26
Traditsioonid
Õhuvägi sai vestu ehk paraadkülmrelva Eesti Kaitseväes oli enne Teist maailmasõda kasutusel kaks paraadkülmrelva: maaväeohvitseri mõõk ja mereväeohvitseri mõõk. Õhuväe paraadkülmrelv jäi siis paraku vaid kavandiks.
M
õtted õhuväe ohvitserile oma paraadkülmrelva ehk vestu hankimiseks võtsid Õhuväe Staabis konkreetsema kuju 2010. aasta lõpul. Initsiatiivgruppi kuulusid tollane õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar, major Hillar Kaeval ja vanemveebel Raigo Aru. Vestu kavandi kujundamisel lähtuti ennesõjaaegse Kaitseväe vormiriietuse kirjelduses avaldatud tera ühe poole, käepideme ja tupe eskiisist. Vananenud graafika täiendamiseks paluti graafik Arno Mägeril kujundada ka tera teine pool ning vastavalt Õhuväe Staabi taotlusele paigutati sinna õhuväe sümboli Põhjakotka ja Vabadussõjas 1919. aastal sõjasaagiks saadud lennuki Sopwith 1½ Strutter kujutis. Veebruaris 2011 tutvustati kavandit Saksamaa tehasele WKC, kust tellitakse ka Eesti maa- ja mereväeohvitseride mõõku. Pärast kavandite läbivaatamist palus tehas saata endale esmase tootenäi-
Heino Piirsalu SA Reservohvitseride Kogu Vendlusfond juhataja
dise tera ornamentide teostuse lähemaks tundmaõppimiseks. Et sellist prototüüpi tootmise alustamiseks ei olnud, valmistas OÜ Miniplasti tera ja tupe näidiseksemplari. Näidis valmis AS Tallinna Lennujaama, AS Empoweri, AS Telegrupi ja AS Lennuliiklusteeninduse kaasabil. Märtsis 2011 saadeti Arno Mägeri kujunduse alusel valmistatud näidis Saksamaale. Vestu tootmiskõlblikuks saamine võttis tehases ootamatult pika aja. Valmistati uued rakised ja muud seeriatootmiseks vajalikku. Esimene vestu tehasenäidis valmis alles novembris 2011. Jätkus veel töö tupe kallal ja vestu
täiskomplekt koos tupega valmis lõplikult 2012. aasta mais. Eestisse saadetud esimene näidis vajas täiustamist. Tehases kasutatav tehnoloogia ei suutnud järgida kõiges kavandi mustri detailsust, mistõttu pidid Miniplasti meistrid tegema tera joonisesse vajalikud täpsustused. Juulis 2012 käis Reservohvitseride Kogu Vendlusfondi esindaja Heino Piirsalu Saksamaal tehases viimaseid üksikasju kooskõlastamas ja lõpuks oktoobris 2012 läks teele tellimus 70 vestule. 20 vestut saabus Eestisse 2012. aasta lõpul ja 50 jaanuaris 2013. Vestud on valmistatud roostevabast terasest, käepide on, sarnaselt maa- ja mereväeohvitseride mõõkadega, kullatud. Vestud on nummerdatud sama süsteemi alusel mis mõõgadki, st neljakohaline number näitab seda, et relva omanik on ohvitser, täht K numbri ees aga seda, et relva omanik on kollektsionäär. Vestu nr 0000 on etalon, mis on hoiul Eesti Reservohvitseride Kogus, nr 0001 on õhuväe ülema institutsionaalne terarelv. Vestud nr 0011 ja 0012 anti välja nooremleitnant Karl Kalamehele ja nooremleitnant Kaarel Piirisalule – Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli õhuväe õppesuuna 2012. aasta parimatele lõpetajatele.
Sõdur NR 1 (70) märts 2013
Kuidas saab vestuomanikuks? Vestusid saab osta SA Reservohvitseride Kogu Vendlusfondi kaudu, kontakti saab telefonil 502 6797 ja meilitsi aadressil heino@nordarm.com. Vestu hind ohvitseridele on 435 eurot ja kollektsionääridele 565 eurot.