Oahppoofelaš 15 16
samas.no
Oahput 2015–2016 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3
Jahkeovttadagat 2015–2016. . . . . . . . . . . . . . . 29
Studier 2015–2016 . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4
Mo ohcat Sámi allaskuvlla oahpuide . . . . 30
Manne boahtit Sámi allaskuvlii?. . . . . . . . . .6
Dehálaš áigemearit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32
Boađe Sámi allaskuvlii!. . . . . . . . . . . . . . . . . . 8
Studeantan Sámi allaskuvllas. . . . . . . . . . . 33
Sámi ja internášunála . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 Nordsamisk i praktisk læringssituasjon. . 10 Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu bargosajis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 Praktihkalaš pedagogalaš oahppu. . . . . . 14 Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmma. . . . . . . . . . . . . . 17 Boazodoallooahpuid bachelor. . . . . . . . . . 18 Árbediehtu - Tradisjonell kunnskap . . . . . 20 Oahppoovttadagat 2015 čavčča. . . . . . . . . . 23 Oahppoovttadagat 2016 giđa. . . . . . . . . . . 26
15 16 Sisdoallu
Buorre diehtit . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 Šatta sámi ofelažžan!. . . . . . . . . . . . . . . . . . . 36 Bli samisk veiviser! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 37 Verdde- University Center of Mobility in Indigenous Education . . . . . . . . . . . . . . . 38 Sámi allaskuvla – riikkaidgaskasaš biras! . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 Eamiálbmotásahusat barget ovttas . . . . . 40 Indigenous Education Networks . . . . . . . . 40 Doarjjaortnegat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 41 Guovdu Sámi. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 Diehtosiida . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 43 Sámi oahpponeavvoportála – njealji gillii . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 44 Sámi lohkanguovddáš. . . . . . . . . . . . . . . . . . 45
Geasseallaskuvla. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 28
Sámi allaskuvlla Oahppoofelaš 2014/2015 Doaimmaheapmi: Oahppohálddahus. Hábmen ja bordin: Gunnlaug Ballovarre ja Johan Isak Siri. Govat: John Anders Sikku, Iris Egilsdatter, Sergey Gavrilov, Kenneth Hætta, Ánte Siri, Johan Mathis ”Proffen” Gaup, Gunnlaug Ballovarre, Sámi ofelaččat, Sámi allaskuvlla studeanttaid govat ja Sámi allaskuvlla vuorkágovat. Deaddileapmi: Fagtrykk Idé a.s. Ođastuvvon njukčamánu 31. b. 2015.
2
Oahput 2015–2016 MASTER- JA BACHELOROAHPUT ČAKČAT 2015
Oahppočuoggát
Oahpahusgiella
Ohcan
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmma Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu bargosajis Boazodoallooahpuid bachelor
180 180 180 180 180
Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella
15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015
Jahkeovttadat 2015 Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadat
OAHPPOOVTTADAGAT ČAKČALOHKANBAJIS 2015
Oahppočuoggát
Oahpahusgiella
Ohcan
60
Davvisámegiella
15.4.2015
Oahppočuoggát
Oahpahusgiella
Ohcan
Davvisámegiella Davvisáme-, dároja eŋgelasgiella Davvisámegiella Dárogiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Dárogiella Dárogiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella
15.4.2015
15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015
Oahppočuoggát
Oahpahusgiella
Ohcan
15 15 30 30 10 10 5 15 10 20
Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Eŋgelasgiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella Davvisámegiella
1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015
Boazodoallooahppu, vuođđokursa – metoda
10
Árbediehtu – tradisjonell kunnskap
30
Eamiálbmotfilosofiija Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1 & 2 Álgoálbmot našunála mediain Guorahalli journalistihkka Journalistihka giellagáhtten 5 Muitaleapmi - álgoálbmogiid njálmmálaš árbevierru Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1 Gielladieđa ja fonetihkka Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 1. oassi Davvisámegiella praktihkalaš dilis - álgooahppu 2. oassi Praktihkalaš pedagogalaš oahppu Duddjon ja lávdelágidanhábmen Dieđalaš čállin ja guorahallan
OAHPPOOVTTADAGAT GIĐĐALOHKANBAJIS 2016 Eamiálbmot-design Duodji ja ovdánahttin Samisk språk og litteratur 2 Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu Eŋgelasgiella álgoálbmot perspektiivvas Álgoálbmotjournalistihka ja minoritehtamediaid vuođđoprinsihpat Álgoálbmot ja sámi almmolašvuohta Journalistihka bachelorbargu Guohtumuš, guohtun ja guođoheapmi: Guohtunšattuid ja guohtuma máhttu Boazu ja bohcco ávki/birgejupmi
10 15+15 5 10 5 10 30 10 15 15 60 30 10/30
15.4.2015
Oahput álggahuvvet jus leat doarvái ohccit, ruhtadeapmi ja fágalaš resurssat. Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus, www.samas.no, gávnnat álo ođđaseamos dieđuid oahppofálaldagaid birra.
3
Studier 2015–2016 MASTER- OG BACHELOR HØSTEN 2015
MASTER AND BACHELOR autumn 2015
Doktorgradsprogram i samisk språk og litteratur Bachelor i samisk språk og litteratur Samisk barnehagelærerutdanning Samisk arbeidsplassbasert barnehagelærerutdanning Bachelor i reindrift
PHD Program in Sámi Language and Sámi Literature Bachelor of Sámi Language and Literature Bachelor in Reindeer Husbandry and Herding Workplace Based Sámi Early Childhood Teacher Training Programme, b
ÅRSENHET HØSTEN 2015
year unit 2015
Årsenhet i samisk språk og litteratur
One-Year Program in Sámi Language and Literature
Studier høsten 2015
Studies Autumn 2015
Innføring i metode for reindriftsfag
Introductory Course in Methods for Studies in Reindeer Husbandry
Árbediehtu – tradisjonell kunnskap
Traditional Knowledge
Urfolksfilosofi Samisk kultur- og samfunnskunnskap 1 & 2 Urfolk i nasjonale medier Undersøkende journalistikk Språkrøkt 5 Fortelling – urfolks muntlige tradisjon Samisk språk og litteratur 1 Språkvitenskap og fonetikk Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - Innføringsstudium 1. del Nordsamisk i praktisk læringssituasjon - Innføringsstudium 2. del Praktisk pedagogisk utdanning Håndverk og scenografi Vitenskapelig skriving og undersøkelse
Indigenous Philosophy Sámi Culture and Society 1 & 2 Indigenous People in National Media Investigative Journalism Language Planning 5 Story telling – Indigenous Peoples Oral Tradition Sámi Language and Literature 1 Linguistics and Phonetics North Sámi Language in a Practical Learning Situation – Introductory stud North Sámi Language in a Practical Learning Situation – Introductory Programme in Educational Theory and Practice Handicraft and Scenography Scientific Writing and Researching
Studier våren 2016
Studies Spring 2016
Urfolksdesign Duodji og utvikling Samisk språk og litteratur 2 Nordsamisk semesteremne Engelsk I urfolksperspektiv De grunnleggende prinsippene for urfolksjournalistikk og minoritetsmedier Urfolk og samisk offentlighet Bachelorarbeid i journalistikk Beite, beitetilgang og gjeting Rein og reinen som ressurs
Indigenous Design Handicraft and Development Sámi Language and Literature 2 Semester Course in North Sámi English with an Indigenous Perspective The Basic Principles for Indigenous Journalism and Minority Media Indigenous and Sámi Public Sphere Bachelor Thesis in Journalism Pasture, Pasture Availability and Herding Reindeer and Reindeer as Resource
Utdanningene starter hvis det er nok søkere, finansiering og faglige ressurser. På Samisk høgskoles nettside, samas.no, finnes siste oppdaterte informasjon om utdanningstilbudene.
4
bachelor
dy part 1 and 2 study part 2
Undervisningsspråk/ Teaching language
Ohcan
Nordsamisk/Northern Sami language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language
15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015
Studiepoeng/ECTS
Undervisningsspråk/ Teaching language
Ohcan
Studiepoeng/ECTS
180 180 180 180 180 60
Nordsamisk/Northern Sámi Language
15.4.2015
Studiepoeng/ECTS
Undervisningsspråk/ Teaching language
Ohcan
10
Nordsamisk/Northern Sámi Language
15.4.2015
30
Nordsamisk, norsk og engelsk / Northern Sámi Language, Norwegian and English Nordsamisk/Northern Sámi Language Norsk/Norwegian Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Norsk/Norwegian Norsk/Norwegian Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language
15.4.2015
10 15+15 5 10 5 10 30 10 15 15 60 30 10/30
15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015 15.4.2015
Studiepoeng/ECTS
Undervisningsspråk/ Teaching language
Ohcan
15 15 30 30 10 10 5 15 10 20
Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Engelsk/English Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language Nordsamisk/Northern Sámi Language
1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015 1.12.2015
The studies start if there is enough applicants, funding and professional resources. Look for updated information at the Sámi University College homepage, samas.no.
5
Manne boahtit Sámi allaskuvlii?
“
Sámi
ja álgoálbmot
perspektiiva buot oahpuin
” 6
Jus dus lea miella lohkat ealli sámi birrasis, gos maiddái oahpásmuvat eará sámi guovllu olbmui guin, boađe máilmmi áidna sámegielat alit oahppoásahussii – Sámi allaskuvlii! Dáppe leat oahppofálaldagat mat leat dutnje heive huvvon ja dáppe lea movttiidahtti ja hástaleaddji oahppobiras gos duođai beasat ovddidit iežat dáiddu ja gelbbolašvuođa. Sámi allaskuvllas don beasat 99 oahppat sámegillii ealli sámi birrasis, 99 oažžut sámi ja álgoálbmot perspektiivva buot oahpahusain, 99 vásihit buori oahpahusa ja lagasvuođa oahpaheddjiiguin, 99 geavahit Diehtosiidda ođđaáigásaš teknihkalaš rusttegiid, 99 ávkkástallat ođastuvvon studeantaviesu, 99 oahpásmuvvat eará álgoálbmogiiguin, 99 vuolgit lonohallamii olgoriikii.
Sámi allaskuvla Buot min oahpuin lea sámi ja eamiálbmot perspektiiva dat mearkkaša ahte don oaččut earenoamáš gelbbolašvuođa bargat sámi servodagas ja oaččut máŋggakultuvrralaš ipmárdusa. Sámi allaskuvlla studeanttaid kvalitehtamearka lea ahte sis lea nanu sámegiella, miehtá sámi ipmárdus ja buorre áddejupmi árbevirolaš máhtus. Stuora oahppoásahusain lea dávjá stuora gaska fágabargiid ja studeanttaid gaskkas ja eatnasat eai leat goasse humadan iežaset logaldalliin. Min luhtte šaddá baicca váttis gávdnat studeanttaid geat eai leat hupman fágabargiin. Dáppe leage nu ahte min oahpaheddjiin lea uksa álo rabas boahtit digaštallat vaikko makkár áššiid. Golbma váldooahpposuorggi Sámi allaskuvllas leat golbma váldooahpposuorggi, mat leat juhkkon golmma fágagoahtái: gielladieđagoahti, servodatdieđagoahti ja duodje-, ealáhus- ja luonddudieđagoahti. Mis lea sámegiella váldogiellan ja eanas oahput lágiduvvojit davvisámegillii. Mis leat oktiibuot sullii 70 oahppofálaldaga ja jahkásaččat fállo-juvvojit sullii 20 oahpu. Sámi allaskuvllas studeanttat ja bargit bohtet miehtá Sámi. Dáppe leat sullii 200 studeantta ja 100 bargi.
“
Vásit buori oahpahusa ja lagasvuođa oahpaheddjiide! Vuolgge mátkkoštit! Studeantaeallin Stipeandavejolašvuođat
Ođđa oahppanvuogit
”
7
Boađe Sámi allaskuvlii! Alitoahppu min luhtte lea sámegillii. Dat rahpá dutnje bálgá gelddolaš bargguide miehtá Sámi. Sámegiella fágaolbmuide lea dárbu juohke suorggis servodagas. Leago allaskuvllas oahppu mii heive dutnje? Sáhtát ohcat prográmma-oahpuide dahje smávit oahppofálaldagaide, maid sáhtát váldit sierra dahje ovttastahttit eará oahpuiguin. Čuovvovaš oahput álget 2015 čavčča: 99 Sámegiella dahje sámi girjjálašvuohta: –– bachelor oahppu mii bistá 3 jagi –– jahkeovttadat –– doavttergrádaoahppu (eaktun lea Norgga oahpa–– huseiseválddiid dohkkeheapmi) 99 Mánáidgárdeoahppu: –– 3 jagi ollesáigge oahppu neahta ja deaivvademiid bokte –– bargosadjái heivehuvvon geabbilis oahppu mánáidgárdebargiide oasseáiggis 99 Praktihkalaš pedagogalaš oahppu: oahpahangelbbolaš vuođa lokten dan fágasuorggis mas leat ovdal váldán alit oahpu 99 Boazodoallu: bachelor oahppu mii bistá 3 jagi dahje ovttaskas fágaoahput boazodoalus 99 Sámi ja eamitálbmot journalistihkka: allaskuvllas lea jođus masterprográmma, mas sáhtát ohcat beassat ovttaskas oahpuide 99 Oanehut oahput árbedieđus, historjjás, duojis ja hábmemis (design).
8
Sámegiella, árbediehtu, eamiálbmot vásáhusat ja ođđaseamos dutkangávdnosat leat vuođđun min oahpuide. Modearna Diehtosiiddas leat ođđa teknologiijat maid mii atnit oahpahusas. Allaskuvla doarju studeantabirrasa. Studeantan dus leat buorit vejolašvuođat váikkuhit allaskuvlla doaimmaide. Allaskuvlla studeantan don beasat hukset ja viiddidit iežat fierpmádaga miehtá Sámi, eamiálbmotmáilmmis ja riikkaid gaskasaččat. Mátkkošteapmi ja gulahallan eará guovlluid olbmuiguin nannejit du fágamáhtu. Guovdageainnu duottarluondu, festiválat ja kulturdáhpáhusat addet dutnje vejolašvuođaid gelddolaš doaimmaide birra jagi. Mii sávvat ahte allaskuvla lea geasuheaddji ja hástaleaddji báiki, gos don ovdánat fágalaččat ja loavttát áiggi.
Dearvvuođaiguin
Jelena Porsanger, rektor
Sámi ja internášunála Sámi allaskuvla fállá oahpuid oalle viidát, sihke ollesáiggeoahpuid ja oasseáiggeoahpuid. Dus lea vejolašvuohta šaddat sámi oahpaheaddjin, journalistan, dutkin, ja nu ain viidásit. Lea dehálaš deattuhit ahte Sámi allaskuvla lea namalassii sámi skuvla, gos sámegiella ja sámi kultuvra leat dehálaččat. Sámi árbevirolaš máhttu lea deattuhuvvon earret eará árbedieđu, boazodoalu ja duoji bokte. Jus álggát Sámi allaskuvlii de dus lea vejolašvuohta dutkat sámegiela, duoji, árbedieđu, boazo doalu ja ollu eará.
Lean ieš dál leamaš sámi allaskuvllas fargga njeallje jagi ja lean gal maid bures loaktán áiggi dáppe. Vuosttaš jagi doibmen sámi ofelažžan ja ledjen oasseáiggestudeantan Sámi allaskuvllas. Dál váccán sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjioahpu ja lean dán rádjái duođaid duđavaš skuvllain ja oahpuin.
Dearvvuođaiguin Nuppi dáfus de ii leat Sámi allaskuvla dušše sámi skuvla, muhto lea maiddái internašunála alitoahppoásahus, mas lea buorre ja nana ovttasbargu eará eamiálbmotásahusaiguin. Dus lea vejolašvuohta mannat lonohallamii eará eamiálbmotguovlluide ja oahpásmuvvat sin kultuvrii. Lean ieš leamaš lonohallamis ja lean galledan Even-álbmoga, Sakha republihkas Ruoššas ja lean dál čállimin bachelorbarggu, mas guorahalan movt sin gielladilli lea.
Mikkel Rasmus Logje Studeantastivrra jođiheaddji
Sámi allaskuvla lea hui vuogas studerenbáiki go dáppe beasat studeret ealli sámi birrasis, gos oaččut veahki ja bagadallama sámegillii ja gos sámivuohta duođaidge čájehuvvo ja lea čeavlin. Ávžžuhan buohkaid finadit Sámi allaskuvlla neahtta siiddus geahččamin Sámi allaskuvlla oahppofálaldagaid.
9
Nordsamisk i praktisk læringssituasjon Lær deg samisk på 1-2-3 Følg denne 3 stegs prosessen og du vil i løpet av et år ha grunnleggende samiskkunnskaper og du vil være i stand til å følge undervisning på høgskolenivå. Innføringsstudiene gjennomføres på to studiesteder: i Kautokeino og Alta (i samarbeid med Alta språksenter og UiT Norges arktiske universitet). Søkere må velge studiested i SøknadsWeb.
Learn North Sámi in 3 steps Follow this 3-step process for one year, get basic North Sámi language skills, and be able to follow tuitions on University College level. The introductory courses are offered in Kautokeino and Alta (in cooperation with Alta Sámi Language Centre and UiT the Arctic University of Norway). When applying, choose study place in SøknadsWeb.
99 Nordsamisk i praktisk læringssituasjon – innføringsstudium 1. del (15 stp). Begynnerkurs hvor du lærer å snakke samisk.
99 North Sámi Language in a Practical Learning Situation – Introductory study part 1, 15 ECTS. 5-week intensive course where you learn to speak North Sámi.
99 Nordsamisk i praktisk læringssituasjon – innføringsstudium 2. del (15 stp). Andre del av begynnerkurset. Her lærer du språket enda mer, og kurset fokuserer også mer på skriving.
99 North Sámi Language in a Practical Learning Situation – Introductory study part 2, 15 ECTS. Second part of the beginning course. Improves your skills and focuses more on writing.
99 Nordsamisk semesteremne (30 stp). Lær deg å skrive på samisk. Dette kurset bygger på begynnerkursene 1 og 2. 30 studiepoeng.
99 Semester Course in North Sámi, 30 ECTS Learn to write Sámi. Continuing to the introductory courses.
Studiene «Nordsamisk i praktisk læringssituasjon 1 og 2» er beregnet for de som ikke behersker samisk, men vil lære språket fra grunnen av. Studiet er lagt opp til at du gjennom praktisk arbeid skal lære språket. Studiene gir deg et godt grunnlag for å snakke samisk og for videre læring. Semesteremnet tilbyr vi på vårsemesteret. Det gir deg økte kunnskaper og ferdigheter innen språk, litteratur og kultur, og fokuserer spesielt på skriving. Etter å ha gjennomført innføringskursene og samisk semesteremne skal du kunne snakke og skrive samisk og du er kvalifisert til videre studier ved Samisk høgskole.
Sámi University College offers intensive introductory studies for learning the North Sámi language. These studies are offered in the fall semester. The Sámi language centres around the country arrange introductory studies, in collaboration with us. The studies “North Sámi in a Practical Learning Situation 1 and 2” are intended for those who do not speak any Sámi, but want to learn the language as beginners. The studies aim to teach the language through practical work. The studies provide a good basis to speak Sámi, and for further learning. The Semester Course that we offer in the spring semester gives you greater knowledge and skills in language, literature and culture, focusing particularly on writing. After completing these studies, you should be able to speak and write Sámi and you are eligible for further studies at Sámi University College.
Studiested: Kautokeino og Alta Places of study: Kautokeino and Alta
10
“
for those
1 2 3
who do
not speak any Sámi, AND want to study at Sámi
University College
”
Foto/Govven: Kenneth Hætta
11
BACHELOR
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu bargosajis Barggat go don mánáidgárddis veahkkebargin dahje fágabargin ja háliidat viiddidit gelbbolašvuođa seammás go barggat? Dál lea dus vejolašvuohta ovttastahttit oahpu ja barggu. 99 Bacheloroahppu: njealji jagis, oasseáiggis 99 180 oahppočuoggá 99 Hárjehallanáigodat miehtá Sámi: Norggas, Ruoŧas ja Suomas 99 Sisaváldingáibádusat: Eaktun lea ahte leat barggus mánáidgárddis, unnimusat 40 % virggis ja eanemusat 60 % virggis. Oppalaš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sámegielladuogáš. Sisdoallu Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu ráhkkanahttá bargui otná ja boahtteáiggi mánáidgárdái. Oahpus deattuhuvvo pedagogalaš jođiheapmi ja mánáidgárdi sierra profešuvdnan. Fágasisdoallu lea čohkkejuvvon fáttáid mielde. Oahpahus lea sámegillii. Sisdoalu vuođđun lea sámi kultuvra ja servodat, mas sámi oahppan- ja luondduáddejupmi vuolggahuvvo sámi árbevirolaš máhtus. Čiekŋudanvejolašvuođat Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu lea bachelor-oahppu ja addá vuođu joatkit masteroahpuin. Bargovejolašvuođat Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu addá gelbbolašvuođa vuosttažettiin bargui mánáidgárdái. Dainna oahpuin dus lea sihkkaris boahtteáigi. Olles Sámis dárbbašuvvojit oahppan
12
oahpaheaddjit mánáidgárddiin. Oahpaheaddjeoahppu lea anolaš maiddái eará virggiin, gos dárbbašuvvo servodatmáhttu ja máhttu bargat olbmuiguin. Stipeandavejolašvuođat Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus leat vejolašvuođat oažžut liigestipeanddaid. Norgga loatnakássas oažžu sihkkojuvvot gitta 50 000 ruvnno loanas, go lohká sámegiela 60 oč oassin oahpaheaddjeohppui. Oahpaheaddjeoahpuin sáhttá ohcat stipeandda Sámedikkis ja Seminarii Laponici -foanddas.
Háliidat go erenoamáš bargobeivviid gos lea sihke stoahkan, muitaleapmi, pedagogalaš ovdánahttinbargu ja mánáid- ja rávisolbmuid ovttasbargu? 99 Bacheloroahppu: golbma jagi ollesáiggis 99 180 oahppočuoggá 99 Hárjehallanáigodat miehtá Sámi: Norggas, Ruoŧas ja Suomas 99 Sisaváldingáibádusat: Oppalaš lohkangelbbolaš- vuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sámegielladuogáš.
Sisdoallu Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu ráhkkanahttá bargui otná ja boahtteáiggi mánáidgárdái. Oahpus deattu huvvo pedagogalaš jođiheapmi ja mánáidgárdi sierra profešuvdnan. Fágasisdoallu lea čohkkejuvvon fáttáid mielde. Oahpahus lea sámegillii. Sisdoalu vuođđun lea sámi kultuvra ja servodat, mas sámi oahppan- ja luondduáddejupmi vuolggahuvvo sámi árbevirolaš máhtus. Čiekŋudanvejolašvuođat Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu lea bacheloroahppu ja addá vuođu joatkit masteroahpuin.
BACHELOR
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu
Bargovejolašvuođat Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahppu addá gelbbolašvuođa vuosttažettiin bargui mánáidgárdái. Dainna oahpuin dus lea sihkkaris boahtteáigi. Olles Sámis dárbbašuvvojit oahppan oahpaheaddjit mánáidgárddiin. Oahpaheaddjeoahppu lea anolaš maiddái eará virggiin, gos dárbbašuvvo servodatmáhttu ja máhttu bargat olbmuiguin. Stipeandavejolašvuođat Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus leat vejolašvuođat oažžut liigestipeanddaid. Norgga loatnakássas oažžu sihkkojuvvot gitta 50 000 ruvnno loanas, go lohká sámegiela 60 oč oassin oahpaheaddjeohppui. Oahpaheaddjioahpuin sáhttá ohcat stipeandda Sámedikkis ja Seminarii Laponici -foanddas. Oktavuođadieđut: Inger-Ellen-Eira.Gaup@samiskhs.no
13
OASSEÁIGGI
Praktihkalaš pedagogalaš oahppu
14
Leat go don lohkan skuvla- dahje ámmátfágaid, mat leat skuvlla vuođđooahpahusas? Jus háliidat oahpa hit daid, ja dus váilu pedagogihka ja fágadidaktihka gelbbolašvuohta, de váldde praktihkalaš pedagogalaš oahpu. 99 Oasseáiggis 2 jagi 99 60 oahppočuoggá 99 Fága- ja fidnodidaktihka fállat sámegielas ja girjjálašvuođas, boazodoalus (luonddufágas) ja duojis 99 Hárjehallanáigodat miehtá Sámi: Norggas, Ruoŧas ja Suomas 99 Sisaváldingáibádusat: Sisabeassaneaktun lea okta dain oahppoduogážiin: –– golmma jahkásaš universitehta- dahje allaskuvlaoahppu. Unnimus 60 oahppočuoggá čiekŋu- deapmi sámegielas ja girjjálašvuođas, boazodoalus dahje duojis. –– golmma jahkásaš profešuvdnii heivehuvvon bachelorgráda ja unnimus guokte jagi ámmáhii relevánta praksis. –– fága-/svennereive dahje eará golmma jahkásaš fidnooahppu joatkkaskuvladásis, dábálaš oahppo gelbbolašvuohta, guokte jagi relevánta fidno teorehtalaš oahppu joatkkaskuvlla maŋŋá ja njeallje jagi fidnopraksis.
Sámegiela máhttu galgá leat vuosttaš- dahje nubbingiellan joatkkaskuvllas dahje vástideaddji (omd. sámegiela lohkanbadjeoahppu). Studeanttas lea vejolašvuohta duođaštit iežas sámegiela lohkangelbbolašvuođa sierra giellageahččaleami bokte. Muđui čujuhit universitehtaid ja allaskuvllaid oktasaš sisaváldinnjuolggadusaide. Praktihkalaš pedagogalaš oahppu (PPO) addá oahpahangelbbolašvuođa dan fágasuorggis, mas leat ovdal váldán alit oahpu. Oahpahus lágiduvvo nu, ahte leat deaivvadeamit ja bargohárjehallan skuvllain. Oahppanteoriijain ja bargohárjehallamiin oahpat plánet, čađahit ja árvvoštallat oahpahusa nuoraide ja rávesolbmuide. Bargovejolašvuođat Dáinna oahpuin sáhtát bargat oahpaheaddjin joatkkaskuvllas ja vuođđoskuvllas 5. luohkás bajás. Oaččut maiddái gelbbolašvuođa bargat rávesolbmooahpa husain dahje eará ásahusain, gos fágadidaktihkka gelbbolašvuohta adno.
“
oahpat
plánet,
čađahit
ja árvvoštallat
oahpahusa nuoraide ja rávisolbmuide.
”
15
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelor BACHELOR
Bacheloroahppu mas beasat ovddidit sámegiela! 99 Golbma jagi ollesáiggis 99 180 oahppočuoggá 99 Sisabeassangáibádusat: Oppalaš lohkangelbbolaš vuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sámegiella duogáš
Sisdoallu Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bachelorgráda addá govda teorehtalaš ja geavatlaš máhtu. Sámegiela ja sámi girjjálaš vuođa oahput addet dáidduid ja dieđuid sámegiela ja girjjálašvuođa historjjás, gielalaš diliin, girjjálašvuođa šlájain ja teorehtalaš čuolbmaásahemiin erenoamážit eamiálbmot perspektiivvas. Oahpuin studeanta beassá hárjehallat ja nannet sámegiela njálmmálaš ja čálalaš giellageavaheami, ja oahppu duddjo buriid gálggaid sihke gielas, girjjálašvuođas, stilistihkas ja retorihkas. Čiekŋudanvejolašvuođat Bachelorgrádaprográmma kvalifisere sámegiela ja sámi girjjálašvuođa mastergráda oahpuide. Bargovejolašvuođat Oahppoprográmma čađaheami maŋŋá sáhttá bargat earret eará • giella- ja teakstakonsuleantan • giellabagadallin • girjjálašvuođa áššedovdin • kulturbargin • girječállin • sámegiela oahpaheaddjin Norgga vuođđo- ja joatkkaskuvllas (jus dus lea Praktihkalaš pedagogalaš oahppu) • muđui sámi dieđalaš ja akademalaš birrasis. Stipeandavejolašvuođat Sámediggi juolluda stipeandda studeanttaide geat váldet sámegiela alitoahppun.
16
99 Golbma jagi ollesáiggis 99 180 oahppočuoggá 99 Oahppooassi lea 30 oahppočuoggá. Oahppu álggahuvvo čakčat 2015 dainna eavttuin, ahte Norgga alitoahpu eiseválddit dohkkehit prográmma. Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmma addá dieđalaš dutkanja bargogealbbu sámegiela ja sámi girjjálašvuođa suorggis ja vástideaddji surggiin, main alladásat gielalaš ja kultuvrralaš gealbu dárbbašuvvo. Oahppu fátmmasta gielladutkama, sosiolingvistihka, báikenammadutkama ja eamiálbmotgirjjálašvuođa dutkama.
Sisdoallu Doavttirgrádaprográmma váldooahpahus- ja dutkangiellan lea sámegiella, vuosttažettiin davvisámegiella. Doavtter grádaprográmmas sámegiella lea sihke fágasuorggi ja dutkanoahpu giella. Dát ovttastahttin addá doavttir grádahasaide čiekŋalis máhtu sámegiela ja sámi girjjálaš vuođa surggiin, nanne ja ovddida sámegiela dieđagiellan. Go olahat doavttirgráda dán prográmmas, de bastat vuđolaččat analyseret, čilget ja ovddidit gillii ja girjjálašvuhtii guoski fenomenaid sihke báikkálaš ja máilmmiviidosaš, unnitlogugielaid ja eamiálbmotgielaid konteavsttain.
DOAVTTIRGRÁDA
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa doavttirgrádaprográmma
Geatnegahtton oasit buohkaide: • SAM 400 Dieđateoriija (5 oč) • SAM 401 Etihkka, eamiálbmotdiehtu ja -metodologiija (10 oč) • SAM 402 Akademalaš čállin sámegillii (5 oč) Molssaevttolaš čiekŋudanoasit:
SAM 403 Sámegiela dutkama teorehtalaš ja geavatlaš perspektiivvat (10 oč) SAM 404 Unnitálbmotgielaide guoski sosiolingvisttalaš teoriijat ja metodat (10 oč) SAM 405 Sámi nammadutkan oassin eamiálbmot onomastihkas (10 oč) SAM 405 Sámi nammadutkan oassin eamiálbmot onomastihkas (10 oč) Dutkanoassi lea 150 oahppočuogga. Oahpu ráhkadus: Dutkanoasi boađusin lea nákkosgirji.
17
BACHELOR
Boazodoallooahpuid bachelor Oahppu mas boazodoallu lea guovddážis ja ráhkkanahttá du dustet hástalusaid! 99 Bacheloroahppu – ollesáiggeoahppu 3 jagi 99 180 oahppočuoggá 99 Sisaváldingáibádusat: Oppalaš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelbbolašvuohta ja sámegiellamáhttu Sisdoallu Boazodoallooahpuid bachelor lea golmma jagi oahppu (180 oahppočuoggá) Sámi allaskuvllas mas studeanta čiekŋuda fáttáide mat leat guoskevaččat boazodollui ja loahpaha oahpu bachelorbargguin ieš válljejuvvon fáttás.
Oahppu oahpásmahttá dieđalaš bargo- ja ovdanbuktinvugiide. Das oahpat ahte árbevirolaš sámi boazobargo- ja siiddastallan máhttu lea dehálaš máhttovuogádat ja geahčastanvuohki. Oahppu maid addá vejolašvuođa čiekŋudit lahkoneami iešguđet fágasurggiid vehkiin. Olahuvvon gelbbolašvuohta lea jurddahuvvon deavdit dan saji mii lea nuppi bealde sámi boazobargovugiid, ealáhuslágiid ja siiddastallama ja nuppi bealde almmolaš boazodoallohálddašeami, eiseválddi stivrema ja eará olggobeali doaimmaid gaskka. Čiekŋudanvejolašvuođat Bachelorgrádaprográmma kvalifisere dihto mastergráda oahpuide ja maiddái boazodoallomastergrádaohppui mii lea plánema vuolde. Bargovejolašvuođat • Hálddahussurggiin gos dárbbašuvvo boazodoallomáhttu, meahccehálddašanmáhttu, servodatmáhttu dahje sámi dahje eamiálbmotperspektiiva. • Boazodoallobagadallin, guorahallin ja áššedovdin, kultur bargin, boazodoalloorohagaide/stivrraide čállin, ja maiddái dutkin ja eará bargguin. • Birrasiin gos boazodoalloáššit gieđahallojit ja meannu duvvojit ja maiddái sámi dieđalaš ja akademalaš birrasis. • Jus Norggas lohká lassin Praktihkalaš pedagogalaš oahpu (PPO), de dat addá gelbbolašvuođa oahpahit boazodoallo fága vuođđoskuvllas ja joatkkaskuvllas.
18
19
BACHELOR
OASSEÁIGGI
Árbediehtu - Tradisjonell kunnskap Lea go dus beroštupmi oahppat movt bargat fáttáiguin mat gullet árbevirolaš máhttui?
Har du lyst til å lære hvordan arbeide med temaer knyttet til tradisjonell kunnskap?
Sámi allaskuvla fállá oasseáiggeoahpu Árbedieđus. Dán oahpus leat deaivvadeamit ja neahttaoahpahus. Oahpahusgiella lea sámegiella/dárogiella/eŋgelasgiella (gielalaš heivehusat/vejolaš dulkon).
Høsten 2015/våren 2016 tilbyr Samisk høgskole deltidsstudie i tradisjonell kunnskap Árbediehtu. Studiet er ett deltids studium med samlinger og som kombineres med nettundervisning. Undervisnings-språket er samisk/norsk/engelsk (med språklig tilpasning/mulig oversettelse).
Oahppu «Árbevirolaš máhttu; teoriija, metoda» (15 oč) ja «Árbevirolaš máhttu vuođđun hálddašit resurssaid» addá vuođu árbevirolaš máhttui oppalaččat ja sámi árbevirolaš máhttui earenoamážit. Studeanta oahppá árvvu birra mii árbedieđuin lea sihke dál ja boahtteáiggis. Árbevirolaš máhtu fágalaš lahkoneamit deattuhuvvojit, ja dasa gullet dokumenterenvuogit ja movt árbevirolaš máhttu sáhttá leat mielde nanneme báikegottiid ja eamiálbmotealáhusaid. Guhkesáigge ulbmil lea ahte árbevirolaš máhttu lea dokumen terejuvvon nu ahte dan lea vejolaš geavahit vuođđun almmolaš mearridanproseassain.
Studiet «Tradisjonell kunnskap; teori, metode og tradisjonell kunnskap som grunnlag for forvaltning av ressurser» skal gi en grunnleggende innføring om tradisjonell kunnskap generelt og samisk tradisjonell kunnskap spesielt, og om verdien av denne både i dag i fremtiden. Det legges vekt på faglige tilnærminger til denne kunnskapen, herunder dokumentasjonsmetoder, og hvordan tradisjonell kunnskap kan være med på å bidra til styrking av lokalsamfunn og urfolks næringer. Et langsiktig mål er at tradisjonell kunnskap skal være dokumentert, slik at den kan inngå i grunnlaget for offentlige beslutningsprosesser.
Dát lea formála oahppu árbevirolaš máhtu dokumentašuvnnas ja gaskkusteamis. Oahppu lea Árbediehtu prošeavtta boađus.
Dette er en formell utdanning i dokumentasjon og formidling av tradisjonell kunnskap, og er et resultat av Árbediehtu-prosjektet.
Oahppu lea guovtti oasis ja čađahuvvo ná:
Studiet består av 2 deler, og er bygget opp som følger: Del 1: Teoretisk tilnærming til tradisjonell kunnskap og metoder for dokumentering og formidling av tradisjonell kunnskap, 15 studiepoeng. Del 2: Tradisjonell kunnskap som grunnlag for forvaltning av ressurs i nordområdene, 15 studiepoeng
1. oassi: Teorehtalaš lahkoneamit árbevirolaš máhttui ja metodaide movt dokumenteret ja gaskkustit árbevirolaš máhtu, 15 oahppočuoggá. 2. oassi: Árbevirolaš máhtu vuođđun hálddašit resurssaid davviguovlluin, 15 oahppočuoggá. Oahppu addá 30 oahppočuoggá. 15+15oč, 2015 čavčča/2016 giđa.
20
Dette er et deltidsstudie og gir tilsammen 30 studiepoeng.
21
DELTIDSSTUDIE
GEALBOLOKTEN
Kompass
22
Gealboovdáneapmi veahkkebargiide ja fágabargiide mánáidgárddis – oahppanprográmma mas deattuhuvvo oahppan vásáhusaid bokte ja bargobáiki lea oahppanarena. 99 Fállo juogo 15 oahppočuoggá oahppaovttadahkan dahje kursan, ovtta semestera badjel, čakčalohkan bajis 2015. 99 Oahpahusgiella: Davvi sámegiella. 99 Ohcanáigemearri: 15.4.2015. Sisdoallu: Oahppovuogit leat guokte fysalaš deaivvadeamit ja okta neahtta deaivvadeapmi. Muđui hárjehallan bargosajis ja bargobihtáid bargat.
Máhttoviidodaga fáttát leat máná ovdáneapmi, guovttegielat vuohta ja stoahkan. Oahpus vuodjut máná ahtanuššamii ja gielalaš ja kultuvrraš ovdáneapmái, main deattuhuvvojit sámemánáid bajás geassima earenoamášvuođat ja sámi oainnu. Oahpus guoskkahit maiddái mánáidgárdde stivrendokumeanttat. Máhttoviidodaga geahččanguovlun leat sámi mánáidgárddiid ulbmilat ja doaimmat. Eaktun álgit ohppui lea ahte oassálastit leat barggus mánáidgárddis ja ahte mánaidgárddis, gos oasálastti bargá, lea iežas bagadalli.
Oahppoovttadagat 2015 čavčča Mis leat olu oahppoovttadagat (10–60 oč.) maid sáhtát čatnat eará oahpuide dahje hukset bachelorgráda. Loga ovdamearkka dihte osiid sámegielas ja girjjálašvuođas, nanne iežat máhtu duojis ja designas, oahpa boazodoalu hálddašeami dahje oahpa gieđa-hallat árbevirolašmáhtu.
galgá fuomášuvvot manne lea dárbu álgoálbmotmediaide, ja manne lea dehálaš ahte sii hálddašit álgoálbmogiid sátnefriddjavuođa.
Boazodoallooahppu Vuođđokursa –metoda Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1 30 oahppočuoggá Oahpu addá vuođđodieđuid ja -dáidduid sámegielas ja sámi girjjálašvuođas. Don oahpat sámegiela teoriijavuođu ja fága perspektiivva, mii viiddida áddejumi gielas ja iešguđetlágan teavsttain. Oahpus deattuhuvvo erenoamážit čálalaš ja njálmmá laš giellageavaheapmi. Oahppu juhkkojuvvo 3 fáddájovkui maid guđege sáhttá lohkat sierra:
10 oahppočuoggá Dan oahpus oahpat dutkamiid guorahallat. Dieđalašvuođa ságastallamis geavahuvvojit sierra doahpagat, mat leat oassin dieđateoriijas. Dán oahpus beasat oahpásmuvvat dieđateoriija doahpagiidda. Oahpus oahpat mii lea metoda, metodologiija, kvalitatiiva- ja kvantitatiiva metoda ja váldoearut daid gaskkas.
Dieđalaš čállin ja guorahallan SAM 102 Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa, 10 oahppočuoggá. SAM 106 Sámi girjjálašvuohta, 10 oahppočuoggá. SAM 108 Davvisámegiela fonetihkka, fonologiija ja čállin giella, 10 oahppočuoggá.
Álgoálbmot našunála mediain 5 oahppočuoggá Oahppu čájeha makkár áššiid našunála mediat muitalit álgo álbmogiid birra. Oahppu dahká studeantta diđolažžan ahte álgoálbmogiid stereotypiijat ja muitalanvuogit galget fuomá šahttojuvvot. Oahppu galgá maid čájehit makkár sadji álgo álbmotáššiin leat máilmmiviidosaš mediagovas. Dan bokte
10 oahppočuoggá Oahpus oahpásmuvat eamiálbmogiid ja sámi filosofiijaide, dieđuide, máilmmigovaide ja jurddašeapmái. Oahppu guora hallá kritihkalaččat dieđu ja diehtaga iešguđet beliid eami álbmotperspektiivvain. Oahpus guorahallojuvvo maiddái mo eamiálbmogiid filosofiijat, máilmmigovat ja diehtoortnegat leat jaskkodahtton váldoservodaga oahppoásahusain.
Guorahalli journalistihkka 10 oahppočuoggá Studeanttat ohppet hálddašit guorahalli journalistihkka bargovugiid. Guorahalli journalistihkas oahppá journalisttalaš
23
Oahppoovttadagat 2015 čavčča bargovugiid mat leat áige- ja resursa gáibideaddjit. Dás oahppa mo sáhttá váldit čielgasa mohkkás áššiin ja makkár erenoamáš gáibádusat dákkár áššiin leat gáldogeavaheamis ja gáldokritihkas.
Journalistihka giellagáhtten 5 5 oahppočuoggá Oahppu lea maŋemus oassi journalistihka bachelora giellagáhttenoahpus. Sisabeassaneaktun lea ahte leat čađahan giellagáhtten 4 dahje vástideaddji oahpu. Eanet dieđut biddjojit min ruovttusiidui 2015 giđa.
Duddjon ja lávdelágidanhábmen 30 oahppočuoggá Háliidatgo čiekŋudit iežat duddjonmáhtu dipmaduojis ja oahppat hábmet iešguđetlágan lávddiide, dego ovdamearkka dihte drámá ja musihka ovdanbuktimiidda? Oahppu fállá praktihkalaš ja teorehtalaš máhtuid ja dieđuid, mainna studeanta čiekŋuda ja viiddida iežas duodječehppo daga. Oahpahusas vuodjut árbevirolaš duoji lassin sierra lávdeovdanbuktimiidda. Oahpus deattuhit earenoamážit duddjoma prošeavttaid oktavuođas. Oahppu addá reaidduid suokkar dallat, mo árbevirolaš duodji addá vuođu ovdánahttimii.
24
Oahppoovttadagat 2015 čavčča Muitaleapmi - álgoálbmogiid njálmmálaš árbevierru 10 oahppočuoggá Oahppu gieđahallá sihke árbevirolaš ja dánáigásaš muitalusaid, álgoálbmogiid vuolggasajis. Olmmoš vuoigatvuođat celket demokratiija huksema ja friddjasáni nannema dehálažžan álgoálbmogiidda. Álgoálbmogiid muitalusat leat dehálaš gáldut álgoálbmogiid eallimii ja árbevieruide. Dán gáldus fertejit álgoálbmotjournalisttat máhttit viežžat dieđuid, jos galget gieđahallat álgoálbmo giid eallima ja birgejumi.
Samisk kultur- og samfunnskunnskap 1 & 2 Studiet er på norsk. 15 + 15 studiepoeng Er du opptatt av samisk kultur, samfunn, historie og formidling av disse temaer? Da er dette studiet for deg. Studiet er spesielt tilrettelagt for Samisk høgskoles “Ofelaččat”, men er også egnet for andre som har lyst til å søke. I studiet gis det også innføringer i ulike samiske kulturelle og samfunnsmessige forhold og i samisk fortellerkunst og tradisjonsbaserte kulturuttrykk. • Samisk kultur og samfunnskunnskap 1: 5 ukers intensiv kurs høsten 2015. • Samisk kultur- og samfunnskunnskap 2: våren 2016.
Dieđalaš čállin ja guorahallan 30 oahppočuoggá Háliidat go buoridit dutkan- ja akademalaš čállindáidduid? Dieđalaš čállimii gullá hábmet čállosiid vissis formála gáibádusaid mielde: earret eará mo hábmet sisdoalu, sihkkarastit čállosa siskkáldas konsisteanssa, dárkkistit čujuhusaid ja gálduid gaskavuođa, ja hábmet čállosa nu ahte lea vejolaš earáide iskat čállosa luohtehahttivuođa ja doallevašvuođa. Oahppu lea geatnegahtton oassi buot Sámi allaskuvlla bacheloroahpuin, muhto heive maid buohkaide geat háliidit oahppat čađahit dutkanbargguid.
Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1 & 2 Oahpahus lea dárogillii. 15+15 oahppočuogga Beroštatgo sámi kultuvrras, servodagas, historjjás ja daid gaskkusteamis? De lea dát oahppu dutnje. Oahppu lea erenoamážit heive huvvon Sámi allaskuvlla “Ofelaččaide”, muhto heive maid earáide. Oahpus oaččut sisafievrrideami iešguđetlágan sámi kultuvrralaš ja servodatlaš oktavuođaide ja sámi muitalandáidui. • Sámi kultur- ja servodatdiehtu 1: 5 vahkkosaš intensiiva kursa 2015 čavčča. • Sámi kultur- ja servodatdiehtu 2: Joatkkaoahppu 2016 giđa.
25
Oahppoovttadagat 2016 giđa Davvisámegiela lohkanbadjeoahppu 30 oahppočuoggá Hága nu buori davvisámegielat máhtu ahte sáhtát álgit alit oahpu gazzat davvisámegillii. Davvisámegiela lohkanbadjeoahpus oahpásmuvat sáme giela giellaoahpa vuođđoáššiide ja sámi girjjálašvuođa váldoáššiide. Don oahpásmuvat sámi čáppagirjjálašvuhtii ja áššeteavsttaide, ja nannet iežat praktihkalaš ja teorehtalaš giellamáhtu. Geavatlaš giellageavaheapmi lea maid oassin oahpus. Go gearggat oahpuin, de máhtát atnit sámegiela máŋggalágan diliin sihke njálmmálaččat ja čálalaččat, ja ipmirdat máŋggalágan njálmmálaš ja čálalaš teavsttaid.
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2 30 oahppočuoggá Sámegiella 2 viiddida sámegillii guoski teoriijavuođu ja fága perspektiivva, nu ahte čiekŋuda dieđuidis sihke gielas ja teavsttain. Oahpásnuvat sierralágan gielladutkan- ja girjjálaš vuođateoriijaide. • Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan, 10 oč. • Davvisámegiela cealkkaoahppa, 10 oč. • Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii, 10 oč.
26
English with an Indigenous perspective 10 or 30 ECTS The course has two main quantifiable goals: • To familiarize students with writing by indigenous languages, both traditional and modern. • To assist students to improve their knowledge of written and oral English. Goals of the course The overriding personal and subjective goal of the course is to cause the students to reflect on their own sense of identity and to help them consolidate their opinions and feelings by broadening their understanding of the struggles and experiences of other indigenous people. • Recognise the major conventions of English grammar. • Write sentences clearly and directly. • Articulate in English what it means to be indigenous. Entrance requirements Higher Education Entrance Qualification or prior learning and work experience.
Oahppoovttadagat 2016 giđa Álgoálbmotjournalistihka ja minoritehtamediaid vuođđoprinsihpat 10 oahppočuoggá Oahppu oahpásmahttá álgoálbmot- ja minoritehtamediaide ja galgá gieđahallat identitehta ja kulturpolitihka álgoálbmot- ja minoritehtagažaldagain. Álgoálbmot- ja minoritehta-mediaid birgejupmi ja eaiggátvuođat fuomášuvvojit maid. Dás lea maid sáhka etihkkahástalusaid birra smávva ja čađačuovgi servo dagas. Álgoálbmotjournalistarolla ja journalisttaid bargodilli lea guovddážis.
Álgoálbmot ja sámi almmolašvuohta 5 oahppočuoggá Oahpus gieđahallat. sihke álgoálbmogiid iežaset mediaid ja stuoraservodaga mediaid, mii guoská almmolašvuhtii. Erenoamáš fokus biddjo sámi mediaide ja sámi almmolašvuhtii. Oahpus fuopmášahttit mediaid guovddáš rolla almmolaš ságastallama arenas, ja ahte vejolašvuohta olahit mediakanálaid addá guovddáš ja kollektiivvalaš vuoigatvuođa demokráhta laš servodagas. Dás guorahallo man muddui mediat doibmet rabas digaštallanforuman.
Boazu ja bohcco ávki/birgejupmi
datváriid ja birgenlági. Dát oahppu heive bures olbmuide geain lea juogo boazodoalloduogáš dahje boazodoalu vuođđooahppu ja earáide geat barget boazodoalloáššiiguin.
Guohtumuš, guohtun ja guođoheapmi: Guohtunšattuid ja guohtuma máhttu 10 oahppočuoggá Oahpu áigumuš lea guorahallat bohcco guohtumuša, guohtuma ja guođoheami sihke boazosámi máhttovuođu ja iešguđet fágasurggiid lahkonanvuogi bokte. Oahpat e.e. dovdat bohcco váldoguohtunšattuid, árvvoštallat ja čilget guohtundilálašvuođaid ja dás maiddái muohtadiliid sihke boazo sámi ipmárdusa ja luonddudiehtagiid dieđuid vuođul, oaidnit movt guohtundilit sáhttet váikkuhit bohccui ja ellui.
Journalistihka bachelorbargu 15 oahppočuoggá Bachelorbarggus studeanta buvttada journalistihkalaš buktaga oktan metodaraporttain. Oahpahusa oassin lea geatnegahtton metodakursa. Lea vejolašvuohta válljet guđe mediašlájain bargá. Dasa lassin lea vejolaš válljet makkár šáŋŋeriin bargá. Sáhttá leat filbma dahje video, rádioprográmma, stuorát aviisaja/dahje govvareportáša.
20 oahppočuoggá Oahpu áigumuš lea guorahallat bohcco sihke boazosámi máhttovuođu ja iešguđet fágasurggiid lahkonanvuogi bokte, ja maiddái dan movt boazu lea addán ja dán áiggi addá valljo
27
Oahppoovttadagat 2016 giđa Eamiálbmot-design 15 oahppočuoggá Háliidatgo duddjot ja hábmet árkatalaš eamiálbmogiid árvvuid ja jurdagiid vuođul ja searvat seammás globála bistevašvuođa digaštallamii? Oahppu fállá dieđuid árktalaš eamiálbmogiid duddjomis ja designemis. Oahpahusas vuodjut árktalaš eamiálbmogiid duddjoma ja hábmema vugiide, teknihkaide, reaidduide ja ávdnasiidda. Oahpus hásttuhuvvo gávdnat duddjonvugiid, maiguin sáhttá váikkuhit birrasii, kultuvrii ja ekonomiijai. Oahpahusas digaštallat árktalaš eamiálbmogiid duodjeárbe vieru sajádaga globála bistevašvuođa diskurssas.
Geasseallaskuvla
15 oahppočuoggá Leat go beroštuvvan ođđa teknologiija ávkin atnimis duddjomis? Jus leat, de dá lea fálaldat dutnje! Oahppu fállá studeanttaide reaidduid, maiguin viiddidit ja ovdánahttit iežaset duodje- ja hábmema čehppodaga. Oahpahusas suokkardit duoji etihkalaš gažaldagaid, dego bistevašvuođa ja immateriálalaš vuoigatvuođaid. Oahppu deattuha duoji, designema ja ođđa teknologalaš reaidduid.
Sámi musihkka ja juoigan (geassekursa)
Geavat geasi gazzat oahpu.
5 oahppočuoggá • Lávdaduvvon oahpahus • Oahpahusgiella davvisámegiella
Sámi allaskuvla lágida maiddái geassekurssaid iešguđet fáttáin. Kurssat almmuhuvvojit min ruovttusiiddu ja eará sosiála mediaid bokte.
Háliidat go viiddidit ja nannet sámimusihka– ja/dahje juoiganmáhtu?
Čuovo mielde:
www.samas.no www.fb.com/samiallaskuvla www.twitter.com/samiallaskuvla
28
Duodji ja ovdánahttin
Sámimusihkka- ja juoiganoahppu sisttisdoallá sámi musihka oahpásmuvvama ja hárjehallama. Lahkonit luođi jietnahárje husaiguin ja oahpásnuvvat iešguđetlágan juoigansuopmaniidda. Oahpásnuvvat maid musihkkára bargui lávddi alde ja lávddi duohkin
Jahkeovttadagat 2015/2016 Sámegiela ja sámi girjjálašvuohta 60 oahppočuoggá Oahpahusbáiki: Sámi allaskuvllas, deaivvademiid ja neahta bokte. Loga sámegiela ovtta jagi. Oahppu sáhttá leat oassin eará grádain dahje lassioahppun. Jahkeovttadagas leat guokte oasi: • Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1, čakčat 2015 • Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2, giđđat 2016
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 1 Oahpu addá vuođđodieđuid ja -dáidduid sámegielas ja sámi girjjálašvuođas. Don oahpat sámegiela teoriijavuođu ja fágaperspektiiva, mii viiddida áddejumi gielas ja iešguđetlágan teavsttain. Oahpus deattuhuvvo erenoamážit čálalaš ja njálmmá laš giellageavaheapmi. Oahppu juhkkojuvvo 3 fáddájovkui maid guđege sáhttá lohkat sierra: • Davvisámegiela morfologiija ja cealkkaoahppa, 10 oč. • Sámi girjjálašvuohta, 10 oč. • Davvisámegiela fonetihkka, fonologiija ja čállingiella, 10 oč.
Sámegiella ja sámi girjjálašvuohta 2 Oahppu viiddiida sámegillii guoski teoriijavuođu ja fága perspektiivva, nu ahte studeanta čiekŋuda dieđuidis sihke gielas ja teavsttain. Studeanta oahpasnuvvá sierralágan gielladutkan- ja girjjálašvuođateoriijaide: • Sámegiella njálmmálaš ja čálalaš giellan, 10 oč. • Davvisámegiela cealkkaoahppa, 10 oč. • Sámi girjjálaš muitalanárbi ja dan oktavuohta teáhterii ja filbmii, 10 oč. Čiekŋudanvejolašvuođat • Joatkit Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahpuin. • Oahpu sáhtát maid čađahit lassi- dahje joatkkaoahppun. Bargovejolašvuođat Sámi servodagas dárbbašuvvojit olbmot geat máhttet sámegiela sihke njálmmálaččat ja čálalaččat. Stipeandavejolašvuođat Sámediggi juolluda stipeandda studeanttaide geat váldet sámegiela alitoahppun. Dát oahppu addá vuođu oažžut 15 000 ru stipeandda lohkanbajis.
29
Mo ohcat Sámi allaskuvlla oahpuide Oktasaš sisaváldin / Samordna opptak Oahppojagi 2015-2016 leat buot Sámi allaskuvlla guhkit áigge prográmmat almmuhuvvon Oktasaš sisaváldima bokte. Dáidda almmuhuvvon oahpuide sáddejuvvo ohcan Oktasaš sisa váldimii. Ohcan lea dušše vejolaš interneahta bokte ja sihke Norgga ja olgoriikka ohccit ohcet www.samordnaopptak.no bokte. Ohccit geain lea Norgga persovdnanummar fertejit registreret iežaset elektrovnnalaš ID:in. Dan dihte lea dehálaš háhkat alccesis elektrovnnalaš ID buori áiggis ovdal ohcanáigemeari. Ohccit geain ii leat Norgga persovdnanummar čuvvot sierra láidehusa. Dát gávdno Oktasaš sisaváldima ruovttusiidduin. Ohcanrávva giid ja ohcciidgiehtagirjji (Søkerhandboka) oažžu dáro- ja sámegillii seamma ruovttusiiddus, www.samordnaopptak.no. Oahppoduođaštusaid, bargoduođaštusaid dahje sullasaččaid it galgga sáddet ohcanskovi mielde. Báikkálaš sisaváldin Eará oahpuide, mat eai leat almmuhuvvon Oktasaš sisaváldima bokte, nu go ovttaskas oahpuide ja masteroahpuide, galgá ohcat báikkálaš sisaváldima bokte. Báikkálaš sisaváldimii ozat elektrovnnalaččat Sámi allaskuvlla SøknadsWeba bokte. Geahča min ruovttusiiddu www.samas.no. Ohcanrávva-giid sáhtát maid oažžut jus válddát oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain, oahppohalddahus@samiskhs.no čujuhusa bokte. SøknadsWebii galggat elektrovnna-laččat bidjat mielddusin duođaštuvvon máŋgosiid oahppoduođaštusain, bargoduođaš tusain jna. Vaikko dus lea alit oahppu, de mii bivdit maiddái joatkkaskuvlla bidjat duođaštusaid mielddusin ohcamii.
30
Sisaváldingáibádusat Oppalaš lohkangelbbolašvuohta dahje reálagelb bolašvuohta lea gáibádussan beassat studeantan Sámi allaskuvlii. Lassin gáibiduvvo dihto sámegiella máhttu vuođđooahpuide ja eanaš eará oahppofálaldagaide. Muhtin oahppo fálaldagain sáhttet leat erenoamáš gáibádusat, mat čilgejuvvojit sierra iešguđet oahppo fálaldagas. Oppalaš lohkangelbbolašvuohta Oppalaš lohkangelbbolašvuođa oažžu go ceavzá joatkkaskuvlla/logahaga/ gymnása dahje go lea fágareive dahje svennereive ja vuolimus gáibádusfágat, dahje deavdá 23 jagi sisaváldinjagi ja unnimus 5-jagáš bargo-/ oahppoduogáš ja vuolimus gáibádusfágat.
“
Oahppo-
jagi 2015-2016 leat buot
guhkitáigge oahppoprográmmat almmuhuvvon oktasaš sisaváldima
bokte Vuolimus gáibádusfágat Allaskuvlaoahpuin gáibiduvvojit vihtta nu gohčo duvvon geatnegahtton fága, mat duddjojit vuolimus fágagáibádusa. Bákkolaš fágat leat: dárogiella 14 vahkkodiimmu/ 393 diimmu dahje 11 vahkkodiimmu / 309 diimmu ohppiide geat leat maid lohkan sámegiella 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu (sámegiella 1. giellan dahje 2. giellan), dahje suomagiella 11 vahkkodiimmu/ 309 diimmu. Eŋgelas giella 5 vahkkodiimmu/ 84 diimmu, servodatfága 6 vahkko diimmu/ 84 diimmu + 140 diimmu historjá*, luonddufága 5 vahkkodiimmu/ 140 diimmu ja matematihkka 5 vahkkodiimmu/ 224 diimmu. Dárogiellagáibádusa sáhttá gokčat ruoŧagielain/
”
suomagielain/ dánskkagielain/ ruoná-eatnangielain/islánddagielain/ færsullogielain jus ohcci lea eará Davviriikkas eret. * Ohppiin geain leat 309 diimmu dárogielas + 309 diimmu sámegielas/ suomagielas gáibiduvvo dušše 113 diimmu historjjás.
Sámegiella Sámi allaskuvlla vuođđooahpuin ja eanaš eará oahppofálaldagain gáibiduvvo dihto dási sámegiella máhttu. Sámegiela máhtolašvuhtii guoskevaš vuolimus gáibádusat leat; (1) Norgga bealde ohcciin gáibiduvvo sámegiella vuosttaš dahje nubbingiellan, Suoma ja Ruoŧa bealde ohcciin gáibiduvvo vástideaddji oahppu, (2) sámegiella lohkanbadjeoahppu dahje vástideaddji oahppu, maid Sámi allaskuvla dohkkeha, (3) giellageahččaleapmi maid Sámi allaskuvla lágida. Reálagelbbolašvuohta Lea vejolaš ohcat oahpuide reálagelbbolašvuođa vuođul. Sisa váldinlávdegoddi árvvoštallá ohcci bargo- ja oahppoduogáža individuálalaččat oahppofálaldaga gáibádusaid ektui. Gáibádussan lea ahte ohcci galgá deavdit 25 jagi dan oahppojagi go álgá ohppui ja ahte sus galgá leat unnimusat vihtta jagi bargoja oahppovásáhus ja persovnnalaš heivvolašvuohta ohppui. Eambbo dieđuid Váldde oktavuođa Sámi allaskuvlla oahppohálddahusain, jus dárbbašat veahki. Oahppohálddahus (sisaváldin, ohcan) Telefuvdna: +47 78 44 84 00 Fáksa: +47 78 44 84 02 E-boasta: studieadm@samiskhs.no oahppohalddahus@samiskhs.no Ruovttusiidu: www.samas.no
31
Dehálaš áigemearit 1.3.
Árrasisaváldima ohcanáigi Oktasaš sisaváldimii (Samordna opptak) jus dus lea; 99 dárbu ovdagihtii lohpádussii. Ovdagihtii lohpá dusa oahpposaji oažžumis fidne duođaštuvvon dárbbu vuođul, 99 joatkkaskuvlaoahppu olggobealde Davviriikkaid, reálagelbbolašvuohta.
15.4.
99 Ohcanáigemearri buot eará ohcciide. 99 Ohcanáigemearri báikkálaš sisaváldimis oahpuide mat álget geasse- dahje čakčalohkanbajis.
1.12.
Ohcanáigemearri Sámi allaskuvlla oahpuide mat álget giđđalohkanbajis. Oktasaš sisaváldimii (Samordna opptak) dehálaš áigemeriid gávnnat ohccigiehtagirjjis 2015 dahje čujuhusas www.samordnaopptak.no. Ohcanáigemearri Ohcanskovi galggat sáddet interneahta bokte ovdal maŋe mustá ohcanáigemeari maŋemus beaivvi. Oktasaš sisa váldimii maŋimusat ohcanáiggi áigemearis, dahje báikkálaš sisaváldimis interneahta bokte SøknadsWebii almmuhuvvon ohcanáigemeari siskkobealde.
32
Studeantan Sámi allaskuvllas Studeantan Sámi allaskuvllas láhččojuvvo dutnje dilli nu ahte du oahppodilli galgá leat nu buorre go vejolaš. Mis leat Diehto siiddas studeanttaide lohkanlanjat ja joavkolanjat mat leat maiddái eahkediid rabas. Min girjerájus ovttasbargá viidát, nu ahte dutnje galgá leat álki gávdnat fágagirjjálašvuođa. Studeanttain lea maid vejolašvuohta luoikkahit filbma kámeraid, govvenrusttegiid, sabetvuoidanbeavddi, tuvra rusttegiid, nu movt kanohtaid (kanuid), lávuid jnv. Dasa lassin lea mis maid sierra studeantaviessu, maid studeanttat sáhttet nuvttá geavahit suohtastalla miidda, biljárda speallamii jna. Studeanttat lágidit maid gelddolaš doaluid, nugo konsearttaid ja quiz-eahkediid. Studeantaváikkuheapmi Studeanttain lea stuora váikkuhanvejolašvuohta Sámi allaskuvllas ja sii leat mielde eanaš stivrrain ja lávdegottiin. Studeantastivra ovddasta studeanttaid beroštumiid Sámi allaskuvllas ja studeanttain lea váikkuhanvejolašvuohta oahppodillái studeantastivrra bokte. Studeanta stivra ovddida áššiid mat gusket studeanttaid čálgofálaldagaide ja studeantadillái. Studeantastivra árvala studeantaáirasiid allaskuvlla iešguđege lávdegottiide.
Sis-Finnmárkkus. Dat fállá orrunsajiid, mánáidgárdesajiid ja doaimmaha kantiinna ja faláštallanfálaldagaid.
“
Ásodagat Sis-Finnmárkku studeanta ovttastusas (SSO) leat bearašásodagat ja orrunlanjat (hybela). Dáid sii láigohit studeanttaide vuoliduvvon haddái.
BURES BOAHTIN
”
SÁMI ALLASKUVLII!
Mánáidgárdi Studeantaovttastusas lea mánáidgárdi. Studeanttaid mánáide lea vuoruhuvvon mánáidgárdesadji olles studerenáigodahkii. Mánáidgárddis leat guokte ossodaga mánáide geat leat ovcci mánus gitta 5-jahkásažžan. Sámi doaimmat leat mielde mánáidgárddi árgabeaivvis. SSO vástida gažaldagaide mánáidgárdesaji ohcama, sajádaga ja mávssu birra. Kantiidna Studeantaovttastus doaimmaha kantiinna Diehtosiiddas. Dáppe beasat oastit hálbbes biepmu, earret eará sámi biepmu ja biepmu masa geavahuvvojit sámi biebmoávdnasat. Kantiidna lea rabas mánnodagas bearjadahkii dii. 09.00–15.00.
Studeantačálgu Sis-Finnmárkku studeantaovttastusas (SSO) lea ovddasvástádus fállát Sámi allaskuvlla studeanttaide čálgo-fálaldagaid sin beroštumiid ja dárbbuid mielde. SSO lea studeanttaid miellahttoorganisašuvdna
33
“
Davvisámegiella lea Sámi allaskuvlla váldogiella!
34
”
Buorre diehtit Grádavuogádat Bachelorgráda lea vuolit dási oahppu allaskuvlla/universitehta vuogádagas. Bachelorgráda lohkanáigi lea golbma jagi ja addá juogo ámmátgelbbolašvuođa dahje teorehtalaš vuođu mastergrádii. Bachelorgráda sáhttá máŋgga ládje olahit. Sáhttá čađahit friddja bachelor oahpu maid studeanta ieš hukse dahje čuovvu dihto suorggi 3-jagáš bachelorprográmma. Sámi allaskuvllas lea vejolaš váldit bacheloroahpu ja profešuvdnaoahpu dáin surggiin: 99 Duojis 99 Sámegielas ja sámi girjjálašvuođas 99 Boazodoalooahpuin 99 Sámi journalistihkas 99 Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjeoahpus 99 Sámi vuođđoskuvlaoahpaheaddjeoahpus Mastergráda lea alit dási oahppu allaskuvlla/ universitehta vuogádagas. Normerejuvvon lohkanáigi masteroahpus lea guokte jagi, bachelorgrádii lassin. Sámi allaskuvllas lea vejolaš čađahit masteroahpu dáin surggiin: 99 Eamiálbmotjournalistihkas 99 Duojis 99 Sámegielas ja sámi girjjálašvuođas 99 Boazodoalooahpuin
Progrešuvdnašiehtadus Studeanttat, geat áigot lohkat Sámi allaskuvllas guhkit go jagi, ráhkadit progrešuvdnašiehtadusa allaskuvllain. Oahpuid sisaheiveheapmi Sámi allaskuvla sáhttá dohkkehit oahpuid maid studeanta lea čađahan eará alit oahppoásahusain bachelorgráda oassin dahje oahpaheaddjeoahpuid oassin. Sámi allaskuvlla dutkan ja oahppo stivra meannuda dákkár sisaheivehanohcamiid. Oahppo- ja fágaplána Dárkilit dieđut oahpuid ja fágaid birra gávdnojit fága- ja oahppoplánain. Fága- ja oahppoplánat ođasmahttojuvvojit dárbbu mielde. Sámi allaskuvlla oahpuid ráhkadus, lágideapmi ja sisdoallu sáhttá rievdat. Oahpahusgiella Sámi allaskuvlla oahpahusgiella lea davvisámegiella. Muhtin oahpuin lea oahpahusgiella eará sámegiella, skandinávalaš giella dahje eŋgelasgiella. Oahppodivat Studeanttat mákset lohkanbadjedivada ja oahppodivada. Lea dehálaš máksit divadiid ovdal áigemeari vuoi it masse studeantarivttiid. Muhtin oahpuin šaddet máksit divada ávdnasiid ja neavvuid ovddas. Sami allaskuvla fállá maiddái oahpuid mat ruhtaduvvojit sierra oahppodivadiin.
ECTS – oahppočuoggát (oč) Oahppofálaldagaid viidodat meroštallojuvvo oahppočuoggáid mielde. Oahppojagi viidodat lea 60 oahppočuoggá jus studeanta lohká ollesáiggis.
35
Šatta sámi ofelažžan! Ollugiin lea ain unnán máhttu sápmelaččaid ja sámi kultuvrra birra. Dál lea dus vejolašvuohta leat mielde rievdadeamen dan ja oahpa hit ja movttiidahttit nuoraid miehtá riikka oahpásnuvvat sámi servodahkii. Beroštatgo dás? Šatta Sámi ofelažžan! Ofelažžan guossástat don skuvllain, organisašuvnnain ja joavkkuid luhtte miehtá Norgga ja gaskkustat sámi kultuvrra ja servodaga. Ofelašdoaimma ulbmilin lea eastadit ovdagáttuid mat bohtet diehtemeahttunvuođas. Jus don válljejuvvot ofelažžan, de oaččut gitta 185 000 ruvnno rádjai stipeandda ja de šaddá diehtojuohkin váldoovddasvástádussan ovtta jahkái. Jagis čađahat oahpu sámi kultuvrra ja servodaga gaskkusteamis (30 oahppočuoggá), mas hágat máhtu gaskkustit sámi servvodaga ja kultuvrra birra. Don galggat maid plánet guossástemiid ja eará gaskkustanbargguid. Don oaččut maid vejolašvuođa oassálastit Ovttastuvvon nášuvnnaid eamiálbmotáššiid bistevaš forumis New Yorkas. Mii háliidit ohcciid davvi-, julev- ja máttasámi guovlluin ja hástalit nuorra sámiid miehtá Norgga ohcat. Mii deattuhit beroštumi, ovttasbargo- ja gaskkustandáiddu ja hutkáivuođa. Giella lea riggodat ja persovnnalaš heivvolašvuohta deattuhuvvo maid. Don berret geargat joatkkaskuvllain dán giđa ja leat nuorat go 25 jagi. Njeallje ofelačča válljejuvvojit jahkásaččat. Ofelažžan fertet leat gearggus olu mátkkošteapmái. Ohcanáigemearri lea geassemánu 1. beaivvi 2015. Eambbo dieđuid gávnnat: www.samiskeveivisere.no
36
Bli samisk veiviser! Fremdeles er det mange som har liten kunnskap om samer og samisk kultur. Du kan nå være med å informere og motivere ungdommer i hele landet til å øke kunnskapen om det samiske samfunnet. Er dette noe for deg? Bli samisk veiviser! Som veiviser skal du reise til skoler, organisasjoner og grupper over hele Norge og informere om samisk kultur og samfunn. Tiltakets mål er å forebygge fordommer basert på uvitenhet. Hvis du blir valgt ut som veiviser, får du inntil 185 000 kroner i stipend. Veiviserstipendet gis til samiske ungdommer som forplikter seg til et år med informasjonsformidling som sitt hoved virke. Det året skal du gjennomføre kurset Formidling av samisk kultur og samfunn (30 studiepoeng). Kurset gir deg kunnskaper til formidling av det samiske samfunn og kultur. Du skal også planlegge reiser og andre informasjons besøk. I tillegg får du muligheten til å delta på FNs permanente forum for urfolk i New York. Vi vil ha søkere fra nord-, lule- og sørsamiske områder og utfordrer unge samer i hele Norge til å søke. Vi vektlegger engasjement, samarbeids- og formidlings evner. Språk og personlig egnethet vektlegges også. Du bør bli ferdig med videregående skole denne våren og du bør være yngre enn 25 år. Fire veivisere velges hvert år. De nye samiske veiviserne må være forberedt på høy reisevirksomhet. Søknadsfrist er 1. juni 2015. Mer info finner du på www.samiskeveivisere.no
37
Verdde- University Center of Mobility in Indigenous Education Sámi allaskuvllas lea eamiálbmot- ja árktalaš guovlluid lono hallanprográmma, Verdde. Verdde ja verddevuohta lea dehálaš oassi sámi kultuvrras. Verddet ledje sii geat dievasmahtte, veahkehedje ja muđui dahke eallima eanet máŋggageardánin. Verddestallama nana iešvuođa háliidit alit oahpahussii fievrridit. Sámi allaskuvllas don oahpat sámegillii, sámi perspektiivvain ja kultuvrralaš vuođđooainnuin sámiide guoskevaš oahppoáššiid. Go vuolggát verddestallat de viiddidat perspektiivvaid, kultuvrralaččat ja gielalaččat – oaččut vásáhusaid, mat bohtet ávkin du studeanta- ja bargoeallimii. Váldde oktavuođa du oahpaheddjiiguin, sii dihtet makkár guovlluide Sámi allaskuvllas leat ovttasbargošiehtadusat. Dáid dieđuid gávnnat maid Internašunaliserema vuolde www.samas.no. Oahppohálddahusas veahkehit stipeandaohcamiiguin/ juolludemiin.
Sámi University College has an Indigenous exchange program in circumpolar regions, Verdde. Verdde is a Sámi word meaning “a mutually beneficial exchange”. Verdde- and verddevuohta are important aspects in Sámi culture. The Verddes had complemented ways of livelihood, and helped each others. At Sámi University College, you get educated in Sámi, with a Sámi perspective and cultural mentality about educational issues concerning Sami people.
Experiencing an exchange, Verddestallan, expands your perspective – both at cultural and language level – this expandment will be a benefit for future study and employments. Contact the education staff at your study program, they know about Sámi University College’s cooperation agreements. These can also be found at www.samas.no under the folder International. The study administration helps you with scholarships.
Samisk høgskole har et urfolksutvekslingsprogram i arktiske strøk, Verdde. Verdde er et samisk ord som betyr gjensidig erfaringsutveksling. Verdde-og verddevuohta er viktige kulturbærere i Sápmi. De Verdder man hadde var de som komplementerte, hjalp og gjorde ditt liv mer mangfoldig. På Samisk høgskole får du undervisning på samisk, med et samisk perspektiv og kulturelt grunnsyn om emner som berører oss samer. I forbindelse med utvekslinger, Verddestallan, får du utvidet ditt perspektiv kulturelt og språklig- komplementering som kommer studie- og arbeidslivet til gode. Kontakt de som har det faglige ansvaret for ditt studie, de vet hvilke områder Samisk høgskole har samarbeidsavtaler. Disse finner du også under Internasjonalisering på www.samas.no. Studieadministrasjonen hjelper deg med stipendsøknader/ overføringer. e-boasta/e-post/e-mail: Verdde@samiskhs.no
38
Sámi allaskuvla – riikkaidgaskasaš biras! Sámi allaskuvllas lea riikkaidgaskasaš biras. Dáppe mii skuvlet sámi ambassadevrraid, fállat eamiálbmotoahpuid, oahppomátkkiid ja studeantalonohallama ee. Kanadai, Ruššii, Ruonáeatnamii ja USA:ii. Eamiálbmotlogaldallit ja -studeantat, dutkit, dáiddárat ja eará eamiálbmotguossit ee. Aotearoas/ Ođđa Selánddas, Kalaallit Nunaatas/ Ruonáeatnamis, Austrálias, Kanadas, Ruoššas ja máŋga eará riikkas lávejit gálledit allaskuvlla. Sámi allaskuvlla studeantan lea dus vejolašvuohta váldit oahpu dahje oahpahallama eará riikkas. Sámi allaskuvllas leat North2North, Erasmus, Nordområdet/Davvi guovllu ja BarentsPlus stipeandaprográmmat, maid bokte sáhtát oažžut lonohallan stipeandda. Norgga stáhta loatnakássa fállá maiddái ruhtadeami lonohallamii. Sáhtát leat lonohallamis 6 vahkkus – 12 mánnui. Loga eanet: • http://www.uarctic.org/bcs/ • http://education.uarctic.org/mobility/about-north2north/ • http://www.siu.no/Hoeyere-utdanning/ Erasmus-for-hoeyere-utdanning • http://www.siu.no/Hoeyere-utdanning/ Nord-Amerika-og- nordomraadene/ Nordomraadestipend Sámi allaskuvla lea akkrediterejuvvon eamiálbmotásahus WINHEC fierpmádagas (World Indigenous Nations Higher Education Consortium) 2008 rájes. WINHEC miellahttoásahusat leat Austrálias, Aotearoas/Ođđa Selánddas, Kanadas, USAs, Hawaiis ja Taiwanas. WINHEC miellahttoásahusain galgá leat eamiálbmotperspektiiva oahpahusas ja dutkamis. WINHEC bokte lea vejolaš ordnet lonohallama ja hospiterema. • http://win-hec.org/
39
Eamiálbmotásahusat barget ovttas
Indigenous Education Networks WINU
WINHEC
WINHEC - ANNOUNCES WORLD INDIGENOUS UNIVERSITY - (WINU)
Staff and students at Sámi University College are involved in international indigenous networks.
WINU is The World Indigenous Nations University, created by WINHEC member institutions and alliances.
World Indigenous Nations Higher The concept of WINU is under developAt - Navajo Technical University (NTU) – Crown Point NM USA Education Consortium (WINHEC) is a ment. WINU is the indigenous international August granting 9 2013 network of institutions, which work with degree global virtual institution. It is an entity in its "Celebrating International Day of the World Indigenous Peoples" indigenous issues in education. own right, founded upon and operating within the sovereignty World Indigenous Nations Higher Consortium (WINHEC) conducted their ofEducation Indigenous peoples. Annual General Meeting at Crown Point, New Mexico. Hosted by the Navajo Nation andworld: the Navajo Technical University, (NTU) a major transformation has been WINHEC network covers different parts of the Canada, launched through the establishment of the WORLD INDIGENOUS NATIONS USA, Aotearoa/New Zealand, Australia, Taiwan, Hawaii,(WINU). and The initiative WINU a partbyofWINHEC WINHEC, founded by its members and operaUNIVERSITY was is launched to empower indigenous member nations to transfer over many indigenous Sápmi. ting under thegenerations protection of the WINHEC constitution. knowledge. A goal for ten years, and a focus for a global development team over the five years past WINU has been developed and accepted under the authority of WINHEC, and sanctioned in Taiwan in 2012.
WINHECs vision: “We share the vision of Indigenous Peoples of the WINU seeks to build knowledge, understanding and skill for WINU is the firstthrough indigenous international degree granting global institution that from their own indiworld united in the collective synergy of self determination indigenous peoples across the world holds in its charter the articles of the UN Declaration of the Rights of Indigenous control of higher education.” genous sovereignty knowledge positions. Peoples. WINU has established their own governing counciland to ensure that the intent and purposes of WINHEC are foundational to new initiative; and the higher education success of native peoples on native lands.
WINHEC member institutions are committed to building WINU aims to address the challenges faced by indigenous Four candidates received their Ph.D. from WINU; in a Navajo led conferral ceremony partnerships that restore and retain indigenous across the globe by providing access to a system of wherespirituality, Dr. Elmer Guy, President peoples of NTU, Navajo Medicine man Raymond Redhorse and Carrie Billy, Executive Director, American Indian Higher Education cultures and languages, homelands, social systems, economic higher education that is culturally and professionally suitable and Consortium conferred the Ph.D. on four professors from Aboriginal Australia. systems and self-determination. aligned commitment to advance indigenous development Dr Gary Thomas Sovereign Aboriginal Manto of a the Yui Nation; Dr Veronica Arbon Sovereign Aboriginal Woman of the Arabana Nation; Dr Berice Anning Sovereign Woman of the Bidjarathrough Nation; Dreducation. Boni Isobel (Kutharji) Robertson Sovereign WINHEC provides an international forum and support for Aboriginal Woman of the Kabi Kabi Nation. Indigenous Peoples to pursue common goals through higher more"Sustaining information: Their collaborative dissertation For is entitled Indigenous Educational Leadership throughout the 21st Century." education. • www.win-hec.org Their collaborative dissertation and thesis will be published for distribution by WINU.
40
Doarjjaortnegat Norgga Stáhta oahppoloatnakássa Go Norgga beale studeanttat lohket ollesáiggis dahje oasse áiggis Sámi allaskuvllas, de sis lea vuoigatvuohta oažžut oahppodoarjaga Stáhta oahppoloatnakássas (Loatnakássas). Oahppodoarjaga sáhttá ohcat njuolga interneahta bokte. Stáhta loatnakássa ohcanáigemearit leat:
Norgga Sámedikki stipeanda Norgga Sámediggi lea ásahan stipeandaortnega dihto alit oahpu fágasurggiide, ja dain leat iešguđege vuoruheamit juohke jagi. Sámediggi almmuha stipeanddaid jahkásaččat, ja eambbo dieđuid gávnnat Sámedikki ruovttusiidduin: www.samediggi.no
• 15.11. čakčalohkanbadjái • 15.3. giđđalohkanbadjái.
Seminarium Lapponici Foanda Lea vejolaš ohcat stipeandda Seminarium Lapponici foanddas. Foandda ulbmilin lea addit ruhtadoarjaga studeanttaide geat lohket sámegiela oassin oahpaheaddjeoahpus. Eambbo dieđuid gávnnat Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus.
Norgga stáhta oahppoloatnakássa sáhttá addit stipeandda ja loana Ruošša ja eará Gaska- ja Nuorta-Eurohpá ja ovddidan riikkaid studeanttaide. Oahppoprográmma galgá dábálaččat leat dohkkehuvvon oahppu, man vuođul lea vuoigatvuohta oažžut doarjaga Stáhta oahppoloatnakássas. Doarjaga sáhttá oažžut njealji jahkái. Ruošša studeanttat sáhttet maid oažžut iešguđege stipeanddaid jus bohtet lonohallamii Sámi allaskuvlii ovtta dahje guovtti lohkanbadjái, Davviguovllo-, Barentsplus-, ja north2north-stipeandaortnegiid bokte.
Doarjjaortnet Ruoŧa ja Suoma studeanttaide Ruoŧa ja Suoma studeanttat galget ohcat oahppodoarjaga ruovtturiikkas. Jus leat registrerejuvvon ja orron Norggas guhkit go 2 jagi, de lea dus vejolaš ohcat loana ja stipeandda Norgga Stáhta oahppoloatnakássas. Ruoŧas: Centrala studiestödsnämnden, CSN: www.csn.se Suomas: KELA: www.kela.fi
Tove Kingren sámi duodjevuođđudus Juohke jagi sáhttet studeanttat gaskal 18–30 jagi geat leat sámegielagat, studerejit sámi duoji ja leat Finnmárkkus eret, ohcat Tove Kingren duodjestipeandda. Dát stipeanda lea stuorit stipeanda mii juhkkojuvvo ovtta duodjestudentii jahkásaččat. Eambbo dieđuid gávnnat Sámi allaskuvlla ruovttusiiddus ja www.tovekingren.no Eará stipeandavejolašvuođat Sihke suohkaniin ja fylkasuohkaniin leat sierra stipeandaortnegat maid lea veara geahčastit. Legathåndbokenis almmuhuvvojit vejolaš legáhtat ja foanddat gos sáhtát doarjaga ohcat go gaccat oahpu. Eambbo dieđuid gávnnat www.legathandboken.no.
41
Guovdu Sámi Guovdageaidnu mearkkaša earret eará “guovdu geainnu” ja lea doloža rájes leamašan guovdu Sámi. Otne čohkke Guovdageaidnu nuoraid, studeanttaid ja olbmuid miehtá Sámi ja eará eamiálbmotguovlluin. Guovdageainnus lea ealli sámi biras. Sámi kultuvra oidno ja sámegiella gullo árgabeaivvis. Guovdageainnus lea valljugas ja girjás kultureallin. Earret eará lágiduvvojit Sámi beassášfestivála, Sámi Grand Prix, konsearttat, máilmmi meašttirgilvvut heargevuodjimis, oaggungilvvut, skuhtercrossa, teáhter čájálmasat, Nilut Cup, Sámi Ski Race ja olu eará. Beassážiid áigge leat maid konfirmašuvnnat ja árbevirolaččat máŋggas heajastallet ja risttašit mánáid. Guovdageainnus lea maid hui doaimmalaš biras ja girjás kultureallin. Guovdageainnus lea lávlunjoavku, teáhter ja máŋga iešguđetlágan searvvi dego dánsunsearvi, musihkkariidsearvi, riidensearvi, risttalaš searvvit ja dihtorspeallansearvi. Duodji lea maid guovddážis Guovdageainnus ja dáppe leat buorit duddjonvejolašvuođat, jus dan háliidat. Guovdageainnus leat stuora vejolašvuođat meahcástit, ja luonddus vánddardit, go olles Finnmárkku duottar lea juste viessouvssa olggo bealde.Suohkan lea Norgga stuorámus ja dus lea oktiibuot 9704 km² mii heive erenomáš luondduvásáhusaide. Guovdageainnus ii leat guhkki eará guovlluide, nu movt Romsii, Supmii, Ruŧŧii ja muđui Finnmárkui vásihit vel eambbo. Guovdageainnus lea nanu valáštallanbiras, ee. lea sisbandy, spábbačiekčan, čuoigan ja skutercrossa. Sámi allaskuvllas leat maid sierra hárjehallanáiggit Báktehárjji valáštallanhállas. Diehtosiiddas lea maiddái gievrudanhárje hallanlatnja gos studeanttat besset hárjehallat. Dáppe gávnnat eambbo dieđuid Guovdageainnu birra: • www.kautokeino.kommune.no
42
Diehtosiida
“
Gos
oahpahus, dutkan ja luohtu
deaivvadit
”
Diehtosiida lea riikkaidgaskasaš diehto guovddáš sápmelaččaide ja álgoálbmo giidda, gos árbevirolaš máhttu ja dieđalašvuohta deaivvadit. Diehtosiida čohkke Sámi allaskuvlla, SisFinnmárkku studeanttaid ovttastusa, Gáldu – eamiálbmotvuoigatvuođaguovddáža, Sámi arkiivva ja Sámedikki ovtta fágalaš ja dieđalaš birrasii. Dáppe lágiduvvojit dávjá internašunála konferánssat, čoahkkimat ja eará lágideamit, maidda studeanttat sáhttet oassálastit. Diehtosiida lea ođđaáigásaš gulahallan guovddáš ja dáppe leat buot ođđaáigásaš rusttegat maid dárbbašat. Loga eanet: www.diehtosiida.no
43
Sámi oahpponeavvoportála – njealji gillii 99 Ovttas.no lea oahpponeavvoportála mas gávnnat buot sámi oahpponeavvuid ja maiddái sámiid ja sámi áššiid birra oahpponeavvuid eará gielaide.
Muđui sáhttet mánáidgárddit, skuvllat, giellaguovddážat ja eará berošteaddjit diŋgot ovttas.no doaimmahusmielbargiid čájehan dihte movt ávkkástallat ja geavahit uskkádaga. Fálaldat
lea nuvttá. Oahpponeavvoportála lea golmma oasis Mii leat čohkken govaid, girjjiid, filmmaid, jienaid, oahpporeaidduid ja digitála resurssaid. Dasa lassin gávnnat artihkkaliid ja pedagogalaš rávvagiid. Oahpponeavvuid sáhttá luoikkahit portála bokte. 99 Juogadanarenas sáhtát ee. ráhkadit quiz:a ja juohkit iežat govaid, dokumeanttaid ja liŋkkaid. Sáhtát maid oaidnit ja ávkkástallat das maid earát leat juogadan. 99 Digitála oahpponeavvuid almmuhanreaidu lea ođđa reaidu mii lea ráhkaduvvon álkidan dihte sámi oahpponeavvuid buvttadeami.
44
Webdoaimmaheaddji: Lasse Wigelius telefovdna/telefon +47 78 44 86 30 lasse.wigelius@ovttas.no aktan.no | aktesne.no | ovttas.no facebook.com/ovttas
Sámi lohkanguovddáš Sámi lohkanguovddáš fállá kurssaid, ráđđeaddima ja bagadallama mii heivehuvvo mánáidgárde- ja vuođđoskuvladássái ja maiddái joatkkaoahpahussii. Fáttát sáhttet leat áššit mat gusket oppalaččat sámegiela lohkanja čállinoahpahussii dahje čiekŋudit dihto áššiide mat gullet dása. Eará guovddáš fáttát leat guovttegielalašvuohta ja giellaoahpahus. Váldde oktavuođa jus lea beroštupmi muhtin dáidda namu huvvon kurssaide dahje jus leat eará kursasávaldagat.
Kurssat oahppojagi 2015/2016 99 Mánáid njálmmálaš giellaovdáneapmi 99 Ráhkkanit oahppat ja čállit –– Movt bargat mánáidgárddis ja skuvllas gielalaš diđolašvuođa ovddidit 99 Movt oahpahit sámegiela lohkat ja čállit smávvaskuvllas 99 Lohkanstrategiijat ja oahppanstrategiijat –– Movt ávkin atnit lohkan- ja čállinmáhtu oahpadettiin fágaid
99 Movt sáhttá bargat lohkamiin ja čállimiin bajit dásiin –– Viidáseappot ovdánahttit lohkama ja čállima –– Strategiijaid oahppat eambbo lohkat ja čállit 99 Movt oažžut movtta čállit sámegillii –– Smávvaskuvlla dásis gitta bajit dásiide 99 AGOR/MAGE (TRAS) kursa mánáidgárddiide 99 Digitála oahpponeavvut ja resurssat –– Vejolaš vuogit ja čovdosat –– Du prošeakta: movt bargat? 99 Giellalávgunmetodihkkakursa 99 Gáiddusoahpahusmetodihkka lohkanguovddas@samiskhs.no +47 78 44 84 26 www.samas.no
45
Notรกhtat
46
“
Álgen vuoi oahpan movt seailluhit árbevirolaš máhtu viidásit
Árbediehtooahppu: Ann Maret Eira
”
“
Olmmoš fuobmá man nuorra čálalaš giella sámegiella lea. Dan botta go leat lohkkame soaittát vel fuobmát mii sápmelaš lea
”
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa bacheloroahppu: Joret Mihkkal Bals
“
hástaleaddji ja girjás oahppu
”
Sámi mánáidgárdeoahpaheaddjioahppu: Lise Karita Hætta
“
Álgen
sámegiela
jahkeovttadahkii go áigon
ovdánahttit iežan sámegielmáhtu
”
Sámegiela ja sámi girjjálašvuođa jahkeovttadat: Kurage Kohji Ohhashi
47
Oahppoofelaš