TARTU AKADEEMILINE TENNISEKLUBI
80 AASTAT TOOME VÄLJAKUTEL
1
TARTU TENNISE AJALOOST õpilased, keda saksa korporandid siiski Toome väljakutele hästi lasta ei tahtnud. Sellest vastasseisust tõusnud tüli jõudis 1912 isegi tollase ajalehe veergudele.
Tennist on Tartus Toome väljakutel mängitud üle saja aasta. Oma praegusesse asukohta Toomkiriku varemete ette, toonasele üliõpilaste maitule platsile, rajati väljakud 1904 aastal. Enne seda olid tenniseväljakud olnud Toome peal - Vana-Anatoomikumi ja samuti praeguse Riigikohtu ees.
Esimene tennisevõistlus korraldati Tartus 1913 aastal. Samal aastal toimus põhiliselt eestlastest mängijate vahel ka „Kalevi“ turniir Pirital, millest arvestatakse Eesti tennise ametlikku ajalugu. Teiste hulgas võttis sellest Toomeorus peetud turniirist osa hilisem esimene Eesti tennisemeister baltisakslane Ernst Turmann.
Tartu päris esimene väljak oli ilmselt 19. sajandi viimastel aastatel kusagil Vanemuise pargis, balti-saksa spordiseltsi „Turnvereini“ aias. Tennisemängu tõid Tartusse üliõpilased ja õppejõud, kes olid selle mänguga teinud tutvust mujal Euroopa linnades. Tennist mängisid ka eesti soost üli-
Oma mälestusteraamatus “Pikva” kirjutab ta sajandialguse tennisest: Noori daame, kes noil algusaastail palli üle võrgu lõid, näen siiani veel selgelt silme ees: loomulikult kandsid nad kõik veel pikki seelikuid ja hoides paremas käes reketit, hoidsin nad samal ajal vasakuga seelikut üleval, et see neid liigselt ei takistaks. Loomulikult polnud seesugune mäng orienteeritud võitudele, pall mängiti vastaspoolele kätte, et viimane seda, eriti kui oli tegemist daamiga, mugavalt võis tabada. Vastupidine käitumine, palli suunamine mujale, oleks olnud riukaline ja seda oleks peetud lubamatuks. Hiljem asi muutus. Daamidest tenniseaustajad olid eranditult vallalised, väikese valge palli ümber hüplemine poleks kuidagi kokku sobinud abielunaise väärikusega. Peaaegu paratamatult tulenes sellest tollane naljatlev küsimus: „Kas teie preili tütar mängib ikka veel tennist, või on ta juba kihlunud.“
Esimesed väljakud Toomeorus
2
Enne I Maailmasõda oli tennis nii Tartus kui Tallinnas levinud seltskonnamäng, mis siiski kõigile asjaarmastajatele polnud kättesaadav. Ometi said kõik tennisemängu jälgida ja see tekitas elavat huvi ning soovi noorte seas seda mängu ise järele proovida.
20-ndate aastate alguses elavnes tennisealane tegevus taas, koondudes põhiliselt Toomeoru väljakutele. Nüüd oli tenniseelu ka avatum ja tunduvalt demokraatlikum. Tennisealastest traditsioonidest mängureeglite, riietuse ja muu osas peeti siiski rangelt kinni.
Akadeemilise spordiseltsi tennisisitid 20-ndatel
Iseseisvat tenniseklubi veel ei eksisteerinud ja Toome tenniseväljakud kuulusid Akadeemilise Spordiseltsi varade hulka. 1922 valmis väljakute äärde tennisepaviljon.
üliõpilaste olümpiaad, kus oli kavas ka tennis. Kolmanda ja neljanda koha hõivasid tartlased Cornelius Schwalbe ja Otto Luck. Paarismängus oli koos poolaka Strobeliga teine Tartu tudeng Tennis muutus aina populaarsemaks üliVillibald Raud. õpilaste seas, kuid mängust pidasid lugu ka õppejõud. Tennisemäng oli populaarne nii vanade kui noorte hulgas, tolleaegsetel fotodel on sagedasti näha koos erineva põlvkonna tennisiste. Toomeorus peeti omavahelisi võistlusi nagu klubivõistlusi sel ajal nimetati, aga osaleti ka Eesti meistrivõistlustel ja isegi rahvusvahelistel turniiridel. 1923 aasta suvel peeti Tartus esimene Balti riikide
Vennad Rauad Toomel 1921
AKADEEMILISE TENNISEKLUBI LOOMINE Kuna tennis ei saanud Akadeemiliselt Spordiseltsilt piisavalt tuge, siis otsustasid tennisistid eralduda. Nii loodigi 1931 aastal Tartu Akadeemiline Tenniseklubi. Toomeoru väljakud jäid klubile.
Gerhard Rägo
Kogu sõjaeelse perioodi juhtis tenniseklubi tööd ülikooli matemaatikaprofessor Gerhard Rägo, kes ka ise aktiivselt tennist mängis. Klubi loomine on suuresti just tema teene. 3
Tennis muutus ajapikku professionaalsemaks ja üha raskem oli ühitada tulemuslikku mängimist õppejõukoormusega ülikoolis, täisväärtusliku arstitöö või muu ametiga. Saavutustennis eraldus üha rohkem seltskonnatennisest ja noorte mängijate treenimist alustati üha varasemas eas. Eraldi tuleb nimetada Voldemar Turbat (1918–1982), kes praktiliselt kogu oma elu töötas Tartus tennisetreenerina ja kasvatas üles mitu põlvkonda tennisiste.
Turba oli 22 aastat järjest Tartu tennisemeister. Eesti meistrivõistlustel võitis 5 hõbe- ja 9 pronksmedalit. Tuli vabariikliku Dünamo meistriks üksikmängus ja üleliidulise Dünamo meistriks paarismängus. Eesti koondises esines ta 17 korda.
1978. aasta Edasis meenutab Turba:
„Alustasin juba kümneselt. Algul pallipoisina ja omatehtud puulapatsiga. Vahel sai ka tõelist reketit proovida. Meenub Aleksander Läte, tema käis alati kahe reketiga mängimas, seetõttu pallipoisid teda alati passisidki. Mina ka, sest Läte loovutas meeleldi pallipoisile oma teise reketi. Tõsi, vahel kiindusin korv- ja võrkpalli, sest talvel ju tennist mängida ei saanud. Harjutasin ka lauatennist, malet ja kabet, neilgi aladel tõin koju diplomeid. Tõsised tennisetreeningud algasid 1936. Aasta kevadel treener A. Kallase käe all Akadeemilise Tenniseklubi Toomeoru väljakutel. Hooaja lõpuks olin Tartu meister, esimene isiklik reket auhinnana kaenla all. Reket maksis ju 50 krooni. Minu noorusajal oli tennis kallis sport. Mängijaid oli siiski Tartus mitusada, väljakuid poolteistkümmend. Õhtul tekkisid väljakute ümber järjekorrad, üle ühe seti mängida ei saanud. Õhtu lõppes paarismängudega. Ega õige mees suvel naljalt päeva vahele ei jätnud. Pärast sõda oli mängijaid 50 ringis, siis tõusis arv 150-170-ni. Praegu on spordialade hulk suurem ja mängijate arv püsib 100-110 piires.
Edasi 1962
Tartule kuulus kuuekümnendatel kindlasti üks esikoht Eesti tennises, nimelt tenniseperekodade suuruses - neil aastatel võis perekond Redel korraga välja panna kuus mängijat ja perekond Lamp neli.
4
Peale teist maailmasõda läks Tartus, nagu mujalgi Eestis, tennis täielikult spordiühing „Dünamo“ katuse alla. Ülikooli mängijad olid aga koos ülikooli spordiklubiga VSÜ „Kalev“ liikmed ja noored mängijad Tartu Laste- ja Noorte Spordikooli tenniseosakonna nimekirjas. Kuigi veel 40-ndatel moodustasid Tartu noored tennisemängijad peaaegu poole Eesti noortekoondisest, siis täiskasvanuna jätkasid neist võistlusmängijatena vähesed. Paljud keskendusid õpingutele või tööle ja perekonnale. Kõige olulisem oli aga mänguvõimaluste nappus – Toome väljakud ei mahutanud kõiki soovijaid, puudus sisehall ja sügisel-talvel kasutati koolivõimlates teistest spordialadest vabaks jäänud aegu. Vähenes ka võistluste arv. Kuuekümnendatel hääbus populaarne kuue linna turniir ja vähemalt võistlustennis koondus üha enam Tallinna, kus olid ainukesena ka võimalused aastaringseks treenimiseks ja mängimiseks. Guido Taft meenutab 60-ndate lõpuks kujunenud olukorda järgmiselt: „Tallinna tennise suhteline võimsus - arvukalt treenereid, palju spordikoolide tenniseosakondi, eriti aastaringse treeningu võimalus - mõjus negatiivselt tennise arengule rajoonikeskustes. Mida kõrgemale kerkis pealinlaste mängumeisterlikus, seda väiksemaks jäid rajoonide treenerite ja mängijate šansid konkureerida tallinlastega, kes ainsatena võisid aastaringselt harjutada ja võistelda.“
1969 valmis Tähtvere 4 väljakuga tennisestaadion, kus oli ka tribüünidega peaväljak. Igal juhul elavdas suurem väljakute arv Tartu tennist tunduvalt. Nüüd sai siin korraldada suuremaid turniire, kus osalesid Eesti tipud ja aegajalt sattusid Tartusse mängima ka üleliidulise tasemega mängijad. 70-ndatel ja 80-ndatel hakkasid Tartu tennisistid uuesti jõudma medaliteni Eesti noortevõistlustel. Aastaid olid Tartus tennise noortetreenerina töötanud Voldemar Turba ja Karl Lillipuu. Lillipuu asemel tuli mõneks aastaks Tallinnast Tartusse Kaarel Tramm, kes aga siirdus tagasi, kui tema andekamad õpilased TSIK-i õppima läksid. Peale Turba lahkumist 1982 oli Tartu kaks aastat püsiva noortetreenerita. Õnneks kolis 1984 aastal Tallinnast Tartusse kogenud treener Rein Sander, kes taastas jälle tenniseosakonna Tartu spordikoolis ning oli kümnendi lõpuaastatel ainuke professionaalne tennisetreener Tartus.
Tartu on Eesti tennisele andnud erinevates mänguliikides 8 Eesti meistrit - Gottfried Niemann, Leonora Wittlich, Otto Luck, M. Klein, Jüri Lamp, Peeter Lamp, Aivo Ojasalu ja Rauno Gull, 23 A-klassi noortemeistrit - Regina Ojavere-Meri, Tiiu Kangur-Reedik, Ülle Rais - Kirsimägi, Jüri Redel, Jüri Lamp, Peeter Lamp, Aivo Ojasalu, Alo Ojasalu, Ellen Redel - Linnamägi, Astrid Lõoke, Rita Vint, Õie Orav, Margit Uibokand, Valdur Brandt, Ivo Nei, Henn Moks, Mart Polakene, Margus Kartau, Rauno Gull, Kadi Hilpus, Riin Veiram, Peeli Villmann - Mikelsaar, Gunnar Koll. Lisaks veel mitmeid silmapaistvaid tennisiste - Otto Hendriksen, Cornelius Schwalbe, Villibald Raud, I. Lill, Voldemar Turba, Valter Lamp, Elsa Lamp, Inga Freiberg-Saks, Malle Redel-Kuusik, Lilian Redel-Savomägi, Silver Ratnik, Vladimir Jegorov, Valve Põru, Jaan Rosenberg, Toivo Nahkor, Valev Lillipuu, Valdo Kütt, Katrin Liivamägi, Heli SiliksaarSoome, Priit Polakene, Henri Busch ja paljud teised.
5
Nõukogude ajal oli sport nagu ka muud eluvaldkonnad tugevalt tsentraliseeritud. Kogu sporditegevust juhtis linnas kehakultuuri- ja spordikomitee ja tenniseelu korraldamine oli selle komitee tennisesektsiooni pädevuses. Tennisesektsiooni juhtis presiidium, mida tänapäeva mõttes võiks tinglikult ka klubi juhatuseks nimetada. Igal juhul mida lähemal tennisele, seda ajatumad ja ideoloogiavabamad olid korralduslikud tegevused. Linna tennisesektsiooni tööplaan 1977
tennis ülikoolis Tartu tennise areng on läbi aegade ikka olnud tihedalt seotud Tartu Ülikooliga Ühest küljest on ülikool ikka meelitanud Tartusse spordilembelisi noori, kuid teisest küljest on ülikooli tõttu ka palju häid mängijaid tennise jaoks kaduma läinud. Samas on ülikool kindlustanud harjutamis- ja mänguvõimalused mängida tahtjatele. Praktiliselt kogu aeg on peetud ka ülikoolide Eesti meistrivõistlusi tennises.
6
Seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel olid populaarsed kolmest võistlusest koosnevad Balti kõrgkoolide karikavõistlused tennises. Neist võtsid osa Tartu ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Leningradi Ülikooli ja Leningradi Tehnoloogiainstituudi võistkonnad. Võistluste esimene etapp - Kääriku Kapp - peeti Käärikul, teine Tallinnas ja kolmas Leningradis. Tartu Ülikooli võistkond oli sageli edukas, sest hoolimata tippmängijate puudumisest oli tennis ülikoolis populaarne ja „meie pink kõige pikem“. Mõned korrad võtsid neist võistlustest osa Kaunase üliõpilased ning Ene Ergma initsiatiivil ka Moskva Ülikooli tennisistid.
TARTU AKADEEMILISE TENNISEKLUBI TAASTAMINE Muutunud ajad ja olud viisid selleni, et 1985 aasta detsembris otsustati Avo Roosma, Ilmar Kuusmanni ja Rein Sanderi initsiatiivil luua eraldiseisev Tartu Tenniseklubi. Asutamiskoosolekul oli 29 inimest ja esimeheks valiti Ilmar Kuusmann. Baasorganisatsiooniks nimetati TRÜ. Sisseastumismaks oli 5, aastamaks 3 ja hooajamaks 15 rubla. Kuigi Tartu kehakultuuri- ja spordikomitee klubi põhikirja järgmise aasta märtsis kinnitas, jäi linna jaoks „tõsisemaid“ asju korraldama tennisesektsioon.
Ligi kolm kümnendit vedas ülikooli ja jõudumööda ka Tartu tenniseelu Avo Roosma. Pildil koos Ilmar Kuusmanniga
Kaheksakümnendate teises pooles sai olulisemaks ja keerulisemaks ülesandeks uue tennispaviljoni ehitus Toomele. Nii kutsus Avo Roosma 1987 tennisesektsiooni juhatama tollase Teede Remondi- ja Ehitusvalitsuse juhataja ja hilisema Tartu abilinnapea Anto Ili. Tartu tennisel keerulistel aastatel oli palju abi nii asjalikust ja tegusast juhatajast kui tema selja taga seisvatest ehitusvõimsustest. Sekretärina asus pabereid korras hoidma Riina Saarma ülikooli arstiteaduskonnast. Uued avaldused esitatati juba klubi liikmeks võtmiseks.
80-ndate lõpu, 90-ndate aastate alguse võistluskalender oli hoolimata majanduslikust kitsikusest võrdlemisi tihe – mängiti mitmetel turniiridel. Jõukamad firmad üürisid oma mängijatele väljakuid ja korraldasid oma turniire. Peeti veel linnavõistlust Kaunasega ja Balti kõrgkoolide karikavõistlustel mängisid Peterburi üliõpilased. Siinkohal tuleb nimetada kümmekond aastat peetud Tartu ja Lüneburgi tenniseklubide sõpruskohtumisi. Kohtumised said alguse 1989, neli aastat enne seda kui Tartu ja Lüneburg said sõpruslinnadeks.
Ametlikult kinnitas taastatud Eesti Vabariik Tartu Tenniseklubi pisut uuendatud põhikirja 1990 ja klubi asus juhatama, õigemini jätkas juhatamist Anto Ili.
2001 sai klubi presidendiks Taivo Täht, uuel kümnendil hakati aktiivselt osa võtma üleriigilistest turniiridest, kinnitusid traditsioonid ja traditsioonilised turniirid.
7
Avo Roosmaa, Tõnis Matsin, Taivo Täht, Toomas Liivamägi, Ülle Kirsimägi, Jaak Jaagus Anna Sander, Raivo Valk, Anu Sisask, Erliko Parisalu, Maie Tomikas, Kirsti Kuhi Arno Kanal, Liis Voitka, Paavo Soodla, Juho Kirs, Arvo Raudsepp, Meelis Leesik Lembit Tomikas, Helle Hein, Andrus Allikvee, Gennadi Organov, Juhan Telgmaa, Reeli Torn-Leesik, Erki Piir, Triin Anette Kaasik Margus Kask, Üllar Kaljuste, Ene Ergma, Kairi Puur, Piret Ploom, Tõnu Rüütel Vladimir Zjabkin, Alla Tenn, Riina Saarma, Anneli Dembovski, Rene Liivamägi, Mart Siliksaar, Peeter Kukk
Arvo Pattak, Leelo Rivis, Artur Sinilill, Lehti Pilt, Eva-Mari Luts, Laivi Pilt, Mart Polakene Tarmo Punger, Reet Ainsoo, Juhan Peedimaa, Eva Peedimaa, Anne-Grete Märtson, Indrek Lüüs, Kadri Vare Marko Kaldvee, Rauno Parv, Aina Kirsipuu, Anu Ansip, Karin Täht, Kaimar Mölder, Peeter Lokko Signe Guitar, Peeter Viigimets, Sulev Savva, Kertu Lääts, Uno Ainsoo, Katrin Liivamägi, Rein Must Tiiu Allikvee, Raivo Simson, Toomas Karu, Andres Valgerist, Mark Braschinsky, Allan Valgerist, Milvi Visnapuu Juhan Kolk, Tiiu Märtson, Peeter Oja, Tõnu Meidla, Margus Viigimaa, Andres Kokk, Igor Farhutdinov
“Ühel klassikalisel ülikoolil on alati ka oma botaanikaaed ja tenniseväljakud”
TENNISEVÄLJAKUTE SAAGA Anna Sander meenutab: “Toome väljakud olid meie saabumise ajaks kaunikesti rohtu kasvanud. Väljakutel jalutas Tõnis Örd koos onupoja Arvo Pattakuga, kes vaatasid, et ehk saaks siin mängida. Asusime neid korda tegema - töö käis käsitsi varahommikust pimedani. Suurekas abiks olid tennisehuvilistest meedikud Peetsalu, Eller, Maaroos ja teised, kes tulid platse tegema peale oma tööaja lõppu tuues kaasa vabatahtlikest tudengeid. Vanas majas oli puuküte - kuldsete kätega Tiit Muuga tegi korda ahjud. Osalisest sai töömeestele tasutud piiritusega. Väljakutele saabus oma vaiksel moel Volodja, kes aitas sõjaväeosast üht-teist vajalikku hankida. Tudengitele pakuti alati teed ja moosisaia, Tartusse külla saabunud endistel tennisistidel oli ikka kombeks Toomelt läbi astuda ja tassike teed juua.”
1922. aastal ehitatud Toome tennisepaviljoni asendamine oli päevakorral Tähtvere väljakute valmimisest saadik. Uus paviljon oli juba ülikooli eelmise juubeli ehitusobjektide nimekirjas 1982 aastal, aga ehitamiseni jõuti alles 1987.
1988 valminud paviljon sobib oma eklektilisele välisilmele vaatamata Toomeorgu hästi luues niimoodi koos väljakutega toomkiriku varemetele sobiva tausta, arvab kunstiajaloolane Enriko Talvistu. Samas on hoone ehitustehniliselt halvasti projekteeritud ja veel kehvemini ehitatud. Kütmata talved ja niiskus on teinud oma töö ja praegu aitab vaid kogu hoone uuesti ehitamine.
Ajad ja riik muutusid kiiresti ning ülikool üritas keerulistel aegadel leida mõistlikku viisi tennisekompleksi haldamiseks. Klubi omalt poolt nimetas ennast ümber Tartu Ülikooli Tenniseklubiks ja võttis liikmeskonda haldusprorektor Riho Illaku. Kõigest sellest polnud siiski väga palju abi. Täna on Toome väljakud ja paviljon jätkuvalt ülikooli „bilansis“. 2010 pani ülikool tennisekompleksi müüki, aga selle ettepanekuga polnud ülikooli nõukogu nõus ning ebakindel statust quo kestab edasi. Tenniseklubi kindlaks sooviks on jätkata tennisemängu Toomeorus, uuendada väjakud ja luua ajakohased olmetingimused. Tenniseväljakutel pole aga elutegevus hetkeksi katkenud. Platside korrasoleku eest on aastaid hoolitsenud Arvo Pattak ja Vladimir Zjabkin. 10
AKADEEMILISE TENNISEKLUBI TURNIIRID Sõpruskohtumisi Lüneburgiga peeti kümne aasta vältel kord Tartus, siis Lüneburgis. Tartu Ülikooli vilistlaste turniir toimus esimest korda 1984 aastal. Tänaseni on need võistlused oodatud kokkusaamiseks paljudele ülikooliga seotud tennisemängijatele.
Esimene vilistlasturniir Ülikooli spordihallis 1984
Avo Roosmaa ja Valev Lillipuu 2006 aasta turniiril
Vilistlasturniir Toomel 2006
ja 2010 Käärikul
11
Finalistid Eliisabeth Sander ja Anne Kanepi 1994 Naiste suvekübara turniir korraldati tenniseharrastajatele esmakordselt 1993.aastal Anna Sanderi eestvedamisel. Turniir sai oma nime selle järgi, et auhindadeks olid Soomest toodud ja Wengerfeldi kübarasalongis kaunistatud kübarad. Järgmisel aastal osalesid naispaaride täiendusena ka naisteks riietatud härrased Irdoja ja Kanepi. Pisike Kaia Kanepi oli pukikohtunikuks. Kübaraturniiri peeti viiel aastal järjest ja see traditsioon taaselustati 2007 aastal. 2011 oli turniiril rekordarv osalejaid - 30 paari ja 16 üksikmängijat. Fotol kübaraturniiril osalejad Toomel 2010
1997
Klubi välishooaeg algab üldkoosoleku ja igamehe paarismängu turniiriga. Arvo Pattak räägib väljakute olukorrast ja president Taivo Täht tutvustab hooaja plaane. Toomel 2009
12
Sõpruskohtumisi on peetud peamiselt Viljandi ja Pärnu klubidega. 2011 aastal osales klubi naiste laiendatud koosseis ka linnadevahelisel matšil Tartu-Pärnu-Tallinn
Tartu-Viljandi kohtumine 1987 ja 2009
Talviseks traditsiooniks on ühine turniir Tartu Tennisekooli lastega, kus paaris mängivad täiskasvanu ja noortennisist
Võim versus vaim. Toomel kohtuvad Tõnu Meidla Tartu Ülikoolist ja Tartu linnapea Urmas Kruuse. Kohtunik on rektor Alar Karis
“Hoki+tennis” klubi versus tennisekool Tamme staadionil 2009
13
Klubi meistrivõistlused peetakse tavaliselt hooaja lõpus. 2001
Segapaar ehk “Toomesalati turniir” toimub suve keskel. 2011
Talviseteks mänguväljakuteks on klubi liikmetele Tähtvere hall, Ilmatsalu võimla, TÜ spordihoone
Lisaks mängitakse Tamme tennisekeskuses, Torma spordisaalis ja mujal
Tennisemängu Toomel suudab katkestada vaid14 vihm
Kohtumiseni tenniseväljakul
Klubi 75.juubelit tähistati Toomeorus ja Emajõel “Pegasuse” pardal 2006
Meeleolukas hooaja lõpetamine Füüsikainstituudis, daamidelt etteaste “Tennisemood läbi aegade” 1984
1904 1931 1934 1985 1988 1990 1998
Klubi hooaja pidulik lõpetamine ülikooli kohvikus 2010
Toomeorgu rajatakse tenniseväljakud Asutatakse Tartu Akadeemiline Tenniseklubi Toomel valmib uus tennisepaviljon TRÜ spordiklubi juurde luuakse eraldi tenniseklubi Valmib uus tennisemaja Tenniseklubi registreeritakse Tartu Linnavalitsuses Klubi nimetatakse taas Tartu Akadeemiliseks Tenniseklubiks
15
Klubi presidendid: 1931 - 1940 Gerhard Rägo 1985 - 1986 Ilmar Kuusmann 1986 - 1997 Anto Ili 1998 - 2001 Tõnis Matsin 2001 - 2010 Taivo Täht alates 2010 Toomas Liivamägi Tenniseklubi juhatus alates 2010: Arvo Pattak, Tõnu Meidla, Andres Ottender, Toomas Liivamägi, Leelo Rivis, Eva-Mari Luts, Eva Peedimaa
TENNISEKLUBI LIIKMED alates 1985 Aasav Olga Ainsoo Uno Ainsoo Reet Allikvee Andrus Allikvee Tiiu Alupere Mati Amelin Mihhail Annus Ruudo Ansip Anu Auerbach Asta Bachmann Al-der Baranov Al-der Birk Lembit Braschinsky Mark Busch Henri Dembovski Anneli Dmitriev Peeter Eding Kulno Elgas Edith Eller Aalo Eller Eike Eller Inge Elmet Henn Eltmaa Tõnu Eltmaa Viive Ergma Ene Farhutdinov Igor Golõntšik Dmitri Gross Priit Guitar Signe Haldre Sulev Hanson Margus Hein Helle Hirmo Larissa Honga Eda Ili Anto Illak Riho Ilves Alari Jaagus Jaak Jukk Meelis Jürna Arved Kaasik Triin Anette Kajandi Tarmo Kaldvee Marko
Kaljuste Lea Kaljuste Üllar Kalm Indrek Kallam Moris Kallam Aivar Kanal Arno Karis Alar Karis Martin Karma Otto Kangro Raul Kärtner Urmas Karu Jaak Karu Toomas Kask Margus Kiho Külli Kiilaspea Vello Kikas Ülo Kirs Juho Kirsimägi Ülle Kirsipuu Aina Kivi Vello Kivisalu Sven Kokk Andres Kolk Juhan Konovalov Vladimir Kuhi Kirsti Kukk Peeter Kull Mart Kuum Toomas Kuuse Lembitu Kuusmann Ilmar Laan Tõnu Laane Edward Laja Hans Laul Meeli Lausing Uno Leesik Meelis Lellep Rein Lepner Urmas Liivamägi Katrin Liivamägi Rene Liivamägi Toomas Lindmäe Andres Lokko Peeter
Loone Leiki Luts Eva-Mari Lääts Kertu Lüüs Indrek Maaroos Jaan Maimets Toivo Maruste Rait Margus Tõnu Maser Andres Maser Liina Matsin Tõnis Meidla Tõnu Mirzojev Robert Meister Urho Merila Mati Must Rein Must Tiina Mikk Rein Mölder Janika Murumägi Rein Muuga Tiit Müür Heiki Müürsepp Andres Mäeorg Erkki Mägi Kalju Märtson Matis Märtson Anne-Grete Märtson Tiiu Mölder Kaimar Ohvril Hanno Oja Eve Oja Peeter Organov Gennadi Ottender Andres Past Aune Paabumets Marko Pattak Arvo Parisalu Erliko Peedimaa Eva Peedimaa Juhan Peetsalu Ants Piir Erki Pilt Lehti Pilt Laivi
Ploom Piret Pillmann Toomas Põder Arvo Põder Priit Põldvere Märt Polakene Mart Preem Kaljo - auliige Preem Martti Pruunsild Parvel Punger Ene Punger Tarmo Puur Kairi Puri Raul Rais Sulev Randmets Rein Raudsepp Arvo Reet Reedik Remm Jaanus Riismaa Tarmo Ritson Olev Rivis Leelo Rõõm Ilmar Roosmaa Avo - auliige Rootsi Külli Ruus Uno Ruttas Pärt Russak Anu Rüütel Tõnu Saar Mati Saarma Riina Sahk Kaarel Sander Anna Sandet Elisabeth Sander Rein Sasko Jana Savi Toomas - auliige Savva Sulev Seli Neinar Sevtšuk Oleg Siliksaar Mart Simson Raivo Sinilill Artur Sisask Anu
Soo Arnold Soodla Paavo Siliksaar-Soome Heli Suitsev Lea Zemjakin Valeri Ziugov Magnus Zjapkin Vladimir Zobel Kristjan Tani Aivar Tani Andrus Tark Andres Telgma Juhan Tenn Alla Thomson Tarmo Tomikas Lembit Tomikas Maie Torn-Leesik Reeli Turba Hulda Tuvikene Toomas Täht Karin Täht Taivo Uibokand Margit Uiga Enn Utsal Mart Vaard Paul Vaard Mikk Vahi Jaak Valge Anneli Valgerist Allan Valgerist Andres Valk Raivo Viigimaa Margus Viigimets Peeter Vare Kadri Vardja Tõnis Viigimets Peeter Viilukas Udo Visnapuu Milvi Volt Kai Voitka Liis Õigus Rein Õim Kaarel Örd Tõnis
*aktiivsed liikmed aastal 2011
Koostasid: Toomas Liivamägi, Eva Peedimaa Täname: Jaak Ulman, Kirjandusmuuseum, TÜ ajaloomuuseum Fotod: Elmar Kald, Andres Tennus, Toomas Liivamägi, Anna Sander, Eva Peedimaa, Kairi Puur, TÜ foto- ja videoandmebaas, tenniseklubi arhiiv www.tatk.ee ISBN 978-9949-30-001-3 Tartu 2011