Ehitus (september 2021)

EHITUS

Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Hoonete ehitus

Kinnisvaraarendus

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja irmeli.karja@ekspressmeedia.ee Reklaam: Karolin Merilai karolin.merilai@ekspressmeedia.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Helina Koldek Trükk: AS Printall

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

ehitustrust.ee

SEPTEMBER 2021

EHITUS

3

Mida tööle selga panna?

See, mis töötajal seljas on, määrab paljuski töökeskkonna atmosfääri. Ametikohtadel, kus tuleb kokku puutuda füüsilise tööga, ei saa mõelda pelgalt riiete esteetilisele välimusele, vaid tuleb silmas pidada ka funktsionaalsust – töövorm peab olema liikumisel mugav, kuid pakkuma võimalike ohtude eest ka maksimaalset kaitset. Kõige selle juures ei saa siiski vormi välimust täielikult maha matta, sest töötaja peab nägema välja professionaalne.

Millised peaksid tööriided olema ja kuidas ühildub nutimaailm töövormiga?

te asjadega, peavad need kaks olema tingimata kohustuslikud. Turvaninad võivad päästa töötaja varbad, ja kiivrid ... Jah, igaüks saab aru, et pea on meie tähtsaim osa ja seda tuleb kaitsta.

Niisiis peakski tööriietuse puhul eelkõige silmas pidama mugavust ja turvalisust. Füüsiline töö nõuab liikumist ja võib teatud olukordades olla ohtlik, mistõttu ei tohi riietus olla segav ning peab pakkuma kaitset. Tööriietuse valimisel tuleks lähtuda nii soovitustest kui ka kainest mõistusest.

Nutikad tööriided

Toimetas: TAAVET KASE Foto: SHUTTERSTOCK

Mugavus ja turvalisus Kohas, kus liigutatakse suuri raskusi, toimetatakse industriaalmasinatega ning liigub korraga palju töölisi, ongi need kaks märksõna kõige olulisemad – mugavus ja turvalisus. Need märksõnad käivad õigupoolest igasuguse füüsilise töökoha juurde. Töötaja liikumine ei tohi olla häiritud ja ta peab end riietes hästi tundma.

Näiteks pole soovitatav lõikemasinatega töötades kanda palju erinevaid kihte, kuna need võivad kergesti masinasse takerduda ja töötaja ohtu panna. Seetõttu on paljude laotööliste töövormiks määratud ühes tükis kombinesoonülikond. Selle saab mugavalt tõmmata teiste riiete peale ja üldjuhul on see valmistatud õhemast materjalist, et liikudes liialt palav

ei hakkaks. Väljas töötades – eriti meie kliimas – peab üleriietele lähenema jällegi teistpidi, sest kombinesoon või tööjope peab külma luudest eemal hoidma.

Kui rääkida tööriiete välimusest, siis siinkohal saab tihtipeale määravaks just värvus. Suurel ehitusob-

Kui rääkida tööriiete välimusest, siis siinkohal saab tihtipeale määravaks just värvus.

jektil või paljude töötajatega laos on oluline, et inimesed üksteist märkaksid. Tõstukijuht ei pruugi musta bändisärki riietatud kolleegi silmata ja tagajärjeks ongi õnnetus. Või langetab metsamees oma laigulises mustris jopega paarimehele hoopis puu pähe! Seetõttu ongi paljud tööriided erksates neoonvärvides – need torkavad lihtsalt kõige rohkem silma. Kõige kergem lahendus oma töötaja nähtavaks teha on talle neoonvärvides helkurvest selga anda.

Jah, puuga pähe ei taha keegi saada. Ja varvastest ei taha samuti keegi ilma jääda! Seda reeglit on ilmselt kõik kuulnud, kuid kordamine on tarkuse ema: kiivrid pähe ja turvaninaga tööjalatsid jalga! Laos, ehitusel, metsas või mis iganes tööplatsil, kus toimetatakse raske-

Nagu kõik muu, areneb ka tööriiete maailm üha edasi ja edasi. Tulevikuriideid ei oska me veel ette kujutatadagi, ent juba oskavad moekad ja nutikad tööriided teada anda, millal neid on vaja pesta, kuidas seda teha tuleb, millal on vaja rõivaid parandada ning millal asendada. Kogu info tööriide elutsükli kohta on kasutaja jaoks vaid ühe nupuvajutuse kaugusel.

Nutikas tegumood määrab tööriiete juures palju. Nii näiteks on olulised nutikas taskute ehitus ja asetus (ripptaskud, noakinnitus, sääretaskud, tööriistahoidjad jne).

Samuti kasutatakse põlvekaitsesüsteemi, mis hõlmab lisaks taskuosa ja kaitsmete reguleerimisvõimalusele ka seda, kuidas püksisääred jalas keerduvad, kui kandja põlvedele laskub. Tugevdusõmbluste eesmärk on pükste muutmine rebenemiskindlamaks ja kiil jalgevahel li-

Nutikas tegumood määrab tööriiete juures palju. Nii näiteks on olulised nutikas taskute ehitus ja asetus. sab liikumisvabadust, tekitades nii vajaliku lisaruumi.

Leidub ka spetsiaalse kiibiga tööriideid, kus iga rõivaese kannab unikaalset koodi. Kiipidele salvestatud info suhtleb reaalajas iseteeninduskeskkonnaga, kust saab igal ajal jälgida, kui palju ja milliseid töörõivaid ettevõte kasutab. Samuti saab näha, kas kõik tellitud tooted on kasutuses ja millist hooldust või parandust on riietele tehtud. Andmed on reaalajas kättesaadavad e-keskkonnas. Kõik andmed esinevad süsteemis kodeeritud kujul.

Tulevikus võivad tööriided “sõna võtta” ka tööstusliku tootmise üksikasju kirjeldades. Nii näiteks võivad nutikad tekstiilid osutuda asendamatuks toiduainetööstuses, kui nad pakuvad auditeerimisvõimalust, mis tõestab käitlusprotsesside hügieenilisust ja ohutust, samuti võib nutikatel riietel olla arvestatav tulevik ehituses.

Allikas: thebalancecareers.com

EHITUS

7

Sellise töö tegemiseks on peale heade oskuste vaja ka omajagu ilumeelt. See on nimelt katusetüüp, mille puhul on võimalik saavutada valtside ning pleki kuju, suuna ja suurusega mängides väga erinevaid tulemusi. Valtskatuse saab paigaldada juba väikese kaldega katusele: vähim sobiv kalle on 5 kraadi, enamasti siiski 12–14 kraadi. Igale plekk-katuse tüübile on määratud sobiv kalle, mille saab teada tootekirjeldusest,” selgitab Ly Renter.

Mõelda tuleb nii majale kui ka ilmastikule

Katuse valikul

räägib kaasa hulk tegureid Katusekattematerjalide turg on rikkalik ja igaüks saab sealt leida just sellise materjali, mida ta vajab. Samas muudab suur valik otsuse langetamise ka keeruliseks – mida ja millisele majale siis ikkagi valida?

Tekst: ANNE-MARI ALVER Fotod: SHUTTERSTOCK

Kõige raskem on kahtlemata eramajade omanikel – sõltumata sellest, kas katusevahetus tehakse ise või tellitakse spetsialistidelt, tuleb orienteeruda valikute paljususes ja suuta pakkujatega kaasa mõelda.

Eksimine on inimlik, kuid katusematerjalide teemal võib eksituse hind olla tuhandeid eurosid. Just nii juhtus Tallinnast maale kolinud perel, kes vana maja korda tegema asudes katusevalikul mitu korda ümber mõtlesid.

“Esmalt tahtsin kivikatust nagu naabritel,” tunnistab perepea, kes ise üldehitajana töötab. “Pojad on mul asjalikud, leppisime kokku, et ostame katuse ära ja paneme koos peale. Siis aga hakkasime asja lähemalt

uurima ja tõdesime, et kui kivi asemel pleki valime, siis jätkub raha ka teisteks ehitus- ja korrastustöödeks, mida samuti hädasti vaja oli. Leidsime, et pole see plekk kehvem ühtegi, ja ostsime poole maja pleki ära.”

Peremees teadis hästi, et maja on muinsuskaitse all, seda oli talle notaris räägitud. Plekk-katusest oli ka juttu olnud ja ta teadis, et plekk kuulub lubatud materjalide hulka.

Ebameeldivaks üllatuseks kujunes aga teada saamine, et tegu on vale plekiga. Muinsuskaitsenõuded eeldasid valtsplekki, peremees aga oli valinud märksa odavama.

Eelarvet nüüd juba märksa murelikumana uurides langetati otsus kaasaegsete eterniitplaatide ka-

suks. Hind oli vastuvõetav ja materjal polnud ka renoveerimisreeglite vastu.

“Võiks öelda, et lõpp hea, kõik hea,” ütleb mees, kes maja katuse alla sai, “aga tuleb tunnistada, et kaotusi kandsin ma siin ka. Neli tuhat eurot rahalist kaotust seoses plekiga, millele tuleks nüüd uus ostja leida, pluss aeg, mis sarikad olid lagedad – mõnus kuumalaine oli selleks ajaks juba möödas ja vihmasadude tagajärjel ootavad ees suuremad kuivatustööd.”

Valtsplekk eeldab lisaks oskustele ilumeelt Muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Ly Renter selgitab, et tõepoolest, muinsuskaitseaspektist rääkides peetakse plekk-katuse all silmas justnimelt valtsplekki.

“Valtsplekk on väga pika ajalooga katusekate, mis on tänu töökindlusele ja vastupidavusele hinnatud praegusajani. Lihtsustatult tähendab sellise katte paigaldamine pleki voltimist kindlate reeglite järgi. Õigekeelsussõnaraamatu jär-

gi tähendab valts pleki servade liite- ehk kokkumurdekohta, soont.

Eestis on valdavalt paigaldatud tsingitud terasplekist valtskatuseid, mille elueaks arvestatakse keskmiselt 50–80 aastat, hea hoolduse korral kuni 100 aastat. Katuse vastupidavuse tagavad paljud tegurid: kvaliteetne materjal, läbimõeldud ehitussõlmed, nõuetekohane paigaldus, tugev aluskonstruktsioon ja korrapärane hooldus.

Katus tuleb teha korralikult puhtaks ja piserdada spetsiaalse preparaadiga – siis näeb igast materjalist katus palju aastaid ilus ning esinduslik välja.

Katusefirma Bestor Grupp müügiesindaja Aadu Kaseväli ütleb, et katusekattematerjalides orienteerumisel on üheks esmaseks määrajaks majaomaniku esteetilised eelistused.

“Muidugi tuleb jälgida ka seda, millise majaga on tegemist,” märgib Aadu Kaseväli ja selgitab, et näiteks vanale talumajale kivikatust paigaldada ei saa – maja konstruktsioonid ei pea selle raskusele vastu. Seega tuleks kaaluda plekki või eterniiti.

“Lisaks tuleks mõelda, mis jääb katuse alla. Kui tegu on kahekorruselise majaga ning teisel korrusel on magamistoad, ei pruugi plekk olla parim valik – tuule ja vihma ajal on müra ja kolinat palju, palavate ilmadega on aga ruumid väga kuumad.

Siin tuleks kaaluda, kas paigaldada eterniit või kivipuistega plekk,” ütleb ta.

Kaseväli tunnistab, et tema ise on eterniidi usku mees. “See materjal on end aastakümnetega hästi ära tõestanud. Päris tihti on nii, et tullakse ostma selle jutuga, et vana eterniitkatus on 70 aastat vana, nüüd tahaks uue panna. Eterniitkatus on tervisele ohutu, kestab kaua, näeb ilus välja ja ei ole liiga raske. Ka ei kolise ta ei vihma ega tuule käes ega muuda ruumi katuse all liialt palavaks.”

Lisaks on “eterniidi usku mehel” varuks nipp ka neile, kelle hing ihaldab kivikatust, kuid eelarve või maja konstruktsioonid seda ei võimalda – üks versioon kaasaegsetest eterniitplaatidest on väikesed plaadid, mis eemalt näevad väga katusekivide moodi välja, kuid on palju kergemad.

Aadu Kaseväli ütleb, et on veel üks, veidi ebapopulaarne teema, mida katustest rääkides kindlasti meeles peaks pidama – selleks, et katus oleks kaua ilus, tuleb seda ka regulaarselt hooldada.

“Pole vahet, mis materjaliga on tegu – sammal tuleb ikka,” ütleb spetsialist ja rõhutab, et katusehooldus tuleks läbi viia korra aastas. “Katus tuleb teha korralikult puhtaks ning piserdada spetsiaalse preparaadiga – siis näeb igast materjalist katus palju aastaid ilus ja esinduslik välja,” selgitab Kaseväli.

8

EHITUS

MIS ON MIS JA PALJU KAALUB? Kuna erinevate majade konstruktsioonid on loodud taluma erinevaid raskusi, siis tuleks kindlasti jälgida, ega eelistatud katusekattematerjal selle maja jaoks liiga raske pole.

Bestor Grupi katusespetsialistid on välja arvutanud katuse raskused näidismajale, mille suuruseks on 150 ruutmeetrit.

Sõltumata katusematerjali tüübist tuleks katus kaks korda aastas üle vaadata – nii enne kui ka pärast talve. Korralikult hooldatud katus kestab oluliselt kauem ja õigel ajal hooldades on võimalik probleemid varakult avastada ning vältida suuri kulutusi suuremahulistele remonttöödele.

Tähelepanu tuleks pöörata katuse pinnale, veeäravooludele (rennid, torud, äravoolulehtrid), vertikaalpindade külgnemistele, ankrutele ja kinnititele, ventilatsioonitorude läbiminekutele, piiretele (käsipuud, lumetõkked), katuseakendele, katuseluukidele, käigusildadele, katuseredelitele.

Katuseplekk Katuseplekk on vetthülgav materjal, mis tähendab, et see ei ima endasse niiskust ja takistab õige paigalduse korral sademete ligipääsu maja konstruktsioonidele. Katuseplekki soetades tuleb katuse pindala ja materjali kulu võimalikult täpselt välja arvestada, sest hiljem on väga tülikas plekiga kaetud katust lappida.

Katuseplekki ostes tuleb erilist tähelepanu pöörata materjali paksusele. Väga odava hinnaga soetatud õhuke katuseplekk võib küllaltki lühikese aja jooksul hakata tekitama palju “peavalu”. Talvisel ajal võib lumekoormusega õhuke plekk kergelt

muljuda, tugevama tuulega laperdada vastu katusekonstruktsiooni ja üleüldiselt võib katuse eluiga osutuda oodatust lühemaks.

Võrreldes kivi- või eterniitkatusega on katuseplekk sademete korral tüütult lärmakas, tekitades hoones pidevat müra. Katuseplekk on ka väga vastuvõtlik temperatuurikõikumistele. Soojal suveilmal kütab päikesekiirgus katusealused toad kiiresti kuumaks ja ilma vajalike seadmeteta võib temperatuur muutuda talumatuks.

Kivipuistega katuseplekk ehk teraskatus Kivipuistega teraskatus on oma olemuselt sama nagu teraskatus, kuid omadusi, mis teevad selle paremaks ja vastupidavaks, on palju. Tegu on viilkatustele mõeldud mitmekihilise kivipuistega materjaliga, mis põhineb alumiiniumtsingitud plekil, millel on oluliselt pikem kasutusiga kui tavalisel tsingitud plaadil. Plaat on kerge (kaal pinna ruutmeetril ei ületa 6,5 ​​kg) – seda saab kasutada mis tahes aegunud katusematerjali asendajana.

Plaadi pind on kaetud basaltkivipuistega, mis omakorda on kaetud läbipaistva akrüülikihiga.

Seetõttu erineb materjal sootuks tavalisest teraskatusest. Pinnakatte tõttu puudub müra, kui peaks vihma või rahet sadama, samuti kaitseb akrüülikiht pinda vananemise, UV-kiirguse, niiskuse ja ka sambla tekkimise eest. Lisaks sellele on see ka vastupidav äärmuslikele temperatuuridele, külmakraadidest kuni ebahariliku kuumuseni. Toode ei tuhmu päikese käes peaaegu üldse (kivi on värvitud väga kõrgel temperatuuril, mis tagab värvi püsivuse) ja materjal on tuleohutuse A-klassist. Tootja pakub materjalile ka 50-aastast garantiid!

150-ruutmeetrise elumaja kivikatus kaalub

7,7 tonni, kuid näiteks sama pindalaga kivipuistega katuseplekk kaalub ligi 6,4 korda vähem ehk 1,2 tonni.

Katusekivi Kivikatus on meie kliimas hinnatud valik. Kivi on vaikne, vastupidav ja silmailu pakkuv katusekattematerjal, mida valmistatakse tavaliselt betoonist või savist. Toormaterjali kaalu tõttu on ka katusekivi raske materjal, mis nõuab omale tugevat katusekonstruktsiooni. Sellest tulenevalt on kvaliteetne kivikatus teistest oluliselt soolasema hinnaga. Keskmise elumaja 150-ruutmeetrine kivikatus kaalub 7,7 tonni, kuid näiteks sama pindalaga eterniitkatus kaalub ligi 3,2 korda vähem ehk 2,4 tonni. Lumerohkel talvel tuleb lumi kivikatuselt kindlasti eemaldada, sest kivikatus ja sulalumi võivad oma tohutu raskusega katusekonstruktsiooni kahjustada.

Eterniitkatus Eterniit on vaieldamatult üks enim kasutatud katusematerjale Eestis ja Baltikumis ning seda põhjusega. Näiteks tänapäevasel asbestivabal eterniidil on sarnased omadused kivikatusega, sealjuures on see soodsam kivikatuse materjali tavapärasest hinnast. Kivikatuse konstruktsioonid peavad kandma kuni 3,2 korda suuremat massi ja roovisamm peab kivil olema tihedam. Seetõttu on eterniidi paigalduse hind kuni 25% soodsam.

Kui võtta arvesse konstruktsioonide ehitamise, lisatarvikute ja paigalduse hindu, on võimalik saavutada eterniiti valides ka hinnavõit kiviprofiiliga katusepleki üle. Kui katuseplekk vajab väga täpselt looditud roovi, ei ole vaja eterniiti paigaldades hästi säilinud aluskonstruktsiooni puhul roovitust

ümber teha ega tugevdada. Kui vana roovitus veel peab, saab uue plaadi kohe olemasoleva konstruktsiooni peale kruvida.

Asbestivaba eterniit on hingav materjal, mis parandab hoone ventilatsiooni ja erinevalt katuseplekist kuivab liigniiskus konstruktsioonist välja.

Eterniitkatus on müravaba nii tuule kui ka vihmaga ja lihtne paigaldada. Samuti ei vaja vana eterniitkatuse vahetamine uue vastu ehitusluba. Võrreldes katuseplekiga on eterniitkatus ka vastuvõtlik leelistele ja hapetele. Eterniit on täiesti keskkonnasõbralik materjal. Nõukaaegne asbest on tänapäeval asendatud PVA-kiuga, millel on palju paremad omadused tsemendi tugevdamiseks.

Sindelkatus Sindelkatus on oma olemuselt väga vastupidav ja igati väärt investeeringut! Tegemist on bituumensindlitega, mis on mõeldud viilkatustele. Oma pika elueaga on sindelkatus võrreldav kivikatusega, pakkudes sealjuures 25–30-aastast garantiid. Õige paigalduse korral on see vastupidav ka tugevale tuulele, seda on lihtne paigaldada ja tänu oma mõõtmetele hoiad märgatavalt raha kokku katusepaigalduskuludelt.

Sindelkatus on soodsam variant kui kivikatus, näiteks keskmise elumaja 150-ruutmeetrine kivikatus kaalub 7,7 tonni, kuid näiteks sama pindalaga sindelkatus kaalub ligi 4,8 korda vähem ehk 1,6 tonni. Samuti ei vaja bituumensindel oma raskuse juures nii tugevat katusekonstruktsiooni. Kivikatuse puhul tuleb rohke lumi kindlasti katuselt eemaldada, et see ei kahjustaks raskusega katusekontruktsiooni, nõtkete bituumensindlite krobelisel pinnal sulab lumi järk-järgult ega lange katuselt suurte tükkidena nagu näiteks plekk-katuselt.

KATSERVICE

Katservice – kvaliteet suunas laienemisele Firma Katservice OÜ loodi aastal 2014 katuseehitusettevõttena.

Algul hõlmas tööpõld peamiselt eramaju, kuid heade meistrite kuulsus levis kiiresti ja peatselt hakkas tulema ka uusi väljakutseid.

Katservice OÜ juht Siim Tobonik meenutab, et algul oldi firmas laienemise suhtes pigem skeptilised ja arvati, et kõige õigem on jääda tegema seda, milles juba väga hea ollakse. Ent info headest töödest levis inimeselt inimesele ja ettevõtte tööde hulka lisandusid peatselt ka ridaelamud ning kortermajad, sest Katservice OÜ teenuseid läks vaja ka kinnisvaraarendajatel.

Kuna lisandus uusi koostööpartnereid, laiendati tegevusala veelgi.

Lisaks katustele pakutakse nüüd ka paljusid teenuseid, mis katusest allapoole jäävad – nii tehasemajade kokkupanekut, puitkarkassmajade ehitust, puusepatöid kui ka sisetöid.

Spetsialist otsi üles enne majaostu Peamiseks tegevusalaks on aga siiski jäänud katused ja lisaks ehitamisele tegeletakse ka katuste hoolduse ning majaomanike konsulteerimisega.

Katservice’i katusemeistrid paigaldavad väga erinevatest materjalidest katuseid – eelistatud on kivi, plekk ja eterniit kui materjalid, millesse ka ise usutakse. Valtsplekk-katust saab samuti tellida, kuid selle puhul kaasatakse koostööpartnerid. „Pole katust, millega me hakkama ei saaks,” viitab Siim Tobonik väga erinevat tüüpi katuselahendustele ja lisab, et ametialased väljakutsed tegijatele meeldivad.

Ehitusettevõtja soovitab, et õige aeg katusespetsialistide poole pöörduda on enne kinnisvara soetamist, sest kui katus vajab vahetamist, lisab see maja algsele hinnale arvestatava protsendi. Nii näiteks võib 80 000 eurot maksva maja katusevahetus maksta orienteeruvalt 20 000 eurot ja see on teadmine, millest enne kodusoetamist tublisti abi võiks olla.

Katuse säilimine eeldab hooldamist Katservice OÜ spetsialistid annavad oma katustele viieaastase garantii. Selle aja jooksul võib tellija alati teada anda, kui katusega probleeme on, ja meistrid likvideerivad need tasuta.

Lisaks pakutakse katustele hooldust. Siim Tobonik märgib, et kuna paljudest koduomanikest on katusepaigaldamise protsessi ajal saanud head tuttavad, siis uuesti samasse kanti sattudes vaatavad Katservice’i meistrid alati ka katuse üle, et tuvastada võimalik tekkinud pisiprobleem või hooldusvajadus. Luubi all on nii katus ise kui ka fassaad, vihmaveetorud ja tarvikud – ilmnenud probleemide korral saab lasta ka need korda teha. Nii saab majaomanik hulga raha säästa, sest väikeste vigade likvideerimine on märksa soodsam, kui oleks hiljem suuremate murede lahendamine.

Katust tellides uuri pakkujate tausta Siim Tobonik on kogenud, et üks viga, mida tehakse nii eraisikute või -firmade poolt kui ka avaliku raha eest hangete korraldamisel, on see, et esmaseks valikukriteeriumiks kuulutatakse hind.

Kahtlemata on see oluline, kuid seejuures tuleks kindlasti jälgida ka seda, mida ühe või teise hinna pakkuja on varem teinud, millised on tema töö tulemused ja mida räägivad tema kohta varasemad kliendid.

Katservice on näiteks kokku puutunud olukorraga, kus algul pole nende pakutud hind sobinud, hiljem on neid aga kutsutud varasema pakkuja töid ümber tegema. Kindlasti ei

kujune aga tegemise ja ümbertegemise tellimine kliendile soodsamaks kui kohe algul kvaliteetset tööd tegeva ettevõtte valimine.

Siim Tobonik soovitab nii katuse- kui ka muude ehitustööde tellijatel esmalt uurida tegijate töökogemuse kohta – ja seda just selles valdkonnas, mida tellida plaanitakse.

Lähem info: www.katserv.ee siim@katserv.ee

COR-TEN®-i teras on mitmekülgne materjal, mis annab arhitektile tõelise väljendusvabaduse oma visiooni loomisel.

LOODUSLIK ILU PAATINA TEKKEPROTSESS Esmalt hakkab teras oksüdeeruma tänu märjaks saamisele ja kuivamisele nagu tavapäraselt.

Aja möödudes moodustub tänu terase koostises olevale vasele materjali peale paatinakiht ning värvus muutub värskest ja äsja tekkinud oranžpruunist heledamaks või tumedamaks pruuniks.

Muutuse kiirus ning terase lõplik värvus olenevad atmosfääritingimustest ehitusplatsil ning ümbritseva õhu kvaliteedist. Väävlirohkes atmosfääris oksüdeerumisprotsess kiireneb ning paatina tuleb tumedam. Oksüdeerumist kiirendab ka sage märja ja kuiva vaheldumine.

ESITAGE OMA VISIOON

Kogume parimaid näiteid arhitektuurist, kus on kasutatud COR-TEN®-i terast, et saaksite sellest inspiratsiooni ammutada.

Oma projekti lisamiseks minge aadressile: www.ssab.com/products/brands/cor-ten

SSAB KONTAKTID +372 51 79026 techsupport@ssab.com

SSAB on Põhjamaades ja USA-s tegutsev teraseettevõte. SSAB pakub lisandväärtusega tooteid ja teenuseid, mis on välja töötatud tihedas koostöös klientidega, et luua tugevamat, kergemat ja jätkusuutlikumat maailma. SSAB-l on töötajaid enam kui 50 riigis. SSAB tootmiskeskused asuvad Rootsis, Soomes ja USA-s. SSAB on registreeritud Stockholmis Nasdaqi börsil ning täiendavalt ka Helsingi Nasdaqi börsil. www.ssab.com Liituge meiega ka sotsiaalmeedias:

10

EHITUS

EIVAR EHITUS

Vanast kaarhallist saab kaasaegne ärikinnisvara Koostöös Evari Ehituse meistritega saab oma aja ära elanud kaarhallist tänapäevane ja majanduslikus mõttes igati kasutatav tootmis- või laohoone.

Et taaskasutus on moes, meenub sageli väikeste asjade korral – riidetüki või lauajupi uues funktsioonis kasutusele võtmine tundub paljudele elementaarne. Väga suured objektid aga lagunevad ja roostetavad sageli aastaid või isegi aastakümneid, enne kui kellelgi tuleb mõte, et nende kordategemine säästaks maailma hulgast prahist ning võimaldaks objekti uuesti mõistlikul viisil kasutusele võtta. Üheks selliseks teemaks on nõukogudeaegsed kaarhallid – vanad tuttavad peaaegu kõikjal, kus kunagi on asunud mõni kolhoos, sovhoos või muu kustunud kuulsusega majand. Nüüdseks on kadunud nii ettevõte, kes nad ehitas, rublad, millega ehituse eest maksti, kui ka kogu kaarhallide ennistine praktilisus.

kattematerjali. Selline katus ei vaja eraldi tuulutussüsteemi ja plastrullmaterjal kinnitatakse mehaaniliselt tüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge.

Rullmaterjali ühenduskohad keevitatakse omavahel kokku elektriliste föönide ehk soojapuhurite abil. Kasutusel on nii keevitusautomaadid kui ka käsiföönid.

Katuse tellimine eeldab usaldust

Kaarhallide renoveerimine

FOTOD: EVARI EHITUS OÜ

Prügihunniku asemel moodne hoone Nende kaarhallide parim enne on juba kindlasti möödas. Sageli nad roostetavad, ei pea sooja, lasevad vett läbi ja näevad nukrad välja. Selline koloss riivab silma ja tundub majandamise seisukohalt täiesti lootusetu. Ainus lahendus oleks justkui maatasa tegemine, ent sedagi lükatakse tihti edasi, kuni rahaline seis pisut paraneb.

Evari Ehituse juht Rein Kala aga pakub välja alternatiivse lahenduse – teha lagunev kaarhall hoopis korda ja võtta ta uuesti tootmis- või laohoonena kasutusse. Nii saab tabada kaks kärbest ühe hoobiga – ettevõte saab uue korraliku hoone ning pääseb vana lammutamisest ja äravedamisest.

“Vanu kaarhalle tasub kindlasti korda teha, mitte lammutada. Oleme neid palju korda teinud – ehk siis soojustanud, paigaldanud uue rullmaterjalist katusekatte, pannud uued aknad ja uksed, korrastanud soklid ja otsaseinad,” selgitab Rein Kala.

Kuigi Evari Ehitus on tuntud eelkõige katusefirmana ja spetsialiseerunud lamekatustele, on kaarhallide renoveerimine selles mõttes igati loogiline – ehituslikult on kogu kaarhall nagu üks suur katus.

Lamekatustena käsitletakse nimelt ka muutuva kaldega rullmaterjalist kattega katuseid, kus kalle võib olla 0 kuni 90 kraadi (kuplid, kaared, erikujud) ning katuste ehitamisel kasutatakse lamekatuse ehitamise materjale ja tehnoloogiat.

Rein Kala sõnul on praegu õige aeg hakata planeerima neid katuste ehitamise ja renoveerimisega seotud töid, mis tuleks ette võtta suve teisel poolel või sügisel, et tormidele ja sadudele korralike kaarhallide ja katustega vastu astuda.

Renoveerimine säästab raha Rein Kala kinnitab, et paljud vanemate kortermajade katused vajavad kindlasti renoveerimist. “Reeglina on need ehitatud ajal, kui sooviti, et katus peab kinni pidama vee, kuid tõhusat soojapidavust eesmärgiks ei seatud,” selgitab ta ja lisab, et vana renoveerimata külma läbi laskev katus tähendab ühistu jaoks ka suuremaid küttearveid.

“Amortiseerunud, oma aja ära elanud katusega võivad kaasneda mitmesugused ebameeldivad üllatused just siis, kui ilmaolud on ekstreemsed ja kohene parandamine väga raske,” on Evari Ehituse juht kogenud.

Kortermaja rekonstrueerimist planeerides tasub alati vaadata laiemat pilti. Näiteks majale uut ventilatsioonisüsteemi ehitades on mõistlik paigaldada ventilatsioonitorud katusekonstruktsiooni soojustuse sisse, mis eeldab mitme erineva töö korraga tegemist. Samalaadseid kohti, kus töid annab ühitada, raha ja aega kokku hoida, on teisigi.

Hoone remonti planeerides tuleb soovitud tööd hoolikalt läbi mõelda, tellida projekt, korraldada ehitushange ja seejärel valida parim pakkuja. Rein Kala paneb südamele, et kindlasti ei tohiks ehitajat valida hinna, vaid pakutavate tööde sisu järgi. Katuse puhul tasub küsida projekteerijatelt ja ehitajatelt komplekslahendusi, kuhu kuuluvad lisaks katuste katmisele ja soojustamisele ka räästasõlmede, parapettide, katuseluukide, korstnate, tuulutussüsteemide ja vihmavee äravoolusüsteemide uuendamine.

Väga oluline on ka õigete materjalide valik. Seda tehes tuleks lähtuda perspektiivitundest, mitte hinnast, sest mõni esmapilgul kallim materjal või lahendus võib osutuda tervikut vaadates hoopis soodsamaks.

Uued materjalid loovad uusi võimalusi “Tänu uutele materjalidele ja tehnilistele lahendustele on võimalik katuste eluiga tunduvalt pikendada,” ütleb Rein Kala.

Siinses kliimas on üks sagedasemaid lamekatuse kattematerjale bituumenrullmaterjal, mis sisaldab tugikangast ja on mõeldud efektiivseks niiskuse leviku takistamiseks.

Rullmaterjale toodetakse erinevat värvi kattega. Levinumad värvid on must ja hall. Kuid üha tihedamini kasutatakse ka punase, pruuni, rohelise ja valge puistekihiga kattematerjale. Värvilisem katus pakub silmailu, kuid heledam pealiskiht kuumeneb kuumade ilmadega vähem, sellega kaitseme nii materjali kui ka konstruktsioone ülekuumenemise eest ja pikendame katuse toimimisaega. Väga olulised on ka kattematerjali valmistamiseks kasutatava bituumenmaterjali koostis, materjali paksus või kaal, tugikanga materjal ja selle kaal.

Uute lamekatuste ehitamisel on tõusvaks trendiks plastrullmaterjalist kattega katused. Eesti turul kasutatakse põhiliselt PVC-st ehk polüvinüülkloriidist ja tugikangast koosnevat hüdroisolatsiooni- ehk

Katusemeistri valik on tööde planeerimise oluline osa. Kuna katuse eluiga on äärmiselt tähtis, tuleb kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi ja paigaldusel oma ala asjatundjaid. Ehitusvead tekivad tavaliselt tegijate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu, juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades. Seega uuri valiku tegemisel ehitusfirma tausta kõikvõimalikest allikatest, hinda nende usaldusväärsust, vaata kodulehte, soovitusi ja arvustusi.

“Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult, kui lasta mitu korda vigu parandada. On olnud juhuseid, kus vähetuntud tööjõudu kasutades tuleb äsja tehtud katus tervenisti uuesti ehitada,” ütleb Rein Kala.

Veidi ettevõttest OÜ Evari Ehitus on 1991. aastal loodud ettevõte, millest on tänaseks kasvanud Lõuna-Eesti juhtiv lamekatuste ehitaja. Ettevõtte peamine tegevusala on uute lamekatuste ehitamine, soojustamine ning olemasolevate lamekatuste parandamine, remontimine, renoveerimine ja rekonstrueerimine. Samuti tehakse lamekatustele ülevaatust, hooldust ja hüdroisolatsioonitöid.

OÜ Evari Ehitus teeb koostööd kõigi Eesti suuremate ehitusettevõtetega ja nende kliendid on nii kinnisvara arendajad, ärikinnisvara omanikud, korteriühistud kui ka eramajade omanikud.

Lamekatuste ehitamine nõuab erialaseid teadmisi ja pikaajalisi kogemusi. Oma ala professionaalide abi kasutades hoiate kokku aega, vahendeid ja saate katusele kindla garantii!

OÜ Evari Ehitus tel 738 0927, 506 0579 e-post: evari@evari.ee koduleht: evari.ee

EHITUS

11

kirjeldatakse ära, kuidas on tagatud töötajate ohutu liiklemine ja töötamine, kuidas on lood olmeruumidega, kas peatöövõtja tagab midagi alltöövõtjatele jne. See kirjeldab otseselt ehitusplatsi.

Kuidas ehitusvaldkonnas töö ohtlikkust täpsemalt määratakse?

See on kirjas määruses “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”, kus on loetelu ohtlikest töödest, mille teostamisel on kohustuslik koostada ka tööohutuse plaan.

Võrreldes muude tegevusaladega on ehituses asi selles mõttes konkreetsem. Näiteks varinguohu ja kukkumisohu puhul võib tööd lugeda ohtlikuks.

Rein Reisberg:

kiirus ja ohutus asuvad kaalukausside erinevates otstes Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg sõnab töötervishoiu ja tööohutuse teemadel rääkides, et seadused ja määrused on iseenesest piisavad ning töötajate heaolu maksimaalselt arvestavad, tähtis on vaid nende korrektne järgimine.

deid ja kaitsevahendeid, nagu kiiver, kaitsejalatsid, kaitseprillid jne. Need on sellised asjad, mille peab paigaldama tööandja töötajatele, kes neid kasutavad. Siiski on ka olukordi, kus töötajad ise võtavad mingi piirde ära, sest neile tundub, et nii on mugavam. Aga pigem on tööandja vastutuse osa võrreldes teiste tegevusaladega domineerivam.

Tekst: UKU ADRIAN ILVES Fotod: SHUTTERSTOCK. ERAKOGU

Töökeskkonna konsultandi poole ei pöörduta mitte ainult telefoni ja meili teel, vaid kutsutakse sagedasti ka platsile kohapeale, et oma töötervishoiule ja tööohutusele ning seda puudutavale dokumentatsioonile spetsialistist kõrvaltvaataja objektiivne hinnang saada.

Tööandja peaks Reisbergi sõnul alati mõtlema, kas ta ise oleks nõus minema samasugustes tingimustes tööle, nagu ta oma töötajaid saadab. Ettepoole peab mõtlema ka töötaja ning teadvustama, et teda oodatakse õhtuks tervena koju.

Kas viimastel aastatel on ehitusvaldkonnas tööõnnetuste arv vähenenud või suurenenud? Kas ehitusvaldkonnas juhtub pigem raskemaid või kergemaid õnnetusi ja mis on enamasti nende põhjuseks?

Pigem on ajaga vähenenud, aga see on seletatav ka üldise tööõnnetuste arvu vähenemisega Eestis (2019.

aastal toimus ehitusvaldkonnas 438 õnnetust, 2020. aastal 391 – toim).

Siin on kaks asja: esiteks kõik koroonat puudutav, millega seoses töötamine vahepeal vähenes, kuigi selleks aastaks on ehitustööd tublisti taastunud. Teine puudutab muudatusi seadusandluses töönnetuste registreerimise osas. Teisisõnu, kergemaid õnnetusi, mis töövõimetust kaasa ei too, enam ei registreerita. Registreeriti, nüüd enam mitte.

Jutt käib siinkohal tööinspektsiooni ametlikust statistikast. Tööandja ise peab muidugi ka selliseid õnnetusi uurima ja tegema kõik selleks, et neid enam ei juhtuks.

Ehitusvaldkond paistab pigem silma raskemate õnnetustega, kõikidest õnnetustest on raskete tagajärgedega õnnetuste osakaal protsentuaalselt suurem – luumurrud, peavigastused, amputatsioonid ja muud. Aga nagu öeldud, võib asi olla ka selles, et kergemaid õnnetu-

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg si seoses seadusemuudatusega ehituses ei registreerita. Palju on selliseid “ikka juhtub, valus on, aga pole midagi, teeme tööd edasi” tüüpi vigastusi. Kui töötaja töö käigus kukub, pöördub EMOsse ülevaatusele ning tal luumurdu ega midagi tõsist ei tuvastata, läheb ta järgmisel päeval uuesti tööle.

Väga vähe on mustvalgeid olukordi, kus süüdi on ainult tööandja või ainult töötaja. Siiski tundub vähemalt minule, et ehituses on tööandjate möödalaskmiste tõttu juhtuv osa keskmisest suurem. See puudutab ehitusplatsi ettevalmistust ja võimaluste loomist, kas kasutatakase kukkumist välistavaid piir-

Milliste küsimustega enim tööinspektsiooni poole pöördutakse?

Tööandjate poolt on esikohal küsimused kõrgustes töötamise kohta, et kuidas toimetada, et kõrgustes ohutult töötada. Ehitus on selline valdkond, kus kõikides kohtades standardlahendusi rakendada ei saa. Konsultandina kutsutakse mind tihti objektidele ja küsitakse, et “tegime sellise asja, kas tundub okei ja turvaline?”. Või siis näiteks pannakse katusele piirded paika ja soovitakse, et võõras silm annaks arvamuse, kas on ohutu või mitte. Ehk ennekõike nii kõrgused kui ka isikukaitsevahendid. Infotelefonile on tulnud palju küsimusi ka olmeruumide kohta.

Mis on tööohutuse plaan ja kes selle koostab?

Tööohutuse plaan hõlmab ja koordineerib olukorda, kus ühel ehitusplatsil töötavad mitme ettevõtte töötajad. Teatud mõttes on see riskianalüüs ehitusplatsi kohta, kus

Kellel lasub ühel või teisel juhul vastutus ehitustööde teostamise ajal? Millistel puhkudel vastutab ainult ehitaja, sõltumata teistest?

See on keerulisem küsimus, sest nii peatöövõtjal kui ka alltöövõtjal on omad kohustused. Ma olen toonud alati näiteks poolvalmis kolmekorruselise hoone, millel on sisse ehitatud trepp, aga ilma käsipuudeta. Kui ventilatsiooni paigaldav firma läheb oma inimestega sinna töid teostama ja peatöövõtja esindaja ütleb, et minge mööda treppi üles ventilatsioonikambrisse, ja kui alltöövõtja ehk ventilatsiooniteenuse firma töötaja kukub, siis sel juhul näen ma peatöövõtja süüd, sest ta ei oleks tohtinud lubada alltöövõtjaid trepile, kus ei ole käsipuid. Enne oleks tulnud käsipuud paigaldada ja mõelda, kuidas alltöövõtja töötajad saavad ohutult töid teostada. Sest ventilatsioonifirma ei hakka ju alguses ise käsipuid paigaldama. Sama treppi mööda käivad ka elektrikud, viimistlejad ja teised.

Aga näiteks kui ventilatsiooni paigaldajad jõuavad üles kambrisse ja kasutavad seal millegi lõikamiseks ilma kaitseta ketaslõikurit, siis tuleb ikka vaadata alltöövõtja tööandja ehk väikse firma juhi poole.

Sel juhul vastutab tema, miks ei ole ketaslõikuril kaitset peal. Ühise ehitusplatsi puhul peab peatöövõtja kord nädalas viima läbi üldkontrolli ja veenduma kõikide tööde ohutuses. Kui näiteks peatöövõtja näeb, et ketaslõikuril ei ole kaitset peal, peab ta sellele üldkontrolli käigus reageerima ja alltöövõtjale märkuse tegema. Ta ei saa seda jätta tähelepanuta põhjendusega, et see on alltöövõtja ketaslõikur ja mind see ei huvita.

Toon veel sisse töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori mõiste. Tegemist on peatööettevõtja poolt määratud isikuga, kes hoolitseb platsil töötervishoiu ja tööohutuse eest. Suuremate platside puhul on see inimene kogu aeg platsil olemas. Nad ei oota nädalas ühte kontrollimise päeva, vaid kasutavad ka tänapäevaseid infotehnoloogia võimalusi ja saavad kiiresti suhelda alltöövõtjatega. Kui koordinaa-

12

EHITUS

tor on tubli ja nõudlik, siis liiguvad asjad päris kähku ja alltöövõtjad tajuvad ära, millised on peatöövõtja reaalsed nõuded ohutusele.

Reaalsuses on olukord nii- ja naasugune. Ei saaks öelda, et ainult peatöövõtjatega või ainult alltöövõtjatega on probleeme. Paraku on üleüldiselt nii, et kui õnnetus on juhtunud, siis püütakse ennast näidata paremas valguses ja distantseeruda nendest kohustustest.

Kuidas hinnata ehitustööliste enda teadlikkust?

Väga palju sõltub inimeste taustast. Ohutusest kipuvad lugu pidama rohkem need, kes on varem pikka aega Põhjaamaades töötanud ja ütlevad, et seal tehti nii ehk siis turvalisemalt, ja Eesti ettevõttesse tööle tulles kurdavad, et siin on ohtlikum ja tehakse mingeid asju nii, nagu ei peaks tegema.

Teine asi puudutab Eestisse tulnud välistööjõudu, kes on tihtipeale harjunud töötama ohutusele tähelepanu pööramata. Ühe ehitusettevõtte juht ütles, et tal läks kolm kuud aega, et välistööjõule selgeks teha, et neil on aega ohutusest kinni pidamiseks. Välistööjõud on tihti pigem harjunud, et ohutus pole mingi teema ja oleme tublid ning teeme kiiresti ära. Kiirus ja ohutus on paraku kaalukausside erinevates otstes.

ning puhke- ja einestamisvõimalustega, kus einestamine toimub riietumise ja töövahenditega samas ruumis, mis on hästi tolmune ja ütleme, et esteetiline pilt ei ole seal suurem asi.

Millised olme- ja puhkevõimalused peavad olema ehitustöölistele objektil tagatud? Kuidas on Eestis reaalne olukord?

Kõige elementaarsem on muidugi tualettruumi võimalus, mille ongi ettevõtted taganud, kasvõi konteinerkäimlate näol. Vahel harvem on ka muidugi juhtunud, et töötajatele öeldakse, et saab alles mõne päeva jooksul valmis ja seni tuleb looduses käia.

Teine oluline asi on pesemisvõimalus, sest ehitustööd on ju üldjuhul tolmused ja määrivad. Samuti riietumisvõimalused ja puhkeruum einestamiseks, kus on tavaliselt olemas mikrolaineahi ja mõnel pool ka külmikud.

Reaalsuses osutub vahel problemaatiliseks olukord riietusruumide

Tööandja peaks alati mõtlema, kas tema ise oleks nõus minema samasugustes tingimustes tööle, nagu ta oma töötajaid saadab.

Kuidas on lood esmaabivõimaluste reaalse olukorraga?

Esmaabi osas ma ütleksin, et enamasti probleeme pole. Üks pool on esmaabiandja ja teine esmaabivahendid. Seda korraldab peatöövõtja, kellest tublimad pakuvad alltöövõtjatele nii oma esmaabiandja kui ka esmaabivahendite kasutamise võimalust.

Kui platsil tegutseb mitu erinevat firmat, kus igas ühes töötab näiteks kaks-kolm inimest, siis nemad ei pea hakkama muretsema, kes nüüd nendest vajadusel esmaabi annab. Tublil peatöövõtjal on esmaabiandja enamasti ka püsivalt platsil olemas. Väikestel firmadel oleks seda tavaliselt üsna keeruline organiseerida.

Kas ja millised muutused on viimasel ajal vastu võetud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses?

Ehituses on alati töötanud lisaks töölepingule ka töövõtulepingu või käsunduslepinguga inimesi ning ei saa öelda, et see alati vale oleks.

Ehituses saab kergelt ära määratleda, mida on vaja valmis teha ja millal vajalik töö platsil lõpeb. Kui varem olid töövõtulepingu ja käsundusle-

pinguga töötajad töötervise ja tööohutuse seaduse alt väljas, siis selle aasta 1. märtsist peab tööandja teatud küsimustes ka nendega arvestama. Siia kuuluvad ka õnnetusjuhtumid. Ka töövõtulepingu ja käsunduslepinguga töötajaid tuleb teavitada riskidest, kuidas ühe või teise olukorra puhul käituda. Ei saa öelda, et käsundusleping oleks nii sõltumatu, et las inimene omaette toimetab ja mina tööandjana ei pea tema peale üldse mõtlema.

Mida panna kokkuvõttes tööandjatele (nii pea- kui alltöövõtjale) kõige rohkem südamele?

Tööandja peaks alati mõtlema, kas tema ise oleks nõus minema samasugustes tingimustes tööle, nagu ta oma töötajaid saadab. Kas ta ise tajub, et seal ei pruugi päris ohutu olla, ja kas ta oskab eelnevalt läbi mõelda ja kavandada?

Mida panna kokkuvõttes ehitustöölisele kõige rohkem südamele?

Ta peab mõtlema sellele, et teda oodatakse õhtuks tervena koju. Ei tohi võtta asja nii, et teeme enne ära ja siis mõtleme. Natukene tuleb ettepoole vaadata. Ei tohi mõelda, et “redel on kümne meetri kaugusel, ma ei viitsi seda võtta, ma ronin värvipoti otsa”. Jah, mõnes olukorras saab nii kiiremini ja mugavamalt, aga ei saa ohutumalt.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE! Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle: • • • • • • • • •

tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele mootorsõidukijuhi tervisetõend toidukäitleja tervisetõend haridustöötaja tervisetõend hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend meremehe tervisetõend väikelaevajuhi tervisetõend töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd) Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf Õismäe tee 179, Tallinn 13517 registratuur@tkhaldus.ee GSM 5693 1828; 661 6812

Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 ak t, hind 75 € 28.–29.09.2021 eesti keeles SOODUSHIND 70 € 13.–14.10.2021 vene keeles 03.–04.11.2021 eesti keeles Esmaabiandjate täiendkoolitus, 8 ak t, hind 55 € 29.09.2021 eesti keeles SOODUSHIND 50 € 14.10.2021 vene keeles 04.11.2021 eesti keeles Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 ak t, hind 155 € 20.–22.09.2021 vene keeles SOODUSHIND 150 € 06.–08.10.2021 eesti keeles SOODUSHIND 150 € 10.–12.11.2021 eesti keeles 17.–19.11.2021 vene keeles Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 ak t, hind 90 € 20.09.2021 vene keeles SOODUSHIND 85 € 08.10.2021 eesti keeles SOODUSHIND 85 € 12.11.2021 eesti keeles 17.11.2021 vene keeles Tõstukijuhi koolitus (teooria), 8 ak t, hind 97 € 14.09.2021 vene keeles SOODUSHIND 90 € 15.09.2021 eesti keeles SOODUSHIND 90 € 20.10.2021 vene keeles 21.10.2021 eesti keeles Tõstukijuhi koolitus, 16 ak t, hind 165 € 14. ja 16.09.2021 vene keeles SOODUSHIND 150 € 15. ja 16.09.2021 eesti keeles SOODUSHIND 150 €

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, Tallinn 13517 GSM 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED: • töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks • tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine • töökeskkonnaspetsialisti teenus • töötervishAoiu- ja tööohutusalased koolitused • töötajate tervisekontroll • terviklahendus töötervishoiu ja tööohutuse teenuse osas • tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

NB! MEIE KOOLITUSRUUM ASUB UUES KOHAS: LAKI 14a (6. korrus) Koolitusi saab tellida ka ettevõttesse kohapeale.

Korraldame ettevõtte- ja asutusesiseseid eesti-, vene- ja ingliskeelseid koolitusi, mille programm koostatakse vastavalt tellija vajadustele ja eesmärkidele.

20. ja 22.10.2021 vene keeles 21. ja 22.10.2021 eesti keeles Ehitusplatsi töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori koolitus, 8 ak t, hind 87 € 23.09.2021 eesti keeles SOODUSHIND 80 € 04.10.2021 vene keeles 26.10.2021 eesti keeles TÄIENDKOOLITUSED: • tööstusergonoomia, 4 ak t • kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t • ohutus ja terviseriskid kemikaalide käitlemisel, 3 ak t • riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t

Lisainfo:

www.tkhaldus.ee

Building Performance Vajad professionaalset teenust 24/7 Saada hinnapäring:

hind@caverion.com Caverion Eesti AS pakub järgmiste tehnosüsteemide hooldusteenust: • Elektrisüsteemide ehitus, hooldus ja remont kesk -ja madalpingel • Ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont • Jahutussüsteemide hooldus ja remont • Küttesüsteemide hooldus ja remont • Hooneautomaatika ehitus ja hooldus ja remont • Tuleohutussüsteemide (ATS, Sprinkler, tulekustutid, voolikusüsteemid) hooldust ja remonti

Meie ei vaja pakutava teenuse jaoks alltöövõttu, meie oskame kõike ise teha!

Caverion Eesti AS on Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu, Eesti Külmaliidu ja Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu liige.

EHITUS

15

Rahakotist torutangideni – millal teha ise, millal piirduda maksmisega?

Kui ees seisab korteri või eluhoone remont või suisa ümberehitus, tuleb esmalt leida vastused mitmele küsimusele. Näiteks sellele, kas ja kui palju teha ise ning millisel määral teenuseid sisse osta.

Tekst: ANNE-MARI ALVER Fotod: SHUTTERSTOCK

Meediavaldkonnas töötav Maia tunnistab, et kui tema ellu tekkisid suuremad remondiprobleemid, lähenes ta neile väga optimistlikult – ise saab suurema osa asju tehtud.

“Olin remonti teinud ja tööd ei pelga,” ütleb Maia. Kui ta päris oma vanaonu kodu Tallinnas – majaosa Kristiines –, tekkis naisel tore mõte kasutada seda üüripinnana ja nii endale igakuist rahavoogu juurde tekitada. Kuna aga vaba raha parajasti eriti polnud, otsustas Maia ise remonditöödega algust teha.

“Pinda oli seal suur tuba, väike tuba, köök, olmeruumid ja kaks esikut,” meenutab ta. Suure toa remont läks üsna kiirelt – Maia värvis lae üle ja vahetas tapeedi.

“Ilus jäi,” hindab ta ise.

Väikese toaga oli veidi keerulisem. Onu oli olnud suitsetaja ja lage tuli õige mitu korda

üle värvida, enne kui see Maia nõudlike silmade jaoks piisavalt valge oli.

Tõrked tekkisid vannitoas ja köögis. “Seal olid vanad torud ja need olid aja jooksul lekkinud ja tilkunud ja ... Püüdsin spetsialiste ja nõu saada, aga kõigil oli alati kole kiire ja raha kulus ka palju ...”

Naine tunnistab, et põdes vahepeal lausa midagi depressioonilaadset läbi – tuju oli alailma must ja oma “kinnisvaraprojekti” poole ei tahtnud ta mitte vaadatagi.

“Lõpuks langetasin otsuse ja müüsin selle maha,” jutustab Maia. “Siis oli hing rahul – hinnad olid korralikult tõusnud, mina sain päris arvestatava rahasumma ning, see oli sel hetkel veel kõige tähtsam, ma ei pidanud enam kunagi mõtlema, kuidas seal remonti teha!”

Renoveerimine on maksmine mitmel viisil Maia kogemust kinnitab ka statistikaameti kokkuvõte. Praeguses majandusolukorras on professionaalide usaldamine tihti odavamgi kui isetegemine.

“Harjumaa renoveerimist vajavate elamispindade hinnad on teinud viimase kahe kuu jooksul 18-protsendilise hüppe. Harjumaa on Eesti kinnisvaraturu suunanäitaja ja hüpe tähendab seda, et turg on hakanud uusi elamispindu liiga kalliks pidama ning on suuremal määral pöördunud remonti vajavate pindade poole.

Ostjad on hakanud tegema arukat järeldust, et tasub osta odavam eluase ja see korda teha.

Paraku ollakse selle arukusega ilmselt hiljaks jäänud, sest remondikulu sööb hinnaeelise ära.

Veelgi enam – silmapiiril on arvestatav ehitushindade tõus, millele viitab käibedünaamika. Kui praegused odavate pindade ostjad remondini jõuavad, siis avastavad nad, et vanema eluruumi kordategemine läheb kokkuvõttes märksa kallimaks kui kalliks peetud uue ostmine,” toovad statistikaameti kokkuvõttes välja andmeteadur Arko Kesküla ning juhtivanalüütikud Kaja Sõstra, Märt Leesment ja Jaan Õmblus.

Selle aasta juulis oli uute eluruumide keskmine pakkumishind 123 000 eurot, renoveerimist vajavatel eluruumidel aga 47 000 eurot. Aasta varem oli uute eluruumide keskmine pakkumishind 102 000 eurot ja renoveerimist vajavatel ligi 45 000 eurot.

Renoveerimist vajavate eluruumide aastane hinnatõus on seega olnud 6% ja uutel 20%.

Et renoveerimist vajavast eluruumist saaks uuega võrreldav elamispind, tuleb sinna raha paigutada: osta ehitusmaterjalid ja näha ise vaeva või tellida see kõik teenusena ning tasuda arve.

Renoveerimist vajav elamispind ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam, see on lihtsalt lahendus, mille eest makstakse mitmel viisil.

Käibehüpe ehitussektoris Üldiselt kehtib majanduses põhimõte, et turg tahab olla tasakaalus. Kinnisvara kontekstis tähendab see, et eluasemed peavad olema turul hinnastatud selliselt, et remonti vajav peaks kogukuludega jõudma umbes samale tasemele, kus on uus. Kui eluaseme remont läheb kallimaks kui uue ostmine, siis vanu ei osteta. Kui aga uued eluasemed on liiga kõrge hinnaga, ei osteta jäl-

HINNARALLI VAIBUMISE MÄRKE EI NÄITA Viimase kümnendi jooksul on kinnisvara hinnad Euroopa Liidu (EL) riikides tõusnud Eurostati andmetel keskmiselt 28,6%. Balti riikidest on kinnisvara hinnad kasvanud kõige kiiremini Eestis (112,8%) ja Lätis (85,6%), küündides EL-i ühe kõrgeima määrani. Statistikaameti andmed kinnitavad hinnatõusu – 2020. aastal kasvasid kinnisvara hinnad 2019. aastaga võrreldes 6,6%. 2021. aasta II kvartalis püstitati maa-ameti andmetel kinnisvara tehinguterekord.

City24 portaalijuht Karin NoppelKokerov ennustab, et hinnatõus jätkub ka tulevikus ning nende tõusutrendide kiirus sõltub kinnisvara tüübist ja asukohast. Peale kinnisvarahindade on tõusutrendis ka ehitamiskulud, mida soosib ehitusmaterjalide hinnaralli. 2021. aasta esimeses kvartalis on statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks eelmise aasta märtsiga võrreldes kasvanud 8% ja indeksi ühe komponendi – materjali – hinnad on tõusnud üle 12%.

“Hetkel on Tallinnas kahetoalise korteri hind keskmiselt 139 520 eurot.

Kõige populaarsem korteri soetamiskoht on kesklinna piirkonnas,” märgib Noppel-Kokerov, lisades, et hinnabuumi ajal unistuste kodu eest üle maksmise vältimiseks tasub natuke eeltööd teha.

16

EHITUS

ÜMBEREHITUS VÕIB MUUTA ELAMISPINNA SUURUST Ümberehitatud kinnisvara ostes tasub pöörata tähelepanu selle suurusele. Mõnikord on lausa kolm erinevat tulemust – kinnisvarakuulutus, mõõtmine ja kinnistusraamat räägivad igaüks oma keelt.

Erinevusi projekti ja reaalsuse vahel tuleb kõige rohkem ette sellistes elamutes, mida renoveeriti 12–14 aastat tagasi ehk aastatel 2001–2003. Siis oli tavaks laiendada kortereid pööningule ja soklikorrusele. Üldjuhul on olemas projekt ja ehitusluba, kuid kasutusluba mitte.

Ruutmeetrite kohta on kõige objektiivsem teave kinnistusraamatus (kinnistusraamat.ee) – see on ametlik info. Kui kinnistusraamatus on kirjas, et korteriomand on 90 m², on üsna tavapärane, et korteri enda suurus on 50 m², terrass 20 m², parkimiskoht 15 m² ja panipaik 5 m².

Kui palju on korteril köetavat pinda ja lahuspinda, saate vaadata ehitisregistrist (ehr.ee). Kolmas infoallikas on ehitusprojekt ja neljas võimalus kõik ise üle mõõta.

Ruutmeetrite erinevusele tuleb selgitust küsida omaniku või vahendaja käest. Tavaliselt vastavad korteriomanikud, et ostsid kinnisvara niisugusena, nagu see praegu on, ega tea rohkem midagi.

le neid. Turg viib hinnad loogilisse tasakaalu.

“Viimase aasta majandusmuutuste tõttu on renoveerimise hinnad oluliselt tõusnud. Ehituse maksumuse muutust kajastav ehitushinnaindeks on võrreldes eelmise aasta märtsiga kasvanud üle 8%.

Indeksi ühe komponendi – materjali hinnad on tõusnud üle 12%. Kallinenud on ka tööjõud ja masinad,” hindavad statistikud.

Ehitusettevõtete käive on viimase poole aasta jooksul kasvanud 1,6 korda, materjalimüüjatel 1,9 korda, vee- ja kütteseadmetega kauplejatel 1,4 korda ning rauakaupade ja värvide müüjatel 2 korda. Suur käibehüpe ennustab enam kui kindlasti ehitushindade kasvu.

Uusarendused ja kapremondi vajajad Kinnisvarainvestor Peeter Pärtel ütleb, et üheseid vastuseid selles valdkonnas polegi – iga konkreetne ostu- ja renoveerimisotsus sõltub alati sellest, palju parajasti raha ja aega on.

“Aja suhtes kõige säästlikum lahendus on alati olnud osta korter uusarendusse, kuid seegi ei pruugi alati soovitud efekti anda – näiteks kui garantiiajal ilmneb vigu, on nende korda teha laskmine tükk tööd ja ajakulu,” ütleb ta.

Vanematest elupindadest rääkides märgib Peeter Pärtel, et tema soovitus on mitte osta n-ö vahepealse remondiga kortereid. Pigem selline, kus on vaja kapitaalremont teha või siis täitsa uus ja korras.

“Need vahepealsed remondid on sageli tehtud küllalt odavalt ja üle-

jala, samuti on tavaliselt tegemata elektri- ja torutööd. Kui need aga ette võtta, siis jõutakse lõpuks ikka kapitaalremondi vajaduseni,” on ta kogenud.

Peeter Pärteli sõnul on vanas korteris alati vaja ära teha elektritööd, samuti korterisisesed torutööd, vajadusel ka kõik, mis seostub gaasiga. “Ja kui ostad osaliselt remonditud korteri, siis reeglina on just need tööd kõik tegemata,” märgib ta.

Enamasti kolistavad algajad kinnisvarainvestorid esmalt kõik ämbrid läbi.

Peeter Pärtel

Pika remondi ajal jääb tulu saamata “Kõige paremad tulemused korteri või hoone remontimisel saadakse siis, kui töid teevad professionaalid ning nende leidmisel on kasutatud enda või teiste kogemusi,” märgib Peeter Pärtel, kes on muide ka Eesti suurima kinnisvarainvestorite kommuuni ellukutsuja ja üks juhtfiguure. Tõsi küll, praegu on ehitusja remondivaldkonna töömeestel tegemist nii palju, et kommuuniliikmete hinnangul on kalender täis isegi neil teenusepakkujatel, keda keegi soovitada ei julgeks. Kui aga

kelleltki kogemusi küsida ei ole või seda mingil põhjusel teha ei soovita, tuleb võtta töid tegema keegi, kel on aega ja võimalust, ning loota, et ta osutub soovitamisväärseks teenusepakkujaks.

Ise ehitus- ja remonttööde tegemise kohta arvab Peeter Pärtel, et sellel on siis mõte sees, kui seda soovitakse veel ka tulevikus teha – siis on arukas õppida erinevaid töövõtteid, tutvuda materjalidega ja üldse end valdkonnas toimuvaga kurssi viia.

“Kui aga küsimus on ühes või üksikutes objektides ja omanikul on teine eluala ning oma töögagi tegemist, siis tasuks hoolikalt kaaluda, kas remonditööde tegemiseks aega leitakse ja kas see kokkuvõttes raha säästab,” ütleb Peeter Pärtel. Ta toob näite, et keskmise kahetoalise korteri peale kulub proffidel aega kaks kuni neli nädalat, ise tehes aga võib aega minna kuni pool aastat. “Sel ajal ei teeni korter üüritulu ja lisaks remondikuludele tuleb maksta ka kommunaale. Kui me nüüd arvestame, et kahetoalise korteri üüritulu Tallinnas on 400–500 eurot kuus ja remondifirma töö läheks maksma paar tuhat eurot, siis kokkuvõttes on tegemist nullimänguga, ainult et omaniku aeg kulub ning professionaalide töö on tavaliselt isetegijate omast kvaliteetsem,” ütleb Peeter Pärtel. Ta lisab, et enamasti kolistavad algajad kinnisvarainvestorid esmalt kõik ämbrid läbi, siis aga tehakse enesele selgeks, millised on ootused tegevuse tulemusele ning kuidas ja millisel määral ollakse valmis selleks aega ja raha panustama.

Imeliste lahenduste maailm Maaklerid oskavad enamasti öelda, kust ruutmeetrite erinevused tulevad ja mida selles olukorras teha. Omavoliliste ümberehituste puhul on küllalt sagedased juhtumid, kus aus vastus oleks, et korteri tegelike ruutmeetrite seadustamine läheb ostjale liiga kalliks või polegi seda võimalik teha.

Vajadusel saab kinnistusregistri ja ehitisregistri andmeid kontrollida kas või kohaliku omavalitsuse arhiivist või rahvusarhiivist. Kui andmete kontrolli käigus selgub, et müüdava objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama, siis peaks kinnisvarakonsultant soovitama omanikul sellega kindlasti tegeleda.

Korrektne on, kui kuulutuse üld­infos märgitakse kinnistusraamatus olevad andmed ja lisainfos täpsustavad andmed tegeliku olukorra kohta koos selgituste ning põhjendustega. Adekvaatselt tuleb püüda hinnata, kas objekti seisukord on renoveeritud või remonti vajav. Kinnisvarakonsultandid näevad tihti oma töö käigus selles osas “imelisi lahendusi”.

Isegi tüüplahendusega korteri puhul, kindlasti aga ümberehitatud objekti müües oleks arukas lisada ka joonis objekti ruumilahendusest. See loob palju parema ettekujutuse juba enne objekti külastamist. Ka fotodele tuleks püüda objekti ruumilahendus nii, et see annaks ülevaatliku info planeeringust.

Tasub mõelda ka sellele, et kuitahes hea ümberehitus ka poleks, võib tulemuse hinda alla tõmmata vilets asukoht – näiteks prügimäe, suure magistraali või raudtee vahetu lähedus. Tööstusettevõtted võivad osutuda häirivaks juhul, kui nende tegevusega kaasneb tugev müra või spetsiifiline ebameeldiv lõhn.

Ettevaatust tulevikulubadustega!

Kinnisvara puudutavatesse tulevikulubadustesse tuleks suhtuda skeptiliselt. Kõik lubadused on vaja kindlasti üle kontrollida ja lisada lepingusse, kes nende täitmise eest vastutab.

Kasutusloa puudumisel on üsna tavaline, et osa ostu-müügisummast jäetakse seniks notari deposiiti, kuni luba käes. Enamasti jääb deponeeritav summa 3000–5000 euro vahele.

Kui müüja annab korteriühistu ja maja renoveerimisega seotud lubadusi, siis tuleb needki ühistu juhatusest üle kontrollida.

Võib-olla hakatakse hoonet remontima alles kahe aasta pärast, kui ostja sealt juba ära kolida plaanib. Üldjuhul annavad korteriühistute juhid meelsasti infot majas toimuva kohta ja neil on hea meel, kui uus omanik teab, kuhu tuleb.

Tulevikulubadused puudutavad ka elamuarendusi. Üle tuleb kontrollida, millal ehitatakse välja piirkonna infrastruktuur, trassid, teed, valgustus, kes koristab lund ja liivatab. Esineb juhtumeid, kus hiljem selgub, et piirkonna teed ei kuulugi kohalikule omavalitsusele ning nende kasutamiseks ja korrashoiuks tuleb eramuomanikel täiendavalt maksta.

18

EHITUS

Ei hallile massile! Büroohoone aitab ellu äratada läbi mõeldud haljastus Büroohooned – enamasti suured betoonist, tellisest või klaasist ehitised – mõjuvad sageli linnapildis nagu üks suur hall mass, mille seast on raske silma paista. Kuigi palju kipuvad need tahestahtmata teineteist varjutama. Kui siis napib ka õdusaid puhkenurki, võib hoone üldpilt paista päris elutu. Päästjaks võib osutuda ilus, läbi mõeldud haljastus.

Toimetas: RIINA PALMISTE Fotod: SHUTTERSTOCK

Midagi ei ole teha – esmamulje loeb. Nii tulevastele potentsiaalsetele töötajatele kui ka klientidele, kes on valiku ees, kas astuda uksest sisse või mitte. Maastikukujundus võib tõesti ettevõtte kuvandit oluliselt muuta, aga mis kõige tähtsam – ka töötajad tahavad tunda rõõmu kohast, kus nad veedavad suurema osa oma arginädalast. Kes ei unistaks mõnusast eraldatud terrassist, kus kolleegidega kohtuda ja ajurünnakuid pidada, vabal hetkel raamatu taga lõõgastuda või kerge suvebriisi saatel lõunasööki nautida? On ju mitmed tööturu-uuringudki kinnitanud, et tänapäeval hinnatakse palganumbri kõrval tööandja juures üha enam just selliseid väärtusi.

Maastikuarhitekt Sulev Nurme nõustub, et haljasalade ja terrasside-rõdude potentsiaal on tööruumide laienduse ning puhkealana Eestis suuresti kasutamata. “Klassikaliselt on büroohoonete ümbrused minimalistlikud: parkla, koht suitsetajatele ja üksikud puud. Veidi rohkem pööratakse tähelepanu peaukse ümbrusele, lisades taimi ja lilli,” nendib ta.

Sulev Nurme soovitused puhkeala ja haljastuse loomiseks Mugav ja kiire juurdepääs. See on üks tähtsamaid eeldusi – keegi ei taha kohvitass näpus läbi uduvih-

ma kaugele kõndida. Samuti ei soodusta kasutamist paljudest akendest vaadeldav, tuuline, mürarikas, suitsune või tolmune asukoht – neidki mõjusid saab leevendada.

Sage probleem on tuul. Seepärast tuleks eelistada tuule eest varjatud ala või rajada tuult varjav tarind, näiteks varisein.

Päikesele avatus. Puhkekoht võiks olla avatud lõuna ja lääne suunas ning piiratud põhja poolt.

Samas tuleks jälgida, et koht ei oleks ka liigselt päikesele avatud – suvise kuumusega või asendis, kus päike kipub pimestama, võib see hakata puhkeala kasutamist pärssima. Arvestades Eesti kliima vihmarohkust, tuleks aed kavandada nii, et vähemalt mingi osa sellest oleks vihma eest varjatud. Vihma eest peaks olema kaitstud ka juurdepääsutee.

Püüa vältida müra ja tolmu.

Mürarikkust saab leevendada mitmerindelise haljastusega ja müra tõkestavate ehituslike lahendustega. Probleemseimad tegurid on halb lõhn, tolm ja suits, mistõttu tuleks võimaluste piires eelistada kohta, kus õhk ei jää seisma, et soodustada õhu liikumist.

Tasuks mõelda puhkeala liigendamisele. Pilkudele avatud ja varjatud kohtade tekitamiseks tuleks puhkeala liigendada. Akendest paistev hubane puhkekoht ahvat-

leb seda kasutama, samas on kasutajale ebamugav, kui ala on nagu peo peal. Liigendamine on oluline ka suhtluse seisukohalt. Kindlasti on vajalik ühine ruum, kus kõik saaksid koos aega veeta, ent leiduma peaks ka kohti, kuhu saaks soovi korral eralduda. Kui on erisoovidega kasutajad, näiteks suitsetajad või inimesed, kes soovivad puhkepausidel võimelda ja liikuda, tuleb ka neile privaatsust leida.

Kasuta ära olemasolevat. Alati on hea, kui asukohavalikul saab ära kasutada olemasolevat haljastust: hekke, põõsaid, puid. Loomulikult saab haljastust rikkalikumaks muuta, lisada konteiner- ja vertikaalhaljastust, kuid olemasolevad puud-põõsad ja muru annavad kohe nii emotsionaalselt kui ka funktsionaalselt uue aia loomisele palju juurde.

Mõtle mikrokliimale. Mikrokliima seisukohalt oleks hea, kui hekid, suured põõsarühmad ja kõrged puud jääksid põhja- ja idaküljele või siis müraallikate (nt suuremad tänavad) poolsesse külge. Samas võiks ideaaljuhul jääda lõunakaarde mõni suurem lehtpuu, mis annab suvel oma lehestikuga mõnele istumiskohale mõnusa varju, kuid talvisel, lehtedeta perioodil ei varjuta päikest.

Appi tulevad variseinad ja pergolad. Väljas asuva puhkekoha di-

EHITUS

sain on alati kohapõhine, mistõttu ei saa ette anda ühest reeglistikku. Ilma mõju leevendamiseks on hea võimalus kasutada variseinu ja pergolaid, mis loovad koos ronitaimedega õdusa mulje. Pergola kattesõrestiku või külgseinad saab klaasida, tekitades niiviisi päikesele ja vaatele avatud, kuid tuult tõkestavad piirded. Kasutada saab ka lihtsalt variseinu. Klaasitud variseinad on tõhusad ka kevadise ja sügisese päikesesoojuse akumuleerimisel, nii nagu kasvuhoone. Kui teha osa seinast laialt avatav või teisaldatav (lükandseinad), on ka leevendus kuumade suvepäevade jaoks olemas.

Eelistada tasuks mahedamat valgust. Otseste valguspunktide asemel on soovitatav pindade valgustamine, mis annab tänu peegeldumisele piisava valgusfooni, kuid ei muuda ala liiga valgeks. Enamasti on büroodes ja tootmisruumides valgust piisavalt, mistõttu sumedam valgus aias või terrassil aitab silmadel puhata. Eelistada võiks loomulikku valgust, tehisvalguse puhul sooja valgust.

Pinnakatetest võiks eelistada taimestatud pindu ja puitu. Eelistada võiks vähest hooldust vajavaid põõsaid ja kõrrelisi ning nende vahele luua puit- või kivipindadest liikumisteed, platsikesed ning

Eelista vähem hooldust vajavaid taimi. Tavapärase haljasalaga kohtades piiravad planeerimise võimalusi ainult eelarve ja taimede kasvukoha tingimused. Siiski tasuks eelistada vähem hooldust vajavaid taimi ja istutusviise, mille puhul ei riku ka teatav umbrohtumine kohe üldilmet. Kindlasti tuleb taimestamisel arvestada aastaaegade vaheldumisega: on saada erinevatel ajahetkedel õitsevaid vähenõudlikke puid ja põõsaid. Kaaluda võiks siia-sinna mõne sõstra, aroonia, söödava kuslapuu või viljapõõsa istutamist – pärast kohvipausi oleks tore mõni mari noppida. Põhimõtteks võiks olla vähem muru ja rohkem põõsaid – on lihtsam hooldada ning tekib kohti lindudele. Võileib tihaste säutsumise saatel viib kindlasti mõtted ära kadunud saatelehelt hetkeks eemale.

Viimase lihvi hubasusele ja funktsionaalsusele annab mööblivalik. Istumiskohtade, laudade, lamamistoolide, trenažööride jms valik sõltub kasutajate arvust ning eelistustest. Tuleks mõelda üllatavatele ja vaheldust pakkuvatele elementidele: võrkkiiged, ripptoolid või lamamisplatvormid. Istumiskohtade juures võiksid olla pistikud, kui suvisel pärastlõunal soovitakse pikemalt sülearvutiga õues töötada.

võimalusel ka lamamis- ja istumisterrassid. Ka teepindade materjalivalikul on otstarbekas eelistada vähem hooldust vajavaid materjale: betoonkivi või looduskivi. Kasutajasõbralik materjal on puit – võimalusel on soovitatav vihma eest kaitstud istumisalade pindadel kasutada puitu.

Sädelust, heli ja pinnavirvendusi saab lisada veesilmaga. Basseini hooldamine on küllalt keeruline, sest talvel seisab see meie kliimas tühjana ja suvel, hoolimata filtritest ja ringvoolusüsteemidest, kipub vesi väiksemates veesilmades roiskuma. Kuid kui aeda on võimalik veesilm luua, tasub seda kaaluda.

Vesi võib olla toodud sisse veekardina, purskkaevuna või kui on jõudu hooldada, siis näiteks ka akvaariumina.

Haljastuse hulk ja taimestusviisid sõltuvad kohast: katuseterrassile, rõdule või ka mõnele sillutatud või asfalteeritud platsile ei saa harjumuspärast haljastust teha.

Samas on võimalikud kõik lahendused, mis kasutavad konteinerhaljastust. Konteinerite kasutamine ei pea tähendama palju hooldust vajavaid suvelilli, sest konteinerisse saab kasvama panna põõsaid, püsikuid ja isegi väiksemaid puid, nagu pihlakad, iluõunapuud ja mägimännid.

Tulevikuteemadeks on efektiivsus, digitaliseerimine ja keskkond „Meie üks paljudest tõsistest äririskidest on Maa gravitatsioonijõu kadumine,” märgib Willenbrock Baltic OÜ tegevjuht Vilmar Neeme.

Willenbrock Baltic OÜ- l on täitumas 15. tegevusaasta.

Ettevõte on leidnud tänulikke kliente väga mitmest valdkonnast.

Nende teenuseid vajavad sisuliselt kõik, kel on kaupa, mida tuleb füüsiliselt hoida või liigutada.

Alustati nelja töötajaga, nüüdseks on Willenbrock Balticu tööperes 35 inimest. Suure osa tegutsemisajast mahuti kahele väga väikesele üüripinnale.

2019. aasta kevadel koliti päris oma majja asukohaga Rae vallas Jüris, Uus-Ringi tee 11.

Ettevõte müüb, rendib, hooldab ja remondib tõstukeid, laotehnikat, konteinertõstukeid, vedukeid, külgtõstukeid, vastukaaltõstukeid,

laoriiuleid ja tõstukite lisaseadmeid.

Peamised koostööpartnerid on Linde, Konecranes, Terberg, Logitrans, Bito, Dimos, Bulmor, Aerolift ja Linde Hydraulics.

Kvaliteetne teenus säästab kulusid Ükski masin või tehniline seade pole võimeline toimima ilma pädeva hooldusteenuseta. Siin tulebki mängu Willenbrock Baltic OÜ järelteeninduse tiim, tänu kellele saab nende

19

klient arvestataval määral kulusid kokku hoida.

Willenbrock Balticuga koostööd tehes on kliendile algusest peale teada tootevalikus olevate masinate madalad käituskulud töötunni kohta.

Kvaliteetselt hooldatud toodetel on pikem kasutusiga ja kõige madalam masina elueakulu. „Et kliendid on meie eelised omaks võtnud, seda kinnitavad kõige ilmekamalt Willenbrock Balticu turuosad Eestis erinevate toodete seg-

mentides. Näiteks kui Linde masinate turuosa oli meie tegevuse alguses 5–7 protsenti, siis viimased 12 aastat on vähemalt iga viies Eestis tellitud uus tõstuk või laomasin olnud Linde toodetud. Sekka on juhtunud ka aastaid, kui iga kolmas uus masin on olnud Linde kaubamärgi kandja,” selgitab Vilmar Neeme.

Mida toob tulevik?

Kindlasti ei ole tulevikus enam teema, millise tootja masin suudab kõi-

WILLENBROCK BALTIC

ge kiiremini ja kõige raskemat kaupa tõsta või milline masin on kõige odavama ostuhinnaga. Määravaks saavad ohutuse lahendused, efektiivsuse näitajad, digitaliseerimine ja ökonoomsus ehk keskkonna säästmise võimalused.

Tuleviku tõstetehnika valikus kasvab kindlasti akumasinate osakaal.

Kaupade liigutamisel on juba praegu osa tööst enda kanda võtnud robotid.

Ka isetoimivate masinate osakaal tulevikus kasvab. Linde isesõitvad masinad on võimelised töötama nii automaatselt kui ka koos juhiga.

Aktuaalsemaks muutub ka turvalahenduste valik ja kaugdiagnostika ning masinate kasutamine koos nutiseadmete ja interneti võimalustega.

Lähem info: www.willenbrock.ee

20

EHITUS

Kas ventilatsioonsüsteem levitab viirust või mitte?

Pandeemia on pannud kinnisvaraomanikke oma ventilatsioonisüsteeme kontrollima. COVID-19 esimese laine alguses oli haldusettevõtetele ja kinnisvaraomanikele edastatud informatsioon sõna otseses mõttes seinast seina, sest keegi ei teadnud veel täpselt, kuidas viirus levib.

Tekst: GERLI RAMLER Fotod: SHUTTERSTOCK

MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu juhatuse liikme ja ärikinnisvara täisteenusepakkuja BPT Real Estate tegevjuhi Janek Hintsovi sõnul tekkis koguni küsimus, et kui viirus levib õhu kaudu, siis kas poleks mõttekam üldse ventilatsioon välja lülitada.

“Lõpuks jõuti selgusele, et ventilatsioonisüsteemid tuleb tööle jätta ja meie näiteks muutsime oma objektide puhul seadmete töörežiimi. Ventilatsioonisüsteemid ei jää küll kunagi seisma, vaid lähe-

vad kaubanduskeskuste ja büroohoonete sulgemisajal ökorežiimile. Meie tõime ventilatsiooni tööaja kaks tundi varasemaks ja lülitasime välja kaks tundi hiljem, et suurendada värske õhu liikumist hoones,” selgitab Hintsov.

Suurt rolli hakkas tema sõnul mängima ka aeg, millal hoone on ehitatud – sellest oleneb, kas maja ehitamise ajal kehtisid juba normatiivid, mis nõudsid sundventilatsiooni olemasolu. “See on nüüd see koht, millega meie vanema-

PLANEERID KOLIMIST? VÕTA APPI PROFESSIONAALNE KOLIMISTEENUS

TALLINNAS, TARTUS JA ÜLE TERVE EESTI! KOLIMINE ETTEVÕTETELE JA ERAISIKUTELE

KLAVERITE, SEIFIDE JA SEADMETE VEDU PAKKIMINE, LADUSTAMINE JA LISATEENUSED

RAHVUSVAHELINE KOLIMINE

Kontakteeru meiega!

Kui soovid kolida turvaliselt, mugavalt ja kiirelt siis vali oma partneriks AVA-Ekspress.

Helista:

51 30 755, 6139737

Saada meil:

ava@ava.ee

Tallinn Aadress: Peterburi tee 46 Meil: ava@ava.ee Kontakt: 5130755

Tartu Aadress: Tähe 106b Meil: asso@ava.ee Kontakt: 5548143

EHITUS

tes majades asuvad koolid ja lasteaiad piike murravad – sundventilatsioon on väga kallis ning kuna seda omal ajal ei nõutud, siis seda ka ei ehitatud. Uuemates hoonetes on aga sundventilatsioon olemas ja küsimus on pigem selles, kuidas seadmeid kõige efektiivsemalt reguleerida ning vastavate graafikutega tööle panna. Üdiselt võib öelda, et ärikinnisvara puhul on sundventilatsioonita hooneid üha vähem, sest kinnisvaraomanikud investeerivad ventilatsioonisüsteemidesse ja saavad aru, et nendeta ei ole hoone jätkusuutlik.

Ja mis puudutab üürnikke, siis sisuliselt ei tule täna enam kõne allagi, et keegi üüriks endale pinna, kus puuduvad ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid. Need asjad muutuvad töötajate jaoks iga päevaga aina olulisemaks.”

Pandeemia situatsioonis sai väga tähtsaks tihe koostöö ventilatsioonisüsteemide hoolduspartneritega – kas nad on valmis majaomaniku ja haldajaga kaasa mõtlema ning kas neil on üldse teadlikkus ja oskus sellises olukorras lahendust leida? “Iga valitsuse otsus mõjutab ju meie kõigi tööd. Näiteks kaubanduskeskuse sulgemise ajal oli oluline kiirkorras kogu hooldus ja filtrid uuesti üle vaadata, sest töö kvaliteet ja hügieen muutusid eriti oluliseks. Ükski kes-

kus ei saa endale lubada, et keegi nakatuks tema kehvasti hooldatud ventilatsioonisüsteemi pärast – see oleks olnud äkksurm!” nendib Hintsov. “Samuti tuli palju informatsiooni jagada üürnikega, kes soovisid teada, kuidas on hoones ohutu õhuvahetus tagatud. Paljud vajasid rahustamist.”

Lätis tegi BPT Real Estate isegi mõnele hoonele COVID-19 sertifikaadi. See tähendab, et läbi käidi kõik hooldusgraafikud ning nüansid, et hoone ja selle kommunikatsioonid oleksid inimestele turvalised. Sertifikaat andis külastajatele signaali, et nad on kaubanduskeskusesse väga oodatud ja nad ei pea muretsema nakkuse pärast.

“Eks Lätis olid kaubanduskeskused väga kaua kinni ka ja valitses teadmatus, kui palju viirus läbi ventilatsiooni võib levida. Lõpuks jõuti välja selleni, et õhuvahetus on ülimalt oluline. Tänaste uute hoonete puhul ei pea inimesed muretsema, sest süsteemid on head ja kõik on ülimalt kontrollitud. Enda kogemustest veel rääkides võin öelda, et veel tänagi on suurte büroohoonete puhul paljud inimesed kodukontorites ning seega on kontorisse tulevate töötajate arv väike. Inimeste hajutatus on endiselt väga hea,” kõneleb Hintsov.

Ta lisab, et teiseks väga aktuaalseks teemaks on viimaste

Jahutussüsteem on efektiivne, kui see on hästi välja reguleeritud pandud tööle koos ventilatsiooniga, arvestades kogu hoone kompaktsust.

kuumade suvedega kerkinud jahutussüsteemi olulisus. “Jahutussüsteem on efektiivne, kui see on hästi välja reguleeritud ja pandud tööle koos ventilatsiooniga, arvestades kogu hoone kompaktsust.

Hoones viibiv inimene on reeglina siiski ebaobjektiivne hindama, mis olukord ruumis on. See, et õhku pole, ei pruugi tähendada, et ventilatsioon ei tööta, vaid et ruumi temperatuur on liiga kõrge ning puudub jahutus,” selgitab ta. “Selleks on aga olemas mõõdikud, mis

21

reeglina on seadmete pultidel olemas. Aga kui üürnik soovib eraldi mõõta temperatuuri või õhuvahetust, tasub kutsuda haldusfirma esindaja vajalike mõõtmisvahenditega kohale.”

Lõpetuseks ütleb Hintsov, et tegelikult on kõik haldusettevõtted lootuses, et pandeemia mõjutaks meie igapäevast tegevust aina vähem. “Võrreldes nii mõnegi teise riigiga on elu Eestis olnud tegelikult paradiis ja loodame, et see jääb nii ka edaspidi!”

22

EHITUS

Halb õhk vähendab meie tootlikkust pool päeva inimese kohta nädalas Värsked Taani teadusuuringud näitavad, et halb õhukvaliteet kontoriruumides vähendab tootlikkust kuni 9% ehk umbes pool päeva töötaja kohta nädalas. “Seega on ventilatsioon ettevõtja jaoks tõeliselt hea investeering. Kodus on ventilatsioon veelgi olulisem, sest kodus veedame veelgi rohkem aega,” ütleb Eesti tehnoloogiaettevõtte Airobot OÜ juhatuse liige Heiki Aulik.

Tekst: GERLI RAMLER Fotod: SHUTTERSTOCK

Ta nendib, et nii ettevõtjad kui ka koduomanikud mõistavad aina enam ventilatsiooni tähtsust. “Kindlasti on ventilatsiooni olulisus seoses koroonaga kasvanud. Väga palju teadvustatakse, et korralik ventilatsioon on peamine kaitse õhu kaudu leviva koroonaviiruse vastu. Tulevikus muutub sisekliima üha tähtsamaks, sest kaasaegsed õhutihedad isolatsioonimaterjalid muudavad majad mittehingavaks ja teisalt väheneb tänu uutele energiatõhususe nõuetele majade küttevajadus.”

Airobot tegeleb hoonete sisekliima terviklahendustega alates õhu kvaliteedi kontrollimisest kuni võimekuseni pakkuda küttejuhtimist ja õhuanalüüsi. “Meie visiooni kohaselt hakatakse tulevikus kogu hoone sisekliimat juhtima just ventilatsiooniseadme juhtkonrolleri kaudu. Meie viimase aja suurim arendustöö ongi siin toimunud ja kui seni on ventilatsioon ning küttejuhtimine vajanud eraldi juhtimist, siis nüüd oleme toomas välja isemõtlevat seadet, mis muutub kogu maja sisekliima keskuseks,” räägib Aulik.

Airobot tegeleb pidevalt seadmete ja tarkvara arendusega ning kasutajamugavuse parandamisega. Hetkel on testimises uus tolmuosakesi mõõtev ventilatsiooniseade, mis lisaks õhu temperatuurile, niiskusele ja CO2 tasemele jälgib, et tolmu sisaldus õhus ei oleks liiga suur. See on eriti oluline teema allergikutele ja teeb nende elu lihtsamaks.

Klientide jaoks on väga oluline, et Airoboti ventilatsiooniseadmed on välja töötatud koostöös Tartu Ülikooli ja

TalTechi teadlastega ning samuti see, et tootmine toimub siinsamas Eestis. Airoboti peamiseks eeliseks on seadme intuitiivsus – ventilatsiooniseade mõõdab pidevalt õhukvaliteedi näitajaid ja reguleerib need iseseisvalt täiuslikuks. Kasutaja ei pea ise midagi seadistama ja saab mugavalt otse telefoniekraanilt näha oma siseruumide õhukvaliteeti. Aina olulisem on ka 30% energiasääst, mida nutikas ventilatsiooniseade võrreldes tavapäraste seadetega annab.

Aulik nendib, et palju on panustatud analüütikale ja sensortehnoloogiale, et ventilatsiooniseade jälgiks inimese tervist sarnaselt pulsikellaga. Isemõtlev ventilatsiooniseade kogub teavet õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja CO² kohta ning vajadusel teeb õhu kvaliteedi parandamiseks vastavad muudatused inimese sekkumata ja võimalikult madala energiakuluga. See tähendab, et kui seade tuvastab ruumist tavapärasest suurema rahvahulga, kiireneb automaatselt õhuvahetus, et tagada piisav ning tervislik sisekliima. Ruumist eemal viibides lülitub seade ise energiat säästes minimaalsele võimsusele.

“Meie eesmärk on, et ühte süsteemi saaks lülitada nii ventilatsiooni ja kütteseadmed, aga ka näiteks päikesepaneelide energiatootmise ja -tarbimise. Kõik need näidud oleks otstarbekas koondada ühte keskkonda, sest nii saab sisekliimast ning energiatarbimisest selgema vaate,” selgitab Aulik. “Seejuures on väga oluline ka seadmete mürataseme võimalikult madalal hoidmine.”

LIIVAPRITS – pindade puhastamine suruõhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele, nagu kivi, betoon või metallkonstruktsioonid.

Liivaprits eemaldab tõhusalt vana värvi ja rooste.

TrepiAbi OÜ Võta meiega ühendust telefoni teel 5560 1008 või 518 6786 trepiabi@trepiabi.ee www.trepiabi.ee TrepiAbi

KLAASIPRITS – on tugevam kui soodaprits ja seetõttu kasutatakse seda siis, kui sooda jääb natuke nõrgaks ja liiv juba liiga tugevaks ja abrasiivseks.

Klaasipurul on õhema pleki, näiteks autode või mootorrataste detailide, puhastamisel eelis liivapritsi ees.

SOODAPRITS – uusimaid ja keskkonnasõbralikumaid puhastusmeetodeid.

Eeliseks on see, et puhastamise käigus ei kahjustata aluspinda. Sooda eemaldab värvi, pahtli, mustuse, õlid, hallituse, põlemise lõhna ja jäägid jpm. Sooda sobib ideaalselt nii puidu kui ka metalli puhastamiseks.

PAKUME EHITUSTEENUST TEEME TEEMANTPUURIMIST

Kui soovid rohkem teada, siis helista tel 5607 3131, 5612 2668 või külasta

www.rastblaster.ee