OAHPPOOFELAŠ Sámi allaskuvla Sámi University College Sámi dutkaninstituhtta Bredbuktnesveien 50 A NO-9520 Guovdageaidnu
Manin
boahtit
Sámi allaskuvlii?
Manin boahtit Sámi allaskuvlii? . . . . . . . . 3
Duoji masterprográmma . . . . . . . . . . . . . 16
Váimmolaš bures boahtin Sámi allaskuvlii. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5
Ohcan. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22 Dehálaš áigemearit. . . . . . . . . . . . . . . . . . 24
Kvalifikasjonsstudier i nordsamisk . . . . . 7 Sámi journalistaoahppu. . . . . . . . . . . . . . . 8 Vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahppu 5.–10. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Boazodoaluoahpuid bachelor. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma . . . . . . . . . . . . 14
Sisdoallu
Doarjjaortnegat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Studeantan Sámi allaskuvllas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 Guovdu Sámi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 29 Oahppofáladagaid birra. . . . . . . . . . . . . . 30 Bli en samisk veiviser. . . . . . . . . . . . . . . . 31
Sámi allaskuvlla Oahppoofelaš 2012/2013. Hábmen: Gunnlaug Ballovarre. Bordin: Johan Isak Siri. Govat: Gunnlaug Ballovarre, Kenneth Hætta, Johan Mathis Gaup, Ánte Siri, Sámi ofelaččat, “Gollevirgi” (Kautokeino Film a.s.), Sámi allaskuvlla studeanttaid govat ja Sámi allaskuvlla vuorkágovat. Deaddileapmi: Fagtrykk Idé a.s. Ođđajagimánnu 2012.
2
Jus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmuvat eará sámi guovllu olbmuiguin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii - Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heivehuvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa ovddidit. Sámi allaskuvllas don beasat ÎÎ oahppat sámegillii ealli sámi birrasis, ÎÎ oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusas, ÎÎ vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa oahpa- heddjiide, ÎÎ geavahit Diehtosiidda ođđaáigásaš teknihkkalaš rusttegiid, ÎÎ ávkkástallat ođđa studeantaviesus, ÎÎ oahpásmuvvat eará álgoálbmogiiguinja beasat, ÎÎ vuolgit lonohallamii olgoriikii.
Stuora oahppoásahusain lea dávjá stuora gaska gaskal fágabargiid ja studeanttaid, ja eatnasat eai leat goasse humadan iežaset logaldalliin. Min luhtte šaddá baicca váttis gávdnat studeanttaid geat eai leat hupman fága bargiin, ja dáppe leage nu ahte min oahpaheddjiin lea uksa álo rabas digaštallat vaikko makkár áššiid. Golbma váldo oahpposuorggi Sámi allaskuvllas leat golbma váldo oahpposuorggi mat leat juhkkon golmma fágagođiide: gielladieđagoahti, servodatdieđagoahti ja duodje-, ealáhus- ja luonddudieđagoahti. Mis lea sámegiella váldogiella ja eanas oahput mis lágiduvvojit davvisámegillii. Mis leat oktiibuot 40 oahppofálaldaga ja jahkásaččat fállojuvvojit sullii 20 oahpu. Sámi allaskuvllas lea miehtá sámi profiila, ja mis leat studeanttat ja bargit geat bohtet miehtá Sámis. Dáppe leat badjelaš 200 studeantta, ja sullii 100 bargi.
Sámi allaskuvla Buot min oahpuin lea sámi ja eamiálbmot perspektiiva mii mearkkaša ahte don oaččut earenoamáš gelbbolašvuođa bargat sámi servodagas ja oaččut máŋggakultuvrralaš ipmárdusa. Sámi allaskuvlla studeanttaid kvalitehta mearka lea ahte sis lea nana sámegiella, miehtá sámi ipmárdus, ja buorre áddejupmi árbevirolaš máhtus.
3
Váimmolaš
"Čehppodat servodaga várás"
bures
boahtin
Sámi allaskuvlii
Háliidatgo oažžut buriid vejolašvuođaid háhkat nana máhtu, gelddolaš barggu ja buori bargosaji? Sámi alla skuvlla oahput sáhttet leat dutnje veahkkin.
huksema ja studeanttain leat buorit vejolašvuođat váikkuhit allaskuvlla doaimmaide.
Sámi allaskuvllas lea miehtá Sámi ja eamiálbmot perspektiiva oahpuin, dutkamis ja gaskkusteamis. Sámi giella ja kultuvra, árbevirolaš máhttu ja diehtu leat vuođđun buot oahpuide. Sámi allaskuvla lea rájáid rasttildeaddji ásahus. Min doaimmat rasttildit riikkaid rájáid, giellarájáid ja akademalaš fágasurggiid rájáid.
Allaskuvlla studeantan don sáhtát oassálastit riikkaidgaskasaš ovttasbargui oahpuin ja dutkamis. Don beasat hukset ja viiddidit iežat fierpmádaga sihke miehtá Sámi ja maiddái eamiálbmotmáilmmis ja muđui riikkaidgaskasaččat. Mátkkošteapmi ja gulahallan eará guovlluid olbmuiguin nannejit du máhtu máŋggabealatvuođa birra.
Min sávaldat lea ahte don gávnnašit min luhtte oahpu, mii heive juste dutnje. Jus don háliidat leat fágačeahppi sámegielas ja girjjálašvuođas dahje duojis, jus háliidat bargat mánáiguin mánáidgárddis dahje skuvllas, jus du beroštupmi lea háhkat ja nannet gelbbolašvuođa boazodoalus, jus háliidat čađahit smávit oahppofálaldaga dahje jus journalistihka doaibma geasuha du, de lea mis oahppu dutnje. Sámegiela fágaolbmuide lea dárbu juohke suorggis servodagas. Sámi allaskuvla háliida leat dutnje veahkkin háhkat máhtolašvuođa ja gealbbu, maid bokte sáhtát leat oassin servodaga ovddideamis. Min ulbmil lea ahte allaskuvla lea vuogas, geasuheaddji ja hástaleaddji báiki, gos don ovdánat fágalaččat ja loavttát áiggi. Allaskuvla doarju studeantabirrasa
4
Min váldogiellan lea davvisámegiella, muhto bargit ja studeanttat atnet beaivválaččat maiddái eará sámegielaid ja máŋga eanetlogu giela. Dat lea Sámi alla skuvlla čielga dovdomearka, mii earuha min ásahusa buot eará alit dási máhtto- ja diehtoásahusain olles máilmmis. Mii sávvat ahte gávnnat Sámi allaskuvllas juoidá mii geasuha du ja dahká du áiggi gelddolažžan. Dearvvuođaiguin,
Jelena Porsanger Rektor
5
Oahppočuoggát
Goas lágiduvvo
Ohcan
Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahppu 5.–10.
BACHELOR-, MASTER- JA PROFEŠUVDNAOAHPUT
240 oč
Álgin čakčat 2012
01.03.–15.04.2012
Sámi journalistaoahppu - bachelor
180 oč
Álgin čakčat 2012
01.03.–15.04.2012
Boazodoallooahpuid bachelor
180 oč
Álgin čakčat 2012
01.03.–15.04.2012
Sámegiela ja girjjálašvuođa masterprográmma
120 oč
Álgin čakčat 2012
01.03.–15.04.2012
Duoji mastergrádaoahppu
120 oč
Álgin čakčat 2012
01.03.–15.04.2012
Oahppočuoggát
Goas lágiduvvo
Ohcan
Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 1. oassi (SAAL 1), geassekursa
15 oč
Geasset 2012
15.04.2012
Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 1. oassi (SAAL 1)
15 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Sámegiella praktihkalaš dilis – álgooahppu 2. oassi (SAAL 2)
15 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
oahppoovttadagat čakčalohkanbajis 2012
Čiekŋudeapmi servodatfágas – álgokursa
10 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Dieđalaš čállin ja guorahallan
10 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Eamiálbmotfilosofiija
10 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Sámi historjá
15 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Formidling av samisk kultur og samfunn
15 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Duodji ja ovdánahttin
30 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2
30 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Bagadallanpedagogihkka 2
10 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Nubbingielapedagogihkka
15 oč
Čakčat 2012
15.04.2012
Oahppočuoggát
Goas lágiduvvo
Ohcan
Stivrraid ja lávdegottiid bargu - sisafievrrideapmi
10 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu
30 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Oahput giđđalohkanbajis 2013
Boazodoalu ipmárdus luonddudiehtaga ja árbevirolašmáhtu vuođul
30 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Álgoálbmogiid duodje- ja dáiddadiehtu
15 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Sámi historjá 2
15 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Formidling av samisk kultur og samfunn 2
15 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Álgoálbmotdiehtu 3
10 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 3
30 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Elevforutsetninger og tilpasset opplæring
10 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Nubbingielapedagogihkka
15 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Mánáidgárdepedagogihkka
30 oč
Giđđat 2013
15.11.2012
Buot oahput álggahuvvet ja čađahuvvet dainna eavttuin ahte leat doarvái ohccit, ruhtadeapmi ja fágalaš resurssat. Sámi allaskuvlla neahttasiidduin, www.samiskhs.no, oainnát álo ođđaseamus dieđuid oahppofálaldagaid birra.
6
Kvalifikasjonsstudier i nordsamisk Learn Sámi – qualification courses in Northern Sami language
try in collaboration with language centers.
Samisk høgskole har intensive innføringsstudier for de som vil lære samisk. Disse studiene tilbyr vi vanligvis på sommeren og høsten. I tillegg arrangerer vi også kurs rundt om i landet i samarbeid med språksentre.
The courses we offer are: ÎÎ Northern Sámi Language in a Practical Learning Situation – introduction course Part 1 (5 weeks, 15 ETCS credits). ÎÎ Northern Sámi Language in a Practical Learning Situation – introduction course (5 weeks, 15 ETCS credits). ÎÎ Northern Sámi language Semester Course (30 credits).
Kursene: ÎÎ Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innførings studium 1. del (5 uker, 15 studiepoeng). ÎÎ Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - innførings studium 2. del (5 uker, 15 studiepoeng). ÎÎ Nordsamisk semesteremne (30 studiepoeng). Kursene Nordsamisk i praktisk læringssituasjon 1 og 2 er beregnet for de som ikke behersker samisk, men vil lære språket fra grunnen av. Kurset er lagt opp til at du gjennom praktisk arbeid skal lære språket. Kursene gir deg et godt grunnlag for å snakke samisk og for videre læring. Semesteremnet gir deg økte kunnskaper og ferdigheter innen språk, litteratur og kultur, og fokuserer spesielt på skriving. Etter å ha gjennomført innføringskursene og samisk semesteremne skal du kunne snakke og skrive samisk og du er kvalifisert til videre studier ved samisk høgskole. Learn Sámi – qualification courses in Northern Sami language Sámi University College offers intensive introduction courses for learning northern Sámi language. These courses are offered generally the summer and autumn semesters. We also arrange courses around the coun-
The courses Northern Sámi in a Practical Learning Situation 1 and 2 are intended for those who do not speak Sámi, but want learn the language from scratch. The courses aim to teach the language through practical work. The courses provide a good basis to talk to Sámi, and for further learning. The semester course gives you greater knowledge and skills in language, literature and culture, focusing particularly on writing. After completed introductory courses and Sámi semester course, you should be able to speak and write Sámi and you are eligible for further study of Sami Science.
7
Sámi journalistaoahppu Šatta sámi journalistan! Oahppu álggahuvvo čakčat 2012
ÎÎ 180 oahppočuoggá. ÎÎ Bachelorgráda - golbma jagi ollesáiggis. ÎÎSisaváldingáibádusat: Oppa laš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sáme gielladuogáš. Î Î Vejolašvuohta čiekŋudit álgo álbmotjournalistihkkii. ÎÎ Norggabeale ohccit sáddejit ohcama Oktasaš sisaváldimii / Samordna opptak. Î Î Eará ohccit sáddejit ohcama njuolga Sámi allaskuvlii.
Háliidat go bargui mas beasat johtit olu, deaivat beakkán olbmuid ja soaittát ieš maid šaddat veaháš dovddusin? Háliidat go bargat áigeguovdilis áššiiguin ja váikkuhit servodaga ovdáneapmái? Dalle sáhttá sámi journalistaoahppu leat rievttes oahppu dutnje. Don oahpat čállit artihkkaliid ja reportášaid, govvet ja hábmet aviisa- ja interneahttasiidduid, báddet ja čuohppat rádiosáddagiid, filbmet videokamerain ja čuohppat TV- reportášaid.
jagi deattuhuvvo reportášajournalistihkka ja álgoálbmotservodagat. Studeanttat čiekŋudit ovtta media šládji, juogo aviisa-, rádio- dahje TV-buvttadeapmái. Seammás buohkat ohppet eambbo WEB-almmuheami. Journalistagiella ja mediadiehtu leat sierra fágat ja integrerejuvvon oassin journalistihkka oahpus. Gielladiimmuin oahpat earret eará movt geavahit sámegiela journalisttalaš barggus, ja mediadieđus lea sámi ja álgoálbmot mediadilli guovddažis. Oahppoáigodagat sisttisdollet maid bargohárjehallamiid mediain. Čiekŋudanvejolašvuođat Journalistihka bacheloroahppu bistá golbma jagi. Goalmmát jagi čiekŋudeamis lea vejolaš lohkat lasi journalistihka, dahje sáhtát lohkat eará fágaid nu go ovdamearkka dihte sáme giela. Dus lea maid vuoigatvuohta lohkat jahkebeali eará allaskuvllas dahje universitehtas. Bachelorgráda sáhttá leat journalistihka mastergrádai vuođđun. Bargovejolašvuođat Sámis leat ollu mediafitnodagat, ja Sámi allaskuvlla journa listaoahppu addá dutnje gelbbolašvuođa bargat journalistan sihke sámi ja riikka mediain. Don sáhtát maid álggahit iežat mediafitnodaga, mii vuovdá reportášaid iešguđetlágan mediaide. Don sáhtát maid bargat diehtojuohkkin almmolaš ásahusain dahje fitnodagain.
Sisdoallu Journalistaoahppu deattuha vuosttaš jagi ođas- ja kommentára-journalistihka ja sámi servodatdili. Seammás oahpat geavahit govvenapparáhtaid, báddenrusttegiid, videokameraid ja dárbbašlaš dihtorprográmmaid. Nuppi
8
9
Vuođđoskuvlaoahpa headdjioahppu 5.–10. ÎÎ240 oahppočuoggá. ÎÎ Bachelorgráda + 1 oahppojahki – njeallje jagi ollesáiggis. ÎÎ Sisaváldingáibádusat: Oppalaš lohkangelbbo lašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sámegiella. Ohccis galget leat 35 skuvla poeŋga ja árvosátni 3 dárogielas ja sáme gielas oktii ja matematihkas, dahje vásti deaddji gelbbolašvuohta eará riikkain. Sámegiellagáibádus leat juogo 1. dahje 2. giellan sámegiella joatkka skuvllas, sámegiella lohkanbadje oahppu dahje sáhttá maid váldit sámegiela giellageahččaleami ja dan vuođul árvvoštallojuvvojit sámegielladuogáš ja sisabeassan vuođđu. ÎÎNorggabeale ohccit sáddejit ohcama Oktasaš sisaváldimii/ Samordna opptakii. ÎÎ Eará ohccit sáddejit ohcama njuolga Sámi allaskuvlii. Sisdoallu Vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahppu 5.-10. deattuha fágačiekŋudeami. Go galgá oahpahit nuoraidskuvladási luohká fágaid, de galgá unnimusat jahkeoahppu fágas mas oahpaha (60 oč). Váldosisdoallu lea pedago gihkka ja oahppimáhttu, skuvlafágat ( oahpahusfágat) ja bargohárjehallan. Oahppu addá spesialiserejuvvon gelbbolašvuođa daidda luohkkádásiide ja nana fágalaš ja didákttalaš máhtu. Studeantan dán oahpus vurdo juvvo iešheanálašvuohta. Oahppan lea bargohárjá
10
neami bokte vuođđoskuvllas, allaskuvlla fágaoahpuin, iežat lohkamiin ja bagadallamiin. Oahput gealbudit atnit ávkin dutkama oahpaheaddji ámmáhis ja ámmátlaš ovdáneamis jeavddalaččat. Čiekŋudanvejolašvuođat Oahppu addá vuođu joatkit masteroahpuin, mii lea bachelora lassin 2. jagi bajit dási oahppu ja 120 oč viiddis. Don sáhtát joatkit masteriin juogo maŋŋel go leat 4 jagi čađahan, dahje jo goalmmát oahppojagi maŋŋel. Jus válljet álgit masterii goalmmát oahppojagi maŋŋel, dalle buhttet vuođđoskuvlaoahpaheaddji njealját oahppojagi mastera vuosttaš oahppojagiin. Bargovejolašvuođat Oahpuin dus lea sihkaris boahtteáigi, gos ihkinassii orošit. Olahat máŋggabealat gelbbolašvuođa. Vuostta mužžan gealbuda bargat vuođđoskuvllas, muhto maid eará mállet skuvllaiguin nugo álbmotallaskuvllas ja lassioahpuin joatkkaskuvllas. Sámegielat oahpaheaddjit leat earenoamáš bivnnuhat! Juohke sajes ja buot davvi riikkain lea stuora dárbu sámegielat oahpaheddjiide, geat sáhttet oahpahit sihke sámegielas ja sámegillii. Oahpaheaddjioahpuin oaččut etihkalaš ja didákttalaš gelbbolašvuođa, mii addá vuođu bargat ámmáhiin gos lea dahkamuš olbmuiguin. Gealbuda bargat áššiiguin mat gullet oahppo- bajásšaddansuorgái, dahje jođi handoaimmaid. Otne ollu oahpaheaddjit barget ieš guđetlágan virggiin servodagas, nu go almmolaš hálddahuslašdoaimmain, oppalaš personálaáššiiguin, diehtojuohkindoaimmain, sihke priváhta ja almmolaš ásahusain, mediain ( aviissain, tv ja radio) jna.
Don gii álggát Sámi allaskuvlii 5-10 ohppui 2012 čavčča, galggat lohkat: ÎÎPedagogihkka ja oahppimáhttu 60 oč, ÎÎSámegiella ja girjjálašvuođa 60 oč, ÎÎServodatfága 60 oč. ÎÎJuogo Luonddufága 60 oč dahje Dáro giela 60 oč ( jus leat Suomabealde dahje Ruoŧabealde eret, de sáhtát válljet suoma giela dahje ruoŧagiela 60 oč dárogiela sadjái).
Jus bajábealde namuhuvvon fágaid gaskkas váilu fága man don livččet háliidan lohkat, de lea vejolaš válljet eará fága lohkat sadjái. Dan sáhttá dahkat eará oahppoásahusas. Sámi allaskuvla ovttasbargá vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpuid olis njeljiin eará oahppoásahusain Norggas. Dát leat Romssa universi tehta, Finnmárkku allaskuvla, Norlándda universitehta ja Davvi- Trøndelaga allaskuvla. Guorahala makkár fága fálaldagat dáin skuvllain leat. Stipeandavejolašvuođat Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpus leat eare noamáš buorit vejolašvuođat oažžut liigestipeanddaid. Norgga loatnakássas lea ovdamearkka dihte vejolaš oažžut sihkkojuvvot gitta 50 000 ruvnno loanas, go lohká sámegiela 60 oč oassin oahpaheaddjiohppui. Oahpaheaddjioahppu addá maid vejolašvuođa oaž žut gitta 60 000 ruvnno stipeandda Sámedikkis, ja vejolašvuođa ohcat stipeandda Seminarii Laponici foanddas.
11
Boazodoaluoahpuid bachelor ÎÎÁlgin čakčat 2012. ÎÎOllesáiggis, 3 jagi. ÎÎ180 oahppočuoggá. ÎÎ Bacheloroahppu. Î Î Sisaváldingáibádusat: Oppalaš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta, ja sámegielladuogáš. ÎÎ Ohcan sáddejuvvo Oktasaš sisaváldimii. Sisdoallu Dán bacheloroahpus váldo vuhtii sihke dieđalašvuohta ja árbevirolaš máhttu, ja vuođđu dán oahpus lea sihke árbevierut boazodoallokultuvrras ja dutkamat. Studeanttat galget oahppat fuomášit ja veardádallat dien guokte máhttovuogá daga boazodoalus. Dieđut boazodoalu hárrái leat báikkálaččat, riikadásis ja riikkaidgaskasaččat.
dienasvuogit boazodoalus leat oassin oahpus. Dán bacheloroahpus lea maid boazodoallopolitihkka fáddán. Čiekŋudanvejolašvuođat Boazodoallooahpuid bachelor čađaheapmi addá gelbbolašvuođa dihto luonddufága ja servodatfága mastergrádaoahpuide. Jus lohká lassin jahkásaš praktihkalaš-pedagogalaš oahpu (PPO), de oažžu gelbbolašvuođa oahpahit luonddu-, servodat- ja kulturfágain vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas. Bargovejolašvuođat Oahppu addá gelbbolašvuođa bargat máŋggalágan almmolaš ja priváhta surggiin, earret eará hálddahussurggiin, gos dárbbašuvvo boazodoallomáhttu, luond duealáhusmáhttu, servodatmáhttu dahje eamiálbmotdiehtoperspektiiva.
Boazodoalu vuođđu lea luondu, boazu ja olmmoš. Boazodoallooahpuid bachelor lea earenoamáš danne go dát oasit leat heivehuvvon obban boazodoalluoahppun. Váldohástalus lea heivehit dien golbma vuođđooasi, nu ahte dat doibmet obban ja nu ahte boazodoalu ovdáneapmi lea bistevaš sihke eanan geavaheami ja olbmuid birgejumi hárrái, sihke ekono miija, kultuvrra ja sosiála diliid dáfus. Birgenláhki otná boazodoalus lea maiddái heivehuvvon márkana ja politihkka ektui. Oppalaš ipmárdusas berre váldit vuhtii movt boazoolbmot gávppašit gávpemárkanis, ja ođđa
12
13
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa masterprográmma Álgge giella- dahje girjjálaš vuođadutkin ja leage mielde ovddideame sámegiela! ÎÎ Álgin 2012 čavčča. ÎÎ 120 oahppočuoggá. Î Î Ohcamuš sáddejuvvo Sámi allaskuvlii. Sisaváldingáibádusat Sámegiela čiekŋudeapmi unnimus 90 oahppočuoggá. Gaskamearálaš árvosátni dain sámegieloahpuin, mat leat bachelor gráda oassin, galgá leat C dahje buoret. Das geas lea cand. mag. -gráda Norgga universitehtain, galgá sámegiela gaskafága árvosátni leat 2,7 dahje buoret. Eará studeanttain gáibiduvvo seammadássásaš máhttu Sámi allaskuvlla árvvoštallama vuođul.
Praktihkalaš lágideapmi Oahpahusoassi, 60 oahppočuoggá, lágiduvvo guovtti jagis. Studeanta vállje ieš, háliidago čállit master dutkamuša oasseáiggis guovtti jagis, vai ollesáiggis ovtta jagis. Čiekŋudanvejolašvuođat Sáhttá joatkit doavttergrádaoahpuin. Bargovejolašvuođat Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa oahpaheaddjin joatkkaskuvlla- ja allaskuvlladásis. Almmolaš ásahusain ja priváhta fitnodagain, main gáibiduvvo alladássásaš giella- ja fágamáhttu. Universitehtain, allaskuvllain ja eará dutkanásahusain sámegiela ja sámi girjjálašvuođa dutkin.
Sisdoallu Sámegiela masterprográmma addá alladásat geavatlaš ja teorehtalaš máhtu sámegielas ja sámi girjjálašvuođas. Vuođđun adnojit dieđut maid studeanta lea háhkan bacheloroahpus dahje vástideaddji oahpus. Studeanta oahppá bargat iešheanalis dutkanbargguid. Sámegiela masteroahppu addá 120 oahppočuoggá, mas masterdutkamuš (60 oahppočuoggá) lea oassin.
14
15
Duoji masterprográmma ÎÎ Álgin 2012 čavčča. Î Î 120 oahppočuoggá. ÎÎ Ohcamuš sáddejuvvo Sámi allaskuvlii. Sisdoallu Duoji masterprográmma addá alla dásat geavatlaš ja teorehtalaš máhtu duojis. Vuođđun adnojit dieđut maid studeanta lea háhkan bacheloroahpus dahje vástideaddji oahpus. Studeanta oahppá bargat iešheanalis dutkan- ja ovdánaht tinbargguid. Duoji masteroahppu addá 120 oahppočuoggá, mas masterdutkamuš (60 oahppo čuoggá) lea oassin.
Sisaváldingáibádusat Jogo duoji bachelorgráda, cand.mag.- gráda mas lea unnimusat 60 oč duodjefága oassin dahje lassin, 3 dahje 4 jagi oaheaddjioahppu mas lea unnimusat 60 oč duodjefága oassin dahje lassin dahje 3 jagi dáiddafágalaš oahppu mas lea unnimusat 60 oč duodjefága oassin dahje lassin. Ohccit galget maid duođaštit sámegielat gelbbolašvuođaset.
Čiekŋudanvejolašvuođat Sáhttá joatkit doavttergrádaoahpuin. Bargovejolašvuođat Iešheanalaš duojárin. Duodjeoahpaheaddjin joatkkaskuvlla- ja allaskuvlla dásis, jus muđui lea pedagogalaš duogáš dan oahppoásahusa ektui. Almmolaš ásahusain ja priváhta fitnodagain, main gáibiduvvo alladássásaš duodjefágamáhttu. Dáidda- ja duodjegalleriijain, museain, universitehtain, allaskuvllain ja eará dutkan- dahje dutkan- ja dáiddalaš ovdánahttinásahusain.
16
17
18
Duodji ja ovdánahttin Oahppu fállá metodologalaš geahččanguovllu, mainna lágiin ovdánahttit geavadis duddjon- ja hábmenmáhtu. Oahppu lea juhkko juvvon fáttáid mielde duddjomii, duodje teoriijaide ja plánemii. Oahpus suokkar dallat duddjoma birrasa, historjjá ja dálá áiggi ektui. Studeanttat oahpásmuvvet dieđu háhkanvugiide iešguđetlágan gálduin, dego eallilán duojáriin njálmmálaš dieđu, museain, ja arkiivvain, maiguin ovdánahttit dahje gáhttet duoji. Dasa lassin vuodjut eará eamiálbmogiid duodjái ja hárjehallat árvvoštallat ja gávdnat iežas duddjonvuogi. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Álgoálbmot duodje- ja dáiddadiehtu Beroštat go álgoálbmogiid historjjálaš ja dálá áiggi dujiin ja dáidagiin? Álgo álbmot duodje- ja dáiddadiehtu -oahpus oahpásmuvvat álgoálbmotduoji jurdda šeapmái ja mearkkašupmái ovttaskas duojára ja sierra joavkkuid ektui ja dasa, mii álgoálbmotduoji sajádat dáidaga oktavuođas. Oahpus vuodjut maiddái dasa, mo koloniseren ja dekoloniseren leat váikkuhan iešguđege álgoálbmoga dujiide ja dáidagii. Oahpus leat sihke teorehtalaš vuođđoáššit ja praktihkalaš duddjon. Oahpahus lágiduvvo logaldallamiin, joavkobargguin, hárjehusain, seminárain, duddjomiin ja bagadallamiin. ÎÎÁlgin: Giđđat 2013.
Formidling av samisk kultur og samfunn 1+2 Har du interesse interesse for samisk kultur, samfunn, historie og formidlingen av det? Da er dette studiet for deg. Studiet gir innføringer i ulike samiske kulturelle og samfunnsmessige forhold og i samisk fortellerkunst og tradisjonsbaserte kulturuttrykk. Formidling av samisk kultur og samfunn 1 er et intensiv kurs som går over 5 uker. Formidling av samisk kultur og samfunn 2 bygger videre på del 1 av studiet og tilbys samlingsbasert. ÎÎOppstart Formidling av samisk kultur og samfunn 1 høsten 2012. ÎÎOppstart Formidling av samisk kultur og samfunn 2 våren 2013.
Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu Háliidat go bargagoahtit bargosajis sámeguovllus? Máhtát go hupmat davvi sámegiela, muhto it čállit ja lohkat? Dát oahppu lea earenoamáš fálaldat dutnje gii máhtát hupmat davvisámegiela muhto it máhte lohkat ja čállit. Oahpus deattuhuvvo earenoamážit giellaoahppu,muhto maiddái čáppagirjjálašvuohta ja kulturdiehtu. Oahpu čađaheami maŋŋel sáhttá álgit sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorohppui dahje eará ohppui Sámi allaskuvllas. Oahppu addá maid vuođu gulahallat sámegillii dutnje gii ráhkkanat bargat sámi guovlluin. ÎÎÁlgin: Giđđat 2013.
Sámi historjá Beroštat go sámi historjjás? Háliidat go oahppat eambbo sámi historjjá birra? Dát oahppu addá oahpu sámi historjjás, sámi ovddeš ja dálá ássanguovlluin, dan rájes go vuosttaš ássan bođii Sámi guvlui 11 000 jagi dás ovdal, gitta otná beaivái. Sámi ássama, kultuvrra ja ealáhusaid rievdamat leat guovddážis oahpus. Stádaid politihkka sápmelaččaid ektui 1700-loguin gitta otnážii deattuhuvvot. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Sámi historjá 2 Háliidat go eambbo čiekŋudeami sámi historjjás? Dát oahppu lea joatkka Sámi historjá 1 oahpus ja oahpus leat váldofáttát riekte- ja álgoálbmothistorjá. Oahpu sisdoallu lea govven stádaid politihkas sámiid ektui. Oahpat maiddái mo stádaid dulkon riektedilálašvuođain leat váikkuhan sihke sámiid ávnnaslaš ja vuoiŋŋalaš vuoigatvuođaide ja mo riikkaid váldoálbmogiid našunalisma lea leamaš oassin dán váikkuheamis. ÎÎÁlgin: Giđđat 2013.
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2 Oahppu čiekŋuda Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1. oasi fágateorehtalaš ja geavatlaš dieđuid ja dáidduid. Dasa lassin teoriijavuođđu ja fágaperspektiiva viiddiduvvojit nu ahte studeanta nanne systemáhtalaš dieđuid gielas ja teavsttain. Oahpu čađaheapmi addá studentii viidáset oainnu sámi girjjálašvuođas, davvisámegiela suopmaniin, sámegiela čállingiela historjjálaš duogážis ja sáme giela historjjás. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 3 Háliidat go ain čiekŋudit sámegillii ja sámi girjjálašvuhtii? Goalmmát oassi hukse du gelbbolašvuođa viidáset. Sámegiella já sámi girjjálašvuohta 3 lea juhkkojuvvon golmma modulii, namalas sii julevusámegiella ja lullisámegiella, giellahistorjá ja sámi girjjálašvuohta eamiálbmot ja maŋŋekoloniála perspektiivvas. ÎÎÁlgin: Giđđat 2013.
19
20
Dieđalaš čállin ja guorahallan Háliidat go buoridit dutkan- ja akademalaš čállindáidduid? Dieđalaš čállimii gullá hábmet čállosiid vissis formála gáibádusaid mielde earet eará hábmet sisdoalu, sihkarastit čállosa siskkáldas konsisteanssa, dárkkistit čujuhusaid ja gálduid gaskavuođa, ja lágidit čállosa nu ahte lea vejolaš earáide iskat čállosa luohtehahttivuođa ja doallevašvuođa. Oahppu lea bákkolaš oassi buot Sámi allaskuvlla bachelor oahpuin, muhto heive maid buohkaide geat háliidit oahppat čađahit dutkanbargguid. Heive earenoamáš bures jus áiggut gráda čađahit alit oahpus. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Čiekŋudeapmi servodatfágain – álgokursa Dán oahpus oahpat guorahallat dutkama. Dieđalašvuođa ságastallamis geavahuvvojit sierra doahpagat, mat leat oassin dieđateoriijas. Dán oahpus beasat oahpasmuvvat dieđateoriija doahpagiidda. Oahpus oahpat maid mii lea metoda, metodologiija, kvalitatiiva metoda ja kvantitatiiva metoda, ja mat leat váldoearut dáin. Oahpasmuvvat boazodoalodutkamii lea maid oassin oahpus. Don oahpasmuvat dieđalaš jurddašeapmái ja dutkanmetodaid geavaheapmái. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Boazodoalu ipmárdus luonddu diehtaga ja árbevirolašmáhtu vuođul Oahppu deattuha mo sáhttá geavahit árbevirolaš máhtu ovttas earálágan máhtuin boazodoallohálddašeamis ja ovddidit nanu ekologalaš ja ekonomalaš vuođu boazodoalloservodagaide. Studeanttat galget háhkat vuođđomáhtu bohcco biologalaš proseassaid ja boazodoalu luonddudiliid birra, lassin movt bohcco ja ealu dárbbut rievddadit jagi mielde ja jagis jahkái. Dát kursa addá dehálaš vuođu studeanttaide geat hálii dit geavahit dáid dieđuid sin boazo doalloealáhusas ja/dahje sidjiide geat áiggoše bargguid háhkat almmolaš luondduresurssahálddašeamis. ÎÎÁlgin: Giđđat 2013.
Bagadallanpedagogihkka 2 Háliidat go nannet gelbbolašvuođat bagadallanrollas ja oahpaheaddji ámmáhis? Oahppu galgá fuomášuhttit studeanta rolla oahpaheaddjin ja bagadallin, ja nannet ipmárdusa bargohárje hallama ja teoriija gaskavuođas oahpaheaddjiámmáhis. Oahppu addá buoret vuođu bargat bagadallin, ja lea vejolaš bargat omd. hárjehallanoahpaheaddjin Sámi allaskuvllas ja bagadallin eará oahppoásahusas dahje bargobáikkiin. ÎÎÁlgin: čakčat 2012.
Eamiálbmotfilosofiija Oahpus oahpasmuvat eamiálbmogiid ja sámi filosofiijaide, dieđuide, máilmmigovaide ja jurddašeapmái. Oahppu guorahallá kritihkalaččat dieđu ja diehtaga iešguđet beliid eamiálbmotperspektiivvain. Oahpus guorahallojuvvo maiddái mo eamiálbmogiid filosofiijat, máilmmigovat ja diehtoortnegat leat jaskkodahtton váldoservodaga oahppo ásahusain. Oahpus galgá studeanta oažžut nana vuođđoipmárdusa sámiid ja eará álgoálbmogiid filosofalaš ideain ja áigeguovdilis áššiin. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Stivrraid ja lávdegottiid barggut ‒ sisafievrrideapmi Oahppofálaldat galgá ovdánahttit ja viiddidit studeanttaid máhtu ja dieđu demokráhtalaš barggu ja studeanta demokratiija saji birra almmolaš ásahusas. Oahpu guovddažis leat áige guovdilis lágat ja njuolggadusat mat gusket allaskuvllaide ja universitehtaide, ja dasa gullevaš duogáš jurddašeapmi riektestáhtas. Oahppu sisttidoallá organisašuvdnateorehtalaš-, juridihka laš- ja gulahallanteorehtalaš fáttáid maiguin sáhttá čilget movt organisašuvnnat ja demokráhtalaš válljejuvvon stivra orgánat doibmet vissis oaidninsajiin. ÎÎÁlgin: Giđđat 2013.
Nubbingielapedagogihkka Háliidat go oahpahit sámegiela nubbin giellan vuođđoskuvllas? Háliidat go leat mielde nanneme sámegiela dili Norggas? Sámegiela nubbingielapedagogihkas lea giellapedagogihkka ja metodihkka, ja servodaga ja giellaoahpahusa oktavuohta guovddážis. Oahpus leat guokte modula, goabbáge 15 oahppočuoggá. Vuosttaš modula lea nubbingielapedagogihkka ja nubbi modula fas álgoálbmotgiella oahpahusas. Fálaldat guoská buot golmma sámegillii main lea nubbingiela oahpahus Norggas. ÎÎÁlgin: Čakčat 2012.
Elevforutsetninger og tilpasset opplæring Studiet er et samlingsbasert videreutdanningsemne for lærere. Emnets innhold tar opp temaene tilpasset opplæring, læringsutbytte, leseopplæring, differensiering, systemrettede tiltak, urfolksperspektiv og opplæring av tospråklige i spesialpedagogisk og allmennpedagogisk perspektiv. Emnet er i samarbeid med Høgskolen i Finnmark, og inngår som del av masterstudiet ved HiFm. Emnet kan tas som et videre utdanningskurs av lærere og kan brukes i opprykkssammenheng. ÎÎOppstart: Våren 2012.
21
Ohcan Oktasaš sisaváldin / Samordna opptak Oahppojagi 2011 – 2012 leat buot Sámi alla skuvlla guhkit áigge prográmmat almmuhuv von Oktasaš sisaváldima bokte. Oahpuide, mat leat almmuhuvvon Oktasaš sisa váldima bokte, galgá ohcan sáddejuvvot Oktasaš sisaváldimii. Ohcan lea dušše vejolaš interneahta bokte ja ohcciin, geain lea norgga persovdnanummar fertejit registreret iežaset elektrovnnalaš ID:ain. Dan dihte lea dehálaš háhkat alccesis elektrovn nalaš ID buori áiggis ovdal ohcanáige meari. Ohcanrávvagiid ja ohcciidgiehtagirjji (søkerhandboka) oažžu dáro- ja sámegillii Oktasaš sisaváldima ruovttusiiddus, www.samordnaopptak.no:as. Doppe lea dárogielat dihtorskovvi, maid deavddát ja mainna ozat. Ohcciidgiehtagirjji sáhttá maid oažžut lagamus NAVkantuvrras, girjerádjosis, joatkkaskuvllas, allaskuvllas dahje universitehtas Norggas. Oahppoduođaštusaid, bargoduođaštusaid dahje sullásaččaid it galgga sáddet ohcanskovi mielde. Báikkálaš sisaváldin Eará oahput, mat eai leat almmuhuvvon Oktasaš sisa váldima bokte, nu go ovttaskas oahpuide, galgá ohcat báikkálaš sisaváldima bokte. Báikkálaš sisaváldima ohcanskoviid ja ohcanrávvagiid oaččut go válddát oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain, mat leat maid gávdnamis www.samiskhs.no -siidduin.
22
Dáid ohcamiid mielddusin galggat bidjat duođaštuvvon máŋgosiid oahppoduođaštusain, bargoduođaštusain jna. Váikko dus lea alit oahppu, de lea dehálaš bidjat joatkkaskuvlla duođaštusaid mielddusin. Sisaváldingáibádusat Oppalaš lohkangelbbolašvuohta lea gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii. Lassin gáibiduvvo dihto sámegielmáhttu vuođđooahpuide ja eanaš eará oahp pofálaldagaide. Muhtin oahppofálaldagain sáhttet leat erenoamáš gáibádusat, mat čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppofálaldagas. Oppalaš lohkangelbbolašvuohta Oppalaš lohkangelbbolašvuođa oažžu go ceavzá joatkkaskuvlla/logahaga/gymnásaidskuvlla dahje go lea fágareive dahje svennereive ja vuolimus gáibádusfágat, dahje deavdá 23 jagi sisaváldinjagi ja unnimus 5 jagáš bargo/oahppoduogáš ja vuolimus gáibádusfágat. Vuolimus gáibádusfágat Allaskuvlaoahpuin gáibiduvvojit 5 nu gohčoduvvon geatnegahtton fága, mat dagahit vuolimus fágagáibádusa. Bákkolaš fágat leat: Dárogiella 14 vahkkodiimmu dahje 11 vahkkodiimmu ohppiide geat leat maid lohkan sámegiella 11 vahkkodiimmu (sáme-giella 1. giellan dahje 2. giellan), dahje suomagiella 11 vahkkodiimmu dahje ruoŧagiella 11 vahkkodiimmu. Eŋgelasgiella 5 vahkkodiimmu, servodatfága 6 vahkkodiimmu, luonddufága 5 vahkkodiimmu ja matematihkka 5 vahkkodiimmu.
Sámegiella Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppo fálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegiel máhttu. Sámegiela máhtolašvuhtii guoskevaš vuolimus gáibádusat leat; (1) sámegiella vuosttaš dahje nubbingiellan (a dahje bgiellan) joatkkaskuvllas/logahagas/gymnásaid-skuvllas, (2) sámegiela alitoahpu ovdakursa, (3) sámegiella lohkanbadjeoahppu dahje vástideaddji oahppu, maid Sámi allaskuvla dohkkeha, (4) giellageahččaleapmi maid Sámi allaskuvla lágida. Reálagelbbolašvuohta Lea vejolašvuohta ohcat oahpuide reálagelbbolašvuođa vuođul. Ohcci bargo- ja oahppoduogáš árvvoštallo individuálalaččat sisaváldinlávdegottis oahppofálaldaga gáibádusaid ektui. Gáibádussan lea ahte ohcci galgá deavdit 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui, ja ahte sus berre leat relevánta bargo- ja oahppovásáhus ja persovnnalaš heivvolašvuohta ohppui. Eambbo dieđuid Váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppoháldda husain, jus dárbbašat veahki. Oahppohálddahus (sisaváldin, ohcanskovit) Telefuvdna: +47 78 44 84 00 Fáksa: +47 78 44 84 02 E-boasta: studieadm@samiskhs.no Interneahtta: www.samiskhs.no
23
Dehálaš áigemearit 01.03 Árrasisaváldima ohcanáigi Oktasaš sisaváldimii (Samordna opptak:ai) jus dus lea; ÎÎ dárbu ovdagihtiilohpádussii. Ovdagihtii lohpádusa oahpposaji oažžumis fidne duođaštuvvon dárbbu vuođul, ÎÎ joatkkaskuvlaoahppu olggobealde Davvi riikkaid, ÎÎ reálagelbbolašvuohta. 15.04 ÎÎ Ohcanáigemearri buot eará ohcciide. ÎÎ Ohcanáigemearri báikkálaš sisaváldimis oahpuide, mat álget geasse- dahje čakčalohkanbajis. 15.11 Ohcanáigemearri Sámi allaskuvlla oahpuide, mat álget giđđalohkanbajis. Oktasaš sisaváldimii (Samordna opptak:ai) dehálaš áigemeriid gávnnat ohccigiehtagirjjis 2011 dahje čujuhusas www.samordnaopptak.no. Boastasteampil Ohcanskovvi galgá sáddejuvvon interneahta bokte Oktasaš sisaváldimii maŋimusat ohcanáiggi áigemearis, dahje báikkálaš sisaváldimis e-boastta, fáksa dahje reivve mielde almmuhuvvon ohcan áigemeari siskkobealde. Dábálaš reivves galgá leat boastasteampil mii duođašta ahte lea sáddejuvvon ohcanáigemeari siskkobealde.
24
Smávva ásahusaš ‒ riikkaidgaskasaš biras! Studeantan Sámi allaskuvllas lea dus vejolašvuohta váldit oahpu dahje oahpahallama eará riikkas. Sámi allaskuvllas leat North2north, Erasmus, Barentsplus ja Nordplus prográmmat, maid bokte sáhtát oažžut lonohallan-stipeandda. Lånekassen fállá maiddái ruhtadeami lonohallamii. Sáhtát leat lonohallamis 6 vahkku - 12 mánu. Árktalaš guovlluide lea earenoamáš buorre vejolašvuohta oažžut oahpposaji, University of the Arctic bokte. UArctic bokte sáhtát maiddái lohkat neahtta-oahpuid Circum polar studies, mat álget juohke čavčča ja giđa. Okta kursa addá 6 ETCS čuoggá. Loga eanet: www.uarctic.org/bcs/. Váldde oktavuođa Sámi allaskuvllain ja gulaskutta vejolašvuođaidat. 15.02 North2north ohcanáigemearri. 09.03 Erasmus ohcanáigemearri. Vaikko Sámi allaskuvla lea smávva ásahusaš, de dáppe lea riikkaidgaskasaš biras. Dáppe mii skuvlet sámi ambassadevrraid, fállat eamiálbmot-oahpuid, studeanttamátkkiid ja lonohallama ee. Kanadai, Guatemalai, Ruoná-eatnamii ja USA:i. Sámi allaskuvllas fitnet eamiálbmotlogaldallit, studeantat ja guossit ee. Aotearoas/ Ođđa Selánddas, Kalaallit Nunaatas/ Ruonáeatnamis, Austrálias, Kanadas ja Ruoššas.
25
Doarjjaortnegat
Studeantan Sámi allaskuvllas
Norgga stáhta oahppoloatnakássa Go Norgga beale studeanttat lohket ollesáiggis dahje oasseáiggis Sámi allaskuvllas, de sis lea vuoigatvuohta oažžut oahppodoarjaga Stáhta oahppoloatnakássas (Lånekassen). Oahppodoarjaga sáhttá ohcat njuolga interneahta bokte. Stáhta loatnakássa ohcanáigemearit leat 15.11 čakčalohkanbadjái ja 15.03 giđđalohkanbadjái.
Studeantan allaskuvllas dutnje láhččojuvvo dilli nu ahte du oahppodilli galgá leat nu buorre go vejolaš. Mis leat Diehtosiiddas lohkanlanjat ja joavkolanjat studeanttaide, mat leat maiddai eahkediid rabas. Min girjerájus lea maiddai eahkediid rabas ja ovttas-bargá viidát, nu ahte dutnje galgá leat álki gávdnat fágagirjjálašvuođa. Mii luoikat studeanttaide mátkedihtoriid, ja lea maiddai vejolašvuohta luoikkahit filbmakameraid, govvenrusttegiid, tuvrarusttegiid, nu movt kanoid, lávuid jnv. Dasa lassin lea mis maid sierra studeanttaviessu, gos lea vejolaš doaluid lágidit, filmmaid geahččat jnv.
Doarjjaortnet Ruošša studeanttaid váste Norgga stáhta oahppoloatnakássa sáhttá addit stipeandda ja loana Ruošša ja eará Gaska- ja NuortaEurohpá ja ovddidanriikkaid studeanttaide. Oahppo prográmma galgá dábálaččat leat dohkkehuvvon oahppun, man vuođul lea vuoigatvuohta oažžut doarjaga Stáhta oahppoloatnakássas. Doarjaga sáhttá oažžut njealji jahkái. Ruošša studeanttat sáhttet maid oažžut iešguđege stipeanddaid jus bohtet lonohallamii Sámi allaskuvlii ovtta dahje guovtti lohkanbadjái, Davviguovllo-, Barentsplus-, ja North2North-stipeandda ortnegiid bokte. Doarjjaortnet Ruoŧa ja Suoma studeanttaide Ruoŧa ja Suoma studeanttat galget ohcat oahppodoarjaga ruovtturiikkas. Jus lea registrerejuvvon ja orron Norggas guhkit go 2 jagi, de lea vejolaš ohcat loana ja stipeandda Norgga stáhta oahppoloatnakássas. Ruoŧas: Centrala studiestödsnämnden, CSN: www.csn.se. Suomas: KELA: www.kela.fi.
26
Norgga sámedikki stipeanda Norgga Sámediggi lea ásahan stipeandaortnega vissis fágasurggiin, ja dain leat iešguđege vuoruheamit juohke jagi. Sámediggi almmuha stipeanddaid jahkásaččat, ja eambbo dieđuid gávnnat Sámedikki ruovttusiidduin: www.samediggi.no Seminarii Laponici Foanda Juohke nuppi jagi lea vejolaš ohcat stipeandda Seminarii Lapponici foanddas. Foandda ulbmilin lea addit ruhtadoarjaga studeanttaide geat lohket sámegiela oassin oahpaheaddjioahpus. Boahtte háve go dát juolluduvvo lea oahppojagi 2012/2013. Eambbo dieđuid gávnnat Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus. Eará stipeandavejolašvuođat Stáhta Boazodoallohálddahus lea ásahan stipeandda boazodolliid váste geat gazzet oahpu. Eambbo dieđuid gávnnat sin ruovttusiiddus: www.reindrift.no. Muđui leat sihke suohkanin ja fylkasuohkanin sierra stipeandaortnegat maid lea veara geahčastit.
Studeanta váikkuheapmi Studeanttain lea stuora váikkuhanvejo lašvuohta Sámi allaskuvllas ja leat mielde eanáš stivrrain ja lávdegottiin. Studeanta stivra ovddasta studeanttaid beroštumiid Sámi allaskuvllas, ja studeanttain lea váikkuhanvejolašvuohta oahppodillái studeantastivrra bokte. Studeantastivra ovddida áššiid, mat gusket studeanttaid čálgofálaldagaide ja studeanttadillái. Studeantastivra árvala studeanttaáirasiid iešguđege lávdegottiide allaskuvllas Studeantačálgu Sis- Finnmárkku studeantaovttastus (SSO) fállá Sámi allaskuvlla studeanttaide čálgo fálaldagaid sin beroštumiid ja dárbbuid
mielde. SSO lea studeanttaid miellahtto organisašuvdna Sis-Finnmárkkus. Sii fállet orrunsajiid, mánáidgárde-sajiid ja doaimmahit kantiinna ja falástallanfálaldagaid. Ásodagat Sis-Finnmárkku studeantaovttastusas (SSO) leat 20 bearašásodaga ja 16 lanja (hybela). Dáid sii láigohit studeanttaide hálbbiduvvon hattiide. Mánáidgárdi Studeantaovttastusas lea mánáidgárdi. Studeanttaide lea vuoruhuvvon mánáid gárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat 31 saji, ja guokte osso daga mánáide gaskkal 9 mánu – 5 jahkái. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. Kantiidna Studeantaovttastus doaimmaha ođđaáigásaš kantiinna Diehtosiiddas, gos leat 150 čohkkánsaji. Dáppe beasat oastit hálbbes biepmu, earret eará sámi biepmu ja biepmu masa geavahuvvojit sámi biebmoávdnasat. Kantiidna lea rabas mánnodagas- bearjadahkii dii. 09.00- 15.00. BURES BOAHTIN SÁMI ALLASKUVLII!
27
Guovdu Sámi Guovdageaidnu mearkkaša “guovdu geainnu” ja lea doloža rájes leamašan guovdu Sámi. Otne čohkke Guovdageaidnu nuoraid, studeanttaid ja olbmuid miehtá sámi ja eará eamiálbmot guovlluin. Guovdageainnus lea ealli sámi biras. Sámi kultuvra oidno ja sámegiella gullo árgabeaivvis. Guovdageainnus lea valljugas ja girjás kultureallin. Earret eará lágiduvvojit Sámi beassášfestivála, Sámi filbmafestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmimeašttirgilvvut heargegilvovuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa, teáhterčájálmasat ja olu eará. Beassážiid áiggi leat maid konfirmašuvnnat, ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet ja risttašit mánáid.
‒ Gos oahpahus, dutkan ja luohtu deaivvadit
Diehtosiida lea riikkaidgaskasaš diehtoguovddáš sápmelaččaide ja álgoálbmogiidda, gos árbevirolaš máhttu ja dieđalašvuohta deaivvadeaba. Diehtosiidda čohkke Sámi allaskuvlla, Gáldu – eami álbmotvuoigatvuođaguovddáža, Sámi arkiivva,
28
Sámedikki ja Riikkaidgaskasaš Boazodoalloguovddáža ovtta fágalaš ja dieđalaš birrasii. Dáppe lágiduvvojit dávjá internašunála konferánssat, čoahkkimat ja eará lágideamit, maidda studeanttat sáhttet oassálastit. Diehtosiida lea ođđaáigásaš gulahallan guovddáš ja dáppe leat buot ođđaáigásaš rusttegat maid dárbbašat.
Guovdageainnus lea maid hui doaimmalaš birás. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, gáffebára, teáhter, kino, ja máŋga iešguđetlágan searvvit dego dánsunsearvi, musihkkariid searvi, ristta laš searvvit ja Bridge-searvi. Duodji lea maid guovddážis Guovdageainnus ja dáppe leat buorit duddjon vejolašvuođat, jus dan háliidat. Lágiduvvojit dávjá duodjekurssat ja lea maid vejolašvuohta duddjot duodjeinstituhtas.
vánddardeapmái go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggobealde. Suohkan lea Norgga stuorámus ja dus lea oktiibuot 9704 km² mii lea heivehuvvon erenomaš luond duvásáhusaide. Guovdageainnus maiddái ii leat guhkki eará guovlluide, nu movt Romsii, Supmii, Ruŧŧii ja muđui Finnmárkui vásihit vel eambbo. Guovdageainnus lea nana valáštallanbiras, ee. lea fierbmespábbun, spábbačiekčan, giehtaspábbun, čuoigan ja aerobic. Sámi allaskuvl las leat sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas, gos beasat hárjehallat sisbandy ja gievrudanhárjehallama. Maiddái Diehtosiiddas lea gievrudan hárjehallanlatnja gos studeanttat besset hárjehallat. Dáppe gávnnat eambbo dieđuid Guovdageainnu birra: www.kautokeino.kommune.no www.kautokeino.net
Guovdageainnus leat stuora vejolaš vuođat meahcásteapmái, ja luonddu
29
Oahppofáladagaid birra
Bli en samisk veiviser
Grádavuogádat Bachelorgráda lea vuolit dási oahppu allaskuvlla/universitehta vuogádagas. Bachelorgráda lohkanáigi lea golbma jagi ja galgá addit juogo ámmátgelbbolašvuođa dahje teorehtalaš vuođu mastergrádii. Bachelorgráda sáhttá máŋgga ládje olahit. Sáhttá čađahit 3-jagáš ámmátoahpu (omd ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpu), 3-jagáš integrerejuvvon oahpu (omd journalistaoahpu), friddja bachelor oahpu maid studeanta ieš hukse dahje čuovvut dihto suorggi 3-jagáš bachelorprográmma.
Fremdeles er det mange som har liten kunnskap om samer og samisk kultur. Du kan nå være med å informere og motivere ungdommer i hele landet til å øke kunnskapen om det samiske samfunnet. Er dette noe du brenner for? Da er tiltaket Samiske veivisere noe for deg!
Sámi allaskuvllas lea vejolaš váldit bacheloroahpu dáin surggiin: ÎÎ Duojis. ÎÎ Sámegielas ja sámi girjjálašvuođas. ÎÎ Boazodoalooahpuin. ÎÎ Journalistihkas. ÎÎ Sámi ovdaskuvlaoahpaheaddjioahpus. ÎÎ Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpus. Mastergráda lea alit dási oahppu allaskuvlla/universi tehta vuogádagas. Normerejuvvon lohkanáigi master oahpus lea guokte jagi, bachelorgráda lassin. Sámi alla skuvllas lea vejolaš čađahit masteroahpu sámegielas ja girjjálašvuođas ja duojis. ECTS – oahppočuoggát (oč) Oahppofálaldagaid viidodat meroštallojuvvo oahppo čuoggáid mielde. Oahppojagi viidodat lea 60 oahppo čuoggá, jus studeanta lohká ollesáiggis. Oktagaslaš oahppošiehtadus Studeanttat geat áigot lohkat Sámi allaskuvllas guhkit go ovtta jagi, ráhkadit oktagaslaš progrešuvdna
30
šiehtadusa allaskuvllain. Fágaid sisaheiveheapmi Sámi allaskuvla sáhttá dohkkehit oahpuid, maid studeanta lea čađahan eará alit oahppoásahusain bachelorgráda oassin dahje oahpaheaddjioahpuid oassin. Sámi allaskuvlla dutkan- ja oahppostivra meannuda dákkár heivehemiid. Studeantalonohallan Sámi allaskuvlla studeanttat sáhttet čađahit oasi oahpuin olgoriikkas. Sámi allaskuvla lea fárus Erasmus/ Sokrates, North2North, Nordplus ja Barentsplus -studeantalonohallanprográmmain. Oahppo- ja fágaplána Dárkilit dieđut oahpuid ja fágaid birra gávdnojit fágaja oahppoplánain. Fága- ja oahppoplánat ođasmahtto juvvojit dárbbu mielde. Sámi allaskuvlla oahpuid ráhkadus, lágideapmi ja sisdoallu sáhttá rievdat. Oahpahusgiella Davvisámegiella lea Sámi allaskuvlla oahpahusgiella. Muhtin oahpuin lea oahpahusgiella eará sámegiella, skandinávalaš giella dahje eŋgelasgiella. Oahppodivadat Studeanttat mákset lohkanbadjedivvaga ja oahppo divvaga. Lea dehálaš máksit divvagiid ovdal áigemeari vuoi it masse studeantarivttiid. Muhtin oahpuin šaddet máksit divvaga ávdnasiid ja neavvuid ovddas. Sámi allaskuvla fállá maiddái kurssaid, mat ruhtaduvvojit sierra oahppodivvagiin.
Som en veiviser blir din jobb å reise rundt til skoler, organisasjoner og lag i hele Norge og fortelle om samisk kultur og samfunn. Tiltakets mål er å forebygge fordommer gjennom å gi ungdommer i Norge innblikk i samisk kultur og samfunn gjennom direkte formidling, altså informasjon fra ungdom til ungdom. Hvis du blir valgt som en veiviserne mottar du et stipend på 170 000 kroner og skal jobbe med formidling i ett år. I løpet av året gjennomfører du et studium i formidling av samisk kultur og samfunn (30 studiepoeng), som gir deg kunnskap om det samiske samfunnet og kunnskap innen formidling. Videre skal du jobbe med koordinering av besøk og eventuelle andre formidlingsoppdrag. I tilegg får du også muligheten til å dra til New York for å delta på forente nasjoners permanente forum for urfolkssaker. Vi ønsker søkere fra nord-, lule- og sørsamiske områder og oppfordrer unge samer fra hele landet å søke. Vi vektlegger engasjement, samarbeidsevne, fortellerevne og kreativitet. Språk er rikdom og personlig egnethet vektlegges. Du bør være ferdig med videregående skole denne våren og ikke være eldre enn 25 år. Årlig velges det tre samiske veivisere. Som en samisk vei viser må du være forberedt på høy reisevirksomhet.
31
OAHPPOOFELAŠ 2012/2013
32