MESILASPERE HOOLDAMINE

9

789949

549979

Valmar Lutsar | Andres Tamla

MESILASPERE HOOLDAMINE

See praktiline raamat annab üle­vaate, kuidas hooldada mesilas­peret kevadel, suvel, sügisel ja talvel.

Tekst on illustreeritud rohke pildi­ materjaliga. Autorid Valmar Lutsar ja Andres Tamla on ise mesinikud, kes koolitavad teisi huvilisi. Raamatust leiavad väärt nõu nii algajad kui ka kogenud mesinikud.

MESILASPERE HOOLDAMINE

© Tekst Valmar Lutsar, Andres Tamla © Fotod Valmar Lutsar, Andres Tamla, erakogu Väljaandja Eesti Mesinike Liit Teostus Menu Meedia Toimetaja Katrin Streimann Keeletoimetaja Helve Hennoste Kujundaja Einike Soosaar

2

Trükikoda Print Best ISBN 978-9949-549-97-9

Valmar Lutsar | Andres Tamla

MESILASPERE HOOLDAMINE

Sissejuhatus 3

4

MESILASPERE HOOLDAMINE KEVADEL

1.1. Mesilaspere kevadine puhastuslend 1.2. Kevadine revisjon (pearevisjon) mesilasperes 1.3. Tarude desinfitseerimine. Desovahendid 1.4. Nõrkade perede abistamine 1.5. Nõrkade perede likvideerimine 1.6. Kevadine täiendussöötmine ja mesilasperede jootmine 1.7. Mesilaspere saneerimine.

1.8. Mesilaspere läbivaatamise aeg ja tehnika 1.9. Mesilasperede laiendamine ülesehitatud kärgede ja kärjepõhjaga 1.10. Varukärgede arvu suurendamine MESILASPERE HOOLDAMINE SUVEL

2.1. Mesilaspere hooldusvõtted korje maksimaalseks ärakasutamiseks 2.2. Leseraami kasutamine 2.3. Uute mesilasperede moodustamise meetodid 2.4. Sülemlemise vältimise võtted 2.5. Pakettpered 2.6. Mesilasperede transport 2.7. Mesilasema kvaliteedi hindamine haudmevälja järgi 2.8. Mesilasema otsimine, puuristamine 2.9. Mesilasema andmine peresse 2.10. Mesilasema märgistamise viisid 2.11. Peameekorje aja kasutamine MESILASPERE HOOLDAMINE SÜGISEL

3.1. Mesilasperede pesaruumi koondamine 3.2. Mesilasperede-vaheline vargus 3.3. Sügisene täiendussöötmine MESILASPERE HOOLDAMINE TALVEL

4.1. Mesilaste talvitumine. Talvekobar 4.2. Mesilasperede talvine vaatlus 4.3. Mesilasperede talvitumine välis- ja sisetingimustes

9 14 16 19 21 22 24 27 33 36 40 45 47 52 57 59 61 64 67 70 72 76 78 80 84 89 92

6

1.

MESILASPERE HOOLDAMINE

KEVADEL

Sissejuhatus 7

8

1.1. MESILASPERE KEVADINE PUHASTUSLEND

PUHASTUSLENNUKS VALMISTUMINE

Mesilased võivad alustada haudmetegevust juba kevadtalvel veebruaris-märtsis. Sel ajal on haudmetegevus väike. Mesilasema hakkab rohkem munema alles pärast puhastuslendu. Mesilasema muutub aktiivsemaks pärast esimeste õietolmutompude tarru toomist.

Mesilased on puhtad loomad, kes tarru tavaliselt ei rooja. Roojamise korral on tegemist häireolu­korraga.

Talve jooksul söövad mesilased palju talvesööta ja pärasool täitub jätetega. Kevadel esimeste soojade ilmadega (tuulevaikne, päikesepaiste, varjus 8‒10 °C) lähevad mesilased lühikesele puhastuslennule. Üldiselt juhtub see märtsi lõpus, aprilli alguses. Siis väljutavad mesilased talvel jämesoolde kogunenud seede­jäätmed. Mesilas­ pere lend kestab keskmiselt ühe tunni. Puhastus­lennu iseloomu järgi võib saada esimese ettekujutuse mesilas­ perede seisukorrast. Hästi talvitunud mesilaspere sooritab puhastuslennu hoogsalt ja ühe­korraga ning mesilased hakkavad kohe tarust prügi välja kandma.

Mitterahuldavalt talvitunud mesilaspered käituvad teisiti. Nende puhastuslennul võib märgata järgmisi ebanormaalseid nähtusi.

Hästi talvitunud mesilaspere sooritab puhastuslennu hoogsalt ja ühe­ korraga ning mesilased hakkavad kohe tarust prügi välja kandma.

Mesilaspere kevadine puhastuslend 9

Mesilaspere puhastuslend kestab keskmiselt ühe tunni. Puhastuslennu toimumisest võib leida vihjeid lumelt.

ROOJAPLEKID LUMEL

Väljalennanud mesilased on kangestunud.

10

•

Paisunud tagakehaga mesilased ronivad lennulauale ja roojavad seal. Võimalikud põhjused on, et mesilaste sööt oli talvel alaväärtuslik või on pere haigestunud nosematoosi.

• Mesilased tulevad puhastuslennule aeglaselt, väikesel hulgal ja lendavad loiult. Seda esineb, kui pere on nõrk, väikesearvuline või mesilased on nälja tõttu nõrgenenud.

• Lennuavast väljudes ronivad mesilased korrapäratult taru seintel, nagu otsiksid kedagi, lendlus on nõrk ja tööle hakkamist ei ole märgata. Need tunnused näitavad mesilasema puudumist.

• Tarust väljunud mesilased ronivad lennulaual, seinal, liigutavad tiibu ja hüplevad, kuid ei suuda lendu tõusta. Osa mesilasi kukub lennulaualt alla. Nad jooksevad-siblivad maas, kuni jahtuvad ja surevad.

Tegemist võib olla akarapidoosiga, taru tühjeneb mesilastest.

• Kui lend puudub täielikult, siis võib olla tegemist surnud mesilas­perega.

Pärast esimest lendu, kui ilmad on soodsad, hakkavad mesilased tooma ka esimesi õietolmutombukesi lepast, hiljem juba nektarit ja õietolmu pajust. See paneb aluse mesilasema munemisele ja pere tugevale arengule.

Enne puhastuslendu tuleb hoolitseda selle eest, et mesilased pääseksid tarust välja. Eemaldada tuleb kõik kaitsed ja tõkked, vajadusel kaevata tarud välja lumehangest. Vajadusel tuleb puhastada lennuavad.

Pärast puhastuslendu võib hakata korpustarude põhjasid puhastama ja desinfitseerima.

Kui pärast puhastuslendu tekib kahtlus, et mesilas­ peres ei ole kõik korras, siis tuleb tegutseda viivitamata, sest söödapuudus võib olla mesilastele saatuslik.

Kui pärast puhastus­ lendu tekib kahtlus, et mesilasperes ei ole kõik korras, siis tuleb tegutseda viivitamata, sest söödapuudus võib olla mesilastele saatuslik.

Mesilaspere kevadine puhastuslend 11

Enne puhastuslendu võib mesilastele anda ainult pudersööta, sest see ei tekita nii palju seede­jääke kui vedelsööt. Pudersööt pannakse otse raamidele ja mesilased pääsevad selleni kiiremini ligi.

PÕHJADE PUHASTAMINE KORPUSTARUDES

Langetis taru põhjal. Ventilatsioon on väga tähtis. Kinnise põhja korral võivad äärmised raamid minna hallitama. Soovitatav on jätta 10-raamilisse korpusesse 9 raami.

12

Korpustarude põhjasid saab puhastada ka jahedama ilmaga, kui välistemperatuur on alla 10 °C. Põhjade puhastamise ajal saab hinnata mesilaspere olukorda taru täiesti avamata. Kui korpused on liiga kerged, siis tõenäoliselt on tegemist söödapuudusega ja juurde tuleks anda söödakärgi, pudersööta või söödasiirupit.

Põhjadel olev praht ehk põhjalangetis koosneb mesilaspere elutegevuse tagajärjel talvel tekkinud surnud mesilastest, söödakärgede kaanetisest, surnud varroalestadest.

Kui põhjal on palju surnud leski ja lese­ valmikuid, siis võib tegemist olla küürakhaudmega perega, kus on väärema, vigastatud või suvel paarumata jäänud mesilasema.

Surnud mesilaspered tuleb likvideerida esimesel võimalusel. Muidu võivad teised pered hakata röövima nende söödavaru, tuues kaasa haigusi. Võimalusel peaks välja selgitama mesilas­pere hukkumise põhjuse.

Põhjade puhastamise ajal vaadatakse üle lennuava suurus, paigutatakse lennuavasiibrid, vajadusel neid kitsendatakse, võrkpõhjadel võib sulgeda võrgu.

KÜÜRAKHAUE

Küürakhaue areneb tööliskannu munetud viljastamata munadest. Munevad tavaliselt töömesilased (vääremad), keda võib olla kuni paarkümmend.

Töömesilaste tarbeks ehitatud kärjekannud on madalamad kui lesekannud, seega kaanetatakse viimased kinni kõrgemalt, kusjuures kannu kaanetis moodustaks nagu küüru. Sellest tuleneb ka haudme nimetus. Küürakhaue võib esineda peredes, kus on paarumata ema. Ka vana ema, kelle spermatagavara on lõppenud, hakkab munema viljastamata mune. Viljastamata munade munemise põhjus võib olla ka vigastatud ema.

Suvel, kui pere on mingil põhjusel kaua ilma mesilasemata olnud, hakkavad seal munema töömesilased ehk vääremad. Töölistest arenenud vääremad munevad mitu muna ühte kärjekannu või kärjekannu seintele. See pere, kus on munema hakanud vääremad, ei taha enam mesilasema vastu võtta.

Küürakhaue.

Mesilaspere kevadine puhastuslend 13

1.2. KEVADINE REVISJON (PEAREVISJON) MESILASPERES

Mesilased haudmeraamil.

Ema kvaliteet määratakse haudme hulga ja kvaliteedi järgi. Haue peab olema ühtlane ja lünkadeta, ei tohi esineda küürakhauet.

14

Mesilasperede põhjalik läbivaatus tehakse kevadel soojemate ilmadega esimesel võimalusel. Sel ajal vaadatakse üle pere tugevus, määratakse mesilastega hõivatud kärjetänavate arv. Tehakse kindlaks haudme hulk haudme all olevate kärgede arvu järgi.

Ema kvaliteet määratakse haudme hulga ja kvaliteedi järgi. Haue peab olema ühtlane ja lünkadeta, ei tohi esineda küürakhauet.

Kui mesilasperes muneb ema viljastamata mune, siis tuleb selline mesilas­ema hävitada ja

HUKKUNUD MESILASEMA

Hukkunud pere.

ühendada pere teise mesilasperega. Viljastamata munadest sünnivad mitte­ kvaliteetsed lesed. Pikapeale selline pere hääbub.

Söödavaru hinnatakse silma järgi või korpustarude korral taru käega kergitades. See kogemus tuleb aastatega.

Pärast puhastuslendu peaks olema tugevas mesilasperes umbes 10 kg sööta. Söödavaru langemine alla 5–6 kg hakkab takistama pere arengut.

Pesa puhtus määratakse pesaruumi ja kärgede määrdumuse järgi.

Määrdunud ja hallitanud kärjed tuleb tarust eemaldada. Määrdunud tarud-­ korpused tuleb vahetada puhaste vastu.

Pearevisjoni ajal tehtud tähelepanekud märgitakse tarukaardile.

Kevadine revisjon mesilasperes 15

1.3. TARUDE DESINFITSEERIMINE. DESOVAHENDID

Mesilased on roojanud taru peale, tegemist on kõhulahtisusega.

Taru saab puhtaks Virkon S-iga pestes.

Desinfitseerimise eesmärk on likvideerida patogeensed mikroobid, mis võiksid põhjustada mesilasperes haigust või vähendada vastupanuvõimet sellele.

Kärgede desinfitseerimine aitab vähendada või hävitada mesilastele kahjulike mikroorganismide hulka. Kasutatakse nosematoosi, amöbiaasi, Euroopa haudmemädaniku ja lubihaudme leviku hoidmiseks alla kriitilise piiri.

Desinfektsioonil kasutatakse füüsikalisi, keemilisi või kombineeritud meetodeid.

16

Enne desinfitseerimist tee endale selgeks metoodika, toimeained, ainete kontsentratsioon, toimeaeg. Kasutada tohib ainult tunnustatuid preparaate ja meetodeid. Valida tuleb selline meetod, mis ei kahjusta tarumaterjali.

Lahus valmista vahetult enne kasutamist.

Füüsikalised meetodid • Põletamine (sellele peab eelnema mehaaniline puhastamine).

• Keetmine 30 minutit tavalise rõhu juures, võib lisada 1–2% kristallilist soodat.

• Keetmine survekatlas 20 minutit.

• Desinfitseerimine kuuma veega (90 °C).

• Desinfitseerimine kuuma õhuga (110–150 °C) • Auruga desinfitseerimine 40–45 minutit. Mõju suurendab rõhk, kui kasutada autoklaavi.

• Ultraviolettkiirgus (Ameerika haudemädaniku eosed ei hävine).

• Ioniseeriv kiirgus (gammakiirgus).

Keemilised meetodid • Oksüdatsioon. Kasutatakse kloori, vesinikperoksiidi, osooni.

• Hüdrolüüs. Kasutatakse happeid, seebikivi, kuuma vett.

• Soolade moodustumine valkudes. Kasutatakse leelis- ja raske­ metallide soolasid.

PESU- JA DESOVAHENDID

Virkon S on efektiivne viiruste, bakterite, seente, pärm- ja hallitusseente tõrjeks. Vesilahus sobib tarude ja inventari pesuks ning desinfitseerimiseks. ­Virkon S on saadaval veterinaarapteekides, farmitoodete ja mesindus­ kauplustes. Üldjuhul kasutatakse 1% vesilahust.

Naatriumkarbonaat Na2Co3 on tehniline sooda, mida kasutatakse taru­ inventari pesuks ja desinfitseerimiseks. Külm lahus on nõrga desinfitseeriva toimega, soovitatav on kasutada kuuma (80–90 °C) 3–5% lahust.

Tarude desinfitseerimine. Desovahendid 17

Naatriumhüdroksiid ehk seebikivi sobib taruraamide desinfitseerimiseks.

Taruraame keedetakse 2–6% seebikivilahuses. Desinfitseerimine hävitab Ameerika haudmemädaniku eosed.

80% äädikhapet kasutatakse mee- ja suirakärgede desinfitseerimiseks.

Mesinduspoodides müüakse 80–100% äädikhapet. Kontsentreeritud etaanhapet nimetatakse jää-äädikhappeks. Äädikhape on tuleohtlik, selle aurud on plahvatusohtlikud. Põhjustab tugevat söövitust. Sissehingamisel kahjustab hingamisteid, võib tekitada pöördumatuid kahjustusi. Kahjustused ei pruugi ilmneda kohe.

Kuidas kasutada äädikhapet?

Aseta korpustes olevatele kärgedele lapp või ajaleht, millele kalla äädikhapet 10 ml kärje kohta. Virnale võid tõmmata ümber pakkekile. Temperatuur võiks olla vähemalt 20 °C. Siseruumides on oht, et konstruktsioonid roostetavad. Õues ei tohiks virn olla otsese päikese all.

Kärjeraame võib desinfitseerida ka spetsiaalses kapis, kus on termostaadiga küttekeha. Temperatuur peaks olema 20–40 °C, maksimum 50 °C. Happe jaoks on vann. Kindlasti peab olema ventilaator.

Hape haihtub 3–4 päeva. Kärjed tuleb enne tarru andmist või kärjehoidlasse paigutamist kindlasti tuulutada.

100% äädikhapet kasutatakse ka seebikivilahuse neutraliseerimiseks.

NB!

18

Kõigi desovahendite kasutamisel järgi ohutusnõudeid!

Kasuta kummikindaid, kummijalatseid, põlle, respiraatorit, kaitseprille!