Nr 4(14), 2011/2012
NELJAS VEERAND
HINDAMATU
Aasta õpetajaks valiti Kadri Kalda Naljakuu lõpul kuulutas õpilasesindus välja aasta õpetaja konkursi. Oma lemmikõpetajat said valida kõik õpilased alates 5. klassist. Võistluse võitis ülekaalukalt geograafia õpetaja Kadri Kalda. Koolilehe toimetus uuris tema käest huvitavaid ja veidi humoorikaid fakte. Kuidas tundsite ennast siis, kui saite teada, et olete Tsirguliina Keskkooli Aasta Õpetaja? Mul oli väga hea meel ja olin meelitatud.
Mis inspireerib Teid olemast selline inimene? Ma arvan, et teised inimesed minu ümber.
Millega tegelete vabal ajal? Millised on Teie meeldejäävamad mälestused kahest õppeaastast meie koolis? Esimese asjana meenuvad kontsertid ja koolipeod, mis on alati hästi toredad.
Kas olete kunagi unistanud aasta õpetaja tiitlist? Palun põhjendage oma vastust. Ei ole sellest veel unistada osanud. Põhjuseks võib olla see, et olen suhteliselt vähe aega õpetajana töötanud.
Mis meeldib Teile meie kooli juures kõige rohkem? Meeldivad aktiivsed ja tublid õpilased ning mõnus töökollektiiv.
Millise šampooniga Te juukseid pesete, et need nii ilusad ja läikivad on? Kasutan Gliss Kuri šampooni.
Mida Te sööte, et olete kogu aeg nii rõõmsameelne? Söön peaaegu kõike, eriti armastan šokolaadi.
Kui Teil oleks võimalik omada supervõimet, siis milline see oleks? Miks? Sooviksin aega peatada, sest see möödub nii kiiresti ja sageli jääb ühes päevas olevast ajast puudu.
Kuidas maandate stressi, mis tekib õpetaja ametis ikka kõigil? Olen koos oma pere ja sõpradega. Püüan võimalusel ka looduses ringi liikuda.
Veedan aega pere ja sõpradega, teen veidi sporti, käin maakodus, loen, käin kinos – tegevusi on tegelikult veel palju.
Mis kell Te hommikul ärkate, kui tulete kooli? Ärkan hommikul kell 6.00
Kui palju lapsi tahaksite tulevikus saada? Tulevikus tahaksin saada kaks last.
Kas olete unistanud modellikarjäärist? Seda unistust ei ole olnud.
Millise firma riideid eelistate? Kui asi meeldib, siis on minu jaoks oluline hinna ja kvaliteedi suhe ning mugavus, firma nime oluliseks ei pea.
Millised plaanid on teil suveks? Plaanin Eestis ringi sõita - lähen näiteks Lahemaale, Pärnusse ja Saaremaale.
Millised on Teie igapäevased iluprotsetuurid? Millise firma kosmeetikat eelistate? Käin pesemas ja korrastan juukseid. Igapäevaselt kasutan tavaliselt ainult ripsmetušši ja vajadusel mõnda kreemi, muid kosmeetikatooteid kasutan harvem. Kindlat firmat ei eelista, aga toode peaks olema kvaliteetne.
Õpetaja lemmikud Te olete alati väga rõõmsameelne, milline on Teie õnneliku elu retsept? Teen seda, millest rõõmu tunnen ja olen koos toredate inimestega.
Mida maailm Teie arvates vajab? Maailm vajab mõistlikke, töökaid, tarku ja positiivseid inimesi. Küsitles KAARI KAASIK
Loom: koer Jook: vesi Kivim: marmor Kirjanik: Ernst Hemingway Värv: pruun Ühiskonnategelane: Rainer Nõlvak („Teeme ära!“ liikumise ideoloog) Tsitaat: „Carpe diem“ (kasuta/naudi päeva - toim) Automark: Toyota Muusika: Sting, The Corrs Lõhnaõli: Ferragamo Bloom Eeskuju: oma ema
2 Juhtkiri
Suvi.. see meeletu suvi!
Mäletan päeva, mil praegune abiturient ja endine koolilehe peatoimetaja Sandra Pikk helistas mulle ning küsis: „Liina, kas tahaksid olla uus koolilehe peatoimetaja?“ Ma ei osanud tol hetkel midagi öelda, aga ikkagi lipsas huultelt sõna jah. Võib-olla mu süda andis märku ja nii see sõnake tuligi. Tahan tänada tervet koolilehe meeskonda, kuhu kuuluvad reporterid, keeletoimetajad, kujundajad ja muidugi meie armsad pisikesed luuletajad! Ütlen Teile südamest, aitäh! Jälle on üks kooliaasta möödas. Kogemused ja õpitarkused peas, oleme valmis minema uuele tasemele, kuid enne seda tuleb veeta üks kosutav ja patareisid täislaadiv puhkus. Kindlasti vajavad poputamist kaheteistkümnendikud, kes on läbinud raske ja närvesööva eksamitee. Abiturientidele tahan öelda: „Ärge unustage Tsirguliina Keskkooli. Kui võimalik, siis külastage ikka meid, tulge meie jõulu- ja kevadpidudele. Teadke, et olete alati oodatud ja me võtame Teid rõõmuga vastu. Palju õigeid otsuseid ja edu uuel ning üllatusterohkel eluteel!“ Kas tunnete juba seda imelist vabaduse lõhna? Mina küll tunnen, tundsin varemgi veel. Ja nüüd on käes see aeg, mil tunnen lõhna kõige paremini. Algab suvevaheaeg! Kallis koolipere, suvi on see aeg, kus saate teha seda, mida tõeliselt tahate. Ärge hoidke ennast tagasi. Võtke vastu kõik ahvatlevad pakkumised ja osalege paljudes seltskondlikes üritustes, et tutvuda uute ja huvitavate inimestega. Meie, Tsirguliina Keskkooli õpilased, õpetajad ja töötajad, oleme imetlusväärsed maaelanikud. Teame ju, et suviti on aedades-põldudel rohkesti tööd. Aitame oma vanemaid, vanaemasid ja vanaisasid nende töödes-tegemistes ning tunneme heategemisest rõõmu. Sooja suveõhku südamesse, punavaid maasikaid musidesse ja sära silmadesse! Meeldejäävat suvevaheaega!
Käib töö ja vile koos... õpilasmalevas! Õpilasmalevad said alguse Nõukogude Eesti ajal. Malevate vastu tundsid elavat huvi tollased kolhoosid – sovhoosid. Ka praegu on mitmeid organisatsioone, mis pakuvad noortele võimalust teha suvel tööd. Praegused õpilasmalevad erinevad tunduvalt Nõukogude ajal toimunutest, kolmkümmend aastat tagasi oli noorsootöö aluseks poliitilis-ideoloogiline kasvatustöö. Esimene malev korraldati Eestis 1967. aastal. Seoses meie riigi taasiseseisvumisega lõpetati nende tegevus, kuna polnud enam kolhoose ega ühismajandeid. Malevate vastu ei tundnud keegi huvi. Taas hakati meil õpilasmalevaid korraldama 2000. aastal ning 2003. aasta suveks olid need jälle populaarsed, kuid enamik tänastest noortest ei tea siiski malevast midagi, veel vähem on nad selles osalenud. Malev tähendab noore inimese jaoks omavanustega koos töötamist ja sisukat vaba aja veetmist. Malevas on võimalik teenida taskuraha, leida uusi sõpru ja võtta osa erinevatest spordi- ja kultuuriüritustest. Malev on muutumas noorte seas taas populaarseks. Viimase kolmekümne aastaga on malevas palju muutunud. Nõukogude ajal oli tavaline, et noored rohisid põldudel juurviljavagusid, mis olid kolmsada meetrit pikad, päike paistis lagipähe ning sääsed ja parmud hammustasid. Malevat juhtisid komandör ja komissar. Komandöri põhiülesandeks oli rühmatöö organiseerimine ja komissar pidi eelkõige tegelema malevlaste vaba aja sisustamisega, kuid tegelikult juhtisid nad rühma tegevust koos. Rühm moodustati tavaliselt sama kooli õpilastest, aga üliõpilasmalevad üritati komplekteerida nii, et koos oleksid erinevatest paikkondadest pärit noored. Tööpäeva pikkus polnud määratud, võis juhtuda ka nii, et töid tehti vajadusel kella neljani hommikul. Malevas oli olemas vorm - selleks oli punane jakk ja sinine seelik või püksid. Rühmavorm polnud kohustuslik. Maleva tippsündmuseks oli kokkutulek, kus said kõik ühe piirkonna rühmad kokku. Malev kestis tavaliselt poolteist kuud, selle ajaga teeniti keskmiselt 200 rubla, mis oli tol ajal märkimisväärne töötasu. Praegusel ajal valib maleva juhtkond rühmajuhid, kes peavad läbima ettevalmistuskoolituse. Komandöri tiitlit on võimalik saada neljandal malevasuvel. Rühmajuht ei otsusta, kes kuuluvad tema rühma. Õpilased saavad valida rühma,milles nad tahaksid osaleda. Tööpäeva pikkus on paika pandud: alla viieteistaastastel noortel on see neli tundi, viieteist- kuni kuueteistaastastel kuus tundi, seitsmeteistaastastel seitse tundi ja kaheksateistaastastel kaheksa tundi. Malev algab osavõtjate ristimisega, malevavormiks on T-särk, rühmavorme üldiselt ei ole. Enam pole võimalust elada talumajas nagu aastakümneid tagasi, nüüd elatakse põhiliselt koolimajades ja õpilaskodudes. Igas malevas toimub traditsiooniks saanud malevapulm, valitakse ämm ja äi. Malevasuvi lõppeb augustis üle-eestilise malevlaste kokkutulekuga. Alkoholi ei tohi malevas juua, see kehtib ka nende kohta, kes on täisealised. Malevasuvi kestab üks kuni kolm nädalat. Kolme nädalaga on võimalik teenida 100 eurot, mis ei ole tänapäeva tingimustes küll väga suur summa, kuid noorele inimesele abiks ikka. Malevas võiks iga noor korra ära käia, see annab eluks vajaliku kogemuse: kuidas tõeliselt tööd teha ja selle eest palka saada. Malevas oldud aeg jääb alatiseks meelde ning soovitakse, et malevasuvi kestaks kauem. KAARI KAASIK
Peatoimetaja
Liina Suur (7. kl)
Keeletoimetajad
Marika Troon (õpetaja) Mari-Liis Saaremäe (10. kl)
Küljendajad
Merlika Hüdsi (9. kl) Liina Suur
Reporterid
Sandra Pikk (12. kl) Kaari Kaasik (11. kl) Kaarin Granovski (9. kl) Kristiine Karu (9. kl) Kadrian Possul (9. kl) Gerle Rätsep (8. kl) Karoliine Saega (8. kl) Kaisa Kerge (5. kl) Triin Talvik (5. kl) Kaisa Tiirmaa (5. kl)
Lehe trükkimist toetavad Tõlliste Vallavalitsus ja Tsirguliina Keskkool. TÄNAME KÕIKI ABILISI JA KAASTÖÖDE TEGIJAID! Loe koolilehti internetis: http://issuu.com/tsirguke Ilmumise kuupäev: 5.juuni 2012
3
Meelierutav kevadpidu lõi tunded lakke Ühel vihmasel reedel, 11. mail võis Tsirguliina Rahvamajast kuulda kauneid lauluviise, sest toimus Tsirguliina Keskkooli kevadpidu. Peo teemaks oli „Aastaringselt emaga“, vastavalt sellele oli kaunistatud ka peopaik. Kevadpeo ettevalmistused olid kestnud juba mitmeid nädalaid, kuid tänavune kevadpidu oli korraldajatele täiesti teistsugune. Tervislikel põhjustel puudus koolist huvijuht Silva Stepanova ja oma abistava käe ulatas õpilasesindusele muusikaõpetaja Margit Aigro. Koos temaga sai paika pandud kava ja temalt saadud ideedest sündiski meeldejääv kevadpidu. Peo kava koosnes kahekümne seitsmest etteastest: oli tantse, laule, näidend ning palju ilusaid luuletusi. Sellel peo peaesinejateks olid algklasside õpilased ning õhtujuhiks Kristi Kõiv, kes sai oma ametis väga
hästi hakkama. Pärast pidu toimus disko, kus plaate keerutas DJ Priit Pikk. Tantsusaalist võis tantsimas leida nii õpetajaid kui ka õpilasi, kellele disko väga meeldis. Osad peolised käisid DJ käest autogramme küsimas, nende kurvastuseks oli tal kahjuks kiire. Peolt ei puudunud ka jahutavad jääjoogid. Õpilasesindus tänab kõiki kohalviibijaid ja esinejaid. Kuid eriliselt suur tänu läheb muusikaõpetaja Margitile, sest tänu temale sujus kevadpidu meeldivalt. LIINA SUUR
Liit on hea, Liit on hea, Liit on parim maailma peal... Mis toimus 6.-8. aprillil Tartus? Loomulikult järjekordne Eesti Õpilasesinduste Liidu Üldkoosolek. Seekordne üritus oli järjekorras juba XXVI. Meie kooli esindasid Liina Suur, Kadrian Possul ja Sandra Pikk. Nagu kevadistel üldkoosolekutel ikka, valiti ka sel korral organisatsioonile uus juhatus. Pärast valimisi saime osa kesköistest karaoke laulmistest ning retrodiskost. Korraldusmeeskond oli teinud vapustavat tööd, et osalejad saaksid parima kogemuse. Võin kinnitada, et see õnnestus. Üldkoosolekul esmakordselt osalenud Liina Suur ei kahetse seda hetkekski: „Juba saabumisest peale tundsin, et need on minu inimesed, kellega tahame korda saata midagi
suurt ja luurele minekuks on just nemad kõige õigemad.“ Mina, kui üldkoosoleku korduv külaline, arvan samuti, et need on minu inimesed. Kõik on väga sõbralikud, usaldatakse üksteist ning veedetakse parimad hetked koos. Soovitan huvilistel kindlasti kõigist EÕEL-i üritustest osa võtta - Te ei kahetse seda. Peale meeletute söögikoguste, tarkade arutelude ning vägevate üllatuste, saadakse endale parimad kogemused ja eluaegsed sõbrad. Tulge üks kord ja Te tahate tulla veel. Hoida üksteist püüame, alati, jah alati… KADRIAN POSSUL
Tsirguliina rahvamaja lava täitus misside ja misteritega Aprilli teisel poolel toimus Tsirguliina Rahvamajas meie kooli järjekordne Mini Missi ja Misteri valimine, mille korraldas õpilasesindus. Osalejaid oli sel korral viisteist. Toimus tutvustusvoor, talendivoor, pidulike riiete voor ja ametivoor. Lemmikvooruks osutus ametivoor, milles pidi kirjeldama oma unistuste töökohta ja näitama pisut ka selle ameti pidamise oskust. Talendivoorus oli nii laulu, tantsu kui ka luuletusi. Siin tuli näidata enda tugevamat ehk parimat poolt. Osavõtuks valmistuti nädalaid, kuid oli ka neid, kes said hakkama päevaga. Riietused olid kõigil väga kenad. Karmideks ja õiglasteks kohtunikeks olid seekord Marika Troon, Arne Nõmmik ja Kristi Kõiv. Publik oli väga rahul sellise valikuga, kuid tiitlivõitjad ise üllatunud. Muidugi läksid võitma ju kõik
Kohtunikud jagasid välja järgmised tiitlid: I printsess - Andra Teder (5.klass) I prints - Renek Pajumäe (2.klass) Miss - Liis-Marleen Akkus (5.klass) Mister - Robin Altosaar (5.klass)
osalejad, kuid mõnel on lihtsalt rohkem oskusi, annet ja aega val-
mistumiseks. Hea kogemuse võrra saadi ikkagi rikkamaks, sest juba üksinda laval seismine nõuab omajagu julgust ning igaüks ei suudagi seda. Tublid olid seega kõik, kes osalesid. Hästi sai ürituse juhtimisega hakkama ka Kaarin Granovski. Täname kõiki osalejaid. TRIIN TALVIK
Comenius Eesti - Iirimaa - Norra - Hispaania - Holland
„Exploring European Contrasts“
14.-19. mai Norras
Rahvusvaheline projekt
Comeniuse projektiga Norra Ühel maikuu hommikul algas viiel meie kooli õpilasel (Lisette Tohus, Meryt Salme, Anari Torp, Martin Ukkur, Santa Raudsepp) ja kolmel õpetajal (Svetlana Oper,Vapu Laik, Maire Baumverk) põnev seiklus Norra. Võimalus sinna sõita tekkis tänu Comeniuse projektile Avastamas Euroopa Kontraste (EEC), mida koordineerib meie koolis õpetaja Svetlana Oper. Põhilised ettevalmistused Norra reisiks olid energiateemalise ettekande koostamine ja rahvariiete hankimine. Tutvusime Facebooki kaudu ka oma hostidega ehk võõrustajatega. Esmaspäev 14. mai Reis algas esmaspäeva hommikul kell 7, kui valla mikrobuss viis meid Riia lennujaama. Sealt lendasime Kopenhagenisse, kus istusime ümber Stavangeri lennukile. Juba lennujaamas ootasid meid meie sõbrad. Saime kätte nädala ürituste kava. Edasi suundusime koos võõrustajatega Sandnesi linna, mis sai meie koduks järgneval viiel päeval. Siin mõned faktid Sandnesist. See on suuruselt kaheksas linn Norras, kus elab hetkel pea 68 000 inimest. Sandnesist 15 km kaugusel asub Stavanger, Norra naftapealinn ja Sola-nimeline Stavangeri lennujaam. Sandnesi koolis on 666 õpilast ja kõige nooremad õpilased on 16-aastased. Samal õhtul toimus koolis tutvumisõhtu - „kick-off party“, direktori tervituskõne, õhtusöök, lõbus viktoriin, laulmine norra keeles. Küsimusele, mis pidupäev ühendab eestlasi kõige rohkem, vastasid norra õpilased: „Õpetajate päev“. Ju olid need noored möödunud aasta oktoobris Tsirguliinas käinud ja neile meeldis õpetajate päeva tähistamine meie koolis.
Teisipäev 15. mai Teisipäev oli projekti tõsine tööpäev. Seda päeva juhtis ajalooõpetaja Svein ning ta andis sõna kõikidele partnerkoolide õpetajatele ja õpilastele. Päevateemaks oli “Energiaallikad ja säästlik energia”. Teemat vaadeldi nii nagu kõiki eelnevaid teemasid - mille üle oleme uhked ja mille üle ei ole. Meie tutvustasime Eesti põhilist energiaallikat - põlevkivi. Põlevkivist polnud meie sõbrad varem kuulnudki. Iirimaa õpetaja Carmel, kes õpetab keemiat, oli siiralt üllatunud ning lubas täpsemalt veel lisaks uurida, mis asi see eestlaste põlevkivi on. Samuti rääkisime oma esitluses meie riikide ökoloogilisest jalajäljest ning sellest, et igal inimesel on oma isiklik mõju loodusele ehk tema ökoloogiline jälg. Eesti on oma jalajälje suuruselt seitsmendal kohal maailmas selliste suurriikide järel nagu Araabia Ühendemiraadid, USA, Kuweit, Taani, Austraalia, Uus–Meremaa ja Kanada. Selle üle kahjuks pole meil põhjust uhkust tunda. Huvitavad esitlused olid kõikidel partnerkoolidel. Eriti meeldisid aga Iirimaa ja Hollandi omad, mis olid põhjalikud ja loogiliselt üles ehitatud. Samal üritusel avati õpilastööde näitus „Youth in Transit“. Koolidirektor lahendas näituse avamise tseremoonia humoorikalt. Lindi läbilõikamise asemel lõigati suure aplausi saatel läbi direktori ilus kollane lips. Pärast esitlusi tegime loosungeid, millega pidime ülejärgmisel päeval paraadile minema. Meie loosung sai väga ilus: seal oli meie riigi nimi ja sinimustvalgete lippudega lapsed. Koolis märkasime punastes traksipükstes õpilasi. Lähemalt uurides selgus, et tegu on 18. sajandil alguse saanud traditsiooniga. Abiturientidel on enne iseseisvuspäeva nn RUSSide aeg. RUSSid kannavad punaseid, siniseid või musti enda kujundatud pükse. Kõik teevad endale lõbusad „visiitkaardid“, mida siis nooremad õpilased hoolikalt koguvad. RUSSide aeg sarnaneb tutipäevaga, aga kestab kolm nädalat. See on nagu hüvastijätt lapsepõlvega. Õhtul käisid Anari, Martin ja Meryt oma sõpradega mere ääres ning mägedes. Ühe mäe otsas oli postkast ja selles märkmik, kuhu kõik mäel käinud võisid oma nimed kirjutada. Hiljem söödi kodus üheskoos pitsat ja räägiti juttu. Kõikide osalevate riikide õpetajatele toimus aga teisipäeva õhtul kokanduskursus. Üritusel osalejad jagati rühmadesse ja igal rühmal tuli valmistada üks roog neljakäigulisest õhtusöögist ning seda ka esitleda. Lõpuks said õpetajad tunnistused, mille andis üle õhtu peakokk isiklikult. See oli tõeliselt tore üritus ja nalja sai palju.
5 Kolmapäev 16. mai Kolmapäeval oli plaanis matk mägedesse. Eelnevalt sõitsime bussiga mägede vahel mööda fjordi kallast. Hoolimata vihmasest ja külmast ilmast, oli vaade suurepärane. Meie reisi eesmärgiks oli vallutada Preikestolen ehk inglise keeles Pulpit Rock, mis eesti keeles tähendab kirikuõpetaja kantslit. See on üks kuulsaimaid turistide meelispaiku Norras. Vana-norra keeles kutsutakse seda kaljut veel puusepa töölauaks. Preikestolen on 604meetri kõrgune kalju Forsandis. Kaljupealne ala on lame ruudukujuline plats (25*25 m) Lysefjorde fjordi kohal. 130 000 inimest teeb igal suvel 3,8 kilomeetrise pikkuse matka selle kalju tippu. Et ilm oli väga külm ja mägedes sadas isegi lörtsi, siis turvalisuse huvides muudeti matk oluliselt lühemaks ja roniti ühele madalamale platoole, kust avanes samuti suurepärane vaade. Meie reisijuhiks olnud filosoofia õpetaja Roar oli ilma pärast väga pettunud, vabandas mitu korda ning avaldas kahetsust, et meil selline imeline koht nägemata jäi. Selle matka saame kunagi tulevikus aga alati läbi teha. Tagasiteel tegime peatuse Stavangeri lähistel, kus aastal 872 toimus lahing, mille tulemusena ühendati Norra ühtseks riigiks. Norra ühinemist juhtis Harald Harfagre. Lahingupaika ja Norra ühinemist tähistab võimas monument, mis kujutab kolme mõõka. Ilm oli ikka tuuline ja karm, aga see sobis hästi kokku monumendi suursuguse tõsidusega. Õhtupoole toimus Norra tüdruku Amalie juures grillipidu, kus tehti hamburgereid ja hotdoge. Kohal oli ka diskor. Saime seal lähemalt suhelda, leida uusi sõpru ja nautida pidu. Sellega lõppes väga tore kolmapäev.
Reede 18. mai
Neljapäev 17. mai Sellel päeval tähistasime Norra rahvuspüha - konstitutsioonipäeva. Norralased suhtuvad sellesse päeva erilise kiindumusega. Päeva ametlik tähistamine algab pärgade asetamisega mälestusmärkidele ja kalmistutele. Sel päeval toimub kaks paraadi: kell 9.00 laste paraad, milles osalevad kõik lapsed, alustades lasteaialastest kuni keskkooliõpilasteni välja, ning kell 15.45 täiskasvanute paraad. Rahvariideid kantakse sel päeval suure uhkusega. Õnnestus näha isegi beebit ema süles, kellel olid seljas rahvariided. Meiegi kandsime sel päeval rahvariideid, norralased märkasid seda ja olid väga tänulikud. Nad tundsid, et meiegi peame lugu nende rahvuspühast. Selle aasta pidustused rikkus suuresti ära külm, märg ja tuuline ilm. Võõrustajad vabandasid jällegi mitmeid kordi sellise ilma pärast, kuid polnud midagi parata. Õhtul veedeti aega koos pere, sõprade ja sugulastega. Kaeti rikkalik laud ning vahetati muljeid. Ilusaks tavaks on sellel õhtul ilutulestik. Õhtupoolikul külastasid õpetajad Hispaania õpetaja Martini kutsel Stavangeri, kus linna keskväljakul toimus väga huvitav aktsioon. Nimelt ehitas grupp kataloonlasi seal inimtorne. Hoolimata vingest tuulest ja madalast temperatuurist kerkisid tornid, kus üksteise õlgadel seisis 5-6 „korrust“ inimesi.
Reedel saime veidi kauem magada kui eelmistel päevadel. Programm nägi ette Stavangeri linnaekskursiooni. Õpetajate Roari ja Sveini juhtimisel uudistasime Stavangeri vanalinna, nägime väga võimsat ja kaunist katedraali, mis on säilinud ammusest ajast. Veel käisime valgete majade rajoonis ja lõpuks külastasime naftamuuseumi, mis oli tõeliselt huvitav. Stavanger on nimelt Norra kuulus naftapealinn. Hiljem oli kõigil vaba aeg. Käisime restoranis söömas ja pärast ka ostlemas. Hinnad on seal võrreldes Eestiga väga kõrged. Meryt käis õhtul veel autoga sõitmas ja vaatamas, millistes randades Stavangeri elanikud ujumas käivad. Õpetajatel toimus õhtul väike koosviibimine, mille käigus maaliti Sandnesi kooli direktorile uus lips, mida järgmiste näituste avamisel jälle lõigata saaks.
Laupäev 19. mai Laupäeval, meie kojusõidupäeval, hakkas äratuskell helisema juba kell neli hommikul. Kogu reisiseltskond oli üsna unine. Lennujaamas rääkisime veel veidi meie võõrustajatega, tänasime neid suurepärase vastuvõtu eest ja oligi aeg hüvasti jätta. Kurvalt lahkusime vanadest ja uutest sõpradest. Tagasi koju lendasime otse Stavangerist Riiga. Lend kestis umbes kaks tundi. Riiga jõudes tuli meile vastu Madis Gross isiklikult. Teda oli väga tore kohata. Edasi kulges kojusõit magusasti magades.
Tahame tänada Tõlliste Vallavalitsust, kes toetas meid lahkelt transpordiga Riiga ja tagasi.
6 Juhan Liivi luulekonkurss ehk muljed enne ja pärast esinemist Igav liiv ja tühi väli…. Mõeldes Juhan Liivile, tuleb meelde just see värsirida. Tegelikult on tema sulest ilmunud palju ilusaid luuletusi, mis kõik vääriksid ettekandmist. Selleks, et Juhan Liivi luule ei ununeks, korraldatakse igal kevadel temanimeline noorte etlejate konkurss, mis tegelikult pühendatud nii Juhan Liivi kui ka tema venna Jakob Liivi ning Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide auks. Meie kooli etlejad on alati konkursist osa võtnud. Ka sel aastal osales Valgamaa voorus 6 Tsirguliina Keskkooli õpilast: Anabell Tamm, Kadrian Possul, Brenda Rosenberg, Liina Suur, Triin Talvik ja Vaike-Liine Rehkalt. Olime väga tublid - noppisime ühe eripreemia ning kohti ka esikolmikust: Vaike-Liine Rehkalt - eripreemia meeldejääva esituse eest, Liina Suur - teine koht, Kadrian Possul - esimene koht ning au esindada Valgamaad vabariiklikus voorus Juhan Liivi muuseumis Alatskivil. Vabariiklik voor oli minu jaoks juba hoopis teine tase. Kokku olid tulnud kõigi maakondade parimad etlejad ning pinget oli õhus palju. Kuigi minu ootused etlejate taseme suhtes olid kõrgemad, jäin võistlusega üldiselt rahule. Pärast esinemisi käisime Juhan Liivi haual ning siis siirdusime võrratusse Alatskivi lossi, kus toimus ka autasustamine. Võitu me seekord koju ei toonud, kuid väga hea kogemuse saime siiski. Infot etlusvõistluste kohta annab tavaliselt mulle mu eesti keele õpetaja Marika Troon, samuti saan tema käest tekstid, mida seejärel usinasti õppima hakkan. Paljud õpilased valivad endale ise luuletused, kuid mina olen selle töö jätnud õpetajale. Tema valib välja kaks teksti - proosa ja luuletuse, mina vaatan need üle ning ütlen, kas sobivad või mitte. Vajadusel valime üheskoos uued ja paremad, kuid enamjaolt on õpetaja esialgne valik olnud mulle sobiv. Kui luuletus peas, esitan selle õpetajale ning üheskoos lihvime seda veel. Meievaheline koostöö on väga hea. Kodus loen luuletust tavaliselt siis, kui seda õpin. Hiljem, kui tekst juba peas on, üritan seda väga vähe puutuda, sest muidu hakkan üle mõtlema ning tegema hääletoonis muudatusi, mis hiljem võivad osutuda valeks. Enne võistlusi ma ei närveeri eriti. Kõige suurem pabin tuleb sisse just enne lavale minekut, siis läheb kõhus õõnsaks ja jalad hakkavad värisema. Mõnikord on laval seistes selline tunne, et jalgade värisemist näeb isegi publik. Rahva ees seistes oleksin nagu teises maailmas: kõik on kui vati sees ning miski muu peale sõnade, mida välja ütlen, minu kõrvu ei kostu. Õnneks ei lase ma end ka päris suurest lärmist segada. Kõige rohkem närveerivad aga kindlasti õpetajad, sest nemad on ju kõige suurema töö tegijad. Nemad õpetavad meid ja raiskavad isegi oma vaba aega, et meie esitused oleksid parimatest parimad. Nii minu kui ka teiste etlejate suurimad tänud lähevad just Teile, õpetajad Marika Troon ja Ülle Vihm! Kõikidele etlejatele soovin aga järgmisteks võistlusteks edu ning okast kurku!
VIFO noored käisid vallutamas Helsingi tänavaid Video- ja fotoringi (VIFO) noored käisid 5.-6. mail H2T filmifestivalil Helsingis. Sinna pääseti tänu nende esimesele videole „Elu võimalikusest maal.” Kuid paraku seekord ühtegi auhinnalist kohta koju ei toodud. Lühifilm „Elu võimalikusest maal” valiti välja ligi 200 töö seast, mis Eesti-Soome konkursil osales. Lisaks VIFO noorte videole näidati lõppvoorus veel 30 lühifilmi. „Üldiselt oli see väga tore uudis, et just meie video 30 parima sekka sai,” sõnas Timo Arbeiter. Oli nii animatsioone, dokumentaale kui ka üpris ulmelisi videosid, mille autoriteks samasugused noored kui meie valla omad. „Üldine tase oli siiski kõrge ja me peaksime olema uhked, et sinna pääsesime,” lausus taaskord Timo uhkelt. Samas, kui kõrvutada Balti Filmi- ja Meediakooli õpilaste ning meie töid, siis väga neid kahte võrrelda ei saa, sest meie õpilastel puuduvad korralikud teadmised filmindusest, aga festivali tase oli siiski üsna kõrge. Helsingis käisid Meryt Salme, Merlika Hüdsi, Raiko Allik, Timo Arbeiter ja Ester Kaasik. See nädalavahetus oli noorte sõnul täis seiklusi, arusaamatusi ning ka naeru. Juhtus ju noortega enneolematuid ning ettearvamatuid seiklusi ja satuti põnevatesse olukordadesse. Kuigi ega kogu aeg ka midagi põnevat polnud. Vahepeal tutvuti linnaga ning käidi söömas, vaatamata ei jäänud ka teiste osalejate videod. „Hästi tore, et noortel on selliseid võimalusi. Muidugi tegi selle nädalavahetuse mõnusaks ka super seltskond. Eriti lahe oli näha teiste videosid, kuid seegi oli omaette sündmus, et meie tööd suurel ekraanil näidati,” sõnas Merlika Hüdsi. Filme näidati kolmes seansis. Kui klipid näidatud, tehti väike paus ning siis toimus ka autasustamine. Kohe pärast seda tulid lavale bändid Ewert and The Two Dragons (EST), Kanerva (FIN), August Hunt (EST) ja Pardon my French (FIN). „Ootasin sellest üritusest midagi enamat, minu jaoks polnud väga huvitav,” sõnas Meryt Salme kokkuvõtvalt. „Mina läksin sinna just selle mõttega, et saaks häid uusi ideid, mida meie saaksime oma videoringis ära kasutada ja peab tõdema, et see ka õnnestus, sest juba sealoleku ajal hakkas meil Raikoga uue filmi idee kerkima. Nüüd on vaja see uuesti läbi mõelda, noored kaasata ja ära teha. Selleks aga läheb vaja aega, pühendumist ja positiivset suhtumist,” rääkis Timo Helsingis käigu motiivist ning edaspidistest plaanidest. Kõik noored, kellel avanes võimalus käia Helsingis, jäid oma kogemusega väga rahule ning hoolimata arusaamatustest, oleksid nad hea meelega nõus seda nädalavahetust kordama. ESTER KAASIK (9. kl)
KADRIAN POSSUL
Pealinn täis lõõritavaid kodutütreid ja noorkotkaid Sel aastal tähistasid kodutütred üle kogu Eesti organisatsiooni 80. aastapäeva. Märtsi lõpus toimus kolmepäevaline noorkotkaste ja kodutütarde ühine laululaager Tallinnas. Meie kooli esindasid Kristiine Karu, Rasmus Koroljov ja Andre Altosaar. Lisaks tublidele lauljatele olid kaasas Rein Russak, Kristiina Kingo, Merilyn Kahr ja Liis Hulkko. Kõik kolm päeva oli väga sisutihedad, kuid jäi ka vaba aega, et tutvuda uute sõpradega ning käia linna peal. Sel aastal oli laululaager ühendatud
kodutütarde 80. aastapäeva juubeliga. 24. märtsil toimus pidulik aktus Estonia kontsertsaalis, kuhu kogunes üle 400 osavõtja. Aktuse esimeses osas tänati aktiivsemaid juhte ning kodutütreid. Aktuse teises osas astusid lavale kodutütarde ning noorkotkaste koorid. Lauldi kauneid isamaalisi ja kevadlaule. Muidugi kõlas ka „Noorkotkaste marss“ ning kaks kodutütarde laulu. Kontsert lõppes emotsionaalse ühislauluga „Isamaa ilu hoieldes“. KRISTIINE KARU
7 20 minutit hirmu Aprilli lõpus tulid viis 11. klassi ja kaks 12. klassi õpilast kooli veidi pidulikumalt kui muidu, pisike ärevustunne südames. Algas uurimistööde kaitsmine. Pealtvaatajateks olid 7., 9. ja 10. klassi õpilased, juhendajad, retsensendid ning tööde hindajad. Kaks esimest tundi said uurimistöö tegijad harjutada oma kõnet ja lihvida esitust ning seejärel oligi aeg töid kaitsma hakata. Igale õpilasele anti kõneks 20 minutit - mõnel venis see pikemaks, mõni sai aga kiiremini valmis. Tänavused teemad olid mitmekülgsed, tänu millele oli publikul huvitav kuulata. Kahe õpilase teemavalik oli seotud psühholoogiaga. Uuriti Tsirguliina Keskkooli õpilaste seas esinevaid foobiaid ja nende enesekindluse arengut tunnivälises tegevuses. Loodusvaldkonnast oli samuti kaks uurimust: „10 suurimat tormi Eestis alates aastast 2005“ ning „Väikese Emajõe uurimine“. Ajalooga oli seotud üks uurimus: „Teiste tsivilisatsioonide mõju muistse Egiptuse arengule“. Uuriti veel suusatamise arengut ja raadio Ruut FM hommikuprogrammi valmimist. KRISTI KÕIV (11. kl)
Kooliraadiol käisid külalised Lahtiste uste päevade raames käisid meie kooliraadio tööd uudistamas õpilased Valga põhikoolist. Nad tahtsid teada, kuidas meie toimetame, milliseid ettevalmistusi teeme saadeteks ning kindlasti saada meilt edaspidiseks tööks kasulikke nippe. Külalised saabusid enne lõunat ja kohe tuli neil anda intervjuu. Meie raadiomeeskonna poolt ettevalmistatud esitlus toimus vabas ning meeldivas õhkkonnas, millest ei puudunud ka ergutav kohvitass. Hiljem toimus kooliraadios auhinnamäng, kus üks külalistest oli fortuunaks ning loosis välja võitjad. Kui kell helises viiendasse tundi, pidi mõnus seltskond lahku minema- kes tundi, kes koju. Uurides hiljem külalistelt, kuidas jäädi rahule korraldatud päevaga ning kas ka oma raadiotööks kasulikke nippe leiti, olid vastused igati positiivsed. Külalised väitsid, et uusi teadmisi saadi palju. Loodame, et see ei jäänud meie viimaseks kohtumiseks. MARI-LIIS SAAREMÄE
Mis peitub Tsirguliina raamatukogu seinte vahel? Tsirguliina raamatukogu on väga põnev koht mitte ainult raamatute rohkuse pärast, vaid ka sellepärast, et seal toimub pidevalt huvitavaid tegevusi. Raamatukogutöötaja Tiia juhendab raamatuklubi Värvuke, kus saab meisterdada kõikvõimalikke põnevaid asju. Reedel, 13. aprillil toimus raamatukogus Eesti Lugemisühingu 20. juubeliks korraldatud üritus „Loeme südamest“ . Ühise töö tulemusena valmis käsiköiteline raamat „Kodulugu“, milles lood, mis on kirjutatud südamest, mis lähevad südamesse ja mida loeme südamest. Suur tänu 5. ja 9. klassi õpilastele ning nende õpetajale Marika Troonile. Südamlikud olid lood, mis rääkisid kodust. Nende lugude kaudu kohtusid minevik ja tulevik, mälestused vanavanemate elust-olust ning unistused tulevasest kodust. Jutuvestmispäevaks, mis toimus 26. aprillil, olid õpilased valinud ise endale jutud, mida jutustama hakata. Jutuvestjal on võimas ja kummaline vägi - ta paneb inimesed ennast kuulama, nii et unustatakse kogu ümbritsev maailm. Kuidas nad seda teevad? Küllap on see rohke jutustamise ja harjutamise tulemus. Raamatukogutöötaja tahab tänada: „Kiidaksin kõiki osalejaid, eriti aga Kallet, kes oli ehtne näide sellest, et püsivus viib sihile.“ Raamatukogus on ka väike põnev lugemispesake, kus usinamaid lugejaid ootab iga nädal uus küsimus ning parimatele vastajatele tehakse poolaasta lõpus tänuüritus. Raamatukogu kõige loetumateks kirjanikeks on Kristiina Kass, Lena Lilleste, Heiki Vilep, Aidi Vallik. Raamatukogu võib alati külastada, kõik on teretulnud! KAROLIINE SAEGA
10 tundi metsas, justkui päris sõdruid Mida teevad neli noort neidu lumistes Läänemaa metsades? Nad on Valgel Laeval. Ei, nad ei ole sõudmisvõistlusel ega paadirallil, tegemist on hoopis iga-aastase patrullvõistlusega, mille nimeks Valge Laev. Igal kevadel kogunevad kõige tublimad ja vastupidavamad noored ja vanad Läänemaale, et teha läbi järjekordse võistlusmatka raske rada. Sel aastal asus võistluskeskus Palivere kaunis mõisahoones ning start anti
31. märtsil mõisahoone eest. Maastikul tuli korjata nö erineva hinnaga punkte ning jõuda ettenähtud ajaks kontrollpunkti. Valgamaad esindas sel võistlusel meie kooli neidudest koosnev meeskond koosseisus: Liisa Pärnik, Liina Suur, Lisette Tohus ja Kadrian Possul. Vaatamata sellele, et neiud olid vaprad ja tegid raja viperusteta läbi, suutsid nad olla nii tublid, et tõid Kodutütarde arvestuses võidu koju. Sealjuures suutsid nad edestada
Valga maleva meeskonda, kelle kooseisu kuulus ka meie kooli õpilane Vallo Virnas. Kõigile meie kooli kodutütardele, noorkotkastele ja kaitseliitlastele soovime edu oma tegevuses. KADRIAN POSSUL
8
Kooliraadio aktivistid käisid Kanal 2 stuudios Aprilli keskel käisid meie kooliraadio kolm liiget: mina, Aivi ja Kaarin preemiareisil Tallinnas Kanal 2 stuudios. Meiega sõitis kaasa ka õpetaja Valdo. Reis algas hommikul pool kaheksa. Teel sai magatud, söödud ja naerdud. Nii see pikk sõit mööduski. Tallinnasse jõudes olime kõik tegelikult väga ärevil, sest me ei kujutanud ette, mis meid ees ootab. Jõudnud stuudiosse, tehti meile kiire ringkäik kõikidesse ruumidesse. Need olid tegelikult palju väiksemad, kui näeme televiisoris, aga eks selline see televisioon olegi. Pärast ringkäiku läksin mina koos Aivi ja reporter Ülo Luubiga reportaaži tegema, Kaarin ja õpetaja Valdo jälle Ingrid Sembach-Hõbemäega. Hiljem saime stuudios kokku ning arutasime esimesi muljeid. Kaua me rääkida ei saanud, sest
juba tuli meie juurde Ingrid, kes kutsus kahte inimest endaga kaasa - otsus langes taas minu ja Aivi kasuks. Sel korral läksime Toompeale, Riigikogu hoonesse, mis oli minule omakorda põnev kogemus, sest ma polnud kunagi Toompeal käinud. Samal ajal käis Kaarin ühe praktikandist operaatoriga tänavaküsitlust tegemas. Talle see väga meeldis ning andis edaspidiseks raadiotööks kaasa suurepärase kogemuse. Me nägime, kuidas tegelikult telesaateid tehakse ning kuidas saadakse just seda tausta, mida vaja. Lühidalt võib öelda, et kõik käib läbi arvutite. Meile anti täiesti vabad käed, me võisime ringi kõndida ning uurida täpselt seda, mis meid huvitas ning kõik sealsed töötajad olid meie vastu super toredad ning sõbralikud. Lahkuda oli kahju, sest
seal oli suurepärane, sõbralik ning huumorimeelne kollektiiv. Parim, mida tahta! Aitäh Kanal 2 stuudiole ning sealsetele inimestele. Aitäh Teile, õpetaja Valdo, et selle reisi korral-
dasite, kuid kõige suurema tänu saavad meie kooli õpetajad, kes andsid nõusoleku, et me saaksime minna. Aitäh! MARI-LIIS SAAREMÄE
Vaprad kodutütred
HÕBELEND
Enn Aedna Malle Brikker Mare Brikker Ruth Jallai Tiina-Viivi Jürison Kalju Kais Toivo Kase Olev Karja Eha Klokman Vello Koonik Valdeko Kärner Epp Kübar Aita Mets Linda Olvik Jaan Park Mare Peet Astrid Roosild Mare Teder Jaak Toom
Eve Eisen Sirje Enok Einar Ersto Piret Granovskaja Anneli Hanschmidt Ilona Huopolainen Siiri Jääger Terje Kahro Sirli Kapp Kaie Kiho Annika Küber Tiia Luht Aiki Martinson Annely Must Aimar Märdimäe Anti Nukk Heivi Põder Janek Põder Ilmar Raap Merike Reinhold Pille Unt Rando Värnik
Klassijuhataja: Valdeko Pastarus
Klassijuhataja: Ülle Vihm
KULDLEND
Meie kooli neli vaprat neidu (vasakult: Lisette Tohus, Liina Suur, Meryt Salme, Kadrian Possul) saavutasid võistlusmatkal „Ernake 2012“ tubli II koha ning augusti lõpus ootab neid ees preemiareis Rootsi. Palju õnne!
Lõpuaktuste ajad PÕHIKOOL:
16. juuni kell 13.00 GÜMNAASIUM:
22. juuni kell 17.00 Rohkem infot: www.kool.tsirgu.eu