SĂœGIS_ 2 018
Estoonlane
opera.ee
2018 #12
Te ei pea isegi teatrist lahkuma
Mobiilipangas teete ülekandeid paari näpuliigutusega.
Video teel saate panganõustajaga suhelda seal, kus teile kõige mugavam.
#Pank_Ooperis Tutvuge tingimustega www.seb.ee/pank-igalpool, Ė³â³ÄčĂÈå ãñëĂčåĈÈÈþÙÒÈ û³ëÒ³ĈòòĈ³â³Ò³ ĈÈå ƟƟƞ ƞƚƙƙʼn
JUHTKIRI
Foto: Mait Jüriado
Möödas on kakskümmend aastat ajast, kui võeti vastu Rahvusooperi seadus ja Estonia teater hakkas kandma nime Rahvusooper Estonia. Vahepealne aeg on toonud rohkelt muudatusi nii Eesti kui ka teatri elus, sündinud on palju kauneid elamusi, mitmed unistused on täitunud. Midagi on aga muutumatult tuksunud ja kestnud läbi kõikide nende aastate – see on uue, Eesti esimese suure ooperi- ja balletiteatri ootus. Seda unistust on endas kandnud ja sellest järjekindlalt teada andnud teatri nõukogu, juhid, kunstilised juhid ja estoonlased kahekümne aasta jooksul. Täpselt viis aastat tagasi käisime Estonia juhtidega tutvumas linnahalliga ja arutasime selle kasutuselevõtu võimalusi. Praegugi on linnahall jälle variant number üks. Viimastel hooaegadel on teatri repertuaari lisandunud palju Eesti heliloojate ja koreograafide uudisteoseid. Et kõik see kaunis jõuaks võimalikult suure hulga Eesti publikuni, oleme palju ringi reisinud. Teatri esinemisgeograafia on pidevalt laienenud – anname etendusi Paides, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Jõhvis, uue kohana on lisandunud Haapsalu. Kes aga soovib külastada Estonia maja, võib meile tulla teatribussiga – menukamaid lavastusi saab igal sügisel vaatama sõita 14 peatuskoha rahvas. Estonia haridusprogrammid lastele toimuvad viimastel aastatel väga paljudes Eestimaa paikades, külla sõidetakse lasteaedadesse ja koolidesse terves Eestis. Publik on pingutuste eest tänulik – külastajate arv on viimase viie aastaga tõusnud 160 tuhandelt 205 tuhandeni. Estoonlased on väga oodatud külalised ka piiri taga. Viimasel viiel aastal oleme esinenud teatris La Fenice, Tampere-talos, Tel Avivi Ooperis, Maria teatris, Peterburi Jaani kirikus, Moskva Helikon-Operas, Läti ning Leedu ooperi- ja balletiteatrites. Eriti olulised olid Eesti juubeliaastal Eesti Vabariik 100 ürituste raames toimunud gastrollid lähinaabrite juures – Tamperes, Helsingis, Peterburis, Riias ja Vilniuses. Ring saab täis 2019. aastal, kui teater sõidab Torinosse, Glasgow’sse ja Moskvasse, et sealses Suures Teatris etendusi anda. Teater ei saaks toimida ilma pidevalt järelkasvule tähelepanu pööramata. Rahvusooper Estonia algatatud arutelu „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ 2016. aastal Paide arvamusfestivalil pälvis erakordselt suurt tähelepanu. Koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Georg Otsa nimelise muusikakooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Balletikooliga jõuti tõdemuseni, et parim tulemus saavutatakse tihedas koostöös. Juba saab nautida esimesi vilju, ehkki üksikuid programme on läbi viidud ka varem. Teatris alustasid möödunud sügisel tööd noored laulustipendiaadid,
Foto: Mait Jüriado
Head ooperi- ja balletisõbrad!
kellest tänaseks on saanud koosseisulised solistid, ja orkestrandid, balletikoolist saabus eelmise hooaja algul viis uut tantsijat ning sügisel on oodata täiendust veel kolme tantsija võrra. Hoolimata uue maja ootusest hoitakse Estonia maja endiselt hoole ja armastusega ning korrastatakse ja täiustatakse vastavalt vajadustele ja võimalustele. Suurematest töödest tasub lisaks I rõdu ümberehitusele mainida ka II rõdu ümberehitust, tänu millele sai teatrisaal tagasi oma esialgse, maja avamise aegse kuju. Ees on ootamas teatri töökodade kompleksi ehitamine SuurSõjamäele. Sel sügisel alustab tööd Estonia restoran. Restoranikultuuril on Estonias pikad traditsioonid, omal ajal oli siin üks linna populaarsemaid ajaveetmiskohti. Loodame, et talveaias tööd alustanud restoran saab kiiresti külastajatele omaseks ja kogub kuulsust. Valmimas on teatri arengukava aastateks 2019–2024, loodan et see on motiveeriv estoonlastele, garanteerib võimsa elamuse publikule ja tagab teatri jätkusuutliku arengu. Lugupeetud publik, kauaaegsed ja uued toetajad, partnerid ja sõbrad, armsad estoonlased – tänan teid kõiki! Ilma teieta ei oleks meie teater selline, nagu ta täna on. Teid teatrisse oodates Aivar Mäe teatrijuht
TOIMETUS Peatoimetaja: Stina Vürmer
Esikaane fotol: José Cura
Väljaandja: Rahvusooper Estonia
Toimetajad: Maarja Kindel, Liina Viru,
Esikaane foto: Petr Dyrc
Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn
Anu Põrk, Alisson Kruusmaa, Ülla Veerg
Järgmine Estoonlane ilmub 30. novembril 2018
www.opera.ee
Kujundaja: Reili Evart
info@opera.ee
ESTOONLANE #12
3
UUDISED
FOOKUS Kust tulevad uued koreograafid?
AJALUGU Eesti ballett 100
ARGIPÄEV Haldusjuht Vello Ojamäe
PERSOON José Cura
ÜKS KÜSIMUS Carol Männamets
NOORED Uus hooaeg
MEIL JA MUJAL „West Side Story“
ELAMUS Katariina I
AJAVIIDE Teatrihoroskoop
MÄNGUKAVA September−november
4
ESTOONLANE #12
Tänasest Estonia piletid 30% soodsamad! Rahvusooper Estonia korraldab 24. augustist 2. septembrini 113. hooaja piletite soodusmüügi „Welcome to Estonia!“. Müüme 30% soodsamaid pileteid Estonia teatrisaalis toimuvatele rahvusooperi etendustele, mis on mängukavas augustist 2018 kuni juunini 2019. Sooduspiletid on müügil Estonia kassas, Piletimaailma müügipunktides ning internetis www.piletimaailm.com. Internetist ostes tuleb valida soodustuseks „Welcome to Estonia!“ ja sisestada kood Estonia. Soodusmüügi lõpetab 2. septembril Estonia teatrilaat.
„West Side Story“ piletid tulevad müüki hilissügisel! 24. mail 2019 Rahvusooperis Estonia esietenduv Bernsteini muusikal „West Side Story“ on tänapäevane Romeo ja Julia lugu, mis oma unustamatu muusika ja võimsa koreograafiaga muutis sügavalt muusikaliteatri nägu. Üks kõigi aegade suuremaid armastuslugusid on algusest lõpuni täis meeldejäävaid meloodiaid, mis garanteerisid originaallavastusele Broadwayl 732 etendust ning 1961. aastal valminud filmile kustumatu menu. Estonias astub lavale kaks koosseisu uurepäraseid muusikalilauljaid Eestist ja Londonist, andes etendusi nii eesti kui ka inglise keeles. Muusikali lavastab Georg Malvius (Rootsi), kunstnikutöö teeb Ellen Cairns (Šotimaa) ja koreograaf on Adrienne Åbjörn (Rootsi). Lavastusega tähistatakse helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva.
RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 113. HOOAJAL
UUDISED
Juubilarid
Maarja Haamer Foto: Harri Rospu
Uuel hooajal tähistab Rahvusooper Estonia mitmete armastatud estoonlaste juubeleid. 7. novembril etendub soprani Maarja HaamerRenteri (17.09.1938) 80. sünnipäeva auks Bizet’ ooper „Carmen“. 6. veebruaril on ooperi- ja operetisolisti Sirje Puura 70. sünnipäev, mida tähistatakse 15. veebruaril Ábrahámi operetiga „Savoy ball“. Aprillikuus leiab aset tantsija, ballettmeistri, lavastaja ja näitleja Ago-Endrik Kerge (8.04.1939) 80. sünnipäev, mille puhul on laval Loewe’ muusikal „Minu veetlev leedi“. Maikuusse jääb aga baritoni Jassi Zahharovi (29.05.1954) 65. sünnipäev, mida tähistatakse 30. mail Verdi ooperiga „La traviata“. Ühtlasi täitub samal õhtul ka Neeme Kuninga lavastuse 200. mängukord. Palju õnne ja kriuh-va-tsiuh!
Kristel Pärtna, Ita Ever
Foto: Harri Rospu
Estonia tuuritab tänavu Eestis ja Suurbritannias Algaval hooajal rõõmustame kodumaist publikut külaskäikudega Jõhvi, Paidesse, Pärnusse ja Haapsallu. Näha saab Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikali „Karlsson katuselt“ (27.10 Jõhvi kontserdimajas, 31.10 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning 13. ja 14.11 Pärnu kontserdimajas) ning Puuri ooperit „Pilvede värvid“ (17.11 Haapsalu kultuurikeskuses). Lisaks annab Eesti Rahvusballett külalisetendusi Glasgow’s, kus osaleb 15.–18. novembrini kaasaegse kunsti festivalil Tramway. Festivali eesmärk on tellida, produtseerida ja esitleda kaasaegseid kunstiprojekte. Eesti Rahvusballett astub Tramwayl üles Eve Mutso „Kajaga“, Tiit Helimetsa „Ajaga“ ja Toomas Eduri „Vaikivate monoloogidega“.
Estonia toob lavale haruldase teose Vaid kahel õhtul, 8. ja 10. novembril jõuab Vello Pähna dirigeerimisel ja Marko Matvere lavastuses Estonia ja Vanemuise kontserdilavadele Leonard Bernsteini koomilise opereti „Candide“ kontsertlavastus, mis ühendab endas parima osa muusikaliteatrist, ooperist ja montypythonlikust huumorist. Vello Pähna sõnul on „Candide“ rahvusooperi kummardus helilooja ja dirigent Leonard Bernsteinile tema 100. sünniaastapäeva puhul. Ajavahemikul helilooja 99. sünniaastapäevast 101. sünniaastapäevani kantakse ülemaailmse festivali raames ette Bernsteini rohkem ja vähem tuntud teoseid. Rahvusooper Estonia liitub juubeliprogrammiga novembris, tuues kontserdilavale Eestis seni kõlamata teose. Ka maailma ooperilavadel on see harva kõlav teos, millest helilooja on kirjutanud kontsertversiooni. See tulebki kergelt lavastatuna meil ettekandele. „Candide“ on eriline teos, mis mängib žanrite piirimail, ühendades endas suurepärase muusika ja koomilise süžee. Kõlavad tuntud ja tundmata meloodiad, mis teevad teose kuulajale põnevaks. „Candide“ viib publiku armastuse, õnne ja ideaalse maailma otsirännakule läbi sõja, maavärinate, nälja ja südamevalu, pildudes ühtlasi kriitikanooli kommete, poliitika, ebausu ja pidurdamatu optimismi pihta.
ESTOONLANE #12
5
UUDISED
Hingedepäeval kõlab Charles Gounod’ muusika Rahvusooper Estonia tähistab hingedepäeval Charles Gounod’ 200. sünniaastapäeva helilooja ühe tuntuma missa ettekandega. „Püha Cecilia missa“ ehk „Messe solennelle en l’honneur de Sainte Cécile“ on pühendatud muusikute kaitsepühakule Pühale Ceciliale. Missa valmis 1855. aastal ning esmaettekanne toimus Püha Cecilia päeval 22. novembril 1855 Pariisi Saint-Eustache’i kirikus, mis tellis igal aastal selleks päevaks ühe missa. Missa peegeldab Charles Gounod’ kui võimeka ooperihelilooja käekirja – dramaatilisus, võimsus ning kaunid meloodiad muudavad „Gloria“ ja „Credo“ eriti meeldejäävateks. „Sanctuse“ ooperlik tenorisoolo saavutab oma haripunkti „Hosanna in excelsise“ lõpuosas. Camille Saint-Saëns ütles pärast esmaettekannet: „„Püha Cecilia missa“ oli omamoodi šokeeriv. See lihtsus, suurejoonelisus, see helge valgus, mis mõjus muusikamaailmas kui päikesetõus, kummastas inimesi ... see pimestas, siis võlus ja seejärel vallutas.“ 2. novembril 2018 Tallinna Jaani kirikus Dirigent: Kaspar Mänd Solistid: Heli Veskus (sopran), Reigo Tamm (tenor), Jassi Zahharov (bariton) Orelil: Ene Salumäe Rahvusooper Estonia koor ja Estonia Seltsi Segakoor
Nüüd on viimane võimalus tulla vaatama menukat suvelavastust „Viiuldaja katusel“, seda veel vaid kolmel korral: 28., 29. ja 30. augustil 2018. 2016. aasta juunis esietendunud muusikali „Viiuldaja katusel“ on mängitud juba 50 korral ja seda on vaadanud ligi 40 000 rahulolevat teatrikülastajat. Estoniasse jõudis „Viiuldaja katusel“ Georg Malviuse lavastuses esmakordselt 1989. aastal, mil sellest sai aasta teatrisündmus. Suurriigi rõhumise all kannatava juudi rahva olemasolust ja püsimajäämisest jutustav lugu oli taasiseseisvuvas Eestis märgilise tähendusega. Georg Malvius tõi viiuldaja taas Estoniasse, jutustades loo piimamees Tevjest ja Anatevka värvikast külaelust, inimestevahelistest suhetest, traditsioonidest, rõõmudest ja muredest, armastusest ning pisaraist. Peaosades on Mait Malmsten, Helgi Sallo ja Liina Vahtrik. Dirigeerivad Jüri Alperten, Lauri Sirp või Kaspar Mänd.
Rahvusooper Estonia tutvustab teatrilaadal uut hooaega 2. septembril kell 12–15 toimub 16. korda Estonia teatrilaat, mis juhatab sisse rahvusooperi 113. hooaja. Kolmetunnisel üritusel tutvustatakse uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagub kogu perele. Teatrimaja ümber toimub traditsiooniline teatrilaat, müüakse soodsa hinnaga pileteid, meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme ja -rekvisiite. Välilaval toimuval kontsertetendusel tutvustatakse hooaja uusi lavastusi. Avatud on lasteala ja kohvikud. Tule ja naudi head muusikateatrit! Laadaprogramm on külastajatele tasuta. Vihma korral toimub üritus teatrimajas. Täpse päevakava leiad peagi teatri kodulehelt www.opera.ee. Rahvusooper Estonia solistid, koor, orkester ning Eesti Rahvusballett ootavad Sind kogu perega!
6
ESTOONLANE #12
Mait Malmsten
Viimased kolm „Viiuldaja katusel“ etendust Estonia laval!
Viljandist, Pärnust, Tartus ja Narvast toob Tallinnasse etendustele Estonia teatribuss 6.–9. septembrini toob Rahvusooper Estonia mitmest Eesti linnast teatrisõbrad soodsalt ja mugavalt Tallinnasse etendustele. LuxCharteri mugavad bussid võtavad huvilisi peale Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid toovad otse teatriukse ette ja viivad pärast etendust koju tagasi. Valikus on seekord neli armastatud lavastust: ballett „Kratt“, koomiline ooper „Armujook“, klassikaline ballett „Luikede järv“ ja äsja Estonias esietendunud muusikal „Buratino“. Teatripakett, kuhu kuuluvad teatripilet ja edasi-tagasi bussipilet, maksab olenevalt etendusest 28–38 eurot. Kõik bussid väljuvad Tallinnast 30 minutit pärast etenduse lõppu. Täpse sõidugraafikuga saab tutvuda Estonia kodulehel www.opera.ee. Jäänud on viimased vabad kohad, pakette saab tellida tel 683 1210, meiliaadressil estonia@opera.ee ja osta Estonia kassast ning Piletimaailmast.
Hooaeg algab Vana Tallinn Galaga, kus külalissolistideks on noored ooperilauljad nii Eestist kui meie naaberriikidest. Noored lauljad on juba rahvusvahelist karjääri alustanud ja mitmetel Baltikumi konkurssidel auhindu võitnud. Laulavad läti sopran Laura Teivāne, leedu bariton Modestas Sedlevičius ja soome sopran Silja Aalto. Viimane on Eesti publikule juba tuttav krahvinnana „Figaro pulmas“. Külalisena astub sellel galal Eesti ooperipubliku ette ka Elina Nechayeva. Hooaja esimeses, José Cura uuslavastuses „Türarlaps kuldsest läänest“ on meil võimalus kuulata rahvusvaheliselt tuntud ukraina sopranit Olga Mykytenkot, valgevene dramaatilist tenorit Sergei Poljakovi ja meile juba tuntud kanada tenorit Luc Robert’i. Viiel korral astub „La traviata“ etenduses Alfredona publiku ette kaunitämbriline lüüriline tenor Igor Morozov Moskvast. Paaris etenduses mängib Violettat Eesti publikule ka juba tuttav ukraina sopran Elena Bražnik. Mõlemaid soliste saab näha ja kuulda hooaja teises uuslavastuses, jaanuaris esietenduvas „Tsaari mõrsjas“. Lisaks teeb Bražnik debüütrolli krahvinnana „Figaro pulmas“. Järgmisel hooajal etendub viimast korda Gounod’ „Faust“, mille nimisosas soleerib Costa Rica tenor David Astorga ja Margaretena astub taas lavale prantslanna Perrine Madoeuf. David Astorga laulab nimiosa ka Bernsteini teose „Candide“ kontsertettekandes novembris. Cunégonde rollis esineb aga külalisena koloratuursopran, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat, Valgevenest pärit särav Margarita Levtšuk. Novembris on Estonial
heameel tervitada metsosopranit, rahvusvahelist karjääri tegevat Kai Rüütlit nimirollis ooperi „Carmen“ viimastel etendustel. Tema lavapartneriks on Luc Robert don Joséna. Uuesti lavale tulevas ja neljal korral etenduvas „Boheemis“ näeme kahte noort solisti: Rodolfo rollis Virgilijus Noreika lauljate konkursi esimese preemia võitnud Valentin Dytiukki ja Mimì rollis soomlannat Silja Aaltot. Mati Turit saab eesti publik kuulda veel nii „Pilvede värvides“, „Ehmatusest sündinud rahvas“ kui ka paaris sügiseses „Lendava hollandlase“ etenduses Eriku rollis. Suvistes „Hollandlaste“ etendustes laulab Eriku rolli Eesti publikule tuttav Jyrki Anttila. Eelmisest hooajast juba tuttavaks saanud ja publiku poolehoiu võitnud suurepärast gruusia tenorit Mikheil Sheshaberidzet on võimalik kuulda Cavaradossina „Toscas“ ja Radamèsina „Aida“ etendustes, Amnerisena astub aga taas üles Monika-Evelin Liiv.
Monika-Evelin Liiv
Külalised Estonias
ESTOONLANE #12
7
FOOKUS
KUST TULEVAD
uued koreograafid? Tekst: Triinu Upkin Fotod: Rimbaud Patron, Albert Kerstna
Jevgeni Grib
Eesti balleti 100. sünnipäeva puhul jõuab 8. novembril publiku ette balletiõhtu Eesti autorite loominguga. Õhtu koosneb kolmest lühiballetist, igal ise lavastaja. Saame lähemalt tuttavateks meie noorte koreograafide Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Jevgeni Gribiga.
8
ESTOONLANE #12
Kuigi vallutanud maailmalavasid ja elanud eriilmelisi elusid, olete kõik Tallinna Balletikooli kasvandikud. Jagage mõnd kooliaegset mälestust. Eve Mutso: Minule on eredalt meelde jäänud kooli ajal nähtud lavastused „Preili Julie“ ja „Bajadeer“ Kaie Kõrbiga, kes oli nii eriline ja inspireeriv, tõeline superstaar. Meeldejääv oli ka Mai Murdmaa „Romeo ja Julia“ Molly Smoleni ja Tiit Helimetsaga, kus sai selgeks, et Murdmaa teeb asju omamoodi. Nende lavastuste nägemine kinnitas minus arusaamist, et tahan saada balletiartistiks, ja motiveeris treeningsaalis enda kallal rohkem töötama. Tiit Helimets: Meil oli väga hea klass! Minu klassikaaslased on mulle nagu õed ja vennad ning hoiame siiani väga kokku. Midagi muud mulle koolis eriti ei meeldinud, valitsev süsteem lõhkus enesekindlust, ei andnud füüsilist jõudu ega teinud tugevamaks. Õpilastel polnud mingit sõnaõigust ega väljendusvabadust. Aga klassikaaslaste näol sain endale pere kogu eluks ja selle eest olen väga tänulik. Jevgeni Grib: Meenub kord, kui mu klassikaaslased olid jäänud haigeks ja klassikalise balleti tundi pidi Enn Suve asemel andma Viesturs Jansons. Lootsin, et tund jääb ära, sest peale minu ei olnud kedagi, aga õpetaja Jansons hoopis rõõmustas, tõstis tooli saali keskele, et mind paremini näha ja tund algas. Olin sellisest olukorrast eelnevalt õudusunenägu näinud. Kui viieliikmelises poisteklassis võis mõne harjutuse enda õpetaja tunnis veidi n-ö üle jala teha, siis siin polnud pääsu – juba
pärast poolt tundi olin tulipunane ja tilkusin higist. See oli hea õppetund rühma- ja eratunni erinevusest ning näitas, kui palju kõvemini võiksin oma tavatunnis töötada.
Pärast mõneaastast Estonias tantsimist läksite välismaale õnne otsima. Miks te lahkusite ja kuhu välja jõudsite? Mutso: Tundsin, et mul on vaja edasi minna. Olin juba balletikoolis enda jaoks otsustanud, et tahan mõne aasta pärast kusagil Euroopas töötada. Šoti Ballett oli minu jaoks õigel ajal õiges kohas ja mina osutusin nende jaoks õigeks tantsijaks. Minust sai seal solist. Äsja kunstilise juhi ametikoha üle võtnud Ashley Page valis repertuaari eriilmelisi ja piire nihutavaid neoklassikalisi lühiballette ning tagasi ma enam ei vaadanud – sain aru, et olen õigel teel. Mäletan hästi, et ma ei jõudnud ära oodata, millal hommikul tööle minna saab. Mu karjäär Šotimaal põhines väga loomulikul ja loomingulisel energial, mille tõid kaasa huvitavad isiksused koreograafidest repetiitoriteni, kes truppi vedasid, sellele näo ja südame andsid. Helimets: Mul oli igav ja tundsin, et ma ei arenenud siin. Mind huvitas, mis mujal maailmas toimub, pealegi annab koha vahetus nii palju uut värsket energiat. Läksin pärast kolme Estonia-aastat Birminghami Balleti solistiks. Seal oli minu jaoks täiesti uus repertuaar ja olin oma valikuga väga rahul. Kuue aasta jooksul jõudsin aga kogu repertuaari läbi ja lõhki ära tantsida, sest selgus, et lavastused hakkasid korduma üsna väikese intervalli tagant. Enda jälle ja jälle samades ballettides teostamine hakkas tunduma aja raiskamisena ning oma keha asjatu kulutamisena. Edasi siirdusin San Fransisco Balletti, kus olen väga rahul. Grib: Minul polnud tegelikult plaanis kuhugi minna. Ühel päeval helistas Boris Eifmani nimelise balletiteatri direktor ja pakkus võimalust end Peterburis solistina proovile panna, kusjuures juba telefonis lubati mulle nii palju põnevaid esirolle – loomulikult otsustasin proovida! Algul
Eve Mutso
Teie tantsijakarjäär algas Estonia teatris. Milline see algus oli? Mutso: Töötasin Estonias kolm ja pool aastat ja mul õnnestus näha kahe kunstilise juhi, nii Mai Murdmaa kui ka Tiit Härmi aega. See andis hea pildi, mil viisil võib truppi juhtida, millised valikud viivad seda edasi ja millised võivad tiibu kärpida. Helimets: Mina tegin kiiret karjääri. Tulin pärast lõpueksamit tööle ja juba suvel võeti mind Estonia teatriga turneele Hispaaniasse. Sügisel, hooaja alguses, õppisin end kohe repertuaari sisse nii kordeballetis kui väiksemates soolo-osades. Siis teatas tollane kunstiline juht Mai Murdmaa, et hakkan ette valmistama „Luikede järve“ printsi osa ja rühmas ma rohkem ei tantsinudki. Grib: Algul oli raske suures kollektiivis töötada, koolis on ju inimesi vähem, pealegi vaatavad õpetajad paljudele asjadele läbi sõrmede. Teatris tundsin end kõigi nende suurte artistide ja pedagoogide ees kui peo peal. Koolis ei valmistatud meid ette konkureerima ega õpetatud ennast presenteerima. Väga raske oli sisseõpitud tagasihoidlikkusest vabaneda, et näiteks uue koreograafi ees teistega rolli eest võistelda.
hirmutasid sõbrad-tuttavad mind Vene balletimaailma sissetungimise raskustega, aga tegelikult oli seal trupis isegi soojem vastuvõtt kui siin. Tantsisin Eifmani juures kahe aasta jooksul palju esirolle. Töötasin nagu hobune, aga see oli seda väärt. Hakkasin aru saama, milleks on nii suure hulga töö tegemine vajalik: Eifmani inimvõimete piiril lavastatud ballette oli laval lõpuks küllaltki kerge teha. Mul õnnestus suurmeistriga ka isiklikult töötada, nimelt lavastas ta minu peal Mozarti „Reekviemi“. Minu elus on teater ja lava tähtsal kohal, aga ma tahan, et mul oleks ka eraelu, milleks Peterburis aega lihtsalt ei jätkunud. Seetõttu naasin Tallinna. Algul tundus siin igav ja liigagi rahulik, kuid elukvaliteet on meil ikka palju parem. Kuidas te ennast praegu tantsumaailmas positsioneeriksite? Kes te praegu olete? Mutso: Olen juba kaks ja pool aastat olnud vabakutseline
ESTOONLANE #12
9
FOOKUS
tantsija ning koreograaf, kes baseerub Glasgow’s, aga kelle tööd ja tegemised viivad kõikjale Suurbritannias ja USAs. Mulle meeldib, et olen nüüd saanud rahulikult vaadelda, tunda ja tajuda, kus ja mis sündida võiks ning toetuda kontaktidele, mille viieteistkümne aasta jooksul loonud olen. Mul on huvi luua ja tantsida kogu maailmas. Helimets: Olen olnud kolmteist aastat San Fransisco Balletis esitantsija ja tantsin siiani. Ma olen kultuuriinimene: joonistan, teen skulptuuri, loon koreograafiat, olen õpetaja, tantsija, õpin animatsiooni, lavakujundust ja valgustust. Mind huvitab kõik, mis on kunstiga seotud. Olen hea planeerija ja mul on oma süsteem, mis hoiab mind õige raja peal ja tagab, et mul midagi tegemata ei jääks. See hõlmab endas iga päev ka kahte tundi perele, mil pühendun jäägitult ainult naisele ja lapsele. Grib: Ma olen oma kunstnikuelus alles päris alguses
ja mul on veel nii palju õppida. Samas ehmatab, et balletiartisti karjäärist on pool juba läbi – kui üürike on meie ameti kestus! Kas tantsija on instrument või kunstnik? Mutso: Instrument on tantsija keha, mitte tantsija ise. Kui me räägime tantsijast kui instrumendist, siis mis on ta inimlikkuse kandjana väärt? Sõltub muidugi koreograafist ja publikust, kas laval soovitakse näha pigem perfektset esitust või isiksusi. Mina soovin viimast ja usun, et artistid, kes säravad laval nii üksi kui ka kollektiivis, suudavad töid meeldejäävaiks tantsida. Kui nad on mind inimlikkusega puudutanud, on tegu tõeliste kunstnikega. Helimets: Me kõik tantsijatena tahame mõelda, et oleme kunstnikud. Tegelikult on seda raske öelda. Mõned koreograafid näitavad sammud ette ja ootavad, et tantsijad neid täpselt jäljendaks, teised jälle lasevad ka tantsijail oma panuse anda. Ma ei tea, milline variant on parem. Eks see oleneb ka inimestest, kellega töötada, aga koreograaf peaks olema ikkagi põhiline looja. Grib: Ma arvan, et tantsija on nii instrument kui ka kunstnik. Proovides ja lavastusprotsessis on ta eelkõige instrument, vahend, aga pärast teeb ta ju kunsti, ta peab minu ette näidatud materjali ilusamaks tegema. Kui tantsija ei oleks kunstnik, oleks esitus igav ja kuiv.
Tiit Helimets
Miks olete pöördunud koreograafia loomise poole? Mutso: Minu jaoks on see olnud tantsijakarjääri loomulik jätk. Kolm aastat olen Edinburghi Fringe festivali raames oma lühiteoseid näidanud. Koreograafina huvitavad mind seosed erinevate isiksuste vahel, nendevahelised suhted ja teineteise märkamine – tõelise inimlikkuse otsimine on minu tööde läbivaks jooneks. Arvan, et publik ootab tantsukunstist tugevaid emotsioone ja on avatud sellele, et kehalise liikumise kaudu nende hinge poetaks. Nii tahangi, et liikumine liigutaks ja inimlikkus puudutaks. Helimets: Mulle meeldivad jutud ja mulle meeldib jutustada. Tahan lavastada midagi, millel on sisu ja sõnum. Lavastus peaks andma inimestele lootust, panema neid mõtlema. Kui midagi jääb arusaamatuks, ongi väga hea, sest siis hakkab mõte tööle. Ja kõige rohkem meeldib mulle tantsijatega töötada. Mulle meeldib näha, kuidas nad on motiveeritud ja annavad endast niivõrd palju. Kui proovisaalis näed, et tantsijad panevad endast 100% mängu, on see lavastajale suurim õnn. Grib: Mina sain koreograafia loomise pisiku Peterburist. Vaatasin Eifmani ballette ja mõtlesin, kas mina suudaksin midagi sellist välja mõelda. Hakkasin saalis improviseerima ja liigutuste jadasid looma. Tallinnas pakuti mulle võimalust lavastada Royal Ballet Gala jaoks kaasaegne duett. Ma seadsin eelnevalt loodud jadadest numbri „Bitter Earth“, mis osutus väga menukaks. Nii sain julgust veel proovida, aga tegelikult on iga kord alustades hirm ja tunne, et mul pole ühtegi ideed.
10
ESTOONLANE #12
Kuidas noorte koreograafide mõtted laval realiseeruvad, saab näha 8. novembril esietenduval Balletiõhtul, kus on kavas Eve Mutso „Kaja“, Tiit Helimetsa „Lõng“ ja Jevgeni Gribi „Valgus aknas“ – ootame põnevusega!
AJALUGU
Eesti ballett 100
Käesoleval aastal tähistab eesti ballett oma suurejoonelist 100. sünnipäeva. On harukordne, et rahvateatrist kasvas aegade jooksul välja professionaalne tantsukunst, mis arenes iseseisvaks elujõuliseks žanriks meie muusikateatrite lavadel. 19. sajandi teisel poolel Eestis alanud rahvuslik ärkamisaeg ning eesti kutseliste teatrite loomine Tallinnas ja Tartus 1906. aastal lõid eeldused lavatantsu kujunemiseks ja arenguks. Kuna teistes Eesti teatrites oli tantsul 20. sajandi algul väike osatähtsus, ei saa nende puhul rääkida professionaalsest tantsukunstist. Vanemuise teater Tartus peab oma balleti alguseks 4. märtsi 1939, mil lavale jõudis „Karnevalisüit“ Tšaikovski muusikale (koreograaf Ida Urbel). Seetõttu tulebki eesti balleti algusajaks lugeda esimese palgalise tantsutrupi loomist Estonia teatris 1918. aastal. Palju õnne ja kriuh-va-tsiuh!
Ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas“ (1914)
Eesti balleti 100 eluaastat on nagu kiirtee – maailma balletiajaloo arenguga võrreldes on lühikese ajaga palju saavutatud. On olnud kiiremaid arenguperioode, mujal maailmas levinud suundadega kaasaskäimist ja ka oma tee otsimist. See on haruldane, et rahvateatrist kasvas välja professionaalne tantsukunst, mis on arenenud iseseisvaks elujõuliseks žanriks meie muusikateatrite lavadel. Oluline on ka Tallinna Balletikooli asutamine, milleta ei oleks meil kõiki neid suurepäraseid tantsijaid, kes on lavale toonud nii eriilmelisi teoseid, kelle pärast on siin töötanud mitmed tipplavastajad ja kes on meie tantsukunsti tutvustanud ka mujal maailmas. Mul on au ja hea meel juhtida sel põneval ajajärgul oma kodutruppi! Toomas Edur Eesti Rahvusballeti kunstiline juht
Eduard Tubina ballett „Kratt“ (1944) Kratt – Boris Blinov
Pjotr Tšaikovski ballett „Luikede järv“ (1954) Odette-Ottilie – Helmi Puur, Prints Siegfried – Artur Koit
Mai Murdmaa lühiballett „Ballett-sümfoonia“ Eino Tambergi muusikale (1963) Tütarlaps – Tiiu Randviir, Noormees – Jüri Lass
ESTOONLANE #12
11
ARGIPÄEV
ÜKS PÄEV HALDUSJUHI
Vello Ojamäega Tekst ja fotod: Pille Riin Pettai
NIMI: Vello Ojamäe AMET: haldusjuht HARIDUS: kõrgharidus, Tallinna Pedagoogikaülikool, erialaks üldtehnilised distsipliinid, mis lihtsamalt öeldes on matemaatika, füüsika, joonistamine, töö- ja autoõpetus.
8.00 saabub Vello tööle oma Volgaga, mille ta mõistagi ise restaureeris.
ESTOONLANE: alates 2015. aasta 2. veebruarist EELDUSED TÖÖLE: tehniline taiplikkus ja võimekus ruumiliselt mõelda. Kindlasti tuleb kasuks ka hea pingetaluvus ja loomingulisus, sest vanal majal on alati üllatusi varuks. SUURIMAD VÄLJAKUTSED: viimase aja põnevamad väljakutsed on olnud 2. rõdu ja talveaia ümberehitus. Paberil paistab kõik alati selge, aga nii suuri ehitustöid ette võttes ilmneb alati üllatusi. Kunagi ei tea, mis tööde käigus välja võib tulla. LEMMIKLAVASTUSED: Ilmselt suvemuusikal „Viiuldaja katusel“. Olen ära näinud ka kõik balletid. Lemmik on „Tramm nimega Iha“. Lastega olen vaatamas käinud klassikat nagu „Pähklipureja“ ja „Luikede järv“. Need on aegumatud ja väga ilusad. VABAL AJAL: meeldib tegeleda hobidega, näiteks oma maja ehitustööde ja renoveerimisega. Lemmikuks on ikkagi vana tehnika ja autode restaureerimine.
8.30 lahendab Vello jooksvaid küsimusi 2. rõdu ehitajaga.
9.00 on Vellol iganädalane koosolek haldusosakonna töötajatega.
12
ESTOONLANE #12
10.00 saabub tõstuk, mida kolleegide abiga aidast lavale transportima hakatakse.
11.00 on Vellol iganädalane koosolek teatrijuht Aivar Mäe juures.
12.00 toimub 2. rõdu ehituse koosolek.
Ehitaja ja teatrijuhiga vaadatakse ühiselt üle tööde järjekord.
13.00 leiab aset lõunapaus.
14.00 toimub koosolek talveaias, kus 2018. aasta sügisel avatakse Estonia restoran.
15.00 jagab Vello jooksvalt
tööülesandeid ja lahendab päeva jooksul tekkinud küsimusi.
17.00 on tööpäev läbi!
ESTOONLANE #12
13
PERSOON
José Cura: KÜLVATES ARMASTUST, SAAD SEDA KA VASTU
Üks ooperimaailma säravamaid tähti José Cura teeb 21. septembril oma lavastajadebüüdi Rahvusooperis Estonia Puccini harvamängitava ooperiga „Tütarlaps kuldsest läänest“. Cura poleks Cura, kui ta ei paugutaks kõigist kahuritest, et publikut võluda. Nii juhatab ta kahel esietendusel ise orkestrit ning on ka etenduse valguskunstnik. Kuid seegi pole veel kõik!
Kuigi Puccini ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“ („La fanciulla del West“) esmaettekanded 1910. aastal nii USA-s kui Euroopas kujunesid menukaiks, ei ole teos kunagi pälvinud lavastajate poolt samaväärset huvi kui helilooja teised ooperid. Sageli isegi ei teata, et sellise nimega teos Puccini ooperiloomingus eksisteerib. Mis ajendas Teid oma lavastajadebüüdiks Rahvusooperis Estonia valima just „Tütarlast“? Mitte mina ei teinud valikut, vaid sellise ettepaneku, ja väga huvitava, tegi mulle Estonia loominguline juht Vello Pähn. Nõustusin sellega kohe, sest selle ooperi lavastamisettepanekut ei tehta just tihti ning olin sellest väga huvitatud. Olen Johnsoni/Ramirezi rolli laulnud alates 1992. aastast, tunnen iga selle teose nooti, iga nüanssi muusikas ja tekstis. Ma lausa põlen kannatamatusest alustada proove! Ühes varasemas intervjuus olete öelnud, et armusite lindpriiks kuulutatud Johnsoni/Ramirezi tegelaskujusse juba esmakohtumisel selle rolliga. Mis Teid õigupoolest võlus? Ma ei kujuta ette ühtegi romantikuhingega meeslauljat, kes ei ihkaks olla laval sellises rollis ja mängida metsikus
14
ESTOONLANE #12
Praha Sümfooniaorkestrit juhatamas
Tekst: Riina Luik, kultuuriajakirjanik Fotod: Petr Dyrc, Catherine Ashmore
läänes elavat tundelist lindpriid … Hoopis erinevat tegelaskuju kui tunneb tänapäeva noorem põlvkond, kes on harjunud pigem superkangelastega. Minu põlvkonna jaoks esindab ta pigem John Wayne’i ja Clint Eastwoodi sarnaseid kangelasi. Kui oluline on laulja jaoks oma rolli armuda? Kas võite nimetada mõned lavarollid või ooperid, mis on Teid kui inimest ja lauljat enim mõjutanud? Eelkõige oleme laval professionaalid – isegi kui me pole oma rolli otseselt armunud, peame seda usutavalt esitama. Tõsi on, et rollis, mida sa armastad ja naudid, oled sa ka ise õnnelikum ja see paistab välja. See ei tähenda, et armuda saaks ainult positiivsesse karakterisse, ei. Pateetilised kujud nagu Otello või Canio „Pajatsites“ eeldavad lauljalt mitte ainult tõsist süüvimist antud karakteri olemusse. Selleks, et teda laval usutavaks mängida, on vaja mõista ka seda, miks tema iseloom selliseks on kujunenud ja miks ta just nii käitub. Ja vastupidi küsides: on Teil ette tulnud rolle, mida Te meelsamini poleks laulnud? Muidugi! Laulja töös pole kõik sugugi nii roosiline, kui näib. Eriti siis, kui sa alles alustad oma karjääri ja oled
noor, pole võimalik teha ainult seda, mis sulle meeldib. Enamasti teed just seda, mida pakutakse, vastasel juhul poleks sul lihtsalt tööd. Täna olen aga sealmaal, et saan valida, mida laulan, juhatan või lavastan. Ma tahan teha ainult seda, mida tõeliselt armastan, mis mind köidab. Tean, mis mul hästi välja tuleb ja millega saan midagi muusikas öelda. Kui tunnetust ei ole, eelistan seda mitte teha. Selle privileegini jõudmine on aastatepikkuse raske töö tulemus, see pole tulnud iseenesestmõistetavalt.
emotsionaalselt nakatav. Missugune on „Tütarlapse“ sõnum tänasele publikule ja noorele ooperivaatajate põlvkonnale? Ma pole päris nõus sellega, kuidas Te klassikat defineerite, kuid ma mõistan, mida öelda tahate. Kui inimesed tähelepanelikult kuulavad, siis „Tütarlapse“ puhul aduvad nad palju sellist, mis peegeldab 20. sajandil muusikalide arengut. Sageli ütlevad vähem teadlikud inimesed, et „Tütarlaps“ on kitšimaiguline või muusikaline komöödia, unustades või mitte teades tõsiasja, et Kui oluline on Teile kui Puccini kirjutas selle ammu loovinimesele olla ise armastatud, enne seda, kui Broadway ja „Olles rollis, mida sa olla armunud? Põhjus, miks filmiheliloojad võtsid kasutusele armastad ja naudid, oled ma seda küsin, on selles, et just Puccini muusikalised ideed sa ka ise õnnelikum ja ühena vähestest ooperimaailma ning hakkasid neid massiliselt staaridest olete Te esile tõstnud kasutama. Headeks näideteks see paistab väljapoole.“ oma abikaasa ja perekonna tuge ja on Andrew Lloyd Webber ja armastavat hoolt. John Williams, kui mainida Armastus on ainus põhjus, miks elada. Kes iganes vaid mõnd kõige tuntumat – nende töödes on Puccini väidab vastupidist, selle elu saab olema väga kurb. mõjutused kõige selgemad. Näiteks „Star Warsi“ muusikaline leitmotiiv tugineb Puccini ooperil „Manon Tagasi ooperi juurde! Klassika on klassika sest Lescaut“. Ma ei taha tekitada poleemikat, vaid mainin puudutab inimesi ajast aega, põlvkond põlvkonna seda lihtsalt Puccini suhtes õiglust silmas pidades. järel, olles alati kõnetav, esteetiliselt köitev ja
ESTOONLANE #12
15
PERSOON
Olete tuntud klassikalise muusika n-ö massideni kompositsiooniõpinguid, laulsite ooperikooris, viijana ning olete ise ellu kutsunud mitmeid üritusi jätkasite solistina, Teid on pärjatud paljude ning astunud üles heategevuskontsertidel. väärikate tiitlitega ... Kuid kas mäletate veel Teie Rääkides klassikalise muusika jõudmisest iga elu kardinaalselt mõjutanud päeva, mil saabusite potentsiaalse kuulajani, kasutatakse sageli klišeed, Itaaliasse, et alustada Vittorio Terranova juures et seda ei ole võimalik teha ilma haridussüsteemi lauluõpinguid? kaasamata ning et see peaks algama juba algkoolis. Kui see otsus sündis, oli aasta 1988 ja minu kodumaa Seda narratiivi kasutatakse tegelikult sageli, rääkides Argentina võitles toona elu eest, et välja rabeleda n-ö massikontsertidest, mille pealt teenitakse suuri aastaid kestnud poliitilisest ja majanduslikust kriisist. End summasid. Klassikaline muusika ONGI kõigi jaoks. helilooja või dirigendina realiseerida oli võimatu, isegi Selleni jõudmiseks on vaja vaid soovi. Ja seda soovi oma unistustes. Laulsin kooris, tegin aeg-ajalt mõne või vajadust saab tekitada ja ärgitada väga varajases väiksema rolli või andsin üksikuid kontserte nagu kõik elueas. Kui kommertskampaania rõhub näiteks sellele, algajad. Ma tahtsin proovida, kas suudan Euroopas läbi et iga laps unistab nutitelefonist, siis miks mitte kasutada lüüa. Vaid kolm aastat hiljem, aprillis 1991, saabusin sama võtet ka muusika või üldse kaunite kunstide puhul. Milanosse Terranova juurde ja sealt see kõik algas … Et igaüks, mitte ainult lapsed, tunneks vajadust olla Olite esimene artist, kes laulis ja juhatas orkestrit, ümbritsetud ja saada osa sellest imelisest maailmast. seda nii kontsertidel kui ka salvestistel ja esimene, Imetlus ning armastus kunsti vastu kasvab, kui inimene kes võttis kasutusele uue formaadi: astusite publiku õpib asju väärtustama. Ei ole võimalik armastada asju, ette samal etendusel algul dirigendina, seejärel mida sa ei mõista. Seega ei ole lahenduseks mõistetavuse lauljana. Kuidas Te küll jaksate huvides meistriteoste lihtsustamine anda „lahinguid“ nii mitmel ja kvaliteedi lahjendamine, vaid „Peame püüdma muusikarindel? inimeste muusikaline harimine Elu ongi nagu tennisematš! Sa servid laiemalt, panustamine inimeste selle poole, et aidata palli, saad selle tagasi. Kui servid heaolu parandamisse. See loob inimestel tõusta kaunilt, saad ka vastu ilusa löögi. Kui kunstilisest kiirtoidust saadava kunsti kõrgusele.“ servid viletsalt, saad vastu viletsa löögi. pinnapealse rahulduse asemel Ei mingit saladust! See on põhimõte, eeldused n-ö suure kunsti kuidas jagan oma energiat – külvates nautimiseks. Lihtsamalt: peame armastust, saad seda ka vastu. Kui peaksingi elus kohtama püüdma selle poole, et aidata inimestel tõusta kunsti inimesi, kellele olen enda arusaamist mööda teinud kauni kõrgusele, mitte viima kunsti taset allapoole, et seda söödu ja saanud vastu inetu, siis esmalt püüan veelkord, mõistetaks. See on keeruline, kuid vaeva vääriv püüdlus. andes võimaluse oma viga parandada, ning kui see ei tööta, Septembris Estonias lavale tuleva „Tütarlapse“ puhul astun lihtsalt kõrvale. Elu on liiga lühike, et kaotada aega selle olete nii lavastaja kui ka valguskunstnik. Kergitage palun veidi eesriiet: milline saab olema Teie nägemus ooperist – ultramoodne või klassikaline? Minu stiil lavastajana on üldiselt alati olnud teose originaali tõetruu ja ilustamata kajastamine, kasutades ära ka kaasaja huvitavaid ideid. „Tütarlapse“ puhul lähtun pigem vesternist kui psühholoogilisest trillerist. Seal pole ruumi minu enda ekstsentrilistele nägemustele! See saab olema parimat sorti ja kaasakiskuv lääne „spagetivestern“! Metropolitan Operas 1910. aastal toimunud „Tütarlapse“ esmaettekande tõid publikuni tollased ooperimaailma absoluutsed staarid: Enrico Caruso ja Emmy Destinn. Olles nüüd ise lavastaja, mis on Teie jaoks osatäitjaid otsides kõige olulisem? Lauljad pakuti mulle teatri poolt eelkõige nende ansamblilist sobivust arvestades ja mõned osatäitjad valiti teatri korraldatud ettelaulmise käigus. Luban, et töötan kogu hingega, et nad annaksid endast kõik, mis neil anda on. Minu moto on alati olnud: „Pole olemas häid või halbu lauljaid, orkestrit või koori (pean silmas professionaalseid tegijaid), vaid head või halvad lavastajad või dirigendid.“ Ka Teie enda anne avaldub väga mitmes vormis: mängite kitarri, juhatate orkestrit, debüteerisite 15-aastasena (!) kooridirigendina, 16-selt alustasite
16
ESTOONLANE #12
Teie karjäär on olnud väga edukas ja särav – tundub, et olete vähemalt ooperimaailmas võitnud täieliku jackpot’i. Kuidas te ise pikkadele lava-aastatele tagasi vaatate? Ma võin tagasihoidlikult märkida, et ma käivitasin teatud mõttes revolutsiooni selles, mis puudutab ooperimaailma ja seda, kuidas asju enne oli aetud. Mis oli kombeks. Algul oldi hämmingus ja ka otseselt vastu, kuid tänaseks on see kaasa toonud põhimõttelise läbimurde ja kannab vilja. Aga see võttis aega ligi kolmkümmend aastat! Keegi ei saa väita, et ma olen kannatamatu … Vaadates neile kümnenditele tagasi, ei meenu mulle ainult saadud komplimendid ja toetus, vaid ka rünnakud ja saadud tagasilöögid – iga kogetud eduhetk ning läbikukkumine. Ajaloost tervikuna ei ole võimalik õppida asju n-ö pähe õppides, püüdes eksamil vigu tegemata läbi saada. Õppida tuleb oma edust ja vigadest, et neid enam mitte korrata. See kehtib kõigi kohta, kes me kirjutame omaenda ajalugu. Te annate tänini kontserte, üks suurepäraseid ülesastumisi, mida Eesti publik siiani mäletab, oli 2011. aastal Saaremaa Ooperipäevadel. Kuidas Te ise seda meenutate? See oli minu, koori ja orkestri jaoks armastus esimesest silmapilgust! Ma mäletan tänini kolm tundi kestnud kontserti, mis lõppes püsti tõusnud publiku raugematu aplausiga ja mida ka press kiitis! Ma ootan kannatamatult koostööd teie rahvusooperiga!
Lavastamas Saint-Saënsi ooperit „Simson ja Delila” Karlsruhe Ooperis, 2010
Toona ütlesite, et Eesti tundus Teile kui muinasjutumaa ja Teile meeldis väga meie must
leib. Seoses sügisel ees ootava lavastajadebüüdiga viibite pikemalt Eestis – kas Teil on mõni soov või unistus, mille täitumist ootate? Ma pean ausalt tunnistama, et ma ei tunne Eestit sügavuti, selleks oleks vaja tõsisemat keelekümblust. Seekord sellega ka tegelen. Kuid jah, mäletan ka seda suurepärast musta leiba. Kuna olen suur küpsetaja, tahaksin õppida eesti leiba valmistama! Enamus loovinimestest ütlevad, et nad ei tee midagi erilist, et inspiratsiooni ammutada. Teil on palju hobisid: fotograafia, puutöö, nüüd selgus, et ka küpsetamine. Ilmselt see kõik kokku Teid inspireeribki. On mul õigus? Rääkige pisut oma hiljuti ilmunud fotoalbumist „Espontáneas“. Oleme täpselt need, kuidas me oma elu elame – enda ajalooraamatu kirjutajad, nagu ma varem ütlesin. Meid ei pruugi tabada ootamatu inspiratsioonipuhang, kuid mida iganes me ka ei teeks, on sellel mõju meie muudele tegevustele. Kes iganes väidab vastupidist, ignoreerib oma sisemist jõudu või luiskab, tahab end näidata huvitavas valguses, öeldes: „Oh, ma kogesin jumalikku puudutust!“ Midagi sellist ei ole olemas. Inimese kunstnikumina on summa kõigest, kes ta on ja mida ta teeb. Iga hobi rikastab mind vaimselt ning ka minu elu laiemalt. Kord kirjeldas keegi mind kui polümaati (ladina keeles palju õppinud inimene, kes suudab olla ekspert mitmes valdkonnas), pidades mind tänapäeva da Vinciks. See on ilmselge liialdus – ma ei kõrvutaks end iialgi geeniusega. Kuid ma töötan kõvasti, et hoida oma meeled virged, kogu aeg midagi uut õppida ning see ilmselt ei muutu minu puhul kunagi. Ma olen nakatunud ilu loomisest ning ei suuda ega tahagi sellele vastu panna.
Dick Johnson/Ramirez, „Tütarlaps kuldsest läänest“, 2008 Londoni Kuninglik Ooper
keerukaks muutmisele, eriti kui sul on võimalus seda vältida.
ESTOONLANE #12
17
ÜKS KÜSIMUS
Teatrisse etendusele tulles soovivad nii külastajad kui ka teatri töötajad, et teatrimajast lahkudes oleksid kõik rahul ja rõõmsad. Et elamus ei saaks rikutud, annab saaliadministraator Carol Männamets, kes igal õhtul kohtub 800 teatrikülastajaga, veidi nõu. Kuidas teha nii, et õhtu sujuks ja jääks meelde veel pikaks ajaks? Mida peaksin tegema, kui ... Foto: Pille Riin Pettai
… minu kõrval istuv külastaja segab etenduse vaatamist? Saalis on alati saaliteenindajad, kes selliseid olukordi märkavad ja reageerivad. Kui nad ei ole seda inimest tähele pannud, võite ka ise kõrvalistujale viisaka märkuse teha. Kui segamine on aga pidev, näiteks inimene vaatab oma helendavat mobiiltelefoni, pildistab etendust, räägib valjult oma kaaslasega, sööbjoob, siis võib alati etenduse vaheajal pöörduda ka saaliteenindaja poole ja paluda tal olukord lahendada. Enne etendust kõlab saalis teadaanne, milles palutakse publikul mobiiltelefonid välja lülitada ja etenduse ajal mitte pildistada. Seega peaks info olema jõudnud kõigini. Kui tõesti on hädaolukord ja on vaja telefonile vastata, siis saab saali tagumise ukse kaudu vaikselt lahkuda ja tulla oma kohale tagasi pärast vaheaega. Tuleks meeles pidada, et kino ja teater on erinevad asutused. Helendav ekraan segab. Rääkides etenduse pildistamisest, siis etendustegevuse kopeerimine ei ole lubatud. Õigustega on kaitstud nii muusika, kostüümi- kui ka lavakujundus. … avastan teatrisse jõudes, et olen pileti koju unustanud või sootuks kaotanud? Teatrisse jõudes pöördu esmalt saaliteenindaja poole, kes on oma ametipostil fuajees juba tund enne etenduse algust. Ehk leiame koos kassapidajaga sinu pileti süsteemist üles ja saame olukorra kiirelt lahendada. Kui avastad juba varem kodus, et pilet on kadunud, siis helista teatri piletikassasse ja proovime juba enne sinu teatrisse jõudmist olukorra lahendada. … kell on juba 18.55, aga ma olen ummikus ja ei jõua mitte kuidagi kell 19.00 algavale etendusele? Kui hilinete tõesti vaid mõne minuti ja 2. rõdul leidub vabu kohti, siis saame hilinejad vaikselt sinna istuma suunata. Kui mitte, või hilinete rohkem, siis jääb üle vaadata etendust mõne meie kohviku teleekraanilt. Saali oma kohale pääseb pärast vaheaega. Ebamugavate olukordade vältimiseks soovitan juba päev varem pilet välja otsida ning üle vaadata, mis kell etendus algab. Ka piletil on märge, et hilinejaid kahjuks saali ei lubata, sest see segab etendustegevust ja teisi külastajaid. Kui tuled teatrisse suurema seltskonnaga ja satute teel näiteks ummikusse, siis oleksime väga tänulikud, kui helistate meile ette ja teatate oma võimalikust hilinemisest. Me ei saa küll etenduse algust edasi lükata, kuid püüame saaliteenindajatega juba eos leida lahenduse, et elamus ei saaks rikutud.
18
ESTOONLANE #12
Tütarlaps kuldsest läänest Giacomo Puccini
Dirigendid: José Cura (Argentina), Vello Pähn, Jüri Alperten Lavastaja ja valguskunstnik: José Cura Kostüümikunstnik: Silvia Collazuol (Itaalia)
Sponsorid:
Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee. Piletid müügil ka Piletimaailmas. Soodustused õpilastele ja üliõpilastele 50%, tund enne etendust õpilastele, üliõpilastele ja pensionäridele 8 eurot.
ESIETENDUS 21. SEPTEMBRIL 2018
ESITLEB:
2018 / 21.09, 23.09, 29.09, 25.10, 16.11 2019 / 13.02, 9.03, 28.03
opera.ee
NOORED
Estonia OOTAB KÜLLA LAPSI! Tekst: Tuuli Potik Fotod: Harri Rospu, Höije Nuuter
Nii nagu iga algav hooaeg toob Estoniasse uued lavastused, alustavad lastele mõeldud haridusprojektid uue hooga sügisel. Ikka selleks, et natuke teadmisi jagada ning lastele toredat esimest teatrielamust pakkuda.
20
ESTOONLANE #12
„Kontsert kõige pisematele“ on esmaseks kontserdikülastuseks mõeldud haridusprojekt väikelastele ja nende vanematele. Sel hooajal esmaspäeviti talveaias ning laupäeviti Valges saalis toimuv beebikontsert on sümbioos kaunist muusikast, mida kannab ette Ooper-Kvartett, ja toredast hommikust oma laste ja lastelastega. Maha on pandud mõnus tegelustekk, kus saab istuda või pikutada ning avatud on kohvik, et päev veel magusamaks muuta. Lasteaialastele ja esimesele kooliastmele pakume erinevaid haridusprojekte, mis annavad teadmisi teatrimaja telgitagustest, orkestri võludest ja balleti eripärast ning ajaloost. Nendeks on „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“, „Orkestrimäng“ ja „Balletilugu“. Kaht esimest viiakse läbi talveaias ning viimast kammersaalis, kus lastel on natuke rohkem ruumi tantsimiseks ning balletiseeliku ja varvaskingade proovimiseks. Suurem rõhk harimisel on noortele mõeldud projektides „Ka ooper kõlab tuttavalt“ ning „Kuidas mõista balletti“. Neid soovitame kindlasti minna vaatama enne, kui lähete teatrisaali etendusele. Haridusprojektid seletavad lahti ooperi ja balleti olemuse ning annavad teadmisi, kuidas neid žanreid paremini mõista ja jälgida. Suures saalis saavad lapsed elada kaasa avastusretkele „Teatriseiklus orkestri ja Georg Udukübaraga“, mis esietendus eelmisel hooajal pealkirja all „Aken orkestrimaailma“. Tegu on spetsiaalselt koolilastele mõeldud etendusega, mis tutvustab erinevaid pille ja nende ajalugu. Estonia solistide ja orkestri esituses kõlab Mozarti, Händeli, Rossini, Elleri jt heliloojate muusika. Teatriseiklust viib läbi teleekraanilt tuntud tegelane Georg Udukübar.
Olen Estonia lasteprojektides kaasa teinud juba kümme aastat. See on äärmiselt põnev ja vahva, samas nõudlik maailm. Lapsed on vahetu ja siiras publik, kes peegeldab nähtut-kuuldut kohe, andestamata sealjuures ühtki viga. Kui neil on igav, väljendavad nad seda kohe. Projekti läbiviijana pean hetkega suutma kohaneda ning vastavalt publikule leidma uusi köitmisvahendeid. Laste puhul ei piisa 100% panustamisest, endast tuleb anda vähemalt 150%. Rõõm, mis sellega kaasneb, on hindamatu: pärast projekti oma tänu avaldavad särasilmad on suurim tasu, mida soovida. Kui suudan iga projektiga kasvõi ühe tänapäeva Facebooki-põlvkonna teismelise südame ooperimuusika poole tuksuma panna, on mu päev korda läinud. Minu seotus projektidega jätkub kindlasti seni, kuni suudan lapsi sütitada. Aare Kodasma
„Sipsik ja vana aja asjad“ tulevad taas Eno Raua jutustuse lõpus tabab Sipsik end mõttelt, et Anu ei pruugi suureks kasvades enam tahta temaga mängida... suured ju millegipärast ei mängi nukkudega. Ta palub Anu, et too teda ei unustaks ega minema viskaks. Kõige parem oleks, kui Anu Sipsiku tühja kingakarpi paneks, et päris suure tüdrukuna teda taas välja võtta ja nende ühiseid seiklusi meelde tuletada. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algab meie lavastus ja mäng!
„Sipsik ja vana aja asjad“ 15/10 € P 2.12 kell 11.00 ja 13.00 N 6.12 kell 10.00 ja 12.00 R 7.12 kell 10.00 ja 12.00 P 9.12 kell 11.00 ja 13.00* (soodustus koolieelikutele, õpilastele ja pensionäridele 10 €) K 12.12 kell 10.00 ja 12.00 L 15.12 kell 11.00 ja 13.00 P 16.12 kell 11.00 Võimalus tellida etendus (terve saal): L 15.12 kell 15.00 P 16.12 kell 13.00
ESTOONLANE #12
21
MEIL JA MUJAL
Kas armastus VÕIDAB KÕIK? Tekst: Marion Leppik Fotod: erakogu
2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent Leonard Bernstein (kelle sünnist möödus tänavu augustis 100 aastat), näitekirjanik Arthur Laurents ja helilooja ning laulusõnade meister Stephen Sondheim.
22
ESTOONLANE #12
Nelikul ei tulnud ideedest puudust ja nii tegi Shakespeare’i tragöödia läbi totaalse muutumise: kahe vaenutseva aadlipere asemel pistavad muusikalis rinda eelarvamused usulisel, rassilisel ja seisuslikul pinnal. Ent tõeline armastus oli, on ja jääb. „West Side Story“ nägi Broadwayl ilmavalgust 1957. aastal ning tõusis komeedina maailma muusikalitaevasse. Juba järgmisel aastal esietendus muusikal Londonis West Endis ning on sellest ajast peale jätkanud särava tähena oma teekonda üle kogu maailma. Lavastaja Georg Malviuse teed ristusid muusikaliga „West Side Story“ esmakordselt 2004. aastal Wermlandi Ooperiteatris Karlstadis ning see lugu köidab tema meeli tänaseni. „“West Side Story“ tõi esimese muusikalina lavale sotsiaalsed probleemid – töötuse, pagulasküsimused, vägivalla – ning tegi seda kaasaegses võtmes. Sama haarav on ka muusika ise, mis põhineb klassikal, aga on mõjutatud džässist, latiinomuusikast jne. Väga oluline on siinjuures ka Sondheimi ja Bernsteini, õpilase ja õpetaja koostöö, milles kohtuvad kaasaegne ja klassikaline muusika. On isegi arvatud, et „West Side Story“ üks paremaid lugusid „A Boy Like That“ ongi Sondheimi kirjutatud,“ rääkis Malvius, kelle sõnul köidab teda „West Side Story“ juures kõige enam sõnateatri ja kõrgetasemelise muusikateatri kooslus. „Kuidas see kõik kokku on pandud, see on lihtsalt geniaalne! Ja loomulikult on selle lavastamine väga suur väljakutse.“ Eestis on „West Side Storyt“ seni lavastatud neljal korral. Esmalavastamise au kuulub seejuures samuti Estonia teatrile. 1964. aastal jõudis muusikal meie publiku ette nime all „West Side’i lugu“, lavastajateks Vello Rummo ja Helmi Tohvelman ning dirigendiks Eri Klas. Kaasa tegi lavakunstikateedri II lend ning peaosades särasid Harri Vasar (Tony) ja Helgi Sallo (Maria). Sellest lavastusest räägib teatriüldsus legende tänaseni. Rahvusooper toob maailmakuulsa muusikali taas lavale 2019. aasta maikuus. Tuttava ja tundmatu kõrgetasemeline ühendamine on seejuures ka teatri omapoolse nägemuse aluseks. Nii jõuab publiku ette suisa kaks lavaversiooni: eestikeelne ja ingliskeelne. 2018. aasta alguses korraldas teater mitmeid prooviesinemisi nii Tallinnas, Stockholmis kui Londonis, millest võttis kokku osa üle 1000 inimese. Aasta enne esietendust on trupid peaaegu koos, mõnede osatäitjate otsingud aga veel käivad. Tutvustame teile tänaseks kinnitatud peaosalisi:
„West Side Story“ esietendub Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019. Lavastaja Georg Malvius (Rootsi), koreograaf Adrienne Åbjörn (Rootsi), kunstnik Ellen Cairns (Suurbritannia). TONY: Cameron Sharp (Suurbritannia) / Heldur Harry Põlda (Eesti) CAMERON SHARP on lõpetanud Mountview’ Teatriakadeemia ning pälvinud muu hulgas Ian Flemingu auhinna ja BBC etenduskunstide fondi auhinna. Ta on muusikalides kaasa teinud alates 2012. aastast ning tema viimaseks rolliks on Theo muusikalis „Rokkiv kool“ („School of Rock“) New London Theatre’is.
HELDUR HARRY PÕLDA õpib alates 2015. aastast Inglismaal Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis klassikalist laulu. 2008. aastal pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemia rolli eest Benjamin Britteni ooperis “Kruvipööre“. Tema repertuaari kuulub hulgaliselt ooperi- ja muusikalirolle, samuti on ta esinenud solistina mitmetes vokaalsuurvormides.
MARIA: Jade Davies (Suurbritannia) / Hanna-Liina Võsa (Eesti) ANITA: Nicole Deon (Suurbritannia) / Piret Krumm (Eesti)
NICOLE DEON on lõpetanud The Hammondi, Suurbritannia ühe vanema etenduskunstide alast kõrgharidust pakkuva kooli ning on muusikalides kaasa teinud alates 2014. aastast. Tema viimaseks tööks on erinevad rollid muusikalis „Dreamgirls“ (Savoy Theatre, London).
RIFF: Jeronimas Milius (Leedu)
PIRET KRUMM on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ning töötab näitlejana alates 2011. aastast. Tema viimaseks muusikateatrirolliks on Viola de Lesseps lavastuses „Armunud Shakespeare“ (Eesti Draamateater).
JERONIMAS MILIUS on õppinud Valentinas Masalskise käe all näitlemist ning Vladimiras Prudnikovase ja Sigutė Stonytė juures laulmist. 2008. aastal võitis Jeronimas Eurovisioni lauluvõistluse, 2012. aastal aasta vokalistina alternatiivmuusika konkursi T.Ė.T.Ė ning 2013. aastal muusikalise teleprojekti „Kuldsed hääled“. Jeronimas on muusikalides kaasa teinud alates 2008. aastast. Tema viimaseks rolliks on Vend Madu leedu muusikalis „Madude kuninganna Egle“ („Eglė žalčių karalienė“).
JADE DAVIES on lõpetanud Urdangi Akadeemia muusikaliteatri eriala ning teinud muusikalides kaasa alates 2015. aastast. Tema viimaseks tööks on erinevad rollid muusikalis „Ooperifantoom“ (Cameron Mackintosh Ltd).
HANNA-LIINA VÕSA on lõpetanud Ameerika Muusikali- ja Draamaakadeemia muusikaliartistina ning teinud muusikalides kaasa viimased 10 aastat. Ta on telesaate „Su nägu kõlab tuttavalt“ 1. saate võitja. Viimaseks rolliks on Christine muusikalis „Ooperifantoom“ (Soome Rahvusooper).
BERNARDO: Davide Fienauri (Suurbritannia) / Tamar Nugis (Eesti) DAVIDE FIENAURI on Londonis resideeruv itaalia päritolu laulja ja näitleja, kes on muusikalides kaasa teinud alates 2015. aastast. Tema viimaseks rolliks on Hortensio lavastuses „Suudle mind, Kate“ („Kiss Me, Kate“, Kilworth House).
TAMAR NUGIS on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning täiendanud end Sibeliuse Akadeemias. 2013. aastal võitis Tamar Vello Jürnale pühendatud II vabariiklikul vokalistide konkursil I preemia ja parima laulu eripreemia. Ta on esinenud muusikalistes suurvormides solistina alates aastast 2009 ja ooperites, operettides ning muusikalides alates aastast 2015. Tema viimaseks muusikalirolliks on Javert lavastuses „Hüljatud“ (Vanemuine).
ESTOONLANE #12
23
ELAMUS
Pildikesi PEOLAUALT Tekst: Triinu Soikmets Fotod: Harri Rospu
Alena Shkatula, Eesti Rahvusballeti trupp
Eesti Rahvusballeti värsket uuslavastust „Katariina I“ käis vaatamas balletigurmaan Triinu Soikmets.
Just nimelt pildikesed, hukatuslikult kirgliku loo puhul sobisid Alena Shkatula ja stseenikesed, eskiisikesed olid Anatoli Arhangelski vastavatesse rollidesse nagu valatult, need piilumised ja põikamised kehtestades justkui teatud standardi, seades lati sinna, milleni Katariina plikapõlve ja buduaari. küündimiseks ei piisa ainult tantsutehnilisest täiusest, vaid vaja Tulevane keisrinna tantsiskles läheb visuaalset veenvust, x-faktorit, seda keemilist elementi, sujuvalt ühest pildist teise, mis laseb vaikides aimata, et tantsija teab, millest ta „räägib“. justkui memuaarides, korjates kokku kilde ja hetki, mis polnud Katariina ja Peetri mannavahuselt muinasjutulised pildikesed tingimata omavahel seotud. Olgem ausad, kes suudaks sellist sügavat karakteriarengut ei võimaldanud. Isegi stseenis, joonistada oma möödunud elutee katkematule sirgele? Ehk kus neurootiline keiser hullus, rahunes ta ebaloomulikult ainult see, kes on selle ise kokku luuletanud. ruttu. Jah, see oli keisrinna hüpnootiline energia, mis mehe Kindlasti on ka Katariina biograafias poeesiat, reaalsusele ülekeenud meelt jahutas, kuid kui sellel tulisusel oleks lastud mittevastavaid dekoore ja draamat, mille eest tuleks küll kauem kustuda, oleks sellest saanud loo ülevamaid hetki, nii vastutusele võtta mitte tema ise, vaid erinevad aja- ja sisulises kui ka vormilises plaanis. kultuuriloolased. Üks peamisi legende Võib-olla just see mõnevõrra ja vaidlusküsimusi on seotud Katariina „Tulevane keisrinna pinnapealne pillerkaar oligi põhjuseks, päritoluga, mis antud juhul on paigutatud miks mõjus nimitegelase rollis tantsiskles sujuvalt Eesti kanti. Kui lisada siia fakt tema järgi usutavamalt hoopis Marta Navasardyan ühest pildist teise.“ nimetatud Kadrioru lossist ning väide, ning kelle tume vikerkest ja jõulisem profiil kuidas keisripaar Tallinna kilusid armastas, tekitasid ka loomulikuma võrdluspildi saab mõistetavaks loo mõju kohaliku nimitegelasega. Kuid mitte ainult. publiku kollektiivsele alateadvusele. See mõju on meelipaitav. Seal, kus Shkatula haprusel ei lastud laval areneda, kandis Lugu naaberriigi keisrinnast poeb vaatajale kindlasti Navasardyani tahumatus kenasti välja. Seal, kus esimene sügavamale kui lugu keskmise kodaniku jaoks tundmatu keisriga koos tagasihoidlikult tervitusklaase kokku lõi, avaldas kunstniku kallimast Toomas Eduri eelmises täispikas balletis teine mehele muljet, kummutades kõrist alla ühe pitsi teise järel. „Modigliani – neetud kunstnik“. On tervitatav, et rahvusballett toob lisaks erinevatele žanritele Tookord, Jeanne Hébuterne’i ja Amedeo Modigliani lavale ka värsket verd.
24
ESTOONLANE #12
Anatoli Arhangelski, Alena Shkatula Sergei Upkin Anatoli Arhangelski, Alena Shkatula
Samavõrd tervitatavad on laval, eriti klassikalise teose puhul, abstraktsed kujundid, mis annavad ainest hilisemaks iseseisvaks kodutööks. Tõsi küll, kaitseingleid kehastavad figuurid tulid rahvusooperi pimeda lavaga võrreldes efektsemalt esile hoopis Kadrioru lossis toimunud esitlusel. Päeva- ja päikesevalguses valgete baroksete karniiside ja rosettide taustal joonistusid välja nii nende must siluett kui paradoksaalne funktsioon – olla nähtamatult nähtav, tajutavalt tajumatu. Toomas Eduri soov haarata allegooriate järele on niivõrd tuntav, et teda võib vaid julgustada nende toomisel taustajõu rollist otse eesliinile. Ehk sünnib tema sulest järgmiseks juba hoopis midagi kontseptuaalsemat, veel rohkem dekonstrueerivat? Enne esietendust armastan mitmekäigulisi õhtusööke peenes restoranis. Iga käik on justkui omaette pilt. Ma võin alustada tartarist, jätkata lõheleemega, lõpetada pardifileega, premeerida end beseega ning ei kurda üldse, et eine iga osa on sõna otseses mõttes erinevast ooperist. Konteksti loob soliidne ruum, narratiivi kallis kaaslane. Balletikeeles pildikesed Katariina I elust rahvusooperi majesteetlikul laval toimivad umbes niisamuti – kerge, kuid maitseküllane valik hõrguks õhtuks pikal nädalavahetusel. Sügishooajal on lootust kunstilisi õhtuid täiendada päris maitseelamustega juba rahvusooperi enda restoranis.
ESTOONLANE #12
25
HOROSKOOP
Teatrihoroskoop Jäär 21.03–20.04 Kuigi Jäära tähtkuju esindajatele ei meeldi puhata, ei ütle Jäär kunagi ära suursugustest üritustest. Seepärast sobib külaskäik Estonia teatrisse talle suurepäraselt. Aastavahetusel toimuvale glamuursele Estonia ballile tuleks piletid juba ära osta, sest see on sündmus, millest kindlasti ilma ei tohi jääda!
Kaalud 24.09–23.10 Kaalude tähtkuju all sündinud tahavad, et kõik oleks alati hästi. Selle tähtkuju inimesed on rahuarmastajad ja kaastundlikud. Nende õnnenumber 7 annab hea vihje, mida teatris vaadata – loomulikult sobib suurepäraselt ballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“. Garanteerime loole õnneliku lõpu!
Sõnn 21.04–21.05 Sõnni aktiivse elustiiliga sobib hästi kokku lavateos, mis areneb kiirelt ja põnevalt. Raha ja rikkuse teema puudutab Sõnni alati, sest just see teeb tema elu mugavaks. Seega sobivaim lavastus nii tempo kui ka teema osas on kindlasti muusikal „Buratino“. Sõnnid armastavad ka head sööki – vaheajatellimuse saab veebist juba ette ära teha: opera.ee/vaheajatellimus.
Skorpion 24.10–22.11 Skorpioni tähtkuju all sündinud on pidevalt võitlusvalmis, pigem nad murduvad koorma all kui alistuvad. Nende loomus on karm, aga õiglane. Hingesugulaste kohtamiseks lavalaudadel soovitame vaatamiseks klassikalisi oopereid: „Carmen“, „Faust“, „Tosca“, „La traviata“ jne.
Kaksikud 22.05–21.06 Kaksikud on teadupärast väga püsimatud ja elavaloomulised. Viha lahvatab kergesti ja lahtub samas. Lai silmaring lubab nautida etendusi kaasaegsest tantsulavastusest klassikalise ooperini. Nii et, hea Kaksik, ava teatri mängukava ja vali endale etendus või etendused kuni 2019. aasta juunini. Sulle on kõik sobilik! Vähk 22.06–23.07 Vähi tähtkuju all sündinud on väga vastuvõtlikud kõigele. Enamus lavastusi on kindlasti ka juba ära vaadatud. Erutab pigem tragöödia kui komöödia. Loodusteema läheb neile samuti väga korda, seepärast soovitame teha oma valik järgmiste lavastuste hulgast: loodusballett „Luikede järv“ või loodusooper „Pilvede värvid“. Lõvi 24.07–23.08 Lõvi tähtkuju all sündinud on suursugused, temperamentsed ja kirglikud. Neil on tavaliselt palju põnevaid armulugusid pooleli. Kui oma lugudest jääb väheks, tuleks teatris ära vaadata ooper „Armujook“ ning ballett „Romeo ja Julia“. Neitsi 24.08–23.09 Neitsi tähtkuju all sündinu on mõistuseinimene. Neile meeldib koguda raha, nad on kokkuhoidlikud ja kaaluvad pikalt, millele on mõistlik oma raha kulutada. Hea Neitsi, rõõmusõnumina võime öelda, et hetkel on käimas soodusmüük, mille raames teatripiletid Estoniasse on 30% soodsamad. Toonitame, et hetkel on kindlasti mõistlik piletid ära osta!
26
ESTOONLANE #12
Ambur 23.11–21.12 Amburi tähtkuju esindajatele meeldib, ui kõik neid ümbritsev on lihtne ja selge, kuid samas esteetiliselt kaunis. Oleme Sulle loonud kontsertlavastuse „Operetikuningas Imre Kálmán“, mis räägib helilooja elust, armastusest ja loomingust. See on lihtne, selge ja lõbus. Kaljukits 22.12–20.01 Kaljukitse tähtkuju all sündinud on kangekaelsed ja väga valivad isiksused. Nende usaldust on raske võita, see tuleb välja teenida. Esmapilgul tundub selle tähemärgi esindajale teatri mängukava vaadates, et ühtegi sobivat lavateost ei leidugi. Kui nii, siis soovitame Sul usaldada oma väga hea sõbra maitset ja valikut. Tema teab, mis on Sulle parim ja kindlasti jääd tema seltskonnas õhtuga teatris rohkem kui rahule. Veevalaja 21.01–19.02 Veevalaja tähtkuju all sündinutele meeldib tants ja tantsimine. Samas on neil suur fantaseerimisvõime ja nad on väga emotsionaalsed inimesed. Elamuse kindlustab Sulle ballett „Kratt“, mis rahuldab Sinu kire ulme ja tantsumaailma vastu. Kalad 20.02–20.03 Kalade tähtkuju esindajatele on meelepärane kõik salapärane. Nende fantaasia on hästi arenenud ja huvi kõige müstilise vastu hästi suur. Seepärast soovitame vaadata ooperit „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Selle müstilisusest jätkub mõtteainet aastateks.
MÄNGUKAVA
P 28 kell 19.00
TRAMM NIMEGA IHA
K 31 kell 13.00
KARLSSON KATUSELT
N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett I SEPTEMBER 2018 L1
kell 19.00*
PIPI PIKKSUKK
Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal A P 2 kell 12.00–15.00 TEATRILAAT Välilaval Tasuta T 4 kell 19.00 LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett B Estonia teatribuss 6.–9. septembrini A N 6 kell 18.00 KRATT E. Tubina ballett B R 7 kell 18.00 ARMUJOOK G. Donizetti ooper L 8 kell 18.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett I A P 9 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal A R 14 kell 19.00 KRATT E. Tubina ballett B L 15 kell 19.00 ARMUJOOK G. Donizetti ooper A P 16 kell 17.00 SAVOY BALL P. Ábrahámi operett N 20 kell 19.00 LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett J R 21 kell 19.00 TÜTARLAPS KULDSESTLÄÄNEST G. Puccini ooper Esietendus! K A L 22 kell 19.00 GISELLE A. Adami ballett P 23 kell 17.00 TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST G. Puccini ooper K K 26 kell 19.00* EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper A N 27 kell 19.00 LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett A R 28 kell 19.00 KATARIINA I T. Eduri/T. Aintsi ballett I A L 29 kell 12.00 BURATINO O. Ehala muusikal L 29 kell 19.00 TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST G. Puccini ooper K GISELLE A. Adami ballett A P 30 kell 17.00
K 31 kell 18.00
NOVEMBER 2017 N 1 kell 19.00 R 2 kell 18.00
R2 L3 P4 K7
kell 19.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00*
N8
kell 19.00
N 8 kell 19.00
R 9 kell 19.00 L 10 kell 19.00 L 10 kell 19.00
A J
kell 12.00
FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00
KRATT E. Tubina ballett SAVOY BALL P. Ábrahámi operett KAMMERMUUSIKAT VIINIST
A A B
kell 19.00 kell 19.00 kell 19.00
L6 L6 P7 T9
K 10 kell 12.00 K 10 kell 19.00 N 11 kell 19.00* R 12 kell 19.00 L 13 kell 19.00 P 14 kell 17.00
LA TRAVIATA G. Verdi ooper Külalisena Igor Morozov
K 17 kell 13.00
A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Jõhvi kontserdimajas 12 € K 17 kell 18.00
KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Jõhvi kontserdimajas 20 €
K 17 kell 19.00 N 18 kell 19.00 R 19 kell 19.00 L 20 kell 19.00 P 21 kell 12.00
TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett SAVOY BALL P. Ábrahámi operett A FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett
K 24 kell 19.00 N 25 kell 19.00
Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
T 13 kell 19.00
Varssavi Kammerooperi külalisetendus PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper
Wolfgang Amadeus Mozarti Peterburi Kammerooperi külalisetendusKorraldaja Antrakt OÜ T 13 kell 13.00
A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Pärnu kontserdimajas 22 € T 13 kell 18.00
KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Pärnu kontserdimajas 22 €
K 14 kell 13.00
KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Pärnu kontserdimajas 22 €
K 14 kell 18.00
KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Pärnu kontserdimajas 22 €
K 14 kell 19.00
TRAMM NIMEGA IHA
N 15 kell 19.00 R 16 kell 19.00
SAVOY BALL P. Ábrahámi operett B TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST
L 17 kell 19.00
PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper
N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett
G. Puccini ooper
PIPI PIKKSUKK
K 21 N 22 R 23 L 24
LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper GISELLE A. Adami ballett LENDAV HOLLANDLANE
J A A
kell 19.00 kell 19.00 kell 19.00 kell 19.00
A
J
T 20 kell 12.00
B I
A
KARLSSON KATUSELT
A J
TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST GISELLE A. Adami ballett FAUST C. Gounod’ ooper BURATINO O. Ehala muusikal
RÖÖVIMINE SERAILIST
Haapsalu Kultuurikeskuses CARMEN G. Bizet’ ooper Külalisena Kai Rüütel
A
A
R. Planquette’i operett Peterburi Kammerooperi külalisetendus Korraldaja Antrakt OÜ
P 18 kell 17.00
TANGO M. Dobrzyński ooper
G. Puccini ooper R 26 kell 19.00* L 27 kell 19.00 P 28 kell 12.00
CORNEVILLE’I KELLAD
A
PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
E 22 kell 19.00
E 12 kell 19.00
A
KARLSSON KATUSELT
HINGEDEPÄEVA KONTSERT Gounod’ „Püha Cecilia missa“ Tallinna Jaani kirikus 15 € KATARIINA I T. Eduri/T. Aintsi ballett I LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett I PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper A CARMEN G. Bizet’ ooper Maarja Haamer-Renter 80 Külalisena Kai Rüütel I BALLETIÕHTU: E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“, T. Helimetsa „Lõng“ Esietendus! A CANDIDE L. Bernsteini koomilise opereti kontsertettekanne Vanemuise kontserdimaja 20 Vanemuise kontserdimajas 25 € LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett I BALLETIÕHTU: E. Mutso „Kaja“, J. Gribi „Valgus aknas“, T. Helimetsa „Lõng“ B CANDIDE L. Bernsteini koomilise opereti kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis 28 €
PIPI PIKKSUKK
TRAMM NIMEGA IHA N. Meckleri/A. L. Ochoa/P. Salemi ballett I PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper I KATARIINA I T. Eduri/T. Aintsi ballett I LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett I
FAUST C. Gounod’ ooper Külalisena David Astorga ja Perrine Madoeuf B
P 11 kell 12.00
A
Kammerkohvik Estonia kammersaalis 20 € BURATINO O. Ehala muusikal A
KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Paide Muusika- ja Teatrimajas 20–27 €
OKTOOBER 2018 K3 N4 R5
A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal Paide Muusika- ja Teatrimajas 20–27 €
25 €
Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
R. Wagneri ooper
P 25 kell 12.00 K 28 kell 19.00
BURATINO O. Ehala muusikal LENDAV HOLLANDLANE
N 29 kell 19.00* R 30 kell 19.00
KATARIINA I T. Eduri/T. Aintsi ballett LA TRAVIATA G. Verdi ooper
R. Wagneri ooper
Külalisena Igor Morozov
I B I A A A A A A A
NB! Mängukavas võib ette tulla muudatusi! * Soodustus pensionäridele
ESTOONLANE #12
27
opera.ee