kevad 2011 Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514. Toimetaja: Signe Kalberg, tel 680 4408.
Kohalik tahab tegemistele käed külge lüüa Foto: Soomaa Sõprade Selts a
KÜSK-i tegevusvõimekuse programmist rahatuge saanud Soomaa Sõprade Selts peab oluliseks piirkonna kogukonnaelu terviklahendusi. Kristiina Viiron Projektijuhi ja Soomaa Sõprade Seltsi juhi Tiina Kortsu sõnul ajendas neid projekti läbi viima tõdemus, et Soomaa arengut takistab terviklahenduste puudumine. „Ametkondlikud arengud on kohati olnud väga head, näiteks keskkond, aga need ei kata kogu arenguvajadust,” selgitab Korts, tuues näiteks keskkonnakaitseliste tööde korraldamise rahvuspargis, millega kohalikest elanikest mööda minnakse, selle asemel, et neid olemasoleva tööjõuna ära kasutada. „Esimestel aastatel pärast rahvuspargi loomist 1993. aastal andis rahvuspark tööd ka kohalikele – nad niitsid luhtasid, puhastasid kraave võsast jms,” selgitab ta. Praegu aga tehakse kõik hooldustööd suurte hangete tulemusena, millel on niisu-
gused nõudmised, et kohalikud neil ei kvalifitseeru. „Ometi on siin inimesed olemas, kes seda tööd teha saaks, vajalik tehnika on neil samuti. Kui hooldusobjektid oleks eraldi, mitte ühes suures hankes koos, saaks kohalikud elanikud ka hooldustöödes kaasa lüüa. Väärtustada tuleks ka kogukonda. Ainult majanduslik arvestus ei ole piisav,” märgib Korts. Asjad liiguvad Analoogsest näitest lähtudes otsustaski Soomaa Sõprade Selts kaardistada piirkonna arengut takistavad probleemid, pakkuda välja võimalikud lahenduskäigud ning edastada need vastavatele ametkondadele. KÜSK-ist saadud toetuse abiga korraldas selts piirkonnas mitmeid sõnaja töötalguid, vastavasisulise küsitluse ning tegi vastavad kokkuvõtted. „Saime pildi Soomaa piir-
Talgutel löövad kaasa nii suured kui ka väiksed konna probleemidest ette, aga aeg on näidanud ka seda, et mida rohkem rahvas probleemidest teada annab, seda enam hakkavad asjad liikuma,” vastab Korts küsimusele, millist kasu projekt neile eelkõige tõi. Ta tõdeb, et viimase aja arengud on olnud üpris lootustandvad. „Kahe maakonna maavanemad Soomaa koostöökogu kaudu on otsustanud algatada ühises koostöös Soomaa piirkonna planeeringu,” toob ta näiteid. „Tutvustades uuendamisel
olevat Soomaa kaitsekorralduskava, nimetas keskkonnaameti esindaja ühe riskina ka kohalikku elanikku, kes on kadumas. See kõik annab tunnistust, et ametkonnad on hakanud probleemidele tähelepanu pöörama. Vaja on aga veelgi rohkem koostööd. Soomaa Sõprade Selts on viimasel kahel aastal Soomaa koostöökogu kaudu teinud ettepanekuid keskkonnaametile, et võiks võtta tööle ametimehe, kelle ülesandeks oleks ka infovahetus kohalikega. Keskkon-
naamet on ka sama meelt olnud ja sellest aastast töötabki sel alal uus spetsialist.” Mõelgem kogukonnale Kuivõrd Soomaa on rahvuspark, saab üks kindel ametkondadele edastatav ettepanek olema, et erinevate otsuste tegemisel piirkonnas ei lähtutaks vaid küsimusest: kuidas see mõjutab keskkonda, vaid ka küsimusest: kuidas see mõjutab kogukonda. Tiina Korts märgib meeldiva tõdemusena, et kohalikud elanikud polnud probleeme välja tuues sugugi enesekesksed. „Mõeldi terve Soomaa peale, ka turistide tasandil,” sõnab ta. Näiteks kehva mobiillevi tõttu ei saa turismiettevõtjad pahatihti oma gruppidega ühendust – ei leita, kus on toitlustaja, kus on kanuud jms. „Suur probleem on bussiliiklus, mis on jäänud väga hõredaks,” tõdeb Korts. „Näiteks Viljandi poolt tuleb Tipu külla buss vaid kord nädalas, mis tähendab, et kohalikud ei saa oma asju Viljan-
disse bussiga sõites ajama minna. Aga see probleem tõsteti üles ka turistidest lähtudes, sest kõik turistid ei sõida autoga, vaid liiguvad ka ühistranspordiga. Soomaale neil aga pääs puudub. Lahendusena pakume, et läbi Soomaa võiks käia Pärnu–Viljandi buss.” Veel nimetati, et viidad võiks olla eesti keele kõrval ka võõrkeeles; et oleks rada, kus saaks ratastooli ja lapsevankriga liikuda vms. Viimatimärgitud tõdemusest haaras Kortsu ütlust mööda kinni Tipu looduskool, kes kavandab koolimaja juurde sellise raja luua. Projektiga seotud küsitlusel ja talgutel ei koorunud aga välja üksnes probleemid. Näiteks kiideti Eesti Posti tööd Soomaa piirkonnas. „Me ei ootagi, et homme asjad muutuma hakkaks,” rõhutab Soomaa Sõprade Seltsi juht. „Aga asjad on hakanud liikuma ning loodame projekti tulemusena veel midagi käima lükata. Koostöö loob võimaluse ühtse arengu jaoks.”
Vabaühendustele ulatab abikäe sihtkapital
Dialoogipartner avalikule võimule – vabaühendus
10 taotlusvooru jooksul on mittetulundusühingud ja sihtasutused esitanud üle 330 taotluse, neist 155 on saanud projektitoetust.
KÜSK on asutatud 2008.a. regionaalministri valitsemisalas sihtotstarbelise riigieelarvelise eraldise kasutamiseks.
Foto: erakogu
Signe Kalberg Kolme aastaga on Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) oma peamises ja suurimas, tegevusvõimekuse programmis nii piirkondlikele kui ka üleriigilistele ühendustele avanud 12 taotlusvooru. Nendest kahe viimase taotluste vastuvõtt toimus just märtsikuus ja taotluste menetlemine käib. Sihtasutuse nõukogu otsustega on senini eraldatud toetusi kokku pisut üle 40 miljoni krooni. Tulenevalt KÜSK strateegiast aastateks 2009–2013 on sihtkapitalis käivitatud kolm programmi. (www.kysk.ee) KÜSK taotlusvoorud on mõeldud Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta tegutsenud nii kohaliku kui ka üleriigilise tasandiga MTÜ-dele ja sihtasutustele, kes ei tohi olla riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. Kuna riigi poolt sihtkapitalile eraldatud summa toetusteks on piiratud, siis on ka taotlusvoorude teemad ja tegevused konkreetselt piiritletud. Taotleja selle läbi vaid võidab, sest sihtkapital teavitab arusaadavalt oma võimalustest ja ootustest. Nii ei pea taotleja lihtsalt igaks juhuks massiliselt projekte tootma ootuses, et ehk see sobib KÜSK tingi-
Kaja Kaur muste alla. Kümne taotlusvooru jooksul on ligi pooled taotlejatest saanud positiivse tulemuse. „Laekunud taotlused lähevad esimese etapina tehnilisse kontrolli, mis tähendab, et nõuetele mittevastavad taotlused langevad välja. Siiani on olnud ainult kaks taotlusvooru, mille tehnilise hindamise puhul on kõik taotlused olnud korrektsed. Tavapäraselt esineb siiski vigu, mis võivad tuleneda sellest, et taotleja pole vooru tingimuste ja korraga piisavalt tutvunud,” märkis programmide juht Kaja Kaur. „Näiteks esineb sageli puudus, et taotleja ei vasta vooru tingimustele, esitades üleriigilise ühenduse taotluse piirkondlike ühenduste vooru ja vastupidi.
Foto: Priit Simson
Esineb ka seda viga, et taotleja pole oma kodulehel teatud dokumente avalikustanud, kuigi ta ise väidab, et näiteks tema põhikiri, majandusaasta aruanne ja eetilise tegevuse põhimõtted on sealt leitavad. Meie jaoks on oluline ühenduste nähtavus ja tegevuse läbipaistvus.” Tehnilise vooru läbinud taotlused lähevad sisulisse hindamisse, kus kolm eksperti annavad pingerea kujunemiseks projektidele hinded. Tugevamad ja hästi läbimõeldud projektid, kus eesmärgid ja nende elluviimise teed on selged, koguvad suurema punktisumma. Madalamad skoorid lähevad neile, kus projekti ettevalmistustöö olnud nõrk, projekt on pealiskaudne, eesmärgid on liiga üldised ja laialivalguvad, tegevuskava kahvatu. „Mõnikord on näha, et taotleja peamine rõhuasetus on mõnele toredale hobitegevuse rahastamisel. Ära on unustatud, et KÜSK saab siiski toetada avalikkuse huvisid teenivate eesmärkide saavutamisel. Enamasti on edukad need projektid, kus taotluse ettevalmistamisel on osalenud organisatsiooni liikmed ühiselt, mitte need, kus koostajaks ja hiljem ka tegevuskava elluviijaks on vaid üks inimene,” selgitas Kaur.
Signe Kalberg •• On palju avalikes huvides tehtavat, mida on otstarbekas ellu viia vabaühenduste kaudu. Selleks on ministeeriumites avatud mitmed sotsiaal-, haridus-, kultuuri- ja maaelu meetmed. Kodanikuühiskonna sihtkapitali juht Agu Laius, miks on vaja veel vabaühenduste tegevust ja arengut toetavat sihtkapitali? Nende valdkonda edendavate meetmete kõrval on väga oluline toetada vabaühendusi olla dialoogipartneriks avalikule võimule, algatada ühiskonnas arutelusid, olla kaasatud ja osaleda otsuste tegemise protsessis, võtta kanda uusi rolle ning olla ideede generaatoriks ühiskonnas. •• Millele panete kõige enam rõhku? Üle poole riigilt saadud ressursist suunab KÜSK oma peaeesmärgi – vabaühenduste tegevussuute kasvatamise projektide – rahastamiseks. Teised KÜSK-i programmid on olulised peaeesmärgi toetamiseks.
Agu Laius Tihti on ühendustel mõtteid, mis ei mahu taotlusvoorude raamidesse, kuid on ühiskonnas või hulgale ühendustele olulised. Selleks oleme avanud heade ideede konkursi, mille kaudu nutikas idee saab nõukogu otsusel toetuse. Aastate jooksul on välja kujunenud mitmed vabaühendustele olulised ettevõtmised, näiteks EMSL-i suvekool, ajakiri Hea Kodanik, Kodukandi külaliikumise maapäev, vabatahtlike üleriigiline tunnustamisüritus jt. Neid toetame eraldi programmi kaudu.
•• Ku i suu r on iga-a a stane KÜSK-i antav toetuste summa? Seni eraldas valitsus riigieelarve kaudu KÜSK-ile igal aastal 1,1–1,2 miljonit eurot. Järgnevateks aastateks prognoosime eraldatud vahendite kasv u. Mitme aasta jooksul on K ÜSK ette va lmista nud Šveit si–Eest i koostööprogrammi vabaühenduste fondi, mis käivitub sel aastal. Sealt lisandub aastas ligi 0,4 miljonit eurot täiendavaid vahendeid. •• Mis on KÜSK-i eripära? Või me oma er ipä ra k s lugeda ühendusesõbralikkuse ja uuendusliku meelelaadi. Sihtkapitali töötajad on ise ühendustes töötanud ja teavad hästi rahastamise köögipoolt. Vähendamaks mõttetut bürokraatiat, kasutame väga taotlejasõbralikke taotlus- ja aruandevorme. Meile saab taotlusi esitada digiallkirjastatult ega pea neid mitmes eksemplaris paberil kohale tooma. Paberit säästvalt käib veebikeskkonnas taotluste hindamine ning veebis on ka kogu KÜSK-i arhiiv. Usun, et taotlejasõbralik on ka KÜSK-i koduleht. (www.kysk.ee)
2
Põllumajandus – tugev maaelu telg nüüd ja edaspidi Põllumeeste jätkusuutlikkus on seotud eeskätt haritusega, teadmistega, kuid samuti konkurentsitingimustega, kus oluline osa on avalikkuse toetustel. Foto: Arno Mikkor
Signe Kalberg
Toetuste üldeesmärk on tagada kulutuste hüvitamine põllumajandusettevõt luses, mida tarbija ei peaks ise vahetult kandma: keskkonnanõuded, loomade heaolu, maastikuline mitmekesisus, toiduohutus jne. Seega tagavad toetused kvaliteetse ja keskkonnasäästlikult toodetud toidutoorme/toidu. Alates liitumisest EL-iga saavad ka Eesti põllumehed struktuurfondidest toetusi (ÜPP). Kuna liitumisjärgselt ei saa uute liikmete põllumehed samal tasemel otsetoetusi (hektaripõhised otsemaksed), on lubatud siseriiklikult kompenseerida seda vahet. Selle täiendava otsemakse (top-up) suurus on eri aastatel isesugune, tulenevalt ette antud arvutustest.
Põllumehi-toidutootjaid on Eestisse alles jäänud suhteliselt vähe. Põllumajanduses töötab statistikaameti andmetel vaid 17 400 inimest ehk 2,9% koguhõivest. Kuid koguekspordist kümnendiku hõlmav toiduainete ekspordi maht näitab Eesti toidu tootjate ja töötlejate konkurentsivõimet. •• Maapiirkonnas tegutsevad põllumajandustootjad pole pidanud olema üksi oma probleemidega. Ligi 21 aastat tegutsenud Eestimaa põllumajandustootjate keskliit (EPK) on andnud oma liikmetele nõu ja koolitust, esindanud põllumeeste huve seadusloomes. EPK president, mahetootja Juhan Särgava, milline oli liit 20 aastat tagasi ja nüüd? Algusaastatel koondas liit üle tuhande põllumajandusettevõtte ja talu, eesmärgiks oli põllumajanduse jätkuarendus reformijärgses ühiskonnas, tootjate koolitamine, elujärje parandamine. Kuna Põllumeeste arv on vähenenud, siis ka liikmeskond, kuid tootlikkus seevastu on oluliselt suurenenud. EPK liikmed toodavad praegu hinnanguliselt üle 70 protsendi Eesti põllusaadustest ja toidutoormest. Lisaks talunikele moodustavad meie liikmeskonnast ligi 60 protsenti põllumajanduslikud ettevõtted. Otseliikmeteks on 12 maakondlikku organisatsiooni, liikmeskonda kuuluvad ka kaks erialaliitu – Viru Lihaühistu ja Eesti linnukasvatuse selts. (www.eptk.ee) •• Miks on sellist liitu vaja? Põhieesmärgid on tagada põllumajandustootjaile konkurentsivõimeline majanduskeskkond, varustada kohalikud tarbijad kodumaise toiduga ning teha seda keskkonnasäästlikult. Selle saavutamiseks tuli ja tuleb aktiivselt osaleda põllumajanduspoliitikas, seda eelkõige eriala vajadustest lähtudes, mitte erakonnapoliitilistel põhimõtetel. Liidu üks eesmärke on tutvustada ka kodumaist toitu. •• Kuidas kaitseb EPK oma liikmete huve? EPK tegevus on tõstnud põllumajanduse mainet tervikuna. Osaleme aktiivselt seadusloomes, „lobistame” kõigi erakondade poliitikutega, teemakonverentsidel ja oma ajalehes teeme avalikku selgitustööd põllumajandusliku tootmise eripäradest, osaleme EL-i põllumeeste organisatsiooni COPA/ COGECA töös. •• Mida on suutnud EPK muuta Eesti põllumajanduspoliitikas?
Kuna põllumees suudab toota rohkem piima kui siseturg vajab, siis ei pea ka laudakiisu tühja kõhtu kannatama. Usume, et meie eestvedamisel on muutunud positiivses suunas poliitikute ja avalikkuse arusaam põllumajanduse olulisusest, samuti põllumajandustoetuste vajalikkusest ja ka teatud mõttes paratamatusest ning konkurentsivõime tingimuste ebavõrdsusest võrreldes vanade liikmesriikidega. See on väga oluline, sest toetused on avaliku sektori – maksumaksja – raha, mille kasutamine peab olema arusaadav ja heaks kiidetud. Positiivsena võiks märkida ka seda, et meie partnerid nii riigikogus kui ka valitsusasutustes tunnistavad meid professionaalsete toidutootjate esindajana.
Tähelepanu Eesti toidule •• Eesti põllumeeste keskliit (EPK) koos Eestimaa talupidajate keskliidu (ETKL) ja Eesti põllumajandus-kaubanduskojaga (EPKK) algatas kampaania, mille eesmärk on teha Eesti toidutootjad tarbijatele nähtavamaks. •• Trükiti ja levitati kleebiseid kirjaga „Toodame Eesti toitu”, mille saavad põllumehed oma autode väljapaistvatele kohtadele paigaldada. •• Neid kleebised võivad kasutada ka talupere liikmed ja põllumajandusettevõtete töötajad.
•• Toidu tootmine, selle kvaliteet ja hind pole üksnes põllumehe mure. Kuidas ja kas Eesti põllumees suudab ära toita Eesti rahva? Eesti põllumeest suudab toita Eesti rahva. Praegu on meie isevarustuse tase piima puhul 140%, liha ja teravilja osas küll alla saja protsendi, kuid arenemas. Praegu on nii, et ekspordi esirinnas on piima- ja kalatooted, joogid. Kogumina impordime ligi 30% toiduaineid. Eesmärk võiks olla, peakski olema tasakaal impordi ja ekspordi vahel. See annaks iseseisvuse ja täiendava julgeoleku kindluse kogu rahvale. •• Mida saavad omalt poolt teha põllumajanduspoliitikud? Euroliit annab meile suuremastaabilise ühise põllumajanduspoliitika raamistiku. Meie põllumajanduspoliitikutel lasub kaks keerukat ülesannet. Esiteks saavutada võimalikult võrreldavad konkurentsitingimused naabermaadega, sealhulgas vanade liikmesriikidega. Ja teiseks rakendada välja kaubeldud „toetusümbrik” parimal viisil meie põllumeeste ja maaelu tegelaste vahel nii, et see maaelust rõõmu annaks ja ühtlasi Eesti toidulaua ära kataks kvaliteetse toidupoolisega. Kõrvalülesanne võrreldes teiste maailmajagudega on seegi, et põhjavett ei saastataks ja üldse tootmine oleks loodussäästlik. Veel kord võiks ära mainida
kodumaise toidu eelistamise – kui põllumajanduspoliitikud selle selgelt välja ütlevad ja ka ise seda järgivad, tuleb ka rohkem rahvast kaasa, seda jõukamaks muutub ka maaelu. •• Millest sõltub põllumeeste jätkusuutlikkus? See on seotud eeskätt haritusega, teadmistega, kuid samuti konkurentsitingimustega (toetustega). Paari viimase aasta jooksul on põllumajandusest lahkunud mõnisada piimatootjat ja põllumajandus ilma jäänud tuhandetest lehmadest. See on ka eluline põhjus, miks viitame võrdsemate konkurentsi tingimuste vajadusele. Eeskätt võrreldes vanemate euroliidu naaberriikidega. Siseriiklike toetustega on ümaralt lähenedes nii, et iga miljon otsetoetusi aitab säilitada või lisandada ligi kolm töökohta. Üks töökoht põllumajanduses tähistab tinglikult kümmet lehma või paarikümmet hektarit haritavat maad. •• Uuringute järgi oleks põllumajanduses vaja 1900 oskustöölist ja 1700 juhti-spetsialisti. Viimase nelja aastaga on põllumajanduserialadel lõpetanud vaid 287 noort, neis tööle suundub põllumajandusse vaid 30–40 protsenti. Miks? Ühest küljest mõjutab lõpetanute vähest motivatsiooni si i rduda põl lu maja ndusse
Iga miljon otsetoetusi aitab säilitada või lisandada ligi kolm töökohta. Üks töökoht põllumajanduses tähistab tinglikult kümmet lehma või paarikümmet hektarit haritavat maad. selle valdkonna keerukus ja raskus. Samuti ei meeldi paljudele väljavaade siduda oma elu maapiirkonnaga. Konkurentsi positsioon ehk investeeringuteks ja palgatuludeks järele jääv osa pärast kohustuste kandmist on üldjuhul madalam võrreldes teiste elualadega. Ilmastik ja suured hinnakõikumised lisavad küll mänguilu, samas ka kaotusvalu. Seadusandluski muutub sageli kiiremini, kui taim või loom kasvab ja umbrohu kombel kipuvad kasvama erinevad arusaamad tootja ning PRIA vahel. Lisaks ei ole ka palk alati kõige konkurentsivõimelisem. Maale on vaja regionaalpoliitikat – paremat taristut, sideühendusi, avalikku teenindust. See aitaks noori spetsialiste maale elama tulema. Konkurentsivõimet edendav riiklik toetuspoliitika saab siinkohal vajalikku hoogu juurde anda. •• Kui suur on riigipoolne lisamakse otsetoetustele ja mis sellest saab edaspidi?
•• Kas Eesti riik on selle vahe kompenseerinud? Ligikaudseks arvestuslikuks täiendava lisamakse suuruseks perioodil 2004–2013 on 346 miljonit eurot. 2011. aasta seisuga on riigil eri põhjustel jäänud panustamata sellesse toetusse üle miljardi krooni ehk üle 70 miljoni euro. See kõik on mõjutanud negatiivselt meie konkurentsivõimet, sest oludes, kus otsetoetuste vahe on keskmiselt 3–4 korda väiksem võrreldes EL-i keskmisega, on täiendavatel otsetoetustel suur roll põllumeeste jätkusuutlikkuse toetamise. •• Kui palju aitaks jätkusuutlikkust tõsta ühistegevus? Ühistegevus toimib, ehkki aeglaselt. Hästi on see käima läinud teraviljasektoris Kevili nime all, samuti piimanduses, kus juba aastaid on piirkondlikud ühistud edukalt toimetanud piima koosmüüki. Loodud on piimaühistuid koondav keskühistu EPIKO TÜ, mille töös osaleb 12 ühistut. Põllumajandusministeeriumi poolt on käivitatud ka vastavad meetmed, et hoogustada põllumeeste koondumist tulundustegev usse. Koostegevus aitab vastu seista globaliseerumismõjudele, turgude survele. Siiski ei ole ühistegevus mingi imerohi ja eesmärk omaette. Ühistegevuses peab selle liige olema majanduslikult paremas seisus kui üksi tegutseja ja kui see põhimõte ei tööta, siis peab leidma mõne muu ühisväljundi. Eesti põllumeeste keskliit J. Vilmsi 53g 10147 Tallinn 600 8616, 600 85616 info@eptk.ee www.eptk.ee
3 Maaelu Edendamise Sihtasutus parandab maaelu mainet ja toetab ettevõtlust Foto: Rene Suurkaev
Eelmise aasta algusest on MES-i koordineerida ka Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Kristiina Viiron Maal elamisest kõneledes veereb jutt tavaliselt ikka tõdemuseni: elaks maal küll, aga mis ma seal peale hakkan, tööd ju ei ole. Muidugi pole selles tõdemuses alati täit tõtt, sest ka maapiirkondades on edukaid ettevõtteid. Toetamaks maal asuvate ettevõtete toimimist, pakub Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) ettevõtjatele vajadusel n-ö laenuõlga. MES-i juhatuse esimees Raul Rosenberg märgib, et sihtasutuse tegevuse peamine suund on maal tegutsevate ettevõtete rahaliste võimaluste parandamine, käendades krediidiasutusele ettevõtja võetavat laenu või andes laenu krediidiasutustele, kes seda soodustingimustel omakorda ettevõtjaile laenavad. Igal aastal tunnustab MES ka parimat lihakarja- ja piimakarjakasvatajat ning parimat maamajanduseriala õpilast ja õpetajat ning maksab maamajanduse eriala õpilastele õppetoetust. Eelmise aasta algusest on MES-i koordineerida ka Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus. Käendab laenu „MES-i põhitegevus on eelkõige ettevõtja pangalaenu tagamine,” märgib Raul Rosenberg. „MES tuleb ettevõtjale appi siis, kui näiteks ettevõtja rahavoog pole korrapärane või on tema enda laenutagatis pangale liiga väike. MES käendab kuni 80% laenatavast summast, maksimaalselt 2,5 miljonit eurot.”
MES-i garantiiportfell on 32,3 miljonit eurot, aastas sõlmib sihtasutus umbes 300 lepingut, keskmine tagatissumma on 63 912 eurot. Laen panga vahendusel Teine MES-i oluline tegevusvaldkond, laenamine, on samuti ettevõtete rahalise seisukorra parandamisega seotud. „Sihtasutus laenab pangale ja pank laenab meie raha omakorda ettevõtjale,” selgitab Raul Rosenberg, märkides, et eriti hoogustus sel moel raha laenamine masu ajal, ent on päevakohane praegugi. Sel moel laenamise kasuks räägib kaks asjaolu: laen väljastatakse kinnitatud intressiga kuni kümneks aastaks, erandjuhtudel ka kauemaks. Samuti ei võta pank MES-i raha välja laenates kliendilt üsna arvestatavas suuruses lepingutasu. Lisaks annab MES otselaenu nn Leader-tegevusgruppidele ja kalandusega seotud tegevusgruppidele. Toetus õppuritele Et ettevõtlus maal säiliks, et jätkuks tööjõudu ja eestvedajaid, toetab MES juba aastaid ka maamajanduse eriala õppureid. „Käesoleva aasta alguses näiteks laekus meile toetustaotlusi 127 õpilaselt,” märgib MES-i juhatuse liige Thea Kaurla ja lisab, et aastast 2003 on MES-il toetustele kulunud 83 085 eurot, toetust on makstud 1700 õpilasele. Toetuse suurus on maksimaalselt 64 eurot kuus ning seda saavad taotleda õpilased, kes õpivad päevases õppevormis. Muidugi
Thea Kaurla peavad toetuse saajal hinded korras olema. Aunimetused Meie loomakasvatajate tunnustamiseks annab MES igal aastal välja aunimetuse parima piimakarja ja parima lihaveisekarja kasvatajale. Tänavu antakse parima piimakarja kasvataja aunimetust välja 11. korda, lihaveisekarja oma aga viiendat. Veelgi staažikam on parima maamajanduseriala õpetaja ja õpilase tunnustamine, koostöös põllumajandusministeeriumiga annab MES seda aunimetust välja 1998. aastast. „Parima maamajandusõpilase ja -õpetaja aunimetuse tiitliga kaasneb ka rahaline auhind, kummalegi 10 000 krooni,” märgib Kaurla. Nõuandeteenistus Möödunud aasta jaanuarist kooskõlastab MES ka maaettevõtjatele ja talupidajatele suunatud nõuandeteenistust, igas maakonnas töötab oma nõuandekeskus. Selle tegevuse eelarve tänavu on 543 249 eurot ning selle tarvis eraldab raha riik. „Nõuandeteenistuse eesmärk on eelkõige hoida maaettevõtjaid ja põllumehi kursis riigiteabega: erinevate seaduste ja määrustega, mis puudutavad nõuetele vastavust, tööohutust ja töötervishoidu, säästva
majandamise ja muu asjakohasega,” selgitab Thea Kaurla. „Riik tagab, et põllumehel peab olema võimalik nõuannet saada, kui ta seda tahab ja vajab.” Näiteks tahab põllumees keskkonnasõbralikult majandada, aga kui ta hästi seda teha ei oska, saab ta nõuandekeskusest sellealast nõu küsida. Või vajab talupidaja näiteks loomade söötmisalast teavet – loomad saavad justkui hästi süüa, aga piima ei tule piisavalt ning loomad lähevad hoopis rasva. Pöördudes nõuandekeskusesse, analüüsib konsulent, milles asi võib olla, ning teeb vajadusel söödaratsiooni ringi. Tasuta nõuannet on maaettevõtjail ning põllumeestel aastas õigus saada kahe tunni ulatuses, samuti on võimalik taotleda PRIA-st kuni 2558 euro ulatuses nõustamistoetust. Ka on võimalik nõuannete eest ise tasuda. Kaurla märgib, et MES näeb edaspidi nõuandeteenistust maaettevõtjate ja põllumeeste enda organisatsioonina, mis võiks ideaalis realiseeruda 2013. aasta lõpuks. MES •• Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevuse algusajaks võib pidada 19. juulit 1993. aastal, kui valitsuse otsusega moodustati Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond. Fond ühines 2001. aastal Maaelu Edendamise Sihtasutusega. Ühinenud sihtasutuse kapitaliks kujunes 516 miljonit krooni. •• Maaelu Edendamise Sihtasutus on isemajandav eraõiguslik juriidiline isik ja ühinemise hetkest riigieelarvelisi vahendeid sihtkapitali suurendamiseks antud ei ole. •• Ajalooliselt on kujunenud, et kõige enam kasutavad MES-i laenukäendust ja laene põllumajandusega tegelevad ettevõtted.
Ida-Virumaa Talupidajate Liidu juht usub, et põllumajandus jääb püsima Foto: erakogu
Mullu sügisel kolis Ida-VirumaaTalupidajate Liit uude majja „Ütlus: põllumees põline rikas, kehtib muidugi,” kinnitab MTÜ Ida-Virumaa Talupidajate Liidu direktor-konsulent Arvo Aller veendunult. „Kui sellega toidab ära pere ja saab igal aastal ka tootmisse investeerida, siis ma leian küll, et see ütlus on õige.” Ida-Virumaa Talupidajate Liit, mis aastast 2005 on Ida-Viru nõuandekeskus, ühendab paarisadat põllu- ja maamajandusega tegelevat liiget. Suurem osa neist tegeleb põllumajandusliku tootmisega: teravilja- ja loomakasvatusega. Aga liitu kuuluvad ka turismitalud, aiandustalud jms. Et talupidajate liit on Ida-Virumaal ainus põllumajanduslikku nõustamisteenust pakkuv organisatsioon, on maaettevõtjail tihti põhjust nõuandekeskuse uksest sisse astuda. Alleri sõnul soovivad ettevõtjad põhiliselt finantsmajanduslikku, erinevate toetuste, taimekasvatuse, maaelu suundumuste jms nõuandeid. „Oleme nii nõuande kui ka teenuste osutajad,” märgib Aller. „Kui küsimus on näiteks toetuse saamises, aitame ka toetustaotluse PRIA-le ära esitada.” Nõuandekeskus teeb päris paljudele Ida-Viru maaettevõtjatele raamatupidamist, abi vajatakse näiteks ka äriplaanide koostamisel ja teistes finantsküsimustes. „Infomaht on suur ning tootja jaoks võib olla keeruline seda
selekteerida. Investeeringud, toetused – kuidas neid asju kajastada finantsiliselt, et seadusega mitte vastuollu minna,” täpsustab Aller. Agronoomia alal pöörduvad tootjad keskuse poole enamjaolt väetiste ja taimekasvatuse asjus nõu ja teenuseid saama. „Võtame mullaproovi ja selle põhjal selgub, kuidas optimaalselt väetada,” selgitab talupidajate liidu direktorkonsulent. Ida-Virumaa eripära ning põllumajandustootjate probleem on põlevkivikaevanduste tõttu vajunud maa. „Külvata ja taimekaitsetöid on keeruline teha, sest kallak on nii suur. See vähendab ka mulla- ja veerežiimi ning pärsib taimede kasvu,” tõdeb Aller. Vaatamata sellele, kinnitab ta, on põllumajandusel Ida-Virumaal tulevikku. „Põllumajanduslik tootmine ei kao kuhugi, küsimus on, mis hinnaga see toimub.” Möödunud aastal tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus Viru nõuandekeskust parima nõuandekeskuse tiitliga. „Oleme head tööd teinud, kliendid on rahul, kolleegid on rahul,” täheldab Aller. Lisaks tuli tunnustus ka täiesti praktilisel põhjusel – mullu 25. novembril kolis Ida-Virumaa Talupidajate Liit uude majja – nemad on muide Eestis ka ainus taluliit, mis omab oma isiklikku maja.
Konsulent juhib põllumeest seadusterägastikus Foto: Signe Kalberg
Mullu aasta konsulendiks pärjatud Olavy Sülla julgustab põllumehi nõu küsima ja oma õiguste eest seisma. Signe Kalberg
kulude koondist. Kohus tegi otsuse põllumeeste kasuks.
Aasta parimat konsulenti valisid põllumajandusnõustajad mullu endi seast esimest korda. Pärnumaa talupidajate nõuandekeskuse juhti Olavy Süllat peetakse Eesti üheks tugevamaks finantsnõustajaks põllumajanduses. Hea konsulent ei anna ainult nõu, vaid seisab ka kliendi õiguste eest. Olav y Sülla on oma klientide õiguste kaitseks riigi isegi kohtusse andnud. Kolm keskuses koostatud taotlust said PRIA-st eitava vastuse, kuna tuludeklaratsiooni E-vormil oli neil ettevõtjatel kasumi asemel kirjas miinus. Äriprojekti koostades võttis Sülla kasumiandmed mitte E-vormilt, vaid ettevõtja tulude-
Hea nõuanne maksab Ligi seitse aastat tagasi Pärnumaa talupidajate liidu juurde loodud OÜ Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus pole mõeldud ainult põllumeestele, siit on abi saanud ka näiteks kalurid, külaseltsid, muu valdkonna ettevõtjad, suurtööstused. Individuaalnõustamise kõrval omab sama suurt osakaalu raamatupidamisteenuse osutamine. „Meie juurde on koondunud üle 50 põllumajandusettevõtte, nende seas nii osaühinguid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kelle raamatupidamist peame korras,” sõnas Sülla. Tähtsaim tegevusharu on siiski individuaalnõustamine, mida 75 protsendi ulatuses toe-
Olavy Sülla tab põllu- ja metsamajandusega tegelejate puhul riik. Sülla 15-aastane nõustamiskogemus tuleb kasuks mitte ainult ametnikega suhtlemisel, vaid ka seadusandluse tundmisel ja oma klientide huvide eest seismisel. „Viimased kolm aastat olen aidanud FIE-del osaühingut teha, kuna siiani pole korda, kuidas FIE saab oma vara üle anda teisele isikule. Üks lahendus, mida vähe veel kasutatakse
ja mida ma soovitanud olen, on prokuristi ehk rokuura võimalus,” sõnas Sülla, kes ei hoia oma teadmisi koolitustel vaka all. See aeg on möödas, kus toetuste küsija võetud kohustustele eriti hoolikalt ei mõelnud. Kuid nõudeid, mida toetuse saaja peab täitma, on mitte üks-kaks, vaid mitukümmend. Uue teenusena tahabki nõuandekeskus pakkuda nõuetele vastavuse kontrollimise teenust. Põllumajandustootmist käsitleva reeglistiku täitmisest sõltub saadava toetuse suurus. „Kui mõni elementaarne nõue on täitmata, saame anda nõu puuduste kõrvaldamiseks ja nii ei pea põllumajandustootja kartma karistust valdkonna järelevalveasutuselt,” selgitas Sülla. Paljud ei teagi, et esmast abi ehk kaks tundi kõneaega saab konsulendilt tasuta. „Päris palju noori inimesi, kes tahavad maale elama tulla ja hakata siin põllumajandusega tegelema, on tulnud tasuta nõu küsima,” rääkis Sülla. Põhjalikum abi, näiteks äri-
plaanide koostamine või taotluste vormistamine investeeringutoetuste saamiseks algab ikkagi enam kui 600 eurost ja ettevõtjal tuleb nõustamisraha kohe konsulendile ära maksta. Alles hiljem saab ta PRIA kaudu 75% rahast nõuandetoetusena tagasi. PRIA-s on aega rahataotlust menetleda aga kuni 50 päeva. Sülla sõnul vajaks selline kohmakas raharinglus lihtsustamist. Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskus OÜ P. Kerese 4, Pärnu Kontakt: 443 0923, 5660 5964 e-post: info@nouanne.ee www.nouanne.ee 1. veebruari 2011. aasta seisuga oli kutsetunnistust omavaid konsulente 215 (sh finantsmajanduses 51 loomakasvatuses 24, taimekasvatuses 26 ja teistes maaelu puudutavates valdkondades 25 ning metsanduses 89). Allikas: www.pikk.ee
Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus Kreutzwaldi 64, 51014 Tartu Tel 731 3652, 731 3651, 731 3650 Faks 731 3652 info@nouandeteenistus.ee www.nouandeteenistus.ee www.pikk.ee; www.mes.ee Tasuta nõustamine tootjatele on tegutsevale või alustavale põllumajandustootjale, keda nõustatakse kuni kahe tunni ulatuses kalendriaasta jooksul. Individuaalnõuanne on tootjatele, keda toetatakse nõuandeteenuse ostmisel kuni 80% ulatuses, kuid mitte rohkem kui kuni 1279 eurot, ettevõtja kohta aastas. Täiendav toetus nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas kuni 80% ulatuses ning kuni 1279 eurot ettevõtja kohta aastas. Maaet tevõtja infopor taal www.pikk.ee on maaettevõtja ja põllumehe igapäevane abimees tegevuste kavandamiseks ja korraldamiseks.
4
Toidu hinna üle nurisedes vaata maailma Järjekordselt kallinenud toidu üle nurisedes ei mõtle tarbija, et selle põhjuseks on ka ikaldus Venemaal või sõda Liibüas. Signe Kalberg Ka need, kes pole majandust õppinud, mõistavad, et toidu hind ei sõltu üksnes kvaliteedist, Eesti ilmast, siinse põllumehe küsitud hinnast või kaupmehe lisatud juurdemaksust. •• Eesti maaülikooli majandusja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik, kui suur on olnud viimastel aastatel toidu hinna tõus? Viimase aastaga on toiduainete hinnad tõusnud maailmas ligikaudu 25 protsenti, seda nii teravilja-, suhkru- kui ka liha- ja toiduõli osas. Maailma toidu- ja põllumaja ndusorga n isat sioon i FAO arvutatava maailma toiduhinna indeksi kohaselt olid hinnad eelmise aasta lõpuks saavutanud 2008. aasta keskpa iga kõrg taseme. Indek si baasaastate (2002–2004) hindadega võrreldes on toit maailmas nüüd üle ka he korra kallim. Suhkru puhul on tõus olnud isegi enam kui neljakordne, õlid ja rasvad ning teravili on kallinenud üle kahe ja poole korra. Piima hind on baasaastatega võrreldes üle ka he korra ka llim. Üksnes liha on selle ajaga kallinenud vähem kui kaks korda – jaanuari seisuga 66 protsenti.
Foto: Signe Kalberg
•• Millised globaalsed tegurid mõjutavad põllumajandussaaduste ja toidu hinda? Kõigepealt ei tohi me unustada, mida toob endaga kaasa globaalsel turul olemine. Eesti on liiga väikene, et maailmaturu hindu mõjutada, kuid oleme ise maailmaturul toimuvast väga mõjutatud. Me peame tajuma, et maailma eri piirkondades toimuv mõjutab otseselt ka meid siin Eestis. Austraalia on maailmas neljas oluline nisu eksportöör ning sealsetel üleujutustel on kindlasti mõju maailma nisutoodangule ja hindadele. Nafta hinda tõstab sõda Liibüas. Osaliselt on hinnad tõusnud Venemaa otsuse tõttu kehtestada riiki tabanud ikalduse tõttu vilja väljaveole ajutine keeld, mis puudutab nisu, otra, rukist, maisi ja jahu. Toidu ja põllumajandussaaduste hinnad sõltuvad saagist, kvaliteetse põllumajandusmaa pindalast, ilmastikust, toodangu ja sisendite hindadest. Põllumajandussaaduste puhul tähendavad sisendid näiteks mineraalväetiste, kütuse või elektri hinda. Ainuüksi mineraalväetistes sisalduva fosfori hind on viimase 20 aastaga kerkinud 274 dollarit tonni kohta. •• Uue saagi ootused mõjutavad samuti hinda? Kui on oodata head saaki, siis
metatud biokütuste tooraineks. Rahvastiku kasv mõjutab vajatava toidu koguhulka, heaolu suurenemise tagajärjel muutuvad ka tarbimisharjumused ning -eelistused. FAO prognooside kohaselt peaks maakera rahvaarv jõudma 2050. aastaks ligi üheksa miljardini. Kui aastatel 1997–1999 tarbiti maailmas ühe elaniku kohta ühes päevas toitu keskmiselt 2803 kcal jagu, siis FAO prognoosi järgi kasvab see 2015. aastaks 2940 kcal-ni ning 2030. aastaks 3050 kcal-ni. Seega kasvab nõudlus toidu järele isegi suhteliselt enam kui maailma rahvastik. Kui praegu peab üks hektar põllumaad ära toitma nelja inimest, siis aastal 2050 ligi 6,5 inimest.
EMÜ majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik pakub ühe lahendusena alandada toidukaupade hinda käibemaksu vähendamise kaudu. hinnad alanevad ja vastupidi. Kuna maailm on avatum kui kunagi varem, on teave maailma eri paigus toimuva kohta kohe kõigile kättesaadav. See kajastub senisest kiiremini ka toodete hindades. •• Mis mõjutab nõudlust toidu-
ainete ja põllumajandussaaduste järele? Nõudlust toidua inete ja põllumajandussaaduste järele veavad kolm peamist tegurit: maailma rahvastiku kasv, toidu tarbimise kasv keskmiselt ühe elaniku kohta ning põllumajandussaaduste kasutamine niini-
•• Mis aitaks toidu hinda alandada? Toidu hinda oleks võimalik alandada käibemaksu kaudu. Toiduainete madalam käibemaks võib positiivselt mõjutada nii põllumajandust kui ka toiduainetetööstust, hoides töökohti ja andes raha ka investeeringuteks. Tegemist on oletusega, mida on vaja erinevaid tegureid arvestades põhjalikult analüüsida. Ainult seitsmes Euroopa Liidu riigis pole toiduainetel käibemaksuerisust. Kui Suurbritannias ja Iirimaal on toiduainete käibemaks 0 prot-
senti, Itaalias Hispaanias vaid 4, Prantsusmaal 5,5 ja Saksamaal 7 protsenti, siis Eestis on toiduainete käibemaks oma 20 protsendiga Euroopa kõrgeimaid. Aga kas siis ei teki oht, et kaupmehed pistavad tekkiva vaheraha ikkagi oma taskusse ja hinnad ei lange? See võimalus on muidugi olemas, kuid tark kaupmees peab mõtlema ka oma käibele ja turuosale. Madalam hind loob selleks kindla võimaluse. Tihenenud konkurents, liiga palju kaubanduspinda on kukutanud käibenumbreid. Valiku teeb ikkagi tarbija ja üha enam on ta hakanud eelistama eestimaist ka siis, kui kodumaise toote hind on mõnevõrra kõrgem jaeketi omatoodangu ehk private label’i hinnast, kus toote anonüümsus on tootjale plussiks, tarbijale miinuseks. Ühe lahendusena näen ma põllumajandussaaduste tootjate ja töötlejate ühistulist tegevust. Kui tootja on ühistulise tegevuse kaudu osaline ka töötlemises ja toote müümises, dikteerib ta ise õiglase hinna.
Tervislik toit maitseb hästi ja säilib kaua
Foto: Kristiina Viiron
Eesti maaülikooli toiduhügieeni osakonnas on võimalik ühe analüüsiga tuvastada mitmesaja pestitsiidi sisaldus marjades või juurikates. Kristiina Viiron „Väga pa ljusid olulisema id Eesti vilju ja marju oleme siin uu r i nud,” mä rg ib maaü l ikooli veterinaarmeditsiini ja looma kasvat use i nst it uud i toiduhügieeni osakonna professor v a nemteadu r Tõnu Püssa. „Meie põhiline huvi on niinimetatud funktsionaalsed toidud – üritame toidule, näiteks lihale, lisada häid aineid, mis tõstaks toidu ter v islikkust ja pikendaks ka säilitusaega.” Mõiste „häid aineid” ei tähenda siinkohal sünteetilisi lisaaineid, vaid looduslikke. „Uurime, kuidas erineva id looduslikke toiduaineid kombineerides saada häid tulemusi – a ntiba kteriaa lset toimet, antioksüdantset toimet, head ma itset,” täpsustab Püssa. Samuti uurivad nad koostöös Ter v isliku Piima Biotehnoloog iate A renduskeskusega taimsete lisaainete mõju fermenteeritud piimatoodetele ehk keefirile, jogurtile, kohupiimale vms. Uuringu märk-
sõnad on jällegi tervislikkus ja säilivus, aga ka maitseomadused. Püssa juhendamisel on Piret Raudsepal valmimas liha ja taimsete lisandite koosmõju käsitlev doktoritöö „Taimsete polüfenoolide mõju uurimine liha rasvhapete oksüdatsioonile funktsionaaltoitudes”. Tõnu Püssa märgib, et toidust tulenevate ohtude pingereas ongi esimene just nimelt bakteriaalselt riknenud toidust tekkivad mürgistused. See on ka põhjus uurimistöö läbiviimiseks, leidmaks häid lahendusi liha säilitamiseks. Samal ajal otsitakse teid ka teise suure probleemi – liha küllastamata rasvhapete oksüdeerumise e liha rääsumise – pidurdamiseks. Astelpaju ja tumedad marjad Väga hea mikroobidevastase ja antioksüdantse mõjuga mari on Tõnu Püssa sõnul astelpaju. „Astelpaju on väga tänuväärne lihalisand, pidurdades liha
Professor vanemteadur Tõnu Püssa demonstreerib kromatograaf-mass-spektromeetrit, mis võimaldab ühe analüüsiga määrata uuritavas köögiviljas, puuviljas, lihas või mujal paljusid erinevaid aineid. rasvade rääsumist,” selgitab Püssa. „Samuti on liha lisandina, näiteks marinaadis head tumedad marjad – mustikad, must sõstar. Mida tumedam mari, seda parem.” Läbi ja lõhki on toiduhügieeni osakonna laboris uuritud tomatit, mis on samuti tugev antioksüdant, eriti tomati koor. „Kõigis viljades on tema
parimad omadused koores ja seemnetes,” sõnab Püssa vahelepõikena. Parim on tomatit tarvitada kuumtöödeldult, näiteks ketšupina, siis omastab organism tomatis sisa lduv lükopeeni paremini. „See ei tähenda muidugi, et toores tomat tuleks söömata jätta,” täheldab Püssa. Liharoogade koostisosana on
tomat kui tugev antioksüdant samuti igati omal kohal. Tavatomat ja mahetomat Parajasti on doktorant Dea Antonil Püssa juhendamisel pooleli uuring „Tomati viljade keemilise koostise võrdlus erinevates kasvatustingimustes ja koostise muutus viljade valmimisel”, mis peaks andma vastuse küsi-
musele, kas nn tavatomatil ja mahetomatil on ka mingi vahe. „Teeme analüüse veel, uuring põhineb mitme aasta saagil, aga vastus kisub sinnapoole, et tavatomatil ja mahetomatil keemilise n-ö makrokoostise poolest suurt vahet ei ole,” avaldab Püssa, rõhutades, et mõõtmised siiski veel käivad. „Küll aga võib olla erinevusi mõningate oluliste mikrokomponentide osas, mida saame hästi uurida uhiuue kromatograaf-mass-spektromeetriga.” Hiljuti soetas toiduhügieeni osakond uue kromatograafilise analüüsi aparaadi, mis võimaldab ühe analüüsiga määrata uuritavas köögiviljas, puuviljas, lihas või mujal paljusid erinevaid aineid ja kindlaks teha nende üliväikeseid koguseid. Näiteks on võimalik ühe analüüsiga tuvastada mitmesaja pestitsiidi sisaldus marjades, juurikates v ms. „Ta hamegi hakata marju ning puu- ja köögivilju uurima pestitsiidijääkide suhtes. Liigub igasugu jutte, et lõunamaised puuviljad on pestitsiide täis, tahame kangesti seda kontrollida,” põhjendab Püssa. „Aparaat on nii tundlik, et kui me mõne pestitsiidi ka kusagilt avastame, ei pruugi selle kogusel olla mingit toksikoloogilist tähtsust. Mürgisus sõltub ikka aine reaalsest hulgast, mida inimene toiduga manustab.”
5 Liikuv tapamaja toob maheliha toidulauale
Foto: Priit Simson
Eestis käivitatav pilootprojekt, väike- ja mahetootjatele mõeldud liikuvtapamaja muutub täiendavaks, kuid väga oluliseks lüliks mahetoidu tooteahelas. Signe Kalberg Nii mõnigi väike- ja mahetootja on kurtnud, et tema tegevusele on saanud piduriks tapamaja puudus. Ise nõuetele vastavat tapamaja ta ei suuda ehitada, mahetoodetud liha töötlemiseks aga tavaline tapamaja ei sobi. Eestis on praegu 113 lihakäitlemisettevõtet ja neist enam kui pooltel on ka tunnustatud tapamaja. Tunnustatud maheliha töötlejaid on vaid kaks – Märjamaa ja Saaremaa lihatööstused. Põl lu maja ndusm i n isteerium tellis Eesti maaülikoolilt uuringu, mille ülesandeks oli selgitada välja liikuvtapamaja majanduslik otstarbekus ja lahendada selle kasutuselevõtuga seotud tehnoloogilised ja hügieeniohutuse probleemid. Uuring näitas, et liikuvtapamaja rakendamine Eestis on võimalik, kõige enam vajavad sellist teenust lambakasvatajad
seotud stressi, parandaks liha kvaliteeti ja suurendaks mahetoodete ökonoomsust.
ja lihaveisekasvatajad. Samal ajal vajaks liikuvtapamaja katsetamist reaalsetes tingimustes pilootprojekti kaudu. Maheliha tootmisahel katkeb Eesti maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakonna juhataja Lembit Lepasalu sõnul on liikuvtapamaja sobilik eelkõige mahe-, väike- ja nišitootjale. „Oleme seisus, kus maheliha tootmine küll kasvab, kuid ahel katkeb edasise töötlemise puudumise tõttu ja mahetoode tarbijani ei jõua. Näiteks 2010. aastal toodeti maheliha ligi tuhat tonni, kuid mahelihana töödeldi vaid 50 tonni. Seda olukorras, kus nõudlus mahetoodete järele suureneb pidevalt,” sõnas Lepasalu. Ta lisas, et pa ljud Eesti maakonnad või nende osad on regionaalarengu seisukohast üsna täbaras seisus. Põllumajanduse areng on toimunud
Kõige enam vajavad liikuvat tapamaja lambakasvatajad, kes ei pea siis enam ise turul liha müüma. suuresti moodsatele intensiivtehnoloogiatele üleminekuga ja see on oluliselt vähendanud vajadust tööjõu järele, mis omakorda on kaasa aidanud ääremaastumisele. „Traditsiooniliste, maapiirkonnale omaste tootmisviiside uuesti kasutusele võtmine muudaks
Mikromeierei jagab küsijale teadmisi ja oskusi
olu korda põhja l i k u lt, sest maale sobilikke uusi ettevõtluse valdkondi on aga vähe ja need vajavad investeeringuid, oskusteavet, toimivaid turustamise kanaleid jne,” selgitas Lepasalu. Mahetootmiseks on olemas vajalik inim- ja maaressurss
ning elanik konna nõudlus mahetoodete järele. Tarbijate hulk, kes peab mahetooteid tervislikumaks, värskemaks ja päritolult määratletumaks, kasvab aasta-aastalt nii Euroopas kui ka Eestis. Liikuvtapamaja rakendamine vähendaks oluliselt loomade transpordiga
Liikuvtapamaja – puuduv lüli ahelas „Mahetoidu tooteahela käivitamisel on kandvaks ideeks piirkonna seisukohast otstarbekate mahetoiduainete valmistamine kohapealses mahetöötlemiskeskuses ning nende turustamine linnadesse või välismaale ühtse tootebrändina. Liikuvtapamaja võiks olla üheks lüliks selles ahelas,” ütles Lepasalu. Liikuvtapamaja käivitamine ei ole Lepasalu sõnutsi otstarbekas eraldiseisva üksusena, kuna ta on ahelas tootja töötleja turustaja üheks osaks. Kõige tulemuslikumalt käivituks projekt, kui liikuvtapamaja liituks sellise toidutootmise ahelaga. Mõistlik on luua selline organisatsiooniline struktuur, mis katab kogu tooteahelat liha tootmisest kuni tarbijani. Põllumajandusministeerium on uuringu heaks kiitnud. Juhul kui projekt käivituks, saaks esimese katse teha ära juba poole aasta pärast. Põhiliseks takistuseks võib Lepasalu sõnul saada aga väike- ja mahetootjate vähene investeerimisvõime.
Polli pakub tuge puuviljaja marjatootjale Foto: Kristiina Viiron
Mikromeierei seadmed on tööstustes kasutatavate seadmete minikoopiad, mistõttu uusi piimatooteid on võimalik toota vaid 10 liitri piimaga. Foto: Signe Kalberg
Signe Kalberg Neli aastat on Eesti maaülikooli endise peahoone 0-korrusel tegutsev mikromeierei võõrustanud mitte ainult tudengeid, vaid uksed on avatud ka piimanduse asjatundjatele tootearenduse edendamiseks, samuti on oodatud siia ka kõik oma meiereid kavandavad talunikud. Mikromeierei juhataja, põllumajandusmagister Hannes Mootse selgitas, et ainulaadses laboris olevad seadmed võimaldavad sooritada peaaegu kõiki piimatoodete tootmisega seotud tegevusi (separeerimist, pastöriseerimist, fermenteerimist, kontsentreerimist, kuivatamist, ultra- ning nanofiltratsiooni jms). Näiteks on seal multifunktsionaalne seade, mis on mõeldud keefiri, jogurti, hapukoore ning jäätisesegu valmistamiseks. Ega paljud teagi, et maaülikooli piimandusteadlased on kaitsnud patendiametis mikromeiereis väljatöötatud mahejäätise kasuliku mudeli. Kes on mõelnud piima- ja lihatoodete või puu- ja juurvilja kvaliteetsest kuivatamisest sublimatsioonkuivatuse teel, kus külmutatud tootest eemaldatakse vesi vaakumiga, võib mikromeiereis enne tootmise alustamist oma idee toimimist katsetada. „Me nõustame tooteid väljatöötavaid talunikke, õpetades
Hannes Mootse neile tootmise tehnoloogiaid ja kasulikke võtteid toodete töötlemisel, samuti oleme abiks suurtööstusele tootearenduses,” märkis Mootse. Nii on siit abi käinud otsimas näiteks Dessert, Tere piimatööstus ja Maag, Tartumaa talumees ja lehmapidaja Aigar Brett, kes tõi turule ehtsa eestimaise sinihallitusjuustu Breti Blue. Peale koolituse pakub mikromeierei häid võimalusi teaduse ja tootmise lähendami-
seks teineteisele, leida toodete tehnoloogiale uusi innovaatilisi lahendusi, süvitsi tegeleda kindlate toodete või nende töötlemises esinevate kitsaskohtade kõrvaldamisega. Laboris töötavatele teadlastele on abiks tudengid ja teadustöösse on kaasatud doktorandid. Seejuures toetavad labori tegevusi kogu maaülikooli toiduvaldkonnaga tegelevad teadlased. Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on mikromeierei eeskujust lähtudes käivitatud programm, mille raames lisanduvad mikromeiereile liha ja lihasaaduste tehnoloogialabor ning taimesaaduste tehnoloogialabor, kus muu hulgas tegeldakse ka pagaritoodete, jookide ja konserveeritud toodete tehnoloogiatega. Samuti koondatakse tehnoloogialaborite juurde toiduainete analüüsilaboratoorium, kus on füüsikalis-keemilisteks, mikrobioloogilisteks ning struktuuri ekspressanalüüsideks vajalik kompetents ja aparatuur. Mikromeierei Kreutzwaldi 64 51014 Tartu juhataja: Hannes Mootse hannes.mootse@emu.ee tel 503 4510 ht t p: //vl.emu.ee/st ruk tuu r/ toiduainete-tehnoloogia-osakond/mikromeierei/
Signe Kalberg Kuna tootearendust ei saa edendada ainult teoreetilise nõuande- ja koolitustegevusega, siis käivitus 2009. aasta mais Eesti maaülikooli ja Eesti– Läti projekti GoodFruit toel puuviljade ja marjade tootearenduskeskus. „Oluline oli luua aiasaaduste pilootne tootearenduskeskus, mille kaudu pakkuda tuge ettevõtlussektorile. Põllumajandustootmise arengu seisukohast on oluline kohaliku tooraine kasutamine ja selle kõrgema väärtusega turustamine. Toodangu parem säilimisvõime koos tootearendusega tagavad koosmõjus turundustegevustega praegusest oluliselt suurema lisandväärtuse loomise töötaja kohta,” selgitas Ave Kikas, Polli aiandusuuringute keskuse juhataja. Ta lisas, et hoiustamisvõimaluste, mitmekesise töötlemis- ja tootearenduse ning turustuskanalite puudus tuleb lugeda üheks olulisemaks kodumaiste põllumajandussaaduste tootmist takistavaks teguriks. „Seepärast on kodumaiste aiasaaduste tootmise ja konkurentsivõime parandamiseks üha ena m ha katud tä helepa nu pöörama aiasaaduste säilitustingimuste parandamisele ja toodangu ümbertöötlemisele,” ütles Kikas. Eesti maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuse vanast hoid la komplek sist on saanud tootearenduskeskus. Siin pakutakse nõuande-, koolitusja arendustegevust, tehakse puuviljade ja marjade säilivusuuringuid ja valmistatakse väikesemahulisi tootepartiisid
Katseköögis valmib astelpajupüree katsetuseks ja turu testimiseks. „Polli katsekööki on kasutanud väga paljud väikeettevõtjad nii Eestist kui ka Lätist. Koostöö ettevõtjatega on aktiivne ja ühises arenduses selguvad edasised vajadused. Katseköögis on valmistatud erinevaid puuvilja- ja marjamahlu ning püreesid, samuti saab siin kat-
setada kuivatatud tooteid,” sõnas Kikas. Kuna Polli aiandusuuringute keskuse puuviljade ja marjade sortiment on väga rikkalik ja viimaste aastate aretustöö tulemusena on keskuse juurde saanud palju uusi sorte, siis tööpuudust tootearenduskeskuses ei ole karta. http://polli.emu.ee.
Polli teadus- ja arendusprojektid •• Projekt „GoodFruit” ehk „Eesti ja Läti toidutööstuse konkurentsivõime tõstmine kohaliku puuvilja- ja marjade tootearenduse edendamise kaudu” (Eesti–Läti programm (Interreg), 2008–2011). Projekti eesmärk on selle käigus loodud Eesti–Läti partnervõrgustiku toel parandada puuviljade ja marjade säilitustingimusi, kasutades tänapäevaseid uuenduslikke säilitusmeetodeid. Samuti arendada ja tugevdada toiduainete töötlemise sektorit,
sidudes omavahel terviklikult teoreetilised uuringud, rakendusuuringud ja katsetootmise. **Toiduketialase kompetentsikeskuse väljaarendamine ( THM - b a a s f i n a n t s e e r i n g , 2008–2012). Eesmärk on EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi (PKI) ning veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi (VLI) koostöö tõhustamine aiandus- ja piimandussaaduste interdistsiplinaarse tootearenduse kaudu, uuringute käivitamine ja tootearendusliku võrgustiku väljaarendamine.
6
Tublid tegijad väärivad tunnustamist Konkurss „Märka Leaderit” tahab tunnustada maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme kaudu toetust saanud 3000 projekti seast parimaid. Foto: erakogu
Signe Kalberg Eesti tegutseb 26 kohalikku tegev usg r uppi, kel le tegevuspiirkond kokku moodustab 99,9 protsenti Eesti maapiirkonnast. Tegev usgrupid korraldavad oma piirkonnas Leader-meetme projektitoetuste taotluste vastuvõttu strateegia elluviimiseks. Maaelu arengukava 2007–2013 Leadermeetme abiga on tehtud palju toredat ja vajalikku. Nende tutvustamiseks ja projektide taga olevaid tublide maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate, ühenduste ja kohalike omavalitsuste tunnustamiseks kuulutab Maamajanduse Infokeskus välja konkursi. Konkursile võib välja pakkuda juba lõpetatud projekte. Esitada võivad neid kohalikud omavalitsused, piirkondlikud arenduskeskused, erialaliidud, nõustajad, kohalikud tegevusgrupid, piirkonna ettevõtjad ja elanikud. Konkursile saab vastaval vormil esitada projekte kuni selle aasta 30. aprillini. Vormid on esitamiseks saadaval veebilehel maainfo.ee/leader/konkurss. Projektide esitamise vormile tuleb märkida ka esitaja nimi ja kontaktandmed. See on vajalik, et loosida auhinnad projektide esitajatele. Vormi täitmine pole Maamajanduse Infokeskuse osakonnajuhataja Krista Kõivu sõnul sugugi keeruline ega aeganõudev. Vajalik on aga teada projekti sisu, mõju kohalikule arengule ja koostööle erinevate sektorite
vahel. „Kindlasti näeme tunnustuse saajate tegevuses inspireerivaid näited loovusest ja ettevõtlikkusest Eesti maapiirkonnas, millest saavad eeskuju võtta teisedki,” ütles Kõiv. Konkursil osalevad MAK Leader meetme raames toetust saanud projektid viies kategoorias: parim põllumajandusprojekt, parim maaettevõtlusprojekt, parim keskkonnaprojekt, parim noorteprojekt ja parim koostööprojekt. „Üks projekt võib kandideerida parima tiitlile ka mitmes kategoorias. Näiteks noorte keskkonnateadlikkuse tõstmise projekt võib esitada konkursile nii noorte kui ka keskkonnaprojektide osas,” täpsustas Kõiv. Kõik konkursile laekuvad projektid vaatab üle maaeluvõrgustiku töögrupp, kes valib välja igast kategooriast neli silmapaistvamat. Väljavalitud projektidest valib igasse kategooriasse parimad Eesti maaeluvõrgustiku koostöökoja liikmetest moodustatud hindamiskomisjon. Parimad MAK Leader projektid igas kategoorias kuulutatakse välja ja võitjaid autasustatakse juuli keskel üle-eestilisel Leaderi Suveseminaril. Parim projekt saab lisaks auhinnale ka tutvustuse trükises. Plaanis on trükimeedias ilmuvad artiklid ja telemeedias videolood projektide tutvustamiseks. Tunnustust väärinud projektidest saab lugeda maaeluvõrgustiku veebilehel w w w.maainfo.ee/ leader/konkurss ja põllumajandusministeeriumi ja PRIA veebilehtedelt.
Kommentaar Karl Õmblus Võrtsjärve Ühenduse tegevjuht ja Leader Foorumi eestkõneleja
Suveseminarid toovad kokku palju tegusaid inimesi Kommentaar Toomas Kevvai põllumajandusministeeriumi maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler
Leader-programmi tähtsus Eesti maaelule on kolmetine. Esiteks ja peamiseks on, et on tekkinud kohalikud tegevusgrupid kuhu kuuluvad nii piirkonna ettevõtjad (sealhulgas põllumajandusettevõtjad), mittetulundusühingute esindajad kui ka kohalike omavalitsuste esindajad ning nad on saanud võimaluse töötada välja strateegiad oma piir-
konna arenguks. Ning samuti reaalsed finantsvahendid oma strateegia elluviimiseks. Selles valguses võib Leaderit nimetada üheks oluliseks ja reaalselt toimivaks kodanikuühiskonna projektiks. Teine oluline eesmärk, on see, et siduda põllumajandussektori areng (Leaderit finantseeritakse ju Ühise Põllumajanduspoliitika vahenditest) senisest enam laiema maapiirkonna arenguga. Selleks on paljud kohalikud tegevusgrupid ka esimesi samme astunud. Kolmas ja ehk kõige olulisem tulemus on see, et Leader-
lähenemine annab võimaluse ja võib ehk isegi öelda stiimuli koostööks aktiivsete inimeste vahel, mille tulemuseks võiks ol la pi i rkon na ident iteed i tugevnemine ning tugevam usk oma kodukoha arenguvõimalustesse. Lõpetuseks on ka oluline, et L eader-lä henem i ne võima lda b M A K-i v a hendeid ka sutada loodetava st i eelkõige sellistele projektidele, millest piirkonna inimesed kõige enam puudust tunnevad. Kuna need vajadused on piirkonniti väga erinevad, siis just kohalik otsustus on siin võtmetähtsusega.
L e ader-lä henem i ne ja k a Leader-meede on kõigi teiste võimalike toetusskeemidega võr reldes er i l i ne ja a i nulaadne. See on piirkonnapõhine lähenemine, mis toetub tegevuspiirkonna ja selle elanike vajadustele, võimalustele, ressurssidele. Nimetatud eelduste põhjal on, kaasates nii palju sihtgruppe ja inimesi kui võimalik, koostatud piirkonna arengustrateegia ja meetmed strateegia elluviimiseks ja piirkonna arendamiseks. Leader-meetme eesmärgid on laiaulatuslikud: kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime parandamisele kaasaaitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandustegevuse mitmekesistamine. Kuna otsustusõigus on antud kohalikule tasandile Leaderi kohalike tegevusgruppide kaudu, siis on ka meetmed ja rakendatavad projektid väga erinevad. Nii et konkursil „Märka Leaderit” on päris mitu eesmärki: tutvustada ja teadvustada Leader-prog ra m m i ja tema võimalusi, tunnustada huvitavate, uuenduslike ja nutikate projektide teostajaid ning innustada ja julgustada maaelu edendajaid, inspireerida nende ettevõtlikkust ja loovust. Ja ma väga loodan, et konkurss ja parimate projektide tutvustamine ja tunnustamine aitavad Leaderit märgata ja paremini tundma õppida ka riigi tasandil otsustajatel. Et see on üks väga uuenduslik ja edukas lähenemine ning Leaderlä henemist võiks maaeluarengu toetusskeemina oluliselt laiendada.
Leader edendab elu maal 1991. aastal käivitunud LEADER (prantsuse keeles Liaison entre Actions de Developpement de l’Economie Rurale) – seosed maamajanduse arengu eri tegevuste vahel – on Euroopa Liidu algatusprogramm, mis edendab kohalikku elu maapiirkonnas kohaliku tasandi koostöö kaudu. Leaderi põhimõteteks on see, kohalikud inimesed moodustavad avaliku ja erasektorite esindajatest kohalikud partnerlused, kes kaardistavad kohalikud probleemid, koostavad selle alusel oma piirkonna maaelu arengustrateegiaid ja hakkavad selle elluviimiseks heaks kiitma projektitaotlusi. Üks põhimõtteid on ka see, et otsuste tegemisel peab omavalitsuste osakaal jääma alati alla poole.
Leader on läbinud Euroopas juba kolm perioodi: Leader I, Leader II ja Leader+. Eestis alustati kohalike tegevusgruppide moodustamist ja arengustrateegiate loomist 2006. aastal. Praegu rakendatakse Leader meedet maaelu arengukava 2007–2013 kaudu. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 Leader-meetme eesmärkideks on kohaliku algatuse edendamine, põllumajanduse ja metsa nduse kon kurentsivõime parandamisele kaasa aitamine, maapiirkonna elukvaliteedi parandamine, majandustegevuse mitmekesistamine ja otsustusõiguse andmine kohalikule tasandile Leaderi kohalike tegevusgruppide kaudu. Leader-meetme kaudu on
riik otsustanud jagada kuni 10% maaelu arengukava eelarvest. See on 85,6 miljonit eurot, mis teeb keskmiselt aastas üle 12,8 miljoni euro tegevusgruppide kaudu jaotatavaid toetusi. Võrreldes teiste 2004. aastal liitunud liikmesriikidega on see osakaal suurem ja tänu sellele Leader Eesti maapiirkonnas saanud väga oluliseks arendusmeetodiks. Täpsem teave ja kontaktid kohalike tegevusgruppide kohta asub Maamajanduse Infokeskuse kodulehel www.maainfo. ee/leader. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 kohta lähemalt põllumajandusministeeriumi veebilehelt www.agri.ee/ mak ja Leader-meetme kohta www.agri.ee/leader/
Mida on toonud maapiirkonnas kaasa Leader? •• Piirkondlikud ja sektorivaheliste kontaktide võrgustiku. •• Eestis ligi 3000 projekti, mis nüüdseks on juba tehtud. •• Hulka raha, mida kohalik tegevusgrupp oma piirkonnas kasutab teenuste ostmiseks. •• 26 korda X konkurentsivõimelist töökohta, mis on loodud tegevusgruppide juurde. •• Hästi sõnastatud kohalikud vajadused. •• Teadlikkuse tõus meie maapiirkondade vajadustest. •• Meie-tunne. •• Ühtne ja valla piiridest laiemas visioonid ja kavad. •• Koos strateegia loomisega ka läbimõtestatud arengukavad lähiaastateks. •• Kasvanud piirkonna identiteet. •• Tekkinud paralleelne demokraatia lisaks omavalitsustele. •• Maainimeste oskused on tõusnud osalemaks otsustuse protsessis. •• Maainimeste hääl on kuuldav.
maamajanduse infokeskus Jäneda, Tapa vald, 73602 Lääne-Virumaa Tel: 511 2562, 515 6412 | või 384 9728 konkurss@maainfo.ee | www.maainfo.ee/leader/konkurss
7
Põllumees otsib kindlustunnet ühistegevusest Tulundusühistu Talukartul edukus ei ole tulnud kergelt, vaid kümne aasta pikkuse järjepideva töö ning oma liikmete koolitamise järel. Signe Kalberg Kõige alguses ehk aastal 1997 loodi mittetulundusühing Eesti Kartul. Kuid üsna pea sai selgeks, et MTÜ ei suuda oma liikmete huve turustamisorganisatsioonina täita. Ta oli küll riskivaba mudel koostööks, kus puudus liikmevastutus, kuid ühiselt ja korduvalt investeerida sellesse polnud võimalik. Ühiselt oma toodangut turustada tundus olevat mõistlikum, kui püüda läbi lüüa üksinda. Kes vähegi uuris ühistegevuse eesmärke, sel sai selgeks, et ühistus on võrreldes üksiüritajaga väiksemad toodangu töötlemise, müügi ja logistika kulud. Lisaks väiksematele kuludele võib ühistu liige aga pühenduda oma peamisele eesmärgile ehk kartuli kasvatamisele. Nüüdseks ei mõtle tulundusühistu Talukartul liikmed enam sellele, kas ühise mütsi all tegutsemine on kasulik või mitte. Plusse võib üles lugeda kahe käe sõrmedel ja appi võtta varbadki. Neid uksele koputajaid, kes soovivad toimivasse ja tugevalt jalul seisvasse ühistusse liituda, on aga mitmeid. Alguses olid kõhklused Et Talukartuli asutajaskond oli nii suur ja huvi loomise vastu aitas üle saada ka kõhklustest, oli mitu määravat põhjust. „Nimelt läks kartulit kokku ostnud riiulfirma pankrotti ja paljud kartulikasvatajad said seetõttu suurt kahju. Kuna suurim kartuli pakendaja
Foto: Signe Kalberg
maksis toona kasvatajatele ebaõiglast hinda, pöörasid nad omakorda lootusrikka pilgu ühistu kui ühe võimaliku väljapääsu poole,” selgitas Peeter Rostin, ühistu esimene juhatuse esimees. Tegemist oli ikkagi paraja julgustükiga, sest mitte keegi ei osanud siis veel öelda, kas ühistu suudab konkureerida olemasolevate turuliidritega, kas liikmeskond on valmis vastu võtma ühiseid kohustusi. Juhatus oli aga veendunud, et kõik raskused on ületatavad, et ühistu liikmeid on võimalik panna ühte jalga käima ja ühtemoodi mõtlema. Ikka selles suunas, mis lõppkokkuvõttes kõigile kasulik. Algus oli raske, puudu oli käibekapitalist, selleks tõstis ühistu omakapitali suurust. Rostin meenutas, et kuna ühistus oli nii suuri kui ka väiksemaid tootjaid, siis erinevate arusaamiste lahendamisel tuli kõvasti vaeva näha. See tähendas ka selgitada isepäi otsustama harjunud liikmetele ühistu toimimise põhimõtteid. TÜ Talukartul juhatuse esimees Gustav Põldmaa, kes ise kasvatab kartulit Väike-Maarja ja Laekvere vallas ütles, et ühistu alustades oli tootmine praegusega kordades väiksem, tulemuslikkus on saavutatud investeeringute kaudu. „Ühistut ühistu nime pärast pole mõtet teha. Pseudoühistuid pole vaja, kes loodavad saada riigilt toetust ja sellega asi piirdubki.” Talupidaja Kalle Hamburg ütles, et kui algusaastatel vaatasid pangad ühistule viltu, siis
TÜ Talukartul Allikjärve küla, Roosna-Alliku vald kontakt: 53 029 729 (Aet Eensaar) info@talukartul.ee www.talukartul.ee
Pakkija Õnne Opivalovi käest käib läbi iga kartulipakk, mis poodi viiakse praegu juba tehakse uksed ise lahti. „Esimesed aastad käisin ühistu finantsjuhina pangas, müts näpus ja lõpuks oli see müts nii ära hõõrutud, et ei kõlvanud enam pähe pannagi. Nüüd on hakanud pangad ühistule teisiti vaatama. Talukartuli puhul pole ükski projekt raha puudumise tõttu ellu jäänud viimata.” Otsused saavad elujõu ühel häälel Kartulikasvatajad Leho Meltsa Vinni vallast ja Mati Mere VäikeMaarja vallast on tulundusühistu liikmed selle asutamisest peale. „Meeldib, et ühistu liikmed kõik
võrdsed, kogu tegevus lähtub ikkagi meie vajadustest. Enne me laua tagant ei tõuse, kui kõik on läbi arutatud ja ühel häälel otsus vastu võetud. Oleme koostööpartnerid, mitte konkurendid. Ühistust saame ka kartuli kohta kasvatusinfot, oleme kursis uute tehnoloogiatega, rääkimata kogemuste vahetamist,” ütlesid Meltsa ja Mere. Saksamaa kartuli sordiaretusfirma Solana esindamine oli ühistu jaoks strateegiline ettevõtmine. Kartuli puhul on seemne valik võtmeküsimuseks. Need liikmed, kes ise seemet ei kasvata, saavad seda osta kol-
Kommentaar
Võimas tootmisbaas hoiab ühistu tugevalt jalul
Kaul Nurm Eesti talupidajate keskliidu peadirektor
10 aastat tagasi aprillis Roosna-Alliku kartulihoidlas tööd alustanud tootmisliin võimaldab sorteerida, pesta ja pakendada kuni 1000 tonni kartuleid kuus. Signe Kalberg Roosna-Alliku liinilt tulev kartul pa kendata kse k ilekotti, millel peal suur kiri „Talukartul”. Igal kotil on ka kleeps, millel peale sordi ja koguse kirjas, millisest talust koti sisu pärit on. Tulundusühistu Talukartul tootmisjuht Aet Eensaar näitab kartuli teekonda laost kuni selleni, et pakitud kartul on valmis sõitma kauplusesse. Eelnevalt sorteeritud kartul siirdub pesemise ja pakendamise liinile. Peale pesu toimub viimane ja põhjalik inspekteerimine, mille käigus eraldatakse igasuguse defektiga kartul. Kui tootmisliini käivitamise algusaastatel soovisid kauplused saada rohkem pesemata kartulit, siis enne majanduslangust nõudis ostja peamiselt pestud kartulit, kuigi selle hind on pesemata omast mõnevõrra kõrgem. „Pestud ja pesemata kartuli nõudlus on suhteline, see sõltub nii aastast kui ka ini-
Foto: Signe Kalberg
meste ostujõust. Täna on see umbes pooleks,” ütles Eensaar. Kuigi Talukartul pakub Eesti tarbija le kümmet ma itsvat Solana kartuli sorti, eelistab perenaine ikka kollast ja muredat kartulit. „Aga eks see oleneb ka sellest ,mida parasjagu süüa teha tahetakse, kas putru või salatit. Näiteks kui salatit, siis sobib Princess, sest see sort segamisel ei lagune. Satinast saab aga kergema vaevaga ja palju maitsvama pudru või püreesupi,” soovitas Eensaar. Tu l u n d u s ü h i s t u p e a b tagama, et vanast saagist jagub uue ülesvõtmiseni. Ühistusse kuuluvad kartulikasvatajad toodavad aastas keskmiselt kokku 8000 tonni head söögikartulit, sellest Roosna-Alliku hoidlasse mahutab 5000 tonni, kuid igal liikmel on kodus ka oma hoidla. „Meil on arvestatud ligikaudsed kogused, mida meie lepingulised kliendid vajavad ja mis üle jääb, selle müüme nii-öelda vabale turule. Oleme kartulit müünud
mandiku kuni poole võrra odavamalt. See tähendab ka tulemuslikumaid investeeringuid, kuna tootmismahud on suuremad. Ühiselt põllumajandussisendeid ostes maksab ühistu üksikostjast soodsamat hinda. Ühine tootearendus ja reklaam tuleb ühistule kordades odavam kui üksiküritajal. „Ühistu poolt tagatud turg annab julguse investeerida, sest väiketootjat ei võta kaubanduskett kui võrdväärset partnerit, küll aga suure tootmismahu ja tagatud tarnetega ühistut,” märkis Talukartuli müügijuht Priit Siimon.
TÜ Talukartul areng •• 1997 kartulikasvatajaid ühendav MTÜ Eesti Kartul •• 2000 tulundusühistu asutamine 16 kartulikasvataja poolt •• 2000 tootmisbaas RoosnaAllikul rendipinnal •• 2000 sortimise, pesemise ja pakendamise liini soetamine •• 2003. aastaks 70% pestud ja pakendatud kartuli turust •• 2004 hoidla ostmine •• 2004 Saksa sordiaretusfirma Solana kartulisortide esindamine •• 2005–2008 hoidla renoveerimine •• 2006 seemnekartuli absoluutne turuliider (loobusime riiklikest sordivõrdluskatsetest, ühistul oli võimekus ise katsetada ja otsustada sortide perspektiivsuse üle) •• 2009 Nõmme turu Kartulikaubamaja avamine •• 2011 liikmeteks 10 kartulikasvatajat üle Eesti Allikas: TÜ Talukartul
Talukartuli tootmisjuht Aet Eensaar vaatab pakitud kartuli enne poodi saatmist üle.
ka Soome, Läti, Venemaale,” selgitas tootmisjuht. Kuigi eelmise aasta ikaldus tõstis kartuli hinda Venemaal ja sealsed ülesostjad on koputanud vist iga Eesti kartulikasvataja uksele, pole TÜ Talukartul suurema tulu nimel oma saaki sinna maha müünud. Ta on truuks jäänud siseturule, hoides hinna stabiilsena ja tagades, et poes oleks kartul olemas. Üle-eelmisel aastal Nõmme turul avatud Kartulikaubamajas müüakse umbes viis protsenti toodangust. „Turu kliendil on suurem valik valida kartulit vastavalt maitsele, menüüle või kasvatajale. Nõmme turult ostja on kindlasti teadlikum ja on oma lemmiku leidnud. Mõni nõuab ainult teatud kasvataja kasvatatud kartulit ja määrav polegi sort. Meie püüame tagada ostjatele nende lemmikud ja kasvatada vahelduseks ka midagi uut. Nii on ka kasvatajal põnevam,” selgitas Eensaar.
TÜ Talukartul on üks paremaid näiteid põllumajanduslikust ühistegev usest, kus ühistute töö põhimõtted ja juhtimise printsiibid on täiel määral rakendatud. Ühistud on maailmas tuntud demokraatia põhimõtetest lähtuv ettevõtluse vorm, mis teenib oma liikmeskonna huve ja lahendab nende probleeme. On oluline märkida, et ühistu kasum jaotatakse liikmete v a hel propor t siona a l selt nende osalusele ühistu käibes ehk majandustegevuses, mitte sissepaigutatud kapitali järgi nagu aktsiaseltsides ning üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl. Ka hju k s pole Eest is maja ndusl i k ü h istegev us väga laia lt lev inud. Kuigi talupidajad teadsid läänes tegutsevatest ühistutest, aga ka sõjaeelse Eesti ühistegevuse kogemustest juba üheksakümnendate alguses, ei arenenud ühistegevus Eestis kuigi jõudsalt. Põhjuseid selleks leidub mitmeid. Rahvas uskus kapitali võimu rohkem kui ühistegutsemise edusse, kuid puudusid ka ühistute juhtimise oskused ja kogemused. Nüüdseks on asjad juba nihkunud pisut positiivse-
masse suu nda. Posit iivsed näited ühistegevuses, nagu TÜ Talukartul, aga ka TÜ E-Piim, on julgustanud talupidajaid asutama uusi ühistuid. Tekkimas on üldine arusaamine sellest, et koos tegutsedes on võimalik edu saavutada ning saaduste töötlemise ja turustamise protsessis toodetud lisandväärtus ühistute kaudu tagasi suunata tootmise esmatasa ndisse eh k ta l lu. Koos tegutsedes on võimalik luua turvatunne ja teineteist kaitsta ärimaailmas peituvate riskide eest. Ü h istegev us vajab suuremat poliitilist tuge. Senini pole ühistegevus kui eriline ettevõtlusvorm olnud riikliku poliitika osa. Mitmed poliitikud pole teadv ustanud, et ü h istegev ust saab edu ka lt rakendada rahvusliku majanduse kasvatamise eesmärgil. Kuid oluline on see, et ühistud võiksid pakkuda probleemidele lahendusi ja teenida liikmete huve ka muudel elualadel kui põllumajandus.
8
Katri Klettenberg: hobused on meie pere elustiil Ruudi-Jaani talus kasvatatakse ja õpetatakse välja väga häid sporthobuseid, pakutakse boksiteenust ja ratsutatakse palju. Foto: erakogu
Kristiina Viiron Kümmekond silmapaari pöördub uudishimulikult sissetulijaid uudistama, kui Katri Klettenberg sporthobuste talli ukse avab. „Temal on täna tähtis päev,” osutab Katri noorele, kolmeaastasele täkule. „Ta läheb esimest korda paaritama.” Kolme siinset hobust – Ulrike R-i, Bingot ja Agadezi – kodus ei ole, nemad on pereisa Gunnariga Varssavis takistussõidu MKfinaalil. Enne võistlust aga tegid kõik neli kuu aega Hollandis trenni. „Hobune on vaja samamoodi vormi viia nagu sportlanegi,” täheldab Katri. „Keegi ei võta hobust boksist ega vii otse võistlustele.” Sama innukalt kui sporthobusedki, pöördub tulijate poole järgmine seltskond hobuseid koplis: paar poegimishakul mära, sälud ja ka üks vanur – tema on Klettenbergide tallu toodud kostile oma vanaduspäevi veetma. Kokku elab Ruudi-Jaani talus Viljandi külje all 30 hobust. Oma talus elavad Klettenbergid kuuendat aastat, enne seda toimetasid nad hobustega VanaVõidus rendipinnal. „Pead viis ühes tegema,” tõdeb perenaine Katri talu tegemistest kõneldes. Viis ühes tähendab hobuste, eelkõige väga heade sporthobuste kasvatamist ja väljaõpetamist, boksiteenuse pakkumist teistele hobuseomanikele, ratsaspordiga tegelemist – ratsutades ise ja õpetades noori ratsasportlasi. Viimatimärgitule saab peagi senisest rohkem pühenduda, sest PRIA toega on kohe-kohe valmimas maneež, millest on Klettenbergid kogu aeg puudust tundnud. Lisaks hõlbustab maneež arvestavalt pereisa elu, kes praegu – siis kui ta muidugi võistlemiste vahelt kodus on – paneb viis-kuus hobust autole ja sõidab Heimtalisse treenima. „Siis saame ka noori hobuseid paremini õpetada,” lisab Katri.
Hea hobune on nagu loteriivõit Maneeži valmimist ootavad nad tõesti pikisilmi. Kõrgeim eesmärk Katri kinnitusel on hobused nende pere elustiil. Nii tema kui ka Gunnar on mõlemad lapsest saadik sadulas ja ehkki Katri on ülikoolis õppinud proviisoriks ja Gunnar loomaarstiks, on hobused nende elus jäänud A-ks ja O-ks. Veterinaarina on Gunnar töötanud oma elus kolm kuud, Katri käib aeg-ajalt apteegis proviisoritele puhkepäevi andmas, et kutset mitte kaotada. Kui ilm lubab, ratsutab Katri ise ka iga päev, sest hobused ei või jõude seista. Noored hobused aga vajavad väljaõpet. „Oleneb sellest, kas Gunnar ja Kertu (pere vanim tütar – toim) on kodus, sõidan kas kolme... viie... seitsme hobusega,” kirjeldab Katri ja tõdeb, et noore hobuse saduldamine ei ole kerge töö – äkilise iseloomuga tegelaste taltsutamiseks on appi kutsutud ka vastavate kogemustega mehi. Talus on lisaks pererahvale hobustega toimetamas tavaliselt veel kaks inimest. „Üks neist on meiega olnud 17 aastat – tema loeb juba Gunnari mõtteid ka,”
muheleb Katri, rõõmustades, et on saanud omale abiks tõeliselt head inimesed. Müügiks on läinud hobused, kes nii oma talus sündinud ja üles kasvanud kui ka n-ö toorikud ehk noored hobused, keda Klettenbergid on teistelt kasvatajatelt ostnud ja välja koolitanud. Viimatimärgitud variant on Katri sõnul mõttekamgi, sest ostes kolm-neli aastat vana hobuse, võid talle juba peale vaadates aimata, kas temas on perspektiivi või ei. Oma talus sündinud varss tuleb aga nii ehk naa saduldada ja kui temast sporthobust ei saa, on võimalus müüa teda ehk hobihobuseks, mis aga pole nii äratasuv. „Et kasvatada üks tõeliselt hea hobune, tähendab, et samal ajal kasvab kõrval ka palju teisi hobuseid,” tõdeb Katri, lisades, et eesmärk peab muidugi alati olema kõrgeim. Auväärt sugupuu Hobusega võistlusel osalemine teenib ühtlasi ka tema turundamise eesmärki – võistlustel on ju asjaosalistele kõige paremini näha, milleks hobu suuteline on. Väga tähtis on ka hobuse
Sündmuste kalender •• 31. märtsil kell 10 Tartus koolitus: noorkarja tervishoiu korraldamine veisekarjas http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis •• 4. aprillil kell 9 PKI Eerika õppehoone auditooriumis C208 aianduse osakonna teadusseminar •• 5. aprillil Ida-Virumaal Kirderanniku koostöökogu: Leader-meetme infopäev •• 7. aprillil Toila vallamajas Kirderanniku koostöökogu: Leader-meetme infopäev •• 7.–8. aprillil kell 10 Kuressaares koolitus: piimakvaliteedi tagamine lüpsikarjas http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 8. aprillil kell 10 Pärnumaal infopäev: metsa- ja puidumõõtmine, harvestermõõtmine http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 8. aprillil Tallinnas infopäev: piimaperioodi vasikate tervishoid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 8. aprillil kell 10 Tartus infopäev: toidu sensoorne analüüs http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 8. aprillil Tartus kell 10 infopäev: mesindus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 8. aprillil kell 11 EMÜ Metsamaja (Kreutzwaldi 5, Tartu) ruumis 1A5 tulevikuenergia sihtkapitali projekti lõpuseminar. Osalemissoovist anda teada aadressil elis.vollmer@emu.ee •• 12. aprillil Jõhvis Kirderanniku koostöökogu: Leader-meetme infopäev •• 11.–18. aprillil Eesti kodanikuühiskonna nädal http://kodanikuuhiskond.ee/kava •• 13. aprillil Baeri maja: (Veski tn 4) maaülikooli kolmapäevaõhtud. Ülo Niinemets kutsub kaasa mõtlema teemal „Kuidas taimede „keel” mõjutab kliimat?” •• 14.–15. aprillil 2011 Tartus Leader-foorum •• 14. aprillil kell 10 Pärnus infopäev: praktiline metsakasvatus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 15. aprillil kell 9 PKI Eerika õppehoone auditoorium C208 aianduse osakonna teadusseminar
sugupuu. „Hobuseinimesed” juba teavad sugupuud, uurides, mille poolest üks või teine passiomaniku esivanem silma on paistnud. Katri nendib, et vahel on aga hea hobune nagu loteriivõit ka, nagu näiteks Novesta, kellega Gunnar võitis maailmakarika finaalis 12. koha, ent algul ei paistnud temas suurvõistluste perspektiivi olema. Siiski on ja oli temas meeletu hing ja tahtmine hüpata. Enamik Klettenbergide juures väljaõppe saanud ja seejärel ära müüdud hobuseid on ostetud Soome, mõnevõrra ka Venemaale. Eestisse müüdi viimane hobune kolm-neli aastat tagasi. Eesti hobusekasvatajate murekohaks on arstiabi lünklikkus. „Meie õnn, et meie läheduses on Eesti kõige suurema kogemusega hobuste seemendaja ja günekoloog Ulvi Martin,” ütleb Katri. „Aga hobuste lonkamist Eestis diagnoosida ei osata.” Kohati on ravi välismaal Eesti omast soodsamgi, lisaks plussina veel sealsete arstide kogemused. Näiteks käis Gunnar sel põhjusel kolmeaastase hobuse jalast luukildu välja võtmas hoopis Soomes. Kevadsuvine aeg kulub pereisal Gunnaril võistlemisele, kodus on ta siis harva käimas. Eesti rahvuskoondis kavatseb tänavu osa võtta kuueetapilisest rahvuste karikast, mistõttu läheb Gunnari suvega tänavugi nii nagu alati. Katri ise ei võistle, mis ei tähenda, et ta võistlustest üleüldse kõrvale jääks. Võistlejaid – lisaks Gunnarile võistleb ka pere vanim tütar Kertu – on vaja ju saata, kaasa elada, toetada jne. „Hobused on kasvatanud kohusetunde hästi suureks,” tõdeb ta. „Laiskus võib ju peal olla, aga ikka lähed ja teed. Eelmisel laupäevalgi (19. märts – toim) tõusime kell kuus ja sõitsime võistlustele.” Hobused ON Klettenbergide elustiil.
Hobukasvatus eestis Eesti ratsaspordi liidu peasekretäri Siim Nõmmoja sõnul on Eestimaal ligi 10 000 hobust. „Hobusekasvatus annab tööd paljudele, mitte ainult neile, kes ratsutavad või tallis töötavad, aga ka näiteks heinategijatele, ürituste korraldajatele jne,” märkis Nõmmoja. Tulu annab tema sõnul eelkõige ratsaspordiga seotud tegevus. „See on üks alternatiivne tegevus maal,” tõdeb ta. „Päris paljud on leidnud selles väljundi.” ••„Hobusekasvatus on sellest madalseisust, kuhu langesime üheksakümnendate keskpaigaks välja tulnud,” tõdeb Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevdirektor Krista Sepp. „Olukord on niisugune, et hobusekasvatusega on võimalik tegeleda, kui sa oled ettevõtlik, tunned aretust ja hobustega majandamist ning oskad oma hobuseid väärtustada.” •• Ka Sepp kinnitab, et ainuüksi aretustöö või ainult hobuste müügiga rikkaks ei saa. „Tuleb olla mitmekülgne ja rakendada või õpetada hobuseid oma oskustega teenima,” märgib ta. „Ratsaspordis on muidugi nii, et mida lähemale tipule jõuad ja mida paremad on tulemused, seda suuremad on panused, mida hobuste eest küsitakse ja ka makstakse. Julgustan kõiki oma võimete kohaselt hobusekasvatusega tegelema ja kui ka kohalikele tõugudele makstavate toetustega arvestada, on võimalik Maarjamaalgi häid tõuhobuseid kasvatada.”
www.estsporthorse.ee
•• Sepa sõnul on hobuste arvukus viimastel aastatel Eestis suurenenud, kuid hobukasvatus on otseselt peegelpildiks majanduse käekäigule. Kui Eesti majandus on tõusuteel, elavneb hobuste turg ja neid noori peresid, kes oma lastele eesti või tori hobuse ostavad, on järjest rohkem. •• EHS-l on viis haruseltsi: Eesti hobusekasvatajate haruselts; Tori hobusekasvatajate haruselts; Eesti raskeveo hobusekasvatajate haruselts; Trakeeni hobusekasvatajate haruselts; Araabia hobusekasvatajate haruselts. •• Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts ühendab hobusekasvatajaid, kes püüavad kasutada järeltulijate saamiseks ka rahvusvahelist genofondi (importides välismaised täkkusid või nende spermat). ESHKS kuulub ka Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni. „Rohkem kui kolmandik Eestis sündinud varssadest on sporthobuste tõuraamatus,” tõdeb ESHKS-i juhatuse esimees Raigo Kollom. •• Kollomi sõnul on selts seisukohal, et kogu hobustega seotu Eestis peaks olema üks hobumajandus, mis ei elatu toetustest, vaid tasub tulevikus ilma nendetagi ära. „Püüame pidevalt tõsta hobuste kvaliteeti ja võita seeläbi turgu,” täpsustab Kollom. „Hobusekasvatuse eesmärk peab olema vastata turu nõudmistele.”
www.ehs.ee
www.ratsaliit.ee
•• 15. aprill kell 10 Rakveres infopäev: loomakaitseseaduse rakendamine tapalindude käitlemisel http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 20. aprillil kell 10.30 Pollis infopäev: puuviljade ja marjade töötlemisseadmed väikeettevõtjale http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 27.–29. aprillil Võrus ja Järvseljal koolitus: endiste põllumaade metsastamine – ökonoomilised ja metsakasvatuslikud aspektid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 28.–29. aprillil Rakveres koolitus: piimakvaliteedi tagamine lüpsikarjas •• 5. mail kell 10 Tartus infopäev: tööohutus põllumajandusettevõttes http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 5.–6. mail Pärnumaal koolitus: riskijuhtimise põhimõtete rakendamine karjatervise programmides http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 5.–13. mail Järvamaal: koolitus erametsaomanikele http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 6.–8. mail Eesti Näituste messikeskuses mess Aiandus 2011 •• 11. mail kell 17 Baeri maja (Veski tn 4) maaülikooli kolmapäevaõhtud. Rando Värnik kutsub arutlema teemal „Maaelu võimalikkus Eestis?”. •• 12.–13. mail Tartus maaülikooli tehnikainstituudi ja taastuvenergia keskuse koostöös toimub konverents „Biosystem Engineering”. http://bse.emu.ee/ •• 12. mail Tartus kell 10 infopäev: metsahindamise arvutusmetoodikad ja hindamismudelid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 13. mail kell 10 Võrus infopäev: piimaperioodi vasikate tervishoid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 13. mail Võrus kell 10 infopäev: lüpsilehmade poegimiseelne ja -järgne tervishoid http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 19.–20. mail Tartus ja Järvseljal koolitus: metsade hooldamine ja hooldusraied http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/ •• 20. mail Järvseljal kell 10 infopäev: praktiline metsakasvatus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
Elu Maal väljaandmist toetavad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Põllumeeste Keskliit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Eesti Maaülikool, Eesti Ratsaspordi Liit, Eesti Hobusekasvatajate Selts, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Maamajanduse Infokeskus.