Estoonlane nr 10 / talv 2017 by Rahvusooper Estonia

TA LV _ 2 017

Estoonlane

opera.ee

2017 #10

Rahvusooperis EEstonia s

ev100.ee/t / eater

SAAL.EE

mimproject.org

Rahvusooper Estonia poistekoori võib kahtlemata lugeda maailma ooperiteatrite suurimaks poistekooriks. Kooristuudio neljas koosseisus (põhikoor, meeskoor ning kaks õppekoori „Jukud“ ja „Juhanid“) omandavad vokaalkunsti kokku 200 andekat noort lauljat. Aastas annab koor pea 40 kontserti nii iseseisvalt kui ka koostöös teiste tuntud muusikakollektiividega. Poistekoori eripäraks on aga osalemine rahvusooperi lavastustes – ühel hooajal tehakse kaasa keskmiselt 55 etenduses. Käesolev hooaeg Estonia teatris on pidulik ning tervikuna pühendatud meie vabariigi 100. sünnipäevale, eesti autoritele ja teostele. Ka rahvusooperi poistekooril on seejuures kanda oluline roll – nimelt jõuab detsembrikuus vaatajate ette helilooja Andres Lemba ja libretist Jaanus Vaiksoo seikluslik muusikalavastus „Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood“, mille lavastab Uku Uusberg. Tegemist on uue eesti algupärase teose ning poistekoori päris oma ooperiga, mille käigus satuvad poisid enneolematutesse seiklustesse. Lisaks uuele poisteooperile on kooril käsil mitmed teised põnevad kontserdid ja lavastused. Seljataha jääb oktoobri alguses toimunud kontsertreis Soome, kus üheskoos soome poistekooriga Cantores Minores anti kontsert Alppila kirikus ja Toomkirikus. Samuti leidis kuu lõpus aset reis Peterburi, kus poistekoor tegi kaasa Rahvusooper Estonia lavastuses „Rinaldo“ Peterburi Maria teatris ning galakontserdil Jaani kirikus. Äsja saabusid poisid tagasi Helsingist, kus Estonia andis külalisetendusi kultuuriprogrammi „Eesti-Soome 200“ raames Aleksanteri teatteris. Poistekoor astus sedapuhku üles Rasmus Puuri ooperis „Pilvede värvid“, kus nende kanda on suurejooneline ja igale eestlasele hinge minev laulupeostseen. Puuri ooper „Pilvede värvid“ on rahvusooperi poistekoori jaoks mitmes mõttes eriline teos. Ühelt poolt annavad poisid lavastuses edasi eestlust ning meie rahvale südamelähedase koorilaulutraditsiooni olulisust. Teisalt on aga tegemist teosega, mille on loonud meie oma koori kasvandik Rasmus Puur. Oleks tore mõelda, et Estonia poistekoor andis kasvõi imepisikese tõuke Rasmuse muusikuks ja heliloojaks kasvamise teel. Estonia teatri dirigent Kaspar Mänd, kes muuhulgas juhatab ka ooperit „Pilvede värvid“, on samuti poistekoori vilistlane. Antud nimistut võiks jätkata veel kümnete

Foto: Pille Riin Pettai

JUHTKIRI

ja kümnete nüüdseks professionaalsete muusikute nimedega, ent vahest oleks asjakohane mainida hetkel hoopis telesaates „Su nägu kõlab tuttavalt“ laiemat tuntust koguvat noort dirigenti Valter Soosalu, kes astus poistekoori ridadesse juba seitsmeaastaselt. Rahvusooperi poistekoori kirevast loometeest, tegemistest ja vilistlastest võiks rääkida palju. Üheks võimaluseks meie ajalooga tutvuda on külastada näitust teatri esimese rõdu galeriis, kuid kahtlemata kõige eredama elamuse saab teatrisaalist. Kohtumiseni!

Hirvo Surva Rahvusooper Estonia poistekoori kunstiline juht ja peadirigent

TOIMETUS Peatoimetaja: Ülla Veerg

Esikaane fotol: René Soom Manfred MIMi

Väljaandja: Rahvusooper Estonia

Toimetajad: Liina Viru, Maarja Kindel,

ooperis „Eesti ajalugu. Ehmatusest

Estonia puiestee 4, 10148 Tallinn

Stina Vürmer, Anu Põrk, Alisson Kruusmaa

sündinud rahvas”

www.opera.ee

Kujundaja: Reili Evart

Esikaane foto: Kaupo Kikkas

info@opera.ee

Järgmine Estoonlane ilmub 9. veebruaril 2018

ESTOONLANE #10

FOOKUS Leiutaja Manfred MIM kirjutas ooperi

FESTIVAL Festival „Eesti teater „Estonias““

ÜKS PÄEV RINGREISIL Aivar Mäe

12. ja 13. oktoobril külastas Rahvusooperit Estonia maailmakuulus ooperistaar, tenor José Cura. Dirigendi, lavastaja ja muusikapedagoogina tegutsev Cura hakkab Estonias lavastama Puccini ooperit „Tütarlaps kuldsest läänest“. Eestis on José Cura käinud varemgi – aastal 2011 esines ta solistina Saaremaa ooperi-päevade galakontserdil ning Estonia välissuhete juhi Helen Lepalaane sõnul jäi talle Eestist ja siinsetest muusikutest väga hea mulje. Nii tuli Cura taas Eestisse – seekord lavastaja, kunstniku ja dirigendina oma kontseptsiooni tutvustama. „Tütarlaps kuldsest läänest“ esietendus peaks esialgsete plaanide järgi toimuma 2018. aasta septembri lõpus. Foto: Liina Viru

UUDISED

José Cura tuleb Estoniasse lavastama ja dirigeerima

PERSOON Kolm noort meest ooperis

ÜKS KÜSIMUS Sassis päev

MEIL JA MUJAL Lummavad uusaastaballid

ELAMUS Tramm nimega Iha

AJAVIIDE Ristsõna

MÄNGUKAVA Detsember−veebruar

ESTOONLANE #10

Estonia ootab 2018. aasta augustis kõiki nautlejaid saama kvaliteetset muusikalielamust, sest taas on laval armastatud „Viiuldaja katusel“, mida on kokku näinud juba 35 000 külastajat. Peaosades säravad Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Liina Vahtrik, Helgi Sallo, René Soom, Kadri Kipper, Anett Schneider, Kaia Oidekivi, Norman Salumäe, Reigo Tamm jt. Vahelduseks „Viiuldajale“ rõõmustavad publikut hoogsad meloodiad operetist „Savoy ball“ ja muusikalist „Minu veetlev leedi“ ning lapsed saavad seigelda koos „Buratinoga“. 2018. aasta augustikuu suvemuusikalide piletid müügil Piletimaailmas ja Estonia kassas. Vaata lähemalt opera.ee. Foto: Harri Rospu

NOORED Eesti Rahvusballeti värske veri

Ka järgmine august on hea muusika nautimiseks

UUDISED

Foto: Harri Rospu

Sipsik seikleb taas kammersaalis Estonia kammersaal on õdus salajaste soppidega pööning, kus elustuvad vana hea Sipsiku seiklused. Kati Kivitari lavastus kutsub lapsi taasavastama vanu mänguasju ning täiskasvanuid armsaid lapsepõlvemänge ja mängimise olulisust. Kati Kivitar: „Vana aja asjadel on oluline tähendus. Lelud mäletavad lapsi, kellele nad kuulusid, nende lapsepõlve ja ühiseid mänge. Tähtis on ise asju teha, neid alles hoida, väärtustada ja olla valmis imeks, mida nad pakkuda võivad.“ Sipsiku lood ärkavad ellu koos Külli Teetamme või Maarja Miti ning Andero Ermeliga peaosades. Jõuludeks tulevad suureks sirgunud Anu ja Mart oma lapsepõlvekoju. Pööningult leiavad nad vanade asjade hulgast oma kalli Sipsiku. Sellest taaskohtumisest algab meie lavastus ja mäng! Dramatiseering Leino Rei ja Kati Kivitar, lavastaja ja kunstnik Kati Kivitar, helilooja Katri Rebane, helikujundus Raido Linkmann (NO99), valguskunstnik Malle Valli, video Peeter Ritso. Etendused toimuvad 2. detsembrini Estonia kammersaalis. Ootame lapsi alates neljandast eluaastast.

Foto: Tanel Meos

Kati Kivitari lavastus on dünaamiline, kubiseb vaimukatest leidudest, helidest, kaunist valgusemängust, liikuvatest etüüdidest ja lauludest (helilooja Katri Rebane). Pille-Riin Purje, Postimees, 11. IX 2017

Ainult viis etendust sel hooajal: 19. ja 21. jaanuaril 6. ja 21. veebruaril 9. märtsil

Jõulukingiidee: ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ piletid juubelihinnaga Peagi tähistame Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Teatrid kingivad riigi tähtpäevaks suurejoonelise lavastusprojekti, kus publiku ette tuuakse vabariigi sajandi lugu. 24 teatri osavõtul sünnib aasta jooksul – sügisest 2017 kuni kevadeni 2018 – 12 lavastust. Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAAL said fortuuna tahtel ülesandeks kajastada ühiselt 60. aastaid. Nii jõuab 19. jaanuaril lavale Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mis on sobiv kingitus teatrisõbrale jõuluks või riigi sünnipäevaks. Jõulupakkumisena kutsume Estoonlase lugejaid ooperit nautima 50% soodsama piletihinnaga! Soodusmüük toimub Estonia kassas ja Piletimaailmas 24. novembrist 31. detsembrini. Soodustuse saamiseks piletimaailm.com lehelt vali rippmenüüst „Eesti100“ ja sisesta kood „100“. Lisainfo 683 1210.

ESTOONLANE #10

Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood Andres Lemba ja Jaanus Vaiksoo kirjutatud seiklusliku kammerooperi „Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood“ lavastaja Uku Uusbergi sõnul näitab lavastus inimestele seda, mis võib juhtuda mõnede kooripoistega proovi ja kontserdi vahel. „See võib juhtuda kõigiga, kes aja kulutamise eesmärgil hakkavad telefone näppima. Estonia on innovaatiline teater!“ Jaanus Vaiksoo: „Estonia poistekooril seisab õhtul ees tähtis kontsert. Enne esinemist on neil mõni tund vaba aega. Poisid satuvad ootamatult kokku veidra trammijuhiga, kes lubab neile oma imetrammiga enneolematut seiklust. Hüpatakse trammile … ja seiklused ei lase end kaua oodata! Lugu on täis põnevust, trikke ja tagaajamist, absurdseid nalju ning muidugi lõbusaid laule poiste esituses.“ Poistekooriooperi maailmaesietendus toimub 14. detsembril Estonia kammersaalis. Helilooja on Andres Lemba, libretist Jaanus Vaiksoo, dirigent Hirvo Surva, lavastaja Uku Uusberg, kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik Ritšard Bukin, videokunstnik Sander Tuvike, liikumisjuht Märt Agu. Kaasa teevad Alvar Tiisler, Indrek Ojari (Tallinna Linnateater), Uku Uusberg, Valter Soosalu jt, Rahvusooper Estonia poistekoor, Tallinna muusikakeskkooli orkester ja Tsirkusestuudio Folie artistid. „Kastanid tulest“ etendused toimuvad detsembris ja märtsis.

Foto: Harri Rospu

Detsembris ja jaanuaris on Estonias järjekordne pähklipuremishooaeg – vaatajate ette jõuab armastatud jõulumuinasjutt, ballett „Pähklipureja“, mille lavastajaks on Ben Stevenson Texase balletiteatrist. Ben Stevenson: „Ameerikas on „Pähklipureja“ osa jõulutraditsioonist. Jõuludeks valmistatakse kalkunit, tuuakse tuppa kuusk ning käiakse „Pähklipurejat“ vaatamas. Peaaegu igal linnal on oma „Pähklipureja“ lavastus. Loomulikult on Tšaikovski muusika imeline!“ Eesti Rahvusballeti lustlik ja humoorikas lavastus on lõbustanud publikut lisaks Eestile nii Veneetsias kui ka Sevillas, seda on mängitud kokku 113 korda ja vaadanud ligi 100 000 inimest. „Pähklipureja“ piletid on saadaval hinnaga 20–31 eurot, õpilastele on soodustus 50% ja koolieelikutele päevastele etendustele samuti 50%.

ESTOONLANE #10

Riietu estoonlaseks! Jõulupidude hooaeg on ukse ees, mis tähendab ainult üht – Rahvusooper Estonia kostüümilaenutuses on tavalisest rohkem sagimist. Laenutusel on pakkuda üle 1700 erineva riideeseme, mida saab omavahel kombineerida. Lase fantaasial lennata ning komplekteeri endale selga midagi ainulaadset! Kostüüme leiab nii Vana-Kreeka toogadest Eesti rahvariieteni kui ka keskaja mungarüüst 50. aastate klošš-seelikuteni. Foto: Kadri Balta

„Pähklipureja“ on osa jõulutraditsioonist

Estonia laenutuse kõige populaarsemad kostüümid on 20. ja 30. aastate stiilis, samuti eesti rahvuslikud rõivad. Jõulupidude perioodil on kõige menukamad just need esimesena mainitud ning üha rohkem peetakse ka värviteemalisi pidusid, mille tarvis laenutatakse näiteks kuldseid ja hõbedasi kostüüme. Seega – kui otsite jõulupeoks, aastavahetuseks või teemapeoks uhket rõivastust, siis ootame teid kostüüme valima teatri mahukast ja unikaalsest kostüümilaenutusest, mis on avatud teisipäevast reedeni 12.00–18.00. Sissepääs asub Tammsaare pargi poolsel majaküljel.

Foto: Liina Viru

Ain Anger taas Mefistona „Faustis“ Tunnustatud bass astub taas Estonia lavale 20. detsembril Mefistona Gounod’ ooperis „Faust“. Ain Anger: „Mefistot mängida on kindlasti huvitavam kui mõnda läbinisti head tegelaskuju, sest materjali on rohkem. Saatanas on olemas kõik see, mis inimesteski – headus, kurjus, huumorisoon – ja minu ülesandeks on näidata tema argipäeva. Ooper kirjutati ajal, mil kiriku surve ja dogmad seadsid inimestele väga ranged käitumisreeglid. Sellest hoolimata on meis alati olemas olnud teine pool, mis otsib vabadust ja pääsemist rangeist ettekirjutusist.“ Küsi meie veebipoest, meeneteletist või kassast ka lavastuse DVD-d. Osades: Oliver Kuusik, Ain Anger, Joanna Freszel (Poola), Rauno Elp, Helen Lokuta, Mart Laur, Urmas Põldma, Airike Kolk ja Eesti Rahvusballeti tantsijad.

Jaani kirikus kõlab helge pühademuusika Gabriel Fauré alustas 1887. aastal tööd reekviemiga, mis oli mõeldud kammerkoosseisule. Aastate jooksul aga esialgne idee muutus ja nii jõudis 1900. aastal ettekandele teos solistidele (sopran ja bariton), suurele orkestrile, segakoorile ja orelile. Autoril õnnestus luua teos, mis puudutab publiku hingekeeli tänaseni. Reekviem on kirgliku helilooja nägemus surmast ja teispoolsusest: „Räägitakse, et minu reekviem ei väljenda surmahirmu ja seda on isegi nimetatud surma hällilauluks. Kuid mina näengi surma nii: see on pigem rõõmus pääsemine, püüdlus kõrgema õnne poole, kui piinarikas kogemus“. Teose kaunis endassesüüviv mõtlikkus pakub kõigile kuulajatele võimaluse osa saada muusikalisest ja vaimsest lohutusest, mida pakub Fauré nägemus ajatust rahust. Esinevad Raiko Raalik, Kadri Kipper, Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Lisaks kõlavad jõululaulud Ain Angeri ja Reigo Tamme esituses. Kontsert toimub Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril 2017 kell 17.00.

Foto: Pille Riin Pettai

Rahvusooper sai Amservilt kaks uut Toyota Proace Verso väikebussi Amserv Grupi tegevdirektor Rene Varek andis 18. oktoobril Rahvusooper Estonia peadirektorile Aivar Mäele üle kaks uut Toyota Proace Verso ruumikat ja mugavat bussi. Amserv on rahvusooperi peasponsor juba 2009. aastast ja erinevad mudelid on sõidutanud Estonia tehnilist meeskonda ning teatri külalisi nii Eestis kui ka lähinaabrite juures. Rahvusooper annab igal aastal umbes 20 etendust väljaspool Tallinna: Paides, Pärnus, Viljandis, Tartus, Jõhvis, Haapsalus jm. Lisaks reisib väikebussidega Estonia noorteprojektide meeskond, kelle viimased, ooperit ja balletti tutvustanud ringsõidud viisid Hiiumaale, Lääne- ja Ida-Virumaale ning Kesk-Eestisse.

ESTOONLANE #10

FOOKUS

PUDELPOST 60NDATEST

Leiutaja Manfred MIM kirjutas ooperi Tekst: Väljavõtted MIMproject’i ja Manfred MIMi kirjavahetusest Fotod: MIMProject

Neli aastat tagasi avastati ühelt Nõmme pööningult sensatsiooniline leid, mis seab kogu Eesti muusikaajaloo uude valgusesse. Leiti filmilintidele salvestatud mitmekihiline ooperipartituur, mille looja, nagu nüüdseks selgunud, oli teadlane ja leiutaja Manfred MIM. Seni on eeldatud, et 60. aastate eesti muusika lähtus pigem rahvusromantismist ja neoklassitsismist ega olnud Euroopas valitsenud kesksete muusikavooludega eriti seotud. Manfred MIMi teose helikeel aga näitab ilmselget sidet Euroopas tollel ajal valitsenud avangardiga – tema lähenemine muusikalisele materjalile on tugevalt sonoristlik ning tema kõlamaailm seostub selliste avangardi suurkujudega nagu Karlheinz Stockhausen, György Ligeti, Krzysztof Penderecki jt. Lisaks defineerib Manfred MIMi ooper ümber eestlaste ajaloo.

ESTOONLANE #10

Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Manfred, Te lõite ooperi teemal, mis paljudele eestlastele on ülimalt tähtis nii ajalooliste aspektide kui ka Lennart Meri isiku pärast. Teie ei ole päriselt eestlane, miks te üldse annate ühele rahvale edasi nii fundamentaalse teadmise nende ajalugu kujundanud protsessidest? Manfredi vastus: Vaadake, Lennart (te ju lubate, et ma nimetan oma sõpra lihtsalt Lennartiks ega hakka perenime igale poole juurde lisama?), Lennart kirjutas kõigepealt oma „Hõbevalge“. Siis kirjutas ta sellele teise osa juurde ja ristis selle „Hõbevalgemaks“. Aga mida paljud ei aima, on, et nende raamatute kirjutamisel sai ta teada asju, mida lõpuks isegi tema uuriv vaim pidas õigemaks neist raamatutest välja jätta. Kuid need teadmised siiski kajavad seal raamatute koltuvatel lehekülgedel. Kirjutamise ajal usaldas Lennart mulle algseid mustandeid näha ja üle lugeda. Ma mäletan näiteks sellist teemaarendust, et enne Kaalit ei tundnud Euroopa üldsegi ratast ning alles veereva tulekera nägemine siin teie juures viis inimesed mõttele, et kui selline ümmargune asi võib niisuguse uskumatu kiirusega üle taeva kihutada, siis peab temast olema kasu ka maa peal reisimiseks. Et alles selle tulekera järgi taibati, et jalgsi või vett mööda rändamine ei ole ainus võimalus maakera pinnal liikumiseks. Lennart käis selle ideega ka akadeemik Anto Raukase jutul, aga Raukas polnud uue teooria suhtes üldse vastuvõtlik, ta olevat hoopis arvanud, et niisuguse

„Üks korralik ooper seob endas kõike, mis üldse kunagi välja mõeldud on.“

teooriaga võiks Lennart enam mitte kunagi Akadeemia seinte vahele ilmuda. See seletab ka nende hilisemat pingelist läbisaamist (see pingelisus jõudis mõistagi ka ooperi mõningatesse stseenidesse). Siis kohtus Lennart minuga. Päris meie koostöö algul kuulis Lennart kusagilt, et ma uurin ringjoone olemust – nii et ta tahtis kohe ka minult teada, kas ma olen kokku puutunud mingite legendidega, mis näitaks, et ringi ja ratta idee pärineb Hüperboreast või Thulest ja et sellel on seos Kaali meteoriidiga. Pidin talle pettumuse valmistama – ringjoont tunti tänu Päikesele maailma kultuurides siiski juba palju varem. Aga Lennarti sarm ja pealehakkamine võlusid mind ja meist said päris head sõbrad. Ja pealegi, mul oli talle pakkuda midagi hoopis paremat kui skepsis ja kuiv täppisteaduspõhine ignorants. Nii et ma rääkisin talle, mida mina teadsin Kaali sündmustest. Ja mõningal määral isegi näitasin.

Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Aga ikkagi – ooper? Miks peaks sellistest olulistest sündmustest laulma? Miks mitte rääkida inimese kombel? Manfredi vastus: Üks korralik ooper seob endas kõike, mis üldse kunagi välja mõeldud on. Nii et vastus on ilmne – ma tahtsin kasutada kõiki võimalusi ja ooperi vorm andis mulle need. Aga kirjutage hoopis teie mulle, miks te seda lavastama hakkasite?

ESTOONLANE #10

MIMproject’i vastus Manfredile: Olgu, Manfred, me proovime seda selgitada. Ennekõike – meil oli väga huvitav. Teie partituur hämmastas meid. Ja me oleme leidnud töö käigus kõigile ooperis viidatud detailidele kinnituse või isegi topeltkinnituse. Kuna me mõistsime, et väga lihtne on entusiasmi najal vigu teha, käisime Teie materjalidega eriti ettevaatlikult ja lugupidavalt ümber. See oli ikka väga õnnelik kokkusattumus, et me Teie noodilindid Nõmme pööningult leidsime. Teie materjalidesse kaevumine on alati olnud raske töö – lõputud poolikud ideed, prototüübid, otsatu hulk päevikusissekandeid ja märkmeid. Me teame, et Teie ise ei pöördu kunagi juba läbikäidud teemade juurde tagasi. Aga selleks olemegi meie. Käisime just kuu aega tagasi Milanos Leonardo da Vinci muuseumis – kõik need sealsed fotokoopiad tema märkmetest meenutasid kangesti Teie omi. Pärast kunagist retrospektiivnäitust, mis me Tallinna Kunstihoones1 Teie töödest ja märkmetest kokku panime, oli meil ikka veel hulk läbitöötamata materjali. Me hakkasime kohe seda materjali dešifreerima, kaardistama ja süstematiseerima. Te teate küll, et me olime Teie materjalidega juba põhjalikult töötanud. Aga alles noodilindid ühendasid kokku tervikpildi. Me otsustasime, et Teie plaanid, mis

60ndatel jäid teostamatuks, tuleb nüüd teoks teha. Teil olid suurepärased ideed, meil on tahe ja vahendid. Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Manfred, Te olete jõudnud teha kohutavalt palju asju. Aga Teid tunnevad vähesed. Kas Te kirjutaks natuke ka endast? Me teame, et Te kunagi ei taha endast rääkida, ikka ainult oma leiutistest ja katsetest. Aga ikkagi …? Manfredi vastus: Nii see tõesti on. Ma olen teadusemees, ja, tuleb tunnistada, ka mõneti obsessiivne geomeeter – täiusliku ringi otsingud ja kõik sellega seotu on põhjus, miks ma üldse teadust teen ja leiutan. Kõik ülejäänu, mis on juhtunud, on alati olnud ringi uurimise kõrvalsaadus, pundar kogemata tekkinud teaduslikke ja loomingulisi kõrvalliine. Idee, et paekivist saab kuulata ajaloo helilist kudet, tuli mulle pähe suhteliselt ammu. 60ndate tingimustes otsustasin ma taasesitamiseks kasutada ringikujulist paeplaati, mille lõikasin välja Saaremaa dolomiidist. Muidugi pärast põhjalikku Kaali meteoriidi ja Saaremaa aluspõhja mikropragude uurimist. Nimelt salvestus Kaali meteoriidi plahvatus suhteliselt täiuslikult Saaremaa dolomiidist aluspõhja ja selle salvestuse mahamängimine oleks andnud meile kõige vanema muusika, mida keegi iial on kuulnud. Vähemalt 2700 aastat vana salvestis on isegi tänapäeva mõistes tõeline rariteet. Estonia oli tollal ainuke koht Eestis, kus pöördlava suurust paekiviplaati oleks saanud maha mängida. Ma üritasin veenda tolleaegset peadirigenti Kirill Raudseppa ja peakunstnikku Lembit Roosat, et minu plaat tuleb paigutada pöördlavale ja lisada sellele elektromehaaniline käpp ning legeeritud terasest nõelaga varustatud lugemispea (nii nagu plaati ikka maha mängitakse). Vastutasuks pakkusin neile oma teeneid Estonia valguspargi ja pöördlava mehaanika arendamiseks ja lavakonstruktsioonide tugevdamiseks. Aga tookord ei aidanud miski – kokkulepet ei sündinud. Ma arvasin algul, et Estonia teater oli selliseks suurejooneliseks eksperimendiks lihtsalt liiga konservatiivne. Tugevusarvutusi kontrollides sain siiski aru, et peakunstniku kahtlus totaalse lavavaringu võimalikkuses oli olnud õigustatud. Estonia maja oleks pöörleva dolomiitplaadi raskuse all purunenud alusmüürideni. Tuleb tunnistada, vahel olen ka mina liigsest entusiasmist arvutustes vigu teinud. Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Nüüd Te kirjutasite meile jälle oma leiutistest ja ikka mitte midagi endast. Manfredi vastus: Nii see vist tõesti jälle juhtus. Aga minu isik ongi kõigi nende avastuste ja leiutistega võrreldes tähtsusetu. Mul oleks lisada ehk ainult üht. Kuskile pole salvestatud, millal ma sündisin, ja keegi pole välja arvutanud, millal ma suren. Seda peate arvestama. Manfred MIMi ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” etendused toimuvad 19. ja 21. jaanuaril, 8. ja 21. veebruaril ning 9. märtsil.

1„100 aastat MIMproject’i“ – Manfred MIMi elu ja loomingu ülevaatenäitus Tallinna Kunstihoones 21. augustist kuni 21. septembrini 2013, koostaja MIMproject.

ESTOONLANE #10

FESTIVAL

Festival, kus saab EESTLUSE ÜLE MÕELDA JA NAERDA Estonia Seltsi esimehe ja „Eesti peo“ kavandaja Mart Mikuga vestles Anu Põrk

Eesti 100. sünnipäeva raames toimub väga palju pidustusi. Miks peaksid inimesed veebruaris just Estonia teatrisse Eesti-teemalisele festivalile tulema? Vastuse võti peitub küsimuses endas, rõhuga sõnal „miks“. Pidulikult öeldes on see lihtsalt eestlaste privileeg. Me oleme aastaid just seda veebruari oodanud, ja uhkusega oodanud. Nüüd on käes teatrite kohus juubelit väärikalt tähistada ja publiku kohus on kõigest sellest osa saada. Estonia ütleb eestlasele 1000 korda rohkem kui ükskõik mis teine maja, Estonia ja Eesti Vabariigi vahele võib panna rahumeeli võrdusmärgi. Lugu sai alguse juba Estonia Seltsi loomisega aastal 1865, kaugelt varem, kui keegi üldse iseseisva riigi peale mõelda julges. Estonia teatrimajas on toimunud lugematu arv riigi ajalooga seotud tähtsündmusi, nii et ka riigi 100. sünnipäeva tähistamiseks on see ainuõige koht.

Foto: Tanel Meos

Räägi palun festivali kavas olevast „Eesti peost“, mis selle eriliseks teeb? „Eesti pidu“ on kindlasti festivali kulminatsioon. See ei ole lihtsalt pidulik kontsertaktus, vaid spetsiaalselt üheks õhtuks kirjutatud kiirkursus meie riigi ajaloost. Lavastatuna ühtseks tervikuks baseerub selle muusikaline pool eesti muusika hittidel läbi sajandite. Kui mulle tehti ettepanek selle kava muusikanumbrid välja valida, siis minu kõige suurem hirm oli, et ma midagi tähtsat välja ei unustaks. Teine hirm oli see, et

kuidas omavahel klapitada kokku sellised viisid nagu „Igal majakal oma tuli“ ja „Kõik roosid ma kingiksin sulle“ … Just sellistest lugudest see etendus koosnebki, loomulikult kõlavad ka Elleri „Kodumaine viis“, Kulli „Kodumaa“ ja Ernesaksa kõrtsistseen ooperist „Tormide rand“. Kontsertlavastus tuleb humoorikas võtmes. Miks? Huumor omaette ei pea olema eesmärk, aga julgus enda üle naerda on võti, kuidas vabaneda palju räägitud orjapõlve süngusest ja vahest publik seda sellelt õhtult ootabki. Pigem on kava kontrastiderohke ja isegi kui on oht väikeseks paatoseks, on väga ülev, kui õige tunne tekib inimestes endis. Lisaks on sel õhtul ka teistmoodi vaheaeg? Kuna juba pealkirjas kajastub sõna pidu, siis mõtlesime pikalt, kuidas reaalses elus seda lahendada. Oleks olnud liiga ootuspärane korraldada kontserdi järel pikkade laudadega pidu. Jõudsime lahenduseni, et pidu toimub kahe vaatuse vahel. Ja pidu sõna otseses mõttes: koos sooja ning kosutava söögiga, külma joogiga ning ehteestilikult kuuma tantsumuusikaga. Publik saab õige häälestuse juba kodus riidekapi ees – eeldame, et iga inimene paneb selga kui mitte just rahvariided, siis kindlasti mõne toreda elemendi meie etnograafiast: sõlg, rahvuslik vöö, pastlad või labakindad. Ja veel – et soojus jääks kauemaks hinge, siis on soovitus peole tulla autota …

Festivali „Eesti teater „Estonias““ programm 10.–22. veebruaril 2018 10.02

Tambergi ooper CYRANO DE BERGERAC

11.02

Eduri/Aintsi ballett MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK

12.02

Kontsert KODUMAINE VIIS – EESTI VABARIIK 100 Rahvusooper Estonia kammersaalis

14.02

Wagneri ooper LENDAV HOLLANDLANE Külalisena Ain Anger

15.02

Kontsertlavastus EESTI PIDU tantsu, sooja söögi ja kange joogiga Estonia teatris. Külalisena Ain Anger

16.02

Wagneri ooper LENDAV HOLLANDLANE Külalisena Ain Anger

17.02

Raudmäe/Vinteri muusikal PIPI PIKKSUKK

17.02

Puuri ooper PILVEDE VÄRVID

18.02

Tubina ballett KRATT

20.02

Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikal KARLSSON KATUSELT

21.02

MIMi ooper EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS

22.02

Tubina ballett KRATT

ESTOONLANE #10

ARGIPÄEV

ÜKS PÄEV RINGREISIL.

Peterburi Tekst: Ülla Veerg Fotod: Madis Veltman, Eesti Päevaleht

NIMI: Aivar Mäe AMET: teatrijuht

12.00 saabub Aivar Mäe LuxExpressi bussiga Peterburi ja annab kohe intervjuu ERR-i väliskorrespondendile Anton Aleksejevile. Eestimaal näeb intervjuud samal õhtul „Aktuaalses kaameras“.

HARIDUS: õppisin Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis orkestri dirigeerimist ning muusikapedagoogikat. Täiendasin end koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal Portlandi Ülikoolis. ESTOONLANE: alates 2009. aastast EELDUSED TÖÖLE: hea suhtlemisoskus, rõõmus meel, ausus, kiirus, järjekindlus, planeerimisoskus, käivitamiskirg, huvi teatri arengu vastu SUURIMAD VÄLJAKUTSED: ehitada Eestisse esimene ooperimaja LEMMIKLAVASTUSED: kõik Estonia lavastused VABAL AJAL: minu hobiks on kellamäng, juhin Arsise kellamängu koole Tartus ja Tallinnas ning dirigeerin kontserte. Meeldib maakodus toimetada ja traktorit juhtida.

12.15 Aivar Mäe tervitab järgmise bussiga

Peterburi saabunud dirigenti Andres Mustoneni. Ooper „Rinaldo“ on kavas järgmise päeva õhtul Maria teatris.

13.15 ITAR TASS-i pressikeskuses on algamas Rahvusooper Estonia külalisetendusi tutvustav pressikonverents. Aivar Mäe ei ole rahul toolide paigutusega ja tõstab saali ümber.

ESTOONLANE #10

13.25 Peterburi ajakirjanikele on kavas tutvustada balletti

„Kratt“, mille samme seab koreograaf Marina Kesler. Aivar Mäe on prooviga rahul. Tantsuga astutakse siin majas üles esmakordselt.

13.30 lõpeb proov ja tuleb tõdeda, et lisaks

balletiartistidele on ka „karud“ tantsima pandud. Vasakult Helen Bogatch, Toomas Edur, Carlos Campo Vecino, Vello Pähn, Marta Navasardyan, Jevgeni Grib, Marina Kesler, Aivar Mäe, Heidi Kopti, Carlos Garcia.

14.20 räägib Aivar Mäe Peterburi ajakirjanikele Eesti Vabariik 100 raames toimuvatest rahvusooperi üritustest ja ringreisidest.

14.50 Peterburi ajakirjanikud on

põnevil, sest Estonia pole ligi 40 aastat Maria teatris esinenud. Lisaküsimusi tuleb hulganisti.

16.20 toimub Peterburi Maria teatri laval

balleti „Kratt“ proov. Aivar Mäe veendub, et kõik kulgeb plaanipäraselt.

16.45 arutab Aivar Mäe Maria teatri söögitoas

produtsent Liisa Liksoriga läbi järgmise päeva plaanid. Äsja laual olnud Kiievi kotlet on kadunud koos märkusega „siin nad tõesti oskavad seda teha“.

17.15 annab Aivar Mäe intervjuu Eesti Päevalehe ja Delfi uudistetoimetuse juhile Raimo Poomile.

17.45 toimub viimane ringkäik majas ja siis jõuab veel hotelli riideid vahetama. Kell 19.00 algab ringreisi esimene etendus – ballett „Kratt“. Estonia on maailma ühel kuulsamal laval ja teatrijuht tunneb uhkust.

ESTOONLANE #10

PERSOON

Uued hääled Estonia laval EHK KOLM NOORT MEEST OOPERIS Tekst: Estoonlane Fotod: Höije Nuuter

ESTOONLANE #10

Pole just tavapärane, et Rahvusooper Estonia saab uut hooaega alustada koguni kolme noore, särava ja andeka lauljaga. Aga siin nad on: tenorid Mehis Tiits ja Reigo Tamm ning bass Raiko Raalik. Nende teed klassikalise laulmise juurde on olnud erinevad, nii nagu on erinevad ka nende iseloomud ja temperament. Ometi seob neid kolme lisaks ühistele Estonia lavalaudadele veel midagi: pühendumus, suur kirg ja kutsumus laulmise vastu. Kuigi olete neid noori andeid ehk juba laval kuulnud ja näinud, on viimane aeg nendega lähemalt tuttavaks saada.

Hooajal 2017/18 Raiko Raalik: Maks Puuri ooperis „Pilvede värvid“ Doktor Grenvil Verdi ooperis „La traviata“ Dulcamara Donizetti ooperis „Armujook“

Mehis Tiits: Kõnepidaja Einrih Puuri ooperis „Pilvede värvid“ Basilio Mozarti ooperis „Figaro pulm“ Gaston Verdi ooperis „La traviata“ Christian Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“

Reigo Tamm: Motel Kamzoil Bocki muusikalis „Viiuldaja katusel“ Adam Zelleri operetis „Linnukaupleja“ Heinrich Wagneri ooperis „Tannhäuser“ Tüürimees Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“ Saadik Verdi ooperis „Aida“ Pierrot Ehala muusikalis “Buratino”

Esimesed muusikalised elamused, mis lapsepõlvest meenuvad? Mehis Tiits: Minu esimene muusikaline elamus pärineb kooli iga-aastasel lauluvõistlusel osalemisest. Esimesel võistlusel esitasin Igor Garšneki Joel Sanga sõnadele kirjutatud lastelaulu „On varsal varsa aru“. Meenub veel, et vedasin tolleaegse õpetaja Janek Paeglisega kihla, et ta ostab mulle šokolaadi, kui teen erilise artistliku kummarduse. Nii ka läks! Raiko Raalik: See oli juba enne kooliminekut, mu Setumaal elaval vanaisal oli vinüülimängija ja ainult üks plaat – „Entel-tentel“ – ja need laulud on mul kõik tänini peas. Reigo Tamm: Kuigi mul on fotojäädvustus sellest, kuidas ma väikese põnnina istun klaveri taga, tahtsin ma juba lapsena saada näitlejaks ning minu huvi oli keskendunud eelkõige sõnateatrile. Laps on muusikale väga vastuvõtlik, muusika tekitab alati tugevaid emotsioone: helgus, kurbus, ülevus või vastupidi – hirm mõne sünge kõlapildiga heliteose ees. Mehis: Minule ei meenu lapsepõlvest selliseid elamusi! (Naerab) Raiko: Mul seonduvad ülevad emotsioonid laulupidudega. Käisin varasest east alates Tartu Poistekooris, laulsin seal üksteist aastat ja selle aja sisse mahtus mitu laulupidu.

Reigo: Arusaamine kui suur on muusika mõjujõud inimestele, tekkis alles põhikooli lõpus. Ka minu esimesed tugevad elamused on seotud laulu- ja tantsupidudega, laulsin kooris ja tantsisin rahvatantsurühmas. Kui muusikalembene oli teie oma pere? Mehis: Minu isa kaalus isegi klassikalist laulmist õppima minna, kuid see jäi väga proosalistel põhjustel katki: ta ei leidnud ühtegi sõpra, kes löönuks kampa! See kutsumus leidis siiski rakendust bändis kitarri mängides ja solistina lauldes. Ka kodus tuli ette, et isa võttis kitarri ja siis laulsime juba koos. Muide, ka isal oli ilus tenorihääl. Ema õppis lastemuusikakoolis akordionit ja oli mõnda aega isegi lasteaias muusikaõpetaja. Raiko: Mu mõlemad vanemad on põgusalt muusikat õppinud: ema klaverit, isa akordionit ning mind pandi muusikakallakuga Tartu Karlova gümnaasiumisse, kus oli tugev koorilaulukultuur. Reigo: Minu ema on õppinud Tapa muusikakoolis klaverit ja kuna ta laulis Tapa kammerkooris, puutusin muusika ja muusika tegemisega kokku väga varases eas – ema võttis mind kaasa kooriproovidesse, kontsertidele ja reisidele. Kui pikk, sirge või käänuline oli tee muusika juurde? Mehis: Liikusin muusika ja laulmise juurde kuidagi intuitiivselt – otsisin laulmise võimalusi, sest mulle meeldis see. Osalesin kuni põhikooli lõpuni kooli lauluvõistlustel ja lõpuks võitsin need mitu aastat järjest. Minu toonane repertuaar ei koosnenud mitte pophittidest, vaid pigem estraadiklassikast. Raiko: Võin öelda, et see tee on olnud väga sirge ja loogiline: muusikaklassist poistekoori, sealt Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli Taisto Noore lauluklassi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse. Reigo: Kuigi ma tegelesin kogu aeg miljoni asjaga korraga: laulsin mitmes erinevas kooris, käisin rahvatantsus, õppisin muusikakoolis puhkpille, teadsin alati, et tegelikult tahan saada näitlejaks. Seda, kuidas näeb välja professionaalne muusika tegemine, kogesin Hirvo Surva käe all Virumaa Poistekooris lauldes ja Tapa Muusikakoolis. Mõistsin, kui tõsine töö see on. Olin lapsepõlvest saadik muusikast ümbritsetud ning sellega tegelemine oli minu jaoks loomulik ja kerge. Kogu mu elu muutev kokkupuude muusikaga toimus ajal, mil õppisin lavakas. Olime vahetusüliõpilastena Londonis ja kursuseõde Piret Krumm pakkus mulle piletit Covent Gardenisse „Rigolettole“. Leo Nucci laulis Rigolettot, koosseis oli suurepärane ning see, millise elamuse ma sellest sain, tekitab minus praegugi veel külmavärinaid. See oli moment, mil tajusin, kui võimas on muusika. Ja kuna mu õpingud lavakas said lõpu pärast esimest kursust, arvasin, et elu on läbi. Kooli juhataja Ingo Normet soovitas aga vahetada teaduskonda ja suurte sisemiste kõhklustega läksin Nadia Kuremile ette laulma. Kuigi ma ei olnud valikus kindel, võtsin seda siiski kui uut võimalust ja pühendusin täielikult laulmisele. Millised huvid tuli lauljateele asudes kõrvale heita? Mehis: Nagu enamik, olin ka mina pärast keskkooli lõppu küsimuse ees: mida edasi õppida või teha. Olin seisukohal, et kuni ma ei tea, mida tahan, ei hakka

ESTOONLANE #10

ma lihtsalt midagi õppima, vaid pigem võtan aja maha ja lähen tööle. Üritasin küll ka Heino Elleri nim Tartu Muusikakooli pop- ja jazziosakonda sisse saada, kuid sinna mind ei võetud, sest hindajate arvates oli mu laulmismaneer juba liialt välja kujunenud. Tuttava soovituse peale läksin proovima Tartu II Muusikakooli ja mind võeti vastu. Seal alustasin juba eesmärgipäraseid laulu- ja solfedžoõpinguid, ise samal ajal tööl käies. Mu lauluõpetaja Eve Kivisaar töötas Vanemuise teatri ooperikooris ning tema suunaski mu arengut just klassikalise laulu suunas. Raiko: Muusika oli minu jaoks alati kindel valik, küsimus oli pigem suunas: pop või klassika. Olin kaua ka bändi teinud, kuigi seal mängisin klahvpille, ega laulnud üldse. Samal ajal Elleri kooliga tegin katsed ka Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli rütmimuusika osakonda klaveri erialale. Kuigi mul läks ka seal hästi, valisin lõpuks siiski Tartus laulueriala. Mu õpetajaks oli gümnaasiumis väga inspireeriv Tiia Puhvel ja hiljem Taisto Noor, kes on „süüdi“, et minust just klassikaline laulja sai. Reigo: Minu esimene valik polnud üldse muusika, kuid kui sain EMTAs klassikalise laulu erialal õpetajaks Taavi Tampuu, hakkas laulmine mu esialgsetele kõhklustelekahtlustele vaatamata meeldima. Samuti sai hoobi mu varasem skeptitsism ooperi kui „kaduva ja tolmuse“ kunstiliigi suhtes. Millal ja millise osatäitmisega astusid esmakordselt muusikateatri lavale? Mehis: Minu laulmisõpetaja Eve Kivisaar andis mulle kord märku, et Vanemuise ooperikooris on lauljate konkurss ja soovitas kandideerida. Sain sinna tööle – see oli mu elu üks õnnelikumaid päevi! Läksin veel samal päeval tööle, olin autojuht-komplekteerija, kuid samas olin just saanud lauljana tööd ooperikooris! See on seni olnud mu suurim elumuutus. Töötasin ooperikooris kolm aastat ning minu jaoks sai just siis selgeks, et see mulle meeldib ja on minu tõeline kutsumus. Õnneks ei ole ma pidanud elus tegema mingeid dramaatilisi valikuid. Raiko: Cyrano de Bergeraci rolliga, kes oli Edmond Rostandi 1897. aastal ilmunud raamatus paljudele üllatuseks minust isegi natuke noorem, nimelt 21-aastane. Reigo: See oli aastal 2011, kui ma olin veel tudeng ja läksin Vanemuisesse Paul Mägile ette laulma. Olen siiani talle südamest tänulik, et ta mind usaldas ja et sain Camille de Rosilloni osa Ferenc Lehári operetis „Lõbus lesk“. Mis on laulja töös kõige toredam ja mis raskeim? Mehis: Tore pool selles töös on nii etenduse valmimisprotsess kui ka esietenduse järgsed emotsioonid, eriti kui tunned, et roll õnnestus. Kindlasti on kolleege, kel läheb partiide õppimine kiiremini kui minul. Mina pean sõnu kordama ja kordama, kuulan aktiivsel ettevalmistusperioodil õpitavat ooperit läbi kõrvaklappide väga palju. Raiko: Kõige meeldivam on suur vaheldusrikkus, ma ei kujutaks ennast ette töötamas kontorilaua taga. Meeldib kogu tööprotsess, võimalus astuda rollist rolli, suhelda erinevate inimestega eri keeltes, eri kultuuridest.

ESTOONLANE #10

Ma ei ütleks, et see on raske, kuid töö nõuab pidevalt vormis olekut ja ma pean mõtlema, kas saan endale prooviperioodil alati kõiki meelelahutusi lubada. Reigo: Kõige toredam on see, et see ongi töö, mida ma teha tahan ja teha saan. Hääl – see tähtsaim instrument! Kuidas hoiad oma kallimat vara? Mehis: Tahan laulda ja laulangi palju, oma hääle n-ö hoidmisega ma ei tegele ning naljaga pooleks öeldud klassikalist „tenori patjade vahel mööduvat elu“ ma ka ei ela. Kui tunnen, et olen väsinud, üritan puhata. Paks sall ümber kaela ei käi, pigem lükkan salli kandmist sügisel nii kaugele kui võimalik. Kui võimalus avaneb, käin Võrumaal maakodus saunas, karastan end külma jõevette hüpates. Raiko: Ma ei tegele samuti oma hääle hoidmisega, üritan elada täpselt nii nagu teised inimesed minu kõrval – neil pole pea kunagi kurgud haiged. Muidugi kohtlen oma häält mõistlikult ega luba endale sellega robustset ringikäimist. Reigo: Esindan vana kooli lauljatüpaaži, tegelen tõesti „hääle poputamisega“. Aga nagu me kõik teame, algavad haigused ja probleemid peast ning oma hääle eest hoolitsedes pole vaja ennast ise haigeks mõelda. Kas raskem on rolli minna või rollist välja tulla? Mehis: Välja tulla, mu emotsioonid on veel mitu tundi „laes“. Isegi kooris lauldes on raskusi magama jäämisega. Suurte emotsioonide foonil füüsilist väsimust sageli isegi ei tunne. Raiko: Mul on rolle seni siiski vähe olnud, pigem on mul praegu raskem rolli sisse minna, ümber kehastuda. Reigo: Just äsja arutasin seda ühe oma lähedase inimesega, sest mul on see probleem, et ma ei saa rollist välja – emotsioonid on nii tugevad. Ma ei värise lavale minnes, vaid lavalt tulles. Mis on muusikateatri eelised sõnateatri ees? Mehis: Minu meelest on draamanäitlejal muusikateatri näitlejaga võrreldes hulga raskem end emotsionaalselt väljendada – muusikateatris on vahendeid palju rohkem ja muusika juba iseenesest läheb inimestele hinge. Raiko: Muusika ise! See, et kõik saab laval läbi muusika võimendatud. Näiteks kasvõi paus – sõnateatris tekib vaikus, muusikateatris võimendab pausi muusika. Reigo: Muidugi muusika! Inimeseni jõudmine on läbi muusika palju lihtsam. Ja muide, enam pole sõnalavastust, kus ei kasutataks

muusikat, kõik ühel eesmärgil: anda emotsioone paremini edasi. Inspireeriv eeskuju ooperimaailmas? Mehis: Itaalia tenor Ivan Magri, keda kuulsin esmakordselt Vanemuise laval, on minu jaoks hetkel parim live’is kuuldud tenor senini. Raiko: Ain Anger kahtlemata! Ma ei tea, kas ta ise kujutab ette, kui paljusid noori lauljaid ta inspireerib ja julgustab. Või Dmitri Hvorostovski, kes võitleb raske haigusega, kuid kelle Rigoletto aaria, mida kuulama juhtusin, mõjub endiselt ülivõimsalt. Reigo: Minu väga varajane kokkupuude muusikaga on seotud tihedalt Estonia teatri kunagiste legendaarsete solistidega. Kui ma mõtlen teatri peale, tulevad kõik need estoonlased ja nende lauldud aariad mulle kohe meelde. Millist ooperiaariat võiksid söögi alla ja söögi peale kuulata? Mehis: Sellist ühte ei olegi, sest tenorite aariaid on nii palju, üks ilusam kui teine! Raiko: Kuna hetkel olen proovisaalis Dulcamara rolliga, siis on viimasel paaril nädalal minu playlist’is aaria „Udite udite o rustici“ ning seda kõikvõimalike lauljate esituses. Reigo: Näiteks Rigoletto aaria „La donna e mobile“, see deviis on mind saatnud ka elus. (Naerab südamest)

Kuidas teile Estonias töötada meeldib, missugune on selle roll teie lauljakarjääris? Mehis: Esimesed kogemused on väga toredad. Kolleegid laval, ja üldse kogu teater, on äärmiselt toetav ning sõbralik. Rahvusooperi roll on minu senises karjääris muidugi pöördeline – tegin ju siin oma esimese suure osa Christianina „Cyrano de Bergeracis“. Alles seda tehes veendusin, et mulle meeldib ka solistina laval olla. Raiko: Mina olen üks neist noortest, kes osales rahvusooperi noorte lauljate programmis „OperatsioonVOX“, ning sellest ajast alates olen Estonia maja imetlenud ning sinnapoole pürginud. Mul on suur privileeg ja au nii noorelt siin erialast tööd teha, see on hindamatu väärtus ja suur eelis lauljaks kujunemise teel. Kokkupuuted teiste estoonlastega on olnud üdini positiivsed – alustades väga toetavate ja sõbralike garderoobikaaslastega, lõpetades endiste töökaaslastega saaliteenindusest. Reigo: Kuna mul on Estonia ees suur aukartus ja ma olen estoonlastele alati alt üles vaadanud, siis ütlen ausalt, et kui tulin esimest korda tegema „Viiuldajat katusel“ ja „Linnukauplejat“, siis muidugi tahtsin iga hinna eest õnnestuda ja võimalused maksimaalselt ära kasutada. Olen väga tänulik ja õnnelik! On põnev ning soov olla edukas ja viljakas, see panebki tegutsema.

ESTOONLANE #10

ÜKS KÜSIMUS

Töövahetuspäev ehk sassis päev toimus Estonia teatris juba viiendat korda. Päeva eesmärgiks on saada aimu kolleegide tööst, anda tagasisidet ja teha ettepanekuid ümberkorraldusteks. Lisaks pakub päev parasjagu elevust ning vaheldust argirutiinile. Kätt võib proovida igas valdkonnas, kasvõi piletimüüjana, haldustöötajana, õmblejana, dekoraatorina, lavameistrina ning olla õhtusel etendusel valgustaja või grimeerija. Sel aastal osales sassis päeval 40 estoonlast, neist 11 vahetasid ameti SEB panga töötajatega. Estoonlane uuris tööpäeva lõpus töövahetajate muljeid. Oma mõtteid jagavad dirigent Kaspar Mänd, kes oli abiks SEB Heategevusfondi projekti „Jõulusoovide puu“ ettevalmistusprotsessis, koorilaulja Priit Kruusement, kes omandas teadmisi SEB kapitaliturgude maakleri Kert Koppeli juhendamisel ja SEB arendusjuht Kristel Kammer, kes proovis Estonias kätt lavameistrina.

Mida võtad töövahetuspäevast oma tavatöösse kaasa? Tekst: Liina Viru Fotod: Liina Viru, erakogu

Kaspar Mänd, Rahvusooper Estonia dirigent: See päev oli palju mitmekülgsem kui arvata oskasin. Aitasin SEB Heategevusfondi tegevjuhil Triin Lumil ette valmistada projekti „Jõulusoovide puu“ ning pärast külastasime ka Tallinna laste turvakeskust Lillekülas. Oli põnevat, samas palju mõtlema panevat. On väga tore, et inimesed tegelevad sotsiaalses mõttes oluliste ja suurte küsimustega. Ka päeva alguses toimunud tutvustusest jäi kõlama iga indiviidi rolli olulisus tervikpildis, julgus välja öelda oma ideid ning panna käsi külge seal, kus on vaja midagi ära teha. Suure kollektiiviga asutustes on sageli oht kalduda anonüümsusesse ja harjumuspärastesse käitumismustritesse. Töövahetuspäeva tulemusena püüan leida, kuidas minu panus teatris oleks efektiivsem ning kuidas saaksin anda oma osa ka valdkonnas, mis ei kuulu otseselt minu ülesannete juurde. Priit Kruusement, Rahvusooper Estonia koorilaulja, bariton: Iga töökoha moodustavad inimesed ja inimesed nii SEB-s kui ka Estonias on väga toredad. Tööpäeva alguses anti meile ülevaade panga tööst ja on tore tõdeda, et SEB mõtleb oma töötajatele ning tõesti väärtustab neid. Toon siinkohal välja kolmanda samba tööandja pensionifondi, samuti teisest haigusepäevast haigusepäevade hüvitamise 100% ulatuses ja pikaajaliste töötajate lisapuhkused. Kristel Kammer, AS SEB arendusjuht: Tänane päev Estonia lavameistrite varjuna oli täiesti erinev minu tavapärasest tööpäevast. Sain näha, kuidas ehitatakse etenduseks üles lava ning mida tuleb teha, et see oleks selline nagu olen publikuna harjunud saalist nägema. Tegutsedes tavaliselt koosolekute ja e-kirjade maailmas, oli hea tulla välja mugavustsoonist ja näha, kuidas paari tunniga on töötulemus silmaga nähtav ning käega katsutav. Oma tavatöösse võtan kaasa kogemuse suurepärasest meeskonnatööst. Iga lavameister teadis, mis on tema roll, samas toetati ja aidati üksteist pidevalt.

ESTOONLANE #10

NOORED

Eesti Rahvusballetis PULBITSEB VÄRSKE VERI Tekst: Triinu Leppik-Upkin Foto: Pille Riin Pettai. Vasakult Inessa Glazõrina, Jaan Männima, Laura Ragel, Taras Titarenko, Anna Roberta Lahesoo

Kui paljud väikesed tüdrukud on lootnud baleriiniks saada? Mina korraks unistasin, aga siis jätsin selle mõtte kõrvale. Oli elu vingerpuss, et lõpuks balletiartistina Estonia lavale jõudsin. Aga sellest mõni teine kord … Ballett ei ole sugugi ainult roosatülline unelm, millest viieaastased unistavad. See on tõsine elukutse, mis nõuab tippsportlase treenitust, kunstniku hinge ja lavalist väljendusvõimet. Balletižanr on palju laiem ja mitmekesisem kui esimese hooga võib-olla ette kujutatakse ning balletiteatrite repertuaar ei koosne sugugi ainult „Luikede järvedest“. Tantsijail võib tulla luikede kõrval kehastuda sõjakateks amatsoonideks, tobedateks koletisteks, meelateks kurtisaanideks, tehasetöölisteks või üldse abstraktseteks kujunditeks. Käesoleva aasta kevadel lõpetas Tallinna Balletikooli 55. lend ja viis noort tantsijat – Anna Roberta Lahesoo, Laura Ragel, Inessa Glazõrina, Taras Titarenko ja Jaan Männima – ühinesid Eesti Rahvusballetiga. Uurisin, kuidas on nemad kohanenud oma uue eluga professionaalsete balletiartistidena ja kas see vastab nende ootustele. Teatrisse tööle saamine pole sugugi finišijoon – vastupidi, sellega kõik alles algab. Selgeks tuleb õppida kogu repertuaar, enamasti lausa mitu rolli ühes lavastuses. „Proovid on teistsugused kui koolis – siin

ESTOONLANE #10

eeldatakse, et sa juba kohe tead materjali ja oled valmis tantsima,“ nendib Anna Roberta. Samuti tõdevad noored, et vastutus on suurem, tuleb ise end vormis hoida ja pingutama sundida – sellist individuaalset tähelepanu nagu õpetajad koolis, teatripedagoogid tantsijatele enam ei pööra. „Tuleb käituda nagu täiskasvanu,“ muigab Laura Ragel. Erinevate lavastuste jaoks tuleb end suure vaevaga õpitud raamidest lahti murda ja uus kehakeel ning mõtteviis endale selgeks teha. Alguses võib erinevatest stiilidest ja etenduste ning proovide rohkusest tulenev koormus isegi ehmatavalt mõjuda. Meie noored naeravad aga, et Tallinna Balletikooli direktor Kaie Kõrb on neid hästi ette valmistanud ja midagi väga üllatavat seni pole juhtunud.

Hooaeg 2017/2018 Haridusprojekt „Kuidas mõista balletti“ E 4.12 kell 11.30 ja 13 Kuidas mõista balletti „Luikede järv“ R 8.12 kell 16.00 Kuidas mõista balletti „Luikede järv“ E 5.02 kell 11.30 ja 13 Kuidas mõista balletti „Luikede järv“ K 7.02 kell 16.00 Kuidas mõista balletti „Luikede järv“ E 12.02 kell 11.30 ja 13 Kuidas mõista balletti „Kratt“ E 5.03 kell 11.30 ja 13 Kuidas mõista balletti „Luikede järv“ E 11.06 kell 11.30 ja 13 Kuidas mõista balletti „Giselle“ Jazz-balleti klubi 26. ja 27. jaanuaril kell 19.00 Rahvusooper Estonia kammersaalis Balletiõhtu: Tantsulised miniatuurid. Othello 25. ja 29. novembril kell 19.00 Rahvusooperis Estonia

Mobiilne ja moodne kaasaegne kunst

Kätt saavad proovida noored lavastajad ja tantsijad Uute tantsijate kõrval saavad Estonias kätt proovida noored lavastajad ja koreograafid. Novembris etendub lühiballettide õhtu, kus juba kogenud ja tuntud lavastaja Marina Kesleri ühevaatuselisele balletile „Othello“ sekundeerib miniatuuride vaatus. Viimases saab muuhulgas näha Eesti Rahvusballeti artistide katsetusi koreograafia seadmisel – tantsijad on oma kolleegidele tantsud lavastanud. Seda tasub vaatama tulla, sest kui tavaliselt tantsija laval omaenese mõtteid suurt väljendada ei saa, olles paratamatult teise kunstniku instrument, siis koreograafina saab ta kasutada teisi tantsijaid oma mõtetele kuju andmiseks.

Üks selline n-ö tantsijalt tantsijale lavastus on ka eelmisel hooajal lavavalgust näinud „Jazz-balleti klubi“. Selle lavastasin koos oma abikaasa, Eesti Rahvusballeti esisolisti Sergei Upkiniga. Tegelikult ei olegi see ballett selle sõna tavalises mõttes. Lakoonilise pealkirja taga peitub põnev gangsterilugu, mida esitavad meie tantsijatest kolleegide kõrval Eesti parimad džässmuusikud ansamblis JBB. Suurepärase elava muusikaga (leedu helilooja Dainius Pulauskas) hoogne tükk osutus väga menukaks ja tuleb kammersaali lavale ka sellel hooajal. Läinud kevadel anti külalisetendusi Rakvere teatris ja Sillamäe kultuurikeskuses festivalil Jazz Time, kus nii mõnigi tänulik kohalik teatas õhinal, et seda sorti ballett on nüüdsest tema lemmik! Eriti rahuolevad olid meessoost vaatajad. Tegelikult tasub kaasaegsel balletil hoolega silm peal hoida. „Luikede järve“ esitus ühe inimese eluaja jooksul suurt ei muutu, aga täna repertuaaris olevaid kaasaegse balleti lavastusi kümne aasta pärast tõenäoliselt enam laval ei näe. Koreograafid otsivad pidevalt huvitavamaid väljendusvahendeid, et oma mõtted täpsemalt tantsuks vormida, uusi liikumisviise, põnevaid kostüüme ja valguslahendusi. See on mobiilne ja moodne kaasaegne kunst. Tulge vaatama!

ESTOONLANE #10

MEIL JA MUJAL

Teatrite aastalõpuballid ON TULVIL SÄRA JA MAAGIAT Tekst: Ülla Veerg Fotod: Tanel Meos, Valgevene Suur Ooperi- ja Balletiteater

Sel aastal on Estonia ball pühendatud mitmetele juubelitele. Ootame kõiki koos tähistama meie vabariigi ja Eesti balleti sajandat ning Estonia balli veerandsajandat sünnipäeva 31. detsembril! Juubeliteemadest inspireeritud ball toob teieni parima nii eestimaisest kui ka maailmamuusika varamust. Kõlavad Eino Tamberg, Eugen Kapp, Sigmund Romberg, Johann Strauss, Franz Lehár, Imre Kálmán. Esinevad rahvusooperi solistid, orkester ja koor ning Eesti Rahvusballett. Valges saalis musitseerib Urmas Lattikas, Sinises saalis Tanel Sakrits mandoliinil ja Peeter Priks kitarril. Kontserdisaalis teeb etteaste Estonian Dream Big Band ning solistidena astuvad üles Kaire Vilgats ja Kalle Sepp. Kohvik Colombina muutub üheks õhtuks diskoklubiks.

ESTOONLANE #10

Aastalõpuball teatrimajas on traditsiooniks kujunenud paljudes maades. Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri asedirektori Svetlana Kaziulina sõnul on uusaastaball valgevenelaste ja pealinna külaliste jaoks muutunud osakeseks nende elust. Eriti meelepärane on ball neile, kes armastavad suursugust meelelahutust – ballile saabuvad uhketes õhtutualettides ja kohevates seelikutes daamid ning elegantsetes ülikondades härrad. „Traditsiooniliselt peame seda pidu vana kalendri järgi uusaastaööl ehk 13. jaanuari õhtul. 2018. aastal toimub ball juba üheksandat korda,“ ütles Svetlana Kaziulina. Tema sõnul on see „Suur ball Suures teatris“ – kleitide kahin, lõbus meeleolu, pokaalide kõlin, hea muusika ja erinevad tantsud valsist poloneesini. „Tõeliselt muinasjutuliseks teevad selle õhtu aga meie vapustavate balleti- ja ooperiartistide ning muusikute etteasted!“ lisas Kaziulina. Valgevene Suure teatri ballile määravad lavastajad igal aastal uue teema. Näiteks oli ülemöödunud aasta uusaastaball pühendatud Vana-Kreekale ja külalisi tervitasid veetlevad muusad ning kuldjuukseline valgusejumal ja kunstide kaitsja Apollon. Möödunud aastal oli uusaastaballi publik külas Aleksandr Puškinil. Fuajees võtsid osalejaid vastu Vene luuletaja teoste kangelased, kes olid ooperi- ja balletilavastustes saanud teise elu. Valgevene Suure teatri fuajee muutub iga kord kõige erinevamate salongide kaleidoskoobiks – ühes saab näiteks kuulata Goran Bregovići muusikat, teises mängib viiulikvintett, kolmandas loetakse lemmikluulet, neljandas pakutakse mustkunstitrikke jne. „Peamiseks on aga muidugi ballitantsud! Õhtu jooksul on tantsuplokke kolm: vene, vürsti ja Viini ball. Külalised on kolme kuu jooksul ballettmeistrite-repetiitorite käe all

tantsutunde võtnud. „Õpilaseks“ on lihtne saada – tuleb vaid osta ballipilet, mis on ka vabapääse samas teatris oktoobrist novembrini toimuvate tantsutundide jaoks,“ jutustab Svetlana Kaziulina. Traditsiooni kohaselt toimub teatri pealaval kell 23.00 lõbus kontsertüllatus koos Valgevene suure teatri tähtedega. Täpselt keskööl pakutakse kõigile külalistele vahuveini ja peale seda jätkub ball kuni neljani hommikul. Iga aasta 13. jaanuari õhtul koguneb Valgevene Suurde Ooperi- ja Balletiteatrisse umbes 600 külalist, sealhulgas ka diplomaatilise korpuse ja ärivaldkonna esindajad. Ballikülalised võivad endale fuajeesse lauakoha tellida, kuid ka ettetellimiseta ei jää keegi nälga ning teatri puhvetid töötavad öö läbi. Muinasjutulist balliööd valmistab ette umbes 200 inimest.

Estonia ball toimub sel aastavahetusel 25. korda. Koos balli enda juubeliga tähistatakse Eesti 100. sünnipäeva. Balli produtsendi Mart Miku sõnul on lavastaja Margus Kasterpalu sel puhul pannud kokku pooletunnise eeskava, mis räägib siurulaste sündmustest Estonias ja selle ümber sada aastat tagasi. Pärast siurulaste juhtumisi, õhtusööki ja tantsu suure sümfooniaorkestri saatel on külalised palutud taas teatrisaali, kus saab kuulda ja näha armastatud noppeid erinevatest kümnenditest nii laulus kui tantsus. Külaliste ees on Estonia solistid, koor ja orkester ning laval on kogu Eesti Rahvusballett, kes samuti tähistab sel hooajal oma sajandat juubelit. Õhtujuhtide vastutusrikast ametit peavad tänavu metsosopran Juuli Lill ja bariton Rauno Elp. „Soome Rahvusooperis toimub sarnaseid üritusi umbes iga kolme aasta tagant. Esmalt vaadatakse

ära terve etendus, edasi on õhtusöök ja tants kuni muusikasse lavastatud ilutulestikuni südaööl,“ ütles Mart Mikk. „Kellelegi ei ole vast üllatuseks, et meie põhjanaabrid on meist oluliselt tantsulembelisemad, nii korraldatakse ooperimaja suures fuajees seeniorite tee- ja tantsuõhtuid hooaja jooksul lausa üheksal korral. Sissepääs on tasuta, tantsuorkestriga koos laulavad Soome tuntud ooperisolistid, kellele kergemat sorti repertuaar sugugi võõras ei ole.“ Estonia ball ootab külla eri vanuses ja erinevaid tantsustiile harrastavaid inimesi, ka neid, kes diskorütmidest lugu peavad. „Kõik välismaalased imestavad alati, mis nipiga on Eestis suudetud teatritesse meelitada märkimisväärne hulk noori inimesi, kes lisaks on veel šikilt riides. Hea teater peabki lisaks traditsioonide kandmisele olema alati kaasaegne ning otsima vahendeid igas vanuses publiku lummamiseks,“ tõdes Mart Mikk.

• Balli eeskava ja tantsupilet kokku 45–76 €, eraldi tantsupilet 25 €. Soodsa hinnaga tantsupilet võimaldab sissepääsu Estonia ballile, tantsida kontserdisaalis ja Club Colombinas, külastada kohvikuid ja baare. • Pakume võimalust ette tellida külmad ja soojad suupisted, mis serveeritakse talveaias. Hind 55 €. Tellimuse saab esitada Estonia teatri kassas, tel 683 1210 ja e-mailil estonia@opera.ee. • Sissepääs teatrimajja kell 17.45, avavalss kell 19.30 ja esimene eeskava kell 20.15. • Avatud baarid ja kohvikud. • Töötavad portreekunstnik ja fotograaf. • Riietus: tume ülikond.

ESTOONLANE #10

ELAMUS

Ana Maria Gergely, Kealan McLaughlin

Ööliblikas Blanche Tekst: Pille-Riin Purje Fotod: Rünno Lahesoo

ESTOONLANE #10

Alena Shkatula, Oliver Jahelka

„Meid inspireeris Tennesse Williamsi mõte anda oma näidendile nimeks „Ööliblikas“, mis viitab õrnale olendile, keda peibutab leegi kuumus.“ Nii kirjutab lavastaja Nancy Meckler „Tramm nimega Iha“ kavalehel. Sisu kokkuvõte kavalehel on lakooniline, samas hästi selge. Balletti vaadates paotub peategelase Blanche DuBois’ (hinge)teekond igati loogiliselt, ka oma assotsiatiivsuses. Ei oska oletada, kas tervik on sama ladusalt tabatav ka neile, kes Tennessee Williamsi näidendit pole lugenud. Küllap ikka. Minul tekkis Estonia saalis tunne, nagu vaataksingi sõnalavastust, kus sõnad on asendatud liigutustega, tantsuga. Seetõttu mõjusid enesestmõistetavalt ka paar kuuldavalt lausutud fraasi: surnutele mõeldud lillede müümine või Stanley kolm korda hüütud „Stella!“.

muusika on nauditav oma dramaatilises kerguses. Kujundisüsteemis näis problemaatiline Blanche’i abikaasa Alani enesetapp, õigemini see üks punane detail: mehe kuulihaava vereplekk valgel särgil. Liiga selge, seeläbi tinglikkusest hälbiv süütunde paine Blanche’i mälus? Leevenduse kujundlikkuse suunas tõi sellele aga hilisem verevate leinalillede väli. Blanche’i osalahendust sõnateatris ja balletis on imelihtne ühendada. Õigupoolest kehtib see kõigi peaosaliste puhul, pisinüanssideni: Stanley maskuliinsest maikast Mitchi kohmetu higistamiseni. Rääkimata Blanche’i õe Stella rasedusest – tantsusööstudes muutub lapseootel naine iseäranis haavatavaks. Ilmselt näitab see, kuivõrd loomulikult muundub see näidend balletiks, näitab Tennessee Williamsi teksti rütmistatust, musikaalsust, luulelisust, olustiku kohale tõusvat haprust.

„Tramm nimega Iha“ sõnalaval

Silmatorkavalt autoritruu Kujundlikkus on iga pärislavastuse aluspind. Balletis „Tramm nimega Iha“ on kujundite süsteem ülimalt klaar ja läbiv. Kui kõrvutada lavamaailma Williamsi näidendi tekstiga, on ballett silmatorkavalt autoritruu. Kõige olulisem täiendus vast ongi algus, kus elustatakse see, mis näidendis on kõneks vaid tagasivaateliselt – Blanche’i saatuse määranud sündmused. Seegi võte on tegelikult autoritruu, kuid sõnade ja sõnadetaguse lahtitantsimine on palju enamat kui lihtsalt proloog. Niki Turneri stsenograafias, ühismõjus Tim Mitchelli valguskujundusega, saab murranguliseks Blanche’i lapsepõlvekodu Belle Rêve’i kokkuvarisemine. Kuigi hallvalge dekoratsioon kodumajast lavasügavuses on algusest peale kõigest nostalgiline ja kättesaamatu mälupilt, mõjub kodu purustamine ikkagi ehmatavalt lõplikult. New Orleans saab ja jääb Blanche’i jaoks rusude linnaks, mille džäss ühtaegu peletab ja peibutab oma pahelise, lohutu illusioonitusega. Peter Salemi

Eesti sõnalavade seni olulisim „Tramm nimega Iha“ on Kaarin Raidi lavastus Pärnu Teatris 1972. aastal. Õnnestumise määras suures osas Tiia Kriisa isikupärane andelaad Blanche’ina. Mati Unt nimetas oma põnevas, kirjanikule omaselt sõnamänglevas vastukajas Kaarin Raidi ja Tiia Kriisa Blanche’i rollilahendust psüühiliseks balletiks. Unt oli alati targalt, kavalalt, vaistlikult, intellektuaalselt ajast ees – ka see, tema määratlus kõlab ju nagu balleti ettekuulutus! „Siseelu stiliseeritud plastiline väljendamine on Kaarin Raidi lavastustes järjest süvenenud. Siseelu materialiseerub, kuid mitte vahetu alasti aktina, vaid üle s t i i l i. [---] Blanche muutub puhtaks psüühiliseks kujundiks alates kostüümidest ja lõpetades tervete stseenidega, nagu käte soojendamine kustunud küünalde kohal.“ Nii kirjutas Mati Unt „Teatrimärkmikus 1971/72“. Balletis näeme kõigepealt Blanche’i (nähtud etendusel Alena Shkatula) kätt küünitumas ereda valgusega elektripirni poole, tema sõrmede väreluses liblika tullelennu iha, kuni valgus kaob. Eks see olegi ju seesama psüühiline ballett?! Käte tiivaplastika jääb lavaelus määravaks, Blanche’i kätest saaks terve rolliportree. Mällu sööbib ta kummaliselt seljal väänduv käsi nagu vigastatud tiib. Või rabelevad tiivasõrmed kahmamas pudeli järele, klammerdumas ümber pokaali. Viiest „Tramm nimega Iha“ sõnalavastusest meie teatrites oskan luua kandvama (mälu)silla esimese ja seni viimase vahele, mõlemad sündinud Pärnu teatris. Kaarin Raidi 1972. aasta lavastus ja Ingomar Vihmari 2015. aasta lavastus Endlas on stiililiselt erinevad, ometi ei puudu neis hingesugulus. Nüüd balletti vaadates tuli lisaks Tiia Kriisa Blanche’i võbelevale rollilennule meelde Kleer Maibaum-Vihmari Blanche oma ligipääsmatu jaheda daamisarmiga. Meenus ka veetleva näitlejanna Svetlana Orlova Blanche Vene Teatri 1976. aasta lavastusest. Kõigis neis Blanche’ides on üksilduse ja erandlikkuse saladus. Seda saladust hoiab ja tantsib ööliblikas Blanche nüüd Estonia laval. Järgmised etendused: 5. ja 19. aprillil, 9. ja 17. mail 2018

ESTOONLANE #10

AJAVIIDE

Vasta ja võida! Vastus loe kokku märgitud ruutudest ja saada hiljemalt 2. jaanuariks aadressile liina.viru@opera.ee või Turundus, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148 Tallinn. Palun märgi juurde oma nimi, vanus, telefoninumber ja e-maili aadress. Kõigi õigesti vastanute vahel loositakse välja 10 kutset kahele rahvusooperi jaanuarikuu etendustele. Võitjatega võetakse ühendust ja nimed avaldatakse teatri kodulehel opera.ee 3. jaanuaril.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1.

Teos, mis tuleb ettekandele traditsioonilisel Estonia jõulukontserdil Tallinna Jaani kirikus

Lavateos, mis on kavas festivalil „Eesti teater „Estonias““

Noore laulja perenimi (kuulub sellest hooajast Estonia truppi)

Saatan Gounod’ ooperis „Faust“

3. 4.

Festivali „Eesti teater „Estonias““ kulminatsioon Estonia suurim, 200-liikmeline kollektiiv

11. Osa Ameerika jõulutraditsioonist

Kaali meteoriidi kukkumisest ooperi kirjutanud helilooja eesnimi. Kattub poistekoori ooperi ühe tegelase nimega.

Millises lavastuses saavad Eesti Rahvusballeti tantsijad võimaluse luua koreograafiat?

Muinasjututegelane, kes ootab lapsi kammersaali

10. Lugu, mis kõlab kontsertlavastuses „Eesti pidu“ 12. Milline maailmakuulus tenor külastas oktoobris Estoniat, et siin lavastada ooper ja seda dirigeerida? 13. Kust on pärit eelmainitud tenori lavastatud ooperi peategelane – tütarlaps? 14. Millisel kuul on Estonia laval kõige rohkem muusikale ja operette?

RAHVUSOOPER ESTONIA TOETAJAD 112. HOOAJAL KULDSPONSOR

KOOSTÖÖPARTNERID

ESTOONLANE #10

PEASPONSORID

MÄNGUKAVA

L 20 kell 19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 21 kell 17.00

DETSEMBER 2017 R 1 kell 19.00

LINNUKAUPLEJA

L 2 kell 12.00

PÄHKLIPUREJA

C. Zelleri operett

L 2 kell 19.00 P 3 kell 12.00

P. Tšaikovski ballett A FIGARO PULM W. A. Mozarti ooper A

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

P 3 kell 17.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

T 5 kell 12.00 K 6 kell 19.00 N 7 kell 19.00* R 8 kell 19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett A CARMEN G. Bizet’ ooper A SAVOY BALL P. Ábrahámi operett A

Tantsulavastus kammersaalis 25 € L 27 kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

L 27 kell 19.00

JAZZ-BALLETI KLUBI

F. Loewe’ muusikal

Tantsulavastus kammersaalis 25 €

VEEBRUAR 2018 N 1 kell 19.00

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

MINU VEETLEV LEEDI

R 2 kell 19.00 L 3 kell 19.00

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett B B

KARLSSON KATUSELT

PÄHKLIPUREJA

P. Tšaikovski ballett

A MINU VEETLEV LEEDI F. Loewe’ muusikal Pärnu kontserdimajas 25 € F. Loewe’ muusikal

A L 3 kell 19.00

N 14 kell 12.00

PÄHKLIPUREJA

R 15 kell 19.00

LA TRAVIATA G. Verdi ooper

P. Tšaikovski ballett

R 9 kell 12.00

R 9 kell 19.00

MINU VEETLEV LEEDI

RAHVUSOOPERIJÕULUTERVITUS 25 €

R 22 kell 12.00

PÄHKLIPUREJA

R 22 kell 19.00

LINNUKAUPLEJA

K 27 kell 19.00 N 28 kell 19.00

FAUST C. Gounod’ ooper MINU VEETLEV LEEDI

R 29 kell 19.00

PÄHKLIPUREJA

P 31 kell 19.30

ESTONIA BALL – JUUBELIBALL L

P. Tšaikovski ballett C. Zelleri operett

F. Loewe’ muusikal P. Tšaikovski ballett

FAUST C. Gounod’ ooper Tallinna Jaani kirikus Külalisena Ain Anger

BALLETIÕHTU: LIBAHUNT. AEG ÕNNE, EESTI! Kontsert Eesti

LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett A LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett A EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper A KARLSSON KATUSELT

P 4 kell 17.00 K 7 kell 19.00 N 8 kell 19.00

LUIKEDE JÄRV Külalisena Ain Anger

G. Harangozó/T. Kocsáki lasteballett B ARMUJOOK G. Donizetti ooper B

muusikast Estonia kontserdisaalis 28 €

Paide Kultuurikeskuses 20–30 € CARMEN G. Bizet’ ooper A P. Tšaikovski ballett

N 21 kell 17.00

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal B

P. Tšaikovski ballett

LUIKEDE JÄRV

P 10 kell 17.00

K 20 kell 19.00

JAZZ-BALLETI KLUBI

CARMEN G. Bizet’ ooper

PÄHKLIPUREJA

L 16 kell 19.00 P 17 kell 17.00

R 26 kell 19.00

K 31 kell 19.00

L 9 kell 19.00

K 13 kell 19.00

KARLSSON KATUSELT

LUMIVALGEKE JA 7 PÖIALPOISSI

A. Lindgreni/Wimbergi/ T. Aintsi muusikal

T 12 kell 18.00

E. Tambergi ooper R 26 kell 19.00

P 28 kell 17.00

P. Tšaikovski ballett L 9 kell 12.00

EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper J K 24 kell 19.00* MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett B N 25 kell 19.00 CYRANO DE BERGERAC

A A A

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal B F. Loewe’ muusikal

VABARIIK 100

A A

Festival „Eesti teater „Estonias““ 10.–22. veebruar L 10 kell 19.00* CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper B P 11 kell 17.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett B E 12 kell 19.00 KODUMAINE VIIS – EESTI Rahvusooper Estonia kammersaalis 15 € K 14 kell 19.00

LENDAV HOLLANDLANE

N 15 kell 19.00

EESTI PIDU

R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger I Kontsertlavastus tantsu ja õhtusöögiga Külalisena Ain Anger 100 €

K 3 kell 19.00 N 4 kell 19.00 R 5 kell 19.00

LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett A PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett A PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper

L 6 L 6 P 7 N 11 R 12 L 13 P 14

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett A PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett A CARMEN G. Bizet’ ooper B CARMEN G. Bizet’ ooper B LUIKEDE JÄRV P. Tšaikovski ballett I LINNUKAUPLEJA C. Zelleri operett A PÄHKLIPUREJA

Lisaetendus! kell 12.00 kell 19.00 kell 17.00 kell 19.00* kell 19.00 kell 19.00 kell 12.00

P. Tšaikovski ballett N 18 kell 12.00

KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal B

N 18 kell 19.00

PÄHKLIPUREJA P. Tšaikovski ballett

R 19 kell 19.00

R 16 kell 19.00

LENDAV HOLLANDLANE

L 17 kell 12.00

PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/

L 17 kell 19.00 P 18 kell 17.00 T 20 kell 12.00

PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper A KRATT E. Tubina ballett A KARLSSON KATUSELT

R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger I

JAANUAR 2018

Ü. Vinteri muusikal

A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal

K 21 kell 19.00

EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper A A N 22 kell 19.00* KRATT E. Tubina ballett P 25 kell 17.00 CARDILLAC P. Hindemithi ooper C T 27 kell 19.00 ŠEHEREZADE JA TEMA LOOD L. Mujici ballett Läti Rahvusooperi külalisetendus I K 28 kell 19.00

OOPERIGALA Läti Rahvusooperi külalisetendus I

EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper Esietendus!

ESTOONLANE #10

opera.ee