Eesti geograafilised mandalad

Page 1

VäRVI

EESTII GEOGRAAFILISED MANDALAD

VANA-POSTI

UR SU -K

JA AR

SAUNA

VÄIKE-KARJA

PIKK

M

LO SS

ALLEE

NIKOLAI

4

MUNGA

VEE

I

UU

S

AKADEEMIA

PÄ RN A

UUS

ÕHTU PÕIK

RÜÜTLI

KUN

NIKOLAI


8 !

!

! !

! !

!

!

! ! !

! !

!

! !

!

!

!

!

Haanja on ühtlasi ka kogu Baltikumi kõrgeim (317,2 m). Igaüks, kes tõuseb talvel suuskadel või ilma kahe päevaga omal jõul kõigi nende 20 mäe otsa, saab ühe tiitli omanikuks. Mis tiitli? Mõõtkava 1:30 000 Vastus: Lumeilves

Haanja kõrgustikule on iseloomulik vahelduv reljeef rohkete järvedega. Seda künklikku pinnamoodi nimetatakse ka kuppelmaastikuks. Haanja kõrgustikul asuvad Eestimaa kõige kõrgemad tipud. Neist esimesed 20 on märgitud kaardile. Haanja kõrgustiku kõrgeim tipp Suur Munamägi


9

227

!

223

!

261

!

298 234

!

!

301

264

!

!

276

! !

238

Vällämägi sest Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste jäätmekünkad võimaldavad lausa üle 100-meetrist tõusu jalamilt tippu. Kas oskad kaardi kõrgusjoonte järgi arvutada Vällämäe suhtelise kõrguse ehk kõrguse mäe jalamilt? Mõõtkava 1:5000 Vastus: 84 m

Eestis on vaid kaks mäge, mille kõrgus üle merepinna ulatub üle 300 meetri. Eesti kõrgeim tipp Suur Munamägi ning sellele järgnev kahetipuline Vällämägi (301,5 m). Siiski on ka Vällämäe käes üks rekord – see on Eesti suurima suhtelise kõrgusega tipp. Seda küll ainult looduslike mägede arvestuses,


## ## #

#

#

## ## #

##

##

## # ##

###

#

#

####

#

#

#

! ( #

##

RI BA E

K.E # ##

# ####### # #

# #

#

#

#

#

#

#

#

#

#

#

#

#

#

#######

#

##

##

#

##

####

##

#

# # # ##

#

##

####

# ###

#####

##

#

##

### ## # #

.VO N

JAKOB I

I

#

#

#

## ### #

#

#

##

##

! (

#

##

#

I

##

#

##

#

#

##

#

##

#

#

##

##

#

#

########

##

KLOO STRI

#

#

##

#

## #

UAIA

##

###

##

####

N KROO

##

#

##

JAAN

##

#

! (

##

##

LAI

KROONUAIA

#

#

LUTSU

##

#

##

RÜ ÜT L

#

# ###

VABADU SE P ST

##

#

UJULA

##

##### # ##

LAI

VENE

A

##

MUN G

##

I IN AS AG M

##

! (

##

#### ### ####

###

#

22

ORU

EMAJÕE

OBI JAK

OA

LEPIKU

VE

KART

ULI

I SK

K.A.HERMANNI

KÕRVITSA

J.HURDA

TÄHT VERE

C.R.JAKOBSONI

AR RK A VI K E

OA

HERNE

EM AJÕGI

MARJA

MELONI

MELONI

! (

E

R F.R.K DI WAL EUTZ L.K OID U

LA

! (

! (

! (

SU PIL IN NA TII K

! (

! (

! (

ALLIKA

HERNE

LAULUPEO PST

PIIRI

PIIRI

F.TUGLASE

Supilinn Selle Tartu piirkonna ristis rahvas kunagi Supilinnaks sealsete tänavanimede järgi. Nüüd on Supilinn ametlik linnaosa. See suurte rohelust täis aedade ning isemoodi puidust majadega linnaosa on võitnud paljude tartlaste südamed. Supilinna ümbruses leidub palju põnevat. Mõõtkava 1:6000

Leia kohad kaardil ning kujunda sobivad leppemärgid. Mänguasjamuuseum A.Le Coqi õlletehas Skatepark Botaanikaaed Supilinna tiik Elektriteater Suusarajad Laululava Toomemägi Lodjakoda


23 E AR

TÕRVIKU

LAU LU

VAKS ALI

SA M M TA . H A.

PEO

PS T

TUNGLA

HIIE

HIIE

L.K OI DU

LA

NI SE NN .JA J.V

ILMATARI

LA

VIKER KAA RE

VAKSALI

L.K OI DU

ILMAT ARI

ALDI EUTZW F.R.KR

E AAR ERK VIK

NI SE NN .JA J.V C.R.JAKOBSONI

TAARA PST

LAULUPEO PST

C.R.JAKOBSONI

VIKERKAARE

DA

A.H AA VA

USE

K.A.HERMANNI

K.A.HERMANNI

JAKOBI

TAARA PST

RE AA

NÄIT

J.HURDA

K ER VIK

UR J.H

J.HURDA

I WALD EUTZ F.R.KR

J.HURDA

VESKI

ORU

I SK VE

# ##

####

BAERI

N

# #

#

#####

#

#

#

#

##

#

##

##

# ### ##

K. E.V O

##

## ### #

# #####

#

#

KA ST AN I

#

#

#

#

#

#

US E

Varasemad Tähtvere mõisa maad kuuluvad nüüd Tartu linna alla ja moodustavad ühe loodepoolseima linnaosa. Tähtvere väljale planeeriti ja rajati 1930. aastatel omapärane tänavavõrk ning madal funktsionalistlik hoonestus. Taara puiestee on linnaosa avar kesktelg, millega ristuvaid tänavaid seob Vikerkaare tänav.

#

## ##

Elamurajooni taha jäävad Eesti Maaülikooli hooned. Linnaosa tänavad kannavad tuntud isikute nimesid. Milline hüüdnimi on Tähtvere linnaosale antud, kuna see on olnud ülikooliga seotud inimeste seas populaarne elukoht? Mõõtkava 1:4500 Vastus: Professorite linnaosa

Tähtvere

##

#

#

KO OL I

# #

#

##

#

# #

#

##

##

#

# #

## # ###

##

## #

#

#

# #

##

#

#

#

# ##

A.H AA VA

# #######

#

## ### #

NÄ IT

#

#

#

#

#

#

#

VA BR IKU

##### ######

US E

#

NÄ IT


AD AM A

SU U

RSA

SUUR-P Õ

AI A

IA

L I PÕ TOL

IK

AI A

PIKK

KITS A

S

LOS SI

VÄ IKE

-S

VE

SK I

A. LU TS U

TOLLI

LU HA

LASTE A

DA M A

LLU

26

A IN HE

SU

A M DA SA UR

PA R

A. KI TZ BE

GI

RG

I

JA

UU S

Ö TÖ

A AB

PÄ RN A

VESKI

I

LO SS

I

RG PA

JA

ALLEE

SE KA

A AB

SUU MA ADA R-S

TOR I

. .

RAI EKIV IT

EE

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

. .

.

. .

.

UU S-R OO

T PS

.

.

.

A LD

. .

.

.

.

. .

.

. .

KA

. .

.

.

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

. .

.

. .

. .

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

. .

.

. .

. .

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

. .

.

. .

. .

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

. .

.

. .

. .

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

. .

.

.

.

.

. .

.

. .

.

. .

. .

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

.

.

. .

.

.

.

.

.

.

.

.

PST

. .

.

. .

. .

.

. .

.

. .

. .

.

. .

.

.

. .

.

.

.

.

.

. .

. .

.

. .

.

.

.

.

.

. .

.

.

. .

.

LD A

STAADIONI

KA

VA NA -RO

.

.

E LUS SUP

Saaremaa on Läänemere suuruselt teine saar, mille keskus on Kuressaare. Linna sümboliks ja peamiseks vaatamisväärsuseks on XIV sajandil ehitatud piiskopilinnus. Linnus on rajatud otse madalale rannaalale. Selle keskel on ruudukujulise siseõuega konvendihoone, mis on ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga.

STAADIONI

Linnuse ehitamine pani aluse ümbritseva linna tekkele ning seetõttu kujunes ka omapärane tänavavõrk, kus kõik teed suundusid linnusesse. Kas tead, mis nimesid on Kuressaare läbi ajaloo veel kandnud? Mõõtkava 1:5000 Vastus: Arensburg, Kuresaar, Kingissepa

Kuressaare

LE

PS T

KURESSAARE LAHT

AR E

STAADIONI

TU U

OM AS SA

MA SS AA RE


ELEKTRI ELEKTRI

VOOLU

AKU

VOOLU

VÄLGU VÄLGU

ANTENNI ANTENNI

PINGE

VALGUSE

PINGE

SULA

LEEKOVASOO TEE

Kudruküla oja

PÕLDKANNIKESE

LEEKOVASOO TEE

LÕUNA-KUDRUKÜLA TEE

LEEKOVASOO TEE

MEEDIKUTE

VALGUSE

PÄEVALILLE

SÄDEME

SAIALILLE

PÄEVALILLE

27

TULBI

PRIIMULA

PÕLDKANNIKESE

MEEDIKUTE

KULLERKUPU

MEELESPEA

KRESSI

Kudruküla Kudruküla on üks omanäolisemaid asulaid Eestis. See asub Narva-Jõesuu külje all, kuid kuulub tegelikult Narva linna koosseisu, olles sellest täielikult eraldatud. Varasemalt olid Kudrukülas aiandusühistud, mis kandsid toredaid nimesid nagu Družba Plus, Tšaika, Teine Noorus, Kiire Laine, Železnodorožnik,

RÕÕMU

E SINILILL

UNISTUSE

KAALIKA

MURDLAINE

MAJAKA

ANILIINI

LE VÕILIL

ILLE RUKKIL

I MOON

Radost ja Jantar. Kudruküla on rajatud Leekova soo peale. Sellepärast on see ala tihedasti kraavitatud ning tervele asulale on iseloomulik triibuline muster, kus teed vahelduvad kraavidega, teede ääres on majad ning majade taga aiamaad. Mõõtkava 1:5000

LÕUNA-KUDRUKÜLA TEE

MULLA

MURU

LEHE

LUME

NARTSISSI


PÕHJA PST

KE SK -K A

E

HEINA

KOLDE

TAMMELA

KODU

VEERE

VALUOJA PST

EESTI GEOGRAAFILISED MANDALAD

PAALA JÄRV

KALVI

Regio uues värviraamatus saad ka ise kaardimeistrina kätt proovida. Raamatusse on koondatud huvitavaid ja omapäraseid maastikumustreid, mida on KA GU loonud nii loodus kui inimene Eestimaal. Neid mustreid on Eestis muidugi palju rohkem, kui siia raamatu vahele mahtus. Meie kaartide C.R.JAKOBSONI hulgas on Tallinna vanalinn, Tartu Supilinn, ARE Narva-Jõesuu, Eesti üks omanäolisemaid VÄIKE-KA asulaid Kudruküla, Haanja kõrgustik, kaunis Vooremaa ja paljud teised võluvad Eesti loodus- ja linnamaastikud. Värvides kaarti võid läheneda sellele julgelt ning isikupäraselt – näiteks meri ei pea olema alati sinine! IDA

LA

VÄ IKE

TE E

-K A

AR E

ED E

PA A

LA

LÄÄNE

KÜ NN I

LA

TE E

SE TU

SE

I NÄ PÕ IK

PA A

A LÕU N

U

NÄ ITU

NI ID

Kaardid on meie kirg. Ootame hea meelega tagasi pilte sinu poolt värvitud kaartidest e-maili aadressil kaardid@regio.ee Huvitavamaid ja kaunimaid kaarte ootab auhind ja toome need ära ka meie Facebooki lehel.

HE VA

KE

VALU OJ A PST

Val uoj a

KÜ LV I

LÕ IKU SE

RE

I NN KÜ

A R-KA SUU

VA DE

A PA

E TE

LILLE

VAHE

LA

VENE

KEVADE

S UVE

REH E

AR

LI KSA VA

9 789949 520985


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.