KALENDER 2012
Koos tegemine
Hoolid loodusest, toetad tervet elu
Ecoprindis toodetud trükiste keskkonnasõbralik elutsükkel on garanteeritud Põhjamaade Keskkonnamärgisega
AS Ecoprint, Savimäe 13 Vahi tööstuspark, Tartumaa Tel 733 1400 | info@ecoprint.ee
www.ecoprint.ee
KALENDER 2012 Koos tegemine 10225 Maarahva ajaarvamise järgi 10225 aastat tagasi asutati esmakordselt meie maa. Just siis voolas meie maa kohalt minema Balti jääpaisjärv ja tegi võimalikuks elu siinmail.
Kalender 2012
JAANUAR
VEEBRUAR E T K N R L P 1 2 3 4 5
MÄRTS E T K N R L P 1 2 3 4
APRILL E T K N R L P 1
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
MAI E T K N R L P 1 2 3 4 5 6
JUUNI E T K N R L P 1 2 3
JUULI E T K N R L P 1
AUGUST E T K N R L P 1 2 3 4 5
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
SEPTEMBER E T K N R L P 1 2
OKTOOBER E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7
NOVEMBER E T K N R L P 1 2 3 4
DETSEMBER E T K N R L P 1 2
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Kalender 2013
4
JAANUAR E T K N R L P 1 2 3 4 5 6
VEEBRUAR E T K N R L P 1 2 3
MÄRTS E T K N R L P 1 2 3
APRILL E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
MAI E T K N R L P 1 2 3 4 5
JUUNI E T K N R L P 1 2
JUULI E T K N R L P 1 2 3 4 5 6 7
AUGUST E T K N R L P 1 2 3 4
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
SEPTEMBER E T K N R L P 1
OKTOOBER E T K N R L P 1 2 3 4 5 6
NOVEMBER E T K N R L P 1 2 3
DETSEMBER E T K N R L P 1
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Sisukord Kas me märkame ilu enda ümber
8
Tagurpidi Lavka unistab üle-eestilisest võrgustikust
10
Tehke oma unistused teoks
12
Loodusfoto ja eetika
14
10 nippi keskkonnasõbralikuks sportimiseks
16
Loomemajanduskeskus – kooskäimise ja koostegemise koht
18
Hakka veebiperemeheks
20
7 nippi keskkonnahoidlikuks piknikuks
66
Abi küsimine õpetab sind
68
Kogukonda sulandumine sõltub iseendast
70
Aastad on Viljandi folgi korraldajad kokku liitnud 72 6 ideed suviseks puhkamiseks
74
Ajakapsel mäletab minevikku
76
Mõttevahetused ja eksperimendid linnaga
78
Muinastuled ühendavad Läänemere rahvaid
80
Kuidas hoida ja hooldada raamatuid?
82
Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku pulmapidu?
22
Loodus õpetab igal sammul
84
Naiskodukaitse – leiad rohkem, kui otsid
24
Boikott kui rahumeelse võitluse vorm
86
Geopeitus kisub kodunt välja
26
Couchsurfing on kogukond, liikumine ja elustiil!
88
Eriolümpia jagab sooje emotsioone
28
Karastamise ABC
90
Kuu
30
Kui konkurentsist saab kobar
92
Kogukonna näited loomariigist
94
Tantsuklubi säilitab traditsioone
96 98
Maailmakoristus toob riigid ühise eesmärgi nimel kokku
32
Kasvata söödavaid maitsetaimi aknalaual või rõdul
34
Paku sinagi oma lastele sügiserõõme
Tants ühe suguvõsa ümber
36
Kuidas on parem trenni teha – üksi või koos?
38
Päevakeskused pakuvad eakatele seltsi ja tegevust
100
Koduõlut tehakse maitse pärast
40
Kuidas muuta elu aeglasemaks?
102
Lõbus mäng - anagrammide koostamine
42
Mida me õnne soovides tegelikult soovime?
104
Kogukondlik majandus põhineb väärtusel
106
Hästi jutustatud lood ühendavad
44
Oliivid ühendavad kogukonda
108
10 rohelise töökoha nippi
46
Virtuaalsest koostegemisest
110
Et elu oleks harmoonilisem sünnist saati
48
Olgem ühiskonna vitamiinideks!
112
Konkurendid koostööle!
50
Järgmine peatus - Saaremaa!
114
Kirbuturud aitavad suhelda ja keskkonda hoida
52
10 viimast jõulueelset soovitust
116
Söö kohalikku toitu
54
Armastage oma naabruskonda
118
Rukilill
56
Pakivahetus tekitab põnevust
120
Mis aitab tekitada organisatsioonis meie-tunnet? 58
Rohelised lubadused uueks aastaks
122
Kiigelaulud on eestimaalastele omased!
60
Minu eesmärgid 2012
124
Moosiretseptid
62
Minu saavutused 2012
124
Põhumaja kerkis talgute korras
64
Ettevõtted/märkmed
126
5
I
R A
jav
N
D
O
R
R
A
ík
E
L
yk
M
IS Re
I
Amste
Brüss
rdam
el
M a n c h e
UG
ne
Rhô
AL
e
RT PO
ERI A M RI U Ko rs ik a U
I
O
T
A
A
Rooma VATI KA
t
l
O
a j
S
h õ
P I
I
N
Sa rd iin ia
a
TÜRREEN
A
A
A
M
E
KOSOVO
M Podgorica E Tirana R
MAKEDOONIA
I
I MERI
Priština BU LG Skopje
TÜRGI
G
Ateena
S I ER
Valletta
M
E
MERI
Sit siil ia
M
MALTA
E
ESIA
E
KREEKA
AA RIA
U
Tunis
TUNE
Sofia
MONTENEGRO
JOONIA
H
Bukarest Doonau
E
V
SERBIA
Sarajevo I
L
Belgrad
BOSNIA JA HERTSE GOVIIN A
SAN MARINO
R
n
IG
M O N AC
t
RUMEENIA
Zagreb
D
L
Alžiir Rab at
Monaco
Vella
UNGA RI
HOR VAATIA
A
A
Ljubljana
A
ORR
rra La
diana
väi
R
SLOVEENIA
r
M
A
NSTEIN
Dnest
Bratislava Budapest
OV
LIECHTE
Po
N A U K R A I
SLOVAKKIA
LD
nn
Ando AND
RIA
Kiiev
O
Vaduz
S
a
u
Š V E IT
sl Wi
Pr
AA
Viin
AUST
E
Prõ pjat s
TŠEHHI
u
E
Kreeta
R
I
0
200
400 km
kl-11-083 ©2011
6
r
Minsk
g
Bern
ona
ep
Varssavi
ra
Praha
bourg
G
Dn
Bu
n
USM
Wa r t a
a
EN VA L G E V
P O O L A
Od
IA Luxem
Do
NTS
Berliin
S A K S A M A A
L o i re
PRA
be
Rei
BELG
El
Ti s z a
AND
ro
ro
i
E L
HOLL
VENEMAA
ALBAAN IA
IA Lond on
Väin
Vilnius
sla
TA N N
Ä
Ä
LÄT I
LEEDU
N
Wi
R
E
M
I R
R-
M al lo rc tar
Vo l h ov
K
O O I
D
A T L A N
BRI
Riia
V E N E M A A
E
lv
SUU
Ga
ral
HI SP AA NI Ta j o A Mad rid
Eb
Gib
on
a
R O O T S I
A R
R O
N
A
N
lä
t
agen
I
L a
Öland
Kopenha
se We r
I
k
ega
MA Du A blin
Bi ska ia lah t
Gua
laht me Soo Tallinn Hiiumaa EE STI Saaremaa Ojamaa
Katt
ra
P Õ er ag H J A Sk M E R I TA A N I
ine
sab
Helsingi
Ahvenamaa
Stockholm
Pariis S L U K S E M B e UR
Lis
l
n
a
Da
Glomm
en
Oslo
IIRI
D u e ro
eä
ve
Shetl a (Suu ndi saare rbrita d nnia )
m
h
U
O M E
N
Fääri sa (Taa ared ni)
NÄITA TEED!
KÜ
A S A
www.regio.ee/kaardid
Ä
T I
I
L A H
T
L
Ä
T
MÕISAKÜLA
KILINGINÕMME
I
VALGA
VÕRU V Õ R U M A A
ANTSLA
ELVA
TARTU
A T A R T U M A
hk
va
20 km
Pi
kl-11-083 ©2011
0
RÄPINA OTEPÄÄ PÕLVA V A L G A M A A P Õ L V A M A A TÕRVA KARKSINUIA
Võrtsjärv
N DI MAA
ABJAPALUOJA
JA VIL VILJANDI
KALLASTE
MUSTVEE
v jär
L
V
SINDI
VÕHMA
V A M A J Õ G E A JÕGEVA PÕLTSAMAA
IRUMAA IDA-V
NARVA
jä
r
A
L I I
Pärnu laht
PÄRNU
SUUREJAANI
TÜRI
TAMSALU
Kohtla- JÕHVI Nõmme
PÜSSI
ht la N a r v a NARVAJÕESUU KOHTLAJÄRVE SILLAMÄE KIVIÕLI
RAKVERE V I R U M A A
JärvaJaani
A M A A J Ä R V PAIDE
T
L Ä Ä N E -
KUNDA
H
A
KURESSAARE
Tootsi
P Ä R N U M A A Lavassaare
PärnuJaagupi
Vändra
Järvakandi
Märjamaa
RAPLA
Kohila
TAPA
A
M
R
A
LIHULA
A A E M
A
R
KEHRA
Aegviidu H A R J U M A A
Kiili
L LOKSA
MAARDU
L A M A A R A P
KEILA
SAUE
E
E
M
E
I
HAAPSALU
M
TALLINN
O
si ip Pe
M N A V Ä I
IUMAA
Ä
Ä N
N
E
HI
KÄRDLA
L
O
PALDISKI
S
in
E
rk a ku Kur
L Ä Ä N E M E R I
Dv
V
v
7
Kas me märkame ilu enda ümber Washingtoni metroojaamas ühel külmal jaanuari hommikul 2007. aastal mängis üks mees viiulil Bachi kuut lugu. Temast möödus jaamas sel ajal umbes 2000 inimest, enamus neist läks tööle. Kolme minuti möödudes üks keskealine mees märkas, et keegi muusik mängib. Ta aeglustas korraks sammu. 4 minutit hiljem sai viiuldaja oma esimese dollari: üks naine viskas selle ta mütsi sisse ja jätkas peatumatult oma teed. 6 minutit hiljem nõjatus üks noor mees seina vastu ja kuulas teda hetkeks. 10 minutit hiljem peatus 3-aastane poiss, aga ema tõmbas teda kiirustades edasi. 45 minutit mängis muusik katkestamatult. Ainult 6 inimest seisatasid ja jäid hetkeks kuulama. Umbes 20 inimest andsid raha, aga jätkasid kõndimist oma endisel sammul. Mees kogus kokku 32 dollarit. Keegi ei teadnud seda, et mängijaks oli viiuldaja Joshua Bell, üks suurimaid muusikuid maailmas. Ta mängis keerukamaid palu, mis kunagi kirjutatud, viiulil, mis on väärt 3,5 miljonit dollarit. See on tõestisündinud lugu. Joshua Bell mängis tundmatuna metroojaamas Washington Posti korraldatud sotsiaalse eksperimendi käigus. Põhjendatult tekib küsimus: kas me märkame rõhutamata ilu enda ümber? Kas me peatume, et seda väärtustada? Kui meil ei ole aega hetkeks kuulama jääda, kui palju imelisi asju meil siis märkamata jääb?
8
TERVE ELU 2011 52. nädal
9:11 15:35
Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev
26
Teisipäev
27
Kolmapäev
28
Neljapäev
29
Reede
30
DETSEMBER 1 2 3 4
Laupäev
31
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Uusaasta JAANUAR 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
1
8.15
Mõista, mis see on: “Kõigile teeb riided, aga ise alasti”?
9
Tagurpidi Lavka unistab üle-eestilisest võrgustikust
Viimase 50 aastaga on inimkonna toitumisharjumused tänu transpordi arengule muutunud rohkem kui 10 000 aasta jooksul enne seda. Meil on aastaringselt ligipääs odavale värskele toidule, mis tuuakse kohale kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. See mõjub laastavalt keskkonnale ning muudab kohaliku põllumehe konkurentsivõimetuks. soovib Lavka kohaliku toidu tarbimise suurendamise läbi Eestis vähendada toidukauba keskkonnakoormust. Lavka seltskonna unistus on üle-eestiline toiduringide võrgustik, kus iga toiduring toimib omaette kogukonnana – tootjad ja tarbijad on omavahel kokku viidud ning läbi pikaajalise koostöö tekib üksteise tundmine, mõistmine ja usaldus.
Tagurpidi Lavka on sotsiaalne ettevõte, mille kutsusid ellu kümme head sõpra. Peamiseks ajendiks oli tüdimus meie poodides valitsevast välismaisest, lisaaineid täis ja ülepakendatud toidukaubast. Soov tarbida ise puhast ja eestimaist toitu ning seda ka teistele pakkuda viiski sõbrad mõttele panna traditsionaalne lavkabuss liikuma tagurpidi – linnast-maale asemel maalt-linna. Sotsiaalse ettevõttena soovib Lavka läbi väiketalunike toetamise takistada trendi, kus maapiirkondades elutegevus hääbub, kuna inimesed kolivad tööpuuduse tõttu maalt linna. Samuti 10
Sellise koostöö tulemusena saavad tekkida toredad ühistegemised, näiteks talunike juures talgutel käimised. Linnainimesel tekib teadmine toidu kasvatamise loomulikust protsessist ja looduse toimimisest. Talunikul aga on õiglane teenistus ning ta ei pea võitlema oma ellujäämise pärast masstootjatega ja kasumiahnete vahendajatega. Mõnusa seltskonnana on Tagurpidi Lavka pidevas arenemises. Vabatahtlikke liitub, alatasa tuues tegevustesse uut energiat ja uusi ideid. Lavka on avatud kõigile, kes kannavad endas samu väärtuseid ning soovivad aktiivselt nende väärtuste elluviimises kaasa lüüa! Riinu Lepa, Tagurpidi Lavka
TERVE ELU 2012 1. nädal
9:10 15:35
Südakuu JAANUAR Esmaspäev
2
Vabadusssõjas võidelnute mälestuspäev
Teisipäev
3
Kolmapäev
4
Neljapäev
5
Kolmekuningapäev
Reede
6
JAANUAR
Kanutipäev
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
7
Pühapäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
8
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
Mõista, mis see on: “Ümmargune kui muna, pikem kui puu? ”
11
Tehke oma unistused teoks Kindlasti on teie tutvusringkonnas inimesi, kes räägivad alalõpmata, mida nad teeksid, kui nende elu ei oleks selline, nagu ta parasjagu on. Nad elavad mingi sihi nimel tulevikus ja kannatavad olevikus. „Töötan siin ettevõttes veel ühe aasta, sest praegu ei saa ju ära minna. Ma jätaksin töökaaslased hätta, kui lahkuksin. Aasta pärast on tööl probleeme vähem, mina olen kogenum ja käes on õigem hetk lahkuda. Uus töö annaks parema palga ja saaksin elult võtta kõike, mida ihkan.“ Kas tuleb tuttav ette? Kuid saab ka teisiti! Ärge oodake elu, vaid hakake elama. Tähtis on elada nüüd. Kolme aasta pärast ei pruugi tänane unistus enam inspireeriv olla. Ootamine on väga ressursimahukas ettevõtmine. See raiskab taastumatut väärtust – teie oma elu. Küsige endalt ja teistelt, mis takistab neid unistust täna teostamast. Olgem ausad, elu lükkamine homsesse on enamasti põhjustatud hirmust elamise ees, mitte parema aja ootamisest. Tegutsemisjulgus tähendab, et kui teie südamesoov on õppida tangot meisterlikult tantsima, siis te lähetegi lähiajal kursustele. Te ei oota kolme aastat. Õnnelik inimene on väärt kaaslane. Ta armastab ennast ja näeb põhjust teha ja olla. Õnnelik inimene suudab elus palju rohkem ära teha ja temast kiirgab nakatavat energiat. Viige oma unistused täide ja innustage teisi sama tegema. Katrin Lipp, www.bioneer.ee
12
TERVE ELU 2012 2. nädal
9:05 15.46
Südakuu JAANUAR Esmaspäev
9
9.30
Teisipäev
10
Kolmapäev
11
Neljapäev
12
Reede
13
JAANUAR
Taliharjapäev
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
14
Pühapäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
15
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
Mõista, mis see on: “Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta?”
13
Loodusfoto ja eetika Eetilise loodusfoto kõige olulisem reegel: pildistatava turvalisus ja heaolu on olulisem mis tahes pildist. Kui kahtled, ära tee – olukorras, kus pole teada, kuidas tegevus võib pildistatavat mõjutada, on targem pilt tegemata jätta.
Loodusfotograafia on kaua olnud tõsiste looduse- ja fotohuviliste mängumaa, kuid praegune digitehnika areng on teinud hea looduspildi tegemise võimalikuks ka väiksemate fotograafiateadmiste ja oskustega loodusesõbrale. Ja kui palju rõõmu toob õnnestunud foto! Aga hea loodusfoto ei tähenda mitte üksnes tehniliselt perfektset pilti. Hea looduspilt algab teadmisest, et me ei kahjusta oma tegevusega pildistatavat ning käitume looduses eetiliselt ja vastutustundlikult. Loodusfotograafia pole pelgalt hobi või töö, vaid ta kannab oluliselt tähtsamat ülesannet: looduse igapäevaelu vahendades äratada huvi looduse tundmise ja kaitsmise vastu. Selle eesmärgi täitmine eeldab fotograafilt teadmisi nii pildistatavate olevuste bioloogiast kui ka looduses käitumisest. Ükspuha, kui haruldane või tavaline on pildistatav, kahjustada teda ei tohi! Paljud loodusfotograafe ühendavad organisatsioonid on välja töötanud heade tavade või 14
eetikakoodeksi – käitumisreeglid, millest tuleb looduses pildistamisel lähtuda. Eelkõige algab eetiline loodusfoto austusest looduse ja pildistatavate vastu, olgu nendeks siis loomad, taimed või eluta looduse objektid. Looduses pildistamine ja tegutsemine tervikuna peaks olema sel määral säästev, et samas paigas oleks ka järgmistel pildistajatel võimalik samast objektist pilti teha. Elusolendi tapmine pildistamise jaoks ei ole eetiline, paraku on ringlemas palju fotosid, kus ilmsete vägivallatunnustega pisiolevusi (enamasti putukaid) on üritatud pildi jaoks eksponeerida võimalikult loomulikus keskkonnas ja „elavas“ poosis. Merlis Tristan Sepp, www.Bioneer.ee
TERVE ELU 2012 3. nädal
8:57 16:00
Südakuu
JAANUAR Esmaspäev
16
11.08
Tõnisepäev
Teisipäev
17
Kolmapäev
18
Kaduneljapäev
Neljapäev
19
Reede
20
JAANUAR
Laupäev
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
21
Pühapäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
22
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
Mõista, mis see on: “Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päike? ”
15
10 nippi keskkonnasõbralikuks sportimiseks Kui te soovite olla liikuv ja terve keskkonnahoidlikumalt, siis järgmised nipid on just teile mõeldud.
• Minge jõusaali asemel keskkonna- või heakorraüritusele. Te saate kaloreid kulutada, lihaseid treenida ja ennast liigutada ka kasuliku tegutsemisega. Näiteks korrastage parki, puisniitu või aeda.
• Uurige lisainfot ja motiveerige teenusepakkujat. Kui tegelete näiteks golfiga, siis teadke, et golfirada kulutab 100 korda enam vett kui nelja magamistoaga maja. Kui tahate siiski golfi harrastada, uurige, kas teie golfiklubi kasutab vähemalt taaskasutatud vett ja säästlikku muruniisutust.
• Eelistage energiaraiskajast jõusaalile õues liikumist. Liikumine ei pea alati toimuma õhukonditsioneeridega ja energiaahnete trenažööridega jõusaalis. Tehke näiteks kepikõndi, jookske või suusatage. • Tutvuge terviseradadega. Terviserajad pakuvad sageli võimalust olla samal ajal looduses ja liikuda. • Jagage või rentige spordivarustust, kui te seda pidevalt ei kasuta. Nii kulutate vähem ega ei osta kokku treenimisvahendeid, mis jääksid tolmu koguma. • Mõelge spordialade keskkonnakoormusele. Näiteks murdmaasuusatamine on väiksema ressursikuluga kui tõstukite abiga toimuv mäesuusatamine. 16
• Ostke kvaliteetseid treeningrõivaid, sest need peavad kauem vastu. • Peske oma spordirõivaid keskkonnasõbralike pesuvahenditega. • Andke oma vanad aga kasutamiskõlblikud sporditarbed taaskasutusse. Sporditarbeid võib pakkuda näiteks Uuskasutuskeskusele. • Minge võimalusel trenni jalgsi või rattaga. Ei ole mõistlik 20 minutit autoga sõita, et tund aega jooksulindil joosta või kõndida. Parem kõndige kohe! www.bioneer.ee
TERVE ELU 2012 4. nädal
8:45 16:15
Südakuu JAANUAR Hiina kalendri aasta algus
Esmaspäev
23
9.39
Teisipäev
24
Paavlipäev
Kolmapäev
25
Neljapäev
26
Reede
27
Laupäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
28
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30
Mõista, mis see on: “Üks ema, üheksa last? ”
Pühapäev
29 17
Loomemajanduskeskus – kooskäimise ja koostegemise koht
Loomemajanduskeskus on tegutsenud juba kaks aastat ja toonud Tartusse, eriti Karlova linnaossa üksjagu uut energiat ja võimalusi kogukondlikuks tegevuseks.
Tänu kogukonna aktiivsusele ja hoolivusele on alles loomemajanduskeskuse majadekompleksi üks pärl – Kalevi 17 unikaalne puithoone. Vastutasuks saame anda sellele majale uue elu, planeerida sinna veelgi rohkem sündmusi ja anda aina enam põhjusi meie külastamiseks. Juba praegu on loomemajanduskeskuses hulk põnevaid näitusi, toimuvad kunstioksjonid, õpitoad ja disainilaadad, kus on esindatud nii Karlova linnaosas tegutseva Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite ja vilistlaste kui ka teiste Tartu kunstnike, käsitööliste ja disainerite looming. Siin asub ka armas Bianca kohvik, mis meelitab siia nii juhuslikke möödakäijaid kui ka neid, kes tulevad kunstinäitusele või kohvikuõhtule. Meie majade tähtsaimad asukad on aga oma teekonna alguses olevad ettevõtjad, kelle näol on tegemist omamoodi kogukonnaga. Jagatud ajas ja ruumis tekib sünergia, mis aitab leida uusi ideid ja võtta ette põnevaid koostööpro18
jekte. Loomemajanduskeskuse „katuse“ all on hakanud aktiviseeruma filmitegijate ringkond, huviorbiiti on jõudmas ka moekunstnikud, kellele soovime tuge pakkuda ja keda omavahelisele koostööle õhutada. Koostöö erinevate partneritega on meie jaoks väga tähtis. Kui korraldame oksjoni, siis kutsume just selleks sündmuseks appi vastavate oskustega koostööpartnerid. Kui korrastame parki, siis tuleb vabast ajast ja tahtest appi ka kohalik rahvas. Kui kavandame oma pargiala rekonstrueerimist, siis kaasame nii noori kunstnikke kui ka erinevaid organisatsioone, kellega jagame ühiseid huve ja eesmärke. Kavandame oma töid nõnda, et me ei oleks üksi, sest koos tehes on tulemus põhjalikum, põnevam, erinevate sihtgruppide huve arvestav, aga ka odavam. Raul Oreškin, SA Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liige
TERVE ELU 2012 5. nädal
8:31 16:32
Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev
30
Teisipäev
31 6.10
Kolmapäev
1
Tartu rahulepingu aastapäev, küünlapäev
Neljapäev
2
Reede
3
Laupäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
4
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30
Mõista, mis see on: “Kanda jõuad, lugeda ei jõua? ”
Pühapäev
5 19
Hakka veebiperemeheks Varjupaikade MTÜ pakub võimalust hakata loomadele veebiperemeheks. Veebiperemeheks on võimalik hakata nii eraisikutel, firmadel kui ka sõpruskondadel või grupil töökaaslastel, kes võtavad omale virtuaalse lemmiku ja toetavad teda annetusi tehes ning võimalusel tulevad ka varjupaika kohale oma lemmikuga aega veetma, kuni loom leiab endale päriskodu. Samuti on see hea võimalus olla loomale peremeheks, kui mingil põhjusel ei ole võimalik looma koju võtta. Veebiperemeheks saab kohe pärast esimest annetust veebilehel www.varjupaik.ee/veebiperemees/ Veebiperemeheks saamine on lihtne: tuleb valida endale lemmik, sisestada annetuse tegija nimi või hüüdnimi, teha pangalingi kaudu annetus. Seejärel saab sõpradele ja tuttavatele oma uuest lemmikust veebiperemehe lehe kaudu teada anda ja ka neid annetama kutsuda. Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Ühingu eesmärgiks on aidata kaotsi läinud loomad koju tagasi, leida hüljatud ja omanikuta loomadele uued armastavad kodud ja teavitada inimesi loomade steriliseerimise / kastreerimise tähtsusest ning soovimatute lemmikloomade arvukusest.
20
8:16 16:49
TERVE ELU 2012 6. nädal
Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev
6
Teisipäev
7
23.54
Kolmapäev
8
Luuvalupäev
Neljapäev
9
Reede
10
Laupäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
11
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30
Mõista, mis see on: “Magusam kui mesi, tugevam kui lõvi? ”
Pühapäev
12 21
Kuidas korraldada keskkonnasõbralikku pulmapidu?
Inimesed kardavad tihti, et säästvad pulmad kujutavad endast äärmuslikku kokkuhoidu, mida hiljem keegi meenutada ei taha. Linnalegendid räägivad lausa keskkonnaaktivistidest, kes pakuvad külalistele lauatäit tofuroogasid ja aktsepteerivad vaid jalgsi või jalgrattaga saabujaid. Nagu ka tavalise pulma puhul, saab kõik alguse visioonist. Otsus, et korraldatav üritus saab olema keskkonda säästev, peaks sündima kohe alguses, sest siis saab oma soovidest teavitada kõiki pulma osapooli – korraldajatest külalisteni.
• Valige sõrmuseid hoolikalt ja uurige tausta. Te ei taha ju terve elu vereteemanti kanda või kahtlustada, et teie sõrmuses olev kuld on saadud loodust saastavast avatud kullakaevandusest. Kas teadsite, et iga unts ehk 30 grammi kulda toob enesega kaasa 30–80 tonni kaevandusjäätmeid. Kulla keskkonnamõju saab vähendada, kui lasete sõrmused valmistada vanadest ehetest või võtate taaskasutusele perekonnas edasi pärandatud sõrmused. • Kutsed näidaku teie suhtumist. Eelistage ümbertöödeldud paberist kutseid, mis on trükitud keskkonnasõbralikke trükivärvidega. Või tehke kutsed ise! • Pidutsege kodu lähedal. Kui suurem osa teie külalistest elab kindlas piirkonnas, näiteks Tartus, siis korraldagegi pulmad seal. Lisaks väiksemale transpordikilomeetritest tingitud keskkonnamõjule on teie valik ka rahakotisõbralik. • Kaunis ja loomulik pruut. Kaunis pruut on iga pulma ehe. Säästvat pulma korraldades on tähtis, 22
et ka abiellujad ennast mugavalt tunneksid. Pruut võib näiteks loomulikku kehakuju järgiva mugava kleidi valida, kui ta seda soovib. Kõige keskkonnasõbralikum on pulmakleit laenutada või lasta see ökokangastest õmmelda. • Pulmatoidud säästvaks. Loomulikult võite pakkuda vaid mahe- või kodutoitu või loobuda lihast, ent see ei saa olla kohustuseks. • Paluge säästvaid kingitusi. Hästi sobivad energiatõhusad seadmed, ökokangast voodipesu, puhkusereis kahele turismitalusse vms. Kindlasti tasub teha nimekiri asjadest, mida pulmakinkideks oodatakse, sest siis ei kingita asju topelt. • Laske mõtetel lennata. Kõige tähtsam on roheliste pulmade korraldamise juures abielluva paari avatus uutele lahendustele.
Katrin Lipp, www.bioneer.ee
7:59 17:07
TERVE ELU 2012 7. nädal
Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev
13
Valentinipäev
Teisipäev
14
19.04
Tiinapäev
Kolmapäev
15
Kaduneljapäev
Neljapäev
16
Reede
17
Laupäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
18
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30
Mõista, mis see on: “Kukub, kukub, aga maha ei kuku? ”
Pühapäev
19 23
Naiskodukaitse – leiad rohkem, kui otsid
Naiskodukaitse on 1927. aastal loodud ülemaaline naisorganisatsioon, mis annab naistele võimaluse läbi iseenda arendamise anda panus riigikaitsesse ja ühiskonna turvalisusse ning eestluse ja isamaaliste traditsioonide hoidmisse.
Naiskodukaitse õpetab oma liikmeid ootamatutes olukordades hakkama saama. Kas pole tore, kui just teie tänaval või külas elab keegi, kes teab, mida teha, kui teid on tabanud uputus, lumetorm, ulatuslik elektrikatkestus või midagi muud ettenägematut? Naiskodukaitsja teab ja aitab – see on tema missioon. Naiskodukaitses antakse liikmetele baasteadmised organsiatsioonist, esmaabist, toitlustamisest ja sõdurioskustest. Edasi saab igaüks endale ise valida eriala, millel areneda ja tegutseda. Koos käiakse kergetel matkadel ja ränkadel rännakutel, koos lastakse ja tantsitakse rahvatantsu, koos tegeletakse noorte ja heategevusega, koos toetatakse Kaitseliitu ja tehakse sporti, koos tehakse käsitööd ja tähistatakse riigile olulisi päevi, koos rassitakse kuumade katelde taga ja osaletakse õppustel – tegevus on väga mitmekesine ja pakub igaühele midagi. Lisaks võimalusele riigikaitsesse panustada leiab naiskodukaitsest parima sõpruskonna. Naiskodukaitse on avatud kõigile naistele. Siin on inimesi igas vanuses ja igalt elualalt – õpilased kõrvuti pensionäride, arstide, müüjate, projektijuhtide ja koduperenaistega. See kokku on üüratu kogemustepagas, mida ühise eesmärgi nimel ära kasutada. Naiskodukaitse on organisatsioon, mis püsib vabal tahtel ja koostegemise jõul. Nele Sarrapik, naiskodukaitsja
24
7:41 17:24
TERVE ELU 2012 8. nädal
Radokuu VEEBRUAR Esmaspäev
20
Vastlapäev
Teisipäev
21
Tuhkapäev, peetripäev
Kolmapäev
22 0.35
Neljapäev
23
Iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev, madisepäev
24
Laupäev
VEEBRUAR 1 2 3 4 5
25
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29
MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 28 29 30
Reede
Mõista, mis see on: “Ei pane magades silmi kinni? ”
Pühapäev
26 25
Geopeitus kisub kodunt välja Mida teha, kui on vaba õhtupoolik, kodused toimetused on tehtud, loodus lausa kutsub välja jalutama minema, kuid tundub, et kõikjal on juba käidud?
Siis tasub lahti võtta www.geopeitus.ee internetileht ja uurida, millised geopeitusemängu aarded asuvad kodule kõige lähemal. Tavaliselt on aarded paigaldatud tutvustamaks huvipakkuvaid looduslikke või kultuurilisi objekte. Neid otsides õpid tundma oma kodukanti uue nurga alt. Ja keegi ei keela hiljem siirduda kaugematele otsinguretkedele. Geopeituse aardeid on maailmas üle miljoni, mängijaid samuti. Infot aarete kohta jagab ka rahvusvaheline sait www.geocaching.com. Geopeitus põhineb geograafilistel koordinaatidel. Nende leidmiseks on hea kasutada GPS-vastuvõttu võimaldavat seadet, kuid saab ka ilma, tehes kodutööd maa-ameti kaardiga. Aardeks nimetatakse geopeiturite keeles kohta, mida tuleb külastada. Traditsiooniliselt tuleb sihtpunktist otsida konteinerit, milles asub aarde kirjeldus, logiraamat ja kirjutusvahend. Need on aarde kohustuslikud komponendid, mida aardest kaasa võtta ei või. Tihtipeale on aaretes ka igasugu pisiesemeid, mille väärtus pole oluline, kuid mida võid välja vahetada enda lisatavate esemete vastu. Aarded on tähistatud raskusastmetega 1–5. Esimese raskusastmega aardele pääseb ligi ka ratastooliga, viies raskusaste nõuab aga kombineeritud erivarustuse rakendamist ja pole algajaile jõukohane. Tavaliselt jäävad raskusastmed ikka 2–3 piiresse ja on piisava pingutuse korral saavutatavad ka mittesportlikule inimesele. Geopeitus pakub osalistele matkaelamusi. 26
Muidugi võib piirduda vaid linna-aaretega ja kihutada aardest aardeni mööda autoteid, kuid niiviisi jäävad paljud seiklused kogemata. Märksa enam näeb jalgsi või jalgrattaga liikudes. L@ssie, www.bioneer.ee
7:22 17:42
TERVE ELU 2012 9. nädal
Urbekuu MÄRTS Esmaspäev
27
Teisipäev
28
Palvepäev
Kolmapäev
29
Neljapäev
1
3.21
Reede
2
MÄRTS 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
3
Pühapäev
APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Laupäev
4
Mõista, mis see on: “Okkaline kui ohakas, ümmargune kui kera? ”
27
Eriolümpia jagab sooje emotsioone
Iga nelja aasta tagant, aasta enne tavaolümpiat, toimuvad natuke teistsugused olümpiamängud. Need on mängud, kus on oluline osavõtt, mitte võit. Nendel mängudel võistlevad koos nii noored kui vanad, mehed ja naised. Seal on palju kallistusi, naeru, nuttu, ühtsustunnet ning jagatud rõõmu, millest saab kõigi rõõm. Nende mängude eel annavad sportlased vande, mis kõlab järgmiselt: „Lase mul võita, aga kui ma ei võida, lase mul olla vapper seda proovides.“ See on eriolümpia, kus võistlevad vaimse puudega sportlased alates kaheksandast eluaastast. 2011. aasta suvel toimusid kolmeteistkümnendad eriolümpia rahvusvahelised suvemängud Ateenas. Mängudest võttis osa 7000 sportlast. Võisteldi 21 erineval alal ja mängude korraldamisele aitasid kaasa 25 000 vabatahtlikku. Eestit esindas 6-liikmeline delegatsioon Kammeri koolist. Mängudelt toodi ära 2 kuld- ja 2 hõbemedalit ja 1 pronksmedal. Eriolümpiast eriti ei räägita või kui sellest räägitakse, siis aetakse see tihti segamini paraolümpiaga. Paraolümpia toimub vahetult pärast tavaolümpiat ja seal võistlevad füüsilise puudega sportlased. Sarnaselt tavaolümpiale, on ka eriolümpia kavas nii suve- kui talimängud. Eriolümpia kontseptsioon sündis 1962. aastal, kui USA presidendi John F. Kennedy õde Eunice Kennedy Shriver organiseeris oma kodus esimesed sportmängud vaimse puudega noortele. Eunice uskus, et vaimse puudega inimesed on võimelised palju rohkemaks ning nad on väärt samasuguseid võimalusi ja kogemusi kui ühiskonna „tavaliikmed“. 28
Ehkki eriolümpia reeglid on tavaolümpiast väheke erinevad, sportlastele allahindlust ei tehta. Sõltuvalt puude astmest on sportlased jaotatud divisjonidesse, kus antakse võisteldes endast parim. Ja pjedestaalile tõusevad kõik. Esimesed kolm kohta saavad auhinnaks medalid ja järgmised kohad auhinnalindi. Võisteldakse ühtse eriolümpia lipu all. Eriolümpial hingavad kõik ühes rütmis. Sportlased, nende perekonnaliikmed, treenerid, kohtunikud, vabatahtlikud ja korraldusmeeskond moodustavad suure pere, kus kõigil on täita oma oluline roll ja kus kõigi olemasolu on vajalik. Eriolümpial osalemine aitab maailma vaadata väheke teistsuguse pilguga ja mõista, et üks siiras naeratus ja kallistus on rohkem väärt kui kõik kuldmedalid kokku. Terje Homutov, www.bioneer.ee
TERVE ELU 2012 10. nädal
7:03 17:58
Urbekuu MÄRTS Esmaspäev
5
Teisipäev
6
Kolmapäev
7
Naistepäev
Neljapäev
8
11.39
Reede
9
Laupäev
MÄRTS 1 2 3 4
10
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
11
Mõista, mis see on: “Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? ”
29
Kuu
Kas lauluallikas külmas põhjatuules minu rahva meelesse oma kastet ei vala? Kui siin lumises põhjas ilusas haisuga mürdike viluses kaljuorus ei või õitseda kaunisti: kas siis meie maa keel, mis kui tasane ojake, oma ilu tundmata, heinamaa läbi, sinise taeva kullases tules rahuga on jookslemas, ega toreda häälega, oma rammu tundmata, taeva müristamisega kui meri on hüüdmas; kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda; siis ma laulan sind, ööde kuningas kuu, kes sa pilvede sülesta nii kui pungasta lilleke lõbusa valge palgega üles tõused taeva all, kus tulised tähed maha on langemas sinu eest musta, pimeda udu sisse. Nõnda, inimeste vaim, oled sa udus ujumas, kui su mõte on otsimas jumalat tähtede alta! pimeda udu sisse. Kristjan Jaak Peterson
30
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks.
TERVE ELU 2012 11. nädal
6:42 18:14
Urbekuu MÄRTS Korjusepäev
Esmaspäev
12
Teisipäev
13
Emakeelepäev
Kolmapäev
14
Kaduneljapäev
Neljapäev
15
3.25
Reede
16
MÄRTS 1 2 3 4
Püha Patricku päev, käädripäev
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
17
Pühapäev
APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Laupäev
18
Mõista, mis see on: “Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? ”
31
Maailmakoristus toob riigid ühise eesmärgi nimel kokku
Eestis toimunud prügikoristusaktsioonist innustust saanud riigid on nüüd koos kutsunud ellu ambitsioonika ülemaailmse kodanikualgatuse “Maailmakoristus 2012”. Ühiskoristus koondab kokku 100 erinevat riiki ning loodab prügiprobleemi lahendamisele anda nii kohalikul kui globaalsel tasandil uue olulise tõuke. “Kui Eestis asjaga algust tegime, siis oli lihtsalt mõte siin meie metsades vedelevast sodist lahti saada ja anda sellele väikesele, kuid järjekindlale prügistajate kambale koos tuhandete eestimaalastega kindel signaal, et nad peavad selle tegevuse lõpetama,” sõnas üks koristuspäeva ellukutsujatest, Rainer Nõlvak. Korraldajatele endilegi ootamatult hakkas aga aktsiooni järel tehtud lühike video inimesi tegudele ärgitama nii lähemal kui kaugemal. Tänaseks on 50 000 eestimaalase vägiteost inspireerituna ulatuslikud koristusaktsioonid toimunud juba mitmes erinevas riigis. Koristustalgutest välja kasvanud rahvusvaheline liikumine “Teeme Ära!” (“Let’s Do It!”), on paljude eestimaalastest vabatahtlike kaasabil ette valmistamas globaalset kodanikuaktsiooni “Maailmakoristus 2012”. See on üks esimesi suuremaid ühisüritusi, mille kaudu plaanib aina kasvav vabatahtlike ja organisatsioonide võrgustik aisata kaasa maailma prügivabaks muutmisele. “Maailmakoristus 2012” leiab aset ajavahemikul 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal. Vabatahtlike eestvedamisel korraldatakse mastaapsed koristuspäevad erinevates riikides.
32
TERVE ELU 2012 12. nädal
6:22 18:31
Urbekuu MÄRTS Joosepipäev
Esmaspäev
19
Kevade algus kell 7.14
Pendlipäev
Teisipäev
20
Kolmapäev
21
Neljapäev
22 1 6.37
Reede
23
Laupäev
MÄRTS 1 2 3 4
24
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Paastumaarjapäev üleminek suveajale
APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Mees ehitab kirveta silla? ”
Pühapäev
25 33
Kasvata söödavaid maitsetaimi aknalaual või rõdul
Aiandus- ja sisutusmessidel ja samateemalistes ajakirjades on juba aastaid räägitud söödavate maitsetaimede kasvatamisest linnakorteri aknalaual või rõdukastides. Paraku eelistab suurem osa rõduomanikke endiselt kasvatada rõdukastis suvelilli. Tarvitseb vaid natukene vaeva näha ja iga rõdu või aknalaud võib muutuda lõhnavaks miniaiaks.
Maitserohelise kasvatamine toas Tubastes tingimustes on maitsetaimedele kõige sobivamaks asukohaks köögi aknalaud. Toidupoest ostetud pottidega maitsetaimed kipuvad kiiresti närbuma. Turult või aianduskeskusest saadud noored taimed peavad palju kauem vastu. Maitsetaimed sünnivad süüa juba kahe idulehe faasis! Mida nooremad on taimed, seda parema maitse nad annavad. Soovi korral võib maitsetaimi kasvatada ka seemnetest. Parim aeg esimeseks külviks on märtsis-aprillis. Aknalauale võib maitsetaimi külvata korduvalt, iga 2-3 nädala tagant. Siis on ürdid pidevalt võtta. Tubased tingimused sobivad basiilikule, koriandrile, punele, majoraanile, põõsastillile, petersellile, piparmündile ja murulaugule. Maitsetaimed vajavad oma kasvuks valgus ja niiskust. Talvel on nende jaoks enamasti liiga pime. Seetõttu aastaringne aknalaual kasvatamine ei pruugi õnnestuda. 34
Ürtide kasvatamine rõdul Rõdule võib koos ürtidega kasvama panna ka söödavaid lilli nagu mungalill, harilik kurgirohi ja sidrunmünt. Nende kauni välimusega taimede õisi ja lehti saab kasutada salatite valmistamiseks või jookide ning liharoogade kaunistamiseks. Rõdukastidesse sobivad till, petersell, basiilik, salvei, tüümian, rosmariin, münt, majoraan ja lavendel.
Lihtsaim viis olla tubane aednik, on kasvatada rohelist sibulat Selleks tuleb hankida mugulsibul ja panna see mõne nõu sisse pooleldi vette. Üsna pea on oodata roheliste sibulapealsete tärkamist. Muud polegi vaja teha. Kaaliumirikas immuunsusetõstja on omast käest iga päev võtta! Tuleb lihtsalt meeles pidada, et roheline sibul lisatakse toidutegemise lõppfaasis, sest muidu kaotab ta oma maitse ning väheneb ka toidu vitamiinide sisaldus. Kuidas hooldada Potiürte tasub kasvatada võimalikult lõunapoolse päikese käes, sest taimed igatsevad valgust. Samas võib liiga terav keskpäevane kevadpäike taimi kahjustada. Sel juhul tuleks ürdipotte kaitsta otseste päikesekiirte eest. Maitsetaimi on arukas külvata-istutada erinevatesse pottidesse sortide järgi. Nad küll taluvad hästi üksteise lähedust, kuid vajavad erinevaid kastmisrežiime. Kasta tuleks toas vähemalt päeva seisnud veega, mitte külma kraaniveega. Katrin Lipp, www.bioneer.ee 35
Tants ühe suguvõsa ümber
Minu ema ja isa tutvusid rahvatantsurühmas. Nii mina kui mu õde oleme tantsupisikuga nakatunud. Ühe oma onutütrega olen mitu aastat tantsinud samas naisrühmas. Tema tütre ja teise onutütrega olen veetnud suurema osa parimatest suvedest maakodus. Sealsamas kohtuvad igal nädalalõpul teisedki sugulased. Nii sagedase suhtlemise peale soetavad mõned suguvõsad ühisvara, mõned jõuavad tülidenigi, aga Kivinukkide suguvõsa tegi hoopis naisrahvatantsurühma.
järeltulevate põlvedega. Rühma juhendaja on TTÜ tantsuansambli Kuljus kunstilise juhi assistent Ado Lõhmus, rühma kostüümid – linased rätikleidid – valmistas Marilin Sikkal.
Kui Lilli Kivinuk käis 2010. aasta suvel välja idee luua sugulaste naisrühm ja minna sellega järgmisel suvel esimesele Eesti naiste tantsupeole, peeti seda heaks naljaks köögilaua ääres. Mõtet edasi arendades leiti, et suguvõsas oleks huvilisi küll, kes erakordsest tantsupeost osa sooviksid võtta. Ametlikult moodustati Kivinukud septembris esialgu tantsupeol osalemise plaaniga. Rühmas on kaheksa tantsijat: Anne Kivinukk, Ave Kivinukk, Elina Kivinukk, Helena Kivinukk, Liisi Kivinukk, Lilli Kivinukk, Ülle Kivinukk ja Mirjam Kaldma. Kõik naised on seotud ühe esiisa, August-Voldemar Kivinuki ja tema kolme poja
36
Sobilik nimigi oli varrukast võtta: Kivinukud viitab nii toredale suguvõsale kui ka naiste mängulisele hingeelule ning jätab ruumi ka eksimiseks, juhuks, kui tantsud päris hästi selgeks ei saa. Tänaseks on Kivinukkudel 2011. aasta naiste tantsupidu edukalt selja taga. Oleme tantsinud tantsupeol esireas, teinud oma rühmaideega tantsupeolegi reklaami, saanud tubli tantsuoskuse eest kiita ja hea idee eest imetlust eranditult kõikidelt oma tuttavatelt. Veelgi olulisem on aga idee varjust levitatav sõnum, et sugulased võiksid olla meile palju lähemal – mitte ainult meie tantsudes või folklooris või ajaloos, vaid ka meie igapäevastes juhtumistes läbi terve elu. Elina Kivinukk, kivinukud.wordpress.com
7:02 19:47
TERVE ELU 2012 13. nädal
Urbekuu MÄRTS Esmaspäev
26
Teisipäev
27
Kolmapäev
28
Neljapäev
29
Reede
30
22.41
MÄRTS 1 2 3 4
Laupäev
31
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Karjalaskepäev, palmipuudepüha
APRILL 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? ”
Pühapäev
1 37
Kuidas on parem trenni teha – üksi või koos?
Esimese eestlasena ümber Eesti jooksnud Kristjan Puusild, kes ise nimetab end elujooksjaks, soovitab endalt kõigepealt küsida, miks üldse trenni tehakse ning seejärel edasi mõelda, kas treenida üksi või teistega koos. „Teatud treeninguid on mõistlik teha koos, teatud treeninguid üksi,“ ütleb ta. Kristjan ise armastab treenimise asemel öelda hoopis harjutama, sest treenimine tundub sisaldavat suurt ja rasket pingutust, kuid ei pea seda sugugi olema. Näiteks jooksmine ei ole tema sõnul ainult sport, vaid ka võimalus oma hinge ja vaimu arendamiseks. Kristjani loodud MTÜ Elujooks ühendabki jooksusõpru, kes armastavad jooksu kaudu avastada iseend ja maailma enese ümber. „Soovides häälestuda rõõmule, positiivsusele ja emotsioonidele, on seltskonnas kahtlemata lõbusam harjutada,“ ütleb 2009. aastal 63 päeva jooksul 1000 kilomeetrit jooksnud Kristjan. Samuti soovides teha raskemat trenni, on partneriga koos see psühholoogiliselt lihtsam. Ka saab alati teiselt midagi õppida. Kuid grupp tekitab ärevust. Seega, kui inimene otsib rahu ning tahab süveneda enda sees toimuvasse ja vabaneda pingetest, siis on parem teha trenni üksi. Näiteks on Kristjan käinud talvel üksi jooksmas jäätunud Pärnu lahel, 38
aga suvel armastab ta joosta mööda vaikseid metsateid. Mõnikord on üksi treenimiseks end raske motiveerida. Samas koos treenimine justkui kohustab. Kristjani sõnul on selline suhtumine vale, kuna siis tehakse trenni lähtuvalt teistest. Tundes, et ei viitsi trenni teha, soovitab spordisõber mõelda, kas see mitte viitsimine on üldine – kas seda tuntakse ka teiste eluvaldkondade puhul. Kui nii, tuleks selle tundega tegeleda laiemalt. Ennast sundida Kristjani sõnul ei tohiks, pigem tuleks küpsus ja tahe treenimiseks ära oodata. Oma mõtteid ja tundeid võib proovida ka analüüsida nii, et sundimine muutub tahtmiseks – „pean“ asemele tekib „tahan“. Kristjani on sõnul vaja saada trennitegemisest positiivne kogemus ning siis tekib tahtmine ka edasi treenida. Agnes Männiste, www.bioneer.ee
TERVE ELU 2012 14. nädal
6:42 20:03
Mahlakuu APRILL Esmaspäev
2
Teisipäev
3
Kolmapäev
4
Suur neljapäev
Neljapäev
5
Suur reede
Reede
6
22.19
APRILL 1
Laupäev
7
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Esimene ülestõusmispüha
MAI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Õues mäena, toas veena? ”
Pühapäev
8 39
Koduõlut tehakse maitse pärast „Õllepruulimine on sotsiaalne hobi. Õlut ongi tore teha koos, kui keegi on kõrval või sõbrad tulevad külla,“ rääkis õllepruulimisega tegelev Kuppari talu peremees Ardi Kadanik, kes juhatab ka õlleteo varustuse ja materjalide e-poodi ning õllepruulijate foorumit ühendavat portaali Pruulimine.ee.
Ta ise teebki tavaliselt õlut kellegagi koos, välja arvatud siis, kui on plaan teha päeva jooksul palju õlut ja tarvis tegutseda intensiivselt. Kuid üldiselt on Ardi õlleteo kõrval ikka seda õppida soovivad inimesed või sõbrad. Paras seltskond õlletegemiseks on tema sõnul 2–3 inimest, rohkem läheb juba keeruliseks. Seejuures on naiivne arvata, et naabrimeest ei saa õlleteo juurde kutsuda, teeb muidu sama õlle. „Õlletegu on lotovõit, õlu ei tule kunagi ühesugune. Sellist tulemust nagu naabrimehel, on praktiliselt võimatu saada,“ kinnitas Kadanik, lisades, et internetist võib leida umbes 8000 õlleretsepti. Kui õllemeister on just ise retsepti või mingi oma nüansiga õlle välja töötanud, jätab ta selle enda teada, kuid üldiselt on koduõlle valmistajad Kadaniku sõnul avatud teadmisi jagama. Kuigi koduõlle tegijaid on Eestis küll ja küll, siis kogukonda, kes võiks koos käia ja huvilist liikumist arendada, Kadaniku sõnul veel tekkinud ei ole. Mõte kodupruulijate MTÜ luua aga on olemas. Kadanik kinnitab, et koduõlle tegijad on positiivsed inimesed ja alkoholiprobleeme pole neil küll kellelgi – koduõlut tehakse maitse pärast. „Ei maksa arvata, et me tegeleme alkoholismi propageerimisega, see on ajast ja arust lähenemine. Koduõlle tegemine on pigem elustiil,“ ütles ta. Kel isu iga hinna eest ninatäis kätte saada, tema sõnul koduõlut pruulima ei hakka, sest kui arvestada materjalile juurde ka töökulu, tuleb koduõlu poe omast kallim. Pealegi ei tehta koduõlut tingimata suurtes kogustes ja kanget. Küll aga muutub kodune õllepruulimine Kadaniku sõnul järjest populaarsemaks, sest saavutatud kvaliteet jahmatab. Kodus on võimalik teha väga kvaliteetset õlut. Sellele lisandub kunstipool ehk katsetades otsitakse uusi maitseid. Agnes Männiste, www.bioneer.ee
40
TERVE ELU 2012 15. nädal
6:21 20:19
Mahlakuu APRILL Teine Esmaspäev ülestõusmispüha
9
Kolmas ülestõusmispüha
Teisipäev
10
Kolmapäev
11
Neljapäev
12
Reede
13
13.50
APRILL 1
Künnipäev
Pühapäev
15
MAI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
14
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Jookseb ööd ja päevad, ära ei väsi iialgi? ”
41
Lõbus mäng – anagrammide koostamine
Anagrammide koostamine on väga vana tegevus, mis pärineb ajast, kui inimkond võttis kasutusele tähestiku. See oli ka esmane šifreerimise võte, kus mingi tekst esitati segaminiaetud tähtede kujul.
Kui kipub igavaks minema, võid välja otsida paberilehe ja pliiatsi või liikuva aabitsa ning hakata koostama anagramme. Anagrammide tegemiseks sobib ükskõik missugune sõna või lause. Anagrammi koostamine on lihtne tegevus, mis eeldab tähtede järjekorra muutmist, näiteks: „anagramm“ või „magad arm“. Tähtede ümberpaigutamise teel saab sõnale justkui uue tähenduse leida. Inimeste nimede puhul arvavad paljud, et neis peitub inimese saatus. Ka seda varjatud tähendust võib otsida anagrammide teel. Paigutades nimes tähti ümber, saab mingi uue omaduse, mis võib vabalt iseloomustada inimest. Näiteks anagrammides „Madonna Louise Ciccione“ saame „One cool dance musician“. Tõsiselt võtta neid lahendusi siiski ei tasu – see on mäng. Võid võtta oma paarilise nime ja liita temaga enda nime. Tulemus on teile mõlemaile huvitav ja niimoodi saad oma kaaslase kohta ka midagi uut ja huvitavat teada. Anagramme võib koostada ka suuremas seltskonnas ja sellisel juhul jätkub lõbu kauemaks. Anagrammimine on loov tegevus, mis väljendab mängijate isikupära. Kui ise ei viitsi tähti sõnades ümber tõsta, võib kasutada ka internetis pakutavaid anagrammimootoreid: wordsmith.org/anagram/. Anagrammide eest võib saada ka auhindu, selleks peab küll oskama inglise keelt: www.anagrammy.com/. L@ssie, www.bioneer.ee
42
TERVE ELU 2012 16. nädal
6:02 20:36
Mahlakuu APRILL Esmaspäev
16
Teisipäev
17
Kolmapäev
18
Kaduneljapäev
Neljapäev
19
Reede
20
Laupäev
APRILL 1
21
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
10.18
Pühapäev
22
MAI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa? ”
43
Hästi jutustatud lood ühendavad Kui soovid eneses peituva geeniusega igapäevaselt kontaktis olla, suhtle inimestega. Kui sul on tarvis teisi veenda, unusta Powerpointi slaidid ja jutusta üks hea lugu!
Inimestele lähevad lood korda, sest need puudutavad emotsionaalselt. Mõtle näiteks heategevusüritusele, kus räägiti inimestest, kelle elu on annetused reaalselt muutnud ja kuivõrd sütitav ning südantsoojendav see oli. Seega, kui soovid fakte edastada ja kõnetada kuulajaskonda ratsionaalselt, vali slaidid. Kui soovid aga saalisistujatega inimlikku kontakti luua, jutusta haarav lugu. Lugudes on peitus suur jõud – me võime jutustades teisi informeerida, harida ja lõbustada. Lugude jutustamine on üks võtmeid, mis võib kutsuda esile soovitud muutuse kuulajaskonna maailmavaates. Lood suudavad inimesi ühendada! Kui jutustad lugu, püüa kõlada spontaanselt. Kedagi ei huvita jutt, mida oled justkui sada korda juba leierdanud. Sellepärast pole kasu lugude sõna-sõnalt meeldejätmisest. Salvesta oma ajurakkudesse peamised märksõnad ja tähtsamad fraasid ning ülejäänu osas usalda hetke. Eva Ladva, www.bioneer.ee
44
TERVE ELU 2012 17. nädal
5:43 20:52
Mahlakuu APRILL Jüripäev
Esmaspäev
23
Teisipäev
24
Markuse- ehk ussikuningapäev
Tuuleristipäev
Kolmapäev
25
Neljapäev
26
Reede
27
APRILL 1
Laupäev
28
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Pühapäev
29
MAI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
12.57
Mõista, mis see on: “Missugune tera ei idane? ”
45
10 rohelise töökoha nippi
1. Eelistage kaugtööd. Kaugtöö vähendab transpordile kuluvat aega ja raha. 2. Eelistage ühiskondlikku transporti. Kui kontoris viibimine on ainuvõimalik lahendus, siis kasutage sinna jõudmiseks ühiskondlikku transporti või jalgratast. 3. Printige vaid hädavajalikke dokumente. Kui printimine on möödapääsmatu, siis printige paberi mõlemale poolele. 4. Sorteerige prügi ka kontoris. Näiteks raisku mineva paberi hulgast saab tegelikult aru alles siis, kui olete hakanud paberit muust sodist eraldi koguma. 5. Lülitage elektroonikaseadmed õhtul välja. Kuigi tänapäevased arvutid ja printerid on muudetud energiasäästlikumaks, ei tähenda see seda, et masinad ei kulutaks ooteseisundis elektrit. 6. Kütke kontorit mõistlikult. Kui teie kontor on nii soe, et te peate pidevalt akent lahti hoidma, siis tasub kütet lihtsalt vähemaks keerata. 7. Ostke kontorisse taaskasutatud paberit. Nii jätate puud kasvama. 8. Pühkige valgustid puhtaks. Puhtam valgusti annab rohkem valgust ja te peate vähem lampe korraga sisse lülitama. 9. Vahetage pastakate südamikke. Kui pastakas lõpetab töötamise, siis ärge ostke uut pastakat, vaid vahetage lihtsalt südamik välja. 10. Kasutage infotehnoloogia lahendusi. Selleks, et kohtuda põgusalt kolleegiga teisest linnast, ei pea autoga sõitma. Suhelge vahelduseks hoopis Skype´i, MSN-i või mõne muu suhtlustarkvara vahendusel. www.bioneer.ee
46
TERVE ELU 2012 18. nädal
5:24 21:09
Lehekuu MAI Esmaspäev
30
Kevadpüha
Teisipäev
1
Kolmapäev
2
Linnuristipäev
Neljapäev
3
Reede
4
Laupäev
MAI 1 2 3 4 5 6
5
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
6
JUUNI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
6.35
Mõista, mis see on: “Keha ümar, sada silma peas? ”
47
Et elu oleks harmooniline sünnist alates
Ökobeebi klastri idee on koondada imikute ja väikelaste ning nende vanemate harmoonilist arengut propageerivad ettevõtted, ühingud, riiklikud asutused ja üksikisikud. MTÜ Ökobeebi sai loodud kolme tegusa naise Reet Posti, Aili Vaga ja Piret Laasiku eestvedamisel 2010. aasta sügisel. „Harmooniline elu alates sünnist“ ongi meie klastri suurim eesmärk ning loosung. Sellega tahame näidata, et lapse harmooniline kasvatamine ei hõlma ainult tasakaalustatud toitumist või marlimähkmeid. Sellega kaasneb väga palju erinevaid nüansse, mis on kõik võrdselt olulised. Meie soov on jagada terviklikku infot rasedatele ning noortele vanematele, mis on kõik kättesaadav ühest kohast. Loodame tuua klastri kaudu nendeni ka reaalsed teenuste ja toodete pakkujad. MTÜ Ökobeebi lähimad eesmärgid on luua hästitoimiv koostöövõrgustik ning kodulehekülg (www.eluois.ee). Usume, et ökoloogiline mõtteviis on kindlasti jätkusuutlik ja pikemas perspektiivis ainuvõimalik. Järjest rohkem inimesi saab sellest ka aru. Olgu siis tegemist trendiga või mitte, kahtlemata on see tervisele ja keskkonnale parim viis elamiseks. Arvame, et kui kord on juba ökoks ära mindud, kasvõi trendi pärast, siis tagasitee tundub võimatu. Helen Orav, www.bioneer.ee
48
TERVE ELU 2012 19. nädal
5:07 21:25
Lehekuu MAI Esmaspäev
7
Teisipäev
8
Euroopa päev, nigulapäev
Leheristipäev
Kolmapäev
9
Neljapäev
10
Reede
11
Laupäev
MAI 1 2 3 4 5 6
12
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Emadepäev
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Pühapäev
13
JUUNI 1 2 3
0.47
Mõista, mis see on: “Väike lehmake, magus piimake? ”
49
Konkurendid koostööle! Eesti on väike riik, mis raskendab kõikvõimalike nišiettevõtmiste elluviimist. Kuid võib juhtuda, et selle sama väikese niši on avastanud veel keegi ja siis tuleb teha valik, kas asuda konkurendiga sõtta või hakata hoopis koostööd tegema.
Kolm ökoettevõtet – Villapai, Linalaps ja Roheline Vihmavari leidsid, et parim tee on koostöö. Kuigi kõik kolm müüvad ja toodavad lastekaupu, siis leiti, et koos suudetakse rohkem kui eraldi. Algselt tegutsesid Villapai ja Linalaps ühes majas, kuid õige pea leiti, et veel tõhusam on jagada ühist kauplust samas kohas. Hirmust, et kaks firmat müüvat samu asju ning see lahjendab mõlema klientuuri, saadi kähku üle. Tuli mõistmine, et tegelikult on ettevõtetel haruldane võimalus tänu ühistele jõududele hoida poodi rohkem lahti, teha ristturundust ning pakkuda kaupluse külastajale laiemat valikut ühest ja samast kohast. Aastase eduka koostöö järel võtsid kaks konkurenti kampa ka kolmanda - Roheline Vihmavari, kellele ühisesse kauplusesse ruum tehti. Kolme ettevõtte plaan on kasutada ära kõigi tugevusi ja teadmisi ning rakendada neid kõigi kolme heaks. Koostööna on sündinud mitmeid põnevaid ettevõtmisi nagu ökopäevad ja ökonurgad. Võiks küsida, kas ettevõtjad on ka midagi kaotanud tänu koostööle. Ei ole. Pigem on tekkinud ühine sünergia, ideed ja liikumine.
Iti Pällin, Villapai OÜ
50
TERVE ELU 2012 20. nädal
4:50 21:41
Lehekuu MAI Esmaspäev
14
Teisipäev
15
Kolmapäev
16
Taevaminemispüha, kaduneljapäev
Eerikupäev
Neljapäev
17
Reede
18
Laupäev
MAI 1 2 3 4 5 6
19
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
20
JUUNI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Ise jäme, lühike, tee tal pikk ja peenike? ”
51
Kirbuturud aitavad suhelda ja keskkonda hoida
Kui tahad saada osavaks kirbuturuliseks, pead tundma selle müügivormi mõningaid saladusi. Näiteks, kas teadsid, et hea müügikoha nimel tuleb vilunud turukaupleja varem kohale. Kehtib reegel, kes hiljaks jääb, see heast kohast ilma jääb! Kirbuturulise elustiil on lihtne. Enne üritust tegeleb ta turul müüdavate esemete valmistamise või kodu kraamimisega. Turupäev on suur vabanemise päev. Müügiks pakutavad asjad on enamasti mõõdult väikesed. Sellised, mida annab kas tasku või kotti panna, sest kirbuturule tulnud inimesed ei tea pahatihti isegi, mida nad otsivad. Ostud tehakse emotsionaalselt või siis ebamäärase vajaduse alusel. Näiteks, kui on vaja isale kingiks ajaloolist raamatut, siis õige müüja selle kingituse isale ka leiab. Võib-olla selgub suhtlemise jooksul, et raamatust paremini passib hoopiski tellitav murtivõti. Paljud turul toimuvad vahetused saavad teoks müüjate endi vahel – mulle meeldub sinu tass, vahetan selle purgi mee vastu. Vahetuskauba hind sõltub tehtud kokkulepetest. Tihtipeale uuritakse, mida turule tuua sobib. Vanad raamatud, üleliigsed tööriistad, laste asjad, käsitöötarbed, tarbeesemed möödunud aastakümnetest, nipsasjakesed, mis reisidelt tasku kogunenud - kõik see ja enamgi veel sobib ootama ostjat. Kirbuturul ei ole kindlaid hindu. Ostjatele tuleb jätta võimalus tingida. Kirbuturgu peavad tänuväärseks kõikvõimalikud kollektsionäärid ja antiikesemete kokkuostjad, sest mitte kõik turule tulijad pole kursis, kui palju võiks maksta näiteks 1910. aastast pärinev hõbedast taskukell või mõni muu sahtli põhjast leitud aare. Turg on koht enese näitamiseks ja positiivselt välja elamiseks. Turg on alati olnud ja jääb ka edaspidi suhtlemise paigaks! L@ssie, www.bioneer.ee 52
TERVE ELU 2012 21. nädal
4:36 21:55
Lehekuu MAI Esmaspäev
21
2.47
Teisipäev
22
Kolmapäev
23
Neljapäev
24
Urbanipäev
Reede
25
Laupäev
MAI 1 2 3 4 5 6
26
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Esimene nelipüha
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Pühapäev
27
JUUNI 1 2 3
Mõista, mis see on: “Kargab tuhat korda kõrgemale, kui ise on? ”
53
Söö kohalikku toitu
Tänapäeval rändab toit järjest kaugemale, reisides teinekord sadade või koguni tuhandete kilomeetrite kaugusele kohast, kus see toodeti. Sellise kaugelt toodud toidu söömine saastab atmosfääri pikkade transpordikilomeetrite jooksul toodetud heitgaasidega atmosfääri ning ummistab toitu vedavate veoautodega maanteid.
Enamasti mõeldakse kohaliku toidu all teatud geograafilises piirkonnas, tarbimiskohast umbes 50–150 km raadiuses toodetud toitu. Arvestades Eesti väiksust, võib piire lõdvemalt võttes ka kogu Eestis toodetud toitu kohalikuks pidada. Kohalikku toitu iseloomustab tavaliselt ka see, et see ei ole anonüümne, sest tarbijatele antakse infot, kes on tootja ja kus ta paikneb.
Kuidas kohalikku tootjat toetada? • Osta kohalikelt tootjatelt. • Külasta kohalikke turgusid. • Võimalusel osta hooajalist kaupa. • Kasvata toitu ise. Harrastada ka potipõllundust. • Külasta kohvikuid ja restorane, mis pakuvad kodumaist toodangut. • Tee ise hoidiseid. Nii saad kohalikku kraami nautida ka talvel. • Anna kaubanduskettidele teada, et ootad kodumaist kraami.
Katrin Lipp, www.bioneer.ee
54
TERVE ELU 2012 22. nädal
4:24 22:08
Lehekuu MAI Teine nelipüha
Esmaspäev
28
23.16
Kolmas nelipüha
Teisipäev
29
Kolmapäev
30
Neljapäev
31
Lastekaitsepäev
Reede
1
Laupäev
MAI 1 2 3 4 5 6
2
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
3
JUUNI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? ”
55
Mäletan lapsepõlvest, et suviti maal viljapõldude vahel ekseldes sattus mu pihku mõni üksik rukkilill. Väreles teine pikkade jäikade rukkikõrte vahel ja sirutas end päikese poole. Minu lapsekäsi haaras hoolikalt rukkilille sitke varre ning põimis koos teiste põllulilledega ilusaks kimbuks. Ma ei mäleta, et oleksin tol ajal neid sinavaid õisi kunagi näinud suure jõulise kolooniana – ikka nukralt ja üksikuna. Justkui nad oleksid rukkipõllule pagendusse saadetud... Sellele mõeldes on rukkilill meie rahvuslikuks lilleks vägagi sobilik! Tänaseks on rukkilill jõudnud põllult aeda ilutaimeks, varieerudes erinevates toonides heleroosast tumesiniseni. Aga me leiame teda ka tikituna pluusivärvlil, trükituna kohvitassil, kootuna käpikus, vormituna ehtes, sätituna vitraažil, tuletatuna arhitektuuris, graveerituna hauaplaadil...
Rukkilill
Teadmisi rukkilille kohta: • Rukkilillel on mitmeid rahvalikke nimetusi: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill. • Eesti rahvuslill alates 1968. aastast. • Rukkilill on tegelikuilt tulnukliik. Meil esineb teda arvatavalt alates 17. – 18. sajandist. • Looduslikku levikut ning arvukust pärsib herbitsiidide ulatuslik kasutamine intensiivpõllunduses. • Üks taim annab aastas üle 5000 seemne. Nende levikule aitavad kaasa viljapõllu õled (transportimisel ühest kohast teise), erinevad loomad ning vesi. • Rukkilill on hea meetaim. Tolmendavad putukad (peamiselt mesilased) saavad taime õitest rohkesti nektarit. • Rukkilill on tuntud ka ravimtaimena – tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Rutt Sööt, maastikuarhitekt
56
TERVE ELU 2012 23. nädal
4:14 22:19
Pärnakuu JUUNI Eesti lipu päev
Esmaspäev
4
14.12
Teisipäev
5
Kolmapäev
6
Neljapäev
7
Reede
8
JUUNI 1 2 3
Laupäev
9
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Pühapäev
JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
10
Mõista, mis see on: “Mees kannab maja? ”
57
Mis aitab tekitada organisatsioonis meie-tunnet? Kaja Sepp, AS EMT avalike suhete juht
Riina Varts, Eesti Energia AS personalidirektor
Traditsioonilistest üritustest, nagu jõulupidu ja suvepäevad, võib anda isegi suurema efekti see, kui firma toetab töötajate omaalgatusi. Hea näide on juba 11. korda toimuv EMT teatrifestival, mis sündis töötajate isetegevusrõõmust ning toimus osalejate ja publiku omafinantseerimisel. Kuna aga festivaliga sai haaratud üha enam töötajaid, pani ka ettevõte selle korraldamisele oma õla alla.
Meie-tunnet on organisatsioonis võimalik tekitada peamiselt kahel moel: ühisürituste ja igapäevase juhtimise kaudu. Aeg-ajalt on töötajatega vaja tulla kokku ka mitteformaalseks koosolemiseks, olgu siis jõuluüritusel, organisatsiooni sünnipäeval või suvepäevadel. Seda saab teha nii organisatsiooniüleselt kui ka väikeste meeskondade kaupa. Ideid ürituste sisu ülesehitamiseks on võimalik palju leida ja nende genereerimisse tasub alati ka töötajaid kaasata.
Me ei räägi müstilistest summadest, küsimus on pigem selliste ürituste märkamises ja toetada tahtmises. Teatrifestivali raames on lavastatud nii komöödiaid kui draamasid, mis kõik on töötajate omalooming. Sõnalavastuste kõrval on laval olnud isegi muusikal „Armastus 4G vastu“ ning telekommunikatsiooniteemadele kohandatud ballett „Luikede järv“. Nii palju naerda kui teatrifestivalil ei saa kindlasti kusagil mujal ja loodan väga, et see traditsioon aja jooksul ei vaibu. 2010. aastal etendus EMT teatrifestivalil muusikal „Armastus 4G vastu“.
58
Lisaks sellele saavad juhid oma inimestes meietunnet tekitada igapäevase juhtimise kaudu, nõupidamistel ja töistel aruteludel, ka üksühele suheldes ja töötaja käekäigu vastu huvi tundes, neid toetades, nende jaoks olemas olles, neid tunnustades ja tagasisidet andes ning väikesi töövõite tähistades. See võimalus jääb sageli kasutamata, aga just sel on töötaja jaoks suurem kaal.
TERVE ELU 2012 24. nädal
4:09 22:28
Pärnakuu JUUNI
Esmaspäev
11
13.41
Teisipäev
12
Kolmapäev
13
Leinapäev, kaduneljapäev
Viidipäev
Neljapäev
14
Reede
15
JUUNI 1 2 3
Laupäev
16
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Pühapäev
JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
17
Mõista, mis see on: “Kõrvetab, aga ei pane põlema? ”
59
Kiigelaulud
Lähme kiike katsumaie, kas see kiike kannab meida, kas see kannab kahta noorta, nelja neiu riide’eida, viie venna vammuksida, kuue venna kudruksida! Kui see kiik ei kanna meida too tuli, põleta kiike, too kerves, raiu kiike!
Tulge kiikuma, külatüdrukud! Kes ei tule, ega mina palu: saagu teie koju kolletama, aia ääre hallitama, seina ääre seenetama! Saagu teie mardini magama, ristipäini ringutama, argipäini haigutama!
412. KIIGE KATSUMINE. 929 Kuusalu. H II 34, 454/5 (29). 1892.
KES EI TULE KIIGELE, KOLLETAGU KODUS. Risti. H I 4, 165 (11). 1875.
Millegipärast on kiik nii sügaval maarahva mentaliteedis, et kui tänapäeval külaplatse rajatakse, siis üks esimesi asju, mis sinna ehitatakse on külakiik. Et ühel õigel külal peab olema oma kiik! Ja kui Eestis ringi sõita, siis on väga hõlbus leida üles külaplatse – kus aga näed kiike, seal on ka külaplats. Täna sümboliseerib külakiik aktiivset küla. Mis sest, et noori külades enam palju ei ole, kes külaplatsil koos käiks ja kiiguks, on kiige olemasolu nagu lootus, panus tulevikku – et küll need noored ka maale tagasi tulevad. Kai Krabo-Kruusimaa 60
TERVE ELU 2012 25. nädal
4:07 22:32
Pärnakuu JUUNI
Esmaspäev
18
Teisipäev
19
18.02
Kolmapäev
20
Suve algus kell 2.09
Neljapäev
21
Reede
22
Võidupüha, jaanilaupäev
JUUNI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Jaanipäev
JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
23
Pühapäev
24
Mõista, mis see on: “Roog on, aga süüa ei kõlba? ”
61
Pista kiiks moosi sisse
Klassikalisi moose leiab poodidest riiulite kaupa, ise keetes on neid võimalik aga väikeste nüansside abil palju põnevamaks muuta. Hoopis erilisema moosi saab siis, kui pista moosipurki huvitav kooslus, näiteks õun, ingver ja sidrun, ploom ja mango, jõhvikad ja kreeka pähklid jne. Mõnusa maigu annavad moosile ka sellesse lisatud vürtsid või ürdid, näiteks kaneel, piparmünt jt. Üldtõed: • Kilo puuviljade või marjade kohta on paras moosi lisada pool kilo suhkrut. Kas kasutada tavalist või moosisuhkrut, on maitse asi. Viimast kulub veidi vähem ning see muudab vedelamad moosid paksemaks, kuna sisaldab puuviljapektiini, kuid ka säilitusainet. • Kaua moosi keeta? Oleneb viljadest või marjadest, mõned tahavad keeda kauem ja mõned vähem aega. Üldiselt keedetakse moosi seni, kuni vahtu enam ei teki ehk 20-30 minutit. • Moos tuleb panna korralikult steriliseeritud purkidesse. Näiteks võid panna pestud purgid moosi keetmise ajaks ahju 110 kraadi juurde kuumenema ning kaaned keevasse vette. • Moosid võib jätta tükiliseks või saumikseriga ära püreestada, kuidas rohkem maitseb.
Piparmündine õunamoos 1 kg õunatükke, 1–2 suurt peotäit hakitud piparmünti, 500 g suhkrut, veidi vett Kaneeline pirnimoos 1 kg pirnitükke, 500 g suhkrut, 2–3 kaneelikoort (võta valmis moosist välja), veidi vett Kaneel sobib hästi ka õunamoosi sisse, samuti võid keeta neid moose piparkoogimaitseainega.
62
Õuna-astelpaju moos 400 g astelpajumarju, 600 g õunatükke, 500 g suhkrut, veidi vett Õuna-ingveri-sidruni moos 1 kg õunatükke, 1 sidruni mahl, 2–3 spl riivitud ingverit, 500 g suhkrut, veidi vett Suvikõrvitsa-sidruni marmelaad 1 kg suvikõrvitsatükke (koos koorega), 4 sidruni mahl, 500 g suhkrut, veidi vett
Rabarberi-maasika-ingveri moos 800 g maasika- ja 700 g rabarberitükke, 100 g riivitud ingverit, 700 g suhkrut, 200 ml vett Ploomi-rummikeedis 1 kg ploome, 1 sidruni mahl, 500 g suhkrut, 0,5 dl heledat rummi Ploomimoosi sobib hästi ka vanillimaitse.
Mustikamoos apelsiniga 1 kg mustikaid, 500 g suhkrut, 2 apelsini (koos koorega) Mustikamoos maitseb hästi ka kaneeliga. Kaneeline mustsõstramoos 1 kg mustsõstraid, 500 g suhkrut, 2–3 kaneelikoort, veidi vett Proovi veel: • Ploomimoosi rosinate ja pähklitega, ploomi-õunamoosi piparmündi või kaneeliga. • Õunamoosi pihlakatega, kardemoniga, tüümianiga või rosinate, ingveri ja kaneeliga. • Pirnimoosi sidruni ja vanilliga või sidruni ja rosmariiniga või ainult rosmariiniga. • Maasikamoosi basiilikuga, sidruniga, lavendliõitega või rabarberi ja vanilliga. • Tikrimoosi vanilliga, sidruniga, rosmariiniga või kaneeli ja nelgiga. • Suvikõrvitsa- või kõrvitsamoosi tikritega, rabarberiga, sidruni ja ingveriga, jõhvikate või pihlakatega, ebaküdooniaga, vanilliga, arooniatega, astelpajuga, õunte ja ingveriga. Agnes Männiste, www.bioneer.ee 63
Põhumaja kerkis talgute korras
2010. aasta augusti keskpaigas istusid veerandsada talgulist Harjumaal Kurglas põhupakkide otsas ja ootasid juhiseid töödega alustamiseks – Heiko ja Erin Vainsalu alustasid oma kodu ehitamist. Pool aastat hiljem, pärast seitset talgut, kolisid Heiko ja Erin koos lastega majja sisse. naaugu kinni. Samas, mida rohkem käsi, seda ladusamalt töö läheb, teab Heiko.
„Põhumaju ehitataksegi peaasjalikult talgute korras, ei teagi, miks,“ räägib Heiko. Küll teab ta, et põhupakkide mudimiseks, õigesse kohta sättimiseks ja pingutamiseks ei pea olema ehitaja. Sellega saab väikese koolituse järel hakkama igaüks ning ehitaja võib samal ajal keerulisemaid asju teha. Heiko sõnul on parim, õigupoolest ainuvõimalik aeg talguteks suvi, sest kui kätte jõuab sügis ja lapsed lähevad kooli, on inimesed hõivatud juba talvisemate ja tubasemate toimetustega. Kuid suvelgi tasub talgutest piisavalt pikalt – vähemalt kuu aega – ette teatada. Maja vundamendi ja karkassi valmistas professionaalne ehitaja, Heiko ja Erin otsisid inimesed põhu- ja krohvimistöödeks. Põhutöid tehti kahel ja krohvimistöid viiel nädalavahetusel ning siis, kui majas juba sees elati, aasta pärast ehitamisega alustamist, korraldati veel ühed krohvimistalgud. Põhutöödel osales kahel nädalavahetusel kokku umbes 60 inimest. Heiko ja Erin levitasid talgusõnumit sõprade seas ja põhuehitajate veebilehel Savikodu.ee. Nii leiduski talguliste seas sõprade kõrval üsna palju neid, kes olid lihtsalt kuulnud, et Kurglas läheb põhuehituseks ja tulid huvist endale sarnane maja ehitada, asja uudistama. 25–30 inimest on Heiko sõnul ka paras talguliste arv, sest suuremat hulka ei jaksa enam juhendada ja siis võib juhtuda, et inimesed lähevad liiga usinaks ning ehitavad mõne akna või korst64
Talgulisi juhendas ja neile rääkis teooriat põhuehituse meister Knut Klais. Tema õpetussõnade järgi sai talgulistel töö juba teiseks päevaks korralikult selgeks ning seltskond sulas mõnusalt kokku. Heiko ja Erin pakkusid talgulistele huvitava kogemuse kõrval ka maitsvat kehakinnitust, näiteks isetehtud müslit, leiba ja jäätist. „Mingit präänikut peab ikka pakkuma, mida mujalt ei saa,“ ütleb Heiko. Samas ei tuldud tema sõnul talgutele tingimata midagi saama. „Muidu viigipükstega ja lipsudega inimesed said välja töörutiinist ja linnas elavad inimesed korterist. Nende jaoks olid talgud füüsiline puhkus,“ usub ta. Pealegi oli talgulistel ju ka huvitav saada asjatundjalt vastuseid küsimustele, kas hiired seinte vahelt põhku ära ei söö või kas põhumaja mitte liiga tuleohtlik pole. Suuremaid töid Heiko ja Erini kodus enam vaja teha pole, seega talguid nad rohkem ei korralda. Nüüd tuleb hakata endal talgutel käima. „Põhuehitajatel on nii, et kui kutsud talgutele, pead pärast ise vastu minema. Knut käib juba pea kümme aastat,“ naerab ta põhuehituse meistrile viidates. Heiko leiab, et eestlased ei julge abi paluda või ei luba seda teha nende uhkus. „Eestlane on nii tagasihoidlik ja eneseteadlik. Kõik on oma töödega hädas aga tulge kapist välja ja kutsuge abi,“ kõlab tema soovitus, sest üksteiselt abi küsides ja seda ka vastu pakkudes saab tehtud palju enam. Agnes Männiste, www.bioneer.ee
TERVE ELU 2012 26. nädal
4:08 22:33
Pärnakuu JUUNI
Esmaspäev
25
Teisipäev
26
Seitsmemagajapäev
Kolmapäev
27
6.30
Neljapäev
28
Peeterpaulipäev
Reede
29
Laupäev
JUUNI 1 2 3
30
4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Pühapäev
JUULI 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
1
Mõista, mis see on: “Missugused jalad ei kõnni? ”
65
7 nippi keskkonnahoidlikuks piknikuks
• Valige piknikupaik, kuhu pääsete jalgsi või rattaga. Kui tahate korraldada pikniku kindlasti kodust kaugemal, siis tehke mõni tore paraja pikkusega rongi- või bussireis. Andke autole ka vaba päev. • Valmistage piknikuroad ise. Nii säästate raha, tagate toidu ning joogi sobiva maitse ja koostise. • Valige piknikukorvi toiduained ja joogid, mis ei rikne kiiresti. Suvine kehakinnitus võib koosneda väga lihtsatest valikutest.
• Võtke kaasa vaid nii palju toidukraami, kui jõuate ära tarbida. Te ei taha ju hakata toitu hiljem minema viskama. • Eelistage suupistevalikus mahedalt kasvatatud juur- ja puuvilju. Veel parem, kui säästate ka transpordikilomeetreid ja valite kohaliku toodangu. • Kasutage toidu ja joogi pakendamiseks ning söömiseks korduvkasutatavaid nõusid. Nii säästate ennast tekkivast prahiprobleemist, hoiate kokku raha ja sööte mugavamalt. • Koristage piknikuplats enda järel ära! www.bioneer.ee
66
TERVE ELU 2012 27. nädal
4:14 22.30
Heinakuu JUULI Heinamaarjapäev
Esmaspäev
2
Teisipäev
3
21.52
Kolmapäev
4
Neljapäev
5
Reede
6
JUULI 1
Laupäev
7
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
8
AUGUST 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Vihma kardab, külma ei karda? ”
67
Abi küsimine õpetab sind
Kui sul on midagi olulist vaja korda saata, kutsu appi andekad inimesed. Esmalt aga õpi, kuidas neilt jah-sõna saada... Üks suurepärane viis oma loovuse timmimiseks on teha koostööd teiste talentidega. Jah, neile võib koostöö eest raha maksta, ent sageli ei vaimusta tõeliselt andekaid inimesi mitte teenitud eurod, vaid põnevad projektid ja see, mida nad ise protsessi käigus juurde võivad õppida. Loomulikult leidub inimesi, kes on sinu “liigast” väljaspool, kuid tegelikult ei ole ühtegi takistust, miks koosloomine mõne tuntud talendiga ei võiks pakkuda arenguvõimalust teile mõlemale. Pea meeles, et ka kuulsad isikud on kõigest loovate ideedega inimesed nagu sinagi.
68
Tõeline kunst peitub aga õigesti küsimises. Kuulsustele üldjuhul ei meeldi, kui oled välja nuuskinud nende eratelefoni või e-postiaadressi. Kui püüad kontakti saada inimesega, kes on juba märkimisväärse edu saavutanud, on mõistlik teha seda ametlikke kanaleid pidi. Ole alati valmis vastama küsimusele: “Mida mina sellest saan?” Tõenäoliselt küsib edukas inimene sinult esmalt just seda. Pea meeles, et kui sina ei suuda näha väärtuslikku kogemust mõlema osapoole jaoks, ei suuda seda ka teine. Kui aga suudad, siis – palju õnne! Tõenäoliselt oled võitnud enda poolele talendika koostööpartneri ja potentsiaalse sõbra. Eva Ladva, www.bioneer.ee
TERVE ELU 2012 28. nädal
4:23 22.23
Heinakuu JUULI
Esmaspäev
9
Seitsmevennapäev
Teisipäev
10
Kolmapäev
11
4.48
Kaduneljapäev
Neljapäev
12
Mareta- ehk karusepäev
13
Laupäev
JUULI 1
14
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
15
AUGUST 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Reede
Mõista, mis see on: “Üks uks, viis tuba? ”
69
Kogukonda sulandumine sõltub iseendast
Endine tallinlanna Kadri Kangro tegi 2011. aasta kevadel oma elus suure kannapöörde ning otsustas avaramast ja tervemast ruumist unistades kolida Eestimaa teise otsa – Rõugesse.
Linnaeluga jättis Kangrote pere hüvasti päeva pealt, ei mingit vaikset maale „imbumist“ ja sealse eluga harjutamist. Olles enne kolimist koos perega mõelnud järele, mida ja miks nad täpselt ihkavad, ei tunnetanud Kadri kahe elukeskkonna vahel valusat vastandumist, vaid hoopis kohale jõudmist. Päris võõrasse kohta ta siiski ei kolinud – Rõuges ootasid ees sugulased ning nende abiga on Kadri uues elukohas kontakte loonud. „Ma ei taju suurt erinevust sotsiaalses elus, ega ole ka nukker, et kohalikke veel eriti ei tunne. Küll jõuab,“ ütleb ta, kuid lisab, et Rõuge on väga tegus kant, kus mitmeid ettevõtmisi, ole aga aktiivne ja löö kaasa. Suuresti sõltuvadki uude kogukonda sulandumise kergus ja kiirus tema sõnul iseendast, oma soovist ja aktiivsusest. „Kui oled rohkem omaette,
ei teki kontakte. Mõni ei soovigi seda. Kui tahad rohkem suhelda, pead olema ise avatud. Kui oled tegus ja ettevõtlik, võetakse sind vastu,“ räägib Kadri. Ühe erinevuse oskab Kadri aga Tallinna ja Rõuge vahel küll välja tuua. Kui Tallinnas toimub midagi kogukondlikku, tehakse sellest sündmus. Rõuges on see aga nii tavaline. Näiteks vaimustusid Kadri pealinnasõbrad Rõuges toimivast iseteenindusega kartuliturust, kus kivimüüri ääres reas olevatest kastidest võib kartuleid võtta ning tasu saab jätta kõrvalolevasse karbikesse. Veel kiidab Kadri personaalteenindust kohalikus kaupluses, kus poepidaja on alati valmis kliendile mõnda soovitud toodet tellima. Küla pealt purgiga piima toomine või aiakraami jagamine on maal samuti tavalised. Agnes Männiste, www.bioneer.ee
70
TERVE ELU 2012 29. nädal
4:34 22:13
Heinakuu JUULI
Esmaspäev
16
Teisipäev
17
Kolmapäev
18
Neljapäev
19
7.42
Reede
20
Laupäev
JUULI 1
21
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Madlipäev
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
22
AUGUST 1 2 3 4 5
Mõista, mis see on: “Pikem kui mõõk, kõveram kui nuga? ”
71
Aastad on Viljandi folgi korraldajad kokku liitnud
11 aastat Viljandi folgil vabatahtlikuna kaasa löönud Kristo Tohver püüdis kord käia festivalil lihtsalt külastajana, kuid rohkem ei suutnud – korraldajate entusiasm ja korraldamisest saadav hoopis teistsugune, sisulisem festivalitunne meelitasid ta meeskonda tagasi.
Kristo alustas folgil aastal 2000 raamatupidamise abina. Ta tegutses vabatahtlikuna viis aastat ning võttis siis pausi, sest tahtis festivali vahelduseks lihtsalt külalisena nautida. Ent vabal aastal sai ta kohe aru, et see pole ikka see ning pakkus end aasta pärast tagasi. Ühe aasta tegutses ta veel raamatupidamise abina ning asus siis tööle lavajuhina. Nüüdseks on Kristo osalenud festivalil lavajuhina juba neli aastat. „Folk on täiesti fenomenaalne sündmus ja läheb nii paljudele inimestele korda – nii korraldajatele kui külastajatele. Siin on nelja päeva jooksul nii positiivne atmosfäär ja minu jaoks on oluline, et saan olla selles meeskonnas, mis toob inimeste näole naeratuse,“ põhjendab Kristo, miks ta pärimusmuusikafestivalil osalemisest eemale pole suutnud jääda. Teisalt annab korraldusmeeskonnas kaasa löömine tema sõnul festivalile hoopis teise mõõtme ja pakub teistsuguse elamuse. 72
Kristo sõnul on folk aastate jooksul korraldajate meeskonna väga hästi kokku liitnud, nii et tegutsetakse justkui kogukonnana. Folgi korraldajad tegutsevad entusiasmiga ning see nakatab uusi vabatahtlikkegi. „Kui tuled vabatahtlikuna folgile, siis näed, kuidas kõik naudivad seda, mida nad teevad ja paratamatult naudid ise ka. Ükskõik, mida sa teed,“ ütleb Kristo. Ta kinnitab, et festivalil ei tundu ükski töö ebameeldiv, isegi mitte platsi koristamine. Uute vabatahtlike jaoks on Kristo sõnul folk väga hea tutvuste sõlmimise ja sõprade leidmise koht. Agnes Männiste, www.bioneer.ee
TERVE ELU 2012 30. nädal
4:48 22:00
Heinakuu JUULI
Esmaspäev
23
Teisipäev
24
Jaagupipäev
Kolmapäev
25
Annepäev
Neljapäev
26
11.56
Reede
27
JUULI 1
Laupäev
28
2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 24 15 15 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Olevipäev
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Pühapäev
29
AUGUST 1 2 3 4 5
Mõista, mis see on: “Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? ”
73
6 ideed suviseks puhkamiseks
Suvi on puhkuste aeg ja inimesed otsivad endale erinevaid tööväliseid harrastusi. Selgub, et ka puhates võib loodust säästa ja ennast harida. • Minge appi talutöödele. Kas teie oskate niita, rohida ja loomi sööta? Ei oska? Samas kui tahaksite puhata aktiivselt tegutsedes, siis uurige, kas mõni talunik oleks nõus pakkuma teile talukeskset puhkust. Kui te ühtegi talunikku ei tunne, siis saate abi WWOOF liikumiselt, mis korraldab vabatahtlike tööd mahetaludes: www.wwoof.ee. • Hakake pilvevaatlejaks. Pilvevaatlemine on hobi, mida saab harrastada igal pool – linnas, maal, rongiga sõites, koeraga jalutades ja aias peesitades. Et teada, mida te vaatate, lugege läbi Gavin Pretor-Pinney „Pilvevaatleja käsiraamat“ või uurige piltiderikast pilvevaatlejate saiti, mille võite leida aadressilt www.cloudappreciationsociety.org. • Minge jalgsimatkale. Kõigepealt uurige infot ja pange paika marsruut. Jalgsimatk on piisavalt aeglane, et te jõuaksite näha ka kaunist ümbruskonda. Pikema matka puhul ööbige kas soodsa hinnaga väiksemates turismitaludes või telgis. • Minge marjule. Korjake marju ja nautige loo dust – see on väga kosutav.
74
• Minge talgutele. Loodustalgud on kogu maailmas üha suuremat populaarsust võitev viis puhkuse ja vabatahtliku töö ühendamiseks. Lugege lisa Eestimaa Looduse Fondi talgute kohta: www.talgud.ee. • Võtke aeg maha. Kui te ei taha otsast lõpuni täis planeeritud puhkust, siis pole seda ka vaja. Magage kaua, mängige lastega, helistage vanematele, nautige sõprade seltskonda või üksindust. Valik on igaühe enda teha! Katrin Lipp, www.bioneer.ee
5:03 21:45
TERVE ELU 2012 31. nädal
Põimukuu AUGUST
Esmaspäev
30
Teisipäev
31
Kolmapäev
1
Neljapäev
2
6.27
Reede
3
AUGUST 1 2 3 4 5
Laupäev
4
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Alt ilm tuiskab, pealt ilus selge? ”
Pühapäev
5 75
Ajakapsel mäletab minevikku
Oleviku mõistmiseks on oluline tunda ka minevikku. Inimese mälu on kummaline. Me mäletame asju ja sündmuseid hoopis teisiti, kui nad tegulikult olid. Inimesed, kes on aastaid pidanud päevikut, imestavad tihti, kui muutlik meie mälu tegelikult on. Inimese mälust kordi paremini aitavad minevikku säilitada esemed, memuaarid, hooned ja kunst. Et oleks lihtsam meenutada, võib teha isikliku ajakapsli. Ajakapsel pakub võimalust säilitada hetke. Maailmas on tuhandeid inimesi, kes on loonud oma ajakapsli.
Kuidas teha ajakapslit? • Ajakapsel peab olema vee ja õhukindel (seatinast või paksust plastist nõu). • Pange sellesse esemed, mis teie meelest meenutavad kõige paremini tänast elu – fotod, ajaleht, ajakiri, ennustus uueks aastaks, tulevikuplaanide nimekiri, pikkuse ja kaalu numbrid, lapse kipsist käejälg, mõni moodne hilp, joonistus või juuksesalk. Lisage ajakapslisse ka oma nimi, sünniaasta ja kontakt (see võib leidjale anda juhtnööre). • Tehke oma kogu kohta juhend, kus seletate täpselt ära iga tehtud eseme valiku põhjuse, asjade päritolu ja vajadusel tööpõhimõtte. • Matke see ajakapsel maha, kuid mitte liiga sügavale. • Teile jääb lootus, et keegi leiab teie „aarde“ ja saab põnevate üllatuste osaliseks. • Te võite endale seada ka eesmärgi, et kaevate ajakapsli 25 aasta pärast hoopis ise üles. Katrin Lipp, www.bioneer.ee 76
5:19 21:29
TERVE ELU 2012 32. nädal
Põimukuu AUGUST
Esmaspäev
6
Teisipäev
7
Kolmapäev
8
Neljapäev
9
21.55
Lauritsapäev
Reede
10
AUGUST 1 2 3 4 5
Laupäev
11
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Merre ei vaju, aga maa sisse vajub? ”
Pühapäev
12 77
Mõttevahetused ja eksperimendid linnaga
Linnalabor on sõltumatu üksus, mis tegeleb linnaruumi mõtestamise ja erinevate sekkumisvahendite loomise ja katsetamisega. Linn ja selle puutepunktid on meie mängumaa. Urban Positive’i nime all 2006. aastal alustanud ja radikaalset linnaaktivismi viljelevast ühingust ollakse tänaseks arenenud loominguliseks mõtte- ja teokojaks, pakkudes inimestele mõttevahetus- ja tegevus-ruumi. Algusaastatest peale on labori huviorbiidis Eesti urbanistika mõtestamine ja erinevate osapoolte kokkutoomine. Omavahelise suhtluse võimendamiseks ning ideede talletamiseks on ellu kutsutud urbanistide uudiskiri www.linnakeskus.ee portaalis ning sinna hakkab tasapisi koonduma linnauuringute teabeja suhtluskeskus. Teema, milleni Linnalabor pea iga oma arutelu käigus jõuab on Eesti planeerimissüsteem koos oma ideaalide ja toimimisreaalsusega. Sellest lähtuvalt tegeletakse jooksvalt planeerimismaailma analüüsi, võimaluste esiletõstmise, heade ja samuti hoiatavate näidete otsimise ning otseste sekkumistega. Mujal toimuvate linnaarengutega kursisolemiseks ja globaalse mõõtme omamiseks ollakse osa rahvusvahelisest linnauurijate ja -aktivistide võrgustikust INURA. Kadri Vaher, MTÜ Linnalabor
78
5:34 21:11
TERVE ELU 2012 33. nädal
Põimukuu AUGUST
Esmaspäev
13
Teisipäev
14
Rukkimaarjapäev
Kaduneljapäev
Kolmapäev
15
Neljapäev
16
Reede
17
18.54
AUGUST 1 2 3 4 5
Laupäev
18
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Üks vaat, kahesugune õlu sees? ”
Pühapäev
19 79
Muinastuled ühendavad Läänemere rahvaid Augustikuu viimasel laupäeval peetakse traditsiooniks saanud muinastulede ööd. Üleskutse eesmärgiks on süüdata nii palju tulesid, et igas mereäärses kohas oleks näha vähemalt kahte tuld.
Mererandadesse on oodatud lõkkeid, küünlaid või tõrvikuid süütama kõiki, et pidada meeles mere olulisust meie jaoks – oleme mererahvas! Lõkked süüdatakse Läänemere kallastel selleks, et näidata mererahva ühtsust ning tuletada meelde meie ajalugu ja kultuuripärandit. Muistsete tulede taaselustamise algatas Turumaa Kultuurinõukogu ja 1992. aastal süüdati Soomes esimesed lõkked, juba aasta hiljem süüdati need ka paaris Eestis paaris rannakülas . Iidsete tulede süütamise õhtut hakati nimetama muinastulede ööks. Kaasajal on lõkete süütamise kandev idee ühtsuse propageerimine Läänemere ranna- ja maarahva seas, kultuuripärandi säilitamine, erinevate maapiirkondade ja naaberriikide omavahelise läbikäimisele ja koostöö vajadusele mõtlemine. Lisaks on see õhtu kokkutulnutele ka emotsionaalset elamust pakkuv üritus, mitmes kohas peetakse ka külasimmaneid.
www.muinastuled.ee
80
TERVE ELU 2012 34. nädal
5:50 20:52
Põimukuu AUGUST
TaasEsmaspäev isesesvumispäev
20
Teisipäev
21
Kolmapäev
22
Kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
Pärtlipäev
Neljapäev
23
Reede
24
16.54
AUGUST 1 2 3 4 5
Laupäev
25
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Taat toas, habe õues? ”
Pühapäev
26 81
Kuidas hoida ja hooldada raamatuid?
Raamatuid võib nimetada paberist tarkusekandjateks. Paljud raamatud on ka kogukondliku info kandjad. Seetõttu on oluline, et oskaksime raamatuid hoida ja hooldada.
Niiskes õhus kipub aga raamatutele tekkima hallitus. Hallitusplekke võib proovida eemaldada 3-protsendise vesinikülihapendiga. Kuna niiske raamatu lehed hallitavad kergemini, siis tuleb märjaks saanud raamat korralikult kuivatada.
Raamatud on valmistatud paberist ja papist, seega moodustab põhiosa nende massist orgaaniline aine. Paberi ja papi koostismaterjal tselluloos ei ole eriti vastupidav: ta kipub hävinema valguse, niiskuse, liigse soojuse ja mikro- organismide koostoimel. Raamatuid on mõtet hoida kinnistes raamatukappides või klaasidega riiulitel. Raamaturiiulid tuleks asetada toa siseseinte äärde, ahjudest ja radiaatoritest eemale ning varjule otsese päikesevalguse eest. Tolm kahjustab raamatuid. Et vähendada tolmu mõju, on mõtet raamatud asetada riiulile tihedalt. Paar korda aastas tasub raamatud kappidest välja tõsta ning neid õrnalt tolmuimejaga puhastada. Kui korter on väga soe ja kuiv, siis võib tselluloosikiude siduv liimaine liigselt kuivada ja lehed võivad muutuda rabedaks. Liigse kuivuse korral on mõtet kaaluda õhu niisutamist.
Määrdunud raamatud tuleks puhastada. Eriti kipuvad määrduma kooliõpikud. Näpujälgede eemaldamiseks hõõrutakse kohta kuiva valge seebiga ja seejärel pühitakse plekk üle puhta ja niiske lapiga. Rasvaplekkide eemaldamiseks triigitakse lehte läbi imava paberi. Vanade rasvaplekkide eemaldamiseks raputatakse plekile kriiti või mõnda muud olemasolevat adsorbenti, seejärel kaetakse plekk majapidamispaberiga ja triigitakse sooja triikrauaga üle. Pärast triikimist eemaldatakse adsorbent. Raamatutele tasub lugemise ajaks panna ümber ka spetsiaalsed kaaned või raamatupaber. Nii säilib tarkusekandja kauem puhtana. Katrin Lipp, www.bioneer.ee
82
6:06 20.32
TERVE ELU 2012 35. nädal
Põimukuu AUGUST
Esmaspäev
27
Teisipäev
28
Kolmapäev
29
Neljapäev
30
Reede
31
16.58
AUGUST 1 2 3 4 5
Teadmistepäev, ülemaailmne rahupäev
6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Nutab kui laps, ulub kui koer? ”
Laupäev
1
Pühapäev
2 83
Loodus õpetab igal sammul Kuidas luua jätkusuutlikke organisatsioone, arukamaid tooteid ja koostoimimise viise?
Üks võimalus mõtete ammutamiseks, on õppida emakese looduse toimivate mudelite pealt. Evolutsiooni poolt vormitud Maa suurimas laboratooriumis on kuni 30 miljonit liiki õppinud tegema kõike seda, mida meilegi teha meeldib, ent ilma fossiilkütuste ja globaalse saasteta. Nad on õppinud ära tundma, mis töötab, mis on kohane ja kestev. Biomimikri kui teadusharu eestkõneleja Janine Benyus usub, et me peaksime rohkem esitama küsimust, kuidas loodus selle probleemi lahendaks. See on oluline mitte ainult teadlaste, arhitektide, organisatsioonijuhtide ja disainerite seisukohast, vaid tegelikult iga planeedi elaniku jaoks. Liblika mudel on biomimikri viljelejate püüdlus kirjeldada erinevaid eluslooduse printsiipe. Näiteks optimaalne ressursikasutus väljendub vastastikku kasulikel suhetel, funktsionaalses disainis ja täielikus materjalide ringluses. Mõtle 84
linnuparve peale, kus koos liikudes kulutab iga lind vähem energiat, kui üksi lennates. Vastupidavust ja kohanemisvõimet aitavad saavutada suur mitmekesisus ja oluliste funktsioonide hajutatus. Ehk oled isegi vahel imestanud, kui kiiresti suudab loodus taastuda pärast metsatulekahju? Olulisi eluslooduse printsiipe on veel mitmeid, näiteks tsüklilised protsessid, looduslik disain kohalikest materjalidest, liikide suurepärane võime oma keskkonnaga sobituda, saata ja võtta vastu tagasisidet keskkonnast ning kõrvaldada kõik ebaefektiivsed toimimisviisid. Kui tahes ettearvamatu ja salapärane elusloodus meile ka ei paista, on ta oma toimimisreeglites järjepidev. Me võime neist paljugi õppida igal sammul, et saada vastutustundlikemaks asukateks sellel planeedil. Ekke Sööt
6:21 20:12
TERVE ELU 2012 36. nädal
Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev
3
Teisipäev
4
Kolmapäev
5
Neljapäev
6
Reede
7
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Ussimaarjapäev
Laupäev
8
16.15
Vanavanemate päev
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Sünnib sügisel, sureb kevadel? ”
Pühapäev
9 85
Boikott kui rahumeelse võitluse vorm
Boikottidel on olnud täita oluline roll tarbijate aktivismis, sest need sümboliseerivad tarbimise negatiivsete aspektide tagasilükkamist. Boikott on saanud nime kapten Boycotti järgi Iirimal, kelle vastu asusid 1880. aastal võitlusesse maata Iiri talupojad. Käitumistaktikat, mida tänapäeval nimetatakse boikotiks, on kasutatud läbi aegade. Ühe näitena võib tuua solidaarsusel põhineva impordivastase liikumise Ameerikas aastatel 1764–1776. Nimetatud liikumine oli Ameerika tarbija esimene vastuhakk, mis oli suunatud kaupade impordi vastu. See oli rohkem kui koloniaalsete maksuseaduste tõrjumine, sellega väljendati kultuurilist iseseisvust ja kohaliku eelistamist üleilmsele.
Koloniaalse ajajärgu lõppemisega 20. sajandi keskel said boikotid uue suunitluse, muutudest peamiselt turgu viimistlevaks elemendiks.
20. sajandisse kuulub näiteks Gandhi soolamarsi idee. 1930. aasta 12. märtsist 6. aprillini kõndis Mahatma Gandhi ligi 400 kilomeetrit Ahmedabadist Araabia mere äärde Dandisse soola järele, et protestida brittide seatud soolamaksu vastu. Paljud India elanikud ühinesid temaga teekonnal vaikivaks meeleavalduseks.
Tarbijad väidavad tihti, et nad on tooteid boikoteerinud. Mittetulundusühingutele meeldib kuulutada boikotte välja – see on nendepoolne tõuge läbirääkimiste toimumiseks. Boikottide algatajaks on enamikel juhtudel vähemus. Boikotid on küll rahumeelsed, aga sageli vägagi tõhusad.
86
Boikotid varieeruvad lokaalsetest globaalseteni ja erinevad suuresti oma organiseerituse tasemelt. Kirjanik ja tarbijate aktivismi asjatundja Craig Smith väidab, et tarbijaboikotid toiduainete vastu kalduvad olema tulemuslikumad, sest toit on riknev kaup ja seda tarbitakse iga päev.
Terje Homutov, www.bioneer.ee
6:37 19:52
TERVE ELU 2012 37. nädal
Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev
10
Teisipäev
11
Kolmapäev
12
Kaduneljapäev
Neljapäev
13
Reede
14
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Laupäev
15
Pühapäev
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
16
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
5.11
Mõista, mis see on: “Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? ”
87
Couchsurfing on kogukond, liikumine ja elustiil!
„Sa võtad võõra inimese omale koju? Ja annad talle isegi võtmed? Hull oled peast?“ oli mu sekretäri reaktsioon, kui talle couchsurfing’i idee olemusest rääkisin. Couchsurfing (CS) on ülemaailmne internetipõhine võrgustik, mis ühendab reisijaid kohalikega, kes pakuvad tasuta öömaja ja soovitusi vaatamisväärsuste ja tegevuste kohta. CS annab võimaluse näha riike sealsete elanike silmade läbi, ööbides nende kodus, käies nende lemmikkohtades, süües kohalikku kodust toitu jne. Ise oma külalislahkust jagades tulevad teised kultuurid ilma reisimata koju kätte. CS ühendab sarnase, avatud ja usaldava mõtteviisiga seiklushuvilisi inimesi. Kui tavaliselt on eestlased suhteliselt reserveeritud, siis CS-kogukonnas on kõik suhtlemismaneerilt „latiinod“ – sõbralikud, avatud, seltsivad. „Issand jumal, siin on nii palju eestlasi, kes on nagu mina. See on nii äge!“ mäletan oma esimest emotsiooni oma esimeselt kokkusaamiselt. Tõesti, oma parimad sõbrad olen leidnud CS-võrgustikust. Kui sa kohtud inimesega, kes tutvumise järel kohe küsib: kas sa CS-võrgustikust oled midagi kuulnud, siis olen see ilmselt mina. Mul on sõpru umbes viiekümnes erinevas maailma linnas, keda jõudumööda järjest ka külastan. Mul on huvitavaid juhtumisi, alates spontaansest India õhtusöögist sealse naisega koos süüa tehes, kuni päikesetõusuni Musta mere ääres Rumeenia hipikülakeses, mida ma ilma kohaliku soovituseta poleks kunagi avastanud. 88
TERVE ELU 2012 38. nädal
6:52 19:32
Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev
17
Teisipäev
18
Kolmapäev
19
Neljapäev
20
Madisepäev
Reede
21
SEPTEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Vastupanuvõitluse päev, sügise algus kell 17.49
Laupäev
22
22.41
Pühapäev
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
23
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Mida ei jõua sõelaga ümber järve viia? ”
89
Karastamise ABC Öeldakse, et ei ole olemas halba ilma – on vaid valesti valitud riietus. Praegu teevad õige valiku keeruliseks muutlikud ilmad, kus ühel hetkel piilub pilve tagant mõnus päike, järgmisel võib aga juba külma lörtsi näkku sadada. Olukorda ei tee sugugi viirused, kes end iga hinnaga sulle külge üritavad haakida. Kui see neil õnnestub, siis ei jää muud üle, kui end ravima asuda. Hoopis mõistlikum on immuunsüsteemi tugevdada ja haigusi ennetada, näiteks ennast karastades. Laiemas mõttes tähendab karastamine organismi ettevalmistust selleks, et paremini väliskeskkonnas toimuvaid muutusi taluda. Kitsamas tähenduses mõistetakse selle all organismi vastupanuvõime tõstmist kliima ja ilmastiku järsust muutumisest tingitud kahjulike mõjude suhtes.
Kuidas karastamine toimib? Karastamise tuum seisneb selles, et naha veresoontes ehk kapillaarides paiknevate närvilõpmete korduv mõjustamine vahelduva temperatuuriga tõstab veresoonte toonust ja „õpetab“ neile kiiret ahenemist ja laienemist. Kapillaaride läbimõõdu muutumisel on võimalik naha kaudu kehast väljuvat soojahulka 70-90% ulatuses suurendada või vähendada – piltlikult öeldes oskab meie keha omale vajadusel mõne hetkega kampsuni selga kududa. Süstemaatiline karastamine treenib kehasoojust reguleerivaid mehhanisme ning tõstab kogu organismi toonust. Karastamist ei tohiks alustada pikaajalise viibimisega jahedas õhus või kuumast saunast jääauku kargamisega, sest selle tagajärjel jahtub organism liigselt ja võib tekkida nohu või mõni tõsisem tervisehäire.
90
Karastamise põhireeglid 1. Karastamine peab toimuma järk-järgult; karastamisprotseduuride kestus peab tõusma astmeliselt. Karastamist alustatakse lihtsatest tegevustest (märja rätikuga hõõrumine, leige dušš), samuti mitte liiga madalast temperatuurist. Samas ei tohiks juba saavutatul pikalt pidama jääda, vaid peaks pidevalt edasi arenema. 2. Karastamine peab olema süstemaatiline ja järjekindel. Karastada tuleb iga päev, sest ainult regulaarse tegevusega sunnitakse organismi “meeles pidama” õiget reaktsiooni külmale ja kuumale ning temperatuurimuutustega kohanema. Organism harjub külmaga kiiremini ja paremini, kui karastada end iga päev 5 minutit, mitte aga üle päeva 10 minutit. 3. Karastamisel tuleb arvestada isikupäraseid omadusi ja tervislikku seisundit. Parim mõõdik, mis näitab karastusviisi õigsust, on protseduurijärgne enesetunne. Lihtsamad karastusvõtted 1. Naha hõõrumine rätikuga. Võta liiter külma vett, millele lisa supilusikatäis äädikat (30%) ja jämedat soola. Niisuta käterätiku ots lahusega ja hõõru keha üle. See protseduur aitab ka neid, keda vaevab liigeste-luude valu. Pärast protseduuri pese end sooja veega üle ja hõõru teise rätikuga kuivaks. 2. Kontrastne dušš. Mõistlik on alustada leigetest duššidest ja karastada end hommikuti pärast ülestõusmist ja enne söömist – see teeb reipaks ja tekitab söögiisu. Kuuma veega võiks end kasta umbes pool minutit, külma veega 10 sekundit ja nii kokku kolm tsüklit. Protseduur sobib eriti neile, kel on psüühika ülekoormatud ja pinges ning kalduvus verevarustushäiretele. 3. Paljajalu õues. Paljajalu maapinnal või lumel käimine tõstab vastupidavust külmetushaigustele. Talvel võiks enne lumele tormamist jalad külma veega üle valada (paari esimese nädala jooksul). Esimesel korral võiks lumele ainult korraks astuda, seejärel kohe jalanõud jalga panna ning tuppa minna. Järkjärgult võib lumiseid jalutuskäike pikendada 2-5 minutini. Pärast protseduuri pestakse jalad jaheda veega. Endale sobivaima karastusmeetodi saab igaüks ise katse-eksituse meetodil välja selgitada. Ja miks mitte juba täna karastamisega algust teha – kümme minutit päevas tugevale tervisele ja heale enesetundele panustada ei ole ju palju. Autor Martin Eek, www.bioneer.ee 91
Kui konkurentsist saab kobar Eestlastena me hoiame kokku, kui on ühised laulmised laulukaare all ning lööme meelsasti kaasa „Teeme ära“ laadsetes aktsioonides koos naabrite või sõpruskonnaga. Kui aga jutt läheb äritegemise peale, siis kes poleks kuulnud lugusid, kuidas ammune sõber koostööpartnerilt naha üle kõrvade tõmbas. Aga äris ei mõõdeta edukust emotsioonides, vaid numbrites! Ometi saab ka konkurentsi tingimustes ühise eesmärgi nimel koostööd teha. Tuuleenergiaga kokku puutuvate inimeste koos tegemine konkretiseeris end klastrina. Klastriks nimetatakse ettevõtete kobarat, kus ei keskenduta omavahelisele konkurentsile, vaid kasutatakse liidetud teadmiste, oskuste ja võrgustike sünergiat ühiste probleemide lahendamiseks ning sarnaste ideede realiseerimiseks. Euroopa kliimapoliitika ning sellest tingituna ka energia tootmine on viimasel ajal väga muutunud. Tuumajaamasid juurde ei ehitata ning fossiilsetel kütustel põhinevaid elektrijaamu asendatakse taastuvenergia lahendustega. Tavainimesena näeme siin keskkonnasõbralikumat ning pikas perspektiivis ka odavamat elektrit, kuid see on vallandanud ühtlasi ka „rohelise tööstusrevolutsiooni“. Tuuleenergia ei ole seega ainult tuulikute ehitamine Eestisse, vaid ka võimalus selles tööstuses rahvusvaheliselt läbi lüüa. Seepärast kogunesidki paar aastat tagasi Eestis tuuleenergia klastrisse ettevõtted, kes plaanivad ühise
kasvu, innovatsiooni ja konkurentsivõime tõstmise abil järgmise kümnendi jooksul viia Eesti edukate Euroopa tuuleenergia tööstusriikide nimistusse. Me ei saa olla enam pioneerid, sest Taani, Saksamaa ja Hispaania võtsid need riskid Euroopas juba kolmkümmend aastas tagasi, kuid sellegipoolest on massilisem võidujooks selles kasvavas energeetikasektoris alles alguses. Ning koos joostes on tuul meile tagant. Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon
92
7:08 19:11
TERVE ELU 2012 39. nädal
Sügiskuu SEPTEMBER Esmaspäev
24
Teisipäev
25
Kolmapäev
26
Neljapäev
27
Reede
28
SEPTEMBER 1 2
Mihklipäev
3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Laupäev
29
Pühapäev
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
30
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
6.19
Mõista, mis see on: “Tuleb sealt ja läheb sinna, jäljetumalt oskab minna? ”
93
Kogukonna näited loomariigist
Suured aitavad väiksemaid
Maailma suurim lennuvõimaline lind albatross võib ilmselt silmast-silma kohtumisel näida hirmutav, kuid tegelikult on ta lahke tegelane. Uus-Meremaal elavad albatrossid lubavad sõna otseses mõttes oma ulu alla elama sisalikud tuataarad. Tuataara kaevab oma uru albatrossi pesa alla, kus on kaitstud kogu tema pere. Albatross ei tee ise ega lase ka teistel tuataarale haiget teha. Pealegi ei sega nad üksteist, sest albatross käib kalal päevasel ajal ning sisalik putukajahil öösel.
Igaühel oma ülesanne Kõik teavad, et sipelgad elavad koos hiigelsuurtes pesades. Kas teadsid ka, et elu sipelgapesas käib kindla korra järgi? Suur sipelgaema ehk kuninganna muneb tohutu hulga mune, millest kooruvad vastsed, kellest saavad nukud ja lõpuks saavad neist sipelgad. Seejärel jagatakse ameteid: ehitaja, toidutooja, pesasoojendaja, lehetäide karjatajad, aednikud... Tööd tehakse kohusetundlikult ning täidetakse usinalt oma ülesandeid, et kogu sipelgaperel oleks hea ja mõnus elada.
Kui endal pole vaja, jaga teistele Enne pikka Siberi talve korjab vöötorav kokku portsude viisi seedriseemneid ning hoiustab neid sambla sees, kändude all või põõsa alla kaevatud aitades. Kuna aitasid on palju, ei jõua vöötorav kõiki varutud seemneid talve jooksul ära süüa või unustab ta mõne aida asukoha. Ülejäänud seemned jäävad metsanotsudele. Kui seedimata seedripähkel koos metssea sõnnikuga maha potsatab ja hästi läheb, hakkab sellest uus seedripuu kasvama. Teksti koostamisel on kasutatud Aleksei Turovski raamatut „Sipelgast vaalani“. Eva-Liisa Orula, Tartu Keskkonnahariduse Keskus 94
7:24 18:51
TERVE ELU 2012 40. nädal
Porikuu OKTOOBER Esmaspäev
1
Teisipäev
2
Kolmapäev
3
Neljapäev
4
Reede
5
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
Laupäev
6
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Keha kerge kepike, pea suur saunake? ”
Pühapäev
7 95
Tantsuklubi säilitab traditsioone
Tantsuklubide liikumine Eestis sai hoo sisse 1991. aastal. Algsest kooskäimisest Tallinna Vanalinna Muusikamajas kasvas mõne aastaga välja paljusid Eestimaa tantsusaale liitev liikumine. Tantsuklubi missiooniks on vanade, 20. sajandi algupoolel tantsitud seltskonnatantsude nagu padespaan, aleksandra, valss või ingliska, traditsioonide säilitamine. Kõige parem on seda traditsiooni jätkata tantsides elava muusika saatel. Koos tegutsemine annab rõõmu ja uusi tutvusi. Ka tantsuks mängivad muusikud omandavad uusi kogemusi.
Tantsuklubis pole probleemi sellest, kui ei oska või kui pole tantsupartnerit. Õpetama tuleb kogenum klubiline ja tavaliselt on sugude omavaheline proportsioon kuidagi iseenesest paigas.
Tantse on lihtsamaid ja raskemaid, kergemate puhul saavad algajad tantsu esimesel korral selgeks, raskemate puhul näitavad vilunumad Tantsuklubid toimuvad sügisest kevadeni regupõrandal ette. Tantsijad on valdavalt tudenlaarselt kaks korda kuus üle nädala kokkulepitud gid, kuid pahasti ei suhtuta, kui seltskonda aegadel. Suvel saab oma oskusi näidata folkloori- satuvad pensionär või kooliealised. Ka algaja festivalidel. muusik on teistega kokkumängimist harjutama teretulnud. Tantsuklubide külastajatest on välja kujunenud kindel sõpruskond, kes tegutseb koos ka tantsuklu Tantsuklubi pakub meeldivat alternatiivi klassikalisele rahvatantsule ja ööklubides pabist väljaspool, harvad pole klubiliste vahel tekkinud püsisuhted. kutava masinamuusika saatel tammumisele. L@ssie, www.bioneer.ee
96
7:40 18:31
TERVE ELU 2012 41. nädal
Porikuu OKTOOBER Esmaspäev
8
10.33
Teisipäev
9
Kolmapäev
10
Kaduneljapäev
Neljapäev
11
Reede
12
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
Laupäev
13
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Üks saks, sada mantlit seljas? ”
Kolletamispäev, lõikuspüha
Pühapäev
14 97
Paku sinagi oma lastele sügiserõõme
Sügis on võrratu! Esiteks ei ole sügisel kunagi liiga palav. Teiseks on sügis oma aiasaadustega väga tulus aastaaeg. Kolmandaks pakub sügis lastele parimaid võimalikke mänguasju – värvilisi lehti, kastaneid ja tammetõrusid.
Kes tahab, saab tõrusid ja kastaneid niisama korjata. Kes tahab, saab neist naaskli ja tikkude abil terve loomaaia meisterdada. Kes tahab, saab kasutada oma fantaasiat! Tavalised lehed, tõrud ja kastanid suudavad imetabaselt ümber kehastuda. Kord on nad mängivale põnnile autod, siis loomad ja mõnikord hoopis pere lastega. Keskkonna seisukohast on loodusest pärit mänguasjad kõige paremad, sest neil on kõige väiksem keskkonnamõju. Kui tõrud või kastanid katki juhtuvad minema, siis pole muret – need saab visata biojäätmete hulka. Kõige põnevam sügiseste lelude juures on nende leidmine. Lapsed on osavad kehastuma näiteks piraatideks või tarkadeks politseinikeks ning lihtsast tammetõrust saab aare või asitõend. Sama palju rõõmu pakuvad ka värvilised lehed, mida saab vaasi panna või edasi kinkida. Katrin Lipp, www.bioneer.ee
98
7:56 18:11
TERVE ELU 2012 42. nädal
Porikuu OKTOOBER Esmaspäev
15
15.02
Teisipäev
16
Kolmapäev
17
Luukapäev
Neljapäev
18
Reede
19
Hõimupäev
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
Laupäev
20
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Üks saun, sada akent? ”
Pühapäev
21 99
Päevakeskused pakuvad eakatele seltsi ja tegevust
„Kodus olen nii haige, et mul ei ole tervet kohta. Aga siis tulen siia majja ja saan nii palju positiivset, et lähen koju tantsides ja lauldes,“ räägib Helgi Õismets Kadriorus tegutsevast Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingust (VENÜ), mille tegemistes on ta kaasa löönud juba 17 aastat.
2012. aastal 80. juubelit tähistav Helgi teeb oma aktiivsusega silmad ette paljudele noorematele. Aga teisiti ei saakski, leiab ta, sest kui eakad kapselduvad koju nelja seina vahele, jäävad nad haigeks. VENÜ tegevus põhineb heategevusel ja vabatahtlikkusel. Ühingusse kuulub ligi 500 liiget. Paljud neist on võtnud endale ühe või mitu ülesannet, mida nad majas täidavad. Keskuses on näiteks oma kohvi- ja söögituba, raamatukogu, toimetavad toataimede, aia ja küpsetajate teenistused ning tegutseb 40 huvirühma. Keskuses toimuvad loengud, kohtumisõhtud, kontserdid, väljasõidud jmt. VENÜ juhatuse liikme Ene Veiperi sõnul on vanurite päevakeskusi Eestis üle saja, Tallinnas näiteks lausa igas linnajaos. „Inimene, kes otsib seltsi ja tegevust, peaks suuremates linnades selleks koha leidma. Maal eakatel nii palju võimalusi ühistegevusteks ei ole, kuid seal on probleemid ka noortel,“ ütleb ta. Eakatele on tema sõnul päevakeskused kindlasti vajalikud, pakkudes võimalust ühistegevusteks ja seltskonna leidmiseks. „Pensionile jäämise suurim oht on see, et kui inimene on olnud aktiivne ja tundnud, et teda on vaja, siis ühel
100
hetkel tunneb ta end üksi ja ebavajalikuna. Ühistegevused annavad selle vajalikkuse tunde ja võtavad üksinduse tunde ära,“ põhjendab ta. Helgil on üksikuks ja koju jäänud inimestele konkreetne soovitus – kohe uksest välja, rahva keskele! Agnes Männiste, www.bioneer.ee
7:21 16:12
TERVE ELU 2012 43. nädal
Porikuu OKTOOBER Esmaspäev
22
6.32
Teisipäev
23
Kolmapäev
24
Neljapäev
25
Reede
26
OKTOOBER 1 2 3 4 5 6 7
Laupäev
27
8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Mõista, mis see on: “Üks puu, viis haru? ”
Simunapäev, üleminek talveajale
Pühapäev
28 101
Kuidas muuta elu aeglasemaks? Kas teil on mõnikord tunne, et elate nagu orav rattas? On küll? Siis on järgmised nipid just teile mõelnud.
• Võtke aeg-ajalt pool päeva vabaks ja veetke see koos lähedastega. Elu on siiski ennekõike elamiseks mõeldud ja alles seejärel töötamiseks. • Jätke igal nädalal tegemata vähemalt kolm mittevajalikku ostu. Esiteks jääb teil liigsest ostlemisest loobudes üle rohkem aega, teiseks peate teenima veidi vähem raha ja kolmandaks saate elu väiksema rahalise surve tõttu vabamalt võtta. • Käige harvem poes. Kui käite iga päev suures supermarketis jalutamas, võite ajakulu poolest endale märkamatult lisa tööpäeva tekitada. • Lülitage telekas ja raadio välja ning suhelge inimestega. Suhtlemine võib küll keerulisem olla, aga see annab teile tunde, et te ikkagi elate.
• Valmistage ise sünnipäevakaarte olulistele inimestele oma elus ja saatke neid postiga. Võtke endale aega mõelda kaarti meisterdades teile tähtsate inimese peale ja arendada veidi ka iseenda loovust. • Analüüsige oma ajakasutust. Pidage kuu aega ajakulu kohta päevikut. • Analüüsige oma kohustustekoormat. Võib-olla on teil liiga palju kohustusi. On väga lihtne võtta endale liiga palju ülesandeid, aga palju raskem on need ette antud aja sees ära teha. Õppige kohustusi jagama ja delegeerima. • Loobuge krediitkaartidest ja tarbimislaenu-dest, sest võlavaba elu annab hingerahu! Nii peate vähem muretsema oma rahaasjade pärast ja elate tegelikult palju mugavamat elu. Katrin Lipp, www.bioneer.ee
102
7:29 16:34
TERVE ELU 2012 44. nädal
Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev
29
21.49
Teisipäev
30
Usupuhastuspüha (Halloween)
Kolmapäev
Pühakutepäev
Neljapäev
31
1
Hingedepäev
Reede
2
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Ei saa üle ega ümber? ”
Laupäev
3
Pühapäev
4
103
Mida me õnne soovides tegelikult soovime?
Me soovime pidevalt teistele õnne – küll sünnipäevaks, abiellumise puhul, lapse sündides... Aga kas me tegelikult ka mõtleme selle sõna taha, määratleme õnne? Mida me tegelikult mõtleme õnne all ja mida soovime teisele?
Väljendist „Palju õnne!“ on saanud justkui lihtsalt üks tühi sõnakõlks. Sest näiteks sünnipäeval soovivad meile õnne meie kõige kallimate kõrval ka poolvõõrad inimesed. Inimesed, kellega oleme kunagi suhelnud, kuid enam ei tee seda. Inimesed, kellega oleme vaid mõned korrad kokku puutunud. Inimesed, keda me õigupoolest ei tunnegi. Kui soovime õnne, mida me siis tegelikult mõt-leme ja soovime? Rahu, edu, rõõmu, armastust, ilu, raha, küllust, tervist, naudinguid, soovide täitumist, tarkust, headust, vedamist, tasakaalu, oskust pisiasjadest rõõmu tunda jne või neid kõiki koos? Kas õnn on siis üldnimetus kõigile neile? Ehk tasuks sellele mõelda, enne
kui kellelegi järjekordsed õnnitlused teele saadame ja soovidagi seda, mida tegelikult tahame neile soovida. Mida siis järgmine kord kellelegi soovida? Kas ikkagi õnne, sest see tähendab igaühe jaoks midagi erinevat ja võtab meie kõigi jaoks selle kokku või soovida midagi konkreetsemat – tunnustust, rikkust, lähedust vms? Või hoopis kõike seda, mida inimene ise tahab? Kõike, mis ta õnnelikuks teeb? Oleks ju ilus soov: soovin sulle kõike seda, mis sind õnnelikuks teeb! Mis sind õnnelikuks teeb? Kui sa seda ei tea, on küll viimane aeg end tundma õppida! Agnes Männiste, www.bioneer.ee
104
7:46 16:17
TERVE ELU 2012 45. nädal
Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev
5
Teisipäev
6
Kolmapäev
7
2.36
Kaduneljapäev
Neljapäev
8
Reede
9
NOVEMBER 1 2 3 4
Mardipäev
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Liha all ja luud peal? ”
Laupäev
10
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
Isadepäev
Pühapäev
11 105
Kogukondlik majandus põhineb väärtusel
Kogukondasid on väga erinevaid – suuremaid ja väiksemaid, linnas ja maal elavaid, tihedasti koos ja hajusalt elavaid jne. Ühest kogukonna majandusmudelit ei ole, kuid kogukondlikult üles ehitatud majanduse põhimõtetest saab rääkida, kuna kogukondadel on ühised põhiväärtused.
Üks peamisi märksõnasid kogukonnas on usaldus. Ilma inimeste omavahelise usalduseta ei saa kogukonnad funktsioneerida. Majandustegevuses asendub tänu usaldusele meie ühiskonnas paljukiidetud konkurents koostööga.
halik energia, kohalikud käsitöömeistrid, kohalik kunst ja meelelahutus jms. Kogukonna liikmed on välja astunud nõia-ringist, kus “peab rohkem raha teenima, sest vaja on tarbida, et õigustada endale oma orav-rattas-üle-töötamise elustiili”.
Ettevõtted ei ürita iga hinna eest oma ärisaladusi hoida ning teistele “ära teha”. Ettevõtete eesmärk on võimalikult hästi rahuldada kogukonna vajadusi ning selle saavutamiseks luuakse omavahelise sünergia kaudu selline koostöö õhustik, kus igaüks saab oma oskusi proovile panna, areneda ja õppida ilma omavahel võistlemata.
Raha on kogukondlikus majanduses vahend, mitte eesmärk. Raha teenib inimesi, mitte vastupidi. Tänu sellele arusaamisele, on inimesed vabad raha teenimise survest ning saavad teha seda, mis on hingele oluline ning rahuldust pakkuv.
Kogukonnas tegutsevad enamasti kohalikud väikesed ettevõtjad, kelle pärusmaaks on kohalikult ja armastusega kasvatatud puhas toit, ko106
Kokkuvõttes ei ole kogukondlik majandus mingi eraldiseisev süsteem. See on vaid suhtumine. Iga inimese isiklik suhestumine oma igapäeva toimetustega, teiste inimestega ning rahaga. Riinu Lepa
8:03 16:01
TERVE ELU 2012 46. nädal
Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev
12
Teisipäev
13
Kolmapäev
14
0.08
Neljapäev
15
Taassünnipäev
Reede
16
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Ees käärid, taga tangid? ”
Laupäev
17
Pühapäev
18 107
Oliivid ühendavad kogukonda ? Talv ja oliivid tulevad käsikäes. Mida rohkem jõulude poole, seda enam neid tseppelinikujulisi vilju valmima hakkab. Oliivide sorte on tuhandeid ning oliivipuud kasvavad lähistroopilise vahemerelise kliimaga aladel kõigil viiel kontinendil. Antiikaegsed põllumehed uskusid, et oliivipuud ei kasva hästi, kui nad on istutatud merest kaugemale. Ehkki mereäärsed piirkonnad on eelistatumad, laiuvad oliivisalud tänapäeval ka sisemaal. Oliivid on kui inimesed – mida raskemad on kasvutingimused, seda kangema karakteriga on nendest pressitud õli. Oliive üksi ei korjata. Tänapäeval on kaks võimalust, kas palgatakse abilised või korraldatakse talgud, kuhu pereliikmed ja siis sõbrad-tuttavad appi kutsutakse. Abivägi sõltub ka oliivipuude, või nagu Kreekas öeldakse „juurte“ arvust. Seal ei küsita, kui palju puid on, vaid kui palju „juuri“ on. Oliivide korjamist võib võrrelda kartulite võtmisega. Hommikul vaadatakse taevasse ja kui vihma ei saja, siis talgulised panevad vanad riided selga, tugevad saapad jalga ja sõidavad oliivisallu. Oliivide korje aegu habetuvad meeste näod ja tasuks korjamise eest (kui sa ei ole just palgatud abijõud) on õli. Õli on Vahemere köögi alus, see on koostisosa, mis ei puudu pea ühegi toidu seest. Koos korjatud, koos söödud. Koos on tunne, mis ühendab. Terje Homutov, www.bioneer.ee 108
8:19 15:48
TERVE ELU 2012 47. nädal
Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev
19
Teisipäev
20
16.31
Kolmapäev
21
Neljapäev
22
Reede
23
Laupäev
NOVEMBER 1 2 3 4
24
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Kes raiub puid ilma kirveta? ”
Kadripäev
Pühapäev
25 109
Virtuaalsest koostegemisest
Palju kurdetakse, et internet muudab suhtlemise järjest ebaisikulisemaks. Iga teenuse ette on viimasel aastakümnel ilmunud diskreetne väike „e“. Teenindame end külmalt sirava kuvari valgel enamasti ise, ja korrektselt riides naeratusega klienditeenindajatest on saanud pikkade patsidega poisid, kes vaikselt pimedates ruumides suure distantsi pealt klahve klõbistavad.
Samas ei anna eitada, et inimene on ühe geniaalse tööriista võrra rikkam. Vastupidiselt kivikirvele, rattale või televiisorile on selle tööriis-ta eeliseks korraga ühes tegutsemise võimalus. Inimkonna kätes on tööriist, mis võimaldab korraga koostööd teha rohkemate inimestega kui ühte tavalisse elutuppa või büroosse ära mahuks. Needsamad meie elutuppa mitte ära mahtuvad inimesed on interneti täis laadinud tasuta õpetusi kõikvõimalike tegevuste tegemiseks. Autoremont, lühifilm, luuletuste kirjutamine, elektroonilise muusika tegemine – see kõik on 110
juhendite abil käkitegu, kui ainult huvi olemas on ja õiged otsingusõnad sisse tippida osatakse. Meist, varasematest passiivsetest telerivaatajatest on saanud aktiivsed loojad ja parodeerijad. Youtube’i laetakse juba praegusel hetkel päevas rohkem materjali, kui üks inimene nelja aastaga vaadata suudaks. See näitaja muudkui kasvab. Vikipeediat teadusartiklites allikana küll ei aktsepteerita, aga see on heaks näiteks, kuidas internet on tööriistaks ühistegemisele ja ühise tegutsemise tulemusest on saamas kollektiivne mälu. Kristiina Lepa
8:34 15:37
TERVE ELU 2012 48. nädal
Kooljakuu NOVEMBER Esmaspäev
26
Teisipäev
27
Kolmapäev
28
16.46
Neljapäev
29
Andresepäev
Reede
30
NOVEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Andja ei väsi, võtja väsib? ”
Laupäev
1
Pühapäev
2
111
Olgem ühiskonna vitamiinideks!
Mulle on alati meeldinud mõte, et riik ei ole mitte pelgalt koht elamiseks, vaid see on suur süsteem, mis otsib tasakaalu kodanike heaolu, elukeskkonna säilimise ja majandusliku jätkusuutlikkuse vahel. Riik on midagi enamat, kui masinavärk, kus ühel on õigused ja teisel kohustused.
Riiki ja kodanikku ei saa lahutada, sest esimest ilma teiseta ei ole. Ja kodanikud saavad alati anda ühel või teisel moel oma panuse riigi paremaks toimimiseks. Võimalusi on palju! On väga hea, kui kodanik toetab oma riigi arengut makse makstes, hääletamas käies ja seadusekuulekalt käitudes, ent paljud inimesed tahaksid teha ära veelgi enam. Just need keskmisest suurema panustamissooviga inimesed teevad tänuväärset tööd mittetulundusühingutes ja vabatahtlike ridades. Vabatahtlik tasustamata töö on Eestis viimastel aastatel muutunud populaarsemaks. Põhjused, miks inimesed vabatahtlikku tööd tegema lähevad, on erinevad. Kes tahab kogemust, kes otsib eneseteostust, kes näeb võimalust uuteks tutvusteks ja kes soovib kasulik olla. Mõned vabatahtliku töö boonused on sellised, mida inimene ei saagi ette teada, sest need jõuavad vabatahtlikuni alles töö käigus. Vabatahtlikud on justkui ühiskonna vitamiinid. Näiteks Teise Maailmasõja
112
ajal töötas suur osa Suur-britannia linnades elavaid naisi ühel või teisel viisil mingi aja vabatahtlikena. Nad tegid seda, sest neil oli usk oma riigi paremasse tulevikku ja nad nägid oma isikliku panuse olulisust. Need on motiveerivad põhjused. Kui ka sina näed mõnda probleemi, millele sa tead lahendust, siis jaga seda lahendust! Räägi oma mõtetest või asu tegutsema. Miks mitte vabatahtlikuna? Katrin Lipp, www.bioneer.ee
8:48 15:28
TERVE ELU 2012 49. nädal
Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev
3
Teisipäev
4
Kolmapäev
5
Nigulapäev, kaduneljapäev
Neljapäev
6
17.31
Reede
7
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
8
Teine advent
JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6
Pühapäev
9
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Teist närib, ise karjub? ”
113
Järgmine peatus – Saaremaa!
Viisteist aastat on möödunud esimesest Eesti Külade Maapäevast, mis toimus 300 külaelu eestvedaja osavõtul Narva-Jõesuus. 1996. aastal alustas oma teekonda ringreis, mille eesmärk on läbida 15 Eesti maakonda. Reisikorraldajaks valiti ühiselt Eesti Külaliikumine Kodukant, reisisaatjateks Kodukandi maakonnaühendused. Iga peatus on kujunenud nende aastate jooksul omapäraseks ja üllatusterohkeks, sest reisijaid ootavad vastuvõtjad – meie võrgustiku liikmed, kohalikud vallad ja imeilusad Eestimaa külad. Peatused on ette nähtud iga kahe aasta tagant, viimased neli korda koos Aasta küla valimisega.
2011. aasta augustikuu esimesel nädalavahetusel oli ringreisi üheksas peatuspaik Läänemaa, kus toimus Eesti Külade IX Maapäev „Tagasi koju!“ Kodukant Läänemaa oli valinud kokkusaamiskohaks Roosta puhkeküla. Kolm päeva peatust andsid ringreisil osalejatele aega tutvuda Läänemaa valdade ja küladega, luua suhteid uute reisijatega ning arutleda koos teemade üle, mis olid reisiseltskonnale olulised. Kuulutati välja Aasta küla 2011 – Prandi küla Järvamaalt, valmistati leivaküla, kaeti maakondade toidulauad, keerutati jalga, sporditi ja peeti mõttetalguid.
Nii nagu ikka kipub reisil olema, et kui on huvitav, möödub aeg kiiresti. Seekordse reisi lõpus ulatas Läänemaa järgmisele peatuskohale Saaremaale sümboolsed esemed – kella ja lambi. Kella, sest aeg läks vastuvõtja jaoks käima ning lambi, et valgustada teed kahe aasta pärast, 2013. aastal, saabuvatele reisijatele. Seni viib Eesti Külaliikumine Kodukant koos maakonnaühendustega ellu peatustes kokku lepitud tegevusi ikka selleks, et elu maal kestaks ka järgmistel aastatel. Kaie Toobal, Eesti Külaliikumine Kodukant
114
8:59 15:23
TERVE ELU 2012 50. nädal
Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev
10
Teisipäev
11
Kolmapäev
12
Luutsipäev
Neljapäev
13
10.42
Reede
14
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
15
Kolmas advent
JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6
Pühapäev
16
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Ei ole toas ega õues? ”
115
10 viimast jõulueelset soovitust • Otsustage ära, millised jõulutraditsioonid on teie jaoks olulised ja järgige neid. Või jätke jõulud sootuks tähistamata, kui need teile midagi ei tähenda. • Võtke pühadest vaid see osa, mis rõõmu toob. • Ärge liialdage toiduga. Kuigi eestlaste rahvatraditsioon nägi ette, et jõuluööl tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis ühe söögikorrana ei nähtud ette meeletut söömingut, vaid pigem näksimist. • Ärge liialdage alkoholiga. Ehkki eestlastel on tavaks juua jõulude ajal jõuluõlut või uuema kombena alkoholiga jõuluglögi, on mõtet siiski jääda mõõdukaks. • Pakendage kinke mõistlikult. Nii teeme ka keskkonnale kingituse! • Võtke jõulud vabaks. Et täielikult vaba päeva nautida, võiks jõulupühal kinni olla ka arvuti. • Tehke mõni annetus. Kõige soodsam on Eesti maksusüsteemi arvestades toetada avalikes huvides tegutsevaid ühendusi. • Tehke jõulutoidud kodus. Kaasake toidu valmistamise protsessi kogu pere. • Pidage meeles oma lähedasi. Jõulud on sobiv aeg lisaks elus olevatele lähedastele, pidada meeles ka juba surnud sugulasi ja häid sõpru. • Olge lahtise tulega ettevaatlik. Jõuluaeg toob inimeste ellu elevust, sära ja kauneid hetki, kuid mitte ainult. Katrin Lipp, www.bioneer.ee
116
9:07 15:22
TERVE ELU 2012 51. nädal
Jõulukuu DETSEMBER Esmaspäev
17
Teisipäev
18
Kolmapäev
19
Neljapäev
20
7.19
Toomapäev, talve algus kell 13.12
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
21
Laupäev
22
Neljas advent
JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6
Reede
Pühapäev
23
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Hääletu, tumm, aga räägib palju? ”
117
Armastage oma naabruskonda
118
Selleks, et rääkida kogukonna, naabruskonna või elukeskkonna eelistest, ei pea elama alati ökokogukonnas. Armastada saab igat naabruskonda. Ka siis kui elatakse suure linna magalarajoonis, tasub vaadata kodukohas ringi ja leida põhjuseid, miks see koht on elamiseks hea. Inimesed, kes teavad oma kodupaiga eeliseid, on eluga rohkem rahul. Naabruskonda hindavad inimesed oskavad hoida seda eriilmelisena. Kas te naudite piirkonna rohelust? Kas teile meeldivad kohalikud väikepoed? Kas te armastate ümbruskonna kohvikud? Kas te väärtustate koolide, lasteaedade ja mänguväljakute olemasolu piirkonnas? Kas teile meeldib vaade? Kas te hindate kohalikke elanikke? Võimalusi on palju. Jäädvustage valikud
Kuidas säilitada kohalikku eripära? • Muutke asju paremuse poole – mitte lihtsalt nende muutmise pärast. • Laske inimeste ja koha loomusel välja paista. • Hinnake kõrgelt kohalikke väiksemaid poode. Külastage neid. • Väärtustage detaile. Uued hooned ja arengukavad ei tohiks olla lahjad. • Õppige tundma piirkonna looduslikke iseärasusi – jõgesid, järvi, ojasid, künkaid, orgusid, metsi ja nõmmesid.
Tänapäeval on fotoaparaadid või pildistavad telefonid olemas enamikul inimestest. Fotosilm aitab kodukoha põnevad kohad jäädvustada. Leidke näiteks 20-30 südamelähedast asja, kohta või inimest ja tehke neist pilt. Avaldage oma isiklik veebinäitus. Internet pakub mitmeid võimalusi fotod tasuta üles riputada. Kutsuge näitusekülastajaid üles teie algatust jätkama.
• Tundke kummitusi ja linnalegende. Kohalike lugude tundmine on sama oluline kui kõik nähtavgi.
Jagage inimestega ideed, et ümbruskond on hea just eripärasena. Seiske vastu sellele, et kõik järjest ühelaadsemaks muutub – samad poed, samasugused omavahel eristamatud uued hooned, parklaterägastik jne.
• Ostke kohalikke tooteid ja teenuseid (suveniirid, toit, käsitöö, koolitused, teater, kino jne).
• Ajalugu on jätkuv protsess. Ärge kivistage naabruskonda. Kohalikud pidustused, laadad, koolitused ja hooajaüritused vaid lisavad eripära. Areng on loomulik. • Igal võimalikul juhul loobuge auto kasutamisest. Lühikeste vahemaade puhul käige jala, sõitke rattaga või kasutage ühiskondlikku transporti. Nii näete, kuulete ja tunnetate rohkem. • Ilu peitub vaataja silmades. Otsige ja leidke ilu ootamatutest paikadest. Looge ise ilu näiteks lillepeenarde näol. • Tundke oma kodu. Statistika võib näidata põnevaid asju, aga teie kohaliku elanikuna teate tegelikku olukorda.
• Olge aktiivne ja jagage oma arvamust teistega. Teie idee võib olla vajalik nii korteriühistule kui ka kohalikule omavalitsusele. • Hinnake ennast kogukonna osana. Autor Katrin Lipp, www.bioneer.ee
119
Pakivahetus tekitab põnevust
Kingitusi saada meeldib kõigile – nii lastele kui täiskasvanutele. Foorumite Kullaketrajad.net ja Isetegija.net käsitöölistest kasutajad tekitavad kooliaegset loosipaki põnevust üksteisele veel täiskasvanunagi, osaledes pakivahetustes. Idee algatas 2007. aastal Kullaketrajate foorumis Heidi Öövel. Aktiivse blogijana märkas ta internetist ideid otsides Flickri fotokeskkonnas ühe välismaise pakivahetuse pilte ning mõtles, et sellise võiks meilgi korraldada. Heidi kuulutas pakivahetuse foorumis välja ning esimesel korral osales selles 40 inimest. Algul korraldati pakivahetusi lausa igas kvartalis ning nüüdseks on neid toimunud juba paarikümne ringis. Põhiliselt on vahetatud värvipakke ehk pakke, kus kõik asjad on üht kindlat värvi, samuti teemapakke, näiteks jõulupakke ning ka kindlale sihtgrupile, näiteks lastele mõeldud pakke. Pakivahetust korraldades pannakse esmalt paika teema ning siis vormistab korraldaja ankeedi. Sinna panevad pakivahetuses osalejad kirja oma lemmik käsitööliigi, allergiad, pere iseloomu jne. Kokku lepitakse ka paki hinnavahemik – enamasti kuni 10 eurot – ning pakivahetuse korraldaja loosib välja, kes kellele paki teeb. Seejärel asuvad pakivahetajad kingisaaja kohta lisainfot otsima. Kui pakk peab sisaldama midagi isetehtut, on selle koostamiseks aega kaks kuud, värvipakke pannakse kokku kuu aega. Paika pannakse ka esimese paki saatmise aeg, et kõik osalejad saaksid pakid kätte samal ajal. Pakki kätte saades tuleb selle sisu näidata teistele foorumis või oma blogis. Põnevus, üllatusmoment ning soojus ja positiivsus on Ööveli sõnul märksõnad, millega võib pakkide vahetamist põhjendada. On ju põnev saada pakk inimeselt, keda sa ei tunne ning meeldiv üllatuda, kui pakist on näha, et selle saatja on sulle aega pühendanud ning otsinud sinu kohta infot. Agnes Männiste, www.bioneer.ee 120
9:11 15:26
TERVE ELU 2012 52. nädal
Jõulukuu DETSEMBER Jõululaupäev
Esmaspäev
24
Esimene jõulupüha
Teine jõulupüha, tabanipäev
Kolmas jõulupüha, johannesepäev
Teisipäev
25
Kolmapäev
26
Neljapäev
27
Reede
28
12.21
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Süütalastepäev
Laupäev
29
Pühapäev
JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6
30
7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Mõista, mis see on: “Mees alasti, särk põues?”
121
Rohelised lubadused uueks aastaks • Viin oma teadmised praktikas ellu. Näiteks, kui ma tean, et vahtplastist pakenditega ei ole hiljem midagi peale hakata, aga ikka ostan sellesse pakendatud toitu, siis ei ole mu teadmisest ju praktilist kasu. • Ostan vähem pakendeid. Näiteks selle asemel, et osta iga päev pool leiba kilepakendis, võiks osta ühe suure leiva igal teisel päeval. • Jätan mittevajalikud asjad poodi. Pean meeles, et asjad aitavad elada, mitte ei elata asjade nimel. • Viin ennast paremini kurssi jäätmete äraandmise võimalustega. Võib-olla tasub külastada kohalikku jäätmejaama ja uurida, mida sinna ära anda saab. • Kasutan ühiskondlikku transporti. Lisaks keskkonnasäästule annab ühistranspordi eelistamine ka tubli rahalise võidu. • Eelistan kodumaist toitu. Kui võimalik, siis ka mahetoitu.
• Uurin enne katki läinud asja või riideeseme minema viskamist, kas seda saab parandada või uutmoodi kasutada.
• Vaatan oma kodus ja töökohas ringi ning uurin võimalusi vee, elektri ja erinevate materjalide kokkuhoiuks. • Väärtustan inimsuhteid, sest need on sama olulised või olulisemadki, kui rahaga mõõdetavad väärtused. Me võime olla vaesed või rikkad, ilusad või mitte nii ilusad, aga kui meil pole inimesi, kellega rõõmu ja muret jagada, siis oleme me õnnetud ja kõik muu tundub tähtsusetu. • Aitan teisi. Inimene ei pea olema rikas, et aidata. Aidata saab ka vabatahtlikuna ning kampaaniate väliselt – näiteks loomade varjupaigas, Uuskasutuskeskuses või mõne eaka lähedase juures. • Luban olla probleemide korral loov. Loov lähenemine ei lase tekkida masendusel. Katrin Lipp, www.bioneer.ee
122
TERVE ELU 2013 1. nädal
9:11 15:33
Südakuu JAANUAR Esmaspäev
31
Uusaasta
Teisipäev
1
Kolmapäev
2
Neljapäev
3
Reede
4
DETSEMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
5
Pühapäev
6
JAANUAR 2013 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Laupäev
Mõista, mis see on: “Käib kõik maailma läbi, aga seisab ühe koha peal?”
123
Minu eesm채rgid aastal 2012: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Minu saavutused aastal 2012: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.
124
Märkmed
EESTI DISAIN: Disainimaja Eesti disainerite toodang poes ja e-poes Kalevi 15 Tartu 51010; info@disainimaja.ee www.disainimaja.ee Etno.ee Eesti etnodisainiga seotud toodete tootmine, turustamine Tartu mnt 6 Tallinn 10145; tel 682 5124, www.etno.ee GreenEst Orgaanilised kergrõivatooted info@organicclothes.ee, www.organicclothes.ee Lutheri stuudio Eesti tootedisainerite ja kohalike mööblitootjate toodangu tutvustamine ja edasimüük Vana-Lõuna 39 Tallinn 10134; tel 644 4064 www.lutheristuudio.ee
Reet Ausi stuudio Moekunst, redisain Müürivahe 19 Tallinn 10140; info@reetaus.com www.reetaus.com ReUse Republic Keskkonnasõbralik sild moebrändide ja disainerite vahel info@reuserepublic.com, www.reuserepublic.com e-pood: www.designwonderland.com EESTI KÄSITÖÖ: Craftcenter Kodumaine käsitöö, ökokaup, õpitoad Vabaduse pst 128 Tallinn 10918; tel 618 8001 www.craftcenter.eu CraftStore Käsitöö e-kaubamaja tel 642 0536, www.craftstore.eu
Misu aksessuaarid Eesti disain ja käsitöö Kaarli pst 7 Tallinn 10119, www.misu.ee
Kangastelje töötuba, e-pood Kangakudumise tarvikute müük, nõustamine, tellimused www.kangakudumine.ee
Nu Nordik Eesti disainerite toodang Vabaduse väljak 8 Tallinn 10146; tel 644 9392 www.nunordik.ee
Maalammas Maalamba villast tooted maalammas@maalammas.ee, www.maalammas.ee/
Wesse Furniture Naturaalsest puitmaterjalist mööbel ja sisustuselemendid Tartu; hello@wesse.ee, www.wessefurniture.com
Ugri-Mugri käsitööpood Rahvuslik käsitööe-pood info@ugri-mugri.ee www.ugri-mugri.ee/ 125
Märkmed
LOODUSKOSMEETIKA:
MAHEPOED JA -TOOTED:
Dr.Hauschka looduskosmeetika Ravimtaimekosmeetika näole, kehale, juustele www.drhauschka.ee
Biomarket Toit, puhastusvahendid, kosmeetika, heaolutooted Kaubamaja Biomarket – Tallinna Kaubamaja; tel 669 1312 Rocca al Mare Biomarket – Rocca al Mare Kaubanduskeskus; tel 665 9043 Viimsi Biomarket – Viimsi Kaubanduskeskus; tel 600 0408 Ülemiste Biomarket – Ülemiste Kaubanduskeskus; tel 603 4650 www.biomarket.ee
GoodKarma ökoseebid Internetipood, hulgimüük, õpitoad, seebikoja külastamine GoodKarma talu, Kuke küla, Kaarma vald, Saaremaa 93734 www.goodkaarma.net/ Green Nature Looduskosmeetika e-pood info@greennature.ee, www.greennature.ee JOIK Kõik vajaminev koduspaa elamusteks Pärnu mnt 388a Tallinn 11612; 475 7201 www.joik.ee LoodusILU Looduskosmeetika Jakobsoni 11/ Kivi 2 Viljandi 71020 www.loodusilu.ee Nurme seep Looduslikud kehahooldustooted nurmeseep.ee Sophi seebid Ökoseebid, koolitused, seebialused www.seep.ee 126
Bioteek Talu- ja mahekaup Kopli tn 18 Tallinn 10412; tel 712 0183 www.bioteek.ee Eliksiir Loodusravipood, ökoapteek Järve Keskus, Pärnu mnt 238 Tallinn 11611; tel 606 0811 www.eliksiir.ee E-Mesilane Kõik mesinduseks vajalik www.emesilane.ee Koidukuma Koidu 2 Viljandi 71004 Linalaps Tooted lapseootel emadele ja väikelastele Tuukri tn 11 Tallinn 10120 www.linalaps.ee
Märkmed
Loodusand Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Jaama tn 3 Tallinn 11615; tel 670 0153 www.loodusand.ee Looduspere Toit, riided, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Viru Keskuse Looduspere; tel 610 1585 Järve Keskuse Looduspere; tel 677 8211 Pirita TOPi Looduspere; tel 639 6884 Tartu Looduspere – Lõunakeskus; tel 731 5571 www.looduspere.ee
Mahekauplus Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Tartu mnt 28 Tallinn 10115; info@mahkauplus.eu www.mahekauplus.eu Mahe Mark Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Kuninga 18 Pärnu 80014; tel 442 1001 www.mahemark.ee
Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik Kaubaring, mis toob talukauba Tartusse www.let.ee
Mahemarket Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Mustamäe tee 3a Tallinn 10615; tel 666 7850 mahemarket.ee/ www.parimpood.ee
Lõuna-Eesti Ökokeskus Toit, riided, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Saekoja 36a Tartu; tel 740 0691, www.okokeskus.ee
Mahe Mees Puhas ja tervislik toit Lõõtspilli 2 Rakvere 44313; tel 326 0177 mahemees.ee
Maakaup Kaubaring, mis toob talukauba Tallinna www.maakaup.ee
Mahe Pagar Pagari- ja kondiitritooted Leola 15 Viljandi 71013; tel 433 3637
Mahekaup Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Tooted müügil e-poes ja kauplustes-apteekides üle Eesti www.mahekaup.ee
Mahepood Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Tartu Kesklinna Kaubahall; tel 742 3283 127
Märkmed
Mahepood Allikas Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Posti 25 Haapsalu 90502; tel 473 1201 www.poodallikas.ee Mahe Seeme Mahejahutoodete müük ja mahepõllumajanduse tutvustus www.mahetoode.ee Olemise Rõõm Mahekaup Karja 17 Haapsalu 90502; tel 675 0017 Riiamarii Mahe- ja loodustooted Pühavaimu 20 Pärnu 80011; tel 447 0035 riiamarii.weebly.com Roheline Vihmavari Lastetooted, ihuhooldus, kursused hobikojas Kummeli tee 20 Tallinn 11912; info@rohelinevihmavari.ee www.rohelinevihmavari.ee Räpina Paberivabrik Kasutab toorainena vaid Eestist kogutud vanapaberit Pargi 23 Räpina 64505; tel 799 8240 www.rappin.ee Saidafarm Mahedad piimatooted Lehetu 1, Turba küla, Nissi vald 76210; tel 608 9341 saidafarm.ee 128
Saarte Sahver Toidukaup, ökokosmeetika, puhastusvahendid, lastekaubad Kohtu 2a Kuressaare 93819; www.saartesahver.ee Superfoods Supertoiduained Metro Plaza, www. superfoods.ee Terve Valik Tooted pisipõnnidele Kompanii 6 Tartu 51007, www.tervevalik.ee Tervisepesa Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Tähe 28-1a, Tartu 50103 Tervitus E-pood toidu- ja kehahooldustoodetele info@tervitus.ee, www.tervitus.ee Via Naturale Tervisekaubad Lembitu 8 Tartu 50406; tel 742 1509, www.vianaturale.ee Villapai Ökokaubad beebidele ja väikelastele Tuukri tn 11 Tallinn 10120, www.villapai.ee Vunder Loodussõbralikud kirjutus- ja kunstitarbed Skizze Tallinnas – Pirni 5 Tallinn 10617; tel 656 4225 Skizze Tartus – Riia 10 Tartu 51010; tel 738 1591 www.vunder.ee
Märkmed
Vändra Leib Maheviljast tooted Poodides üle Eesti; tel 446 7164 www.vandraleib.ee Würtspood Seemned, puuviljad, päklid, kohv, tee, vürtsid, maitsesegud Tartu Lõunakeskus www.wurtspood.ee Ökosahver Toit, puhastusvahendid, lastekaup, hügieeni- ja kehahooldustooted Mulla 6a Tallinn 10611; tel 673 8318 Pühajärve puhkekodu; tel 766 1160 www.sahver.ee Ökotreff Mesindusinventar, mahkaup Paide Maksimarket Ökoviis Kunstitarbed, puhastusvahendid, lastekaup, h ügieeni- ja kehahooldustooted Vesivärava 37 Tallinn 10126 www.okoviis.ee Zelluloos Paberid kogu maailmast Narva mnt 38 Tallinn 10152; tel 641 9502 www.zelluloos.eu
MAHETOIDU SÖÖGIKOHAD: Mahedik Kohvik Pühavaimu 20 Pärnu 80011; tel 442 5393, ylejoe.eu/mahedik NOP Kohvik-pood J. Köleri tn 1 Tallinn 10150; tel 603 2270, , www.nop.ee Roheline tuba Kohvik-pood Paldiski mnt 93a/ Humala 2a Tallinn; tel 609 6149, rohelinetuba.ee Rohujuur Kohvik-talukauplus-elulaadikeskus Kallase keskus 2 Tabasalu 76901; www.rohujuur.ee Vanaema Juures Restoran Rataskaevu 10/12 Tallinn 10123; tel 626 9080 www.vonkrahl.ee/et/toit/vanaemajuures Vilde Tervisekohvik Kohvik Vallikraavi 4 Tartu 51003; tel 734 4191, www.tervisekohvik.ee Von Krahli Aed Restoran Rataskaevu 8 Tallinn 10123; tel 626 9088 www.vonkrahl.ee/toit/restoranaed
129
Märkmed
EHITUSEGA SEONDUV: Antiigiveeb MTÜ Info koolituste, antikvariaatide, restauraatorite ja materjalide kättesaadavuse kohta www.antiigiveeb.ee Eco Oil Looduslik valik puidukaitseks www.ecooil.ee Eesti ECO Klaster Koondab energiatõhusast ehitamisest huvitatud pioneerettevõtteid www.solarbase.ee Elumaja Energiasäästlike majade tüüpprojektid ja eritellimustööd Kivimurru 34 Tallinn 11411, www.elumaja.ee Greentec Houses Looduslikust materjalist hooned Karla, Kose vald 75106, www.greentec.ee
Loodusehitus Ökoloogiline ehitus ja viimistlus, õpitoad Põlvamaa, www.loodusehitus.ee Looduskeskus Saviehitus, koolitused Võrumaa, www.juured.ee Loomulik Savi- ja lubikrohv, looduslikud värvid, tadelakt, palgivahetus www.loomulik.ee Majatohter Restaureerimistarvete ja keskkonnasõbralike ehitusmaterjalide kauplus Väike-Patarei 5 Tallinn; tel 641 4509, www.majatohter.ee Misso Savitööstus Savitellised Misso 65001 Võrumaa; tel 785 6143, www.misso-savi.ee Natuurehitus Ehitus- ja remonditööd Telliskivi 57 Tallinn 10412;www.natuurehitus.ee
Hea Maja Pood Kõik vajalik loodussõbraliku kodu remondiks ja ehitamiseks PassiveHouse Pepleri 32 Tartu 51010 Passiivmajade projekteerimine, nõustamine, kursused www.heamajapood.ee Nooruse 1 Tartu 50411; tel 737 4812, www.passiivmaja.ee Limex Saaremaa lubja turustamine, ainuke lubajpõletuse maa-ahi Lümanda küla, Lümanda vald, Saaremaa 93301 www.limex.ee 130
Roffi (end. Majasain) Traditsioonilised krohvimistööd Ujula 1a Tartu 51008 www.majasain.ee
Märkmed
Roomaja Pillirooplaadi, -mati, ja -multši tootmine ning müük www.roomaja.ee Safran Kõik vajalik loodussõbraliku kodu remondiks ja ehitamiseks Pärnu mnt 139 Tallinn 11317; tel 659 7307 Näituse 22-21 Tartu 50407; tel 742 6130, www.safran.ee Savikodu Eesti põhuehitajate kohtumispaik www.savikodu.ee Saviukumaja Savimajade ehitamisega seonduvad tööd Kesa 2 Põlva 63307, www.saviukumaja.ee Säästva Renoveerimise Infokeskus Nõustamine, koolitused Väike-Patarei 5 Tallinn 10415, www.renoveeri.net Säästvad Ehituslahendused Looduslikud viimistlustööd, restaureerimine, põhu- ja saviehitus Lina tn 5 Tallinn; tel 666 0050, www.ehituslahendused.ee Tapeedil Nõuanded vanade hoonete hooldamisel www.tapeedil.com Tervemaja Ehitusbioloogiliselt kontrollitud ehitusmaterjalide maaletooja Sepa 19c Tartu 51013; tel 740 5509, www.tervemaja.ee
Ökodisko Maastikuarhitektuur, ehituslik projekteerimine Kalevi 15 Tartu 51010; info@okodisko.ee www.okodisko.ee Ökoehituse Ühing MTÜ Elanikkonna teadlikkuse tõstmine ökoloogilise ehituse vallas Telliskivi 57 Tallinn 10412 www.okoehitus.ee Öko-Projekt Krohvimistööd Kauba 40a-11 Tallinn 11312; info@oko.ee www.oko.ee JÄÄTMEKÄITLUS: EES-Ringlus MTÜ Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete hooldus ja tootjavastutus Endla 3 Tallinn 10122; tel 648 4335 www.eesringlus.ee Eesti Jäätmeringlus Jäätmekäitlusteenused, kompostitooted e-compost.ee Eesti Pakendiringlus MTÜ Pakendiringluse propageerimine Vana-Narva mnt 26 Maardu 74114; tel 633 9240 www.pakendiringlus.ee 131
Märkmed
TAASTUVENERGIA: Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Regati pst 1 Tallinn 11911; tel 639 6625 www.tuuleenergia.ee
Eesti Mahe tulundusühistu Abi mahepõllusaaduste tootmisel, käitlemisel, turustamisel info@eestimahe.ee www.eestimahe.ee
Energiasäästu Portaal Teave ja nõuanded energia säästmise kohta www.kokkuhoid.energia.ee
Eesti Rattarikkaks Linnaelanike innustamine auto asemel rattaga liiklema www.rattarikkaks.ee
Roheline Energia Teave ja liitumistingimused www.rohelineenergia.ee
Eesti Roheline Liikumine MTÜ Keskkonnakaitse www.roheline.ee
Smart-Globe Solutions Nõuanded ja tooted elektrienergia tarbimise vähendamiseks info@wattsonholmes.eu, www.wattsonholmes.eu
Eesti Toidupank Kogub kaubandusest ülejääva toidu ja viib puudustkannatavatele info@toidupank.ee www.toidupank.ee
LÖÖ KAASA: Autovaba elustiil Info autovaba elustiili kohta Eestis www.autovaba.ee Eesti Ettevõtlike Noorte Koda ehk JCI Pakub noortele arenguvõimalusi, mis innustavad neid positiivseid muutusi looma Pk 59 Ahtri 10a Tallinn 10151; jci@jci.ee www.jci.ee Eestimaa Looduse Fond Eesti looduse ja mitmekesisuse hoidmine Magasini 3 Tartu 51005; tel 742 8443 www.elfond.ee 132
Eesti Ökokogukondade Ühendus MTÜ Ühendab kogukondi, mis liiguvad suurema säästlikkuse poole kogukonnad@kogukonnad.ee www.kogukonnad.ee Elavtoit Sidemete loomine talunike ja tarbijate vahel www.elavtoit.com Equilibre MTÜ Eneseteadvuse kasvu arendamine läbi looduskeskkonna; ökoehitus Koordi, Roosna-Alliku vald, Järvamaa 73212 www.equilibre.ee
Märkmed
Heateo Sihtasutus Suure ühiskondliku mõjuga organisatsioonide ja sotsiaalsete ettevõtete toetamine Rotermanni 8 Tallinn 10111; tel 664 5075, www.heategu.ee
Tartu Maheaed MTÜ Maheaianduse eestvedajad Tartus tartumaheaed@gmail.com tootsipeenar.wordpress.com
Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprojektide toetaja Narva mnt 7a Tallinn 10117; tel 627 4125 www.kik.ee
Uue Maailma Selts MTÜ Uue Maailma linnaosa muutmine mõnusamaks elukeskkonnaks Koidu 68b Tallinn 10122 www.uusmaailm.ee
Lilleoru MTÜ Inimese teadlikku arengut toetavate õpetuste jagamine Lilleoru talu, Aruvalla küla, Rae vald, Harjumaa 75320 www.lilleoru.ee
Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus Vabatahtlike kaasamine Rüütli 4 Tartu 51007; tel 742 0341 www.vabatahtlikud.ee
Linnalabor MTÜ Linnade uurimise koondkoht Telliskivi 60a Tallinn 10412 www.linnalabor.ee
WWOOF Estonia Ülemaailmne vabatahtlike liikumine mahetaludes Vabriku 4-9 Tartu 50409 www.wwoof.ee
Maheklubi Info mahepõllumajandusest www.maheklubi.ee
Õiglase Kaubanduse Klubi Õiglase kaubanduse-alane teavitustöö www.fairtrade.ee
SAK TTÜ Säästva Arengu Klubi www.saklubi.ee
Õnnepank Heategude vahetamise koht www.onnepank.ee
Tagurpidi Lavka MTÜ Väiketalunike toodangu linna toomine lavka.tagurpidi@gmail.com, tagurpidilavka.wordpress.com
Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus Info põllumajanduslike keskkonnatoetuste, mahepõllumajanduse ja ökoloogiliste ehitustehnoloogiate kohta Tuglase 1-6 Tartu 51014; 742 2051 www.ceet.ee 133
Märkmed
HARIDUS, KOOLITUS:
TAASKASUTUS:
Hingamisruum Vabastava hingamise grupid Kalevi 15 Tartu 51010 www.hingamisruum.ee
Humana Sorteerimiskeskus ja kauplused Äritegevuse kasumiga toetatakse arenguprojekte Aafrikas Jälgimäe tee 13, Tänassilma küla, Saku vald; tel 601 2955 www.humanae.ee
Pärnu Loodusmaja Loodusalased huviringid täiskasvanutele ja lastele Kooli 6b Pärnu www.loodusjatehnika.ee
Materjalid.net Informatsioon kättesaadavate vanade ehitusmaterjalide ja -detailide kohta Kontor – Väike-Patarei 5 Tallinn 10415 Ladu – Telliskivi 60 Tallinn 10412 www.materjalid.net
Rosma Haridusselts MTÜ Waldorfpedagoogikale tuginev Johannese kool ja lasteaed Rosma küla, Põlva vald 63221; tel 799 4159 rosma.edu.ee Tartu Keskkonnahariduse Keskus Inimestes looduse vastu huvi äratamine Kompanii 10 Tartu 51007; tel 736 1693 www.teec.ee ROHELINE TRÜKIS: Ecoprint Rahvusvaheliselt sertifitseeritud roheline trükikoda Savimäe 13, Vahi alevik, Tartu vald 60534; tel 733 1400 www.ecoprint.ee
134
Mobiiliringlus Kasutatud mobiiltelefonide saatmine ringlusesse Lembitu 1e Tartu 50406 www.mobiiliringlus.ee Raamaturing MTÜ Koolide raamatukogude täiendamine www.raamaturinglus.ee Taaskasutuskeskus Nõude, mänguasjade, hobivahendite, tööriistade, mööbli, kodumasinate taaskasutusse suunamine Puiestee 114 Tartu 50604 www.taaskasutuskeskus.ee Uuskasutuskeskus Kasutatud riiete, mööbli, nõude, raamatute, jalgrataste uuskasutusse suunamine Tatari 64 Tallinn 10134, Telliskivi 61 Tallinn 10412 uuskasutus.ee
Märkmed
TURISM: Eestimaa Looduse Fondi talgu- ja loodusreisid Magasini 3 Tartu 51005; tel 742 8443 talgud.ee
South-Estonia DMC Vaba aja sisustamine Lõuna-Eestis Kalevi 13 Tartu 51010 www.south-estonia.com
Estonian Nature Tours Linnu- ja loodusretked Linnuse tee 1 Lihula 90303; 477 8214 www.naturetours.ee
Süvahavva Loodustalu Ööbimisvõimalused, suitsusaun, taimeaed, villavabrik, käsitöö Süvahavva küla, Põlvamaa 64220 www.syvahavva.ee
Looduse Omnibuss Loodusretked Koidu 80 Tallinn www.looduseomnibuss.ee
ROHELINE MEEDIA INTERNETIS:
Matka Eestis Aktiivne puhkus Eestis info@matkaeestis.ee www.matkaeestis.ee RMK Puhkamisvõimalused riigimetsas www.rmk.ee Sibulatee Üks piirkond, kaks rahvust, kolm kultuuri Kalevi 13 Tartu 51010 www.sibulatee.ee Soomaa.com Elamused Soomaal info@soomaa.com eesti.soomaa.com
BIONEER Säästva ja tervisliku elustiili portaal www.bioneer.ee JCI GO Koda Keskkonnateadlikkuse suurendamine läbi erinevate projektide ja teavitustöö www.jci.ee/go Kortsleht Roheline mõtteviis läbi poliitilise prisma www.kortsleht.ee Loodusajakiri MTÜ Ühendab ajakirju „Eesti Loodus“, „Loodusesõber“, „Horisont“, „Eesti Mets“ www.loodusajakiri.ee Roheline Värav Keskkonnauudised 135
Hea Terve Elu kalendri lugeja
Ootame Sinult tagasisidet kalendri osas, ideid ja soovitusi edaspidiseks. Kutsume Sind osalema uute teemade pakkumisel ning loeme suurima heameelega igat sorti soovitusi, kuidas kalendrit paremaks, sisukamaks ja käepärasemaks muuta. Samuti võiksid meile kirjutada, kui tead kedagi või midagi juttu väärivat edaspidiseks. Ainult üheskoos ja Sinu abiga saab Terve Elu võimalikuks. Niisiis võta meiega julgesti ühendust! Palume Sul täita järgnev tagasiside leht ning postitada 2012.augustiks aadressil: MTÜ Terve Elu kirjastus Tallinna Postkontor, PK 298 Narva mnt.1 10503, Tallinn Kõigi vastajate vahel loositakse välja 2012.aasta Terve Elu kalendreid.
Kommentaar kalendrile Soovitused kujunduse osas Ideed, teemasoovitused Muu 136
Mõistatused 9. Nõel 11. Lõngakera 13. Sibul 15. Päevalill 17. Kartul 19. Juuksed 21. Uni 23. Kägu 25. Kala 27. Siil 29. Päike ja kuu 31. Kuu 33. Pakane 37. Pilv 39. Lumi 41. Jõgi 43. Soo 45. Noatera 47. Sõel 49. Mesilane 51. Ämblik 53. Kirp 55. Sipelgapesa 57. Tigu 59. Nõges 61. Pilliroog 65. Sõnajalad 67. Kasukas 69. Sõrmkinnas 71. Vikat 73. Kinda kudumine 75. Jahu sõelumine 77. Rasv 79. Muna 81. Ahi ja suits 83. Tuul 85. Jää 87. Lumi 89. Vesi 93. Tuul 95. Kapsas 97. Kapsas 99. Puuriit 101. Käsi ja viis sõrme 103. Vari 105. Vähk 107. Pääsuke 109. Rähn 111. Kaev, oja jõgi, järv 113. Saag 115. Aken 117. Raamat 121. Küünal 123. Tee
See lehekülg vajab koostamist ja toimetamist Järjehoidjad on tehtud maalammaste kedratud lõngast, mille valmistas Eesti Maalamba Ühing - www.maalammas.ee. Kõik järjehoidjad on käsitsi lõigatud ja põimitud. Tekste kogusid ja koostasid: Katrin Lipp, Rutt Sööt, Eva Ladva, Fotod: Li Remmelg, Maria Laanelepp, Ekke Sööt, Katrin Lipp, Eva Peedimaa, Epp Leesik, erakogud Kujundaja: Eva Peedimaa Toimetaja: Rutt Sööt Täname kõiki toredaid sõpru, kes aitasid kalendril sündida! Väljaandja: MTÜ Terve Elu Kirjastus
137
TAgakaas
138
139