Oahppoofelaš
Čakča 18
Čakča 2018 Sámi allaskuvlla Oahppoofelaš 2018/2019 Doaimmaheapmi: Oahppohálddahus. Hábmen ja bordin: Gunnlaug Ballovarre. Govat: Iris Egilsdatter, Sergey Gavrilov, Kenneth Hætta, Ánte Siri, Johan Mathis Gaup, Gunnlaug Ballovarre, Sámi ofelaččat, Sámi allaskuvlla studeanttaid govat ja Sámi allaskuvlla vuorkágovat. Deaddileapmi: Fagtrykk Idé A.S. Ođđajagemánnu 2018.
2
MASTER- JA BACHERLORPROGRÁMMAT MAT ÁLGET ČAKČAT 2018
Oahppočuoggát
BACHELOR
Sámi journalistihka bachelorprográmma
180 oč
MASTER
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. dássái masterprográmma
300 oč
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. dássái masterprográmma
300 oč
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma
120 oč
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaoahppu
180 oč
PHD
OAHPPOOVTTADAGAT ČAKČALOHKANBAJIS 2018 SÁMEGIELLA
DUODJI
BOAZODOALLU
SERVODAT
PHD
Oahppočuoggát
Álgokursa- Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 1. oassi
15 oč
Álgokursa- Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 2. oassi
15 oč
Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa
10 oč
Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa
10 oč
Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit
10 oč
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1
30 oč
Gielladieđa ja fonetihkka
10 pč
Árbevirolaš duoji bajásdoallan ja ealáskahttin
10 oč
Plánen, hutkáivuohta ja duddjon
105oč
Eatnamiid ja guođoheami máhttu
10 oč
Siiddastallan ja boazodoalu hálddašeapmi
20 oč
Eamiálbmotfilosofiija
10 oč
Osku ja eallináddejupmi Sámis
15+15 oč
Árbediehtu
15+15 oč
Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1
15 oč
Dieđateoriija
5 oč
Akademalaš čállin sámegillii
5 oč
Etihkka, eamiálbmotdiehtu ja -metodologiija
10 oč
3
MANNE BOAHTIT Jus dus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii – Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat ovddidit iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa. Sámi allaskuvllas don beasat 99 oahppat sámegillii ealli sámi birrasis, 99 oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusain, 99 vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa oahpaheddjiiguin, 99 geavahit Diehtosiidda ođđaáigásaš teknihkalaš rusttegiid, 99 oahpásmuvvat eará álgoálbmogiiguin, 99 vuolgit lonohallamii olgoriikii. Sámi allaskuvla Buot min oahpuin lea sámi ja eamiálbmot perspektiiva mii mearkkaša ahte don oaččut earenoamáš gelbbolašvuođa bargat sámi
4
servvodagas ja oaččut máŋggakultuvrralaš ipmárdusa. Sámi allaskuvlla studeanttaid kvalitehtamearka lea ahte sis lea nana sámegiella, miehtásámi ipmárdus ja buorre áddejupmi árbevirolaš máhtus. Stuora oahppoásahusain lea dávjá stuora gaska fágabargiid ja studeanttaid gaskkas ja eatnasat eai leat goasse humadan iežaset logaldalliin. Min luhtte šaddá baicca váttis gávdnat studeanttaid geat eai leat hupman fágabargiin. Dáppe leage nu ahte min oahpaheddjiin lea uksa álo rabas boahtit digaštallat vaikko makkár áššiid.
Sร MI ALLASKUVLII?
5 Foto/Govven: Sรกmi allaskuvlla
Lær deg samisk på 1-2-3
Learn North Sámi in 3 steps
Følg denne 3 stegs prosessen og du vil i løpet av et år ha grunnleggende samiskkunnskaper og du vil være i stand til å følge undervisning på høgskolenivå.
Follow this three-step process for one year and get basic North Sámi language skills and be able to follow tuitions on University College level.
99 NORDSAMISK I PRAKTISK LÆRINGSSITUASJON - INNFØRINGSSTUDIUM 1. DEL Begynnerkurs hvor du lærer å snakke samisk. 99
NORDSAMISK I PRAKTISK LÆRINGSSITUASJON - INNFØRINGSSTUDIUM 2. DEL Andre del av begynnerkurset. Her lærer du språket enda mer, og kurset fokuserer også mer på skriving.
99 NORDSAMISK SEMESTEREMNE Lær deg å skrive på samisk. Dette kurset bygger på begynnerkursene 1 og 2.
Studiene «Nordsamisk i praktisk læringssituasjon 1 og 2» er beregnet for de som ikke behersker samisk, men vil lære språket fra grunnen av. Studiet er lagt opp til at du gjennom praktisk arbeid skal lære språket. Studiene gir deg et godt grunnlag for å snakke samisk og for videre læring. Semesteremnet tilbyr vi på vårsemesteret. Det gir deg økte kunnskaper og ferdigheter innen språk, litteratur og kultur, og fokuserer spesielt på skriving. Etter å ha gjennomført innføringskursene og samisk semesteremne skal du kunne snakke og skrive samisk og du er kvalifisert til videre studier ved Samisk høgskole.
6
99 NORTH SÁMI LANGUAGE IN A PRACTICAL LEARNING SITUATION – Introductory study part 1 Beginning course where you learn to speak North Sámi. 99 NORTH SÁMI LANGUAGE IN A PRACTICAL LEARNING SITUATION – Introductory study part 2 Second part of the beginning course. Improves your skills and focuses more on writing. 99 SEMESTER COURSE IN NORTH SÁMI Learn to write Sámi. Continuing of the beginning courses.
The studies “North Sámi in a Practical Learning Situation 1 and 2” are intended for those who do not speak any Sámi, but want to learn the language as beginners. The studies aim to teach the language through practical work. The studies provide a good basis to speak Sámi, and for further learning. The Semester Course that we offer in the spring semester gives you greater knowledge and skills in language, literature and culture, focusing particularly on writing. After completing the introductory studies and Sámi Semester Course, you should be able to speak and write Sámi and you are eligible for further studies at Sámi University College.
“
FOR THOSE
1 2 3
WHO DO
NOT SPEAK ANY SÁMI, AND WANT TO STUDY AT SÁMI
UNIVERSITY COLLEGE
”
Foto/Govven: Kenneth Hætta
7
Hás álggát oahpaheaddjin sámi skuvlii! 99 Háliidat go máŋggabealat ámmáha, girjás bargobeivviid ja sihkkaris barggu? 99 Liikot go bargat olbmuiguin, nuoraiguin ja mánáiguin? 99 Liikot go jođihit? 99 Leago sámegiella ja sámi kultuvra dutnje dehálaš? 99 Háliidat go fágalaš oahpu ja barggu gos ovddidat sámi árbevirolaš máhtu ja dieđalaš máhtu boahttevaš buolvvaide ja servodahkii? Jus vástidit juo, de heivet oahpaheaddjin juogo mánáidgárdái, mánáidskuvlii, nuoraidskuvlii dahje joatkkaskuvlii! Pedagogihkka, sámegiella, riikkagiellafágat, matematihkka, servodatfága, duodji, luonddufága, lášmmohallan ja nu ain leat skuvlafágaovdamearkkat mat leat guovddáš fágat oahpus. Guovddáš fágalaš fáttát lea ovdamearkka dihte jođiheapmi, ovdánanpsykologiija, didaktihkka, stoahkan, oahppan, dieđalaš metodat, sámi bajásgeassin, árbevirolaš máhttu, kommunikašuvdna, etihkka, profešuvdnamáhttu ja nu ain.
8
Sámi allaskuvla álggaha 2018 čavčča: 99 Sámi vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. ceahki mastergráda 99 Sámi vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpu 5.-10. ceahki mastergráda Go ozat, de vállje goappá ohppui háliidat álgit. Oahput neahta bokte: Oahput lágiduvvojit geabbilis oahppun, sihke neahta ja deaivvademiid bokte Goappeš oahpuide gusto: 99 Masteroahppu ja 5 jagi ollesáiggis 99 300 oahppočuoggá 99 Hárjehallanáigodat sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas 99 Oahput addet oahpaheaddjigelbbolašvuođa sihke Norggas, Ruoŧas ja Suomas Sisaváldingáibádusat: Oppalaš lohkangelbbolašvuohta. Norgga bealde ohcciin gáibiduvvo unnimusat árvosátni 4 matematihkas, ja árcosátni 3 dárogielas ja sámegielas oktii. Suoma, Ruoŧa, ja Ruošša bealde ohcciin galgá vástideaddji árvosátni matematihkas ja iežaset riikka majoritehtagielas ja sámegielas.
1.–7. dássái
“
5.–10. dássái
Oahput neahta bokte: Oahput lágiduvvojit geabbilis oahppun, sihke neahta ja deaivvademiid bokte 9
Sámi vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. ceahki mastergráda 1.–7. dássái
Sisdoallu
10
Sámi vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. ceahki mastergrádaoahppu ráhkkanahtte oahpaheaddjin álgoluohkkácehkiide vuođđoskuvlii. Vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpuin lea fágačiekŋudeapmi, fágadidaktihkka ja oahpaheaddjiámmát guovddážis. Don čiekŋudat dihto oahpahusfágaide (skuvlafágaide), ja didaktihka guovddážis lea mo fága oahpaha ohppiide dáin luohkkácehkiin. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 1.-7. oahpus deattuhuvvo álgooahpahus, ja geatnegahtton fágat leat pedagogihkka ja oahppimáhttu, sámegiella, matematihkka, dárogiella/ ruoŧagiella/ suomagiella. Lassin geatnegahtton fágaide, studeanta vállje vel eará oahpahusfágaid. Oahpahusfágan sáhttá ovdamearkka dihte lohkat sámegiela čiekŋudeami, luonddufága dahje lášmmohallama. Oahpahusfágaid, maid Sámi allaskuvla fállá, mearrida Sámi allaskuvlla stivra jahkásaččat. Válljenvejolašvuođat rievddadit jagis jahkái. Njealját oahppojagi lea vejolaš vuolgit lonohallamii eará skuvllaide dahje olgoriikii. Bargohárjehallamat leat čadnon buot fágaide. Sámi vuoddoskuvlaoahpaheaddjeoahpu 1.-7. ceahki master vuodju álgooahpahusa erenomášvuođaide. Oahppu ovttasta geavatlaš ja teoriija dásis ceahki 1.-7. pedagogalaš sisdoaluid main lea Sámi oaidnu guovddážis.
5.–10. dássái
Sisdoallu Sámi vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. dási oahppu ráhkkanahtte oahpaheaddjin gaska- ja nuoraidskuvlla luohkkácehkiide vuođđoskuvlii. Pedagogihkka, sámegiella, riikkagiellafágat, matematihkka, servodatfága, duodji, luonddufága, lášmmohallan ja nu ain leat skuvlafágaovdamearkkat mat leat guovddáš fágat oahpus. Guovddáš fágalaš fáttát lea ovdamearkka dihte jođiheapmi, ovdánanpsykologiija, didaktihkka, stoahkan, oahppan, dieđalaš metodat, sámi bajásgeassin, árbevirolaš máhttu, kommunikašuvdna, etihkka, profešuvdnamáhttu ja nu ain. Sámi oahpaheaddjeoahput leat earenoamážat! Oahput leat sámegillii ja sámi- ja eamiálbmot vuolggasajiin. Sámi allaskuvla lea áidna ásahus mii fállá sámi oahpaheaddjeoahpuid. Oahpaheaddjioahpuin lea fágačiekŋudeapmi, fágadidaktihkka ja oahpaheaddjeámmát guovddážis. Don čiekŋudat dihto oahpahusfágaide (skuvlafágaide), ja didaktihka guovddážis lea mo fága oahpaha ohppiide dáin luohkkácehkiin. Vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahppu 5.-10. deattuha fágačiekŋudeami. Oahpus lea geatnegahtton fágan pedagogihkka ja oahppimáhttu, 60 oahppočuoggá. Lassin galgá lohkat golbma iešguđetlágan oahpahusfága mat guhtege leat 60 oahppočuoggá viidát. Oahpahusfágan sáhttá ovdamearkka dihte lohkat sámegiela, dárogiela dahje servodatfága. Oahpahusfágaid, maid Sámi allaskuvla fállá, mearrida Sámi allaskuvlla stivra jahkásaččat. Válljenvejolašvuođat rievddadit jagis jahkái. Njealját oahppojagi lea vejolaš vuolgit lonohallamii eará skuvllaide dahje olgoriikii. Bargohárjehallamat leat čadnon buot fágaide.
Goappaš oahpuide gusto viidáseappot: Bargovejolašvuođat Oahpaheaddjeoahpu gazzama maŋŋá dus lea sihkkaris boahtteáigi, gos ihkinassii orošit. Olahat máŋggabealat gelbbolašvuođa. Vuosttamužžan oahppu gealbuda bargat vuođđoskuvllas, muhto maid eará skuvllain nugo álbmot-allaskuvllas ja lassioahpuin joatkkaskuvllas. Sámegielat oahpaheaddjit leat earenoamáš bivnnuhat! Juohke sajes ja buot Davviriikkain lea stuora dárbu sámegielat oahpaheddjiide, geat sáhttet oahpahit sihke sámegielas ja sámegillii. Oahpaheaddjeoahpuin oaččut etihkalaš ja didakttalaš gelbbolašvuođa, mii addá vuođu bargat ámmáhiin mas lea dahkamuš olbmuiguin. Oahppu gealbuda bargat áššiiguin mat gullet oahppobajásšaddansuorgái dahje jođihandoaimmaide.
Stipeandavejolašvuođat Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpuin leat earenoamáš buorit vejolašvuođat oažžut liigestipeanddaid. Norgga loatnakássas lea ovdamearkka dihte vejolaš oažžut sihkkojuvvot gitta 210 000 ruvnno loanas, go lohká sámegiela 60 oč oassin oahpaheaddjeohppui. Oahpaheaddjeoahppu addá maid vejolašvuođa oažžut gitta 60 000 ruvnno stipeandda Sámedikkis, ja vejolašvuođa ohcat stipeandda Seminarii Laponici foanddas
11
SÁM SÁMEGIELA JA SÁMI GIR
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma JA SÁMI GIR SÁMEGIELA JA SÁMI GIRJJÁLAŠVUOĐA MASMASTER Oahpahusgiella: Vuosttažettiin davvisámegiella Oahpahusbáiki: Guovdageaidnu 120 oahppočuoggá (2 jagi ollesáiggis)
Sisdoallu Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma addá dieđalaš dutkan- ja bargogealbbu sámegiela ja sámi girjjálašvuođa suorggis ja vástideaddji surggiin, main alladásat gielalaš ja kultuvrralaš gealbu dárbbašuvvo. Oahppu fátmmasta gielladutkama, sosiolingvistihka, báikenammadutkama ja eamiálbmotgirjjálašvuođa dutkama.
Helena Omma, Sámegiela doavttergrádahas: ”Mun válljejin Sámegiela ja girjjálašvuođa masterprográmmii álgit das go mus lei miella vel eanet čiekŋudit gillii. Sámegieloahppu lea addán hui ollu baroovejolašvuođaid munnje, lean bargan sihke oahpaheaddjin, gielladárkkisteaddjin, giellakonsuleantan, ja lean ožžon fálaldagiad searvat ollu iešguđet doaimmaide gos giella lea guovddážis, maiddái riikkaidgaskkasaččat. Iežan masterdutkkosa lean gis almmuhan maŋit áiggi girjin, ja maiddái dasa lea leamaš ollu beroštupmi. Dal lean joatkán sámegiela doavttirgrádadássái, ja dán válljemii lea dieđusge mu buorit vásáhusat Sámi allaskuvlla oahppo- ja dutkanbirrasis váikkuhan. ”
12
Foto/Govven: Iris Egilsdatter
Sámi journalistihka bachelor-
Oahpahusgiella: Oahpahusbáiki: Sámi allaskuvla ja neahta bokte Bacheloroahppu - ollesáigeoahppu 3 jagi 180 oahppočuoggá
Dákkárat leat min fágat: • Ođasjournalistihkka • Sosiála mediat ja hui ollu filbmen (ođđa fálaldat) • Filbmaoahppu (ođđa fálaldat) • Featurejournalistihkka • Árktalaš servodaga hástalusat (servodatfága- ođđa fálaldat) • Giellagáhtten • Álgoálbmot journalistihkka • Guorahalli journalistihkka Beasat nai vuolgit olgoriikii studeret, mis leat buorit lonohallan prográmmat. Bures boahtin studeantan Sámi allaskuvlii ja muitte fal Sápmi dárbbaša čeahpes nuorra journalisttaid!
Boađe fal lohkat journalistihka! Dihtetgo don ahte journalisttain lea mearehis miellagiddevaš bargu? Bargobeaivvit leat girjái, álo ođđa vuorddekeahtes hástalusat. Ferte vuolgit, álo mannat dohko gos dáhpáhuvvá ja beasat de ollu olbmuiguin gávnnadit. Journalisttaid eallin lea johtin. Sámi mediaásahusat dárbbašit du gelbbolašvuođa ja hutkáivuođa. Oahpat viššalit snuoggat ja šattat čeahppi čállit ja áŋgir filbmet dahje govvet Šattat earenoamáš čeahppi geavahit sosiála mediaid ja ráhkadit filmmaid Mis álgá Sámi Journalistihka bacheloroahpu čakčat 2018. Loga 180 oahppočuoggá min luhtte!
Bargovejolašvuođat Sámis leat ollu mediafitnodagat, ja Sámi allaskuvlla journalistaoahppu addá dutnje gelbbolašvuođa bargat journalistan sihke sámi ja riikka mediain. Don sáhtát maid álggahit iežat mediafitnodaga, mii vuovdá reportášaid iešguđetlágan mediaide. Oahppu addá maid dutnje vuođu bargat diehtojuohkkin almmolaš ásahusain dahje fitnodagain.
13
Oahppoovttadagat 2018
Oahppoovttadagat 2018 čavčča
Mis leat olu oahppoovttadagat (10–60 oč.) maid sáhtát čatnat eará oahpuide dahje hukset bachelorgráda. Loga ovdamearkka dihte osiid sámegielas ja sámi girjjálašvuođas, nanne iežat máhtu duojis ja designas, oahpa boazodoalu hálddašeami dahje oahpa gieđahallat árbevirolašmáhtu.
14
SERVODATOAHPUT Eamiálbmotfilosofiija
Osku ja eallináddejupmi Sámis 15 + 15 oahppočuoggá
10 oahppočuoggá Oahpus oahpásmuvat eamiálbmogiid ja sámi filosofiijaide, dieđuide, máilmmigovaide ja jurddašeapmái. Oahppu guorahallá kritihkalaččat dieđu ja diehtaga iešguđet beliid eamiálbmotperspektiivvain. Oahpus guorahallojuvvo maiddái mo eamiálbmogiid filosofiijat, máilmmigovat ja diehtoortnegat leat jaskkodahtton váldoservodaga oahppoásahusain. Oahpus galgá studeanta oažžut nana vuođđoipmárdusa sámiid ja eará álgoálbmogiid filosofalaš idéain ja áigeguovdilis áššiin.
Sámi árbediehtu 15 + 15 oahppočuoggá, Sámegillii ja dárogillii Oahppoovttadagat «Árbevirolaš máhttu; teoriija, metoda» ja «Árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid» addá vuođu árbevirolaš máhttui oppalaččat ja sámi árbevirolaš máhttui earenoamážit. Studeanta oahppá árvvu birra mii árbedieđuin lea sihke dál ja boahtteáiggis. Árbevirolaš máhtu fágalaš lahkoneamit deattuhuvvojit, ja dasa gullet dokumenterenvuogit ja movt árbevirolaš máhttu sáhttá leat mielde nanneme báikegottiid ja eamiálbmotealáhusaid. Guhkesáigge ulbmil lea ahte árbevirolaš máhttu lea dokumenterejuvvon nu ahte dan lea vejolaš geavahit vuođđun almmolaš mearridanproseassain. Dát lea formála oahppu árbevirolaš máhtu dokumentašuvnnas ja gaskkusteamis.
Kurssa vuosttaš oassi lea eanas historjjá birra. Guovddážis dás lea doaibmi sápmelaččaid loktet ovdan, ja láhčit dili beassat ságastallat historjjálaččat ovddemusat adnon dulkonvugiid birra ja movt dat ain báidnet min odne. Kurssas maiddái váldo ovdan dat movt iešguđet áiggiid dutkan lea báidnán Sámi oskkolašvuođa muitalusaid. Kurssa nuppi oasis gis guorahallat Sámi dálá oskkolaš eallima. Sihke girkoeallin, ođđavuoiŋŋalašvuohta ja árgabeaivvi vuoiŋŋalaš vierut leat sáhkafáddán. Kurssas váldit ovdan otná ságastallamiid oskkolaš vieruid ja doaibmavugiid birra, man vuođul studeanta sáhttá doaimmahit ságastallamiid ain ovddas guvlui. Lágiduvvojit oanehis oahppomátkkit kursaváccidettiin. Lea vejolaš čađahit kurssa oktan olles kursan, 30 oahppočuoggásaš kursan, dahje juo guokte 15 oahppocuoggásaš kursan.
Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1 15 oahppočuoggá, 6-vahkku intensiiva deaivvadeapmi Oahppu lea erenoamážit heivehuvvon Sámi allaskuvlla ofelaš-prográmmii, muhto lea rabas maid earáide. Oahpus oaččut sisafievrrideami iešguđetlágan sámi kultuvrralaš, servodatlaš oktavuođaide ja sámi muitalandáidui. Studeanttat galget oahpu bokte nannet iežaset sámi iešipmárdusa ja studeanttaid reflekšuvnnat leat dehálaš oasit oahpus. Giđđalohkanbajis joatká Sámi kultur- ja servodatdiehtu 2, mii lea joatkkaoahppu dan ohppui.
15
SÁMEGIELLA Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1 30 oahppočuoggá Lágiduvvo Sámi allaskuvllas ja neahta bokte. Dát oahppu addá studeanttaide vuođđodieđuid ja dáidduid sámegielas ja sámi girjjálašvuođas. Sámegiela teoriijavuođđu ja fágaperspektiiva viiddida studeanttaid áddejumi gielas ja iešguđetlágán teavsttain. Oahpus deattuhuvvo erenoamážit čálalaš ja njálmmálaš giellageavaheapmi. Oahppu lea oassin sámegiella ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpus, muhto heive buot sámegiellaberošteddjiide ja dutnje gii áiggut bargat sámegielain..
Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa 10 oahppočuoggá Studeanta oahpásmuvvá davvisámegiela paradigmáhtalaš ja morfologalaš čilgenvugiide. Dat mearkkaša ee. ahte studeanta oahppá čilget ja buvttadit sátnehámiid giellaoahpaid sojahanminsttariid vuođul. Son oahppá maiddái čilget makkár morfologalaš osiin sátnehámit čohkiidit. Oahppu sisdoallá maiddái sátneráhkadanvugiid ja cealkkaoahpa vuođđoáššiid. Ohppui gullet njeallje geatnegahttojuvvon hárjehusbarggu. Oahppu lea oassin Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorprográmmas, muhto lea rabas eará studeanttaide maid.
16
Davvisámi fonetihkka, fonologiija ja čállinvuogit 10 oahppočuoggá Oahpu ollislaš sisdoallu leat davvisámi njálmmálaš ja čálalaš giela gaskavuođat sihke dálá áiggi ja ovdalaš áiggiid. Das oahpat earret eará mo hállangiella adno čállima vuođđun, ovddemustá hállama jienalaš hápmi ja sátnehámiid fonologalaš hápmi ja mo davvisámegiela giellajietnadagaid ja daid erohusaid ja ovttaláganvuođaid sáhttá govvidit dieđalaččat ja čálalaččat.
Sámi girjjálašvuođa vuođđokursa 10 oahppočuoggá Oahppoollisvuohta addá vuođđo-ja guovddáš dieđuid sámi girjjálašvuođas ja dan historjjás, njálmmálaš girjjálašvuođas ja dutkamis dieđan, ja maiddái vuođđogálggaid sátnedáiddadujiid analyseremii ja dulkomii. Sámi girjjálašvuođa oahpu maŋŋá studeanta máhttá suokkardit, makkár analyseren-, dulkon- ja árvvoštallanprinsihpat leat kultuvrralaččat heivvolaččat dujiide, mat ovddastit sámi girjjálašvuođa njálmmálaš ja čállon šlájaid
Gielladieđa ja fonetihkka 10 oahppočuoggá Gielladiehtagis ja fonetihkas oahpásmuvat oppalaččat giela struktuvrraide, earret eará makkár osiin sánit leat huksejuvvon ja movt sánit ovttastahttojuvvojit gihppun ja cealkkan. Don oahpat movt sániid sáhttá čállit jietnadagaid mielde dárkileappot go dábálaš čállingielas. Oahpus oahpásmuvat gielladiehtaga guovddáš doahpagiidda ja oahpásmuvat jietnadatčállimii.
DUODJEOAHPUT Maŋŋel go leat čađahan gielladiehtaga ja fonetihka oahpu, de máhtát guovddáš doahpagiid ja máhtát geavahit daid Plánen, hutkáivuohta ja duddjon sámegiela giellamateriála lingvisttalaš analyseremis ja jietnadatčállimis. Oahppu lea geatnegahtton oassi Sámegie- 15 oahppočuoggá la ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpus, muhto heive maid Oahpus vuojulduvvat dasa, mo plánet, duddjot ja gaskearáide geat beroštit sámegielas. kustit duoji. Oahppu fállá praktihkalaš ja teorehtalaš dieđu, mainna studeanta čiekŋuda ja viiddida iežas ÁLGOKURSSAT SÁMEGIELAS duodječehppodaga ja áddejumi. Oahpus ávkkástallat Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 1. oassi, 15 oč čuolmmaid čoavdinmetodaiguin, mat fállet studentii reaidduid plánemii, hábmemii ja duddjomii. Oahpus Sámi allaskuvla fállá sámegiela álgooahpu álggahalliide, geat eai máhte hupmat eaige čállit sámegiela. Álgooahppu sáhttá duddjot earenoamáš stuorát dujiid ja oahpásmuvvat davviguovllu eamiálbmogiid náhkkedujiide. Oahpus suokmaid heivet sidjiide, geat leat gullan sámegiela, muhto eai huma. kardallat duodjeárbevieru bajásdoallama, ealáskahttima ja kultuvrralaš suvdilisvuođa. Oahppu deattuha sámegillii gulahallama ja ovttasbarggu studeanttaid gaskkas. Studeanttat besset hárjehallat hupmat sámegiela iešguđetlágan beaivválaš diliin. Ođđa sánit, hállan- ja čállinhárjehusat ja giellaoahppa heivehuvvojit fáttáid mielde. Juohke fáttás leat njálmmálaš hárjehusat ja rollaspealut ja álkes teavsttat. Oahpu oassin leat maid beaive- ja idjadanmátkkit báikkálaš oahpisteddjiiguin. Oahpu loahpas studeanttat galget njálmmálaččat ovdanbuktit prošeaktabarggu. Sámegiela álgokurssas joksá dási Eurohpálaš giellaportfolio A1-A2 dási (Davvin 1-2 oahpponeavvu).
Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 2. oassi, 15 oč Dát oahppu lea joatkkaoahppu Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahpu 1.oassái. Oahppu deattuha sámegillii gulahallama ja ovttasbarggu studeanttaid gaskkas. Studeanttat besset hárjehallat hupmat sámegiela iešguđetlágan beaivválaš diliin. Ođđa sánit, hállan- ja čállinhárjehusat ja giellaoahppa heivehuvvojit fáttáid mielde. Juohke fáttás leat njálmmálaš hárjehusat ja rollaspealut ja álkes teavsttat. Oahpu oassin leat maid beaive- ja idjadanmátkkit báikkálaš oahpisteddjiiguin. Oahpu loahpas studeanttat galget njálmmálaččat ovdanbuktit prošeaktabarggu. Sámegiela álgokurssas joksá dási Eurohpálaš giellaportfolio A1-A2 dási (Davvin 1-2 oahpponeavvu).
17
BOAZODOALOOAHPUT Siiddastallan ja boazodoalu hálddašeapmi
Oahppu čađahuvvo sihke logaldallamiid, neahttalogaldallamiid, bargobájiid ja ekskuršuvnnaid bokte. Studeantan don leat oassálaš ságastallamiin ja hástaluvvot digáštallat ja reflekteret sihke árbevirolaš boazoealáhusa čilgenvugiid ja veardidit daid dieđalaš vugiiduin.
20 oahppočuoggá Leat go guorahallan movt ja makkár sátneválljemiin mii ságastit bohccuid birra ealloravddas ja báikkisteamet, ja movt boazodoallodieđut gártet ja biddjojit ovdan áššebáhpiriin, eará lohkosiin ja čoahkkimiin? Siiddastallama ja boazodoalu hálddašeami oahpus oahpásmuvvat guovttelágán vuohkái lahkonit boazoságaide, ja movt dán guovtti vuogi gávnnadeapmi lea.
Oahppu lea juhkkon guovtti ovttadahkii, mas goappáge ovttadagas lea sierra eksámen.
OKTASAŠ OAHPUT Dieđalaš čállin ja guorahallan 10 oahppočuoggá
Dát oahppu heive bures olbmuide geain lea juogo boazodoalloduogáš dahje boazodoalu vuođđooahppu ja earáide geat barget boazodoalloáššiiguin.
Eatnamiid ja guođoheami máhttu
Háliidat go buoridit dutkan- ja akademalaš čállindáidduid? De álgge dán ohppui! Dieđalaš čállimii gullá hábmet čállosiid viissis formála gáibádusaid mielde.
10 oahppočuoggá Dán oahpus beasat guorahallat bohcco guohtumuša, guohtuma ja guođoheami sihke boazosámi máhttovuođu ja iešguđet fágasurggiid lahkonanvuogi bokte. Beasat oahppat maid boazu borrá ja mo luonddu iešguđet dilit váikkuhit bohccui, ellui ja dan produktivitehtii ja buorrevuhtii sihke árbevirolaš máhtu ja luonddudieđalaš geahčastagain. Viidáseappot beasat oahppat mo iešguđet eatnamat leat dehálaččat bohccuide, mo boazu lihkada eatnamiid ja geinnodagaid mielde ja maid olggobeale váikkuhusat , nugo eanangáržžádusat ja láhkamearrádusat , mielddisbuktet.
18
Earret eará hábmet sisdoalu, sihkkarastit čállosa siskkáldas konsisteanssa, dárkkistit čujuhusaid ja gálduid gaskavuođa, ja lágidit čállosa nu ahte lea vejolaš earáide iskat čállosa luohtehahttivuođa ja doallevašvuođa. Oahppu lea geatnegahtton oassi buot Sámi allaskuvlla bacheloroahpuin, muhto heive maid buohkaide geat háliidit oahppat čađahit dutkanbargguid. Heive earenoamáš bures jus áiggut gráda čađahit alit oahpus.
MASTEROAHPUT Diehtu, diedalaš bargu ja dutkanmetodat 10 oahppočuoggá Gursa láide dieđateoriijai ja studeanttat ožžot vuođđoáddejumi dutkama iešvuođain, ulbmiliin ja bargovugiin. Studeanttat oahpásmuvvet iešguđetlágan diehtovuogádagaide. Dáid lassin guorahallojuvvojit iešguđet dieđasurggiid filosofalaš ja metodologalaš vuolggasajit – earret eará árbevirolaš diehtovuogádagaid vuolggasajit.
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta – dutkanhistorjá 10 oahppočuoggá Gurssas oahpásnuvvat sámegiela ja sámi girjjálašvuođadutkama historjái, 1600-logu rájes dálá áigái. Gurssas guorahallat sámegiela ja sámi girjjálašvuođa guovddáš dutkansurggiid ja dain geavahuvvon metodaid ja materiálaid. Gurssas čiekŋut dáládutkamii čálalaš ja njálmmálaš bargguid vehkiin.
Giellagáhtten ja deakstaoahppa 10 oahppočuoggá Gursa čiekŋuda studeantta dáidduid iešguđetlágan deasvttaid čállimis, analyseremis, divvumis ja buorideamis. Deaddu lea erenomážit áššedeavsttain, mat gieđahallet fágalaš ja dieđalaš fáttáid.
Sii ohppet hálddašit fágalaš ja dieđalaš deavsttaid ráhkadussii, stiilii ja giellageavahussii guoski gáibádusaid ja vuordámušaid, ja máhttet heivehit dáid dieđuid sihke iežaset čállimii ja earáid deavsttaid buorideapmái ja divvumii. Studeanttat lohket, čállet, kommenterejit, analyserejit, divvot ja buoridit iešguđetlágan deavsttaid, ja dainna lágiin čiekŋudit iežaset áddejumi fágalaš čállimis ja dasa gullevaš deakstašlájain.
DOAVTTERGRÁDAOAHPUT Dieđateoriija 5 oahppočuoggá Oahppu addá viiddis dieđuid ja áddejumi diehtagiid vuođđoságastallamiin ja dieđateorehtalaš vuolggasajiin ja geahčastagain earenoamážit servodat- ja humanisttalaš diehtagiin. Oahppu sisttisdoallá guorahallamiid sihke oppalaš dieđateorehtalaš jurddašanmálliin ja ovttaskas fágaid vuođuštanságastallamiin
Akademalaš čállin sámegillii 5 oahppočuoggá Veahkehit ja movttiidahttit čállit nákkosgirjji sámegillii hárjehusaid ja bagadallama vehkiin. Oahpu vuođđun leat teakstateoriijat, argumenteren ja dieđalaš čállinšlája árbevierut humanisttalaš dutkamis, ja studeanta oahpásmuvvá humanisttalaš dieđasuorggi artihkkaliid ja monografiijaid struktuvrraide. Studeanttat maiddái oahpásmuvvet dieđalaš publiserenvuogádahkii, teavsttaid stiila- ja sisdoallogáibádusaide ja formála iešvuođaide logaldallamiid, hárjehusaid ja lohkamušaid vehkiin.
19
Mo ohcat Sámi allaskuvlla oahpuide Báikkálaš sisaváldin Báikkálaš sisaváldimii ozat elektrovnnalaččat Sámi allaskuvlla SøknadsWeba bokte. Geahča min ruovttusiiddu www.samas.no. Ohcanrávvagiid sáhtát maid oažžut jus válddát oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samiskhs.no čujuhusa bokte. SøknadsWebii galggat elektrovnnalaččat bidjat mielddusin duođaštuvvon máŋgosiid oahppoduođaštusain, bargoduođaštusain jna. Vaikko dus lea alit oahppu, de mii bivdit maiddái joatkkaskuvlla bidjat duođaštusaid mielddusin ohcamii.
piide geat leat maid lohkan sámegiella 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu (sámegiella 1. giellan dahje 2. giellan), dahje suomagiella 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu, eŋgelasgiella 5 vahkkodiimmu/ 84 diimmu, servodatfága 6 vahkkodiimmu/ 84 diimmu + 140 diimmu historjá*, luonddufága 5 vahkkodiimmu/ 140 diimmu ja matematihkka 5 vahkkodiimmu/ 224 diimmu. Dárogielgáibádusa sáhttá gokčat ruoŧagielain/suomagielain/dánskkagielain/ ruonáeatnangielain/islánddagielain/ færsullogielain jus ohcci lea eará Davviriikkas eret. * Ohppiin geain leat 309 diimmu dárogielas + 309 diimmu sámegielas/ suomagielas gáibiduvvo dušše 113 diimmu historjjás.
Sisaváldingáibádusat Oppalaš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta lea gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii. Lassin gáibiduvvo dihto sámegiel máhttu vuođđooahpuide ja eanaš eará oahppofálaldagaide. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet leat erenoamáš gáibádusat, mat čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas. Oppalaš lohkangelbbolašvuohta Oppalaš lohkangelbbolašvuođa oažžu go ceavzá joatkkaskuvlla/logahaga/gymnásaidskuvlla dahje go lea fágareive dahje svennereive ja vuolimus gáibádusfágat, dahje deavdá 23 jagi sisaváldinjagi ja unnimus 5-jagáš bargo-/ oahppoduogáš ja vuolimus gáibádusfágat. Vuolimus gáibádusfágat Allaskuvlaoahpuin gáibiduvvojit guhtta nu gohčoduvvon geatnegahtton fága, mat duddjojit vuolimus fágagáibádusa. Bákkolaš fágat leat: dárogiella 14 vahkkodiimmu/ 393 diimmu dahje 11 vahkkodiimmu / 309 diimmu ohp-
20
Sámegiella Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegielmáhttu. Sámegiela máhtolašvuhtii guoskevaš vuolimus gáibádusat leat; (1) Norgga bealde ohcciin gáibiduvvo sámegiella vuosttaš dahje nubbingiellan, Suoma ja Ruoŧa bealde ohcciin gáibiduvvo vástideaddji oahppu, (2) sámegiella lohkanbadjeoahppu dahje vástideaddji oahppu, maid Sámi allaskuvla dohkkeha, (3) giellageahččaleapmi maid Sámi allaskuvla lágida.
Reálagelbbolašvuohta Lea vejolaš ohcat oahpuide reálagelbbolašvuođa vuođul. Sisaváldinlávdegoddi árvvoštallá ohcci bargo- ja oahppoduogáža individuálalaččat oahppofálaldaga gáibádusaid ektui. Gáibádussan lea ahte ohcci galgá deavdit unnimusat 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui ja ahte sus galgá leat unnimusat vihtta jagi bargo- ja oahppovásáhus ja persovnnalaš heivvolašvuohta ohppui.
Eambbo dieđuid Váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain, jus dárbbašat veahki. Oahppohálddahus (sisaváldin, ohcan) Telefuvdna: +47 78 44 84 00 Fáksa: +47 78 44 84 02 E-boasta: studieadm@samiskhs.no oahppohalddahus@samiskhs.no Ruovttusiidu: www.samas.no
21
Dehálaš áigemearit 1.3 Árrasisaváldima ohcanáigi jus dus lea; 99 99 99
dárbu ovdagihtii lohpádussii. Ovdagihtii lohpá dusa oahpposaji oažžumis fidne duođaštuvvon dárbbu vuođul, joatkkaskuvlaoahppu olggobealde Davviriikkaid Reálagelbbolašvuohta.
15.4 99 Ohcanáigemearri buot eará ohcciide.
1.12 Ohcanáigemearri Sámi allaskuvlla oahpuide mat álget giđđalohkanbajis.
22
Studeantan Sámi allaskuvllas Studeantan Sámi allaskuvllas láhččojuvvo dutnje dilli nu ahte du oahppodilli galgá leat nu buorre go vejolaš. Mis leat Diehtosiiddas studeanttaide lohkanlanjat ja joavkolanjat mat leat maiddái eahkediid rabas. Min girjerájus ovttasbargá viidát, nu ahte dutnje galgá leat álki gávdnat fágagirjjálašvuođa. Dáppe lea vejolašvuohta luoikkahit filbmakámeraid, govvenrusttegiid, sabetvuoidanbeavddi, tuvrarusttegiid, nu movt kanohtaid (kanuid), lávuid jnv.
“
BURES BOAHTIN
”
SÁMI ALLASKUVLII!
Studeantamielváikkuheapmi Studeanttain lea stuora váikkuhanvejolašvuohta Sámi allaskuvllas ja sii leat mielde eanaš stivrrain ja lávdegottiin. Studeantastivra ovddasta studeanttaid beroštumiid Sámi allaskuvllas ja studeanttain lea váikkuhanvejolašvuohta oahppodillái studeantastivrra bokte. Studeantastivra ovddida áššiid mat gusket studeanttaid čálgofálaldagaide ja studeantadillái. Studeantastivra válljejit studeantaáirasiid iešguđege lávdegottiide allaskuvllas. Studeantačálgu Sis-Finnmárkku studeantaovttastus (SSO) fállá Sámi allaskuvlla studeanttaide čálgofálaldagaid sin beroštumiid ja dárbbuid mielde. SSO lea studeanttaid miellahttoorganisašuvdna Sis-Finnmárkkus. Dat fállá orrunsajiid, mánáidgárdesajiid ja doaimmaha kantiinna ja faláštallanfálaldagaid. Ásodagat Sis-Finnmárkku studeantaovttastusas (SSO) leat 24 bearašásodaga ja 18 orrunlanja (hybela). Dáid sii láigohit studeanttaide hálbbiduvvon hattiide. Mánáidgárdi Studeantaovttastusas lea mánáidgárdi. Studeanttaid mánáide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studeren-áigodahkii. Mánáidgárddis leat 31 saji ja guokte ossodaga mánáide geat leat ovcci mánus gitta 5-jahkásažžan. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. Kantiidna Studeantaovttastus doaimmaha ođđaáigásaš kantiinna Diehtosiiddas, mas leat 150 čohkkánsaji. Dáppe beasat oastit hálbbes biepmu, earret eará sámi biepmu ja biepmu masa geavahuvvojit sámi biebmoávdnasat. Kantiidna lea rabas mánnodagas bearjadahkii dii. 09.00–15.00.
23
“
DAVVISÁMEGIELLA LEA SÁMI ALLASKUVLLA VÁLDOGIELLA!
24
”
Buorre diehtit Grádavuogádat Bachelorgráda lea vuolit dási oahppu allaskuvlla/universitehta vuogádagas. Bachelorgráda lohkanáigi lea golbma jagi ja addá juogo ámmátgelbbolašvuođa dahje teorehtalaš vuođu mastergrádii. Bachelorgráda sáhttá máŋgga ládje olahit. Sáhttá čađahit friddja bacheloroahpu maid studeanta ieš hukse dahje čuovvut dihto suorggi 3-jagáš bachelorprográmma. Sámi allaskuvllas lea vejolaš váldit bacheloroahpu ja profešuvdnaoahpu dáin surggiin: 99 99 99 99 99
Duojis Sámegielas ja sámi girjjálašvuođas Boazodoalooahpuin Sámi journalistihkas Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus
Mastergráda lea alit dási oahppu allaskuvlla/universitehta vuogádagas. Normerejuvvon lohkanáigi masteroahpus lea guokte jagi, bachelorgráda lassin. Sámi allaskuvllas lea vejolaš čađahit masteroahpu dáin surggiin: 99 99 99 99
Sámi journalistihkas Duojis Sámegielas ja sámi girjjálašvuođas Vuođđoskuvllaoahpaheaddjeoahpus
ECTS – oahppočuoggát (oč) Oahppofálaldagaid viidodat meroštallojuvvo oahppočuoggáid mielde. Oahppojagi viidodat lea 60 oahppočuoggá jus studeanta lohká ollesáiggis. Progrešuvdnašiehtadus Studeanttat geat áigot lohkat Sámi allaskuvllas guhkit go ovtta jagi ráhkadit progrešuvdnašiehtadusa allaskuvllain. Oahpuid sisaheiveheapmi Sámi allaskuvla sáhttá dohkkehit oahpuid maid studeanta lea čađahan eará alit oahppoásahusain oassin ohppui maid čađáha Sámi allaskuvllas. Oahppo- ja fágaplána Dárkilit dieđut oahpuid ja fágaid birra gávdnojit fága- ja oahppoplánain. Fága- ja oahppoplánat ođasmahttojuvvojit dárbbu mielde. Sámi allaskuvlla oahpuid ráhkadus, lágideapmi ja sisdoallu sáhttá rievdat. Oahpahusgiella Davvisámegiella lea Sámi allaskuvlla oahpahusgiella. Muhtin oahpuin lea oahpahusgiella eará sámegiella, skandinávalaš giella dahje eŋgelasgiella. Oahppodivadat Studeanttat mákset lohkanbadjedivada ja oahppodivada. Lea dehálaš máksit divadiid ovdal áigemeari vuoi it masse studeantarivttiid. Muhtin oahpuin šaddet máksit divada ávdnasiid ja neavvuid ovddas.
25
Šatta sámi ofelažžan Bli samisk veiviser Ollugiin lea ain unnán máhttu sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra. Dál lea dus vejolašvuohta leat mielde rievdadeamen dan ja oahpahit ja movtttidahttit nuoraid miehtá riika oahpásnuvvat sámi servodahkii. Beroštatgo dás? Šatta Sámi ofelažžan! Ofelažžan galledat don skuvllaid, organisašuvnnaid ja joavkkuid miehtá Norgga ja gaskkustat sámi kultuvrra ja servodaga. Ofelašdoaimma ulbmilin lea eastadit ovdagáttuid mat bohtet diehtemeahttunvuođas. Jus don válljejuvvot ofelažžan, de oaččut gitta 183000 ruvnno stipeandda ja de šaddá diehtojuohkin váldoovddasvástádussan ovtta jahkái. Jagis čađahat oahpu Sámi kultur-ja servodatdieđu oahpu (30 oahppočuoggá), mas hágat máhtu gaskkustit sámi servvodaga ja kultuvrra birra. Don galggat maid plánet guossástemiid ja eará gaskkustanbargguid. Don oaččut maid vejolašvuođa oassálastit Ovttastuvvon našuvnnaid eamiálbmotáššiid bistevaš forumis New Yorkas. Mii háliidit ohcciid davvi-, julev- ja máttasámi guovlluin
ja hástalit nuorra sámiid miehtá Norgga ohcat. Mii deattuhit beroštumi, ovttasbargo- ja gaskkustandáiddu ja hutkáivuođa. Giella lea riggodat ja persovnnalaš heivvolašvuohta deattuhuvvo maid. Don fertet čađahan joatkkaskuvllain dán giđa ja leat nuorat go 25 jagi. Njeallje ofelačča válljejuvvojit jahkásaččat. Ofelažžan fertet leat gearggus olu mátkkošteapmái. Ohcanáigemearri lea geassemánu 1. beaivvi 2018. Eambbo dieđuid gávnnat: www.samiskeveivisere.no
Fremdeles er det mange som har lite kunnskap om samer og samisk kultur. Du kan nå være med på å informere og motivere ungdommer i hele landet til å øke kunnskapen om det samiske samfunnet. Er dette noe for deg? Bli samisk veiviser! Som veiviser skal du reise til skoler, organisasjoner og grupper over hele Norge og informere om samisk kultur og samfunn. Tiltakets mål er å forebygge fordommer basert på uvitenhet. Hvis du blir valgt ut som veiviser, får du 183000 kroner i stipend . Veiviserstipendet gis til samiske ungdommer som forplikter seg til et år med informasjonsformidling som sitt hovedvirke. Det året skal du gjennomføre kurset Samisk kultur- og samfunnskunnskap (30 studiepoeng). Kurset gir deg kunnskaper til formidling av det samiske samfunn og kultur. Du skal også planlegge reiser og andre informasjonsbesøk. I tillegg får du muligheten til å delta på FNs permanente forum for urfolk i New York. Vi vil ha søkere fra nord-, lule- og sørsamiske områder og utfordrer unge samer i hele Norge til å søke. Vi vektlegger engasjement, samarbeids- og formidlings evner. Språk og personlig egnethet vektlegges også. Du må være ferdig med videregående skole og du bør være yngre enn 25 år. Fire veivisere velges hvert år. De nye samiske veiviserne må være forberedt på høy reisevirksomhet.
26
Søknadsfrist er 1. juni 2018. Mer info: www.samiskeveivisere.no
ÄŒuovo min dĂĄppe: www.samas.no www.fb.com/samiallaskuvla www.twitter.com/samiallaskuvla Instagram: samiallaskuvla
27
Verdde- University Center of Mobility in Indigenous Education Sámi allaskuvllas lea eamiálbmot- ja árktalaš guovlluid lonohallanprográmma, Verdde. Verdde- ja Verddevuohta lea dehálaš oassi sámi kultuvrras. Verddet ledje sii geat dievasmahtte, veahkehedje ja muđui dahke eallima eanet máŋggageardánin.Verddestallamananaiešvuođaháliiditalit oahpahussiifievrridit.Sámiallaskuvllasdonoahpatsámegillii, sámiperspektiivvainjakultuvrralašvuođđooainnuinsámiide guoskevaš oahppoáššiid. Go vuolggat Verddestallat de viiddidat perspektiivvaid, kultuvrralaččatjagielalaččat–oaččutvásáhusáid,matbohtet ávkin du studeanta- ja bargoeallimii. Váldde oktavuođa du oahpaheddjiiguin, sii dihtet makkár guovlluide Sámi allaskuvllas leat ovttasbargošiehtadusat. Dáid dieđuid gávnnat maid Internašunaliserema vuolde www.samas.no. Oahppohálddahusas veahkehit stipeandaohcamiiguin/juolludemiin.
Sámi University of Applied Sciences has an Indigenous exchange program in circumpolar regions, Verdde. Verdde is a Sámi word meaning “a mutually beneficial exchange”. Verdde- and verddevuohta are important aspects in Sámi culture. The Verdde:s had complemented ways of livelihood, and
helped each others. At Sámi University of Applied Sciences you get educated in Sami, with a Sami perspective and cultural mentality about educational issues concerning Sami people. Experiencing an exchange, Verddestallan, expands your perspective- both at cultural and language level- this expandment will be a benefit for future study and employments. Contact the education staff at your study program, they knowaboutSamiUniversityCollege’scooperationagreements. These can also be found at samiskhs.no under the folder International. The study administration helps you with scholarships.
Samisk høgskole har et urfolksutvekslingsprogram i arktiske strøk, Verdde. Verdde er et samisk ord som betyr gjensidig erfaringsutveksling.Verdde-og verddevuohta er viktige kulturbærere i Sápmi. De Verdder man hadde var de som komplementerte, hjalp og gjorde ditt liv mer mangfoldig. På Samisk høgskole får du undervisning på samisk, med et samisk perspektiv og kulturelt grunnsyn om emner som berører oss samer. I forbindelse med utvekslinger, Verddestallan, får du utvidet ditt perspektiv kulturelt og språklig- komplementering som kommer studie- og arbeidslivet til gode. Kontakt de som har det faglige ansvaret for ditt studie, de vet hvilke områder Samisk høgskole har samarbeidsavtaler med. Disse finner du også under Internasjonalisering på www.samas.no. Studieadministrasjonen hjelper deg med stipendsøknader/overføringer.
28
Sámi allaskuvla – riikkaidgaskasaš biras! Sámi allaskuvllas lea riikkaidgaskasaš biras. Dáppe mii skuvlet sámi ambassadevrraid, fállat eamiálbmotoahpuid, oahppomátkkiid ja studeantalonohallama ee. Kanadai, Ruššii, Ruonáeatnamii ja USA:ii. Sámi allaskuvllas fitnet eamiálbmotlogaldallit, studeantat ja guossit ee. Aotearoas/ Ođđa Selánddas, Kalaallit Nunaatas/Ruonáeatnamis, Austrálias, Kanadas, Ruoššas ja máŋgga eará riikkas. Sámi allaskuvlla studeantan lea dus vejolašvuohta váldit oahpu dahje oahpahallama eará riikkas. Sámi allaskuvllas leat North2North-, Erasmus-, High North-, Davviguovllu- ja Barentsplus stipeandaprográmmat, maid bokte sáhtát oažžut lonohallanstipeandda. Norgga stáhta loatnakássa fállá maiddái ruhtadeami lonohallamii. Sáhtát leat lonohallamis 6 vahkkus - 12 mánnui. Loga eanet: www.uarctic.org/bcs/.
Sami allaskuvla lea akkrediterejuvvon eamiálbmotásahus WINHEC fierpmádagas (World Indigenous Nations Higher Education Consortium) 2008 rájes. WINHEC miellahttoásahusat leat Austrálias, Aotearoas/Ođđa Selánddas, Kanadas, USAs, Taiwanas. Dat nanne ja ovddida alitoahppoásahusaid main deattuhuvvo eamiálbmotperspektiiva oahpahusas ja dutkamis. WINHEC bokte lea vejolaš ordnet lonohallama ja hospiterema. http://win-hec.org/
29
Indigenous Education Networks:
WINHEC and WINU Staff and students at Sámi University of Applied Sciences are involved in international indigenous networks. World Indigenous Nations Higher Education Consortium (WINHEC) is a network of institutions, which work with indigenous issues in education. WINHEC network covers differentpartsoftheworld:Canada,USA,Aotearoa/NeZealand, Australia, Taiwan, Sápmi: “We share the vision of Indigenous Peoples of the world united in the collective synergy of self determination through control of higher education” WINHEC member institutions are committed to building partnerships that restore and retain indigenous spirituality, culturesandlanguages,homelands,socialsystems,economic systems and self-determination. WINHEC provides an international forum and support for Indigenous Peoples to pursue common goals through higher education.
WINU seeks to build knowledge, understanding and skill for indigenous peoples across the world from their own indigenous sovereignty and knowledge positions. WINU aims to address the challenges faced by indigenous peoples across the globe by providing access to a system of higher educationthatisculturallyandprofessionallysuitable and aligned to a commitment to advance indigenous development through education. For more information: www.win-hec.org www.winu.org
WINHEC - ANNOUNCES WORLD INDIGENOUS UNIVERSITY - (WINU)
WINU is The World Indigenous Nations University. It is a network for Indigenous higher education institutions and alliances. WINU is the indigenous international degree granting global virtual institution. It is an entity in its own right, founded upon and operating within the sovereignty of Indigenous peoples. WINU is a part of WINHEC, founded by its members and operating under the protection of the WINHEC constitution.
30
At - Navajo Technical University (NTU) – Crown Point NM USA August 9 2013
Doarjjaortnegat Norgga Stáhta oahppoloatnakássa Go Norgga beale studeanttat lohket ollesáiggis dahje oasseáiggis Sámi allaskuvllas, de sis lea vuoigatvuohta oažžut oahppodoarjaga Stáhta oahppoloatnakássas (Loatnakássas). Oahppodoarjaga sáhttá ohcat njuolga interneahta bokte. Stáhta loatnakássa ohcanáigemearit leat 15.11 čakčalohkanbadjái ja 15.3 giđđalohkanbadjái. Norgga stáhta oahppoloatnakássa sáhttá addit stipeandda ja loana Ruošša ja eará gaska- ja nuorta-Eurohpá ja ovddidan-riikkaid studeanttaide. Oahppoprográmma galgá dábálaččat leat dohkkehuvvon oahppu, man vuođul lea vuoigatvuohta oažžut doarjaga Stáhta oahppoloatnakássas. Doarjaga sáhttá oažžut njealji jahkái. Ruošša studeanttat sáhttet maid oažžut iešguđege stipeanddaid jus bohtet lonohallamii Sámi allaskuvlii ovtta dahje guovtti lohkanbadjái, Davviguovllo-, Barentsplus-, ja north2north-stipeandda ortnegiid bokte. Doarjjaortnet Ruoŧa ja Suoma studeanttaide Ruoŧa ja Suoma studeanttat galget ohcat oahppodoarjaga ruovtturiikkas. Jus lea registrerejuvvon ja orron Norggas guhkit go 2 jagi, de lea vejolaš ohcat loana ja stipeandda Norgga Stáhta oahppoloatnakássas. Ruoŧas: Centrala studiestödsnämnden, CSN: www.csn.se Suomas: KELA: www.kela.fi
oahpu fágasurggiide, ja dain leat iešguđege vuoruheamit juohke jagi. Sámediggi almmuha stipeanddaid jahkásaččat, ja eambbo dieđuid gávnnat Sámedikki ruovttusiidduin: www.samediggi.no Seminarium Lapponici Foanda Jahkasaččat lea vejolaš ohcat stipeandda Seminarium Lapponici foanddas. Foandda ulbmilin lea addit ruhtadoarjaga studeanttaide geat lohket sámegiela oassin oahpaheaddjeoahpus. Eambbo dieđuid gávnnat Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus. Tove Kingren sámi duodjevuođđudus Juohke jagi sáhttet studeanttat gaskal 18–30 jagi geat leat sámegielagat, studerejit sámi duoji ja leat Finnmárkkus eret, ohcat Tove Kingren duodjestipeandda. Dát stipeanda lea stuorit stipeanda mii juhkkojuvvo ovtta duodjestudentii jahkásaččat. Eambbo dieđuid gávnnat Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus ja www. tovekingren.no Eará stipeandavejolašvuođat Sihke suohkaniin/fylkasuohkaniin leat sierra stipeandaortnegat maid lea veara geahčastit. Legathåndboken almmuhuvvojit vejolaš legáhtat ja foanddat gos sáhtát doarjaga ohcat go gaccat oahpu. Eambbo dieđuid gávnnat www.legathandboken.no.
Norgga Sámedikki stipeanda Norgga Sámediggi lea ásahan stipeandaortnega dihto alit
31
Guovdu Sámi
Guovdageaidnu mearkkaša earret eará “guovdu geainnu” ja lea doloža rájes leamašan guovdu Sámi. Otne čohkke Guovdageaidnu nuoraid, studeanttaid ja olbmuid miehtá Sámi ja eará eamiálbmot guovlluin. Guovdageainnus lea ealli sámi biras. Sámi kultuvra oidno ja sámegiella gullo árgabeaivvis. Guovdageainnus lea valljugas ja girjás kultureallin. Earret eará lágiduvvojit Sámi beassášfestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargevuodjimis, oaggungilvvut, skohtercrossa, teáhterčájálmasat, Nilut Cup, Sámi Ski Race ja olu eará. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet ja risttášit mánáid. Guovdageainnus lea maid hui doaimmalaš biras ja girjás kultureallin. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, teáhter ja máŋga iešguđetlágan searvvi dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, riidensearvi, risttalaš searvvit ja dihtorspeallansearvi. Duodji lea maid guovddážis Guovdageainnus ja dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat, jus dan háliidat. Mis lea stuora duodjelátnja gos muhtin eahkediid deaivvadit duddjot. Lágiduvvojit dávjá duodjekurssat ja lea maid vejolašvuohta duddjot Duodjeinstituhtas. Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcástit, ja luonddus vánddardit, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Suohkan lea Norgga stuorámus ja dus lea oktiibuot 9704 km² mii heive erenomáš luondduvásáhusaide. Guovdageainnus (maiddái) ii leat guhkki eará guovlluide, nu movt Romsii, Supmii, Ruŧŧii ja muđui Finnmárkui vásihit vel eambbo.
Dáppe gávnnat eambbo dieđuid Guovdageainnu birra: www.kautokeino.kommune.no
32
Guovdageainnus lea nana valáštallanbiras, ee. lea sisbandy, spábbačiekčan, giehtaspábbun, ja čuoigan. Sámi allaskuvllas leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas. Mis lea sierra vuojadandiibmu Guovdageainnu skuvlla basseaŋŋas, nuvttá. Diehtosiiddas lea maiddái gievrudan hárjehallanlatnja gos studeanttat besset hárjehallat.
“
GOS
OAHPAHUS, DUTKAN JA LUOHTU
DEAIVVADIT
”
Diehtosiida lea riikkaidgaskasaš diehtoguovddáš sápmelaččaide ja álgoálbmogiidda, gos árbevirolaš máhttu ja dieđalašvuohta deaivvadit. Diehtosiida čohkke Sámi allaskuvlla, Sis-Finnmárkku studeanttaid ovttastusa, Gáldu-álgoálbmotvuoigatvuođaid gelbbolašvuođaguovddáš, Sámi arkiivva ja Sámedikki ovtta fágalaš ja dieđalaš birrasii. Dáppe lágiduvvojit dávjá internašunála konferánssat, čoahkkimat ja eará lágideamit, maidda studeanttat sáhttet oassálastit. Diehtosiida lea ođđaáigásaš gulahallan guovddáš ja dáppe leat buot ođđaáigásaš rusttegat maid dárbbašat. Loga eanet: www.diehtosiida.no.
33
Sámi oahpponeavvoportála lea njealji gillii ja golmma oasis. 99 Ovttas.no oahpponeavvoportálas gávnnat buot sámi oahpponeavvuid ja maiddái sámiid ja sámi áššiid birra oahpponeavvuid eará gielaide. Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid. Dasa lassin gávnnat artihkkaliid ja pedagogalaš rávvagiid. Oahpponeavvuid sáhttá luoikkahit portála bokte. 99 Juogadanarenas sáhtát ee. ráhkadit quiz:a ja juohkit iežat govaid, dokumeanttaid ja liŋkkaid. Sáhtát maid oaidnit ja ávkkástallat das maid earát leat juogadan. 99 Digitála oahpponeavvuid almmuhanreaidu lea ođđa reaidu mii lea ráhkaduvvon álkidan dihte sámi oahppo- neavvuid buvttadeami. Muđui sáhttet mánáidgárddit, skuvllat, giellaguovddážat ja eará berošteaddjit diŋgot ovttas.no doaimmahusmielbargiid čájehan dihte movt ávkkástallat ja geavahit oahpponeavvuid. Fálaldat lea nuvttá. Webdoaimmaheaddji: Lasse Wigelius telefuvdna • telefon +47 78 44 86 30 lasse.wigelius@ovttas.no
aktan.no | aktesne.no | ovttas.no facebook.com/ovttas
34
Sámi lohkanguovddáš Sámi lohkanguovddáš lea resursaguovddáš mii erenoamažit bargá oahpahusvuogádahkiibuorrin, mánáidgárddi rájes gitta alit oahpu dási radjái. Sámi lohkanguovddáš bargá viidásit ovddidit njálmmálaš ja čálalaš sámegielgeavaheami álbmogis.
Fáttát sáhttet leat áššit mat gusket oppalaččat sámegiela lohkanja čállinoahpahussii dahje čiekŋudit dihto áššiide mat gullet dása. Eará guovddáš fáttát leat guovttegielalašvuohta ja giella-oahpahus.
Lohkanguovddáža váldosuorggit leat lohkan- ja čállinoahpahus, ja njálmmálaš giela ovdánahttin. Dása gullá nannet ja ovddidit sámegiela njálmmálaš geavaheami oahpahusvuogádagas, máŋgga-gielalašvuođa ja giellaealáskahttima birra, ja gaskkustit dieđuid lohkan- ja čállinmáhtu fágasuorggis. Mii bargat maid surggiide gullevaš dutkan- ja ovdánahttinbargguid Sámi lohkanguovddáš fállá kurssaid, ráđđeaddima ja bagadallama , mii heivehuvvo mánáidgárde- ja vuođđoskuvla-dássái ja maiddái joatkkaoahpahussii.
35
OahppoofelaĹĄ