Läti reisijuht by Regio

KAASAS KAART

LINNAD • MÕISAD • MUUSEUMID • TULETORNID LOODUSPAIGAD • MATKARAJAD • LASTEPARGID LÄTI SÖÖK ja JOOK • RAHVUSTRADITSIOONID

LÄTI REISIJUHT LINNAD • MÕISAD • MUUSEUMID • TULETORNID LOODUSPAIGAD • MATKARAJAD • LASTEPARGID LÄTI SÖÖK ja JOOK • RAHVUSTRADITSIOONID

SISUKORD

Naabermaa Läti – nii tuttav, aga samas ka teistmoodi Läti keelest

Arti Hilpus Ilze Tālberga

Pühad Lätis

Madara Vilson

Viis kultuurisoovitust Läti kirjandusest

Hannes Korjus Hannes Korjus

5 13 19

Maria Mägi-Rohtmets

29 34 36 37 41 51 53 58 59 63 67 75 81 87 95 99 107 111 115 123 127 131

Läti Vabariik Geograafiline asend . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kliima . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Reljeef ja veekogud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Taimed ja loomad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Riigikord . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Majandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Rahvastik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

134 134 135 136 137 137 138 154

Huviväärsuste loend: Vidzeme (Põhja-Läti) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Riia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Kurzeme / Kuramaa (Lääne-Läti). . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Zemgale (Lõuna-Läti) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Latgale (Ida-Läti) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

163 199 209 241 253

Luulet Lätiga

Contra

Ümera lahing, Läti Henrik ja Kristjan Jaak Peterson Liivlaste maa ja läänemeresoome rahvakillud Lutsid, leivud ja kreevinid

Tapio Mäkeläinen Tapio Mäkeläinen

Illustreeritud juht läbi Latvija ehk kui aasta oli 1930 Luulet Lätiga Kuidas pildistades ajalugu õppida Kuramaa ja Zemgale mõisaid avastamas Aianduslik suurriik Läti Lastega Lätti Kuidas maitseb Läti? Traditsiooniline kulinaaria ja loovrestoranid Laima, Kārums ja saldējums Läti napsikultuurist Läti disain algab neljast tähest Moedisain Seljakott üle õla. Kaunimad mererannikud Paadimatkal Irbe jõel Ekspeditsioon Läti kõrgematele tippudele Igaüheõigus Lätis

Taavi Pae

Maris Pruuli Contra Vahur Puik Hannes Vallikivi Kristo Burk Kristi Valk Ilze Salnaja-Värv Thea Karin Maris Pruuli Toomas Tiivel Thea Karin Thea Karin Solveiga Kalva

Raimonds Jansons Kaarel ja Triin Jagomägi

RIIA VANALINN

NAABERMAA LÄTI - NII TUTTAV, AGA SAMAS KA TEISTMOODI

NAABERMAA LÄTI - NII TUTTAV, AGA SAMAS KA TEISTMOODI ARTI HILPUS on diplomaat, Eesti välisministeeriumi teenistuses olnud veerandsada aastat. Töötanud suursaadikuna Norras, Venemaal ja praegu peab seda ametit Lätis. Ülikooli lõpetas ajaloolasena. Arti pikemaajaliseks huviks on Eesti ja lähinaabruse kohalik ajalugu ja kultuurilugu, asustus, loodus ja geograafia, mida ta näeb kui omavahel tihedasti seotud tervikut.

Kui eestlane valib reisi sihtkohaks Läti, peavad teda juhtima pisut teised motiivid kui meie puhkusereisijate suurt massi. Naaberriik ei ole koht, kuhu minnakse otsima eksootikat, täielikku kliima- või keskkonnavahetust. See võib pakkuda pigem võrdlusmomente ja äratundmisrõõmu, mõnusat vaheldust ja lõõgastust kui võimalusi millegi päris uue avastamiseks. Lätis ringi vaadates saab eestlane avardada enesetunnetust, kui maast-madalast tuttav ajaloo- ja kultuuripiirkond osutub oma riigi piiridest suuremaks. Lätis ei ole õigupoolest palju asju teisiti, kuid kõik pole ka päris sama – nii nagu naaberkülas elatakse laias laastus sama elu, ent igal perel on siiski oma lugu ja iga vana talukoht koos ümbritseva maastikuga on isikupärane ja kordumatu. Pole lootustki, et jõuaksin Lätist jutustada kokkuvõtvalt. Pean kirjutama üsna subjektiivselt sellest, mis minu jaoks on teinud selle maa eriliseks ja jätnud kestvaid muljeid, vaikides paljudest kenadest kohtadest, mille huviline leiab heast reisiraamatust nagunii. Eesti ja Läti rahvaste ajalugu on hiljemalt 13. sajandist peale olnud tihedalt seotud. Sakslastest ja rootslastest valitsejad on me maad kindlalt sidunud Lääne-Euroopa kultuuriruumiga, kuigi see teostus rohkem koloniseerimise vormis ning ilma põlisrahvaste nõusolekut küsimata. Meie kultuurilugu on kulgenud kõrvuti, kuigi me sellest lähemalt palju ei tea, sest kooliprogrammides pole naabrite asja oluliseks peetud. Nii eestlastel kui ka lätlastel on vägevad rahvaluulekogud ja laulupidude traditsioon, aga balti rahvaste mütoloogia on ikkagi teisest taustsüsteemist kui soomeugrilastel ning läti dainad midagi muud kui eesti regivärss. Naabrite ilukirjandust tuntakse vähevõitu, ehkki seda aegade jooksul on üksjagu tõlgitud. Nii eesti kui ka läti keel on väikesed ja neid, kes vaevunud naaberrahva keele ära õppima, meie seas õige vähe. Lihtsam on omavahel suhtlemiseks kasutada suurte rahvaste keeli, kelle sõna meie maailmajaos parajasti rohkem maksmas on. Siiski tasub enne Lätti sõitmist mõned vajalikud fraasid omandada, sest Läti keeleseadus on põhimõttekindel ja näeb ette, et info olgu esitatud riigikeeles. Eks esmatähtis ongi tagada läti

NAABERMAA LÄTI - NII TUTTAV, AGA SAMAS KA TEISTMOODI

keele kestmine üle aegade, kuigi välismaa ärimehed vahel kurdavad, et nii nad ei saa aru seadustest ega tarbijainfost. Nii Läti loodus- kui ka kultuurmaastikud on Eestiga küllaltki sarnased. Leidub suuri metsa- ja soodealasid, kus inimtegevuse mõjud pigem taandumas, koos huvipakkuvate loodusparkide, matkaradade ja kaitsealadega. Lätimaa jaguneb kolmeks ajalooliseks piirkonnaks – Vidzeme ehk Läti Liivimaa, Kurzeme ehk Kuramaa ja Latgale –, mida sümboliseerivad kolm tähte Läti Vabariigi vapil. Üldiselt loevad lätlased ka Zemgale omaette piirkonnaks, ehkki see moodustas kaua Kurzemega ühe haldusüksuse. Soovides tundma õppida nende piirkondade rahvakultuuri erijooni, võib läbida mugavasti kiirkursuse Läti Vabaõhumuuseumi (Latvijas etnogrāfiskais brīvdabas muzejs, GPS 56.994910, 24.269391) külastades, mis asub Riia külje all Jugla järve ääres. Ajalooliste provintside kujunemisel on etendanud olulist osa selged looduslikud piirid. Neist tähtsaim on maad kaheks jagav Daugava ehk Väina jõgi, mis on üle tuhande kilomeetri pikk ja mida on pidanud pühaks nii lätlased kui liivlased. Daugava kaldad on igivana inimasustuse piirkond, kuid suur osa jõe alamjooksust on 20. sajandil hüdroelektrijaamade paisuveega üle ujutatud. Kes soovib kogeda jõe ürgset ilu, peaks ette võtma veematka Daugava loogete looduspargis (Dabas parks „Daugavas loki“) Daugavpilsist ülalpool. Latgale ja Vidzeme piiriks on Aiviekste jõgi ning sellele järgnev soine ja hõredalt asustatud vöönd.

Ä N E M

Ka Läti on tuhande järve maa ning nende kõrgeimad künkad küündivad pea sama kõrgele kui Eestis. Igal Läti suurpiirkonnal on omad kõrgustikud, mida on hellitavalt kutsutud Liivimaa, Kuramaa ja Latgale Šveitsiks. Võrreldes Lõuna-Eesti rahutute kuppelmaastikega on need enamasti lainjamad ja avaramad, kus kõrgemalt kohalt võib avaneda mitmekümne kilomeetri kaugusele üle metsade ja madalike meeliülendav vaade, mis lausa sunnib teelist vahepeatust tegema. EESTI PIHKVA

VALMIERA

VENTSPILS

VIDZEME RIIA

TUKUMS

KURZEME

L Ä T I

JELGAVA

LIEPĀJA

JĒKABPILS

LATGALE va uga Da

ZEMGALE

DAUGAVPILS

ŠIAULIAI KLAIPĖDA

VENEMAA

Liivi laht

PANEVĖŽYS

LEEDU

25 km

NAABERMAA LÄTI - NII TUTTAV, AGA SAMAS KA TEISTMOODI

Vidzeme Sõna-sõnalt tähendab Vidzeme „keskmaad“ ja see piirkond on looduslikult ja kultuuriliselt Eestile kõige lähedasem. See seletub ka asjaoluga, et pikka aega moodustasid Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti ühise Liivimaa kubermangu pealinnaga Riias, mis tänapäeva mõistes oli tähtis tõmbekeskus. Riias tekkis mitmetuhandeline eesti kogukond, mis enne I maailmasõda oli üsna edukal järjel. Mõnusat lugemist selle Liivimaa kuldse ajastu kohta pakuvad August Kitzbergi ja Karl August Hindrey noorpõlvemälestused. Hilisemal ajal on Läti eestlaskond tasahaaval kokku kuivanud ja noored organiseerivad tänapäeval oma elu teisiti. Lätis äri ajamiseks ei pea eestlane täna tingimata kohapeal elama – piisab, kui mänedžer või müügijuht sõidab korra nädalas Lätis asuvad ettevõtted läbi. Kunagine suure ja esindusliku saaliga Eesti Seltsi maja Riia Āgenskalnsi linnajaos kuulub praegu rohkem šokiturismi valdkonda. Aga on ka helgemaid näiteid: Alūksnes on kunagisse Eesti haridusseltsi koolimajja tublisti investeeritud ja seal asub nüüd peen hotell Bahnhofs. Vidzemes asub Läti vanim ja tuntuim Gauja rahvuspark (Gaujas Nacionālais parks), mis kattub enam-vähem Liivimaa Šveitsiga. Olles käinud seal ekskursioonil juba koolilapsena Tartust, on jäänud mulje, et lähemat tutvustust see eestlasele ei vaja, aga muidugi tasub ära näha Gauja ehk Koiva jõe järsuveeruline ürgorg rohkete liivakivipaljanditega, mis eriti kaunis sügisvärvides. Paadimatkajate seas on hinnas ka Gauja lisajõed Amata ja Brasla. Külastust väärivad liivlaste vanema Kaupo linnus Turaidas (GPS 57.186616, 24.845572) ning Cēsise ehk Võnnu ordulinnus (GPS 57.163241, 24.852967), kunagine Liivimaa ordumeistri residents, koos hilisemas mõisa härrastemajas, nn Uues lossis asuva muuseumiga. Samuti meie Vabadussõja legendaarsed lahingukohad, mille peamonument asub Võnnu keskväljakul ning mälestuskive veel mitmel pool ümbruskonnas läti- ja eestikeelsete kirjadega. Kes peaks neis paigus veel seisatama ja meenutama, kui mitte Eestist tulnud rändur.

SILD ÜLE GAUJA (KOIVA) JÕE SIGULDAS, TAAMAL TURAIDA LINNUS

LÄTI KEELEST

Linnas ja tänavatel Lätis ringi sõites märkate kindlasti igasuguseid lätikeelseid sõnu ja lauseid. Üks esimesi sõnu, mida on näha paljudes kohtades ja mida ka paljud eestlased teavad, on sõna veikals ‘pood’. Eesti keeles on kaks sõna, mida kasutatakse (pood ja kauplus) vaheldumisi, kuid läti keeles näete küll peamiselt veikals’it. Vahel harva kasutatakse ka sõna bode ‘pood’, kuid siis on tegemist lihtsalt peenema nimetusega. Kui linnades ja asulates näete teeviitadel sõna centrs ‘kesklinn’, siis see tähendab, et see tee viib teid selle linna või asula keskpunkti. Poodide lahtioleku (lt darba laiks) ajad ehk nädalapäevad ja nende lühendid on siltidel ikka läti keeles. Väike spikker: Nädalapäev Pirmdiena ‘esmaspäev’ Otrdiena ‘teisipäev’

Lühend P O / Otr

Trešdiena ‘kolmapäev’

T / Tr

Ceturtdiena ‘neljapäev’

Piektdiena ‘reede’

P / Pk

Sestdiena ‘laupäev’

Svētdiena ‘pühapäev’

Poodide lahtioleku aegades võib esineda ka selliseid sõnu: slēgts ‘suletud’, atvērts ‘avatud’, brīvdienas ‘puhkepäevad’, brīvs ‘vaba’. Üldjuhul peaksid rahvusvahelised liiklusmärgid olema arusaadavad, kuid mõnikord võib olla ka lätikeelseid märke. Näiteks üks oluline sõna on Uzmanību! ‘Tähelepanu!’. Märk Uzmanību! Uz ceļa strādā! tähendab ‘Tähelepanu! Teetööd’. Erinevalt Eestist on Lätis tänavanimedele alati lisatud ka sõna iela ‘tänav’, näiteks Brīvības iela. Lisaks sõnale iela võib esineda ka teisi sõnu, näiteks järgmised: • dambis ‘tamm (vesiehitis)’, nt Ganību dambis, • prospekts ‘prospekt (lai sirge tänav)’, nt Viestura prospekts, • bulvāris ‘puiestee’ (lai tänav), nt Kalpaka bulvāris, • gatve ‘puiestee’, nt Jūrmalas gatve, • šoseja ‘maantee’, nt Daugavgrīvas šoseja.

LÄTI KEELEST

Mõned kasulikud sõnad • restorāns ‘restoran’ • kafejnīca ‘kohvik’ • ūdens ‘vesi’ • krāna ūdens ‘kraanivesi’ • veikals ‘pood’ • māja ‘maja’ • viesnīca ‘hotell’ • viesu nams ‘külalistemaja’ • teātris ‘teater’ • parks ‘park’ • baznīca ‘kirik’ • frizētava ‘juuksurisalong’ • skola ‘kool’ • muzejs ‘muuseum’ • muiža ‘mõis’ • pils ‘loss’ • cietoksnis ‘linnus, kindlus’ • banka ‘pank’ • kinoteātris ‘kino’ • tirdzniecības centrs ‘kaubanduskeskus’ • tirgus ‘turg’ • pilsēta ‘linn’ • vecpilsēta ‘vanalinn’ • Vecrīga ‘Riia vanalinn’ • ciems ‘küla’

• centrs ‘kesklinn’ • vilciens ‘rong’ • dzelzceļa stacija ‘rongijaam’ • kuģis ‘laev’ • prāmis ‘praam’ • laiva ‘paat’ • osta ‘sadam’ • autobuss ‘buss’ • autoosta ‘bussijaam’ • lidmašīna ‘lennuk’ • lidosta ‘lennujaam’ • degvielas uzpildes stacija ‘tankimisjaam’ • benzīntanks ‘bensiinijaam’ (argikeeles) • ezers ‘järv’ • upe ‘jõgi’ • trošu tilts ‘rippsild’ • mežs ‘mets’ • kalns ‘mägi’ • jūra ‘meri’ • pludmale ‘rand’ • klintis ‘paljand’ • kāpa ‘düün, luide’ • privātīpašums ‘eravaldus’

..................................................................................... .......................................................................................... ......................................................................................... ..........................................................................................

LASTEGA LÄTTI

Lätimaa lääneosas ehk Kuramaal asub tõeliselt peresõbralik linn Ventspils. Üllatusi ja avastamisrõõmu on seal igal sammul. Kunagist hansalinna kaunistavad ohtrad lilleskulptuurid ja -püramiidid. Kahel korral linnas toimunud „lehmade paraadi“ järel on linna jäänud kaunistama 27 omanäolist lehmaskulptuuri, mille ülesleidmiseks on olemas lausa eraldi linnakaart. Siin ja seal linnaparkides on suured ja uhked mänguväljakud, lisaks erinevaid atraktsioone täis liivarand. Lõbusõidulaev Hertsog Jakob (Hercogs Jēkabs, GPS 57.398484, 21.566577) sõidutab huvilisi Venta jõe suudmes ja annab võimaluse sadamaehitisi lähemalt uudistada. Ventspilsi vabaõhumuuseumi (Piejuras brivdabas muzejs, GPS 57.385266, 21.537767) juurest on võimalik kitsarööpmelisel raudteel teha tiir rannalähedases Ankrute pargis või võtta ette pikem sõit Venta jõe süvendamisest saadud pinnasest rajatud mäe juurde, mida kohalikud nimetavad oma endise linnapea järgi Lembergi mütsiks. Mägi ja selle ümbrus on kujundatud pargiks, kus on võimalused erinevateks aktiivseteks tegevusteks: seikluspark, paintball, takistusrada puude otsas. Talvel tegutseb siin suusamägi. Tagasi kesklinna jõudes on valida, kas minna loomemajas (Jaunrades nams, GPS 57.395666, 21.563068) asuvasse observatooriumi ja planetaariumi, lustida seikluspargis või uudistada Ventspilsi ordulinnuses (Livonijas ordeņa pils, GPS 57.396110, 21.558682) asuvat muuseumi. Ja lisaks kõigele loetletule on linn ka lihtsalt ilus ja armas.

LEHMASKULPTUUR VENTSPILSIS

LÕBUSÕIDULAEV HERTSOG JAKOB

Kui nüüd lõpuks tagasiteele asute, siis tasub valida tee, mis viib Riiast otse Iklasse. Nimelt jääb siis teele kuurortlinn Saulkrasti, kus saab teha mõnusa jalutuskäigu mere ääres asuvate valgete düünide (Baltā kāpa, GPS 57.233628, 24.393411) peal. Veel pisut maad kodule lähemal asub Dunte linnake, kus on oma abikaasaga elanud parun Karl Friedrich Hieronymus von Münchhausen, keda peetakse kuulsate Münchhauseni lugude prototüübiks. Linnakesse on rajatud pisike Münchhauseni maailm (Minhauzena muzejs, GPS 57.405603, 24.424499) ja selle õuele suur ja uhke piraadilaev – sobilik koht, kus teha enne piiriületust veel üks korralik mängupeatus.

KUIDAS MAITSEB LÄTI?

KUIDAS MAITSEB LÄTI? ILZE SALNAJA-VÄRV on elanud Eestis alates 2006. aastast, aga on pärit Kuramaalt Aizputest. Aastast 2012 on ta Tartu Läti Seltsi esinaine ja Tartu linna giid. Samuti on Ilze atesteeritud Setomaa ja ERMi giidiks ning lööb hea meelega kaasa kõiges, mis teeb eestlaste ja lätlaste suhet tugevamaks ja paremaks. Alatest 2020. aastast töötab ta sihtasutuses Eesti Maaelumuuseumid, aga vabal ajal on alati valmis korraldama lätlaste üritusi Eestis ja tutvustama eestlastele Lätit.

Läti ja Eesti on olnud pikka aega ajalooliselt seotud, eriti käib see LõunaEesti ja Põhja-Läti kohta. Seda on tunda meie mentaliteedis, aga selle jälgi leidub ka meie tavades ja loomulikult söömisharjumustes. Minult kui giidilt on eestlased ikka küsinud, mis on see eriline asi, mida Lätis kindlasti maitsta tuleks. Esialgu olin vastates hämmingus, sest tundus, et midagi nii väga eksootilist polegi olemas. Eks me ela ju sarnastel laiuskraadidel ja meie mullast saab väga sarnast saaki. Kuid nüüd, mitu aastat hiljem, olen aru saanud, et peamine erinevus seisneb selles, et eri kultuuride juurutatud toidud on mõlemas riigis leidnud koha veidi erinevas kontekstis. Meie vanimast köögist, ajast enne mõisaaega, on tänapäevani säilinud odrapuder (miežu putra), rukkileib (rudzu maize), mesi (medus), hallid herned (pelēkie zirņi), oad (pupas), hapukapsas (skābēti kāposti) ja erinevad metsasaadused, rannikualadel kalad, kevadel kääritatud puumahlad, allikavesi, taimeteed jne. Oleme nende maitsete üle endiselt uhked ja kõike seda võib leida ka poeriiulitelt. Seejärel tulid baltisaksa aiast ja köögist järk-järgult eksootilisemad köögiviljad, puuviljad ja vürtsid: spargel, muskaatpähkel, sidrun, kardemon, samuti saiakesed ja koogid, viin ja vein jms. Meie väga armastatud kartul ilmus alles 18. sajandi teisel poolel ja on peaaegu täielikult välja tõrjunud varasemalt tuntud naeri. Üht-teist oleme oma köögis saanud ka tänu eri kirikute mõjudele. Näiteks ülestõusmispühade laual olev pasha pärineb õigeusu kultuurist. Pärast iseseisvuse väljavõitlemist võis üha rohkem lätlasi ja eestlasi saada talude omanikeks – kasvatada oma tarbeks sigu, lambaid, lehmi jm. Vastavalt laienes kiiresti piimatoodete tarbimine ja kasutamine. Lätist levisid Eestisse kohupiimatooted ja kohupiimajuust

PEENLEIB (SALDSKĀBMAIZE) KÖÖMNETEGA

KUIDAS MAITSEB LÄTI?

(sõir) köömnetega. Lätlased armastavad ja austavad endiselt sõrnikuid (biezpiena plācenīši), kohupiimaga täidetud pannkooke, kohupiima hapukoore ja suhkruga või soola ja maitserohelistega. Kohupiima koos vahukoorega saab serveerida kas maasikate või kisselliga. Lätis suvel ringi reisides tuleks kindlasti proovida kohupiimamagustoitu (biezpiena saldais). Läti kohupiim on alati teraline, mitte kreemjas. Ma olin ja olen siiani üllatunud, et sõira peetakse „eriliseks Eesti“ toiduks, sest olen kõiki jaanipäevi sõiraga tähistanud. Lätlaste jaoks on sõir traditsiooniline jaanipäevatoit – Jāņu siers ehk Jāņu ritulis – ja selles on alati köömneid. Juunis saab seda osta igast toidupoest, kuid hiljem pole seda nii lihtne leida. Pärast maa omandamist kasvatasid talumehed üha rohkem nisu, millest saadi peent valget jahu, et pidustuste ajal võiks lauale tõsta selliseid hõrgutisi nagu pannkooke (pankūkas), saia (bulciņas) ja seapekiga täidetud pirukaid. Seapekk (speķis) oli kunagi asendamatu talvine roog, kuid lätlased austavad seda jätkuvalt rohkem kui eestlased. Pekipirukad – speķa pīrāgi – on iga lätlase pühadelaual.

PEKIPIRUKAD

Praetud seapekk ja hapupiim – rūgušpiens – või keefir käivad koos hallide hernestega, mida leotatakse ja keedetakse eriti talvel, jõulude ajal koos seapeaga. Suvel pakutakse herneid mõnikord ka suupisteks õlle kõrvale. Need on Läti köögi uhkus. Mõisaaedadest laenati nii teadmisi kui ka istikuid, et meie aiasortimenti laiendada. Paljudesse taluaedadesse ilmusid viljapuud ja -põõsad ning koos nendega ka HALLID HERNED SEAPEKI JA HAPUPIIMAGA uued retseptid. Keedeti kompotte ja kisselli ning tehti siiani tuntud mannavahtu. Kui suhkur muutus kättesaadavamaks, valmistati ka moosi ehk zapte’t. Siiamaani on maal raske kedagi üllatada oma mustika-, mustasõstra- või maasikamoosiga. Kui Läti vabariik loodi, ilmusid linnadesse pagari- ja kondiitritöökojad, kus pakuti lisaks saiakestele ja kookidele ka uusi jooke – limonaade, sigurikohvi, aga ka jäätist, küpsiseid ja komme. Ma ei tea, miks, kuid isegi praegu tundub, et Lätis on lehmakommid – gotiņas – ja jäätisekultuur palju loovama lähenemisega. Igas piirkonnas võib leida väikesi

KUIDAS MAITSEB LÄTI?

kohalikku toorainet kasutavaid jäätisetöökodasid ja maitsed kipuvad olema erinevad – halvaaga, õietolmuga, basiilikuga, piparmündiga jne. Klassikalised suured tehased pakuvad ka valikut, mida on Eestis vähem saadaval – mitmesuguste moosidega, siguriga, rosinatega, lehmakommidega, musta palsamiga jms. Seda, mida tubli perenaine iseseisvunud Lätis ja Eestis lauale pani, mõjutasid muidugi mainekad kodunduskoolid. Lätis oli neist kuulsaim Kaucminde. Iga endast lugupidav peretütar püüdis saada eeskujulikuks perenaiseks ning õppis praade moorima, biskviittorti küpsetama ja külalistele kodus röstitud kohviga saiakesi serveerima. Maal püsisid traditsioonilised iidsed toidud palju kauem: Kurzemes hapupiimapuder (skābputra), mulgipuder (bukstiņputra), magusad porgandipirukad (nagu Karjala pirukas) ehk sklandrausis, Vidzemes kama, mere ääres suitsutatud kala, Latgales asuška’d – nisujahupallid magusas koorekastmes, zacerka – kartuli-piimaklimbisupp, kaerakissell suhkruveega, šmakovka ehk handsa jne. Neid saab oma piirkonna erilise uhkusena nautida ka tänapäeval. Lätlased, nagu eestlasedki, on eriti uhked oma rukkileiva üle. Eestist siiski päris „õiget“ Läti magushaput leiba – saldskābmaize’t – ei leia, sest Lätis küpsetatakse seda nisujahust ja selle sees peavad olema köömned.

PORGANDIPIRUKAD

LAIMA, KĀRUMS JA SALDĒJUMS

Nii nagu kõik eestlased teadsid nõukogude ajal jäätist Eskimo, teadsid lätlased sidrunimaitselist Vesma jäätist. Ka see on taas tootmisse võetud ja endiselt väga populaarne. Läti 100. aastapäevaks loodi aga päris uus rahvuslipuvärviline jäätis Ekselence, mis sisaldab punast värvi andvaid metsamarju ja maitseb taevalikult. Mõistagi on Lätis terve rida väiketootjaid, kes teevad jäätisemaastiku eriliselt põnevaks. Riiast 85 kilomeetrit kagusse jääb väike asula Skrīveri, kus tasub pikemat peatust planeerida. Ekskursiooni (1,5–2 h) jäätisetöökojas Skrīveru mājas saldējums peaks nende kodulehel ette broneerima. Võib ka osaleda koogelmoogeli-jäätise valmistamise õpitoas ja lisaks maitsta kartuli-, õlle-, söe-, peti- või vahukommijäätist. Valmiera lähistel asub Grabergsi farm, kus on päris oma retseptid, piim tuleb kohapealt, kõik on väga naturaalne ja lisaaineteta. Grilljäätis röstitud kaerahelvestega on kohalik delikatess. On veel üks populaarne jäätisetootja Avenei, mis reklaamib end kui tervislik ja maitsev. Vähemalt osa toodetest on 100% vegan, maitsekas on ka moodne ja hoogne turundus. See pole muidugi kaugeltki kõik, aga las jääb midagi ka üllatuseks. Lätti minnes võib kindel olla, et jäätiseelamustest puudust ei tule.

AVENEI JÄÄTISED

LÄTI NAPSIKULTUURIST

LÄTI NAPSIKULTUURIST TOOMAS TIIVEL on bioloog ja diplomaat. Lätiga seob teda neli aastat (1994–1998) tööd Eesti suursaadikuna Riias. Napside vastu hakkas ta sügavamat huvi tundma seoses Viskiklubi UBC asutamisega 32 aastat tagasi. Lisaks hulgale bioloogiateemalistele artiklitele ja raamatutele on ta avaldanud üle saja artikli viskist ja muudest napsidest ning ka viis raamatut. Värskeim neist on „Maailma napsid“, mis annab ülevaate enam kui 120st maailma napsikultuurist, sealhulgas Lätist.

Alkoholil on pikk ja värvikas ajalugu. Alkoholi eesmärgipärase tootmisega tegeldakse paljudes kultuurides, kuid geograafilised, religioossed, kultuurilised ja sotsioloogilised eripärad loovad maailma eri piirkondade ja rahvaste joogivalikus erakordselt nauditava mitmekesisuse. Sõltuvalt tujust, tervisest, seltskonnast ja veel mitmetest asjaoludest võib igaüks leida midagi oma maitsele. Piiritust ehk etanooli saab teha igasugusest toorainest, mis sisaldab tärklist või suhkrut. Põhja pool kasutatakse toorainena põhiliselt teravilja, mõningal määral ka kartulit, aga ka marju, puuvilju ja mett. Eestlaste ja lätlaste napsikultuur on paljuski sarnane. Ka meie ajalugu on sarnane, kuigi lähedus Peterburile mõjutas oluliselt rohkem piiritusevalmistamist Eestis. Läti levinuim kohalik naps on viin, millele lisanduvad kõikvõimalikud maitsestatud napsid. On ainult üks jook, mille sarnast Eestil Lätile vastu panna ei ole – see on bitter Riia palsam. Lätis tehakse sadu napse. Levinumad ja huvitavamad on seal toodetud viinad, bitterid, liköörid ja meebrändid, millest allpool veidi pikemalt.

BAAR 'RIGA BLACK MAGIC' RIIA VANALINNAS

100

LÄTI NAPSIKULTUURIST

Bitter Bitter on kibeda või magusalt kibeda maitsega jook, mis on valmistatud neutraalsest alkoholist ja maitsestatud mitmesuguste maitsetaimedega. Enamasti on sellistel jookidel iidne retsept, mis sisaldab pikka nimekirja vajalikke koostisosi. Bitterit on toodetud apteekides seedimist parandava arstirohuna. Piiri arstirohu ja joogi vahele tõmmata on üsna keeruline ja niisama hägune on piir likööri ja bitteri vahel. Näiteks Angostura ja Underberg on siiani pigem arstirohud. Joogid on enamasti kanged (45%), mistõttu neid juuakse väikestes kogustes. Bittereid valmistatakse maitsetaimedest nii nende leotamise kui ka destilleerimise teel. Maitsestamisel leiavad sagedasemat kasutamist angostuurapuu koor, mõru krooton, hiina kaneelipuu, emajuur, apelsinikoored ning hiniin, aga ka kikkaputke juur, artišoki lehed, aedruut, pomerantsi koored, raudrohu õied, rabarberi juured, koirohi, kibeohaka lehed ning koldjuure risoom. Lisatakse veel vanilli, koriandrit, lavendlit, muskaati ja nelki. Iga tootja hoiab arusaadavatel põhjustel oma retsepti ranges saladuses. Rīgas Melnais Balzams – Riia must (lt melns) palsam on Läti rahvusjook. Selle valmistamisel kasutatakse vanu retsepte, mida loomulikult hoitakse kiivalt saladuses. Juba 1752. aastast tegi seda jooki Riia apteeker Abraham Kunze (jooki tunti siis Balsam Kunze nime all), kuid joogi päritolu on ilmselt palju varasem. 1840. aastatest kuni I maailmasõjani tootis seda Wolfschmidti firma, praegu on tootjaks ettevõte Latvijas Balzams, mis teeb ka suurt osa teisi Läti tuntud napse. Riia palsami maitseainete (väidetavalt 24 eri nimetust) hulgas on kindlasti pärnaõied, vaarikad, pohlad, mustikad, münt, lihtnaistepuna, emajuur, harilik porss, harilik palderjan, sidrunikoored, ingver ja koirohi. Maitsetaimed on enamasti Läti päritolu, kuni selleni, et vajalikke kasepungi saadakse vaid Ķemeri soodest. Segu küpseb tammevaatides 30 päeva, mille järel lisatakse saadud essentsile veel maitseaineid, mett ja kõrvetatud suhkrut ning segatakse see teraviljapiirituse, brändi ja mahladega. Tulemuseks on väga rikas ja mitmekesine tumedat värvi, mõru maitse ning salapäraste aroomidega naps. Riia palsamit kasutatakse ka arstirohuna külmetushaiguste ja kõhuvalu puhul. Legendi kohaselt aitas see jook ka tsaarinna Katariina II, kui too oma Riia visiidi ajal haigeks jäi. Jooki müüakse spetsiaalsetes keraamilistes pudelites, milles erinevalt klaastaarast jook veel paar kuud küpseb. Sellistes pudelites hoidsid Riia apteekrid vanasti oma arstirohtusid.

LÄTI NAPSIKULTUURIST

Praegu toodetakse ka uut varianti Riia palsamist – Riga Black Balsam Element (40%), mis on enam kui 250 aasta taguse napsi retsepti nüüdisaegne variant. Riga Black Balsam Currant sisaldab naturaalset mustasõstramahla, RBB Cherry on tehtud kirsimahlaga, RBB Espresso kohviga. Nimetatutele lisaks toodetakse RBB Chocolate & Mint’i ning Riga Black Balsam XO’d (43%), mis on segatud kaheksa-aastase Prantsuse brändiga. Juua võib Riia palsamit ehedalt väikesest pitsist või segudena, millest üks huvitavamaid on segu sooja mustasõstramahlaga. Mustasõstramahl tuleb ajada peaaegu keemiseni kuumaks ja siis lisada Riia balsamit. Maitseb nagu hõõgvein. Suhe on tavaliselt 1 : 4, aga võib ka lahjem olla. Bitter Piparu rūgtais (35%) on tehtud nii musta kui ka punase pipra leotistega. Bitteris Ingvera rūgtais (35%) lisanduvad teraviljaalkoholile ingveri ja tšillipipra ekstraktid.

Mõdu ja meebrändi Meebrändi saadakse mõdu destilleerimisel. Mõdu valmistatakse meevee kääritamisel pärmidega. Selle alkoholisisaldus võib ulatuda paarist kraadist kuni kange veini kanguseni. Sõltuvalt kohalikest tavadest lisatakse joogile vürtse, puuvilju, humalat või teraviljavirret. Mõdu on tehtud väga paljudes kultuurides. Eriti kuulus peojook, millele on pühendatud hulganisti luulet ja laule, oli mõdu viikingite ja vanade germaanlaste hulgas – piirkondades, kus viinamarjad ei kasva, küll aga osati mesilasi pidada. Mitmes Euroopa piirkonnas oli kombeks kinkida vastabiellunutele mõdu, millest jätkus vähemalt kuuks ajaks, et kindlustada perekonnaõnne ja viljakust. Võimalik, et ka mõiste mesinädalad pärineb just sellest tavast. Tavaliselt tehti mõdu nii: 8 osa allikavee kohta võeti 1 osa mett. Eesti ja Liivimaal valmistati kõige tavalisem mõdu veest ja meest, mida keedeti ning lasti seejärel mõni nädal seista ja käärida. Ühes 13. sajandist pärit õpetuses soovitati mõdu tegemiseks võtta 1 osa mett ja 12 osa vett. Keedeti nõrgal tulel ja riisuti pinnale kerkivat vahtu, kuni vedelik muutus klaariks. Kui jook oli määratud kohe joomiseks, ei lastud seda kaua keeda. Kui seda taheti aga pikemalt säilitada, keedeti jooki seni, kui see muutus kleepuvaks. Jahtunud vedelik valati vaati nii, et ülemise servani jäi paari-kolme sõrme jagu tühja ruumi käärimiseks. Joogi maitseomaduste parandamiseks ja mitmekesistamiseks hakati mõdule lisama vürtse, sh humalaid, linases kotikeses kaneeli, muskaatõisi ja -pähkleid,

101

LÄTI VABARIIK

Ajalugu Vanaaeg Esimesed elanikud – väikesed põhjapõdraküttide grupid – asusid Läti territooriumile elama u 10 000 eKr, pärast seda, kui PõhjaEuroopa mandrijää oli taandunud. Kliima soojenedes tekkisid jõgede ja järvede kallastele üha uued jahimeeste ja kalurite asulad. Umbes 3000 eKr asusid Läti territooriumile elama läänemeresoome hõimud, u 2000 eKr – nöörkeraamikat viljelenud kultuurihõimud, kes tegelesid loomakasvatuse ja põlluharimisega. Nemad olid balti rahvaste esivanemad. Sellest ajast peale on Läti olnud soomeugri ja balti rahvaste kokkupuutepiirkond. Balti rahvaid ja maid mainisid 1. saj pKr esimest korda Vana-Rooma ajaloolased ja kirjanikud Tacitus ja Plinius Vanem. Kuni Rooma impee-

o ol am S o oS m

Baltlased ja nende naaberrahvad (9.– (9. (9.–11. –(9.–11. 11. sajandil) Baltlased ja nende naaberrahvad sajandil) ed ed l aas l a s a r r Sarpsborg Sarpsborg or or N N

Eskilstuna Eskilstuna

Hiiumaa Hiiumaa E

I I

BirkaBirka Sö Sö derm d e r ml a n dl a n d Vänern Vänern an an

e Es

R R

N ON RO RR AR A

a s e a s d e d

LarvikLarvik

Uppsala Uppsala Västerås Västerås Sigtuna Sigtuna

R o o t s l R o o t s l

Linköping Linköping

E E Gotland Gotland

Kur

m ai ai d i d unas unas d

Ä Ä

L L

RügenRügen Lübeck Lübeck

Kur

Ä Ä Bornholm Bornholm

S e Mežotne S e Mežotne i g ma gl a

Lund Lund

m Apūle Apūle

d e l a s d Taan e l a s Taan

Roskilde Roskilde

i n g ien g e B l e kB l e k

Jūrpils Jūrpils Daugmale Daugmale (Grobiņa) (Grobiņa)

ÖlandÖland

M M

Visby Visby

E E

S m åS lma ån lda n d

Århus Århus

T A T AA NA I N I

Saaremaa Saaremaa L i i vLi i i v l a h tl a h d d Liivla s eLiivla s e

Vättern Vättern

vla

gat tte Ka gat tte Ka

BåhusBåhus

N N

N em

d a

rew

100 km100 km

a k

sła

o l al

viikingite sõjaretked ja viikingite sõjaretked ja peamised kaubateed peamised kaubateed

o o

sła

kuralaste ja eestlaste kuralaste ja eestlaste sõjaretked Skandinaaviasse sõjaretked Skandinaaviasse

suuremad linnadlinnad ja suuremad ja

Daugmale Daugmale kaubanduskeskused kaubanduskeskused

rew

Wisła

d d i s l ai s leads e d PrePre s ea s e l Truso Truso er er (Elbląg) (Elbląg) m m slaavlased baltlased baltlased slaavlased m m o o soomegermaansoomegermaan- P P J a Jt av ti vn ig n ugrilased ugrilased lased lased M a zM a z 10. sajandiks 10. sajandiks o o v ol aosv l a s T A AT N A IA Nformeerunud I formeerunud ed ed riigid riigid WolinWolin (Świnoujście) (Świnoujście)l a

138

LÄTI VABARIIK

Balti rahvastele iseloomulikud ehted, 1.–4. saj

Balti rahvastele iseloomulikud pronksja hõbeehted, 5.–8. saj

I s uI rs i udr i d

N a rv a

Volhovi

ht ht e m lea l a m o oS o o

Volhovi

Karja Karja lase lase d d

amsl eads e d

Vadjalased Vadjalased Novgorod Novgorod PeipsiPeipsi jv jv P l j u ss aP l j u ss a IlmeniIlmeni jv jv

e s t l t l a a s s e e d d

Velik Velik aj aj

a t g g a a D aug D aug l i l i e av a av a JersikaJersika d d i a le e e e

I l mI le mn ei n i S l aS al av a l av sl a e ds e d a

ase d

L Liivlas e d

Lii

vi t

Irboska Irboska

l i dl i d

K r iKv ri itvš ii tdš i d

Połack Połack

Gnezdovo Gnezdovo (Smolensk) (Smolensk)

d d s ea s e a l l u u d d e e e e L L N em

Turaŭ Turaŭ

ez i n Ber

š š it it v v o o g g r e r e D D

ez i n Ber

ni gd i d

Ne u n a mu n a s s

id id

d i d

Dn Pr õp

jat

e vr el jval aj an ai dn i d D rD

Pr õp

jat

Muistsete lätlaste riietus, 11.–13. saj

riumi lagunemiseni 5. sajandil pKr eksisteeris nn Merevaigutee, mida mööda balti „kuld“ – merevaik – Rooma voolas. Sealt tuli vastutasuks pronksi, hõbedat ja luksuskaupu. Lätis hakkasid moodustuma omavahel eristuvad balti hõimud – kuralased, semgalid, seelid ja latgalid. Läti lääneosas, praeguse Grobiņa ümbruses asus 7.–8. sajandil pKr ka skandinaavlaste koloonia. 9.–11. sajand pKr oli kuulus viikingiaeg. Kuigi Skandinaavia saagad ja ruunikivid jutustavad ilmekalt viikingite rüüsteretkedest Baltimaades, hakkasid tasapisi Läänemerel domineerima kuralastest meremehed – 11. sajandi keskel pidid taanlased isegi merevalve moodustama, et kaitsta end idast tulnud rahvaste, eriti kuralaste rünnakute eest.

139

168

VIDZEME (PÕHJA-LÄTI)

16 Veczemju liivakivikaljud Veczemju klintis Veczemju kaljud on Vidzeme kivise rannikuosa kõige muljetavaldavam ja värvikam liivakivipaljand. Lainetegevuse mõjul on siia tekkinud kuni 6 m kõrgune järsk kallas, kus paljanduvad mitmesaja meetri pikkuses punased liivakivid oma madalate koobaste, niššide, grottide ja muude looduslike moodustistega. Kaljude välimus on väga muutlik ning iga tugevama tormi järel võib siin silmata üha uusi nähtavale

17 Vidzeme kivine rand Vidzemes akmeņainā jūrmala Tūja ja Vitrupe vaheline rannikulõik on looduskaitseala, kus asuvad kivikülvid, rannajärsakud, liivaluited, liivakivipaljandid, nende nišid ja grotid jm looduslikud moodustised. Üks maalilisemaid ja enim pildistatud lõike asub Kurmragsi, Veczemju (Veczemu) ja Ežurgi punaste kaljude lähedal. See rannikuosa on viimaste aastate tormide tõttu vahetpidamata muutunud. Kurmrags on kõige silmapaistvam neem Liivi lahe Vidzeme rannikul. Siin on nii merelainete kui ka jää jõulise liikumise mõjul tekkinud ulatuslikud kivirahnude kogumid ja järsud liivakaldad. Huvitav objekt on mererannal

18 Liepupe mõis Liepupes muiža

N 57.5837 E 24.3688 F4 Salacgrīvas novads, Salacgrīvas pagasts

ilmunud moodustisi. Kaljude juurde on rajatud puhkeala ja (tasuline) parkimisala. N 57.5488 E 24.366 F4 Salacgrīvas novads, Liepupes pagasts

asuv vana Kurmragsi tuletorn, mis veel mitte kuigi kaua aega tagasi asetses siinse järsu rannapanga otsas. Praeguseks on ta jõudnud veepiirini ning jätkab teed mere poole.

N 57.463 E 24.4718 F4 Salacgrīvas novads, Liepupes pagasts, Liepupe, Muižas iela 11

Põhja-Läti barokkarhitektuuri pärl Liepupe mõis (Pernigel) on ehitatud 1751. a arhitekt J. A. Haberlandi projekti järgi. Barokkstiilis mõis on tänaseks saanud Läti kultuuripärandi lahutamatuks osaks. 2013. a lõppesid mõisa kaheksa aastat kestnud renoveerimistööd. Mõis koos järve kaldal asuva ajaloolise maastikupargiga ootab teid rahulikku ja romantilist puhkust veetma.

19 Münchhauseni muuseum Minhauzena muzejs Maaliliste tiikidega ümbritsetud ja renoveeritud Dunte mõisahoones asuv muuseumiekspositsioon tutvustab külas-

N 57.4048 E 24.4253 F4 Salacgrīvas novads, Liepupes pagasts, Duntes muiža tajatele legendaarse fantaseerija ja valede kuninga parun Münchhauseni seiklusi ja elukäiku. K. F. H von Münchhausen, kes

169

VIDZEME (PÕHJA-LÄTI)

oli aastatel 1740–1750 Vene armee ohvitser, veetis oma kõige õnnelikumad aastad mereäärses Vidzeme Duntes. 1744. aastal abiellus parun Münchhausen tollases Liepupe kirikus paruness Jacobine von Dunteniga. Oma ülejäänud elu veetis parun Saksamaal. Muuseumis asub ka ainulaadne vahakujude kollektsioon. Need, kes soovivad teha korraliku jalutuskäigu, peavad sammud seadma Münchhauseni metsarajale, mis lookleb läbi niiskete rannaäärsete metsade kuni mereni. Raja äärtesse on paigutatud Münchhauseni temaatikaga seotud atri-

VIDZEME (PÕHJA-LÄTI)

buudid ja atraktsioonid. Need, kes ei soovi kõndida, võivad külastada muuseumi juures sildunud Läti suurimat puidust lõbustuslaeva (30 × 4,5 m).

20 SAULKRASTI

N 57.2609 E 24.4156 F5 Saulkrastu nov., Saulkrasti, Smilšu iela 10A

Saulkrasti on Vidzeme ranniku kõige märkimisväärsem suvine puhkekoht, mille põhiväärtus on uhked liivarannad. Saulkrasti hakkas suuremaks asulaks arenema 19. sajandi lõpus, kui väikesed kalurikülad Neibāde, Pēterupe ja Katrīnbāde said Riia elanike seas populaarseteks supluskohtadeks. Kuurordi arengut edendas 1905. aastal avatud laevaliiklus Riiaga. 1930. aastatel avati Riia ja Saulkrasti vahel uus maantee ja raudteeliin, mis jätkas veelgi kohalikku arengut.

Vaiksetel tänavatel saate jälgida kuurordi arengulugu läbi sajandite alates kalurihüttidest ja nõukogude sanatooriumidest kuni 1990. aastatel ehitatud luksuslike eramuteni. Muutumatuks on jäänud aga siinse kuurortlinna külgetõmme – selle puhastele pehmetele liivarandadele koguneb suviti tuhandeid puhkajaid. Mainimist väärt on ka Saulkrastis asuv Baltimaade suurim jalgrattamuuseum, mida selle omanikud järjest eksponaatidega täiendavad (Rīgas iela 44a, www.velomuseum.lv).

21 Saulkrasti Valge luide Baltā kāpa Saulkrastos

N 57.2343 E 24.3907 F5 Saulkrastu novads, Saulkrasti

Inčupe suudmes Pabažis asuv Valge liivaluide on Läti üks kaunimaid mereäärseid luiteid ja sellelt avaneb suurepärane vaade Vidzeme rannikule. Luite ja kogu Saulkrasti ranna nägemiseks on loodud Päikeseloojangu rada, mis lookleb 3,6 km pikana Pēterupe Päikese sillani.

22 Bīriņi mõisahoone Bīriņu pils 1860. a ehitatud Bīriņi mõisa (Koltzen) peahoone seisab uhkelt järveäärsel künkal. Ehitise arhitektuurilahenduses peegeldub neogootika, sisekujunduses aga neorenessanss. Mõisahoonet ümbritseb avar park, järved ja muud hooned, milles asuvad hotell ja restoran ning kaunid ruumid pulmade ja seminaride tarbeks. Tervise eest aitavad hea seista saunad, ujumis-

N 57.2439 E 24.6594 G5 Limbažu nov., Vidrižu pag., Bīriņi, Bīriņu pils

kohad, pargi jalutusrajad ja ratsasõidud. Külalistele avatud iga päev aasta ringi.

169

206

RIIA

108 Riia juugendstiili arhitektuur, Alberta ja Elizabeti tänavad Alberta iela, Elizabetes iela

N 56.9593 E 24.1082 B2 Rīga, Alberta iela 12

Riia juugendstiili areng kattub Riia õitseajaga. 20. sajandi alguses kujunes välja Riiale praegu nii omane linnapilt ilmekate juugendstiilis hoonetega, mis moodustavad siiamaani peaaegu poole Riia kesklinna hoonestusest. Riias tegutsesid energiliselt kohalikud arhitektid – K. Pēkšēns, E. Laube, J. Alksnis, A. Vanags jt. Just tänu oma juugendarhitektuuri külluse ja kõrge kvaliteedi tõttu kanti Riia UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kõige hiil-

gavamad ja rikkalikumad näited sellest asuvad Alberta ja Elizabeti tänaval, mida nimetatakse Riia juugendstiili pärliks. Kusagil mujal Riias ei ole nii palju riikliku tähtsusega arhitektuurimälestisi. Suurepäraseid juugendi näiteid leiab ka mitmel teisel nn vaikse kesklinna ja kaarpuiestee tänaval. Aadressil Alberta 12 asub Riia juugendimuuseum, kus saab tutvuda 20. sajandi algusest pärinevate autentsete interjööride ja juugendesemetega.

109 Läti Riiklik Kunstimuuseum Latvijas Nacionālais mākslas muzejs

N 56.9558 E 24.113 B2 Rīga, Jaņa Rozentāla laukums 1

19. sajandi lõpus tõusis aina teravamalt päevakorda küsimus, kus saaks parimal viisil hoiustada ja eksponeerida 18. sajandist alates ostude ja kingitustena Riia linna tee leidnud kunstiteoseid. Nii ehitatigi aastatel 1902–1905 Esplanāde parki kunstimuuseum. Läti esimese iseseisvuse perioodil keskendus muuseum rahvusliku kunstipärandi ja kaasaegsete kunstiteoste omandamisele: 1920.–1930. aastatel moodustasid Läti kunstnike tööd 2/3 muuseumi eksponaatidest. Nõukogude okupatsiooni ajal rakendati venestamispoliitikat ka kunstis ning muuseum oli sunnitud suures mastaabis omandama ja eksponeerima just vene päritolu kunsti-

teoseid. Tänu sellele kuulub muuseumile nüüd suurepärane vene kunstiteoste kogu. 2016. aastal jõudis lõpule Läti Riikliku Kunstimuuseumi peahoone suuremahuline ja moodne ümberehitus.

RIIA

110 Laima šokolaadimuuseum „Laimas“ šokolādes muzejs

N 56.963 E 24.1317 B2 Rīga, Miera iela 22

Saab maitsta kuuma šokolaadijooki ja teada huvitavaid fakte šokolaadi kohta. Šokolaaditöökojas saab ise valmistada erilisi šokolaade ning need ilusasse karpi pakituna kaasa võtta.

111 Riia Vennaskalmistu memoriaal Rīgas Brāļu kapu ansamblis

N 56.9859 E 24.1469 B2 Rīga, Aizsaules iela 1

Memoriaali rajamist alustati 1924. aastal, esimesed skulptuurid avati 1927. ja 1928. aastal. Läti ema (Māte Latvija) ja tema poegade skulptuur avati 1929. aastal. Peaväravate ehitamist alustati 1930. aastal, nelja Läti piirkonda sümboliseerivate sõdurite kujud raiuti hiljem. Aastal 1936 raiuti kalmistu seina 19 linnaosa ja Läti 59 linna vapid. Kalmistu pühitseti ametlikult 1936. aastal Läti presidendi ja valitsuse poolt.

112 Riia Mootorimuuseum Rīgas motormuzejs

N 56.9705 E 24.2277 C2, F6 Rīga, Sergeja Eizenšteina iela 8

Baltimaade suurim ja moodsaim vanade mootorsõidukite muuseum, mis kajastab automobiilide, mootorrataste ja jalgrataste arengut. Muuseumieksponaatide hulka kuuluvad nii luksuslikud Rolls-Royce’i, Mercedese, BMW ja Nõukogude autotööstuse mudelid kui ka iseäralik Kremli autokollektsioon ja II maailmasõja sõjaväetehnika. Aastatel 2013–2016 tehti hoonele põhjalik ümberehitus.

113 Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum Latvijas Etnogrāfiskais brīvdabas muzejs Aastal 1924 asutatud Läti Etnograafiline Vabaõhumuuseum on üks vanimaid vabaõhumuuseume Euroopas. Jugla järve kaldal asuvas kaunis männimetsas 88 ha suurusel maa-alal asub 118 autentset ehitist kõigist Läti kultuurajaloolistest piir-

N 56.9947 E 24.2703 C2, F6 Rīga, Laimas iela 1

207

KURZEME / KURAMAA (LÄÄNE-LÄTI)

117 Suur Ķemeri rabarada (3,4 /1,4 km) Lielā Ķemeru tīreļa laipa

N 56.9132 E 23.4604 E6 Tukuma novads, Slampes pagasts

Suur Ķemeri raba laudtee on Ķemeri rahvuspargi populaarseim vaatamisväärsus. Raba on üks Läti suurimaid ning sel on märkimisväärne vanus – umbes 8000 aastat. Rada teeb kaheksakujulise ringi. Seega on võimalik teha ainult väike ring või läbida kogu marsruut. Suuremal matkaringil asub vaatetorn, kust avaneb imeline vaade rabamaastikule, mille teeb eriliseks laugaste rohkus. Rabas saab näha

taimi, mis kuskil mujal ei kasva, näiteks putuktoidulist huulheina. Et laudtee ääres kasvavat taimekest üldse silmata, peab matkaja sügavalt kummardama – taim on ainult 3–5 cm kõrge. Laudteel jalutades õnnestub tavaliselt näha ka linde – metskiuru, linavästrikku ning kui veab, hallõgijat ja mudatildrit. Sügiseti võib tihti kuulda ja näha sookurgesid. ĶEMERI RIIA

Līdumnieki Ķemeri kalmistu

p īt

Mežrozītes

rš u

Seklai soo

Vē

TUKUMS

210

V ē rš u

pīte

Fazāni kalmistu Tīreļi

Ķemeri rahvuspark Suur Ķemeri raba

500 m

118 Kaņierise roostikurada (600 m) Kaņiera niedrāju taka Pilliroog on oluline elupaik paljudele linnu-, kala-, kahepaiksete ja selgrootute liikidele. Pilliroogu leidub peaaegu kõigis Läti järvedes, kuid suurimad pilliroomassiivid on kujunenud rannikulähedastes järvedes, nagu näieks Engure, Pape, Kaņierise ja teistes järvedes. Kaņierise roostikurada rajati Kaņierise järve tundmaõppimiseks ebatavalisest vaatenurgast – pontoonidel ujuvad konstruktsioonid moodustavad umbes poole laudtee kogupikkusest. Siin, pilliroo vahel, kohtab matkaline kiile, sisalikke ja roostikulinde. Roostikurada asub Kaņierise järve linnuvaatlustorni kõrval.

Vaatetorn

N 56.9977 E 23.4761 E6 Engures novads, Lapmežciema pagasts

KURZEME / KURAMAA (LÄÄNE-LÄTI)

Kaņieris

Riekstu

Paadisadam

Zvejnieku tīrelis (Kalurite raba)

Linnuvaatlustorn

LAPMEŽCIEMS

Ķemeri rahvuspark

Linnuvaatlustorn

Ezerlīči

200 m

ANTIŅCIEMS

119 Kinolinnak Cinevilla Filmu parks „Cinevilla Studio“

N 56.8781 E 23.2194 D6 Tukuma novads, Slampes pagasts

Kui soovite aega veeta mõnes muus sajandis, tasub külastada siinset ainulaadset kinolinnakut, mis on ainus nii võimas vabaõhu kinokuliss Baltimaades. 150 ha suurune kinolinnak on ehitatud endisele heinamaale ja koosneb mitme fi lmi võtteplatsidest. Siin on 20. sajandi alguse Riia Pārdaugava piirkond ja Daugava jõe äärne Riia vanalinn ning lisaks ka „Rūdolfi õu“, mis ehitati režissöör Jānis Streičsi 2010. aasta fi lmi „Rudolfi pärand“ fi lmimiseks. Kinolinnas asub kolm muljetavaldavat ajalooliste sildade fragmenti, kirik, turg, tramm, mis sõidab mööda munakivisillutisega tänavat, soomukid, suurtükid ning muu raskeväe militaartehnika. Seal on isegi kinolinnaku jaoks kujundatud jõgi, mille kaldale on sildunud paat. Kõik Riiat kujutavad võtte-

platsid ja dekoratsioonid on ehitatud 19. sajandi lõpust pärinevate fotode ja arhiividokumentide põhjal. Külastajad saavad näha eriefektide loomise protsessi, süüa pubis ja lõõgastuda hotellis. Aktiivsemad saavad võtta osa spordimängudest nimega „Nameisise sõrmus“, uudistada fi lmimaailma telgitaguseid, keskaegset atmosfääri, võitlusi ja mänge.

120 Jaunpilsi ordulinnus Jaunpils pils

N 56.7303 E 23.0215 D6 Jaunpils novads, Jaunpils pagasts, Jaunpils, Jaunpils pils

Jaunpilsi linnus (Neuenburg) on ehitatud 1301. a Liivi ordu kindluseks. Hilisematel sajanditel on seda ümber ehitatud, lisandunud on suur kaitsetorn ja lisakorrused. Üle 350 aasta kuulus linnus von der Reckedele. Keskaegset õhustikku on tunda nii linnuse koridorides ja tubades kui ka ekskursioonidel, millest võtavad osa keskaegsed tegelaskujud. Praegu tegutsevad siin Jaunpi lsi muuseum, hotel l ja söögikoht.

211

ZEMGALE (LÕUNA-LÄTI)

204 Tērvete looduspark Tērvetes dabas parks

N 56.4878 E 23.374 E7 Tērvetes nov., Tērvetes pag., Tērvetes sils

Tērvete looduspark on pikka aega olnud Zemgale piirkonna üks populaarsemaid turismiobjekte. Tegevuste valik siin on väga lai, kuna ainuüksi radade kogupikkust on 35 kilomeetrit. Kõige nooremates külastajates tekitavad kindlasti elevust suur mänguväljak, Päkapikumets ja Muinasjutumets, mille puuskulptuurid kujutavad muinasjututegelasi ja kirjanik Anna Brigadere lugude kangelasi. Muinasjutumetsa ümber lookleb värviliste infostendidega Metsaema rada, mis räägib külastajale loo looduses toimuvate muutuste kohta. Rajale saab tiiru peale teha ka Muinasjuturongiga. Loodushuv ilisi peibutab k ind lasti vana männimets, kus puude eluiga on lähenemas 300 aastale. Metsa suursugususest saab hea ülevaate vaatetornist, mis tõuseb männilatvade kohale. Aktiivsem külastaja saab aga ronida seikluspargis.

Vidiņi

Migliņas

uja

ine

DOBELE

Lielkalniņas

244

Annele mägi

Iļļēni

Päkapikumets

Tērv e

Indrāni veehoidla

Tērvete metskond

Līgas

Vecbaļļas 500 m

Tērvete linnamägi

A.Brigadere muuseum Tērvete kalmistu

Birzinieki

Pļavasstrazdi

"Tērvete" taastusravikeskus

JELGAVA

Svētkalnsi linnamägi

Tērvete (Gulbju) veehoidla

Mazbaņi

Tē r v e t e looduspark

Līga kultuskivi

endine NSVL-i sõjaväebaas

150 m

Tērvete veehoidla linnuvaatlustorn

Muinasjutumets

Vizbuļi

Indrāni

Muinasajast huvitatud saavad tutvuda muistsete semgalite vägevusega külastades kolme siin asuvat linnamäge. Tērvete linnamägi on ebatavaliselt suur ja järsk mäeküngas Zemgale tasasel maastikul. Muinasaja ilmekaks tutvustamiseks ehitatakse Tērvete linnamäele parajasti arheoloogilistele väljakaevamistele tuginev 12. sajandi Tērvete puitlinnuse rekonstruktsioon. Praegu on valmis ehitatud lossi idaosa.

Kloostrimägi Luteri kirik

Tērvete

Staburagi järsak

AUGSTKALNE

ELEJA

Dzenīši

205 Abgunste mõis Abgunstes muiža

N 56.4782 E 23.4885 E7 Jelgavas novads, Zaļenieku pagasts

Von der Pahlenite suguvõsale kuulunud Abgunste mõisa ( Abgunst-Gruehof ) hooned on ehitatud 1780. a paiku. 1905. a mõisahoone põletati, taastamist alustati 1908. a. Hoones on seejärel asunud kool, korterid ja kauplus. Praegu on mõisast kujunemas loovuse residents, kus tegutseb

multifunktsionaalne, ajastule vastavalt sisustatud kunsti-, kultuuri- ja hariduskeskus, kus viiakse ellu rahvusvahelist tunnustust leidvaid loovaid ideid ja toimuvad mitmesugused üritused. Kunstipärane keskkond, loov atmosfäär ja elupaik!

ZEMGALE (LÕUNA-LÄTI)

206 Berķene mõis Berķenes muiža

N 56.4291 E 23.4801 E7 Jelgavas novads, Vilces pagasts

Berķene mõis (Groß-Berken) on üks vanimaid Zemgale väikemõisaid. Varaklassitsistlik härrastemaja on ehitatud 1819. a Magnus von Buttlari ajal. Renoveeritud härrastemajas ja selle kõrval asuvas aidas tegutseb külalistemaja, parki ja aeda on rajatud jalutusrajad ja puhkekohad, mõisa tiiki aga ujumiskoht. Ajaloolist mõisakompleksi laiendatakse uute individuaalelumajade ehk maaresidentsidega, mis lubavad külalisel end mõisnikuna tunda ning mõisa suursugust elu nautida.

207 Vilce mõis Vilces muiža

N 56.4207 E 23.5423 E7 Jelgavas novads, Vilces pagasts, Vilce, Skolas iela 6

Vilce mõisa (Wilzen) kompleks on ehitatud 1750. aastatel. Mõisa peaportaali ehib Medemite ja Keyserlingide ühendatud vapp. Maja ehitati ümber 19. saj algul. Mõisas asuvad kool, turismiinfopunkt ja ajalooekspositsioon, mõisa ümbritseb Zemgale piirkonnale ebatüüpiliselt künkliku reljeefiga park. Võimalik on jalutada mööda läti rahvaluulekoguja Krišjānis Baronsi järgi nime saanud rada (Barona taka) või puhata linnamäe jalamil Jäneste aasal (Zaķu pļava).

208 Blankenfelde mõis Blankenfeldes muiža Mõisa ajalugu algab 1462. a. Barokkstiilis härrastemaja on ehitatud 18. saj keskel ja selle aiad on hiljem ümber kujundatud koha li ke ja võõra ma iste puudega maastikupargiks. 19. saj alguses viibis siin pagenduses tulevane Prantsusmaa kuningas Louis XVIII. Restaureeritud ja rekonstrueeritud on väravamaja, tall ja mõned paviljonid, rajatud on kaasaegne töökoda m a h l a , s i i r upi j a ve i n i v a l m i s tamiseks. Toimuvad erinevad üritused. Näha saab harvaesinevaid arhitektuurseid väikevorme – sissesõiduväravaid, paviljone, keerdtreppe jm. Mõisas tegutseb ka Valdis Jākobsonsi kellade muuseum üle tuhande eri materjalist kella, kuljuse ja gongiga.

N 56.3444 E 23.5469 E8 Jelgavas novads, Vilces pagasts, Blankenfeldes muiža

245

256

LATGALE (IDA-LÄTI)

233 Priedaine vaatetorn Priedaines skatu tornis

N 55.8927 E 27.1461 J9 Krāslavas novads, Kaplavas pagasts

Daugava jõe lõunakaldale ehitatud vaate torn (32 m) on Lätis kõrguselt teine Suure Pärnamäe puidust vaatetorni (vt nr 243) järel. Sealt avanevad kenad vaated nii Daugava loogetele kui ka Krāslava linna hoonestusele. Torni jalamil on puhkekoht ja siit algab nelja kilomeetri pikkune jalg rattarada, mis lookleb mööda Daugava kallast Krāslavasse.

234 Krāslava mõis Krāslavas pils

N 55.8996 E 27.1597 J9 Krāslavas novads, Krāslava, Pils iela 6

Platerite krahvisuguvõsa residents ehitati aastail 1765–1791. Lossiseinu katvad maalingud on Latgale (IdaLäti) 18. saj ilmaliku arhitektuuri väljapaistvaim mälestusmärk. Ühes kompleksi hoonetest asub Krāslava ajaloo ja kunstimuuseum. Endises tallis tegutsevas käsitöömajas toimub mitmesuguseid üritusi. Endises mõisavalitseja majas asub Krāslava piir konna turismiinfokeskus ja rahvusvahe line kohaliku toidupärandi keskus.

235 KRĀSLAVA Krāslava on endine muistsete latgalite asula, millest annavad tunnistust kaks linnamäge praeguse linna territooriumil. 10. sajandil sattus Krāslava piirkond Polotski vürstiriigi võimu alla ja sinna asus ela ma pr i ntsess Rog neda Rogvolodovna, Kiievi vürsti Vladimiri (kes oma valitsusalad 988. aastal risti usustas) hilisem naine. Ta elukoht asus praegusel Teatrimäel. Mäe nimi on pärit 18. sajandist, kui mäele ehitati suur ait, kus suvel toimusid teatrietendused. 13. sajandil sattus Krāslava Liivi ordu alluvusse ja kuni 18. sajandi alguseni oli see kohaliku mõisa keskus. 1729. aastal ostis Krāslava 1400 taalri eest ära Johann Ludwig Plater, kelle perekond valitses Krāslavat järgmised kaks sajandit. 18. sajandi keskel alustati Krāslava krah vide Platerite elukoha – Krāslava lossi – ehitamist. Pärast Poola esimest jagamist 1772. aastal liideti Latgale Vene keisri riigiga. Linnaelu muutus taas aktiivsemaks

N 55.9008 E 27.1606 K9 Krāslavas novads, Krāslava, Pils iela 2

pärast Riia–Daugavpilsi–Vitebski raudtee ehitamist 1865. aastal. II maailmasõja ajal Krāslava peaaegu ei kannatanud ja selle asjaolu tõttu on peaaegu puutumatuna säilinud 20. sajandi alguse puithoonestus, mis annab sellele LõunaLatgale linnale Daugava k a lda l omapä rase i lu ja etnograafi lise võlu. Selle äärealadele on loodud vähem kui 2 km pikkune ja hästi hooldatud Adamova loodusrada, mis kaardub mööda Daugava parempoolse kalda nõlva ülemist osa ja „naaseb“ mööda alumist osa. Rada algab parkimisplatsilt, mis asub Krāslava linnapiiril.

LATGALE (IDA-LÄTI)

236 Krāslava katoliku kirik Krāslavas svētā Ludvika Romas katoļu baznīca Kirik asub Püha Ludviki väljakul, mis ehitati aastatel 1755–1767 itaalia arhitekti A. Parocco projekti järgi. Kirikut peetakse Latgale barokkarhitektuuri eredamaks näiteks. 1778. aastal toodi Roomast Krāslavasse linna kaitsepühaku Püha Donatuse säilmed, mis 1818. aastal paigu tati neile spetsiaalselt ehitatud kabelisse. Altarimaal „Püha Ludvik läheb ristisõtta“ valmis 1884. aastal poola maalikunstniku J. Matejko visandi järgi. 2003. aastal leiti maali restaureerimise ajal selle alt itaalia kunstniku Filippo Castaldi fresko sama

237 Indrica Püha Ristija Johannese roomakatoliku kirik Indricas Svētā Jāņa Kristītāja Romas katoļu baznīca

N 55.8979 E 27.1699 K9 Krāslavas novads, Krāslava, Baznīcas iela 2A

stseeniga. Ekspertide sõnul on see fresko üks monumentaalmaalide viimaste aastate väärtuslikumaid leide.

N 55.8482 E 27.3245 K9 Krāslavas novads, Kalniešu pagasts, Lielindrica, Indrica

1698. aastal rajatud kirik on riikliku tähtsusega kultuurimälestis. See on teada olevalt üks vanemaid oma algsel kohal asuvaid katoliku puitkirikuid Latgales. Kirikut on kapitaalselt renoveeritud 1890. ja 1918. aastal. 1989. aastal lõi kiri kusse välk, kuid see ei põhjustanud kuigi suuri kahjustusi.

238 Kristus-Kuninga mägi Kristus Karaļa kalns

N 56.1238 E 27.0366 J8 Aglonas novads, Aglonas pagasts

2006. aastal rajatud 20 ha suurune skulp tuuride park, mida kaunistavad dekoratiiv taimedega aiad ja kunsttiigid. Suured ühepuukujud (KristusVõitja, inglid, ristid jne) on raiutud vanadest tammetüvedest. Kokku on pargis üle 220 skulptuuri ja kompositsiooni.

239 Aglona Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik Aglonas katoļu bazilika

N 56.1269 E 27.0154 J8 Aglonas novads, Aglonas pagasts, Aglona, Ciriša iela 8

Aglona ja selle tähtsaim dominant Aglona Püha Neitsi Maarja Taevamineku kirik ehk Aglona katoliku basiilika on Läti katolitsismi keskus ja ülemaailmse tähtsu sega pühakoda. Aglona basiilika näol on tegemist basilica minoris’ega – see on üks

kaheksast Püha Tooli tunnustatud rahvus vahelisest katoliiklikust pühamust. 1699. aastal asutasid dominiiklased Aglonas kloostri ja aasta hiljem ehitasid nad sinna esimese puukiriku. Aastatel

257

LÄTI REISIJUHT Naabermaa Läti on meile justkui tuttav, ent ometi paljuski teistmoodi. Esimene nii põhjalik eestikeelne reisijuht on valminud koostöös paljude autorite ja Läti kaardikirjastusega Jāņa sēta. Mahukas, rikkalikult fotodega illustreeritud reisijuht tutvustab parimat, mida Lätil on külastajatele pakkuda – on need siis uhked mõisahooned, põnevad muuseumid, kaunid looduspaigad või matkarajad. Väärt infot leiavad siit nii lastega reisijad kui ka aiasõbrad, toidunautijad, kultuuri- ja disainihuvilised. Reisijuhiga kaasas olevale voldikkaardile on märgitud ka pikad Lätit läbivad matkarajad. Head Lätimaa avastamist! Kõik reisijuhis olevad huviväärsused on leitavad ka veebikaardilt: kaart.regio.ee/lati

Meie sõidame, sina puhka! Vali mugavaim püsiühendus Lätiga.

Parima hinnaga bussipiletid: luxexpress.eu REGIO KAARTIDE VEEBIPOOD pood.regio.ee