Tagajärjed Kui inimene tarvitab ühekülgset, süsivesiku- ja rasvarikast toitu, võib tema kaal olla normaalne või isegi tõusnud, kuid ta võib immuunsuse languse tõttu olla vastuvõtlik nakkushaigustele ning haavad võivad paraneda aeglaselt. Vereseerumi valgusisalduse langus võib viia ka nälgus tursete tekkimiseni. Mida teha? Kui üldine energiatarve vanuse kasvades langeb, siis val guvajadus püsib sama, mis keskealistel inimestel. Seoses haiguste ja traumadega võib see isegi suureneda. Täiskasvanu valguvajadus on keskmiselt 0,8 g/kg keha kaalu kohta, vanematel inimestel 1–1,5 g/kg. Seega on 70 kg kaaluva eaka inimese ööpäevane valguvajadus umbes 70 g. Tulenevalt haigustega kaasnevatest kataboolsete protsesside intensiivistumisest organismis kasvab valgu vajadus veelgi, olles näiteks suurte traumade korral kuni 1,5 g/kg ööpäevas. Vähemalt poole sellest peaks andma loomne valk. Taim seid valke omastab organism halvemini, seega peaks nen de sisaldus ööpäevases menüüs olema suhteliselt suurem. Vähese kehalise koormusega inimese menüü peaks sisal dama 50–90 g valku, mis katab 12–14% vajalikust toidu energiast. Täisväärtuslikku valku sisaldavad loomse päritoluga toiduained on liha, kala, piim ja munad. Sobiv valguallikas on keedetud tailiha (veise- või kanaliha).
Paljudes maailma haiglates ja hooldusasutustes on haiguste, traumade ja operatsioonidega organismi suure nenud valguvajaduse rahuldamiseks kasutusel valgulised toidulisandid, neist osa on saadaval ka Eesti apteekides. Tegemist on kontsentreeritud piimavalguga, mida saab lisada valmistoitudele või kasutada toidu valmistamisel selle kalorsuse ja valgusisalduse suurendamiseks. Kui hooldataval ei ole hambaid või esineb neelamishäi reid, valmista keedetud lihast hakkliha. Tee sellest erine vate köögiviljade ja puljongiga püreesuppe ja kastmeid. Keeduvorst ei ole kõige parem valguallikas, kuna sisaldab sageli üsna palju rasva. Igati soovitatavad on kalatoidud, eriti räimed. Kaltsiumiallikana tarvita räimi ja kilusid koos nende pehmeks hautatud luudega. Heaks valguallikaks on pastöriseerimata täispiim (kõne pruugis maapiim). Kuigi üle 4% rasvasisaldus ei ole kõrge kolesteroolitasemega inimestele soovitatav, sisaldab piima rasv rasvlahustuvaid vitamiine, eelkõige D-vitamiini, mis on oluline normaalse luutiheduse säilitamiseks ja osteo poroosi ennetamiseks. Piima tarbimist piirab piimasuhkru talumatus, mis ena masti ei ole täielik, vaid osaline. Inimene, kes ei saa tarvi tada rõõska piima, sest tal hakkab kõht korisema, sooltes tekib palju gaasi ning tekib kõhulahtisus, saab enamasti edukalt tarvitada hapendatud piimatooteid (hapupiim, keefir, hapukoor, juust). Valgu hulka toidus sunnivad piirama neerude talitluse puudulikkusega kulgevad haigused. Lihatoodete ja Söömine ja seedimine
76