Viljandi ordulinnus ja Lossimäed läbi aja by Viljandi muuseum

VILJANDI MUUSEUMI TOIMETISED V

Viljandi ordulINNUS JA LOSSIMÄED LÄBI AJA

–

THE TEUTONIC ORDER’S CASTLE AND CASTLE HILLS IN VILJANDI THROUGH TIME

V I L J A N D I 2015

Sisukord Contents 5 Jaak Pihlak Saateks Foreword 7 Heiki Valk Viljandi muinasaeg The Prehistory of Viljandi 27 Arvi Haak Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta Archaeological Data about the Viljandi Castle in the Medieval and Early Modern Period 65 Juhan Kreem Saksa ordu ja Viljandi linnus The Teutonic Order and Viljandi Castle 87 Kaur Alttoa Viljandi ordulinnuse arhitektuur On the Architecture of Viljandi Castle 111 Ain-Andris Vislapuu Viljandi Lossim채ed kui puhkepiirkond Viljandi Castle Hills as a Recreational Area 169 Kronoloogia Chronology 178 Kirjandus Bibliography

Saateks

Foreword

Teie ees on raamat, mis räägib loo viljandlaste kõige enam armastatud paigast. Maalilised Lossimäed koos ordulinnuse varemetega on köitnud siinse rahva ja külaliste meeli juba sajandeid, kuid nende sünnilugu ja saatus on teada vaid tõelistele asjatundjatele. Just 35. rahvusvahelised hansapäevad Viljandis oli sobilik hetk tuua teieni ajarännak Viljandi ordulossis ja Lossimägedes. Viljandi Muuseumi toimetised annavad võimaluse teha seda teadjameeste abiga. Loodan, et leiate mõndagi uut ja huvitavat selle kauni ja müstilise paiga kohta nii endale talletamiseks kui sõpradega jagamiseks. Südamlik tänu kõigile autoritele, kaastöölistele ja toetajatele.

You are holding a book that tells the story of one of the places that the people of Viljandi love the most. The picturesque Castle Hills and the ruins of the Viljandi Castle have captured the hearts of the local people and visitors for centuries, but the story of their birth is known only to the real experts. The 35th International Hanseatic Days in Viljandi are the right moment to take you on a trip through time in the Viljandi Castle and Castle Hills. And the Proceedings of the Viljandi Museum is providing you the opportunity with the help of some wise men. I hope you find something new and interesting to bear in mind about this beautiful and mystical place and to share with friends. My heartfelt thanks to all the authors, collaborators and supporters.

Lugupidamisega

With best regards

Jaak Pihlak Viljandi Muuseumi direktor

Jaak Pihlak Director of Viljandi Museum

5. juunil 2015

5 June 2015

Viljandi muinasaeg

The Prehistory of Viljandi

Heiki Valk

Henriku Liivimaa kroonika järgi oli Viljandi muinasaja lõpus Sakala tähtsaim linnus ja Lõuna-Eesti tähtsamaid keskusi. Viljandi leiab mainimist tervenisti 18 kroonikalõigus, tihti kui castrum Viliende. Põhjalikumad kirjeldused on kroonikas kahe piiramise kohta – 1211. ja 1223. aastal. Viljandi esiletõusul on kindlad geograafilised eeldused – paiknemine ajaloolises maa- ja veetee ristumiskohas, heade põllu maadega piirkonnas. Läbi Viljandi kulges üks kolmest Eestit põhja–lõuna suunas läbivast muinasaegsest ühendusteest. See tee, mis kulges Läti aladel üle Võnnu (Cēsise), Valmiera ja Ruhja, ületas pärast Viljandist möödumist Suure-Jaani lähistel Navesti jõe ning suundus edasi Tallinna poole. Viljandit läbis muinasajal ka ida– lääne-suunaline veetee, mis sidus Lääne merd Peipsi järvega. Liiklus kulges mööda Pärnu, Halliste ja Raudna jõge Viljandi järve, kust oli väljavool ka ida poole. Mööda Tänassilma jõge sai sõita Võrtsjärvele ja Emajõele, edasi Tartu kaudu Peipsi-Pihkva järve suurele veeteele. Kuigi Viljandil veeühendust Tartuga praegu enam pole – väljavool Viljandi järvest Tänassilma jõkke on viimastel kümnenditel muutunud süstagagi läbitamatuks kraaviks –, oli veetee muinasajal kõlblik kui mitte laevadele, siis vähemasti kaubapaatidele. Külmal ajal sai jõge kasutada taliteena. Just soodne asend aitas Viljandil saada Sakala keskseks muinaslinnuseks ning oli põhjus, miks siia rajati ordulinnus ja hansalinn. Ilmselt kohtusid Viljandi muinaslinnuse lähistel nii Lätisse, Põhja-Eestisse kui ka üle Tarvastu Ugandisse viiv maantee.

According to The Chronicle of Henry of Livonia, Viljandi was the most important centre of the ancient Saccalia province and one of the main centres of southern Estonia. Viljandi is mentioned in 18 abstracts of the chronicle, often as the castrum Viliende. And there are detailed descriptions of two sieges – in 1211 and 1223. There were definite geographic preconditions for the rise of Viljandi – located at the intersection of a historical waterway and the land road it was in a fertile agricultural area. The central of the three main north–south land roads of ancient Estonia passed Viljandi. The road came from Latvia via Cēsis, Valmiera and Rūjiena; after passing the stronghold, it crossed the Navesti River near Suure-Jaani and headed further north, to Tallinn. During prehistoric times, an east–west waterway passed through Viljandi linking the Baltic Sea to Lake Peipsi. The waterway ran along the Pärnu, Halliste and Raudna rivers to Lake Viljandi and. from there, the outflow headed east along the Tänassilma River. It was possible to travel to Lake Võrtsjärv and the Emajõgi River, and through Tartu, to the large waterway on Lake Peipsi and Lake Pskov. Although the water connection between Viljandi and Tartu no longer exists – the outflow from Lake Viljandi to the Tänassilma River has become an impassable ditch during the last few decades – at least boats, if not ships, could travel the entire length of the waterway in ancient times. In the winter, the frozen river could also be used as a road. It was Viljandi’s favourable location that enabled it to become the main

HEIKI VALK

Kersti Siitan

VILJANDI ORDULINNUS

Joonis 2. Ehteleide Muinas-Viljandi kultuurkihist Suusahüppemäel ja Pähklimäel. Figure 2. Jewellery from the occupation layers of ancient Viljandi found on Ski Jumping Hill and Pähklimägi.

Arheoloogia andmed Viljandi ordulinnuse kesk- ja varauusaja kohta

Archaeological Data about the Viljandi Castle in the Medieval and Early Modern Period

Arvi Haak

Viljandi ordulinnus on läbi aegade külastajaile silma jäänud oma mastaapsusega ning pakkunud esteetilist naudingut. Juba 1599. aasta Poola revisjonis rõhutatakse linnuse sõjalist võimsust ning selle rajamise suuri kulusid. Viljandi linnus oli oluline keskus ja tugipunkt juba muinasajal, praegust varemeparki ilmestava kivilinnuse kujunemislugu algas Mõõgavendade ordu linnusest. Nimetatud ordu purustati 1236. aastal Saule lahingus ning liitus seejärel Saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru, mis jäi linnuse valdajaks Liivimaa sõjani. Viljandi pealinnuse moodustab konvendihoone, mis ehitati 13.–14. sajandi vahetusel. Sellele eelnenud kivilinnuse kohta on põhiliseks allikaks napp arheoloogiline andmestik, samuti on arheoloogilises materjalis suhteliselt hästi kajastatud linnuse ehitusaeg. Konvendihoone valmimise järel on maapinda jäänud märkimisväärselt vähem infot ning taas on rohke leiuainesega kaetud linnuse hävimisaeg Liivimaa sõja (1558–1583) ja järgnenud Poola-Rootsi sõdade perioodil. Nendest ladestustest kogutud andmestik lubab mõningaid järeldusi teha ka hiliskeskaegse linnuse kohta.

The castle in Viljandi has been an eye-catching construction standing out for its size and beauty. Already in 1599, during a visitation ordered by the King of Poland, the military potential and the cost of its construction was pointed out. A remarkable centre already before the German conquest, the construction of the stone castle was started by the military order in Livonia, the Order of the Swordbrothers that was merged into the Livonian branch of the Teutonic Order after the battle of Saule in 1236. Our knowledge of the early stages of the castle, preceding the Convent House built in the turn of the 13th and 14th century, and the period of its construction, are to a great extent confined to archaeological data. Ironically, after the Convent House was completed, the accumulation of archaeological deposits decreased and the next period with abundant data is already that of greater destruction during the Livonian War (1558–1583) and the following Polish-Swedish Wars, thus the periods just before and during the great destructions. Using the collected data, some conclusions about life in the Late Medieval castle can still be drawn.

Linnuse uurimislugu

The history of archaeological research in the castle

Viljandi ordulinnuse arheoloogilist uuri mist on varem põhjalikult käsitletud ning huvilisele on sellekohane materjal hõlpsasti

The archaeological research of Viljandi Castle has been dealt with in detail before

VILJANDI ORDULINNUS

arvi haak

Mõõga käekaitsed Sword guards

Vene sõjakirved berdõšid Russian halberds berdiches

Kannus Spur

Saksa ordu ja Viljandi linnus

The Teutonic Order and Viljandi Castle

Juhan Kreem

Saksa ordu kroonikatraditsioon omistab Viljandi linnuse rajamise Mõõgavendade ordu meistrile Volquinile (1209–1236). Viljandi muinaslinnus oli samanimelise kihelkonna keskus, mida ristisõdijad piirasid alistumiseni esimest korda 1211. aastal. Millal täpselt Mõõgavennad Viljandisse oma linnust rajama asusid, ei ole selge. 1223. aasta algul oli Viljandis igal juhul linnus, mida ordu mehitas koos eestlastega, samuti kirik. Sel aastal toimunud eestlaste ülestõusu käigus sai Viljandis surma nii orduvendi kui kaupmehi. Et üks tapetud orduvendadest oli Sakala foogt Mauritius, võib arvata, et ordu kujundas juba sel ajal Viljandist kogu Sakala keskust. 1225. aastal võttis paavsti legaat Modena Wilhelm Viljandis vastu mitmelt poolt Eestist tulnud saadikuid, Mõõgavendade linnust ennast nimetatakse siis juba väga tugevasti ülesehitatuks. Küllap arenes Viljandisse varakult ka Mõõgavendade ordu konvent, kuigi esimene sealne komtuur on nimepidi teada alles 1234. aastast. Kui Saksa ordu 1237. aastal Mõõgavendade ordu endaga liitis, oli Viljandi niisiis Riia, Sigulda, Võnnu ja Aizkraukle kõrval juba tähelepanuväärne ordukeskus. Mitmes vanema riimkroonika episoodis tõstetakse Viljandi orduvendi 13. sajandil peetud võitlustes eraldi esile. Viljandi positsioonist Saksa ordu Liivimaa haru halduses annab eelkõige tunnistust siinse kõrgema orduametniku komtuuri staatus. Viljandi komtuur oli Liivimaa tähtsamaid mehi, kes kuulus ordukäsknike nõukogu siseringi. Kokku kaheksa korda on Viljandi komtuur ametiredelil tõusnud

The chronicle tradition of the Teutonic Order credits Master Volquin of the Sword Brethren (1209–1236) with the establishment of the Viljandi Castle. The ancient Viljandi stronghold was the centre of a parish of the same name, which the crusaders besieged until it capitulated for the first time in 1211. It is unclear when exactly the Sword Brethren started to build their castle in Viljandi. In any case, by early 1223, there was a stronghold in Viljandi that the Order manned together with the Estonians, as well as a church. In the course of an Estonian uprising in that year, both brothers and merchants were killed in Viljandi. Since Mauritius the Bailiff (Vogt) of Sakala was one of the brothers who were killed, it can be assumed that the Order was already developing Viljandi as the centre of Sakala. In 1225, the papal legate Guglielmo di Modena received several emissaries from elsewhere in Estonia in Viljandi, and the castle of the Brothers of the Sword is described as being very well developed at that time. The convent of the Brothers of the Sword probably also developed in Viljandi quite early, although it was not until 1234 that the first commander was identified by name. When, in 1237, the Brothers of the Sword merged with the Teutonic Order, Viljandi was already a noteworthy centre of the Order along with Riga, Sigulda, Cēsis and Aizkraukle. The battles conducted by the Viljandi brothers in the 13th century are singled out in several episodes of the Livonian Rhymed Chronicle. Viljandi’s position under the administration of the Livonian branch of

juhan kreem

THE TEUTONIC ORDER’S CASTLE

Viljandi komtuuri pitseri jäljend 1349. aastast. Eesti Ajalooarhiiv. Copy of Viljandi commander’s seal from 1349. Estonian Historical Archives. alla ainult kõige suurematele ordukonventidele Preisimaal. Liivimaa konventidest suuruselt järgmine, Riia, oli juba märgatavalt väiksem, 29 orduvennaga. Toona Liivimaal visiteeritud 23 ordulinnuses oli orduvendi üle 20 ainult kolmes: Viljandis, Riias ja Paides. Enamasti jäi orduvendade arv linnuse kohta isegi alla 10. On ilmselge, et nimetatud arvud ei kajasta kogu linnuse meeskonda. Kui võtta aluseks 14. ja 15. sajandi vahetuse keskmise suurusega Preisimaa linnuste kohta käiv hinnang, et rüütelvendade ja muu meeskonna

castle – lords and squires, servants and messengers. For the entire Commandery, the list included 194 individuals, of which about 130 men are directly associated with the Viljandi Castle. The rest belonged to the other castles in the Viljandi Commandery in Tarvastu, Põltsamaa, and Laiuse or to the manors that belonged to the Viljandi Castle. At that time, the most important of ficials at the castle included three scribes, the treasurer (kämmerer), interpreter, various marshals (field marshal, house marshal and gelding marshal), the inspector of

Viljandi ordulinnuse arhitektuur

On the Architecture of Viljandi Castle

Kaur Alttoa

Keskajal oli Eestis üle poolesaja linnuse. Kahtlemata oli neist kõige suurejoonelisem Viljandis. Täna naudime seal kauni järvevaatega romantilist varemeparki. Raske on aga aduda, kuidas see linnus omal ajal välja nägi. Mida me siis linnuse kohta teame? Kõige rohkem kõnelevad varemed ise. Seda muidugi siis, kui püüame välja lugeda teavet, mida need pakuvad. Ei maksa unustada, et pärast Põhjasõja-aegseid purustusi oli linnuse ala üks õnnetu varemeväli, kust viljandlastel oli hea ehitusmaterjali varuda. Aegade jooksul kattus piirkond pinnasega, millest üksikud turritavad müürilõigud meenutasid möödunud aegade hiilgust. Viljandi linnuse taasavastamine langeb aastatesse 1878–1879, mil siin olid ulatuslikud kaevamised. Neid juhendas toonane Viljandi gümnaasiumiõpetaja Theodor Schiemann, kellest hiljem sai tuntud ajaloolane. Kaevati välja peaaegu kogu pealinnuse ala, väravatee ja eeslinnuse põhjaküljel paikneva hoone säilmed. Tööde mahukust iseloomustab kas või selline detail, et kohati tuli eemaldada üheksa meetri paksune rusukiht. Paraku ei kaasnenud kaevamistega mingeid konserveerimistöid. Juba kaevamiste käigus toimus varinguid ning praeguseks on oluline osa tollal välja puhastatud ehituslikest detailidest hävinud. Kesine on ka kaevamisi käsitlev andmestik. Theodor Schiemann kavatses esitada tulemustest pikema kokkuvõtte, kuid see jäi paraku ainult kavaks. Nii on tööde peamiseks kajastajaks kohalikus ajalehes Felliner Anzeiger ilmunud ülevaated.

There were 50 castles in Estonia during the Middle Ages. The one in Viljandi was certainly the grandest. Today, we can enjoy a romantic park of ruins with a beautiful lake view at this location. However, it is difficult to comprehend what the castle looked like in its heyday. What do we know about the castle? The ruins themselves provide the best information. However, this is only true if we can decipher the information that they offer. We should not forget that after the destruction during the Great Northern War the castle was a pitiful field of ruins, which the residents of Viljandi used to procure good building materials. In time, the area became covered with earth, from which individual upright sections of wall protruded recalled the splendour of a bygone era. The rediscovery of the Viljandi Castle occurred between 1878 and 1879, when extensive excavations took place. These were led by Theodor Schiemann, a Viljandi secondary school teacher, who later became a renowned historian. Almost the entire area of the bailey was excavated, along with the gate path and remains of the building on the northern side of the outer bailey. The scale of the work is illustrated by the detail that up to nine metres of a thick layer of ruins had to be removed in places. Unfortunately, no conservation work accompanied the excavations. Several collapses occurred during the excavations and a significant part of the architectural details that were revealed at the time have been destroyed.

100

kaur alttoa

Kaur Alttoa

VILJANDI ORDULINNUS

Pungkapiteele ja suurte kapiteelide fragmente Viljandi ordulinnusest. Bud capitals and fragments of large capitals from the Viljandi Castle.

Viljandi Lossimäed kui puhkepiirkond

Viljandi Castle Hills as a Recreational Area

Ain-Andris Vislapuu

Kolmel linnast lõunakaarde jääval künkal asuvad Viljandi ordulinnuse varemed ja neid ümbritsevad kõrgendikud moodustavad ala, mida kutsutakse Lossimägedeks, teinekord ka Kantsimägedeks. Traditsiooniliselt mõistetakse selle all kogu Viljandi linnast lõuna poole jäävat vaheldusrikka maastikuga rohepiirkonda, kuhu tuntumate paikadena kuuluvad I ja II Kirsimägi, Kaevumägi, Kitsasmägi ja Kaameli selg ning Filosoofiamägi koos Filosoofia puiestikuga. Siia lisanduvad veel kunagise muinasmõisa asukoha Suusahüppemäe piirkond koos Pähklimäe ja Musumäega ning praeguse lauluväljaku ümbrus. Varemete osa võib nimetada Lossimägede südaalaks.

The ruins of the Teutonic Order’s castle in Viljandi, which is located on three hills south of the city and the ridges surrounding them, comprise an area that is called the Castle Hills, and sometimes the Citadel Hills. Traditionally this refers to the entire green area with its diverse landscape lo cated south of the city of Viljandi and the most famous spots include First and Second Kirsimägi (Cherry Hill), Kaevumägi (Well Hill), and Kitsasmägi (Narrow Hill). There is also Camel’s Back, Filosoofiamägi (Phil osophy Hill) and Philosophy Woods. Other areas are located around Suusahüppemägi (Ski Jump Hill), which, at one time, was the location of the ancient Estonian manor, along with Pähklimägi (Nut Hill) and Musu mägi (Kissing Hill), as well as the current Song Festival Grounds. The ruins can be called the heart of the Castle Hills.

Ordulinnuse varemed Pärast Poola-Rootsi sõdasid ordulinnust enam sõjakindlustusena ei kasutatud. Ehi tised, nendealused kõrgendikud ja ümbruskond jäid siinse mõisa majanduspiirkonnaks. Mõis ise kuulus esialgu De La Gardie perekonnale, hiljem valdus riigistati. Pea miselt kasutati seda kahel otstarbel: eelkõige muidugi karja- ja heinamaana, aga ka väärtusliku ehitusmaterjali laona. Kivimurd oli see nii linnale kui ka mõisale. Selline olukord kestis 1860. aastateni, kui Viljandi mõis läks von Ungern-Sternbergi perekonna kätte. Selle viimane omanik Oswald von Ungern-Sternberg andis lahke loa tarvitada saladuslike ruiinide ümbrust linnakodanike jalutus- ja puhkepiirkonnana. 1878. aastal alanud arheoloogilised kaevamised suurendasid huvi Lossimägede vastu veelgi. Tänu Kaevumäge ja II Kirsimäge ühendava

Ruins of the Viljandi Castle After the Polish-Swedish wars, the castle was no longer used as a military fortification. The buildings and the hills where they were situated along with the surroundings became the economic zone of Viljandi Manor. The manor itself initially belonged to the De La Gardie family, but the property was later nationalised. The property was used mostly for two purposes: primarily, of course, as pastures and hayfields, but also to store valuable building materials. It was used as a quarry by both the city and the manor. This situation lasted until the 1860s when Viljandi Manor was acquired by the von UngernSternberg family. The manor’s last owner,

133

THE TEUTONIC ORDER’S CASTLE

JAAN RIET

ain-andris vislapuu

Kergejõustikuvõistlused II Kirsimäel 1913. aastal. Athletics competitions on Second Kirsimägi in 1913.

Esimesed kergejõustikuvõistlused 1913. aastal

First athletics competitions in 1913

Esimesed Viljandi kergejõustikuvõistlused peeti Viljandi II Kirsimäel 1913. aasta 18. augustil. 8. augustil olid Koidu seltsi saalis avatud selle seltsi spordiosakonna kursused, mida juhtis tuntud Eesti võimlemisõpetaja, spordientusiast ja hilisem Vabadussõja kangelane Anton Õunapuu. Kursuste lõpetuseks peeti ordulinnuse varemetes teise eeslinnuse alal „Suwe spordi pidu“, millel võtsid mõõtu kohalike spordiseltside Tulevik ja Koit spordiosakonna

The first Viljandi Athletics Competitions took place on the Second Kirsimägi on 18 August 1913. These were part of the courses organised by the athletic department of the Koidu Society, headed up by Anton Õunapuu, a renowned Estonian gymnastics instructor, sports enthusiast and later hero of the War of Independence. The final event of the courses, which commenced in the hall of the Koidu Society on August 8th, was the “Suwe spordi pidu”

151

THE TEUTONIC ORDER'S CASTLE

Postkaart Hans Leoke

ain-andris vislapuu

Vaade esimese eeslinnuse peaväravale II Kirsimäelt 20. sajandi algul. Mööda fotol olevat jalgrada sai turnimata nii Kirsimäele kui Kaevumäele.

Postkaart G. Schürman

View of the main gate of the first outer bailey from Second Kirsimägi in the early 20th century. The footpath on the photo provided access to the both Kirsimägi and Kaevumägi without having to do any climbing.

Vaade esimese eeslinnuse peaväravale II Kirsimäelt 20. sajandi algul. Väravast paremal konvendihoone läänepoolne välismüür e Suurmüür. View of the main gate of the first outer bailey from Second Kirsimägi in the early 20th century. To the right of the gate, the western Great (outer) Wall of the convent building.

Kronoloogia

Chronology

1211 Viljandi muinaslinnuse esimene piiramine. Liivlaste, latgalite ja ristisõdijate ühendväed linnust vallutada ei suuda, küll on nad sunnitud linnusesse laskma preestrid, kes piserdavad maju pühitsetud veega ja viivad läbi katehheesi.

1211 The first siege of Viljandi’s ancient fortification. The united forces of the Livonians, Latgalians and crusaders are not able to conquer the bastion but the defenders are forced to allow priests into the bastion, who sprinkle the buildings with holy water and conduct a catechesis.

1223 jaanuar Algab eestlaste ülestõus vahepeal lepingu alusel linnusesse asunud sakslaste vastu. Pühapäevase missa ajal kirikusse kogunenud rüütlid ja kaupmehed osalt tapetakse, osalt vangistatakse. Surma saab ka foogt Mauritius. 1223 august Viljandit piirab Lippe Bernhardi juhitav 8000-meheline vägi. Kaitsjad on sunnitud pärast kahenädalast võitlust nälja, janu ja linnuses puhkenud epideemia tõttu alistuma. Sakslased poovad vene abisalga üles. 1224 Mõõgavendade ordu (aastast 1237 Liivi ordu) meister Volquin annab käsu asendada eesti muinaslinnus kivikindlusega. Viljandi ordulinnuse ehitamine ja moderniseerimine kestab vaheaegadega üle 200 aasta. 1225 Viljandisse teeb visiidi paavsti legaat Modena Wilhelm. Läti Henrik, kes on seda sündmust kirjeldanud, leiab, et Viljandi linnus on hästi kindlustatud. Ajaloolased on teinud siit järelduse, et ordulinnuse esimeseks ehitiseks pidi olema vähest tööjõu- ja materjalikulu nõudnud tornlinnus.

1223 January The Estonians rise up against the Germans who have meanwhile settled in the stronghold on the basis of an agreement. Some of the knights and merchants who have gathered in the church for Sunday Mass are killed and others are taken prisoner. Bailiff Mauritius is killed. 1223 August Viljandi is surrounded by a force of 8,000 men led by Lippe Bernhard. After a twoweek battle, the defenders are forced to surrender due to hunger, thirst and an epidemic that breaks out in the bastion. 1224 Master Volquin of the Order of the Brethren of the Sword (as of 1237, the Livonian Order) gives the order to replace the ancient Estonian fortification with a stone fort. The construction and modernisation of the Viljandi Castle continues for over 200 years including the pauses in the work. 1225 Papal legate Modena Wilhelm makes a visit to Viljandi. Henry of Livonia, who has described this event, says that the Viljandi bastion is well-fortified. From this, historians have drawn the conclusion that the first

176

KRONOLOOGIA

herki helves

VILJANDI ORDULINNUS

Viljandi Lossimäed 2012. aastal. Viljandi Castle Hills in 2012.

2004 Endise Viljandi mõisa vana häärberi kohal avatakse Vabadussõja väejuhi Kindral Johan Laidoneri ratsamonument, mille on modelleerinud skulptor Terje Ojaver. 2008 Endises Viljandi mõisa aidas I Kirsimäel hakkab pärast renoveerimistöid tegutsema Eesti pärimusmuusika keskus.

2000s The Castle Hills become the venue for the revived Rock Ramp music festival. 2004 The equestrian statue of General Johan Laidoner, the Commander in Chief of the Estonian forces during the War of Independence, is inaugurated on the site of the old Viljandi manor house. The statue was modelled by sculptor Terje Ojaver. 2008 After its renovation, the former Viljandi Manor storehouse becomes the home of the Estonian Traditional Music Centre.