Ehitus (märts 2022) by Eesti Päevalehe

EHITUS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

OLE ESIMENE - digitaliseerime Sinu ehitusobjektide rasketehnika halduse.

Oled ehitaja, tellija või tehnika omanik? Liitu beta testinguga kohe: erik@isekallur.ee

ti on NB! Koh arv piiratud

LIIV MULD KILLUSTIK DEKORATIIVKILLUSTIK

MÄRTS 2022

agri teenused oü

Lumevedu ja lükkamine Põllumajandusteenused Traktori rent koos juhiga Pinnasevedu rasketes tingimustes Karjääriveod

KÜSI HINNAPAKKUMIST! tel 5352 3304 e-post: toomastilk@hotmail.com

EHITUS

Foto: Shutterstock

Keerulistele aegadele vastu usu, lootuse ja innovaatiliste lahendustega Lisaks pikalt vinduvale COVID-19 pandeemiale, mille lõpp paistab õnneks pigem lähedal, ei lasknud uued murenoodid ja südamevalu meil vabariigi aastapäevast täit rõõmu tunda. Miks ometi, kuidas aidata, kui suurte kahjude ja mõjudega, kui kaua? Juba järgneva päeva-paari jooksul hakati analüüsima ja spekuleerima, kuidas olukord lisaks kõige tähtsamale ehk inimeludele ja üldisemalt inimlikule mõõtmele ka meie majandust mõjutab. Jääb see piiratuks ja kaugeks, või siiski mitte? Eks ehitusturg vapub aeg-ajalt nagunii ning kriisist lõpuks väljudes ollakse tavaliselt tugevamad ja targemad. Aga kui kaua enne erinevaid kaikaid kodaratesse lendab? Selge on see, et ehitusmahud on suuremad ajal, kui majandusel ja inimestel läheb üleüldiselt hästi.

Mis juhtub ehitusmahtude, ehitusmaterjalide hindade ja tööjõuga aastal 2022? Kindlasti ei koosne segment papist poistest ja võib loota, et ühel või teisel määral kohaneb turg igal juhul. Üle ega ümber ei saa vajadusest üksteisele toeks olla, sest nagu inimestevahelistes suhetes üleüldse, tehakse ka ehitusturul asju kellegi teise jaoks ja teiste abiga, mitte ainult üksinda ja endale. Hoolimata prognoositud hinnatõusust ja tarneraskustest ei ole hüljatud eesmärki ehitada ja planeerida ehitusega seonduvaid tegevusi alati võimalikult innovaatiliselt, kauakestvalt ja nii kuluefektiivselt kui vähegi võimalik. Järgnevad leheküljed tõestavad, et selliseid põhimõtteid üritatakse hoolimata ajast endiselt au sees hoida ja võimalusel abivajajaid toetada.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE! Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle:

• • • • • • • • • • •

tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele mootorsõidukijuhi tervisetõend alarmsõidukijuhi tervisetõend toidukäitleja tervisetõend haridustöötaja tervisetõend hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend meremehe tervisetõend väikelaevajuhi tervisetõend lõhkaja-pürotehniku tervisetõend töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd) Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf. Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED:

• • • • • • •

NB! MEIE KOOLITUSRUUM ASUB UUES KOHAS: LAKI 14a (6. korrus) Rendime välja koolitus- ja koosolekuruumi (mahutab u 20 inimest) Laki tn, Tallinn. Hind 10 €/tund. E-post: info@tkhaldus.ee. Koolitusi saab tellida ka ettevõttesse kohapeale. Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, veneja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 75 € 29.–30.03.2022 eesti keeles Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 55 € 30.03.2022 eesti keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 155 € 23.–25.03.2022 eesti keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 € 25.03.2022 eesti keeles Tõstukijuhi koolitus (teooria), 8 ak t, hind 97 € 19.04.2022 vene keeles 20.04.2022 eesti keeles Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine töökeskkonnaspetsialisti teenus töötervishoiu- ja tööohutusalased koolitused töötajate tervisekontroll terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Tõstukijuhi koolitus, 16 ak t, hind 155 € 19. ja 21.04.2022 vene keeles 20. ja 21.04.2022 eesti keeles Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus, 8 ak t, hind 87 € 07.04.2022 vene keeles 11.04.2022 eesti keeles Täiendkoolitused: - tööstusergonoomia, 4 ak t - kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t - ohutus ja terviseriskid kemikaalide käitlemisel, 3 ak t - riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee

EHITUS

TÖÖKAITSE TRENDIKS ON MUGAVUS Diana Karmo

Tamrexi kommunikatsioonijuht Millest peaks alustama oma töökaitsevahendite valiku kokkupanemist? Alustada tuleks eesootavate tööde riskide hindamisest. Seda kõige lihtsamal viisil: kas mulle võib midagi pähe kukkuda (kiivri vajadus), kas ma võin kusagilt alla kukkuda (kukkumiskaitsevahendid), kas keskkond on tolmune või kasutan mürgiste aurudega värve, aerosoole (hingamiskaitsevahendid), kas viibin müra sees või kasutan elektrilisi tööriistu (kuulmiskaitsevahendid), kas võin asutuda teravatele servadele või naeltele (turvakingad), kas võin tööd tehes oma käsi vigastada (töökindad), kas töökeskkonnas lendub osakesi, mis võivad silma sattuda (kaitseprillid) jne. Mida tuleks heade töökaitsevahendite valimisel silmas pidada? Eelkõige mugavust ja funktsionaalsust, sest mugava ja hästiistuva kaitsevahendi kandmine ei sega tööd ega töötajat. Sobiv suurus, mugav ja ergonoomiline disain on olulised.

Kindad kätte:

kuidas oma töötajaid kaitsta? “Töökeskkonna ohutus on kui pusle, mille iga tükk on kriitiliselt oluline,” ütleb Becky Tööohutuskeskuse tegevjuht Jaanus Kuusk ja lisab, et kõige olulisem on valida õigete omadustega kaitsevahend vastavalt töökeskkonnale ning töö iseloomule. Tekst: MARTIN HANSON Foto: SHUTTERSTOCK

Näiteks ei maksa Kuuse sõnul minna meditsiinilise maskiga pahtlit lihvima, sest tegemist ei ole hingamisteid tolmu eest kaitsva vahendiga. Aastatepikkune kontakt ohtlike osakestega põhjustab tõsiseid kahjustusi, mis võivad alles hiljem välja lüüa. Kaitsevahend peab olema ka mugav, et selle kasutaja vahendit vajaduse korral alati kasutaks. Turvajalanõudest ei ole just palju kasu, kui ohutsoonis kantakse turvasaabaste asemel vabaajajalatseid, samas kui turvalised (kuid võib-olla valesti valitud ja ebamugavad) jalanõud on jäetud kõrvale.

Veel mõned aastad tagasi tundus võimatu, et turvajalats võib olla jalas sama mugav nagu jooksutoss, kuid kaitsta samal ajal kandjat efektiivselt naelaläbistuste, tugevate löökide ja surve eest ning olla libisemiskindla välistallaga nii õlisel kui ka jäisel pinnal. Kuid nüüdseks on spordijalanõude tehnoloogia kasutamine turvajalatsite valmistamisel juba laialt levinud. “Viimaste aastatega on isikukaitsevahendid teinud suure edasimineku just mugavuses. Kaitsevahendit peab kasutama ka vastavalt tootja etteantud juhistele ja see peab olema kasutusel kogu

ohutsoonis viibimise aja. Näitena võib tuua mürarikkas keskkonnas kõrvaklappide kasutamise. Kui viibida mürarikkas keskkonnas vaid 5% tööajast ilma kuulmiskaitsevahendit kasutamata, siis on see piisav, et saada kuulmiskahjustus terveks eluks,” räägib Kuusk. Neile, kes väidavad, et tööohutus on kallis, tuleb öelda, et selle puudumine maksab kordades rohkem, mainib Kuusk. Oma töötajate varustamine kvaliteetsete tööohutustoodetega aitab vältida tööõnnetuste ja tervisekahjustuste tekkimisega kaasnevaid rahalisi kulusid. “Tööriiete valdkond on hakanud suuremat rõhku panama ka välimusele. Tööriie ei ole enam ammugi ainult määrdunud tunke, vaid tänavapildis leiab üha rohkem töölisi, kes kannavad trendikaid ja hästiistuvaid töörõivaid. Üheks olulisemaks märksõnaks tööriiete puhul on ergonoomiline disain, mis annab liikumismugavuse ega piira kandjat üheski asendis,” lisab Kuusk.

Milliseid uusi lahendusi Tamrex töötajatele kaitsevahendite osas pakub? Kaitseriietuse osas muutub meie sortiment üha elastsemaks, sest see tähendab töötaja jaoks liikumisvabadust. Mõnusat tunnet mistahes asendis – klientide seas populaarseim valik on Snickers Workweari FlexiWorki sari, kus erakordne mugavus ja elastsus on kestev. Näiteks kui veel mõni aeg tagasi oli Cordura® materjal ülimalt sitke, tugev ja ülimalt hästi vastupidav hõõrdumisele, kuid täiesti jäik ja venimatu, siis nüüd osatakse teha nii kahes kui ka neljas suunas venivat Cordurat®. Jalanõude maailmaski muutuvad materjalid kergemaks, painduvamaks, kaotamata sealjuures oma vastupidavust ja kaitsevõimet. Uuendusena on massidesse läinud Boa® ketassulgur paelte asemel. Boa on purunematu, kuuma-, külma-, vee-, liiva- ja muu sodi kindel. Enam pole lahtised paelad ohuks ega ebamugavuseks. Millise summaga peaks arvestama, et saaks ühe inimese töö turvaliseks muuta? Arvestama peab lahke investeeringuga, sest see on koht, mille pealt kokku ei hoita. Korralik garderoob soetatakse endale aastate jooksul ja vajadust mööda seda pidevalt täiendatakse. Kuni inimesel on korralik suvine, sügisene, talvine kombineerimise võimalus. Mõne jaoks piisab kinnastest ja kiivrist, teine on nõudlikum ja teadlikum investeerima rohkem. Eelkõige on tarvis välja selgitada käsiloleva töö riskid ja ohud, seejärel valida vahendid.

Foto: Tamrex

EHITUS

Fassaad loob majale nii välimuse kui ka energiasäästu Uudsed tehnoloogiad fassaadide ehitamiseks ja renoveerimiseks annavad võimaluse kiiremaks tööks, paremaks sisekliimaks ning loovad ka uusi kujunduslikke lahendusi.

PROJEKT BUILDEST TOOB EESTISSE RENOVEERIMISMARATONI Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud lepingu Euroopa Kliima, Infrastruktuuri ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA), mille alusel saab Eesti 9,5 miljoni euro suuruse rahastuse riikliku rekonstrueerimisstrateegia elluviimiseks. Koos Eesti oma panusega on projekti BuildEST kogueelarve ligi 16,3 miljonit eurot.

Tekst: ANNE-MARI ALVER

Fassaad on majale nii esmaseks visiitkaardiks kui ka üheks oluliseks sooja- ja niiskusepidavuse garanteerijaks, tagades seega ka maja kestmise ning õhustiku. T a l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l i ehitusfüüsika professor Targo Kalamees liginullenergiahoonete uurimisrühmast toob välja, et ehkki senised tüüpilised soojustustehnoloogiad on toimivad, on need ka väga töömahukad ja tööjõuressursi piiratus seab oma piirid ka strateegias ette nähtud mahtude täitmisele – kui mastaabid jõuliselt suurenevad, pole piisavalt palju ehitajaid võtta. Just seepärast on hea, kui fassaadilahendusi saab luua ka tööstuslikult, rõhutab ta ning kiidab koostööd Matek ASiga. Kalamees näeb lahendusena uusi tööstuslikke võimalusi, mille piloteerimisega on Eestis juba algust tehtud. Ühena pilootprojekti hoonetest valmis ka ülalviidatud Tallinna Tehnikaülikooli pereühiselamu aadressil Akadeemia tee 5. Hiljuti renoveeriti selle tehnoloogiaga ka päris tavaline korterelamu Sauel. Tartus Annelinnas alustatakse üheksakorruseliste paneelelamute tervikrenoveerimist. Lisaks märgib Targo Kalamees, et uudsed ning töömahu- ja energiasäästlikud lahendused pole vastuolus esteetilise lõpptulemuse saavutamisega. “Eesti energiatõhususe hindamise kriteerium on väga paindlik. Ei kirjutata ette piirdetarindite soojusläbivusi või akende suurust. Arhitektil on vaba voli valida energiatõhususe saavutamise meetodid.” Energiatõhusus ja hea sisekliima ei ole seega mitte projekteerimise alginfo, vaid lõpptulemus. Tõsi on see, et vanade projekteerimispõhimõtetega ei pruugi hea lõpptulemuseni jõuda. Selleks on vaja projekteerijatel ja ehitajatel end täiendavalt koolitada ja teha arendustööd. Ka tellija peab olema tark ja oskama

Fotod: Matek AS

selisele kortermajale ristkihtliimpuidust (CLT) kandvad välisseinad, mis omakorda kandsid vahelae betoonpaneele. “Selles mõttes on puidu kasutamine läinud ehitamisel aina populaarsemaks nii Eestis kui ka terves Euroopas,” on Väer ehitusmaailma arengutega rahul.

Kujutav kunst fassaadilahendustel

küsida head lõpptulemust. “Mina olen küll näinud väga palju suurepärase arhitektuuriga energiatõhusaid hooneid,” lisab Kalamees.

Puitfassaad sobib ka ärihoonetele AS Mateki müügidirektor Kaarel Väer selgitab, et puitkonstruktsioonil seinaelementidega ehitamisel ja ka nendega kortermajade renoveerimisel on traditsioonilise ehitamise ja renoveerimisega võrreldes kaks suurt eelist. “Esmalt energiasääst – nimelt on võimalik tehases eeltoodetud ja -soojustatud elementidega saavutada tunduvalt paremad energiaklassi normid võrreldes traditsioonilise ehitamise-renoveerimisega. Kui otsustatakse eeltoodetud elementide kasuks, on suur eelis seegi, et uutesse välisseintesse on tehases paigaldatud ka juba uued ja palju energiasäästlikumad aknad. Sellest lähtuvalt jääb ehitusobjektil ära väga aeganõudev ja kulukas akende paigaldus ja sellele järgnev teipimistöö, mis tehakse ära turvalistes ja hästi juhitud tehasetingimustes. Teiseks oluliseks aspektiks

on kasulik eluiga ja kaubanduslik välimus – eeltoodetud seinaelemente on väljast võimalik viimistleda erinevate kauakestvate fassaadiplaatidega,” räägib Väer ning viitab, et Akadeemia tee 5 ehitusobjektil kasutati näiteks Cembrit Patina 8 mm fassaadiplaati. “Hoolimata sellest, et objekti valmimisest on möödas juba 5 aastat, ei ole välisel vaatlusel ühtegi märki hoone vananemisest. Seda vastupidiselt traditsioonilisele krohvitud fassaadile, mille välimus hakkab “väsima” suurusjärgus kaks korda kiiremini kui fassaadiplaadiga kaetud elementfassaadiga,” kirjeldab ta. Kui aastaid tagasi ei seostatud ärihoonete ja kortermajade ehitust üldsegi mitte puidust ehitamisega, siis praeguseks on see suhtumine muutunud. Kaarel Väeri sõnul on aina populaarsemaks muutunud nn hübriidkonstruktsioonid, kus hoone kandev vahelae konstruktsioon on betoonist ja välisseinad riputatakse juba puitelementidega betooni külge. Saksamaal on mindud isegi veel kaugemale – sinna tarnis Matek ühele viiekorru-

Üheks põnevaks kaasaegseks lahenduseks on fassaadide katmine võrguga, millele saab trükkida meelepärase kujunduse. Sellist võimalust pakkuva Metroprindi juhatuse esimees Peeter Poom ütleb, et tegu on korraga nii esteetilise kui ka majale kasuliku lahendusega – võrgu ja maja vahele tekkiv õhuruum kaitseb fassaadi niiskuse eest, samuti on võrk suviseks päikesekaitseks, takistades teatud tundidel arvutitöö häirimist ning hoides ka siseruume pleekimise eest. “Oleme ühendanud siiani kaks täiesti eraldi seisnud tegevusala, ehituse ja trükkimise,” selgitab Poom ning lisab, et arhitektidele ja arendajatele tähendab see täiesti uudset võimalust tuua kujutav kunst arhitektuuri. Nii saab muuta linnaruumi rõõmsamaks ja huvitavamaks ning lasta fantaasial lennata. Metroprindi enda edulugu algas Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ehitatava hoone trükitud võrguga katmisest aastal 2009. Toona oli tegemist täiesti uudse lahendusega, millega tuli katta 4800 m2 seinapinda. Peeter Poom hindab, et trükitud fassaadilahendused sobivad elavdama nii kortermaju kui ka ühiskondlikke ja ärihooneid.

“Eestis on väga palju vanu hooneid, mis raiskavad asjatult energiat ja raha, kuid mille saaks muuta renoveerimise abil tunduvalt säästlikumaks. Sellest võidaksid koduomanikud parema sisekliima ja väiksemate energiaarvete näol ning ühtlasi saame hoida sellega rohkem oma loodusressursse ja parandada elukeskkonda,” põhjendab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Möödunud aastal valmis Eesti riiklik rekonstrueerimisstrateegia, mis seadis sihiks aastaks 2030 korda teha 22 protsenti rekonstrueerimata hoonete pindalast ja aastaks 2050 peaaegu kogu hoonefondi. Nii inimeste heaolu kui ka kliimaeesmärke silmas pidades tuleb Taavi Aasa sõnul renoveerimislaine käima saada ja selleks tuleb leida viise, kuidas see oleks ka inimestele jõukohane. Ta rõhutab, et siin on oluliseks märksõnaks muu hulgas teadus- ja arendustegevus, näiteks tehaselised lahendused tõhusamaks ehituseks. Projekt BuildEST käsitlebki tehniliste lahenduste väljatöötamist, pilootlahendusi nii erinevatel hoonetüüpidel kui ka viisidel, kliimariskide ja ringmajandusega seonduvaid tegevusi, digitaalsete tööriistade arendamist ja laiemalt renoveerimisalase teadlikkuse suurendamist, et kokkuvõttes parandada omanike võimekust oma hooneid renoveerida. Projekt kestab 2028. aastani ja hõlmab 18 ehitusvaldkonna innovatsiooni vedava asutuse tegevusi üle kogu Eesti. Nende seas on omavalitsused, MTÜd, ministeeriumid, ülikoolid, erialaliidud ja riigiasutused.

EHITUS

ONNINEN AS

Automaatika suurendab mugavust ja energiasäästu Eduard Smagin, automaatika lahenduste juht Onninenis

Kuna küte ja jahutus on peamised energiatarbijad, tasub automatiseerimise põhirõhu suunata just neile süsteemidele, mis hoolitsevad hoonete sisekliima eest. Muidugi algab hoonete energiatõhususe suurendamine reeglina analüüsist-energiaauditist, seejärel soojakadude vähendamisest läbi perimeetri ja fassaadi soojustamise ning avatäidete vahetuse. Kui hoones on kasutusel vanad katlad, soojasõlmed ja amortiseerunud liinid, siis ka küttesüsteemi uuendamisest. Automaatika lisamise mõju on seejuures palju olulisem kui lihtsalt kaugjälgimise mugavus. Hoone energiatarbimise juhtimise ja automaatika abil saavutataksegi renoveerimises maksimaalne tulemus. Levinumatel tootjatel sisaldavad automaatika tootesarjad terve tsükli komponentide valikut – kontrollereid ja loogikamooduleid, andureid ja termostaate, ventiile ja õhuklapiajameid. Täiendavad süsteemi UPS-id ja soojuse-, vee- ja elektriarvestid ning sagedusmuundurid, mis siluvad koormuste tippe ja võimaldavad suurendada paindlikult töökoormust, mis

annab eriti tunda amortiseerunud paigaldistel. Saksamaal tehtud arvutused näitavad, et hoonete sisekliima eest hoolitsevate energiasüsteemide täielik automatiseerimine annab lisaks 20% ja enam säästu. Viimase aja energiahindade kasvu tingimustes on tegu märkimisväärse rahalise numbriga. Jagades kulud aasta peale proportsionaalselt, tähendab ainuüksi automatiseerimisest saadav lisakasu pea kuni paari kuu jagu kokkuhoidu. Kas poleks paha tulemus? A u t o m a at i k a ra ke n d a m i s e kirjeldus kajastub seetõttu ka energiamärgise klassides. Seega, mida rohkem automaatikaelemente ja mida integreeritumad on süsteemid, seda parema energiaklassi hoone tõenäoliselt saavutab. Kui hoone energiatõhususe suurendamine algab olukorra analüüsist ehk energiaauditist, siis samamoodi põhineb renoveerimisejärgne automaatika ja juhtimise

abil saavutatav energiasääst pideval monitooringul. Samuti saavad andurid edastada infot kõiksugu anomaaliate kohta – liiga kõrge või madal temperatuur, energiatarbimine, veelekked. Protsessi saab juhtida see, kellel on olukorrast täielik ülevaade, ja meil on selleks nõutumad tootesarjad laos olemas. Näiteks Schneider Electricu elektrienergia tarbimise ja säästmise lahendus aitab saada pidevat ülevaadet iga eraldi kaitsme taga oleva tarbija elektrikulust. Tootja nutirakenduse WiserEnergy abil on hoone omanikul või haldajal võimalik jälgida, kas mõne kaitsme taga esineb teatud ajahetkel põhjendamatult suurt kulu, ning sellisel juhul teha samme selle tehnosüsteemi töö optimeerimiseks. Schneider Electricu monitooringusüsteem koosneb ühe- ja kolmefaasilistest anduritest, mis paigaldatakse otse peakilbi kaitselülitite peale, ning “lüüsist” ehk saatemoodulist, mis edastab kogu tarbimisinfo kohaliku wifi-ühenduse kaudu pilve. Samuti on võimalik lisada lülitusmooduleid, mille abil tarbimist piirata – näiteks lülitada suures parkimismajas börsihinna tiputundidel teatud osa prožektoritest välja. Just selline lahendus on kahes Tallinna kesklinna suures parklas juba kasutusel ja seda arendatakse.

Eriti mugavaks teeb energiatarbimise monitoorimise selline lahendus, mis on Nordpooli elektribörsi andmetega juba integreeritud. Oumani juhtmooduli arendajad on saavutanud selle läbi Ouneti pilvelahenduse, mis võimaldab sünkroniseerida tehnosüsteemide juhtimist elektri börsihinnaga. Lisaks on Oumani juhtmoodul kohandatud korteriühistute vajadustele sisekliima jälgimiseks. Kui hoone ühte külge soojendab päike ning ruumid vajavad jahutust, kuid teisel küljel on samal ajal jahe, siis ainult integreeritud kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide abil on võimalik saavutada olukord, kus mõlema poole ruumide kasutajad kogevad samal ajal mugavat sisekliimat ning energia ülekulu ei toimu. Üksikute ruumide või sektsioonide olukorra analüüsiks pakub Ouman andurite süsteemi, mis on tänu juhtmevabale sidele renoveeritavatesse ruumidesse lihtsasti paigaldatav. Kuna automaatika komponendid peavad arvestama ruumide sisekujundusega, on Oumani ruumiloendurid kujundatud eri interjööridega sobiva disainiga. Kui vanasti tähendas ruumis olev termostaat lihtsalt temperatuuritundlikku lülitit, siis näiteks

AS Onninen on tehniliste kaupade hulgimüügiettevõte, mis pakub tootelahendusi elektri-, kütte-, veevarustus-, kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, jahutus- ja külmatehnika valdkonna professionaalidele. Laiaulatuslik tootelahenduste valik on leitav ka meie e-poes www.onninen.ee. Kuulume rahvusvahelisse Kesko Gruppi ehituse ning tehnilise kaubanduse divisjoni. Üle Eesti on meil avatud 8 esindusüksust – Onninen Expressi – ja logistikakeskus Jüris.

Siemensi nutikad termostaadid võimaldavad juhtida ventilatsiooni õhuhulkasid ja küttesüsteemi tööd, ennetades näiteks auditooriumi ülekuumenemist või värske õhu puudust. CO2 andurite kasutamine ruumides on uus standard, mis aitab tagada head õhukvaliteeti. Nii saab hoones keskselt koguda kaugloetavaid andmeid eri ruumide temperatuuri, niiskuse, CO2 ja isegi sobimatute lõhnade kohta. Lisaks visuaalsele kokkusulamisele peavad automaatika komponendid olema ka tehniliselt ühildatavad erinevate sideprotokollidega, et teha koostööd kolmandate osapoolte süsteemidega. Sellega on arvestatud nii Oumani kui ka Siemensi lahendustes. Samuti võimaldab automaatika tasandada energiatarbimise tippusid. Küttesüsteemi pumpade või ventilatsiooniseadme mootoritele sagedusmuundurite lisamine aitab tasandada nende seiskamise ja käivitamisega seotud tiputarbimisi ja hoida sisekliimat ühtlasena. Suurem jagu hoonete energiatõhususeks vajalikke automaatjuhtimise või kauglugemise süsteeme on saadaval Onninenis laokaubana. Arvestades automatiseerimisega kaasnevat tulu, tasub automaatikalahenduste peale alati mõelda – ka siis, kui ei taotleta A-energiaklassi. Lõppkokkuvõttes algab ju kõik kasutaja mugavusest, kuid hiljem väljendub nii energia- kui ka rahasäästus.

ENERGIAKLASSIDE SEOS AUTOMAATIKA KASUTAMISEGA A-klass Eeldab kõrgtasemel automaatikat, mis koordineerib kõike – kütet, jahutust, ventilatsiooni ja valgustust. B-klass Osalt seotud küttesüsteemid – näiteks automaatselt juhitav küttesõlm ja jahutus, kuid teised süsteemid toimivad iseseisvalt. C-klass Hoonetes võivad olla mõned eraldi toimivad juhtimissüsteemid, mis pole omavahel seotud. D-klass Automaatikavaba tehnosüsteemi lahendus, kus kõigi seadmete juhtimine käib käsitsi. (Vastavalt standardile EN 15232)

TÄIENDAV INFO JA TOODETE TELLIMINE: Tel +372 610 5550 E-post: klienditugi@onninen.com

EHITUS

Innovaatiline katus

muutub kestvaks investeeringuks Foto: Arno Mikkor

Katuseehitus või -vahetus on mastaapne väljaminek, kuid tänu kaasaegsetele tehnilistele lahendustele saab sellest kujundada hoopis täiendava rahavoo tulevikuks.

“Ruukki katuseandurisüsteemi eelised avalduvad eriti hästi suurtel minimaalse kaldega katusepindadel, kus lumi jaotub ebaühtlaselt – näiteks lao- ja kaubandushoonete saagkatused, eri kõrgusega katusepinnad, valgusakendega katused jne. Lume struktuur ja niiskusaste võivad varieeruda ning oluliselt mõjutada katusel oleva lume kaalu. Ruukki Roof Sensor mõõdab pidevalt lumekoormust katuse kriitilistes kohtades ja teavitab lokaalselt asjaomaseid isikuid lume eemaldamise vajadusest. Tänu sellele lahendusele pole enam vaja lumekihi paksuse ebakindlat käsitsimõõtmist,” selgitab ta ning lisab, et sensorite süsteem suurendab ohutust ja toob meelerahu arhitektidele, ehitusinseneridele, kinnisvaraomanikele ning kinnistu hooldajatele. Lisaks sellele tõstab toimiv nutikas lahendus ka kinnisvara hinda või rendisumma suurust, tuues omanikele täiendavat rahalist tulu. Süsteemi saab ühendada ka lisaandureid, mille abil jälgida näiteks hoone sisekliimat, niiskusesisaldust ja temperatuuri. Oluline on aga teada, et see süsteem sobib uutele kandval profiilplekil põhinevatele lamekatustele. Kaldkatustele ja eramutele pigem mitte.

Tekst: ANNE-MARI ALVER

Meie kliimas on katus maja tähtsamaid osi. Ent lisaks sellele, et katus peab vett ja sooja pidama, tekib heale katusele üha enam rakendusvõimalusi. Uueks suunaks on saanud nutikad katused. Nii suudab kaasaegne katus varustada majas tegutsevat ettevõtet elektriga või pakkuda võimalust elektriauto(de) laadimiseks. Päikesepaneelid on parim lahendus majaomanikule, kes soovib ise toota 100% keskkonnasõbralikku energiat. Tegemist on ühekordse investeeringuga, mis aitab hoone ülalpidamiskulusid madalamal tasemel hoida ja selle pealt isegi tulu teenida. Paneelide tasuvus sõltub täpsemalt projektist. Lisaks saab päikesepaneelidega suurendada oma energiasõltumatust, et elektrikatkestuse ajal vool siiski säiliks. “Päikesepaneelide lahendusi ühele energiat tootvale katusele on mitmeid. Neid on võimalik paigaldada olemasolevale katusele, aga kui katuse paigaldus on alles ees ootamas, siis tasuks kaaluda ka juba katusekattematerjali sisse integreeritud päikesepaneele,” räägib Ruukki turunduskoordinaator Getlin Rohtla ning lisab, et selline lahendus on esteetiliselt meeldiv, kuna päikesepaneele ei ole esmapilgul nähagi. Roofit.solari ehitisintegreeritud päikesepaneel on ka hooldusvaba, kuna mustus ei saa paneeli ja katusekattematerjali vahele koguneda. Eestis on optimaalseim paigaldada päikesepaneel täpselt lõuna suunas ja 40-kraadise nurga all maapinna suhtes.

Katus päikest püüdma Solarstone’i turundusjuht Maiko Kiis ütleb, et ehitisintegreeritava päikesepaneelisüsteemi paigaldamisega kaasneb lisaks rohelisele mõttemallile, ressursisäästlikule ehitusprakti-

kale ja mõistlikule tasuvusajale veel teisigi positiivseid külgi. “Päikeseelektri tootmise ja maksimaalse omatarbimisega kaitstakse ennast võimalike suuremate elektrihinna kõikumiste eest kümneteks aastateks. Samuti on kinnisvaraturul energiatõhusad, ehitisintegreeritud päikesepaneelidega varustatud hooned samaväärsetest “vana kooli katusega” majadest ostjatele oluliselt atraktiivsemad,” arutleb ta. Kui varem olid päikesepaneelide valdkonnas levinud pigem efektiivsusesuunalised pingutused, siis Solarstone on püüdnud paradigmat muuta – päikesepaneelist on saanud esteetiliselt nägus ehitusmaterjal. Uute ja renoveeritavate avalike või tootmishoonete puhul soovitab Kiis kaaluda võimalust lahendada katusevalik täisulatuses päikesekatusena. “Kasutame nutikalt ära tipptootjate standardmõõdus päikesepaneelid, mille meie click-onraamitis muudab kohe kaks ühes katusekattematerjaliks, jäädes katusel esteetiline ja vastupidav. Perimeetris kasutatakse mittetoimivaid makette ehk passiivelemente, mis on sama ilmastikukindlad ja kestvad kui paneelidega lahendatud ala. Makettidega saab edukalt lahendada lumetõkketorudest, läbiviikudest või katuseredelist tekkivaid ebaefektiivseid alasid, kuhu paneele paigaldada pole otstarbekas. Click-on töötab eelpingestamise põhimõttel ilma liimi ja kruvideta. Lõpptulemus jääb äärmiselt tugev ja vastupidav ning vastab kõikidele ohutusstandarditele. 1 kW paneele katab ligikaudu 5 m² katuse pinda,” selgitab ta.

Nutikas viilhall loob rahavoogu

Lokaalsed rohetanklad

Sensor mõõdab lumeohtu

Lähitulevikus näeme järjest rohkem elektrisõidukite kodulaadijaid, kuid võrk pole selliseks energiavajaduseks valmis. Üks lahendus ongi lokaalselt toodetud energiast suurema autonoomsuse tekitamine. Sama click-on-tehnoloogiat kasutades on Solarstone turule toonud ka paneelidega kaetud varjualused. Lahendusest võidavad nii erakliendid, kes soovivad elektrikulusid vähendada ja juhatada teed jätkusuutlikkuse poole, kui ka ärikliendid, kes saavad innovaatilist lahendust kasutades luua oma laadimistaristu.

Hiljutine talv meenutas meile, et Eestimaal võib korraga päris palju lund alla sadada. Kõigi kinnisvaraomanike jaoks tähendab lumesadu ka mõtlemist, kas ja millal on vaja hakata katust lumest puhastama – tegemist on küllalt raske ja kalli tööga, ent selle ülemäärane edasilükkamine tooks kaasa mõõtmatult suuremaid kulutusi. Ruukki Baltikumi tehnilise osakonna juht Kaupo Pertel kiidab Ruukki innovaatilist Roof Sensorit, mis aitab lahendada tööstus-, laojm ärihoonete lamekatuste lumekoormuse probleemi.

Traditsioonilistes tööstusharudes, nagu põllumajandus, tootmine ja logistika, on viilhallil olnud alati oma koht kas laopinnana või muu praktilise funktsiooniga. Ent ka viilhalli katused ja seinad võivad kanda mitut otstarvet, räägib Maiko Kiis ning tutvustab Solarstone’i ja Oras Metall OÜ koostöös loodud elektrit tootvaid viilhalle. Tegu on täiesti uue lähenemisega, mis genereerib omanikule elektrit, seega lisaks põhitegevusalale ka täiendavat rahavoogu. “Erinevus tavapäraste lahendustega võrreldes on lihtne: katuse- või seinamaterjalidena kasutatav PVC või sandwich-paneelid asendatakse integreeritud päiksepaneelidega, muutes hoone väliskihi veetihedaks ning ilmastikukindlaks. Erinevalt elektrit tootvatest viilhallidest puudub tavapäraselt lahendatud konstruktsioonidel otsene tasuvusaja mõõde. PVC-halli kui innovatiivse päikesejaamaga on võimalik lukustada elektrihinna komponent ja nii kaitsta end volatiilse turuhinna eest,” kirjeldab Kiis.

Põhjamaine terasekatuse materjal Greencoat Pural BT – nüüd saadaval jätkusuutliku värvkattega

Antud tooted on saadaval Karl Bilder kauplustes! Küsi nõu ja pakkumist projektijuht@karlbilder.ee

EHITUS

Projektibüroo tegevjuht: COVID projekteerimisturgu enam ei mõjuta Neli aastat tagasi Projektibüroo asutanud Andero Mardo ütleb praeguse olukorra kohta, et konkurents on projekteerimise valdkonnas tihe ja ennast lõdvaks lasta kindlasti ei saa. Seda aga pigem heas mõttes, sest erinevalt näiteks ehitajatest on projekteerijad mitmes mõttes üsna soodsas seisus.

õigesti projekteeritud ja kas ehitaja ehitab õigesti. Ehitaja võib olla juba kümme aastat talitanud samade meetoditega, samas peab projekteerija olema kursis kõige uuega, näiteks tuleohutusnõuetega. Võibolla see konkreetse ehitaja lahendus ei vasta enam tuleohutusnõuetele. Tuleohutust puudutavad määrused täienevad üsna tihti.

Tekst: UKU ADRIAN ILVES

Värskelt tegutsemist alustanud projekteerimisbüroodele on Mardo sõnul riigihanked eraklientidest perspektiivikamad. Tuntumaks ja kogenumaks saades suurenevad võimalused ka eratellijatega. Kas projekteerimist ja projekteerijate rolli teadvustatakse ehitusprotsessis piisavalt või kiputakse neid teinekord ka alahindama? Ehitajatel on pahatihti ootused visuaalse poole pealt raha kokku hoida, seda eriti riigihangete puhul, kuhu minnakse juba pakkuma selle

mõttega, et nagunii annab midagi kokku hoida, seega võib visuaalselt hea väljanägemisega projektist saada lõpuks hoopis teistsugune produkt. Eratellijatega on seda muidugi vähem. Kui tellija ja projekteerija vahel on usaldus olemas, saab ka oma mõtteid ellu viia. Pilt muutub just ehitaja mängu tulekuga palju, sest ehitaja toob endaga tihti kaasa teatud lahendusi, mida ta on mõnel varasemal projektil juba kasutanud ning mida ta ka väga heaks peab. Näiteks akende, parapettide, katuste või

Projektibüroo tegevjuht Andero Mardo vahelagedega seonduv. Tihti need ongi head ja projekteerijad saavad ka ehitajatelt palju tarkust juurde ning vastupidi. Eks see ehitaja ja projekteerija vastandumine on olnud teemaks läbi ajaloo, siin pole midagi uut. Ilmselt juba sügaval Rooma ajal vaieldi, kas asi on ikka

Kuidas on Eestis lood konkurentsiga projekteerimisturul? Projekteerimisturul on konkurents tihe. Ei saa öelda, et midagi roosilist oleks. Kuna Projektibüroo on ainult neli aastat turul olnud, siis väga pikka vaadet meil ei ole. Aga võib öelda, et vähemalt selle nelja aasta jooksul on konkurents püsinud üsna sarnane ehk üsna eluterve. Väiksemate projektide ja objektide puhul on näha, et suuremad firmad, nagu meie praeguseks juba oleme, ei ole võimelised näiteks mõne vallamaja juurdeehituse projekteerimist teostama. Põhjus on selles, et meie ettevõtte üldkulud ja

litsentsikulud on oluliselt suuremad kui mõne üksiküritaja kulud, kes saab projekteerimist otse kodust teha. Sedaviisi projekteerides ei ole sul vaja eraldi büroopinda, büroojuhti ega personalijuhti, samuti ka enamikku riigi seatud nõudeid tööohutusele. Kasvõi regulaarne arstikontroll … see kõik on lõpuks kulu, mis väljendub ka hinnas. Keegi peab selle kinni maksma. Tuleb olla ise proaktiivne ning kliendiga kaasa mõelda, mida ja millise spetsiifikaga nad projekteerida soovivad. Tuleb panna ennast kliendi rolli. Olles ise kinnisvaraarendaja taustaga, saan hästi aru vajadustest, mida tähendab võimalikult ökonoomse maja ehitamine. Näiteks ei tohiks kortermaja olla liiga suurte üldaladega. Maja müüdava ja ehitatava ruutmeetri suhe peaks olema paigas ning ei tohiks projekteerida liiga palju ruutmeetreid, mida ei ole võimalik rahaks genereerida. Kusagil on muidugi tasakaalukoht, tihti need n-ö ebavajalikud ruutmeetrid

IGA HETK, mis kulutatakse enne hoone ehitamist projekteerimisele, säästab hilisemas ehitusprotsessis aega, materjale ja raha ega sea kahtluse alla parimat tulemust. MEIE INSENERID kvaliteetsele lõpptulemusele. Läbimõeldud projekteerimine kindlustab tellijale rahulikuma ehitusprotsessi ja aitab maan-

DMT Insenerid E-post: info@dmt.ee • Telefon 677 6370

EHITUS

Foto: Shutterstock

mismeeskonda otstarbekas omada, pigem oma põhitegevuse juurde jääda. Merkol oli kunagi projekteerimismeeskond, aga minu teada see neile edu ei toonud. Mine tea, võib-olla on seal praegu noored ja ambitsioonikad juhid, kes on sama otsusega uuesti lagedale tulnud. Millised muutused on viimastel aastatel nii ehituse kui ka projekteerimise valdkonnas veel toimunud? COVIDist tingituna on projekteerimist korralduslikult mõjutanud koosolekute kolimine internetti. Vanasti oli veebikoosolek meie valdkonnas pigem harv nähtus, aga nüüd on sellest saanud uus normaalsus. Inimesed on aru saanud, et eelis ühes ruumis istumiseks ei kaalu üles transpordile kuluvat aega. Pendeldamine on ära jäänud, samas pole tulemus ja kvaliteet kindlasti langenud. Inimestel on rohkem aega ja nad on tänu sellele efektiivsemad. Õnneks on meie valdkonnas veebikoosolekuid palju kergem pidada kui ehitusvaldkonnas.

annavad ka visuaalse poole osas midagi juurde. Kui palju projekteerijaid Eestis on ja kas neil läheb kõigil hästi? Pigem läheb hästi, kahjumis on vähesed. Ütleme nii, et ehitajaid ma ei kadesta, praegu ehitaja kindlasti olla ei tahaks. Eriti viimaste uudiste valguses Ukrainast. Kui Venemaalt enam teatud materjale ei saa sisse tuua … näiteks terase hinnad ju tõusid päevapealt 50%. Meil nii palju muutuvaid sisendihindu ei ole, on ainult palgasurve. Ma ütleks, et see on meil suurem kui jaekaubanduses, kuid ilmselt väiksem kui IT-sektoris. Suurim probleem on Eestis kvaliteetse tööjõu puudus, meil koolitatakse liiga vähe spetsialiste ja insenere. Projekteerijate ülemeelitamine meie sektoris on igapäevane tegevus. Kus on projekteerijatel üldse mugavam toimetada, kas riigihangete või eratellijate põllul? Eks see ole suuresti prioriteetide ja eelistuste küsimus. Meie oleme enamiku töid läbi riigihangete võtnud. Seda põhjusel, et oleme turul siiski üsna uued tulijad. Riigihangetega on nii, et kui täidad kriteeriumid ja oled tulemuste poolelt edukas, pole tellijal muud varianti ning tal on kohustus sinuga leping sõlmida. Aga kui sul on värskelt loodud ettevõte ning lähed sellega eratellija juurde ennast tutvustama ja pakkuma, on alguses väga keeruline jalga ukse

vahele saada. Samas, praeguseks tuleb meile aasta-aastalt ka järjest rohkem eratellijaid. N-ö ihuprojekteerija sarnaneb juuksurile. Ei mehed ega eriti just naised taha teda välja vahetada. Kui kvaliteedis ollakse veendunud, siis naljalt kellegi teise juurde ei minda. Paljudel arendusfirmadel on teatud kindel eelistus välja kujunenud, kellega juba koostööd on tehtud ja kelle vahel konkursse korraldada. Eratellijal on privileeg valida. See on ka põhjus, miks me alguses olime riigisektorile suunatud, aga mida aeg edasi, seda rohkem on eratellijate tellimusi sisse tulnud, sest meie nimi on tuntumaks saanud.

Abi võiks olla vigaderegistrist, nagu on riigikohtu lahendite portaal.

Mis on projekteerija portfoolios kõvem sõna? Seda on konkreetselt raske öelda. Praegu hotell Olümpia vastu ehitatav Arteri ärilinnak või Urmas Sõõrumaa Patarei merekindlus on kindlasti väga kihvtid asjad. Samas ka välja kuulutatud reaalkooli ja

Westholmi gümnaasiumi juurdeehituse ideekavandite konkursid. Ei ole ühte paremat sektorit, mõlemas suunas on atraktiivseid asju. Siiski ei saa erasektor kunagi kätkeda Vabaduse väljakut ja tihti on asi ka selles, et avalik sektor on pioneer erinevate uute lahenduste tegemisel ehk nad kulutavad uue tehnoloogia maaletoomisele rohkem kui enamik erasektori ettevõtteid. Erasektoris loetakse selle koha pealt ilmselt rohkem raha ja tehakse sagedamini ära vaid nõuetega seatud miinimum. Nagu näiteks erinevate energiaklasside nõuete osas. Kui meie oma tegevust alustasime, olid hoonete energiaklassi nõuded alguses B-, seejärel A-klass ning seaduse järgi olid avaliku sektori hooned erasektorist klassi võrra ees. Alles hiljuti tuli meile uudis, et kõik lasteaedades kasutatavad tooted peavad olema sertifikaatidega, et need ei ole toodetud keskkonnakahjulikult. Ma arvan, et selle jõudmine ka erasektorisse on aastate küsimus. Meie projekteerime hetkel kolme lasteaeda. Mis on ettevõttele plussid ja miinused oma projekteerimisosakonna pidamises ja teenuse sisseostmises? Osal ettevõtetel ja arendajatel on projekteerijad püsivalt palgal. Osa on just COVID-kriisi ajal projekteerijad laiali saatnud. Arvan üldiselt, et kui sinu põhitegevuseks on ehitamine, pole enda projekteeri-

Arro & Agasild Inseneribüroo kutsus eelmisel aastal üles projekteerimisvigadest avalikult rääkima. Kui suur probleem see on ja milliseid vigu enim kohtab? Suurema osa ekspertiisides välja tulevatest projekteerimisvigadest on põhjustanud lohakus ja hooletusvead, ma arvan, et umbes 80%. On ka näha, et need samad ekspertiisid on tihti formaalsed ja tihti kontrollitakse peamiselt standardite numbreid, kas need on õiged või mitte. Kontroll peaks olema ikka sisuline. Olen seda meelt, et abi võiks olla vigaderegistrist, umbes nagu riigikohtu lahendite portaal. Kui spetsialistidel ehk projekteerijatel oleks analoogne register ja võimalik erinevatel objektidel tehtud vigade kohta lugeda, annaks see palju juurde. Eesti väiksuse tõttu ei tohiks valehäbi tunda, teiste vigadest oleks hea hoopis õppida. Kas koroona tõeline mõju tundub olevat ehituses ja projekteerimises juba avaldunud või on alles avaldumas? Ma arvan, et projekteerimise valdkonnas on COVIDi mõju läbi, see ei ole enam teema. Ehituses on mõju suurem ja võib veel muutusi tuua, näiteks materjalide tarneraskustega. Tundmatuse ja ootamatuse ees me enam ei seisa, kui siis vaid selle tõttu, mis idas toimub. Kuidas on lood projekteerijate vastutusega? Ehituskontserni Rand ja Tuulberg Grupp üks omanikke Raivo Rand ütles paar kuud tagasi: “Ütleme ausalt, projekteerimise eest ei vastuta täna mitte keegi.” Olen nõus, et projekteerija peab

vastutama, aga tema saab vastutada vaid siis, kui asi on ka reaalselt tema projekti järgi ehitatud. Projekteerijal peab olema vastutus selle eest, mida ta teeb. Ei saa ehitada eelprojekti või põhiprojekti pinnalt hoonet valmis ja siis öelda, et midagi ei toiminud. Ehitaja saab oma kogemuse pealt kinnitusvahendite üle otsustada, aga kui tegu on näiteks erilise kujuga majaga, mille sarnast ta varem ehitanud pole, kas ta siis ka teab, milline liitmik seal olema p e a b? Ta võ i b s ed a m u i d u g i oletada. Aga ma arvan, et projekteerija ei peaks vastutama lahenduse eest, mida ta ise ei ole projekteerinud ning millel hiljem näiteks rõdu ära kukub.

Avalik sektor on pioneer erinevate uute lahenduste tegemisel.

Mida soovitaksid projekteerijad valitsusele ja poliitikutele? Tuleb oluliselt panustada õpetajatesse, eriti reaalainete õpetamise puhul. Madalate töötasude tõttu on vähem inimesi noorte õpetamise missiooni enda kanda võtnud. Pehmetel erialadel õpib kõrgkoolides väga suur hulk noori, aga läbi matemaatika väärtust loovaid inimesi on palju vähem. Skandinaavias on olukord hoopis midagi muud – ei peljata minna ametikoolidesse ja kutseõppeasutustesse. Juba põhikoolist tuleks hakata asjaga tegelema ning elulisemalt siinuse, koosinuse ja tangensi juurde rääkida, milleks neid täpsemalt vaja on. Siis saavad õpilased aru, et nende funktsioonide taga seisavad meil lõpuks vertikaalsete ja horisontaalsete seinte juures teatud nurgad. Ma mäletan omast kogemusest, et esimene äratundmine matemaatikaklassis oli tõenäosusteooriast rääkimine ja pokkerimängu tõenäosuse ning laenu pealt intresside arvutamine. Tegelikult on seda lastele väga lihtne seletada, et kui me tahame kunagi maja ehitada, läheb meil vaja seda funktsiooni ja seda valemit. Start-up- ja IT-firmade edulugudele on loomulikult raskem vastu saada ning sinna meelitatakse enamik häid päid. Aga projekteerimise trumbiks on see, et lõpuks saab enda projekteeritud maja ukselinki reaalselt kätte võtta ja ka selle ukse lahti teha.

Sievi Cobra tooted – mugavaks tööohutuseks: TractionPro lamelltald – parim libisemiskindlus FlexEnergy – põrutust vähendav pehmendus Boa rullik – lihtne sobivuse reguleerimine

EHITUS

Foto: Shutterstock

Kas ehitusmasin ja tööriist

rentida või osta? Ehitusseadmete alla kuuluvad nii akutrell kui ka mitmetonnine buldooser. Igaks tööks on vaja erinevat masinat või tööriista ja tihti on orienteerumine õigetes valikutes raske. Mille järgi valida õige pakkuja, õige masin, õige vahend töö tegemiseks? Kas selleks on parem liising või pikem garantii või minna hoopis järelturule vajalikku koppa ostma? Parima lahenduse saamiseks ei ole kahjuks muud võimalust, kui tuleb minna ettevõtetesse kohale j a s i l m t ö öva h e n d it e l e p ea l e

panna, ise neid katsetada ja tingimused läbi rääkida. Kahjuks ei ole lihtsat valikut leidmaks just see õige lahendus. Küll aga on ette-

võtted, kes masinatega tegelevad, pika kogemusega ja suudavad üsna kiirelt leida igale probleemile parima lahenduse. Kas olete rentinud tööks vajalikku töövahendit ja tundnud, et võtate hulga kohustusi? Seejuures on renditud töövahendeid kasutanud enne teid mitmed teised meistrid ja see kõik on jätnud oma jälje. Kindel töövahend kindlale töötajale annab alati parima töötulemuse. Meistrile on oma käe järgi seadistatud ja sisse töötatud töövahend asendamatu. Seda ei jagata, sest igal meistril on oma eelistused ja tööstiil. Ja seda töövahendit

hoitakse hoolega, et ka järgmine kord oleks hea, töökorras ja stardivalmis seade käepärast võtta. Töövahendi eest maksmine väiksemate regulaarsete maksetega on majanduslikult mõistlik. Ja seda mitmel põhjusel. Väiksemaid regulaarseid makseid on ühekordsete suurte maksetega võrreldes oma äritegevuses lihtsam planeerida. Väiksemaid regulaarseid makseid on ka lihtsam siduda erinevate projektide ja kuludega. Näiteks on lihtsam arvestada töövahendiga seotud kulusid eraldi ehitusprojektides või hoopis erinevatel objektidel, kontorites, kauplustes.

Väiksemate regulaarsete maksete kasuks otsustanud meistril jääb kulutamata raha, mida on hoopis kasulikum kasutada kasvamiseks. Väiksemaid makseid valides jälgi hoolega, millised on sinu kohustused. Tuleb arvestada, et mõned lühiajalised rendilepingud võivad kaasa tuua põhjendamatuid kohustusi ja kulusid. Halbade asjaolude kokkusattumisel võib lühikeseks ajaks renditud töövahendi rendihind kujuneda sama suureks uue samaväärse töövahendi ostmisega. Allikad: moodnekodu.ee, stokker.ee

MOODULMAJA LAHENDAB AJUTIST RUUMIKITSIKUST Ehitusseadmete rendi- ja müügifirmana on Ramirent eestlastele hästi tuttav, kuid vähesed teavad, et neil on ka 40-aastane kogemus moodulmajade ja soojakuteäris. Ramirendi tehases Eestis valmivad kvaliteetsed moodulmajad ja ehitussoojakud, mille kasutusvaldkond on märgatavalt laiem kui vaid ehitussektor. 2017. aastal alustanud ettevõtte toodang liigub meritsi põhiosas Ramirent Grupi ettevõtete klientidele Soomes, Rootsis, Norras ja Taanis, kuid ka Lätis ja Leedus. Majamoodulite tootmise kõrval võib paljudele tulla uudisena seegi, et aastaid Helsingi börsil noteeritud Ramirent Ltd, mille koosseisus tegutseb ka Ramirent Baltic AS, vahetas 2019. aastal omanikku ja kuulub nüüd prantslaste ettevõttegruppi Loxam, suuruselt kolmandasse ehitusseadmete rendifirmasse maailmas. Harjumuspäraselt näeb siniseid puitsoojakuid ja neist ehitatud ajutisi rajatisi põhiliselt

ehitusplatsidel. Lõviosa Ramirendi majamoodulitest leiabki kasutust erinevaid ehitusprojekte teenindavate ajutiste rajatistena. Suuremate vajaduste korral liidetakse omavahel 50–60 moodulit paarikorruseliseks hoonekompleksiks, kuhu mahutatakse kontorid, nõupidamistoad, pesemisvõimalustega varustatud riietusruumid, köögid-sööklad – kõik vajalik, et inimestel oleks võimalikult mugav teha oma tööd ning objekt valmiks kiiresti ja väiksemate kuludega. Soojak sobib ka mujale kui ehitusplatsile Ramirendi tegevjuhi Heiki Ontoni sõnul on nende puitsoojakud ja majamoodulid kvaliteetsemad ning kaasaegsemate lahendustega kui enamik Eesti kontorihooneid ja kodusid. “Võime julgelt öelda, et meil on väga kvaliteetsed ja energiatõhusad, üle 20-aastase planee-

ritud elueaga ning turu kõige paremate keskkonnanäitajatega moodulid. Tippmudelid lausa A-energiaklassist, mida elumajade puhul tihtipeale ei saavutata. Soojapidavad, kuid mitte umbsed, kaasaegsete ventilatsiooniseadmetega,” räägib Onton ja lisab, et kuigi nende ettevõtte RamiGreen maailmavaade pooldab pigem rentimist kui ostmist, on moodulitest projekteeritud kodu või siis suvila soetamine väga mõistlik investeering. “Soojakud pole ammu enam nõukaaegsed Nu Pogodi putkad, millel rattad all ja üks neist kadunud. Inimene näeb tegelikult üsna tihti maju, mille puhul ta ei oska aimatagi, et see on tehtud just moodullahendusena. Sinine on vaid ehitussoojaku standardmudel, moodulitest maja tellija saab endale ikkagi kodu, kus faassaad ja interjöörilahendused on tema maitse järgi,” lisab Heiki Onton. Kui eramuehituses võtab Eesti moodularhi-

tektuur Põhjamaadega võrreldes alles hoogu, siis riigisektor kasutab Ramirendi mooduleid juba aastaid. Neist on loodud elanikkonna juurdekasvu kõikuvust või liikuvust järgides mitmeid ja mitmeid ajutisi lasteaedu ning koole, aga ka näiteks kasarmulinnakuid NATO suurõppuste ajaks. Ajutise lahendusena rendivad lisatööjõu majutamise eesmärgil soojakuid ka tööstusettevõtted, hooajaliselt rannad, spordiväljakud, talvel uisuplatsid. Kohalikud omavalitsused on soojakuid kasutanud kontoripindadena remondi ajaks, kuid nendes saaks rajada ka eeskujulike säilitustingimustega raamatukogu. Koos lugemissaaliga, kui vaja. Rentimise puhul korraldab tootja nii transpordi, moodulite paikapaneku kui ka demonteerimise ja äraveo. Planeeri ise moodulite ruume ja modelleeri erinevaid komplekse kodulehel www.ramirent.ee/konfiguraator!

EHITUS

KOLM PÕHJUST, MIKS KAALUDA KASUTATUD EHITUSMASINATE OSTMIST Kas otsite uut ehitusmasinat? Paljudele alustavatele ettevõtetele ja isegi neile, kellel on aastatepikkune kogemus, ei ole uus alati see õige. Mõelge neile kolmele olukorrale, mille puhul võib kasutatud masinate valimine olla parim valik. 1. Töötundide arv ei õigusta uute masinate maksumust ega funktsioone. Tootmises on tavaliselt vaja varumasinaid, kui põhimasinad lähevad hooldusse või ei suuda töökoormusega toime tulla. Sellisel juhul on kasutatud masinate valik mõttekas. Kasutatud varumasinad pakuvad töötamisel sarnast tootlust, kuid te ei maksa uute masinate funktsioonide ja tehnoloogia eest, kui need seisavad. 2. Vajate masinat lühikeseks ajaks või kindlaks tööks. Rentimine on lühiajalise vajaduse korral hea valik, eriti kui soovite maksustamise eesmärgil masinad bilansist välja jätta. Aga kui see pole teie jaoks peamine, võib kindla töö jaoks kasutatud masina hankimine olla palju taskukohasem viis. See on nutikas valik ka näidistöödeks või muudeks rakendusteks, kui soovite vältida uute masinate kahjustamist. 3. Kasutatud masinate maksumus on teile rahaliselt mõistlikum. Kasutatud masinad on madalama hinna tõttu populaarne valik uute ettevõtjate seas. Saate sõidukipargi rajada või

Kontrollige kulumismärke. Laialdased kulumismärgid tähendavad, et kui ostate selle masina, peate lähitulevikus tõenäoliselt otsima varuosi ja tegema remonditöid. Miks võtta sellist finantsriski? Kõik remonditööd ja asendused suurendavad pikemas perspektiivis masina kogumaksumust. Riskide vähendamiseks kontrollige masinal enne ostmist kulumismärke ja korrosiooni. See võib hõlmata rehvide, haakeseadmete, voolikute ja alusvankrite kontrollimist, et välistada märkimisväärsed kahjustused.

Foto: Shutterstock

laiendada seda isegi siis, kui raha napib või kui peate finantsid tegevuse muudesse valdkondadesse suunama. Saadaval on ka rahastus, mis jaotab kulud pikemale ajaperioodile. Kuidas kasutatud masinaid enne ostmist kontrollida? Rasketehnika ostmine on suur investeering ja iga kord on oluline teha usaldusväärne ost. Kasutatud masinate kvaliteet võib olenevalt teenuseosutajast erineda. Seetõttu peate sõidukipargi haldajana teadma, mida kasutatud ehitusmasinate ostmisel vaadata. Kui teate enne ostmist kasutatud masina täpset seisukorda, saate säästa nii aega kui ka raha. Alljärgnevalt on toodud mõned punktid, mida kasutatud masinate kontrollimisel arvesse võtta.

Otsige lekkeid. Vedelikulekked võivad viidata suurematele probleemidele, millega tuleb kohe tegeleda. Mõned lekked võivad järelevalveta jätmisel lausa töökohti ohustada. Enne ehitusmasinasse investeerimist veenduge, et masina töötamise või seismise ajal ei lekiks põhja alt vedelikke. Hoolas kontroll hoiab ära käigukasti, kütuse või hüdrovedelike probleemidega kasutatud masina ostmise. Küsige vedelikuanalüüsi. Mootori ja vedelike hea seisukord on teie masinate jõudluse ja pikaealisuse tagamiseks esmatähtis. Võimaluse korral laske teha vedelikuanalüüs, sest see on usaldusväärne viis varakult nõrgad kohad kindlaks teha. Näiteks võivad analüüsi tulemused teile öelda, kas õli on saastunud, mis võib viidata suuremale mootoriprobleemile.

Kontrollige, et mootor töötaks. Masina ostmisel on kõige tähtsam veenduda, et selle mootor käivituks. Kui tahate masinat kohe kasutama hakata, peab see korralikult töötama, rikkis mootor võib põhjustada ebavajalikku seisuaega. Kuigi mõnda kulunud või kahjustatud masinat saab parandada, peate endalt küsima, kas soovite teha sellist investeeringut. Võrrelge seisukorda tehniliste andmetega. Uurimistöö tegemine annab teile ka parema ettekujutuse sellest, mida kasutatud masinate ostmisel otsida. Kui leiate veebist masina, mille kohta soovite rohkem teada saada, veenduge, et tegelik masin vastaks veebis toodud kirjeldustele ja tehnilistele andmetele. Kõik nende kahe vahel olevad suured erinevused võivad tähendada, et lahendust tasub otsida mujalt. Küsige ülevaatust ja remondi aruandeid. Enamik usaldusväärseid edasimüüjaid ja masinate tarnijaid kontrollib kasutatud ehitusmasinaid, et tagada nende kvaliteet ja ohutus. See tähendab, et tavaliselt saate küsida näha ülevaatuse ja remonditööde ajalugu, et masina ja selle usaldusväärsuse kohta rohkem teada saada. Allikas: avesco-cat.com

40 aastat kogemust Suomi-Tikas OÜ on 1979. aastal loodud pereettevõte, meie põhitegevuseks on olnud metallitöötlus. Tänaseks toimetab ettevõttes kolmas põlvkond. Valmistame professionaalseks kasutamiseks redeleid, tööpukke, samuti tööstuse ja logistika valdkonna jaoks spetsiaalseid hooldus- ja tõusutreppe.

JALAD MAAST LAHTI. KINDLALT! TOOTEGRUPID:

VALITUD TOOTED SOODUSHINNAGA!

lahtikäivad kaldredelid vabalt seisvad redelid treppredelid laoredelid kombineeritud redelid kaevuredelid korrusevaheredelid elemendiredelid tööpukid, platvormid ja hooldetrepid

LISAVARUSTUS: -

reguleerjalad alumine tugitala maapiigid, jääpiigid katuse- ja seinatoed teisaldusrattad transpordialus

ARGUMENDID: -

KESTVUS

KVALITEET

redelipulkade turvaline kaldenurk astmetel tugitalad astmetel ja tasapindadel ka välitingimustes toimiv pinnamuster saadaval varuosad monoliitne ehituspukkide töötasapind kannatab 150 kg staatilist koormust

TURVALISUS

Info, tooted ja tellimine: SUOMI-TIKAS BALTIC OÜ, tel +372 501 1784, jyri@suomitikas.ee, suomitikas.ee

EHITUS

Hanke edu võti on kõigile asjaosalistele üheselt mõistetavad hankedokumendid “Hanke kaudu partneri leidmine tagab kõigile osalejatele läbipaistva protsessi partneri valimisel ehk valitakse majanduslikumalt soodsaim partner tööde teostamiseks,” ütleb Riigi Kinnisvara ASi kinnisvaraarenduse direktor Mihkel Mäger. Tekst: GERLI RAMLER

Ta lisab, et hanke edu võti on selged ja kõigile asjaosalistele üheselt mõistetavad hankedokumendid. “Samuti peame oluliseks, et hanke võitjat ei valitaks ainult soodsaima hinnakriteeriumi alusel, vaid hinnatakse ka pakkuja väärtuspakkumust ning võitja valitakse

välja hinna ja väärtuskriteeriumite sümbioosis.” Riigi ühe suurima riigihankemenetluste läbiviijana korraldas Riigi Kinnisvara 2021. aastal 1091 hanget eeldatava maksumusega 320 miljonit eurot, millest ehitushankeid 592 maksumusega 211 miljonit eurot.

5560 1008 trepiabi@trepiabi.ee www.trepiabi.ee

Viimased aastad on aga Mägeri sõnul näidanud, et teatud lepingulisi riske tuleks partnerite vahel rohkem jagada, kuna turu olukord on olnud vägagi muutuv ja see omakorda on pannud raskesse seisu eelkõige töövõtjad. “Kahjuks riigihankega sõlmitud hankelepingu muutmiseks ei ole häid võimalusi ja seega ei saa jagada ka avaldunud riske lepingu täitmise käigus, isegi kui hankija mõistab ning soovib pakkujale vastu tulla.” Hankeprotsess on väga oluline, sest sellest sõltub ka projekti edukus. “Kui pakkuja on hanke dokumentidesse ja tulevasse ülesandesse põhjalikult süvenenud ning teinud sellest lähtuvalt realistliku

EHITUS

TEHES VALIKUT SAABUNUD PAKKUMISTE HULGAST, ON SOOVITATAV: `

Üks näide hästiõnnestunud riigihankest on Tabasalu riigigümnaasium. Foto: Tõnu Tunnel

külastada ettevõtte kodulehte ja viia end kurssi tema seniste töödega. Hea, kui saaksid küsida tagasisidet mõnelt referentsilt; külastada võimaluse korral lehte creditinfo.ee või teatmik.ee, et kontrollida teenusepakkuja (juhul kui tegemist on ettevõttega) tausta; guugeldada nii eraisiku kui ka ettevõtte puhul, et olla kindel teenusepakkuja usaldusväärsuses; küsida pakkumise teinud teenusepakkujatelt lisaküsimusi; jälgida hoolikalt pakkumise sisu, sest kõrgem hind võib tähendada mõnda lisateenust või paremat kvaliteeti tööde teostamisel. Samas on kindlasti abiks ka kohtumine teenusepakkujaga ja objekti vaatlus, et vähendada arusaamatusi ning möödarääkivusi. Allikas: holt.ee

pakkumuse ning hankija omakorda on veendunud, et pakkuja on mõistnud hankeülesannet, siis on loodud juba hea eeldus edukaks koostööks,” sõnab Mäger.

Hind ei tohiks olla ainus kriteerium Hankekeskkonna Holt Media OÜ juhi Ardi Kaljuvee sõnul tagab nende keskkonnas õnnestunud h a n ke v õ i m a l i k u l t t ä p n e t ö ö kirjeldus, mõõdud ja fotod, võimalusel ka objektiga seotud dokumentatsioon. “Samuti võiks hanke teostamise aeg olla võimalikult pandlik ja eraldi hangetena on soovitatav teha komplekstööd, mis nõuavad erinevate tööde tundmist. Need punktid ongi kõige olulisemad, et mõlemad pooled jääksid lõpptulemusega rahule.” Kaljuvee sõnul tuleb siiski vahel ka ette, et hanke korraldamisel teenusepakkuja või alltöövõtja leidmiseks ei ole võimalik objekti piisavalt täpselt kirjeldada. “Teada on näiteks vaid töö iseloom, teostamise aeg ja koht ning on tarvis leida kontakte, kellele kõik eelnev on sobiv. Täpne tööde teostamise hind selgub sel juhul alles läbirääkimiste, objekti vaatluse või töö käigus. Oleme oma keskkonnas loonud selleks ka eraldi võimaluse, et teenusepakkuja või alltöövõtja saaks anda hanke korralda-

jale märku, et ta on võimeline vajalikku tööd teostama soovitud kohas ja ajal, ning edastab vaid ühe nupuvajutusega oma kontaktid edasiseks suhtluseks.” Holt.ee-s on registreerunud sajad eraisikud ja ettevõtted, kelle tegevuseks on ehitus ning seotud teenused, eritellimusel mööbli, kardinate ja muu sisustuse meisterdamine ning lähemalt või kaugemalt ehitusega seotud materjalide ja toodete müük. Kaljuvee sõnul on oluline teada, et ükski hange pole liiga suur ega liialt väike, vaid kõik hanked on teretulnud ja kõik tööd saavad tehtud. Näiteks on holt.ee-s eraldi funktsionaalsus korteriühistutele, mis teeb pakkumiste võtmise ning nende edastamise teistele KÜ liikmetele lihtsaks ja mugavaks. “Väga tähtis on ka see, et hanke korraldaja saaks ise mõtestada enda jaoks sobivaima pakkumise. Ei ole kohustust valida soodsaimat pakkumist ja kuna kõigi pakkujate andmed on hanke korraldajale näha, siis on tal võimalus enne valiku tegemist tutvuda pakkujate taustaga,” räägib Kaljuvee. “Kui hankele ei saabunud sobivat pakkumist või pakkujate hulgas ei leidunud sobivat teenusepakkujat, on hanke korraldajal õigus võitja valimata jätta ning märkida hange luhtunuks.”

EHITUS

Foto: Shutterstock

IGA OBJEKT ON UNIKAALNE Põhjalik ja usaldusväärne ehitusfirma käib üldjuhul enne pakkumise tegemist tutvumas nii objekti olukorra kui ka dokumentatsiooniga. Seejärel teeb omapoolse võimalikult põhjaliku hinnapakkumise ning on protsessi käigus valmis kiirelt ja selgelt tellija küsimustele vastama ja lahendusi otsima. Samuti annab korrektse taustaga ehitaja informatsiooni oma eelmiste objektide ja tellijate kohta. Enne lepingu sõlmimist on oluline teha ehitaja osas taustakontroll!

Vaidlusi saab ennetada Ehitushangete keskkond lushof.com v i i b s a m u t i o m ava h e l k o k k u erinevad pooled: tellijad ehk eraisikud, korteriühistud, peatöövõtjad, arendajad, arendajate ehitusosakonnad ehitajatega. Väga oluline on Lushofi asutajate arvetes pakkumiste omavahelise võrdlemise võimalus. Peatöövõtjate töö on tihedalt seotud alltöövõtjate otsimisega, kelle

palkamisel tekib vahel probleem finantsarvutusetega ehk reaalse objekti maksumusega, kuna iga ehitusfirma saadab hinnapakkumised omas vormingus ja tihti polegi neid võimalik omavahel võrrelda. Näiteks kui ootate pakkumisi konkreetsetele elektritöödele, saadavad mõned ettevõtjad üherealise pakkumise ja teised kirjutavad lahti kaabelduse, andurite, pistikute töö hinnad. Selliste pakku-

miste võrdlemisele kulub harilikult omajagu palju aega. Lushofi portaalis täidab hanke korraldaja ehk tööde tellija kolm väikest lehte. Esimesel lehel on info hanke kohta: tuleb valida objekti asukoht ja ehitustööde sisu. Teisele lehele saab lisada failid, fotod, muud dokumendid ja pilves asuva projektdokumentatsiooni lingi. Kolmandal leheküljel täidab hanke korraldaja täpsed tabelid

töö kategooria, nimetuse, mõõtühikute ja koguste kohta. Suhtlemine hanke korraldaja ja töövõtja vahel on lahendatud programmi sisseehitatud messenger’i kaudu, et mõlemad pooled saaksid hanke kohta võimalikult palju lisainfot küsida ning jõuaksid niimoodi parima tulemuseni. Lühidalt öeldes on õnnestunud hankeks oluline korraliku projekti, täpselt kirjeldatud soovide, doku-

mentatsiooni olemasolu ja sobilike ehitusfirmade leidmine. Paraku saab sageli hanke edukusele saatuslikuks hankele eelneva ebapiisava projektdokumentatsiooni koostamine, mis võib hiljem tekitada tellija ja töö teostaja vahel vaidlusi. Seega vajab hanke korraldamine põhjalikku tellijapoolset panustamist, et kõik vajalikud tööd oleksid täpselt kirjeldatud ja pakkujad saaksid tellija soovidest ühtmoodi aru.

EHITUS

EVARI EHITUS

Vanast kaarhallist saab kaasaegne ärikinnisvara Koostöös Evari Ehituse meistritega saab oma aja ära elanud kaarhallist tänapäevane ja majanduslikus mõttes igati kasutatav tootmis- või laohoone. Et taaskasutus on moes, meenub sageli väikeste asjade korral – riidetüki või lauajupi uues funktsioonis kasutusele võtmine tundub paljudele elementaarne. Väga suured objektid aga lagunevad ja roostetavad sageli aastaid või isegi aastakümneid, enne kui kellelgi tuleb mõte, et nende kordategemine säästaks maailma hulgast prahist ning võimaldaks objekti uuesti mõistlikul viisil kasutusele võtta. Üheks selliseks teemaks on nõukogudeaegsed kaarhallid – vanad tuttavad peaaegu kõikjal, kus kunagi on asunud mõni kolhoos, sovhoos või muu kustunud kuulsusega majand. Nüüdseks on kadunud nii ettevõte, kes nad ehitas, rublad, millega ehituse eest maksti, kui ka kogu kaarhallide ennistine praktilisus.

kattematerjali. Selline katus ei vaja eraldi tuulutussüsteemi ja plastrullmaterjal kinnitatakse mehaaniliselt tüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge. Rullmaterjali ühenduskohad keevitatakse omavahel kokku elektriliste föönide ehk soojapuhurite abil. Kasutusel on nii keevitusautomaadid kui ka käsiföönid.

Katuse tellimine eeldab usaldust

Kaarhallide renoveerimine

FOTOD: EVARI EHITUS OÜ

Prügihunniku asemel moodne hoone Nende kaarhallide parim enne on juba kindlasti möödas. Sageli nad roostetavad, ei pea sooja, lasevad vett läbi ja näevad nukrad välja. Selline koloss riivab silma ja tundub majandamise seisukohalt täiesti lootusetu. Ainus lahendus oleks justkui maatasa tegemine, ent sedagi lükatakse tihti edasi, kuni rahaline seis pisut paraneb. Evari Ehituse juht Rein Kala aga pakub välja alternatiivse lahenduse – teha lagunev kaarhall hoopis korda ja võtta ta uuesti tootmisvõi laohoonena kasutusse. Nii saab tabada kaks kärbest ühe hoobiga – ettevõte saab uue korraliku hoone ning pääseb vana lammutamisest ja äravedamisest. “Vanu kaarhalle tasub kindlasti korda teha, mitte lammutada. Oleme neid palju korda teinud – ehk siis soojustanud, paigaldanud uue rullmaterjalist katusekatte, pannud uued aknad ja uksed, korrastanud soklid ja otsaseinad,” selgitab Rein Kala. Kuigi Evari Ehitus on tuntud eelkõige katusefirmana ja spetsialiseerunud lamekatustele, on kaarhallide renoveerimine selles mõttes igati loogiline – ehituslikult on kogu kaarhall nagu üks suur katus.

Lamekatustena käsitletakse nimelt ka muutuva kaldega rullmaterjalist kattega katuseid, kus kalle võib olla 0 kuni 90 kraadi (kuplid, kaared, erikujud) ning katuste ehitamisel kasutatakse lamekatuse ehitamise materjale ja tehnoloogiat. Rein Kala sõnul on praegu õige aeg hakata planeerima neid katuste ehitamise ja renoveerimisega seotud töid, mis tuleks ette võtta suve teisel poolel või sügisel, et tormidele ja sadudele korralike kaarhallide ja katustega vastu astuda.

Renoveerimine säästab raha Rein Kala kinnitab, et paljud vanemate kortermajade katused vajavad kindlasti renoveerimist. “Reeglina on need ehitatud ajal, kui sooviti, et katus peab kinni pidama vee, kuid tõhusat soojapidavust eesmärgiks ei seatud,” selgitab ta ja lisab, et vana renoveerimata külma läbi laskev katus tähendab ühistu jaoks ka suuremaid küttearveid. “Amortiseerunud, oma aja ära elanud katusega võivad kaasneda mitmesugused ebameeldivad üllatused just siis, kui ilmaolud on ekstreemsed ja kohene parandamine väga raske,” on Evari Ehituse juht kogenud.

Kortermaja rekonstrueerimist planeerides tasub alati vaadata laiemat pilti. Näiteks majale uut ventilatsioonisüsteemi ehitades on mõistlik paigaldada ventilatsioonitorud katusekonstruktsiooni soojustuse sisse, mis eeldab mitme erineva töö korraga tegemist. Samalaadseid kohti, kus töid annab ühitada, raha ja aega kokku hoida, on teisigi. Hoone remonti planeerides tuleb soovitud tööd hoolikalt läbi mõelda, tellida projekt, korraldada ehitushange ja seejärel valida parim pakkuja. Rein Kala paneb südamele, et kindlasti ei tohiks ehitajat valida hinna, vaid pakutavate tööde sisu järgi. Katuse puhul tasub küsida projekteerijatelt ja ehitajatelt komplekslahendusi, kuhu kuuluvad lisaks katuste katmisele ja soojustamisele ka räästasõlmede, parapettide, katuseluukide, korstnate, tuulutussüsteemide ja vihmavee äravoolusüsteemide uuendamine. Väga oluline on ka õigete materjalide valik. Seda tehes tuleks lähtuda perspektiivitundest, mitte hinnast, sest mõni esmapilgul kallim materjal või lahendus võib osutuda tervikut vaadates hoopis soodsamaks.

Uued materjalid loovad uusi võimalusi “Tänu uutele materjalidele ja tehnilistele lahendustele on võimalik katuste eluiga tunduvalt pikendada,” ütleb Rein Kala. Siinses kliimas on üks sagedasemaid lamekatuse kattematerjale bituumenrullmaterjal, mis sisaldab tugikangast ja on mõeldud efektiivseks niiskuse leviku takistamiseks. Rullmaterjale toodetakse erinevat värvi kattega. Levinumad värvid on must ja hall. Kuid üha tihedamini kasutatakse ka punase, pruuni, rohelise ja valge puistekihiga kattematerjale. Värvilisem katus pakub silmailu, kuid heledam pealiskiht kuumeneb kuumade ilmadega vähem, sellega kaitseme nii materjali kui ka konstruktsioone ülekuumenemise eest ja pikendame katuse toimimisaega. Väga olulised on ka kattematerjali valmistamiseks kasutatava bituumenmaterjali koostis, materjali paksus või kaal, tugikanga materjal ja selle kaal. Uute lamekatuste ehitamisel on tõusvaks trendiks plastrullmaterjalist kattega katused. Eesti turul kasutatakse põhiliselt PVC-st ehk polüvinüülkloriidist ja tugikangast koosnevat hüdroisolatsiooni- ehk

Katusemeistri valik on tööde planeerimise oluline osa. Kuna katuse eluiga on äärmiselt tähtis, tuleb kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi ja paigaldusel oma ala asjatundjaid. Ehitusvead tekivad tavaliselt tegijate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu, juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades. Seega uuri valiku tegemisel ehitusfirma tausta kõikvõimalikest allikatest, hinda nende usaldusväärsust, vaata kodulehte, soovitusi ja arvustusi. “Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult, kui lasta mitu korda vigu parandada. On olnud juhuseid, kus vähetuntud tööjõudu kasutades tuleb äsja tehtud katus tervenisti uuesti ehitada,” ütleb Rein Kala.

Veidi ettevõttest OÜ Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on tänaseks kasvanud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Ettevõtte peamine tegevusala on uute lamekatuste ehitamine, soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine. Samuti tehakse lamekatustele ülevaatust, hooldust ja hüdroisolatsioonitöid. OÜ Evari Ehitus teeb koostööd kõigi Eesti suuremate ehitusettevõtetega ja nende kliendid on nii kinnisvara arendajad, ärikinnisvara omanikud, korteriühistud kui ka eramajade omanikud.

Lamekatuste ehitamine nõuab erialaseid teadmisi ja pikaajalisi kogemusi. Oma ala professionaalide abi kasutades hoiate kokku aega, vahendeid ja saate katusele kindla garantii! OÜ Evari Ehitus tel 738 0927, 506 0579 e-post: evari@evari.ee koduleht: evari.ee

EHITUS

Milline on kaevetöödejärgse katete taastamise kvaliteet

Eestis ja kuidas seda tõsta? Tee-ehitus ja -remont on väga spetsiifiline valdkond, mis ühelt poolt peab vastama kõigile tehnilistele nõuetele ning samas olema mugav ja ohutu inimestele, kes neid teid kasutavad. Teedeinsener Ain Kendra juhendamisel valminud magistritöös uuris Karel Vergi kaevetöödejärgse katete taastamise kvaliteeti Eestis ja leidis koos T-Konsult OÜ inseneridega võimalusi, kuidas tagada kaevetöödele esialgse katendiga võrdväärne kestvus. Tekst: GERLI RAMLER

Kaevetöödega puutub kokku praktiliselt iga liikluses osalev indiviid, olgu tegemist jalakäija, jalgratturi, mootorratturi, autojuhi või muu liikumisvahendi juhiga – enamasti on tegemist liiklemist häiriva teguriga nii tööde ajal kui ka kahjuks pärast tööde lõppu. Tegemist on ka teedeinseneridele tuttava probleemiga

ning lisaks teema teadlikustamisele tegeletakse Tallinna Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia õppekaval lahenduste otsimisega. Näiteks Karel Vergi uuris oma 2021. aasta kevadel kaitstud mag istritöös kaevetöödejärgsete taastamistööde kvaliteeti. Kuna nõudeid kaevetöödejärgse seisundi hindamiseks väga palju

ei ole, siis kasutati töös mõõdikuna katendi deformeeritavust. Inseneri jaoks on deformeeritavuse puhul tegemist hea näidikuga, sest seda on võimalik reaalselt kohapeal mõõta ja vajadusel saab mõõtmist korrata. Verg i uuringutes kasutati mõõtmiseks def lektomeetrit Dynatest 3032 LWD*. Kaevetöid võib liigitada kahte kategooriasse: varem ette planeeritud kaevetööd ja avariikaevetööd, mille aega, täpset kohta ega ulatust ei saa reeglina ette planeerida. Enamiku kaevetööde põhjus on kas olemasolevate tehnovõrkude rekonstrueerimine, uute rajamine või avariiliste trasside parandustööd, samuti teede osas plaanilahenduslike olukordade ümberehitused ja üldisemad teede rekonstrueerimistööd. Üksikute kaevetööde järgseid taastatud lappe paistab tänavapildis silma väga palju ja sama palju, kui on tehtud taastamistöid, on ka erineva kvali-

Võib ka hinnata, et kui lapitud ala kestab selgelt kauem kui kogu ülejäänud teelõik, on nõuetega üle pingutatud.

teediga tulemusi. Ei saa üheselt väita, et kõik taastamistööd on tehtud alati vastavalt normatiividele, ja paljuski sõltub tööde tegemine ka inimfaktorist. Linnatänaval on tavaline, et pärast kaevetöid taastatud kate laguneb. Kui tegemist on ainult lohuga kunag iste kaevetööde kohal, siis tõenäoliselt ei ole augu ehk trassi täitmisel pinnaseid või materjale korralikult tihendatud. On mõistetav, et lagunema kipuvad vuugid ehk ühendused vana kattega, sest peaaegu alati on kõikvõimalikud ühenduskohad nõrgemad kui ühekorraga paigaldatu. Vergi tegi katseid koos T-Konsultiga kergdeflektomeetri abil, mõõtes katete kandevõimet kaevetööde alal ja selle naabruses. Selgus, et kui reeg lina on ala keskel kõik korras ja tulemused lähedased vana katendiga töödest puutumata alal, siis üleminekualal on mõõdetu tihti nõrgem, kohati lausa 50%.

EHITUS

ASJATUNDLIK ALUSDOKUMENT Tihti võib tänavapildis kohata taastatud katteid, mis juba mõne aja möödudes ei ole enam võrreldavad alles remonditud katetega. Võivad tekkida vajumised kattes, katte purunemised vuukide asukohtades, vajumised kaevupäistel. Põhjuseid taastatud katete lagunemisele võib otsida erinevatest kohtadest. Kui väita, et tööd tehakse alati kehtivate normatiivide järgi, siis saaks inimfaktori välistada ning süüdistada ainult norme ja juhiseid. Kindlasti ei ole võimalik saavutada sellist olukorda, kus kvaliteet ei sõltuks töö tegijast, seetõttu koosneb tulemus mitmest erinevast aspektist. Et tagada töö kvaliteet rohujuure tasandilt, peavad alusdokumendid olema koostatud asjatundlikult ja uute teadmiste valguses saama piisavalt tihti uuendatud – see on esimene samm parema katendite taastamise kvaliteedi suunas.1

KAEVETÖÖD PEALINNAS Tallinna linna näitel tehti ainuüksi 2018. aastal 2331 kaevetööd, millest 591 olid plaanilised ja 1740 vormistatud kui avariikaevetööd. Järgneval 2019. aastal ei erinenud suurusjärk oluliselt ja kokku tehti 2269 kaevetööd, millest 545 olid plaanilised ning 1724 avariikorras tehtud teetööd.1

On mõistetav, et lagunema kipuvad vuugid ehk ühendused vana kattega, sest peaaegu alati on kõikvõimalikud ühenduskohad nõrgemad kui ühekorraga paigaldatu.

TÄIENDAVAD NÕUDED* Riigiteedel rakendatakse täiendavaid nõudeid maanteeameti peadirektori kinnitatud nõuetega, mis esitatakse käskkirjade või juhiste vormis. Viimasel juhul on dokument kinnitatud samuti käskkirjaga. Tee omanik rakendab kõrgemaid nõudeid või lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele täiendavaid nõudeid, kui see on vajalik ehitusseadustikus ja liiklusseaduses sätestatud nõuete täitmiseks või muude vajalike tee parameetrite tagamiseks. Sellised nõuded on tee ehitusprojekti koostajale ja teetööde tegijale kohustuslikud. Iga teeomanik võib rakendada oma nõudeid, näiteks on RMK kehtestanud oma normatiivi metsateedele (“RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend” 2014) ning kohalikud omavalitsused teedele ja tänavatele.1

Miks üleminekuala on nõrgem? Igasuguste torutööde juures tuleb kaevise põhi teha nii lai, et töömees mahuks seal liikuma 40 cm kummalgi pool toru. Põhi tuleb tihendada, et toru ära ei vajuks, ja tagasitäitmisel tuleb ka materjal või pinnas tihendada. Tavaliselt saab seda teha vibroplaate kasutades, mis aga nii põhja kui ka taastäitmise tihendamisel raputab lahti ka kaevise seina pinnast. Iga järgmise kihi tihendamisel liigub tihendusagregaat kaeviku servani, seega allesjäänud

materjali ei tihendata mingil moel. Seega on vajalik iga kihi paigaldamisel kaevikut laiendada kahel põhjusel: et vana ja uue materjali üleminek poleks jäik ning et saaks korralikult tihendada ka selle materjali, mis tööde käigus hõrenes. Konkreetsed lahendused sõltuvad ka toru sügavusest. Paratamatus on ka see, kui piki teed kulgeva trassi remont toob kaasa katte vahetuse kogu laiuses. Ja täitematerjal külmumissügavuse ulatuses peab olema külmakindel, kindlasti peab see olema tihendatav

ja võimalusel tuleks kasutada just samasugust materjali, mis kaevisest enne välja võeti. Katte ressurss on määratud normtelgede arvuga katte tööea jooksul, siit tuleneb logaritmiline seos normtelgede arvu ja vajaliku kandevõime vahel. Kandevõime ja mõõdetud deformatsiooni vaheline seos on lineaarne ja seetõttu saab arvutada, kuivõrd kahandab ressurssi ehk katendi tööiga kandevõime puudujääk ehk mõõdetud suurem deformatsioon. Teades kandevõime puudujääki ja eeldatavat või projek-

teeritud kandevõime taset, on võimalik leida, mitu aastat konkreetne katend võiks kesta, kui liiklus areneb vastavuses projektis eeldatuga. Ja kui on teada, mitme aasta pärast konkreetsel teelõigul võiks eeldada kapitaalsema klassi remonti või rekonstrueerimist, kus asendatakse katendikonstruktsioon, saab hinnata, kas taastatud katend peaks sinnamaani kestma, ja vastavalt sellele otsustada edasised sammud. Võib ka hinnata, et kui lapitud ala kestab selgelt kauem kui kogu ülejäänud teelõik, on nõuetega üle pingutanud. Insenerina võiks T-Konsulti esindaja ja TalTechi lektori Ain Kendra hinnangul anda otsustajatele valikuvariandid. Näiteks on kindlasti lubatud mingi tolerants, kuid see selgub juba sellest, millal algne kate ehitatud on. Teiseks peaks katend kestma kauem kui järgmise suurema plaanilise remondini, vastasel korral võib rakendada mõõdukaid rahalisi sanktsioone. Üks valikuvariant on garantiiperioodi pikendamine, sel juhul peab ehitaja perioodi lõpuni tagama katte vastavuse seisundinõuetele. Ja kui eeldatav ressurss on oluliselt väiksem, kui on vaja järgmise remondini kestmiseks, võib olla vajadus objekt uuesti avada ja kate veel kord taastada.

* Kergdeflektomeetri tööpõhimõtteks on raskuse langemisel katte pinnale löögi poolt tekitatava deformatsiooni mõõtmine. Seos deformatsiooni ja kandevõime vahel on lineaarne pöördsõltuvus – mida suurem deformatsioon, seda väiksem kandevõime. 1 Karel Vergi magistritöö “Kaevetöödejärgse katendi taastamise kvaliteedi kontroll läbi deformatsioonide mõõtmise Dynatest LWD seadmega”

MICROWATT

Elektripaigaldis dünaamilises valguses

•

Elektripaigaldiste projekteerimine

•

Automaatikasüsteemide projekteerimine

•

Nõrkvoolu- ja multimeediasüsteemide projekteerimine

•

Dünaamiline valgustus

•

Väliala valgustuse juhtimissüsteemid ja visualiseerimine

•

Arhitektuurne valgusdisain

•

Kunstiline valgusdisain

Küsi pakkumist:

info@microwatt.ee www.microwatt.ee