Samamoodi nagu juhatuse liikmed ei pea talvel lund lükkama ega koridoris valgustust parandama, ei peaks nad ka raamatupidamisega vaeva nägema. Sarnaselt haldusteenusega on mõistlik ka see teenus mugavalt ja turvaliselt sisse osta. Kõigega ei jõua ise tegeleda ja lõpuks võib kannatada kogu ühistu,” ütleb 25 aasta pikkuse kogemusega raama-
tupidamisbüroo Vesiir OÜ juht Enno Lepvalts. Ühistu raamatupidamise juurde kuuluvad näiteks korteritele nende kuluarvete väljakirjutamine, tarnijatele tasumine, laekumiste jälgimine ja võlglaste nimekirja edastamine juhatusele. Aastaaruandekohustus ei puuduta küll pisikesi ühistuid, kuid lõviosa Eesti ühistuid on suuremad ja aastaaruanne on nende puhul möödapääsmatu. “Alati on mõistlik järgida
standardset raamatupidamist. Korteriühistute majandusaasta aruandes on vaja esitada spetsiifilist informatsiooni, mida teiste äriühingute puhul tegema ei pea, näiteks majandamise kulud korteri kaupa,” toob Lepvalts näite. “Kui see tuleb
teile üllatusena, siis on parem kasutada professionaali ja osta raamatupidamisteenus väljast sisse – professionaalne raamatupidaja teab, mida mingi juhul tegema peab, tunneb seadust ja on kursis seadusemuudatustega.”
Abiks ka investeeringute tegemisel
Lisaks saab raamatupidaja anda ühistule erinevates finantsasjades nõu, näiteks nõustada võlgade menetlust, mille puhul lubab seadus halvimal juhul ka võlgniku korteri sundmüüki pan-
na. “Võlglast saab tegelikult päris tugevalt survestada, aga selleks on vaja kogemusi ja teadmisi, mis on igapäevaselt raamatupidamisega tegeleval bürool olemas,” täpsustab Lepvalts. Samuti on raamatupidaja abiks, kui ühistu plaanib teha investeeringuid. Lepvalts nendib, et nii töid tellides kui ka vajadusel laenu võttes on oluline, et korteriomanikud ei oleks mingi hetk olukorras, kus keegi on sunnitud oma varast loobuma. “See ei ole küll raamatupidajate igapäevatöö, kuid renoveerimise või mõne muu suurema rahakaasamisprojekti juures on mõistlik kindlasti nõu küsida. Raamatupidamisbürool on oma spetsialistide näol olemas väga hea teadmiste kogum ja kogemus pöörata tähelepanu sellele, kui mõnda korteromanikku tahetakse teiste eest tanki panna.” Raamatupidamisbüroo kasutamine on ka soodne, sest ühistu ei pea hoidma kedagi enda palgal, vaid ostab teenuse sisse täpselt selles mahus, nagu hetkel tarvidust on.
• Multilift-konteinerite rent. • Ehitus- ja majapidamisprahi äravedu. • Lammutustööde tellimine: majad, korterid, kontorid.
Prügiekspress OÜ | Tel 5660 4607 | info@prugiekspress.ee | www.prugiekspress.ee
Korteriühistute leht 9
ALLIKU HALDUS
Raamatupidamisteenuse kasutamine on töötaja palkamisest soodsam Nii nagu korteriühistu ostab sisse remondija majahoidjateenuse, tasub mõelda ka isetegemise või palgatud raamatupidaja asemel raamatupidamisteenuse kasutamisele. Põhjuseid on kaks – esiteks tähendab raamatupidamine enamat kui lihtsalt Excelis tabelite täitmist ja selline isetegemine võib ühistule hiljem kalliks maksma minna. Teiseks on teenuse tarbimine töötaja palkamisest soodsam. “Raamatupidamisteenuseta ei saa ükski ühistu hakkama ja aeg on näidanud, et isetegemine võib hiljem suuri probleeme tekitada. Eeskätt on mure kohe majas, kui seni raamatupidaja tööd teinud juhatuse liige peaks koostöö lõpetama ning annab üle puudulikud dokumendid,” ütleb korteriühistutele haldus- ja raamatupidamiseteenust pakkuva Alliku Haldus OÜ juhataja Heino Juurikas. “Need puudujäägid ei pruugi olla sugugi pahatahtlikud ja võivad tekkida ka teadmatusest ja kogenematusest. Inimesel, kes ei ole raamatupidajaks õppinud
ega koolita end sel alal pidevalt, ei saagi olla kõiki teadmisi seadustest ja nende muudatustest.” Alliku Halduse poole on pöördunud üksjagu kortermaju, kus tuleb just eelmainitud põhjustel raamatupidamine sisuliselt mitu aastat järele teha. Samas on aga korteriühistu raamatupidamine kohustuslik kõigile korteriühistutele ja selle korraldamise eest vastutab ühistu juhatus. “Raamatupidamine ei tähenda ainult üks kord aastas majandusaasta aruande koostamist, vaid eeldab ka korteriomanikele arvete koostamist ja esitamist,
Foto: Shutterstock
samuti laekumiste üle arvestuse pidamist, tehingute kajastamist raamatupidamisprogrammis, vajadusel töötasude arvestamist, tööjõumaksude deklareerimist, nende tasumist ja palju muud,” loetleb Juurikas. Ta lisab, et kui ühistu isegi kasutab palgalist raamatupidajat, on teenuse tellimine kindlasti soodsam, sest ühistu ei pea maksma enam igakuist töötasu ja riigile sellega kaasnevaid makse, otsima asendust puhkuste või haiguste ajal. “Samuti kaob ära kaht-
lus, kas raamatupidaja on piisavalt pädev, sest näiteks meie raamatupidamisteenuse pakkujana koolitame oma inimesi pidevalt ja vastavalt vajadusele. Kuna meie peamised kliendid on korteriühistud, teame korteriühistute puhul väga hästi nende kitsaskohti ja arendus parema teeninduse nimel käib pidevalt.” Tellides teenuse Alliku Haldus OÜ-st, saab korteriühistu juhatus kontaktisiku, kellelt saab alati tuge ja nõu küsida. On mõistetav, et juhatus ei pea olema igas vald-
konnas spetsialist, ent samas on neil raamatupidajaga sama raamatupidamisprogrammi jagades igal ajahetkel olemas ülevaade arvete laekumistest, saldodest, näitudest, kuludest, maksu- ja tolliameti deklaratsioonidest ning majandusaasta aruannetest. Ühistu tähendab kogukonda, kus ühte teenust tellib terve majatäis inimesi
Lisaks raamatupidamisteenusele pakub Alliku Haldus haldus-
teenust. “Haldusteenus on nii ühistu juhatuse kui ka liikmete jaoks mugavusteenus, kuna kõik päringud ja kaebused esitatakse üldjuhul otse haldusfirmale. Samuti tegeleb haldusfirma vajadusel üldkoosoleku korraldamise ja vormistamise, võlglastega suhtlemise, põhikirja tõlgendamise, sisereglemendi loomise ning pädeva hooldusmeistri leidmisega,” selgitab Juurikas. “Meie peamisi eeliseid on, et vastame klientide küsimustele väga kiiresti ehk esimesel võimalusel.” Majades, kus puudub veel näitude kauglugemime, saavad elanikud näiteks näidud saata nii tarkvara vahendusel kui ka telefoni ja lühisõnumi teel või läbi interneti. Alliku Halduse kinnisvarahalduritel on vastav kutsekvalifikatsioon ja nad aitavad teil unustada kõik oma kinnisvaraga seotud mured! Korteriühistu raamatupidamise või haldusteenuse hinnapakkumise saamiseks helistage telefonile +372 629 9281 või kirjutage e-kiri aadressil info@allikuhaldus.eu. Rohkem infot: www.allikuhaldus.eu
10 Korteriühistute leht
Korteriühistu kulude jagamine Korteriühistu kulude jagamine on tihtipeale vaidluste jada. Siin on üks nägemus enamlevinud korteriühistu kulude jaotamisest. Ei ole olemas ühte kindlat võimalikku lahendust. Kõik on lõpuks kokkuleppe küsimus. Korteriühistu kulude jagamine – kommunaalkulud Vesi
Ilmselt ei ole vee kulu arvestamine vaidluse koht, kuna kõik käib mõõturite järgi. Mis ilmselt on ka kõige lihtsam ja mõistlikum lahendus. Praegu on enamasti olemas ka internetipõhised lahendused, kus iga korteriomanik saab ise kõik näidud fikseerida ja paberimajandust on selle võrra vähem. Veel moodsam lahendus on veenäitude automaatne lugemine. Vee ülekulu on mõistlik jagada vee tarbimise järgi. Igal mõõturil on mingisugune eksimisruum ja mida rohkem on vett tarbitud, seda suurem võib eksimus olla. Küte
Ka kütte jagamisel ei ole ilmselt väga suuri vaidlusi. Seda on mõistlik teha korteri üldpinna järgi. Mi-
da suurem on korter, seda rohkem kütet kulub. Suhteliselt loogiline. Mida aga siis teha, kui pool maja on kaugkütte ja pool maja elektrikütte peal? On tehtud arvutused, et mõistlik oleks, kui kaugküttest maksavad elektrikütjad kinni 30%. Aga selle “mahamüümine” elektrikütjatele on raske. Praegu on sellel asjal juba uus huvitav mõõde. Elektriküte tuleb märkimisväärselt kallim kui kaugküte. Väga lihtne, võrrelge elektri megavati hinda ja soojaenergia megavati hinda. Soojuse hulk on sama, olenemata sellest, kas see võetakse kaugküttest või elektrist. Sama vaatenurga alt tasub ka mõelda, kas on mõistlik vett soojendada boileriga. Ka soojaveesüsteemi väljaehitamine maksab raha, aga läbi arvutades ja tulemusi vaadates jõuab välja ühe vastuseni.
Prügivedu
Prügiveo kõige mõistlikum jaotus on kulu ühe inimese kohta. Prügi tekitab inimene, mitte korteri suurus või korterite arv. Vaadake enda ümber ringi, mõnes korteris elab inimene üksinda kolmetoalises, teises ühetoalises on neli inimest. Sellisel juhul toodab ühetoaline märkimisväärselt rohkem prügi. Üldelekter
Üldelektri kulude all mõistetakse tihti kulusid, mis on seotud trepikodade ja keldrite valgustusega. Aga ei saa ära unustada ka katlaruumi, ventilatsiooniseadet. Jällegi on mõistlik jagada üldelekter mitmeks osaks. Üks osa, mis puudutab trepikodade ja keldrite valgustust, ei ole seotud korteri üldpinnaga ega inimeste arvuga korteris. Igas trepikojas on kindel arv valgusteid ja ei ole nii, et mida suurem korter, seda rohkem valgusteid. Seega valgustuse osa võiks olla jaotatud korterite vahel. Katlaruumi tsirkulatsioonipumpade, ventilatsiooniseadme elektrikulu on aga juba rohkem seotud korterite üldpinnaga. Mida suurem korter, seda suurem õhuvoolu hulk ja seda suurem soojatarbimine.
Korteriühistu kulude jaotamine – muud kulud Heakorrakulud
Trepikodade koristamine ja akende pesu ei ole otseselt seotud korterite suurusega trepikojas. Välisterritooriumi koristamine ei ole seotud ka sellega, kui palju on korterite üldpind. Muruniitmine, lumelükkamine samuti mitte. Seega kulude jaotus korterite vahel on mõistlik lahendus. Hooldus
Selleks, et see teema kokku võtta, peaksime lähenema kõikidele hooldust vajavatele seadmetele eraldi. Katlaruumi seadmed. Siin väga suurt vaidlust ei teki. Mida suurem korter, seda rohkem radiaatoreid ja seda rohkem kütet tarbib ning tsirukaltsioonipumbad teevad rohkem tööd. Loogiline on jaotus ruutmeetrite järgi. Ka vee soojendamine on sooja vee kuluga lihtsalt välja arvutatav, sest mõõturid on olemas. Ventilatsiooniseade. Loogiline oleks, et mida rohkem tube, seda suurem kubatuur toas ja seda rohkem on tarvis seadet kasutada. Kuid olukord on sama nagu eelnevalt kirjeldatud
näite puhul: kolmetoalises korteris üks inimene ja ühetoalises korteris neli inimest. Need neli inimest tarbivad kindlasti rohkem õhku. Seega siin tunduks loogiline jaotus inimese peale. Aga õhu kogused on enamasti ikkagi ühed ja see, mitu inimest toas viibib, ei mõjuta otseselt ventilatsiooniseadme tööd. Muidugi oleneb palju ka sellest, kas ventilatsiooniseadet on võimalik juhtida korterist seest või toimub see tsentraalselt. Seega lihtsuse mõttes jääme ka siin ruutmeetri jaotuse peale. Raamatupidamine
Kui tehakse arveid välja, juhib kulu korteriomand. Veemõõturite kulu fikseerimine toimub samuti korteripõhiselt. Raamatupidaja põhiline töö on arvetega, nii sissetulevate kui ka väljaminevatega, ja see ei ole seotud sellega, kui suur on üldpind. Seega mõistlik jaotus on omandipõhine. Haldus
Sarnaselt eelmise punktiga ei ole väga vahet, kas korterite üldpind on 1000 või 2000 ruutmeetrit. Väljas territooriumi koristamine on vaja organiseerida. Samuti muruniitmine ja hooldused. Tuleb koos-
EHITUSTÖID TEEME PEAMISELT HARJUMAAL, AGA KA MUJAL EESTIS • VUNDAMENTIDE JA SOKLITE SOOJUSTUS, PANDUSTE EHITUS • FASSAADIDE SOOJUSTUS JA RENOVEERIMINE • KATUSTE JA VARIKATUSTE EHITUS • VÄLISUSTE TELLIMINE JA PAIGALDUS • TREPIKODADE JA KELDRITE TULETÕKKESEINTE EHITUS JA USTE PAIGALDUS • PRÜGIKASTIALUSTE EHITUS • PRÜGIMAJADE EHITUS • KELDRIAKENDE VAHETUS • TREPIKODADE REMONT
KÜSI JULGELT PAKKUMIST KA TEISTELE TÖÖDELE
VL Ehitus Grupp OÜ
Tel 5347 2200
ENNE JA PÄRAST
tada üks majanduskava ja see ei sõltu üldpinnast. Seega jällegi, kulujuhiks on korteriomand. Vahe tuleb küll sisse sellega, kas korteriühistu liikmetega suheldes on neid kümme või kolmkümmend. Seega ka jaotus ruutmeetrite järgi on täitsa mõeldav. Remondifond
Remondifond käitub oma olemuselt juba natukene erinevalt. Võib mõelda mitut pidi. Näiteks kui kogutakse raha trepikodade remondiks või elektrisüsteemi väljavahetamiseks, siis ei ole vahet, kui suur pindala on korteril, mis on trepikojaga seotud. Kui aga kogutakse raha, mis on seotud katuse uuendamisega, on kõik seotud korteri üldpinnaga. Sama kehtib fassaadi soojustamise, viimistlemisega seotud kulude puhul. Kui on võimalik diferentseerida, oleks hea seda teha, aga lihtsuse huvides ei ole see mõistlik. Seega jagades kogu kogutava fondi ruutmeetrite vahel, lihtsustame arvutusi märkimisväärselt. Eristades ja aastaid vahendeid kogudes on kogu see protsess väga kinni ka täpsetes eelarvestustes. Allikas: Arrak Halduse, halduse.ee
PASSIIVMAJA TASE
MADALENERGIA TASE
SOOVITUSLIK TASE
www.gigaberg.ee • • • •
Haldusteenus Heakorrateenus Raamatupidamisteenus Projektijuhtimine
Peeter Messing • Tel 5887 4373 E-post: info@gigaberg.ee
Kinnisvara vahendamine • Kinnisvara müük • Kinnisvara üürimine Rainer Messing • Tel 5904 4838 E-post: maakler@gigaberg.ee
KÕIK VAJALIK TEIE KINNISVARA HEAKS!