Kodumaja peab perele sobima kui kinnas kätte
LK 29 K E VA D 2 0 2 2
agri teenused oü
Lumevedu ja lükkamine Põllumajandusteenused Traktori rent koos juhiga
Karjääriveod
KÜSI HINNAPAKKUMIST! tel 5352 3304
Refox Ehitus Kvaliteet ja usaldus
TEIE KODU ja KONTORI VÄRSKENDUSREMONT ning EHITUS! Vannitubade remont • seinte ehitus • põrandate valamine • seinte ja põrandate tasandus • lagede paigaldus • hüdroisolatsioon • plaatimine, vuukimine, silikoon • sisustuse paigaldus Tubade ja muude ruumide remont • seinte ehitus ja viimistlus • lagede viimistlus • põrandate eeltööd • rõdude põrandad • uste ja akende vahetus • köögimööbli paigaldus • pottsepatööd Tööd õues/hoovis • fassaadi- ja katusetööd • väliterrasside ja grillmajade ehitus • saunade ja garaažide ehitus ning remont • kuuride ning piirdeaedade ehitus ja remont
KÜSIGE KA MUUDE VÄLI- JA PUUTÖÖDE KOHTA ÕUES tel 5366 0017 / 5906 8806 • refoxehitus@mail.ee
•
www.refoxehitus.ee
•
Refox Ehitus OÜ
SISSEJUHATUS
Maja kui rätsepaülikond Dilemma, kas osta uus kodumaja turul olevate hulgast või see hoopis ise ehitada, on paljusid surunud tugitooli mõtteid mõlgutama, sealt edasi kulukalkulatsioone tegema ja omakorda ehitajatelt pakkumisi koguma. Mõlemas suunas liikumisel on omad head ja vead. Kui hinnad võivad turu olukorrast sõltuvalt olla eri aegadel erinevat lahendust soosivad, siis suurim erinevus seisneb ühes olulises asjas: ise maja planeerides, projekteerides ja ka ehitades saab alati täpselt sellise maja, nagu ideaal sinu jaoks ette näeb. Maja, mis on kui rätsepaülikond. Olen palju mõelnud sellele, milline oleks minu ideaalne kodu, korter või maja. Mis seal peaks olema, mida seal ei tohiks olla, mitu korrust, kuidas ruumiliselt lahendatud ja nii eda-
si. Ma põrkan aga pidevalt tagasi ühe olulise punkti otsa: erinevas eluetapis on vaja erinevat elamist. Perega ei saa elada poissmehekorteris ja üksi on suures mitmekihilises majas ebamugav eksisteerida. See aga tähendab, et kodu peab vaatama end ümbritsevate inimeste, elustiili ja vajaduste põhiselt, ei tasu ajada juuri alla ühte kohta, igaveseks. See omakorda tähendab, et ostmine on lihtsam lahendus, mis aga nõuab kompromisse. Kui aga mõelda majale, mis võiks sobida mulle koos perega, siis tuleb see maja ikkagi ise ehitada, sest minu ja minu pere iseloomude, vajaduste ja mõtete järgi ei ehita maja mitte keegi teine. Rätseplahendusena projekteeritud maja annab võimaluse panna rõhku just sellele, mis on oluline, mis
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@ekspressmeedia.ee
on vajalik ja sobilik. Minule oleks vaja õhku, kõrgeid lagesid, palju valgust ja sellist planeeringut, kus oleks võimalik tekitada mitmesse kohta erinevaid lugemisnurki, lebolaid ja kohvilauakohti. Teiseks oleks vaja eraldi ruumi, nurka telekavaatamiseks, et elutuba koos eraldi köögiga saaks olla salong – sotsialiseerumise ja koosolemise paik ilma lisakärata. Lisaks peaks majas olema palju panipaiku, sissejalutatavaid garderoobe ja ruume, kuhu panna ära kogu eluks vajalik. Ise maja ehitamine on aega- ja töödnõudev, vahel tüütu, vahel frustreeriv. Kuid samas on tulemuseks miski, mis vormub kui kinnas käe järgi, kus on hea ja inspireeriv olla. Kodu ei tohi olla muuseum, kuid kodu peab olema perekonna nägu!
Reklaam: Janelle Koel, janelle.koel@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@ekspressmeedia.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@ekspressmeedia.ee Trükk: AS Printall
Parimad lahendused kivipuruga ja värvitud tsementplaatidega majade fassaadidele, rõdudele, soklitele!
SINDELKATUS
Kerge kaaluga, tuulekindel ja vastupidav bituumensindel on eramu katuseks kindel valik Kui Ameerika Ühendriikides on umbes 80% eramajade katustest kaetud bituumensindelmaterjaliga, siis Euroopas ja Eestis on sindelkatuste populaarsus alles tõusuteel. Tegemist on kivikatusest oluliselt kergema, limiteeritud eluaegse garantiiga katusekattega, mis pakub välimuselt pilkuhaaravat eheda laastukatuse efekti.
Atla sadamahoone Saaremaal – Duration Onyx Black
Juba ligi kaheksa aastat tagasi loodi Põhja- Ameerikas limiteeritud eluaegse garantiiga bituumensindel, mis garanteerib katuse eaks koguni 50–70aastat. „Eluea kvaliteedilt katusematerjalid enam praktiliselt paremaks minna ei saagi,” nendib üle 20 aasta sindelkatuste panekuga tegelnud ettevõtte Sindelkatuse OÜ juht Toni Tomson. Kvaliteetne bituumensindel on tema sõnul sarnases hinnaklassis kivikatustega, jäämata kvaliteedilt ja eluealt kuidagi
4
ERAMAJA EHITUSE ABC
oma konkurentidele alla. „Materjalide arendus käib pidevalt. Täna näiteks leitakse aina enam viise, kuidas kasvatada vastupanu sambla ja teiste vetiktaimede kasvule. Meie pakutav Ameerika materjal Owens Corning Duration TruDefinition seeria pakub kuni kümneaastast vastupidavust vetiktaimedele.” Eestis vajab uue põlvkonna bituumensindel endiselt veel tutvustamist, kuna seda kiputakse segamini ajama vana, 1990ndatel pakutud tõrvapapiga, mis sobis oma
lühikese eluea tõttu pigem abihoonete katmiseks. Samamoodi on inimesed bituumensindli kvaliteedis pannud kahtlema Euroopas, Valgevenes ja Venemaal toodetav odavama seeria materjal, mille vastupidavus on 10–15 aastat. Ehk siis eri tootjate bituumensindlid on väga erineva kvaliteediga, kuid nende kõige tähtsamaks võrdluselemendiks on materjali kaal ruutmeetri kohta. Sindelkatuse OÜ pakutav laastutüüpi materjal on 2–3kihiline ning kaalub tavali-
SINDELKATUS
Duration Estate Gray
Duration Designer Color Storm Cloud
sest õhukesest kärgtüüpi bituumensindlist ligi 5 kg ehk ligi 65% ühe ruutmeetri kohta rohkem. Lisaks on vahe materjali elueas: kärgtüüpi bituumensindlite eluiga on 15–20 aastat, samas kui laastutüüpi bituumensindlitel 50–70 aastat.
Bituumensindel sobib vaid kaldkatusega majadele Bituumensindel on mõeldud kaldkatusega majadele, seejuures nii uutele kui ka renoveeritavatele. Kaugemalt vaadates jätab materjal ehtsa laastukatuse mulje. Muide, Sindelkatuse OÜ laos on pidevalt olemas kümme erinevat värvitooni bituumensindlit, nii et meeldivat värvi katusekatte leiavad kõik. Tegemist on vaikse ja helisummutava, kerge kaaluga ning kasutamisel minimaalse kaoga materjaliga. „Viimaste aastate suuremate tormide valguses on oluline mainida, et sindel on vastupidav ka tugevatele, kuni 60 m/s puhuva- tele tuultele,” räägib Toni Tomson. „Erinevalt plekk- ja kivikatustest ei vaja sindelkatus talveks lumetõkkeid, kuna sindli pealmine kiht on kare kui liivapaber. Vähem lisatarvikuid katusel tähendab vähem väljaminekuid ja puhtamat ning esteetiliselt kaunimat katust.” Bituumensindelkatusekatte paigaldus ei ole keeruline ja sageli paigaldavad majaomanikud selle lihtsamatele katustele ise väga edukalt. Isetegemise miinused võivad olla keerulisemate sõlmede lahendamised ja spetsiaalsete töövahendite puudumine, mis hõlbustaks töö kiiremat tegemist või liikumist katusel. Näiteks naelu lüüakse naelapüstoli asemel haamriga ning spetsiaalsete tellingute asemel kasutatakse endaloodud tellingusüsteemi,
see aga pikendab töö protsesse. Sindelkatuse OÜ spetsialistid paigaldavad 200 m2 suuruse elumaja katuse umbes 2–3 tööpäevaga. Owens Corningu sindlid on kaetud mineraalsete graanulitega, mis tagavad katusekonstruktsiooni niiskuskindluse ning on kõikuvatele välitemperatuuridele vastupidavad. Katte struktuurse tugevuse tagab kahekordne klaasfiibrikiht. Rääkides katuse hooldusest, vajab see Toni Tomsoni sõnul lihtsalt puhastust erinevatest okstest ja lehtedest, mis puudelt katusele kukuvad. Samuti tuleks katusekattelt eemaldada sinna kasvav sammal.
Kliendikogemus: töö kiire ja korralik ning tulemus meenutab kaunist laastukatust VBH Estonia OÜ tootejuht Andres Kokk kasutas sindelkatust oma vana maja renoveerimisel. „Sindelkatuse valiku tegin seepärast, et vana hoonet renoveerides soovisin säilitada ka vanad katusesarikad, mis ilmselgelt ei olnud mõeldud kandma kivikatuse raskust. Nii jäi valikusse kas plekk- või bituumensindel. Küsisin nõu mõnelt suuremate kogemustega mehelt, kes on aastaid katuseaknaid paigaldanud ja erinevate katuste elukaart oma silmaga näinud, mis materjali nemad soovitaksid. Turul pakutakse ju paljut ning jutu järgi on kõik uus ülihea ja kõige parem. Päriskogemus meie kliimas aga kaalub kõik jutud üles ja nii jõudsin Sindelkatuse OÜni.” Andres Kokk tunnistab, et lõpptulemus katusel näeb suurepärane välja, sest vana maja viilkatusel meenutab varjunditega sindel välimuselt vana head laastukatust. „Ka koostöö ehitajatega
Duration Onyx Black
TASUB TEADA
BITUUMENSINDELKATUSE EELISED: • • • • • •
•
• •
• • •
Vastupidav ja kauni välimusega. Lihtne ja kiire paigaldus. Hinna ja kvaliteedi suhe on paigas. Soojuslik kasutegur ja kõrge UVvastupidavus. Kerge, painduv ja lihtsalt töödeldav. Sindli erinev kuju ja värvivalik võimaldavad kujundada endale sobiva katuse. Erinevalt plekk-katusest ei tekita tugeva tuule ja sademete korral müra. Ei vaja lumetõkkeid. Bituumensindli all olev OSB-plaat tugevdab katuse konstruktsiooni ning vajaduse korral võimaldab katusel turvaliselt liikuda. AR-pinna töötlus suurendab kaitset sambla kasvu vastu. Eriti pikaajaline garantii. Esteetiline ja arhitektuuriliselt põnev väljanägemine.
laabus parimal viisil. Kui muidu on kuuldavasti väikeehitamine üks hädaorg ja pettumuste jada, siis Sindelkatuse inimestega läks kõik vastupidi – kiiresti, hästi, kõik lubadused pidasid ja väga paindlikult sai leitud ilmaga sobiv aeg tööde jaoks. Samuti hoolitses ettevõte vajalike lisade nagu valtsplekist äärised jm eest, et katus saaks terviklik ja vastupidav.” Küsimuste ja huvi korral võta ühendust Sindelkatuse OÜ esindajaga, info@sindelkatus.ee või telefonil +372 521 9599. Sindelkatus on kindel katus! ERAMAJA EHITUSE ABC
5
VIIMISTLUS
Sissesõidutee kui maja visiitkaart Mida peaks sissesõiduteed planeerides kindlasti teadma, et hilisemaid probleeme vältida, selgitab teedeehitusettevõtte InfraRoad juht Priit Viira. TEKST: EVE KALLASTE FOTOD: KALEV LILLEORG, SHUTTERSTOCK
Kas maja sissesõidutee saab olema kvaliteetne, sõltub paljudest asjadest. Teedeehitusettevõtja Priit Viira ütleb, et uisapäisa ehitama asuda ei tasu – esmalt peaks olema visioon, mida üldse soovitakse, ja seejärel võiks eksperdi kohale kutsuda. “Eksperdiga saab varakult läbi käia kitsaskohad, mis võivad tööde käigus esile kerkides kulusid märkimisväärselt tõsta,” selgitab ta.
Planeeri ja kalkuleeri Millele siis tuleks tööde planeerimisel mõelda? “Kõigepealt on vaja otsustada, kas soovitakse kivi, asfalti või mõnda puruga, aga miks mitte ka multšiga kaetud pinda, ja siis tuleb vaadata, kus kohtuvad soovid ja võimalused,” selgitab Viira. “Purumaterjalid ehk siis freespuru, graniitsõelmed ja purukruus on muidu-
gi kõige soodsamad, järgnevad, olenevalt pinna suurusest, kas tänavakivi või asfalt,” võrdleb ekspert materjale. Varsti juba paar aastakümmet teedeehituses tegutsev Viira rõhutab, et sissesõidutee on alati rohkemat kui lihtsalt kivi maas. “Juba tööde planeerimise ja hinnastamise käigus tuleb paika panna ka trassid ja kommunikatsioonid, teha kindlaks, kui paks on olemasoleva mulla kiht ning kas mulla all on savi, moreen, liiv või paas. Sellest kõigest sõltub omakorda ka tööde teostamise spetsiifika ja maksumus.” Viira ütleb, et ka ise sissesõiduteed tehes ei maksa kvaliteedi ja materjalide arvelt järele anda, sest on väga ebameeldiv, kui hiljem tee kas vajub, tekivad külmakerked või koguneb vesi valesse kohta. “Hilisemat üm-
bertegemist saab vältida, kui tehakse korralik plaan. Hea mõte on tellida geodeet, kes tuleb kohale ja mõõdab olemasolevad kõrgused, mille alusel saab paika panna tulevase tee kõrgused ümbritseva pinna suhtes. Samuti tasub uurida, missugune on pinnas, kuhu kogunevad sajuveed, palju on vaja teha kaevetöid ja täitetöid. Siis saab otsustada, mis konstruktsioon rajada. Alusplaani olemasolul saab juba palju parema ülevaate sellest, missuguseks edasine protsess kujuneb.” Viira rõhutab, et kindlasti ei tasu tee rajamisel jätta tee alla mulda, see tuleb kindlasti välja kaevata ja asendada kas liiva, kruusa või killustikuga.
Eksperdi abiga saab varakult läbi käia kõik kitsaskohad. Mõtle ette Üks asi, millega kindlasti peab arvestama, on see, mis otstarbel seda teed edaspidi võidakse kasutada – kas sõidetakse seal aiakäru ja jalgratta või sõiduautoga või on hoopis võimalus, et hakatakse näiteks paari aasta pärast kõrvalhoonet ümber ehitama ja teest sõidab üle ka mõni ERAMAJA EHITUSE ABC
7
VIIMISTLUS raskem veok. “Eelnevast sõltub nii tee aluspõhja tegemine kui ka kattematerjali, näiteks kivi või asfaldi paksuse planeerimine,” selgitab teedeekspert. Oma kodule sissesõidutee tegemine pole siiski raketiteadus, julgustab Viira ka neid, kes tahavad ise töö ära teha. “Kui on aega, vajalikud oskused ja abiks YouTube, saab ta hea tahtmise juures tee ehitamise protsessi juhtimise ja tee ehitamisega ise hakkama küll. Väga tihti eelistatakse siiski firmat, sest professionaalide kasutamisel on hulganisti plusse. Eriti kui asi puudutab pinnase analüüsimist, asfaldi panemist või näiteks kivitöid – nendel valdkondadel on oma spetsiifika. YouTube’i abil ehitajale soovitan endale selgeks teha kantmeetrite ja tonnide suhte koos tiheduskoefitsientidega erinevatel materjalidel ja ka mahukaaludel. Sellega seoses tasub konsulteerida spetsialistidega, et ei tellitaks materjali vales koguses. Spetsialist aitab tänavakivi tellimisel kalkulee-
rida ka seda, palju peaks arvestama lõigete jaoks tulevase ülekuluga või kuidas arvutada kivi laotisel võimalikult väheste lõigetega.”
Tee valikud Valmis sissesõidutee puhul jääb enim silma materjal, millega on tee kaetud. Viira soovitab, et kui on otsustatud näiteks kivi kasuks, tuleb mõelda, missugune kivi maja ja piirkonnaga sobib ning missugust raskust tee peab taluma. “Eestlased kipuvad valima tavalise halli kivi, mille sisse pikitakse üksikuid värvilisi. Soovitan vaadata ka põhjamaade tootjate poole, neil on väga huvitavaid tänavakive, mis on unikaalsemad ja lisavad kinnisvarale väärtust. Mida esimesse koduhoovi väga ei soovita, on murukivi, see kipub kontsakingi lõhkuma. Erinevad killud (graniit, paekild) ja purud (purukruus, sõelmed) on teekattematerjalina kivist veidi soodsamad, aga kui peres on lapsed või lemmikloomad ning pidevalt sise- ja välisruu-
VIIMISTLUS mide vahet siblitakse, on ka koristamist rohkem.” Kui aiakujundusele on kaasatud maastikuarhitekt, soovitab Viira temaga kivist radade laiused ja mustrid läbi arutada, sest kivi mõõdust lähtudes laiust planeerides jääb tulemus ilusam. “Spetsialisti kaasates sellega, kuidas jooksevad kivi read ja kuidas on hajutatud üleminekud, ennast vaevama ei pea.” Ka kommunikatsioonid tuleb läbi mõelda. “Valgustite asukohad pannakse enamasti kohe paika, aga kui on mõte, et tulevikus tahaks aiavärava elektrooniliselt avatavaks teha, on mõistlik ka need kommunikatsioonid ootevalmis panna ehk paigaldada reservtorud kaablite jaoks.”
Kui palkaks firma? Ettevõtte tasuks Viira sõnul palgata siis, kui pinnase hindamine, kommunikatsioonidega tegelemine, tööde planeerimine, materjalide tellimine ja abitööjõu kaasami-
ne tundub liigne peavalu. “Ka sellisel juhul tasub riske minimeerida. Kindlasti tuleb kontrollida ettevõtte tausta ehk uurida, kas on maksuvõlgu, milline on töökultuur, kas ettevõttel on kombeks küsida ettemaksu, millised on referentsobjektid. See kõik on oluline, nagu ka see, missuguse hinnapakkumise ettevõte teeb ja kas see on piisavalt üheselt arusaadav või on seal kohti varjatud kuludeks. Inimesed ei oska hinnapakkumist lugedes ja lepingut sõlmides tihti ridade vahelt lugeda selliseid asju, et ettevõte on näiteks lubanud küll teostada teatud tööd, aga töö tegemiseks vajaliku masina rendi peab tellija veel lisaks tasuma.” Aga missugune on tee-ehitaja enda sissesõidutee. “Siin on valik päris mitmekesine: minu linnakodu pisike sissesõidutee on kivikattega, maakodus olen aga kasutanud purukruusa, tänavakivi ja puudealustel jalgradadel multši, mis on looduslähedasem.”
• Palk-, puitkarkass- ja kilpmajade ehitus. • Saunade, suvilate ja terrasside ehitus. • Puitmajade rekonstrueerimine ja renoveerimine. • Puitfassaaditööd. • Katusekatete vahetus ja paigaldus.
E-post taivo@mixoral.ee | tel 510 1406 |
Mixoral Grupp OÜ
KATUS
Katuste maailm pakub põnevaid uuendusi
Ootused ja nõuded nii katusepaigaldajatele kui ka majaomanikele on pidevas arengus. Töö käib nii suurema ohutuse, pikema kestvuse, ilusama välimuse kui ka keskkonnasõbralikuma tootmise nimel. TEKST: ANNE-MARI ALVER FOTOD: TOODE AS
Päikesepaneelid on jõudnud juba päris paljude eramajade katustele. Esimene Eesti katusetootja ja -paigaldaja, kes hakkas pakkuma katusevahetust koos päikesepaneelidega, oli Toode AS. “Paneelidega elektri tootmine on kasvav trend, mis tagab suurema sõltumatuse elektrihinnast ja -katkestustest. Päikesepaneelid ei tekita müra, ei vaja pidevat hooldust, töötavad iseseisvalt ning on loodussõbralikud,” põhjendab Toode müügijuht Erki Loigom. Toode töökogemus näitab, et katusele rajatud koduse päikesepargi
tarbeks tehtud investeeringu keskmine tasuvusaeg on 9 aastat ja keskmine aastane garanteeritud tootlikkus 10%.
Laastukatuse saab asendada plastiga Ehitusfirma ATK Invest juhataja Tanel Kuningas jagab vaimustust plastist katuste teemal – välimuselt meenutab see kõige enam laastukatust. “Kui esimest korda nägin, läksin kohe lähemalt uurima ning mul võttis omajagu aega, enne kui ma aru sain, mis materjaliga on tegu,” meenutab Kuningas oma esimest kohtu-
mist taaskasutatud plastist toodetud katuseplaatidega. Ka praegu soovitab ta seda esmajoones vanemale majale, mille katuse kaldenurk on vähemalt 20 kraadi ja kuhu välimuse poolest kerkib esimesena plaanidesse laastukatus. “Kui aga laastukatus kipub sammalduma ja vajab küllalt palju hooldust, siis plastist katus on hooldusvaba ning me julgeme sellele lubada 30 aastat kestvust,” kinnitab ta ja lisab, et ka roostetamist ega mädanemist pole vaja karta. Lisaks on plast väga kerge ega koorma maja liigse raskusega, samuti ei muutu see niiskeks ja on vastupidav väga erinevatele ilmastikutingimustele. “Meie katused on 100% taaskasutatud plast, mis pärineb vanadelt autodelt. Täpsemalt siis kasutame vanade autode armatuuri plasti, mille hangime romulatest. See on äärmiselt tugev, vastupidav ja ilmastikuERAMAJA EHITUSE ABC
11
KATUS
Peidetud vihmaveesüsteem rõõmustab minimalismisõpru
kindel plast ning ausalt öeldes ma ei kujutaks paremat toorainet ettegi,” selgitab Tanel Kuningas.
Kaasaegne katus on muudetud turvalisemaks Erki Loigom ütleb, et ehkki selles valdkonnas pole toimunud revolutsioonilist innovatsiooni, on siiski põhjust rääkida mitmetest arengutest – kasutusel on uusi materja-
Katuse turvatoodete iga-aastane kontroll w Kontrollida detailide omavaheliste liidete kinnitust. w Kontrollida katusesildade ja -redelite komplektide kinnitust katusele või katusekattele (sõltuvalt katusekattest võib see olla erinev). w Kohtades, kus tekib regulaarselt suurem lumekoormus, tuleb sooritada kontrolli tihedamini, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord aastas. w Ülemäärase lume- ja jääkoormuse korral tuleb katusesillad ja -redelid puhastada jooksvalt. w Kontrollida toodete pinnakatte (värvkatte või tsingitud toodete korral tsingipinna) olukorda. Vajadusel tuleb vigastatud kohad parandada parandusvärvidega või tooted vahetada. w Mehaaniliselt vigastatud või muul moel kahjustatud tooted tuleb parandada või asendada uutega. Allikas: Toode AS
12
ERAMAJA EHITUSE ABC
le, kõrgenenud on nõuded korrosioonikindlusele ja ootused katusetoodete elueale. “Samuti on juures regulatsioone, mis nõuavad turvalisemat kulgemist katusel või suurendavad katuste kui terviku funktsionaalsust. Taolisi võimalusi pakuvad nn katuste turvatooted ehk katuseja seinaredelid, lumetõkked, käiguteed ja teenindusplatvormid, samuti erinevad turvasiinid või kinnituspollarid. Näiteks katuseredel on kasutusloa saamisel juba Vabariigi Valitsuse määrusega (see on seadus, mitte soovitus) kaldkatustel kohustuslik,” kirjeldab ta. See tähendab, et iga hoone, mis saab kasutusloa, peab ette näitama katusele statsionaarselt kinnitatud redeli või astmed korstnani pääsemiseks. “Reaalses elus on ümartorust redelil madala kalde korral äärmiselt keeruline liikuda. Selle teema lahendavad edukalt redelile kinnitatavad astmelauad, mis muudavad re-
Ilus näide arhitektuuriliselt põnevast lahendusest on peidetud vihmaveesüsteem, mis on ette nähtud kasutamiseks kaasaegsete vormidega hoonetel, kus vihmaveerenn on integreeritud hoonetiiva sisse ja ühendab räästata katuse hoone fassaadiga. Selline vihmaveesüsteem võimaldab esteetiliselt kauni välimusega katteplekkidega turvaliselt ära peita nii vihmaveetorud kui ka vihmaveerennid fassaadil. Katteplekid on saadaval kahes vastupidavas keskkonnasõbralikus kvaliteediklassis ning neljas enamlevinud värvitoonis, mis võimaldavad süsteemi sobitada erinevate katusekattematerjalidega, näiteks terase ja kiviga. Allikas: ruukki.com
deli kasutamise mugavaks ja turvaliseks,” märgib Erki Loigom ning lisab, et innovatsioon selles valdkonnas puudutabki eekõige turvalismate toodete loomist – katsetatud kinnituslahendused, reljeefsema pinnaga redelid, madalakaldelistel katustel redelitel lihtsamaks liiklemiseks loodud nn astmeplaadid, muud libisemisvastased lahendused jms.
TURVALISUS
Nutilukk
pole enam eksootiline ega ebatavaline Lisaks võtmele on uste avamiseks mitmeid muidki võimalusi, näiteks nutitelefon, sõrmejälg või PIN-kood. Nutilukk toob palju mugavust nii täiskasvanutele kui ka väiksematele koolilastele. Paljudele võib tulla ka üllatusena, et nutilukku on võimalik paigaldada peaaegu igale uksele. TOIMETAS: MARET LUUN FOTO: SHUTTERSTOCK
Laias laastus jagunevad nutikad läbipääsusüsteemid kaheks: juhtmevabad ja juhtmega lahendused. Ühel juhul on vajalik sobiv kaabeldus enne ära teha ja siis lisada luku- ja avamismoodulid, teisel juhul on luku lisamine väga lihtne, kuid see jääb sõltuma patareidest.
Juhtmega lahendused Juhtmega lahenduste puhul on reeglina kasutusel kas mootorlukud või vasturauad. Vasturauda oleme kõik kohanud kortermajade trepikodades, kus uks õige PIN-koodi või korteriomaniku nupuvajutusega avatakse. Mootorluku puhul on ukse sisse paigaldatud elektriline lukk, mis tähendab seda, et kogu kaabeldus on ukse sisse paigaldatud. Vasturauda on kindlasti soodsam ja mugavam paigaldada, kuid seda ei ole soovitatav kasutada tihenditega ustel, näiteks maja välisuksel. Tihendite surve tõttu on vasturaud pidevalt pinge all ja kui õige PIN-koodiga vasturaud vabastatakse, siis tihendite surve tõttu on vasturaud ikkagi justkui lukus. Mootorlukul eespool kirjeldatud ebamugavus puudub. Küll aga tuleb mootorlukk tellida koos uksega,
14
ERAMAJA EHITUSE ABC
ehk ukse tegija peab teadma, et soovite sinna lisada luku avamise funktsiooni. Sõltuvalt avamise funktsioonist võib ukse sisse paigaldada näiteks ka sõrmejäljelugeja.
Juhtmevabad lahendused Kui uksed on juba ees ja vasturaua jaoks ei soovi kaableid vedama hakata, on paljudel erinevatel tootjatel valikus nutikaid patareidega ukselukke. Sõltuvalt tootjast lubatakse avamiste arvuks ühtede patareidega kuni 9000 korda. See tähendab, et kui kasutada nutilukku ainult patareide jõul iga päev neli korda, siis peaksid need kestma aastaid. Juhtmevabade ukselukkude puhul on enamasti kasutusel juhtmevabad tehnoloogiad, nagu Bluetooth, WiFi või Z-Wave. Vastavalt luku mudelile võib ühel lukul olla ka mitu liidestusvõimalust. Üks selline vahva lukk on Danalock V3. Seestpoolt saab ust avada endiselt nn liblikast ja alles jääb ka füüsiline võti. Lukku saab juhtida nutitelefonist Bluetoothi või ka koduautomaatikast Z-Wave’i teel. Põnevatest ukselukkudest on veel hea näide Norra tootja ID Lock. Tegu
on väga tõsise lahendusega, mis vahetab välja kogu ukseluku mehhanismi.
Kas on ka ohte? Turvalisuse poolelt on üldiselt kõikide selliste ukselukkude andmeside krüpeeritud ja lukutootjad on teinud enda poolt kõik, et kolmandad osapooled ei pääseks ukselukule väljaspoolt ligi. Tõenäosus, et keegi pahalane tuleb nutiukselukku muukima, on väiksem kui tavalise ukseluku puhul, sest nutilukkudel on tihtipeale ka häiresignaali võimalus – kui ukselukk avatakse muul moel kui ette nähtud, antakse süsteemile häiret. Patareiga ukseluku puhul võib suurimaks riskikohaks lugeda seda, et kui patareid tühjaks saavad, ei saa lukku enam juhtida. Siis on hea, kui autos on kindluse mõttes ikka maja võti ka olemas. Eriti populaarseks on sellised ukselukud saanud üha kasvavas kinnisvaraäris, kus üürnikud vahetuvad ja võtmete tegemise ning vahetamise asemel saab piirduda PIN-koodi vahetusega. Allikas: Delfi Forte
www.arugrupp.ee www.stair24.com
Aru Grupp on pea 30aastase kogemusega rahvusvaheliselt tuntud akna-, ukse-, maja- ja trepitootja. Igal aastal täiustame oma tehnoloogiaid ja IT-lahendusi, et saaksime pakkuda klientidele parimat tulemust. Leiate kindlasti meie tootevalikust oma interjööri sobivad aknad, välis- ja siseuksed.
KESKKOND
Suvisest energiasäästust rääkides ei saa jahutusest üle ega ümber, isegi kui kodumaine suvi ei hakka kohe tõeliste soojakraadidega hellitama. Eesti kliimas, kus suurem osa aastast mõeldakse pigem elamise soojaks kütmisele, tabab kuumalaine tihti kui välk selgest taevast. Õnneks pole kodu jahutamisele mõtlemiseks kunagi liiga hilja. TOIMETAS: MARET LUUN FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kuidas jahutada energiasäästlikult? Kuumadel suvepäevadel võib jahutuseks kuluva energia hulk olla võrdväärne jaheda aja küttele kuluva energiaga, kui väljas on vaid 4–5 kraadi. Suurte klaaspindadega hoonetes võib jahutus moodustada kuni 60–70% kõige kuumema aja energiakulust. Jahutus on suve suurim energianeelaja ja nii nagu küttekulusid on ka jahutuskulu võimalik ise mõjutada. Jahutuskulude alandamine algab hoone planeerimisest – hoone paigutusest ilmakaarte suhtes, materjali valikust ning uste ja akende asukohtadest. Unustada ei tohi ka tervislikku sisekliimat. Hea enesetunde ja tervise tagab see, kui õhk vahetub terviklikult eluruumis umbes ühe-kahe tunni jooksul. Eesti kliima võimaldab ehitada eramuid, kus sisetemperatuur püsib suviti mõnusalt jahe ka mehaanili-
se jahutuseta. Eramutes piisab reeglina vaid lihtsast ventilatsioonisüsteemist tualettruumi või vannituppa. Passiivsed jahutussüsteemid on keskkonnasõbralikud ja kokkuvõttes ka odavaimad lahendused, sest need ei vaja tööks lisaenergiat. Ka olemasolevas hoones saab jahutuskulusid alandada. Järgnevad nõuanded aitavad oma kodu energiasäästlikult jahutada.
Jahutusele tuleb mõelda juba enne sisse kolimist Parim nipp, kuidas temperatuuriprobleeme oma kodus juba eos ennetada, on maja või korteri jahutamisele mõelda juba enne selle ostu, üürimist või ehitamist. Eriti hea on mõelda see aspekt läbi juba ehitusjärgus. Palju sõltub materjalide valikust ja uste-akende paigutusest ilmakaarte suhtes. Kui oled maja ehi-
tamas, tasub kaaluda võimalust ehitada eramu, kus temperatuur püsib ka suvel jahedana. Korterit ostes või üürides tuleks esimese asjana jälgida akende asetust ilmakaarte suhtes. Kõige mõistlikum on leida korter, kus aknad on ida-lääne suunal. Suured aknad lõunasuunas võivad olla küll ilusad, aga on sageli just liigsoojade tubade tekkepõhjus. Kui aga enda jahutamiseks parajasti uut korterit või maja osta plaanis pole, leiab siit mõned energiasäästlikud nipid, mis aitavad eluruumid suvekuumas jahedana hoida.
Soojusta pööning Kas palavate ilmadega on maja teisel korrusel tunduvalt palavam kui esimesel? Põhjus võib olla soojustamata pööningus. Kuna pööningult kandub suur osa soojusest edasi ERAMAJA EHITUSE ABC
17
KESKKOND teistesse eluruumidesse, on pööningu soojustamine tõhus viis eramu sisetemperatuuri alandamiseks. Ühtlasi tagab soojustatud pööning soojema sisetemperatuuri talviti.
Kontrolli õhuleket Veendu, et jahe õhk ei liiguks siseruumist välja selleks mitte mõeldud kohtade kaudu, nagu kamina siibrid, uksed ja aknad. Kontrolli üle ka akende ja uste tihendid. Hästi soojustatud maja on suvel jahedam, talvel aga soojem.
Sulge kardinad Kata kardinatega lõuna poole jäävad aknad, et varjata tuba intensiivse päikese eest. Parima tulemuse saavutad heledate kardinatega, mis ei lase valgust läbi. Sarnasel põhimõttel töötavad ka päikesevarjud, mis paigaldatakse akende kohale ja mida on palavatel päevadel võimalik avada, külmadel perioodidel aga suletuna hoida, et vähene olemasolev päikesekiirgus maksimaal-
selt tuba soojendaks. Lisaks saab kasutada päikekaitseklaase ja -kilesid.
Paigalda laeventilaator Ventilaator on kodudes kordi energiasäästlikum kasutada kui jahutussüsteem. Näiteks pole iga päev 12 tundi maksimumkiirusel töötava ventilaatori (75 W) kuine energiakulu sugugi suur. Sama sageli kasutatav jahutussüsteem (2 kW) tähendaks ühes kuus aga 14 korda suuremat väljaminekut. Ruumist väljudes tuleks laeventilaator kindlasti välja lülitada, sest ka see tähendab olulist energia kokkuhoidu. Poodides müüakse ka laua- ja põrandaventilaatoreid, kuid need on mõeldud just ruumi ühe punkti jahutamiseks. Kogu ruumi jahutab siiski laeventilaator.
Jälgi, et laeventilaator pöörleks õiget pidi Laeventilaator peab suunama õhu alla. Nõnda surutakse inimest ümbritsev soe õhk üles, lae alla. Kui ven-
KESKKOND tilaator töötab valepidi ja suunab õhu üles, ei teki jahutusefekti, ehkki energiat kulub. Pigem muudab see olemise veelgi palavamaks, sest soe õhk suunatakse põrandale ehk inimese suunas.
Hoolda jahutusseadet regulaarselt Kui kasutad kodu jahutamiseks mehaanilisi süsteeme, tuleb neid ka regulaarselt hooldada. Nii nagu rikkis televiisor, külmkapp ja muud koduseadmed, võib ka rikkis jahutussüsteem tarbida ettenähtust märksa rohkem energiat.
Kasuta taimerit või seadistatavaid termostaate Jahutuse energiakulu juhtimiseks on mõistlik paigaldada jahutussüsteemi taimerid või eelseadistatavad termostaadid. Kodust lahkudes pole jahutus vajalik. Seadistades jahutuse tööle uuesti pool tundi enne kojujõudmist, võid säästa kuus mitukümmend eurot.
Hoia soojust kiirgavad seadmed jahutusseadmest kaugemal Kui paigutad soojustkiirgavaid seadmeid jahutusseadme termostaadi lähedusse, võib tekkida olukord, kus jahutusseade arvab, et jahutus on vajalik. Jahutusseade lülitub sisse, ehkki ruum on juba piisavalt jahe.
Tõsta temperatuuri Mehaanilise jahutussüsteemi puhul on ise võimalik kodust õhutemperatuuri seadistada. Suvel ei ole vaja hoida termostaati 21–22 C° peal. Järk-järgult temperatuuri tõstes harjume ka 25 C° toasoojaga. Võib-olla on motiveeriv teadmine, et iga kraad alla 25 C° tõstab energiakulu 3–5%? Jahutusseadmeid ei kasutata kaugeltki kõikides elamutes, kuid uuemates, suurte aknapindadega korterites ja eramutes on need võrdlemisi levinud. Allikas: Eesti Energia
Fassaaditööd Tartus, Võrus ja mujal Lõuna-Eestis. 25 aastat kogemust!
Meie põhitegevuseks on • fassaadi soojustus ja viimistlustööd • soojustus puistevillaga Lisaks teostame üldehitus- ja katusetöid. Küsi hinnapakkumist!
armor@suhtlus.ee www.armorfassaad.ee Tel 56876112 Armor Group OÜ-Fassaaditööd
ERAMAJA EHITUSE ABC
19
TUBA SOOJAKS
Kodu köetakse ka tulevikus nagu vanasti või uut moodi Kuigi erinevaid kütteallikaid üheks tervikuks siduv hübriidküte pakub üha enam huvi, ei kao ka halusülemiga kuurist maja poole tatsavad mehed veel kuhugi. TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eramule küttesüsteemi valikul jälgitakse kaht olulisemat asja: energia tootmisviisi ja seda, kuidas soojus üle kantakse. Meie kodusid köetakse hetkel nii ahjude, elektri, kaugkütte, maasoojuse, puidu kui ka õliga ja loomulikult soojuspumpadega. Uude koju küttesüsteemi otsimisel pööratakse tänapäeva kalli energia maailmas esimese asjana tähelepanu säästlikkusele, edasi mugavusele, kaaludes valikut ka investeerimise ja kasutuskulude seisukohast. Üha rohkem on olulisel kohal ka keskkonnasõbralikkus. Mõnel juhul mõjutab kaalumist ka soojusallika vahetami-
se lihtsus ehk see, kui kerge vaevaga saab kodukatlamajas üht energiaallikat teise vastu välja vahetada. Reeglina mahub sellises majapidamises vahetatav süsteem vana asemele hõlpsasti. Aga mitte ainult uues kodus. Eriti nõukaaegsetes individuaalelamute keldrites leidub
Hübriidküttesüsteem valib automaatselt just selle küttealllika, mis parasjagu kõige soodsam.
võimsaid katlamaju koos küttematerjali hoiuruumiga, kus seda teha on veelgi lihtsam ja ruumi jääb ülegi, sest praegusaja küttesõlme ruumivajadus on kordades väiksem. Katla, tarbeveepaagi ja kütusemahutiga nõudlikuma süsteemi jaoks kulub vaid mõni üksik ruutmeeter. Ruumist kordi olulisem ja kõige esimene asi küttesüsteemi renoveerimisel või uue planeerimisel on aga lahenduse viimse pulgani läbiarvutamine. Kui palju küttevõimsust maja vajab? Mis tüüpi küte hoonele sobib? Kui efektiivseks konkreetne lahendus hoone soojapidavuse juures osutub? Kõikidele nendele küsimustele vastamine käib majaomanikule üle jõu, kuid spetsialistid oskavad vastused maja projekti alusel välja arvutada. Seega algab kõik küttesüsteemi projekti tellimisest, millega aitavad reeglina seadmete müüjad ja paigaldajad. ERAMAJA EHITUSE ABC
21
Mida millega asendada? Kui plaan ajast ja arust katel majast jäädavalt puhkusele saata, tekib küsimus, mida panna asemele ja kas energiahinnatormide tuules võibki jääda kütteseadmeid vahetama. Üks võimalus on minna rada mööda, mille lõpus seisab järgmise kütteperioodi alguseks vähemalt kahest kütteallikast koosnev lahendus. Ja vahest polegi vaja toimivat soojaallikat välja visata, vaid leida kõrvale abistav seade, mis hinnatippe tasandab – selliseid tandemeid nimetatakse hübriidküttesüsteemiks, kuhu saab kuuluda ka rohkem kui kaks liiget.
Halupuu ja pellet tulevad kodudesse hoogsalt tagasi. Paljud kodud said selgi talvel sooja soojuspumbast, mis ammutab sooja välisõhust. Kuigi pumpasid saab kasutada aasta läbi, töötavad nad sõltuvalt mudelist väga tõhusalt vaid teatava temperatuurini. Hübriidküttesüsteemi automaatika on võimeline jälgima seda, mis õues toimub, ja lülitab suuremate külmade saabudes automaatselt ümber tahke või vedela kütusega katlale. Tehnilisest ja majanduslikust vaatevinklist ühilduvad hübriidküttes hästi näiteks suveperioodil päikesesoojus ja õhk-vesisoojuspump ning talvel puu- ja pelletiküte.
Kui hübriidküte ei köida Kuigi kombineeritud küttelahendus koos automaatjuhtimisega näib tark mõte, võib selle väljaehitamine käia üle jõu. Mis siis eestlasel üle jääb?
22
ERAMAJA EHITUSE ABC
Ilmselt on nüüdseks kõigile selge, et nii gaasile kui ka vedelkütusele 100% lootmine on praeguses maailmapildis üsna suur julgustükk. Kõige kindlam on vaadata kodumaise bioenergia poole. Pöörduda tagasi traditsioonilisema ehk ahju poole või teha tutvust moodsama pelletiküttega. Miks? Esiteks pole vaja tunda hirmu, et kodu kütmata jääb, kui imporditav kütus otsa saab. Teiseks on tegemist puhta ja taastuva energialiigiga. Loomulikult pole mitte igaüks valmis ei puid varuma ega pelletikotti vinnama ja vahel on ka elamu projekteeritud nii, et peale enda ja mõne sussipaari sinna suurt sisse ei mahu. Nii tulebki soetada soojuspump, mis on viimase kümmekonna aastaga teinud läbi suure sammu efektiivsuse poole. Õhk-õhksoojuspumbad on heaks lahenduseks juhul, kui hoones puudub vesiküttesüsteem. Kuid selgi juhul võiks see olla lisakütte seade, kui põhisoe saadakse elektri või ahjuga või mõnel muul viisil. Õhk-õhksoojuspump sobib hästi avatud planeeringuga kodudesse. Kui eesmärk on kevadsügisene lisaküte ja suvine jahutus, täidavad ka soodsama hinnaklassi seadmed kasutaja ootused. Õhk-vesisoojuspumbad on hea lahendus juhul, kui hoones on vesiküttesüsteem. Lisaks hoone küttele on võimalik õhk-vesi tüüpi soojuspumpadega lahendada tarbevee soojendamine. Suvel ka olemasoleva küttekontuuri abil kodu jahutada. Õhk-vesisoojuspumba liitmisel olemasoleva küttesüsteemiga tuleb silmas pidada, et soojuspumba väljastatavad peale- ja tagasivoolutem-
peratuurid sobiksid küttesüsteemi omadega. Kuid ükski masin pole igavene. Tõhusamale küttesüsteemile üle minnes või uut paigaldades tuleb arvestada investeeringu tasuvusaja kõrval ka seadmete eluiga. Hoonete tehnosüsteemid peavad üldiselt vastu 10–20 aastat. See tähendab, et majaomanikul tuleb oma elus paratamatult päris mitu korda küttesüsteemi ümber ehitada. Õnneks liigub maailm edasi energitõhusamate ja keskkonnasõbralikumate lahenduste poole, mis annab lootust, et üksi toasoojale kulub tulevikus vähem. Allikad: boilerguide.co.uk, Moodne Kodu
Millega eestlased kütavad? w Kaugküte 54% w Lokaalküte (katla- või soojuspump) 21,7% w Ahi- voi kaminaküte (sh pliit) 31,3% w Elektriküte (nt elektri- või õliradiaatorid, põrandaküte) 12% Allikas: Eesti 2020. aasta sotsiaaluuring
AIAKUJUNDUS
Muinasjutulise aia loomise saladus “Tänapäeval on aed justkui eluruum vabas looduses. See peaks olema ühteaegu ilus ja praktiline ning siduma omavahel kokku maja ja seda ümbritseva maastiku,” ütleb maastikuarhitekt Maarja Gustavson. TEKST: MARIANN VILBRE FOTOD: SHUTTERSTOCK
Hoolimata sellest, kas vastu vaatab täiesti tühi krunt või vana ja täis kasvanud aed, on meeldiva väliskeskkonna loomine maja ümber paras väljakutse. Milline peaks üks aed olema, millest alustada ja kuidas aialoomisele üldse läheneda? Suure kogemuste pagasiga maastikuarhitekt Maarja Gustavson aitab selgitada, kuidas luua funktsionaalne unistuste aed. Gustavsoni silmis ei ole suurt vahet, kas tegu on tühja krundi võitäis kasvanud aiaga. “Olemasoleva aia juures tuleks leida ja säilitada aia väärtuslikumad elemendid ja taimed.
Tühjale krundile tuleks need väärtused alles välja mõelda ja luua. Igal juhul on lähtekoht sama: ümbritsev keskkond oma ehituslike ja looduslike tingimustega ning aia kasutajad oma soovidega.” Kõige tähtsam element aia kujundamise juures on Gustavsoni sõnul aga kõrge mõttelend ja siht, mille poole püüelda: “Funktsionaalsust ja otstarbekust ei saa aias kunagi alahinnata, kuid ideed on siiski kõige tähtsamad. Kui on teada, mida tahetakse, siis on võimalik hakata mõtlema, kuidas seda saavutada.” Ta soovitab majaomanikel planeerimise etapis unistada suurelt ja alles hiljem mõelda krundi piirnagutele. Kõigepealt võiks vaimusilmas ette kujutada, milline näeks välja ideaalne aed. Sealt edasi saab juba olemasoleva maalapi võimaluste peale mõtlema hakata. “Julgustaksin inimesi unistamise etapis olema maksimalistid. Erinevatel põhjustel ei ole kõiki soove niikuinii võimalik või mõistlik ellu viia. Üldjuhul on aga elus nii, et mida rohkem soovid, seda suuremad on võimalused, et midagi ka täide läheb.” Samas ei tasu otsuseid ka üle-
jala vastu võtta. Unistada võib, kuid jalgadega tuleb siiski jääda maa peale. Tormakate otsuste tegemine võib kaasa tuua mittetoimiva aia, mis ei paku lõpuks kellelegi rõõmu. Toimiva aia loomiseks peavad nii planeerimise kui ka rajamise etapp hästi
“Mõelge läbi, mida te tegelikult oma aialt ootate, milline meeleolu ja stiil seal võiks valitseda ning mis momendid teid aia juures kõige enam rõõmustavad.” Maarja Gustavson läbi mõeldud ja teostatud olema. Kui kaks esimest etappi on õnnestunud, saab ka aia hooldus olema omanikele võimetekohane. “Oluline on läbi mõelda, mida tahetakse aias tegema hakata ja mis elemendid seal olla võiksid,” selgitab Gustavson esimesi samme aeda planeerima hakates. Nagu kõige muu, käib ka aiaplaneerimise kohta lihtne tõde: unustaERAMAJA EHITUSE ABC
25
AIAKUJUNDUS
ge ära, mida teised arvavad. “Mõelge läbi, mida te tegelikult oma aialt ootate, milline meeleolu ja stiil seal võiks valitseda ning mis momendid teid aia juures kõige enam rõõmustavad,” julgustab mitmeid koduaedu loonud arhitekt. “Pange paika aia eesmärk ning tehke nimekiri kõigest, mida tahaksite oma aias teha ja näha. Kui soovid paigas, vaadake, kus ja kuidas need aias asetseda võiks.” Lopsakate aedade üks lahutamatu osa on kahtlemata rikkalike värvide ja kaunite õitega peenrad. Taimevõõrale inimesele võib aga peenra planeerimine näida suure väljakutsena. Siinkohal soovitab Gustavson inspiratsiooni ammutada otse loodusest, käies lahtiste silmadega ringi ja jälgides erinevaid looduslikke taimekooslusi. Lisaks tasub läbi käia ka botaanikaaiast, kus saab professionaalide kujundatud peenardele pilgu peale visata. Pärast vaatlustöid
26
ERAMAJA EHITUSE ABC
“Taimede valimine võiks olla läbimõeldud tegevus! Vältima peaks emotsioonioste aiandist, kust möödaminnes tuuakse koju mõni järjekordne õitsev iludus.” Maarja Gustavson
ja inspiratsiooni kogumist on aiandite ja puukoolide kodulehed head kohad, kus ennast taimede kirjelduste ja vajadustega kurssi viia. Peenraid planeerima hakates soovitab Gustavson alustada üldmuljest ja liikuda vaikselt konkreetsete otsusteni. “Esialgu võiks mõelda istutusala olemuse peale – kui kõrgeid, mis värvitoonis ja mis tüüpi taimi sinna soovitakse. Lähtudes neist kujundusalastest soovidest, saab hakata va-
lima välja konkreetseid liike-sorte, mis selles kasvukohas hästi hakkama saaks.” Üks oluline aspekt, mis taimi soetades meelest võib minna, on aia väljanägemine kogu aasta jooksul. “Õite kõrval tasuks mõelda ka õitsemisvälisele ajale. Taime väljanägemine peaks igal aastaajal üldise kujundusega kokku sobima ja seda toetama. Mõelda võiks, millise kuju ja värviga on taime lehed, võra, viljad,” selgitab Gustavson. Lisaks paneb ta majaomanikele südamele: “Taimede valimine võiks olla läbimõeldud tegevus! Vältima peaks emotsioonioste aiandist, kust möödaminnes tuuakse koju mõni järjekordne õitsev iludus.” Aed näeb terviklikum välja, kui erinevate taimede hulk on pigem tagasihoidlik. Ilusa mulje jätavad sarnaste taimete kooslused, kus ühest liigist on kasutatud mitut taime, seda nii peenarde kui ka terve aia piires. Samas on peenarde loomine ka üks levinumaid komistuskive. Vastupidi levinud arusaamisele peaksid peenrad ja haljastus olema aiaplaneerimise viimane etapp: “Seda võib võrrelda tapeedi valikuga maja ehituse juures – keegi ei alusta sellest, enne ikka mõeldakse läbi arhitektuur, materjalid, ruumide asukohad, sissepääsud jne. Sama lugu on ka aiaga – kõigepealt tuleks paika panna erinevad alad, teed, terrassid, valgustus jne. Kui see nn aia luustik on paigas, saab hakata kavandama istutusalasid ja tegelema taimede valimisega.”
ÖSEL HOUSE
Minimalism surub end majaehitusse Inimeste keskkonnateadlikkuse kasv ja linnastumine soosivad väiksemate, minimalismile rõhku panevate eluasemete soetamist. Ösel House OÜ moodulmaja pakub võimalust soetades esialgu vaid üks 20m2 moodul, mis sisaldab endas kõike eluks vajalikku. Alustada saab vähesest ruumalast, kuid vastavalt vajadusele ja võimalustele lisada hoonele teisi Ösel Selecti mooduleid. Soovi korral saab mooduleid ümber paigutada, üksteise peale tõsta või kui endal seda enam vaja ei lähe, edasi müüa. Selecti lahendusega majad sobivad igasse kliimasse ja keskkonda.
Selecti moodulite seinad, põrand ja katus on valmistatud eriti tugevatest ja tõhusa soojustusega PANELO puit-sandwich-paneelidest, mis on tunduvalt jäigemad ja parema soojapidavusega kui tüüpilised puitkarkasselemendid, viimased on soojustatud villaga.
maja krundil paigutada ilmakaarte ja varju andvate objektide (puude ja naabermajade) suhtes nii, et majale saab lisada päikesepaneelid. Päikeseenergia süsteemi tehtud investeeringu pealt on võimalik kahel moel kasu saada. Esiteks vähendab iga päikesepaneelide toodetud ja kohapeal ära tarbitud kWh selle elektri kogust, mida tuleks muidu võrgust osta – nii jäävad ära ka võrgutasud. Teiseks, kui päikesepaneelid toodavad rohkem energiat, kui suudetakse ära tarbida, saab ülejäänud energia võrku müüa ja seeläbi elektri müügist tulu teenida.
Päikeseenergia
Ventilatsioon
Ösel House pakub ka päikeseenergial toimivat komplektset lahendust. Eesti tingimustes on mõistlik
Ösel Selecti moodulite juures on kasutusel kõige nutikam ventilatsioonisüsteem: Airobot soojustagastuse-
Soojustus
ga sundventilatsioon. Airoboti targad andurid mõõdavad õhu temperatuuri, CO2 taset ja niiskust ning teevad ise kõik sisekliima parandamiseks vajalikud muudatused, ilma et inimene sellesse sekkuma peaks.
Kergesti laiendatav Ösel Selecti moodulite puhul ei ole vundamendi rajamine vajalik ja hiljem on moodulid lihtsasti teisaldatavad. Moodulite ühendamise ilmastikukindlus tagatakse sama paigaldusmeetodiga nagu PANELO seinaelementide puhul. Kuna nii moodulid kui ka elemendid kinnitatakse omavahel kruvidega ja ühenduskohad ei ole kokku ehitatud siduva konstruktsiooniga, on võimalik vahu ja tihendi eemaldamisel kerge vaevaga elemendid üksteise küljest eemaldada ning hiljem uuesti kokku liita.
Planeering Elumajana kasutatava väikemaja puhul on väga oluline planeering – hästi läbimõeldud siseruumide paiknemine muudab minimajas elamise nauditavaks ja annab mõnikord silmad ette ka suurema eluaseme kasutusmugavusele. Selecti moodulmajade sise- ja välisviimistluse loomisel saab klient kaasa rääkida. Vaata lisaks: www.oselhouse.eu
28
ERAMAJA EHITUSE ABC
EHITUS
Kodumaja peab perele sobima kui kinnas kätte Kindlasti ei mõtle inimesed ehitamise otsust tehes, et paneks püsti kortermaja, kuhu saaks siis omale ideaalse korteri planeerida. Pigem räägime siinkohal ikkagi kas eramaja või paarismaja ehitamisest. Kuid ei ole ka mõeldamatu võtta suurema seltskonnaga ette ridaelamu või mitmest majast koosneva minirajooni ehitamine. TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK
Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark ütleb, et kui koduloojal on erisoove, saab neid endale maja ehitades arvesse võtta, olgu need erisoovid seotud planeeringuga või materjalide kasutusega.
Ostes olemasoleva ehitise, tuleb enda soovides alati mõningaid järeleandmisi teha.
“Ostes olemasoleva ehitise, tuleb enda soovides alati mõningaid järeleandmisi teha. Silma võib jääda näiteks tubade paigutuse või suurusega seotud probleeme, või on seinavärv selline, mis tuleb enda jaoks sobilikuks muuta,” ütleb Toompark. Silmas peaks pidama veel päris mitut olulist aspekti: esiteks, kas inimene on üldse võimeline maja ehitust korraldama, teiseks peab võtma arvesse turu konjunktuuri ehk maja ehitamine võib olla palju kallim kui olemasoleva ostmine. Veel peab arvestama, et maja ehitamine võtab aega ja see tähendab, et lisaks ehituskuludele tuleb kanda ka kõik olemasoleva elukohaga seotud kulud. Uude maija saab aga kohe sisse kolida. ERAMAJA EHITUSE ABC
29
EHITUS
Kas maa ostmiseks saab pangalt laenu või mitte? Selleks, et maja ehitada, on mõistagi vaja sobivat maalappi, ja ehkki inimesed arvavad sageli, et selle ostmiseks pangalt laenu ei saa, ei vasta see Luminori jaepanganduse juhi Tanel Rebase sõnul sugugi mitte tõele. “See on müüt, et maa ostmiseks pank laenu ei anna. Seda enam, et tavaliselt on nii, et inimestel, kes soovivad maja ehitada, seda maalappi veel
polegi,” räägib Rebane. Tegelikult on krundi finantseerimiseks võimalusi lausa mitu. “Üks variant, mis on soovitatav juhul, kui pole plaanis kodu otsekohe ehitama hakata, on ideelaen, millega saab maatüki või ka näi-
See on müüt, et maa ostmiseks pank laenu ei anna.
SAUNAUKSED suur valik standardmõõtudes uksi laos
Pesuruumi ja sauna klaasilahendused Kuulame teie soove ja leiame lahenduse
saunauks.ee
Kadaka tee 2, Tallinn saunauks@gmail.com saunauks.ee tel 5656 0644
eritellimused
teks suvila ostmist edukalt finantseerida,” soovitab Rebane. Kui aga soov on hakata maja ehitama otsekohe, siis on võimalik finantseerida seda ehituslaenu osana. See tähendab, et laenule kehtivad tavalised kodulaenu tingimused. “Selleks on vaja pangaga aru pidada ja pank annab siis omakorda nõu, kuidas seda protsessi kõige paremini läbi viia,” räägib Rebane. Allikad: Moodne Kodu, Rahageenius
EHITUS
Kui palju läheb ühe maja ehitamine maksma, kui kõik ise teha? Kodublogi.ee autor Kärt, kes on lähiaastatel ise endale maja ehitanud, kirjutab detailselt lahti, kui palju läheb maksma ühe keskmise eramu ehitus. Ja seda juhul, kui ka ise käed külge panna. “Enne ehituseks laenu võtmist oli meil olemas ehitusprojekt ja valmis ehitatud vundament ja esimese korruse karkasski püsti. Pangad nõuavad ehituse puhul alati kalkulatsioone, kuhu ja mis summades laenuraha kulutada plaanitakse. See kogemus oli meil juba korteri ehitusest olemas ja oli selge, et kalkulatsioone ja eelarve jälgimist hakkan teostama mina ise, samas kui mees ehitusega tegeleb ja materjale tellib. Korterit renoveerides saime selgeks, et raha läheb alati plaanitust rohkem ja aega läheb samuti plaanitust rohkem,” mainib Kärt. Naine pani kohe ehitusplaani alguses kirja väga detailse kulude plaani ehk ehituseelarve, kus olid sees nii juba tehtud tööd, need, mis veel teha vaja, ja ka kulud kodu sisustamise osas. Ehituseelave tabel andis väga hea pildi majaehituskulude kontrollimiseks, kuid andis ka võimaluse pangal näha, kuhu raha kulub, mida on juba omaosalusena kulutatud ja et maja sisutamine ei tule pangalaenust. See kõik võimaldas Kärdil ehitusel üllatusi vältida.
“Vundamendi hind oli meil lisatud eelarvesse selle tõttu, et näidata pangale omaosalust. Tegelikult oli lisaks veel enne ehitust kulunud summasid, mida näitasin eraldi, näiteks kulud arhitektile, paberimajandusele, pinnase ettevalmistamisele jms. Omaosaluse eest oli plaan maja sisustada – sh köök ja pesuruumid, mida tegelikult võib kodulaenu eest sisustada, ja esialgne eelarve jättis täielikult välja piirdeaia, tänavakivid ja haljastuse. Samas oli pangale esitatud eelarves umbes 26 000 eurot, mis oli arvestatud töödeks ja ootamatuteks kuludeks, mis hiljem saigi suures osas hoopis piirdeaia ja tänavakivi peale kulutatud,” kirjutab naine oma blogis. Nagu mainitud sai, siis tänu eelarve loomisele ei olnud ehitusel kulude osas üllatusi. Kärt kirjutab, et kuna eelarves raha jätkub, otsustati viimistlusmaterjalide pealt mitte kokku hoida ja pere valis keskmisest kallima põranda, plaadid ja santehnika – asjad, mis jäävad ilmselt väga pikaks ajaks ja mis pidid perele ka päriselt meeldima. “Nii et kes tahab, saab veel soodsamalt hakkama,” mainib Kärt. Loe lähemalt ja pikemalt, kuidas Kärt omale ise ideaalse kodu ehitas: kodublogi.ee või moodnekodu.delfi.ee
KOOLITUSED KEVADEL Savi- ja lubikrohvid Loodusvärvid Kipskiudplaadid ja põhuplaadid Täpsem info kodulehel ja sotsiaalmeedias.
STONEENERGY
Logroc nimelise ideekonkursi võitja – Valo 130. Projekti autor: arhitekt Susanna Leppänen.
Individuaal- või tüüpprojekt? Maja ehitamisel on projekti valik üks olulisemaid samme. Kas eelistada olemasolevat tüüpprojekti või luua koos arhitektiga nullist oma unistuste maja? Kuldne kesktee on võtta aluseks sobilik tüüpprojekt ja kohendada seda oma vajaduste järgi. Maja ehitama hakates pöördutakse tavaliselt arhitekti poole, kes teie unistuste kodu projektiks vormistaks. Seda on vaja ehitusloa taotlemiseks ja hiljem ehitamiseks. Kui kõik hästi läheb, loeb arhitekt justkui mõtteid ja koostöös kliendiga sünnib ideaalne maja, mis on millimeetri pealt kliendi soovide järgi projekteeritud. Kuigi sageli joonistab arhitekt paberile ideaalse maja, võib juhtuda, et tellija ja arhitekti visioon ei ühti. Kõik võib minna viltu alates tööprotsessist. On arhitek-
32
ERAMAJA EHITUSE ABC
te, kes ei käi kohapeal krundi eripäradega tutvumas. Teised tulevad ja vaatavad, aga nende visioon lendab töö tellijaga hoopis vastupidises suunas – alates maja asukohast, materjalidest ja soovidest. “Miks te maja hoopis sinna ei ehita?”, “Sellele kinnistule ei saa midagi ehitada enne, kui kõik olemasolev on lammutatud”, “Miks tahate kivist maja? Mina soovitan palkmaja!”, “Siia tuppa ei saa suurt akent panna, sest siis ei mahu voodi siia” – seda hoolimata sellest, et maja tulevane omanik ei plaanigi sinna tuppa voodit. Töö arhitektiga eeldab valmisolekut vastata miljonile küsimusele ning põhjendada, miks tahad tingimata just sauna ja mullivanni. Miks ei piisa ühest neist? Kõik need küsimused aitavad arhitektil aru saada, mis on teie tõelised soovid ja vajadused, ning nii leiab parima lahenduse. Kuid tuleb arvestada, et see on aja- ja töömahukas projekteerimine. Parimal juhul valmibki nii unistuste maja. Halvimal juhul on
arhitekt oma visioonis nii kindel, et kliendil tuleb oma soovide elluviimiseks leida teine arhitekt. Ja kõik algab otsast peale.
Saab ka teisiti Individualismiihaluses eestlast võib mõte tüüpprojektist esialgu hirmutada. Kuid pärast oma soovide läbimõtlemist tasub kasvõi inspiratsiooni ammutamiseks kataloogiprojekte sirvida ja leida vastus küsimustele: kas maja peaks olema ühe-, kahevõi suisa kolmekorruseline? Kas eelistad lame- või viilkatust? Mitut tuba sul vaja on? Süsteemselt koostatud kataloogides on kümneid projekte. Näiteks JÄMERÄ tüüpprojektide kataloogis on üle 50 maja, mis on inspireerinud tuhandeid tellijaid Soomest, Rootsist, Eestist, Venemaalt ja teistest riikidest. Eestis ehitatakse aastas kümneid JÄMERÄ kodusid, millest üle poole on loodud tüüpprojektide alusel. Ehk on sinu unistuste maja juba olemas? Seejärel tuleb projekt krundiga si-
STONEENERGY duda ja ehitusluba taotleda. See on peaaegu nagu korralik lotovõit, sest kivimaja ehitades ja JÄMERAst majamaterjalipaketti tellides on kataloogimaja tüüpprojekt tasuta. See aga ei tähenda, et valmivad sarnased kastid, sest lõpliku välimuse annab majale viimistlus. Rootsi punane või trendikas pastelne lilla välisvärv? Katusekate ja selle värv ning lõpmatutes värvi, tapeedi ja kardinate kombinatsioonides siseviimistlus ... Igast tüüpprojektist valmib lõpuks omaniku soove peegeldav kodu – olgu see minimalistlik või roosa pitsi vahune.
Ei leia sobivat tüüpi ... Paljude asjadega on nii, et peaaegu justkui on … aga mitte päris. Tüüpprojekt on peaaegu õige, aga vannituba on nii väike, et kahte kraanikaussi sinna ei mahu. Köök on õige pisut vale kujuga, et sinna paigaldada unistuste köögisaar. Olgem ausad, enamik inimesi unistab kodust, kus on mõnus köök ja rahulik magamistuba ning kuhu saab ladustada kõik vajamineva. Soovid on suhteliselt standardsed, aga samas varieeruvad. Pole probleemi – enamik tüüpprojekte on muudetavad. Tube saab lisada, suuremaks või väiksemaks joonistada. Tüüpprojekt on põhi, millele oma soovid peale joonistada. Kui tead, mida tahad, on seda lihtsam ka arhitektile selgitada. Tüüpprojekti muutmine on ka tunduvalt odavam ja kiirem kui individuaalprojekti koostamine. JÄMERA kivimaja projekti väiksemal määral muutmine ei maksa kliendile midagi ja ajaliselt nõuab see paari-kolme kohtumist.
KOMMENTAAR. Pea perfektne, ent vajab kohendamist Ott Ojamaa, Arhitektrum OÜ arhitekt Tüüpprojekti võlu arhitekti vaates on see, et suur osa tööd on arhitekti eest juba tehtud. Paljud sõlmed on juba lahendatud. Kataloogides on palju maju, mis sobivad keskmisele perele suurepäraselt, aga sageli on vaja muudatusi teha. See on nagu ülikonna ostmine: ülikonda on vaja kohendada, sest üks käsi on pikem kui teine. Kui eelarve seab piirid, on tüüpprojekt hea võimalus kvaliteetse arhitektuuri saamiseks. Projekti valides arvesta pere suurusega, sellega, kas lapsed on väikesed või suured, ja ilmakaartega – kus on päikeseline pool? Mõtle välja ruumide struktuur, et ära mahuksid nii pere, koduloomad kui ka tiibklaver. Siis on vaja võimalikult vähe ümber teha.
Tahaks kivimaja, aga … Kataloog on läbi lapatud ja ükski 50 projektist ei kõneta. Tõepoolest, mõni krunt nõuab erilist lahendust. Mõnikord eeldavad hobid, et majas oleks kõrge laega fotoateljee või helikindel muusikastuudio. See kõik on täiesti teostatav, sest JÄMERÄ kivimaja pannakse kokku plokkidest, laias valikus sillustest ja paneelidest, mis annab võimaluse lõpututeks kombinatsioonideks. Ükskõik, kas soovid ülimat minimalismi või kolme torniga lossi – tuleb vaid arvestada krundi, fantaasia ja oma rahakoti piirangutega. Kui projekt on välja valitud või valmis, tasub maja ehitamiseks hinnapakku-mine võtta nii StoneEnergy OÜlt, mis ehitab Eestis JÄMERA kodusid, kui ka konkureerivatelt ehitajatelt. JÄMERÄ tüüpprojektile tuginedes tehakse hinnakalkulatsioon juba projekteerimise alguses. JÄMERÄ tüüpprojekti palju kordi läbi ehitatud sõlmlahendused korduvad ja on üheselt mõistetavad. Neid on testitud nii Tallinna Tehnikaülikooli laborites kui ka põhjamaade karmides ilmastikuoludes. Ehitamine on lihtne ning lõpptulemuseks on väikeste kuludega soojapidav ja õhutihe kodu, kus on mugav elada. Lahendusest olenemata on oluline, et tellija mõtleks kaasa juba hoone projekteerimisel: ei vaataks kõrvalt, vaid teeks oma ettepanekud. Ainult nii saab endale meeldiva kodu rajada.
ERAMAJA EHITUSE ABC
33
Modern modular – elumaja standardiga väikemajad
MODERN MODULAR
Kui detailid ja mugavus on olulised, aga eelistad pigem väiksemat kui suuremat. Säästa ruumi elamises või avarda võimalusi puhkamiseks.
modernmodular.ee
PANIPAIK
Maakelder
pakub pelgupaika nii toidule kui ka iseendale Maakelder on maaelanike traditsiooniline toiduainete säilitamise koht. Maakeldrid on alles paljudes maakodudes ja taludes, need on leidnud ka uuena oma koha eramute ja talude õuel, sest maakeldrit on praktiline kasutada – selles tingimuste loomiseks ei lähe vaja lisaenergiat. TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kelder sobib perele, kes kasvatab oma tarbeks talvekartuleid ja -juurvilju või ostab kogu talvevaru sügisel ära, samuti on see hea koht seemnekartuli hoidmiseks. Korralikust maakeldrist võetud juurikad on kevadelgi värsked, hea maitsega ja näevad head välja. Lisaks kõigele sellele võib kena maakelder – mis on kas renoveeritud või täiesti uuena ehitatud – olla koduks veinikollektsioonile, kelder võib olla ka kuur, samuti saun, peomaja või lihtsalt panipaik. Maakelder arenes kartuli- ja juurviljakuhjadest edasi koopaks, mis oli laialt levinud veel 1940ndatelgi, sealt edasi sai see tasapisi püsiehitise vormi. Koobas kaevati nõlva sisse, et sisse saaks küljelt, katus toetati puittarindile, seinte toeks pandi lauad või ridvad. Korralik
koobas teenis inimesi kümmekond aastat.
Kuhu maakelder ehitada? Maakeldris kujunevad tingimused põhinevad täielikult ümbritseva pinnase- ja niiskusoludel. Kui kelder tehakse küllalt sügavale pinnasesse, siis saadakse head ja optimaalsed tingimused kartulite ja juurviljade säilitamiseks. See ehitatakse kas tervenisti või osaliselt maa sisse, hea oleks valida selleks nõlv.
Maakelder ehitatakse võimalusel üleni maa alla või kui see pole võimalik, siis nii sügavale, kui saab.
Maakelder ehitatakse köetavast hoonest alati eraldi jahedasse varjulisse põhjapoolsesse kohta. Köetava hoone alla tekib soojalekete tõttu soojapadi ja see ei ole hea koht maakeldri jaoks, kuna hoone alune ja lähiümbruses olev maapind on soojem maakeldri optimaalsest temperatuurist. Maakelder kaevatakse pinnasesse nii sügavale, et sinna oleks mugav siseneda ja selle põhja saaks kuivendada. Seepärast on nõlv hea, et ei pea hakkama treppe tegema. Maakeldri tarindid valitakse sellised, mis takistavad liigset kuuma ja külma sisse pääsemist. Tarindid peavad õhku läbi laskma, et pinnaseniiskuse ja -temperatuuriga saaks luua keldrisse sobivad tingimused. Kelder kaetakse üleni paksu pinnasekihiga.
Maakelder peab saama sooja ja õhku pinnasest Maakelder ehitatakse võimalusel üleni maa alla või kui see pole võimalik, siis nii sügavale, kui saab, sest keldri omadused loob ainult ümbritsev pinnas. Viie meetri sügavusel on pinnase temperatuur küllalt stabiilne. Selle peale kuhjatakERAMAJA EHITUSE ABC
35
PANIPAIK se mulda, millega tõstetakse maapinda tehislikult kõrgemale ja kelder jääb soojamajanduslikus mõttes vajalikule sügavusele. Keldrisse sobiv temperatuur on +1 kuni +6 kraadi, kevade saabudes hakkab see paratamatult kõikuma, tavaliselt on talve lõppedes seal +1 ja varasügisel +12 kraadi ringis. Keldri ülaosa vajab soojusisolatsiooni, sest suvel kipub maakelder alati liialt soojenema ja talvel liialt jahtuma, soojusisolatsiooniks sobib mineraalvill, kergkruus, plastplaat.
Kui rajad omale maakeldri, siis ole valmis seda ka kasutama ja hooldama.
Maakeldrit ei tohi teha liiga tihedat, pinnasele tuleb anda võimalus keldriõhku mõjutada. Seinad ja katus tehakse just nii soojad, et niiskus neile ei kondenseeruks, kuid et need ei kuivataks õhku ega säilitatavaid juurikaid. Suhteline niiskus maakeldris kõigub 75–95% vahel, erinevad juurikad vajavad erinevat olustikku, aga see on optimaalseim. Vee tõrjumiseks keldrisse pääsul kujundatakse vastavalt pinnast ja vajadusel tehakse drenaažid, samuti on vajalik ehitada katusele hüdroisolatsioon, mis takistaks vihma-
36
ERAMAJA EHITUSE ABC
ja sulavee sattumist keldrisse. Seinte niiskusisoleerimist maakeldri puhul enamasti ei tehta. Kui aga juhtub, et keldriõhk on liiga kuiv, siis kastetakse keldripõrandat.
Kui suur maakelder ehitada See sõltub otsesest vajadusest ja sellest, mida keldris hoitakse. Kui selles hoitakse palju õunu ja kartuleid, siis tuleks nende hoiukohad vaheseinaga eraldada, sest õunad toodavad etüleeni, mis ei mõju kartulitele ja paljudele juurikatele hästi. Harilikult on tarvis siiski vaid ühte hoiuruumi ja tuulekoda
ning sisekõrguseks üle kahe meetri ei ole vaja pingutada, sedagi vaid käiguteele. Maakeldri ehitusmaterjali puhul tuleks arvestada, et pinnasega kokkupuutuv puitmaterjal pehkib kiiresti. Sooladega immutatud puitu võiks kasutada tarindi-
Maakelder arenes kartuli- ja juurviljakuhjadest edasi koopaks, mis oli laialt levinud veel 1940ndatelgi.
PS: RENOVEERIME KA VANU BASSEINE
PANIPAIK
Tänapäevane kelder on kuiv ja mugav Eesti tootja Revonia on keskendunud võlvlagedega maakeldrite ehitusele, mis ei ole vaid klassikalised keldrid. Firma pakutud keldrid on kuivad, puhtad ja mõeldud väga paljudeks eesmärkideks. Mooside, mahla ja talvekartulite hoidmise kõrval võib kelder olla ka koht, kus nautida oma kogutud veine, tegeleda hobidega ja nii edasi. Väärikal ja asendamatul kohal olid võlvhooned Vana-Roomas, kus õpiti laduma ristvõlvi. Eestiski on ehitatud võlvhooneid juba pea 10 sajandit. Isegi kui hoonekompleksid on ise ajahamba poolt tugevasti puretud, siis võlvitud lagedega kivikeldrid seisavad ikka oma täies hiilguses kindlalt. Võlvitud hoonete ehitus on muutunud üha haruldasemaks, sest pole enam meistreid, kes oskaks võlve laduda. Revonia pakub võimaluse luua viiest erinevast lihtsast moodulist võlvhoone, alates 4,5 kuni sadade ruutmeetriteni. Erinevaid mooduleid kombineerides saab luua ruumiplaneeringu, mis vajadustele kõige paremini sobib. Materjalid, millest keldrid ehitatakse, on looduslikud, paljud detailid valmivad käsitööna. Vaata lähemalt: www.revonia.ee
tes, millega juurikad otseselt kokku ei puutu. Säilitussalved ja -kastid peaksid aga olema täiesti töötlemata puidust. Puit, mis on pintseldatud erinevate puidutöötlusainetega, peaks aga olema maakeldri sisemuses täiesti välistatud, seda saab kasutada ainult välisosade kaitsmiseks.
Ole valmis maakeldrit kasutama ja hooldama Kui rajad omale maakeldri, siis ole valmis seda ka kasutama ja hooldama. Iga kelder käitub erinevalt ja oma keldri käitumist saab kenasti jälgida. Selleks varu omale keldrisse termomeeter ja niiskusmõõdik. Nähes pinnase iseloomu, saad säilitustingimusi maksimaalselt ära kasutada, kui kelder ei käitu päris nii, nagu vaja, on selles valitsevaid tingimusi võimalik natuke muuta, kasutamise seisukohalt on aga kõige olulisemad puhtus ja õhuvahetus. Ajapikku kujuneb välja ka see, kui tihti sa keldrist juurikad kööki tood.
PANIPAIK Mõni pere toob sealt nädalaks vajamineva, mõni käib harvemini, mõni tihemini. Maakelder on kõige soojem sügisel ja enne sügisest kasutuselevõttu tuleks keldrit tuulutada. Selleks hoia uksi lahti jahedamate ilmadega ja jäta need lahti ka ööseks. Külmade tulles vähendatakse sellist tuulutamist järk-järgult. Kui juurikad juba keldris, jätkub tuulutus ventilatsiooniavade ja väljatõmbelõõri kaudu. Kevadel ava ventilatsioon pisut, liiga kiire tuulutama hakkamine toob keldrisse ülemäärast niiskust. Enne uue saagi keldrisse toomist tuleb kelder põhjalikult puhastada, tühjad kastid õue viia ja puhtaks teha, keldripõrand pesta. Maakelder pakub ka palju silmailu igal aastaajal, talvel on kena vaadata lumme mattunud nõlvasid ja suvel hea imetleda tema peal õitsvaid taimi. Hoides keldriga tihedat sidet, on sul väga hea säilitusruum ja suur rõõm silmale. Allikas: käsiraamat “Maakelder”, Ehitame kirjastus
Keldri saab maasse uputada? Tänapäevased võimalused maakeldri loomiseks välistavad õnneks vajaduse suuremat sorti ehitus- või ümberkorraldustööde järele, samuti ei nõua need nii suuri kompromisse, kui ideetasandil maakeldri ehitamist planeeriv inimene võib endale ette kujutada. Olgu tegu suvila, maakodu või püsiva elumajaga – natukenegi isiklikku aiamaalappi annab selleks hea võimaluse. Teisisõnu saab maakeldri luua kujundlikult öeldes tühja koha peale ja praktiliselt öeldes hoopis tühja koha alla. Mõte jääb ju iseenesest samaks. Tingardi metallkarkassiga plastist keldreid võib pidada maakeldrite moodsa aja lahenduseks ja viimaseks sõnaks, mis oma eelkäijate sajandeid toiminud eesmärgi igakülgse täitmise kõrval on samal ajal ka väga kompaktsed, keskkonnasäästlikud ja kauakestvad. Ruumi on piisavalt ning vastavalt vajadusele võib veinihoidla muutuda järgmine päev sujuvalt puu- ja juurviljade hoidlaks ja vastupidi või olla seda kõike korraga. Tühi maalapp, mis enne mingil moel kasutust ei leidnud, võib enda all just selleks kõigeks potentsiaalset võimalust peita. Termoisoleeritud luugiga maakelder hoiab stabiilselt vajalikku jahedat temperatuuri, välistab niiskuse ja veelekked, pakkudes samal ajal võimalusi ventilatsioonitorude ja elektri sisseühendamise näol ning võib kõige selle juures jääda kõrvaltvaatajate jaoks praktiliselt nähtamatuks. Horisontaalse põrandaluugiga maakelder sobib nii grillvarjualuse alla kui ka lihtsalt lagedale maalapile.
Ratastel SPA saunamõnud sinu hoovis! Muuda enda üritused meeldejäävateks. Tünnidel on Led valgustus ja mullisüsteem. Ratastel spa tegeleb kümblustünnide rendiga Tartus ja Lõuna-Eestis, lisaks pakume ainulaadse täispuhutava sauna renti. Vaata lahemalt
www.ratastelspa.ee või uuri täpsemalt tel 5689 6370
NAABRID
Kui tüli naabriga lõppeb kohtus Tülisid tuleb naabrite vahel ikka ette, lahkarvamuste põhjuseks võib olla näiteks must trepikoda, parkimiskohtade puudus, liftirike, lõputud renoveerimised või kirjutised seintel. Järgneda võib terav ja pikale veniv tüli. Esineb ka nii tõsiseid konflikte, et keegi on sunnitud elupaika vahetama või kohtu poole pöörduma. Arco Vara kinnisvaramaakler Liia Koreline toob välja kõige sagedasemad konfliktiallikad, mille tõttu tüli naabrite vahel võib lõppeda kohtuprotsessiga. TEKST: TEELE TEDER FOTOD: SHUTTERSTOCK
Naabrite üleujutamine Kõige levinum tüli naabrite vahel tekib veeavarii tõttu, kui tuleb jõuda kokkuleppele kahju tekitanud põhjuse, kahjusumma määramise ja kompensatsiooni väljamaksmise osas. Suur veeavarii võib tekkida väga lihtsal põhjusel: lahti unustatud veekraan, keskküttetoru leke, kraanikausi või käterätikuivati leke. Isegi tagasihoidlikud veekahjustused seintel või laes võivad süüdlasele maksma minna kopsaka summa, rääkimata juhustest, kui on rikutud mööbel või väärisasjad. Kompensatsiooni suurus sõltub korteri üldseisundist avarii ajal, samuti kahjustatud pindade suurusest ja mööbli seisukorrast. Kannatanul on oluline detailselt tõestada kahjustuste tekkepõhjus ja hoolitseda tõestusmaterjali olemasolu eest. Veekahjustu-
40
ERAMAJA EHITUSE ABC
sed tuleks fikseerida foto- või videosalvestustena ning kohale kutsuda kindlustusfirma esindaja ja hindaja, kes selgitavad välja kahju suuruse. Koostatud akti ja sõltumatu eksperdi aruande põhjal on võimalik taotleda kompensatsiooni vabatahtlikkuse alusel või kohtu kaudu. Igati kasulik on lasta oma korter või maja õnnetuste vastu kindlustada.
Kärarikkad koosviibimised Öörahu rikkumine on samuti naabritevaheliste tülide üks sagedasem põhjus. Akustiline müra segab uinumist ja rahulikku uneaega. Öist jõudeaega võivad segada ka naabrite remonditööd või mööbli ümberpaigutamine, vali muusika või jutt, laste nutt või muusikainstrumentidel mängimine. Öörahu kehtib kella 23-st kuni 7-ni hommikul. Juhul kui naabrid oma öise eluviisiga süstemaatiliselt
segavad, soovitavad juristid välja kutsuda politsei. Mida tihemini sellised väljakutsed fikseeritakse, seda rohkem on võimalusi korrarikkujaid karistada. Kuid siin on vaja silmas pidada, et protokolli administratiivse korrarikkumise kohta vormistab politsei ainult juhul, kui naaber käratseb või rikub mõnel muul moel korda politsei juuresolekul. Vajalikud on ka naabrite tunnistused, videoülesvõtted ja koopiad kaebustest, mida saab kasutada kohtus tõestusmaterjalina. Soovitus: hoiatage varakult oma naabreid, kui kavatsete oma korteris korraldada öist koosviibimist! Täpsustage, mis kell külalised saabuvad ja kui kaua pidu kestab.
Korteri kooskõlastamata renoveerimine Ühe korteri ümberehitus võib häirida kõiki majaelanikke, kutsuda esile isegi kandetalade deformatsiooni või rikkuda kogu maja arhitektuurilahenduse. Näiteks rõdu või lodža ümberehitus köögiks võib kahjustada mitte ainult naaberkortereid, vaid kogu maja konstruktsiooni. On juhuseid, kus ümberehituse käigus on maja elanikud omastanud osa üldvarast, näiteks liitnud oma korteriga maja tehnilise ruumi või osa pööningust. Selline ümberehitus on võimalik ainult kogu kortermaja elanike ühisel nõusolekul. Tüli põhjuseks võib olla ka majaelanikega kooskõlastamata paigaldatud üldkasutatava koridori uks, mis võib sulgeda koridori ja takistada tulekahju korral evakueerumist. Seadusevastast ümberehitust märkavatel naabritel on õigus esitada kohtusse kaebus.
Agressiivsed neljajalgsed Igaühel on õigus soetada omale koduloomi. Seadusandlus ei piira kortermajas peetavate koduloomade arvu ja osa elanikke ei piirdugi ühe koera või kassiga. Pidevad häälitsused, ebameeldivad lõhnad ja koduloomade mustad jäljed trepikojas võivad põhjustada tõsise konflikti. Seda ka juhul, kui loom on rikkunud naabrite vara, hirmutanud või kedagi hammustanud – siis võib tüli viia kohtusse. Soovitada saan vaid
EESTISEPTIK.EE SEPTIKUTE, BIOPUHASTITE PAIGALDUS JA MÜÜK Hajaasustuse programmi 2022. aasta taotlusvoor on avatud 1. veebruarist 1. aprillini. Kui soovid osaleda ning vajad pakkumist ja/või abi dokumentide vormistamisel (nii taotluse kui ka hilisemal aruande esitamisel), küsi nõu meilt – tuleme kohale ja teeme omapoolse pakkumise! Oleme programmi raames teinud aastaid edukalt töid! Lisainfo programmi kohta Riigi Tugiteenuste Keskuse lehel: www.rtk.ee
Tel 5757 0202 erlend@eestiseptik.ee www.eestiseptik.ee
NAABRID
üht: kui teil on tahe soetada koduloom, hinnake oma võimalusi ja aega, mis kulub looma eest hoolitsemisele, ning kaaluge kõiki riske, mis on seotud kodulooma omamisega kortermajas. Kui te elate eramajas ja naabermajad on lähedal, siis hoidke oma koduloomi kinni ja laske neil liikuda ainult teile kuuluval territooriumil. Kui teie koer pidevalt haugub ja on agressiivne, pöörduge loomakliinikusse – ehk saate sealt nõu ja abi.
Maavalduse kasutamine Maal elavate kinnisvaraomanike vahel võib tekkida konflikt maa õiglase kasutamise osas, näiteks vanade aedade või tarade asendamise korral. Võib juhtuda, et naabrid ei suuda kiusatusele vastu panna ja laiendavad oma territooriumi poole meetri võrra, see ei jää aga maatüki valdajal märkamata. Ent segaste kirjelduste tõttu maaomaniku dokumentatsioonis võib olla raske tõestada, kellele see pool meetrit maad ikkagi kuulub. Vaidlust tekitavad ka ligipääs naabri maa-alal paiknevatele kommunikatsioonisüsteemidele, sanktsioneerimata insenerilahendused ja tehnilistele nõuetele mittevastavad ehitised – näiteks kergestisüttivatest materjalidest ja liiga kõrged või vaadet muul moel rikkuvad tarad.
Kodukontor Äritegevuse korraldamine kodustes tingimustes on viimasel ajal üsna levinud. Seadusandlus lubab teatud tingimustel kasutada korterit kontoriruumidena. Oma korterisse kiputakse aga sisse seadma ka lao-
42
ERAMAJA EHITUSE ABC
ruumi, tootmistsehhi või eralasteaeda ja see võib majaelanikke häirida. Naabritel on õigus informeerida kodukorra rikkumistest korteriühistut, maksuametit ja teisi asutusi, kes tegelevad äritegevuse korraldamisega. Siin saan soovitada ainult seadustest kinni pidamist, vastasel juhul võib kodune äritegevus lõppeda kohtus.
Parkimiskohtade nappus Elumaja territooriumi kasutatakse ka parklana ja see õigus on kõigil elanikel. Esineb aga juhuseid, kus autoomanikud sildistavad parkimiskohti omadeks ja võõrasteks ning parkimiskohtade piirajaid “karistatakse” autoakende lõhkumise või rehvide läbitorkamisega. Tüli võib viia kohtuni välja. Autoomanikud, kes ei leia parkimiskohta, pargivad sõiduki lasteväljakule, murule või kõnniteele. Selline käitumine võib tuua rahatrahvi ja muidugi ka tüli naabrite vahel. Parkimisprobleeme tuleks arutada korteriühistu koosolekul. Naabrivalve on hea vahend parkimisplatsil kord jalule seada. Parkimisel jälgige, et te ei sulgeks naabritele väljasõiduteed. Ärge käivitage autot puhkepäeva südaööl või väga varasel hommikutunnil, parkige auto oma, mitte naabri akende alla, ärge paugutage uksi ega laske autotuledel naabrite akendesse paista!
Minu nägemus heast naabrist Kui teie majja on saabunud uusasukad, siis leidke võimalus nendega tutvuda, tervitage, tehke sümboolne kingitus, näiteks endaküpsetatud kook. Informeerige uusi naab-
reid prügi äravedamise päevadest ja tutvustage muid olmeprobleeme. Püüdke saada teada, kui suur on naabripere, kus nad töötavad ja millise graafiku järgi. Sel moel saate teatud probleeme ennetada. Näiteks kui teie naabrid töötavad öösiti, siis püüate päevasel ajal elada vaiksemas rütmis ja anda neile rahulikku uneaega. Kui peres on väikesed lapsed, siis püüate õhtuti vaiksemalt olla. Andke ka oma uutele naabritele enda kohta infot, näiteks et teie poeg mängib trumme või millal alustate remonditöid. Olge ettevaatlik ühise vaheseina kasutamisega: ärge paigaldage selle äärde müra tekitavaid kodumasinaid, telerit ja kõlareid. Kui te elate naabrite kohal, siis tasuks panna kodumasinate alla müra summutav vaipkate. Häirivad võivad olla ka teie rasked sammud, laste jooks ja põranda kriipimine. Leppige kokku, et kui keegi käitub naabri suhtes häirivalt, siis antakse sellest kohe märku. Hoidke ühisel maa-alal puhtust ja korda. Ka eramaja hoolitsemata territoorium võib naabreid häirida ja tüli tekitada. Kui kasutate oma aias kemikaale, küsige, ega teie naabritel või nende koduloomadel allergiat ei ole. Jälgige tulekoldeid, kui valmistate õues süüa või põletate prahti – võib-olla kuivatavad naabrid just sel päeval õues pesu. Ärge jätke kasutamata ka võimalust üksteist abistada. Kui teie naabrid sõidavad kas puhkusele või nädalalõppu veetma, ärge unustage valvsust, jälgige ka nende korterit või maja. Olge valvsad ka siis, kui naabrid on kodus, ning andke neile märku, kui näete kahtlaseid isikuid maja ümber liikumas. Kui kahtlused on tõsised, helistage politseisse. Pakkuge abi ja tuge, kui naabril on vaja hoida lapsi või koduloomi, abi kodu- või aiatöödes. Kui olete informeeritud muudatustest teie elurajoonis, teavitage ka oma naabreid. Leidke aega ja tahet luua oma lähedal elavate inimestega võimalikult head suhted! Vastutasuks saate rahulikult elada sõbralikus ja ohutus keskkonnas. Allikas: arcovara.ee
Hind 1,99 eurot
maaletooja: Silmani Elekter AS www.silman.ee