Ärileht

arileht_november.h

11/8/10

3:55 PM

Page 1

Pikk intervjuu Eesti jõukama ärimehe Hillar Tederiga Anders Tsahkna aitab Hiiule vanadekodu teha # Eesti kodanik vallutab Venemaad ekspressrongidega # Miks hotellitärnides valitseb kaos? # Araabia šeikide kingitus Ferrari sõpradele

HIND 1,6 EUR / 25 KROONI

KOLMAPÄEV

10. november 2010 NR 9

arileht_november.h

11/8/10

3:55 PM

Page 2

Hm, euro hinda ei tõsta Veel näpuotsa jagu päevi ja ongi uus raha taskus. Ausa hinnastamise kokkuleppega „Euro hinda ei tõsta” on liitunud ligi 500 Eesti ettevõtet, kes teevad sellega endale korralikku reklaamikampaaniat. Nad on liiminud need kleepsud oma ruumidesse, ustele ja kassamasinatele, sest inimestele ju meeldivad kleepsud. Üks hea kolleeg rääkis aga hiljuti, kuidas ta tuntud rõivapoes päris ära ehmatas.

Rõivaid on tabanud kohutav hinnatõus. Ilmad olevat olnud sandid ja puuvill viimastel aegadel kõvasti kallimaks läinud. Hästi, see on argument. Kolleeg ostis sulejope. Selgus, et ka suled on metsikult kallimaks läinud… Mõneski teenindusasutuses oodatakse pikisilmi eurot, seda natuke korrigeeritud hindadega.

Majandusanalüütikud ütlevad, et hinnatõus ei ole euro tulekuga seotud ja puhttehniliselt võttes see nii ongi. Aga kui rääkida ettevõtjatega, siis nad kõnelevad ääri-veeri ikka sellest, et kui ümardaks natuke ülespoole… Nad otsiksid justkui ettekäänet, mille varjus silti vahetada. Muidugi, kui selline kunstlik hinnatõus tulebki, siis ei kesta see kaua, sest tarbimine peab kaasa tulema. Tarbimist aga nii naljalt praegu kaasa ei tõmba. Kuidagi silmakirjalik tundub osa ettevõtjate käitumine.

Selle jutu kirjutamise ajaks pole mulle eurokalkulaatorit veel postkasti pandud. Aga ootan seda riistapuud suure põnevusega. Ma ei tea, kas ma seda kunagi kasutama hakkan, aga parima euroteavituskampaaniana toimib see Hiina pisike vigur igal juhul. Ja kindlasti on ka neid, kes ostavad kalkulaatorisse uue patarei ja kasutavad seda ka viie aasta pärast.

Käesoleva Ärilehe intervjueeritav on Eesti jõukamaid mehi Hillar Teder, kes on valmis kõiki erakondi euro saabumise eest oma taskust premeerima. 1 Andres Eilart Ärilehe toimetaja

Andres Reimeri intervjuu •• LK 6-9

Hillar Teder kaalub poodide rajamist Indiasse Kristi Vahemaa Ferrarist •• LK 22–23

Araabia šeigid tegid suurejoonelise Ferrari pargi Jaanus Piirsalu rongidest •• LK 10–11

Eesti kodanikust ärimees loob Venemaal rongiühendusi Villu Zirnask pingeridadest •• LK 16–17

Kas riike järjestavad edetabelid on adekvaatsed?

Erik Aru hotellidest •• LK 12–13

Hotellide tärnisüsteemis valitseb täielik kaos Raivo Murde disainist •• LK 4

Eesti tudengid disainisid päästjatele erivarustuse Martin Hanson tööturust •• LK 14–15

Firmad otsivad endale agaralt jälle töötajaid Erik Aru piraatidest •• LK 20-21

Kuidas Somaalia piraadid jätkuvalt laevu puistavad?

Majandus graafikutes •• VT ÄRILEHTE

Väljaandja: Eesti Päevalehe AS, rg-kood 10138194 Vastutav väljaandja ja peadirektor: Mihkel Reinsalu, 680 4400, peatoimetaja: Lea Larin, 680 4400. Ärilehe vastutav toimetaja ja projektijuht: Andres Eilart, Narva mnt 13, 10151 Tallinn, 680 4400, faks 680 4401, e-post arileht@epl.ee Reklaam: 680 4500. Ärileht ilmub 10x aastas, iga kuu teisel kolmapäeval.

Hind üksikmüügis: 25 kr Hind tellides: üks number 19,90 kr. Eesti Päevalehe äripaketi ja tööpäevapaketi tellijad saavad Ärilehe automaatselt.

Tellimine: 680 4444, klienditugi@epl.ee

Ärilehe graafikud ja illustratsioonid on teinud Alari Paluots

© Ajalehes Eesti Päevaleht avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed. Artiklite, k.a päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal avaldatud artiklite suhtes autoriõiguse teostamine, s.h nende edastamine ja reprodutseerimine ilma Eesti Päevalehe AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. / Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita. / Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda pressinõukogusse, pn@eall.ee, või tel 646 3363

Anders Tsahkna aitab Hiiule vanadekodu rajada Sotsiaalministeeriumi endine nõunik Anders Tsahkna nõustab Hiiu lastehaigla renoveerimist vanurite hoolduskeskuseks.

Pärnumaa vanuritekeskus, sihtasutus PJV Hooldusravi ostab Hiiu lastehaigla hoonestusõiguse, et rajada 150-kohaline hooldushaigla. „Saime tänavu Euroopa Liidult 25,4 miljonit krooni (üle 1,6 miljoni euro) toetust ja soovime Laste tänav 1 asuvate hoonete renoveerimisega hooldushaiglaks veel tänavu alustada,” ütles sihtasutuse juht Leho Tamvere. „Kogu projekti maksumuseks kujuneb suurusjärgus 38 miljonit krooni (üle 2,4 miljoni euro – toim), millest puudu jääva osa soovime katta Kredexi abil.”

Ehituskonkursi pakkumiste esitamise tähtaeg on 10. novembril.

2 10. november 2010

Vanadekodus, mis peab oma esimesed kliendid vastu võtma juba 2011. aasta suvel, kuulub 85 kohta haigekassa rahastatavale hooldusravi haiglale ja 65 kohta klientide endi rahastatavale tasulisele hoolduskeskusele. Asutus hakkab tööle hooldusraviasutuse kolmanda osakonnana, kaks juba töötavat asuvad Vändras ja Pärnu-Jaagupis.

Tsahkna ajas uue vanadekodu rahaasju Kredexis. „Ma ei kavatse vanadekodu direktoriks hakata,” ütles Tsahkna. „Aitasin Pärnumaa inimesi Tallinnas asju ajada. Neil on suurepärane kogemus Vändras ja Pärnu-Jaagupis hooldusasutuse

Projekt Nõmme vanurite hoolduskeskus •• Rajaja: PJV Hooldusravi •• Juhataja: Leho Tamvere •• Kohti: 150, nendest 85 haigekassa rahastatavad ja 65 tasuline hooldusteenus •• Maksumus: ligi 38 miljonit krooni (üle 2,4 miljoni euro), millest 25,4 miljonit (üle 1,6 miljoni euro) tuleb Euroopa Liidu abirahana, ülejäänu Kredexist.

•• Ehituse algus: 2010 lõpp •• Avamine: 2011 suvi

pidamisel, kuid võib-olla mitte nii palju oskusi pealinna bürokraatiaga toime tulla.”

Endine sotsiaalminister Maret Maripuu tegi 2004. aastal, kui ta oli Tallinna lastehaigla nõukogu esimees, ettepaneku müüa Hiiu lastehaigla kinnistu avalikul enampakkumisel.

Esmalt kavatseti kinnistu anda tasuta Lääne-Tallinna keskhaiglale, kuid kaasneva tulumaksukohustuse tõttu peeti sellist lahendust valeks.

Maripuu tegi ettepaneku asutada Hiiu endise haigla territooriumile loomeinimeste vanadekodu, kuid see ei leidnud entusiastlikku vastuvõttu just loomeinimeste poolt.

Praegu kuulub kinnistu Tallinna lastehaiglale ja selle hoonestusõigus on antud 50 aastaks suurettevõtja Oliver Kruuda kaasvõitlejale Allan Viirmale kuuluvale osaühingule Sillen Konsultatsioonid. Kinnistule on

seatud kaks hüpoteeki kogusummas 46,1 miljonit krooni (2,95 miljonit eurot).

Sillen Konsultatsioonide juht Peeter Lillestik kinnitas, et vanurite hooldushaigla rajamine on taas päevakorras. „Asi on liiga toores, et sellest rääkida. Kõik sõltub, kas finantseerimine saadakse peale,” lausus Lillestik. „Aasta lõpuks on kõik selge.”

Kolm aastat tagasi pakkus Kruudale kuuluv kinnisvarafirma Kalev REC, et lastehaigla renoveeritakse Nõmme gümnaasiumile kuuluvaks õppehooneks. Naaberkrundil asuv 750 õpilasega gümnaasium tegutses mitmes üksteisest eraldi asuvas hoones ja Laste 1 asuva hoone liitmine oleks õppeasutuse tööd oluliselt lihtsustanud. Õpilased oleksid kolinud lastehaiglasse selleks ajaks, kui gümnaasiumi peahoonet remonditakse. 1 Andres Reimer

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 3

Probleemid pangaga Swedbanki eraisikute teabekeskuse värskete küsitlustulemuste kohaselt on viimase kahe-kolme aasta jooksul finantsteenustega seotud probleeme kogenud üks inimene kümnest. „Neljandik viimase kahe-kolme aasta jooksul probleeme kogenutest on läbi elanud palgakärpe või tööta jäämise ning pooled inimestest, kel on esinenud probleeme, on ka hetkel töötud,” selgitas teabekeskuse juht Piret Suitsu. „35% probleemidest on seotud erinevate laenude tagasimaksmisega, 27% hoiuste või fondide jäikade lepingutingimustega. Kui inimesed satuvad raskesse olukorda, saavad probleemiks varem kokku lepitud tingimused, mida enne probleemina ei tajutudki.

Kui näiteks soovitakse pikaajalisest kogumislepingust tööta jäädes raha kätte saada ja selgub, et ennetähtaegne lõpetamine toob kaasa lisakulud ja maksusoodustuse tagasiarvestuse või hoiuse puhul intressidest ilmajäämise, võib see muidugi meelepaha tekitada. Samas pidanuks tarbija ennast lepingu lõpetamise tingimustega kurssi viima juba enne lepingu allkirjastamist,” märkis ta.

Inimesed on enda hinnangul üsnagi tähelepanelikud ja enamasti ei allkirjasta lepinguid huupi. 73%

küsitluses osalenutest küsib enne finantsteenuse lepingu sõlmimist teenindajalt lisainfot ja loeb hoolikalt läbi lepingu tingimused, 68% tutvub hinnakirjaga. „Siiski arvutavad vaid veidi enam kui pooled elanikest välja lepinguga seotud tulud ja kulud, otsivad infot lepingu ennetähtaegse lõpetamise või lepingutingimuste muutmise kohta ning

küsivad võrdlevaid pakkumisi. See näitab, et inimesed usaldavad pankasid, mõistavad erinevatest valikuvõimalustest vähe või lihtsalt ei vaevu lisainfot otsima,” rääkis Suitsu.

Uuringust selgus ka, et iga kolmas inimene soovib abi, et teada saada, kas ja kuidas saab lepingut enne tähtaega lõpetada või lepingutingimusi muuta ning kuidas välja arvutada lepinguga seotud tuludkulud. Kõige vähem oodatakse finantsteenuste pakkujalt abi ja tuge rahaasjade planeerimisel pere-eelarvest lähtudes (15%). Väikese huvi põhjuseks on asjaolu, et rahaasjade planeerimine on Eestis vähe levinud – 42% inimestest pole kombeks seda teha, kolmandik inimestest teeb plaanid kuni pooleks aastaks ja pikemaks perioodiks, aastaks on plaanid tehtud vaid 4%-l inimestest.

Küsitluse tegi Eesti konjunktuuriinstituut telefoniintervjuudena 16aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas septembris 2010. Küsitluse valim oli 800 inimest. 1 Ärileht

Kartul kaob eestlase toidulaualt Statistikaamet andis teada, et Eesti elanik tarbib päevas 188 grammi kartulit, Läti ja Leedu elanikud aga vastavalt 274 ja 234 grammi. Need andmed selgusid Euroopa riikide toidutarbimist kajastava andmebaasi Dafne (Data Food Networking) põhjal, mis alates tänavu sügisest sisaldab ka Eesti andmeid. Lisaks toob septembris avaldatud raport „Toidu tarbimise trendid Eestis” esile viimaste aastate selge suundumuse, et eestlane sööb järjest vähem kartulit.

Eesti konjunktuuriinstituudi andmetel on Eestis kartuli tarbimine viimase tosina aastaga vähenenud rohkem kui poole võrra: 143 kilolt 1995. aastal 67 kiloni 2007. aastal. Kartuli külvipind on aga vähenenud üle viie korra. Ka statistikaameti andmetest selgub, et viimase avaliku info järgi on Eestis kartuli tarbimine inimese kohta igal aastal vähenenud ühtlase ja kiire tempoga (vt tabelit).

274

2003

Kriitikud väidavad küll, et statistikaameti uuring kajastab pigem inimeste oste kui tegelikku tarbimist ega võta otseselt arvesse väljaspool kodu söödud roogi ega valmistoite.

Ent kui see isegi korrigeeriks pisut üldpilti, jääb faktiks, et kartul loovutab toidulaual oma kohta näiteks riisile ja leivale ning makaronitoodetele, millest on lihtsam toitu valmistada. Köögis üritatakse kergemalt ja kiiremini läbi ajada, kasutades mitmesuguseid valmistooteid. Nii vähenebki lauakartuli tarbijate hulk, seda süüakse järjest vähem nii maal kui ka linnas.

Paljudel pisematel kartulitootjatel ei ole olnud jaksu tegevusel hinge sees hoida, õiget tehnikat ega korralikke müügikanaleid. Näiteks naabritel soomlastel on kartulikasvatus palju süsteemsemalt käima pandud.

Stabiilse saagi tagab korralik niisutussüsteem, mille tarvis annab riik teatud juhtudel isegi tagastamatut laenu. 1 Ärileht

Kartuli tarbimine Eestis 235

2004

219

2005

196

188

2006

2007

•• Kogus inimese kohta päevas, GRAMMIDES

10. november 2010 3

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 4

Eesti tudengid disainisid päästjatele erivarustuse

Raivo Murde raivo.murde@epl.ee

Eesti kunstiakadeemia tootedisaini tudengid mõtlesid välja erivarustuse maavärina ja üleujutuse piirkonnas töötavatele päästjatele, aga ka kannatanutele. Varustus on spetsialistide hinnangul sedavõrd hästi lahendatud, et võiks kasutusele võtta kohe.

FOTOD : EKA

4 10. november 2010

Üks toodetest – Maca bag’i kott, mis on nii veekindel madrats kui ka abivahend vajaliku tassimiseks.

Tudengitöödena valmis viis toodet – mitmesuguste taskute ja kinnitustega vest päästemeeskonna liikmele; ümberpaigutatavate taskute ning rihma-aasade ja karabiinikinnitusega rakmed; Maca bag’i nime kandev humanitaarabipaki kott, milles on ühendatud nii veekindel madrats välitingimustes magamiseks kui ka kanderiist humanitaarabi või muu vajaliku transportimiseks seljas; päästemeeskonna reisikott, kombineeritud magamismadratsi ja sääsevõrguga; jopetelk, mida saab kasutada veekindla jopena, aga ka telgina.

Tudengite kavandatud ideenäidistega on rahul nii projekti tellija AS-i Galvi-Linda juhataja Andres Rebane, üliõpilasi nõustanud, mitmetes kriisipiirkondades töötanud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder kui ka projekti juhendaja professor Heikki Zoova.

Idee peale tuli Viljandi ettevõte Galvi-Linda, kes toodab kaitseväele, politseile ja matkajatele tekstiilist ning sünteetilistest materjalidest varustust.

Kursusetöö valmis kevadel pärast Haiti maavärinat ning kõik tooted olid ka selle traagilise sündmuse tagajärgede likvideerimise vajadusi silmas pidades kavandatud.

Rebase sõnul on need ideed ettevõtte jaoks tehnoloogiliselt sobivad ning projekt oli vajalik ka seetõttu, et tudengid vajavad tootedisaini õppimiseks praktikat. „Kui Eesti või teiste riikide päästeametitel on huvi ja vajadus nende toodete järele, siis Galvi-Linda on valmis neid ka tootma,” ütles Rebane, kelle ettevõtte toodangu üks suurtellijaid on näiteks Eesti kaitsejõud. „Vesti, rakmeid ja Maca bag’i võiksid päästjad kohe oma töös rakendada,” ütles katastroofipiirkondades kuuel päästeoperatsioonil osalenud Eesti päästemeeskonna liige Gert Teder. Tema hinnangul saaks näiteks pritsmekindlate eriotstarbeliste taskute ja pudelikotiga rakmeid väga edukalt kasutada Eestis päästetöötajate varustusena metsatulekahjude kustutamisel ja õlireostuse korjamisel. Kogenud missioonil olija pidas Klaarika Sinimere, Kertu Rattasepa ja Merle Visaku disainitud, päästemeeskonna liikmetele mõeldud vesti nägusaks ja hindas seda kõrgelt just põhjalikult läbimõeldud eriotstarbeliste tasku-

lahenduste poolest. Väga huvitavaks ideeks peab ta katastroofipiirkonnas abi saajatele mõeldud Maca bag’i, mis sobib ehitusmaterjali, toidu, küttepuude tassimiseks või ka magamisaluseks.

Päästemeeskonnaliikmele mõeldud vesti ühe disaineri Merle Visaku sõnul oli kõige keerulisem teha vest sobivaks nii meestele kui ka naistele ning et see näeks välja soliidne, olemata kandja vanusest, pikkusest ja kehaehitusest. Katsetamist oli väga palju. Tema sõnul oli palju abi Gert Tederi loengust, kes andis ülevaate, millised vajalikud asjad peaksid igal päästetöötajal kaasas olema, millised neist esemetest peavad olema kiirelt ja kergesti kättesaadavad, millised peidetud, millised eriliselt turvatud jne.

Disainitudengi Klaarika Sinimere sõnul on sellised projektid üliõpilastele kogemuste omandamiseks väga kasulikud. Ta lisas, et ühisprojektid annavad mitmekülgse suhtlemiskogemuse, mis on väga vajalik, et pärast kooli tööle asumisel end kindlamalt tunda.

Tederi sõnul üllatas teda tudengite professionaalsus ja teemaga kurssi viimise oskus: valmistada tooted pelgalt teoorialoengut kuulates ise kriisipiirkonnas käimata.

Teder on tudengite ideid presenteerinud päästeameti kolleegidele ning välismissioonidel osalejatele.

Lähiajal pole Eesti päästeametil siiski veel plaanis neid tooteid tellida. Küll soovitas ta Galvi-Linda müügimeestel näidistega käia välismessidel. Kogenud päästja hinnangul oleks sellisel erivarustusel kindlasti turgu. Tudengid näevad neile toodetele rakendust ka mujal – matkamisel, jahinduses ja kalanduses.

Andres Rebase sõnul plaanib Galvi-Linda projektis osalenud disainitudengitega ka edaspidi koostööd teha.

Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna dotsendi Sixten Heidmetsa sõnul on just EAS-i innovatsiooniosakute toetused väga tõsiselt innustanud ettevõtjaid tegelema tootearendusega. Innovatsiooniosaku programmi raames on väikevõi keskmise suurusega ettevõtetel võimalus taotleda 50 000 krooni (3195 eurot) toetust, tegemaks toodete ja teenuste arendamisel koostööd kõrgkoolidega. Toetust sai ka see projekt. 1

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 5

JAT KU B K OI G I L E !

Pingul tais jopesid

TALLINN Hawaii Express Pirita 639 8507, Hawaii Express Al Mare 53 333 396, Hawaii Express Järve 53 333 566, Hawaii Express Kristiine 53 333 665, VIIMSI Hawaii Express Randvere tee 6, 53 333 266, TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 53 333 502, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, 53 333 603 PÄRNU Hawaii Express Aida 7, 447 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422, RAKVERE Hawaii Express Laada 14, 53 333 721, VILJANDI Hawaii Express Leola 61, 53 333 591, KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042, HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 53 333 149, JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759, VÕRU Hawaii Express Lembitu 4, 53 333 617, OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1A, 53 333 629, VALGA Hawaii Express Vabaduse 2/4, 53 333 106, PAIDE Hawaii Express Rüütli 10, 385 1541. Hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes. Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

www.hawaii.ee www.

.com/hawaiiexpress

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 6

Hillar Teder: annan pärast O’Key börsile minekut raha kõikidele erakondadele

Andres Reimer andres.reimer@epl.ee

Novembri algul Londonis Venemaa O’Key kaubandusketi aktsiaid edukalt müünud Hillar Teder kaalub investeerimist Indiasse ja Hiinasse ning võib-olla pärast seda ka Eestisse – näiteks katusega kaetud kvartali rajamist.

6 10. november 2010

Eesti ühe jõukama mehe Venemaal tegutsev toidupoekett O’Key noteeriti novembri algul Londoni börsil, aktsiapakkumisega saadi kokku 161 miljonit dollarit (enam kui 1,8 miljardit krooni, 115 miljonit eurot).

Aktsiapakkumise järgi saab ettevõtte koguväärtuseks hinnata 2,95 miljardit USA dollarit (üle 33 miljardi krooni, 2,1 miljardi euro), esmapakkumisega kahanes Hillar Tederi osalus firmas seniselt 11 protsendilt 7,3 protsendile. Lõviosa aktsiamüügist teenitud rahast suunatakse poeketi edasisse arendamisse Venemaal.

•• Praegu teil Eestis aktiivset tegevust polegi?

Meil langes Eesti asi ära seoses Rocca al Mare ärimaja valmimisega – see oli viimane asi, mida me siin tegime. Oleme viimased kaks aastat Eestis asju koomale tõmmanud ja sohu kinni jäänud asju ükshaaval välja tõmmanud.

Tundub, et selle aasta lõpuks saab siin kõik vanad asjad ära klaaritud.

Parem on ikka teha seda, millest ise aru saad. Meie ala on kaubanduskinnisvara arendamine, seda äri ma suudan kontrollida.

•• Kui sügavalt olete sukeldunud kaubanduse opereerimisse?

See on nüüd asi, millega tegelevad venelased. Nõukogu esimees on küll eestlane Heigo Kera, kes oli ideoloogiline isa. O’Key direktorite seas on inimesi, kes on 30 aastat töötanud maailma juhtivates hüpermarketikettides ja on eestlastest targemad.

•• Kuidas erineb Eesti kaubandus Venemaa ja Ukraina omast?

Ega väga suurt vahet pole. Kaubanduse poolest alustasime ühelt pulgalt, sest seda tegelikult polnud üldse. Kui Nõukogude aeg sai otsa, siis olid universaaltoidupoed 1000 ruutmeetrit suured ja linna keskel oli üks kaubamaja. Kõiki teisi – büroosid ja tootmishooneid – oli siiski piisavalt olemas.

Eestis ei jää kaubanduskeskused tühjaks. Pigem jäävad tühjaks kesklinna äripinnad, mida renditakse välja 130–150 krooniga (8,3–9,6 eurot) ruutmeeter. Kaubanduskeskused pakuvad samal ajal ruutmeetrit 300 krooniga (19,2 eurot).

•• Mis siiski muudab suured kaubanduskeskused, kust millegi vajaliku leidmine mõjub lausa kurnavalt, nii edukaks?

Inimesed tahavad lihtsalt seal aega veeta. Minu arvates võiks kauban-

duskeskusesse kiriku ka teha. Eestis vaba aja veetmist kaubandusega veel väga palju kokku ei panda. Tore, et keskustes on restoranid – neid võiks olla rohkem kui kiirtoitlustuskohti.

Venemaal aga peab vabaajakeskus olema liuvälja, rollerdroom’i ja isegi bowling’uga, et see sarnaneks lõbustuspargiga.

Ukrainas teemegi kolmekordseid keskusi, kuhu võib sisse panna isegi fitness’i. Spordiklubi võtab koos basseiniga enda alla 5000 ruutmeetrit.

Samas ei anna fitness kaubanduskeskusele palju juurde. Inimene ei lähe spordiklubisse lihtsalt pulli pärast. Ühte keskusesse joonistame ka veepargi sisse.

Tallinna Rocca al Mare keskus on ka põhimõtteliselt perede nädalavahetuse veetmise keskus, kuid slaavi mõttes tuleks veel kõvasti seda vaba aja teemat juurde panna.

•• Kui palju on siin tegemist slaavi hingega, kui palju miljonilinna mõjuga, kus perekonnal kulub üksnes suurte vahemaade tõttu terve päev poeskäimise peale?

Eesmärk on, et inimesed saaksid võimalikult palju ühest kohast kätte.

Kõrtside, kirikute ja poodide kontsentratsioon peab olema nii suur, et tasub neid ühte kohta teha.

Vanasti oli mul üks tuttav, kes müüs turul lilli. Kõik müüsid valgeid ja siniseid seemneid, aga tema lasi välismaalt tuua ka mingisuguseid värvilisi seemneid. Kuigi värvilisi keegi ostnud, oli tuttav veendunud, et ostjad tulevad tema juurde just selle pärast, et tal on ka värvilisi.

Kaubanduskeskuses on samamoodi.

Inimene läheb sinna, kus tundub, et kõik kaubad on olemas.

•• Kuidas selline lähenemine kaubanduskeskuste planeeringut mõjutab?

Me kavandame oma uusi kaubanduskeskusi nii, et ühel korrusel oleks vähemalt 500 meetrit jalutusruumi.

Kui oled kolmel korrusel ära käinud, siis oled juba poolteist kilomeetrit jalutada saanud. Praegu arutleme selle üle, kui palju on vaja kaubanduskeskusesse loodust sisse lasta.

Võib-olla on õige inimene väliskeskkonnast täiesti ära lõigata, et tema ajataju eksitada. Kui külastaja läheb välja päikesevalguse kätte, siis ta märkab, et õhtu hakkab kätte jõudma ja tuleb hakata koju minema.

Peab olema nii, et kui sul polegi palju raha, siis sa saad ikkagi kaubanduskeskuses aega veeta.

•• Kui Londoni investorid on valmis Venemaa kaubandusketti suuri summasid tooma, siis kõlab see jõulise avaldusena Venemaa majanduse väljavaadete kohta.

Londoni investorite seisukohalt tasub Venemaal investeerida üksnes maavaradesse ja tarbimisse. Maavarade juurde ei lasta kedagi või on summad liiga suured. Poliitilised riskid on suured: täna on litsents, aga homme võib-olla ei ole. Me ei kujuta Eestis ka ette, et lätlased tuleksid meile põlevkivi kaevandama.

Tööstuses on lood samuti keerulised. Kui sa ostad suure tööstusettevõtte, kulutad selle ülesehitamisele palju raha. Ukrainas võid sellest lihtsalt ilma jääda, kui oled turu kokkukukkumise tõttu inimesi vallandanud. Ettevõtte erastamisega kaasnevad muu hulgas ka tööhõive kohustused, mille täitmata jätmisel võetakse ettevõte sinult ära.

Ukrainas pole keegi selliseid ähvardusi teinud, kuid tööstusettevõtteid suudavad osta üksnes Mittali-sarnased hiiglased või Hiina riigikapitalil põhinevad ettevõtted, kellel on riigi tugi taga.

Investorid, kes käivad välja 40–50 miljonit dollarit, kardavad seda poliitilist riski ja tulevad O’Keysse.

Raha pannakse ettevõttesse, mis kasvab ja millega midagi ei juhtu.

Seega tarbimisse, mille alus on toidupoed.

•• Kaubanduskinnisvara arendamine pole Venemaal samuti nii pilvitu tegevus. Alles võitles IKEA Venemaal etteheidetega, et ta on keskusi ebaseaduslikult avanud. Samal ajal ootasid nii kontrollijad kui ka administratiivvõimud investorilt mingisuguseid mitteprofiilseid lisainvesteeringuid.

IKEA võttis käsile hästi rahamahuka formaadi ja hakkas tegema 100 000ruutmeetriseid keskusi. Ükskõik kas teed 10 000-ruutmeetrise või suurema, projekteerimise vaev on ühesugune. Vaid rahaline risk on suurem. Väikest asja ehitad 12 kuud.

Suuremat, ükskõik kui suur ta ka poleks, ehitad 18 kuud.

IKEA-l oli vaja hakata oma paari miljardi dollari suurust iga-aastast kasumit kusagile investeerima. Klassikaline nõuanne soovitab hoida teenitud tulust kolmandiku rahas, kolmandiku kullas ja ülejäänud kolmandiku kinnisvaras.

IKEA-l oli piisavalt raha, Vene turg oli tühi ja nemad panid kaubandus-

kinnisvarasse. IKEA, kes on tõenäoliselt suurim kaubanduskinnisvara arendaja Venemaal, korjab Venemaalt praegu renti kokku ligi 900 miljonit dollarit aastas, kuid tal on vaid 15 objekti.

•• Mis annab kaubanduskinnisvarale nii suure eelise?

Tallinnas City Plaza all on 1200 ruutmeetrit maad, mida suudab igaüks osta. Küsimus on selles, kes suudab sinna ehitada kuuekorruselise, kes 20-korruselise maja. Büroode ja elamute juures saab turg kiirelt täis.

Kõige väiksem ühik, millega saad opereerida, on korter, mis on jõukohane igaühele. Järgmisena tuleb mingisugune kontorihoone ja seejärel suur kaubanduskinnisvara. Mida suurema kaubanduskeskuse teed, seda lollikindlam välja tuleb. Alguses võtad suured riskid, kuid hiljem töötab nagu kellavärk. Üldjuhul sinna lähedale enam teist samasugust ei tehta, sest kaupmehed lihtsalt ei tule kohale – nad saavad aru, et hakkavad iseendalt kliente ära võtma.

Korterit välja rentides teenid neliviis protsenti aastas, mida pole just väga palju. Muidugi, kui inflatsioon läheb nelja-viie protsendi peale, siis on parem raha hoida korteris kui pangas ühe protsendi peal. Kinnisvara on ise inflatsiooni vastu kaitstud, sest ehitushind tuleb sellele järele. Kui su tootlus on viis protsenti, siis 10–20 aasta pärast maha müües saad kaks korda nii palju tagasi, kui sisse panid, sest kõik uus, mis ehitatakse, on nii palju kallim.

Kontorite puhul, kus risk on suurem, teenid seitse protsenti. Kaubanduskinnisvara puhul on teenistus ligi 12 protsenti. Meie suudaks kaubanduskinnisvara sektoris võtta 100 miljonit eurot ja garanteerida 10 protsenti tootlust paugupealt. Lihtsalt ehitad tühjale kohale mingi kaubamaja ja 15 protsenti tuleb lõdvalt, 10 protsenti on absoluutne miinimum.

•• Kas te kavatsete midagi uut ka Eestis teha?

Kaubandusturg pannakse 10–15 aastaga täis. Rocca al Mare avati 1. augustil 1998. Pärast seda avati Kristiine keskus. Esimene Maksimarket seal võpsikus tehti vist 1994. Viimase kahe aasta jooksul pole juhtunud mitte midagi. Mina mõtlen, et midagi tasuks ehk teha Viimsi poole, kus meil on veel üks krunt. Kuid seal on krunte ka teistel, küsimus on ainult rahas. Tegelikult võiks teha

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 7

FOTOD: TERJE LEPP

www.wuerth.ee ühe keskuse veel südalinna sadama piirkonda, mõeldes kõikidele nendele ristlusturistidele.

Formaadid hakkavad kasvama.

Kui me Rocca al Maret tegime, siis küll meelitasime ühte elektroonikapoodi, et ta võtaks 200 ruutmeetri asemel 400. Mujal maailmas ja Moskvas võtsid 3000 ruutmeetrit.

Kui me tuleme Venemaa juurde tagasi, siis Vene operaatoritest oleme suuruselt kolmandad. Seal on Magniit, X5, kes on suuremad. Kuid hüpermarketite formaadis oleme kõige suuremad.

•• Milline on kaubandusäri peamine arengusuund?

On tunda, et hüpermarketid hakkavad oma pindala poolest vähenema.

Meie omad – O’Key juhid – istusid kogu aeg selles hüpermarketite formaadis ja nüüd on hakanud tegema ka supermarketeid. Aeg näitab, kas see on õige.

Seda on näha ka Tallinnas.

Alguses oli siin Rocca al Mares suur Citymarket, mis müüdi maha Rimile. Uus omanik tegi poe poole väiksemaks ja rentis teise poole Jyskile välja. Operaatoril pole kasulik igasugust kaupa müüa ja pinda kinni hoida.

Hüpermarketite formaat on Prantsusmaalt välja kasvanud. Carrefour tähendab ristmikku ja venelased võtsid oma suure kaubandusketi Perekrjostok just sealt. Carrefour tegi kaubamaja ühele korrusele ja linnast välja. Linnas pidi kaubamaja ruumipuudusel olema neljal kuni viiel korrusel.

Võidki teha kaubamaja linnas 2000-ruutmeetrisele krundile. Kõige üles paned need, kes ei jaksa renti maksta, nagu mänguasjade ja raamatute müüjad, sinna vahepeale pead panema naisteriided, et rahvas lihtsalt üles läheks. Naised lihtsalt lähevad üles.

Prantslased müüsid linnaäärsetes Carrefourides autokumme ja esikumööblit. Eestis ühes hüpermarketis ei peaks sellist kaupa müüma, kui kõrval asuvad spetspoed. Võibolla kolm-neli eri telerit, sellist odavat, mis maksaks 200 krooni (12,8 eurot) ja mille saaksid suvilasse sõites kiirelt kaasa haarata.

•• Odavaim teler maksab ikka vist 2000 krooni (127,8 euro) ringis.

Mina küll ei usu, et teler nii palju maksab. Ostsin eile lastele DVDmängija – 700 krooniga (44,7 euroga) sain. Nojah, teler võib-olla

maksab tõepoolest 2000 krooni (127,8 eurot). Ma pole lihtsalt nii kaua telerit ostnud. Korralik teler maksab vist ikka 10 000 krooni (639,1 eurot) või äkki 7 000 krooni (447,4 eurot)?

•• Kuidas kaubandusse investeerimise üldine mõttekäik töötab? Üldjuhul saad kaubandusse investeerida siis, kui on võtta juba kümme aastat tegutsenud kaupmees, kelle äri on stabiilselt kasvanud ja kasumlik. Keegi ei investeeri ettevõttesse, mis ei too kasumit.

Investorid tahavad osta selliseid ettevõtteid, kus kasv toimub uute poodide arvelt. Vanadesse väljakujunenud ettevõtetesse raha pannes võid sa oma dividende jäädagi ootama.

Väljakujunenud ärikeskkondades, näiteks Londonis, kus on isegi kaupluste omavaheline väikseim vahemaa seadusega paika pandud, saab äri kasvada üksnes siis, kui inimestele tuleb raha rohkem taskusse.

Kasv on väike – viis protsenti aastas.

Kuid arenevatel turgudel on asjad teistmoodi. Venemaal kasvasid vanad poed 8–12 protsenti, aga ettevõtted kasvasid 30–35 protsenti uute poodide tegemise arvelt. Siin peitub see rosin, miks tasub sellesse ettevõttesse investeerida – kui sa näed, et arengudünaamika on hea ja ta saab hakkama uute poodide tegemisega. Arenevatel turgudel pead sa olema ühtaegu nii kõva kaupmees kui ka kõva kinnisvaraarendaja.

Kui sa oled kõva kaupmees, aga vilets arendaja, siis saad osaleda üksnes konkurssidel. Kujutage ette olukorda, kui kaubanduskeskuse avamisel korraldatakse viie kaupmehe vahel sõda, et kes rohkem maksab. Niimoodi tõmmatakse sellel kaupmehel kohe alguses püksid maha ja ta ei teeni lõpuks suurt midagi – Eestis on sageli nii juhtunud.

Isegi siia Lasnamäe veerele pakuti omal ajal üürihinda 170–200 krooni (10,9–12,8 eurot) kuus ruutmeetri eest. Selle pealt ei saa häid tulemusi näidata, sest juurde pannakse aastas kolm protsenti kasvu.

Inflatsioon tasakaalustab selle, kuid kaupmehel pole lihtne.

Kaupmehe oma arendaja peab suutma osta õiged krundid ja sõlmima kõik vajalikud lepingud. Välismaalastel tavaliselt seda oskust ei ole, mis annab kohalikele sogases vees ujumise eelise.

10. november 2010 7

• fi t E e k p m s in s fi a s • le O s K d a le k m tu a o d p T g • J K e ja n U s o p le s e • m k v s n M k • s P o to • K ju s L • t E V jõ e p tä p •

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

•• Mida te leidsite Hiinast, kus alles hiljuti lausa iga kuu käisite?

Selles mõttes on Hiina suhteliselt lihtne riik, kus kasv on lihtsalt tohutu. Inimeste maalt linna kolimine toimub seal tohutu kiirusega. Ühel perioodil käisime kord kuus Shanghais, et seda piirkonda tundma õppida. Nemad koostavad terve linna arengukava järgmiseks 20 aastaks. Linnavalitsusest öeldakse sulle, et hüpermarketite krunte on meil 14 ja kodupoodide krunte 52 – tere tulemast, lööge labidas maasse!

Arendajad, kes Shanghai ümbruses tegutsevad, ehitavad heal aastal 25 miljonit ruutmeetrit kaubanduspinda, halval aastal 20 miljonit.

Inimesed tulevad maalt, riik annab neile korteri. Korter pole odav, maksab ligikaudu 2000 dollarit ruutmeeter. Riik annab arendajale maa ja inimesele laenu. Maade ja trasside ehitamise eest võtab riik omakorda ära ligi 500 dollarit. Hooned on moodsad, kolmeliikmelise perekonna elamispinna norm on 100 ruutmeetrit. Järelikult inimene saab kohe riigi ees võlglaseks, kaubanduses kulutamiseks palju üle ei jää, kuid inimesed on hästi usinad.

•• Kas hiinlased on siis nii jõukad, et suudavad kaubanduse kihama lüüa? Ühe mikrorajooni poe ehitamisega saad endale ligi 30 000 kundet. Öeldakse, et hüpermarketi jaoks on vaja ligikaudu 50 000 elanikku. Need talupojad, kes linna tulevad, on alguses vaesed, kuid usinad. See tähendab, et perspektiivis elad moosi sees, kuid sul peab olema raha, et ehitad poe üles ja hoiad seda senikaua üleval.

Sellepärast algasid kaubanduspindade arenduste rendihinnad Shanghai piirkonnas 80–100 kroonist (5,1–6,4 eurot) ruutmeetri kohta.

•• Millal te hakkate Shanghais poode ehitama?

Ilmselt mitte kunagi. Ressurssi ja hasarti võib-olla jätkuks. Samas, ühegi asjaga ei tohi hulluks minna ja teha tuleb seda, milles ennast kindlalt tunned. Inimesed tahavad igal pool maailmas ühtesid ja samu asju. Üks suur üleilmne arendaja Multi läks kolm aastat tagasi Türki. Kõik olid väga skeptilised, sest türklased on harjunud ostma turult ja ajaloo8 10. november 2010

Page 8

listel põhjustel ei tule kaubanduskeskusesse kedagi. Kuid nüüd tuleb inimesi nagu murdu.

Võib-olla nii kahe aasta pärast hakkame tõepoolest Hiinas midagi tegema. Kuid pigem võib India meie huvide keskpunkti kerkida, sest seal räägib igaüks inglise keelt, mis on meile arusaadav.

•• Ukraina on jätnud poliitiliselt väga ebastabiilse mulje. Kas Ukraina ettevõte võib ka börsile jõuda? Äri puhul on oluline vaadata, kus seda on mugav teha. Meie soovime äri ajada seal, kus me mõistame inimeste mõttelaadi ja kus pole keelebarjääri. Venemaal ja Ukrainas on kohti, kus võib äri teha. Küll ja küll.

Isegi Eestis võib äri teha.

Kui me varem mõtlesime, et teeks sellistes väiksemates keskustes, kus elab vähemalt miljon inimest, siis nüüd tundub, et suure tõenäosusega võiks hakata Moskvas midagi tegema.

Pärast Juri Lužkovi lahkumist linnapea ametist võib seal hakata peale mingisugune maa erastamine. Näiteks Peterburis ei toimunud aastaid tagasi mitte midagi, sest maa ruutmeetri hind oli erastamisel 200 dollarit. Kui nad vähendasid hinda ligi 30 dollarini, siis läks areng tohutu hooga lahti.

Ettevõtjad ei taha arendada rendipindadel, sest neil pole siis kindlust, kas asi võetakse käest ära või hakatakse administratiivsete meetoditega rendihinda üles kerima. Välismaalastel on maad riskantne osta, sest nad ei tea, kas sinna saab maja peale osta. Sellepärast on välismaa fondid valmis väga suurte summade eest ostma valmis hooneid.

Meie äriloogika Ukrainas on selline, et uute arenduste arv ei tohi ületada veerandit juba valmis olevatest objektidest.

See ettevõte, mida me praegu Ukrainas igasuguseid fonde sisse võttes arendame, oleks ka mõistlik paari aasta pärast börsile viia.

•• Kas Ukrainat vaatavad Euroopa investorid sama loogikaga nagu Venemaad?

Ukrainasse suhtutakse nagu Venemaasse, aga arenguperspektiiviga miinus viis aastat. Samas tuleb arvestada sellega, et linnad jäävad linnadeks ja nendega ei juhtu mitte

midagi. Moskva-Peterburi-KiievOdessa on juba Nõukogude ajast need neli olulist tegijat. Meie pooldame, et ka praegu tasub pigem minna Kiievisse kui Venemaale Nižni Novgorodi.

•• Miks on vaja oma arengut piirata, kui raha ja võimalusi on?

Multil, mis on Ukrainas meist kümme korda suurem, juhtus järgmine lugu. Kui algas kriis, siis neil oli pooleli 60 objekti. Raha, mis oli uutesse asjadesse investeeritud, oli tohutu. Kui sul jääb 60 asja korraga seisma, siis pole see enam üldse naljakas.

Olen väga tugevalt veendunud, et arendamises tohib hoida vaid veerandi ärist. Kui meie oma ettevõtet teeme, siis püüame vaadata, kuidas me võimalikele fondiinvestoritele väljastpoolt paistame.

Tuleks teha ettevõte, kellel on head suured kaubamajad. Tuleks teha kaubamaju, mis pole väiksemad kui 30 000–40 000 ruutmeetrit.

Suuruse nõuet põhjustab asjaolu, et sul on kaubamajas üks osa ankurrentnikke, kes maksavad vähe. Kui ainuüksi toidupood võtab enda alla 5000 ruutmeetrit, siis 10 000-ruutmeetrist keskust lihtsalt pole mõtet teha, sest teenimise kohti jääb väheks.

Samal ajal peaks renditavat pinda olema umbes 75 protsenti. Kui sul on 30 000 ruutmeetrit, siis rendi alla läheb 22 000 ruutmeetrit. Kui sa sellest 5000 annad toidupoele, siis ei saa enam võtta sisse näiteks Zarat.

Kui võtad veel mõned tuntud brändid sisse ja paarile tuhandele ruutmeetrile mõne elektroonikamüüja, siis seda pinda, millega natuke rohkem teenida, jääb väga vähe.

•• Kuidas marketi pinna jagamine rentnike vahel otsustatakse?

Kui hüpermarket küsib 25 000 ruutmeetrit pinda, siis me püüame ta 10 000 peale ära mahutada. Siis võtad Marks & Spenceri, Inditexi ja veel mõne suure kaubamärgi, mida saab panna läbi kahe korruse. Eesti turul on nendest vaid Marks & Spencer. Nende lahendused on standardsed, nemad teavad oma väärtust ja eriti palju maksta ei taha. Sellised ankurtegijad, nagu näiteks ka New Yorker maksavad teistega võrreldes keskeltläbi poole vähem sama pinna

eest. Sellepärast ei saa neid palju võtta.

•• Mõni aeg tagasi kirjutasid Ukraina kaupmehed Hillar Tederi vastu kaebekirja, et kaubatarnijaid on petetud ja raha ei maksta välja.

O’Key Ukrainat kui hüpermarketit ei ole olemas, tegeleme vaid kinnisvaraga. Meil oli mõte, et O’Key kaubanduskett läheb Ukrainasse. Siis see mõte mõeldi ümber, et lähme siiski Moskvasse ja Ukraina äri tuleb maha müüa.

Meil olid ka ostjad, kuid see jäi kriisi ajale. Panime kõik Ukraina kauplused kinni ja rentisime välja.

Me klaarime neid asju siiamaani, sest meil puudus arusaamine, kui palju seal kellelgi neid nõudeid on. Üks inimene korjab nõudeid kokku.

Põhjus oli selles, et kui kriis puhkes, siis välismaalt palgatud juhtkond jooksis lihtsalt laiali. Omanikel puudus informatsioon, kellele kui palju võlgu ollakse. Nüüdseks on makstud ära palgad inimestele, kes seal töötasid. Tõenäoliselt oleme veel kellelegi võlgu, kuid sealne kord sätestab, et arvestada saab sellega, kes õigel ajal avalduse esitab.

Hankijate puhul on mõne avaldaja suhtes hakanud tekkima tunne, et tegelikult ta polegi meile kunagi mitte midagi hankinud.

•• Kas O’Key kaubanduskett võib Ukrainas uuesti üritada?

Eesmärk on see, et panna ühel hetkel ettevõttesse raha juurde ja seda kaubamärki seal hakata hoidma. Kui Vene O’Key tahab sinna ühel hetkel minna, siis tal on plats valmis. Loogika on selline, et me ei saa hakata oma olemasolevate klientidega ise konkureerima.

Kavatseme Ukrainas praegu tõsta kinnisvaraettevõtte aktsiakapitali 60 miljoni dollari võrra. Osa võtame Venemaa O’Key IPO-st, osa paneme ise juurde, otsime rahvusvahelisi investoreid juurde. Kavatseme hoida proportsiooni, kus kaks kolmandikku kuulub arendajale ja kolmandik finantsinvestorile.

Meie katsume ühe hooga minna 100 miljoni dollari suuruse renditulust teenitava aastakäibeni. Kui tahame kasvada seal, mitte välja minna, siis on IPO parim lahendus.

•• Kuhu te kavatsete Ukrainas edasi minna?

Kavatseme teha rohkem Kiievis ja regioonides rohkem ei pinguta.

Ukrainas on kaks objekti, mida tahaksime osta. Üks on nn greenfield, teise peal asub mingisugune vana kola. Üks kuulub kohalikule oligarhile, kes sooviks meiega koos teha. Kuid kohalikud oligarhid on kõik sellised rasked persoonid, kellega kokkuleppele jõudmine on raske. Rohkem pakub huvi leida üks tore partner ja teha midagi Moskvas.

•• Kui laialt kavatsete Moskvas ette võtta?

Moskvas on asjad nii kallid, et tasuks ette võtta üks koht. Tuleks leida koht, mis poleks metroojaamast kaugemal kui 300 meetrit.

Kaubandusäri puhul on oluline teatud kontsentratsioon, mis mõjutab kauba vedu ja logistikat. Kui sa toimetad Kiievi või Dnepropetrovski ümber või Peterburi ümbruses, siis katad oma äri piirkonna tunni aja pikkuse lennusõiduga. Sa ei pea tegema mingisuguseid logistikakeskusi, sest asjad lihtsalt veetakse sulle kohale.

Kui saad 46 miljoni elanikuga Ukrainast aru ja tõstad Ukraina kaardi Shanghai kohale, siis samas piirkonnas elab võib-olla 100 miljonit elanikku. See pole selline kolossaalne mastaabivahe, millest enam aru ei saa.

•• Miks andsite käest ära Admiraliteedi basseini? Kas teil on plaan selles kohas veel midagi arendada?

Aasta tagasi oli meil siin suhteliselt palju kohustusi, mis olid seotud pankuritega. Pankurid on loomult ahned ja arad. Kui turud on viletsas seisus, saab argus võitu ja pankurid hakkasid heal ajal ahnusest laiali jagatud raha oma kõhu alla tagasi kraapima.

Me ütlesime küll, et aasta möödudes on meil plaanis Venemaa O’Key IPO, kuid senimaani oli vaja maksta intresse. Meil õnnestus leida kunde, kellel oli tollel hetkel 20–30 miljonit krooni (1,3–1,9 miljonit eurot) vaba raha, sai pangast ka laenu peale. Meil on uue omanikuga kokkulepe, et kui me selle aasta lõpuni ütleme, siis saame sinna tellida mingi 40 000-ruutmeetrise asja.

•• Urmas Sõõrumaale kuuluv Rotermanni keskus kuivab, sest kõrval asub üks tühermaa. Mida ja millal

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 9

5 mõtet Hillar Teder, november 2010

1. Mina pooldan seda Londoni 3. Tähtis on sadama elu. Need lahendust, kus iga kuue meetri taga on mingi uus äri, mis üldiselt on toitlustus, piletimüük või mõni muu teenindus. Niimoodi on tänaval huvitav käia. Tallinnas tundub otsides, et söögikohti justkui oleks, kuid meie fassaadid ei ole kuigi kõnekad.

2.

kavatsete Admiraliteedi basseini äärde ehitada?

Vahepeal hakkas seal peale ooperiteatri jutt, kuid ilmselt pole see riigi prioriteet. Kindlasti on kohti, kus riik ei pea kellegi käest hakkama teatri ehitamiseks maad ostma.

Riik ja linn peaksid mõtlema infrastruktuuri peale. Kindlasti on hea, kui sinna tuleb linnavalitsus, kuid see ei too piirkonda elu juurde, sest meil on e-riik. Maailmas on küllalt näiteid, kus linnavalitsus on ehitatud linna kõrvale metsa ja ta ongi sinna üksinda jäänud.

Tähtis on sadama elu, et Tallinkil läheks hästi. Samuti peaks Admiraliteedi basseini äärde käima ühissõidukid. Need bussid ja trollid, mis praegu pööravad Balti jaamas otsa ringi, tuleks tuua sadamasse.

Balti jaam pole enam mingi sihtkoht. Sadamast sõidab vaid buss nr 2 Mõiku, mis on selgelt vähe. Kogu Õismäe ja Mustamäe suund peaks alguse saama sadamast. Kui Lasnamäe suund on Viru keskuse all, siis kaugus sadama terminali oleks ligi 600 meetrit. See paneks rahva tegelikult selles piirkonnas liikuma.

Rotermanni keskus on väga šeff, aga parkimise asi on seal väga segane.

•• Olen kuulnud Sõõrumaa kurtmist, et Rotermanni keskus läheb feng shui reeglitega vastuollu.

Feng shui’ga seal muidugi midagi pistmist ei ole. Sa lihtsalt ei leia põhjust sealt läbi minna ja ta on liiga väike. Pole kuigi palju huvitavaid asju. Rentnikke pole kuigi palju, aga renti see-eest pead küsima rohkem, sest ehitati kallil ajal.

Kuid Sõõrumaa on siin üks toredamaid mehi, suure südamega inimene, kes siin rahva jaoks ka midagi teeb. Eks see Rotermanni kvartal ongi ju rahva jaoks tehtud.

Kui sadamasse teha, siis suur kinnine kaubamaja. Võib ju katta tänavad katustega, et inimestel oleks mugav, kuid siis tekivad tuulekoridorid, kui asi otstest kinni ei ole.

Oleme küsinud eri kontseptsioone. Üks lahendus on teha kinnine kaetud kvartal, mida ümbritsevad elamud ja bürood. Kogu tänava front peaks tänavaga suhtlema. Kui sul on vaid kaks sissekäiku, siis on ümber maja üpris nõme käia. Viru keskus ei näe ka kuigi hea välja, kuid välisfassaadi võib näiteks kuue meetri sügavuselt teha kontorid ja ülemistele korrustele korterid.

Mina pooldan seda Londoni lahendust, kus iga kuue meetri tagant on mingi uus äri, mis üldiselt on toitlustuse, piletimüügi või mõne muu teenusega seotud. Niimoodi on tänaval huvitav käia.

Tallinnas tundub otsides, et söögikohti justkui oleks, kuid meie fassaadid ei ole kuigi kõnekad, ei mõju möödujale ligikutsuvalt.

•• Millal kerkib Rocca al Mare kõrghoone kõrvale teine samasugune planeeritud maja?

Tõenäoliselt seda teist maja ei kerki mitte kunagi. Kui siit vaadata ükskõik millisest küljest, võtaks teine maja olemasolevalt vaateid ära.

Mingi viiekordse maja võiks siia teha, mitte kõrgema. Plaani järgi pidi teine kõrghoone tulema sama põhiplaaniga, kuid see pole majanduslikult kõige otstarbekam. Keerulise kujuga majaga on rohkem kulusid, see sobib lõpuks pigem sellistele loomingulistele kollektiividele nagu näiteks arhitektid. Kasulik büroohoone, mis võimaldab teenida 25 protsenti aastas, on ikkagi nelikümmend korda nelikümmend meetrit kuubikujulise põhiplaaniga.

•• Teil töötab Eestis kolm inimest.

Millal võiks Eestis hakata asjad nii liikuma, et teie investeeringud siia tuleksid ja teil rohkem töötajaid oleks?

Mina vaatan pigem imetlusega, kui hästi Eestil siiamaani on läinud.

Sisemajanduse kogutoodang ja ostujõud kasvavad. Kuid ma pole kindel, et need näitajad peaksid veel kordi tõusma. Kui me hakkasime Venemaa ja Ukraina turul tegutsema, siis Eesti sisemajanduse kogutoodang oli praegusest üle kümne korra väiksem. Mina ei näe, et see peaks nüüd lühikese aja jooksul kaks korda tõusma, et olla samasugune mingisuguste eriti ägedate riikidega.

Tasapisi hakkab tõus tulema. Kui Euroopa oleks üks riik, siis suures riigis jääb äärealadel seda rikkust ikka vähemaks kui keskpaigas. See on nagu liivakuhja efekt.

Meile võiks olla huvitav leida Eestis mingisugune nišitoode. Ma pole kindel, et me sadamas selle Riverside’i jaoks kõige suuremaks tellijaks saame. Kui meil nüüd mingi raha tekib, kui saame kokkuleppele nende fondidega, kes meile tulevad, siis võtaksime ühe Tallinna projekti ka. Kas mõne kaetud kvartali või midagi muud toredat. See on vaid kokkuleppe küsimus.

Eesti häda on väiksus ja vähesed tootmisvõimsused. Kui tellime projekteerimise, siis Soomest, kus inseneribüroos on 600 inseneri. Eestis töötas suures büroos 20 inseneri.

Suurel tellijal on vaja asju ruttu saada. Ka praegu võtame asju, mida saaks tellida Eestist, hoopis Londonist, sest suured ettevõtted suudavad hoida tempot.

Kui me Eesti arengus perspektiivis saavutaksime 75 protsenti Soome tasemest, oleks väga hea. Kuid pigem jääme Soomega võrreldes 50

bussid ja trollid, mis praegu pööravad Balti jaamas otsa ringi, tuleks tuua sadamasse. Balti jaam pole sihtkoht.

4. Kui Londoni IPO läbi saab ja tekib vaba raha, siis seoses eurole üleminekuga võiksin ka teistele erakondadele jagada mingisugust sponsoriraha. Minu arvates on nad siin Eesti asja ikka toredasti ajanud.

Olen väga tugevalt veendunud, et arendamises tohib hoida vaid veerandi ärist. Multi on Ukrainas meist kümme korda suurem. Kui algas kriis, siis neil oli pooleli 60 objekti.

Raha, mis oli uutesse asjadesse investeeritud, oli tohutu. Kui sul jääb 60 asja korraga seisma, siis pole see enam üldse naljakas.

Võib-olla nii kahe aasta pärast hakkame tõepoolest Hiinas midagi tegema. Kuid pigem võib meie huvide keskpunkti kerkida India, sest seal räägib igaüks inglise keelt, mis on meile arusaadav.

protsendi peale. Inimesed ju lähevad ka Eestist ära.

•• Kas teie meelest on see draama, kui inimesed Eestist ära lähevad?

Minule teeb see hirmu, kui kuulen poole kõrvaga, kui palju mõne aja pärast pensionidele raha kulub.

Venemaal on juba pensionidele tehtud kulutustega mindud üle võlli, mis pole tulevikus jätkusuutlik. Kui sul on oma valuuta, siis on seda võimalik kuidagi manipuleerida, aga meil polegi juba praegu enam oma valuutat.

Mul omalgi on hulga lapsi. Kes on Šveitsis, kes õppis vahepeal Londonis. Naised, kes lähevad, on Eestile kohe kindlasti juba kadunud. Ma olen omaette mõelnud, kas neid riike maailmas peabki nii palju olema, kui suured ettevõtted ühinevad.

•• Toetasite hiljuti IRL-i poole miljoni krooniga. Mis teistest erakondadest saab?

Kui Londoni IPO läbi saab ja tekib mingisugust vaba raha, siis seoses eurole üleminekuga võiksin ka nendele teistele anda mingisugust sponsorlust. Minu arvates on nad Eesti asja siin ikka toredasti ajanud. Sisemajanduse kogutoodang on jõudsalt tõusnud, euroalaga liitumine – nad panevad raskel hetkel, sõjaolukorras ikkagi seljad kokku ja seisavad ühel pool. Need kolm vaala Kallas, Laar ja Savisaar on tublid mehed.

Muidugi Rüütel ka omal ajal.

•• Te annaksite siis kõigile?

Ma vaataksin seda natukene laiemas võtmes. Mina ei suuda parteide programme lugeda. Mina soovin, et tegudega toetataks eksporti. Parts on tubli mees ja on eksporti toetanud.

Lehed kirjutavad, et ta annab meile Ukrainas kinnisvara arendamiseks mingeid garantiisid. Raske

on eksporti toetada nii, kui Kredexisse tuleb ettevõtja ja ütleb, et ta tahab Ukrainale elektrikilpe valmistada. Kuidas Kredex tagab, et Ukraina või Venemaa tellija lõpuks maksab? Seal on pigem komme, et kui võimalik, siis jäetakse pigem maksmata. Riski saad võtta siis, kui sinna midagi ehitatakse ja see ehitis ongi tagatiseks.

Meile eraldati garantiisid 300 miljoni krooni ulatuses, millest me kasutasime poolt. Kuid ka need asjad on kõik lõppenud ja ära makstud.

Me võtsime palju töid Eestist, siinsed vanad põrutasid kolm kuud järjest elektrikilpe teha. Mina püüan toetada seda, et riik toetaks ehituseksporti.

•• Kas teie jõulukingitusest saavad osa vaid kolm parlamendierakonda?

Kas olete valmis sponsoreerima laiemat ringi?

Millised need teised parteid veel on?

•• No siin on veel sotsid, Rahvaliit, rohelised, mingisugune hulk vene erakondi, kes pole parlamendis esindatud…

Mina vaataksin seda viimase 20 aasta võtmes. Tänu kellele oleme Euroopa Liitu ja euroalasse jõudnud. See on nüüd tore teetähis, et meil on mingid asjad tehtud ja poliitikutel on mingid asjad tehtud. Kui sul on selline vaba ressurss, siis vaatad, kuidas seda jagad. Ma ei saa minna selle asja otsustamisel liiga peeneks. Ma võin iga partei kohta öelda, et üks nende otsus mulle meeldib ja teine otsus ei meeldi. Ega meie idaäris ole kõik otsused tulnud meile kasuks, pigem on osa neist seganud. Kuid nüüd ongi hea võimalus rääkida, et püüame naabritega kuidagi sõbralikult läbi saada ja eksporti sõbralikult edasi arendada. 1

5.

Telli Eesti Päevaleht nüüd otsekorraldusega!

Lihtne ja mugav.

Eesti Päevalehe klienditeenindus: tel 680 4444, klienditugi@epl.ee 10. november 2010 9

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 10

Liksutov jätkab Aeroexpressiga Venemaa vallutamist Jaanus Piirsalu Moskva

Eesti kodanikust ärimees Maksim Liksutov kavatseb Venemaal laiendada lennujaamade ekspressrongide geograafiat väljapoole Moskvat.

www.printerikeskus.ee • Printerite müük ja hooldus • Koopiamasinate müük ja rent • Suur valik uusi tahmakassette • Tahmakassettide täitmine

Hetkel pakuvad parimaid lahendusi Konica Minolta värviseadmed

bizhub C220 hind 37 500 kr + km

magicolor 4690 hind 6500 kr + km

Katusepapi 4, TALLINN, tel 621 7135

info@printerikeskus.ee

Alates 01.01.2011 anda pikaajalisele rendile 660m2 köetavat laopinda sisseehitatud kontorinurgaga ca 60m2, asukohaga Liimi 3,Tallinn.

Emajõe 1A, TARTU, tel 739 0635

Täiendav info AS Signaal tel. 656 3532, e-post: signaal@signaal.ee

10 10. november 2010

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Andrus Ansipi valitsuselt 2005. aasta jõulude ajal eriliste teenete eest kodakondsuse saanud, Loksal sündinud Liksutov (34) kontrollib Delta Trans Investi (mis omakorda kuulub Transgroup Invest AS-ile, mille omanik on peale Liksutovi veel teinegi Eesti kodanik Sergei Glinka) kaudu kuni 25 protsenti firmast Aeroexpress, mille rongid peavad ekspressühendust Moskva kesklinna ja Moskva kolme lennujaama Vnukovo, Šeremetjevo ja Domodedovo vahel. Aeroexpressi ronge kasutab umbes viiendik Moskva lennujaamadesse minejatest-tulijatest. Aastas teeb see umbes kümme miljonit reisijat.

Mitu aastat Aeroexpressi peadirektorina töötanud Liksutov jättis firma otsese juhtimise tänavu veebruaris, kuid ta jätkab firma strateegilist juhtimist direktorite nõukogu liikmena.

Liksutovi juhtimisel tahab Aeroexpress kiiresti areneda väljapoole Moskvat, mis seni on ainus Venemaa suurlinn, millel on korralik rongiühendus lennujaamade ja kesklinna vahel. Liksutovi silmapiiril on Sotši, Peterburi ning võimalik, et ka Kaasan ja Kaug-Ida. Poolenisti riiklikule Vene Raudteedele (RZD) kuuluv Aeroexpress on juba teatanud, et osaleb 2014. aasta taliolümpiamängude ajal rongiühenduse organiseerimisel Sotšist Adlerisse Imereti orgu ja Krasnaja Poljanasse, kus toimuvad kõik võistlused. Samuti jääb nende hoolitseda rongiühendus lennujaamast võistluspaikadesse.

Page 11

Arvestades, et Sotši mängud on Venemaa rahvusliku liidri Vladimir Putini jaoks peaaegu isikliku tähtsusega projekt, siis teenib iga mängude heale õnnestumisele kaasa aitav ärimees Venemaa juhtide silmis kõvu plusspunkte. Liksutovil on eriti hea võimalus silma paista, sest rongidega hakkab sõitma enamik olümpiakülalisi ja rongiliikluse mugavus või mittemugavus torkab kohe kõigile silma.

Peterburis töötab Aeroexpress välja otseühendust Pulkovo lennujaama ja kesklinna vahel. Praegu saab Pulkovost Peterburi kesklinna

vaid busside või taksoga, nagu ka veel viis aastat tagasi Moskvas, enne kui Aeroexpress oma liinid avas.

Moskva mõjukaima ärilehe Vedomosti teatel pole välistatud, et riik ja RZD tahavad Aeroexpressi osalemist 2012. aastal Vladivostokis toimuva Vaikse ookeani riikide tippkohtumise ja 2013. aastal Kaasanis toimuvate ülemaailmsete üliõpilasmängude (universiaad) korraldamisel.

Aeroexpressi osaks jääks nagu ikka külaliste rongiühenduste kindlustamine lennujaamaga.

Neist täie hooga käivad suurejoonelised ettevalmistused Sotši pro-

jektiks. Esimese sammuna loob Aeroexpress koos Saksa suurfirmaga Siemens ühisettevõtte Desiro-projekt rongide tootmiseks. Selleks plaanib Liksutov koos sakslastega investeerida 100–150 miljonit eurot (1,6–2,3 miljardit krooni), teatas oktoobris agentuur Interfax.

Kuni 160 kilomeetrit tunnis kiirust arendavad Desiro-projekti rongid, mis Venemaal saavad nime Pääsuke, hakkavad pärast Sotši mänge sõitma paljudel liinidel Kesk- ja Lõuna-Venemaal, vahetades välja praegused vananenud rongid.

Konkreetselt Sotšis olümpiakülalisi

Liksutov on RZD süsteemis mõjukas •• Maksim Liksutovi on tänavu seostatud mitmel korral kõrgete ametikohtadega Venemaa Raudteede (RZD) süsteemis.

•• Suve lõpus jooksis transiidiäriga seotud ringkondades tema nimi läbi kui võimalik kandidaat RZD tütarfirma Vtoraja Gruzovaja Kompanija (VGK) juhi kohale. Tegemist on teise riigile kuuluva raudtee operaatorfirmaga, mis asutati oktoobris. Kogu Venemaa ulatuses opereeriva VGK võimsusest annab märku algkapital 12 miljardit eurot.

•• Kevadel seisis väidetavalt Liksutovi nimi aga pikas nimekirjas, kui otsiti järglast ametist lahkunud RZD asepresidendile Boriss Lapidusele, kes vastutas RZD-s logistikasüsteemide arendamise ja innovatsiooni eest. RZD-s on muide 16 asepresidenti.

•• Mõlema väite tõele vastavust on raske hinnata, sest RZD puhul on tegemist läbipaistmatu ja kinnise süsteemiga.

•• Liksutovi põhiline ametikoht on OOO Transgrupp AS (mille kaudu tal on osalus ka Aeroexpressis) direktorite nõukogu esimees. Transgrupp kuulub viie suurima raudteeoperaatori hulka Venemaal.

•• Firma kinnitusel on nende opereerida üle 10 000 raudteevaguni.

Tänavu kevadel andis RZD president Vladimir Jakunin Liksutovile üle auhinna kui Venemaa parima raudteeoperaatori juhile.

•• OOO Transgrupp AS-ist kuulub Liksutovile ja tema Eesti-partnerile Sergei Glinkale 50 protsenti. Firma kaasomanikud on taas Iskander Mahmudov (33 protsenti) ja Andrei Bokarev (15 protsenti).

•• Tänavuses ajakirja Forbes Venemaa rikaste edetabelis seisi Mahmudov (46) koguni 11. kohal varandusega 8,5 miljardit dollarit. Tema põhiline varandus on Uurali metallurgiakompanii. Talle kuulub ka Venemaa suurim elektrivedurite ja rongivagunite tehas Transmašholding (mille direktorite nõukogusse kuulub Liksutov) ning talle kuuluvad kaevandused toodavad 15 protsenti Venemaa suurima kivisöebasseini Kuzbassi kivisöest.

•• Liksutov kuulub veel Venemaa suurima konteinervedudefirma TransKonteiner direktorite nõukogusse, juhtides firma strateegiakomiteed, mis tähendab, et tema vastutada on ettevõtte plaanitava IPO läbiviimine ehk aktsiate avalik märkimine.

Jaanus Piirsalu

KOOLITUSED TAMMSAARE KOOLITUSKESKUSES

teenindavate rongide kohta on Liksutov öelnud, et pärast mängude lõppemist, kui reisijatevool oluliselt väheneb, tuuakse need Moskvasse lennujaamade vahet sõitma.

Oktoobris said RZD ja Liksutovi kõrval Aeroexpressi ametlikeks omanikeks Venemaa üks kivisöe- ja metallurgiakuningaid Iskander Mahmudov ja tema partner Andrei Bokarev. Mahmudovit seovad Liksutoviga ammused ärisidemed, näiteks ehitasid nad koos söeterminali Muuga sadamasse.

Mahmudovile ja Bokarevile kuulub nüüdsest veerand Aeroxpressi aktsiaid. Vene ajakirjanduse andmetel on Mahmudov ja Bokarev tegelikult algusest peale olnud Aeroexpressi omanikud, aga seda varjatult, Delta Trans Investi kaudu. „Liksutovile jäi 25 protsenti Aeroexpressist firmade kaudu, mis kontrollivad Delta Trans Investi,” rääkis oktoobri algul ajalehele Kommersant anonüümne allikas. Allika väitel on Aeroexpressi lähiaja eesmärk vähendada võlgu ning viia seejärel läbi IPO (aktsiate avalik märkimine).

Vene investeerimisfirmade VTB Kapital ja Metropol hinnangul on Aeroexpressi väärtus, arvestades firma kuue miljardi rubla suurust võlakoormat, viis kuni üheksa miljardit rubla (2–3,5 miljardit krooni). „Firmal on üsna head tulevikuperspektiivid, arvestades konkurentsi puudumist ja Moskva lennujaamade reisijate arvu pidevat suurenemist,” rääkis Kommersandile VTB Kapitali analüütik Jelena Sahhanova. 1

Võim stiihia üle

25.-26.november INIMSUHETE JUHTIMINE PROJEKTITÖÖS Koolitaja: Toomas Osvet 29.november INCOTERMS 2010  ASENDAMATU TÖÖRIIST VÄLISKAUBANDUSES JA LOGISTIKAS UUS! Koolitaja: Tiit Tammemägi 30.november-01.detsember VÕIM JA EETIKA SUHETES Koolitajad: Anu Virovere ja Jaana Liigand 07.-08.detsember JUHI FINANTSKURSUS  KOGU FINANTSTÕDE KAHE PÄEVAGA! Koolitaja: Margus Tinits 09.detsember AVALIK ESINEMINE. RÄÄGI JA SÄRA! Koolitaja: Peeter Tooma 14.detsember ENESEKEHTESTAMINE JA TOIMETULEK MANIPULATSIOONIGA Koolitaja: Kristel Rannamees

Saadaval: Stockmann, Tallinna Kaubamaja, Järve Selver, Solarise ja Port Arturi toidupood, WineWay, Westmani, Regalia ja Viimsi Market kauplused.

Nakhimov KB ( VS) 50 cl konjak novembris soodushinnaga Tallinna ja Tartu Kaubamajas ja Solarise toidupoes.

Vinifood OÜ, www.vinifood.ee Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga! Alkohol võib kahjustada teie tervist!

10. november 2010 11

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 12

Seitse t채rni?

K체mme t채rni?

Kes pakub rohkem?

12 10. november 2010

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 13

Erik Aru erik.aru@epl.ee

Hotellide tärnisüsteemis valitsev kaos on kaasa toonud tärnide kummalise kokkuahmimise. Liiguvad juba kuuldused, et araablased kavandavad kümne tärni hotelli ehitamist.

Kolme tärni kannab Tallinnas Viru hotell. Aga ka näiteks Serbia kuurortlinna Vrnjacka Banja hotell Zvezda, mida 1980-ndatel hakkas ehitama enda tarbeks Jugoslaavia sõjavägi. Ühel hetkel sai armeel ilmselt raha otsa ja nii see asutus seisabki mammuti kombel oma aega külmutatuna – üks tiib on valmis, tüüpilise 1980-ndate stiilis sisekujunduse ja mööbliga, nagu seda siinmailgi nähtud, teine tiib aga koosneb vaid kandvatest seintest ja lagedest, kõrgudes tondilossina viiekuue korruse tasemele. Küsimusele, kas hotell pakub ka rõivapesu teenust, järgneb retseptsioonis segadus, mis päädib vastusega: „Sellest peate küll direktoriga rääkima – tulge siia hommikul poole kaheksa paiku, siis peaks ta siin olema.”

Samamoodi kannab kolme tärni Belgradi vanim tegutsev hotell Royal, mis tuleks ilmselt muinsuskaitse alla võtta – nagu Valli baar Tallinnas – remonti koges see asutus viimati aastal 1973.

Nagu kolme tärni puhul, võib ka ülejäänud tärnide arv tähistada eri riikides ja isegi sama riigi eri piirkondades täiesti erinevaid asju.

Euroopas saab hotell oma tärnid kindlate nõuete täitmisel – milleks on näiteks lift, spordisaal, restoranide arv või triikraua olemasolu numbritubades. See, kui palju on möödas ajast, mil seinad viimati maalripintslit tundsid, ei lähe tavaliselt kellelegi korda. Säärane lahendus muidugi seab ebavõrdsesse olukorda väiksemad hotellid, kus teenindus ja toitlustamine võib olla maailma tipptasemel, kuid näiteks

lifti puudumine ei luba kõrgeimat tärnihulka saavutada. Ülemaailmset sertifitseerimissüsteemi on küll püütud luua, kuid sellest ei ole midagi välja tulnud. Ka kõige luksuslikuma ametliku kategooria, viie tärni hotellide tasemevahe on suur. Pole siis ime, et maailma on kerkinud juba seitsme tärni hotellid. „Seda tehakse ainult prestiiži pärast,” ütleb rahvusvahelise hotellide ja restoranide assotsiatsiooni president doktor Ghassan Aidi BBCle antud intervjuus. „Nad tahavad eristuda olemasolevast neljast või viiest tärnist. Nad nimetavad end kuuetärnilisteks, seitsmetärnilisteks, kümnetärnilisteks. Sellist asja ei ole olemas. Juba viis tärni on ülearu.”

Tõepoolest, kunagi oli näiteks Suurbritannias kõrgeim staatus, milleni üks hotell võis jõuda, kolme tärni kandmine. Praegu aga on maailmas kolm hotelli, mis väidavad olevat seitsme tärni väärilised. Üks on Town House Galleria Milanos, teine Dubais tehissaarel asuv Burj Al Arab ja kolmas Emirates Palace Abu Dhabis – mis New York Timesi andmeil on kõigi aegade kõige kallim hotell.

Pooleli on veel mitu seitsme tärni hotelli – Hiinas, Iraanis, Indias, Filipiinidel. Liiguvad kõlakad kusagile araabia maadesse kavandatavast kümne tärni hotellist.

Maailma esimene seitsme tärni hotell – Town House Galleria – sai kupud paguneile üsna omapärasel moel. Ülejäänud kaks olid nimelt juba tollal olemas ja ka tituleerisid ennast seitsme tärni hotelliks.

Milano asutuse juhtkond aga oli pii-

savalt leidlik, et helistada ühte Šveitsis paiknevasse sertifitseerimisasutusse ja paluda, et need mõtleks välja seitsme tärni hotelli kategooria ning kontrolliks seejärel, kas Town House Galleria sellele vastab. Testi edukalt läbinud, saigi asutus endale au nimetada end esimeseks omataoliseks. Sealjuures ei ole hotellis isegi basseini, mis enamikus riikides kuulub viie tärni saamise nõuete hulka. See-eest asub see aga ülemöödunud sajandist pärinevas arhitektuurimälestises, suurejoonelises klaaskupliga ostukeskuses nimega Galleria Vittorio Emanuele II. Mõnes riigis on hotellide sertifitseerimise süsteem kehtestatud riiklikult, mõnes on tegemist eraviisilise algatusega. Ka klassifitseerimise viise on erinevaid. Lisaks tärnidele hinnatakse mõnes kohas hotelle tähtedega, A-st F-ni, Ameerika automobiilide assotsiatsioon aga kasutab teemante.

Mõnes paigas poogitakse tärnidele külge ka täiendavaid sõnu ja märke, nagu „superior” või „+”.

Suurbritannia on üks esimesi riike, kus hotellide tärnisüsteemi rakendati. Sellele ideele tuli 1912. aastal automobiilide assotsiatsiooni sekretär Stenson Cooke. Algne kolmetärnisüsteem on praeguseks muutunud viietärniliseks. Kolme aasta eest suudeti see lõpuks ka üle riigi standardiseerida – varem oli neid viis-kuus erinevat.

Ka prantslased on oma tärnisüsteemi üleriigiliselt suhteliselt ühtseks muutnud. Kuid Prantsusmaal ületab kolme tärni hotelli toa miinimumsuurus kahekordselt seda,

mida nõutakse Hispaanias. Ja näiteks paljude eestlaste meelispuhkuskohas Türgis toimib kaks süsteemi – üht haldab riigi keskvalitsus, teist kohalikud omavalitsused.

USA-s on mitu võistlevat hotellide sertifitseerijat. Üks, Forbes Travel hindab hotelle ka väljaspool Ühendriike. Et asja mitte ülearu lihtsaks teha, siis ei kehti Forbesil eri riikides sugugi ühtsed reeglid. Nüüd püüab ettevõte olukorda muuta. „Meie lõppeesmärgiks on luua maailma hotellidele üks ühtne tärnisüsteem, mida tarbija saab usaldada,” ütleb Forbes Traveli tegevjuht Shane O’Flaherty.

See aga võib osutuda äärmiselt keerukaks. Eri riikide inimesed hindavad erinevaid asju – kes kliimaseadet, kes jäämasinat. Sääraste lahkhelide nahka ongi nii mõnigi algatus läinud. Praegu on ühtse standardi suunas liikumas projekt „Maailma hotellide hindamine”, mis koostab parajasti eksperdirühma. Projekti ajakavast on näha, et 2011. aasta veebruaris on plaanis platvormi moodulite üks ja kaks beetaversiooni käivitamine. Mida iganes see siis ka ei tähenda…

Mullu septembris kohtusid Euroopa seitsme riigi esindajad ja leppisid kokku standardse hotellide hindamise süsteemi loomises. „Sellel on suurem eduvõimalus,” loodab rahvusvahelise hotellide ja restoranide assotsiatsiooni president doktor Ghassan Aidi. „Me kiidame heaks ja me oleme nõus ja me toetame mingit laadi kohalikku standardit, piirkondlikku standardit.

Kuid mitte ülemaailmset.” 1

10. november 2010 13

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

Page 14

Firmad otsivad jälle töötajaid Martin Hanson Delfi

14 10. november 2010

Viimased kuud on näidanud, et töökuulutusi on hakanud juurde tekkima ja firmad värbavad jälle tööjõudu. Ärileht rääkis tublide ettevõtetega, kes endale töötajaid otsivad.

Septembri lõpus oli Eestis arvele võetud 69 829 töötut, mida on mõnevõrra vähem kui kuu aega varem. Oluline on aga, et septembris lõpetati 9249 töötu arvelolek ja ligikaudu poolte puhul oli põhjuseks tööleminek.

Praegu on Eestis kvalifitseeritud inimeste hulgas kõige suuremas tööpuuduses peale ehitajate ka näiteks raamatupidajad, ettevõtte juhtimise kogemusega inimesed ja müüjadklienditeenindajad. Veel näitab töötukassa kurb statistika, et tööta on näiteks ka üks majakavaht, üks hüdroakustik, üks neuroloog, üks kogudusevanem, üks matusekorraldaja, üks vitraažimeister ja üks lennundusõpetaja. Kuid näha on siiski edasiminekut: eelmise aasta septembris oli töötuks registreerituid 76 444, tänavu jaanuaris lausa 91 544. Nii et tendents on positiivne.

Ettevõtjad, kes selles loos sõna saavad, tõdevad: peamiselt otsivad nad inimesi tööle sellepärast, et laiendavad tegevust uutesse segmentidesse. Elioni juhatuse esimees Valdur Laid kinnitab, et telekommunikatsiooni valdkonnas on areng pidev ja kiire. „Sellest lähtuvalt tekib vajadus inimeste järele, kellel on arenguks vajalikke oskusi ning kes asuksid tööle uutele ametikohtadele.

Praegu on pooled vabadest ametikohtadest seotud Elioni uute ärivaldkondadega,” märgib Laid.

Elion on loonud viimasel aastal palju täiesti uusi ametikohti, kuigi tervikuna on töötajate arv vähenenud. „Elioni puhul ei ole töötajate arvu vähendamine mitte kriisikäitumine, vaid eelkõige loogilise ja loomuliku arengu tulemus. Muutuvad ju tehnoloogiad, muutub efektiivsemaks ka töökorraldus. Ka ilma majanduskriisita oleks Elion täna väiksem kui aasta tagasi,” sõnab Laid.

Kinnisvara teenib taas ERGO personalidirektor Piret Korol mainib, et ka nemad on tublisid töötajaid vaatamata majanduslangusele pidevalt otsinud ja see on seotud müügivõrgu ümberkorraldamisega. „ERGO jaoks on jätkuvalt tähelepanu keskmes oma müügivõrgu tugevdamine ja laiendamine,” selgitab Korol. Personalijuht lisab, et suurema muutuse on endaga kaasa toonud paar aastat tagasi alustatud müügivõrgu korrastamine ja müügikvaliteedi tõstmine.

Kinnisvaraturg on viimasel aastal näidanud tõusumärke, mis tähendab, et vaja on juurde ka inimesi, kes suudaksid valmis ehitatu oskuslikult maha müüa. „Ober-Hausi käive on vahenduse osas kasvanud kordades.

Samuti meie turuosa. Sellest tulenevalt otsime oma meeskonda uusi talente, kellega minna vastu uutele väljakutsetele. Samuti on saanud inimesed aru, et kinnisvarasektoris on jälle võimalik raha teenida,” kinnitab Ober-Hausi tegevjuht Tarmo Kase. Ta lisab, et nemad on pidanud aastaga ära saatma seitse inimest, samal ajal kui uusi töötajaid on värvatud 25 ringis. „Umbes kuue aasta jooksul oleme püsivalt püüdnud oma meeskonda laiendada, viimasel ajal ei ole meie värbamistegevuses märkimis-

Intervjuu

Sten Tamkivi: Eesti tööturg on kahjuks kihistunud •• Mis tingib selle, et Skype nii aktiivselt töötajaid otsib?

Skype’i senise seitsme aasta jooksul on kogu aeg käinud aktiivne värbamine.

Mida suuremaks on aga läinud absoluutarvud, seda väiksemaks protsentuaalne kasv – kui algusaegadel lisasime 100% aastas, siis 2009. aastal Eestis umbes 10% töötajatest. Eks oleme kasvav ja muutuv organisatsioon kasvaval ja muutuval turul. Seda muidugi mitte ainult Eestis, vaid üle maailma.

•• Kas vabade kohtade puhul on tegemist uute töökohtadega või inimeste vahetusega?

Kuna meie äri kasvab kiiresti, siis pole me kulude kokkuhoiust ajendatud „masukärpeid” kunagi pidanud tegema. Mis tahes ümberkorraldused on seotud meie kasvuga. Kui organisatsioon muutub, siis aeg-ajalt tekib ikka rolle juurde, ja mõnikord ka kaob.

Samuti oleme juba piisavalt vanad, et osa meil kogemuse ja tiivad saanud inimesi on uutele rinnetele edasi liikunud ja uued peale tulnud.

•• Millistest inimestest on praegu suurim puudus?

Teeme tarkvara, mida inimesed saavad kasutada oma olemasoleval internetiühendusel. Seetõttu on ka meie pakutavad töökohad peamiselt IT-tööstuse „pehmema” poole pealt – süsteemianalüüs, programmeerimine, testimine jne.

•• Mis suunas liigub teie hinnangul praegu siinne tööjõuturg?

Eesti tööturg on kahetsusväärselt kihistunud. Töötuse protsendi puhul keskmist mõõta on petlik – samal ajal kui meil on riigis 100 000 töötut, kummitab näiteks IT-sektorit endiselt kõrgelt kvalifitseeritud inimeste puudus. Ehk siis võimalus teha suurt lisandväärtust andvat ja seetõttu ka hästi tasustatud tööd sõltub Eestis ikkagi oskustest ja haridusest. Nagu ka igal pool mujal maailmas.

•• Kuidas hinnata praeguseid tööotsijaid? Kas on tegemist hunniku kasutute CV-de saatjatega või käib töökohtadele tihe rebimine?

Meie pakutavad töökohad on üsna spetsiifilised ja seetõttu satub ilma igasuguse relevantse kogemuseta juhukandideerijaid meile vähe. IT-äris on pigem ikkagi tööandjate konkurents parimatele inimestele kui vastupidi.

Meie Eesti töökohtade seas on rolle, mida üritame kuude viisi tulutult täita ja tihtipeale oleme lõpuks sunnitud looma need töökohad mujal maailmas. Ja samas on rõõm näha mõne lihtsama positsiooni puhul pidevalt ka kümneid või sadu kandidaate.

arileht_november.h

11/8/10

3:56 PM

väärseid muutusi toimunud. Hindan, et viimaste aastate jooksul on meil pidevalt Tallinna ja Tartu üksustes igal suvalisel ajahetkel keskmiselt 20 avatud kohta. Alati otsime täiendust tarkvaraarendajate osas, kuid sageli avame konkursse ka muudele erinevat kvalifikatsiooni nõudvatele ametikohtadele,” räägib Playtech Eesti kommunikatsioonijuht Martin Leiger. „Mõistagi on igasuguste avatud positsioonide täitmine meie jaoks pingutust nõudev, kuid meie personaliosakond on teinud kiiduväärt tööd. Lisaks oleme uusi töötajaid leidnud valdavalt olemasolevate töötajate soovituste abil. Viimasel aastal oli see näitaja umbes 70%.

Meie kasvuaktiivsust illustreerib ilmekalt ka fakt, et 2009. aasta jooksul liitus Playtechiga enam kui sada uut töötajat,” lisab Leiger.

Huupi CV-d kadumas Skype Eesti juht Sten Tamkivi täiendab seda, mainides, et Eesti tööturg on kahetsusväärselt kihistunud.

Samal ajal kui meil on riigis 100 000 töötut, kummitab näiteks IT-sektorit endiselt kõrge kvalifikatsiooniga inimeste puudus.

Ent sama lugu on ka teistes valdkondades. Kõigi ettevõtete esindajad räägivad üsna üht juttu: kas on puudus headest ärijuhtidest, arendusjuhtidest, programmeerijatest või on vaja häid müügiinimesi.

Peaaegu kõigis eluvaldkondades on puudu mõtlevaid ja teadmistega töötajaid. Nende jaoks ei ole kadunud midagi… „Peame nõustuma arvamusega, et häid IT-spetsialiste võiks olla rohkem. Oleme eelnevatel aastatel olnud keerulises olukorras, kuna tehnilistele aladele on raske kompetentseid töötajaid leida. Seetõttu oleme koostööd teinud mitmete õppeasutustega, mis on aidanud probleemi pisut leevendada,” tõdeb Elioni juht Laid. Ühtlasi kummutavad ettevõtted arvamuse, et töötajate liikuvus on Eesti firmades suur ja kes on kiirelt värvatud, need ka kiiresti vallandatakse. Pigem on nii, et uutesse valdkondadesse liikumisega kaasneb vajadus uue kompetentsiga personali järele. Üldjuhul peetakse heaks volatiilsuseks 10–15% aastas, kuid

Page 15

enamik Eesti ettevõtteid jääb pigem 5% kanti. Üldiselt on ka sedasi, et masu tõttu või masu ajal töölt lahkunud inimesi oodatakse küll tagasi, kuid pigem pakuvad ennast tööle uued inimesed. „Palkade langetamine pole ka enam teema, küll aga vaadatakse hoolikalt ja kriitiliselt üle kõik kulud, sealhulgas tööjõukulud. Kui on võimalusi kulude kärpimiseks, siis tehakse seda kindlasti. Viimased aastad on andnud valusa õppetunni ning pigem vaadatakse tulevikku pisut konservatiivselt kui ülipositiivselt,” lisab kokkuhoiu kohta Kase.

Veel üks tore trend paistab tööotsimisest. Nimelt on tööotsijad muutunud professionaalseks ning tööd otsitakse väga selgete märksõnade alusel ja kindlas suunas. Peaaegu täiesti on kadunud huupi CV-sid saatvad inimesed. „Huupi kandideerimist on jäänud vähemaks ja tavaliselt inimesed teavad, kuhu nad sooviavalduse esitavad. Olenevalt ametikohast on osa konkurssidest äärmiselt populaarsed, mis on Elionile kui tööandjale kahtlemata suur kompliment,” kinnitab Laid.

Saadetud CV-de kvaliteet on viimasel kuuel kuul märkimisväärselt paranenud, leiab ka Ober-Hausi juht. „Võtame tõsiselt kõiki sooviavaldusi, mis meile laekuvad. Kontakteerume telefoni teel ligi 80%-ga ning kutsume välja umbes 20% kandideerijatest. Võib kinnitada, et rebimine tiheneb iga kuu ja kvartaliga.”

Playtechi puhul kehtib sama jutt. „Aasta eest laekus meile veel väga hulgaliselt CV-sid tööotsijatelt, kes ei olnud sageli kaudseltki vajaliku valdkonnaga seotud, mis peegeldas arvatavasti tööjõuturu tollast seisu.

Tänaseks on olukord aga muutunud ning enamikul kandidaatidel on ettevalmistus, mis on vastaval ametikohal eeldatav,” mainib Leiger.

Kuid on ka erandeid. ERGO ametikohtadele kandideerijate hulgas on personalidirektori sõnul paraku liiga palju madala kvalifikatsiooniga tööotsijaid. „See on sama tendents, mis iseloomustab valdavat osa töötutest. Omades kindlat värbamispoliitikat ja tööandjana tugevat positsiooni turul, oleme leidnud seni õiged inimesed õigele kohale,” kinnitab Korol.

„Peagi peame silmitsi seisma tõsiasjaga, et kuna 1990-ndate keskpaigas oli sündimus Eestis madalal tasemel, siis see hakkab mõjutama ka tööjõuturgu,” räägib Elioni juht Valdur Laid.

Me ei saa üle ega ümber tõsiasjast, et potentsiaalne töötajaskond Eestis lähikümnendil väheneb nagu ka mujal arenenud riikides. Sellele lisaks muutub ka tööjõu vanuseline koosseis ja suureneb vanemaealiste töötajate osakaal. Kui 1990-ndatel ülistasime Eestis noorust, siis 30 aastat hiljem saab peamiseks küsimuseks, kuidas hoida ja rakendada vanemaealiste töövõimet. Inimeste arvu vähenemine mõjutab ka tööjõu hinda. Need tegurid muudavad tööjõu strateegilise planeerimise igale ettevõttele vältimatuks. „Kui rääkida lähikümnendi suundumustest, siis võib välja tuua paindlikuma tööaja, sealhulgas osalise tööaja kasutamise suurenemise, et inimesed saaks paremini ühitada oma töö- ja eraelu. Kui potentsiaalsete töötajate arv väheneb, siis väheneb ka väga võimekate töötajate arv. See toob endaga kaasa ettevõtetevahelise konkurentsi tihenemise tööandjatena. Ja see tähendab, et oluliselt kasvab tööandja maine kujundamisse ja ka olemasolevatele töötajate tööandja atraktiivsuse püsimisse panustamine,” räägib ERGO personalidirektor Korol.

91,5

95,1

93,8

Nii töötukassa kui ka personaliotsingufirmad leiavad, et praegu on tööd leida lihtsam kui veel mõni kuu tagasi. Töötukassa analüüsiosakonna analüütiku Kristi Villsaare sõnul on alates selle aasta algusest märgata värbamisaktiivsuse kasvu, mida peegeldab töötukassa poolt vahendatavate töökohtade arv, mis on kiiresti kasvama hakanud. See on oluliselt suurem kui aasta tagasi, samal ajal on registreeritud töötuid vähem. Niisiis peaks olema lihtsam uut töökohta leida. Kuid nii roosiline asi ei ole.

Töötukassa vahendatavate töökohtade statistika näitab, et kutsealade järgi otsitakse töötajaid kõige rohkem oskus- ja käsitööliste ametikohtadele. Septembrikuus moodustasid oskus- ja käsitöölistele pakutavad töökohad 26% kõigist töötukassa poolt vahendatavatest töökohtadest. 19% vahendatavatest töökohtadest olid seadme- ja masinaoperaatorite ning 17% teenindusja müügitöötajate kutsealal.

Personaliotsingufirma Manpower juht Heigo Kaldra nõustub, et tööturg on aktiivsemaks muutunud, ja lisab, et nende kaudu otsitakse valdavalt inimesi tugiteenuseid osutama – näiteks raamatupidamine, IT-tugi jms.

Heade spetsialistide defitsiit muudkui suureneb. Selliseks nimetab Kaldra tööturu tulevikku. „Pakkumine ja nõudlus tööturul ei ole

vastavuses, mistõttu suur tööjõupuudus võib samaaegselt ja pikalt eksisteerida kõrvuti kõrge tööpuudusega. Üldiselt soovitaks kõigil tööd otsivatel või töökoha kaotuse pärast muretsevatel inimestel ennast täiendada võõrkeeltes, arvutitundmises ja võimalusel ka raamatupidamise põhitõdedes ning -mõistetes, need oskused on enamasti eelduseks paljudel töökohtadel,” soovitab Kaldra.

Tööjõuvajaduse prognoosimisega tegeleb majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kes hindab hõivatute arvu muutumist eri tegevusaladel. Kõige värskem prognoos hindab 2017. aasta tööjõuvajadust. Prognoosi kohaselt luuakse järgmistel aastatel kõige rohkem uusi töökohti info- ja sidesektoris ning tervishoius ja sotsiaalsektoris.

Suurim töökohtade vähenemine toimub 2007.–2009. aasta tasemega võrreldes ehitussektoris, kuid praeguseks on seal kohanemine juba toimunud. „Põhiliselt on aktiveerunud teenuste sektor, aga see sõltub kindlasti ka vaatenurgast ehk teenuse pakkuja fookusest. Tootmisele või tööjõu ekspordile suunatud ettevõtted võivad kogeda suurenenud nõudlust ka mujal, Manpoweri kliendid otsivad valdavalt spetsialiste ja tippspetsialiste erineva tasemega klienditeenindusega seotud funktsioone täitma,” mainib Kaldra. 1

Töötuid arvel 2010

91,7 85,9

TUHANDETES

81,1 75,8

72,1

69,8

VABADE TÖÖKOHTADE ARV HÕIVATUD TÖÖKOHTADE ARV

17 851

16 056

604 212 I kvartal

5735

598 253 II kvartal

2 2008 jaan

veebr

4075

4711

557 403

534 594

498 033

491 916

I kvartal

II kvartal

I kvartal

II kvartal

2009 0 märts

apr

5244

mai

2010 0 juuni

juuli

aug

sept

Allikad: statistikaamet, töötukassa

10. november 2010 15

• n „ i a s • n l m a • s v a m p v • s l r g • p d a A

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Page 16

Villu Zirnask arileht@epl.ee

Eesti asukohta on ritta seatud riikide hulgast põnev otsida, kuid kas edetabelitest muud kasu ka on? Alati mitte.

Edetabelite uputus „Tahad pääseda meediasse? Koosta rahvusvaheline edetabel!” Sellise nõuande järgi toimib kasvav hulk rahvusvahelisi organisatsioone, nõustamisfirmasid ja uuringukeskusi. Saabunud on edetabelite ja indeksite uputus.

Novembris saime näiteks teada, et ettevõtluskeskkonna edetabelis on Eesti maailmas 17. kohal, samal positsioonil, mis aasta varem, aga suunaga äri tegemise keerulisemaks muutumisele. Samal päeval avaldatud inimarengu indeksis saavutas Eesti 34. koha, mis on kolm kohta kehvem kui viie aasta eest.

Oktoobri lõpus võis lugeda, et Legatum Institute’i riikide heaolu indeksis langes Eesti tänavu 31. kohalt 35. kohale, Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksis tõusis Eesti ühe koha võrra, aga sai mullusest 0,1 palli võrra nõrgema hinde. Reporters Without Borders pressivabaduse indeksis langes Eesti kolm kohta – 9.–10. kohale. Ja nii edasi... Kõikvõimalikke indekseid on tekkinud tõesti palju.

Juttu, et selliseid edetabeleid ei tasu väga tõsiselt võtta, oleks muidugi parem rääkida aastal, kui Eesti positsioonid on paranenud. Aga neis sisalduva info väärtus on tõesti kaheldav.

Võtame näiteks korruptsiooni tajumise ja pressivabaduse indeksi.

Korruptsiooni tajumise indeksis jagab Taani ja Uus-Meremaaga esi-

kolmikukohta Singapur. Singapur on tipus mitmes muuski ärikeskkonda ja majandusvabadust iseloomustavas edetabelis. Ent pressivabaduse indeksis on ta 136. kohal, samas pundis Venemaa ja Etioopiaga. Ja Freedom House’i poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste indeksis on tema staatuseks „osaliselt vaba”, nii poliitiliste õiguste kui ka kodanikuvabaduste osas on talle pandud hinne, mis on skaala PõhjaKorea poolses otsas. Üldlevinud arusaama järgi – vähemasti läänemaailmas üldlevinud – on just demokraatia ja pressivabadus need, mis aitavad vaos hoida korruptsiooni, mis olevat kui liiv majanduse hammasrataste vahel. Singapuris aga pole indeksite järgi ei kodanikuvabadusi ega ka korruptsiooni. Järelikult mõni indeks valetab või ei pea paika arusaam demokraatia ja korruptsiooni seosest.

Ilmselt peab seos siiski paika, aga probleem tuleneb sellest, et korruptsioon ja vabadused ei ole nähtused, mille saab ühte numbrisse kokku võtta. Neil on tuhat nägu ja mõne üksiku aspekti kontekstist väljarebimine, nagu indeksid teevad, annab tulemuseks teadmise, millega pole midagi tarka peale hakata. Žest, mis ühes kultuuris võib olla selge korruptsioon või vabaduste piiramine, ei pruugi teises kultuuris tähendada sama. Ja olukorrast selge

soti saamiseks tuleb tungida palju sügavamale, kui teevad samalaadsed raportid.

Ettevõtluskeskkonna edetabel paistab tegelevat mõõdetavamate nähtustega kui korruptsioon või vabadused. Kui ühes riigis kulub ettevõtte registreerimiseks kaks tundi ja teises aasta, siis pole ju kahtlust, kummas on ärikeskkond parem. Nii suurte kääride puhul mitte, aga on ka Maailmapanga ettevõtluskeskkonna raportil „Doing Business” omad probleemid.

Riigi koha ettevõtluskeskkonna edetabelis määrab see, kuidas tema seadustes on reguleeritud ettevõtlust puudutavad teatud punktid – mitu toimingut tuleb raamatupidajal teha maksude maksmiseks, mitu päeva kulub importööril tolliprotseduuride läbimiseks jne. Kuna ettevõtluskeskkonna raport leiab kogu maailma meedias väga suurt kajastust, siis tasub seda kasutada kui riigi mainekujunduse vahendit.

Näiteks edetabelis viimasel neljal-viiel aastal meteoorina neljanda kümne lõpust vastavalt 11. ja 12. kohale tõusnud Saudi Araabia ning Gruusia riigipead on selle ilmselt ära tabanud ja seadusmuudatusi kavandades agaralt doingbusiness.org veebilehel olevat reformikalkulaatorit kasutanud.

Eks Maailmapanga raporti eesmärk olegi tõugata riike ettevõtlusega tegelemist lihtsamaks ja kõigile

Ebavõrdsus võtab kümnendiku •• ÜRO inimarengu aruande värskes, 20. aastapäeva väljaandes on Eesti 169 riigi seas uhkel 34. kohal, väga kõrge inimarengu tasemega riikide grupis.

•• Tänavune raport sisaldab mitmeid uuendusi, üks neist on ebavõrdsusega korrigeeritud inimarengu indeks, mis püüab arvesse võtta seda, et tervis, haridus ja sissetulek on inimeste vahel ebavõrdselt jaotunud – ja mida ebavõrdsemalt, seda halvem inimarengule.

•• Eesti korrigeeritud inimarengu hinne on tavalisest 9,8% kehvem, mis aga osutub väga heaks näitajaks, sest 4/5 riikidest said rohkem kui 10% kehvema hinne. Tõsi küll, meist eespool olevad riigid on enamasti kaotanud vähem, näiteks Rootsi 6,9% ja Soome 7,5%. Suureks erandiks on tavanäitaja järgi 12. kohal olev Lõuna-Korea, kelle hinne kukkus 16,7%, karvavõrra nõrgemaks kui Eesti oma. Kolmest inimarengu indeksi komponendist on Eestis kõige rohkem ebavõrdsust sissetulekutes ja kõige vähem hariduses.

Eesti Päevaleht töölaualt kadunud? Telli koju päris oma Eesti Päevaleht!

Eesti Päevalehe klienditeenindus: tel 680 4444, klienditugi@epl.ee 16 10. november 2010

kättesaadavaks muutma, selles mõttes on ta oma eesmärgi hästi täitnud.

Samal ajal on selge, et ettevõtte asutamise, käigus hoidmise ja lõpetamise lihtsust mõõtev indeks annab ülevaate vaid riigis valitseva ärikliima ühest osast, selle põhjal väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha oleks vale.

Tervest hulgast komponentidest kokku pandavate indeksite – nagu on ettevõtluskeskkonna edetabel, inimarengu aruanne, konkurentsivõime edetabelid – nõrk koht on veel see, et ühelgi pole väga head põhjendust, miks eri komponente peab koondindeksis arvestama just sellise osakaaluga, nagu seda praegu tehakse. Näiteks inimarengu indeksi arvutamisel võetakse selle kolm komponenti – eluiga, haridus ja sissetulek – arvesse kaaluga 1/3. Komponentide osakaalusid ühes või teises suunas natuke muutes (näiteks võrdse 1/3 asemel 40%, 40% ja 20%) võiks nii mõnegi riigi positsioon oluliselt muutuda.

Eelneva jutu võib kokku võtta nii, et lühiuudise lugemine Eesti kohast mõnes järjekordses edetabelis on puhas meelelahutus. Midagi asjalikku saab teema kohta, mida indeks kajastab, heal juhul teada siis, kui terve edetabelit puudutav raport läbi lugeda. Ja mõne edetabeli puhul jääb isegi pärast seda üles küsimus, mida see edetabelikoht siis õieti näitab. 1

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Page 17

Eesti ja tema naaberriigid erinevates edetabelites Ettevõtluskeskkonna edetabel

EESTI SOOME LÄTI VENEMAA

•• Eesti ja tema naabrite koht 183 riigi seas äri ajamise lihtsust mõõtva Maailmapanga raporti „Doing Business 2010“ järgi.

17 13

24

123

ETTEVÕTLUSKESKKOND KOKKU 0

10

20

30

37

32

40

50

53

60

70

80

90

100

110

120

24

108

130

55

140

150

160

10

20

30

40

50

60

70

80

90

32

6

100

110

120

130

140

150

160

170

180

182

Ehitusloa saamine 0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

59

89

100

110

120

130

140

150

10

20

30

40

50

30

60

70

80

90

100

59 65

110

120

130

140

105

150

160

170

180

100

110

120

130

140

150

10

20

30

40

50

10

4

Maksude maksmine

10

70

80

90

100

110

120

130

140

50

11 14 18

0

60

20

30

40

150

160

170

180

6

0

Vaidlusaluste lepingute jõustamine kohtus

50

60

70

80

90

100

110

120

130

140

150

160

170

180

170

180

Investorite kaitse 0

20

30

40

50

60

70

80

90

10

160

Väliskaubandustehingute läbiviimine

16

(maksmise lihtsus ja maksukoormus) 0

160

93

Laenu saamine 0

180

79

Uue ettevõtte registreerimine 0

170

20

30

40

50

60

70

70

6

80

90

80

100

110

120

130

110

120

130

140

150

170

180

170

180

162

160

103

Pankrotiprotsessi tõhusus 0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

140

150

160

170

180

Allikas: www.doingbusiness.org

Ökoloogiline jalajälg

Korruptsioonitajumise indeks

•• Maailma Loodusfondi (WWF) arvestuste järgi oleks vaja 4,4 planeeti, kui kogu maakeral elataks nagu Eestis.

•• Kõige vähem tajutakse Transparency International'i uuringu kohaselt korruptsiooni Taanis, Uus-Meremal ja Singapuris (hinne 9,3 palli), kõige enam Somaalias (hinne 1,1 palli).

EESTI

EESTI

Koht 178 riigi seas Hinne (0-10) SOOME

SOOME

4 9,2

26 6,5

LÄTI

VENEMAA

59 4,3

154 2,1

Allikas: www.transparency.org

täiesti korruptsioonivaba = 10 LÄTI

Eesti inimarengu indeksi muutus läbi aastate

VENEMAA

4,4

3,4

3,1

2,4

•• Koondhinne skaalal 0–1

Allikas: www.panda.org, Living Planet Report

0,812

0,809

0,805 0,762

•• Kõige rohkem majanduslikku vabadust on Heritage Foundationi uuringu järgi Hongkongis (hinne 89,7 palli 100-st, kõige vähem Põhja-Koreas (1 pall 100-st).

EESTI

Koht 179 riigi seas Hinne (0-100)

SOOME

17 73,8

16 74,7

Allikas: www.heritage.org

täiesti vaba = 100

EESTI

48

40

30

Hinnang Hinne

50

20

SOOME

vaba 1\1

vaba 1\1

Allikas: www.freedomhouse.org

0,7 16 VEN EM 0,7 AA 69 LÄT I 0,8 12 EES TI 0,8 71 SOO ME

0

1

16 9

KO HT

KO O

Koht 178 riigi seas Hinne 80

0,8

0,9

90

LÄTI

Allikas: www.rsf.org

EESTI

SOOME

7 5,37

33 4,61

LÄTI

70 4,14

VENEMAA

63 4,24 Allikas: www.weforum.org

IMD konkurentsivõime edetabel

11

60

0,747 0,711 0,699 0

1

•• Šveitsi ärikooli IMD eestvõttel koostatava raporti järgi on maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusega riigid Singapur, Hongkong, USA ja Šveits, 58 riigist koosneva edetabeli lõpus on Venezuela ja Ukraina.

120

150

130

140

EESTI

Koht 58 riigi seas Hinne (0-100) 2005

140 49,9

•• Maailma Majandusfoorumi koostatava raporti järgi on maailma kõige konkurentsivõimelisema majandusega riigid Šveits, Rootsi ja Singapur, edetabeli lõpus on Angola ja Tšaad.

Koht 139 riigi seas Hinne (0-7)

www.undp.org, Human Development Report 2010

2000

30 8,5

(0 = täiesti vaba)

VENEMAA 100

0,839 0,805 0,673

0,951 0,845 0,821

1 0

9 2

Maailma Majandusfoorumi konkurentsivõime edetabel

1

SOOME

•• Kõige rohkem pressivabadust on organisatsiooni Reporters Without Borders raporti järgi Soomes, Islandil, Norras, Rootsis, Hollandis ja Šveitsis, kõige vähem Põhja-Koreas ja Eritreas.

EESTI SOOME LÄTI VENEMAA

0,7

•• ÜRO inimarengu aruande järgi on kõige inimlikum elu Norras, Austraalias ja Uus-Meremaal, kõige ebainimlikum Kongo DV-s ja Zimbabwes.

KOMPONENTIDE EESTI HINDED Tervis 0,851 Haridus 0,878 Sissetulek 0,717

Pressivabaduse indeks

70

0

0,5

E SKAALAL INN 0– H 1 ND

Inimarengu edetabel 2010

VENEMAA

mittevaba 6\5

60

0,4

6 0,

1 0,

0,2

0,3

65

AS SE I IG RI

LÄTI

vaba 2\1

(poliitilised õigused / kodanikuvabadused)

1995

VENEMAA

143 50,3

•• Freedom House raporti järgi on Eestis kõik poliitilised õigused ja kodanikuvabadused olemas – seitsmepallisel skaalal on meil mõlemas parim võimalik hinne.

34

0

LÄTI

50 66,2

Poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste indeks

0,700

16

Majandusvabaduse indeks

2009

2010

34 62,

SOOME

19 80,0

LÄTI

-

VENEMAA

51 49,3 Allikas: www.imd.org

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Page 18

Luua töökohti, tekitada sissetulekuid, valmistada rõõmu Ühiskaubandus Eestis ja Soomes Ühiskaubanduse turuosa EESTIS

Hillar Kala

Jaan Leetsar

filosoofiadoktor

majandusdoktor

SOOMES

27%

25%

23%

AJALUGU 1939. aastal kuulus Eestis

ühistegevuse süsteemi 14 keskühistut üle 3000 ühistu ja 284 000 liikmega.

Seega ligi kolmveerand peredest olid kaasomanikena tegevad mõnes neile elatist või majanduslikku toimetulekut võimaldavas ja toetavas ühistulises ettevõttes.

43%

1936/1937

1999/2000

2009/2010

Ühistute liikmeid elanikkonnast

4,2%

EESTIS

14,8%

SOOMES

1936/1937

6,2%

32%

EESTIS

SOOMES

2009/2010

Tarbijate ühistu liikme osamaks 2010. a EURODES

2 EUROT EESTIS 18 10. november 2010

100 EUROT SOOMES

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Organiseeritud ühistegevuse juured ulatuvad Eestis kaugemale kui sajandi taha. Kõige visamalt on ajalootormidele ja majanduskriisidele vastu pidanud ühiskaubanduslikud ettevõtted – tarbijate ühistud.

Tänavu tähistasid oma järjepideva tegevuse 100 aasta juubelit Viljandi ja Tõrva tarbijate ühistu. Järgmisel aastal jõuavad sajanda verstapostini Haapsalu, Kilingi-Nõmme, Järva ja Võru ühistu.

Eesti Vabariigi noorusaegadel (1920–1940) andsid suurima panuse meie majanduse ja piirkondade arengusse põllumajandussaadusi töötlevad ja eksporditurgudel tegutsevad ühistud. Sajad piimaühistud üle Eesti kindlustasid tuhandete talumajapidamiste arengut ja ladusid keskühistu Eesti Võieksport kaudu maapiirkondade arengule korraliku aluse. Kartuli, lina, puidu ja paljude teiste tollaste ekspordikaupade taga seisid põllu- ja metsameeste endi ühistud, jättes kogu tulu kodukanti. Üle 200 ostu- ja müügiühistu vahendasid põllumeestele vajalikku põllurammu, masinaid, linaseemneid, ehitusmaterjale. Omad hoiu-laenuühistud, ühispangad ja ühised kindlustusseltsid tagasid põhiosa vajalikust raharinglusest, finantstehingutest ja kindlustusest.

1939. aastal kuulus Eestis ühistegevuse süsteemi 14 keskühistut üle 3000 ühistu ja 284 000 liikmega.

Seega ligi kolmveerand eesti peredest olid kaasomanikena tegevad mõnes neile elatist või majanduslikku toimetulekut võimaldavas ja toetavas ühistulises ettevõttes.

Page 19

Nõukogude ekspansioon lõpetas järsult selle üldrahvaliku majandustegevuse. Eesti Vabariigi taastamine sünnitas aga taas uue ebaõigluse. Ühistute sõjaeelsed varad jäeti nende seaduslikele omanikele tagastamata. Noored ja elukauged „platsipuhastajad” ei suutnud 1990ndate algul vahet teha euroopaliku ühistegevuse ja nõukoguliku kolhoosikorra vahel.

Ainus tegevusala, kus ühistegevuse vaimu ei suutnud hävitada punane ega pruun katk, riigipöörded ega majanduskrahhid, on ühiskaubandus. Tööliste ja talupidajate ostu-müügiühistud olidki omal ajal nii Euroopas kui ka Eestis see ettevõtlusjuur, millest 19. sajandi lõpus ning 20. sajandi algul võrsus laialdane ühistegevuslik liikumine. Eriti ilmekalt on tema elujõulisust näidanud rasked ajad – sõdade ja majanduskriiside perioodid. Ka Eestis, isegi Nõukogude ajal. Sõjajärgsetel aastatel olid sajad kooperatiivipoed need vähesed allikakohad, kuhu sai tulla omakasvatatud kaubaga, saada selle eest mingitki raha, mille eest osta perele mõnda vajalikku asja.

Pole juhuslik, et lama’st taastuv Soome kasutas laialdaselt ühistegevuslikke ettevõtlusvorme uue majandustõusu ettevalmistamiseks.

Töötutel aidati luua sadu tööühinguid ja töötajate ühistuid, see oli nn uusühistegevus. Soome kolleegid suutsid tõestada, et ühistegevuse suur eelis seisneb selle võimes välja arendada väikeettevõtlusele sobilik majanduses osalemise demokraatlik mudel. Professor Tapani Köppä

Helsingi ülikooli ühistegevusinstituudist on selle kokku võtnud tööturu uuendamise kolmainsusega: „Luua töökohti, tekitada sissetulekuid, valmistada rõõmu.”

Kas Eesti töötud, vähese sissetulekuga ääremaade inimesed, väikevallad ja muud ühiskondlikud struktuurid vääriksid samasuguse ühistulise mudeli kasutusele võtmist oma elu ja töösuhete uuendamiseks? Kuhu jääb ühistegevusliku mõttelaadi ja seda toetavate tugistruktuuride loomine, ühistegevust puudutava koolituse käsitlemine aktuaalse tööturumeetmena, võtme andmine inimestele, kes ise ennast aitaksid?

Soomes suur roll Maailma ühel õitsvamal ühiskonnal ja konkurentsivõimelisemal majandusel – Soomel – on ühiskaubandus, mille omanikuks on S-Grupi kontsernis 1,8 miljonit soomlast (kolmandik rahvast!) ja üha suurenev turuosa, mis üleriigilises jaekaubanduses ulatub juba üle 43%. Eks see ole tarvilik ikka selleks, et tarbijate ühistutes ringlev raha ja kasum jääksid sellesse piirkonda-valda, maakonda, kus nad asuvad.

Tarbijate ühistute liikmed-omanikud, kes on samal ajal ka teiste ühistute (piimaühistud, lihaühistud, ühispangad, ühistulised kindlustusseltsid jne) liikmed, saavad teha kasulikku koostööd ka kõikvõimalikes ühistulistes võrgustikes.

Meile tundub, et Eesti tarbijate ühistud ei ole kasutanud oma turuosa suurendamiseks ja käibe

kasvatamiseks kaugeltki kõiki võimalusi. Sageli püütakse kaubakäivet suurendada samade võtetega, mida kasutavad äriühingutest kaubandusketid.

Nii nagu äriühingud, panustavad ka tarbijate ühistud praegu klientide meelitamisele – klientidest säästukaardi omanikke on süsteemis 221 400 ja liikmeid-omanikke ainult natukene rohkem kui 84 000. Liikmed on kahjuks jäetud tähelepanuta ja ühistud kohtlevad neid nagu tavalisi kliente. Eeskätt liikmeteomanike kaasamine teeks tarbijate ühistud tugevaks, ühtlasi suureneks ühistute jaekaubanduse käive ja kasum.

Tarbijate ühistutes ja ETK-s tuleks käivitada liikmetele-omanikele suunatud motivatsioonisüsteem. Ühistute oluline eelis on nende maapiirkondadesse (väikelinnadesse ja suurematesse küladesse) ulatuv kaupluste võrk. See loob põhja vastastikku kasulike kaubandussuhete arendamiseks kohalike kogukondadega. Hiljuti Tõrvas toimunud ühistegevuse mõttetalgudel jõuti tõdemuseni, et maapoodidest tuleks kujundada küla majanduselu keskused, kus käiakse mitte ainult sisseoste tegemas, vaid ka inimestele vajalikku teavet saamas ja jagamas, koostöövõimalusi-tööpakkumisi külapoe kohvinurgas arutamas, omakasvatatud rohelist kaupa pakkumas, perele ja naabritele vajalikke kaupu tellimas...

Paindlik sihikuseadmine uuendaks ja tugevdaks ühistute ning

32” LCD-teler LG 32LD420 • Full HD • diagonaal 32” • resolutsioon 1920 x 1080 px • ekraanisuhe 16:9 • dünaamiline kontrastsus 60 000:1 • heli 2 x 10 W • MPEG4-tuuner • Simplink (HDMI-CEC) • Smart Energy Saving

410.44 € 543.19 €

Uued soodsad talverehvid on kohal!

Mõõtmed 175/70 R13 175/65 R14 185/65 R15 205/55 R16

kohalike omavalitsuste koostööd.

Päevakorda võiksid tõusta isegi ühised majandusprojektid, mille puhaskasumist laekuks pidevalt kokkulepitud osa kohaliku kogukonna mõne aktuaalse vajaduse rahuldamiseks. Juba tsaariajal tehti sellega algust. Helme Majanduse Ühisuse põhikirjas (1910) oli fikseeritud, et 15% puhaskasumist annetavad kohalikud taluperemehed, ühistu kaasomanikud kohaliku hariduselu edendamiseks, sealhulgas Tõrva raamatukogule vajaliku kirjanduse ostmiseks.

Tarbijate ühistutes tuleks kiiresti taastada omanike kontroll ja vastutus toimuva üle. Aegade jooksul on seda primaarset juhtimissuhet pidevalt nõrgestatud, sageli ka teadlikult.

Tarbijate ühistu liikme puhtsümboolseks muudetud osamaks ei stimuleeri enam ammu omanikuks olemise vastutust ega võimalust.

Rõhuda tuleks ka omanike eetikale ja teadlikkusele – liikmed peaksid kõik oma ostud tegema ikka oma poodidest. Ka juhul, kui mõni kaup on oma poes krooni-kahe võrra kallim. Seejuures tuleks aga selgitada, et liige-omanik saab boonussüsteemi rakendamise korral enammakstu hiljem kuhjaga tasa.

Meie tarbijate ühistutel on hulganisti veel teisigi võimalusi. Soome kogemuse eeskuju näitab, et kõik tarbijate ühistute liikmed-omanikud ja ka juhtkonnad peavad võtma oma kohustusi liikmete ees tõsiselt ja kindlasti tuleks tarbijate ühistutel ära kasutada need võimalused, mida teistel kaubanduskettidel ei ole. 1

Regio atlas Eesti teed 2008 45% soodsamalt!

Vaa

ta h

ind

a!

169.305.-

410.44 €

6422.-

19.49 €

8499.-

Õhuniisutaja Elta LB111

Kvaliteetne mööbel Saksamaalt —

• äravõetav veepaak 2 l • pidev kasutamine kuni 14 h • võimsus 22,5 W

vaata pakkumisi www.moobel.epl.ee

Hinnad al

685.- (43,78 €) 715.- (45,70 €) 795.- (50,81 €) 945.- (60,40 €)

23,58 €

369.-

Vaata veel pakkumisi rehvid.epl.ee

Lihtne ja turvaline ostukeskkond

TASUTA kättetoimetamine Eesti piires!

-20% Transporditasu vastavalt toote kaalule.

Klienditeenindus pood@epl.ee, tel 680 4444 10. november 2010 19

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Erik Aru erik.aru@epl.ee

Somaalia piraadipesaga on kokku puutunud mitmed Eesti mehedki. Peagi keerab nina sinnapoole ka kas või eestlaste ümberilmasõidu katamaraan, mis loodab end haakida mõne turvatud kolonni sappa.

Page 20

Kassi ja hiire mäng ookeanil

Keenias asuva Malindi piirkonna kalameeste jaoks on viimased paar aastat olnud möödunud neljakümne aasta saagirohkemad – nende sissetulek on Briti telekanali Channel 4 andmeil tavapärasest koguni 50 korda suurem. Merebioloogide hinnangul on märgata kalavarude taastumist tänu kommertseesmärgil kalapüügi kadumisele.

Teisisõnu, mereröövlid on lähialade vetest välja söönud välisriikide suured kalatraalerid.

Kummaline, aga see ei ole ainus Somaalia piraatlusega kaasnenud positiivne mõju. Mitu vaesunud linna on mereröövlite rahaga taas elule ärganud. Uudisteagentuur AP tsiteerib kohalikku, kelle sõnul on inimesed saanud piraatidelt teenitud rahaga osta näiteks elektrigeneraatoreid, „mis lubavad terve päeva elektrit kasutada, mis oli kunagi kujuteldamatu luksus”.

Paljud kohalikud unistavad piraadikarjäärist või abielust mereröövliga. Mõni aga kurdab, et relvastatud kampade ringiliikumine tekitab ebakindlust, nende metsik laristamine aga tekitab kohalikes valuutakurssides suuri kõikumisi. Lisaks kurdavad usklikud muslimid, et piraadid joovad alkoholi. Üks tuntumaid mereröövlipealikke Abshir Boyah küsis möödunud kevadel USA ajakirjaniku Jeffrey Gettlemaniga kohtudes temalt sigarette. Küsimusele, kuhu on kadunud tema teenitud raha, vastas mees: „Kui keegi, kellel ei ole kunagi olnud raha, järsku saab raha, siis see lihtsalt läheb.” Lisaks on tegemist klanniühiskonnaga – mis tähendab Boyah’ sõnul seda, et kui kolm piraati teenib miljon dollarit, ei jagune see mitte kolme, vaid pigem kolmesaja inimese vahel.

BBC andmeil koosnevad Somaalia mereröövlijõugud valdavalt kolme liiki inimestest. Piraatide ajuks peetakse kalamehi, kes tunnevad kohalikku merd hästi. Jõumeestena rakendatakse endisi sõjaväelasi või kohalike jõukude eksliikmeid.

Lisaks on veel tehnilised eksperdid, kes käsitsevad GPS-seadmeid jms.

Samuti levis möödunud aastal info, et piraatidele antakse laevade kohta

Laevad sihikul •• Esimest korda pärast 2002. aastat hakkas mullu Suessi kanalit läbinud laevade arv kahanema.

17 228

2009

21 415

2008

20 384

2007

18 664

2006

18 224

2005

16 850

2004

15 667

2003

13 447

2002 2001

13 986

2000

14 142

1999

13 490

1998

13 472

1997

14 430

1996

14 731 15 051

1995

16 370

1994

17 318

1993

16 629

1992

18 326

1991 1990

17 664

1989

17 628 18 190

1988

17 541

1987

18 403

1986

19 791

1985

21 361

1984 1983

22 224

1982

22 545 21 577

1981 1980

20 795

1979

20 363 21 266

1978

19 703

1977

16 806

1976 1975

5579

Allikad: Reuters, Suessi Kanali Amet, International Maritime Organisa

20. oktoobril 2010. a Tallinnas

AKTUAALSET VÕLAÕIGUSES Paul Varul Osavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!

4. novembril 2010. a Tallinnas

UUT ÄRIÜHINGUÕIGUSES Andres Vutt

Osavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!

9. novembril 2010. a Tallinnas

ÕIGEKEEL JA TEKSTILOOME. KIRI, E-KIRI, AMETIKIRI Loone Ots

Osavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!

11. novembril 2010. a Tallinnas

TSIVIILKOHTUMENETLUSE VALIKPROBLEEME Tambet Tampuu Osavõtutasu 1500 kr (95,87 eurot) + km. Hinnasoodustused!

20 10. november 2010

Info ja registreerimine 646 0002, 631 1918 koolitus@preismann.ee, www.preismann.ee

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Page 21

200 km

Laevade kaaperdamine üle maailma

SÜÜRIA

SUESSI KANAL

2010 (9 kuud) Somaalia piraadid

IRAAK

2009 (9 kuud) Somaalia piraadid

35 IRAAN

32

39

34

maailmas kokku

maailmas kokku

Rünnakud laevadele üle maailma 406 EGIPTUS

SAUDI ARAABIA

236

263

2006

2007

9 kuud

293 306

289

2009

2010

PÄRSIA LAHT 2008

ARAABIA ÜE SUDAAN

PUNANE MERI

OMAAN

ERITREA Sanaa

JEEMEN

600 meremiili soovitatav kaugus Somaalia rannikust möödasõidul

DJIBOUTI

ETIOOPIA 100 mi ili 20 0m iili

Kaaperdatud laevad (seisuga 25. oktoober 2010) 2009 2010 PIRAATIDE BAASID

70 0m iili

100 0m iili

90 0m iili

Viimased kaaperdamised Kenya rannikul

SOMAALIA PIRAADID

80 0m iili

M d Mogadishu

30 0m iili

O

50 0m iili 60 0m iili

Mombasa

S

A

L

INDIA OOKEAN

40 0m iili

KENYA

M

A

IA

vihjeid satelliittelefoni kaudu Londonist. Kõlavad kuuldused ka juhtimiskeskustest Nairobis ja Dubais.

USA laevastiku erukomandör (Eesti kaptenleitnandile vastav aukraad) John Patch ütleb USA mereväeinstituudi USNI ajakirjas Proceedings, et piraatlus on üks ülerõhutatumaid ohte praeguses maailmas. Tema meelest peaks selle probleemiga tegelema korrakaitseasutused, mitte sõjalaevad. Somaalia kandis seisneb peamine mure muidugi selles, et seal puudub sisuliselt riik, mis siis veel tõhusast korrakaitsest rääkida. Somaalia ametliku võimu, lääneriikide toetatava üleminekuvalitsuse kontrolli all on mõni kvartal pealinnas Muqdishos.

Riigis paiknevad 7000 Aafrika Liidu rahuvalvajat ei ole suutnud Prantsusmaast viiendiku võrra suurema maalahmaka peal end kehtestada. Ülejäänud territooriumi valitsevad äärmuslikud islami mässulised ja kohalikud klannid.

Puntland, kus mereröövlid peamiselt baseeruvad, on poolautonoomne piirkond, kus klannidel põhineva valitseva võimu ja mereröövlite suhetest kuuleb vastukäivaid lugusid. Ühest küljest on korrakaitsejõud mingil määral piraatide tegevust tõkestanud ja vahistasid ühe tuntuma mereröövlipealiku Abshir Boyah’.

Teisalt ei ole tollele veel praeguseni süüdistust esitatud ja väidetavalt kuulub mees Puntlandi presidendiga samasse alamklanni. Enamikul piraadirühmitustel on oma ametlik pressiesindaja. Xarardheere’i linnas tegutseb suisa börs, kus inimesed saavad soetada 72 piraadiorganisatsiooni osakuid.

Piraatluse poolt kommertslaevandusele tekitatud kogukahju suurust ei ole teada. Ühe poole peal on loomulikult traumeeritud merelkäijad ja nende pereliikmed – kuidas seda mõõta, ei tea keegi. Kui aga teemat majandusliku poole pealt vaadata, siis võib välja tuua USA mõttekoja Center for Strategic and International Studies hinnangu, et 2001. aastal läks piraatlus laevandusele maksma 16 miljardit dollarit. Mitme analüütiku meelest on see arv liiga

suur. Näiteks 2008. aastal teenisid Somaalia mereröövlid ühe CIA töötaja andmeil 80 miljonit dollarit, mis on selles vaesunud riigis tohutu summa. Teiste allikate järgi ulatuvat piraatide teenistus aastate jooksul umbes saja miljoni dollarini.

Pikka aega ei pidanud paika ka sageli esitatud väited – mida sai lugeda ka sedavõrd väärikates ajakirjades, nagu Foreign Affairs –, nagu oleks somaalia mereröövlid kuidagi seotud rahvusvahelise terrorismiga.

Pigem oli olukord vastupidi – islamistid keelasid Somaalias võimule tulles šariaadiga ähvardades piraadid. Kui aga 2006. aastal riiki tunginud Etioopia väed islamistid kõrvale tõrjusid, pääses õitsele ka piraatlus.

Praeguseks on aga piraatlus sedavõrd tulusaks osutunud, et ka islamistid tahavad sellest tükikest. See on tekitanud pahameelt nii mõneski muslimiliidris, kuna piraatlus on islami seadustega keelatud.

USA ajalehe Harper’s ajakirjaniku Ken Silversteini allikaks piraatide teemal on üks CIA nimetuks jääda eelistanud endine kõrge ametnik, kelle sõnul lähenevad maailma riigid probleemile valesti, kui lihtsalt koondavad Somaalia vetesse sõjalaevu – praeguseks seilavad seal umbes 30 riigi alused. „Me peame tegelema selle probleemiga sisemaa poolt, koostöös merepoolse tegevusega, kuid meil ei ole Somaalias saatkonda ning luuretoimingud on piiratud ja ebaefektiivsed,” ütleb ta. „Me peame töötama Somaalias ja Liibanonis, kus hulk lunaraha on omanikku vahetanud. Kuid meie operatsioonid Liibanonis on naeruväärsed ja Somaalias puudub meil kohalolek täielikult.” Eksluuraja viitab asjaolule, et mereröövlid vajavad tegutsemiseks baase, kus on kütusevarud, dokid, remondiseadmed.

Kõike seda annaks maapealsete operatsioonidega segamini paisata.

Pealegi tuleks tema hinnangul korraldada Liibanonis suur luureoperatsioon, et piraatide rahakanalid kinni pigistada. Praegu ei ole aga lääneriikide valitsused ilmselt valmis oma sõdurite eludega riskima ning eelistavad kulukat kassi ja hiire mängu ookeanil. 1

me Organisation

10. november 2010 21

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Page 22

Lähis-Idas on püsti pandud uskumatute atraktsioonidega Ferrari teemapark

Kristi Vahemaa kristi.vahemaa@epl.ee

Novembri keskel selgub Abu Dhabis, kes kroonitakse tänavu vormel 1 maailmameistriks. Samal ajal saavad tuhanded turistid tutvuda sealsamas just avatud suurejoonelise Ferrari Maailma teemapargiga.

Ajakirjanduses on juba levinud ütlus, et maailma kõige kuulsam hiir peaks oma silmad ja suured kõrvad lahti hoidma, sest Ferrari Maailma elegants, uudsus ja raha, mis tuleb Lähis-Ida miljardäridelt, võib muutuda Disneylandile ajapikku võrdväärseks konkurendiks.

Ferrari teemapark, mis läks maksma viis miljardit krooni (ligi 320 miljonit eurot), on omasuguste seas maailma vägevaim. Suurim katuse all olev lõbustuskeskus asub futuristliku Yas Marina vormeliraja vahetus läheduses. „Meie keskus on avar ja ruumikas, igaüks tunneb end Ferrari Maailmas vabalt, justkui naudiks ta kaunist päeva lageda taeva all, mitte surutuna kitsasse ruumi,” räägib Ferrari Maailma esindaja Claus Frimand. „Sisetingimusi on lihtne unustada, sest katus on 35 kuni 50 meetri kõrgusel,” lisab ta.

Ferrari Maailm, millele pandi nurgakivi kolm aastat tagasi, laiutab 86 000 ruutmeetril. Hiigelsuure ehitise katus on disainitud Ferrari logo järgi, mille keskel ilutseb ilmakuulus hobuse kujutis. Ühtlasi on tegemist Guinnessi rekordiga, sest keegi ei ole varem suutnud oma logo nii võimsalt eksponeerida. Teemapargi omanik on Araabia Ühendemiraatides paiknev kinnisvara arendusfirma Aldar Properties.

Ettevõtte juhtide sõnul on neil pakkuda maailma võimsaimad Ameerika mäed, kus kiirus võib 22 10. november 2010

kohati ulatuda 240 kilomeetrini tunnis ning mille kõrgeim punkt asub umbes samal tasemel 20-korruselise torni platooga. „Istumine Ameerika raudtee autos annab täpselt sellise tunde, nagu kihutaksid vormeliroolis,” tutvustab pargi võimalusi selle juhataja Andy Keeling Telegraphyle.

Lisaks saab väljaspool Ferrari peakorterit näha kõige täiuslikumat kollektsiooni punase iluduse võidusõiduautodest läbi ajaloo. Kui kõht läheb tühjaks, võib maiustada itaalia restoranis Mamma Rosella, mis on inspireeritud Ferrari pilootide lemmiksöögikohast ajal, kui nad pesitsevad Itaalias.

Külalised saavad ühelt poolt tutvuda Itaalia kultuuriga, teisalt aga vahetada virtuaalmaailmas vormel 1 rehve või juhendada piloote. „Ferrari Maailm on väga modernne. Kujutage ette, et valite puhkuse, otsides kohta, kuhu minna. Te ei taha külastada muuseumi, kuid samal ajal sooviksite midagi uut teada saada. Te ei taha väisata automüügisalongi, kuid kiirete iluduste vastu on huvi olemas.

Lisaks saab kihutada Ameerika mägedel, tunda end kui Ferrari meeskonna liige ja süüa kooki, mis maitseb ka Felipe Massale ja Fernando Alonsole,” reklaamib vastset lõbustusasutust Keeling.

Punane värv müüb hästi „Peale maailma kiireima raudtee on teinegi atraktsioon, kus Ferrari-kujulised rongid kihutavad ka hoonest välja. Eripära seisneb selles, et kaks rongi alustavad ühelt joonelt, ent tulenevalt reisijate kaalust ületab üks neist lõpujoone esimesena,” jutustab Frimand, lisades, et sõidu alguses ei tea keegi, kes võitjana võiduajamisest väljub.

Täpselt Ferrari Maailma keskel on kiirendustorn, mis viib huvilised majast välja 62 meetri kõrgusele, kust avaneb hingematvalt kaunis vaade.

Piletihinnad sisaldavad terve päeva jooksul piiramatut kasutust kõikidel atraktsioonidel. Täiskasvanutel tuleb välja käia 730–1120 krooni (46,7–71,6 eurot), lastel 540–880 krooni (34,5–56,2 eurot).

Hind oleneb sellest, kas soovitakse ka suupisteid ja karastusjooke. Paljude pisikeste poiste unistuste töökohas teenib igapäevast leiba 900 inimest. Esialgne prognoos näitab,

Mis kuuluvad Ferrari Maa Bell'Italia Näitus, kus esitletakse kuulsate Itaalia linnade, ehitiste ja võidusõiduradade koopiaid. Külalised võivad valida, kas sõita näituselt läbi Ferrari 250 California Spyderiga või jalutada 570 m jalgteed.

Karussell Ferrari versioon traditsioonilisest karussellist, istepaikadeks on loomulikult autod.

Junior Training Camp Pehme mänguala, kus lapsed saavad endale ise Ferrari kokku panna.

Kino Maranello Kinos jookseb film, mis viib külalised aastasse 1920.

Made in Maranello Virtuaalne tuur Ferrari tehases Maranellos annab külalistele võimaluse heita pilk Ferrari GT disainimis- ja testimisprotsessile.

Kihuta koos tšempionidega Interaktiivne 3D show, mis näitab Ferrari inseneride igapäevast elu.

Fiorano GT Challenge Ameerika raudtee, kus kõrvuti kihutamas kaks autot.

Tiimiala Tõetruu pilk Ferrari tiimitööle vormel 1 etapi ajal.

Galleria Ferrari Maailma suurim Ferraride näitus väljaspool Maranellot.

Pit Wall (paik, kus tiim istub võidusõidu ajal) Külalised saavad virtuaalsele võidusõitjale öelda, mida ta peab oma esituses muutma.

Interaktiivne.

G-Force Kiirendustorn, mis viib inimesed 62 meetri kõrgusele ja hoonest välja.

Racing Legends Teekond läbi Ferrari ajaloo, pidepunktid kõige tähtsamatel verstapostidel.

Junior Grand Prix Võidusõidukool kõige pisematele, kus väiksed piloodid juhivad lapse suurusele vastavat Ferrarit.

Scuderia Challenge Komplekt maailma tipptasemel võidusõidu simulaatoreid, kus kasutakse originaalseid vormel 1 Ferrari istmeid ja roole.

V12 Kanalisõit läbi Ferrari 599 mootori südame.

Viaggio in Italia Õhureis üle Itaalia.

et keskust peaks iga päev külastama umbes 10 000 klienti.

Ilmselt pole Ferrari Maailma asukoha valik juhuslik. Lähis-Idas on üldse tegemist esimese nii ulatusliku teemapargiga, teiseks elavad emiraatides rikkad inimesed. „Kohalikud on autodest ja eriti kiiretest autodest väga huvitatud – kui sa satud siia ja korraks enda ümber vaatad, veendud selles ka ise,” tõdeb Khaled al Qubaisi, kes võistleb Porsche Supercup Series’il. „Meile on omane kihutada, tahame tähelepanu, vahet ei olegi, kas sõidame võimsatel autodel või veel võimsamatel hobustel. Ja kui inimesi huvitavad autod, on neid ka märksa lihtsam panna armastama autosporti ja kiirust.”

Ferrari teemapargi rajamine Lähis-Itta kinnitas veel kord, kui tähtsaks on just see piirkond vormel 1 jaoks muutumas. Vormelimaailma kuningas, äsja 80. sünnipäeva tähistanud Bernie Ecclestone on alati seisnud hea selle eest, et sari võimalikult paljudesse maailma nurkadesse jõuaks.

Speed of Magic 4D teekond läbi looduslike ja fenomenaalsete keskkondade, kuhu Ferrari varem ei ole sattunud.

„Korraldame maailmameistrivõistlusi ja nii peame juba definitsiooni kohaselt olema maailma eri paigus.

Lõpuks on terve mõistus võitnud ja sari laienenud. Tuleb lihtsalt olla julge ja see ära teha,” on Ecclestone öelnud.

Lähis-Idas on ka selle võrra kergem, et võidusõit, enne seda võiduajamine, on alati kuulunud araabia kultuuri. Kaamelite ja hobuste võiduajamised on legendaarsed. Dubai võõrustab näiteks maailma eksklusiivsemat hobuste võidusõitu, kus auhinnafond ulatub kümne miljoni dollarini. Loomadega kihutamise armastus kanti eelmise sajandi keskel üle autodele.

Ferrari on vormelimeeskondadest kõige agressiivsemalt ka Lähis-Ida turule sisenenud, 2007. aastal avati näiteks Abu Dhabis Ferrari kaupu müüv pood. Dubais tegutsev 90ruutmeetrine kauplus on nädalavahetustel rahvast täis – konservatiivselt ja kaunilt riietatud teenindajad pakivad kaupu tuhandetele vormelifännidele. Punane värv ja hobuse logo müüvad tõesti üllatavalt hästi.

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Maailma?

Page 23

Kümme huvitavat eset, mida saab Ferrari poest osta Käekell

Hommikumantel

30 €

350 €

Vihmavarjuhoidja

Tuhatoos

500 €

98 €

150 cm joonlaud lapse mõõtmiseks

39

245 €

€

Suusasaapad

Täring

58 €

75 €

Ferrari Maailm õhust

Bikiinid

15 €

25 € Kustukummid

Shotipitsid Junior GT Võidusõidukool lastele. Külalised peavad läbima treeningtunni, alles siis saavad nad istuda F430 GT Spideri rooli, et liigelda tänavatel.

Formula Rossa Ameerika raudtee, mis saavutab tippkiiruse 240 km/h nelja sekundiga.

LAE L ARV OENGU D U TEL TISSE, E MP3 FONI VÕ -MÄ NGIJ I ASS E...

... JA V SEAL AATA , ISE S KUS OOV ID D!

„Naudin vormel 1, sest kogu sõidu ajal on tunne, et ei julge hingata ka, sest ei tea, mis järgmisel hetkel juhtub,” rääkis Asma al-Hammadi, kes käib Dubai poes kolm-neli korda kuus. Samuti kulutas ta 4100 dollarit Bahreini vormel 1 etapi piletile, et oma abikaasale üllatuskingitus teha.

Selles, et just Ferrari esimesena rikaste šeikide riiki sisenes, mängis kindlasti oma osa seegi, et Abu Dhabi investeerimisfond Mubadala omab Itaalia ühest tuntumast kaubamärgist viit protsenti.

Loomulikult taovad rusikatega vastu rinda ka Ferrari juhid. President Luca di Montezemolo ei hoidnud kiidusõnu endale ja mõttekaaslastele tagasi. „Plaan, mis veel neli aastat tagasi oli pelgalt uljas idee, on nüüd reaalsuses tõeliseks saanud. Ferrari on tänulik kõigile, kes kaks aastat palehigis töötasid, et unistus teoks pöörata,” tõdeb ta. „Abu Dhabi on tulevikulinn, oleme uhked selle üle, et leidsime partnerid, kes Ferrari-vaimustust jagavad,” lisab president. Di Montezemolo kiidab ka kontseptsiooni: tegemist ei ole vaid paigaga, kuhu peaksid tulema Ferrari fännid.

Vastupidi, teemapargis on tegevust nii isadele, emadele kui ka lastele.

Grant Salter, kes juhib maailma ühte juhtivat konsultatsioonifirmat Grant Thornton, ütleb, et Abu Dhabi turismile tuleb Ferrari Maailm vaid kasuks, sest seni polegi seal suurt midagi ette võtta olnud. Samal ajal ei usu ta, et turistid vaid Ferrari keskuse pärast sõidu emiraatidesse ette võtavad, pigem pakub kompleks meelelahutust neile, kes on juba niikuinii otsustanud seal kandis reisida. „Väga vähesed teemapargid suudavad end ise ära majandada. Üldiselt ei suudeta piletirahast siiski neid tohutuid kulusid kinni maksta,” märgib ta.

Ometi loodab Araabia Ühendemiraatide linn Abu Dhabi, et Ferrari Maailm toob linna miljoneid uusi turiste. Ent see on alles algus. Plaani kohaselt kerkivad õige pea sinna kanti ka Louvre’iga võrdväärsed kunstimuuseumid. 1

Kuidas saada edukaks?!

EBS-i videokursus „Strateegiline juhtimine” Eesti ühe tuntuma strateegi ja õppejõu PRIIT KARJUSE loeng on Estonian Business Schooli hinnatumaid magistrikursusi.

• • • • • • •

Avarda silmaringi ja omanda uusi teadmisi videoloengutega oma ala tippspetsialistidelt!

Kuidas märgata ja püüda kinni võimalused?

Kuidas väljuda võitjana olukorrast, kus kõigile ei jätku?

Huvitavaid seoseid ja paralleele sõjanduse ning loodusega Strateegiad, mis aitavad igaühel elus edasi jõuda ja otsuseid langetada Kuidas küsida oma toote eest kõrgeimat hinda?

Millest sõltub ettevõtte näljatunne?

Läbimõeldud sõjaplaanid äris

Vaa avaloe ta ngut T

ulikool.epl.ee

ASUT A! 10. november 2010 23

F M Ta

K b Ta ku kü on „S vi rit põ pa m m m ko ki üm te du ol m lu pa ja br ju K „H om si re se se du m

arileht_november.h

11/8/10

3:57 PM

Page 24