KEVAD 2012 Erilehe koostas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Terje Kõrm, terje.korm@epl.ee, tel 680 4514. Toimetaja: Signe Kalberg, tel 680 4408.
Järvamaa põldur hoiab kindlat sihti Järvamaa põllumajandus toetub kolmele vaalale ehk Väätsa, Aravete ja Estonia suurmajandile, kes on suunanäitajad kogu Eestis Signe Kalberg
Foto: Signe Kalberg
Suurmajanditele on tihtilugu viltu vaadatud. Veel 25–30 aastat tagasi sõimati neid näkku ja selja taga punaparuniteks, sest toonased kolhoosijuhid Endel Lieberg, Alar Ainumäe ja Heino Marrandi valitsesid majandit kindlal käel ja omatahtsi, tegemata suurt välja Moskva eeskirjadest. Juba siis kujundasid nad kohalikku elu, olles suurimad tööandjad, kel oli raha ehitada külla või alevisse koolimaja, vanadekodu, lasteaed või kodusid oma töötajatele. Eesti esimene biogaasitehas asub Aravetel „Meie majandi sõnnikumajandus saab lahenduse koos aprillis käiku mineva biogaasitehasega, mis on Eestis esimene,” kinnitab Aravete Agro OÜ juht Leonid Linkov. 5,5 miljonit eurot maksva biogaasitehase võimsuseks on kavandatud ligi kaks megavatti ning elektritootmises tekkiva soojusenergiaga kavatsetakse kütta Aravete aleviku kortermaju. Maksumusest 1,5 miljonit on euroraha. Biogaasitehas hakkab töötama 1759-pealise lüpsikarja ja 1600 noorlooma tekitatud sõnnikuga. „Viimase kümne aastaga oleme investeerinud keskkonnanõuete täitmisesse 7 miljonit eurot. Kui viimati käis meid keskkonnainspektsioon kontrollimas, ei leitud siit ühtegi rikkumist,” märkis Linkov. Aravete majand oli Eestis ka esimene, kus 2008. aastal hakkas tööle kaheksa robotiga lüpsilaut, mis oli isegi Euroopas tolle aja kohta suurim. Piimatoodang kasvas 15–20 protsenti, praegu on robotfarmi toodang 10 000 kg, majandis keskmiselt 8400 kg lehma kohta aastas. Iga päev viiakse 36–38 tonni Aravetel toodetud piima ümbertöötamisele Leetu. Nagu teised suurmajandid, on ka Aravete üks valla suuremaid tööandjaid. Aastal 1987 andis kolhoos tööd 800 inimesele, nüüd on töötajaid 107 ja neid peaks viie aasta pärast olema paarikümne võrra vähem: tehnoloogia täiustamine toob kaasa ka töökohtade vähenemise. Kõige raskem aeg oli majandile
Leonid Linkov ja pooleliolev biogaasitehas
1999. aasta, kui Venemaa turg lõi Eesti seakasvatajate nina ees ukse kinni ja majand lõpetas seakasvatuse. Rasked aastad olid ka 2003 ja 2008, kui piima kokkuostuhind langes tootja jaoks drastiliselt. „Maksime iga päev tootmisel peale 35 000 krooni ja nii poolteist aastat,” tunnistab Linkov. OÜ Estonia – põllumajanduskontsern Kui Aravete majand sai oma vitsad sigade Venemaale turustamisega kätte tosin aastat tagasi, siis üks Eesti edukamaid ühismajandeid OÜ Estonia on sunnitud seakasvatusest loobuma tänavu. Juhatuse esimehe Ain Aasa sõnul jääbki alles vaid piima- ja noorkari, keda kokku on ligi 3400. OÜ-st Estonia tuleb rääkida kui põllumajanduskontsernist, sest emafirma kõrval tegutsevad tütarfirmadena Kabala Agro OÜ, Sõrandu Farm OÜ ja Estpig OÜ. Kõrgajal töötas kolhoosis 800 inimest, praegu on töötajaid 134. Lõviosa neist on seotud tootmisega, sest 1690 lehmaga lüpsikari peaks edaspidi kasvama 3000-ni. Iga päev veetakse Laeva meiereisse Estoniast 50 tonni piima.
„Oleme piima kokkuostja jaoks väga atraktiivne, sest suudame toota kümnekilomeetrises raadiuses 50 tonni piima päevas. Milline transpordikulude kokkuhoid!” märgib Aasa. Oskustööjõud on hinnas Väätsa Agro on tootmiskvoodilt Eesti suurim piimatootja. Ettevõtte aastane tootmiskvoot on 13,9 miljonit liitrit. Ettevõttele kuulub 4160 hektarit maad, millest 1718 hektarit on otseses omanduses. Farmis on 3386 looma, kellest 1685 on piimalehmad. Kuigi töötajate arv on võrreldes 1990. aastaga poole võrra kahanenud, on Väätsa Agro 140 töötajaga, nagu teisedki Järvamaa suurmajandid, valla suuremaid tööandjaid. Juhatuse esimehe Tiit Tuuleveski arvestust mööda on loomakasvatusega seotud töötajaid ligi 70, taimekasvatuses ligi 40, ülejäänud on tegevad juhtimise ja abitootmisega. „Kvalifitseeritud tööjõud on suur defitsiit ja kallis. Oskuste ja teadmistega töötaja leidmine kujuneb lähituleviku põhiprobleemiks,” tunnistab ta. Keskkonnahoid on Väätsal kogu aeg au sees olnud ja mitte ainult sõnades. Viimased suuremad eestiaegsed investeeringud läksid sigala ja farmi lägahoidlatele, silohoidlale ja kütusetanklatele. Tuuleveski sõnul ongi suure majandi eeliseks tootmisvõimsus, tööviljakus, efektiivsus. Kasutada saab suhteliselt suurt rahasummat ja suunata seda just olulisele. „Puudusteks loen suhteliselt suurt inertsi, suurusega kaasnevaid lisasid, nagu näiteks korterid, üldse kommunaalmajandus, administreerimine. Suur on alati soositud märklaud kõikvõimalikele kontrollidele ja inspektsioonidele, sellega kaasneb bürokraatia ja aruandlus,” ütleb ta. Tuuleveski lisab, et kuni 2007. aastani läks majandil päris normaalselt. Edasi on areng seiskunud. „Kogu aur läheb põhitegevusest ehk põllumajandustootmisest kõrvale, tasume 2007. aastal omanikele lahkelt antud laene, saneerime ja vaidleme kohtutes. Kuid vaatamata sellele, kes iganes meie omanikuks on, jätkub Väätsa põldudel ja lautades tootmine,” kinnitab ta.
Sargvere PÜ – targu talitades tuleb majandusedu Signe Kalberg Kui Toomas Uusmaa tuli 1980. aastal pärast Tihemetsa sovhoostehnikumi lõpetamist tehniku-mehaaniku paberitega Järvamaale toonasesse Lenini-nimelisse kolhoosi, ei osanud ta aimatagi, et kunagi juhib ta kogu tootmist. Paide vallas oskuslikult majandades on ta hoidnud firmat kasumis ka majanduslanguse ajal. „Kui vaid üks kroon on taskus, siis kahte krooni kulutada ei saa,” avaldab ta majandusedu saladuse. See on võimaldanud uuendada lautu ja ligi 40 töötajale on püütud maksta isegi Järvamaa keskmisest veidi kõrgemat palka. Kui suur kolhoos lagunes, alustas 1990. aasta alguses tegevust väiksem Sargvere ühistu, mis hakkas haldama maid ja piimakarja. 1993. aastal valiti Uusmaa Sargvere PÜ juhatuse esimeheks. 2005. aastal renoveeriti põhjalikult 30 aastat vana Sargvere suurfarm nüüdisaegseks 300 loomale mõeldud vabapidamislaudaks. 2008. aastal rekonstrueeriti 600 loomakohaga noorkarjalaut. Uusmaa sõnul investeeris majand
Foto: Signe Kalberg
Toomas Uusmaa
kolme aastaga ligi 30 miljonit krooni ehk ligi 2 miljonit eurot. Euroraha toel oleks vaja ette võtta veel ühe 300-pealise lüpsilauda ehitamine, mis läheks maksma 1,3 miljonit eurot. Uusmaa sõnul annaks see toodangus suure võidu, kuna torusselüpsiga laudas on piimatoodang viie liitri võrra väiksem. Uue laudaga suureneks ka piimakari 100 pea võrra. Põllumajandusühistus annab lehm aastas piima ligi 7000 kg, suurfarmis isegi 8000 kg aastas. Päevas jõuab Laeva Meiereisse 500-pealiselt piimakarjalt 10–10,5 tonni piima. Majandi juht on seda meelt, et kari peab saama väljas käia,
olgu selle hinnaks kas või piimatoodangu langus. Peale lehmade on ühistul ligi 800 noorlooma. Osa Sargveres kasvanud pullidest on müüdud Türgimaale. Toomas Uusmaa on Andrease ja Sanderi isa. Noorem poeg Sander läks maaülikooli põllumajandust õppima ja see teeb isa meele rõõmsaks – firmal on tulevikku. Majandi juht peab Uusmaa meelest olema selline, kellel on kõikidest töödest ülevaade ja oskused neid vajaduse korral ka ise teha. Ta leiab, et tänapäeval põllumajanduse tippspetsialistiks õppinul peaks vastava õppeasutuse lõpetades olema ka õigus ja oskus töötada võimalikult paljude põllumajanduses kasutatavate masinate ja agregaatidega. Väiksemas majandis peab töötajatel olema mõistust ja lahtised käed mitme töö peale. Uusmaa tunnistab, et kuigi vahel on kimbutanud teda muremõtted, hoiab majandis kinni vastutustunne maa ja inimeste ees. „Kui oled firmas suuromanik, siis ei saa niisama ära. Põllul on kerge lasta võsastuda, teda uuesti viljakandvaks harida on märksa raskem,” ütleb Uusmaa.
Põllumees hoiab maa viljakandvana Enn Reismann
Järvamaa Põllumeeste Liidu juht Esialgu MTÜ Järvamaa Tootjate Ühenduse nime kandnud liit alustas organiseeritud tegevust 22 aastat tagasi. Paari aasta eest vahetasime nime Järvamaa Põllumeeste Liiduks. Meie 22 liikme kasutuses on ligi 40 000 ha haritavaid maid. Kõige suuremal liikmesfirmal Estonia OÜ-l on viljeluseks valdusi 5755 ha, seevastu pinnalt väikseimal, seakasvatusele spetsialiseerunud AS-il Sõmeru 510 ha. Liidu liikmete nimistus on toimunud aastate jooksul mõningad muudatused ja aegugi on olnud igasuguseid, aga pankrotiga pole meilt lahkunud keegi. Liidu olulised tegevused on varustada liidu liikmete juht-
kondi nende tööks ja majandustegevuseks vajaliku teabega, korraldada kohtumisi teabevaldajate ja edastajatega, korraldada õppetegevust, osaleda delegatsioonide koosseisus eri kohtumistel jne. Veeseadus, mille sätted määravad üldisemalt öeldud keskkonnahoiu, muutub põllumajandustootjate jaoks karmiks ja üha nõudlikumaks. JPL-i nimistus olevatel firmadel on praeguseks käigus u 25 uut tootmishoonet, milles loomakohti on 300 ja rohkem. Eesti Vabariigis peab neil ainsana EL-is olema keskkonna kompleksluba, mille sisus määratud ja täiendatavad nõuded kuuluvad igal aastal nii keskkonnateenistuse kui ka keskkonnainspektsiooni topeltkontrolli alla. Põllumajandustootjaid on palju kordi nimetatud suurteks
reostajateks, mis praeguseks loodud tootmistingimustes tundub tõsiselt ülepakutuna. Lubatud heintaimede niitmisest mahajäänud mass, metsade kõdunemisjääk, fekaalide ja reovee segamisel saadud kompost jne tunduvad küll suuremad reostajad. Seevastu oleme veendunud, et põldurid roheliste taimede kasvatajana on meie riigis peamised hapniku tootjad. Järvamaa on endiselt üks tugevamaid põllumajanduspiirkondi. Meie liikmete jaoks on tähtis tootmine ja kaasabi selle arengule. Usume, et enama tähelepanu korral põllumajanduse käekäigule on kümneprotsendisele ekspordipanusele veel võimalik oluliselt lisa saada, pealegi on sellega kindlustatud odav loodushoid ja riigikaitsefunktsioon.
2
Maamajanduseriala parimad on valitud alale ustavad Maaelu Edendamise Sihtasutus tänab ja tunnustab õpetajaid ja õpilasi, kes maamehetarkuse jagamisse ja omandamisesse on kõige tõsisemalt suhtunud. Priit Liiviste Parima maamajanduseriala õpetaja austava nimetuse saanud Pärnumaa kutsehariduskeskuse aiandusala õpetaja Erna Gross soovis õpetajaks saada juba noore neiuna, ent esialgu viis tee teda hoopis taimede põnevasse maailma. „Õpetajaks tahtsin ma saada kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist – tookord käsitöö, joonestamise ja joonistamise õpetajaks. Aga ma ei julgenud sisseastumiseksamitele minna, sest seal oli vaja kipspead joonistada. Arvasin, et ma ei oska inimest joonistada ja valisin toonase Tallinna pedagoogilise ülikooli asemel Eesti maaülikooli ning agronoomia. Pärast lõpetamist töötasin kolm aastat agronoomina ja selle kõrvalt juhendasin pensionäride käsitööringi,” räägib Erna Gross oma õpetajatee algusest. Ühel päeval, kui ta lastega liivakasti serval istus, tuli tollane Tihemetsa sovhoostehnikumi õppealajuhataja Erna juurde ja kutsus teda õpetajaks. Ja niimoodi siis 1. septembril 21 aastat tagasi astus ta klassi ette. „Pedagoogilist haridust mul ei olnud, aga kui olin aasta aega õpetajana juba tööd teinud, siis leidsin, et tuleks seda ala ikkagi õppida. Asusin Tartu ülikooli filosoofia teaduskonda pedagoogikat õppima,” lisab Gross. Õpetaja suurim rõõm on tark õpilane Kogemuse kasvades tuli Erna Grossil hakata õpetama üha rohkem õppeaineid ja tegema õppetöö juhtimise tööd, mille tarvis tuli käia ka mitmel juhtimiskoolitusel. Seejärel otsustas õpetaja haridusteed jätkata ning omandas Tallinna ülikoolist pedagoogika magistrikraadi. „Rõõmu ja muret teeb mulle täpselt üks ja sama – õpilased. Õpetaja kõige suurem rõõm on see, kui õpilane on temast targem. Kui sa näed, kuidas ta kasvab ja areneb ja kuidas ta ala vastu huvi tunneb. Ta tuleb ja räägib sulle, mida põnevat tema on teinud, jutustab oma kogemusi ja see on kõik ääretult huvitav ja vahva,” kiidab Gross. Õpetaja sõnul on kõige suurem mure selles, kuidas aidata õpilast sellel teel, et ta jõuaks
aianduses edasi või et tema maailmanägemine muutuks niiöelda normaalsemaks. Et ta näeks – taim on „kes”, mitte „mis”. Eelkõige paneb muretsema see, kuidas õpilastes huvi tekitada, et nende motivatsioon oleks võimalikult kõrge. See sunnib ka õpetajat õppima, et ta oskaks õpilast järjest rohkem aidata. Erna Grossi käe all õppinud inimeste vanused on äärmiselt erinevad – kõige noorem õppija on olnud viieaastane ning kõige vanemal õppijal oli turjal suisa 92 aastat. Erinevates seltsingutes ja ühingutes õpetamas käinuna nendib kogenud pedagoog, et üha enam märkab ta aiandusalase huvi kasvu inimeste seas. Kuidas on tema arvates olukord noorte seas? „Ma olen selle peale päris palju mõelnud, et kui üks laps lõpetab üheksanda klassi, kes siis valib maaeriala ja kes linnaeriala ning kui motiveeritud on seesama laps peenraid rohima, taimi paljundama ja kasvuhoones kuuma käes olema. Päris raske on teismelisel poisil-tüdrukul seda valikut teha, et hakata maal elama ja maatööd tegema. Ma ei arvagi, et ta peaks selle valiku kohe tegema, ma märksa rohkem hindan neid, kes on ära proovinud ka midagi muud ja leidnud, et nad ikkagi tahavad maal elada,” mõtiskleb Gross. „Kuigi tänapäevane aiandus ei tähenda sugugi ainult maal elamist, on ju väga suured aiandid, mis asuvad linnades ja linna ääres. Seal on täpselt samamoodi vajalik armastus taime vastu, hoolikus, kohusetunne ja soov näha oma töö tulemust,” lisab ta. Tähtis on meelepärane töö Parima maamajanduseriala õpilase tiitliga pärjatud Annes Välk lõpetas veebruarikuus edukalt õpingud Luua metsanduskooli metsanduse erialal. Metsanduse erialani jõudmine oli tema sõnul asjade loogiline käik, kuigi metsandusel ei ole tema peres väga pikka traditsiooni. „See kujunes lihtsalt aja jooksul niimoodi välja. Mul olid enne Luua metsanduskooli lühiajalisemad ja episoodilisemad kokkupuuted metsandusega, selles mõttes oli Luua kool loomulik jätk või teadlik valik peale eelnevaid katsetusi selles vallas. See valdkond tundus üleüldse
minu jaoks kõige sobivam,” selgitab Annes Välk. Hetkel töötab Välk ühes IdaVirumaa ettevõttes ning tegeleb seal põhiliselt metsanduslike tööde järelevalvega ja metsa hindamisega. See viimane lisandus õppetöö käigus, aga Annese meelest on see selline osa metsandusest, mis võtab päris hästi kokku metsanduskooli õppe. Seal on vaja tugevat teoreetilist ettevalmistust ja oskusi. Tööde hindamine ja mõõtmine on konkreetsem, aga metsa hindamine ja metsa takseerimine on kompleksne tegevus. „Varem olin ma kokku puutunud praktilise metsandusega nagu raied, aga huvi metsa hindamise vastu tuli praktika ja kooli käigus,” nendib ta. Maal elamise ja töötamise võtmeks peab Annes seda, et tuleb leida sobiv töö ja meelepärane viis vaba aja sisustamiseks. „Minu jaoks on oluline, et ma saan tegutseda mulle meeldivas valdkonnas. Usun, et see on kõikide inimeste jaoks äärmiselt oluline tingimus. Kui see on olemas, siis leiad sa tahet ja motivatsiooni korraldada oma elu nii, et maal ei oleks igav olla ja elada. Minu jaoks on olulised ka võimalikult head sportimistingimused. Mets ise pakub neid ka päris palju, aga ma pean aluseks seda, et spordi infrastruktuur oleks hästi arendatud.” Kodutalu ootab peremeest Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli põllumajanduse eriala veebruarikuus lõpetanud Madis Liesment, kes samuti parima maamajanduseriala õpilase tiitliga pärjati, jõudis valitud erialani üsna pragmaatilistel põhjustel. „Esialgu käisin ma gümnaasiumis kümnenda klassi ära, sain hakkama, aga kodutalus otsustasid vanemad vennad isale mitte appi jääda ja siis otsustasin ma ise põllumehe ameti selgeks õppida,” ütleb Madis Liesment. Esimese erialase välismaal töötamise kogemuse sai noormees kooliajal Prantsusmaal kolmenädalase intensiivse töö käigus maheköögiviljakasvatuses. Sellele järgnes aga 2011. aastal juba pikem kostöö ühe Austria mahefarmiga. „Austrias olin kokku kuus kuud, eelnevalt 2009. aastal olin
Foto: Helen Gross
Mullu novembris andis Maaelu Edendamise Sihtasutuse tunnustustas Türil Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja lõikuspeol Erna Grossi.
Erna Gross tänaste aianduse õpilastega.
Foto: erakogu
Foto: erakogu
Parima maamajanduseriala õpilase tiitliga pärjatud Annes Välk lõpetas veebruarikuus edukalt õpingud Luua metsanduskooli metsanduse erialal.
seal ühe Euroopa projekti raames kaks kuud ja kuna tutvus jäi alles, siis küsisin, kas võiksin seal teha ka oma pikema praktika. Töötasin veiselaudas – igal hommikul ja õhtul lüps, vahepeal muud põllumajanduslikud tööd, kaasa arvatud uue lauda ehitamine,” selgitab Madis. Kui farmi juht nädalaks puhkusele sõitis, tuli tal täita ka tegevjuhi kohuseid ja jälgida, et kõik vajalikud tööd farmis kindlasti tehtud saaksid. Lähitulevikus kavatseb Madis Liesment kindlasti kodutalus oma isale toeks olla, kuigi meeles mõlgub ka väliskogemuse pagasi täiendamine. Maal elamise ja töötamise kohta usub ta, et piisava motivatsiooni korral on kõik võimalik. „See elu on siin natuke teistmoodi. Endal peab tahtmist ja huvi olema. Kui julgust ja pealehakkamist on, siis soovitan seda. Aga see vajab kõva tahtmist,” tõdeb Liesment maale elama asumisest rääkides.
Madis Liesment kodus viljakoristusel.
Tosin aastat tunnustust •• 2011. aasta lõpus tunnustas Maaelu Edendamise Sihtasutus taas parimaid maamajanduseriala õpilasi ja õpetajat. •• Parimaid valides arvestatakse õpilaste puhul alati nii keskmist hinnet kui ka osalemist kooli tegemistes ka õppetöövälisel ajal ning positiivset hinnangut ettevõttepraktikale ja osalemist kutsevõistlustel. •• Parimat õpetajat valides on oluline, et õpilased õpetajat hindaksid, ta oleks avaldanud ainealaseid publikatsioone, valmistanud õpilasi ette osalemaks kutsevõistlustel ja osalenud ka õppe-
materjali koostamisel. •• Aunimetusi jagabki Maaelu Edendamise Sihtasutus selleks, et tänada ja tunnustada õpetajaid ja õpilasi, kes on maamehetarkuse jagamisse ja omandamisse kõige tõsisemalt suhtunud. •• Parimaid valib Maaelu Edendamise Sihtasutus koos põllumajandusministeeriumi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja sihtasutusega Kutsekoda. •• Esimest korda tunnustati parimaid õpilasi ja õpetajaid 1999. aastal C. R. Jakobsoni Sihtasutuse ja põllumajandusministeeriumi eestvedamisel.
3 Luua metsanduskool läks konkursile iseennast tundma õppima Kristiina Viiron Sihtasutuse Innove korraldataval kutsekoolide kvaliteediauhinna konkursil on head taset näidanud Luua metsanduskool, kes on noppinud lausa kaks auhinda. 2010. aastal pälvis kool Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhinna, 2005. aastal pidas konkursi žürii kooli personalitööd eripreemia vääriliseks. Luua metsanduskooli direktori Haana Zuba-Reinsalu sõnul ei olnud konkursist osavõtu eesmärgiks kvaliteediauhind omaette, vaid hoopis iseenese tundmaõppimine. „Kes me oleme, kes on meie sihtgrupid, millised on meie eesmärgid, kuhu tahame jõuda jne,” märgib ZubaReinsalu, tõdedes, et konkursil osalemine tähendab oma organisatsiooni põhjalikku tundmist.
„Kaasasime inimesi eesmärkide seadmisel ning viisime sisse orga nisatsiooni mon ito or i m i s e s ü s t e em i . Pärast mitut aastat tööd tundsime vajadust ka välise hinnangu järele, et näha ennast võrdluses teiste koolidega,” selgitab direktor, mida koolil tuli juhtimiskvaliteedialase täiuslikkuse printsiipidel põhineval konkursil osa lemiseks ette võtta. Tema sõnul oli kvaliteediauhinna konkursile minek nagu sõit olümpiamängudele, sest osalemise eeltingimusena tuleb koolil täita kvaliteedijuhtimise mõistes teatud tingimused. „Auhinnaga kaasnes kindlasti ka vastutuse suurenemine ja äratundmine, et paigalseis ei tule kõne allagi, sest meid ümbritsev keskkond muutub nii kiiresti. Et edasi minna, see tähendab paremaks saada, tuleb kii-
Foto: Innove
Vasakult Haana Zuba-Reinsalu, Luua metsanduskooli direktor ja tema meeskond: Anu Vaagen, Veiko Belials, Aino Mölder ja Evelin Saarva
relt kohaneda,” tõdeb ZubaReinsalu. „Põhimõtteliselt liigume järgmisele Demingi ringile.” (planeeri-teosta-kontrollikindlusta – K. V.)
Koolijuhi seisukohast näeb Haana Zuba-Reinsalu kvaliteediprogrammis osalemise kasu mõttemaailma muutumises. „Kõik meid ümbritsev – organi-
satsioon tervikuna, inimesed, suhted, töökeskkond, tulemused – on üks suur süsteem, mis on seotud paljude teiste süsteemidega,” selgitab ta. „Et muuda-
tusi juhtida ehk paremaks saada, tuleb mõista tervikut ning õppida vigadest, sest otsusel on põhjus ning tagajärg.” Ta julgustab kutsekoole kindlasti kvaliteediauhinna konkursil osalema, et oma asutust põhjalikult tundma õppida ning seda hästi juhtida. Innove eestvedamisel korraldati kutsekoolide kvaliteediauhinna konkurss esmakordselt pilootprojektina aastal 2003. Selle eesmärgiks on tõsta koolide õppe taset ja juhtimise efektiivsust, juurutada koolispetsiifilisi enesehindamise põhimõtteid ja meetodeid, levitada parimaid kogemusi, tõsta koolide ma inet ning kindlasti avaldada tunnustust edumeelsematele organisatsioonidele. Kõik kutseõppeasutused on oodatud osalema 2013. aasta konkursil.
Tööturg nõuab koolidelt uusi erialasid Foto: Rauno Volmar / EPL-i arhiiv
Maamajanduserialasid õpetavad kutsekoolid on sel aastal avanud või avamas mitu uut põnevat eriala. Kristiina Viiron Järvamaa kutsehariduskeskus hakkab sügisest välja õpetama loomaarsti abilisi ja kalakasvatajaid, Olustvere teenindus- ja maamajanduskool aga alustas selle aasta jaanuaris mesinike koolitamist. Luua metsanduskool peab plaani lisada erialade valikusse jahinduse. Järvamaa kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi sõnul sai mõlema uue eriala avamise tõukeks signaal tööjõuturult, kus on tekkinud vajadus vastava ettevalmistusega spetsialistide järele. Näiteks praegu töötavad loomaarsti abilised on oma oskused hankinud n-ö meistri käe all, vastavat taseme-
õpet ei ole seni ükski kool neile andnud. „Loomaarstid vajavad eriharidusega abilist, nemad algatasid ka kutsestandardi väljatöötamise,” osutab Marrandi. Kuna loomaarsti abilisi, kellel pole eriharidust, töötab meie loomakliinikutes küllaltki palju, on esimene vastuvõtt suunatud just neile. Seetõttu hakkab õppetöö toimuma paindlikus vormis ja suur rõhk on praktilistel töödel. Õpe hõlmab nii suuri kui ka väikseid loomi – õpitakse loomade anatoomiat, haigusi ära tundma, abistaja töövõtteid, aga ka näiteks tööohutust, klienditeenindust jms. Marrandi nendib, et mingil määral võib loomaarsti abilisele antavaid teadmisi-oskusi võrrelda kunagise veterinaarvelskri omadega, kuid sarnasteks neid
Kuna loomaarsti abilisi, kellel pole eriharidust, töötab meie loomakliinikutes küllaltki palju, on esimene vastuvõtt Järvamaa kutsehariduskeskuses suunatud just neile.
siiski pidada ei saa. „Siis kehtisid erinevad seadused ja nõuded kui praegu,” täheldab ta. Loomaarsti abilise õpe toimub keskhariduse baasil, esimesel aastal, nagu juba nimetatud, ootab kool õppima sel alal töötavaid inimesi. Hiljem saavad eriala õppima asuda ka n-ö tavalised keskharidusega inimesed, kes huvituvad loomadest ja näevad oma tulevast elukutset loomaarsti abilisena.
Uuele erialale võetakse vastu vähemalt 20 õpilast, õppetöö läheb lahti septembrikuus ja kestab poolteist aastat. Kalakasvandus vajab töötajaid Teise uue eriala kalakasvatuse õppimiseks kulub üks aasta ja õpe toimub samuti keskhariduse baasil. Plaanis on vastu võtta vähemalt 15 inimest. Õppima oodatakse nii juba
kalakasvandustes tööl olevaid inimesi kui ka otse koolipingist tulnuid. Marrandi märgib, et kalakasvatuseriala avamist võib nimetada ka taaselustamiseks, sest kunagi ligi 20 aastat tagasi õpetati seda praeguse kooli eelkäijas Türi näidissovhoostehnikumis. Praeguse õppe jaoks on aga valminud uus õppekava. Ka kalakasvatuseriala avamise puhul sai otsustavaks tööjõuturu vajadus – Eestisse on rajatud hulgaliselt kinnise süsteemiga kalakasvandusi, mis vajavad väljaõppinud tööjõudu. Kalakasvatuse tarvis on koolil soov rajada ka enda väike kalakasvandus-õppebaas. Mõlemal erialal õppimine on tasuta ja dokumente hakkab kool vastu võtma juunikuus. Mesinikud juba koolipingis Juba kolm kuud on 24 õppurit teadmisi kogunud mesinike erialal Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis. Tegemist on samuti kunagise eriala taaselustamisega, pikki aastaid ei
ole vahepeal mesinikke Olustveres õpetatud. Mesindusõpetaja Jaak Riisi sõnul on õppe eesmärk koolitada tegevmesinikke, kes teeniksid mesindusega endale elatist. Esimene grupp õppureid ongi kokku tulnud juba mesinduskogemustega inimestest. „Huvi oli suur, tahtjaid oli 44,” tõdeb Riis. „Vastuvõtmisel arvestamise CV-d ja ka soovitusi,” selgitab ta, mille alusel valik tehti. Ehkki teadmisi nõutama on tulnud kogemustega õppurid, a lgas õpe siisk i mesinduse ABC-st peale, hõlmates näiteks mesilasbioloogiat, korjebaasi, tõuaretust, mesindussaaduste tehnoloogiat, inventari, aga ka äriplaani koostamist jms. Suur rõhk on ka praktilisel tööl, milleks on ette nähtud 800 akadeemilist tundi ehk 600 töötundi. Õpe toimub sessioonõppena, keskeltläbi nädal kuus, ja õppi m i se eest õppu r i l tasuda ei tule. Uus kursus mesinikke alustab järgmise aasta jaanuaris.
Kuhu minna 31. märtsil 4. aprillil 12.–13. aprillil 13. aprillil 18. aprillil 20. aprillil 20. aprillil 24.–25. aprillil
lahtiste uste päev H. Elleri nim Tartu muusikakoolis lahtiste uste päev Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis ning Tartu tervishoiu kõrgkoolis kokkade ja teenindajate kutsemeistrivõistlus Nooruslik Kevad Tallinna teeniduskoolis lahtiste uste päev Kuressaare ametikoolis raamatupidajate kutsemeistrivõistlus ja sekretäride kutsemeistrivõistlus Tippsekretär 2012 Haapsalu kutsehariduskeskuses kõrgemas sõjakoolis lahtiste uste päev müüjate kutsemeistrivõistlus Tartu kutsehariduskeskuses ehituspuuseppade kutsemeistrivõistlus Pärnumaa kutsehariduskeskuses ning metsandus- ja aiandusala kutsemeistrivõistlus Luua metsanduskoolis
25.–26. aprillil 25.–27. aprillil 26. aprillil 2. mail 9.–10. mail 18. mail 18. mail 8. juunil
lahtiste uste päev Tallinna tööstushariduskeskuses lahtiste uste päev Tallinna transpordikoolis lahtiste uste päev Rakvere ametikoolis lahtiste uste päev Eesti kosmeetikute ja juuksurite erakoolis Diariss logistika kutsemeistrivõistlus Järvamaa kutsehariduskeskuses lahtiste uste päev kõrgemas sõjakoolis noortalunike kutsemeistrivõistlus Järvamaa kutsehariduskeskuses aednike kutsemeistrivõistlus Floristaia 2012 Räpina aianduskoolis
Allikas: kutseharidus.ee
4 Maamess – Eesti põllumajanduse ja maaelu peegel Foto: erakogu
20. korda toovad jürikuul teed Tartusse, et 19.–21. aprillini osa saada Baltimaade tunnustatuimast põllumajandusnäitusest. Signe Kalberg Tartu on uhkusega Eesti põllumajanduse pealinn. Lisaks põllumeeste koolitamisele, mida Emajõe kaldal on tehtud rohkem kui sajand, on Tartu ka messilinn. Esimene üleriigiline põllumajandusnäitus sai omal ajal tuule tiibadesse just siin. Maamessil on pea sama pikk ajalugu kui taasiseseisvunud Eesti riigil. AS Tartu Näitused juhataja Alo Pettai ütles, et Maamess on välja kasvanud AS-i Tartu Näitused nelja messi liitmisest. Alguse sai see põllumajandusnäitusest Agro Tartu, mis toimus esmakordselt aastal 1993. Kaks aastat hiljem liitusid metsandus- ja puidutöötlemismess Mets ja Tartu toidumess ning aastal 1997 aiandusmess Aias ja Õues. „Peale nelja messi liitumist hakkasimegi koos toimuvaid messe nimetama Maamessiks ja see nimi on väga hästi vastu võetud,” märkis Pettai. Üks suuremaid messe Eestis Maamessist on saanud Eesti suurim põllumajandusmess ja üks suuremaid messe Eestis. Samuti on Maamess Baltimaade
tunnustatuim maateemaline mess. See kõik on toimunud 20 aastaga ja kindlasti on siin oma osa ka põllumajandusnäituste korraldamise traditsioonidel juba esimese vabariigi ajal – on ju Tartu olnud läbi ajaloo seotud põllumajanduse ja põllumajandusliku haridusega. „Maamess on Eesti põllumajanduse ja maaelu peegel. Kui maaelu edeneb, siis ka Maamess kasvab. Maamessile tulevad firmad, kel on side maaelu, põllumajanduse ja metsandusega,” ütles Maamessi projektijuht Margus Kikkul. On hulk firmasid, kes on osalenud pea kõigil aastail. Loomulikult on osa firmasid kadunud, aga pidevalt tuleb uusi juurde. Mullu osales messil 274 firmat kümnest riigist. Sel aastal lisandus üle 60 firma, kes pole varem Maamessil olnud. Kokku võtab messist osa ligi 300 firmat üheksast riigist. Maamessi külastajate arv ületas eelmisel aasta 30 000 piiri – see on Tartu tingimustes väga suur arv ja 15,2% rohkem kui aasta tagasi. Maamess täidab terve Tartu ja selle ümbruse messipäevadel meeldiva saginaga ja toob siia maksejõulisi tarbijaid, täites nädalaks ööbimisasutused ja toitlustuskohad.
Maamess pakub 19.–21. aprillil taas head võimalust enda näitamiseks ja tutvustamiseks nii talunikele kui ka põllumajandusega seotud organisatsioonidele.
Enam ei ole tegemist kitsalt põllumeeste üritusega, järjest enam leiavad messile tee linnainimesed. „Maamess on ainus maateemaline mess Eestis ja meie soov on mitte laadastuda,” kinnitas Kikkul. Maamessil sõlmitakse lepinguid ja soetatakse uut tehnikat. Laada pool on minimaalne, eeskätt pakutakse eestimaist toitu ja aiandussaadusi. Kikkuli sõnul pakub mess taas head võimalust enda näitamiseks ja tutvustamiseks nii talunikele kui ka põllumajandusega seotud organisatsioonidele. Kontakte, uut teavet ja kogemusi saavad vahetada nii kohalikud kui ka välisettevõtjad,
töövahendite tootjad ja müüjad, metsa- ja põllumehed, samuti toiduainetöösturid ja aiandushuvilised. Maamessi territoorium on tunduvalt suurenenud ja saavutanud maksimumi. Uudiseid on palju ja nendest saab teada messi kodulehel www.maamess.ee. Maamessi traditsioonidest rääkides mainis Kikkul metsalangetajate-laasijate võistlust Kevadkarikas, mis toimub sel aastal 15. korda. Traditsiooniline on ka suur loomade paviljon, kus sel aastal on põhirõhk lihaveistel. Uudistamiseks on väljas teisedki loomad, sest messi korraldajad soovivad pakkuda silmarõõmu ka lastele. Juba mitmendat aastat näitavad oma loomingut ja töövõtteid vigursaagijad.
Sündmuste kalender 12. aprillil kell 10
Tallinnas infopäev: põllukultuuride kasvatus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
27. aprillil kell 10
Tartus infopäev: enesekontrolli- ja toiduohutussüsteemid suurtootjatele http://avatudyikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
13. aprillil kell 10
Tartus infopäev: enesekontrolli- ja toiduohutussüsteemid väiketootjatele http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
27.–29. aprillil
Eesti Näituste messikeskuses mess Aiandus 2012
19.–21. aprill
Tartus Maamess 2012
9. mail kell 10
Tallinnas lauluväljaku klaassaalis Leaderi konverents „Euroopa päev Leaderiga”
19. aprillil kell 10
Raplas infopäev: põllukultuuride kasvatus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
10. mail
Järvamaa kutsehariduskeskuse lahtiste uste päevad Paide ja Särevere õppekohas
19. aprillist 10. maini Tartus igal neljapäeval kella 13–16.50 koolitus: hoonete energiatõhusus http://avatudylikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
18.–20. mail
Türil Kalevi tänava väljakutel 35. Türi lillelaat www.lillelaat.tyri.ee
20. aprillil kell 10
Tartus infopäev: toidu sensoorne analüüs http://avatudyikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
29.–30. mail
Jänedal maamajanduse infokeskuses Leaderi infopäev
26. aprillil kell 10
Paides infopäev: põllukultuuride kasvatus http://avatudyikool.emu.ee/taiendope/tahtis/
1.–3. juunil
Jänedal aia- ja lillepäevad
Elu Maal väljaandmist toetavad: Eesti Põllumeeste Keskliit, Maaelu Edendamise Sihtasutus, Innove ja AS Tartu Näitused
„Maamessi kvaliteeti rõhutab kuulumine Euroopa suurimate põllumajandusnäituste korraldajate liitu EURASCO. Messi puhul on tegu ulatusliku rahvusvahelise väljanäitusega, kuhu tahetakse tulla nii Läänemere-äärsetest riikidest, KeskEuroopast kui ka Venemaalt. Enam ei ole tegemist kitsalt põllumeeste üritusega, järjest enam leiavad messile tee linnainimesed, kellel huvi aianduse, toidutegemise ja põllumajanduse köögipoole vastu,” ütles Kikkul.
Fakte Maamessilt 2011 •• 274 firmat kümnest riigist: Eesti, Austria, Holland, Leedu, Läti, Poola, Saksamaa, Soome, Šveits, Venemaa •• 30 560 külastajat •• 5 100 m2 hallipinda •• 30 000 m2 välipinda •• 60 000 m2 metsa uusima metsatehnika demonstratsioonideks •• Loomatelk üle 800 m2 •• Üle 70 kajastuse meedias •• 57 akrediteeritud ajakirjanikku •• Messi külastas Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja proua Evelin Ilves •• Metsameeste raievõistlus Kevadkarikas •• Maailma kiireima traktori Fastrac 7270 esitlemine •• Šveitsi firma Menzi Muck universaalse harvesteri demonstratsioonesinemised •• Noorte mudeltraktoriehitajate finaalvõistlus •• Veiselihaakadeemia ja Eesti tippkokkade esinemine •• Hollandi rahvusköök