XVII & XX laulu- ja tantsupidu MINU ARM. by Menu Kirjastus

TEATAJA kava • laulusõnad • tantsumustrid • osalejate nimekiri

Kivikõvasti, kadaka sitkuses, laante ja laugaste süles hoian ikka sind südame ligi, Eestimaa, minu arm. Kõlaküllane, selge ja sügav, lihtne, vägev, ainus ja oma, puhtaks lauluks lausudes sulad, emakeel, minu arm. Ole hoitud, kus iganes rändad, ole ikka oodatud kodus, olgu rahulik taevas su üle, elav hing, minu arm.

Doris Kareva mai 2019

Kallid juubelipeolised, kogu meie lauluja tantsurahvas!

Ühte lähevad meie hääled, meie hääled, meie meeled, ühte sünnivad südamed, ühte laulud laugenevad.

Nõnda kõlab ja kutsub meie rahvalaul ning nõnda ühte toob meie meeled ja südamed lauluja tantsupidu. Siin oleme me koos igast Eestimaa nurgast ja kõikjalt üle laia ilma, kuhu saatus on meid iganes viinud. Sada viiskümmend aastat tagasi näitas Postipapa Johann Voldemar Jannsen meie rahvale kätte nii omase ja omanäolise raja – läbi laulu suureks saamise, rahvaks ja riigiks kasvamise tee laulu jõul. Ta ei teadnud, kuhu see rada meid välja viib, kuid ta teadis, et peame tundma uhkust ja armastust oma maa ja rahva vastu, ning andis seeläbi meile kindla usu tulevikku. Tema rajatud teel on meie suurteks kangelasteks ikka ja alati olnud koorijuhid ja heliloojad, kes meid kokku toovad ja ühes hoiavad. Laulu- ja tantsupeod on ühesolemise peod, mis on loonud ja hoidnud meie eneseusku, ning nendes pidudes on alati elanud meie vabaduse aade. Siin on kõlanud meie salakeel rasketel aegadel ja siin kinnitame oma armastust vaba Eesti vastu. Need peod on justkui meie turvaline kodu, kuhu tulles tunneme ennast oodatuna ja hoituna. See on kodu, kus naeratatakse ja hoolitakse. Hoolitakse oma maast ja oma keelest, hoolitakse oma pärandist ja mis kõige tähtsam – hoolitakse igast meie inimesest. Seda hoolimise tunnet peame endas alal hoidma ka argistel aegadel ning edasi andma oma lastele ja lastelastele. Vaid siis saavad meie inimesed lauluja tantsupeol kokku ka pooleteisesaja aasta pärast ning tunnevad sedasama rõõmsat ühesolemise tunnet, mida meie sellel tänavusel suurel juubelipeol. Nii ei kao kunagi isetegemise rõõm ning kestab üle aegade meie koorilaul ja rahvatants. Rõõmsat juubelipidu kõigile! Kersti Kaljulaid Vabariigi President 2

Hea lauluja tantsurahvas! Selle pöördumisega ei pea ma silmas ainult esinejaid, vaid tõesti kogu rahvast, sest just meie kõigi truudus laulule ja tantsule on lasknud sel peotraditsioonil püsida. 150 aastat, ridamisi eri riigikordi ja repertuaaripoliitikaid – on, mida meenutada, on, mida unustada, aga on ka palju, mida edasi kanda! Traditsiooni katkemine ei tule kõne allagi, sest rahva pärimus on tervik. Sellesse kuulub nii materiaalne kui ka vaimne kultuur ning sellesse on programmeeritud ajas kestmine. Juba mitmendat korda on teinud lauluja tantsupeoga koostööd Eesti Rahva Muuseum, rahvakultuuri varahoidja ja mõtestaja. Side on loomulik, sest sündis samast rahvusliku ärkamisaja tuksest. 150 aastat tagasi, 1869. aastal pidas Tartus esimesel üldlaulupeol meeldejääva kõne Jakob Hurt, sama mees, kes hiljem algatas ülemaalise rahvaluule kogumise ja kelle elutöö jätkamiseks asutati 110 aastat tagasi Eesti Rahva Muuseum. Ilma muuseumis talletatud rahvariidekoguta poleks me peod nii kirevad, kui nad on. Aga traditsioone tekkib ka juurde. 85 aastat tagasi lisandus laulule tants ja nüüd on need kaks lahutamatud. Ja mitte ainult kontserdid ei ühenda rahvast. Ka peorongkäik viib esinejad publikuga kokku ning näitab meie kandepinda. Eestluse elujõud on väljendunud edasi liikudes. Aastatuhandeid tagasi jäime me paigale, aga ajas ja elulaadis liigume ikka edasi ega tardu hetkekski. Meie kestmise võti on järjepidev traditsioonide edasiandmine. Laulu- ja tantsupidu on pidev teekond. Kõigepealt tullakse peole ema-isa käekõrval, siis liitutakse kooliansambli või -kooriga, harjutatakse ja esinetakse, leitakse sõpru. Osalemine noorte lauluja tantsupeol annab suure peoga sarnase elamuse, tekkib peotunne ja teadmine, et see ei jää viimaseks. Enda lapsed võetakse omakorda peole kaasa, jätkates ka ise harjutamist, sest laul ja rahvatants on saanud osaks elust. Osa tegijaid hakkab juhendama teisi. Kollektiivid ei lähe pidude vahel laiali. Harjutatakse, esinetakse ja mõeldakse järgmisele peole. Seda kõike tehakse igal juhul koos. Koos omadega, koos kogu rahvaga. Meil ei ole tarvis rahva ühendamiseks midagi uut välja mõelda, sest lauluja tantsupidu on meil juba olemas. See kestab nii kaua, nagu eesti rahvas, see tähendab – igavesti! Tänan kõiki juhendajaid ja osavõtjaid! Tänan ka mujal elavaid eestlasi, kes just laulupeo 150. aastapäeva silmas pidades planeerisid ESTO päevad Helsingisse ja tulid ühtlasi ka peole! Head külalised, head osavõtjad! Nüüd aga on aeg rõõmustada. Pidu on kätte jõudnud. Soovin teile kõigile unustamatuid hetki lauluja tantsupeol neil päevil Tallinnas! Tõnis Lukas Eesti Vabariigi kultuuriminister MINU ARM

Laulu-tantsupeo geenist TEKST: LOONE OTS

Tal on see veres, ütleb rahvasuu. Ja uuemal ajal: tal on see geen. Kahtlemata on eestlases olemas laulupeo geen. Uuemal ajal täiendatud tantsupeo omaga. Kuidas muidu seletada, et nii idealistlik ja samas nii nõudlik rahvaalgatus on säilinud kõikide võimude all ja kiuste 150 aastat? Egiptuse püramiidid on vägevasti vanemad, aga need on ju ainult hauad. Laulupidu on väga häälekas elu manifest. Kust ja miks see meil veres või geenis on, võime lõputult arutleda. Aga kujutleme end aguaegade algusse, metsarahva sekka, kus elu käib suletud väludel või soosaartel. Ja kus mets muide väga hästi vastu kajab, huika, kuidas soovid. Sa ei näe teisi, aga tead, et nad on kusagil olemas. Sa tõstad hääle ja ürgad laulu. Ootad siis – ja kuskilt väga kaugelt tuleb vastus. Sa ei ole üksi, kuigi side sinu ja teiste vahel on ainult hääleline. Kusagil on nemad, teised. Seda on hea teada. Teadlased on loonud ja kaardistanud geeni struktuure. Ka nende osad, heeliksite keerud nagu merelained, hapete kärjekesed reas justkui mesitarus. Igaüks eraldi, aga ometi seotud kindla seaduspära järgi. Üks võimatu teisteta, suur tervik mõeldamatu oma kõige väiksema killuta. Muster kordub ja kordub, ümber salapära pühapaiste. Täpselt nagu tantsupeo lummuses.

MINU ARM

Püha on lauluja tantsupidu igal juhul. Pidu ja püha ei tähenda päris üht ja sama. Aga pidu võib olla püha ja püha võib kasvada peoks. Püha(dus) tähendab ülevust, pidu rõõmu. Rõõm omakorda on vanemas eesti keeles ka ilu. Püha, ilus ja rõõmus – seda me pidu ju on. Kummati ei peeta ilu, ei esteetilist ega lustilist, eestlaste kirjeldamisel esmaseks väärtuseks. Me isegi määratleme endid ikka töö kaudu. Oleme uhked, kui võime enda kohta öelda aus, usaldatav, vastutustundlik. Ilu kohta (ikka vist mõlemas tähenduses) tõdeme, et ega see patta panna sünni. Laulu- ja tantsupidu lükkab eestlase hinge nii asise käsitluse ühekorraga uperpalli. See on nooruse eliksiir, mida antakse helde kulbiga igaühele, kes suu lahti teeb või jala välja sirutab. Väejook, mis kasvatab mehed Kalevipoegadeks ja naised müütilise tedrelinnu tütardeks Lindadeks. Lauluisa ütles: Ärgake, kenad muistsed hääled! / Sõudke salasõnumida, / metsa hoidjate pajatust / laiade laante ilust! Just-just, ikka metsarahva loitse. Ja ilu, nii lauldes kui tantsides. Mida see infoajastu rahvas ikka šamaanitseb, arvab skeptik. Ime, et selline pidu ikka veel hinge läheb, üllatub kaunishing. Imed on imed sellepärast, et need ei kordu. Kuid laulupidu on kogu rahva hinge haaranud 27 korda ja 20 korda oleme vaimustunud tantsupeost. Mõlemad on kulgenud visaduse (tegelikult eesti jonniga) mööda ajakeerde aina kõrgemale. Aastal 2003 said USA matemaatikud Mandelbrot ja Yorke maailma ühe mainekama teadusautasu, nn Jaapani preemia, kaose-fraktalite teooria arendamise eest. Nad tõestasid, et looduse terviksüsteemidel on omadusi, mis puuduvad nende üksikosadel. Need jõud tulevad ilmsiks siis, kui üksikosad on süsteemiks kogunenud. Eesti mees, bioloogiadoktor Heino Tooming toob näite, et põllu suurima saagi tagab iga viljapea suurim terade arv, mitte see, mitu kõrt peadega tükkis põllul kasvab. Meenutame, et pea jaoks on meie keeles just selline põllu-omadussõna: terane.

Jakob Hurt kinnitas oma usku eestlase peasse ja terasusse aasta pärast esimest laulupidu: Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahval keelatud, kui aga ise tahame … Praegu murrame pead, kuidas küll spurtida kuhugi viie rikkama riigi Kunglasse. Hurt on juba poolteist sajandit tagasi andnud vastuse: vaimu kaudu. Laulu- ja tantsupeo ajal ajab vaim nii elusaid lehti ja õisi, et seda viljakat väge tunnetavad ka võõrad. Kas see vägi võiks mõjutada mitte ainult Eestit, vaid kogu maailma? Kaoseteooriat kujundlikult käsitlenud Edward Norton Lorenz uskus, et liblika tiivalöök võib põhjustada keeristormi tuhandete kilomeetrite kaugusel. Et elu on ennustamatu ja kuitahes väikesel teol või sündmusel suur mõju. Eestlane teab seda hästi – ajaloo kogemustest. Ikka ja taas on suured havid end väikeste kilude peal 6

kehtestanud. Aga kilud kogunevad parve ja lipsavad ohtudest läbi nagu heitunud mesilaspere. Või, Liivi sõnadega, lendavad mesipuu poole. Iga üksik laulja või tantsija on mesilane või kala või terake viljapeas, seeme, kust lisaks uutele seemnetele võrsub midagi rohkemat. Sest erinevalt rukkist või odrast on meil hing, mis õhkab ka võõrsil isamaa poole ja ihkab seda nii, et võtab ühekorraga laulma ja tantsima. Ja see hulkade pidu on suur sündmus. Nii võimas, et sel lihtsalt peab olema väga suur mõju, ka tuhandete kilomeetrite taha. Me tuleme kokku ja meie vaimust, tahtest ja ilust sünnib midagi seletamatut. Ühe rahva suurus ja vaimuvalgus ja ilu- ja elurõõm. Esimese laulupeo ajal kartsid saksad, et hulgi linna saabunud eestlased on kaos. Et nad on ennustamatud. Heinrich Rosenthal, J. V. Jannseni väimees ja laulupeo osaline, meenutab, kui üllatunud Tartus oldi, et piduliste jaoks üldse politseid vaja ei läinud. Eestlase vaates olid üksinda huikajad sel peol esimest korda metsadest välja tulnud ja uudistasid üllatunult üksteist: nii palju sarnaseid inimesi, samad laulud suus! Postimehe kaudu oli see küll ette teada, aga enda ümber tegelikult sellist hulka eestlasi näha oli mõõtmatu elamus. Pühalik. Pidune. Eelmainitud matemaatik Mandelbrot avastas, et süsteem kui tervik koosneb iseendaga sarnastest osadest. Kui uurida näiliselt sirget joont hiiglasuurenduse all, näeme ehk korduvat saehambamustrit. Kui vaadata laulu- või tantsupeo droonifotot, näeme kümneid tuhandeid inimesi laval ühiselt ilu loomas ja veel rohkem rahvast neile hõiskamas-plaksutamas. Kumbki pool on teisega uskumatult sarnane. Küllap on omakorda nendega sarnased ka sajad tuhanded, kes pidutsevad kaugemal ekraanide ees. Laulu- ja tantsupidu on taru, kuhu kord viie aasta järel tohime sisse lennata, tiivad kokku panna ja mee meie tuleviku kärgedesse laulda ning tantsida. Peo faktor ehk fraktal oleme meie ise. Teine nimetatud laureaat Yorke kinnitab, et kaose teooria kaudu saame varasemast hulga paremini uurida loodust kui tervikut. Pealtnäha oleks meie lauluja tantsupidu justnagu kaos – nii palju inimesi, nii palju pidevat liikumist –, aga tegelikult ei ole. See pidu on harmoonia, korrastatud helid, sätitud sammud. Puhas kord ja ilu.

Meie sees on lauluja tantsupeo geen. Milline, pole teadlased veel välja selgitanud. Graafiliselt on see küllap midagi rahvariide vöömustri sarnast, ainult heliline. Meie rikkas keeles oleks olemas vajalik sõnagi, millega seda joonist tähistada – kõlavöö. Meie sajandit, laulupeo 150. ja peagi 200. aasta pühitsemise sajandit, peetakse uue ajastu alguseks. Maailm muutub. Milliseks? Kui liblika tiivalöök suudab tingida tormi kes teab kus, siis miks ei võiks just Eestimaa lauluja tantsupeo laine taevani tõustes üles põhjustada midagi väga head, suurt ja igavikulist üle terve maakera igavesti? Et meie ülipidu oleks kõigi rahvaste geenides ehk veres? Kindlasti võib. Leelo. Alleaa. Aamen. MINU ARM

150 aastat ajalugu Milline on lauluja tantsupidude lugu, mis ühendab üha uusi inimpõlvi? Siit leiad tähiseid ja killukesi lauluja tantsupidude teelt. I

1869 Tartu

51 kollektiivi, 845 osalejat Lydia Koidula.

Osalevad meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kavas on kaks eesti autori laulu: Aleksander Kunileiu „Sind surmani” ja „Mu isamaa on minu arm” Lydia Koidula sõnadele. Kõik laulud on eesti keeles. Esimest korda kõlab avalikkuse ees tulevane hümn – Paciuse ja Jannseni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Kolmepäevase peo kavas on puhkpillide äratusmängud kirikutornides, jumalateenistus, vaimulik kontsert, ilmalik kontsert, pidusöök osavõtjatele, kooride võistulaulmine ja üksikkooride esinemised eri paigus. Korraldab Vanemuise Selts. Eestvedaja Johann Voldemar Jannsen, lähimad abilised tütar Lydia Koidula ja väimees Heinrich Rosenthal.

Johann Voldemar Jannsen.

Elmar Kits „Esimene eesti laulupidu Tartu 1869. a.”

Täpne osavõtjate arv on mõõdetav tänu tehnika arengule alates 2009. aastast.

150 AASTAT AJALUGU

1879 Tartu 64 kollektiivi, 1227 osalejat

Hugo Treffner.

Kavas on kuus laulu kolmelt eesti autorilt: Karl August Hermann, Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid. Esimest korda toimuvad laulupeo raames teatrietendused. Korraldab Vanemuise Selts. Eestvedaja Hugo Treffner.

Karl August Hermann.

Aleksander Kunileid.

III

1880

1891

Tallinn

Tartu

48 kollektiivi, 782 osalejat

179 kollektiivi, 2700 osalejat

Pidu on kahepäevane, toimub üks kontsert. Esimest korda on kavas Johannes Kappeli laulud. Korraldab Lootuse Selts. Eestvedajad Heinrich Rosenthal ja August Einwald.

Vaade kõlakojale IV laulupeo ajal. Dirigendipuldis K. A. Hermann.

Esimest korda osalevad segakoorid. 27 laulust pooled on eesti heliloojatelt. Omaalgatuslikult lauldakse Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Sellelt peolt on esimene teadaolev foto. Kavaleht on venekeelne, vaid teoste pealkirjad on eesti keeles. Korraldab Eesti Kirjameeste Selts, eestvedaja Karl August Hermann. Peo president on esimest korda eestlane − Johann Köler. MINU ARM

VII üldlaulupidu. Laulupeolised peoplatsil.

Fredrik Pacius.

Jaan Tõnisson.

Heinrich Koppel.

VII

1894

1896

1910

Tartu

Tallinn

263 kollektiivi, 3951 osalejat

410 kollektiivi, 5681 osalejat

527 kollektiivi, 10 000 osalejat

Omaalgatuslikult lauldakse taas Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Kavaleht on eestikeelne. Korraldavad Eesti Käsitööliste Abiandmise Selts ja Vanemuise Selts. Eestvedajad Karl August Hermann, Heinrich Koppel ja Jaan Tõnisson. 10

Senistest pidudest kõige osavõturohkem. Võistulaulmisel osaleb viis naiskoori. Kavaleht on vene ja eesti keeles. Korraldavad Estonia Selts ja Lootuse Selts.

Esimest korda on peol lastekoorid. Esimest korda ei ole eraldi vaimulikku ja ilmalikku kontserti. Kooride repertuaar koosneb eesti autorite teostest. Omaalgatuslikult lauldakse Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Pannakse nurgakivi Estonia majale. Korraldab Estonia Selts.

150 AASTAT AJALUGU

VIII

1923

1928

Tallinn

386 kollektiivi, 10 562 osalejat

436 kollektiivi, 15 049 osalejat

Esimest korda püstitatakse laululava 12 000 lauljale. Esimene aerofoto laulupeost. Esimest korda jäädvustatakse üldlaulupidu filmilindile. Pärast pidu otsustatakse korraldada laulupidu iga viie aasta tagant. Korraldab Eesti Lauljate Liit.

Pidu peetakse praegusel lauluväljakul, valmib laululava 15 000 lauljale, arhitekt on Karl Burman. Esimest korda koosneb puhkpilliorkestrite kava eesti autorite loomingust. Esimest korda on kavas Eestis muusikalise kõrghariduse saanud heliloojate looming – kõlavad Evald Aava, Enn Võrgu helitööd. Esimest korda on kavas Miina Härma „Tuljak”. Korraldab Eesti Lauljate Liit.

Miina Härma ja Raimund Kull.

MINU ARM

1933

1934

1938

Tallinn

500 kollektiivi, 16 500 osalejat

1500 osalejat

569 kollektiivi, 17 500 osalejat

Esimest korda osalevad peol naiskoorid. Laulupeo eel toimub repertuaari õppimiseks 15 raadiotundi juhtide, autorite ja Tallinna parimate kooride osavõtul. Laulupeost tehakse raadioülekanne. Esimene helifilm laulupeost. Korraldab Eesti Lauljate Liit.

I Eesti Mängudel peetud võimlemispidu loetakse esimeseks üldtantsupeoks, sest tantsurühmi on üle Eesti, tantsijad on rahvarõivastes ja väljakule moodustatakse mustreid. Rahvatantsijad esinevad koos võimlejatega kahel kontserdil. Tantse on kolm: „Tüska polka”, „Labajalg” ja „Tuljak”. Saadab viiulikoor.

1939 Tallinn

1800 osalejat

Pidu on osa II Eesti Mängudest. Rahvatantsijad paigutatakse tänu kaunitele kostüümidele rongkäigu algusse.

Esimest korda on kavas Gustav Ernesaksa, Eduard Tubina ja Eduard Oja looming. Korraldab Eesti Lauljate Liit.

Gustav Ernesaks.

150 AASTAT AJALUGU

Tuudur Vettik.

XII

III

1947

Tallinn

703 kollektiivi, 25 760 osalejat*

840 osalejat

Kuna osalejaid ei tohi olla vähem kui varasematel pidudel, kaasatakse hulgaliselt naiskoore ja taas lastekoore. Laulupidu on nüüdsest kahepäevane, kahe kontserdiga. Esimest korda on laulupeo üldjuhtide seas Gustav Ernesaks. Esimest korda on mõlemal päeval kavas Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, juhatas Tuudur Vettik, kordusel teisel päeval juba autor. Pidusid korraldab kuni taasiseseisvumiseni riiklik kommunistliku partei kontrollitav Üldlaulupeo Peakomisjon ja Üldlaulupeo Büroo.

„Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik” eelpidu peetakse suvel 1946. Sama aasta detsembris otsustatakse korraldada laulupeo ajal eraldi rahvakunstiõhtu. Kõik tantsud on ehedad eesti rahvatantsud. Ainus erand on Anna Raudkatsi „Tuljak”.

XIII

1950

Tallinn

1106 kollektiivi, 31 907 osalejat*

1800 osalejat

Ullo Toomi.

Kaotatakse ära laulupidude senine numeratsioon ning pidudega tähistatakse nüüdsest ENSV sünnipäevi. Osalevad kaevurite ja Nõukogude armee koorid. Esimest korda lauldakse kavakohaselt vene keeles. * Andmed võivad olla propaganda eesmärgil ülepaisutatud.

Tähistatakse Eesti NSV kümnendat aastapäeva. Väljakule pääsevad kõik soovijad ning tase on väga kõikuv. Osa tantsijaid saadetakse ära. Ülejäänutega teeb Ullo Toomi imet. Tantsijad annavad endast parima, moodustades keerukaid mustreid. MINU ARM

XIV

1955 Tallinn

893 kollektiivi, 30 321 osalejat* Peoeelsel õhtul on ETV eetris saade, kus teiste seas räägib Gustav Ernesaks laulupeo ettevalmistamisest. Vaid pooled laulud on eesti autoritelt, on palju venekeelseid laule. Osalevad vene madruste ja soldatite koorid.

1955

1960

Tallinn

3500 osalejat

875 kollektiivi, 29 273 osalejat

4500 osalejat

Esimesena tantsivad väljakule pioneerid, kes moodustavad viisnurga kujundi. 21 tantsust on eesti tantse ainult kuus. Peol osaleb Balti merelaevastiku lauluja tantsuansambel.

1957–1960 valmivad laululava (arhitekt Alar Kotli) ja lauluväljak. Paduvihma tõttu jääb ära laulupeo esimene kontsert, teise päeva kontserdil lauldakse ka eelmisel päeval ära jäänud laulud. Omaalgatuslikult lauldakse Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”, mis oli kavast maha võetud. Esimest korda vahendab ETV laulupidu täies mahus. Esimest korda osalevad poistekoorid.

Tantsupeol etendatakse pulma õnnelikus kolhoosis. Eesmärk on ülistada rahvaste sõprust. Proovide ajal sajab lausvihma. Alar Kotli.

* Andmed võivad olla propaganda eesmärgil ülepaisutatud.

150 AASTAT AJALUGU

VII

XVI

1962

1963

1965

Tallinn

noorte lauluja tantsupidu

3824 osalejat

690 kollektiivi, 25 876 osalejat

Esimest korda peetakse iseseisev tantsupidu. Eesti tantsude kõrval tantsitakse leedu, vene, läti-liivi, ukraina, moldaavia ja soome tantse. „Tuljaku” järel esitatakse lõpetuseks „Sõpruse polka”.

Esimest korda osaleb peol sümfooniaorkestri liik. Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm” saab ametlikult laulupidude kava lahutamatuks lõpuühendkooride lauluks.

VIII

1965 Tallinn

5049 osalejat

Viimast korda on peo üldjuht Ullo Toomi. Ametlikult tähistatakse Eesti NSV 25. aastapäeva. Rühmad on jagatud liikideks, sest suuri ühistantse staadion enam ei mahuta.

1967 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu MINU ARM

XVII

III

1969

1970

1972

Tallinn

711 kollektiivi, 30 230 osalejat

9997 osalejat

noorte lauluja tantsupidu

Pidu toimub aasta varem, et tähistada saja aasta möödumist esimesest laulupeost. Tuli süüdatakse laulupidude sünnilinnas Tartus ning kantakse läbi Eestimaa. Lauluväljakul avatakse laulupidude memoriaal. Võrreldes eelnevate ja järgnevate nõukogude laulupidudega on kava märksa rahvuslikum. Mihkel Lüdigi „Koidust” saab traditsiooniline avalugu.

30 aastat nõukogude võimu Eesti NSV-s. Märksõnad on päike, maa ja meri. Vennasrahvaste tantse esitavad eesti rühmad, seljas võõra maa rahvariided. Peole soovib nii palju rühmi, et veerand saadetakse raske südamega koju tagasi. Esimest korda tantsitakse ka tribüünide treppidel ja mäenõlvadel.

1965 ja 1969 osalesid peol sümfooniaorkestrid.

1973 Tallinn

5893 osalejat

Huvi tantsupeo vastu on nii suur, et piletid vabamüüki ei jõuagi. Neid jagatakse töökohtade kaudu. Esimest korda tantsitakse „Tuljakut” nii kava alguses kui ka lõpus. 16

150 AASTAT AJALUGU

XVIII

1975

Tallinn

641 kollektiivi, 28 537 osalejat

6033 osalejat

Laulupeotuli süüdatakse Tõnismäel pronkssõduri juures ning tuuakse soomustransportööriga lauluväljakule. Eesti autorite looming moodustab kavast vaevalt poole. Laulupeo osana toimub II rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 75”.

Esimest korda kasutatakse ametlikku väljendit „üldlauluja tantsupidu”. Esimest korda esitatakse tantsupeo kontserti viis korda. Publik innustub keerulistest kujunditest.

1977 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu

Mida võtta kaasa laulupeole? Laulupidu pole üksnes hea pidu, vaid ka hea laul. Laulupidu pole üksnes hea laul, vaid ka hea pidu. Seega hea laulupidu. /…/ Kohvri põhja pangem võti, millega oma süda avada, kui

XIX

1980 Tallinn

leelo lendama hakkab. Hoog, vaimustus ja arm – kõik olgu omast käest. Laulud on ju peas! Ja ongi peamine vist öeldud. Gustav Ernesaks Eesti Televisioonis 3. juulil 1980

627 kollektiivi, 28 969 osalejat Laulupidu on osa Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati kultuuriprogrammist. MINU ARM

XII

1981 Tallinn

7006 osalejat Olümpiaregati pärast lükatakse tantsupidu aasta edasi. Kava on pühendatud rahule, tööle ja rahvaste sõprusele.

1982 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu

Vaike Uibopuu.

XIII

1985

Tallinn

677 kollektiivi, 26 437 osalejat

8723 osalejat

Esimest korda on laulupeo üldjuht naisdirigent − Vaike Uibopuu. Osaleb keelpilliorkester. Poiste- ja meeskooridega koos laulab ka sõjaveteranide koor. Esimest korda on kavas Ülo Vinteri „Laul Põhjamaast”. 18

Kolmandik kavast on uued tantsuseaded. Uudsena laieneb tantsuala kaugele väljakust ülespoole. Tantsijad tulevad publiku hulka, seavad samme staadioni jooksuradadel ja tõusevad treppidele.

150 AASTAT AJALUGU

1987 Tallinn

noorte laulupidu „Rahu ja sõpruse vikerkaar” ning tantsupidu „Aastaring tantsuringis”

Dirigent Roman Toi ja Estonia segakoor Torontost.

XXI

XIV

VII

1990

1993

Tallinn

690 kollektiivi, 28 922 osalejat

8874 osalejat

noorte lauluja tantsupidu „Kodu põhjamaa päikese all”

Ettevalmistuste ajal muudetakse repertuaar rahvuslikumaks – trükitakse uued noodid, nõukoguliku repertuaari asemel rahvusliku kavaga. Eesti Meestelaulu Selts käivitab taas laulupeotule toomise läbi Eesti Tallinna. Nõukogude atribuutika asendub rahvuslike sümbolitega. Peol on hulgaliselt väliseestlasi. Gustav Ernesaks juhatab laulupeol viimast korda. Peo lõpetab Fredrik Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”.

Nii palju sinimustvalget pole tantsuplatsil nähtud enne ega pärast. Esimest korda osalevad väliseesti tantsurühmad Kanadast, USA-st, Rootsist ja Suurbritanniast.

MINU ARM

XXII

1994

Tallinn

811 kollektiivi, 25 802 osalejat

7599 osalejat

Tartus asendatakse laulupeo mälestusmärk uuega (autor Mati Karmin). Seal süüdatakse pidulikult ning nüüd juba traditsiooniliselt laulupeotuli. Esimest korda on laulupeo kahel kontserdil erinev repertuaar. Esimese päeva kava on vaimulik, mh esitatakse Urmas Sisaski „Eesti missa”. Korraldab Üldlaulupeo Direktsioon.

Peoga tähistatakse nii 125 aastat esimesest üldlaulupeost kui ka 60 aastat esimesest tantsupeost ehk Eesti Mängudest. Hakatuseks esitatakse süit eesti tantsudest: kõik kolm I Eesti Mängudel kavas olnud rahvatantsu. Peo seob tervikuks ajalõng Kalevi ja Linda pulmadest.

Kuno Areng. Dirigendipuldis helilooja Urmas Sisask ja dirigent Ene Üleoja.

Ilmar Moss, lauluja tantsupidude üks korraldajaid aastatel 1962–2003.

VIII

1997 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu „Mis on kodu? Kus on kodu?” 20

150 AASTAT AJALUGU

XXIII

XVI

1999

Tallinn

856 kollektiivi, 24 875 osalejat

7973 osalejat

President Lennart Meri peab kõne, mida tsiteeritakse tänini: „Laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi.” Esimest korda osalevad üldlaulupeol mudilaskoorid. Kogu lauluväljakut katab helivõimendus ning kasutatakse ekraane. Esimest korda lauldakse üldlaulupeol „Ta lendab mesipuu poole”. Pidusid korraldab nüüdsest Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Aet Maatee, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juht aastast 2003.

„Talismani tantsud” Anna Raudkatsi, Helju Mikkeli, Kristjan Toropi ja Mait Agu tantsujuhi tööd kujutavad nelja vagu. Peo lõpuks tantsitakse üks tants ka Ullo Toomi loomingust.

2002 Tallinn

noorte laulupidu „Ei ole üksi ükski maa” ja tantsupidu „Vikerkaar”

XXIII üldlaulupeo avas president Lennart Meri.

MINU ARM

XXIV

XVII

2004

Tallinn

847 kollektiivi, 22 759 osalejat

7781 osalejat

„Alati teel” Peole eelnevad metsaistutamistalgud, kus osaleb üle 12 000 lauluja tantsupeolise. Istutatakse ligi miljon puud. Lauluväljakul avatakse Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel Gustav Ernesaksa kuju (autorid Ekke Väli ja Vello Lillemets). Tugeva vihma tõttu jäetakse ära ametlik rongkäik, mis siiski toimub omaalgatuslikult. Esimest korda toimub eraldi programmiga rahvamuusikapidu.

„Las jääda ükski mets…” Peotuli süüdatakse tantsumemm Helju Mikkeli koduõuel Tartumaal Luke külas Haldja talus. Vihma tõttu püdelaks muutunud murul jääb ära üks tantsupeokontsert.

2007 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu „Ilmapuu lävel”

150 AASTAT AJALUGU

XXV

XVIII

2009

Tallinn

913 kollektiivi, 28 166 osalejat

7460 osalejat

„Üheshingamine“ Peotuli tuuakse mööda vett. Rahvarohke rongkäik rõhutab osalejate paikkondlikku identiteeti. Esimese päeva kontserti varjutab külm ja vihmane ilm. Teise päeva esinejate ja publiku arv on enneolematult suur.

„Meri” Tähistatakse 75 aastat tantsupeotava sünnist I Eesti Mängudel. Tantsitakse algumerest üle ilma ja tagasi kodusadamasse. Meri annab, meri võtab, aga lootus jääb alati. 18 uut tantsu loodi just selle peo tarvis.

2011 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu „Maa ja ilm” MINU ARM

XXVI

XIX

2014

Tallinn

1046 kollektiivi, 32 149 osalejat

9049 osalejat

„Aja puudutus. Puudutuse aeg” Pidu on erakordselt rahvarohke, rongkäigus osaleb üle 42 000 inimese. Esimese päeva kava ülesehitus vaatab tagasi laulupidude ajaloole: igalt peolt kõlab üks teos. Üle 45 aasta osaleb üldlaulupeol sümfooniaorkestri liik. Erandlik peo kulminatsiooniteos – tundlik ja kammerlik Tõnu Kõrvitsa ja Kristiina Ehini „Puudutus”.

„Puudutus” Pärast 50 aastat saadab tantsijaid elav muusika – professionaalsetest muusikutest koosnev Tantsupeo Orkester, ansamblid ja koorid. Väljakul moodustuvad esiemade mustrid ja jutustatakse kargete eestlaste tundeid avav lugu.

Loe lisaks: „Aja puudutus 1869–2009. XXVI laulupeo valikkooride laulik”, 2013 Ave Sopp „Aja puudutus. Puudutuse aeg. Laulu- ja tantsupidu päevapiltidel”, 2014 Loone Ots „Oh hõiska ja tantsi!”, 2019 Angela Arraste, Anneli Ammas, Kadri Valner, Ilmar Moss „Noorte lauluja tantsupeod”, 2011

XII

2017 Tallinn

noorte lauluja tantsupidu „Mina jään”

Tänavu möödub esimesest laulupeost 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub 20. korda.

Eesti lauluja tantsupidude traditsioon on aastast 2003 kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Laulu- ja tantsupeo aegade ülene kodarraha − hõbemünt, ilmaratas − on justkui toonika akord, kihte ühendav telg. Ta keerleb seelikuna, pöörleb vokina või võtab päikese kuju. Ta võib olla ka liikuv silm, mille tõstab üles linnuparv. Pilvepiirilt vaatab ta alla piduliste peale ja paneb helisema kandlekeeled. Taevasinise titaani ja hõbevalge kodarraha sisemine kooskõla ei vaibu hetkekski. Just see heli rinnas ongi toonud meid kokku enne ja nüüd − tundes, et oleme üks tugev ja vaba rahvas.

Kodarraha on aumärk, mis on kõrgeim austusavaldus pühendumise eest lauluja tantsupidude väärtuste hoidmisel ja edasikandmisel. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusel, Eesti Kooriühingul ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsil on au anda välja esimesed kodarrahad.

Kodarraha Kujundus ja teostus: Maarja Niinemägi, Merilin Pedastsaar, Kertu Tuberg Materjalid: anodeeritud titaan, hõbe Tehnoloogiad: laserlõikus, laserkeevitus, anodeerimine, valamine

Täname teid: Aarne Saluveer, Aet Maatee, Age Raa, Alli Põrk, Alo Ritsing, Andres Avarand, Angela Arraste, Anneli Mäeots, Ants Soots, Ants Üleoja, Ello Odraks, Ene Jakobson, Ene Vohu, Ene Üleoja, Enn Oja, Erika Kõllo, Erika Põlendik, Ester Mägi, Hando Runnel, Heldur Saade, Helje Põvvat, Helle-Mare Kõmmus, Henn Tiivel, Hirvo Surva, Igor Tõnurist, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Jaan Laidmets, Jaan Ots, Kaie Kiilaspää, Kalev Järvela, Karl Õiger, Külli Tüli, Leelo Tungal, Leho Muldre, Lennart Jõela, Liia Palmse, Liidia Konsa, Lille-Astra Arraste, Linda Pihu, Lydia Rahula, Maido Saar, Maie Orav ,Maire Udras, Marju Viitmaa, Meeli Müller, Merike Toro, Natalja Kuzina, Olav Ehala, Olev Oja, Raul Talmar, Rein Rannap, Silvia Mellik, Tiia Järg, Tiia-Ester Loitme, Tõnis Kõrvits, Undel Kokk, Urve Kilk, Vaike Uibopuu, Valdur Talts, Vello Loogna, Ülle Feršel, Ülo Luht

MINU ARM

TULE TULEMINE

Tule tulemine Vajan õhku ja annan tagasi armastust Vajan hoolt Et anda tagasi soojust Vajan kirge et täita see valgusega Vajan silmi et anda neile sära Vajan käsi mis mind hoiaks ja kannaks ja mina annan kätesse rammu Minuga käib kaasas lootus ja rõõm Käib kaasas see mis oli varem ja küllap seegi mis tulevikus peidus Vaadates mind vaatab vaataja enesesse Minu saladus on nii lihtne et seda ei saa ära arvata Ma olen tuli Ott Kilusk

Puudutades kogu Eestit „Tule tulemise” traditsioon sai sel aastal 50-aastaseks – esimest korda toodi laulupeotuli pidulikult Tartust Tallinna 1969. aastal laulupeo saja aasta juubelil. Selle ümmarguse tähise vääriliselt kulges seekordne teekond ühtekokku 33 päeva vältel rekordiliselt pikal 4200-kilomeetrisel teekonnal. Tule teekond sai alguse 1. juunil Tartust, kus XXVII lauluja XX tantsupeo „Minu arm” kunstilised toimkonnad süütasid päikesetõusul lauluja tantsupeo tule ERM-i pargis. Järgnevad 33 päeva oli aga tuli maakondade hoida, liikudes läbi terve Eesti, jõudes peonädalal Tallinna. MINU ARM

tantsupidu

2019. aastal toimuv XX tantsupidu räägib meie maast tantsukeeles. Kui suur rõõm ja au on armastada oma maad. Maad, mis meid toidab ja katab, tööd ja igapäevast leiba annab. Maad, mida on küntud ja väetatud, mis mõnes paigas on kivine, teisal soine, mis vahel nõuab vihma, siis jälle päikest. Maad, mis ootab külvi ja lõikust, mis kasvatab maasikaid, aga ka pikki rohukõrsi, millele lapsed saavad küpsed marjad ritta seada. Maad, kus me oleme sündinud, võidelnud, vaenlase eest varju otsinud, taas selja sirgeks ajanud, oma rada käinud. Ma loodan väga, et 2019. aasta suur pidu lubab nii peolistel kui ka pealtvaatajatel tunda, et vabal maal oma rada käia on meie suur võimalus ja niisama suur vastutus. Vastutus nende ees, kes on käinud enne meid, aga veelgi enam nende ees, kes praegu oma esimesi samme astuvad. Ma armastan siin kõike ka oma jalajälgi mille olen astunud lootuses et see, mida hoian mina hoiab ka mind Sulev Oll

Vaike Rajaste XX tantsupeo „Minu arm” pealavastaja

Me algus on alemaa ajad ja põldude põline paine, on rannamaa mändide müha ja vetikavahune laine. Me mure on tallermaa taplus ning hiiemaa hääbuvad hääled, on talumaa taganev tarkus ja isamaa rohtunud ääred. Me julgus on soomaade sooned ja rabade raugevad rajad, on kõrvemaa kõrbesed künkad ja laanemaa laulude kaja. Me noorus on heinamaa helid ja marjamaa magusad mekid, on murumaa kastesed varbad ning õhtumaa villased tekid. Me lootus on õnnemaa õrnus ning noorusmaa suudluste sära on oma maa hoidjate holed ning lahkesti avatud värav. Sulev Oll

Oma õnne sepad TANTSU AUTOR: MAIT AGU (1951–1998) LAVASTAJA: VAIKE RAJASTE (1960) „MÄSSAJATE LAUL” FILMIST „VIIMNE RELIIKVIA”, MUUSIKA: UNO NAISSOO (1928–1980) JA TÕNU NAISSOO (1951) SÕNAD: PAUL-EERIK RUMMO (1942) ESITAJAD: AARE KÜLAMA, RASMUS ERISMAA, MIKK DEDE JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 1990. ja 1999. aasta tantsupeol.

Tantsivad S3, S4 segarühmade ja noorterühmade 1536 meest. 32

⁄ ⁄ Rõngasrist on ürgne päikese, elu ja õnne võrdkuju, see sümboliseerib kõiksust ja universumi ning on üks kõige tugevamaid maagilisi tõrje- ja kaitsemärke. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Päevaloits TANTSU AUTOR: ÜLLE FERŠEL (1956) LAVASTAJA: AGNE KURRIKOFF-HERMAN (1975) MUUSIKA: ANDRIS AVAMERE (1980) SÕNAD: RAHVALUULE (TARVASTU JA KADRINA) SEADE: AVE AVAMERE SEADE ANSAMBLILE ESTONIAN VOICES: MARIA VÄLI ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES

Tantsivad N1 naisrühmade 912 naist.

⁄ ⁄ Päeva sünd. Valgus ja soojus..⁄ ⁄

Kullaketrajad TANTSU AUTOR: HELJU MIKKEL (1925–2017) LAVASTAJA: AGNE KURRIKOFF-HERMAN (1975) MUUSIKA BALLETIST “KALEVIPOEG” AUTOR: EUGEN KAPP (1908–1996) SEADE: TONIO TAMRA, SEADE ALUSEKS ANSAMBLI VIKERLASED JA UNO VEENRE (DIRIGENT) SALVESTATUD MUUSIKA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 1999. aasta üld- ja 1967. aasta noorte tantsupeol.

Tantsivad N1 naisrühmade 912 naist.

⁄ ⁄ Killuke meie esivanemate pärandist – avanenud õis käisekirjast..⁄ ⁄

MINU ARM

HEINAMAA Rukkirääk KAVA AUTORID: VALLI TARVAS (1922–2003), HILDA PREIKOCH (1915–1999), URVE KESKKÜLA (1952), KERSTI KULL (1974) LAVASTAJA: URVE KESKKÜLA (1952) MUUSIKA: JUHAN JÜRME (1896–1943) SÕNAD: MARIE UNDER (1883–1980) ESITAJA: VILJANDI NOORTE SÜMFOONIAORKESTRI (VNSO) KOOR JA TALLINNA KAMMERORKESTER (TKO)

⁄ ⁄ Rukkirääk lendab heinamaale oma pesasse. ⁄ ⁄

DIRIGENT: EDMAR TUUL KOORMEISTER: MAARIKA REIMAND

Tants on olnud kavas 1965. aasta tantsupeol.

Tantsivad nais- ja valikrühmade 592 võimlejat.

Suur suvine valgus TANTSU AUTOR: MAIE ORAV (1941) LAVASTAJA: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) MUUSIKA BALLETIST “TIINA” , „TIINA VARIATSIOONID” JA „PULMAPOLKA” AUTOR: LYDIA AUSTER (1912–1993) ESITAJA: TKO DIRIGENT: EDMAR TUUL

Tants on olnud kavas 1985. aasta tantsupeol.

Tantsivad S1 segarühmade 480 tantsijat. ⁄ ⁄ Loov spiraal tähistab arengut, kasvamist, edasiminekut, on suunatud tulevikku. See on päikese ja positiivsusega seotud sümbol. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Kolhoositants TANTSU AUTOR: ULLO TOOMI (1902–1983) LAVASTAJA: KARIN SOOSALU (1974) MUUSIKA: BORIS KÕRVER (1917–1994) SEADE ARNO TAMM ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 1955. aasta üld- ja 1962. aasta noorte tantsupeol.

Tantsivad S3 segarühmade 960 tantsijat. ⁄ ⁄ Rukkilillepõld. Selle tantsuga teeme sügava kummarduse tantsutaat Ullo Toomile. ⁄ ⁄

Kirisabalind TANTSU AUTOR JA LAVASTAJA: KALEV JÄRVELA (1960) MUUSIKA: LAULUMÄNGUD HALJALA KIHELKONNAST SEADE: KADRI VOORAND (1986) ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES

Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.

Tantsivad pererühmade 1440 tantsijat.

⁄ ⁄ Tants ja laul – tantsulaul Laul ja mäng – laulumäng Mäng ja rõõm – mängurõõm Rõõm ja tants – rõõmutants ⁄ ⁄

MINU ARM

RANNAMAA Kalamees TANTSU AUTOR: MAIE ORAV (1941) LAVASTAJA: RAUNO ZUBKO (1988) MUUSIKA: RAHVALAULUD HÄÄDEMEESTELT, MUSTJALAST JA RUHNUST SEADE: TOOMAS LUNGE SEADE SAATEANSAMBLILE JA LAULJATELE: ARNO TAMM ESITAJAD: MIKK DEDE, RASMUS ERISMAA, AARE KÜLAMA, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 2009. aasta tantsupeol.

Tantsivad S4 segarühmade 1024 tantsijat.

⁄ ⁄ IV tantsupeol 1950. aastal moodustasid 1800 tantsijat väljale esimesed keerulised kujundid – kalakastid, tänapäeval tuntud kui kalavõrk. ⁄ ⁄

1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 TANTSU AUTOR: HEINO AASSALU (1932–2000) LAVASTAJA: LINDA PIHU (1957) RAHVAMUUSIKA, SEADE: LEO TAUTS, HARRI KÕRVITS JA ELS AARNE SEADE TANTSUPEO ANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL.

Tants on olnud kavas 1990. aasta tantsupeol.

Tantsivad Tallinna ja Harjumaa 2.–3. klassi lasterühmade 640 tantsijat.

⁄ ⁄ Merelained ja laste mänguringid rannal. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Plaks ja pliks TANTSU AUTOR: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) LAVASTAJA: LINDA PIHU (1957) MUUSIKA: TRADITSIONAAL „PLAKSU LAUL“ SÕNAD: LEELO TUNGAL (1947) SEADE TANTSUPEO ANSAMBLILE: TIIT KIKAS ESITAJAD: OLIVER TÕKKE, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 2007. aasta tantsupeol.

Tantsivad Tallinna ja Harjumaa 2.–3. klassi lasterühmade 640 tantsijat. ⁄ ⁄ Rõõmukeeris. ⁄ ⁄

Sõlesepad TANTSU AUTOR: HELJU MIKKEL (1931–2005) LAVASTAJA: MAIDO SAAR (1957) MUUSIKA: IVAR VOITES (1931–2005) SÕNAD: HELGI ALLIK (1937–2007) JA HELJU MIKKEL SEADE: ARNO TAMM ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 1960., 1994. ja 1999. aasta tantsupeol.

Tantsivad noorte segarühmade 1088 tantsijat.

⁄ ⁄ Silmadega prees on neidude ja naiste kaitsev ning kaunistav ehe põlvest põlve. ⁄ ⁄

MINU ARM

Süit saarte tantsudest TANTSU AUTOR: HELMI TOHVELMAN (1900–1983) KAASAUTOR: KRISTJAN TOROP (1934–1994) LAVASTAJAD: KADRI TIIS (1970) JA JAANUS RANDMA (1963) RAHVAMUUSIKA: „KEIGAPERE TANDS” (SAAREMAA), „KLOPANDI” (MUHU) JA „HIIU VALTS” (HIIUMAA) SEADE: JAAN SOMMER (1944–2016) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: ARNO TAMM ESITAJAD: XX TANTSUPEO ANSAMBEL, VNSO KOOR, MIKK DEDE, RASMUS ERISMAA JA AARE KÜLAMA

Tants on olnud kavas 1999. aasta tantsupeol.

Tantsivad S2 segarühmade 896 tantsijat.

⁄ ⁄ Motiiv Saaremaa pulmavaibast. ⁄ ⁄

Selle metsa taga TANTSU AUTOR MAIDO SAAR (1957) LAVASTAJA: KADRI TIIS (1970) „VILSANDI LAUL”, MUUSIKA JA SÕNAD: JAAN TÄTTE (1964) SEADE: RASMUS PUUR ESITAJAD: JAAN TÄTTE, TKO, THEMURI SULAMANIDZE, HENNO KELP JA AHTO ABNER DIRIGENT: EDMAR TUUL

Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.

Tantsivad S2 segarühmade 896 tantsijat.

⁄ ⁄ Päikese ja metsa peegeldus. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

METSAMAA Marupolka TANTSU AUTORID SALME VALGEMÄE (1913–2006) JA OTT VALGEMÄE (1917–1989) LAVASTAJA: ULLA HELIN-MENGEL (1982) RAHVAMUUSIKA, SEADE: ARNO TAMM ESITAJAD XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA VNSO KOOR

Tants on olnud kavas 1985. ja 2004. aasta tantsupeol.

Tantsivad 6.–8. klasside lasterühmade 960 tantsijat.

⁄ ⁄ Metsasihid. ⁄ ⁄

Metsavägi TANTSU AUTOR: HELEN REIMAND (1985) LAVASTAJA: ULLA HELIN-MENGEL (1982) MUUSIKA RAHVAVIISIST „KITS KIDU”, SEADE: ANSAMBEL NOLENS VOLENS SÕNAD: SULEV OLL (1964) SEADE ANSAMBLILE ESTONIAN VOICES: AARE KÜLAMA ESITAJA: ANSAMBEL ESTONIAN VOICES

Tantsivad 6.–8. klasside lasterühmade 960 tantsijat.

⁄ ⁄ Motiiv Halliste puusapõllest. ⁄ ⁄

MINU ARM

Oti rattad TANTSU AUTOR: MAIRE UDRAS (1957) LAVASTAJAD: MAIRE UDRAS JA ERIKA PÕLENDIK (1953) RAHVAMUUSIKASEADE ANSAMBLILT KIHNU POISID: JANNO VESIK, RAINO LAINE, MADIS JÜRGENS, OTT KAASIK JA KRISTO JOOSEP ORKESTRISAADE: MARTIN SILDOS, VIIULIPARTIID TEINUD KIHNUPÄRASEKS KAROLIINA KREINTAAL ESITAJA: TKO DIRIGENT EDMAR TUUL

Tantsivad N2 naisrühmade 960 tantsijat.

⁄ ⁄ Pöörlemine, kiirus olla hetkes ja tunnetada õiget rütmi, eluratas. ⁄ ⁄

Laastud lendavad TANTSU AUTOR: ENE JAKOBSON (1945) LAVASTAJAD: KADRI TIIS (1970) JA JAANUS RANDMA (1963) RAHVAMUUSIKA, „HARJU VALSS” SEADE: KRISTI ALAS SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tantsivad S2 segarühmade 896 tantsijat.

⁄ ⁄ Mets on meie lubadus. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Pihlapuu TANTSU AUTOR JA LAVASTAJA: MAIDO SAAR (1957) MUUSIKA: URMAS ALENDER (1953–1994) SÕNAD: VIIVI LUIK (1946) SEADE: ALO MATTIISEN SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJAD: TRIINU TAUL, RASMUS ERISMA JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 2004. aasta tantsupeol.

Tantsivad noorte segarühmade 1088 tantsijat. ⁄ ⁄ Eesti rahvauskumuses on pihlakas väega püha puu, mis kaitseb kodu. ⁄ ⁄

SOOMAA Rabahaldjad KAVA AUTORID: URVE KESKKÜLA (1952) JA KERSTI KULL (1974) LAVASTAJA: URVE KESKKÜLA MUUSIKA, SÕNAD JA SEADE: HALDI VÄLIMÄE (2000) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE JA LAULJATELE: TONIO TAMRA, MAARIKA REIMAND JA TIIT KIKAS ESITAJAD: HALDI VÄLIMÄE, TIIT KIKAS, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Kava on loodud 2019. aasta tantsupeoks.

Esitavad valik-, nais- ja neiduderühmade 984 võimlejat.

⁄ ⁄ Suured ja väikesed rabalaukad ning rabahaldja peegeldus vees. ⁄ ⁄

MINU ARM

Tule, tantsime! TANTSU AUTOR: VAIKE RAJASTE (1960) LAVASTAJA: KARIN SOOSALU (1974) „OLEN SOO”, MUUSIKA, SÕNAD JA SEADE: INBOIL / ANDRUS ROOTSMÄE (1958) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE JA ANSAMBLILE ESTONIAN VOICES: TONIO TAMRA JA AARE KÜLAMA ESITAJAD: JAAN TÄTTE, XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA ANSAMBEL ESTONIAN VOICES

Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.

Tantsivad S3 segarühmade 960 tantsijat.

⁄ ⁄ Silmusnelinurka on peetud looduse ühtsuse tähiseks ja maagiliseks hoiatuseks. ⁄ ⁄

Õhtu labajalg TANTSU AUTOR: ELO UNT (1980) LAVASTAJA: RAUNO ZUBKO (1988) MUUSIKA JA SEADE: ASTRID BÖNING-NÕLVAK (1980) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tantsivad S4 segarühmade 1024 tantsijat. ⁄ ⁄ Põhjanael. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Must madu KAVA AUTORID: URVE KESKKÜLA (1952) JA KERSTI KULL (1974) LAVASTAJA: URVE KESKKÜLA MUUSIKA: SANDRA VABARNA (1985) SÕNAD: LEIDA LAASMA SEADE: ANSAMBEL TRAD.ATTACK! ESITAJAD XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA LEIDA LAASMA (ARHIIVISALVESTIS, KODAVERE 1955)

Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.

Tantsivad valik- ja neiduderühmade 504 võimlejat.

⁄ ⁄ Must madu on kadunud ja raba on rahulik. ⁄ ⁄

Oh keeruta TANTSU AUTOR: ENE JAKOBSON (1945) LAVASTAJA: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) „SAAREMAA VALSS” MUUSIKA: RAIMOND VALGRE (1913–1949) SÕNAD: DEBORA VAARANDI (1916–2007) SEADE: ANSAMBEL KOSMIKUD SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TIIT KIKAS ESITAJAD: AARE KÜLAMA, TIIT KIKAS, XX TANTSUPEO ANSAMBEL JA VNSO KOOR

Tantsivad S1 segarühmade 480 tantsijat. ⁄ ⁄ Kaevurakked, samuti kodu, ka sünnimotiiv. Kaitse eksimise eest nii füüsilises kui ka vaimses plaanis. ⁄ ⁄

MINU ARM

MAA HING Targa rehealune TANTSU AUTOR: HEINO AASSALU (1932–2000) LAVASTAJA: ERIKA PÕLENDIK (1953) MUUSIKA BALLETIST „TIINA”, AUTOR: LYDIA AUSTER (1912–1993) ESITAJA: TKO, DIRIGENT EDMAR TUUL.

Tants on olnud kavas 1965. ja 1973. aasta tantsupeol.

Tantsivad N2 naisrühmade 960 tantsijat. ⁄ ⁄ Kaheksakand on väega sümbol, õnnetäht, uus lootus, meie maine koht. ⁄ ⁄

Pikseloits TANTSU AUTOR: HELJU MIKKEL (1925–2017) KAASAUTORID: LILLE-ASTRA ARRASTE (1933) JA VAIKE RAJASTE (1960) LAVASTAJA: VAIKE RAJASTE MUUSIKA: LEPO SUMERA (1950–2000) ESITAJAD: TKO, AARE KÜLAMA (LOITS) DIRIGENT: EDMAR TUUL.

Tants on olnud kavas 1985. aasta tantsupeol.

Tantsivad S1 ja S2 rühmade 688 meest.

⁄ ⁄ Keravälk, kolmjalg ehk triskele. Triskelest usuti, et ta suudab kurja eemale peletada – maagilise kaitsemärgina kasutati seda Eestis sajandeid. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Külvajad TANTSU AUTOR: HELMI TOHVELMAN (1900–1983) LAVASTAJA: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) MUUSIKA: EUGEN KAPP (1908–1996) SEADE: UNO VEENRE (1920–2016) SEADE TANTSUPEO SAATEANSAMBLILE: TONIO TAMRA ESITAJA: XX TANTSUPEO ANSAMBEL

Tants on olnud kavas 1981. aasta tantsupeol.

Tantsivad S1 segarühmade 240 naist.

⁄ ⁄ Viljapea. „… Me ei tea, kas tantsijad külvavad rukist või nisu, kuid on ilmne, et nad külvavad ka ilu.” Helmi Tohvelman ⁄ ⁄

Maa hing TANTSU AUTOR: HELENA-MARIANA REIMANN (1975) LAVASTAJAD: HELENA-MARIANA REIMANN JA VAIKE RAJASTE (1960) MUUSIKA JA SÕNAD: TRIINU TAUL (1984) SEADE: TONIO TAMRA ESITAJAD: TRIINU TAUL, TKO, VNSO KOOR JA XX TANTSUPEO ANSAMBEL DIRIGENT: EDMAR TUUL.

Tants on loodud 2019. aasta tantsupeoks.

⁄ ⁄ Sügavalt maapõuest … ⁄ ⁄

Tantsivad S1 segarühma 480 tantsijat ja C, S2, S3, S4, N1, N2, VÕ 6824 tantsijat.

MINU ARM

Ma aiman ja ootan ning igatsen Eestit, mis homsetes sünnib, mu arm. Sa hoiad ja hoolid ja tuletad meelde, et kestma me jääkski, mu arm. Ta tõuseb me tegudest, süttib me südamest, haarab me hinged, mu arm. Me astume koos, meil on mõte ja tahe ning oskus siin olla, mu arm. Te väsite vahel, kuid lootmast ei lakka, et homsed on meile, mu arm. Nad sammuvad sinna, uus koidik kus hakkab, seal ikka on Eesti, mu arm. Sulev Oll

Tuljak TANTSU AUTOR: ANNA RAUDKATS (1886–1956) MUUSIKA: MIINA HÄRMA (1864–1941) TEKSTI AUTOR: KARL FERDINAND KARLSSON (1875–1941) LAVASTAJAD: VAIKE RAJASTE, ÜLLE FERŠEL, HELENA-MARIANA REIMANN, AGNE KURRIKOFFHERMAN, ERIKA PÕLENDIK JA URVE KESKKÜLA SEADE: RAIMUND KULLI PUHKPILLIORKESTRI SEADE JÄRGI RASMUS PUUR

Tantsib kogu tegelaskond (10540 tantsijat-võimlejat).

TANTSUDE VAHEKUJUNDUSED TONIO TAMRA

⁄ ⁄ Tantsu on esitatud kõigil Eesti tantsupidudel alates I Eesti Mängudest 1934. aastal, kus tants läks kordamisele. ⁄ ⁄

TANTSUPEO KAVA

Pealavastaja Vaike Rajaste Pealavastaja assistendid Ülle Feršel, Helena-Mariana Reimann, Kadri Tiis Muusikajuht Tonio Tamra Dramaturg Liis Aedmaa Tekstid Sulev Oll Lugeja Ester Kuntu Väljaku kujundaja Kristjan Suits Dirigent Edmar Tuul 2019. AASTA XX TANTSUPEO MUUSIKA ESITAJAD

XX Tantsupeo Ansambel: Cätlin Mägi (parmupillid,torupill,plokkflööt,flööt),Marko Mägi(sopransaksofon,tenorsaksofon),Ahto Abner(DrumSet,percussion, timpanid, šamaanitrumm),GerdaMerila(kromaatiline kannel),ThemuriSulamanidze(klaver, harmoonium, kellamäng, elektroonilised klahvpillid),RasmusKadaja(lõõts),Allan Jakobi(akordion),MarekTalts(akustilinekitarr, elektrikitarrid),HennoKelp(elektrilinebasskitarr, freetless bass),KaroliinaKreintaal(Iviiul),Lee Taul(Iviiul),TiitKikas(viiul,vioola,elektriviiul, parmupillid). Laulusolistid:JaanTätte,HaldiVälimäe,Triinu Taul,AareKülama,RasmusErismaa,MikkDedeja OliverTõkke(Oliverijuhendaja:MaarikaReimand)

ArgoVals(tuuba);MadisMetsamart,ReinRoos, VambolaKrigul(timpanid,kellamäng,gong, suurtrumm,muudtrummid);EdaPeäske(harf); HarryTraksmann,OlgaVoronova,HelenVästrik, YanaMägila,AneteAinsaar,KatrinMatveus (Iviiul);MariTargo,MaiuMägi,PeeterMargus, Eva-MariaSumera,EgertLeinsaar,EloTepp, Eva-MaarjaForslund(IIviiul);LaurEensalu, KarinSarv,HelenKedik,JoosepAhun(vioola); LehoKarin,TõnuJõesaar,KaidoKelder,Siluan Hirvoja,JohannesSarapuu(tšello);JüriLepp, AndresKungla(kontrabass). TallinnaKammerorkestripeadirigent RistoJoost,kontsertmeisterHarryTraksmann, projektikoordinaatorKaidoKelder Viljandi Noorte Sümfooniaorkestri (VNSO) koor: KadiRisting,TuuliEkbaum,KristiOolo, EmilyRuus,LiisiToomsalu(Isopran),Anne-Ly Mutli,Kaisa-MariLehis,ElsbetHelenaTiitus, LauraRahnu,KajaRusi,EmmaTeresaTamberg (IIsopran),LauraKoni,PiretMüür,EleriPullisaar, KilluKadiTeedla(Ialt),MerleSukk,GailiKuum; ReenaAnetteMaidla,EmmaSepp,Eliisabet Helde,NoraViikmaa,KristiinaJaanus(IIalt). DirigentMaarikaReimand,hääleseadja TriinElla ETENDUSE HELINDAMINE

Ansambel Estonian Voices:MariaVäli(sopran), MirjamDede(sopran),KadriVoorand(alt, ansamblikunstilinejuht),MikkDede(tenor), RasmusErismaa(bariton),AareKülama(bass) Tallinna Kammerorkester (TKO): Linda Vood, EneliHiiemaa(flöödid);RiivoKallasmaa,Kristi Volmer(oboed,inglissarv);ToomasVavilov, MadisKari,EdmundsAltmanis(klarnetid, bassklarnet);KristjanKungla,KaidoSuss, Kadri-AnnNuut(fagotid,kontrafagott); MattiasVihmann,KalleKoppel,RaitErikson, VigoUusmäe(metsasarved);IndrekVau,Ivar Tillemann,ChrisSommer(trompetid);Andres Kontus,IvarKiiv,JohannesKiik(tromboonid);

HelirežissöörRainerKoik OrkestrihelirežissöörTeetKehlmann(ERR) AnsambelEstonianVoiceshelikunstnik IlmarMadison Helimaterjalijuht,muusikajuhikonsultantTiitKikas EtendusehelitehnilineteenindajaEventech

Laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ tunnusmuusika: PärtUusberg,teose„Igavikutuules“ainetel Signatuur:esitabpuhkpillikvartettkoosseisus RaitEriksonjaKalleKoppel(metsasarved), IndrekVaujaIvarTillemann(trompetid). Tule liikumise muusika:esitabKirillOgorodnikov(kitarr) jaTallinnaKammerorkester,režissöörTennoToomistu

MINU ARM

Tantsupeo „Minu arm” kunstiline toimkond

Vaike Rajaste

idee autor ja pealavastaja, tantsu „Tule, tantsime!” autor 1997, 2007, 2009, 2011 liigijuhi assistent 2014 algajate segarühmade liigijuht-lavastaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA programmitoimetaja aastast 2009 tantsupeo produtsent 2011 Tantsu „Kiire-kiire, tuhkagi!” (2014) autor

Tonio Tamra muusikajuht

tantsupeo muusika „Algumeri” ja „Mere tujud” (2009), laulupeo koondorkestri teoste „Kolm polkat laulupeole” ja „Kolm labajalga laulupeole” (2009) ning „Minu isa mängis parmupilli, tantsis galoppi ja lõikas kulti” (2014) autor

Ülle Feršel

pealavastaja assistent, tantsu „Päevaloits” autor 2004, 2009, 2014 liigijuhi assistent 2002 neidude-, 2007 5.–6. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Villa-kombali”, „Lustilugu”, „Igavene labajalg” (2002), „Kodu” (2007), „Üits paigake” (2009), „Põlvest põlve” (2014) autor

Liis Aedmaa dramaturg

TANTSUPEO KAVA

Linda Pihu

liigijuht-lavastaja: 2.–3. klassi segarühmad 1987, 1990, 2011, 2014 liigijuhi assistent 1999 üldjuhi assistent-lavastaja 1993, 1997, 2002 1.–2. klassi, 2004 2–3. klassi, 2007 1. klassi segarühmade ja 2009 noorte segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Kassimäng” (1997) ja „Pisike puu” (2004) autor, tantsu „Tahaksin olla” (2007) kaasautor

Liina Eero

liigijuhi assistent: 2.–3. klassi segarühmad 2011 liigijuhi assistent 2017 3.–4. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Kooliteel”, „Oravakesed” (2017) autor

Ulla Helin-Mengel

liigijuht-lavastaja: 6.–8. klassi segarühmad 2007 üldjuhi assistent 2009 liigijuhi assistent 2011 1. klassi segarühmade liigijuht 2017 neiduderühmade liigijuht-lavastaja

Ingrid Jasmin

liigijuhi assistent: 6.–8. klassi segarühmad

MINU ARM

Maido Saar

liigijuht-lavastaja: noorte segarühmad, tantsude „Selle metsa taga”, „Pihlapuu” autor 1987 3.–4. klassi segarühmade, 1999 noorterühmade liigijuhi assistent-lavastaja 1993 1.–2. klassi segarühmade, 1997 8.–9. klassi segarühmade, 2002 ja 2009 7.–9. klassi segarühmade, 2004 noorterühmade, 2017 7.–9. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja 1982 noortepeo „Meie päev” kunstilise juhi assistent 2007 noortepeo „Lävel” idee autor ja kunstiline juht-pealavastaja 2011 liigijuhi assistent 2014 tantsupeo „Puudutus” kunstiline juht-pealavastaja Tantsude „Koolimütsitants” (1987), „Koerapolka” ja „Vanema venna tants” (1993), „Ehitame maja” (1993, 2002), „Kui kallist kodust” ja „Minu isamajakene“ (1997), „Aarna reinlender” ja „Aamer-Augusti labajalg” (2002), „Lehelabajalg”, „Pihlapuu”, „Tule metsa” (2004), „Ja suvi tantsib”, „Jäljed”, „Puu on puude kõrgune”, „Rongisõit” (kõik 2007), „Meremehehakatiste tants”, „Merimies”, „Rannapiiga unistus”, „Tursapolka” (kõik 2009), „Puudutuse aeg”, „Ootuse lugu”, „Isad ja pojad”, „Raha naerab”, „Pere labajalg” (kõik 2014), „Pärglipolka” ja „KadridMardid“ (2017) autor, tantsu „Tulge siia, poisid-plikad” (2007) kaasautor

Karel Vähi

liigijuhi assistent: noorte segarühmad 2017 liigijuhi assistent

Agne Kurrikoff-Herman

liigijuht-lavastaja: N1 naisrühmad 2009, 2011 liigijuhi assistent 2014 2.–3. klassi segarühmade, 2017 1.–2. klassi segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Rätti tooma” (2011), „Kodumäng” ja „Upa-upa” (2014), „On meie keskel suvi” ja „Tita tots” (2017) autor, „Tahaksin olla” (2007) kaasautor

TANTSUPEO KAVA

Kärt Vuks

liigijuhi assistent: N1 naisrühmad

Erika Põlendik

liigijuht-lavastaja: N2 naisrühmad 1981, 1985, 1993, 1999, 2017 liigijuhi assistent 2002 pealavastaja assistent ja õpetajate rühmade liigijuht 1990, 2004, 2009 vanemate segarühmade ja 2007, 2011 õpetajate rühmade liigijuht-lavastaja

Maire Udras

liigijuhi assistent-lavastaja: N2 naisrühmad, tantsu „Oti rattad“ autor 2007, 2011, 2017 liigijuhi assistent 2009 nooremate naisrühmade, 2014 naisrühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Nummerpolka” (2007), „Taas koju” (2014) autor

Helena-Mariana Reimann

liigijuht-lavastaja: S1 segarühmad ja pealavastaja assistent, tantsude „Plaks ja pliks”, „Maa hing” autor 2002, 2007, 2009 liigijuhi assistent 2011 2–3. klassi segarühmade, 2014, 2017 noorterühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Hõissassaa!” ja „Kahe duuri polka“ (2002), „Plaks ja pliks” (2007), „Minu Eestimaa”, „Päikesejänkud”, „Velekeseq noorõkõsõq”, „Eesti muld ja eesti süda” (kõik 2011), „Väravamäng” ja „Kiigelaul“ (2014), „Tulitilgad” (2017) autor, tantsu „Tulge tulda hoidemaie” (2017) kaasautor

MINU ARM

Marius Aave

liigijuhi assistent: S1 segarühmad 2017 liigijuhi assistent

Kadri Tiis

liigijuht-lavastaja: S2 segarühmad ja pealavastaja assistent 2002 liigijuhi assistent 2004 nooremate segarühmade, 2007 noorterühmade liigijuht-lavastaja 2009, 2014 kunstilise juhi assistent 2007, 2009, 2014, 2017 tantsupeo produtsent Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja 2005–2017 Tantsu „Pere labajalg” (2014) kaasautor

Kristi Aitsam

liigijuhi assistent: S2 segarühmad 2014, 2017 liigijuhi assistent:

Karin Soosalu

liigijuht-lavastaja: S3 segarühmad 2004, 2007, 2009, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent Tantsu „Pere labajalg” (2014) kaasautor

TANTSUPEO KAVA

Elo Unt

liigijuhi assistent: S3 segarühmad, tantsu „Õhtu labajalg” autor 2004 pealavastaja assistent 2007 üldjuhi assistent 2009, 2011, 2017 liigijuhi assistent Tantsu „Näljamihkel” (2017) autor

Rauno Zubko

liigijuht-lavastaja: S4 segarühmad 2011 neiduderühmade, 2014 vanemate segarühmade liigijuhi assistent-lavastaja 2017 5.–6. klasside segarühmade liigijuht-lavastaja Tantsude „Koostegemise lugu” (2014), „Talitrallirein” (2017) autor

Helle-Mare Kõmmus

liigijuhi assistent: S4 segarühmad 1987, 2011, 2017 liigijuhi assistent 1997, 2007 neiduderühmade, 2004 naisrühmade, 2009, 2014 nooremate segarühmade liigijuht-lavastaja 1994 Lääne-Eesti tantsijate kava üldjuht-lavastaja 1999 Mait Agu tantsude kava üldjuht-lavastaja Tantsude „Mere pidu” (1994), „Mere pidu” (uus seade 2009) autor, tantsu „Pere labajalg“ (2014) kaasautor

Kalev Järvela

liigijuht-lavastaja: pererühmad, tantsu „Kirisabalind” autor 1997 3.–4. klasside, 2002 noorterühmade liigijuht-lavastaja 2004 tantsupeo „Las jääda ükski mets…” pealavastaja 2007 üldjuhi assistent 1987, 1993, 1999, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent Tantsude „Kadrel IV” (2002) „Meil on elu keset metsa”, „Süit kontratantsudest”, „Ingliska-matlott”, „Las jääda ükski mets” (kõik 2004) „Rehetoa tantsud” (2011), „Tees telu” ja „Räditants” (2007), „Linnamäng” (2014), „Meremeeste valss” (2009) autor, seade „Rannarahva pidu” (2009) autor, tantsu „Marss” (2004) kaasautor

MINU ARM

Mall Paulus

liigijuhi assistent: pererühmad 2007, 2009, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent: Tantsu „Sinna tänna“ (2011) autor, tantsu „Lambamäng” (2004) kaasautor

Urve Keskküla

liigijuht-lavastaja: võimlemisrühmad, tantsude „Rukkirääk”, „Rabahaldjad”, „Must madu” kaasautor 1997, 2002, 2011, 2014, 2017 liigijuhi assistent: 2004 liigijuhi assistent-lavastaja Tantsude „Sipelgad” (2004), „Jaaniussid” (2007), „Väikese inimese maailm” (2011) autor

Kersti Kull

liigijuhi assistent-lavastaja: võimlemisrühmad, tantsude „Rukkirääk”, „Rabahaldjad”, „Must madu” kaasautor 2011 6.–12. klasside segarühmade, 2014, 2017 liikumisrühmade liigijuht-lavastaja

Tantsupeo „Minu arm” aujuhid

Els Roode, Ene Jakobson, Henn Tiivel, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Juris Zigurs, Liia Palmse, Lille-Astra Arraste, Maie Orav, Urve Kilk, Ülo Luht

TANTSUPEO KAVA

Tantsupeo „Minu arm” liigijuhtide assistendid

Kaia Kärner

Maria Uppin

liigijuhi assistent

liigijuhi assistent,

2.–3. klassi

noorte segarühmad C

segarühmad

Jaanika Liiu

Mari Rüütli

liigijuhi assistent

2.–3. klassi

noorte segarühmad C

segarühmad

Helen Reimand

Marika Järvet

liigijuhi assistent

6.–8. klassi

N1 naisrühmad

segarühmad

Dagmar Nakus

Heleri Kängsepp

liigijuhi assistent

6.–8. klassi

N1 naisrühmad

segarühmad

MINU ARM

Merilin Metsatsirk

Sille Kapper

liigijuhi assistent

N2 naisrühmad

S2 segarühmad

Malle Õiglas

Jaanus Randma

liigijuhi assistent

N2 naisrühmad

S2 segarühmad

Aveli Asber

Kätlin Merisalu

liigijuhi assistent

S1 segarühmad

S3 segarühmad

Kätrin Järvis

Kadri Karin

liigijuhi assistent

S1 segarühmad

S3 segarühmad

TANTSUPEO KAVA

Madli Teller

Reine Kotkas

liigijuhi assistent

S4 segarühmad

võimlemisrühmad

Siim Praats

Tiina Kaev

liigijuhi assistent

S4 segarühmad

võimlemisrühmad

Margit Kuehl

Kadi Saks

liigijuhi assistent

pererühmad

võimlemisrühmad

Kati GraubergLonghurst

Marit Rae

liigijuhi assistent

võimlemisrühmad

liigijuhi assistent

pererühmad

MINU ARM

rahvamuusikapidu

„Muusika on kunstidest kõige elulähedasem, sest ta saadab meid hällist hauani.” (August Pulst). Rahva muusika ehk rahvamuusika on rahva muusikaline emakeel, mis on aegade tagant säilinud meie alateadvuses ning mõjutanud nii meie muusikaeelistusi kui ka muusika arengut. Muusika loomine – laulmine või pilli mängimine – on paljude inimeste sügavaim ja ehedaim eneseväljendusviis ning aitab väljendada tundeid, mida sõnadesse panna ei saa. Muusika toob rahva kokku. Toob muusikud kokku. On ühiseks keeleks ja armastuseks. Rahvamuusikapidu on saanud lauluja tantsupeo armastatud osaks ning toob suurele juubelipeole rahvamuusikud üle maa. Meie ühiseks keeleks on eesti rahvamuusika, päritud lood, mida mitmed põlvkonnad juba kümneid ja sadu aastaid on siin mänginud ja laulnud. Peol osalevad rahvamuusikud jagunevad vastavalt ansamblite koosseisule pilliliikidesse. Sel korral on pilliliikideks kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, koondorkester ja uue pilliliigina torupillid. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks – väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled – ning annavad omaette kontserdi „Kannelde öö”. Juhan Uppin rahvamuusikapeo loominguline juht

Rahvamuusikapidu Vabaduse väljakul reedel, 5. juulil 2019 kell 14

Viiulid

Harju valss VIGALA KIHELKOND SEADE KRISTI ALAS (1974)

Polka Pärnumaalt TORI KIHELKOND MÄNGINUD MIHKEL TOOM (1873–1958) JA MART JANTSON (1872–1948)

Kristi Alas

SEADE KRISTI ALAS

viiulite liigijuht

Torupillilugu

⁄ ⁄ Viiulite kaunis varjunditerohke kõla mõjub lummavalt ja mõnikord

LÄÄNE-NIGULA KIHELKOND

saavad rõõmu tunda igas eas ja erinevas pillivaldamise astmes olevad

MÄNGINUD VILLEM ILUMÄE

inimesed. Muusika tõepoolest ühendab ja puudutab nii mängija kui ka

(1870–1950)

kuulaja hinge. Enamik peole valitud viiulilugude seadetest on sündinud

SEADE KRISTI ALAS

lastega koos pilli mängides. Pidulugude valiku tegemisel kuulasin

isegi veidi ebamaiselt. Koosmängust sünnib vägev energia, millest

noorte viiulimängijate arvamust. Rõõmu ja lusti! ⁄ ⁄

Ringvalts PAISTU KIHELKOND MÄNGINUD KARL LEESMENT (1857–?) SEADE KRISTI ALAS JA ANSAMBEL TUULEVIIUL

Kesköine polka EEVA TALSI (1988) SEADE KRISTI ALAS

RAHVAMUUSIKAPEO KAVA

Lõõtspillid

Loosu küla polka, Noore ea polka MÄNGINUD AUGUST TEPPO (1875–1959)

Võru valss MÄNGINUD HEINO TEPPO (1930–1977)

Voorimehe troska, Kilumari reinlender

Juhan Uppin

rahvamuusikapeo loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht rahvamuusikapeo loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht (2014, 2017)

MÄNGINUD ELMAR RUUSAMÄE (1934–2014)

⁄ ⁄ Lõõtspillide lood pärinevad eesti lõõtspillitraditsiooni viielt silmapaistvalt pillimehelt. August Teppo oli omaloodud pillil ka oma

Polka Aivar Teppo järgi

aja parimaid mängijaid. Tema salvestatud mängu kuulates võib leida

MÄNGINUD AIVAR TEPPO

parimaks ja mõjukaimaks mängijaks võib pidada Karl Kikast, kes

(1958–2017)

lihvis paljud vanemad mängustiilid ja lugude iseärasused laiemale

tuttavaid mängustiilielemente, mida kasutavad kõik hilisemad Teppotüüpi lõõtspilli mängijad. August Teppole järgnenud põlvkonna

kuulajaskonnale arusaadavamaks ning laiendas lõõtspillil mängitavat

Armukadedus

repertuaari. Karl Kikase lood, mängustiili ja rolli võttis üle Aivar Teppo,

MÄNGINUD KARL KIKAS

ka mängutehnikat. Vanemasse, Kikase-eelsesse ehk August Teppo

(1914–1992)

koolkonda võib tinglikult lugeda ka pillimeistri pojapoja Heino Teppo,

kes samuti täiendas oluliselt nii Teppo-tüüpi lõõtspilli repertuaari kui

kes päris oma vanaisa ja isa lood ning mängustiili. Tema eakaaslase ja sõbra Elmar Ruusamäe lihtne ja ehe mängustiil ning tema lugude iseloom sobituvad samuti pigem vanema koolkonnaga. ⁄ ⁄

MINU ARM

Kandled

Labajalad SEADE PILLE KARRAS

Polkad suurtelt meistritelt ARNO SOOÄÄR (1934), IGOR TÕNURIST (1947), TOIVO LUHATS (1938) SOLISTID TUULE KANN JA JAAK SOOÄÄR

Valss ﬁmist „Kevade”

Pille Karras

Ella Maidre

liigijuht

kannelde liigijuht (2009)

kannelde liigijuhi assistent

(2009)

(2014)

väike- ja rahvakannelde

kromaatiliste kannelde liigijuht

kannelde liigijuht (2014, 2017)

VIISI MUUSEUMIST VÄLJA OTSINUD VELJO TORMIS (1930–2017)

⁄ ⁄ Kandlemängijad sätivad oma pillid häälde ja kogunevad jälle suureks

SÕNAD: PAUL-EERIK RUMMO

mängukooriks, et üheskoos teha suur kummardus pillimeistritele,

(1942)

õpetajatele, üksteisele – kõigile, kes on meie rahvuspilli arengu ja kujunemise eest hea seisnud. Kaval peab selle kandlemängija ja -meistri käsi olema, kes on käinud kaasas pilli muutustega ajas ja suutnud tänapäeva kaasa tuua erinevaid kandlemängustiile. Seekordsel kandlepeol saab näha ja kuulda väikekannelt, päkarauakannelt, külakannelt, rahvakannelt ja kromaatilist kannelt, lugude seast leiab ammu tuntud kandleklassikat, rahvalauluseadeid ja ka uudisloomingut. Pöörame tänulikud pilgud vanade meistrite poole ja saame innustust uue põlvkonna mängijatest. On suur õnn, et meil on siiani võimalus saada osa rahvaliku kandlemängu traditsiooni kandjate mängust. Elame suure huviga kaasa Eesti esimesele kromaatilise kandle doktorandile ja rõõmustame südamest aina kasvava kandlekogukonna üle. ⁄ ⁄

RAHVAMUUSIKAPEO KAVA

Torupillid

Karksi ANTS TAUL (1950) SEADE KATARIIN RASKA SOLIST ANTS TAUL

Vakatantsi lugu EMMASTE KIHELKOND MÄNGINUD JUHAN MAAKER EHK TORUPILLI JUSS (1845–1930)

Katariin Raska

SEADE CÄTLIN MÄGI (1979)

torupillide liigijuht

Veltsandi polka

⁄ ⁄ Esimest korda Eesti ajaloos saavad ühel laval kokku pea

MUSTJALA KIHELKOND

kunagiste vahvate torupillimängijate Jakob Kilströmi, Juhan

MÄNGINUD JAAN PIHT

Maakeri ja Jaan Pihti muusika kõrval on esindatud ka Eesti torupilli

(1875–1950)

elluärataja meister Ants Tauli looming, mida ta tuleb koos meiega

SEADE KATARIIN RASKA

rahvamuusikapeole ette kandma. Oma kiindumust ja austust torupilli

kolmkümmend torupillimängijat. Lisaks tänaste mängijate eeskujude,

vastu kannan edasi meie kõigi kaudu enda loodud „Torupilli marsi”

Kilströmi labajalad

näol, mis on spetsiaalselt kirjutatud rahvamuusikapeo tarvis. Kõik valitud

KUUSALU KIHELKOND

uhkust, mitmekesisust ning vägevust. ⁄ ⁄

lood ja seaded peegeldavad instrumendi ja selle muusika toredust,

MÄNGINUD JAKOB KILSTRÖM (1864–1945) SEADE MERIKE PABERITS (1988)

Torupilli marss KATARIIN RASKA (1986)

MINU ARM

Akordionid

Uhti, uhti uhkesti RAHVAVIIS SEADE TIIT KALLUSTE (1962)

Kojusaabumine TUULIKKI BARTOSIK (1976) SOLIST TUULIKKI BARTOSIK

Kuu mängib kudrustega KULNO MALVA (1979)

Kristel Laas

Cathlen Haugas

akordionite liigijuht ja dirigent

ja dirigent

(2009, 2014, 2017)

akordionite liigijuhi assistent

akordionite liigijuht ja dirigent

akordionite liigijuhi assistent

(2014)

SÕNAD JÕHVI KIHELKONNAST SOLISTID LIISI KOIKSON JA KULNO MALVA

⁄ ⁄ Sel aastal koosneb rahvamuusikapeo jaoks loodud akordioniliigi repertuaar eesti rahvamuusikast ja autoriloomingust. Autorid-seadjad

Poolamäe räpp

tunnevad akordionit ja selle võimalusi suurepäraselt ning on lugudes

TIIT KALLUSTE

Palades on akordionit kasutatud nii viisi- kui ka saatepillina: mängijatel

SOLIST JAANUS SAKS

on võimalus mängida suures akordioniorkestris, samas olla laulja ja

välja toonud akordioni parimad omadused ja kasutamisvõimalused.

saatja rollis või moodustada hoopis tänapäevane bändikoosseis ja

Paigalejäämise polka KARKSI KIHELKOND LAULNUD MARI SARV (1884–1977) SEADE KRISTEL LAAS (1982)

astuda üles koos räppariga. ⁄ ⁄

RAHVAMUUSIKAPEO KAVA

Näppepillid

Ma kõndisin vainul CYRILLUS KREEK (1889–1962) RAHVALUULE SEADE JOOSEP SANG (1971)

Kaks polkat Victor Compe järgi RAHVAVIIS SEADE JAANUS PÕLDER (1971)

Joosep Sang

näppepillide liigijuht

Labajalgade popurrii

näppepillide liigijuht (2017)

RAHVAVIIS

karakteriga. Silmas on peetud vaheldusrikkust – on polkad, labajalad,

SEADE ILMAR KALD (1974)

valss ja tantsulugu Setomaalt. Lisaks traditsioonilisemale repertuaarile

⁄ ⁄ Näppepillide repertuaari moodustavad viis lugu, igaüks oma

tahab näppepillide plokk pakkuda ka midagi uudset ja värsket. Selleks

Lõõtsalugu Setomaalt

on tellimuslugu ansamblilt Etnosfäär, mis seob Siberi eestlastelt kogutud lõbulaulu tänapäevaste väljendusvahenditega. ⁄ ⁄

RAHVAVIIS SEADE JOOSEP SANG SOLIST MARTIN MÜLLER

Terve no küla RAHVALIK VIIS ETNOSFÄÄR SEADE KAAREL KUUSK (1987) KAASTEGEV ANSAMBEL ETNOSFÄÄR

MINU ARM

Koondorkester

Torupillivalts, Tori kõrtsi tondilugu VÄNDRA KIHELKOND MÄNGINUD HANS DREIMAN (1872–?) SEADE JUHAN UPPIN (1984)

Jaan Pihti polka MUSTJALA KIHELKOND

Juhan Uppin

MÄNGINUD JAAN PIHT (1875–1950)

⁄ ⁄ Koondorkestri lood pärinevad Eesti rahvapillidelt. Hans Dreimani

SEADE JUHAN UPPIN

kandlel mängitud „Torupillivalts” ja „Tori kõrtsi tondilugu” esindavad meie rahvamuusika vanemat aega ning sarnanevad oma liikumatu

Valss Likmanni järele

harmoonia pärast vanade torupillilugudega. Torupillimees Jaan Piht on mänginud aga polkat, mis sarnaneb juba uuema aja rahvamuusikaga, mida iseloomustab lihtne harmoonia vaheldumine.

TORI KIHELKOND SEADE JUHAN UPPIN

Eesti rahvapärast viiulirepertuaari esindab 1910. aastal ilmunud noodiraamatust pärinev „Valss Likmani järele”, mis uues seades saab

Ühel ilusal suveõhtul

veidi teistsuguse ilme. „Kallike kaugel” on umbes sajandi eest sündinud

KUUSALU KIHELKOND

lõõtspillimängijalt Richard Reinolt, kes ise samuti selles sõjas käis. „Ühel

SEADE JUHAN UPPIN

ilusal suveõhtul” on mõnus ja tantsuline reinlender, milles kohtuvad

lauluke, millest leidub lugematul hulgal variante. Eriti armsaks sai laul Eestis teise maailmasõja ajal. Käesolev variant pärineb suurepäraselt

Kukerpillide poolt tuntuks lauldud Kuusalu kandi laul ja „Tantsulugu”

Kallike kaugel

lõõtspillikuningas Aivar Teppo järgi. Lugude seaded on lihtsad ja neid

PAUL TAMMEVESKI (1898–1982)

südamega! Kuulame üksteist! ⁄ ⁄

MÄNGINUD RICHARD REINO (1914–2004) SEADE JUHAN UPPIN

saavad mängida igasuguses koosseisus ansamblid. Mängime rõõmu ja

RAHVAMUUSIKAPEO KAVA

Rahvamuusikapeo loominguline toimkond

Juhan Uppin – loominguline juht, koondorkestri ja lõõtspillide liigijuht Pille Karras – väikekannelde ja rahvakannelde liigijuht Ella Maidre – kromaatiliste kannelde liigijuht Katariin Raska – torupillide liigijuht Kristi Alas – viiulite liigijuht Joosep Sang – näppepillide liigijuht Kristel Laas – akordionite liigijuht Cathlen Haugas – akordionite liigijuhi assistent Martin Medar – rahvamuusikapeo korraldusjuht

MINU ARM

laulupidu

Hea peoline! Nii nagu meile on kallid meie emad ja isad, on meile kallid ka meie isamaa ja emakeel. Eesti laulupidu on sündinud armastusest meie maa ja keele vastu. Selle armastuse toel sai maarahvast eesti rahvas ja maast Eesti riik. Pühitsedes laulupidu, pühitseme oma emakeelt ja isamaad, et võiksime need pärandada oma lastele ja kesta igaviku tuultes igavesti. Eesti, minu arm! Peeter Perens XXVII laulupeo „Minu arm” kunstiline juht

XXVII laulupidu „Minu arm” Laulupeo avakontsert „Õpetajale” laupäeval, 6. juulil 2019 kell 19 Põhjalikuma kava ja laulusõnad leiad lk 78.

ÜHENDKOOR

VALIKMEESKOOR

Koit

Kuldrannake

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm

PUHKPILLIORKESTER

Muusika: Mihkel Lüdig Tekst: Friedrich Kuhlbars Dirigent Ants Soots

Muusika: Fredrik Pacius Tekst: Johann Voldemar Jannsen Dirigent Alo Ritsing

Kuulajale

Muusika: Gustav Ernesaks Tekst: Betti Alver Dirigent Hirvo Surva

VALIKÜHENDKOOR

Kaunimad laulud

Muusika: Friedrich August Saebelmann Tekst: Peeter Ruubel Dirigent Aarne Saluveer

VALIKSEGAKOOR

Rīga dimd

Läti rahvalaul Seade: Jānis Cimze Dirigent Kaspars Putniņš 70

Muusika: Aleksander Läte Tekst: Ado Reinvald Dirigent Mikk Üleoja

Vürstide saabumine ballett-ooperist „Mlada” Muusika: Nikolai Rimski-Korsakov Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester Dirigent Neeme Järvi

Lõbusad vastlad Peterburis Muusika: Eduard Tamm Seade: Peeter Saan Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester Dirigent Aavo Ots

VALIKSEGAKOOR

Otsekui hirv

Muusika: Rudolf Tobias Tekst: Psalm 42 Dirigent Kaspar Mänd

LAULUPEO LÜHIKAVA

SÜMFOONIAORKESTER

VALIKMEESKOOR

Armastuse poeem

Sa oled mu südame suvi

Muusika: Artur Lemba Seade: Ülo Krigul Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solist Robert Traksmann (viiul) Dirigent Paul Mägi

VALIKNAISKOOR

Õitsiliste koor balletist „Kratt” Muusika: Eduard Tubin Tekst: Erika Tubin Dirigent Kristiina Poska

VALIKMEESKOOR

Kadettide koor ooperist „Cyrano de Bergerac” Muusika: Eino Tamberg Tekst: Jaan Kross Solist Raiko Raalik (bass) Dirigent Anu Tali

VALIKLASTEKOOR

Meie aed, I osa

Muusika: Arvo Pärt Tekst: Eno Raud Dirigent Olari Elts

SÜMFOONIAORKESTER

Mõõkade tagumine balletist „Kalevipoeg” Muusika: Eugen Kapp Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Dirigent Toomas Kapten

Muusika: Artur Kapp Tekst: Eduard Wöhrmann Dirigent Ants Soots

VALIKNAISKOOR

Üks hetk

Muusika: Ester Mägi Tekst: Vladimir Beekman Dirigent Veronika Portsmuth

VALIKSEGAKOOR

Noore veljo, veeritäge! Muusika: Mart Saar Tekst: rahvaluule Dirigent Heli Jürgenson

VALIKÜHENDKOOR

Laulis isa, laulis poega sarjast „Liivlaste pärandus” Muusika: Veljo Tormis Tekst: liivi rahvaluule Solist Mehis Tiits (tenor) Dirigent Hirvo Surva

VALIKNAISKOOR

Nüüd ole, Jeesus, kiidetud, I osa teosest „Kreegi vihik” Muusika: Tõnu Kõrvits Tekst: eesti vaimulik rahvaviis (Kihnu) Dirigent Tõnu Kaljuste

SOOLOLAUL

VALIKÜHENDKOOR

Kui lõpeb suvepäeva viimne vine

Sanctus Requiemist

Muusika: Villem Kapp Tekst: Juhan Sütiste Esitavad Ain Anger (bass), Siim Selis (klaver)

Muusika: Cyrillus Kreek Dirigent Tõnu Kaljuste

MINU ARM

SÜMFOONIAORKESTER

ÜHISLAULUD

Kodumaine viis

Üksi pole keegi

Muusika: Heino Eller Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Solist Age Juurikas (klaver) Dirigent Risto Joost

VALIKÜHENDKOOR

Me oleme põhjamaa lapsed

Muusika: Evald Aav Tekst: Anna Haava Orkestri sissejuhatus ja seade: Rasmus Puur Dirigent Triin Koch

Muusika: Tauno Aints rahvaviis Kuusalust, „Vana kannel III”, 642 Tekst: Urve Tinnuri Solist Lauri Õunapuu Dirigent Peeter Perens

Puud ma laulan haljusesse lauleldusest „Uku ja Vanemuine” Muusika ja tekst: Karl August Hermann Seade: Raimo Kangro ja Kristo Matson Dirigent Endrik Üksvärav

Kungla rahvas lauleldusest „Uku ja Vanemuine” Muusika: Karl August Hermann Tekst: Friedrich Kuhlbars Orkestriseade Kristo Matson Dirigent Raul Talmar

LAULUPEO LÜHIKAVA

XXVII laulupidu „Minu arm” Tallinna lauluväljakul pühapäeval, 7. juulil 2019 kell 14 Põhjalikuma kava ja laulusõnad leiad lk 104.

LASTEKOOR

Lauljate tervitus

Muusika ja tekst: Karl August Hermann Dirigent: Mai Simson

Maarja kuld

Muusika: Sakarias Jaan Leppik Tekst: Kihnu rahvaluule Kooriseade: Kadri Hunt Orkestriseade: Margo Kõlar Solistid: Triinu Piirsalu (viiul), Siret Sui (plokkflööt), Anna-Liisa Eller (kromaatiline kannel, Kärt Suurlaht, Li Langebraun (väikekannel), Elisabeth Keizars, Anna Rika Kizant, Loore Laimets, Mia Simona Preisfreund, Annabel Soode (laul) Dirigent: Elo Üleoja

Õnn ei tule pikutades

Muusika: Kadri Voorand Tekst: Virve Osila Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Liikumisseade: Rauno Zubko Dirigent: Ingrid Kõrvits

Maa, mida armastan Muusika: Rasmus Puur Tekst: Hando Runnel Dirigent: Maarja Soone

PUHKPILLIORKESTER

Ärka, kannel ja harf!

Muusika: Mart Siimer Seade laulupeole: Mati Põdra Dirigent: Bert Langeler

Kolm eesti rahvapillilugu

Orja torupillivalts, Tsirgu Liisa, Torupilli Jussi lugu Eesti rahvaviisi ainetel Ott Kask Torupillidel: Ulvi Võsa, Kerli Kislõi, Susanna Viktoria Mõtsmees Dirigent: Tarmo Kivisilla

Käes on jälle suvi

Popurrii eesti heliloojate suvelauludest „Kui käes on jaanipäev” (Uno Naissoo), „Jaanipäev” (Vello Toomemets), „Ühe suve muinaslood” (Uno Naissoo), „Suvised huvid” (Rein Rannap) Autor: Tõnis Kõrvits Dirigent: Peeter Saan

VALIKMUDILASKOOR

Rõõmulaul

Muusika: Riho Päts Eesti rahvaluule Seade: Riho Esko Maimets Liikumisseade: Vaike Rajaste Dirigent: Maret Alango

Sinule, Eesti!

Muusika: Riivo Jõgi Dirigent: Peeter Änilane MINU ARM

Naerulohkudega maailm Muusika: Helin-Mari Arder Tekst: Olivia Saar Orkestriseade: Teet Raik Dirigent: Vilve Maide

Buratino laul

Muusika: Olav Ehala Tekst: Juhan Viiding Dirigent: Jaanika Kuusik

Ilus oled, isamaa

Muusika: Siiri Siimer Tekst: Mihkel Veske Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Annelii Traks

SÜMFOONIAORKESTER

Päike laulab

Muusika: Jonas Tarm Dirigent: Riivo Jõgi

Päikesele

Muusika: Tõnu Kõrvits Dirigent: Hando Põldmäe

Sümfoonia nr 2 c-moll, 3. osa Allegro Villem Kapp, kohandus: Hando Põldmäe Dirigent: Jüri-Ruut Kangur

Tornikella kaja

Muusika: Mari Amor Tekst: Villem Grünthal-Ridala Dirigent: Ingrid Roose

Sümfooniline taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tornikell minu külas” Muusika: Ülo Krigul Tekst: Fernando Pessoa ja Juhan Viidingu loomingu põhjal koostanud Marius Peterson ja Ülo Krigul Lugeja: Marius Peterson Dirigent: Kaspar Mänd

Ilmaratas

KOONDORKESTER

NAISKOOR

Päikese tõusu aegu

Muusika ja tekst: Henry Laks Seade: Ene Uibo Löökpillisaade: Vambola Krigul Löökpillidel: Kaspar Ernesaks, Anni Karu, Vambola Krigul, Gertrud Leopard, Maarja Nuut Dirigent: Raul Talmar

Suvine tuul

Muusika: Lembit Veevo Tekst: Juhan Liiv Dirigent: Andrus Siimon

Kergotamine

Muusika: Seto viis Tekst: rahvaluule Seade ansamblile Zetod: Kristjan Priks Seade naiskoorile ja orkestriseade: Kristel Laas Liikumisseade: Elo Unt Dirigent Külli Kiivet

Eesti muinasjutt

I Eesti muinasjutt, II Vana sarvelugu, III Veere, veere … Muusika: Ardo Ran Varres Dirigent: Hando Põldmäe

POISTEKOOR

Aatomiku laul

Muusika: Arvo Pärt Tekst: Vladimir Beekman Dirigent: Kuldar Schüts

Spordimeeste laul muusikalist „Detektiiv Lotte” Muusika: Priit Pajusaar Tekst: Leelo Tungal Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Liikumisseade: Märt Agu Dirigent: Lydia Rahula

LAULUPEO LÜHIKAVA

POISTEKOOR JA MEESKOOR

Kes selle tamme istutas? Muusika: Gustav Ernesaks Tekst: Leili Andre Dirigent: Hirvo Surva

Vanaisa

Muusika: Andres Lemba Tekst: Jaanus Vaiksoo Dirigent: Indrek Vijard

Mere kutse

Muusika: Kadri Hunt Tekst: Leelo Tungal Orkestriseade: Margo Kõlar Solistid: Hardy Hännikäinen (plokkflööt), Arp Reindla (viiul) Dirigent: Kuno Kerge

MEESKOOR

Mu arm

Muusika: Riho Esko Maimets Tekst: Ernst Enno Dirigent: Ülle Tuisk

Ärategemise laul

Muusika ja tekst: Tõnis Kaumann Dirigent: Mikk Üleoja

Isad ja pojad

Muusika ja tekst: Uno Loop Kooriseade: Andres Lemba Instrumentaalsaade: Siim Aimla Allan Järve (trompet), Siim Aimla (saksofon), Andrus Karjel (tromboon), saateansambel Dirigent: Peeter Perens

SEGAKOOR

Kannel

Muusika: Hain Hõlpus Regilaul Lüganuselt Dirigent: Rasmus Puur

Emakeelelaul

Muusika: Tõnu Kõrvits Tekst: Doris Kareva Dirigent: Heli Jürgenson

Isamaale

Muusika: Eino Tamberg Sõnad: Juhan Liiv Dirigent: Triin Koch

Ära mind lahti lase

Muusika: Kadri Voorand Tekst: Triin Soomets Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Valter Soosalu

ÜHENDKOOR

Tuljak

Muusika: Miina Härma Tekst: Ferdinand Karlson Dirigent: Ants Üleoja

Ilus oled, isamaa

Muusika ja tekst: Tõnis Mägi Seade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Peeter Perens

Igaviku tuules

Muusika: Pärt Uusberg Tekst: Kristjan Jaak Peterson, Juhan Liiv, eesti rahvaluule Dirigent: Pärt Uusberg

Ta lendab mesipuu poole Muusika: Peep Sarapik Tekst: Juhan Liiv Orkestriseade: Tõnis Kõrvits Dirigent: Vaike Uibopuu

Mu isamaa on minu arm Muusika: Gustav Ernesaks Tekst: Lydia Koidula Dirigent: Olev Oja

MINU ARM

laulupidu

Laulupeo avakontsert „Õpetajale”

Ühendkoor 753 koori 24 380 lauljat

Koit MUUSIKA: MIHKEL LÜDIG (1880–1958) TEKST: FRIEDRICH KUHLBARS (1841–1924) DIRIGENT ANTS SOOTS

Laul on olnud kavas 1923., 1960. aasta laulupeol, 1969. aastast üldlaulupidude ja 1982. aastast noorte laulupidude avalauluna.

Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal, vägevail vooludel üle me maa. Ilu see edeneb õuede õlal: isamaa pind ärkab õitsema.

Ants Soots 1993–1994, 1999 ja 2004–2019 laulupidude dirigent 2004 ja 2009 meeskoori liigijuht 1999 ja 2009 laulupidude kunstiline juht ⁄ ⁄ Ka „Koidul” on tänavu tähtis aastapäev – 115. Räägitakse, et nii sõnade kui ka muusika loomiseks kulus kahel vägeval vaid kümme minutit. Uhke, väärikas seitsmehäälne koorilaul jõudis laulupeo kavva 1923. aastal. Viimase 50 aasta jooksul on olnud aga kõigi pidude sümbollaul. Nii ongi AEG ise põlistanud „Koidu” väe ja tähenduse. ⁄ ⁄

Mägede harjadel kumamas koit. Taevasse tõusku me lootuse loit!

AVAKONTSERDI KAVA

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm MUUSIKA: FREDRIK PACIUS (1809–1891) TEKST: JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819–1890) DIRIGENT ALO RITSING

Laul on olnud kavas 1869., 1891., 1894., 1896. ja 1910. aasta laulupeol, alates 1920. aastast sai laulust meie riigi hümn.

Alo Ritsing 1985–2014 ja 2019 laulupidude dirigent 2004 laulupeo kunstiline juht laulupeo naiskoorilaulude „Kevade kullendav taevas” (1985 ja 2014) ja „Kevad

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mull’ nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mull’ kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

südames” (2004) ning meeskoorilaulude „Santa Maria” (1999) ja „Eesti meestele” (2004) autor ⁄ ⁄ Meie riigi ühed sümbolid on hümn, sinimustvalge lipp ja

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

me ise, meie inimesed. Hümn ütleb − mu isamaa on minu õnn, lipulaul − sinise taeva all me kasvatame oma vaimu ja harime musta mullapinda. Et kõlab hümn ja Eestimaad kaunistab me lipp, oleme tänulikud ja truud oma isamaale. ⁄ ⁄

MINU ARM

Kuulajale MUUSIKA: GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) TEKST: BETTI ALVER (1906–1989) DIRIGENT HIRVO SURVA

Su elus kumiseb kaasa tulevik, minevik, tulevik, aegade armas kannel, sina õnnelik, õnnelik, õnnelik!

Hirvo Surva 1993–2019 laulupidude dirigent 2002–2011 ja 2019 poistekoori liigijuht

Suur on kuulamise kunst. Aina kuula! Noodikiri ehk tabab neid eluhääli ja hõiskamisi, salapalveid ja sõnumeid. Kuula hoolega! Huupi ära huuga, et see kumin sinu tõttu ei kaoks. Enne kuula! Siis kumise kaasa! Sumise suletud suuga, kui sõnu pole laulu jaoks.

1997, 2002 ja 2014 laulupidude kunstiline juht ⁄ ⁄ Betti Alveri kauni ja õpetliku teksti on Laulutaat vorminud helisevaks mõtteks! Laulame siis talle, ta kuulab meid... ⁄ ⁄

Kas tõesti su elu, kas tõesti su on tumm siin kurvasti kuhtuval tähel? Oled õnnetust õnnetum? Sa ju tunned, kui virge on viiv? Sa ju tunned siin tuikaval tähel, miks kumiseb lausetest lahus tulevik, minevik, tulevik, miks aegade armas kannel sind anub? Tasa, tasa! Kas kuuled? Sa ju kumised! Sa ju kumised kaasa ka praegu, sina õnnetu-õnnelik!

AVAKONTSERDI KAVA

MINU ARM

Isad ja emad kingivad meile elu. Õpetajad annavad meile midagi, millega see täita. Tarkuseläte armastab küll noori, aga ei põlga ära ka vanu, kes temast aeg-ajalt kosutavat lonksu rüübata tahavad. Sellepärast, kallid sõbrad, austame ja armastame oma õpetajaid, näitamaks, et nende töö on kandnud vilja! Et tilluke seeme, mille nad kord mulda poetasid, on sirutunud võrsena päikese poole, et kasvada millekski kauniks ja tugevaks. Tänane kontsert on tänuavaldus kõikidele Eesti koolmeistritele.

Ott Kilusk laulupeo vahetekstide looja

AVAKONTSERDI KAVA

Valikühendkoor 139 koori 5137 lauljat

Kaunimad laulud MUUSIKA: FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN (1851–1911) TEKST: PEETER RUUBEL (1859–1929) DIRIGENT AARNE SALUVEER

Laul on kõlanud 1894., 1950., 1980., 1985., 1990., 1993., 1997., 2007., 2009. ja 2014. aasta laulupeol

Kaunimad laulud pühitsen sull’, vanematest armastatud kallis kodumaa! Kangesti tuksub süda siis mul, kui ma sull’ laulan, oh Eestimaa!

Aarne Saluveer 1993, 1997–2019 laulupidude dirigent

Vaimustes tungib tugev lauluhääl südame põhjast armastuse väel. Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka, kuni veel elu kestab mu sees.

1993, 1997–2002, 2011, 2014 mudilaskoori, 2004 ja 2009 lastekoori liigijuht

Hüüdkem siis vahvasti ühendud jõul: kosugu, kasvagu Eestimaa!

2007 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ „Kaunimad laulud” on aegadeülese sõnumiga teos, mis sündinud romantismiajastule kohaselt tingimusteta kodumaa-armastusest ning soovist, et suudaksime ületada kõik takistused oma vabaduse teel. Teos on enam kui sajandi jooksul sütitanud nii lauljaid kui ka kuulajaid ning inspireerinud ka Alo Mattiisenit „Viie isamaalise laulu” loomisel. Kostku laulukaare alt üle kogu Eestimaa Peeter Ruubeli sõnad: „Kallimaks kohaks jääb ta mull’ ikka, kuni veel elu kestab mu sees …”. ⁄ ⁄

Teksti toimetamisel on lähtutud 1894. aasta väljaandest.

MINU ARM

Valiksegakoor 84 koori 3221 lauljat

Rīga dimd LÄTI RAHVALAUL SEADE: JĀNIS CIMZE (1814–1881) DIRIGENT KASPARS PUTNIŅŠ

Rīga dimd, Rīga dimd! Kas to Rīgu dimdināj’? Aijaijā tallallā, kas to Rīgu dimdināj’? Tai meitai pūru kala, kam trejādi bāleliņ’, Aijaijā tallallā, kam trejādi bāleliņ’.

Kaspars Putniņš 2019. aasta laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Jānis Cimze „Rīga dimd” on

Tēva brālis pūru kala, mātes brālis atslēdziņ’, Aijaijā tallallā, mātes brālis atslēdziņ’.

minu jaoks väga oluline, kuna kasvasin koos selle lauluga üles. Selle loo autor on Läti muusikaelu väljapaistev isik. Ta asutas omanimelise muusikaseminari, millel

Viņas pašas īstais brālis, zelta vāku liedināj’, Aijaijā tallallā, zelta vāku liedināj’.

oli oluline ühiskonda valgustav roll 19. sajandi teises pooles, kuna andis haridust paljudele läti ja eesti kultuuritegelastele. ⁄ ⁄

Riia kajab, Riia kajab! Kes ta pani kajama? Veimekirstu teeme neiul’, kellel kolmi venda on. Isa vend teeb veimekirstu, ema vend teeb võtmekest. Neiu enda õige veli, Kullast kaane sepistab. Tõlge: Biruta Tuulik

AVAKONTSERDI KAVA

Valikmeeskoor 17 koori 560 lauljat

Kuldrannake MUUSIKA: ALEKSANDER LÄTE (1860–1948) TEKST: ADO REINVALD (1847–1922) DIRIGENT MIKK ÜLEOJA

Laul on olnud kavas 1933. ja 2009. aasta laulupeol

Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Ju vara kalli koiduga su poole võtsin purjeta’! Silm siiski kallast veel ei näe siit üle kõrge, üle kõrge lainte mäe.

Mikk Üleoja 2009, 2014, 2019 laulupidude dirigent 2014 ja 2019 meeskoori liigijuht

Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Veel ikka võõra ilma piir, ei läigi ranna siniviir säält üle elumere vee, kus lõpeb igav, lõpeb igav laevatee.

⁄ ⁄ Igatsus on võimas emotsioon. Igatsuse ajel on loodud kunstiteoseid, avastatud uusi maid ning mindud läbi tule ja vee. Täitumatu igatsus jätab hinge magusvalusa tunde. Nõnda, et vahel ei saa arugi, kumba on rohkem, kas

Kuldrannake, kuldrannake, mil jõuab laev su kaldale! Ma ohkan siin kui väsind lind, oh otsatu on merepind! Ei tuul mu laeva lendes a’a, ei mina iial, mina iial randa saa!

magusust või valu. Aleksander Läte poolt Ado Reinvaldi sõnadele loodud “Kuldrannake” on kindlasti üks kirglikumalt igatsevaid laule Eesti muusikaliteratuuris. ⁄ ⁄

MINU ARM

Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester

Vürstide saabumine ballett-ooperist „Mlada”

MUUSIKA: NIKOLAI RIMSKI-KORSAKOV (1844–1908) DIRIGENT NEEME JÄRVI

Neeme Järvi 1965, 1969, 1999, 2004, 2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent 1965 ja 1969 sümfooniaorkestrite juht ⁄ ⁄ Väga sobiv lugu laulupeol! 175 aastat Rimski-Korsakovi, meie Eesti heliloojate õpetaja mälestuseks! ⁄ ⁄

Lõbusad vastlad Peterburis MUUSIKA: EDUARD TAMM (1879–1941) SEADE: PEETER SAAN (1959) DIRIGENT AAVO OTS

Aavo Ots 2004, 2009 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Eduard Tamm oli Peterburi konservatooriumi kasvandik. Loen ka end Peterburi koolkonna järgijaks – lõpetasin 1986. aastal Leningradi konservatooriumi aspirantuuri professor Juri Bolšijanovi trompetiklassis ning viin ajas edasi tema õpetust. ⁄ ⁄

AVAKONTSERDI KAVA

Valiksegakoor

Otsekui hirv

84 koori 3221 lauljat

TEKST: PSALM 42

MUUSIKA: RUDOLF TOBIAS (1873–1918) DIRIGENT KASPAR MÄND

Teos on olnud kavas 2009. aasta laulupeol

Otsekui hirv kisendab veeojade järel, nõnda kisendab mu hing Sinu järel. Minu hingel on janu, elava Jumala järel.

Kaspar Mänd

Millal tulen ma sinna, kus ma Jumala palge ette saan!

2014–2019 laulupeo dirigent 2017 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Rudolf Tobias on öelnud: „Vaimulik muusika on juba kord olemas, ta on

Otsekui hirv kisendab veeojade järel, nõnda kisendab mu hing Sinu järel. Minu hingel on janu, elava Jumala järel.

võimas tegur, millega iga tõsine muusik peab arvestama, tahab ta seda või mitte. Saladuslikud niidid ühendavad nägematult helikunsti ja usuilma, kulgevad üliinimlikkuse ja müstika vahel.”⁄ ⁄

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Armastuse poeem MUUSIKA: ARTUR LEMBA (1885–1963) SEADE: ÜLO KRIGUL (1978) SOLIST ROBERT TRAKSMANN (VIIUL) DIRIGENT PAUL MÄGI

⁄ ⁄ Artur Lembat on iseloomustatud kui kena ja tagasihoidlikku inimest. Lemba muusikat on saatnud muuhulgas kriitikasõnad: „Artur Lemba muusika seisab kaugel igasugusest modernismist. /---/ Igatahes on Artur

Paul Mägi 2004 ja 2019 laulupeo dirigent

Lemba helitöödel ka omad head küljed.“ Eesti muusika kullafondi kuuluv "Poeme d`Amour" sündis Peterburi noore klaveriprofessori sulest aastal 1916. Nautigem! ⁄ ⁄

MINU ARM

Valiknaiskoor

Õitsiliste koor

43 koori 1506 lauljat

MUUSIKA: EDUARD TUBIN (1905–1982)

balletist „Kratt”

TEKST: ERIKA TUBIN (1916–1983) DIRIGENT KRISTIINA POSKA

Teeme iljale iluda, päeva veerule menuda, et kuulub ilu külaje. Nüüd ilus vilulla veerda, kaunis laulda kaste’ella, armas hellalla kõnelda.

Kristiina Poska 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Tubin seostub minu jaoks eelkõige meie identiteediga. Tubina muusika, üks meie olulisematest muusikalisest alustaladest, näitab läbi rahvamuusika kõige otsesemalt meie seost meie juurtega ning traagiline märtsipommitamine teises maailmasõjas, mis ka meie esimese balleti „Krati” saatust kõige otsesemalt puudutas, on seotud meie kõigi looga. See kõik on teinud meist need eestlased, kes me täna oleme. ⁄ ⁄

Vilu veeretab sõnuda, kaste kannab häälekesta.

AVAKONTSERDI KAVA

Valikmeeskoor

Kadettide koor

17 koori 560 lauljat

MUUSIKA: EINO TAMBERG (1930–2010)

ooperist „Cyrano de Bergerac” TEKST: JAAN KROSS (1920–2007) SOLIST RAIKO RAALIK (BASS) DIRIGENT ANU TALI

Juhuu, hohoo, hehee, Cyrano! Hei, Cyrano, juhuu, hehee, hohoo. Me sangar. Võimas! Peen! Hulljulge! Lausa fenomen!

2004 ja 2019 laulupeo dirigent

Hurraa! Veel ja veel ja veel uhke on meie meel, et meie Cyranos on nii vahvalt koos hiilgav terav keel ja mõõgavirtuoos!

⁄ ⁄ On väga liigutav ja tähenduslik,

⁄

Anu Tali

et katkend Eesti ühest ooperimuusika eredaimast eduloost, meie armastuslauliku Eino Tambergi ja kirjanduslegendi Jaan Krossi loodud „Cyrano de Bergeracist” jõuab juubelipeol laulukaare alla ning nii ehk Eesti inimestele lähemale ja omaks lauldakse. Olles läbi oma senise elu laulupidudel kaasa löönud kõikvõimalikes rollides – laulja,

Näete siin gaskoonidest kadette, kelle kapten on Castel Jaloux. Luisates ei löö nad risti ette ja kui on tarvis, pruugivad ﬂorette täpsemalt kui iial keegi muu. Vappi hoides rohkem kui tualette oma aule iga mees on truu. Näete siin gaskoonidest kadette, kes, kui on tarvis pruugivad ﬂorette täpsemalt kui iial keegi muu.

dirigendi või kuulajana –, olen praegu eriti tänulik, et saan seda „uut tulemist” koos teiega nii lähedalt tunnistada. Hoogsat pidutsemist! ⁄ ⁄

Silm kui kotkal, jalg teeb piruette. Naisemeestel mossi läheb suu. Vilistades kauneid šansonette, võrgutavad kauneid neide blonde ja brünette, kuulsusveini ainult joob neil suu. Ja kus iial näed sa välkumas ﬂorette, kindlasti neil seal on randevuu. Vilistades vahvaid šansonette. Silm kui kotkal, jalg teeb piruette, kuulsusveini ainult joob neil suu!

MINU ARM

Valiklastekoor

Meie aed

36 koori 1444 lauljat

MUUSIKA: ARVO PÄRT (1935)

I osa

TEKST: ENO RAUD (1928–1996) DIRIGENT OLARI ELTS

Teos on olnud kavas 1967. aasta laulupeol

Meie kooli katseaias lapsi ootab töö, oled porgandi või marja peale maias, maias, kaasa meile löö, kaasa meile löö!

Olari Elts

Võta kätte kastekann, võta kastekann, võta kätte kastekann või reha, tööd on teha, palju teha tööd, palju teha tööd!

1993, 1997, 2004, 2011, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Arvo Pärdi „Meie aed” on maailma muusikaajaloo kahtlemata

Summ, summ, summ, summ, aia nurgas seisab mesipuu. Summ, summ, summ, summ, see on meie kooli mesipuu.

silmapaistvamaid põllumajandust ja mesindust populariseerivaid suurteoseid. Eno Raud kirjeldab

Tubli töömees on küll mesilind, pole meilgi väiksem hool ja ind.

innustunult algajate põldurite ja mesilaste agraarseid edusamme. Samas sisaldab teos ka varjatud vastupanu – sõnumit

Meie kooli katseaias lapsi ootab töö, oled porgandi või marja peale maias, maias, kaasa meile löö, kaasa meile löö!

protestantlikust tööeetikast. Lühikese teose jooksul erinevate töövahendite käsitsemise oskus suureneb lausa sekunditega! Ilma naljata – tegemist on Pärdi ühe optimistlikuma ja ka humoorikama teosega. Laste töökasvatus oli kindlasti neid väheseid valdkondi, kus võis ka tol ajal end loominguliselt päris vabalt tunda. ⁄ ⁄

Võta kätte kastekann, võta kastekann, võta kätte kastekann või reha, tööd on teha, palju teha tööd, palju teha tööd!

AVAKONTSERDI KAVA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Mõõkade tagumine balletist „Kalevipoeg”

MUUSIKA: EUGEN KAPP (1908–1996) DIRIGENT TOOMAS KAPTEN

Teos on olnud kavas 1965. ja 2009. aasta laulupeol

Toomas Kapten 1994, 1999, 2004, 2007 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Eugen Kapp oli mu esimene heliloominguõpetaja, armas inimene. „Mõõkade tagumine” on hoogsa töörütmiga „rau-tada-rau-tada” lugu, viis jääb kohe meelde ja rokib täiega: „Jah, seal tehasse rauast asju!” ⁄ ⁄

Soololaul Kui lõpeb suvepäeva viimne vine MUUSIKA: VILLEM KAPP (1913–1964) TEKST: JUHAN SÜTISTE (1899–1945) ESITAVAD AIN ANGER (BASS) JA SIIM SELIS (KLAVER)

Siim Selis 2019. aasta laulupeo kunstilise juhi assistent, avakontserdi muusikajuht ⁄ ⁄ Romantikat täis soololaul on oma

Kui lõpeb suvepäeva viimne vine ja lainel hämariku vari käib, kui kõrgel kaljuline põhjarannik veel merest uhkemana tõusvat näib – siis tuled sa, mu arm, nii uhkel astel, kui astuks kingult alla nõtke kask. Su juuksed lõhnavad öökastel kergel, näos kumab eha vastuhelgi vask.

ajas justkui soe ja õrn värvilaik, vastukaaluks ajastu süngusele ja traagikale. On nauding pakkuda kuulajaile meistriteost, milles helilooja meloodiajoonis jälgib igat

Sa tuled, rõivais kodunurme hingus ja silmis vete rahuline läik. All kividel jääb vaikseks mere hingus ja lehestikus taltub tuule käik.

tekstinüanssi ning maalib looduspildi õnnelikust õhtust! ⁄ ⁄

Kui lõpeb suvepäeva viimne vine … MINU ARM

Valikmeeskoor 17 koori 560 lauljat

Sa oled mu südame suvi MUUSIKA: ARTUR KAPP (1878–1952) TEKST: EDUARD WÖHRMANN (1863–1943) DIRIGENT ANTS SOOTS

Sa oled mu südame suvi ja põue palavam püüd, mu ööbik, mu tilluke tuvi ja hinge helisev hüüd. Sa oled mu paleus, lootus, mu usk ja tõotatud maa, mu palve, mu eesmärk, mu ootus ja süda mu südamega.

Ants Soots 1993–1994, 1999 ja 2004–2019 laulupidude dirigent 2004 ja 2009 meeskoori liigijuht 1999 ja 2009 laulupidude kunstiline juht

Su poole ma ihkan ja hüüan, su poole rutates lä’en, kõik sinule anda ma püüan, mis ilmas ilusat näen! Sa oled mu maailm ja taevas, mu õnn ja õnnetus ka, kui kaua veel igatsusvaevas pean elama sinuta ma?

⁄ ⁄ Artur Kapp lõi selle laulu 101 aastat tagasi Astrahanis. Kui tema isiksusele ja loomingule on valdavalt omane spontaansus, monumentaalsus, jõulisus, siis „Sa oled mu südame suvi” on kinnitus Artur Kapi lüürilisest, tundeküllasest poolusest koos meloodiaande ja orelikõlalembusega. ⁄ ⁄

2. salmi autor kinnitamata andmetel Peeter Grünfeldt (1865–1937)

AVAKONTSERDI KAVA

Valiknaiskoor 43 koori 1506 lauljat

Üks hetk MUUSIKA: ESTER MÄGI (1922) TEKST: VLADIMIR BEEKMAN (1929–2009) DIRIGENT VERONIKA PORTSMUTH

Üks hetk, üks viiv, üks silmapilk on eht ja püsiv kõik. Ja juba kukub kastetilk, ja juba langeb leht. Üks harras hetk, üks vaikne viiv on vaba jooksuhoost. Siis murdub oks, siis vajub liiv, kõik jälle kukub koost.

Veronika Portsmuth 2007–2011 ja 2019 laulupidude dirigent 2011 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Üks hetk võib luua kõik. Üks viiv võib olla maailmasuurune. Üks silmapilk võib olla kui unenägu. Üks ainus sekund võib puudutada

Üks ainus sekund oksi puul seob habras härmalõng, siinsamas rapsab latva tuul ja hajub õie hõng. Üks põgus hetk, mis kestma peaks, üks lapsepõlve hõik, kuid selle suure hetke heaks, võib ohverdada kõik.

meid kõiki. Ja nende hetkede heaks võib ohverdada kõik … See teos puudutab oma sügava teksti ning tundliku – hapra ja samas jõulise – muusikalise väljendusega. Kuidas sõna, elu, loodus ja helid on üheks tervikuks põimunud … On eriline au juhatada eesti muusika esileedi Ester Mägi loomingut. ⁄ ⁄

MINU ARM

Valiksegakoor 84 koori 3221 lauljat

Noore veljo, veeritäge! MUUSIKA: MART SAAR (1882–1963) TEKST: RAHVALUULE DIRIGENT HELI JÜRGENSON

Heli Jürgenson 2002, 2004, 2009, 2014, 2017 ja 2019 laulupidude dirigent 2002 ja 2014 segakoori, 2009 sega- ja valikkoori liigijuht 2017 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Mart Saare laul „Noore veljo, veeritäge” lõpeb rahvalauliku sõnadega: „Laulge vanad, laulge noored, laulge kenad keskmised, laulge meri mäeks!” Kujutlegem, milline peaks olema selle laulmise jõud ja vägi, et meri muutuks mäeks. See saab alguse laulukaare alla kogunenud inimhäälte võimsast orelist! Ja nii algas kõik 150 aastat tagasi. ⁄ ⁄

Noore veljo, veeritäge, tsõõri, kao, keerotage, linnukese, leelotage. Selless Looja suu om loonu, selless keele kirjotanu. Etse laulge toda laulu, viitä toda veeritäge, kua ei kistu kikkani, miä ei lõpe lõunani! Laulge no iks toda laulu, miä meil meelestä parembi! Laulge no iks lauda mäele, laulge talli tasatselle; sisse no iks siiditse hobese, sälgä saaritse sadula! Veljokese, noorekese, kabukese, kaunikese, laulge jo! Laulge vana, laulge noore jo! laulge kenä keskemätse, laulge meri mäessä!

AVAKONTSERDI KAVA

Valikühendkoor

Laulis isa, laulis poega

139 koori 5137 lauljat

MUUSIKA: VELJO TORMIS (1930–2017)

sarjast „Liivlaste pärandus” TEKST: LIIVI RAHVALUULE SOLIST MEHIS TIITS (TENOR) DIRIGENT HIRVO SURVA

Looliz iza, looliz puuoga, loolist kakši paalkamiiest. Jemiń looliz iza puuogaks, äb ku kakši paalkamiiest.

Hirvo Surva

Kui se ummõ, kustõ tulab, kui nei kna õ näntõn lääb? Ne aat päägiń voltõ juuonõd, ne aat päägiń mjeta siiend.

1993–2019 laulupidude dirigent 2002–2011 ja 2019 poistekoori liigijuht 1997, 2002 ja 2014 laulupidude kunstiline juht

Ikši pitti keeldarikkis, kakši kannõ looda pääl. Kipi siinõ, kipi täänõ, kipi looda tutkam pääl!

⁄ ⁄ Oma õpetuse on Veljo Tormis pannud laulu sisse, ühe väikese rahva ja keele kadumisest ... Laulame liivlaste renessansi toetuseks, mida nad Riias on alustanud! ⁄ ⁄

Laulis isa, laulis poega, laulis kaksi palgameest, rohkem laulsid isat-poega, kui ep kaksi palgameest. Kuis see on küll, kust see tuleb, et nii kaunilt nendel käib? Nad on palju õlut joonud, nad on palju metta söönd. Üksi pütti kelderissa, kaksi kannu laua peal, lükka siia, lükka sinna, lükka laua otsa peal’! Tõlge: Herbert Tampere

MINU ARM

Valiknaiskoor

Nüüd ole, Jeesus, kiidetud

43 koori 1506 lauljat

MUUSIKA: TÕNU KÕRVITS (1969)

I osa teosest „Kreegi vihik”

TEKST: EESTI VAIMULIK RAHVAVIIS (KIHNU) DIRIGENT TÕNU KALJUSTE

Nüüd ole, Jeesus, kiidetud, et Sa neitsist sündinud, kui inimene ilmale, sest laulvad inglid rõõmsasti. Küri eleis.

Tõnu Kaljuste 1993, 1997–2004, 2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent

Kes suurem on kui ilmamaa, Maarja süles magab Ta. See on nüüd laps, kes ilma peal kõik asjad peab üleval. Küri eleis.

⁄ ⁄ Nargenfestivali „Kreegi päevad” toimuvad Haapsalus alates 2007. aastast. Just selleks puhuks tellisin Tõnu Kõrvitsalt teose, mille nimeks pani ta „Kreegi vihik”. Vihiku esimene laul „Nüüd ole, Jeesus,

Nüüd Igavene Päikene paistab kõige üleval, kesköösel tema helendab, meid päeva lasteks sünnitab. Küri eleis.

kiidetud” pärineb Kihnust ja on valitud nende tuhandete rahvalaulude seast, mida Cyrillus Kreek 20. sajandi algul Läänemaal vihikutesse üles kirjutas. Nüüdseks esitavad ja plaadistavad Tõnu Kõrvitsa kaunist teost lauljad üle maailma. ⁄ ⁄

Valikühendkoor

Sanctus

139 koori 5137 lauljat

MUUSIKA: CYRILLUS KREEK (1889–1962)

Requiemist ESITAB VALIKÜHENDKOOR DIRIGENT TÕNU KALJUSTE

⁄ ⁄ Cyrillus Kreegi Requiem c-moll on eesti muusikaloo esimene reekviem, mis valmis 1927. Sanctus (Püha) on teose seitsmes osa. ⁄ ⁄ 96

Püha vägede Issand Seebaot! Täis taevad ja maad on Issand, Su au! Hosanna taevas kõrges!

AVAKONTSERDI KAVA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Kodumaine viis MUUSIKA: HEINO ELLER (1887–1970) SOLIST AGE JUURIKAS (KLAVER) DIRIGENT RISTO JOOST

Teos on olnud kavas 1969., 1999., 2007., 2014. ja 2017. aasta laulupeol

Risto Joost 2009–2014 ja 2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Heino Elleri „Kodumaine viis” on algselt kirjutatud klaveriteosena, ehkki enamik inimesi teab seda teost keelpilliorkestri versioonis. Selleaastasel juubelilaulupeol kõlab „Kodumaine viis” aga mõlema instrumendi koostöös. Laval on kodune tunne, kuna klaveril musitseerib minu klassiõde Age Juurikas. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on aga arvatavasti seda teost kõige rohkem esitanud orkester maailmas. „Kodumaine viis” on paljude eestlaste jaoks oma nostalgilise looduslüürilise iluga omandanud hümnilaadse tähenduse, milles helilooja on ehk eneselegi teadmata tabanud eestluse kõige olulisemaid tahke. ⁄ ⁄

MINU ARM

Valikühendkoor 139 koori 5137 lauljat

Me oleme põhjamaa lapsed MUUSIKA: EVALD AAV (1900–1939) TEKST: ANNA HAAVA (1864–1957) ORKESTRI SISSEJUHATUS JA SEADE: RASMUS PUUR DIRIGENT TRIIN KOCH

Laul on olnud kavas 1994. aasta laulupeol

Meid saatnud vaikustehelin ja tähtede säravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugeleteed: me oleme põhjamaa lapsed.

Triin Koch 2007–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 neidudekoori, 2014 naiskoori, 2019 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Ilusal ja tagasihoidlikul, lumekargel moel avab Anna Haava eestlase põhiolemust. Evald Aav lisab hõrgult ja napilt võimsama ja laiema dimensiooni. Haava ja Aava

Jääb lumekargelt põue meil südame sügavam õnn – ja südame sügavam valu, nad ainult aimata on, nad ainult aimata on … Jääb igavest’ ütlemata meil südame õndsam õnn – ja südame sügavam valu, mis vaikiv kui igavik on, mis vaikiv kui igavik on …

ühine looming tõstab meid kõrgeks ja teeb meid uhkeks. ⁄ ⁄

Me oleme põhjamaa lapsed.

AVAKONTSERDI KAVA

Ühislaulud 175 koori 6559 lauljat

Üksi pole keegi MUUSIKA: TAUNO AINTS (1975) RAHVAVIIS KUUSALUST, „VANA KANNEL III”, 642 TEKST: URVE TINNURI (1953) SOLIST: LAURI ÕUNAPUU DIRIGENT PEETER PERENS

Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Peeter Perens

Siis kui siud meid salvavad, siis kui, neavad, neavad kurjad huuled, neavad, meie üle valvavad, meie, nelja kaare, nelja kaare tuuled, koju käima ruttavad, koju, kadunute, kadunute vaimud, kätlevad meid kaaslased ja kaimud.

2007–2019 laulupidude dirigent 2007 segakoori ja 2011

Kaaslased ja kaimud.

noormeestekoori liigijuht, 2019 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Laulame koos – see annab jõudu meile kõigile! ⁄ ⁄

Patsutavad, patsutavad turjaalle, naeratavad, naeratavad raugelt, vastu seistes, vastu seistes kurjaalle, lähedalt ja, lähedalt ja kaugelt, kuivatavad, hoides meid, hoides, silmaveegi, kuuma silmaveegi, keskel häid ja, keskel häid ja omaseid, üksi pole, üksi pole keegi. Üksi pole keegi. Keskel häid ja, keskel häid ja omaseid, üksi pole, üksi pole keegi.

Laula kaasa laulupeo ühislaule. Laadi alla Scoremusic APP iPadile või vaata noote veebis: app.scoremusic.me

MINU ARM

Puud ma laulan haljusesse lauleldusest „Uku ja Vanemuine”

MUUSIKA JA TEKST: KARL AUGUST HERMANN (1851–1909) SEADE: RAIMO KANGRO (1949–2001) JA KRISTO MATSON (1980) DIRIGENT ENDRIK ÜKSVÄRAV

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Endrik Üksvärav 2019 laulupeo dirigent

Puud ma laulan haljusesse, puude oksad lehtedesse, lilleõied ehetesse, looduse kõik ilusaks. Lõi siis Uku inimesed, mehed, naised, vennakesed, maitsma lõbu igavesti – ilus oli vaadata. Tral-lal-la-la! Tral-lal-la-la!

⁄ ⁄ See lugu põhineb rahvapärimusel ja räägib maailma loomisest. Räägib kõigest ilusast, mis looduses meie, inimeste jaoks loodud. Ja mis omakorda annab

Mina olen lõbulooja, hingeilu ettetooja, tegin ilmast ilukoja, inimene õppis ka.

põhjuse rõõmustamiseks kogu rahvaga! Oluline on, et oskaksime

Tral-lal-la-la! Tral-lal-la-la!

seda ilu hoida. Et meid ümbritsev loodus püsiks ka meie laste ja lastelaste jaoks ja veelgi kauem, ikka edasi. Et ka nemad saaksid selle üle rõõmustades laulda:

Sarvikut ei karda mina ega tema kurja nina, selle peale tõmban lina – Sarvikut ei salli ma!

tral-lal-la-la! ⁄ ⁄

Tral-lal-la-la! Tral-lal-la-la!

100

AVAKONTSERDI KAVA

Kungla rahvas

lauleldusest „Uku ja Vanemuine” MUUSIKA: KARL AUGUST HERMANN (1851–1909) TEKST: FRIEDRICH KUHLBARS (1841–1924) ORKESTRISEADE KRISTO MATSON DIRIGENT RAUL TALMAR

Laul on olnud kavas 1999. ja 2011. aasta laulupeol

Kui Kungla rahvas kuldsel a’al kord istus maha sööma, siis Vanemuine murumaal läks kandlelugu lööma.

Raul Talmar 1993, 1997 ja 2002–2019 laulupidude dirigent 2007 neidudekoori ning 2009 ja 2019 naiskoori liigijuht

Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga, Läks aga metsa mängima, läks aga laande lauluga. Läks lauluga, läks lauluga, läks lauluga!

1999, 2002 ja 2004 laulupidude kava juht ⁄ ⁄ Laulelduses „Uku ja Vanemuine” ütleb Vanemuine:

Säält saivad lind ja lehepuu ja loomad laululugu, siis laulis mets ja meresuu ja eesti rahva sugu.

Õpetan siis inimesi armastama, panen hääled ilusasti helisema.

Läks aga metsa mängima …

Elust nad siis armsamini maiku saavad kui nad üksteist armastuses avitavad. Ei siis ole viha ega häda kanda kui on maa pääl inimestel armu anda. ⁄ ⁄

Siis kõlas kaunilt lauluviis ja pärjad pandi pähe. Ja murueide tütreid siis sai eesti rahvas näha. Läks aga metsa mängima … Ma mängin mättal, mäe peal ja õhtul hilja õues ja Vanemuise kandlehääl see põksub minu põues. Läks aga metsa mängima …

MINU ARM

101

Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ Muusikajuht Siim Selis Maakondlike eelproovide dirigendid: Aarne Saluveer, Andrus Siimon, Ants Soots, Elo Üleoja, Heli Jürgenson, Hirvo Surva, Ingrid Kõrvits, Ingrid Roose, Kuno Kerge, Maarja Soone, Mikk Üleoja, Olari Elts, Peeter Perens, Raul Talmar, Triin Koch, Veronika Portsmuth

Tekstid Ott Kilusk ja Kaili Viidas Salvestatud tekstide helirežissöör Külli Tüli Lavastaja Kaili Viidas Loevad Peeter Tammearu ja Karin Tammaru Hääl Priit Loog Valgusportreed Andres Tenusaar

Kontserdil osaleb 175 valikkoori 6559 lauljaga. Koore juhendas 199 dirigenti. Orkestrid: Kaitseväe orkester Politsei- ja Piirivalveorkester Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, kontsertmeister Arvo Leibur Helirežissöör Tanel Klesment, konsultant Tammo Sumera Helitehniline teenindamine Eventech

102

Laulu- ja tantsupeo „Minu arm“ tunnusmuusika: Pärt Uusberg, teose „Igaviku tuules“ ainetel Signatuur: esitab Kaitseväe orkestri- ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester Tule liikumise muusika: esitavad Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Tallinna Kammerorkester, režissöör Tenno Toomistu

laulupidu

Laulupidu

Lastekoor 166 koori 5553 lauljat

Lauljate tervitus MUUSIKA JA TEKST: KARL AUGUST HERMANN (1851–1909) DIRIGENT: MAI SIMSON

Laul on olnud kavas 1969., 1999. ja 2007. aasta laulupeol

Me tervitame kõiki nii lahkesti nüüd, me häälitseme, süda täis rõõmu ja hüüd. Ei mõtle meie häda, ei kurbuse pääl’, kui helisedes kõlab me laulmise hääl. Tere, tere, laulja linnukene oksa pääl! Tere, tere, lahke ilus ilm!

Mai Simson 2017 ja 2019 laulupeo dirigent

Oh, tere, lauljad, oh, tere, kuuljad! Oh, tere kõik, kes keelitsen’d! Oh, tere, isa, oh, tere, ema, tere, tere, õde ja vend!

⁄ ⁄ „Me tervitame kõiki nii lahkesti nüüd” – just nii helgelt ja hoogsalt annavad suurele laulupeo kontserdile hoo lastekooride 5500 lauljat! Head pidutuju! ⁄ ⁄

Tere, metsad, orud ja mäed, tere, laulud, looduse väed! Tere, lilled, lehed ja puud! Tere ka murud ja vainud ja muud! Me tervitame kõiki nii lahkesti nüüd…

104

LAULUPEO KAVA

Maarja kuld MUUSIKA: SAKARIAS JAAN LEPPIK (1969) TEKST: KIHNU RAHVALUULE KOORISEADE: KADRI HUNT (1964) ORKESTRISEADE: MARGO KÕLAR SOLISTID: TRIINU PIIRSALU (VIIUL), SIRET SUI (PLOKKFLÖÖT), KÄRT SUURLAHT, LI LANGEBRAUN (VÄIKEKANNEL), ANNA-LIISA ELLER (KROMAATILINE KANNEL), ELISABETH KEIZARS, ANNA RIKA KIZANT, LOORE LAIMETS, MIA SIMONA PREISFREUND, ANNABEL SOODE (LAUL) DIRIGENT: ELO ÜLEOJA

Elo Üleoja

Meite tüdrikud, õeksõd, meite poesid, puõlõd vennäd, lähme sedä tehtüd tiedä kaudu, sedä raiut rada kaudu.

1999 ja 2007–2019 laulupidude dirigent 1999 segakoori ja 2011 lastekoori liigijuht

Kus oli Jummal enne käünüd, Maarija üe maganud? Mis tämäl jäänüd jälje auku – kuld tämäl jäänüd jälje auku!

⁄ ⁄ „Maarja kuld” on laul, mille lihtsuses on tema geniaalsus. Meie rahva põhiväärtustes ja kultuuris peitub võimas vägi, mille edasikandjateks on tänased noored

Kis oli ullu, võttis kulla? Mia oli ullu, võtsi kulla! Pani selle kulla kjõnda sisse, viisi selle kulla kodosõ.

lauljad. Hoiame oma kulda, et see säraks veel aastasadu kirkalt laulukaare all! ⁄ ⁄

Pani selle laia lava piäle, pani selle pikä pengi piäle. Lõhki lei tämä laia lava, puõlõks lei tämä pikä pengi. Meite tüdrikud, õeksõd, meite poesid, puõlõd vennäd, lähme sedä tehtüd tiedä kaudu, sedä raiut rada kaudu. Siäl oli Jummal sala käünüd …

MINU ARM

105

Õnn ei tule pikutades MUUSIKA: KADRI VOORAND (1986) TEKST: VIRVE OSILA (1946) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS LIIKUMISSEADE: RAUNO ZUBKO DIRIGENT: INGRID KÕRVITS

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Tean ma ju, et pikutades õnne ei saa tabada, aga sabast sikutades võin ta kinni krabada.

Ingrid Kõrvits 2002 ja 2007–2019 laulupidude dirigent

Hoian hoolega, kuid õrnalt; samas proovin jagada – ehk siis minu käest või kõrvalt ta ei taha pageda.

2007 lastekoori liigijuht ⁄ ⁄ Kadri Voorandi „Õnn ei tule pikutades” on üks rõõmus, hoogne, rütmikas, nooruslik ja

Õnn jääb minuga. On minus tihkelt, nagu puuhalg pinus. Hoian hoolega, kuid õrnalt, samas proovin jagada.

vahva sõnumiga laul, mis sobib väga hästi lastekooride repertuaari

Tean ma ju, et pikutades …

ning annab mõnusat särtsu tänase peo kavva. Õnn on igaühe enda kätes ja sageli lihtsates asjades, õnne nimel tuleb endal midagi teha ning õnne tuleb osata hoida! ⁄ ⁄

Õnn ei kanna uhkeid kingi ega kalleid kasukaid; õnn käib paljajalu ringi mööda hinge asumaid. Õnn on kuuldav värvusiutsus, nähtav lilleõie sees – õnnel pole nina kirtsus, kahlab lumes ta või vees. Õnn on toas ja õnn on hoovis kaitsekihiks kurja ees. Õnn on sõbra õnnesoovis kaardil siis või kirja sees. Tean ma ju, et pikutades …

106

LAULUPEO KAVA

Maa, mida armastan MUUSIKA: RASMUS PUUR (1991) TEKST: HANDO RUNNEL (1938) DIRIGENT: MAARJA SOONE

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Me liigume loogeldes loojangu poole, me mõõdame päevaga määratu tee, me liigume loogeldes loojangu poole, me süda on rahul, meid rõõmustab see, meid rõõmustab see,

Maarja Soone 2007–2019 laulupidude dirigent

et loojangu kannul käib noorendav hommik, et hommikust algab uus päikesetee, et loojangu kannul käib noorendav hommik, et hommikust algab uus päikese tee.

2014 ja 2019 lastekoori liigijuht ⁄ ⁄ Noor juur Rasmus Puur ja hiid Hando Runnel on kohtunud uudisteoses, mis on tellitud

Me palged on pööratud loojangu poole, me süda on rahus, meid rõõmustab see, et koit tuleb loojangu kuklas ja kannul veel enne, kui kustuda jõuabki see,

lastekooridele tänavuseks juubelilaulupeoks! Laulul on oluline sõnum ja tähendus, mis on asjakohane ka tänapäeval: „Igale loojangule järgneb alati koit ja ilus

et loojangu kannul käib noorendav hommik et hommikust algab uus päikesetee, et loojangu kannul käib noorendav hommik, et hommikust algab uus päikese tee.

on maa siis, kui teda armastada!” ⁄ ⁄

Ilus on maa, ilus on maa, ilus, ilus, ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan. Me liigume loogeldes loojangu poole me mõõdame päevaga määratu tee, me liigume loogeldes loojangu poole, me süda on rahul, meid rõõmustab see. Ilus on maa, ilus on maa, ilus, ilus, ilus, ilus, ilus on maa, ilus on maa, mida armastan.

MINU ARM

107

Puhkpilliorkester 57 kollektiivi 1368 mängijat

Sinule, Eesti! MUUSIKA: RIIVO JÕGI (1987) DIRIGENT: PEETER ÄNILANE

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Peeter Änilane 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Teose autor Riivo Jõgi alustas oma muusikuteed minu õpilasena. Tunnen uhkust, et tänaseks on temast saanud tubli noor dirigent ja helilooja. On sümboolne – kaks Põlva meest, kunagised õpetaja ja õpilane, ajamas ühiselt eesti asja. ⁄ ⁄

Ärka, kannel ja harf! MUUSIKA: MART SIIMER (1967) SEADE LAULUPEOLE: MATI PÕDRA (1968) DIRIGENT: BERT LANGELER

Teos ja seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Bert Langeler 2017 laulupeo dirigent 2019 puhkpilliorkestri liigijuht ⁄ ⁄ Me mängime vanad tantsud ja laulud läbi ajaloo rõõmuks olevikku. Nagu Mart Siimer ütleb: „Ma tahan laulda.” ⁄ ⁄

108

LAULUPEO KAVA

Kolm eesti rahvapillilugu

Orja torupillivalts, Tsirgu Liisa, Torupilli Jussi lugu EESTI RAHVAVIISI AINETEL OTT KASK (1962) TORUPILLIDEL: ULVI VÕSA , SUSANNA VIKTORIA MÕTSMEES, KERLI KISLÕI DIRIGENT: TARMO KIVISILLA

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Tarmo Kivisilla 2002 rahvamuusikaorkestrite liigijuht, 2009 rahvamuusikapeo kunstiline juht, 2019 puhkpilliorkestri dirigent ⁄ ⁄ See on puhkpilliorkestrite kummardus vanadele pillimeestele, tänu kellele on säilinud suur osa meie rahvusliku instrumentaalse muusika pärandist, samas kujundavad ja hoiavad nad alles meie tänast muusikalist iseolemist. Ott Kask on põiminud eestlastele olulisematel pillidel − torupillil, lõõtspillil, viiulil − mängitud pillilood ühtseks tervikuks. Lugu annab veidigi aimu läinud aegade omanäolisest kõlast! ⁄ ⁄

Käes on jälle suvi

Popurrii eesti heliloojate suvelauludest „KUI KÄES ON JAANIPÄEV” (UNO NAISSOO), „JAANIPÄEV” (VELLO TOOMEMETS), „ÜHE SUVE MUINASLOOD” (UNO NAISSOO), „SUVISED HUVID” (REIN RANNAP) AUTOR: TÕNIS KÕRVITS (1944) DIRIGENT: PEETER SAAN

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Peeter Saan 2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent, 2009 ja 2014 puhkpilliorkestri liigijuht, mitme laulupeol kõlanud puhkpilliorkestriseade autor ⁄ ⁄ Tõnis Kõrvitsa kokku seatud popurrii eesti heliloojate suvelauludest – see on päike, millest oleme unistanud kogu aasta, see on armastus, mis just suvel meid kõiki vallutab, see on rõõm suvest muusikas! ⁄ ⁄

MINU ARM

109

Valikmudilaskoor 185 koori 6642 lauljat

Rõõmulaul MUUSIKA: RIHO PÄTS (1899–1977) TEKST: EESTI RAHVALUULE SEADE: RIHO ESKO MAIMETS (1988) LIIKUMISSEADE: VAIKE RAJASTE DIRIGENT: MARET ALANGO

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Kus me lähme, taevas läigib, kus me käime, põrand põrub. Meid pole toodud tukkumaie, kutsutud siia konutamaie.

Maret Alango 2017 laulupeo dirigent

Meid on toodud ilu looma, kutsutud meid lusti lööma.

2019 mudilaskoori liigijuht ⁄ ⁄ „Rõõmulaul” on just sobiv

Täna on me rõõmupäevad, neiukeste naerupäevad.

avalöök mudilaskooride esitusele – hoogne, energiast pakatav tantsulaul toob kindlasti lisaks

Küll on uhked pidulised, suuremad veel suutelised.

lastele naeratuse näole ka publikule. Nii ütlevad ka selle laulu sõnad: „Meid on toodud ilu

Hunt on viie viiuliga, karu karvakasukaga.

looma, kutsutud meid lusti lööma!” Lustigem siis kõik koos! ⁄ ⁄

Vana saadan sarvedega, tont aga torupilliga. Küll on süüa, küll on juua, küll on trilli, tralli lüüa. Kus me lähme, taevas läigib, kus me käime, põrand põrub.

110

LAULUPEO KAVA

Naerulohkudega maailm MUUSIKA: HELIN-MARI ARDER (1974) TEKST: OLIVIA SAAR (1931) ORKESTRISEADE: TEET RAIK DIRIGENT: VILVE MAIDE

Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole.

Vilve Maide

On muresid suurtel ja lastel, algul pahandus pisike näib, aga mure kasvab nii ruttu, kui temaga üksinda jäid. Kae päikese muhedat nägu, kuula lindude lõbusat keelt, lepatriinud ja kiilid ja siilid sulle soovivad rõõmsat meelt.

2019 laulupeo dirigent

⁄ ⁄ Olen väga õnnelik inimene, sest tean salakohti, kust võib suvel väga kiiresti ämbritäie metsmaasikaid korjata. Elan väikeses maakohas, tunnen loodust ja käin palju matkamas. Helin-Mari Arderi laul

Konn krooksatab kaevutee ääres, nii lustakalt tutvustab end ja taamal mesipuu kohal suur sumin ja avastuslend. Näe, maasikal punased põsed ja suviselt magusam maik, seal liblikas sirutab tiibu, su käe peal ta maandumispaik.

„Naerulohkudega maailm” ongi minu elu. Soovin kogu südamest, et teie, kallid mudilaskoori lauljad, saaksite otsida ja leida oma elus just neid hetki, millest räägib Olivia Saare tekst. Võtke kaasa siilid ja

Uu-uu-uu, laa-la-la la-la laa … kae päikese muhedat nägu, kuula lindude lõbusat keelt, lepatriinud ja kiilid ja siilid sulle soovivad rõõmsat meelt.

kiilid, lepatriinud, konnad, sööge metsmaasikaid ning muremõtted kaovad! ⁄ ⁄

Uu-uu-uu, laa-la-la la-la laa … näe, maasikal punased põsed … Tuul sasib su heledat tukka, kõrs kõditab paljast säärt, ja sipelgas, tilluke töömees, vudib mööda su kleidiäärt. Ja polegi pisaraid enam, naerulohud on põskedes vaid, suur maailm on hoopiski kenam, kui endale sõpru said. MINU ARM

111

Buratino laul MUUSIKA: OLAV EHALA (1950) TEKST: JUHAN VIIDING (1948–1995) DIRIGENT: JAANIKA KUUSIK

Laul on olnud kavas 2007. aasta laulupeol

Ilm on selge, see on selge. Varsti on mul aabits selge. See on juba väga hea! See on tõesti väga hea! See on lausa väga hea! Väga hea!

Jaanika Kuusik 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Olav Ehala ja Juhan Viidingu „Buratino laul” on pärit tuntud

Peagi näitleja saab minust! Kas see pole kena minust? See on juba väga hea! See on tõesti väga hea! See on lausa väga hea! Väga hea!

muusikalavastusest „Buratino” (esietendus 1975. aastal). Laul räägib veidi üleannetust, kuid heasüdamlikust poisist, kellel on suured unistused ja soovid. Head äratundmisrõõmu! ⁄ ⁄

Papale toon uue kuue, koolis aga saan ma viie. See on juba väga hea! See on tõesti väga hea! See on lausa väga hea! Väga hea! Iial minust ei saa laiska, lollusi ei välja paiska. Ma ei ütle, et ei viitsi, lollusi ei välja pritsi. Papa Carlo rõõmustab! Rõõmustab! Kui ma olen virk ja tragi, tõesti saab must näitlejagi. Rõõmu saavad inimesed, mehed, naised, lapsukesed. See on tõesti väga hea, väga hea!

112

LAULUPEO KAVA

Ilus oled, isamaa MUUSIKA: SIIRI SIIMER (1963) TEKST: MIHKEL VESKE (1843–1890) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS DIRIGENT: ANNELII TRAKS

Minge üles mägedele, tuule õrna õhule! Vaatke alla oru põhja üle lille hiilguse! Vaatke, kuidas oja keerleb läbi luha läikiva! Ja siis hüüdke alla orgu: „Ilus oled, isamaa!”

Annelii Traks 1997–2019 laulupidude dirigent 2004, 2007 ja 2017 mudilaskoori liigijuht ⁄ ⁄ Hiiu- ja Saaremaa, Viru- ja Võromaa, Seto- ja Harjumaa, Lääne- ja Tartumaa – igas

Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kuidas kaasik kohab lehkavates lehtedes! Vaatke, jõed-järved läikvad metsas virvendusega. Ja siis hüüdke hõisktes metsa: „Ilus oled, isamaa!”

paigas omad kombed, murded, pühapaigad. Mäed ja orud, jõed ja järved, rohetavad karjamaad rahulikult nosivate kitse-, lambavõi lehmakarjadega – ilus oled, Eestimaa! ⁄ ⁄

Vaatke karja lustipidu leherikkas lepikus! Kuulge karjalaste laulu vastu helkjas võsikus! Vaatke, kuidas kõrgel võlvil taevas helgib sinaga! Ja siis hüüdke taeva poole: „Ilus oled, isamaa!”

MINU ARM

113

Naiskoor 118 koori 3527 lauljat

Päikese tõusu aegu MUUSIKA: MARI AMOR (1973) TEKST: VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA (1885–1942) DIRIGENT: INGRID ROOSE

Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Veel viibib päike mere süles, kuid õrnal säral tähed jo kustuvad. All, eemal, uinub öine meri, vaikne, vaga, kesk selget koidupurpurit ja kulda.

Ingrid Roose

Ja virvendav vool käib õrnalt üle vete pinna, kus peegeldub helkjaid pilvi, taevas põhjata. Ja virvendav vool käib õrnalt üle vete pinna, kus peegeldub helkjaid pilvi, taevas põhjata.

2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Mari Amori juubelilaulupeoks kirjutatud „Päikese tõusu aegu” sümboliseerib minu jaoks vaikust.

Kui läbi une näikse kaugel karel, lumivalge kajakas, paar viirest üksikut. All, eemal, uinub öine meri, vaikne, vaga, kesk selget koidupurpurit ja kulda.

Seda vaikust, mis tekib vahetult enne koidu saabumist, kui linnud ja puud veel magavad. Ja kui sa siis satud olema sellel ajal mere ääres – on natukene jahe ja natukene kurb,

Siis puhkeb koit ja päike tõuseb merest säravalt. Ja leegitseva, helkja, punakullana. Siis puhkeb koit ja päike tõuseb merest säravalt. Ja leegitseva, helkja, punakullana.

sest seda vaikust on ainult üheks viivuks. Minu salajane soov on, et

Veel viibib päike mere süles.

selle loo ajal tekiks lauluväljakule see maagiline vaikus ja kui midagi väga soovida, siis vahel see läheb täide. ⁄ ⁄

kare – (murdes) väike rannalähedane laid

114

LAULUPEO KAVA

Ilmaratas MUUSIKA JA TEKST: HENRY LAKS (1961) SEADE: ENE UIBO (1961) LÖÖKPILLISAADE: VAMBOLA KRIGUL LÖÖKPILLIDEL: ANNI KARU, GERTRUD LEOPARD, KASPAR ERNESAKS, MAARJA NUUT, VAMBOLA KRIGUL, DIRIGENT: RAUL TALMAR

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Raul Talmar

Ilmaratas veereb, veereb oma teed, päikesena veereb, veereb üle vee, vesi tõuseb sinitaeva alla. Ilmaratas veereb, veereb üle maa, musta mulla vilja maasta kergitab, vili tõuseb sirbitera alla.

1993, 1997 ja 2002–2017 laulupidude dirigent 2007 neidudekoori ja 2009 ja 2019 naiskoori liigijuht 1999, 2002 ja 2004 laulupidude kava juht

Ilmaratas veereb, veereb oma teed, tulemadu sünnib sügaviku seest, sina ärkad armutule poole. Ilmaratas veereb, veereb üle maa, salamõttesoove tegudesse seab, sina langed valge lina peale.

⁄ ⁄ Olgu „Ilmaratas” üks loitsiv teekond, mis iga päevakaarega armutule poole viib. ⁄ ⁄

Ilmaratas veereb, veereb oma teed, paadinina lõikab läbi laia vee, lööb laksu aerudega kaasa. Ilmaratas veereb, veereb üle maa, salamõttesoove tegudesse seab, sa toimid tuleviku poole. Ilmaratas veereb, veereb oma teed, päikesena veereb, veereb üle vee, vesi tõuseb sinitaeva alla. Ilmaratas veereb, veereb oma teed, tulemadu sünnib sügaviku seest, sina ärkad armutule poole. Siis on põlemine, siis on sinu aeg, siis on sisemuse süütamise vaev. Ilmaratas veereb, veereb oma teed, … Veereb üle maa, veereb üle maa. MINU ARM

115

Suvine tuul MUUSIKA: LEMBIT VEEVO (1926 –2000) TEKST: JUHAN LIIV (1864 –1913), DIRIGENT: ANDRUS SIIMON

Tule, ma troostin su valu! Nii kõneles suvine tuul pehmelt, tasa ta meelitas, silitas, sõgedad sõlmed kõik avas, hellalt ta suudles mu juukseid ja huuli ja silmi, siidise käega ta sõlmis mu südame uuesti kokku. Seni ta meelitas, silitas, otsis ja paitas ja palus, seni ta suudles mu juukseid ja huuli ja silmi, kuni kõik kibeda meelest ja mure südamest viis. .

Andrus Siimon 2002, 2007–2014 ja 2019 laulupidude dirigent 2007 laulupeo noormeestekoori liigijuht ⁄ ⁄ Eestlased on teatavasti üks muretseja rahvas. Ehk aitab see Juhan Liivi helge tekst ja Lembit Veevo värvikas helikeel meie südamesse rohkem rõõmu ja meelerahu tuua? Laulupeo kõige suurem väärtus − ja minu jaoks ka emotsionaalselt kõige mõjuvam − on näha ja tunda, kuidas see püha üritus meie mõtted ja tunded ühte seob ning meie väikese rahva jälle kokku liidab. ⁄ ⁄

Laulu teksti on arvatavasti kohendanud helilooja ise.

116

LAULUPEO KAVA

Kergotamine MUUSIKA: SETO VIIS TEKST: RAHVALUULE SEADE ANSAMBLILE ZETOD: KRISTJAN PRIKS (1977) SEADE NAISKOORILE JA ORKESTRILE: KRISTEL LAAS (1982) LIIKUMISSEADE: ELO UNT DIRIGENT KÜLLI KIIVET

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Kes-kes kergolõ, kes kergo jalalõ, kergo jalg katski, latsõl pää lahki.

Külli Kiivet 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ See laul sündis ja küpses kolme

Näiokõsõ’, ti noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, ti nõrgakõsõ’ tulgõ’ ti kergot parandama, kergo jalga jakkama.

sõbra koostöös: Kristel Laas tegi seto traditsionaali ja Zetode versiooni põhjal kooriseade, Elo Unt lõi väga ägeda liikumise ja meie esitasime seda palju kordi

Näiokõsõ’, ti noorõkõsõ’, noorõkõsõ’, ti nõrgakõsõ’, pall´o oll´ poissa külä seeh, saapaseeri sirgõida.

koos üle-eestilise neidudekooriga Leelo – ja see lugu toimis alati, igas saalis ja igal maal. Miks? Kas teate, laulev ja tantsiv naine on ilus – ta on siis elav ja särav, temast kiirgab

Leie’ nä tsõõri morolõ, leie’ nä kurni uulitsallõ, leie’ nä põrmu põllõ pääle, udsu uvvõ kängä pääle.

headust ja elurõõmu. Kui sa ise jagad armastust, siis saad seda palju endasse ka tagasi! ⁄ ⁄

MINU ARM

117

Sümfooniaorkester 27 orkestrit 788 mängijat

Päike laulab MUUSIKA: JONAS TARM (1994) DIRIGENT: RIIVO JÕGI

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Riivo Jõgi 2017 ja 2019 laulupeo dirigent, 2017 sümfooniaorkestri teose „Rännak” seade autor. ⁄ ⁄ Jonas Tarmi teoses „Päike laulab” on esindatud suisa kaks tuntud viisi: „Veere-veere, päevakene” ning „Laula, kuni elad”. Nimetatud rahvaviisid on asetatud küll üsna modernsesse kõlapilti, kuid säilinud on nende väärikas ja ürgne iseloom. ⁄ ⁄

Päikesele MUUSIKA: TÕNU KÕRVITS (1969) DIRIGENT: HANDO PÕLDMÄE

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Hando Põldmäe 2009–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 puhkpilliorkestri liigijuht 2019 sümfooniaorkestri liigijuht ⁄ ⁄ „Päikesele” on 2. osa sümfooniaorkestrite liigi esitatavas „Laulupeo sümfoonias”. See on suure energeetilise laenguga liikumine seemnest puuni. Üksiku trompeti igatsevast huikest teose alguses kasvab teekonnal välja ühine hüüe päikese – valguse poole. ⁄ ⁄

Sümfoonia nr 2 c-moll 3. osa Allegro

MUUSIKA: VILLEM KAPP (1913–1964) KOHANDUS: HANDO PÕLDMÄE DIRIGENT: JÜRI-RUUT KANGUR

Jüri-Ruut Kangur

⁄ ⁄ Villem Kapi kelmikas, särtsakas ja karakteerne skertso sobib oma

2007 ja 2011–2019

hoogsusega hästi tänastele noortele mängijatele ühendsümfoonia-

laulupidude dirigent

orkestris. Muusika on lustlik ja mänguline, vahelduvate karakterite ja

2007, 2011–2017 sümfoonia-

kõlavärvidega. Rahvaviisidele toetuvad meloodiamotiivid rändavad

orkestri liigijuht

ühelt pillirühmalt teisele, neid saatmas labajalavalsilik värvikas foon. ⁄ ⁄

118

LAULUPEO KAVA

Tornikella kaja

Sümfooniline taasajastus Veljo Tormise koorikantaadist „Tornikell minu külas” MUUSIKA: ÜLO KRIGUL (1978) TEKST: FERNANDO PESSOA JA JUHAN VIIDINGU LOOMINGU PÕHJAL KOOSTANUD MARIUS PETERSON JA ÜLO KRIGUL LUGEJA: MARIUS PETERSON DIRIGENT: KASPAR MÄND

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

2017 segakoori liigijuht

Oo, tornikell minu külas! … tornikell minu külas … minu külas … minu … külas

⁄ ⁄ Kummardus teile,

⁄

Kaspar Mänd 2014–2019 segakoori dirigent

Veljo, Juhan, Fernando. ⁄ ⁄

Nii palju kui maa pealt võib näha … Nii palju kui maa pealt võib näha … … näen mina … … oma külast … … näen mina oma külast … kõiksust! Nii palju kui maa pealt võib näha, näen mina oma külast kõiksust! Selleks on … Selleks on mu küla nii sama suur … … nii sama suur … … kui mistahes … … nii sama suur kui mistahes maa. Sest mina olen … … mina olen seda kasvu … … kui mu nägemine ja mitte seda kasvu … … mitte seda kasvu kui pikk ma olen. ⁄

Aga midagi … … aga midagi võltsi seguneb meisse. Ja meie aastatesse kuupaistes varemeisse. MINU ARM

119

⁄

Linnades on elu väiksem. Väiksem, kui siin minu majas selle künka serval. Linnades panevad suured majad vaate kinni, peidavad silmapiiri ära, tõukavad meie pilgu eemale. Eemale tervest taevast. Teevad meid väikseks, sest me küünime ainult selleni, mis meie silmad võivad anda. Ja teevad meid vaeseks. Teevad meid vaeseks, sest meie ainuke … … meie ainuke rikkus on näha! Ainuke rikkus on näha. ⁄

Jaaniöö sealpool õuemüüri. Siinpool mina, ilma jaaniööta. Sest jaaniöö on seal, kus teda peetakse. ⁄

Veel on männilatvades väikeste poiste pesad. Öödes, päevades pikkades tuulevarjus on isad. Emad lendavad salaja … salaja mändide kohale. Ema on pisaravalaja noorele kehale. Poeg näeb kauguses laevu. Laev ikka pähklikoor. Männina maasse kaevu seni kuni oled noor. Männina kooldu kiiva, siis sa jääd elama. Lagastab hingepidu enam kui võõras jõuk üksiku vihaidu väike ja valge tõuk. Otsad antakse ära kui mitte millegi eest, siis mõne seaduspära olematuse eest.

120

Emade parv sai otsa. Mis sai isast ja pojast? Raiuti metsatukka ja nad kukkusid pesast. Ärge uskuge hulle nende rabedas vihas, taevas keerutab kulle, kisendab vaikus kehas. ⁄

Taevast on tehtud ka maa. Ei vale näe pärijaid. Kaduda keegi ei saa. Kõik tõde ja tee on vaid. Maailmaruum ei haju, tõde ei lagune. Meie päralt on taju, sõnadetagune. Taevast on tehtud ka maa. Ei vale näe pärijaid. Kaduda keegi ei saa. Oo, tornikell minu külas! Valulev õhtusel ajal. Iga su kumina peale vastab mu hing omal kajal.

LAULUPEO KAVA

Koondorkester 49 orkestrit 1357 mängijat

Eesti muinasjutt I Eesti muinasjutt, II Vana sarvelugu, III Veere, veere …

MUUSIKA: ARDO RAN VARRES (1974) DIRIGENT: HANDO PÕLDMÄE

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Hando Põldmäe 2009–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 puhkpilliorkestri liigijuht 2019 sümfooniaorkestri liigijuht ⁄ ⁄ Koondorkestri teos „Eesti muinasjutt” võtab kokku kõik laulupeol osalevad sümfooniaorkestrid ning suure osa puhkpilliorkestreid. Esimeses mängivad puhkpillid ja löökpillid piduliku avamängu. Teine osa põhineb Eesti rahvaviisil „Vana sarvelugu”, mis kõlab keelpillide esituses. Viimases osas mängivad kõik lavale koondunud pillimehed ühiselt hoogsa lõpetuse, muusikaliseks alusmaterjaliks rahvaviis „Veere-veere, päevakene”. Osad köidab tervikuks meie pärimusmuusika, mis on teoses seatud esiplaanile. ⁄ ⁄

MINU ARM

121

Poistekoor 125 koori 3881 lauljat

Aatomiku laul MUUSIKA: ARVO PÄRT (1935) TEKST: VLADIMIR BEEKMAN (1929–2009) SAATEANSAMBEL: ANASTASIA POLUBOTKO (OBOE), KERIT ILVES (KLARNET), ANNI KARU (VIBRAFON, KSÜLOFON), JAAK LUTSOJA (AKORDION), RAIN RÄMMAL (KLAVER, ELEKTRIOREL), TOOMAS ELLERVEE (1. VIIUL), HAINS TOOMING (2. VIIUL), GLORIA ILVES (VIOOLA), SILUAN HIRVOJA (TŠELLO), HANNA JÜRGENSON (KONTRABASS) DIRIGENT: KULDAR SCHÜTS

Kuldar Schüts 2014–2019 laulupidude dirigent ⁄ ⁄ Laul on kõnekas, sest see iseloomustab poisse ja nende loomust kõige ehedamal kujul. Igas lapses on julgust, jõudu, seiklusvaimu ja energiat sama palju kui Aatomikus. ⁄ ⁄

Päeval paistab päikene, paistab päike, aga öösel kumab kuu. Olen ise väikene, olen väike, kuid mu jõud on suur. Olen ise väike, väike, kuid mu jõud on suur. Päeval paistab päikene, paistab päike, aga öösel kumab kuu. Oled ise väikene, oled väike, kuid su jõud on suur. Oled ise väike, väike, kuid su jõud on suur. Sähvid nagu äikene, nagu äike, kärgid, nagu välgub kõu. Oled ise väikene, oled väike, kuid on suur su jõud. Rända paigast paika, inimesi aita, aita, neile rõõmu too! Tral-la, lal-la, lal-la-laa … Rända paigast paika, inimesi aita, aita, neile rõõmu too!

122

LAULUPEO KAVA

Spordimeeste laul

muusikalist „Detektiiv Lotte” MUUSIKA: PRIIT PAJUSAAR (1964) TEKST: LEELO TUNGAL (1947) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS LIIKUMISSEADE: MÄRT AGU DIRIGENT: LYDIA RAHULA

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Lydia Rahula 1987 ja 1997–2019 laulupidude dirigent 1997 poistekoori ja 2002 lastekoori liigijuht ⁄ ⁄ „Detektiiv Lotte” seiklustest tuttav laul on spordimehelikult reipa meloodia ning vaimuka ja humoorika tekstiga. Hüüdlause „Terves kehas terve vaim” väärib alati meeles pidamist. Mis siis muud, kui asu starti! ⁄ ⁄

Kui ma ükskord ketast heitsin, oli mul nii võimas hoog, et ta alles öösel leidsin, lesis Kuu peal, võllaroog! Mina viskasin kord oda, mida otsin siiani … Lätis olla nähtud toda – oli lennand Riiani! Olgu õhus, maa peal, vees – kõikjal annab teha sporti! Spordimees on õige mees! Mis siis muud, kui asu starti! Ma ei säästa jooksukingi, olen nõnda nobe mees, et ma teistest neli ringi staadionil olen ees! Kuigi hoobelda ei taha, kiire olen minagi! Jätan joostes selja taha iseenda ninagi! Olgu õhus, maa peal, vees … Kaugushüppes minust pole parem mitte ükski tont! Hüppaksin veel kaugemale ette tuleb horisont … Kõrgust nagu kord ja kohus hüpata on tõesti hea. Ainult pärast olen nohus – pilvedes saab külma pea! Olgu õhus, maa peal, vees …

MINU ARM

123

Poistekoor ja meeskoor 163 koori 5014 lauljat

Kes selle tamme istutas? MUUSIKA: GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) TEKST: LEILI ANDRE (1922–2007) DIRIGENT: HIRVO SURVA

Laul on olnud kavas 1980., 1999. ja 2009. aasta laulupeol

Kes selle tamme istutas? Kes selle tamme istutas? Isa tamme istutas, isa istutas. Kes selle tamme kasvatas? Päike teda kasvatas, päike kasvatas.

Hirvo Surva 1993–2019 laulupidude dirigent

Miks selle tamme istutas? Et see sirguks kodule, iluks meie õuele.

2002–2011 ja 2019 poistekoori liigijuht 1997, 2002 ja 2014 laulupidude kunstiline juht

Sina, kaunis tammekene, tahan olla su oksakene, mis ei paendu, mis ei murdu tuulte tujul tusastel.

⁄ ⁄ Ma väga loodan, et neid tõrusid oleks palju-palju ja et need

Kes selle tamme istutas?

sirguksid tugevateks tammedeks, mis omakorda külvavad väikeseid tõrusid. Nii jääme kestma! ⁄ ⁄

Kes selle tamme istutas? Isa tamme istutas, isa istutas. Kes selle tamme kasvatas? Päike kasvatas. Miks selle tamme istutas? Et see sirguks kodule, iluks meie õuele. Tahan tõruna veereda, tahan tammeks sirguda.

124

LAULUPEO KAVA

Vanaisa MUUSIKA: ANDRES LEMBA (1968) TEKST: JAANUS VAIKSOO (1967) DIRIGENT: INDREK VIJARD

Indrek Vijard

Vahel öösel und ei tule, panen põlema siis tule. Otsin välja vanad kaardid, vanaisa matkakaardid, metsateed ja rännurajad, mööda jõgesid veel sajad kilomeetrid ürgset kallast, ikka läbi mitmest vallast, kuni vastu tuleb meri, peegelsile veteväli. Vaikus. Üksik majakas.

1993–1997 ja 2002–2019 laulupidude dirigent 2014 ja 2017 poistekoori liigijuht ⁄ ⁄ Laul, mis räägib unistustest ja toredatest lapsepõlvemälestustest. Erakordselt kauni muusikaga kokku põimituna loob see tugeva põlvkondadevahelise sideme ning säilitab usu poiste- ja meestelaulu tulevikku. ⁄ ⁄

Lükkan, lükkan kaldast lahti paadi, võtan, võtan kaasa kalli taadi. Kumbki tõmbab oma aeru, kuulen lugusid ja naeru, seiklust, armastust ja võitlust, suuri tundeid, kainet mõistust. Unistustel pole piiri, teispool merd ja silmapiiri, kuhu langeb vikerkaar, asub meie oma saar, salaonn ja pelgupaik. Siin on, siin on aardeid, kalliskive, iga algav päev on lausa ime! Loobid päevad läbi lutsu, sööma keegi sind ei kutsu. Vahel viskad õnge jõkke, taat teeb õhtul üles lõkke. Tunned tulekuma soojust, päike mere taha loojub. Juba surub silmi uni, magad kuni hommikuni. Vanaisa valvab und.

MINU ARM

125

Mere kutse MUUSIKA: KADRI HUNT (1964) TEKST: LEELO TUNGAL (1947) ORKESTRISEADE: MARGO KÕLAR SOLISTID: HARDY HÄNNIKÄINEN (PLOKKFLÖÖT), ARP REINDLA (VIIUL) DIRIGENT: KUNO KERGE

Koidikul mehed need lähevad merele, poisid on rannas ja vaatavad järele – silmad neil kurvad on koidikupäikeses: miks neid küll nii kaua peetakse väikeseks?

Kuno Kerge 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ Mererahva, meie esiisade, me tulevaste põlvede kutse. Selles on igatsust sinise silmapiiri järele, kaugenemist argistest mõtetest,

Nemadki sündisid kaluriverega, algusest peale on harjunud merega, tuttavad tormiste lainete vahuga, tuuletu vaikuse mõõtmatu rahuga … Meri ei unusta poisse ja randu – soolase keelega limpsab neil kandu. Veidike oota ja veidike kannata – meri ja mehed ei toime saa rannata!

tormi trotsivate kalurite jonnakust ning ainus tee koduranda. ⁄ ⁄

Mänd, mis saab laeval kord mastina kõrguma, aastaid veel enne peab männikus sirguma. Ise saad iga päev suuremaks, targemaks, käsi saab tugevaks, mõte saab kargemaks. Merel on kannatust, meri on ootamas, meri käib pidevalt koidikul vaatamas, kuidas need mehed on minemas merele, kuidas need poisid on kasvamas järele. Meri ei unusta poisse ja randu … Meri ei unusta poisse ja randu – soolase keelega limpsab neil kandu. Sirguvad poisid, ja lähevad merele – neilegi keegi, jah keegi, neilegi keegi on vaatamas järele …

126

LAULUPEO KAVA

Meeskoor 44 koori 1270 lauljat

Mu arm MUUSIKA: RIHO ESKO MAIMETS (1988) TEKST: ERNST ENNO (1875–1934) DIRIGENT: ÜLLE TUISK

Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Mu arm on kandle kõlinas, on vaikne, tasane, kui igatsuses leekivas ning sõuab keeltesse. Mu arm, mu arm.

Ülle Tuisk 2019 laulupeo dirigent

Ta veereb hilja vetele, kui lained ehateel kõik kalda poole mängule on tasa hilja teel, mu arm! Mu arm!

⁄ ⁄ Meeskooriteos „Mu arm” on selge armastuseavaldus meie isamaale, kaunile kodumaale – Eestimaa loodusele ja inimesele selle keskel oma rõõmude ja

Ta kiigub lillelehtedel ja õitel naeratab. Ta liigub metsas oksadel ja öösel sätendab.

muredega. Kandlekõlin, voolav vesi, lilleõied, mets, karjamaa, talutareke – sõnapaari „mu arm” külge saab siduda palju muudki. Minu soov on, et me kõik mõtleksime selle peale, mis on

See arm on ilu isamaal, kuis särab meie teel, kus Eesti mure, Eesti rõõm tal elustajaks veel. Mu arm! Mu arm!

meile kallis, ning oskaksime seda väärtustada ja hoida. ⁄ ⁄

Mul’ kinkis teda karjamaa ja talutareke nii õhutas, et tulena jääb loitma südame, mu arm! Mu arm! Me arm!

MINU ARM

127

Ärategemise laul MUUSIKA JA TEKST: TÕNIS KAUMANN (1971) DIRIGENT: MIKK ÜLEOJA

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

teeme teeme teeme ära teeme ära teeme teeme suuga suure linna käega kärbse pesa

Mikk Üleoja 2009, 2014, ja 2019 laulupidude dirigent 2014 ja 2019 meeskoori liigijuht ⁄ ⁄ Helilooja Tõnis Kaumann läheneb jõudsalt 50. eluaastale. Tal on olnud piisavalt aega inimesi ja nende toimetamisi jälgida ning nähtu ja kuuldu põhjal üht-teist järeldada. Kunsti üks funktsioone on ühiskonda peegeldada. Vahel juhtub, et peegelduvad ka sündmused ja olukorrad, mida kunstiteose loomise hetkel veel olemaski ei olnud. Millest siis ikkagi jutt käib? Kuulake hoolega! ⁄ ⁄

128

LAULUPEO KAVA

Isad ja pojad MUUSIKA JA TEKST: UNO LOOP (1930) KOORISEADE ANDRES LEMBA (1968) INSTRUMENTAALSAADE: SIIM AIMLA SAADAVAD: ALLAN JÄRVE (TROMPET), SIIM AIMLA (SAKSOFON), ANDRUS KARJEL (TROMBOON), LAULUPEO SAATEANSAMBEL DIRIGENT: PEETER PERENS

Seade on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Väikesed ja vallatud on alles meie pojad, isadki ju noored – terve elu alles ees. Hellitad ja tihtipeale embad teda soojalt, naljatades koos ehk mõne tembugi veel teed.

Peeter Perens 2007–2019 laulupidude dirigent 2007 segakoori ja 2011 noormeestekoori liigijuht,

Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi, kui ei oleks vahel veidi vallatust, kui ei oleks emasid, kes meil moraali loeksid, siis ei oleks õnne ega armastust.

2019 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ Isad on ju ka pojad ja poegadest saavad isad – see on üks mõnus meeste laul! ⁄ ⁄

Vahel, nagu kombeks, poissi põhjalikult sarjad, kui on mõni asi tehtud nii ja mitte naa. Samas mõtled järele, et endalegi marjaks kuluks ära keretäis, kui teisiti ei saa … Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi … Poisid on meil toredad ja isegi ei märka, et nad meile sirgunud on kõrgelt üle pea. Õlad läevad laiemaks ja habe juba tärkab ning meil endil neidudega ammugi ei vea … Kui ei oleks isasid ja kui ei oleks poegi …

MINU ARM

129

Segakoor 331 koori 11 436 lauljat

Kannel MUUSIKA: HAIN HÕLPUS (1972) REGILAUL LÜGANUSELT DIRIGENT: RASMUS PUUR

Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Rasmus Puur 2017 ja 2019 laulupeo dirigent,

Mida tegid meie mehed Viru kuuskede vilussa, Harju tammede tagana? Veneda sääl vestetie, laeva kaanta kaabitie.

Mul oli üksi ainik venda, seegi piimilla peetu, seegi võilla võõrutetu, kanamunil kasvatatu, sealihal lepitatu.

Sai see vene vestetusta, laevakaasi kaabitusta, tõugati vene vesile, laevakaasi laineelle.

See võtt peksa peigelalla, sõrmella nimetumalla. Siis sai kannel kaikumaie, kuuekeelne kumama!

2017 ideekavandi autor ja kunstilise juhi assistent, laulupeo koondorkestri loo „Tärkamine” ja ühendkoorilaulu „Meie” (2017) ning lastekoorilaulu

Pandi noored sõudemaie. Noored sõudsid, noored jõudsid piki merda, põiki merda, piki Peibise jõge.

„Maa, mida armastan” (2019) autor ⁄ ⁄ Juubelilaulupeo segakooride liigi avab eestlaste kõige vanem laulukihistus ehk regilaul. Hain

Mida merest toodanekse? Toodi see sileda siiga, toodi see haleda haugi, lõiguti lõhe punane.

Hõlpuse valitud „Kannel“ liigitub rahvapärimuses loomislaulude hulka. Sümboolselt saab selle laulu lõpus kuuekeelse kandle valmimisega alguse eesti rahvas ja kultuur. Pole juhus, et meie

Mida neista tehtanekse? Tehti kannel veljeleni, lõhe laia lõualuusta, havi suure hambaasta, siia suure seljaluusta.

rahvuseepose jutustamiseks tuleb Vanemuiselt ikka seesama kannel laenata. Ka ühendkooride laulus „Kuulajale“ on juttu aegade armsa kandle kuulamise oskusest,

Kõik seda kannelta ajasid: peksid mehed, peksid naised. Ei saand kannel kaikumaie, kuuekeelne kumama.

meie eelnevate põlvede tarkuse kuulamise oskusest. Kõik algab „Kandle“ esimestest helidest. ⁄ ⁄ peigelalla – pöidlaga

130

LAULUPEO KAVA

Emakeelelaul MUUSIKA: TÕNU KÕRVITS (1969) TEKST: DORIS KAREVA (1958) DIRIGENT: HELI JÜRGENSON

Muusika ja tekst on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti. Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki.

Heli Jürgenson

Sulinal, vulinal, helinal, kõlinal, suminal, kuminal, pominal, üminal, kohinal, sahinal, vuhinal, tuhinal elab ta sinu sees.

2002, 2004, 2009 ja 2014–2019 laulupidude dirigent 2002 ja 2014 segakoori, 2009 sega- ja valikkoori liigijuht 2017 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ „Emakeelelaulus” said kokku Doris Kareva eesti keele aastaks ja laulupeoks kirjutatud hõrk ja sõnamänguline tekst ning Tõnu

Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti. Sel keelel on kodune kõla, selgem allikaveestki. Tuules ja vihmas ja tules ja jääs elab ta sinu sees. Metsas ja merel ja rabas ja soos elab ta sinu sees.

Kõrvitsa tundlik helikeel. Just laulud hoiavad meie kallist emakeelt üle aegade. „Ei emakeeleta ela lugude, laulude Eesti!” ⁄ ⁄

Lossis ja saalis ja saunas ja toas elab ta sinu sees. Rõõmus ja valus, halvas ja hääs elab ta tuules ja vihmas ja tules ja jääs elab ta sinu sees. Rõõmus ja valus ja halvas ja hääs elab ta sinu sees.

MINU ARM

131

Isamaale MUUSIKA: EINO TAMBERG (1930–2010) SÕNAD: JUHAN LIIV (1864–1913) DIRIGENT: TRIIN KOCH

Laul on olnud kavas 1969. aasta laulupeol

Isamaa, mu isamaa. Mis oled sa, mu isamaa. Seda tunda sain uneta öödel ja kõigil mu vaevastel töödel. Liig selgesti tean, võin julgesti ütelda:

Triin Koch 2007–2019 laulupidude dirigent 2011 ja 2017 neidudekoori, 2014

Sa oled seesama elu, mis sinult pärinud ma, Sa oled seesama valu, mis minult tagasi saad. Mu isamaa, mu ainus, mu isamaa.

naiskoori, 2019 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Liigutav on mõelda, et sama viis, samad sõnad kõlasid inimeste peas ja meeltes ka 1969. aasta laulupeol. Aga millised olid need mõtted siis

See valu, mis sinul on püha, on minule püha ka: ma pärinud seda su käest, su nõrkusest ja su väest, mu valude isamaa.

ja millised on mõtted meie peas praegu, kui laulame sama laulu, sedasama teksti? Teksti, mis on nii ilus ja puhas. Kas me päriselt mõtleme nii? Kas me saame olla siirad? Ajad on erinevad. Aga

Ja su häda on minu häda ja su õnn minu õnn on ka ja su vaesus ja sinu rikkus, ja sinu eluea pikkus on minugi, isamaa.

mõlemal „Isamaal” on justkui vari – kord väljastpoolt, kord seestpoolt. Mis oled Sa, mu isamaa? Isamaa on ikka isamaa, üks ja ainus. ⁄ ⁄

132

Liig selgesti tean, mis oled, mu isamaa; mu isamaa, mu ainus, mu isamaa!

LAULUPEO KAVA

Ära mind lahti lase MUUSIKA: KADRI VOORAND (1986) TEKST: TRIIN SOOMETS (1969) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS DIRIGENT: VALTER SOOSALU

Laul on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

luba ma laulan sinule laulan

Valter Soosalu 2017 ja 2019 laulupeo dirigent ⁄ ⁄ See on üdini laulupeolik laul, armusin sellesse esimesel

Ära mind lahti lase lase mind öösse kaduda tee mulle öösse ase vahele sygissadude lase mul lahti vajuda painduda yle piiride tuhaks ja tolmuks hajuda yle puhaste pyyride

kuulamisel. Kui on üks koht, kus eestlased üksteist õdede ja vendadena hoiavad, siis on see laulupidu. Oleks ju ilus, kui enam ei lasekski lahti. ⁄ ⁄

ära mind lahti lase kinnita kõigega kõigutamatu kese lase mul põigelda luba ma laulan sinule laulan

MINU ARM

133

Ühendkoor 670 koori 22 021 lauljat

Tuljak MUUSIKA: MIINA HÄRMA (1864–1941) TEKST: FERDINAND KARLSON (1875–1941) DIRIGENT: ANTS ÜLEOJA

Laul on olnud kavas 1928. ja 1947. aasta laulupeol, järjepidevalt alates 1980. aasta laulupeost. Tantsupeol on „Tuljak” kõlanud alates esimesest tantsupeost.

Terve vald oli kokku aetud, kihelkond kokku kutsutud, külalisi igat seltsi – Viruvanem kaasagagi palutud. Tõnni, parajam peiu, kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, läheb Tõnnile mehele.

Ants Üleoja 1972–2019 laulupidude dirigent 1994 ja 2004 segakoori liigijuht

Pulmapidu ülitore: viina viiskümmend vaati, pulmakraami kokku toodi nõnda palju kui saadi. Parte, hanesid praeti vist üle tuhande ära, terve trobikond püssisid pulma auks teeb kära.

1990 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ „Tuljak” on üks neist lauludest, mis on kõige rohkem laulupeo kavades olnud. Esimest korda

Kas vahest kuu meil kumab ju või näen päikest hiilg’va sära sees? See on ju Tõnn, seal ka ta Mann, kahekesi sammuvad nad käsikäes.

1928. aastal, seejärel 1947 ja püsivalt alates 1980. aasta laulupeost. „Tuljakut” armastatakse laulda, aga mitte väga harjutada. See on vihje laulmata nootidele.

Teeb nalja Mann, siis naerab Tõnn, nii et vesi veereb palgeilta. Neil ilus ilm, neil särab silm, jõuaks nemad nõnda elust läbi ka.

Arvan, et selles laulus köidab peaaegu rahvaluulelik tekst ja rõõmsad tantsuviisid, mis on lähedased ja suupärased. Mind võlub suur energia ja elurõõm, mis „Tuljakus” vastu vaatab. See on mulle hingelähedane. Ilmselt sellepärast olengi pidanud seda juhatama alates 1980. aasta laulupeost. ⁄ ⁄

134

Vennad, veeretage Viru valssi, meie tahaks minna tantsima, tublist helistage tuljaku tantsu, see paneb vere kihama.

LAULUPEO KAVA

Pill sütitab meeli, tants keerutab pead, poiss kutsub, memm tahab, et tantsima läed. Kuid miks värised, hüppad nõnda südameke sees, kui kaenlasse vajutab meid mehine mees. Ärge häbenege, piigakesed, midagi meid, meie võime ju omal ajal kosida teid. Kena hobu hirnub tallis, tore saan on mul ka, rikas talu, mille peremeheks pea saan ma! Kuule armas languke! Mis tahad Tõnni taadike? Tants on tubli, lõbus pilliviis, eks läheme ka tantsima siis! Hõissa! Tõnni taati viis Manni memme tantsima, Taati memmega laskem elada. Tõnni taati, Manni memme tantsusammul keerutavad! Täitke toobid, tõstke kannud õllega! Taati-memme lastega laskem elada!

MINU ARM

135

Ilus oled, isamaa MUUSIKA JA TEKST: TÕNIS MÄGI (1948) SEADE: TÕNIS KÕRVITS (1944) DIRIGENT: PEETER PERENS

Laul on olnud kavas 2011. aasta laulupeol

Peeter Perens 2007–2019 laulupidude dirigent 2007 segakoori ja 2011 noormeestekoori liigijuht, 2019 laulupeo kunstiline juht ⁄ ⁄ See on meie, laulurahva, pöördumine sinu poole, isamaa! ⁄ ⁄

Rannal valge maja, on suvehommik, sajab. Kusagil helisevad kellad ja kääksub kaevuvinn. Loodus üles ärkab, kasteheingi tärkab. Päike oma esimesi kiiri heidab, taas algamas on päev. Üks paat on sõitmas merel ja päikesest lausa verev aer. Linnulaulu rannalt kostub, merelt kajab vastu kajakate na-na-naer, see kajakate na-na-naer, see naer, see on naer, see on naer, na-na-na-naer! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa! Aegamisi vihmapisar looduse veel rohekamaks loob, päiksekiir siis uduvines jälle uusi vikerkaari koob.

136

LAULUPEO KAVA

Vihmast loodud lõhnu on ladestunud õhku. Loodushääli on nüüd kõikjal, taas algamas on päev. Ainult tuul nii vaikselt merel lööb oma tantse, siis ringutab ja ära kaob üle metsa, mere, loo … Ja üksik paadimees merel on püügil ja paadi järel noot. Kuid unustab ta noosi, on hingest teised noodid: la-la-la-la-la-la-la, see la-la-la-la-la-la, see laul, see on laul, see on laul, la-la-la-laul! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, isamaa! Ilus oled, ilus oled sa, ilus oled, sünnimaa! Eestimaa!

MINU ARM

137

Igaviku tuules MUUSIKA: PÄRT UUSBERG (1986) TEKST: KRISTJAN JAAK PETERSON (1801–1822) JUHAN LIIV (1864–1913) EESTI RAHVALUULE DIRIGENT: PÄRT UUSBERG

Teos on kirjutatud 2019. aasta laulupeole

Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?

Pärt Uusberg 2019 laulupeo dirigent, laulupeo mudilaskoorilaulu „Lauldes”, segakoorilaulu „Muusika”, meeskoorilaulu „Mis on inimene?” (2014), ühendkoorilaulude “Õhtu ilu” (2017) ja „Igaviku tuules”

Lähme lähme, käime käime, lähme tehtud teeda mööda, raiutud radasid mööda, kus on Jumal enne käinud, mis tal jäänud jälgedesse, mis tal sattund sammudesse, kuld tal sattund sammudesse, hõbe tal sattund sammudesse.

(2019) autor ⁄ ⁄ Heliloojana on olnud üks minu unistusi kirjutada laulupeokantaat; olen väga tänulik laulupeo

Sa oled kui lille unenägu, kui vaikne armas aim, sa oled kui lillekene, kui uinuja lille vaim.

kunstilisele juhile Peeter Perensile võimaluse eest see unistus teoks teha. Minu jaoks on selle teose puhul väga oluline tekst: Kristjan Jaak Petersoni ning Juhan Liivi luule, mida lõimib omavahel kokku kaunis eesti regilaul, annab võimaluse otsida kontakti argimaailmast avarama väega. ⁄ ⁄

138

Lähme lähme, käime käime, lähme lähme sinnamaale, kus need kuused kulendavad, kus need haavad haljendavad, kus need kuked kulda söövad, kus need kanad karda joovad, kuked kulda, kanad karda, haned haljasta õbedad.

LAULUPEO KAVA

Sa oled hää ja puhas, oled püha ja oled suur, ja Sinu kuldses luhas on kõigel, mis kõrge, juur. Lähme ellad, käime kullad, kus me ellad ühte saame, ja me kullad kokku saame, Isa aedas ja taeva laudas, seal me ellad ühte saame, seal me kullad kokku saame, elad ühte hingama, kullad ühe kuue alla. Siis ma võtan teid, selge, sinise taeva tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda! Sa oled kui lille palve, kui vaikne armas aim, sa oled kui lille palve, kui uinuja lille vaim. Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?

MINU ARM

139

Ta lendab mesipuu poole MUUSIKA: PEEP SARAPIK (1949–1994) TEKST: JUHAN LIIV (1864–1913) ORKESTRISEADE: TÕNIS KÕRVITS DIRIGENT: VAIKE UIBOPUU

Laul on olnud kavas 1993. aasta laulupeol, järjepidevalt kõlanud alates 1999. aasta laulupeost

Vaike Uibopuu 1985, 1990–1994, 1999, 2004,

Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse, ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole.

2009, 2014 ja 2019 laulupidude dirigent 1994 ja 1999 naiskoori liigijuht ⁄ ⁄ Selle laulu imeline armastusesõnum luuletaja Juhan Liivilt ja helilooja Peep Sarapikult puudutab igat eestlast. Üheskoos lauldes võimendub isamaaarmastus meie südametes ja meeltes. Usun, et ka seekord dirigendipuldis seistes suudab mesilind minu peopesalt taevani lendu tõusta. ⁄ ⁄

140

Hing, oh hing, sa raskel a’al − kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal − kuis ihkad isamaa poole! Ja puhugu vastu sull’ surmatuul ja lennaku vastu sull’ surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole!

LAULUPEO KAVA

Mu isamaa on minu arm MUUSIKA: GUSTAV ERNESAKS (1908–1993) TEKST: LYDIA KOIDULA (1843–1886) DIRIGENT: OLEV OJA

Laul oli kavas 1947. aasta laulupeol, 1960. lauldi omaalgatuslikult, 1965. aastast on kava lahutamatu osa

Olev Oja

Mu isamaa on minu arm, kell’ südant annud ma, sull’ laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! Su valu südames mul keeb, su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mu isamaa, mu isamaa!

1980, 1985–1994, 1999, 2009, 2014–2019 laulupidude dirigent 1993 segakoori liigijuht ⁄ ⁄ Meie laulupidude hümniks lauldud Gustav Ernesaksa − Lydia Koidula „Mu isamaa on minu arm” on laul, mis loodud armastusest

Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaksin sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võõra kadedus, sa siiski elad südames, mu isamaa, mu isamaa!

isamaa vastu ning pühendumusest kodumaale. See on kui keti tugev lüli, mis seob 1947. aasta üldlaulupeo ja laulda armastavate eestlaste (küll vahepealse sundkatkestusega) tänase ning tulevaste lauluja tantsupidudega. Laulgem seda nüüd ja edaspidi

Mu isamaa on minu arm, ja tahan puhata, su rüppe heidan unele, mu püha Eestimaa! Su linnud und mull’ laulavad, mu põrmust lilled õitsetad, mu isamaa, mu isamaa!

nagu ikka pisarsilmil ja üksteise õlgu tunnetades kokkuhoidvalt! ⁄ ⁄

MINU ARM

141

Laulupidu „Minu arm“ Kunstiline juht Peeter Perens Kunstilise juhi assistendid Siim Selis ja Ave Sopp Dirigendid Valikmudilaskoor: Maret Alango (liigijuht), Annelii Traks, Jaanika Kuusik, Vilve Maide Lastekoor: Maarja Soone (liigijuht), Elo Üleoja, Ingrid Kõrvits, Mai Simson Poistekoor: Hirvo Surva (liigijuht), Indrek Vijard, Kuldar Schüts, Lydia Rahula Meeskoor: Mikk Üleoja (liigijuht), Kuno Kerge, Peeter Perens, Ülle Tuisk Naiskoor: Raul Talmar (liigijuht), Andrus Siimon, Ingrid Roose, Külli Kiivet Segakoor: Triin Koch (liigijuht), Heli Jürgenson, Rasmus Puur, Valter Soosalu Puhkpilliorkester: Bert Langeler (liigijuht), Tarmo Kivisilla, Peeter Saan, Peeter Änilane Sümfooniaorkester: Hando Põldmäe (liigijuht), Jüri-Ruut Kangur, Kaspar Mänd, Riivo Jõgi

Tekstid Ott Kilusk ja Kaili Viidas

Kontserdil osaleb 1020 kollektiivi, 32 411 lauljat ja orkestranti. Koore ja orkestreid juhendas 809 dirigenti.

Lauluväljaku kujundus Martin Rästa, Karin Bachmann, Mirko Traks

Saateorkester Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester, kontsertmeister Toomas Ellervee

Laulu- ja tantsupeo „Minu arm” tunnusmuusika

Mälestused laulupidudest valinud Ott Kilusk ja Kaili Viidas koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning Laulupeomuuseumiga. Helirežissöör Külli Tüli Lavastaja Kaili Viidas Loevad Ago Anderson, Arabella Anderson, Argo Aadli, Carmen Mikiver, Eva Koldits, Gert Raudsepp, Hans-Martti Mägar, Ingrid Isotamm, Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Jane Napp, Kaili Viidas, Karin Tammaru, Lii Tedre, Liis Karpov, Ott Raidmets, Paul Samuel Vihmar, Selina Lebin, Sten Karpov, Tambet Seling Hääl Maiken Schmidt ja Priit Loog

autor Pärt Uusberg, teose „Igaviku tuules” ainetel Signatuur: esitab Kaitseväe orkestri ning Politsei- ja Piirivalveorkestri ühendorkester

Saateansambel Rain Rämmal (klahvpillid), Paul Daniel (kitarr), Mihkel Mälgand (basskitarr, kontrabass), Andrus Lillepea (löökpillid)

Signatuur: esitab puhkpillikvartett koosseisus Rait Erikson ja Kalle Koppel (metsasarved), Indrek Vau ja Ivar Tillemann (trompetid). Helirežissöör Teet Kehlmann Vahekõllid esitab Kirill Ogorodnikov (kitarr),

Helirežissöör Tanel Klesment, konsultant Tammo Sumera Helitehniline teenindamine: Eventech

režissöör Tenno Toomistu. Tule liikumise ja tänumuusika esitab Kirill Ogorodnikov (kitarr) ja Tallinna Kammerorkester, režissöör Tenno Toomistu.

142

LAULUPEO KAVA

MINU ARM

143

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

Aet Maatee lauluja tantsupeo „Minu arm” peakorraldaja 2007., 2009., 2011., 2014. ja 2017. aasta lauluja tantsupeo peakorraldaja 2004. aasta lauluja tantsupeo korraldaja 2003. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja 2002. aasta laulupeo „Ei ole üksi ükski maa” lavastaja, kunstilise juhi assistent 1994.–2001. aastal Pärnumaa kuraator

Andi Einaste tantsupeo „Minu arm” tantsupeo korraldusjuht 2018. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA tantsutoimetaja 2014. ja 2017. aasta tantsupeo korraldusjuht 2011. aasta tantsupeo kunstilise juhi assistent 1993., 2004., 2007. ja 2009. aasta tantsupeo liigijuhi assistent 1994. aasta tantsupeo Järva- ja Jõgevamaa tantsijate kava üldjuht-lavastaja

Aive Aus-Hagag lauluja tantsupeo peastaabi infojuht 2006. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA sekretär

Anne Kuusemets 2002. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA pearaamatupidaja, 2018. aastast finantsist

144

PEO LOOJAD JA TUGIMEESKONNAD

Vaike Rajaste

tantsupeo „Minu arm” idee autor ja pealavastaja 1997, 2007, 2009, 2011 liigijuhi assistent 2014 algajate segarühmade liigijuht-lavastaja 2009. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA programmitoimetaja 2011. aasta tantsupeo produtsent Tantsude „Kiire-kiire, tuhkagi!” (2014), „Tule, tantsime!” (2019) autor

Kersti Seitam lauluja tantsupeo „Minu arm” toimetaja 2019. aasta laulupeo orkestrimaterjalide koostaja ja toimetaja 2017. aasta laulupeo muusikatoimetaja-produtsent, laulikute ja orkestrimaterjalide koostaja ning toimetaja 2014. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA toimetaja 2008.–2014. aastal Tallinna linna kuraator

Ave Sopp laulupeo „Minu arm” muusikatoimetaja-produtsent 2019. aasta laulupeo laulikute koostaja ja toimetaja 2007., 2009., 2011. ja 2014. aasta laulupidude muusikatoimetajaprodutsent, laulikute ja orkestrimaterjalide koostaja ning toimetaja 2011. aasta laulupeo dirigent 2005. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA muusikatoimetaja

Sten Weidebaum lauluja tantsupeo „Minu arm” teabejuht 2019. juubeliaasta projektijuht 2011., 2017. ja 2019. aasta lauluja tantsupeo juhtmõtete sõnastaja 2014. aasta tantsupeo „Puudutus” idee, loo ja kontseptsiooni autor 2009. aastast Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht 2009. aastal Tartu–Pärnu tuleteekonna üks kolmest kaptenist

MINU ARM

145

Visuaalse kontseptsiooni loojad Peeter Laurits ja Martin Rästa Peakunstnik Martin Rästa

Loojate tugimeeskonnad Maakondade kuraatorid Aigi Pall (Võrumaa) Alli Põrk (Pärnumaa) Anneli Kundla (Viljandimaa) Astrid Hallik (Tartumaa) Edmar Tuul (Tallinn) Eha Mandel (Valgamaa) Erika Kõllo (Ida-Virumaa) Helle-Mare Kõmmus (Hiiumaa) Heli Lints (Raplamaa) Ingrid Pärnamäe (Lääne-Virumaa)

146

Kati Taal (Põlvamaa) Katrin Soomets (Järvamaa) Krista Lember (Saaremaa) Kristel Ernits (Pärnumaa) Marju Viitmaa (Läänemaa) Merike Hallik (Harjumaa) Pille Tutt (Jõgevamaa) Riho Leppoja (Tartu linn) Riin Kivinurm (Tallinn) Ruth Jürisalu (Harjumaa) Ülle Juurik (külalised)

PEO LOOJAD JA TUGIMEESKONNAD

Laulu- ja tantsupeo korraldustoimkondade juhid Ain Veltmann (liiklusteenistus) Andres Vakra (koolimajutus) Erik Velleramm (meditsiiniteenistus) Heidi Taal (peastaap) Jaak Kortel (tuleteekond) Jaan Laidmets (koolitoitlustus) Jaanus Väljamäe (rongkäik) Jarlo Dorbek (hanked) Valdur Talts (parkimis- ja liikluskorraldus) Airi Tooming (naiskodukaitse, välisööklate korraldus) Elle Vinni (välisööklate peakokk) Ants Aguraiuja (päästeamet) Einar Lillo (turvalisus) Kaido Saarniit (politsei)

Tugitoimkond tantsuväljakul Aleksander Tammert (Eesti Spordiseltsi Kalev juht) Andi Einaste (korraldusjuht) Ants Välimäe (staabijuhi assistent) Lili Välimäe (staabi juht) Margo Keerme (Kalevi välisöökla korraldus) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse nõukogu Tarvi Sits (esimees) Aurika Meimre Ene Jakobson Evelin Karindi-Kask Hirvo Surva Jaan Laidmets Marika Saar Merju Künnapuu Veiko Kommusaar

Tugitoimkond lauluväljakul Andrus Arba (helindamine) Margot Holts (korraldusjuht) Margus Luur (kooride ja orkestrite rivistusjuht) Marika Pärk (rivistusjuhi assistent) Marko Lõhmus (saateorkestrite lava juht) Sirly Illak-Oluvere (rivistusjuhi assistent, orkestrid) Priit Järve (kaubandus) Roland Leesmend (ekraanid) Urmo Saareoja (Tallinna lauluväljaku juht)

MINU ARM

147

XXVII laulupeo ja XX tantsupeo juhtmõte on „Minu arm”. Need Lydia Koidula sõnad kõlasid juba esimesel laulupeol 1869. aastal. 150 aastat hiljem puudutavad need meid endiselt isiklikult, sest meie kõigi suhe isamaaga on eriline ja kordumatu. „Mu isamaa on minu arm” on tõotus, millega juubelipeol üheskoos kinnitame – eesti keel kestab ja meel ei murdu, sest mina olen siin ja minu juured on sügaval. Mu isamaa on minu arm, ei teda jäta ma!

148

JUUBELILAULUPEO KÄEPAELAD JA MÄRGID

MINU ARM

149

150

In memoriam 2017-2019

Olev Hõlpus (05.09.1923–07.06.2017) Rahvapilliorkestrite juht 1955. aasta tantsupeol ja 1960. aasta laulupeol. Rahvapilliorkestrite üldjuht 1963. aasta tantsupeol. Helju Mikkel (13.03.1925–05.10.2017) Tantsupidude liigijuht: 1955 (naisrahvatantsurühmad), 1965 (Lõuna-Eesti rahvatantsurühmad), 1973 (meeste tantsud) assistent. 1963 liigijuhi assistent. 1970 tantsupeo üldjuht. 1994 tantsupeo vahetekstide autor. Tantsude autor: „Lina” (1950) „Vöökudujad” (1955, 1960) „Rätitants” (1955) „Sõlesepad” (1960, 1994, 1999, 2019) „Voogavad põllud” (1963) „Otsapandjatse” (1965) „Rahvamängud” (1965) „Kiigemäng” (1965) „Kullaketrajad” (1967, 1999, 2019) „Siiruviiruline” (1967) „Avatants-kantaat” (1970) „Sind ei võta, sind ei jäta” (1970) „Emakene-memmekene” (1973) „Kevväi naksi peale” (1973) „Setu süit: Linamäng, Otsapandjatse” (1975, 1999) „Tedremäng” (1981) „Pikseloits” (1985, 2019) „Päike, maa ja meri” (1990) „Vanaisa polka” (1999)

Kuno Areng (23.07.1929–08.12.2017) Laulupidude dirigent 1962–1969, 1975, 1980, 1985, 1990–2014. Mudilas- ja lastekooride dirigent 1962–1969. Meeskoori üldjuht 1975. Sega-, mees-, nais-, ühendkoori dirigent 1980, 1985, 1990. Ühendkoori dirigent 1993, 1999–2014. Laulupeo kunstiline juht 1994. Tantsupeo muusika „Meie polka” autor (1965, 1973). Märt Ratassepp (11.11.1960–08.03.2018) Laulupeo kooriseade autor, Uno Naissoo „Kui käes on jaanipäev” (2004). Roman Toi (18.06.1916–07.05.2018) Välis-eesti koorimuusikaelu juht. Laulupidude dirigent 1990, 1993, 1994. Laulupeo laulude „Aiut-taiut” (1990), „Laulu mõju” (1994) autor. Jüri Rent (01.05.1952–09.06.2018) Laulupidude dirigent 1990–1994, 1999–2004, 2009–2014. Meeskoori liigijuht 1994 ja 1999. Venno Laul (11.09.1938–14.10.2018) Laulupidude dirigent 1977–1994 ja 1999. Poistekooride üldjuht 1977, 1982, 1987, 1990. Poistekooride liigijuht 1993, 1994 ja 1999.

1994.–2004. aastal süüdati tantsupeo tuli Helju Mikkeli kodutalus Haldjal.

August Lüüs (01.03.1929–23.02.2019) Laulupidude kava üldjuhi assistent 1969, 1970. Laulupeo nootide toimetaja (1972), koostaja (1975–1980) ja noodigraafik (1977, 1993).

Uno Uiga (21.11.1925–17.11.2017) Laulupidude dirigent, poistekooride üldjuht 1972, 1977–1990.

Aivar Leštšinski (14.07.1958–29.04.2019) Laulupeo dirigent 1999. Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogu liige 2008–2013.

MINU ARM

151

Osalejate pere

152

OSALEJATE PERE

KÜLALISED AMEERIKA ÜHENDRIIGID

HAMILTONI EESTI SELTSI SEGAKOOR

STOCKHOLMI EESTI

BALTIMORE’I-WASHINGTONI EESTI

ELISE NACCARATO

RAHVATANTSURÜHM VIRVEL

SEGAKOOR TJORVEN HAIRFIELD,

SEGAKOOR LÄÄNETUUL

INGRID LINNAS

SILVI VALGE

THOMAS KIRVES

ESTONIAN COMMUNITY CHOIR OF SAN

TORONTO EESTI AKADEEMILINE

FRANCISCO BRIGITTE DOSS-JOHNSON

SEGAKOOR ÖÖBIK ROSEMARIE LINDAU,

JUBILATE SINGERS OF THE UPPER VALLEY

REET LINDAU-VOKSEPP

ELO TAMMSALU-SCHMITZ

SUSAN CANCIO-BELLO

TORONTO EESTI MEESKOOR

EUROOPA EESTLASTE KOOR*

NEW YORGI EESTI SEGAKOOR

AVO KITTASK

ELO TAMMSALU-SCHMITZ,

MAAJA DUESBERG-ROOS

TORONTO EESTI RAHVATANTSURÜHM

KALEV LINDAL

PIEDMONT CHILDREN’S CHOIR*

KUNGLA TALVI PARMING

KAMMERCHOR NORDHESSEN

ROBERT GEARY, SUSAN BOHLIN,

SEGARÜHM VANCOUVERI KILPLASED

STEFFEN HAUSE

ERIC TUAN

MICHAEL TOOMPUU, BRIGID ZUROCK

SEATTLE’I EESTI SEGAKOOR HEATHER MG LAUGHLIN GARBES, KELLY JANINE

SAKSAMAA

SEGAKOOR AIX MUUSIKA

SOOME LEEDU

GRIFFIN, LUCINDA DALRYMPLE

BRASS BAND AUKSTYN REMIGIJUS VILYS,

CHAMBER CHOIR UNISTUS

REMIGIJUS AUDEJEVAS

HELSINGI EESTI LASTEKOOR ANNIKA LUMI HELSINGI EESTI NAISKOOR SILVER LUMI

LONNIE CLINE, JOSHUA WEIR LUKSEMBURG

MEESKOOR LAULAJAT PAAVO HYÖKKI

EUROOPA EESTI LASTEKOOR ANNELI

MEESKOOR POHJAN LAULU

AKEN, EHTEL KULDVERE-VENT,

MIHKEL KOLDITS

AUSTRAALIA

ILONA AASVERE

SEGAKOOR SEITAKUORO*

SEGAKOOR KOOSKÕLAS

LUKSEMBURGI NAISRÜHM LAIALI

KADRI JOAMETS

NAOMI COOPER

MARI-LIIS KIVIOJA

UNIVERSITY OF WASHINGTON FESTIVAL CHORUS GEOFFREY BOERS

RAHVATANTSURÜHM FOLKROOS

SEGAKOOR SILLER KARIN TAUKAR TAMPERE EESTI SEGAKOOR

BRISBANE’I EESTI NAISTE NORRA

TAAVI NIINIMAA

SEGAKOOR OSTERØYKORET

POISTEKOOR YNNIN POJAT

JON FLYDAL BLICHFELDT

MIHKEL KOLDITS

SEGAKOOR SANDVIKEN KANTORI

NAISRÜHM HELSINGI HELMED

SEGAKOOR PILLERKOOR* ANNE ALT,

BRITA MARIPUU

MARVE NAKUS

TRIINU VIILUKAS

STAVANGERI EESTI SEGAKOOR

SEGARÜHM ÜLELAHEDAD

KERSTI ALA-MURR

KAIE KUUT

NAISRÜHM NOPSAKAD TROLLID

PERERÜHM VINGERPERE HELI VIJA

INGRID HAMER, KÄTRIIN KRISTAL AUSTRIA

BELGIA

BELGIA EESTLASTE SEGAKOOR BEENE

MARIUS AAVE, KADRI-LIIS WIST,

ENDRIK ÜKSVÄRAV, DENIS IVANIDZE

SIGRID KILP

SEGARÜHM EUROVIISUD

SEGARÜHM VIIKINGID

KALEV JÄRVELA, MARI-LIIS JÕÕTS

RAIDO BERGSTEIN

HOLLAND

PRANTSUSMAA

NAISRAHVATANTSURÜHM TUULETÜTRED

D’HARMONIE DE GERZAT

TEET KILLING, KÜLLIKI KRABBI

FABIEN PLANCHON

ŠVEITS

I.M.E. KOOR (INTERNATIONAL MUSIC-FRIENDS OF ESTONIA) JANE PAIVA DE FIGUEIREDO

HOLLANDI EESTI

PUHKPILLIORKESTER ORCHESTRE

PRANTSUSMAA EESTLASTE IIRIMAA

SEGAKOOR VOCALINO WETTINGEN DAVID ROSSEL TŠEHHI VABARIIK

POISTEKOOR PUERI GAUDENTES

LAULUPEOKOOR KERTU REIN

LIBOR SLADEK, JAN KYOVSKY

ROOTSI

ÜHENDKUNINGRIIK

LEANA SALU

ÜHENDKOOR KRISTI JAGODIN

STOCKHOLMI EESTI NAISKOOR

SEGARÜHM ESTONIAN FOLKS

NAISRÜHM IIRIS ANNELI SUURKIVI JAAPAN

WAKAYAMA CHILDREN’S CHOIR HARUHIKO NUMAMARU KANADA

GÖTEBORGI EESTI SEGAKOOR

ÜHENDKUNINGRIIGI EESTLASTE

JAAN SEIM

INTERNATIONAL MARJE REMMET,

STOCKHOLMI EESTI SEGAKOOR*

LIISI KARBE, MADIS-MIKK REMMET

ESTONIA KOOR* INGRID SILM,

EPP JAANSOO, TOOMAS TUULSE, HENRY

PERERÜHM ESTONIAN FOLKS

JAAN MEDRI

TURU, KASPAR KÕRVITS

MARJE REMMET, MADIS-MIKK REMMET

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

MINU ARM

153

ÜLE-EESTILISED KOLLEKTIIVID

VÄÄNA-JÕESUU MUDILASKOOR

SEGAKOOR KEILA* ANU MATTEUS,

KRISTEL PALL

ARVO PIHLAMETS

EESTI KOORIJUHTIDE NAISKOOR*

NAISRÜHM HARKU HARAKAD

KEILA KOOLI 2. KLASSI

ELEN ILVES EESTI NOORTE MEESKOOR

ASTRID VÄIZENE

RAHVATANTSURÜHM KAIA KÄRNER

HARKUJÄRVE KOOLI 2. KLASSI

KEILA KOOLI 3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM KAIA KÄRNER

KUNO KERGE, JOOSEP TRUMM

RAHVATANTSURÜHM

EESTI NOORTE PUHKPILLIORKESTER

KÄTRIN JÄRVIS, KAIRE KARIK

KEILA KOOLI NOORTERÜHM AIRE TOMS

2.–3. KLASSI SEGARÜHM MURASTE

KEILA KULTUURIKESKUSE

RIIVO JÕGI, TARMO KIVISILLA EESTI NOORTE SEGAKOOR SILJA UHS ÜENSO ORKESTER JÜRI-RUUT KANGUR EMLS ÜLE-EESTILINE POISTEKOOR KALEV INDREK VIJARD, KULDAR SCHÜTS ÜLE-EESTILINE NEIDUDEKOOR LEELO* KÜLLI KIIVET ÜLE-EESTILINE TÜTARLASTEKOOR

MUSTIKAD ASTRID VÄIZENE

SEGARAHVATANTSURÜHM KEIKAL

NAISRÜHM HELE ASTRID VÄIZENE

AIRE TOMS

SEGARÜHM PÖÖRELINE

KEILA SEGARÜHM PILLERKAAR AIRE TOMS

MAI-LIIS RIIMAA, MERJE LIIS SEPP

NAISRÜHM KEIKAL ILMA ADAMSON

SEGARÜHM TABASALU TAMMED JA

NAISRÜHM KOIDULA ILMA ADAMSON

TOOMED ASTRID VÄIZENE

HARJU KEK-i RAHVAMUUSIKAORKESTER

2.–3. KLASSI SEGARÜHM TABASALU ÜG

PILLE KARRAS KEILA MUUSIKAKOOLI KANDLEANSAMBEL

ILMALILLED* AVE SOPP, VILVE MAIDE

KIRJU VÖÖ ASTRID VÄIZENE KANDLEANSAMBEL LIULI

PEENID SÕRMED PILLE KARRAS

HARJU MAAKOND

MARIA KRISTINA MÕÕK,

KIILI VALD

ANIJA VALLA SEGAKOOR HANNIJÖGGI

ANIJA VALD

KADRI MÄGI

KIILI GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

JÕELÄHTME VALD

SIRJE KULLUS, PIRET ARTJUŠIN

MARIELL AREN, ELERI-KRISTEL KUIMET

SEGAKOOR JÕELÄHTME LAULUSÕBRAD

KIILI GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

HELI LAULUSTUUDIO NAISKOOR

LEILI VÄRTE, AIVE SKUIN

SIRJE KULLUS, PIRET ARTJUŠIN

HELI KARU

KOSTIVERE KOOLI MUDILASKOOR

KIILI GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE NAISKOOR

KEHRA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

MARGIT NAGEL

SIRJE KULLUS, PIRET ARTJUŠIN

LOO KAMMERKOOR AGE IMALA

KIILI GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

LOO KESKKOOLI LASTEKOOR

PIRET ARTJUŠIN, SIRJE KULLUS

LIIVI SIIL, ENE KERB KEHRA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR AIRI AALBERG AEGVIIDU RAHVAMAJA NAISRÜHM

AIVE SKUIN

KIILI GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

LOO KESKKOOLI MUDILASKOOR

PIRET ARTJUŠIN, SIRJE KULLUS

LEILI VÄRTE

KIILI KAMMERKOOR* TUULI METSOJA

LOO KESKKOOLI POISTEKOOR

KIILI RAHVAMAJA NAISRÜHM KIILITAR

LEILI VÄRTE

TRIIN AAS

ANNIKA NOOR

SEGARÜHM JÕELÄHTME MUHEDAD

KIILI RAHVAMAJA SEGARÜHM KIILI

NAISRÜHM ALAVERE ANNID

KAREL VÄHI,

KEERULISED TRIIN AAS

MIRJAM SIRKAS

TALLINNA TANTSUAKADEEMIA NAISRÜHM

JÕELÄHTME NOORTE SEGARÜHM

HIIRED TUULES 2 MÄRT AGU

MIRJAM SIRKAS, MIINA KARAFIN

KOSE VALD

ANNIKA NOOR AEGVIIDU RAHVAMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM

MAARIKA TUTTELBERG KEHRA GÜMNAASIUMI 3.–4. KLASSI SEGARÜHM JANNE KUUSKLA

KOSTIVERE KOOLI 2. KLASSI SEGARÜHM

KOSE GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

MÄRT AGU

ANNE KRUUSE

HARKU VALD

LOO KULTUURIKESKUSE NAISRÜHM

KOSE GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

LOOLILL ERIKA PÕLENDIK

HELI SEPP, ANNELI VEINBERG

ELEN ILVES

KEILA LINN

KEHRA NAISRÜHM PÄIKESERATAS MAARIKA TUTTELBERG SUURUPI NAISKOOR MERETULE* TABASALU KAMMERKOOR MAI AINSALU TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI LASTEKOOR ELEN ILVES TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI MA-MU LASTEKOOR* PIRET PUUSTA TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI MA-MU MUDILASKOOR PIRET PUUSTA TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI POISTEKOOR ELEN ILVES VÄÄNA MÕISAKOOLI MUDILASKOOR KATRIN JÄRVLEPP, KATRIN LÄLL VÄÄNA MÕISAKOOLI POISTEKOOR KATRIN JÄRVLEPP

154

EELK KEILA KOGUDUSE SEGAKOOR MIIKAEL PILLE METSSON

KOSE GÜMNAASIUMI TÜTARLASTEKOOR HELI SEPP, ANNELI VEINBERG KOSE KAMMERKOOR HELI SEPP

KEILA KOOLI LASTEKOOR*

KOSE NOORTEKOOR HELI SEPP,

KADI HÄRMA

ANNELI VEINBERG

KEILA KOOLI MUDILASKOOR

KOSE PASUNAKOOR OLEV ROOSA,

ANU MATTEUS, TIIA PEENMAA

KAILI PERN

KEILA KOOLI MUDILASKOOR LAULULUST

KOSE VALLA NAISKOOR KRÕÕT*

KADRI LEPING, MIRJAM PÄRTEL

TIINA STEINBERG

KEILA KOOLI NOORTEKOOR

KOSE-UUEMÕISA LASTEAED-KOOLI

ANU MATTEUS, TIIA PEENMAA

MUDILASKOOR KAILI PERN

KEILA KOOLI POISTEKOOR

KUIVAJÕE MEESKOOR SANDRA NIKITIN

KADI HÄRMA

NAISKOOR MEELIKA* TEELE UTT

KEILA NOORTE SEGAKOOR LA & DO

KOSE GÜMNAASIUMI 6.–8. KLASSI

ILONA LAIDO, LIINA ANNUS

TANTSURÜHM AVE ALTMETS

OSALEJATE PERE

KUUSALU KUNSTIDE KOOLI

RAASIKU PÕHIKOOLI POISTEKOOR

KADRI TIIS

AKORDIONISTIDE ANSAMBEL

HELI KARU

KOSE-UUEMÕISA 2.–3. KLASSI RÜHM

JEKATERINA SEMENOVA,

ARUKÜLA NAISRÜHM MARIKE

AVE ALTMETS

JEKATERINA KIVIMEISTER

REET HÄNIKENE

KUIVAJÕE NAISRÜHM

KUUSALU RAHVAMUUSIKAANSAMBEL

ARUKÜLA PÕHIKOOLI 6.–7. KLASSI

MAARIKA TUTTELBERG

KALEV LAAGRIKÜLL

SEGARÜHM MIKUD-MANNID

ORU NAISRAHVATANTSURÜHM

LÄÄNE-HARJU VALD

KAJA ARUSALU

MAARIKA TUTTELBERG

LAHEPERE KULTUURISELTSI NAISKOOR

ARUKÜLA SEGARÜHM LAPULISED

ORU SEGARAHVATANTSURÜHM

LAULVAD LIIVAD PIRET ARIKAINEN

REET HÄNIKENE

KOSE NAISRAHVATANTSURÜHM KIRILIND

ARUKÜLA HUVIALAKESKUSE PÄÄSULIND

MAARIKA TUTTELBERG

LAULASMAA KOOLI MUDILASKOOR

SEGARÜHM KAPAK KADRI TIIS

SILLE OJASTU

KANDLERING PIRET STERNHOF,

SEGARÜHM KAPAK II KADRI TIIS

LAULASMAA KOOLI POISTEKOOR

VAIKE LAATSARUS

KOSE MUUSIKAKOOLI AKORDIONISTID

SILLE OJASTU

ARUKÜLA HUVIKOOLI PÄÄSULIND

KARIN SARAPUU

PADISE SEGAKOOR LIINA ANNUS

AKORDIONISTIDE ANSAMBEL

VIIULIANSAMBEL PILLIPIIGAD

PALDISKI SEGAKOOR

EVE VENDT

JUTA HELILAID, ANGELIKA KADARIK,

OLIVER POVEL-PUUSEPP

RAE VALD

GLAIRE HELILAID-RUBEN, ELLA MAIDRE

VASALEMMA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

KUUSALU VALD

HELEN HIIE

NAISKOOR ÕNNELEID MARDIM-SELMET

LAHEPERE KULTUURISELTSI

JÄRVEKÜLA KOOLI POISTEKOOR

KAI PETERSON

SEGARAHVATANTSURÜHM

PILLE PEDAK, ÕNNELEID MARDIM-SELMET

KOLGA-KUUSALU KAMMERKOOR*

LAHEPERE LAINED

JÜRI GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

TAAVI ESKO

RAIMO URGARD, KARMEN URGARD

HAIRI LAURAND

KUUSALU JA RAKVERE ÜHENDATUD

LAULASMAA KOOLI 2. KLASSI

JÜRI GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

RAHVATANTSURÜHM AALA KRAANER

HILLE SAVI, LIIVI LUMIJÕE,

JAANUS NURMOJA, AHTI BACHBLUM

LAULASMAA KOOLI 3. KLASSI

RUTT RIDBECK

KUUSALU KESKKOOLI 3.–4. KLASSI

RAHVATANTSURÜHM AVELI VELLERIND

JÜRI GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

LAHEPERE KULTUURISELTSI

LIIVI LUMIJÕE

SEGAKOOR HEA TUJU ESMASPÄEV

MEESKOOR ENE JÄRVIK,

MUDILASKOOR NIINA ESKO

JÄRVEKÜLA KOOLI KOGUKONNA

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL

JÜRI PEREKOOR CARMEN KOOV,

TAAVI ESKO, NIINA ESKO

MÖLLAV MERI PEEP RAUN

RUTT RIDBECK

KUUSALU KESKKOOLI NOORTEKOOR

LOKSA LINN

LAGEDI KOOLI MUDILASKOOR

TAAVI ESKO

LOKSA MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR*

KUUSALU KESKKOOLI POISTEKOOR

TEELE UTT

LAGEDI SEGAKOOR HELIAND

TAAVI ESKO

LOKSA MUUSIKAKOOLI VILISTLASTE

SILJA TAMMELEHT

KUUSALU KUNSTIDE KOOLI ORKESTER

SEGAKOOR JUULE LAUREND,

OTT KASK

TRIIN LÄÄNE

RAE HUVIALAKOOLI JA

KUUSALU NAISKOOR KADRI

RAASIKU VALD

JÜRI GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR

KUUSALU KESKKOOLI LASTEKOOR*

NATUKENE VEEL INGRID JUHT

PATIKA KÜLAKOOR SVEN PETERSON

EDMAR TUUL

ARUKÜLA NOORTEKOOR* AGE IMALA

KUUSALU PASUNAKOOR**

ARUKÜLA PÕHIKOOLI LASTEKOOR

OTT KASK

KÜLLI OVIR, AGE IMALA

JÜRI GÜMNAASIUMI 2.a KLASSI

KOLGA SEGARAHVATANTSURÜHM

ARUKÜLA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

RAHVATANTSURÜHM LINDA PIHU

KARIN SOOSALU

KÜLLI OVIR, AGE IMALA

JÜRI GÜMNAASIUMI 3. KLASSIDE

KOLGA SEGARAHVATANTSURÜHM 2

ARUKÜLA PÕHIKOOLI POISTEKOOR

RAHVATANTSURÜHM HELEN LAGLE

KARIN SOOSALU

KÜLLI OVIR, AGE IMALA

JÜRI GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM

KUUSALU KESKKOOLI 7.–8. KLASSI

ARUKÜLA SEGAKOOR SPUNK

JOONDU 1 LIINA ROOP

TANTSURÜHM KRISTA KUKK

TIINA TINN, MAIA RETA TRAMPÄRK

JÜRI GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM

ARUKÜLA VABA WALDORFKOOLI

JOONDU 2 LIINA ROOP

KUUSALU KESKKOOLI FOLGIRÜHM

KÜLLI OVIR RAE KAMMERKOOR ALICE PEHK

JÜRI GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE

TIIU AASA, ELINA AASA

LASTEKOOR TIINA TINN,

KUUSALU KESKKOOLI SEGARÜHM

MAIA RETA TRAMPÄRK

NAISRÜHM LINDA PIHU

EELIKA KRASMUS

ARUKÜLA VABA WALDORFKOOLI

PEETRI LASTEAED-PÕHIKOOLI

KUUSALU 6.–8. KLASSI SEGARÜHM

POISTEKOOR TIINA TINN,

6.–8. KLASSI SEGARÜHM PEETRIKESED

RIHUKAD EELIKA KRASMUS

MAIA-RETA TRAMPÄRK

MERLEEN LÄÄNEMÄGI

SEGARAHVATANTSURÜHM KABUJALAKE

HARJU-JAANI NOORTE MEESKOOR

PEETRI LASTEAED-PÕHIKOOLI

EELIKA KRASMUS

HELI KARU

2.–3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

NAISRÜHM VIIMIKUD

RAASIKU PÕHIKOOLI LASTEKOOR*

MERLEEN LÄÄNEMÄGI,

ILME LAAGRIKÜLL

HELI KARU

KRISTA ROHUNURM

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

MINU ARM

155

RAE KULTUURIKESKUSE

SAUE MUUSIKAKOOLI

EELK TALLINNA PÜHA VAIMU

PUHKPILLIORKESTER SIRLY ILLAK-OLUVERE

KOGUDUSE KAMMERKOOR CREDE*

LINDA PIHU

SAUE NOORTE MEESTE KOOR

KRISTINA SILDOS

RAE KULTUURIKESKUSE SEGARÜHM

ELVIIRA ALAMAA

EELK TALLINNA TOOMPEA KAARLI

SUKAD & TAGI LINDA PIHU

SAUE POISTEKOOR

KOGUDUSE NAISKOOR

HUVISTUUDIO ÕHIN KITARRIRING

ELVIIRA ALAMAA, ULVI KANTER

KERSTI PETERMANN, MARIKA KAHAR

INDREK VAINU, LILIAN KAPP

SAUE POISTEKOORI

EESTI FILHARMOONIA KAMMERKOOR*

SAKU VALD

ETTEVALMISTUSKOOR ELVIIRA ALAMAA,

HELI JÜRGENSON, KASPARS PUTNIŅŠ

NAISRAHVATANTSURÜHM JÜRI MARID

MIHKEL ALAMAA

EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA

ANTS REINHOLD

SAUE SEGAKOOR* ELVIIRA ALAMAA

SEGAKOOR* TÕNU KALJUSTE

SAKU GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

SEGAKOOR WANNAMOISA

EESTI PANGA KAMMERKOOR*

INGA NURME

SILLE OJASTU, VILLEM FREIMAN

PEETER PERENS

SAKU GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

TURBA KULTUURIMAJA NAISKOOR NELLI

EESTI RAADIO LAULUSTUUDIO

DIANA PÕLD

JAAN VAIDLA, TÕNU KANGRON

LASTEKOOR* KADRI HUNT, KAIE TANNER

SAKU GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR

ÄÄSMÄE NEIDUDE LIIKUMISRÜHM

EESTI RAADIO LAULUSTUUDIO

INGA NURME

PIRET KUNTS

MUDILASKOOR KADRI HUNT,

SAKU GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

ÄÄSMÄE NEIDUDERÜHM PIRET KUNTS

KAIE TANNER

PUHKPILLIORKESTER SAKU

EESTI RAADIO LAULUSTUUDIO

INGA NURME, DIANA PÕLD

ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI 1.–2. KLASSI

SEGAKOOR TULJAK* TIINA SOOBA

TANTSURÜHM PIRET KUNTS

TÜTARLASTEKOOR KADRI HUNT,

ÄÄSMÄE PÕHIKOOLI 1.–2. KLASSI

KAIE TANNER

KURTNA NAISRÜHM EVE LUTTER NAISRÜHM SAKU LINDA EVE LUTTER SAKU HUVIKESKUSE SEGARÜHM HELLAD

RAHVATANTSURÜHM PIRET KUNTS

EESTI RAHVUSMEESKOOR*

LAAGRI KOOLI 2.–3. KLASSI

MIKK ÜLEOJA EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU

TALLAD EVE LUTTER

RAHVATANTSURÜHM MARI TOMP,

SAKU HUVIKESKUSE SEGARÜHM

TIIT TOMP

NAISKOOR* ANNELI SURVA, OLIVER

LAAGRI KOOLI 6.–8. KLASSI

POVEL PUUSEPP

TUGEVAD JA KOHEVAD

EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU

EVE LUTTER

RAHVATANTSURÜHM MARI TOMP,

SAKU SANGLEJAD NAISRÜHM

TEET KILLING

SEGAKOOR* HIRVO SURVA, MAI SIMSON,

KERSTI ULMAS

NAISRÜHM SAUE SIMMAJAD

ENE SALUMÄE

SAKU SANGLEJAD SEGARÜHM

ULVI MÄGI

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA

KERSTI ULMAS

RIISIPERE KULTUURIMAJA NAISRÜHM

MEESKOOR* ANDRUS SIIMON,

SAKU HUVIKESKUSE UKULELEANSAMBEL

ROOSI PIRET KUNTS

IGOR NIKIFOROV

SAKULEELED LANA-MARIA PETERSON

SAUE GÜMNAASIUMI 2.–3. KLASSI

EESTI TEADUSTE AKADEEMIA NAISKOOR* ANDRUS SIIMON

SAKU MANDOLIINIORKESTER

RAHVATANTSURÜHM TÕRUKESED

JOOSEP SANG

MALLE LIIV

EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI MEESKOOR

SAKU MUUSIKAKOOLI

SEGARÜHM SAUE SIMMAJAD

OLIVER POVEL PUUSEPP

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL

ULVI MÄGI

EESTI VABAÕHUMUUSEUMI SEGAKOOR

LAURA LINNAKS, KAARI KLESMENT

TALLINN

ELO LUTSEPP

LAINE RANDJÄRV, INDREK UMBERG

MUDILASKOOR SVETLANA ZAUGAROVA

BEL CANTO MUDILASKOOR PIRET PUUSTA

AUDENTESE ERAKOOLI MUDILASKOOR

EKA KAMMERKOOR KRISTEL MARAND,

HARJUMAA NOORTE

ANU OTT

ANNELY LEINBERG

AUDENTESE NAISKOOR ANU OTT

EMLS-i TALLINNA MEESKOORI JA EESTI

SAUE VALD

BEL CANTO LASTEKOOR PIRET PUUSTA

PUHKPILLIORKESTER HARRY ILLAK,

AKADEEMILINE MEESTE LAULUSELTS

EHTE HUMANITAARGÜMNAASIUMI

SIRLY ILLAK-OLUVERE, OLEV ROOSA

BFM-i SEGAKOOR RAUL TALMAR

ÕPETAJATE MEESKOORI ÜHENDKOOR

MAGNUMI KAMMERKOOR SIGNE KIIS

CREDO-ALLIKA KAMMERKOOR*

KADI UIBO, EVI EESPERE

RIISIPERE KAMMERKOOR MATI TURI

ANNA MAZURTŠAK

ERKI KAMMERKOOR* MAREKS LOBE

RUILA MÕISA SEGAKOOR

EBS-i KAMMERKOOR* TÕNNO PIIGLI,

ESTONIA SELTSI SEGAKOOR*

REET RISTMÄGI

KERSTI SEITAM

HELI JÜRGENSON

RUILA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

EELK TALLINNA KAARLI KOGUDUSE

ETV LASTEKOOR*

REET RISTMÄGI

KAMMERKOOR CANORUS*

AARNE SALUVEER, SILJA UHS

SAUE GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

PIRET AIDULO

ETV MUDILASKOOR NIINA ESKO,

EELK TALLINNA KAARLI KOGUDUSE

KÜLLI MURAND, SILJA UHS

TIRTSUTAJAD* GRETE PÕLDMA, KADI KAJA

KONTSERTKOOR* PIRET AIDULO,

ETV NOOREM MUDILASKOOR

SAUE GÜMNAASIUMI VÄIKESTE

PÄRTEL TOOMPERE

NIINA ESKO, KÜLLI MURAND

EELK TALLINNA PEETELI KOGUDUSE

ETV TÜTARLASTEKOOR*

KAMMERKOOR* EVE PADAR

AARNE SALUVEER

TÜDRUKUTE KOOR GRETE PÕLDMA, HELLE KÄSK

156

OSALEJATE PERE

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI

LASTEKOOR MARIEL*

KAIE SAUGA, ERKI MEISTER

NAISKOOR PÄRTEL TOOMPERE,

MAIRE ELISTE

GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA

REET LEND

LINNATEATRI JA LAVAKUNSTIKOOLI

MUUSIKAKOOLI KAMMERKOOR

KALAMAJA PÕHIKOOLI LASTEKOOR*

SEGAKOOR RIINA ROOSE

INGRID ROOSE

KATRIN LEETE

MAKSU- JA TOLLIAMETI LAULUKOOR

GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA

KALAMAJA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

PEALE VIIT KRISTEL MARAND

MUUSIKAKOOLI NAISKOOR*

KATRIN LEETE

MERIKO SEGAKOOR*

KSENIJA GRABOVA

KALAMAJA PÕHIKOOLI POISTEKOOR

ELERI-KRISTEL KUIMET, MERIKE TORO

GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA

TRIIN LÄÄNE

MERIVÄLJA KOOLI MUDILASKOOR

MUUSIKAKOOLI PUHKPILLIORKESTER**

KALAMAJA SEGAKOOR KULDAR SCHÜTS,

LIIVI PÕLDMÄE, KAIE KODRES

SIRLY ILLAK-OLUVERE

KSENIJA GRABOVA

MUDILASKOOR MARIEL MAIRE ELISTE

GEORG OTSA NIMELISE TALLINNA

KALEVI KAMMERKOOR* ERKI MEISTER

MUDILASKOOR NÕMMELILL

MUUSIKAKOOLI SÜMFOONIAORKESTER

KAMMERKOOR OOTUS

ÕNNE-ANN ROOSVEE

INGRID ROOSE

HELERIN LEHTLA

MUSAMARI KOORIKOOLI LASTEKOOR*

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI

KAMMERKOOR AKTIVA KAJA VIIRA

TIINA MEE

FLORA KAMMERKOOR*

MUDILASKOOR LY TAMMERIK

KAMMERKOOR CAMPANELLI*

MUSAMARI KOORIKOOLI MUDILASKOOR

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI

INNA LAI

TIINA MEE

MUDILASKOOR II JAANIKA PALKMAN

KAMMERKOOR COLLEGIUM MUSICALE*

MUSAMARI KOORIKOOLI NOOREM

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI

ENDRIK ÜKSVÄRAV,

MUDILASKOOR

POISTEKOOR LY TAMMERIK

KRISTEL MARAND, MIINA PÄRN

CHRISTIN-ELISABETH OTS-ERM,

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI

KAMMERKOOR ENCORE*

INGRID ORGULAS-TETSMANN

SEGAKOOR MERLE ILUS,

KARIN KUULPAK

MUSAMARI KOORIKOOLI

KARIN KUULPAK

KAMMERKOOR HARMOONIA

TÜTARLASTEKOOR* TIINA MEE

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI

EVE OJA

MUSTAMÄE LASTE LOOMINGU MAJA

TÜTARLASTEKOOR* LILIAN REINMETS

KAMMERKOOR RÄIM

SEGAKOOR HELLAS

HÄNIKE SEGAKOOR* ANNIKA LAND-

AILE ALVEUS-KRAUTMANN

ALEKSANDER KAIDJA, ELVIIRA MAASALU

REISSER, LAURI AAV, VEIKKO LEHTO

KAMMERKOOR STUDIUM VOCALE*

NAISKOOR RUKKILILL LINDA KARDNA

KAMMERKOOR HEAD ÖÖD, VEND*

TIINA SOOBA

NAISKOOR CARMINA* MARGIT VÕSA

PÄRT UUSBERG

KAMMERKOOR VIIRES* CARMEN KOOV

NAISKOOR GAUDETE* MAIT MÄNNIK,

HOPNERI KAMMERKOOR KARIN RÖÖP,

KAMMERKOOR VIRMALISED

MERIKE TORO

HELEN AUN

MARET ALANGO, TANEL NURK

NAISKOOR ILO* ANNELI SURVA,

I.N.T.A. SEGAKOOR* INTA ROOST

KAMMERKOOR VOCES MUSICALES*

IRENE SCHIFRIN

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA SEGAKOOR

JAANUS KANN

NAISKOOR TERZO ANGELIKA KADARIK

MARE VÄLJATAGA

KAMMERNAISKOOR LU* REEDA KREEN

NAISKOOR VIRVIK AIME PÄRISALU,

INSENERIDE MEESKOOR* KULDAR

KAMMERNAISKOOR SIREEN*

OLEV OJA, KERLI HANNI

SCHÜTS, ÜLLE TUISK

NELE ERASTUS

NEIDUDEKOOR KAMMERHÄÄLED*

ITL-i SEGAKOOR RASMUS LAKS,

KANUTIAIA NAISKOOR ELVIIRA MAASALU

INGRID ROOSE, KÄROLIN ORAV

PAUL-JOHANNES PURGA

KASSISABA DŽÄSSMUUSIKUTE

NÕMME BRASS TÄRKAMINE**

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI

KOOR(EKIHT) SIIM AIMLA,

AIGAR KOSTABI

LASTEKOOR* SIIRI VESKIMÄE, GRETE KOIK

MARTIN TRUDNIKOV

NÕMME GÜMNAASIUMI

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI

KORPORATSIOON ROTALIA MEESKOOR

VILISTLASKOOR SIND SURMANI

MUDILASKOOR IRENE SCHIFRIN

LAURI BREEDE, ROLAND VIILUKAS,

JAANUS KANN

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI

MARILIIS KREINTAAL

NÕMME KULTUURIKESKUSE

KULDJALA LAULUSELTS* TIIU JAANUS

NAISKOOR NÕMME HELENE ROOLAID,

KUNSTNIKE KOOR EVE KARP

ÕNNE-ANN ROOSVEE

NOORTEKOOR GRETE KOIK, SIIRI VESKIMÄE JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI SEGAKOOR KEVADE

LASNAMÄE MUUSIKAKOOLI

NÕMME KULTUURIKESKUSE NOORTE

SIIRI VESKIMÄE, GRETE KOIK

PUHKPILLIORKESTER MART AUS

NAISTE KOOR KEVAD

KAARI SILLAMAA MUUSIKATEATRI

LASNAMÄE MUUSIKAKOOLI

ÕNNE-ANN ROOSVEE, MARI ROOS

SEGAKOOR HILLE SAVI

SÜMFOONIAORKESTER IMRE ROHUVÄLI

NÕMME MUUSIKAKOOLI

LASNAMÄE VENE GÜMNAASIUMI

PUHKPILLIORKESTER** MART KIVI,

PÄRTEL TOOMPERE, KARINA KIVIKAS

MUDILASKOOR ALLA TINT

AIGAR KOSTABI

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI

LASNAMÄE VENE GÜMNAASIUMI

KAARLI KOOLI MUDILASKOOR

LASTEKOOR PÄRTEL TOOMPERE

POISTEKOOR ALLA TINT

NÕMME MUUSIKAKOOLI SÜMFOONIAORKESTER RIIVO JÕGI

KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI

LASTE KOORISTUUDIO ALLEGRO*

NÕMME ÕPETAJATE NAISKOOR*

MUDILASKOOR MARIKA LABANOVA

SVETLANA ZAUGAROVA

LILIAN REINMETS, KADI HÄRMA

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

MINU ARM

157

NOORTE SEGAKOOR VOX POPULI*

ROCCA AL MARE KOOLI

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

JANNE FRIDOLIN

3.–4. KLASSI KOOR TIINA KUULI

MUDILASKOOR ELLERHEIN

NOORTEKOOR ITERUM CANTUS

ROCCA AL MARE KOOLI LASTEKOOR

MALLIKA VEEPERV, MARIT KOIT

NATALJA JUNKUR

PIRET HANSEN

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

NUKU KOOR* REEDA KREEN,

ROCCA AL MARE KOOLI NOORTEKOOR

MUDILASKOOR RADUGA

SAALE KREEN

HELERIN LEHTLA

JELENA ORLOVA, NATALJA KUZINA

PAGANA SEGAKOOR*

SEGAKOOR S:T MIKAELSKÖREN

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI

KALEV LINDAL, HEIKKI PÕHI

EVA-TIINA PÕLLUSTE, ENE SALUMÄE

MUDILASKOOR MARGOT PETERSON,

PELGULINNA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

SEGAKOOR HUIK!* INGRID ROOSE

DIANA MÄEVÄLI

MARIS KALDARU

SEGAKOOR K.O.O.R* RAUL TALMAR

PIRITA KAMMERKOOR MAIRE ELISTE

SEGAKOOR KALEVA TIINA SAVISAAR

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI SEGAKOOR AKORD* LEIU TÕNISSAAR,

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI NEIDUDEKOOR* MARGOT PETERSON

SEGAKOOR LAULUPIDUR MADIS KUKK

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI ORKESTER

SEGAKOOR LUMINOR TIINA SOOBA

EDGAR RODITŠENKO TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI

HELEN ALLIKVEE

SEGAKOOR NOORUS*

PÜHA JOHANNESE KOOLI LASTEKOOR

MAARJA HELSTEIN, TAAVI HARK

POISTEKOOR EDGAR RODITŠENKO

ILONA MUHEL, MAARIAN LEND,

SEGAKOOR RAUDAM KRISTI KARRO

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI

GAJANE MELETJAN

SEGAKOOR RIOLA ENE UIBO, ANU LIHO

PÜHA JOHANNESE KOOLI

SEGAKOOR VIDEVIK VAIKE SARN,

MUDILASKOOR MAARIAN LEND,

LEMBIT TRAKS

TÜTARLASTEKOOR MARGOT PETERSON

GAJANE MELETJAN, ILONA MUHEL

TALLINNA 21. KOOLI B-LASTEKOOR

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI

PÜHA MIIKAELI KOOLI LASTEKOOR*

LIIVI URBEL, KRISTJAN ÕMBLUS

VILISTLASTE, LASTEVANEMATE JA

MARET ALANGO, GRETE MAIPUU

TALLINNA 21. KOOLI LASTEKOOR

ÕPETAJATE KOOR MARGOT PETERSON

PÜHA MIIKAELI KOOLI MUDILASKOOR

VOCAL SPIRIT* LYDIA RAHULA

SEGAKOOR* MARGOT PETERSON TALLINNA INGLISE KOLLEDŽI

TALLINNA JAANI KOGUDUSE KAMMERKOOR* REET LEND, TRIIN LEND

MARET ALANGO, GRETE MAIPUU

TALLINNA 21. KOOLI MUDILASKOOR

PÜHA MIIKAELI POISTEKOOR

ENE UIBO

TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI

KADRI HUNT, KARIN VEISSMANN

TALLINNA 21. KOOLI MUUSIKAKLASSIDE

MUDILASKOOR ALEKSANDRA DI MAIO

PÜHA MIIKAELI POISTEKOORI

MUDILASKOOR ENE UIBO

TALLINNA KAMMERKOOR*

TALLINNA 21. KOOLI NOORTE

MARIELL AREN

2.–3. KLASSI ETTEVALMISTUSKOOR

TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI

JANA PERENS, IMBI LAAS

MEESKOOR LYDIA RAHULA

PUHKPILLIORKESTER KALEV

TALLINNA 21. KOOLI SEGAKOOR

KALEV KÜTARU, JAAK KARLIS

KRISTJAN ÕMBLUS, KADRI MÄGI

TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI

PUHKPILLIORKESTER KUTTER

TALLINNA 32. KESKKOOLI LASTEKOOR

LASTEKOOR EVA LISA MARKUS

ARNE HAASMA

AIME KAARLEP

TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI

RAHVUSOOPER ESTONIA

TALLINNA 32. KESKKOOLI

MUDILASKOOR ANNE ERMAST

NOORMEESTEKOOR* HIRVO SURVA,

MUDILASKOOR RIINA RIISTOP

MUDILASKOOR KATRI VESKIMEISTER

TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMI LASTEKOOR KADI VOOSEL

ANDRES LEMBA

TALLINNA 32. KESKKOOLI NOORTEKOOR

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR

KARIN KUULPAK

TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMI

HIRVO SURVA, ANDRES LEMBA,

TALLINNA 32. KESKKOOLI POISTEKOOR

MUDILASKOOR TEELE UTT

MARILIIS KREINTAAL, MARET ALANGO

AIME KAARLEP

TALLINNA KRISTIINE GÜMNAASIUMI

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR

TALLINNA AKADEEMILISTE

NEIDUDEKOOR KADI VOOSEL,

ORGANISATSIOONIDE SEGAKOOR IN

TEELE UTT

JUHANID JAANIKA KUUSIK,

TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI

MARET ALANGO

CORPORE MATISS BRIEDIS,

RAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOORI

ODE PÜRG

LASTEKOOR ANASTASSIJA VILLEMSON,

TALLINNA ARTE GÜMNAASIUMI

ANNE LUUKAS

LASTEVANEMATE SEGAKOOR

TALLINNA KUNSTIGÜMNAASIUMI

HIRVO SURVA, JAANIKA KUUSIK

NOORTEKOOR HELINA LOORENTS,

RAM-i SEGAKOOR ALLAN TAMME,

MARIS LANG

MUDILASKOOR ANASTASSIJA

MARILIIS KREINTAAL

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

VILLEMSON, ANNE LUUKAS

RAUDTEE KULTUURISELTSI SEGAKOOR

TÜTARLASTEKOOR ELLERHEIN*

MARIELL AREN

INGRID KÕRVITS

LASTEKOOR KRISTI TOOMRA,

REAALKOOLI MUDILASKOOR

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

LISANN ALJASTE

TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI

KEILI SIMASTEL

LASTEKOOR ELLERHEIN*

REVALIA POISTEKOOR TANEL NURK,

ANNELI MÄEOTS, ILONA MUHEL

NOORTEKOOR SIRJE VASMANN-PEREND,

ALLA EENMA

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

SIRLE TRUU

RIIGIKANTSELEI NAISKOOR

LASTEKOOR RADUGA

HELI JÜRGENSON

NATALJA KUZINA, JELENA ORLOVA

158

TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR PIRIKA SÖÖT

OSALEJATE PERE

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI

TALLINNA SAARLASTE SEGAKOOR

MUDILASKOOR LII LEITMAA

POISTEKOOR KADI UIBO,

KERSTI SEITAM

TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUMI

INNA KOPLI

TALLINNA SADAMA SEGAKOOR

SEGAKOOR PIRIKA SÖÖT

TALLINNA NOORTE PUHKPILLIORKESTER

LAULUDE LEMMIK

TALLINNA LÄÄNEMERE GÜMNAASIUMI

KALEV KÜTARU, OLEV ROOSA,

EERO RAUN, KATRIN JÄRVLEPP

MUDILASKOOR JELENA BELJAJEVA,

VELLO LOOGNA

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI

MARIANNA PISAREVSKAJA

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI

LASTEKOOR ENE UIBO

TALLINNA LENNUJAAMA SEGAKOOR

LASTEKOOR KOIDU ILMJÄRV,

VERONIKA PORTSMUTH

PIRET HARRO

MUDILASKOOR MONIKA KAUR

TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI

TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUMI

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI

POISTEKOOR ENE UIBO

LASTEKOOR REILIKA KRIMS

MUDILASKOOR KOIDU ILMJÄRV,

TALLINNA LILLEKÜLA GÜMNAASIUMI

SILVI KREBS

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI

SEGAKOOR ENE UIBO

MUDILASKOOR KRISTIINE MÕTTUS

TALLINNA SÜDALINNA KOOLI

TALLINNA LINNATRANSPORDI

POISTEKOOR KOIDU ILMJÄRV,

PUHKPILLIORKESTER RIHO SILD,

PIRET HARRO

MUDILASKOOR ANGELIKA KADARIK

ANDRES AVARAND

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI

TALLINNA SÜDALINNA POISTEKOOR

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI

SEGAKOOR KOIDU ILMJÄRV,

ANGELIKA KADARIK

LASTEKOOR MERLE ADELMAN

PIRET HARRO

TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI

LASTEKOOR ANNE MAIBERG

TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUMI POISTEKOOR MERLE ADELMAN TALLINNA MUSTAMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR JULIA AARE TALLINNA MUSTAMÄE

MUDILASKOOR LJUDMILA SJOMINA TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI NAISKOOR LJUDMILA SJOMINA TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR ARVO LUIK

TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR ELINA KAASIK TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI NOORTEKOOR ELINA KAASIK TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI POISTEKOOR ELINA KAASIK

REAALGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

TALLINNA POISTEKOOR LYDIA RAHULA,

LJUDMILA SJOMINA

TOMI RAHULA, KUNO KERGE

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI

TALLINNA POISTEKOORI

KAMMERKOOR* ELEN ILVES TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

KAMMERKOOR* JANNE FRIDOLIN

ETTEVALMISTUSKOOR SECUNDO

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI

TRIIN LÄÄNE, KÄROLIN ORAV

AKADEEMILINE NAISKOOR*

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

JANA PERENS

LASTEKOOR* INGRID KÕRVITS, JAANIKA KUUSIK

MUDILASKOOR ÕNNE LÜÜS

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

MUDILASKOOR JAANIKA KUUSIK TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI NOORTEKOOR* INGRID KÕRVITS

POISTEKOOR ÕNNE LÜÜS TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI SEGAKOOR* MARGOT PETERSON

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KAMMERKOOR* ILMARS MILLERS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI KAMMERORKESTER TARMO KIVISILLA TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

PUHKPILLIORKESTER**

POISTEKOOR JANNE FRIDOLIN

TÜTARLASTEKOOR ÕNNE LÜÜS,

TARMO KIVISILLA, DIANA MÄEVÄLI

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI

MARGOT PETERSON

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

SÜMFOONIAORKESTER JAAN OTS

TALLINNA PÜHA VAIMU KAMMERKOOR

VILISTLASTE NAISKOOR*

TALLINNA MUUSIKAKOOLI

RIHO RIDBECK, ÜLLE GUNIN

ANDRES HEINAPUU, TIINA SELKE

TALLINNA RAEKOOR EDMAR TUUL

TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOLI

TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI

PUHKPILLIORKESTER OTT KASK TALLINNA MUUSIKAKOOLI

TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLI

KAMMERNAISKOOR LIISA HIOB

LASTEKOOR JANNE FRIDOLIN

TALLINNA TOOMKOOLI LASTEKOOR

KATRIN TALMAR

TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLI

KAJA POST, MARI KALLING

TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUMI

MUDILASKOOR JANNE FRIDOLIN

SÜMFOONIAORKESTER OTT KASK,

LASTEKOOR IREN VOITES TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUMI

TALLINNA TOOMKOOLI

TALLINNA RAHUMÄE PÕHIKOOLI

MUDILASKOOR MARI KALLING,

POISTEKOOR TANEL NURK

KAJA POST TALLINNA TULETÕRJEÜHINGU

MUDILASKOOR IREN VOITES

TALLINNA REAALKOOLI POISTEKOOR

TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUMI

HELI ROOS

PUHKPILLIORKESTER**

SEGAKOOR JAANUS KANN

TALLINNA REAALKOOLI SEGAKOOR

AIGAR KOSTABI, RIHO SILD

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI

EVE KARP

TALLINNA TULETÕRJEÜHINGU

TALLINNA REAALKOOLI

SEGAKOOR SÕPRUS MARELLE SIITAS,

TÜTARLASTEKOOR* HELI ROOS

LIA UPPIN

LASTEKOOR KADI UIBO, INNA KOPLI TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI MUDILASKOOR INNA KOPLI,

TALLINNA ROTARY KLUBI SEGAKOOR

HELE TELLAS

JAANIKA KUUSIK

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI LASTEKOOR HARALD EEK

MINU ARM

159

VHK ÕPETAJATE JA LAPSEVANEMATE

LEIGARITE VANEM SEGARÜHM I

MUDILASKOOR PIRET LAAK

SEGAKOOR* JANA PERENS,

SILLE KAPPER, MADLI TELLER

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI

AYAKA HAYASHI

LEIGARITE VANEM SEGARÜHM II

SEGAKOOR AADE ERITS

SEGAKOOR VIKERLASED

SILLE KAPPER, MADLI TELLER

TALLINNA ÜLIKOOLI MEESKOOR*

KEIO SOOMELT

LEONHARD WEISS TALLINNA VÕIMLEJAD

INDREK VIJARD

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NAISTE

MARIT RAE

TALLINNA ÜLIKOOLI NAISKOOR

LIIKUMISRÜHM TIINA AASMANN

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI

LINNUPESA ÕPETAJATE JA KRISTIINE

TOOMAS VOLL

EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGU

LASTEAIAJUHTIDE NAISLIIKUJAD

TALLINNA ÜLIKOOLI

RAHVATANTSURÜHM ÜMBERRINGI

KARIN SAAR

SÜMFOONIAORKESTER MARTIN SILDOS,

RAIDO BERGSTEIN

SEGARÜHM LUMINOORED

JÜRI-RUUT KANGUR

EESTI TANTSUAGENTUURI

HELENA-MARIANA REIMANN

TALLINNA ÜLIKOOLI VILISTLAS-

NEIDUDERÜHM 1 LIISA LAINE

NAISKOOR HELIA* LINDA KARDNA TARTU ÜLIKOOLI NAISKOORI TALLINNA VILISTLASKOOR* TRIIN KOCH TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE

MERITONI SPORDIKLUBI NAISTE

EESTI TANTSUAGENTUURI

VÕIMLEMISRÜHM KRISTEL PÄLL,

NEIDUDERÜHM 2 LIISA LAINE

PIRET PÄLL

SEGARÜHM EHE ÜLO LUHT GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUMI

RAHVAKULTUURISELTSI KOIDUPUNA SEGARÜHM KALEV JÄRVELA, MARGIT KUEHL RAHVAKULTUURISELTSI

MEESKOOR* PEETER PERENS,

2.–3. KLASSI SEGARÜHM

SIIM SELIS

AGNE KURRIKOFF-HERMAN

KOIDUPUNA 2 SEGARÜHM

TMS-i TÜRNPU MEESKOOR

GUSTAV ADOLFI KOOLITUSKESKUSE

KALEV JÄRVELA, MARGIT KUEHL MUSTAMÄE LASTE LOOMINGU MAJA

ENE KANGRON, TÕNU KANGRON

RAHVATANTSURÜHM KAIRI AAVERE,

UUE MAAILMA KOOR MARI KALLING,

JAKOB VIIRET

TANTSURING JETE

MIINA PÄRN

HOTSPORT TALLINNA NAISTE

ENELI RÜÜTLI, DIANA SENKEL

VÄINAMERE EÜE JA NÕMME

VÕIMLEMISRÜHM TAIMI AINJÄRV

NAISRÜHM VIISUVEERETAJAD

MUUSIKAKOOLI SEGAKOOR

IDLA EESTI SELTSI TALLINNA NAISRÜHM

MERLE LÄTTEKIVI

INDREK VIJARD

KAI RANDRÜÜT

NAISRÜHM VIISUVEERETAJAD 2

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUMI

MERLE LÄTTEKIVI

GÜMNAASIUMI KAMMERKOOR

3. KLASSI SEGARÜHM KÄTLIN ERBE

NÕMME HUVIKOOLI NEIDUDE

PILLE RAITMAA

JCI E-KOJA SEGARÜHM

VILISTLASRÜHM MARIT RAE,

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI

TARK EI TORMA KRISTI AITSAM

URVE KESKKÜLA

MUUSIKAKOOLI ORKESTER 1

JUHUKSE NOOREM SEGARÜHM

NAISRÜHM NÕMME MARID

TEREZA ŠMERLING-HEINSAAR,

MADLI TELLER

KATRIN KRAUSE

EIVIN TOODO

JUHUKSE VANEM SEGARÜHM

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI

MADLI TELLER, AILI MADISSOON

NÕMME NAISED URVE KESKKÜLA

MUUSIKAKOOLI ORKESTER 3

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM KADRI

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM

RASMUS PUUR

KADRI LIIVAK

NÕMME NEIUD MARLÉN VILBASTE,

VANALINNA MUUSIKAMAJA

SEGARÜHM KÄND JA KÄBID 1

URVE KESKKÜLA

LASTEKOOR* MAARJA SOONE,

KADRI AADMA

ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI RAHVA-

KAIU PÕLD

SEGARÜHM KINGPOOLID JA

TANTSURÜHM KINDAKIRI MAIDO SAAR,

VANALINNA MUUSIKAMAJA

LADVAUBINAD MÄRT AGU,

MARGUS TOOMLA

MUDILASKOOR KAIU PÕLD,

ALO SIIAK, IVAR LETT

PELGULINNA GÜMNAASIUMI

MAARJA SOONE

TANTSUKOOLI KOIT

10.–12. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

VANALINNA MUUSIKAMAJA

NAISRAHVATANTSURÜHM

MARINA KUZNETSOVA

TÜTARLASTEKOOR* MAARJA SOONE

KRISTINA RAJA, KRISTIN TAGAM

PELGULINNA GÜMNAASIUMI 6.

VANALINNA SEGAKOOR*

LEIGARITE NAISRÜHM SILLE KAPPER,

KLASSI RAHVATANTSURÜHM MARINA

LAURI AAV, KATRIN PUUSAAG

MADLI TELLER, HELEN LAGLE

KUZNETSOVA

VENE KOORIKAPELL OLGA TUNGAL

LEIGARITE NAISRÜHM I SILLE KAPPER,

PELGULINNA GÜMNAASIUMI 7.–8. KLASSI

VENÜ NAISKOOR VANAEMAD

MADLI TELLER, HELEN LAGLE

TANTSURÜHM DAGMAR NAKUS

SILVIA MELLIK, REET RATASSEPP

LEIGARITE NOORTE SEGARÜHM

PELGULINNA GÜMNAASIUMI 3. KLASSI

VERONIKA PORTSMUTHI

MALL PAULUS, SILLE KAPPER, KADRI KARIN

RAHVATANTSURÜHM DAGMAR NAKUS

KOORIAKADEEMIA KONTSERTKOOR*

LEIGARITE NOORTE SEGARÜHM II

PELGULINNA RAHVAMAJA NAISRÜHM

VERONIKA PORTSMUTH, KÄROLIN ORAV

SOLVI KRUUS, JAAN ULST, SILLE KAPPER

ERIKA PÕLENDIK

VHK LASTEKOOR KATRIN TANVEL,

LEIGARITE SEGARÜHM II

PELGULINNA RAHVAMAJA SEGARÜHM

EVELIN OTS-TENNASILM

KADRI KARIN, JAAN ULST, SILLE KAPPER

KELMIKÜLA ERIKA PÕLENDIK, RAILI LAHI

VHK MUDILASKOOR IMBI LAAS,

LEIGARITE SEGARÜHM III

PELGULINNA RAHVAMAJA SEGARÜHM

AYAKA HAYASHI

SILLE KAPPER, JAAN ULST

160

TONTAR ERIKA PÕLENDIK

OSALEJATE PERE

PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUMI LASTERÜHM KÄTRIN JÄRVIS NAISTE VÕIMLEMISRÜHM PIRUETI

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO TANTSUANSAMBLI SÕLEKE

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI 2. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

6.–8. KLASSI SEGARÜHM II

TANTSUKEERIS KRISTI AITSAM,

HELENA-MARIANA REIMANN,

KAIE METSALLIK

RAHVATANTSURÜHM LEEK

ENE JAKOBSON

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI 3. KLASSI

LISANNA TÄLLI

TALLINNA HUVIKESKUSE

RAHVATANTSURÜHM TANTSUKEERIS

KULLO TANTSUANSAMBLI SÕLEKE

KRISTI AITSAM, KAIE METSALLIK

DAAMID ELLEN MARDI

RAHVATANTSUSELTS KANDALI VALDO REBANE RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE

6.–8. KLASSI SEGARÜHM III

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI 7. KLASSI

HELENA-MARIANA REIMANN,

NAISRÜHM 1 PÜHALEPA

RAHVATANTSURÜHM TANTSUKEERIS

JAANIKA LIIU,

KAIE METSALLIK, KRISTI AITSAM

RAUNO ZUBKO, IRENE GURJEV

KRISTINA SORGUS

RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

NOORTERÜHM TANTSUKEERIS I

TANTSUANSAMBLI SÕLEKE

KAIE METSALLIK, KRISTI AITSAM

NAISRÜHM 2 MUHU RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE

NOORTE SEGARÜHM I

TALLINNA NÕMME PÕHIKOOLI

HELENA-MARIANA REIMANN,

NAISRÜHM 3 KIHELKONNA

NOORTERÜHM TANTSUKEERIS II

ENE JAKOBSON

KRISTI AITSAM, KAIE METSALLIK

ALLAR VALGE, ELLE KRAAV

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI

RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE NAISRÜHM 4 KESSE

TANTSUANSAMBLI SÕLEKE NOORTE

2. KLASSI TANTSURÜHM UNDIKUTSIKAD

SEGARÜHM II ENE JAKOBSON,

KADRI AADMA

RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS

KRISTINA SORGUS, ÜLLE FERŠEL

RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE

TALLINNA ÕISMÄE GÜMNAASIUMI

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

6. KLASSI TANTSURÜHM UNDIKUTSIKAD

TANTSUANSAMBLI SÕLEKE

KADRI AADMA

SEGARÜHM 1 JÄRVA-JAANI RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE

NOORTE SEGARÜHM III

TALLINNA ÕISMÄE VENE LÜTSEUMI

HELENA-MARIANA REIMANN,

SEGARÜHM 2 ANSEKÜLA

TANTSUSTUUDIO ALLIKAS

INGRID ELSA MUGU, ÜLLE FERŠEL

2.–3. KLASSI SEGARÜHM

RAUNO ZUBKO, ALLAR VALGE,

TALLINNA JÄRVEOTSA GÜMNAASIUMI

EKATERINA TARASJUK

SIIM PRAATS

2.–3. KLASSI SEGARÜHM

RAHVATANTSUSELTSI PÄÄSUKE SEGARÜHM 3 KARJA RAUNO ZUBKO, SIIM PRAATS RAHVATANTSUSELTS TANTSUTAHE

TALLINNA ÕPILASMALEVA NOORTE

VIISUVEERETAJAD

SEGARÜHM KILLU TIIGIMÄE,

MERLE LÄTTEKIVI

EGERT EENMAA

TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI

TALLINNA PAE GÜMNAASIUMI

2. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

2.–3. KLASSI SEGARÜHM ARVO LUIK

RAIMO URGARD, KARMEN URGARD,

MAIJU KERME

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

TIIU ÜKSIK

TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI

TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

ROCCA AL MARE KOOLI ÕPETAJATE NAISTE VÕIMLEMISRÜHM REINE KOTKAS, INGRID TULLUS ROCCA AL MARE KOOLI NEIDUDE VÕIMLEMISRÜHM REINE KOTKAS, RUTTI OJASSOO SEGARÜHM VIISUVEERETAJAD

3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

3. KLASSI SEGARÜHM KAREL VÄHI,

MAIJU KERME

KRISTIINA SIIG

TALLINNA KESKLINNA PÕHIKOOLI

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

6. KLASSI TANTSURÜHM

TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

MAIJU KERME

6. KLASSI RÜHM MADLI TELLER,

TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI

KRISTIINA SIIG

ÕPETAJATE VÕIMLEMISRÜHM

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

MERLE LÄTTEKIVI

ANNELI LAASPERE

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

TALLINNA KIVIMÄE PÕHIKOOLI

7.–8. KLASSI SEGARÜHM KAREL VÄHI,

VILISTLASTE VÕIMLEMISRÜHM

KRISTIINA SIIG

TANTSUANSAMBLI SÕLEKE 2.–3. KLASSI SEGARÜHM I

ANNELI LAASPERE

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

INGRID ELSA MUGU,

TALLINNA KURISTIKU GÜMNAASIUMI

TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

HELENA-MARIANA REIMANN

2.–3. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

PÕHIRÜHM 1 KAREL VÄHI,

PRIISLE ANDRES-AARE TOOMING

HEDVIG HAARDE, KRISTIINA SIIG

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO TANTSUANSAMBLI SÕLEKE 2.–3. KLASSI SEGARÜHM II JAANIKA LIIU TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO TANTSUANSAMBLI

TALLINNA NÕMME HUVIKOOLI LIIKUMISRÜHM NR 2 URVE KESKKÜLA

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

TALLINNA NÕMME HUVIKOOLI

PÕHIRÜHM 2 HEDVIG HAARDE,

VANEM LIIKUMISRÜHM NR 1

KAREL VÄHI, KRISTIINA SIIG

URVE KESKKÜLA

SÕLEKE 6.–8. KLASSI SEGARÜHM I

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

TALLINNA NÕMME HUVIKOOLI

TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

HELENA-MARIANA REIMANN,

VILISTLASTEST NAISTE VÕIMLEMISRÜHM

PÕHIRÜHM 3 KAREL VÄHI, HEDVIG

JAANIKA LIIU, INGRID ELSA MUGU

URVE KESKKÜLA, KATRIN KALM

HAARDE, KRISTIINA SIIG

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

MINU ARM

161

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NAISRÜHM III

TANTSUANSAMBLI LEESIKAD

TANTSUANSAMBEL KULJUS VI

AGNE KURRIKOFF-HERMAN

VILISTLASRÜHM KRISTIINA SIIG,

REET SILLAVEE

TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NOORTE

MADLI TELLER

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

SEGARÜHM KÄTRIN JÄRVIS

TALLINNA REAALKOOLI 3.b

TANTSUANSAMBEL KULJUS VII

SEGARÜHM MÄRT AGU

REET SILLAVEE

KOGEMUSTEGA NAISRÜHM

TALLINNA ÜLIKOOLI

MONIKA TOMINGAS

TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUMI

TALLINNA REAALKOOLI SUURTE

TANTSUANSAMBLI TUISULINE

VÕIMLEMISRÜHM THEA TURULINN

KOREOGRAAFIA NEIDUDERÜHM

TANTSUANSAMBEL TUISULINE S2

TALLINNA REAALKOOLI

ELO UNT

LIISA LAINE

TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-

TANTSURÜHM TANTSUSARVIKUD

ANSAMBEL SOVELDAJA ELO UNT

KRISTI AITSAM

VÕIMLEMISRÜHM THEA TURULINN TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI NAISVÕIMLEMISRÜHM SIIDISABA

TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-

TANTSUSELTSI LEE 3.–4. KLASSI

MARE PAIST

ANSAMBLI SOVELDAJA NAISRÜHM

SEGARÜHM HELE POMERANTS,

TALLINNA SAKSA GÜMNAASIUMI

ELO UNT

MAIDO SAAR, SILVIA METSALLIK

TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-

TANTSUSELTSI SÕLEKE

TÜDRUKUTE VÕIMLEMISRÜHM MARE PAIST, ELIISE KÕRE

ANSAMBLI SOVELDAJA NOOREM RÜHM

LAPSEVANEMAD JA SÕBRAD S2

TALLINNA SS KALEV I VÕIMLEMISRÜHM

ELO UNT, LEAANIKA PARRA

LIINA EERO, JAANIKA LIIU

RIINA VOOLPRIIT

TALLINNA ÜLIKOOLI RAHVATANTSU-

TANTSUSELTSI SÕLEKE

TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUMI

ANSAMBLI SOVELDAJA PÕHIRÜHM

LAPSEVANEMAD JA SÕBRAD S4

VÕIMLEJAD MARGIT EHANDI

ELO UNT

ANNELI VILLENTHAL, TEELE HEIN

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

TALLINNA ÜLIKOOLI TANTSUTÜDRUKUD

TANTSUSELTSI SÕLEKE VILISTLASED I

TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED I

KÄRT PÄLL, TERJE TREIMANN-TUPITS

HELENA-MARIANA REIMANN, LIISI ORG

KRISTIINA VILIPÕLD, PIRET LETT

TANTSUAKADEEMIA SEGARÜHM

TANTSUSELTSI SÕLEKE VILISTLASED II

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

MÄRT AGU, KERSTI TELVE

ENE JAKOBSON

TANTSUANSAMBLI KULLAKETRAJAD

TANTSUSELTSI SÕLEKE VILISTLASED III

MAIT PINSEL, PIRET LETT

PÕHIKOOSSEIS I VIRVE KURBEL,

ENE JAKOBSON

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

IGOR BELJAJEV

TANTSUTRUPI MODUS DAAMIDE

TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED III

TANTSUANSAMBLI LEE A-RÜHM

VÕIMLEMISRÜHM KERTTU TOOMPALU,

KAJA NAARITS, PIRET LETT

MARIA UPPIN, MAIDO SAAR,

SIRLI KRIIS-KALM

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

HELE POMERANTS

TANTSUTRUPP MODUS S3 I

TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED IV

TANTSUANSAMBLI LEE B-RÜHM

PIRET TORM-KRIIS

KAJA NAARITS, PIRET LETT

MAIDO SAAR, MARIA UPPIN,

TANTSUTRUPP MODUS S3 II

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

HELE POMERANTS

PIRET TORM-KRIIS

TANTSUANSAMBLI LEE NOORTE

TRIIBUVURRU TANTSURINGI NAISRÜHM

KRISTIINA VILIPÕLD, PIRET LETT,

SEGARÜHM MAIDO SAAR,

EVELI MAKKO

MAIT PINSEL

HELE POMERANTS, MARIA UPPIN

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUMI

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI

TANTSUANSAMBLI LEE VILISTLASRÜHM

C-NOORTE SEGARÜHM MAI LIIS RIIMAA

TANTSUANSAMBLI SAVIJALAKESED

MARIA UPPIN, MAIDO SAAR,

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TALLINN MILENA

VILISTLASED PIRET LETT, KRISTIINA

HELE POMERANTS

MARIS KALLUS, LII SUSANNA SUBATŠJUS

VILIPÕLD

TANTSUANSAMBEL SÕPRUS

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TALLINN

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

KÄTRIN JÄRVIS

MIREYA I MARIS KALLUS, PIRET VIIKHOLM

TANTSUANSAMBLI SÕPRUS C I

VÕIMLEMISKLUBI PIRUETT ELIITRÜHM

MARINA KUZNETSOVA

SEGARÜHM AGNE KURRIKOFF-HERMAN

HEILI PARRAS, KADI-LIIS LAASPERE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

TANTSUANSAMBLI SÕPRUS C II

SEGARÜHM VÖÖR JA AHTER

SEGARÜHM AGNE KURRIKOFF-HERMAN

LEAANIKA PARRA

TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED II

TANTSUANSAMBEL SAVIJALAKESED V

TANTSUANSAMBEL KULJUS I

TANTSUANSAMBEL KULJUS II MARINA KUZNETSOVA

TANTSUANSAMBEL SÕPRUS I

ALATI RÕÕMSAD AKORDIONISTID

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

KÄTRIN JÄRVIS

TIINA VÄLJA

TANTSUANSAMBEL KULJUS III

TANTSUANSAMBEL SÕPRUS II

EESTI TORUPILLIMÄNGIJAD

LILIAN KOHVER

LAURI SEPP

KATARIIN RASKA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

TANTSUANSAMBEL SÕPRUS IV

EESTI UKULELEORKESTER JOOSEP SANG

TANTSUANSAMBEL KULJUS IV

KÄTRIN JÄRVIS

KANDLEANSAMBEL KÄOPOJAD

MARINA KUZNETSOVA,

TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NAISRÜHM I

ELLA MAIDRE

REET SILLAVEE

AGNE KURRIKOFF-HERMAN

KEELTE KODU TUULE KANN, ELLA MAIDRE

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI

TANTSUANSAMBLI SÕPRUS NAISRÜHM II

NÄPPEPILLIDE ANSAMBEL KULLO KITARR

TANTSUANSAMBEL KULJUS V KAIDI PUGAL

AGNE KURRIKOFF-HERMAN

ANDRUS KIRSS

162

OSALEJATE PERE

RANDVERE KOOLI RAHVATANTSUSELTSI

SEGARÜHM TAIDELAID

JOOSEP SANG

PÄÄSUKE LASTERÜHM 4

HELLE MARE KÕMMUS

LASNAMÄE MUUSIKAKOOLI

ANLI SOOSAAR

SEGARÜHM SÕLE SEGAJAD 1

RANDVERE KOOLI RAHVATANTSUSELTSI

HELGI TAELMA

LASTE JA NOORTE FOLKVIIULDAJATE

PÄÄSUKE VILISTLASRÜHM 1

SEGARÜHM SÕLE SEGAJAD 2

ANSAMBEL TUULEVIIUL KRISTI ALAS

ANLI SOOSAAR

HELGI TAELMA

NÕMME PÄRIMUSKOOL MARIKA MOKS,

VIIMSI GÜMNAASIUMI C-SEGARÜHM

TIINA TANTSUSTUUDIO III RÜHM

KAARI KLESMENT

MAIDO SAAR

TIINA KAEV

NÕMME PÄRIMUSKOOLI

VIIMSI KESKKOOLI VILISTLASRÜHM

TIINA TANTSUSTUUDIO IV RÜHM

SÕBERID MARGIT PRAKS

TIINA KAEV

MARIKA MOKS

VIIMSI KOOLI 6.–8. KLASSIDE RÜHM

TIINA TANTSUSTUUDIO V RÜHM

TALLINNA AKORDIONIKVINTETT

AGNE KURRIKOFF-HERMAN

TIINA KAEV

KULLO UKULELEORKESTER

AKORDIONISTIDE ANSAMBEL AIVI TILK

TÄISKASVANUTE ANSAMBEL TAGARIDA

TIINA VÄLJA

VIIMSI KOOLI 3.–4. KLASSIDE RÜHM

TALLINNA HUVIKESKUSE KULLO

AGNE KURRIKOFF-HERMAN

SÕLEKESE INSTRUMENTAALANSAMBEL

VIIMSI KOOLI ÕPETAJATE SEGARÜHM

GALJA JÕGI

MAIDO SAAR

TALLINNA MUUSIKAKOOLI

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL

AKORDIONIANSAMBEL KRISTEL LAAS,

JURMALA 73 TIIT BLAAT, TIMMO VÕÕSA

MIKK LANGEPROON

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL PIRITA

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUMI

AUGUST SARRAP

RAHVAKANDLEANSAMBEL VIISIKERAD

VIIMSI HUVIKESKUSE NOORTEKAPELL

HELGO-MALL TEPOMES, KAISA NÕGES

KALLE ERM

UKULELEANSAMBEL UKULE MÄÄRATUD

VIIMSI MUUSIKAKOOLI

IDA-VIRU MAAKOND

ALUTAGUSE VALD

ATSALAMA SEGAKOOR TIINA DAMMANN IISAKU SEGAKOOR TANJA ELKEN OONURME SEGAKOOR KEIO SOOMELT IISAKU RAHVAMAJA NAISRAHVATANTSURÜHM AVE JÄÄGER-NURGAMAA IISAKU RAHVAMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM AVE JÄÄGER-NURGAMAA

MARIS SOONSEIN, MARI AUA

KANDLEANSAMBEL

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM KIIGELIND

VIIMSI VALD

LAURA LINDPERE

MARJU AUL

KOGUDUSE KAMMERKOOR

HIIU MAAKOND

EELK VIIMSI PÜHA JAAKOBI

JÕHVI VALD

JÕHVI GÜMNAASIUMI NOORTE

HIIUMAA VALD

SEGAKOOR TANJA ELKEN

VIRVE KALVET

HIIUMAA LASTEKOOR

JÕHVI MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR

HAABNEEME KOOLI LASTEKOOR

ULVI TAMM, KÜLLI KREEGI

SINILIND TIINA DAMMANN

AGE TOOMSALU, AARNE SALUVEER,

HIIUMAA POISTEKOOR ULVI TAMM

JÕHVI PÕHIKOOLI LASTEKOOR

MARIANN NIRK

HIIUMAA SÜMFONIETT KRISTIINA ROOTS

KÜLLIKE ŠAPOVALOV

HAABNEEME KOOLI MUDILASKOOR

KÄRDLA KAMMERKOOR RAILI KAIBALD

JÕHVI PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

KATI PÕDER, AARNE SALUVEER

KÄRDLA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

JÕHVIKAS KÜLLIKE ŠAPOVALOV

NAISKOOR LEELO VOL.2 TOOMAS VOLL

RAILI KAIBALD

JÕHVI PÕHIKOOLI POISTEKOOR

PÜÜNSI KOOLI MUDILASKOOR

PÜHALEPA KIRIKUKOOR ANNA*

KÜLLIKE ŠAPOVALOV

MERYT PASTAK

HELLE NITTIM, KÜLLI KREEGI

KIRDERANNIKU KOOR

RANDVERE KOOLI MUDILASKOOR

PÜHALEPA MUDILASKOOR KÜLLI KREEGI

KA BO CHAN, TANJA ELKEN

KERLIN TAKK, ETERI PARTS

SEGAKOOR HIIULA SIRJE LILLO

MEESKOOR KAEVUR KA BO CHAN

SEGAKOOR VIIMSI VAIKE SARN

EMMASTE NAISRÜHM TAHERPILL

JÕHVI GÜMNAASIUMI TANTSURÜHM

SEGAKOOR VIIKERKOOR

HELGI TAELMA

JÕHVIKAS C TAIVO ALJASTE,

INDREK UMBERG

EMMASTE PÕHIKOOLI 7.–8. KLASSI

VOLDEMAR BERELKOVSKI

VIIMSI GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

SEGARÜHM NOBEJALAD

JÕHVI RAHVATANTSUSELTSI GEVI

MARIANN NIRK, MARI-LIIS RAHUMETS

HELGI TAELMA

NAISRÜHM GEVI MARJU AUL

VIIMSI KOOLI LASTEKOOR

PERERÜHM MÕISAKAD MAIGI TAELMA

RAHVATANTSURÜHM LAUSA LUST

KÄTLIN PUHMASTE, ANDRUS KALVET

NAISRÜHM HIIU SÕLG HELGI TAELMA

KAJA KOPLIORG, ANU PUNGAS

VIIMSI KOOLI MUDILASKOOR

NAISRÜHM KOHVILÄHKRID

TAMMIKU NAISRAHVATANTSURÜHM

MARI-LIIS RAHUMETS, RINES TAKEL

HELLE-MARE KÕMMUS

MARIS KRIISA

VIIMSI MUUSIKAKOOLI

NAISRÜHM SEDAPIDI HELGI TAELMA

PUHKPILLIORKESTER OTT KASK

NAISVÕIMLEMISRÜHM LIINE

KOHTLA-JÄRVE LINN

PÜÜNSI KOOLI 3. KLASSI

TIINA KAEV

OLGA PORTNOVA

RAHVATANTSURÜHM

NOORTE SEGARÜHM PATSIUSTI

AHTME KUNSTIDE KOOLI MUDILASKOOR

HELE POMERANTS

JAANIKA KUUSK

OLGA PORTNOVA

RAHVATANTSURÜHM VALLA-ALUNE

RAHVATANTSURÜHM MATSAKAD

AHTME KUNSTIDE KOOLI POISTEKOOR

HELI TOHVER

RAUNO ZUBKO, TERJE SAVIAUK

OLGA PORTNOVA

ANDRUS KALVET, VELJO REIER,

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

AHTME KUNSTIDE KOOLI LASTEKOOR

MINU ARM

163

SILLAMÄE LINN

KOIGI KOOLI PERERÜHM SAIMA KAMS

SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOLI

PERERÜHM PÄRLIKESED

KOHTLA-JÄRVE LINNAORKESTER

MUDILASKOOR LAULULINNUD

RUTH KAASIKU

ALEXANDER SAVELIEV

JUULIA METS

ALBU SIMMELDAJAD KAJA KRAAV

KOHTLA-JÄRVE MALEVA PÕHIKOOLI

TOILA VALD

PAIDE LINN

PÄIKESEKILLUKESED ANU PUNGAS

ANNE TOOMISTU, TIIU SCHÜTS

KOHTLA-NÕMME KOOLI SEGARÜHM

PAIDE GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR

VAILI VIIRLAID

TUHKAPÕNNID IMBI TITO, URVE KILK

JAANUS KARLSON

KOHTLA-JÄRVE KULTUURIKESKUSE

NAISRAHVATANTSURÜHM KUPPARI

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

RAHVAPILLIORKESTER ÄMMATAGUSED

URVE KILK

LASTEKOOR ANNE TOOMISTU

ERVIN LEMBER

TOILA GÜMNAASIUMI 3.–5. KLASSI

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

LÜGANUSE VALD

SEGARÜHM KAJA OJA, HELLE ASTOK

POISTEKOOR MALLE NÖÖP

TOILA GÜMNAASIUMI 6.–8. KLASSI

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

RIINA SAARE

SEGARÜHM KEKSKAST KAJA OJA

TÜDRUKUTEKOOR VIISIKAMBER

KIVIÕLI I KESKKOOLI MUDILASKOOR

VOKA NAISRÜHM KIIGURI HELLE ASTOK

MALLE NÖÖP

KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR OLGA PORTNOVA

MUDILASKOOR NADEŽDA PETROPAVLOVA KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI RAHVATANTSURÜHM JÄRVE

KIVIÕLI I KESKKOOLI LASTEKOOR

RIINA SAARE LÜGANUSE SEGAKOOR KEIO SOOMELT

TOILA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

JÄRVA MAAKOND

JÄRVAMAA TÜTARLASTEKOOR*

PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI MUDILASKOOR PIRET JÄRVET

JÄRVA VALD

PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI

TIINA DAMMANN

ALBU PÕHIKOOLI LASTEKOOR

KIVIÕLI I KESKKOOLI 7.–12. KLASSI

KAJA KRAAV

PAIDE MEESKOOR MALLE NÖÖP

VÕIMLEJAD HELJU VEEDAM

ALBU PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA

KIVIÕLI I KESKKOOLI ÕPETAJATE

KAJA KRAAV

NAISKOOR SIRJE GRAUBERG,

SEGARÜHM HELJU VEEDAM

ALBU SEGAKOOR SINK-SALE-PROO

TIINA KIVIMÄE

KIVIÕLI RAHVAMAJA NAISRÜHM TUHKALI

KAJA KRAAV

SPORDIKLUBI KATI NAISTE

HELJU VEEDAM

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUMI

VÕIMLEMISRÜHM KERLI GRAUBNER

MAIDLA NAISRÜHM OMASOODU

LASTEKOOR KALLI VAINULA

MARIS KRIISA

JÄRVA-JAANI GÜMNAASIUMI

KANDLEANSAMBEL VIRUMAA

MUDILASKOOR KALLI VAINULA

MUUSIKUD JAANUS PÕLDER,

JÄRVA-JAANI SEGAKOOR HELI KARK

KAARIN AAMER

KOERU KESKKOOLI LASTEKOOR

NARVA LINN

AINO LINNAS

TANTSUWÕLU TIIU VELLAMA

NARVA MUUSIKAKOOLI

KOERU KESKKOOLI POISTEKOOR

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

KOORIOSAKONNA 2. KLASSI

AINO LINNAS

2.–3. KLASSI SEGARÜHM TANTSUJALAD

TÜDRUKUTE KOOR INNA FEFILOVA,

KOERU KULTUURIMAJA SEGAKOOR

KRISTA RIKK, RIINA ÕUN

NADEŽDA KUZNETSOVA

AINO LINNAS

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

NARVA MUUSIKAKOOLI

PEETRI-VODJA LASTEKOOR

4. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

KOORIOSAKONNA MUDILASKOOR

TIINA KIVIMÄE, JANELI AIT,

TANTSUJALAD KRISTA RIKK

INNA FEFILOVA,

HEDI JÜRGEN

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

NADEZHDA KUZNETSOVA

ALBU SEGARAHVATANTSURÜHM

10.–12. KLASSI NOORTE

NARVA MUUSIKAKOOLI

KAKERDAJA ÜLLE ORU

KOORIOSAKONNA TÜTARLASTEKOOR

IMAVERE NAISRÜHM PILLERPÄKAD

MARINA KOSSOLAPOVA

INGA VÄLI

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI

NARVA MUUSIKAKOOLI MUDILASKOOR

JÄRVA-JAANI KULTUURIMAJA NAISRÜHM

6. KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM

NATALJA PODOLSKAJA

TUTTUUED NAISED ÜLLE VAAS

KABUJALAKE MALLE NÖÖP,

NARVA NOORTE SEGAKOOR

JÄRVA-JAANI KULTUURIMAJA

HELEN TRUG

VAIMUSTUS SVETLANA GORJUŠINA

SEGARÜHM JÜRID-MARID ÜLLE VAAS

NARVA NOORTE SÜMFOONIAORKESTER

KOERU KESKKOOLI 6.–7. KLASSI

IRINA KOSSOVA

SEGARÜHM VÄLEJALAD TEELE ÜPRUS

SIUH JA VIUH MALLE NÖÖP,

NARVA POISTEKOOR

KOERU KESKKOOLI NOORTE SEGARÜHM

HELEN TRUG

SVETLANA GORJUŠINA

VARBAD VILLIS KERLI SIRILA

NAISRÜHM JUN-OST LIUDMILA TURAEVA

KOERU KULTUURIMAJA NAISRÜHM

NARVA-JÕESUU LINN

ALLEAA BIRGIT METS

NARVA-JÕESUU MUUSIKAKOOLI

KOERU SEGARÜHM KARAP

MUDILASKOOR INGA SAMUSSEVA

ANNE-LY PIHLAK

SEGAKOOR POOLKUU

164

LASTEKOOR ANETE SAMMLER

NAISRAHVATANTSURÜHM JÄRVA JUULAD KERLI SIRILA, HELEN TRUG PAIDE GÜMNAASIUMI C-SEGARÜHM SELTSKOND KÄTLIN MERISALU PAIDE GÜMNAASIUMI NEIDUDERÜHM

SEGARAHVATANTSURÜHM SÜDAMEKE HELEN TRUG, MALLE NÖÖP

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI 7. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

PAIDE HAMMERBECKI PÕHIKOOLI NOORTE SEGARAHVATANTSURÜHM KEERUTAJAD KERLI SIRILA, HELEN TRUG PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI NEIDUDE RÜHM MERIKE LAAS

OSALEJATE PERE

AVINURME NAISKOOR MARIS LAHT

PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI

JÕGEVA KAMMERKOOR MARGUS KASK

7.–9. KLASSI SEGARÜHM SELTSKOND

JÕGEVA MEESKOOR MEHIS MERIKE KATT

KÄTLIN MERISALU

JÕGEVA MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR

PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOLI

MERIKE KATT

PUHKPILLIORKESTER AVINURME

6.–8. KLASSI SEGARÜHM SÄRASILMAD

JÕGEVA MUUSIKAKOOLI MUDILASKOOR

VERNER MÖLDER

MARITA KUTSAR

MARE TALVE

SEGAKOOR SERVITI ÜLLE SAKARIAS

PAIDE LINNA SEGARAHVATANTSURÜHM

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMI

PÕLTSAMAA VALD

VALLATSI MALLE NÖÖP

SEGAKOOR MARET OJA

PAIDE MUUSIKA- JA TEATRIMAJA

KAITSELIIDU JÕGEVA MALEVA JA

SEGARÜHM LOOMISEL KÄTLIN MERISALU

TORMA ÜHISORKESTER KRISTI TALISTU,

PÕLTSAMAA KERGEMUUSIKAKOOR

SEGARÜHM SELTSKOND VILISTLASED

KETLIN KALLO

MERLE NISU

MARIKA KUUSIK

OSKAR LUTSU PALAMUSE

PÕLTSAMAA LINNAORKESTER**

TÜRI VALD

GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

URMAS MÄGI

AVINURME POISTEKOOR URVE TOOMING NAISKOOR MEELIKO MARIS LAHT

EELK PÕLTSAMAA KOGUDUSE SEGAKOOR REET SESTER

LAUPA LASTEKOOR VIRVE KALJULA,

LUULE TOOME

PÕLTSAMAA MUUSIKAKOOLI

PILLE-RIIN KAAVER

PALAMUSE SEGAKOOR KUUS ÕUNA

KAMMERORKESTER HIIE TAKS

ORKESTER TÜRI* ANTS OIDEKIVI

MARET OJA

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

RETLA-KABALA KOOLI MUDILASKOOR

SEGAKOOR SÕBRAHING MARE TALVE

LASTEKOOR HILLE MARTIN

EDA LIBLIK

JÕGEVA PÕHIKOOLI 7.–8. KLASSI

SEGAKOOR OIRETA EDA LIBLIK

SEGARÜHM MARIKA JÄRVET

TÜRI KAMMERNAISKOOR* TIIU SCHÜTS

JÕGEVA PÕHIKOOLI 6.–8. KLASSI

TÜRI KOOR SIRET HEINASTE

SEGARÜHM KERGED KONDID

TÜRI NEIDUDEKOOR TIIU SCHÜTS

AVE ANSLAN, TIINA KULL

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

TÜRI PÕHIKOOLI 3.–4. KLASSI

JÕGEVA PÕHIKOOLI PERERÜHM

PUHKPILLIORKESTER** URMAS MÄGI

MUDILASKOOR TEA SAAR

MARULISED AVE ANSLAN

TÜRI PÕHIKOOLI LASTEKOOR* TIIU SCHÜTS

JÕGEVA SEGARAHVATANTSURÜHM

HARIDUSSELTSI NAISKOOR

TÜRI POISTEKOOR RYOSUKE KURAHASHI,

KAARATSIM AINO SOBAK

REET SESTER, ÕIE ARUOJA

TIIU SCHÜTS

JÕGEVAHE PERE NAISRÜHM I

PÕLTSAMAA VALLA MUDILASKOOR

TÜRI ÜHISGÜMNAASIUMI NOORTEKOOR

MARIKA JÄRVET, AVE ANSLAN

SILJA PETERS

ANNE TOOMISTU

JÕGEVAHE PERE NAISRÜHM II

PUURMANI MÕISAKOOLI LASTEKOOR

JÄRVAMAA KABALA RAHVAMAJA

MARIKA JÄRVET, AVE ANSLAN

ANNELI REBANE

NAISRÜHM KABALABAJALAD INGA VÄLI

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUMI NEIDUDE

ADAVERE NAISRÜHM KARIN UUSKÜLA

KÄRU RAHVATANTSURÜHM NAKSAKAD

VÕIMLEMISRÜHM MARIKA JÄRVET

LUSTIVERE KÜLASELTSI NAISVÕIMLEJAD

NAISED EVA SEERA

LAIUSE NAISRAHVATANTSURÜHM

KARIN UUSKÜLA

LAUPA PÕHIKOOLI PERERÜHM

MEIE MARI VIRVE MUSER

KÜLLI PIIRITS, PILLE ELLANDI

LAIUSE-SADALA SEGARÜHM VIRVE MUSER

NAISRAHVATANTSURÜHM SÄRELI

OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUMI

GERLI SANDERMAT

7.–8. KLASSI TANTSURÜHM KADRI LILLE

PAIDE-VÄÄTSA SEGARÜHM RIIKAR

PALAMUSE GÜMNAASIUMI

TIIU VELLAMA

TANTSURÜHM PEAPÖÖRITAJAD

TÜRI KULTUURIKESKUSE NOORTE

SIRJE KIIS

PISISAARE ALGKOOLI RAHVATANTSU-

SEGARÜHM VISSELID MONIKA KIRSS

PALAMUSE NAISRÜHM SIRTSULINE

RÜHM PÄIKESED MAIA LEPISTE

TÜRI KULTUURIKESKUSE SEGARÜHM

SIRJE KIIS

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE

VÄIKSED VIISUD MONIKA KIRSS,

PALAMUSE PERERÜHM AIVE JÕESSAR

4.–6. KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM

SIGNE JÄETMA

SEGARÜHM PAUNVERE

VÄÄTSA PÕHIKOOLI LASTERÜHM

TOOTSID-TEELED VIRVE MUSER

LUSTIKARUD TIIU VELLAMA,

TORMA NAISRÜHM JULIA TROSS

C-SEGARAHVATANTSURÜHM ZIPELGAD

HELLE SUURKIVI

JÕGEVA MUUSIKAKOOLI RAHVA-

KARIN UUSKÜLA

VÄÄTSA RAHVAMAJA NAISRÜHM ILODUS

MUUSIKAANSAMBEL NÖPSID EHA NIGLAS

TIIU VELLAMA

JÕGEVA MUUSIKAKOOLI

JÕGEVA MAAKOND

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL TUUSTAR

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR MEELI NÕMME PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUMI POISTEKOOR MEELI NÕMME

PÕLTSAMAA VALLA KAMARI

LUSTIVERE PÕHIKOOLI 7.–9. KLASSI SEGARÜHM LUSTAKAD KARIN UUSKÜLA LUSTIVERE SEGARAHVATANTSURÜHM LUSTILISED ÜLAR MARTJAN PAJUSI RAHVAMAJA SEGARÜHM KALJAAN ÜLAR MARTJAN

MURAKAD MAIA LEPISTE PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE NAISRÜHM UHKA KARIN UUSKÜLA PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE

EHA NIGLAS

SEGARAHVATANTSURÜHM VIRMALISED

JÕGEVA VALD

MUSTVEE VALD

SENTA BERGMANN

PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

NOORTEKOOR URVE TOOMING

SEGARAHVATANTSURÜHM TULIHÄND

AVINURME MEESKOOR URVE TOOMING

KAJA KIVI

C. R. JAKOBSONI NIMELISE TORMA VAIRI NIINEP

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

AVINURME GÜMNAASIUMI

PÕLTSAMAA KULTUURIKESKUSE

MINU ARM

165

LÄÄNE MAAKOND HAAPSALU LINN

C. KREEGI NIMELISE HAAPSALU

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI SEGARÜHM LÄKI TANTSULE II ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG

MUUSIKAKOOLI KAMMERORKESTER

NAISRÜHM LÄKI TANTSULE

LEHARI KAUSTEL, TAIMI KOPLI,

ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG

MATI PÕDRA, JAAK KARLIS

PERERÜHM LÄKI TANTSULE I

NEIDUDEKOOR CANZONE

GRETE GRAUBERG, ANNE KÜBARSEPP

ULRIKA GRAUBERG, ENEKEN VIITMAA

PERERÜHM LÄKI TANTSULE II

HAAPSALU KAMMERKOOR ULRIKA

GRETE GRAUBERG, ANNE KÜBARSEPP

GRAUBERG, ELERI-KRISTEL KUIMET

TÄISKASVANUTE SEGARÜHM LÄKI

HAAPSALU LAULUSTUUDIO DO-RE-MI

TANTSULE ULRIKA GRAUBERG,

MUDILASKOOR ANNE PÄÄSUKE

GRETE GRAUBERG

HAAPSALU LINNA ALGKOOLI

RAHVATANTSURÜHM KALURINEIUD

MUDILASKOOR KIRSTI TAMMENIIT,

ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG

INGE SINIMERI

RIDALA SEGARÜHM TAMME TÕRUKESED

HAAPSALU LINNA ALGKOOLI

HILJA TAMM

POISTEKOOR KIRSTI TAMMENIIT,

SEGARAHVATANTSURÜHM WEST

INGE SINIMERI

VAIDO TOOMSAR

HAAPSALU PÕHIKOOLI LASTEKOOR

TANTSURÜHM LUSTLIK MALLE ÕIGLAS

ILONA AASVERE

UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOLI

HAAPSALU PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

3.–5. KLASSI PERERÜHM

LEA SEMERIK

PILLE MEELES

HAAPSALU POISTEKOOR KADRI KELNER

HAAPSALU MUUSIKAKOOLI

HAAPSALU TOOMKOOR SIRJE KAASIK,

RAHVAPILLIANSAMBEL PILLE

LIA SALUMÄE

INGRID ARRO, MARGUS TOKKO

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

LÄÄNE-NIGULA VALD

NOORTEKOOR KARIN LÜKK-RAUDSEPP,

LÕUNA-LÄÄNEMAA MUDILASKOOR

ILONA AASVERE

ÜLLE TAMMEARU,

NAISKOOR KAASIKE SIRJE KAASIK

AVE-PIIA ROHTLA

RIDALA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

NOAROOTSI GÜMNAASIUMI KOOR

ANNE PÄÄSUKE

KADRI KELNER

RIDALA PÕHIKOOLI / DO-RE-MI

NOAROOTSI KOOLI LASTEKOOR

POISTEKOOR ANNE PÄÄSUKE

ENDLA KERSMAN

TÜTARLASTEKOOR CANZONE

NOAROOTSI KOOLI MUDILASKOOR

ULRIKA GRAUBERG, ENEKEN VIITMAA,

ENDLA KERSMAN

TEELE TAKJAS

NÕVA NAISKOOR DANGUOLE TAMBERG

UUEMÕISA LASTEAED-ALGKOOLI

ORU KOOLI LASTEKOOR

MUDILASKOOR SIRJE KAASIK

ENEKEN VIITMAA

HAAPSALU LINNA ALGKOOLI ÕPETAJATE

ORU KOOLI MUDILASKOOR

RÜHM EHTE MALLE ÕIGLAS

ENEKEN VIITMAA

HAAPSALU PÕHIKOOLI 7.–8. KLASSI

PIIRSALU SEGAKOOR PIIRITU

TANTSURÜHM TANTSULUST

VIIVIKA RIIEL, ELERI-KRISTEL KUIMET

MALLE ÕIGLAS

RISTI PÕHIKOOLI LASTEKOOR IVI KÜLA

HAAPSALU PÕHIKOOLI PERERÜHM

SEGAKOOR SONORE* KAJA AVILA

RÜBLIKUD RUTH KAMPMANN

TAEBLA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

HAAPSALU PÕHIKOOLI SEGARÜHM

KAJA AVILA

LÄKI TANTSULE ULRIKA GRAUBERG,

KULLAMAA PERERÜHM RIINA GILDEN

GRETE GRAUBERG

ORU PERERÜHM RUTH KAMPMANN,

HAAPSALU VÕIMLEJAD ANŽELIKA MURIK

ANDRES KAMPMANN, ELO JÜRISE

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

RISTI NAISRAHVATANTSURÜHM RITSIKAD

NOORTERÜHM TANTSULUST

LEA TEDER

MALLE ÕIGLAS

TAEBLA KOOLI 6.–8. KLASSI

LÄÄNEMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

TANTSURÜHM MALLE NIIT

SEGARÜHM LÄKI TANTSULE I

RISTI RAHVAMUUSIKUD

ULRIKA GRAUBERG, GRETE GRAUBERG

ENRIK VISLA, KAIL VISLA

166

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

HALJALA VALD

HALJALA KOOLI MUDILASKOOR HALJALA PISIPIIGAD VIIVI VOORAND HALJALA KOOLI POISTEKOOR VIIVI VOORAND LAULUKOOR HALJALALALALALA AHTI BACHBLUM VÕHMA SELTSIMAJA SEGAKOOR ELENE ALTMÄE SEGAKOOR VOORANDI VOONAKESED VIIVI VOORAND HALJALA RAHVAMAJA TANTSURÜHM SEGAPIDI ELERI AITMAN, HELI PILT KADRINA VALD

KADRINA KESKKOOLI LASTEKOOR ELENE ALTMÄE KADRINA KIRIKUKOOR ANNE PEÄSKE KADRINA MUUSIKASELTSI PUHKPILLIORKESTER KAIDO JÄRVSOO KADRINA SEGAKOOR SILJA UHS KADRINA KESKKOOLI SEGARÜHM MEIE VAHEL EBE ABNER KADRINA RAHVAMAJA NAISRÜHM OMAVAHEL EGERT EENMAA, TRIINU SIKK KADRINA RAHVAMAJA SEGARÜHM KAHEVAHEL HELENA MÄGI RAKVERE LINN

EELK RAKVERE KOLMAINU KIRIKU LAULUKOOR ANU KORSAR KAMMERKOOR SOLARE* ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN KOORISTUUDIO SO-LA-RE LASTEKOOR* ELO ÜLEOJA, LY HIIRE KOORISTUUDIO SO-LA-RE NOORTEKOOR KEIO SOOMELT, ELO ÜLEOJA RAKVERE ERAGÜMNAASIUMI LASTEKOOR ENE VEERMÄE RAKVERE ERAGÜMNAASIUMI MUDILASKOOR ENE VEERMÄE RAKVERE GÜMNAASIUMI JA REAALGÜMNAASIUMI SEGAKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN, TRIINU-LIIS KULL RAKVERE LINNAORKESTER** TENO KONGI, KEVIN AMBUS RAKVERE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR AIRE AROS RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI LASTEKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI POISTEKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI TÜDRUKUTEKOOR ELO ÜLEOJA, KA BO CHAN

OSALEJATE PERE

RAKVERE SEGAKOOR ANGELA LEHTPUU,

TAMSALU KULTUURIMAJA 7.–9. KLASSI

UULU SEGAKOOR ANNELY KUNINGAS

MERJE KALLIP

SEGARÜHM PASTLAD KULUVAD

RAKVERE TEATRI SEGAKOOR ELO ÜLEOJA

MARGE IHO, KERLI RELLI

ENELI RÜÜTLI, EDDA PRILLOP

TAMSALU KULTUURIMAJA NAISRÜHM

KIHNU VALD

SEGAKOOR VIROONIA MERJE KALLIP,

TANTSUSELTSI ÜLEJALA NAISRÜHM

ANGELA LEHTPUU

VALLATUD KURVID

VIRUMAA NOORTE MEESKOOR

TIIU MÜRK, KAIRE VAABEL

SILVIA SOIDE

ELENE ALTMÄE, ANDRUS SIIMON

TAMSALU KULTUURIMAJA NOORTE SEGARÜHM VERI VEMMELDAB KERLI RELLI

KIHNU PÄRIMUSKOOLI AKORDIONISTIDE

VIRUMAA NOORTEORKESTER TOIVO PEÄSKE, EVA SIIL

TAMSALU KULTUURIMAJA TÜTARLASTE

VIRUMAA POISTEKOOR KUNO KERGE,

TANTSURÜHM SIRET KRISTEL

TÕNIS SARAP

TAPA GÜMNAASIUMI 6.–8. KLASSI

VIRUMAA TÜTARLASTEKOOR*

SEGARÜHM SIRJE SELL

KIHNU NAISRÜHM PITSID PAISTVAD

ORKESTER HILMA KERBAK LÄÄNERANNA VALD

LIHULA GÜMNAASIUMI TÜTARLASTEKOOR REEDE IREN SIEBERK LIHULA MUUSIKA- JA KUNSTIKOOLI

LY IPSBERG

TAMSALU VÄIKEKANDLERÜHM SIRJE LUIK

RAKVERE GÜMNAASIUMI 4. KLASSI

TAPA VALLA MANDOLIINIORKESTER

SEGARÜHM EVE KÜBARSEPP

ILMAR KALD

LIHULA NAISKOOR LEELO

RAKVERE GÜMNAASIUMI B-SEGARÜHM

VÄIKE-MAARJA VALD

ÜLLE TAMMEARU, AVE-PIIA ROHTLA

PUHKPILLIORKESTER** MATI PÕDRA, JAAK KARLIS

MAIE KARUS

VÄIKE-MAARJA PASUNAKOOR

LIHULA GÜMNAASIUMI 7. KLASSI

RAKVERE GÜMNAASIUMI C-SEGARÜHM

VALLO TAAR, TAAVI TAAR

TANTSURÜHM PILVI KASE

MAIE KARUS

RAKKE KULTUURIKESKUSE 7.–9. KLASSI

RAKVERE GÜMNAASIUMI VILISTLASTE

SEGARÜHM RIINA GULL

A-SEGARÜHM MAIE KARUS TARVANPÄÄ 6.–8. KLASSI SEGARÜHM

RAKKE KULTUURIKESKUSE D-SEGARÜHM AGATANTSULUST RIINA GULL

MARGE IHO, TIIU MÜRK

SIMUNA KAPELL EVE SARNET

TARVANPÄÄ C-SEGARÜHM

VINNI VALD

PÄRNU LINN

SEGAKOOR AJA PUUDUS GERLY KÄTTMANN AUDRU KOOLI MUDILASKOOR ANNELY KUNINGAS AUDRU KOOLI POISTEKOOR TIIA TAMM

MARGE IHO, TIIU MÜRK

MUUGA-LAEKVERE LASTEKOOR

TARVANPÄÄ D2-SEGARÜHM TIIU MÜRK

EVE KUUSK

TIIA TAMM, ANNELY KUNINGAS

TARVANPÄÄ PERERÜHM

ROELA-ULVI SEGAKOOR MERJE KALLIP,

AUDRU VALLA SEGAKOOR

TIIU MÜRK, TRIINU SIKK

TERJE ANDRESSON

TIIA TAMM, ANNELY KUNINGAS

TARVANPÄÄ TARVA TAMMED

VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUMI

ENDLA SELTSIKOOR

D-SEGARÜHM TIIU MÜRK TARVANPÄÄ VILISTLASED MAIE ORAV RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KUNGLA

MUDILASKOOR KATRIN PALL LAEKVERE RAHVAMAJA NAISRÜHM PÄRLIKE AULI KADASTIK

AILI MÖLLER

VINNI-PAJUSTI NAISRÜHM

VIRUMAA NOORTEORKESTRI

TANTSUTRIINU ENE SAABER

PÄRIMUSMUUSIKUD RIINA LINDE,

VIRU-NIGULA VALD

EVE SARNET

KUNDA LINNA NAISKOOR KAIE AJA

RAKVERE VALD

KUNDA LINNAORKESTER** KAIT TIITSO

UHTNA NAISKOOR ELINA PERI,

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI LASTEKOOR

MIRJA MARKSON

KAIE AJA

UHTNA-ULVI-VASTA LASTEKOOR

KUNDA ÜHISGÜMNAASIUMI

ELINA PERI, MERJE KALLIP, MARET SALK

MUDILASKOOR KAIE AJA

UHTNA MANDOLIINIORKESTER

VIRU-NIGULA POISTEKOOR

JAANUS PÕLDER, VEIKO PÄRNAK

KAIE AJA, MARET SALK

TAPA VALD

VIRU-NIGULA RAHVAMAJA SEGAKOOR

LEHTSE KAMMERKOOR*

TIIU MILLISTFER

JAANUS VÄLJAOTS, TIIU TIKKERBER

KUNDA LINNA KLUBI

TAPA LAULUSELTSI SEGAKOOR LEETAR

NAISRAHVATANTSURÜHM KÕKUTAJAD

ANDRES HEINAPUU, MARTIN TRUDNIKOV

KRISTIN TAGAM

TAPA LINNA ORKESTER** PRIIT RUSALEPP

VÕIMLEMISRÜHM ELLE ELLE TÜRKEL

TAPA VALLA LASTEKOOR ALINA LEOPARD, TIIU TIKKERBER TAPA-JÄNEDA MUDILASKOOR KAI KIVI, MERLE VALTING TULISED TUULUTAJAD SEGARÜHM SIRJE SELL

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

PÄRNU MAAKOND

AUDRU UULU LASTEKOOR PÄÄSUKE

MARI-KRÕÕT FRIDOLIN KAMMERKOORI MATTONE VILISTLASKOOR* MARIKA PÄRK LAULUSELTS LINDA TIIU KÜNNAPAS, KÜLLI KELU NOORTEÜHING EESTI 4H LASTEKOOR KALLI RÕÕMUSAARE, ELLEN KUPAR PAIKUSE PÕHIKOOLI LASTEKOOR MAIRE KRINAL PAIKUSE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR MAIRE KRINAL PÄRNU KAMMERKOOR* ELO KESKÜLA PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR MARI-KRÕÕT FRIDOLIN PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI LASTEKOOR REET JÜRIMA PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR REET JÜRIMA PÄRNU KUNINGA TÄNAVA PÕHIKOOLI POISTEKOOR REET JÜRIMA PÄRNU KUNSTIDE MAJA LASTEKOOR* MARGRIT KITS, AET VILL

HÄÄDEMEESTE VALD

PÄRNU KUNSTIDE MAJA

UULU PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

PÄRNU KUNSTIDE MAJA POISTEKOOR

ANNELY KUNINGAS

MARIKA PÄRK, EVELIN MEI

TREIMANI LAULUKOOR TIIA SOOMRE

MUDILASKOOR MARGRIT KITS, AET VILL

MINU ARM

167

PÄRNU LAULUSELTS LEELO*

NAISKOOR RÄÄMA RANNALISED

HILJA VAINULA, TIIA TAMM

TÕIV TIITS, TERJE OJASTE

PÄRNU MAI LASTEKOOR

RAHVATANTSUANSAMBEL KAJAKAS

SEGAKOOR ENDLA* MAREKS LOBE,

INGRID JASMIN, RITA MÄNDLA

MARGRIT KITS, REINE NIIN

KADRI PÕDER

PÄRNU MIHKEL LÜDIGI NIMELINE

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE

SEGAKOOR SIRELI MAIRE KRINAL

VÕIMLEMISRÜHM REET PARIND

MEESKOOR* EVELIN MEI

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE

SEGAKOOR TIKUTAJAD MARGRIT KITS,

RÄÄMA PÕHIKOOLI LASTERÜHM

AET VILL, REINE NIIN

ULLA HELIN-MENGEL,

KEELPILLIORKESTER EDMAR TUUL,

SÜTEVAKA SEGAKOOR* AIRE LUHAOJA

MARI-LIIS RONDO

HELI SOMMER, ANU MÄND

TÕSTAMAA KESKKOOLI LASTEKOOR

RAHVATANTSUANSAMBEL KAJAKAS

IVI KASK

MARKO SASSJAN, CLELIA MADI

PUHKPILLIORKESTER**

ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS

RAHVATANTSUANSAMBLI KAJAKAS

REIN VENDLA, MARJU MÄE

ROLAND LANDING

PÄRNU MUUSIKAKOOLI

6.–8. KLASSI LASTERÜHM

ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS II

ULLA HELIN-MENGEL, INGRID JASMIN

PÄRNU MUUSIKAKOOLI

TÜTARLASTEKOOR ARGENTUM VOX TOOMAS VOLL PÄRNU NOORTE PUHKPILLIORKESTER REIN VENDLA PÄRNU OIKUMEENILINE NAISKOOR ESTER MURRAND PÄRNU RÄÄMA PÕHIKOOLI

ROLAND LANDING

RAHVATANTSUANSAMBLI KAJAKAS

PERERÜHM AUDRU PERE CLELIA MADI

B-SEGARÜHM RITA MÄNDLA,

PERERÜHM JÕEPERE ANU KURM

MARKO SASSJAN

PERERÜHM JÕÕPRE PERE

RAHVATANTSUANSAMBLI

ANU KURM

KAJAKAS C-SEGARÜHM

6.–8. KLASSI SEGARÜHMAD JÕÕPREKAD

RITA MÄNDLA, INGRID JASMIN

JA HALLID SÕNNID ANU KURM,

RAHVATANTSURÜHM KEVADE

TEET KILLING

TEET KILLING, VIIVE REIMAN

PÄRNU RAEKÜLA KOOLI LASTEKOOR

LAINE MÄGI TANTSUKOOLI NAISRÜHM

RAHVATANTSURÜHM TUURIT-TUURIT

SIRLE SIKK

RÕÕMULINE LIIS-KATRIN AVANDI

ENELI RÜÜTLI, TIIU PÄRNITS,

LAINE MÄGI TANTSUKOOLI NAISRÜHM

EDDA PRILLOP

POISTEKOOR VALTER TÕIV TIITS

PÄRNU RAEKÜLA KOOLI MUDILASKOOR

RÕÕMULINE 2 LIIS-KATRIN AVANDI

RAHVATANTSURÜHM TUURIT-TUURIT II

NAISRÜHM HOIUSPUU

TIIU PÄRNITS, EDDA PRILLOP,

SIRLE SIKK

JEKATERINA PÕLDOTS

ENELI RÜÜTLI

PÄRNU SÜTEVAKA

NAISRÜHM MEIE VALLA EIDED

RAHVATANTSURÜHM LINDI LAPPAJAD

CLELIA MADI

MAIE KALBUS

PAIKUSE PÕHIKOOLI 4. KLASS

RAHVUSKULTUURISELTSI KIRMAS

TIIU KÜNNAPAS PÄRNU RAEKÜLA KOOLI POISTEKOOR

HUMANITAARGÜMNAASIUMI LASTEKOOR* AIRE LUHAOJA PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUMI NOORTEKOOR AIRE LUHAOJA PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI SEGAKOOR KADRI KESKKÜLA PÄRNU ÜLEJÕE KOOLI SEGAKOOR MAIMU MUTTIK PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLI LASTEKOOR AET VILL, ANU TILK PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLI

RITA VEEREMETS

NAISRÜHM RAIVO ERM

PÄRNU KOIDULA GÜMNAASIUMI

RAHVUSKULTUURISELTSI KIRMAS

C-SEGARÜHM ULLA HELIN-MENGEL,

SEGARAHVATANTSURÜHM

RITA MÄNDLA

RAIVO ERM, SÜLVI MÖLDER

PÄRNU LASTEAIA MAI TANTSURÜHM

SEGARAHVATANTSURÜHM KUU

MAILANE KRISTEL ARRO

EGE HÜNERSON

PÄRNU MAI KOOLI 5. KLASSI

SEGARAHVATANTSURÜHM

SEGARÜHM REET JUURIKAS

TUULETALLAJAD

PÄRNU NAISRÜHM PÄRNETE

JEKATERINA PÕLDOTS

TIIU PÄRNITS

SELTSI KAJAKAS SEGARÜHM

PÄRNU ÕPETAJATE NAISRÜHM

EVI VAHER, ULLA HELIN-MENGEL,

TIIU PÄRNITS

ELINA JANTSON

POISTEKOOR MAIMU MUTTIK,

PÄRNU RAEKÜLA KOOLI

SEGARÜHM VALLATU AUTO

REINE NIIN

6.–7. KLASSI SEGARÜHM TIIU PÄRNITS

ANU KURM

MUDILASKOOR ANU TILK PÄRNU ÜLEJÕE PÕHIKOOLI

PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOLI LASTEKOOR ANNE UUSNA PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOLI

PÄRNU SÜTEVAKA

VÕIMLEMISKLUBI RÜHT DAAMID

HUMANITAARGÜMNAASIUMI

KAI ESNA

6.–8. KLASSI SEGARÜHM

VÕIMLEMISKLUBI RÜHT NEIDUDERÜHM

INGRID JASMIN

KAI ESNA

NAISKOOR PÕLLEPAELAD

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUMI

KAPELL KUPPARIMUORID EVI VAHER

JANA TRINK, TÕIV TIITS

C-SEGARÜHM TIIU PÄRNITS

PÄRNUMAA LÕÕTSPILLIHAIGETE SELTS

PÄRNU VABAKOOLI TANTSURÜHM

AVE KARTAU, MATI VÜRST

KAIDO KIVI, SIGRID HINT,

RISTIKHEIN PILLE AVAMETS

PÕHJA-PÄRNUMAA VALD

KADRI PÕDER

PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOLI

MUDILASKOOR ANNE UUSNA

PUHKPILLIORKESTER SAXON**

SEGAKOOR PÜÜA PÄEVA KADRI KESKKÜLA, EVELIN MEI

168

RAHVATANTSURÜHM ÜLLE PÄÄSLANE, LILIANA KESTER

NAISKOOR JAKOBI MARJE PAJULA PÄRNU-JAAGUPI MUUSIKAKOOLI RIVITRUMMIANSAMBEL ELENA MÄGI

OSALEJATE PERE

PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI

TORI VALD

NAISRAHVATANTSURÜHM VÄRTEN

SINDI GÜMNAASIUMI

ANDRE LAINE

MUDILASKOOR MARJE TILK

NAISRÜHM MEIE KIRSID

MUDILASKOOR ELENA MÄGI, TRIIN MÄGI

SINDI LAULUKOOR KRISTEL REINSALU,

ANDRE LAINE

VÄNDRA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

ESTER MURRAND

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM PÕLVA

KALLI RÕÕMUSAARE

TORI SEGAKOOR KALLI RÕÕMUSAARE

NAISED ANDRE LAINE, ESTI TAAL

VÄNDRA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

NAISRAHVATANTSURÜHM

SEGARÜHM PÕLVA PÄNTAJALAD

KALLI RÕÕMUSAARE

ANNA JA MINNA TIINA SAAR

INDREK VARIK

VÄNDRA HOBIKOOR IMBI ORAV

NAISRÜHM SASSIS SUSSID

RAHVATANTSURÜHM VIHISTA VIISKU

VÄNDRA VALLA NAISKOOR KALLI

MARKO SASSJAN

KATRIN PEIL

RÕÕMUSAARE

NAISRÜHM TAMMEPIIGAD

LÕÕTSPILLISELTS HEINO TARTES

NAISRAHVATANTSURÜHM VÄNDRIKUD

ANNELI KONDRAD

MOOSTE RAHVAMUUSIKAKOOLI

KÄDI PÄRNOJA

TANTSUANSAMBLI KUU NAISRÜHM

PILLIKLUBI KRISTA SILDOJA

PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI

MALLE ORMILAAN

MOOSTE RAHVAMUUSIKAKOOLI

6.–8. KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM

TORI RAHVAMAJA SEGARÜHM

PILLILAPSED KRISTA SILDOJA

KIRILIND 3 TIINA SAAR

MARIANN PÄRNOJA

RÄPINA VALD

LASTEKOOR ELENA MÄGI, TRIIN MÄGI PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI

PÄRNU-JAAGUPI PÕHIKOOLI NEIDUDE VÕIMLEMISRÜHM TIINA SAAR

PÕLVA MAAKOND

RÄPINA KAMMERKOOR* TIINA KADARPIK

KANEPI VALD

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI

TIINA SAAR

EDITH SAKS

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI

RKK LAIELDES NAISRÜHM TIINA SAAR

KANEPI SEGAKOOR KALEV LINDAL

MUDILASKOOR ANU SILM

RKK LAIELDES SEGARÜHM

KROOTUSE PÕHIKOOLIDE LASTEKOOR

TIINA SAAR

AINO OVIIR

POISTEKOOR MARIKA ARUKÜLA

SEGARAHVATANTSURÜHM HÕISSA

KANEPI SELTSIMAJA SEGARÜHM

RÄPINA VALLA NOORTE

KÄDI PÄRNOJA

KANEPI KANGED MARI RÜÜTLI,

SEGARAHVATANTSURÜHM WENDRE

MAARJA LATTIK

VILUSTE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

KÄDI PÄRNOJA

PÕLVA VALD

KERSTI JUURMA

E STUUDIO TÜTARLASTEKOOR 2

SEGARÜHM KABUVILISTLASED

SEGARÜHM AVE NAANO

KÜLLIKE JOOSING, KÜLLI LOKKO

ANDRE LAINE, MARI RÜÜTLI

VÄNDRA GÜMNAASIUMI NEIDUDE

KAUKSI PÕHIKOOLI LASTEKOOR

PÕLVAMAA NOORTERÜHM KAGU

VÕIMLEMISRÜHM AVE NAANO

JAANUS PRÜKK

KABUJALAKÕSÕ I MARI RÜÜTLI,

VÄNDRA GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE

LAHEDA SEGAKOOR

MAIDO SAAR, HELERI KÄNGSEPP

LIIKUMISRÜHM AVE NAANO

ANDRES MÄÄR, AINO OVIIR

PÕLVAMAA NOORTERÜHM KAGU

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM

MOOSTE SEGAKOOR JAANUS PRÜKK

KABUJALAKÕSÕ III HELERI KÄNGSEPP,

VÄNDRA NAISED AVE NAANO

NAISKOOR MAI SAIDI TAMMEORG

MARI RÜÜTLI, MAIDO SAAR

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM

PÕLVA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

VIHTRA VÕIMLEJAD AVE NAANO

KÜLLIKE JOOSING

ALGKLASSIDE SEGARÜHM RÜGLIKUD

ANSAMBEL LINNUTAJA

PÕLVA KOOLI MUDILASKOOR II

EVI TAMM

MERIKE PABERITS

EDA HEINASTE

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI

VÄNDRA MUUSIKAKOOLI PILLIKOOR

PÕLVA LINNA PUHKPILLIORKESTER

C-SEGARÜHM ÜKSIK SOKK

KAJA SAAR

PEETER ÄNILANE

KÜLLIKI ARJOKESSE

SAARDE VALD

PÕLVA MUUSIKAKOOLI

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI

NAISKOOR KANARBIK

KEELPILLIORKESTER RIIVO JÕGI,

NEIDUDERÜHM PATSIKUD

ESTER MURRAND

TIINA-MAI ARUND

KÜLLIKI ARJOKESSE, VERONICA OIDINGU

SAARDE VALLA LASTEKOOR*

PÕLVA VAIMULIKU LAULU SELTS*

SEGARAHVATANTSURÜHM HELGERID

PIIA SALOMON, TIIA HERMANN

ESTER LIBLIK

INDREK VARIK

SAARDE VALLA MUDILASKOOR

SEGAKOOR KEVADISED HETKED

SEGARAHVATANTSURÜHM

TIIA HERMANN, PIIA SALOMON

SAIDI TAMMEORG

NAKSID JA ROOSID

SURJU RAHVAMAJA NAISKOOR

MEIE STUUDIO I NEIDUDE

MARGIT MATHIESEN

KIREKEEL AET VILL

VÕIMLEMISRÜHM ANDRE LAINE

SEGARAHVATANTSURÜHM REILENDER

KILINGI-NÕMME VÕIMLEMISKLUBI

MEIE STUUDIO II NEIDUDE

HELE AIA, ROMMI AIA

GITHA EHA SMOLINA

VÕIMLEMISRÜHM ANDRE LAINE

NAISRÜHM SURJU SÕBRATARID

NAISRAHVATANTSURÜHM

VÕIMLEMISRÜHM NO SELGE

DEA HAAR, ÜLLE ALANURM

TANTSURÕÕM MARGE LUUDE

KRISTA SALF

PERERÜHM KÜLJELUU I TIINA SAAR RAHVATANTSURÜHM LIBATSE SÕSTRAD

VÄNDRA GÜMNAASIUMI 6. KLASSI

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

KANEPI GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

LASTEKOOR RIINA TAMM

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI

PUHKPILLIORKESTER** ELLI KÄBIN

RÄPINA ÜHISGÜMNAASIUMI

VILUSTE PÕHIKOOLI NEIDUDE

MINU ARM

169

RAPLA MAAKOND

NAISKOOR PAULA MAIU LINNAMÄGI

RAPLA LAULUSTUUDIO NEIDUDEKOOR

RAPLA MAAKONNA NOORTE

THEA PALUOJA

JÄRVAKANDI KOOLI LASTEKOOR

PUHKPILLIORKESTER**

EHA SEPP

TÕNU SOOSÕRV, SILVER NIINEMETS

SÜMFOONIAORKESTER

KEHTNA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM

JANDRA PUUSEPP, MAIKEN MIKK

KEHTNA VALD

RAPLA MUUSIKAKOOLI

RAPLA PASUNAKOOR** AIGAR KOSTABI

LEA KARJANE

HOPSTI DARJA LEHTSALU,

KEHTNA POISTEKOOR EA HARK,

TIINA KOKEMÄGI

RAPLA POISTEKOOR

LEA KARJANE

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM

THEA PALUOJA, SIGNE RÄÄK

KEHTNA VALLA LASTEKOOR KRAAKS

LUSTILINE KARIN ANDESALU

RAPLA SEGAKOOR AUGUST07*

EA HARK, LEA KARJANE

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM

URVE UUSBERG, ELE ANDOK

KEHTNA VALLA SEGAKOOR

TANTSULKA DARJA LEHTSALU,

RAPLA SEGAKOOR CANTUS*

GERLY KÄTTMANN, MONICA ARME

TIINA KOKEMÄGI

VAHUR SOONBERG

TANTSURÜHM RÕÕMUPERE

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI

RAPLA VESIROOSI KOOLI LASTEKOOR

HELEN REIMAND

TANTSURÜHM SIRGULISED

MONICA ARME

VALTU SELTSIMAJA NAISRÜHM

KARIN ANDESALU

RAPLAMAA NOORTE MEESKOOR

AGE TEKKU

MÄRJAMAA RAHVAMAJA NAISRÜHM

THEA PALUOJA

KOHILA VALD

ÜLEJALA SUSSISAHISTAJAD

EELK HAGERI KOGUDUSE KAMMERKOOR LAMBERTUS*

ALU SEGARÜHM ANNE PALUOJA

KARIN ANDESALU

JÄRLEPA NAISRÜHM ANNA MINNA

MÄRJAMAA RAHVAMAJA NOORTERÜHM

AGE TEKKU

SIGRID PÕLD, MERLE LIBLIK

TANTSUKAS TIINA KOKEMÄGI,

JUURU NAISRÜHM PÖÖRASED PASTLAD

KAPA-KOHILA KAMMERKOOR*

DARJA LEHTSALU

LY TOMMINGAS

VAHUR SOONBERG

SEGARÜHM HOPSANI ILONA NOOR,

KADI VÕIMLEJAD KADI SAKS

KOHILA GÜMNAASIUMI JA KOHILA

RIHO POHLA

KADI VÕIMLEJAD NAISED KADI SAKS

MÕISAKOOLI ÜHENDLASTEKOOR

VALGU PÕHIKOOLI RAHVATANTSURÜHM

KAIU SEGARÜHM ANNE POKROVSKI

AIME MÄESALU, MERVE AUG,

ANNELI ÜLEMAANTE, OTTOMAR LINNA

KUIMETSA RAHVAMAJA

MARGIT KOLK

VANA-VIGALA PÕHIKOOLI PERERÜHM

NAISRAHVATANTSURÜHM AGNES

KOHILA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

KRISTA TÕLDMAKER

LY TOMMINGAS

MERVE AUG, AIME MÄESALU

VIGALA FOLKLOORISELTSI

RAPLA GÜMNAASIUMI SEGARÜHM

KOHILA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

KIITSHARAKAD NAISRÜHM

KEERULIND RIHO POHLA,

MERVE AUG, AIME MÄESALU

KRISTA TÕLDMAKER

INDREK MÄNDLA

KOHILA GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

RAPLA VALD

RAPLA KESKLINNA KOOLI PERERÜHM

AIME MÄESALU, MERVE AUG

HAGUDI PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

KOHILA MÕISAKOOLI MUDILASKOOR

PILVI PÄRNAPUU

RAPLA KULTUURIKESKUSE NAISRÜHM

MARGIT KOLK

JÄRLEPA HOOVIKOOR

TALUTÜTRED TIIU LAURIMAA

KOHILA GÜMNAASIUMI LASTERÜHM

MARTIN TRUDNIKOV

RAPLA NAISRAHVATANTSURÜHM LINDA

ULVI MÄGI

JUURU EDUARD VILDE KOOLI

KERSTI SAIA

KOHILA GÜMNAASIUMI LASTERÜHM

MUDILASKOOR JA KAIU KOOLI

RAPLA VESIROOSI KOOLI NOORTERÜHM

MUDILASKOOR ELVE RUUS, GINA SIIAK

RIHO POHLA, TUULI ROOSI

RÕÕMUKSE ULVI MÄGI

ANNE PALUOJA, MARI-LIIS TALI

RAPLA VESIROOSI KOOLI TANTSURÜHM

KOHILA GÜMNAASIUMI TANTSURÜHM

KABALA SEGAKOOR MARIKE UUSJÄRV,

RÕÕMULISED ULVI MÄGI

ANU SINIROHT

KEERULIND RIHO POHLA,

MAARJA KOOR RITA KIKAJON

LIIVIKA TUUGA

KOHILA SEGARAHVATANTSURÜHM MARE SARAPUU

MITTE-RIINIMANDA VILISTLASKOOR*

GAUDEO LIIKUMISRÜHM KAIRIS KONTUS

URVE UUSBERG, PÄRT UUSBERG

SEGARÜHM RÕÕMUTALLAD ULVI MÄGI

RAPLA GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR

KOHILA KOOLITUSKESKUSE

RIINIMANDA URVE UUSBERG,

AKORDIONIANSAMBEL

PÄRT UUSBERG

STELLA PAJUSTE

RAPLA KESKLINNA KOOLI

MÄRJAMAA VALD

MUDILASKOOR ÜLLE PIIL

KULLA AAVIK

RIINIMANDA LASTEKOOR*

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI

URVE UUSBERG, PILVI PÄRNAPUU

MÄRJAMAA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

RAPLA KESKLINNA KOOLI

MUDILASKOOR KULLA AAVIK

RAPLA LAULUSTUUDIO LASTEKOOR

MÄRJAMAA ÜHENDATUD SEGAKOOR

THEA PALUOJA

THEA PALUOJA, KADRI JÜRIADO

RAPLA LAULUSTUUDIO MUDILASKOOR

NAISKOOR ASTRA MERIT MÄNNISTE

THEA PALUOJA

170

VESIROOSI NEIDUDERÜHM KERSTI SAIA

SAARE MAAKOND MUHU VALD

MUHU SEGAKOOR LEENA PEEGEL, TIINA SÜNTER SAAREMAA VALD

ASTE PÕHIKOOLI MUDILASKOOR REET LÕUGAS EELK KÄRLA KOGUDUSE NAISKOOR KARGELL* ÜLLE VALLASTE EELK KURESSAARE LAURENTIUSE KOGUDUSE SEGAKOOR SAUER ANNELI TARKMEEL

OSALEJATE PERE

SEGAKOOR HELIN HELLE RAND

SEGAKOOR HORELE* ANNE KANN,

KAMMERKOOR EYSYSLA VEIKKO LEHTO

MERILIN NÕU

KARJA SEGAKOOR TIINA OKS

SÕRVE MAAKOOR ANU LEPIK

KÄRLA PÕHIKOOLI LASTEKOOR

TARITU SEGAKOOR ANNELI TARKMEEL,

MARIKA AARNIS, MARIA AARNIS

REET LAHT

KÄRLA PÕHIKOOLI POISTEKOOR

VALJALA SEGAKOOR WALDIA INGA RAND

MARIKA AARNIS, MARIA AARNIS

ASTE PÕHIKOOLI 4.–5. KLASSI

KIHELKONNA SEGAKOOR IMBI KOLK

TANTSURÜHM MAIA TÕHK

KURESSAARE GÜMNAASIUMI HUVIKOOLI

NAISRÜHM KAARMA KARGUS KAI KIIK

INSPIRA SEGAKOOR AVE

NAISRÜHM KADAKA MARI

VEIKKO LEHTO, LAINE LEHTO

VIRGE VARILEPP

KURESSAARE GÜMNAASIUMI

MUDILASKOOR AVE SOL BEMOLL

3.–4. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

HELLE RAND, ANITA KANGUR

VÄIKESED SÕLESEPAD

KURESSAARE GÜMNAASIUMI

MERLE TUSTIT, MARIS TUSTIT

TÜTARLASTEKOOR VOCALIISA

KURESSAARE GÜMNAASIUMI HUVIKOOLI

HELLE RAND

INSPIRA SEGARÜHM SÕLESEPAD I

KURESSAARE LINNAORKESTER

INGE JALAKAS

MATIS MÄNNA

NAISTE VÕIMLEMISRÜHM LINALIND

KURESSAARE MUUSIKAKOOLI

KAI JÜRLAU

SÜMFONIETTORKESTER

LÜMANDA SEGARÜHM RUMMAJA

EDOARDO NARBONA

ULVI PÕLD

KURESSAARE VANALINNA KOOLI

NAISRÜHM MARIANNID MAIA TÕHK

MUDILASKOOR MALLE VESKE

NAISRÜHM RITSIKAS MERLE SILLAVEE

LAULUSELTS LYRA ANITA KANGUR,

RAHVATANTSUSELTS PIIPRELLID

ILVI PIHL

EENA MARK

LEISI KESKKOOLI LASTEKOOR TIINA OKS

SAAREMAA TANTSURÜHM LIPS

LEISI KESKKOOLI MUDILASKOOR

JUHAN KANEMÄGI, KADRI KANEMÄGI

TIINA OKS

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

LÜMANDA KÜLAKOOR ÜLLE REINSOO

3.–4. KLASSI RAHVATANTSURÜHM

LÜMANDA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR VILLVALLIKAD KARIN PULK

ÖIGUPOOLEST KERSTI TRUVERK SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

MUSTJALA SEGAKOOR MUSTEL

NOORTE SEGARÜHM PÄKASÄRA

IMBI KOLK

KERSTI TRUVERK

NAISLAULUSELTS PIRET* MARIKA METS

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

ORISSAARE GÜMNAASIUMI SIRTSUD

NOORTERÜHM ÖIETI I EENA MARK

ANNE KANN

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

ORISSAARE TÜTARLASTEKOOR JA

NOORTERÜHM ÖIETI II EENA MARK

VILISTLASED* ANNE KANN

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

SAAREMAA MEESKOOR SÜM*

TANTSURÜHMA ÖIETI PÕHIKOOLIRÜHM

ESTER SOE, MARI AUSMEES

EENA MARK, HELERIN RAUNA

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

SEGARAHVATANTSURÜHM KEERIS

LASTEKOOR KRESSENDO

KALLE KADARIK

MARI AUSMEES, RIINA LAANES

SEGARÜHM PÖÖRIS KALLE KADARIK

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

TANTSUSELTS KADRID VIRGE VARILEPP

MUDILASKOOR JO-LE-MI RIINA LAANES,

TARITU SEGARÜHM LENDER

MARI AUSMEES

AILI SALONG

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

SEGARÜHM TÕMBA, JÜRI

POISTEKOOR KRATID MARI AUSMEES,

VIRGE VARILEPP

RIINA LAANES

NAISRÜHM VÖRREL ANNE KEERD

SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUMI

ORISSAARE KULTUURIMAJA

SEGAKOOR KREEDO MARI AUSMEES,

KANNELNAISED ANU VILJASTE

RIINA LAANES

ORISSAARE MUUSIKAKOOLI

SALME PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL ÕIE PÄRTEL

KARIN PULK

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

VALJALA NOBENÄPUD ÕIE PÄRTEL

TARTU MAAKOND ELVA VALD

ELVA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR EHTEL KULDVERE-VENT ELVA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR EHTEL KULDVERE-VENT ELVA GÜMNAASIUMI NEIDUDEKOOR MERIKE ALLIK ELVA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR MEELIS ROOSAAR, MERIKE ALLIK ELVA LINNA PUHKPILLIORKESTER ÜLO LAANESAAR ELVA MEESKOOR MEELIS ROOSAAR, ANNE RAUDSAAR ELVA NAISKOOR KAJA ASTRA VOLKOV, PIIA JÕESAAR KONGUTA SEGAKOOR MERILIN SEER, RAGNE LIND NAISKOOR HELLETAJAD MERLE SOONBERG PUHJA KOOLI LASTEKOOR RUTH LUTS PUHJA KOOLI MUDILASKOOR ANNE SOOSAAR PUHJA SELTSIMAJA NAISKOOR LÄTE RUTH LUTS ELVA NAISRAHVATANTSURÜHM SINILIND LEA KURVITS KONGUTA KOOLI 5.–6. KLASSI RAHVATANTSURÜHM KOOGUTAJAD KAIE TALI KONGUTA RAHVAMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM KAVALIK KAIE TALI PUHJA SELTSIMAJA NAISRAHVATANTSURÜHM RUKKILILL VAIKE PODAR PUHJA SELTSIMAJA SEGARAHVATANTSURÜHM OPSAL KAREL VÄHI RANNU SEGARAHVATANTSURÜHM KOLUMATS LEA KURVITS RÕNGU RAHVAMAJA NAISRAHVATANTSURÜHM RINGEN VAIKE PODAR KAMBJA VALD

KAMBJA LAULUKOOR LÄTE SAIDI TAMMEORG KAMBJA PASUNAKOOR FORTE KALEV LAANESAAR KAMBJA PÕHIKOOLI LASTEKOOR MARIKA LEHISTE KAMBJA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR MARIKA LEHISTE KAMBJA POISTEKOOR LILIA KIURU

MINU ARM

171

ÜLENURME GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

NÕO NAISRÜHM MADELIN

KATOLIKU KOOLI LASTEKOOR*

TIIU VOORT, SIRLE LORVI

MADE-HELJO RUUL

SEIDI MUTSO

ÜLENURME GÜMNAASIUMI

NÕO REAALGÜMNAASIUMI

KATOLIKU KOOLI MUDILASKOOR

NOORTERÜHM ANNE JÜRIMÄE

SEIDI MUTSO

MUDILASKOOR BRITT LAATS,

RAHVATANTSURÜHM TÄHETAR

KATOLIKU KOOLI POISTEKOOR

PIRET PRUUS

SEIDI MUTSO

POISTEKOOR BRITT LAATS,

TÕRAVERE NAISTE VÕIMLEMISRÜHM

KLIINIKUMI NAISKOOR NELE VALDRU

MARGIT PAJU

TAIRI PAUMETS

ÜLENURME MUUSIKAKOOLI

KORPORATSIOONI INDLA NAISKOOR*

PEIPSIÄÄRE VALD

ELO VIMM

JUHAN LIIVI NIMELISE ALATSKIVI KOOLI

KORPORATSIOONI SAKALA MEESKOOR

LASTEKOOR EVE KOORT

KALEV LINDAL, MARKO PRUUL

MARGIT PAJU ÜLENURME GÜMNAASIUMI

RIVITRUMMARID HELEN KASEMAA, ÜLO LAANESAAR EESTI LENNUAKADEEMIA RAHVATANTSURÜHM PÄKKPÖÖRD MARIUS AAVE, HELERI KÄNGSEPP KAMBJA TANTSUSELTS VIKERTIIMER HELERI KÄNGSEPP NAISRAHVATANTSURÜHM LAULULIND INDREK VARIK KASTRE VALD

HAASLAVA MEESKOOR* KALEV LINDAL HAASLAVA SEGAKOOR PRIIUS MARLENE LEOPARD MELLISTE ALGKOOLI MUDILASKOOR MARE MURU SEGAKOOR RÕÕMUSÕÕM LIISA RAHUSOO, HENRI KÄÄRIK VÕNNU KESKKOOLI LASTEKOOR

ALATSKIVI NAISRÜHM KASSIKANGAS

KORPORATSIOONI FILIAE PATRIAE

MAIRE JÜRGEL, REET KRUUP

NAISKOOR* LAURI BREEDE

PALA KULTUURIMAJA NAISRÜHM

LAULUKOOR TARBATU*

MALLE WEINRAUCH, KAIE ANDERSON

LAURI BREEDE

RANNA RAHVAMAJA NAISRÜHM LAHE

LUUSKA LAULUÜHING MERILIN KÄST

JULIA TROSS

MÄLUASUTUSTE SEGAKOOR MASK

TARTU LINN

HENRI KÄÄRIK

KOOR CAUSA AMORIS*

LASTEKOOR KÜLLI KARASK

AKADEEMILISTE ORGANISATSIOONIDE

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI

LEMBI-LIIS EBRE, ELO VIMM

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI

BIOMEEDIKUMI SEGAKOOR

MUDILASKOOR KÜLLI KARASK

LIISA RAHUSOO

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI

E STUUDIO NOORTEKOOR

NEIDUDEKOOR MARKUS LEPPOJA,

ELIISA SAKARIAS, KÜLLI LOKKO

KADRI LEPPOJA

EESTI MAAÜLIKOOLI KAMMERKOOR

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI

CAMERATA UNIVERSITATIS*

POISTEKOOR KADRI LEPPOJA,

MARE MURU

SEIDI MUTSO

MARKUS LEPPOJA

VÕNNU KIHELKONNAKOOR

EESTI MAAÜLIKOOLI MEESKOOR

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI

TEANA SOBKO

GAUDEAMUS* LAURI BREEDE

SEGAKOOR* KADRI LEPPOJA,

EESTI METSATÖÖTAJATE MEESKOOR

MARKUS LEPPOJA

VÕNNU KESKKOOLI 1.–4. KLASSI LASTERÜHM VÕNNU VÄÄNIKUD

FORESTALIA ALO RITSING,

MIINA HÄRMA LAULUSELTSI SEGAKOOR

VIIVIKA KOOK, ANNELI SAAT

MADE RITSING

KÜLLI KARASK

LUUNJA VALD

ELLER SÜMFONIETT LILYAN KAIV

NAISKOOR CANTARE IMBI GOLDMAN

LUUNJA KESKKOOLI LASTEKOOR EVE PAAP LUUNJA KESKKOOLI MUDILASKOOR EVE PAAP LUUNJA KESKKOOLI POISTEKOOR

H. ELLERI NIMELISE TARTU

NAISKOOR EMAJÕE LAULIKUD* VILVE

MUUSIKAKOOLI PUHKPILLIORKESTER**

MAIDE, MEELIS KESPERI

PRIIT SONN

POLITSEI SEGAKOOR CHORUS

H. ELLERI NIMELISE TARTU

MENTICUM* EVE PAAP

MUUSIKAKOOLI TÜTARLASTEKOOR

PRIA SEGAKOOR SOLANUM

EVE PAAP

KÜLLI LOKKO

AILE PARMSOO, MAI RAND

LUUNJA LAULUKOOR JÕEÕED

HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI

PUHKPILLIORKESTER POPSID**

ANNE KASESALU-ROOPS

SEGAKOOR ANIMA

KÄTLIN VIRGO

NÕO VALD

ÜLLE KEERBERG

NÕO PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

PUHKPILLIORKESTER TARTU

KAITSELIIDU MAJAKOOR

RIVITRUMMIDE ANSAMBEL

ANNE KASESALU-ROOPS

LIISA RAHUSOO

HELEN KASEMAA, MARGUS KASEMAA

NÕO REAALGÜMNAASIUMI SEGAKOOR

KAMMERKOOR A. LE COQ*

TARMEKO KAMMERKOOR

ANNE KASESALU-ROOPS

JANA KÄÄR, RAGNE LIND

LAINE RANDJÄRV

NÕO-LÄHTE POISTEKOOR ANNE

KAMMERKOOR HELÜ* KÜLLIKE JOOSING,

TARTU AKADEEMILINE MEESKOOR*

KASESALU-ROOPS, KRISTA KUUS,

ULLA SIMONE MÖLDRE

KUNO KERGE, MADE RITSING

HENRI KÄÄRIK

KAMMERKOOR KOLM LINDU*

TARTU ALEKSANDER PUŠKINI KOOLI

SEGAKOOR VEGA MARJE METSIS

VALTER SOOSALU

MUDILASKOOR SVETLANA ŠIPULINA

KAMMERKOOR SOLEMIJO*

TARTU DESCARTES’i KOOLI LASTEKOOR

NELE VALDRU, RUTH KUHI

ANNELI KOPPEL

TANTSUKLUBI TRIINIKS NEIUD

KAMMERNAISKOOR LIIVITAR*

TARTU DESCARTES’i KOOLI

INGRID HAMER, MARILIN SILLASTE

VAIKE UIBOPUU

TANTSUKLUBI TRIINIKS NAISTE VÕIMLEMISRÜHM INGRID HAMER

172

MUDILASKOOR ANNELI KOPPEL

OSALEJATE PERE

TARTU DESCARTES’i KOOLI POISTEKOOR

TARTU NAISKOOR DOMINA*

TARTU VEERIKU KOOLI LASTEKOOR

KRISTEL TIKK

ANNELI KOPPEL

MARE VAKKER

TARTU FORSELIUSE KOOLI

TARTU NEIDUDEKOOR KUREKELL*

TARTU VEERIKU KOOLI MUDILASKOOR

MUDILASKOOR INGRID PIHELGAS

VILVE MAIDE, IMBI GOLDMAN

MARE VAKKER, ASTRA VOLKOV

TARTU FORSELIUSE KOOLI POISTEKOOR

TARTU NOORTEKOOR* RIHO LEPPOJA,

TARTU VEERIKU KOOLI POISTEKOOR

INGRID PIHELGAS, TEANA SOBKO

KADRI LEPPOJA, MARKUS LEPPOJA

ASTRA VOLKOV, MARE VAKKER

TARTU HANSA KOOLI LASTEKOOR

TARTU PAULUSE KAMMERKOOR ANNA

TARTU WALDORFGÜMNAASIUMI

KATRIN AASMÄE

HUMAL, MAIKE OTSING, ARNO GABRIEL

LASTEKOOR KARIN RAAMAT,

TARTU HANSA KOOLI MUDILASKOOR

HUMAL, HANNA-LIINA BUNDER

KÜLLI EHASTU

SILLE TIKS

TARTU PEETRI KOGUDUSE SEGAKOOR

TARTU WALDORFGÜMNAASIUMI

TARTU HANSA KOOLI POISTEKOOR

MARI TOOMING

SEGAKOOR KARIN RAAMAT,

SILLE TIKS

TARTU POISTEKOOR SANDER TAMM,

KÜLLI EHASTU

TARTU HANSA SEGAKOOR*

ANNELII TRAKS

VANEMUISE SELTSI SEGAKOOR

EVA KAMS, MAI RAND

TARTU RAATUSE KOOLI LASTEKOOR

VALLI ILVIK

TARTU HARIDUSTÖÖTAJATE NAISKOOR

MAI RAND, JAANA OBERST

VANEMUISE TEATRI SEGAKOOR

KATRIN AASMÄE, INNA SAMUILOV

TARTU RAATUSE KOOLI MUDILASKOOR

VALTER SOOSALU, INGRID ROOSE

TARTU II MUUSIKAKOOLI

JAANA OBERST, MAI RAND

DANCEACT TARTU NAISTE

PUHKPILLIORKESTER GUNNAR PETTAIG

TARTU RAHVAÜLIKOOLI SEGAKOOR*

VÕIMLEMISRÜHM INGA AHTIJAINEN,

TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI

LAURI BREEDE

RINES TANN

TARTU TAMME GÜMNAASIUMI

E STUUDIO NOORTEKOORI

SEGAKOOR KAIE MÄGIMETS, TIIU LOITE TARTU KARLOVA KOOLI LASTEKOOR*

PUHKPILLIORKESTER** GUNNAR PETTAIG

RAHVATANTSURÜHM KAREL VÄHI HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI

VILVE MAIDE, IMBI GOLDMAN

TARTU TAMME GÜMNAASIUMI

TARTU KARLOVA KOOLI POISTE

SEGAKOOR ANNELI LEIMA,

MUDILASKOOR ANNELII TRAKS

LAURA KRUUSAMÄE

ESINDUSRÜHM II UVE SAAR,

TARTU KARLOVA KOOLI TÜTARLASTE

TARTU TAMME KOOLI LASTEKOOR*

HARDI RIKAND

MUDILASKOOR VILVE MAIDE

MARIANN VIRKHAUSEN

HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI

TARTU KESKLINNA KOOLI LASTEKOOR

TARTU TAMME KOOLI MUDILASKOOR

TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD

ROOSI RÕÕMUSAARE

MARIANN VIRKHAUSEN

PÕHIRÜHM I UVE SAAR, RAIKI KALDA

TARTU KESKLINNA KOOLI

TARTU TAMME KOOLI NOORTEKOOR

HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI

MUDILASKOOR ROOSI RÕÕMUSAARE

KERSTI AAN

TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD

TARTU KIVILINNA KOOLI LASTEKOOR

TARTU TAMME KOOLI POISTEKOOR

PÕHIRÜHM II UVE SAAR, TRINE UUSEN

EGLE PÕDER

HIIE KROON

HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI

TARTU KIVILINNA KOOLI POISTEKOOR

TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILINE

TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD

INGA SERMAT

NAISKOOR* TRIIN KOCH

TARTU KRISTJAN JAAK PETERSONI

TARTU ÜLIKOOLI AKADEEMILISE

TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD

PÕHIRÜHM III UVE SAAR JUST TANTSUKOOLI NEIDUDE

GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

NAISKOORI VILISTLASKOOR*

VÕIMLEMISRÜHM

KADRI PIHLAR

ÜLLE SAKARIAS

ANNE TAMM-KIVIMETS

TARTU LAULUPEOMUUSEUMI

TARTU ÜLIKOOLI KAMMERKOOR*

KARLOVA KOOLI ÕPETAJATE NAISRÜHM

SEGAKOOR* NEILI PETERS, LIIS HAAGEN

TRIIN KOCH

ÕPSADI TIIU MADISSON

TARTU ÜLIKOOLI MATEMAATIKUTE JA

KIVILINNA KOOLI NAISTE

TARTU MAARJA KIRIKUKOOR LILYAN KAIV

VÕIMLEMISRÜHM VALLI KISAND

TARTU MART REINIKU KOOLI

INFORMAATIKUTE SEGAKOOR TÜMIT

LASTEKOOR HIIELE SCHASMIN

SVEN ALLER

KORPORATSIOONI REVELIA SEGARÜHM

TARTU MART REINIKU KOOLI

TARTU ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER

MARI RÜÜTLI

MUDILASKOOR TIIU LOITE

TAAVI KULL

LEONHARD WEISS TARTU VÕIMLEJAD

TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE

MARIT RAE

TARTU MART REINIKU KOOLI

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI NOORTE

MUDILASKOOR SIISIKE

LOODUSKAITSERINGI SEGAKOOR

HIIELE SCHASMIN

SIRLE LORVI

SEGARÜHM C-1 ANITA KREEN

TARTU MART REINIKU KOOLI

TARTU ÜLIÕPILASSEGAKOOR*

MART REINIKU KOOLI VÕIMLEJAD

POISTEKOOR IMBI PÄRTELPOEG,

KÜLLIKE JOOSING

TIIU PETERSON

MARI ADAMSON

TARTU VARIKU KOOLI LASTEKOOR

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 6.b

TARTU MART REINIKU KOOLI

KARMEN ORISSAAR, KADRI KARJUS

KLASSI TANTSURÜHM ANITA KREEN

PUHKPILLIORKESTER JAAN TILGAR,

TARTU VARIKU KOOLI MUDILASKOOR

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 6.a KLASSI

AVELI PAIDE

KADRI KARJUS, KARMEN ORISSAAR

RAHVATANTSURÜHM ANITA KREEN

TARTU MEESKOOR AKADEEMILINE

TARTU VARIKU KOOLI POISTEKOOR

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 7. KLASSI

EMAJÕGI* KARIN RAAMAT

KADRI KARJUS, KARMEN ORISSAAR

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

RAHVATANTSURÜHM ANITA KREEN

MINU ARM

173

MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI 8. KLASSI RAHVATANTSURÜHM ANITA KREEN MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI C-2 NOORTE SEGARÜHM ANITA KREEN MIINA HÄRMA GÜMNAASIUMI PERERÜHM HÄRMATIS ANITA KREEN HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD NOORTERÜHM I UVE SAAR HUGO TREFFNERI GÜMNAASIUMI TANTSUANSAMBLI TANTSUTALLAD

RAHVATANTSURÜHM REHKENDAJAD

TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOLI

ANU KOIDUARU

SEGARÜHM PISTANDI

RAHVATANTSURÜHM TUULISPASTEL

MAIRE JÜRGEL, MEELIKA KAARNA

KAREL VÄHI

TARTU ÜLIKOOLI

REGIO VIRVED MARIANN RAJANG

RAHVAKUNSTIANSAMBLI NAISRÜHM 1

REINIKU SUMISEJATE 6.–8. KLASSI

KÄRT VUKS

SEGARÜHM TIINA TUHKUR, KAIA TUHKUR

TARTU ÜLIKOOLI

REINIKU SUMISEJATE PERERÜHM

RAHVAKUNSTIANSAMBLI NAISRÜHM 2

KAIA TUHKUR, TIINA TUHKUR

KÄRT VUKS

SEGARAHVATANTSURÜHM TORBIKUD

TARTU ÜLIKOOLI

(PUNASED) KATI GRAUBERG-LONGHURST,

RAHVAKUNSTIANSAMBLI PERERÜHM

AVE ANSLAN

VILJA VENDELIN-REIGO

KIVILINNA TANTSUSELTSI SEGARÜHM

SEGARAHVATANTSURÜHM TORBIKUD

TARTU ÜLIKOOLI

KÜLLI PETERSELL

(ROHELISED) KATI GRAUBERG-

RAHVAKUNSTIANSAMBLI PÕHIRÜHM 1

LONGHURST, AVE ANSLAN

AVELI ASBER

SEGARAHVATANTSURÜHM VIKERKAAR

TARTU ÜLIKOOLI

NOORTERÜHM II UVE SAAR

TAARA NAISTE VÕIMLEMISRÜHM LILIAN-MARIETE HANI TANTSUSTUUDIO TOKRA NEIDUDE VÕIMLEMISRÜHM EVELIN KISAND NAISRAHVATANTSURÜHM HERMES

ULVI NIGOL

RAHVAKUNSTIANSAMBLI PÕHIRÜHM 2

SK FINESS TANTSUKOOLI NEIDUDE

AVELI ASBER

VÕIMLEMISRÜHM EVA MARIA HANSON,

TARTU ÜLIKOOLI

MARIANN RAJANG

SÄDE MAI KRUSBERG

NAISRAHVATANTSURÜHM TARM

RAHVAKUNSTIANSAMBLI SEGARÜHM 1

SK FINESS TANTSUKOOL 3 NAISTE

AVELI ASBER, MAE VIIRES

INDREK VARIK

VÕIMLEMISRÜHM KAIU HANSON,

NAISRÜHM ILMESAR INGRID SUKAMÄGI NAISRÜHM SÄBRIKUD LIINA SAUK NAISRÜHM TARM II KERLI KASAR

TARTU ÜLIKOOLI RAHVAKUNSTIANSAMBLI

KATRIN VAHER

SEGARÜHM 2 AVELI ASBER, MAE VIIRES

TÄHTVERE TANTSUKESKUSE NAISRÜHM

TARTU ÜLIKOOLI RAHVAKUNSTIANSAMBLI

MARIT MÄNNISTE, KADI-LIIS KUUM

NOORTE SEGARÜHM LEA LEA LAURIMÄE,

VILISTLASRÜHM AVELI ASBER

TÄHTVERE TANTSUKESKUSE

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TANTSULINE

MARI-LIIS KOEMETS

NEIDUDERÜHM KADI-LIIS KUUM,

NOORTE VILISTLASSEGARÜHM LEA LEA LAURIMÄE, ILONA HANNI ÕPETAJATE NAISRAHVATANTSURÜHM TAARATAR HELERI KÄNGSEPP, KAI KAPP RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU GÜMNASISTIDE RÜHM KRISTEL MARUSTE RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU NOORTE RÜHM I MARIUS AAVE, ELEN SUKAMÄGI RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU NOORTE RÜHM II JAANUS RANDMA, KRISTEL MARUSTE RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU PÕHIRÜHM I MARIUS AAVE, ELEN SUKAMÄGI RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU PÕHIRÜHM II MARIUS AAVE, ELEN SUKAMÄGI RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU PÕHIRÜHM III MARIUS AAVE,

ELIIT II KERSTI KULL, KARIN TOOM

MARIT MÄNNISTE

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA TARTU

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU

TANTSULINE ELIIT KERSTI KULL,

KOLLEDŽI SEGARÜHM VASSAKULE

ELINA GORELASHVILI

ESINDUSRÜHM MAIRE JÜRGEL TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TARTU

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA RÜHM SISALIKUD SIRJE PALLO

KOLLEDŽI SEGARÜHM VASSAKULE

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA MIRETH

NOOREM KOOSSEIS MAIRE JÜRGEL

KRISTIN LAUPA, TRIIN PÕDER

TANTSUTERA NAISRÜHM VAIKE KARLIS TARTU HANSA KOOLI 6.d KLASSI SEGARAHVATANTSURÜHM MARIUS AAVE TARTU HANSA KOOLI 9. KLASSIDE SEGARAHVATANTSURÜHM

VÕIMLEMISKLUBI JANIKA NAISVÕIMLEJAD SIRJE PALLO VÕIMLEMISKLUBI JANIKA RÜHM SISALIKUD 1 SIRJE PALLO VÕIMLEMISKLUBI RÜTMIKA NAISTE

KOMMERTS 3 LEA LAURIMÄE

VÕIMLEMISRÜHM SIRJE EOMÕIS,

TARTU HANSA KOOLI ÕPETAJATE

EBE KALJA

NAISRÜHM LADVAUBINAD MARIUS AAVE

VÕIMLEMISKLUBI RÜTMIKA

TARTU JAAN POSKA GÜMNAASIUMI

KIRSIÕIED HELERIN SARV,

VILISTLASRÜHM LIINA SAUK

DIANA MEMBERG

TARTU KIVILINNA KOOLI 6.–9. KLASSI

VÕIMLEMISKLUBI RÜTMIKA NOORED

SEGARÜHM KÜLLI PETERSELL

LIISEL PERLIN, KATRI TOOMSALU

TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE

HEINO ELLERI NIMELISE TARTU

RAHVATANTSURÜHM TRISKEL

MUUSIKAKOOLI AKORDIONIORKESTER

ELEN SUKAMÄGI

KELLI KÄRSNA

TIINA VÄLJA

RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU

TARTU TAMME GÜMNAASIUMI

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL SIRGUTII

NEIDUDERÜHM KATRIN ROODLA

MARE LILLAK

VILISTLASRÜHM I JAANUS RANDMA, KERTU PALM RAHVATANTSUANSAMBLI TARBATU VILISTLASRÜHM II JAANUS RANDMA, KERTU PALM

174

TARTU TAMME GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM KATRIN ROODLA

KANDLEORKESTER SOTTO VOCE (VANEM RÜHM) RUTH KUHI

TARTU TANTSUSELTSI TOOME

TARTU FOLKLOORIKLUBI MAATASA

SEGARÜHM LEA KURVITS

HELIN PIHLAP, HALLIKI PIHLAP

OSALEJATE PERE

SUGUVÕSAORKESTER PILLIPUU

ABJA NAISKOOR ÕBEÄIDSME

KÕRVEKÜLA NAISKOOR TUULE*

MERLE SOONBERG, LILLE TALI

SIIRIUS SIKKA

SIRLE RAADI, KRISTA HINT

TÕRVA VALD

AUGUST KITZBERGI NIMELISE

TÕRVA KAMMERNAISKOOR MAIE KALA

GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

TIINA KIVASTIK

SEGARAHVATANTSURÜHM JANDALI

SIRJE VEERME

KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

VALDEKO KALAMEES

AUGUST KITZBERGI NIMELISE

TIINA KIVASTIK

TANTSUSTUUDIO LYS NAISRÜHM

GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR

KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI POISTEKOOR

ULVI RIITSALU

ÜLLE ROOMETS

TIINA KIVASTIK

TANTSUSTUUDIO LYS DAAMID

AUGUST KITZBERGI NIMELISE

LÄHTE NAISKOOR* MALL TÜRK

ULVI RIITSALU

GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KIRIME

SIRJE VEERME

MUDILASKOOR KRISTA KUUS

THEA LEITMAA

KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSE

LÄHTE-NÕO LASTEKOOR KRISTA KUUS,

VALGA VALD

NAISKOOR MAIMU IVI-HELJO HARJU

ANNE KASESALU-ROOPS, HENRI KÄÄRIK

LÜLLEMÄE PÕHIKOOLI LAULU- JA

MÕISAKÜLA KAMMERKOOR KUNGLA

MAARJA-MAGDALEENA SEGAKOOR

MÄNGUKOOR CATHLEN HAUGAS

KADI KASK, KERTU KUKKA

LIIA KOORTS

SEGAKOOR RÕÕM SIRJE PÄSS,

AUGUST KITZBERGI NIMELISE

TABIVERE PÕHIKOOLI LASTEKOOR

PIRET VEEVO

GÜMNAASIUMI PERERÜHM

TRIIN SAARISTE

TÕLLISTE-PUKA-SANGASTE SEGAKOOR

ANNELI ARRASTE

VÄÄGVERE PASUNAKOOR PRIIT SONN

MARGIT AIGRO

KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUSE

LÄHTE NAISRAHVATANTSURÜHM

VALGA GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR

TANTSURÜHM SAMM SASSIS

HERMINE MAIRE JÜRGEL, MERLE SIIMANN

EHE REET LAANOJA

ANNELI ARRASTE

METSATAGA HELERI KÄNGSEPP

VALGA PÕHIKOOLI LASTEKOOR KIIRED*

SEGARAHVATANTSURÜHM SÕLESEPAD

VÄÄGVERE KÜLAKAPELL ÜLLE KOOL

SIIRI PÕLDSAAR

ANTS ARRO

VALGA PÕHIKOOLI

PÕHJA-SAKALA VALD

TARTU VALD

KÕRVEKÜLA PÕHIKOOLI LASTEKOOR

VALGA MAAKOND

MUDILASKOOR SÄRA SIIRI PÕLDSAAR

KÕPU NAISKOOR KÄTLIN KINK,

VALGA POISTEKOOR MARU

ANU VARES

SIIRI PÕLDSAAR, REET LAANOJA

OLUSTVERE PÕHIKOOLI LASTEKOOR

SILLE LÕÕNDRE

NAISRÜHM PILLERIIN INNA KALLAS

AGNES KURG

EVEKO KOOR EVE ELJAND

ÕRU RÜHM MURUEIDE TÜTRED

OLUSTVERE SEGAKOOR LEHOLA

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI LASTEKOOR*

KATRIN KÕIV

AGNES KURG, AITA TAMMPERE,

EVE ELJAND

RAHVATANTSURÜHM RUKKILILL

MARET MÖLDER

PÜHAJÄRVE-RÕNGU

AIN VEEBEL

SUURE-JAANI KOOLI LASTEKOOR

VALGA GÜMNAASIUMI JA VALGAMAA

RIINA MANKIN

ARNO ANTON, KÜLLI TEEARU

KUTSEÕPPEKESKUSE TANTSURÜHM

SUURE-JAANI KOOLI VASTEMÕISA

NUUSTAKU SEGARÜHM KAIRE OJAVEE

SIKUTAJAD MARIA SIKK

MUDILASKOOR ENE UULAND

VALGA KULTUURI- JA HUVIALAKESKUSE

SUURE-JAANI SEGAKOOR ILMATAR

PERERÜHM KAIRE OJAVEE

NEIDUDERÜHM PIIRIPEALSED

RIINA MANKIN

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 8.ab KLASSI

MARIA SIKK

VÕHMA KOOLI VILISTLASTE NAISKOOR

VALGA KULTUURI- JA

MAILA JUUDAS

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM

HUVIALAKESKUSE RAHVATANTSURÜHM

VÕHMA SEGAKOOR LEELO

NUUSTAKU NOORED

VIRVE SINISALU

MAIT REIMANN, AGNES KURG

KAIRE OJAVEE

VALGA NAISRAHVATANTSURÜHM

NAISRÜHM SUURE-JAANI

PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI

SÕSARAD ERIKA KÄRNER

MERILIN METSATSIRK

VALGA MUUSIKAKOOLI

NAISRÜHM VASTSED NAISED

KRISTA SUMBERG

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KIREKIND

REELIKA POROSON

PÜHAJÄRVE PÕHIKOOLI

KOIDU AHK

SÜRGAVERE NAISRAHVATANTSURÜHM

OTEPÄÄ VALD

MUDILASKOOR PÄIKESEKIIR

PUHKPILLIORKESTER**

OTEPÄÄ GÜMNAASIUMI 4.ab KLASSI

SEGARÜHM KAIRE OJAVEE

RAHVATANTSURÜHM AILI MÄGI,

RAHVATANTSURÜHM LINAVÄSTRIK KRISTA SUMBERG, AILI MÄGI

VILJANDI MAAKOND

HELGI LINNAS SUURE-JAANI KULTUURIMAJA

MULGI VALD

SEGARÜHM LOITS JAANIKA REIER

TIINA KUKK

ABJA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR*

SANGASTE PERERÜHM

KADI KASK

SEGARAHVATANTSURÜHM ANU MIKKOR

RUKKIKAKERDAJADTIINA KUKK

ABJA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

TÄÄKSI SEGARÜHM ÕERUTAJAD

NAISRÜHM VESIROOS KAIRE OJAVEE

KADI KASK

EVE RINK

RAHVAMUUSIKAORKESTER KARUPOJAD

ABJA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR

RAHVAMUUSIKAANSAMBEL PILISTVERE

MERLE SOONBERG

KADI KASK

RAHVATANTSURÜHM KÕVVERA KÕDARA

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

TÄÄKSI NOORTE

PILLIMEHED MAIT REIMANN

MINU ARM

175

VILJANDI LINN

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI

6.–8. KLASSI SEGARÜHM PAISTU LAPSED

EELK VILJANDI PAULUSE KOGUDUSE

KULTUURIAKADEEMIA NEIDUDE RÜHM I

KRISTI PAJUSTE

SEGAKOOR KÜLLI SALUMÄE

LAURA MANDER

PAISTU NAISRÜHM ANNA-MINNA

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI

KRISTI PAJUSTE

INGERI-SOOME SEGAKOOR SÄVEL VALLI PANG

KULTUURIAKADEEMIA SEGARÜHM I

RAHVATANTSURÜHM PÄRILISED

MEESKOOR SAKALA LIISI TOOMSALU,

LAURA MANDER

VAIKE RAJASTE

KADI RITSING, HENRI ROHT

NAISRÜHM TIRKAJAD

RAHVATANTSURÜHM VABAJALG

TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA

AVE ALVRE, KERTU ALVRE

VAIKE RAJASTE

VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTE

SAAREPEEDI NAISRAHVATANTSURÜHM

SEGAKOOR* PILLE KÄHRIK

UDUSÕLG KERTU ALVRE

VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTEKOOR

SEGARÜHM A1 KERTU ALVRE,

PILLE KÄHRIK, HENRI ROHT

AVE ALVRE

SEGARÜHM TARVASTU KERSTI VUNDER

VILJANDI JAKOBSONI KOOLI

VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTE

VIIRATSI RAHVAMAJA NAISRÜHM

LASTEKOOR KERSTI SOOPA VILJANDI JAKOBSONI KOOLI MUDILASKOOR KIRILINNUD

SEGARÜHM A2 KERTU ALVRE, AVE ALVRE VILJANDI GÜMNAASIUMI NOORTE SEGARÜHM E KERTU ALVRE, AVE ALVRE

VILIENDE MERILIN METSATSIRK

VÕRU MAAKOND

KRISTI VASTISSON

VILJANDI GÜMNAASIUMI

VILJANDI JAKOBSONI KOOLI

VÕIMLEMISRÜHM I KERTU ALVRE,

POISTEKOOR MULGI-JÕMMID

AVE ALVRE

EDA HIRSON

KRISTI VASTISSON

VILJANDI GÜMNAASIUMI VÕIMLEMISRÜHM II KERTU ALVRE,

ANTSLA GÜMNAASIUMI MUDILASKOOR

VILJANDI KESKLINNA KOOLI LASTEKOOR ESTA KIVISILD

AVE ALVRE

VILJANDI KESKLINNA KOOLI

VILJANDI HUVIKOOLI SEGARÜHM

MUDILASKOOR ESTA KIVISILD

MERILIN METSATSIRK, MAIE TAMMEMÄE

VILJANDI KESKLINNA KOOLI POISTEKOOR ESTA KIVISILD VILJANDI MUUSIKAKOOLI PUHKPILLIORKESTER** MART AUS,

VILJANDI KESKLINNA KOOLI PERERÜHM KOOLIPERE MAIE TAMMEMÄE

ANTSLA VALD

ANTSLA GÜMNAASIUMI LASTEKOOR

TIIT RAUD ANTSLA GÜMNAASIUMI POISTEKOOR TIIT RAUD, EDA HIRSON ANTSLA MUUSIKAKOOLI RIVITRUMMARITE ANSAMBEL KARL-HEINRICH ARRO,

VILJANDI KESKLINNA KOOLI 8. KLASSI

MARI VIJARD, ENE JÕGI

LASTERÜHM KRISTY MAIE TAMMEMÄE

SEGAKOOR KAIKA KUUR

BERT LANGELER

VILJANDI KESKLINNA KOOLI

VILJANDI MUUSIKAKOOLI

RAHVATANTSU- JA LIIKUMISRÜHM

TANTSUSELTSI PÄRLIINE LASTERÜHM

MUDILASKOOR KADI RITSING,

ELINA TIRGO

LEILI VÄISA

KRISTI OOLO

VILJANDI KESKLINNA KOOLI SEGARÜHM VILJANTAR EVE RINK,

TANTSUSELTSI PÄRLIINE NAISRÜHM

VILJANDI NAISKOOR EHA HELLI-TIIU PIIRIKIVI

MERILIIS VILLEMS, KERSTI VUNDER

VILJANDI NOORTE

VILJANDI KESKLINNA KOOLI

SÜMFOONIAORKESTER RIIVO JÕGI,

TANTSURÜHM PILLERKAAR ELINA KUKK,

TONIO TAMRA, SIRJE REIN

AVELI VELLERIND, TIINA ILVES

VILJANDI NOORTE

VILJANDI KESKLINNA KOOLI VÕIMLEJAD

SÜMFOONIAORKESTRI KOOR

EVE RINK

MAARIKA REIMAND

VILJANDI SPORDIKOOLI VÕIMLEJATE

VILJANDI PAALALINNA KOOLI

VANEM RÜHM URVE TAMM

LASTEKOOR SIGNE RISTISAAR VILJANDI PAALALINNA KOOLI MUDILASKOOR SIGNE RISTISAAR

VILJANDI MUUSIKAKOOLI PÄRIMUSMUUSIKUD LIISA KOEMETS VILJANDI MUUSIKAKOOLI

CELIA ROOSE

LEILI VÄISA RÕUGE VALD

RÕUGE PÕHIKOOLI POISTEKOOR IVE RUUSAMÄE RÕUGE PÕHIKOOLI TÜTARLASTEKOOR IVE RUUSAMÄE RÕUGE SEGAKOOR IVE RUUSAMÄE HAANJA TANTSU MÄNGU LAULU SELTS ULVI TOOMIK MISSO NAISRAHVATANTSURÜHM HÄITSMED MAIRE UDRAS, MONIKA JÕEMÄGI

VILJANDI POISTEKOOR RIINA TRUMM,

TORUPILLIMÄNGIJAD KAROLIN ÜBNER

SÄNNA SEGARÜHM KÄSIKÄES

SIGNE RISTISAAR

VILJANDI VALD

RIINA KÖÖTS

VILJANDIMAA KAMMERKOOR

HEIMTALI PÕHIKOOLI MUDILASKOOR

KADI RITSING

ENE UULAND

JAKOBSONI KOOLI NEIDUDE

MULGI SEGAKOOR KRISTJAN ÕMBLUS

SETOMAA VALD

SETOMAA NAISKOOR VALDUR HELM, TIINA KADARPIK

VÕIMLEMISRÜHM HEBE I

TARVASTU SEGAKOOR ÜITS VIIS

SETO PERERÜHM PIRET TORM-KRIIS,

AVE ALVRE, KERTU ALVRE

TIINA LILLEPUU, LIISI TOOMSALU,

SIRLI KRIIS-KALM

NAISRÜHM OH JA AH AVE ALVRE,

MARIETA MÕTTUS-ASSON

VÄRSKA MUUSIKAKOOLI PILLIKLUBI

KERTU ALVRE

TARVASTU-ÕRU LAULUKOOR

NAISRÜHM VILJANDI TIIA KADALIPP

MARGIT AIGRO

SEGARÜHM OH JA AH AVE ALVRE,

VIIRATSI KOOLI MUDILASKOOR

KERTU ALVRE

VALLI PANG

176

TIINA KADARPIK VÕRU LINN

SEGAKOOR HILARO* SILJA OTSAR KOOR TEMPERA SIGNE RÕÕMUS

OSALEJATE PERE

VÕRU GÜMNAASIUMI SEGAKOOR

VÕRU NAISKOOR KANNEL* HELGA ILVES

SILJA OTSAR

VÕRU SEGAKOOR TERVIS TIIT RAUD,

VÕRU KANDLE PUHKPILLIORKESTER**

SAIDI TAMMEORG

LASVA MEESKOOR JANE REILJAN

JOSE ANTONIO PAGE RAMIREZ

NAISRAHVATANTSURÜHM TSÕÕR

OSULA PÕHIKOOLI LASTEKOOR

VÕRU KESKLINNA KOOLI LASTEKOOR

MAIE PAU

SIRLI HELLAMAA

SIGNE RÕÕMUS

SEGARAHVATANTSURÜHM KANNEL

PARKSEPA KESKKOOLI LASTEKOOR

VÕRU KESKLINNA KOOLI MUDILASKOOR

MAIE PAU, KADRI MÄHAR

SILJA OTSAR

SIGNE RÕÕMUS

TANTSURÜHM SIISIK

PARKSEPA KESKKOOLI MUDILASKOOR

VÕRU KESKLINNA KOOLI POISTEKOOR

MARIANNE JAANSON

SILJA OTSAR, ÜLLE NOPPEL

SIGNE RÕÕMUS

VÕIMLEMISKLUBI SIRUTUS SUURED

PARKSEPA KESKKOOLI POISTEKOOR

VÕRU KESKLINNA KOOLI

VÕIMLEJAD TEA KÕRS

SILJA OTSAR, ÜLLE NOPPEL

VILISTLASKOOR SIGNE RÕÕMUS

VÕIMLEMISKLUBI SIRUTUS VILISTLASED

PARKSEPA KESKKOOLI SEGAKOOR

VÕRU KESKLINNA KOOLI

TEA KÕRS

SILJA OTSAR

MUUSIKAKLASSIDE MUDILASKOOR

VÕRU GÜMNAASIUMI NOORTERÜHM

PUHKPILLIORKESTER KUNGLA**

MAIRE NIRK, KERSTI JUURMA

HOPSER ANNE TOLK

VÄINO REPP

VÕRU KREUTZWALDI KOOLI

VÕRU KANDLE SEGARÜHM HOPSER

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI

LASTEKOOR ERJA AROP,

ANNE TOLK

LASTEKOOR MERLE KONS

JANE REILJAN

VÕRU KANDLE NAISRAHVATANTSURÜHM

VASTSELIINA GÜMNAASIUMI

VÕRU KREUTZWALDI KOOLI

VIIRE MAIRE UDRAS

MUDILASKOOR MERLE KONS

MUDILASKOOR ERJA AROP,

VÕRU KANDLE ÕPETAJATE NAISRÜHM

VÕRU NOORTEKOOR SILJA OTSAR

JANE REILJAN

KABUJALAKESED ANNE TOLK

LASVA SEGARAHVATANTSURÜHM

VÕRU KREUTZWALDI KOOLI

VÕRU KESKLINNA KOOLI 1.–4. KLASSI

ULVI TOOMIK

POISTEKOOR ERJA AROP, JANE REILJAN

TANTSURÜHM VÕRUKAELAD

PARKSEPA KESKKOOLI PERERÜHM

VÕRU MEESKOOR TIIT RAUD,

MARIANNE JAANSON

HELLE LILOSON

SIGNE RÕÕMUS

VÕRU KESKLINNA KOOLI JA

SEGARAHVATANTSURÜHM

VÕRU MUUSIKAKOOLI LASTEKOOR

PARKSEPA KESKKOOLI 6.–8. KLASSI

TSUUA SULATSÕ KERSTI VILL

RITSIK KERSTI JUURMA, MAIRE NIRK

SEGARÜHM VÕRUKAELAD

VASTSELIINA SEGARAHVATANTSURÜHM

VÕRU MUUSIKAKOOLI ORKESTER

MARIANNE JAANSON,

KULLERID INGA LEELANSS

JAAN RANDVERE

HELLE LILOSON

LASVA RAHVAMAJA NAISRÜHM VURR

VÕRU MUUSIKAKOOLI POISTEKOOR

VÕRU MUUSIKAKOOLI

ULVI TOOMIK, ELOILO KAPELL,

KERSTI JUURMA

AKORDIONIANSAMBEL HELI RAITAR

MERLE KONS

VÕRU VALD

NAISKOOR LAPI LAULJAD SILJA OTSAR

Pidulised saadavad teele Mari Jürjens ja Mikk Jürjens. Rongkäiku tervitavad lauluväljakul Carmen Tabor ja Margus Tabor.

*valikkoor, **puhkpilliorkester koondorkestris

MINU ARM

177

Eesti supikultuuri hoidja, lauluja tantsupeo suurtoetaja Põltsamaa toitlustab tänavu Naiskodukaitse abil 45 000 peolist ühtekokku 180 000 supiportsjoniga, mis valmib enam kui 30 tonnist eestimaisest köögiviljast ja lihast. Laulu- ja tantsupeoliste kõhtu on Põltsamaa maitsva supiga täitnud juba aastast 2007. Sellesuvise juubelipeo menüüsse kuulub viis erimaitselist suppi: peolistele pakutakse värskekapsasuppi, hernesuppi ja seljankat. Esimest korda on menüüs ka kaks täiesti taimset suppi: lihata rassolnik ja läätse-köögiviljasupp. Juubelipidu koos peosuppidega saab tähistada ka igas kodus üle Eestimaa. Poelettidele on jõudnud kuus lauluja tantsupeost inspireeritud kujunduse ja nimega peosuppi, mille hulgast leiab lemmiku igaüks.

178

Premia on Eesti suurim ja vanim jäätisetootja. Oleme Eesti jäätisesõpradele pakkunud värskendavat maiust juba üle 60 aasta ja tahame seda traditsiooni jätkata aegade lõpuni. Me tunnetame vastutust ühiskonna ees, hindame sõbralikke suhteid ja positiivset meelt. Tahame toeks olla ettevõtmistele, mis on suunatud lastele ja noortele, kus kohtuvad isetegemise rõõm, looming ja kultuur ning mis pakuvad rõõmu suurele hulgale osalejatele. Premial on au olla juba mitmekümnendat aastat lauluja tantsupeo suurtoetaja. Me oleme loonud igaks peoks spetsiaalse lauluja tantsupeo jäätise, hoolitseme piduliste magustoitudega varustamise eest ja toetame peo korraldamist ka rahaliselt. Laulu- ja tantsupeo toetamisega tahame anda oma panuse Eesti rahvuskultuuri järjepidevusse.

MINU ARM

179

Olerex viib lauluja tantsupeole! Eestimaise ettevõttena tunneme Olerexis suurt rõõmu, et saame suurtoetajana osaleda meie rahvale ühe südamelähedasema sündmuse, lauluja tantsupeo toimumises. Olerex on suurim kütuste jaemüüja Eestis. Ettevõte põhineb 100% Eesti kapitalil ja annab tööd juba ligi 800 tublile eestimaalasele. Olerexi teenitud kasum jääb Eestisse ja suures ulatuses reinvesteeritakse meie kõigi mugavama tuleviku hüvanguks. Olerex tähistab tänavu 25 aasta juubelit ning on eriti meeliülendav tähistada juubeliaastat koos lauluja tantsupeoga.

180

Juba 150 aastat kõnnivad laulupidu ja Postimees ühte teed. Ajaleht andis suure panuse selleks, et 1869. aastal saaks Tartus toimuda üritus, kus maarahvas laulis end eesti rahvaks. Just esimesel üldlaulupeol saavutasime kultuurilise eneseteadvuse, mis tegi võimalikuks kõik järgneva. Sealt sai tuule tiiba rahvusliku ärkamise idee levik, tänu millele osteti päriseks talud, mindi õppima ülikooli, hakati kaasa rääkima kohalikus poliitikas ning viimaks võideti ka Vabadussõda ja ehitati Eesti Vabariik. Kogu see tegevus mitte ainult ei leidnud kajastamist Postimehe veergudel, vaid ajalehes toimuv arutelu tiivustas ja tõukas neid muutusi jõuliselt tagant. Vahepeal on möödunud poolteist sajandit ja muutunud on palju. Kuid jätkuvalt on päevakorral kõige tähtsam: meie iseolemine riigi ja rahvana. Selle eest seisab laulupidu. Ja selle eest seisab ka Postimees. Läbi aegade.

MINU ARM

181

Ühes taktis! Eesti Rahvusringhääling on Eesti suurimal peol kohal olnud oma algusaegadest peale. Esimene laulupeoülekanne sündis raadios 91 aastat tagasi, 1928. aastal toimunud IX laulupeolt. Raadiost noorem televisioon liitus peoga hiljem. Omamoodi sümboolne on, et ETV esimese saatepäeva külaline oli 1955. aasta XIV laulupeo eelõhtul Gustav Ernesaks ja telepäeva lõpetuseks laulis koor „Tuljakut”. Täies mahus kanti laulupidu üle juba järgmisel, 1960. aastal ja nii see on jäänud kõikide järgmiste pidudega. Sel juubelipeol toob Eesti Rahvusringhääling peo kõikjale – igasse kodusse, igasse telerisse ja raadioaparaati, igasse äppi ja arvutisse, rääkimata suurtest ekraanidest, mis on üles seatud neile, kes ise Tallinna peole ei jõua. ERR-i kanalite kaudu jõuab pidu kõikjale maailmas, kus on meid ja meie sõpru. Nii saavutab eestluse võimsaim väljendus piiramatu leviku ja suurima võimaliku auditooriumi. See on erakordne aeg kogu Eestile. Rahvusringhäälingul on suur au ja rõõm olla juubelipeo vahendaja. Kaunist ja vägevat pidu kõigile! Eesti Rahvusringhääling

182

Rahvusringhääling toob peo koju kätte! Eesti Rahvusringhääling on juubelipeo meeleolus juba aasta algusest, kui raadio- ja teleprogrammides on kaasaelajateni jõudnud hulk erisaateid. Tule teekonnaga algas juunis erikava, mis tipneb ülekannetega peonädalast Rahvusringhäälingul on heameel olla partner ka erivajadusega inimestele – tantsupeost jõuab kirjeldustõlge vaegnägijateni ja laulupeost viipetõlge vaegkuuljateni.

Rahvusringhäälingu otseülekanded 4. juuli kell 19 XX tantsupidu (1. etendus) – Vikerraadio kell 21 kontsert „Kannelde öö” – Vikerraadio ja Klassikaraadio 5. juuli kell 14 rahvamuusikapidu – ETV ja Vikerraadio kell 17.45 XX tantsupidu (3. etendus) – ETV ja ETV+, valitav kirjeldustõlge ETV-s 6. juuli kell 12.50 rongkäik – ETV, ETV2, ETV+ ja Vikerraadio kell 17.15 laulupeo kogunemine – ETV, ETV+ ja Vikerraadio kell 19 laulupeo kontsert „Õpetajale” – ETV, ETV+, Vikerraadio ja Klassikaraadio 7. juuli kell 14 laulupeo kontsert – ETV, ETV+, Vikerraadio ja Klassikaraadio, viipetõlkega kontserti vahendab ERR.ee portaal

Kõik elamused ühest kohast Juubelipeo aasta kirkaimad hetked fotode, videote, saadete ja artiklite näol leiab juubelipeole pühendatud erilehelt rahvusringhäälingu portaalis laulupidu.err.ee. Pidu, mis jääb igaveseks Rahvusringhääling on talletanud lauluja tantsupidusid aastakümneid. ERR-i arhiivist leiab heli- ja videolõike pidude pikast ajaloost ning e-poest saab veel praegugi soetada DVD-sid viimase kümnendi pidudest. Erandiks ei ole ka tänavune juubelipidu, mille salvestised tulevad müüki juba juulikuus. Nii kestab pidu edasi ka siis, kui tuli lauluväljakul on juba kustunud.

MINU ARM

183

Juubelipeo paneb liikuma Renault Abc Motors on lauluja tantsupidude toetaja ja autopartner alates aastast 2014. Renault’ Tallinna esindusena hoolitseme selle eest, et lauluja tantsupeo korraldajate transpordivajadused muretult lahendatud saaks. Renault’ lai mudelivalik võimaldab meil pakkuda sobivaid sõidukeid igaks otstarbeks – erinevatest sõiduautodest kuni väikebusside ja kaubikuteni. Ning nende töökindlus, säästlikkus ja mugavus on meil aidanud võita nii lauluja tantsupeo korraldajate kui ka kõigi teiste kasutajate poolehoiu ja usalduse. Abc Motorsi jaoks on alati olnud loomulik anda oma panus ka Eesti üldisesse arengusse ning teeme seda praegu peamiselt läbi kultuuri, spordi ja hariduse toetamise. Abc Motorsist pea kümme korda pikema ajalooga lauluja tantsupidude toetamine on meile oluline missioon ja auasi ning jätkame seda tuge uhkuse ja rõõmuga kindlasti ka järgmistel pidudel.

Meie rahvust, keelt ja kombeid on elus hoidnud traditsioonid. Traditsioonid, milleta ei kujuta eestlust ette – laulupidu ja leib. Sarnaselt poeemi kauneid sõnu valiva luuletajaga valime hoolikalt parimaid koostisosi

184

oma küpsetistesse. Luues kunsti, olgu selleks imeline lauluviis või meeli erutav küpsetis, rakendame me oma parimaid isikuomadusi – otsusekindlust, südikust, fantaasiat, aga kõige enam ARMASTUST.

Ühe pildi lugu Olime tol päikselisel päeval teinud tütre ja meie kahe kutsikaohtu koeraga Mulgimaa kodukülas pika jalutuskäigu. Päike hakkas laskuma, kui mahajäetud naabertalu häärberi trepil korraks jalga puhata otsustasime. Kadri istus trepimademele ja valgete pikkade ripsmetega inglise setter Eedu võttis koha sisse kohe tema kõrval. Kuna loojuva päikese valgus kuldas ootamatult kogu taluõue üle, tahtsin seda pildile püüda ning haarasin kaamera. Schubert, meie teine koer, istus, keel palavusest maa poole rippumas, otse trepi ette. Ilus jäädvustus õnnestus tolle trepi ja lapse ja koertega nagu iseenesest! Kõigest üks klõps! Kodus selgus, et kaamera oli kinni püüdnud iga üksiku loojuva päikese kiire, joonistades neid trepile, lapse juustele, koerte kasukaile. Sinna pildile jäi Eedu poolt Kadrile kõrva sosistatud õrnus ja lapse õnnelikud silmad. Seal oli korraga inimliku ja loodusliku ilu kvintessents. Kaamerasse püütud kuld, mis hiilgab imeliselt iga kord, kui kellegi pilguga kohtub. Nii juba tuhandeid kordi. Aitäh, minu Nikon! TEKST: EVELIN ILVES

Hea mõte Selverist koju kaasa Selver on oma peagi 25 tegutsemisaasta jooksul olnud unikaalne, sest kusagil mujal maailmas teist Selverit teadupärast pole. Võib-olla oleme lauluja tantsupeoga selles mõttes natuke sarnased. Olla lauluja tantsupeo toetaja on meie jaoks suur au. Selveri poodide kett põhineb kodumaisel kapitalil ning pakub oma külalistele kodust ja hubast ostukeskkonda. Meie 53 kaupluse uksed on avatud igas Eestimaa nurgas ja meie tööperre kuulub ligi 3000 usinat töötajat. Hoolitseme iga päev selle eest, et pakkuda sõbralikku õhkkonda, kiiret ja asjatundlikku teenindust ning kvaliteetseid kaupu. Kaupluste riiulitel pakume alati eelistatult eestimaist kaupa. Selveri Köögis valmistame hoole ja armastusega koduselt tuttava maitsega hõrgutisi. Igapäevategemistes kanname südames kodumaa-armastust – peame seda meeles nii kaubavaliku kokkupanekul kui ka Eestimaa eri paikades toimuvate ürituste toetamisel.

MINU ARM

185

Tuli kui kestmise ja puhtuse sümbol Tuli, mille hoidja ja toetaja on olnud Eesti Gaas juba viimased paar kümnendit, annab juubelipeole väe ja ühisosa. Mõeldes oma riigi kestlikkusele ja rohelisemale tulevikule, süütame laulukaare kõrval tornis tule seekord eestimaisest rohegaasist. Oleme uhked, et saame olla laulupeo tulehoidjad ja toetajad. Hoiame tule ereda, Eestimaa valge ja puhtana. Emotsiooniderohket ja ülevat laulupidu kõigile eestimaalastele nii laulukaare all, selle ees kui ka kodudes! Eesti Gaas, laulupeotule hoidja ja valvaja

Vett, kraanivett! Tallinna Vesi varustab lauluja tantsupeolisi värske kraaniveega. Laulu- ja tantsupidu on eestimaalaste südames olev traditsioon, millesse Tallinna Vesi alati hea meelega panustab. Laulu- ja tantsupidu julgustab osalejaid koos Tallinna Veega keskkonnateadlikult tarbima, sest juues kraanivett, aitavad peolised säästa loodusressursse, mis kuluks vee pudelisse panemisele. Kraanivesi on joogivesi! Peoliste janu kustutamiseks toimetab Tallinna Vesi kraaniveepaagid nii prooviväljakutele, Kalevi staadionile kui ka lauluväljakule.

Laulupeod Postimehega. 150 aastat Eesti üldlaulupidusid Postimehe kajastuses Esimene laulupidu toimus 150 aastat tagasi. Õnneliku ajaloolise kokkusattumusena oli laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks ajalehe Perno Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen, kes juba paar nädalat pärast laulupidu oma järgmise lehe, Tartus ilmuva Eesti Postimehe veergudel vaimustust väljendas ja seal vahetuid muljeid jagas. 1886. aastal sai Perno Postimehest Karl August Hermanni käe all Postimees, mis nõukogude ajal küll Edasi nime kandes on kõigil laulupidudel kohal viibinud ja toimunut alati ajastuomaselt kajastanud. Omaaegseid kajastusi lugedes näeme, et mis tahes oludes on laulupidusid ka peetud, avaneb igas ajas meile üsna tuttav pilt: kirjeldatud on pidude-eelseid suuri ülesandeid ja ootusi, ühisest pingutusest sündinud imesid ning alati on omal kohal olnud ka peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast. See raamat kutsub lugejaid Postipapa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost.

186

TÄNU DIRIGENDIPULDI EEST

2018. aastal algatasid Eesti Arhitektuurikeskus ning sisearhitekt ja disainer Argo Peever disainija arhitektuurikonkursi laulupeo juubeliks uue dirigendipuldi loomiseks. Eesti Arhitektuurikeskuse ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA korraldatud dirigendipuldi ideekavandi konkursi võitjaks kuulutas žürii võistlustöö märgusõnaga „Risttee”, mille autorid on arhitekt Martin Loov ja disainer Andres Truus (Loov Arhitektid OÜ). Konkursi ühe eestvedaja, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi sõnul on heal arhitektuuril ja disainil võime inspireerida ja innustada, ülendada ja väärindada.

Täname teid, tänu kellele sai mõttest teoks uus dirigendipult! AMV Metall, Alas Kuul, Eesti Arhitektuurikeskus, Fraxinius, Kernu Mööbel, Kominox, Plasmapro, Plaat Detail, Tallinna Kommunaalamet, Andre Aavastik, Andres Truus, Argo Peever, Erki Suurküla, Ilmar Riisalo, Madis Milistvere, Martin Aus, Raul Järg

MINU ARM

187

Täname lauluja tantsupeo toetajaid!

Täname lauluja tantsupeo partnereid!

Olerex Orkla Eesti Premia Tallinna Külmhoone

Eesti Ajaloomuuseum Eesti Draamateater Eesti Kooriühing Eesti Muusika Infokeskus Eesti Muusikafond Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Rahvusringhääling Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum Kaitseliit Kaitseväe Logistikakeskus Kaitseväe orkester Kultuuriministeerium Naiskodukaitse NATO lahingugrupp Eestis Nikon Baltic Politsei- ja Piirivalveamet Politsei- ja Piirivalveorkester Põhja prefektuur Põhja-Eesti Päästeamet Rahvakultuuri Keskus Rahvusooper Estonia Scoremusic Tallinna Haridusamet Tallinna Kommunaalamet Tallinna Linnavalitsus Tallinna Transpordiamet Tantsupeomuuseum Tartu laulupeo korraldustoimkond Tartu Laulupeomuuseum Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor Telia Eesti TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia helistuudio Vabariigi Presidendi Kantselei Viljandi Muusikakool

Abc Motors Akzo Nobel Baltics Apollo Kino Eesti Gaas Eesti Höövelliist Eesti Leivatööstus Juhani Puukool, Plantex Kino Maastikuarhitektid Lux Ekspress Estonia Omniva Postimees Grupp Riigimetsa Majandamise Keskus Selver Tallinna Vesi Timeless Buses Viljandi Metall

188

LAULU- JA TANTSUPIDU TÄNAB

Täname lauluja tantsupeo teenuseosutajaid!

Eesti Näitused Eesti Spordiselts Kalev Eventech FunTIME G4S Hankepartner Kemmerling Meeskond Security Menu Kirjastus Miltton JLP Piletilevi Puidukoda Põhja-Eesti Regionaalhaigla Random Solutions RGB Baltic Tallinna Kiirabi Tallinna koolimajad Tallinna Lauluväljak Telinekataja Vene Kultuurikeskus United Capital Väinamere Uisk, Moonland Ühisteenused

Täname lauluja tantsupeo koostööpartnereid maakondades ja linnades!

Hiiumaa vallavalitsus Harjumaa Omavalitsuste Liit Ida-Viru Omavalitsuste Liit Järvamaa Omavalitsuste Liit Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Pärnu Omavalitsuste Liit Põlvamaa Omavalitsuste Liit Raplamaa Omavalitsuste Liit Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus Saaremaa Vallavalitsus Sihtasutus Läänemaa Tallinna Haridusamet Tartumaa Omavalitsuste Liit Tartu linn, Tiigi Seltsimaja Võrumaa Arenduskeskus Viljandimaa Omavalitsuste Liit Valgamaa Omavalitsuste Liit

Täname teid: Airi Tooming, Alar Karis, Annika Vesi, Anu Kõlar, Aurika Meimre, Ave Svarts, Carl-Ruuben Soolep, Eia Uus, Einike Soosaar, Elle Vinni, Elo Liiv, Ene Vohu, Eugen Linde, Fred Jüssi, Ilme Vänto, Imbi Potter, Irena Valge, Ivari Ilja, Jaak Kortel, Janar Paeglis, Jekaterina Kalnitseva, Kadi Kähär-Peterson, Karin Bachmann, Karita Sall, Katrin Kalde, Katrin Maadik, Kersti Hint, Kersti ja Tammo Sumera, Kristjan Hallik, Kristjan Raba, Laimons Raudsepp, Lauri Vanamölder,

Liisi Toots, Lisete Velt, Luise Sommer, Ly Oja, Maarja Kasar, Maie-Liisa Sildnik, Maret Einmann, Marge-Ly Rookäär, Margus Pärtlas, Margus Saar, Marko Metsaru, Mari Amor, Martin Rits, Martin Rästa, Meeli Müller, Peeter Laurits, Pille Riin Rimmel, Piret Ilver, Rain Vilu, Raul Järg, Riina Roose, Riina Varol, Siim Sommer, Silver Lepaste, Sirly Illak-Oluvere, Tanel Jakobsoo, Teet Kehlmann, Toomas Kalve, Toomas Tõnisson, Toomas Vavilov, Virve Hallik, Virve Tuubel

Täname teid kõiki, meie armsad! MINU ARM

189

XX tantsupidu Kalevi staadionil 4.–5. juulil 2019 külastajate ala

XX Tantsupidu Kalevi staadionil

esinejate ala

04.-05.07.2019

0 - 21 tribüünid info / staap / kaotatud - leitud esmaabi politsei / kaotatud - leitud WC söök / jook karastusjoogid

ida värav

D E F G H I B C J 18 17 16 15 14 13 19 12 11 20 21 idatribüün

jäätis

meened rattaparkla ratastooli hoid / platvorm vankrihoid

invaparkla

lava

läänetribüün

9 1 2 3 4 5 6 7 8

Tantsupeo ajaloo näitusetelk

lääne värav

GSPublisherVersion 21.0.78.81

XX Tantsupidu

külastajate ala esinejate ala 0 - 21 tribüünid info / staap / kaotatud - leitud esmaabi politsei / kaotatud - leitud WC söök / jook karastusjoogid külastajate ala

jäätis

esinejate ala

meened

0 - 21 tribüünid

ratastooli hoid / platvorm

esmaabi

vankrihoid

politsei / kaotatud - leitud WC karastusjoogid jäätis meened

190

rattaparkla

C D E

ida värav

idatribüün

invaparkla

12 11 04.-05.07.2019

invaparkla

lava

D E F G H I B C J 18 17 16 15 14 13 19 12 11 20 21 idatribüün

läänetribüün

9 1 2 3 4 5 6 7 8

ratastooli hoid / platvorm vankrihoid

G H

I B Jstaadionil XXATantsupidu 17 16 15Kalevi 14 13 19 18

rattaparkla

info / staap / kaotatud - leitud

söök / jook

ida värav

lava

Tantsupeo ajaloo näitusetelk wc

lääne

XXVII laulupidu lauluväljakul 4.–7. juulil 2019

külastajate ala

XXVII laulupidu MINU ARM

esinejate ala

4-7. juuli 2019

esinejate rivistusala värav esmaabi / välihaigla laulupeo tuli / tuletorn info / staap / kaotatud - leitud politsei / kaotatud - leitud / kaduma läinud lapsed lasteala / beebituba

toiduala

sissepääs alasse pingisektoripiletiga

A1-C10

invakohad ratastoolidele

meened

rattaparkla

sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10

tuletorni värav tasuline

avastuste ala

C10 A7 rivistusala

XXVII laulupidu MINU ARM kaare värav 2

mere värav

4-7. juuli A4 2019B5

laulupeo rongkäik

A2 rivistusala

kaare värav 1

toiduala

B2 B1

meened

a läinud lapsed

raadiotorni värav

üldala

C9 C8

üldala

lasnamäe värav

C6 üldala

C5 C4 C3

üldala

sissepääs A1-A3 B1-B4 C1-C5

toiduala

iga

tasuline

avastuste ala

C10 A7 kaare värav 2

rivistusala

GSPublisherVersion 7.0.100.81

A2 rivistusala

meened raadiotorni

külastajate värav ala esinejate ala

üldala

joogivesi

lasteala / beebituba

üldala

A1-C10

sissepääs A1-A3 B1-B4 C1-C5

sissepääs alasse pingisektoripiletiga invakohad ratastoolidele

XXVII laulupidu MINU ARM

meened

rattaparkla tasuline

4-7. juuli tuletorni 2019

tasuline

oru värav esmaabi / välihaigla

söök / jook

laulupeo tuli / tuletorn

karastusjoogid

avastuste ala

C10 A7

jäätis

kaare värav 2

meened mere joogivesi värav

politsei / kaotatud - leitud / kaduma läinud lapsed lasteala / beebituba

rivistusala

laulupeo rongkäik toiduala

sissepääs alasse pingisektoripiletiga

rivistusala

invakohad ratastoolidele

meened

rattaparkla

MINU ARM

191 raadiotorni värav

C10 A7 kaare värav 2

mere

laulupeo rongkäik

rivistusala

üldala

C9 C8 C7 C6

üldala

A6 A5

B3 B2 B1

meened

sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10

avastuste ala

B8 B7

kaare värav 1

toiduala

tuletorni värav tasuline

sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10

värav

info / staap / kaotatud - leitud

A1-C10

meened

esinejate rivistusala värav

politsei / kaotatud - leitud / kaduma läinud lapsed

üldala

esinejate rivistusala värav

jäätis

esinejate ala

laulupeo tuli / tuletorn lasnamäe infovärav / staap / kaotatud - leitud

üldala

külastajate ala

esmaabi / välihaigla

B3 B2 B1

üldala

eo rongkäik

kaare värav 1

üldala

C9 C8

söök / jook karastusjoogid

sissepääs A4-A7 B5-B8 C6-C10

tuletorni värav tasuline

oru värav

meened

oru värav lasnamäe

C9 C8

C7 C6 C5 C4 C3 C2 C1

sissepääs A1-A3 B1-B4 C1-C5

Sisukord

Laulu-tantsupeo geenist

150 aastat ajalugu

Kodarraha

Tule tulemine

Tantsupeo kava

Rahvamuusikapeo kava

Laulupeo avakontserdi „Õpetajale” kava

101

Laulupeo kontserdi kava

145

Peo loojad ja tugimeeskonnad

152

Osalejate pere

Väljaandja: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA ELT SA toimetaja ja projektijuht: Ave Sopp ELT SA toimetaja: Vaike Rajaste Teostus: Menu Meedia Makett ja kujundus: Einike Soosaar Kujundajad: Siim Aunison, Gert Laanemets Toimetaja: Maret Einmann Keeletoimetaja ja korrektor: Killu Mei Portreefotod: Riina Varol Fotolavastused: Toomas Kalve Fotod: Rahvusarhiiv, Rahvusarhiivi Filmiarhiiv, Eesti Kirjandusmuuseum, erakogu, Scanpix, Shutterstock, B. Murd, E. Järve, Faivi Kljutšik, Gunnar Loss, Ilmars Znotins, Ivar Paalmann, Jaanus Ree, Jelena Rudi, K. Liiv, Kaupo Kikkas, Mati Mänd, Peeter Langovits, R. Sachker, Reino Vilgo, Salomon Rosenfeld, Tõnu Kalle, V. Gorbunov, Vambola Salupuu, Vladimir Hmelnitski, Valdur-Peeter Vahi Trükk: Kroonpress ISBN 978-9949-686-01-8

neljapäeval, 20. juunil kell 18.69 Tartu Maarja kirikus TARTU 2019. AASTA LAULUPEO JA XXVII LAULUPEO ÜHISKONTSERT

neljapäeval, 4. juulil kell 19 Kalevi staadionil TANTSUPEO 1. ETENDUS

reedel, 5. juulil kell 11 Kalevi staadionil TANTSUPEO 2. ETENDUS

reedel, 5. juulil kell 18 Kalevi staadionil TANTSUPEO 3. ETENDUS

4.–7. juulil 2019 Tallinnas

neljapäeval, 4. juulil kell 21 Tallinna Metodisti kirikus KONTSERT “KANNELDE ÖÖ”

reedel, 5. juulil kell 14 Vabaduse väljakul RAHVAMUUSIKAPIDU

laupäeval, 6. juulil algusega kell 13 Vabaduse väljakult RONGKÄIK

laupäeval, 6. juulil kell 19 Tallinna lauluväljakul LAULUPEO AVAKONTSERT „ÕPETAJALE“

pühapäeval, 7. juulil kell 14 Tallinna lauluväljakul LAULUPIDU