EESTI JAHIMEES 5.number 2020

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2020

5

UUS JAHILASKETIIR HALJALAS ULUKIJÄLGEDE UURIJA NIKOLAI RUKOVSKI

ABI ZEIDER

100

ŠAAKAL JA REBANE — OHT LINDUDELE

HIND 3 € ISSN 1406-6661

BAIERI VEREKOER

otsib tööd

20 Sisukord 7 20 24

26

32 34

60

40 44 48

Uue juhatuse esimene koosolek Baieri verekoer Lõuna-Eesti küngastel Kontrolli jahidokumentide kehtivust enne jahile minekut Šaakal ja rebane kui oht rannaniitude lindudele Küttimise mõju Jahinduse meediakuvand, maine ja jätkusuutlikkus Abi Zeider – teist korda 100!

Testime ulukeid valgusreflektoritega!

Tagasi Eestis ehk metskitsejaht sääskede keskel

52 Minu jahikoer 60 Nugistamisest 66 Haljalas on uus jahilasketiir 68 Niitvälja karikas 2020 70 Minu tee vibuni 74 Pliihaavlite asendajad IV 76 Terashaavlite kasutamisest

70

78 80 86

26

vanemates jahirelvades

Moodsad vintrelvade padrunid 2020 Ulukijälgede uurija Nikolai Rukovski Alaaria – koerlaste imiuss

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2020

Esikaanel Baieri verekoer Cassie Foto Ingmar Muusikus

40

UUS JAHILASKETIIR HALJALAS ULUKIJÄLGEDE UURIJA NIKOLAI RUKOVSKI

ABI ZEIDER

100

ŠAAKAL JA REBANE — OHT LINDUDELE

HIND 3 € ISSN 1406-6661

3

5

BAIERI VEREKOER

otsib tööd

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD

Alaska ülikonnad on kerged, mugavad ja hästiistuva lõikega, sobides suurepäraselt liikuvaks jahiks sügis-talvises metsas.

Kandja hoiab kuivana pinnamaterjaliga kokku lamineeritud RAIN-STOP membraankangas. Joped ja püksid on hingava võrkvoodri ning veekindlate tõmblukkudega. Joped on kapuutsiga, käepärased taskud (sealhulgas raadiosaatjatasku) võimaldavad otstarbekalt mahutada kõike jahil vajalikku. Pakume nii ühevärvilis kui ka erinevaid camo mustriga komplekte meestele ja naistele.

-

EXTREME LITE TURVACAMO

SUPERIOR BLINDTECH INVISIBLE

22900

29900

EXTREME LITE

19900

SUPERIOR LADY

27900

Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

Jahindus- ja loodusajakiri 5 (266) 2020 Ajakirja väljaandmist toetab keskkonnaministeerium.

Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, ajalehe Jahimees järglane. www.ejs.ee TOIMETUS Tallinn, Kuristiku 7, 10127 Telefon 602 5976 jahimees@ejs.ee PEATOIMETAJA Jaanus Vaiksoo jaanus@ejs.ee TEGEVTOIMETAJA Katrin Streimann katrin@menuk.ee TOIMETAJA Andra Hamburg andra@ejs.ee REKLAAM Ander Sibrik ander@menuk.ee, telefon 565 1007 TOIMKOND Mati Kaal, Heino Kasesalu, Peeter Hussar, Tiit Randla, Tiit Randveer, Ilmar Rootsi, Arles Taal, Tõnu Traks, Peep Männil, Andres Lillemäe, Oliver Leif, Triin Roostfeldt.

KUJUNDUS MENU TRÜKK Printall Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

EESTI JAHIMEESTE SELTS Telefon 602 5970 ejs@ejs.ee TEGEVJUHT Tõnis Korts tonis.korts@ejs.ee TEGEVJUHI ASETÄITJA Andres Lillemäe andres@ejs.ee Kaastöid ootame paaritu kuu 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame paaritu kuu 25. kuupäevaks.

Ajakirja kojukandega seotud probleemid palume edastada Omnivale. Üldinfo www.omniva.ee; e-kiri info@omniva.ee; klienditeenindus 661 6616.

Verejäljekoer otsib tööd

S

elle ajakirjanumbri kaanetüdruk on Baieri verejäljekoer Cassie, kes on ekstra aretatud ja välja õpetatud haavatud ulukite otsimiseks. Cassie omanike sõnul pole koeral aga erialast tegevust üleliia palju. Miks? Sest ühisjahil tahavad jahimehed haavatud uluki kiiresti kätte saada ega läbe oodata mitu tundi, nagu eeldab järelotsimise peamine aabitsatõde. Haavatud ja šokis loom põgeneb seetõttu kiiresti ning pahatihti jääbki lõpuks metsa.

Sirvisin Eesti Jahimehe vanu numbreid. Septembris 13 aastat tagasi toimus Padisel verejäljekoerte väljaõpetamisele pühendatud õppepäev, mille korraldasid kogenud koertekoolitajad Koit Latik, Urmas Linno ja Viktor Serebrjakov (vt Eesti Jahimees 8/9 2007, lk 22–24). Järelotsimise küsimus oli siis aktuaalne. Kõlama jäi eesmärk, mille sõnastas Koit Latik: „Me peame jõudma selleni, et meil on katse läbi teinud koer igas jahtkonnas.“ Paraku peame tunnistama, et 13 aastat hiljem oleme sellest eesmärgist veel väga kaugel. Verejäljekoeri küll õpetatakse ja treenitakse, kuid seda teeb huviliste ning entusiastide kindel seltskond.

Praegu on jahihooaja kõrgpunkt: ühisjaht põdrale. Ajujahtides tuleb looma haavamist sagedamini ette kui varitsus- või hiilimisjahil. Mehi on palju koos, kõik on huvitatud, et jahipäev jätkuks normaalses rütmis võimalikult kiiresti.

Seepärast on sage just selline olukord nagu kirjeldas Viktor Serebrjakov tol eespool mainitud Padise koolituspäeval: „Kuidas meil käib tavaliselt haavatud uluki jälitamine? 10–15 minutit pärast lasku lastakse koer lahti jälitama. Siis harjubki ta lõhna võtma õhust, mitte ajama jälge.“ Nõnda nagu iga ühisjahi alguses tuletatakse kõigile meelde jahiohutuse põhipunktid, nii võiks üle korrata ka haavatud uluki otsimise mõned põhitõed.

• Ennekõike peaks vältima looma vigaseks laskmist. Parem jätta laskmata, kui teha kehv lask.

• Tavaliselt enne ühe tunni möödumist jälitamist ei alustata, kaks tundi pärast lasku peaks olema jäljel. Mida värskem jälg, seda raskem on koeral jälge vedada.

• Pärast lasku jääb kütt paigale. Võetakse ühendust jäljeotsijaga. Kütt jagab selgitusi, et anda olukorrast võimalikult hea pilt.

• Haavatud ulukit läheb jälitama koerajuht üksi või koos turvajaga ja parem, kui see ei ole looma lasknud kütt. Laskjal adrenaliin tormab, emotsioonid on üleval, kuid jälitamine peab olema rahulik, aeglane ja keskendunud.

• Haavatud ulukit jälitatakse ainult otsimisrihma abil, mis kinnitatakse koerale otsimise ajaks.

Eesti Jahimeeste Seltsi väljakuulutatud jahikoera-aasta on kinnitanud, et jahikoerte pidamine on muutunud jahimeeste hulgas populaarseks. Väga tore on lugeda „Minu jahikoera“ rubriiki, kuidas jahimehed hindavad ja armastavad oma neljajalgseid jahikaaslasi ega kujuta jahikäiku koerata enam ettegi. Tehkem siit siis veel üks samm: igasse jahiseltsi vähemalt üks koer, kes on läbinud verejäljekoolituse ja valdab järelotsimise keerukat kunsti.

Ilusat sügist ja ikka kivi kotti!

JAANUS VAIKSOO Eesti Jahimehe peatoimetaja

5

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD TALV ON TULEKUL Tuule- ja veekindlast membraankangast ning sooja vatiinvoodriga jahiülikonnad.

Chevalier Setter Pro ülikond

49900 -

Hart Skade ülikond

24900

Alaska Tundra ülikond

27900 Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

- juhatus Ida-Viru jahiseltsi juhatuse esimees ja tegevjuht Marko Vinni tutvustas Virumaa jahimeeste tegemisi.

UUE JUHATUSE esimene koosolek EJS-i uue juhatuse esimene korraline koosolek toimus 24. septembril.

Koguneti peamajas Tallinnas ja päevakorras oli kümme sisulist küsimust.

TEKST ja FOTO EJS

K

oosolekut juhatas president Margus Puust ja 20 juhatuse liikmest oli kohal 14. Pärast päevakorra kinnitamist õnnitles Margus Puust sünnipäevalapsi ja uusi juhatuse liikmeid.

SAK

Esimese küsimusena oli päevakorras info sigade Aafrika katkust (SAK). Ülevaate andsid Margus Puust ja Tiit Tammsaar. Raplamaal leiti taas SAK-i viirus. EJS korraldas kohe koos veterinaar- ja toiduametiga (VTA) erakorralise ümarlaua. Jahimeestel tuleb olla endiselt tähelepanelik, hoida metssigade arvukus tasemel üks isend 1000 ha kohta ja täita täpselt bioohutuse nõudeid. Juhatus otsustas, et enne ajujahti kirjutatakse seltside

7

esimeestele ja palutakse pöörata metssigade küttimisele erilist tähelepanu.

Ida-Viru jahiselts

Ida-Viru jahiseltsi ja selle tegemisi tutvustas juhatuse esimees ning tegevjuht Marko Vinni. Suvel korraldati Virumaa jahimeeste kokkutulek, mis õnnestus hästi. Tööd tuleb teha kahe eri keelt kõneleva kogukonnaga, mis määrab ka töö eripära. Marko Vinni sõnul arenevad asjad hästi ja kui olukord lubab, kuulutatakse jahirahu välja Ida-Virumaal ning kui saab, korraldatakse seal ka Eesti jahimeeste kokkutulek 2022. aastal.

Juhatus arutas võimalust saada piirkonnale lisarahastust integratsiooniprojektidega.

Helisummuti kasutamine

Helisummuti kasutamist selgitas Margus Puust. Relvaseaduse § 201 (tulirelva osad) sätestab, et helisummuti on tulirelvaga

- juhatus tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seade. Seda on tulirelvale lubatud kinnitada ja kasutada jahipidamisel või lasketiirus või laskepaigas.

Vastavalt siseministeeriumi selgitusele võib helisummuti tulirelvale kinnitada jahiseaduses sätestatud jahipidamise ajal ning see ei tohi olla relvale kinnitatud relva hoiustamisel ega ka relva edasitoimetamisel.

Juhatuse liikmed otsustasid pöörduda kirjalikult siseministri poole, et see kord vaadataks üle. Helisummuti peale- ja mahakruttimine iga kord võib kahjustada relva ja olla sellest tulenevalt ohtlik. Olemas on ka jahirelvi, millele on helisummuti juba tehases külge ehitatud.

Teenetemärk Kobras

Arutati EJS-i tunnustusavalduste korda. Sel teemal kõneles tegevjuht Tõnis Korts. Uuendusena lisati teenetemärgi Kobras statuut. Selle teenetemärgiga autasustatakse jahimeest, kellel on jahimehestaaži vähemalt kümme aastat või teist isikut, kellel on märkimisväärseid tulemusi kohaliku seltsi, maakonna või piirkonna jahindusse panustamisel. Teenetemärk Kobras on hõbedast rinnamärk, mille läbimõõt on

22 mm ja see kujutab reljeefset kobrast.

Teenetemärke Kobras antakse aastas kuni 30 isikule.

Tegevjuht Tõnis Korts tegi 2020. aasta esimese poolaasta eelarve täitmise ülevaate. Tema sõnul on laekumised prognoositust väiksemad, sest koroona on ka jahimehi märkimisväärselt mõjutanud. Nii näiteks on väga väike jahikülaliste hulk ja sellest tulenevalt ka välismaalaste jahitunnistuste väljastamine. Tegevjuht kinnitas, et seetõttu jälgitakse seltsi kulusid tähelepanelikult ja tehakse ainult hädavajalikke kulutusi.

3070, jahindusnõukogud otsustasid küttida 2495 isendit. Jahimehed soovisid küttida 5052 põtra. Kaur soovitas 4300 ja jahindusnõukogud leppisid kokku 4645 looma küttimises. Seega on tekkinud huvitav olukord: jahimeeste soov oli suurem kui ulukiseirajate ettepanek. Metskitse küttimise kokkulepped on veel sõlmimata kolmes maakonnas: Harju-, Järva- ja Põlvamaal. Vahtramäe prognoosis, et hooajal kütitakse umbes 28 000 metskitse.

Metssigu soovitas Kaur küttida 7800 isendit, jahindusnõukogude otsused moodustavad kokku 6340 looma.

Jahiäpp

Muud küsimused

Koroona mõju

Lühivaate tehtud töödest jahiäpi arendamisel tegi projektijuht Karri Urban.

Suur osa on valmis ja äpi katsetamine algab oktoobris. Katsetamise ajal saab teha praktikast tulenevaid muudatusi.

Margus Puust allkirjastas arendajaga lepingu.

Küttimisarvud

Ülevaate ja kokkuvõtte maakondlike jahindusnõukogude kokkulepetest tegi Priit Vahtramäe. Hirvi soovitas keskkonnaagentuur (Kaur) küttida

Teenetemärk Kobras on hõbedast rinnamärk, mille läbimõõt on 22 mm ja see kujutab reljeefset kobrast. Teenetemärke Kobras antakse aastas kuni 30 isikule.

EJS-i juhatuse uus koosseis koosolekul.

8

Jahinduslike maakasutuslepingute sõlmimiseks maaomanike leidmisel kõneles Endrik Raun. Kohalikele seltsidele valmistab muret nende maaomanike leidmine, kes pole endast märku andnud, et leping sõlmida. Kinnistu omaniku kontaktandmeid on raske leida. Ühest lahendust siin pole. Isikuandmete kaitse on muutnud andmete kättesaamise raskeks.

Jahimehe isiku tuvastamise probleemist jahil rääkis Tiit Tammsaar. Tema kogemuse põhjal ei tunnistata isiku kindlakstegemisel enam autojuhiluba, vaid ainult ID-kaarti. Juhatuse liikmed arutasid ja otsustasid, et saadavad kirjaliku järelepärimise PPA-le. Vastusest informeeritakse kogu organisatsiooni.

Järgmine juhatuse koosolek toimub 20. oktoobril Ida-Virumaal.

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD Rajakaamerad on muutunud asendamatuteks abilisteks ulukite jälgimisel, maakodu või suvila valvamisel, metsatehnika turvamisel jne.Pakume kvaliteetseid ja usaldusväärseid kaameraid ning nende tarvikuid, samuti saab meilt abi ja nõu nende seadistamisel. Kõik kaamerad teevad liikumisanduri käivitudes päeval värvilisi, öösel infrapuna-LED-ide valgel mustvalgeid fotosid või videoid. Andmeid saatvad kaamerad on telefoni teel kaugjuhitavad. Burrel S12 H+SMS salvestab fotod või videod ning saadab fotod e-posti aadressile. Burrel S12 HD+SMS Pro töötab kiires 4G-võrgus ja lähetab fotosid ja videoid. Dörr Snapshot Cloud 4G salvestab fotod ja videod ning saadab fotod andmepilve, kust neid saab mugavalt telefoniäpi abil vaadata. Reolink Go sobib eeskätt valvamiseks. See on sisseehitatud laetava akuga ja töötab 4G-võrgus. Salvestisi saab vaadata meili või telefoniäpi vahendusel. Dörr Limited Black 5.0 on soodne mustade LED-idega kaamera. See salvestab mälukaardile fotod ja videod, mida saab hiljem pärast arvutiga ühendamist vaadata.

REOLINK GO 4G

25900 DÖRR SP-1500 -

päikesepaneel Sisemise 1500 mAh akuga 12 V aku Dörr Cloudi kaamerale.

6990 BURREL S12 HD + SMS

BURREL S12 HD + SMS PRO 4G

19900

24900 DÖRR SNAPSHOT CLOUD 4G

31900

DÖRR LIMITED BLACK 5,0 S

7990 Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

- uudised -

Viirust kandev metssiga Raplamaal Veterinaar- ja toidulaboratoorium tuvastas 28. augustil vanemal kui kaheaastasel emisel sigade Aafrika katku (SAK) viiruse. Tegemist oli ilmselt autolt löögi saanud ja selle tagajärjel surnud metsseaga.

S

AK-i viirusega metssiga leiti Raplamaalt Rapla vallast Toomja küla lähistelt, mis on Kaiu jahindusklubi ala.

Surnud emis oli heas toitumuses, siseorganites haigusele viitavaid tunnuseid ei täheldatud. Jahimeeste sõnul oli emis liikunud ilmselt üksinda, karja ei märgatud. Jahimeeste hinnangul on selles piirkonnas viimasel ajal olnud vähe metssigu, kuid nüüd on neid juurde tulnud. „Tuleb tõdeda, et loodusjõudude vastu me ei saa. Oleme endiselt looduse meelevallas ja peame sellega arvestama. Koht polegi oluline, kus SAK pead tõstab. See võib juhtuda kus tahes. Meie ülesanne on aktiivselt metssigu küttida, hukkunud korjuste leidmisel aktiivselt tegutseda ning olukorda jälgida,“ selgitas Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse ja Kaiu jahindusklubi liige Tiit Tammsaar. „Jahimeestele on see väga halb uudis, lootsime väga, et varsti saame metsad katkuvabaks ja pöörduda tagasi normaalse elu juurde. See juhtum tähendab, et peame ikka hoidma metssigade arvukuse väikse ja jälgima bioohutuse nõudeid, nagu oleme teinud viimastel aastatel,“ sõnas EJS-i president Margus Puust. „Tundub, et SAK on väga sitke vaenlane. Ta on nagu mitme peaga

lohe: raiud ühe pea maha ja uued kasvavad asemele. Aga võitleme edasi, muid valikuid pole. Anname endast parima, loodame seda ka teistelt.

Siiani on koostöö nii riigiga kui ka seakasvatajatega väga hästi sujunud, kindlasti jätkub see ka edaspidi. Vaja on aga, et kogu ühiskond mõistaks seda sarnaselt koroonaviirusega ja käituks vastutustundlikult. Ainult nii saadab meid edu,“ kommenteeris EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Praegu ei ole nakkusallikas teada, võib vaid oletada. Viiruspositiivne leid viitab sellele, et viirus on keskkonnas või ringleb metssigade populatsioonis.

Viimane viiruspositiivne metssea leid

10

Rapla vallas oli 2018. aasta veebruaris.

Eestis tuvastati viirus viimati 2019. aasta 6. veebruaril Läänemaal Haeska küla kandis.

Möödunud 2019/2020. jahiaastal lubati küttida 5170 metssiga, kütiti 4584 isendit. Sellel jahihooajal on lubatud küttida kolmandiku võrra rohkem: 7800 metssiga.

Olukorda arvestades palub veterinaarja toiduamet (VTA) jahimeestel metsas ringi liikudes pöörata eriti suurt tähelepanu surnud metssigadele. Nende testimine annab rohkem teavet selle kohta, kui ulatuslikult võib viirus olla levinud.

Kui leitakse surnud metssiga, palutakse sellest kohe teavitada veterinaar- ja toiduameti regiooni maakondlikku keskust.

Samuti tuletab VTA meelde, et bioturvalisus on jahil väga tähtis. Metsast tulles tuleb puhastada ja pesta, desinfitseerida ning vahetada jalanõud ja rõivad; puhastada ja pesta, desinfitseerida jahil kasutatud veo- ja töövahendid. Korjus tuleb transportida selleks ettenähtud erikonteinerisse ja veo käigus järgida bioturvalisuse nõudeid. Kõik need nõuded aitavad ennetada ja vältida SAK-i levitamist.

Veterinaar- ja toiduamet tänab Eesti Jahimeeste Seltsi ning kõiki jahimehi väga hea koostöö ja panuse eest SAK-i ennetamisel ning tõrjel.

EJS tänab nii maaeluministeeriumi, VTA-d kui ka VTL-i hea koostöö eest.

Võitleme koos edasi!

- uudised -

Foto: Flickr

SAADA VIDEO ULUKITEST TEEL! Ulukite kokkupõrgete vähendamiseks on EJS alustanud ulukitõkke-reflektorite paigaldamise projekti.

Selle tarbeks otsime pardakaamera videoid, kus on näha ulukeid teele jooksmas või kus toimub kokkupõrge. Videoid ootame aadressil andra@ejs.ee.

Erakorraline SAK-i koosolek Kaius

Foto: Priit Vahtramäe

Karitse jahispordi- ja puhkekeskuses toimus 9. septembril erakorraline koosolek sigade Aafrika katku küsimuses.

Koosolekul osalesid Kadri Kaugrand ja Enno Piisang maaeluministeeriumist, Hele-Mai Sammel, Anne-Ly Veetamm, Harles Kaup ja Maarja Kristian veterinaar- ja toiduametist, Tõnis Korts, Margus Puust, Tiit Tammsaar ja Andra Hamburg Eesti Jahimeeste Seltsist ning Heiti Arro Kaiu jahindusklubist. Olukorrast andsid ülevaate Tiit Tammsaar ja Heiti Arro. Kohalikud jahimehed suhtuvad juhtunusse äärmiselt tähelepanekulikult ja metssigade aktiivne küttimine jätkub. Siiani on tuvastatud kahel metsseal (emisel ja põrsal) SAK-i viirus. VTA poolt tegi ettekande Maarja Kristian, kes rääkis viimaste aastate olukorrast Eestis. Viimane SAK-i leid Raplamaal oli 2019. aasta veebruaris. Maarja Kristiani sõnul oli septembris tuvastatud SAK-i viirusesse nakatanud emis ka antikeha-positiivne. Pole teada, kust emis nakkuse sai, seega tuleb antikeha-positiivseid endiselt käsitleda nakkusohtlikena.

Raplamaal oli 2019. aastal neli antikeha-positiivset katkujuhtumit ja sel aastal on tuvastatud juba kolm juhtumit. Farmides tuvastati seakatk viimati 2017. aasta septembris. Ühiselt nõustuti järgmistes punktides. » Aktiivse katkuviiruse leidmisesse Raplamaal tuleb suhtuda äärmiselt tähelepanelikult. » Esmane eesmärk on kolle lokaliseerida ja teha kõik, et selle levikut takistada. Lokaliseerimine tähendab jahimeestele kõigi metssigade küttimist, samuti võimalike hukkunud loomade leidmist ja utiliseerimist. » Äärmiselt täpselt tuleb endiselt täita bioohutuse nõudeid nii metsas kui ka farmides. » Teavitada kogukonda, seenelisi-marjulisi, et inimesed teataksid leitud hukkunud metssigadest viivitamata veterinaarteenistustele. » Antikeha-positiivsed loomad on ohtlikud ja neid tuleb käsitleda kui haigeid. » Endiselt täita eesmärki: hooaja lõpuks mitte rohkem kui üks metssiga 1000 ha kohta. » Üle vaadata kommunikatsioon ja koostada SAK-i kommunikatsiooni plaan.

Liiklusõnnetuses vigastatud mäger raviti terveks Loomaarstid ravisid terveks Viljandimaalt leitud, autolt löögi saanud emase mägra, kes viidi tagasi mägralinnakusse.

Kolga-Jaani elanik Aavo märkas 14. juulil kodu poole sõites tee ääres vigastatud mäkra, kellel nähtavaid vigastusi ning luumurde polnud. See andis lootust loom päästa. Aavo tunneb hästi jahimehi ja teadis, et jahimehed tegelevad õnnetusse sattunud loomadega. Ta võttiski kõne neile. Tegemist oli Lembitu jahiseltsi jahipiirkonnaga, seega võeti ühendust Priit Vahtramäega. „Leidsin ta elusana, aga täiesti kontaktivõimetuna tee äärest, kus ta oli juba tõenäoliselt paar tundi lebanud,“ selgitas Priit Vahtramäe. Jahimees võttis looma sülle ja riide sees tõstis kaubikusse. Numbrile 1414 helistades selgus, et on juba liiga hilja, sest nemad lõpetavad töö kell 20 ja alustavad uuesti kell 10 hommikul. Mäger oli vaja päästa, sest imetamisele viitavate rindade järgi olid urgudes ootamas pojad.

Loomaabistajatega õnnestus jahimehel ühendust saada lõuna paiku. Jahimehed toimetasid vigastatud mägra Piia Vilu väikeloomakliinikusse Viljandisse, kus loomale tehti kompuuteruuring, röntgenipilt ja ultraheli. Kõik uuringud andsid lootust, sest looma luud ja selgroog olid terved, kõrvalekaldeid ei leitud ka kõhuõõnest. Seejärel võeti ühendust loomaabistaja Heiki Valneriga, kes lubas looma üle võtta ja toimetada mägra Tallinna loomakliinikusse karantiini ning taastumisele. Tänu loomaarstide hoolitsusele toibus loom raskest seisundist ja paranes kiiresti. Mäger oli juba 20. juuliks täis elujõudu ja see võimaldas ta uuesti metsa viia. Koos Priit Vahtramäe ja Heiki Valneriga toimetati mäger tema kodusesse mägralinnakusse, kus tõenäoliselt asusid pojad. Pojad olid ilmselt juba kolme-neljakuused ja piisavalt suured, et mõni päev emata hakkama saada.

Eesti Jahimeeste Selts avaldab kõigile asjaosalistele tänu mägra elu päästmise eest. Palume kõiki autojuhte olla videvikutundidel ja pimedas liigeldes äärmiselt ettevaatlikud ning valida sobiv sõidukiirus. See aitab säästa nii inimeste kui ka loomade elusid. Vaata videot QR-i kaudu.

SAKi koosolekul osalejad, vasakult: Hele-Mai Sammel, Anne-Ly Veetamm, Andra Hamburg, Harles Kaup, Kadri Kaugrand, Enno Piisang, Margus Puust, Tiit Tammsaar, Heiti Arro ja Maarja Kristjan. Foto: EJS

11

- uudised EJS TUTVUSTAS JAHINDUSE INFOSÜSTEEME Keskkonnainspektsiooni töötajatele toimus 26. augustil jahinduse infosüsteemide Metsis ja Jahis veebikoolitus.

Koolitaja oli EJS-i infosüsteemide koordinaator Karri Urban.

Koolitusel käsitleti 10. augustil toimunud üleminekut KLIS2-lt Metsise infosüsteemile. Teiseks käsitleti Jahise kaudu dokumentide kehtivuse ja olemasolu kontrollimist.

Veel tutvustati EJS-i plaane infosüsteemide arendamisel. Üks eesmärke on tulevikus menetleda suurulukilube peale paberi ka elektroonselt.

Sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele

JAHIULUKITE KÄITLEMISKOHA INVESTEERINGUTOETUS Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetuse taotlusvoorus esitati 173 avaldust kogusummas üle kahe miljoni euro.

PRIA arengutoetuste osakonna menetlusbüroo juhtivspetsialist Bella Štenovi sõnul esitati taotlusi aktiivselt ja kokku tuli päris korralik summa. „PRIA on tegelenud aktiivselt hindamisega, osale taotlejatele on saadetud ka järelpärimisi, põhiliselt puudutavad need koostöölepingut. Mida operatiivsemalt saadavad taotlejad PRIA järelpärimistele vastused, seda kiiremini saab hakata ka otsuseid langetama. See ei puudata ainult hindamisetappi, mis praegu veel käib, vaid ka toetustaotluste analüüsi etappi, kus hakatakse kontrollima taotleja, taotluse ja investeeringuobjekti määruse vastavust nõuetele,“ selgitab Štenov.

Jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse“ alaliik. Sellega toetatakse kütitud ulukite käitlemiseks jahipiirkondadesse nõuetekohaste käitlemiskohtade väljaehitamist, et kütitud uluki käitlemisel oleks tagatud hügieenitingimused, bioohutus ja turvalisus.

Programmperioodiks 2014–2020 planeeritud eelarve on kaks miljonit eurot.

PRIA langetab taotluse osalise või täieliku rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 3. detsembriks.

Järgmine sanitaar- ja hügieenikoolitus jahimeestele on kavandatud 10.‒11. detsembril 2020. Kui olud vähegi lubavad, toimub koolitus auditoorselt Tartus maaülikoolis Kreutzwaldi 56/1.

KAVA

Foto: Männiku jahilasketiir

10. detsember 10.00–11.30 Ulukite anatoomia, füsioloogia ja käitumine /

ESTA NAHKUR, PhD 11.30–12.15 lõunapaus 12.15-13.45 Ulukite viirushaigused / JULIA JEREMEJEVA, PhD 13.45–14.00 paus 14.00–15.30 Patoloogilised muutused looduslikes ulukites: elundite degeneratsioon, vereringehäiretest põhjustatud patoloogiad, kelmete haigused, seedetrakti patoloogia, hingamiselundite patoloogia, lihaste patoloogia, bakteriaalsete ja viiruslike ning parasitaarsete haiguste korrale esinevad patoloogilised muutused, patoloogilise materjali võtmine laboratoorseteks uuringuteks / TÕNU JÄRVEOTS, mag (vet-med) 15.30–15.45 paus 15.45–16.30 Patoloogilise anatoomia muuseumi külastus (Eesti maaülikool, Tartu, Kreutzwaldi 62) / TÕNU JÄRVEOTS, mag (vet-med) 11. detsember 9.15–10.45 Ulukite parasiidid ja parasitaarhaigused /

TOIVO JARVIS, emeriitprofessor 10.45–11.00 paus 11.00–12.30 Jahiohutus / TÕNIS KORTS,

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht 12.30–13.00 paus 13.00–14.30 Looduslike ulukite liha turuleviimist reguleerivad looma- ja rahvatervist ning sanitaartingimusi käsitlevad õigusnormid. Hügieenireeglid. Ulukite lihaga ülekanduvad toidupatogeenid / MATI ROASTO, professor, dr (vet-med) 14.30–14.40 paus 14.40–15.25 Test kogu kursuse teemade kohta /

MATI ROASTO, professor, dr (vet-med)

MÄNNIKU LASKETIIR KUTSUB JAHISELTSE KORRALDAMA LASKEPÄEVI! Võimalik lasta haavlit ja jooksvat siga. Samuti saab korraldada laskekatseid.

Võimalus tellida ka toitlustus, öömaja ja saun.

Lisateave Olavi Kaarli, 644 2211, info@tiir.ee, www.tiir.ee.

Osalemissoovi korral palutakse registreeruda QR-i kaudu.

Koolitus on tasuline: 140 eurot. Kohtade arv on piiratud.

Koolituse korraldab Eesti maaülikooli avatud ülikool.

12

- uudised -

Uuel Tartu maanteel on tihe põdraliiklus

P

Augusti keskpaigas avatud uuel Kose– Võõbu teelõigul võib tihti kohata metsloomi, kellest annavad sõidukijuhtidele märku muutteabega liiklusmärgid.

araku on olnud juba juhtumeid, kui vaatamata hoiatustele ja piirangutele ei alanda sõidukijuhid piisavalt kiirust isegi siis, kui põdrad on jõudnud juba sõidutee äärde ning alustamas tee ületamist. „Kui hoiatus- ja kiiruspiirangumärgid on süttinud, palume liiklejatel olla loomade ületusalade lähedal eriti tähelepanelikud. See tähendab, et mõistlik on alandada sõidukiirust ning vajadusel peatuda ja lülitada sisse ohutuled,“ ütleb maanteeameti liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaa.

Kose–Võõbu neljarajalisele teelõigule rajati peale ökoduktide ka kolm metsloomade teeületusala, kuhu on paigaldatud uudne automaatne loomatuvastussüsteem, mis tuvastab suuri metsloomi, nagu põder, karu, metskits, metssiga, kelle kohta antakse ka hoiatus. Väiksemaid loomi (rebane, kährik jt) hoiatussüsteem ei tuvasta. Teeületusaladel on 300 meetri ulatuses katkestatud ulukitara ja tee teljele on keskpiirde asemel rajatud kummipostid ning põristid.

Aladele lähenemisest annavad märku teekattele maalitud põdrakujutised.

13

Kümme radarit jälgivad teeäärt tuvastusalal. Kui radar registreerib looma, siis saadab see signaali muutteabega märkidele, kus süttib metslooma hoiatusmärk ja lubatud sõidukiirust alandatakse astmeliselt 70 kilomeetrini tunnis. Looma lahkudes tuvastusalalt hoiatusmärgid ja kiiruspiirangumärgid kustuvad.

Praegu on süsteem veel seadistamisel ja hoiatus võib viibida, seetõttu on kiirus enne metsloomade ületuskohti alandatud 90 kilomeetrini tunnis. „Tähelepanelik tasub neil aladel olla ka siis, kui muutteabega märgid on pimedad. Tegemist on tehniliselt keerulise arendusjärgus süsteemiga, mis ei pruugi veel päris täielikult iga kord toimida,“ rõhutab Vaikmaa.

Süsteemiga on ühendatud termokaamera, mille salvestiselt saab kindlaks teha ulukiliigi. Esimese kuu kogemus on näidanud, et metsi läbival uuel teelõigul satuvad metsloomad teele ka pärast selle avamist liiklusele. Peaaegu iga päev ületavad teed põdrad, samuti on nähtud metskitsi, metssigu, palju väiksemaid loomi ja isegi karu. Enamasti ületavad loomad teed hämaras ja pimedas, kui liiklust on vähe, aga nähtavus halb.

- uudised EJS OSALES KOGU PERE METSAPÄEVAL Mustamäel Männi pargis toimus 15. augustil kogu pere metsapäev.

EJS-i telgis jagas Peeter Hussar teadmisi metsloomade toiduvõrgustiku ja aastaringi kohta. Sai meisterdada ja joonistada ning loomade sammu kauguse järgi kaugust hüpata. Kohal olid kaks jahi- ja teenistuskoera. Toimus mitu töötuba ja meisterdamisringi.

Valiti välja parim metsamajandaja, kelleks osutus Mihkel Jürisson Pärnumaalt. Muusikalist meelelahutust pakkusid Orelipoiss ja Lenna.

EJS-i telgis jagati teadmisi metsloomade kohta ning huvilised said tutvuda jahi- ja teenistuskoeradega.

Foto: EJS

Järvamaal avati lasketiir

Juuli viimasel päeval avati pidulikult Järvamaal Jalametsa külas jahilasketiir.

Lasketiiru idee üks eestvedajaid Mati Hõbemägi rääkis avakõnes, kuidas mõte sündis ja milliseid raskusi tuli ületada. Ta meenutas Järvamaalt pärit tuntud laskurit August Liivikut (1903‒1942), kes oli 12-kordne maailmameister ja tõi kaks korda koos meeskonnaga koju Argentiina karika. Just August Liiviku 100. sünniaastal tekkis Mati Hõbemäel, Tarmo Kõutsil ning Benno Leesikul idee rajada Järvamaale lasketiir. See on kui ausammas kuulsale laskurile ja annab võimaluse noortele käia sama kuulsusrikast teed.

Avamisele oli tulnud palju külalisi. Tervitusi tõid riigikogu esimees Henn Põlluaas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. Õnnitlejate hulgas olid omavalitsusjuhid, riigikogu saadik Kalle Grünthal ja viitseadmiral Tarmo Kõuts. EJS-i tervitused ütles tegevjuht Tõnis Korts.

Pärast avamist tutvuti uue lasketiiruga ja korraldati näidislaskmine. Kokkutulnutel oli võimalik omavahel mõõtu võtta kompleksvõistlusel, mis koosnes kuulilaskmisest ja kettalaskmisest. Võistlust korraldas Igor Homin.

Tiirus on praegu kaks kaarrada, kaks compak’i rada ja kaks automaattrapi rada, 50-meetrine elektrooniline jooksva metssearada ja 100-meetrine elektrooniline põdrarada.

14

Tiirus on praegu kaks kaarrada, kaks compak’i rada ja kaks automaattrapi rada, 50-meetrine elektrooniline jooksva metssea rada ja 100 m elektrooniline põdrarada. Fotod: EJS

SoftShell 5804

0404

IGA ILMAGA!

SNICKERS Workwear AllroundWork, kapuutsiga SoftShell Uue põlvkonna SoftShell ühendab endas kaasaegse disaini, vastupidavuse ja mugavuse suurepärase funktsionaalsusega. Vetthülgav, tuulekindel ja venivast kangast SoftShell sobib igapäevasteks töödeks või vabal ajal kandmiseks pea aastaringselt. 3D disain, sitked Cordura™ tugevdused, võrkvooder ja reguleeritav kapuuts teevad sellest sinu järgmise lemmiku. Helkurdetailid annavad parema nähtavuse ja ohutuse. Palju vaba pinda ettevõtte sümboolika näitamiseks.

132 €

0400

UUS MATERJAL Kõrgtehnoloogilisest 4-suunas venivast Schoeller® softshell stretš kangast jakk

1229/0404 1229/5804

5804

SNICKERS Workwear AllroundWork tuulekindel fliisjakk

SNICKERS Workwear AllroundWork naiste SoftShell

SNICKERS Workwear AllroundWork SoftShell

SNICKERS Workwear Hi-Vis AllroundWork SoftShell, klass 3

SNICKERS Workwear FlexiWork SoftShell stretšjakk

8005/5804, 8005/0404

1207/0404

1200/0404

1230/6658

1940/0467

113 €

120 €

121 €

131 €

216 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Rakvere tee 23 • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

Jaht on lahe Riietus ja aksessuaarid Jope M Mul Multiaction HIND 349€

Jope Karhu H IND 349€ HIND

Püksid ksid M Multiac iaction Multiaction HIND 239€ HIN

P Püksid Karhu H IND 269€ HIND

Nuga Nu ga Ellan and Eland HIND 110 H 0€ 110€ Nuga C Chamois ham am moi os HIND 150 H 150€ 50€€ Nuga Roan HIND H IIND ND 115€

JJope e Gas Ga scon Gascon H D 369€ HIND

Jope IInsula ated EVO VO Insulated HIND 349€

Nuga N O Oryx HIND H IN ND 1125€ PÜSS P Ü SIKO OTT PÜSSIKOTT H unter rT ech HIN ND aal. l. 95€€ Hunter Tech HIND B -W Wild lde e HIND al aal.. 555€ 5€ B-Wilde Li L igh g t Tr ran a sfor orme er aal.85€ l.85€€ Light Transformer

F liis Fliis Po olartec olarte o Polartec HIN HI ND 159€ HIND

Saabas S aabas a C Country oun ntry HIN HI HIND ND 159€ 159€

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Fliis Sm martech m Smartech H IND 159€ HIND

Saabas as s Land nd d 369€ HIND 369 9€

www.schotter.ee

Saabas Sa Saab abas as s Traill HIND H IN ND 319€€

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

- VÄLISUUDISED -

FACE pidas seakatku töörühma koosolekut Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE sigade Aafrika katku (SAK) töörühma veebikoosolek toimus 14. septembril. Osales üle 20 liikme.

Eestit esindasid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja pressiesindaja Andra Hamburg. Ülevaate seakatku juhtumist andis Saksamaa jahimeeste liidu esindaja Ansgar Aundrup. Tema sõnul leiti riigis esimene seakatkuga nakatunud metssiga 10. septembril kohast, mis on kuue kilomeetri kaugusel Saksa–Poola riigipiirist. Katku leiukoht on 15 km raadiuses läbi otsitud, kuid rohkem pole korjuseid leitud. Kolme kilomeetri raadiuses on pandud tara ja seda on kavas laiendada.

Ansgari sõnul tahetakse tõhustada rümpade otsingut, kuid jahipidamine on praegu sealsetel aladel keelatud. Otsingusse tahetakse kaasata ka politseinikke, keda on vaja välja õpetada. Riskipiirkonnas on kehtestatud kindlad reeglid, kuid ranget liikumispiirangut praegu pole.

Jahimeeste ja veterinaaride koostöö on olnud väga tõhus. Jahimeestele makstakse kompensatsiooni rümpade leidmise ja testide saatmise eest.

Tšehhi ja Poola jahiseltside esindajad jagasid nõuandeid, milliseid meetmeid rakendada SAK-i vastu võitlemisel.

FACE tegevjuhi David Scallani ettepanekul tehakse liikmete seas uuring, milliseid meetmeid on SAK-i korral riigiti võetud.

Seakatk jõudis Saksamaale

Esimene sigade Aafrika katku juhtum Saksamaal kinnitati 10. septembril.

Brandenburgis tuvastati 15. septembril veel viiel metsseal sigade Aafrika katk (SAK).

Katkutunnustega metssead leiti Oder-Spree maakonnas Neuzelle piirkonnast, nelja kilomeetri kaugusel Saksa–Poola piirist. See asub esimesest katkuleiust umbes 7,5 km kaugusel, vahendas Pigprogress. Neli metssiga leiti surnuna ja üks hukati. Seakatku kinnitas ka Berliini-Brandenburgi labor.

Eelmisel jahiaastal (2019/2020) kütiti Brandenburgis umbes 100 000 metssiga.

Brandenburgi linnavalitsus on pannud välja honorari 100‒150 eurot iga leitud seakatku hukkunud metssea eest.

Seakatku oli 23. septembriks nakatunud juba 32 metssiga.

TAHETAKSE HUKATA LIGI 90 000 NAARITSAT

Eestit esindasid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja pressiesindaja Andra Hamburg.

Foto: EJS

Põhja-Hispaania ametnikud väidavad, et üle 90 000 farmides kasvatatava naaritsa peab hukkuma, sest ligi 90 neist nakatus koroonaviirusesse.

Riiklike loomatervishoiu seaduste alusel on Aragoni piirkonna valitsus sunnitud võtma kasutusele drastilised meetmed, mis on seotud 92 700 naaritsaga.

Ida-Hispaania Terueli provintsi farmi on alates 22. maist olnud isolatsioonis, sest siis testiti seitsmel töötajal koroonaviirus. Piirkonna põllumajanduse- ja keskkonna halduse juht Joaqin Olona ütles, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu oleks viirus levinud töötajalt loomadele või vastupidi. „Oleme täiesti kindlad, et viirus levib siiani nende loomade vahel ja selles kogukonnas,“ väidab Olona ja lisab, et loomade hukkamise eesmärk on vähendada riski rahva tervisele.

Varasemates uuringutes on leitud, et COVID-19 on mõne looma, nt kasside ja koerte seas nakkav, aga palju vähem on teada loomadelt inimesele levimise võimalusest, mida teadlased praegu uurivad.

Naaritsat kasvatatakse eelkõige karusnaha pärast. Hollandis, kes on maailma suurim karusnahkade eksportija, on haiguse leviku tõttu juba hukatud sadu tuhandeid naaritsaid.

17

- VÄLISUUDISED FACE PIDAS AASTAKOOSOLEKUT VEEBIS

Pliihaavlite kasutamise piirangu ettepanek märgaladel

Euroopa jahimehed on kaotanud usalduse Brüsseli otsuste vastu. Mitte seetõttu, et pliimoon kavatsetakse märgaladel järk-järgult keelustada, vaid et ettepanek praegusel kujul on vastuvõetamatu.

REACH-i komitee (tegeleb kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega) hääletas 3. septembril veebikoosolekul koostöös Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide esindajatega pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt.

Juba varakult teatas Euroopa kemikaaliamet ECHA, et kavandatav märgalade määratlus tekitaks tõsiseid probleeme ja tooks kaasa õiguslikult lahendamatuid olukordi.

Ametliku otsustusprotsessi ajal eirati ECHA nõuandeid.

Märgalade määratluse kohta märkis ECHA sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, et turbaalade lisamine märgalade määratlusse tekitaks nende tuvastamisel raskusi, sest jahimehed ei pruugi teada, kas nad järgivad piirangut näiteks maastikel, kus on palju väiksemaid lompe või kuivi turbaalasid.

ECHA tõi välja ka pliimoona omamise ja selle kandmise keelustamise probleemid märgalade lähedal. Vaatamata neljale ebaõnnestunud katsele ettepanekut muuta, esitati algne ettepanek REACH-i komiteele. See pole vastuvõetav Euroopa jahimeestele, sportlaskjatele ega põllumajandustootjatele.

Mis muutub?

Juba on 23 liikmesriiki keelanud jahipidamisel pliihaavlite kasutamise veelinnujahil, seega ei tulene uuest otsusest suuri erinevusi, kui europarlament ja nõukogu omavahel kokkuleppe saavutavad.

Probleem seisneb aga selles, et liikmesriigid peavad määruse järgimiseks muutma oma õigusakte, kuid miljonid kodanikud ja täitevametnikud on segaduses, mida määrus üldse tähendab.

FACE tegevjuht David Scallan teatas otsusele viidates, et selle viie aasta pikkuse otsustusprotsessi oleks saanud aastaid tagasi kokku leppida mõistliku ettepanekuga. „Selle asemel eirati aga Euroopa Liidu agentuuride olulisi ettepanekuid, kuritarvitati usaldust EL-i otsustusprotsessi vastu ja Euroopa seitsmele miljonile jahimehele järgnevad sellega laialdased õiguslikud probleemid,“ selgitas Scallan.

Järgnevad sammud Praegune ettepanek esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmekuuliseks kontrollmenetluseks. Europarlamendi ülesanne on Euroopa kodanike esindajana ja EL-i ainsa otse valitud institutsioonina hoolikalt teha järelevalvet. Neil on õigus see ettepanek tagasi lükata, et probleeme lahendada ja aidata seega kaasa õigete õigusaktide väljatöötamisele. FACE tegeleb küsimusega edasi.

18

Euroopa jahindusorganisatsioon FACE pidas 7. septembril veebi vahendusel koosoleku, kus osales üle 70 inimese.

Eestit esindasid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe ja pressiesindajatoimetaja Andra Hamburg.

FACE president Torbjörn Larsson tervitas kõiki ja tutvustas uusi partnereid, kes on Blaser, Bioammo, Jagd&Hund ja Hunters&co.

President esitas aastaaruande augusti lõpu seisuga ja tunnustas FACE meeskonnatööd. FACE põhilised väljakutsed on seotud pliimoona keelustamisega, bioloogilise mitmekesisusega, jahinduse reguleerimisega ja jahinduse sotsiaalse aktsepteeritavusega.

FACE liikmed arutasid REACH-i komitee otsust pliihaavlite keelustamise kohta märgaladel. Ühiselt leiti, et rakenduskorraga on rikutud põhiõigusi ja pole arvestatud õiguslikke huve. See otsus on jahimeestele väga suur pettumus, sest tekitab küsimusi, kuidas piiranguid täita.

Selle kohta tehakse ka ühisavaldus.

FACE tegevjuht David Scallan rääkis, kuidas on esimesel poolaastal tööplaani täidetud ja tutvustas uusi töötajaid. Seoses koroonaviirusega on veebikoosolekud olnud väga edukad ja rohke osavõtuga. Lisaks rääkis ta, et liikmemaksu on kavas tõsta 2%.

Scallan tutvustas seisukohti vibujahi, hundi majandamise ja pliimoona kohta, mis ühiselt kinnitati.

Nendega saab tutvuda kodulehel.

FACE finantsjuht Laurens Hoedemaker tegi ülevaate majandusaasta aruandest ning 2020. aasta prognoosist.

Järgmine FACE liikmete koosolek on kavas pidada 30. ja 31. märtsil Varssavis ning aastakoosolek 22.‒24. septembrini Ungaris koos suurnäitusega „One with nature“.

FACE president Torbjörn Larsson tervitas kõiki ja tutvustas uusi partnereid.

- kaanelugu -

Baieri verekoer Lõuna-Eesti küngastel Kasumetsa verandalauale hüppav baierlane tundub armas tegelane, kui ta aga oma jäljerihma näeb, saab malbest olevusest otsustav tegija.

20

TEKST JUHANI PÜTTSEPP FOTOD INGMAR MUUSIKUS

- kaanelugu Piret Vider näitas üles vankumatut visadust ja käis kutsikas Cassiega iga nädal Põlvamaal trennis.

„H

arri on metsas,“ vastab Piret Vider, kui mõni sõber ta kaasat nädalavahetusel Rannu lähedasse Kasumetsa tallu otsima tuleb – kergesti võib juhtuda nõnda. Harri Salu pole mitte ainult Rannu, vaid ka Leie ja Puhja jahiseltside liige. Võib ka juhtuda, et kodus polegi kedagi, sest mõlemad on metsas.

Vaid koerad hauguvad, neid elab talus õige mitu.

Kasumetsa pererahvas kuulub küttide hulka. Harri tõmbas Tartu ülikooli kliinikumi kõrvakliinikus vanemõena töötava Pireti ka sellesse värsket õhku tagavasse ja parajat füüsilist pingutust nõudvasse mängu kaasa. Muidugi lööb neis nädalavahetuste sündmustes kaasa ka selle loo peategelane Mons Bellator Cassie ehk Cassie, nelja-aastane Baieri verekoer. Olete sellest tõust kuulnud?

Mina küll ei olnud, enne kui tal Kasumetsal kõrvatagust kratsisin.

Rannu jahiseltsi iseloomustavad väiksemad jahimaad. Kujutate ette maastikku nelinurgas Sangla–Elva– Rõngu–Konguta? Lõputuid laasi seal ei leidu. Võrtsjärve idakalda lauskjate põllumajandusavaruste vahele jäävad

BAIERI VEREKOER » Pärit Baierimaalt Saksamaal, aretamisega hakati tegelema 18. sajandil. » Spetsiaalselt aretatud haavatud ja surnud ulukite otsinguks. » Väga hea haistmismeel ja hästi arenenud tugev tahe ajada ulukite jälgi. » Väga liikuv, lihaseline ja keskmise suurusega koer. » Turjakõrgus isastel 47–52 cm, emastel 44–48 cm. » Värvuselt punane, pruun või punakashall. » Rahulik ja tasakaalukas, väga kiindunud peremehesse ja tema peresse. » Iseloomult enesekindel, kartmatu ja sõnakuulelik, ei ole arg ega agressiivne. » Tugeva jahiinstinktiga. Vajab kannatlikkust ja kindlat hoolitsemist. Ei sobi omanikule esimeseks koeraks.

kõrgemad ja madalamad, hõredamad ja tihedamad tukakesed. Hundid jooksevad sealt läbi, väiksemaid karusid on kohatud, aga põhiliselt on need kitse- ja jänesemaad. Ja metsseale on seal meeldinud tuhnida. Nõnda et jaht metskitsele on sealkandi küttidele nädalavahetusel iseloomulik ettevõtmine.

Sündmuspaigale saabus Cassie

Nii oli ka tookord. Noorma külas Tamme poldri lähedal pihta saanud kits jooksis aga kraavi äärest metsa. Võta sa kinni täpsemalt, kust! Sündmuspaigale saabus Cassie koos perenaisega ja leidis väikese otsimise järel veretäpid, aga üldse mitte sellest kohast, kust jahimehed arvasid kitse üle kraavi läinud olevat, vaid paarkümmend meetrit eemalt. Baierlane avastas viimaks ka kütitud looma. Kits oli metsas tiiru teinud ja üle kraavi tagasi tulnud. Cassie sai haava lakkuda ja maksa süüa. See meeldis talle hästi.

Igal jahiseltsil pole oma verejäljekoera, aga võiks olla, sest uluki haavamist tuleb paraku ikka mõnikord ette.

Meie harjumuspärasel häälekate aju-

21

Baieri verekoeraga jahil käimine on meeskonnatöö ja meeskonna moodustavad Cassie, Piret ja Harri. jahtide ajastul juhtub päris sageli, et haavatud loomale hasartselt järele tormates veavad laikad või jahimehed verejälje laiali. Siia-sinna – isegi Cassie-taolised tegelased ei saa siis enam aidata. Nagu väike laps plätsiks vanema õe vesivärvipildil oma näpuotstega, kandes värvilaike sinna, kuhu need tegelikult ei peaks kuuluma.

Koolitada tuleb kütte

Reaalses jahiolukorras pole aga see verejäljeküsimus kahjuks nii lihtsalt kõigile arusaadav. Nagu koerakooli põhilisi loosungeid ütleb: koolitada

- kaanelugu -

Mõni neljast Kasumetsa jahikoerast jääb alati kodu valvama.

tuleb pererahvast, see tähendab kütte.

Tuleb jahimeestele verejälgedega seotu selgeks teha ja jahil võiks kaasata Baieri verekoeri, näiteks Cassiet. See ei maksa midagi, sest Kasumetsa pererahvas on ka ise huvitatud, et nende koer rakendust leiaks. Isegi Saaremaale Kihelkonna kadakate vahele on Harri ja Piret temaga sõitnud haavatud põtra otsima. Kõige lihtsam on, kui jahimees osutab ise koerale verejälge, tookord jälge polnud ja ka põtra ei leitud. Ilmselt ei olnudki lask looma tabanud.

Seda näitas ka Cassie käitumine.

Kui on värske jälg, haavatud loom on püsti ja põgeneb, siis on jälituse tempo aktiivsem ja koera perenaine võib lausa rihma pidi järgi lohiseda. Kui kütitud loom on maas, läheb baierlane jäljel rahulikult ja kindlalt. Kui aga lask üldse tabanud pole, siis seegi väljendub koera käitumises. Ta võtab siit, võtab sealt, pea õieli, on justkui segaduses.

Nagu oli segaduses ka jahiobjektiks olnud loom, kui pauk käis. Jahimees peab siis oskama hinnata olukorda.

Ega baierlane pole ainuke koer, kes verejälge oskab ajada, sellega saavad ju hakkama ka taksid, jahiterjerid, isegi labradori retriiverid … „Baierlane on aga eriline,“ ütleb Piret Vider. „Sest ta on meie koer!“ Cassie karjääri algus oli koomilisevõitu. Kutsikas kartis metsa ja kartis ka pauku. Anded avaldusid aga juba neljakuiselt. Et ta oli nii pisike, ei tahtnud pererahvas teda üksi koju jätta, vaid Cassiel tuli jahile kaasa sõita.

Harri lasi kord soku. Jättis koha meelde, kust sokk läks, aga millegipärast ei leidnud õiget rada. Omal algatusel sekkus kutsikas Cassie. Nuuskisnuuskis, kuni jõudiski loomani.

Pooleaastasena hakkas Cassie koos perenaisega käima iga nädal Põlvamaal Anneli Lintsi juures verejäljekoolitusel.

Seal Palojärve äärses metsas sai ta nuusutada nii põdra- kui ka metsseaverd. Algul häirisid koera kõikvõimalikud kõrvalised tegurid: seeneliste hõigetest tuulemüha ja automürani.

Trenn-trennilt aga lugu paranes.

„Maailm on koos selle koeraga teiseks muutunud. Kogu meie elu on teiseks muutunud koos Cassiega,“ kõneleb Piret Vider. Võistlused, näitused, koolitused, ikka koos Cassiega.

Koer ei võpata enam püssipaugu peale, jääb võistlustel või trennides otsitavat põdrajalga leides rahulikuks. „Kiidan teda siis: „Hästi, tubli koer!“ Selle erilise intonatsiooniga, mida kõik koerakasvatajad teavad,“ ütleb Piret.

Kõik, kellel kodus koer, on kaalunud teisegi soetamist. Kõik, kellel on

Cassie karjääri algus oli koomilisevõitu. Kutsikas kartis metsa ja kartis ka pauku. „Algul oli Cassie selline keskkonnatundlik,“ meenutab Anneli Lints. „Iga treeninguga aga avaldus loomuomane and üha rohkem, lisandus enesekindlus. Koer tajus, et jälje ajamine on tore.

Perenaine oli ka innukas. Kiitus nendele inimestele, kes oma koerte loomulikke oskusi arendavad.“ Vähem kui aastasena sai Cassie verejälje ajamise võistlustel esimese järgu diplomi.

Koer muudab elu

Kasumetsa verandalauale hüppav baierlane tundub armas tegelane, kui ta aga oma jäljerihma näeb, saab malbest olevusest otsustav tegija.

22

olnud korraga kaks koera, mõtlevad hoolimata hunnikusse astumisest, äranäritud raamatuselgadest ja liivastest voodilinadest, et võiks olla ka kolmas koer.

Piret Videri ja Harri Salu peres elab neli koera. Kaks Jämtlandi põdrakoera, õed Stefi ja Meeri, üks Saksa jahiterjer Breeze ja siis veel Baieri verekoer Cassie.

Koera tuleb usaldada. See on muidugi raske inimesele, kes end maailma isandaks ja kõige targemaks olendiks peab. Hea tunde tekitab aga, kui seda suhtumist õnnestub eneses muuta. „See, mida me teeme, on õige,“ ütleb Cassiele Piret Vider.

- Aktuaalne -

Kontrolli jahidokumentide kehtivust enne jahile minekut Metsise andmebaas

TEKST LIIVI PLUMER, keskkonnainspektsiooni peainspektor

� 1. Oma jahitunnistuse ja suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivust saab iga jahimees kontrollida Metsise andmebaasist https://metsis.ejs.ee. � 2. Metsise keskkonda saab siseneda riikliku autentimisteenuse Tara kaudu ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi ja Smart-ID-ga.

Alanud on peamine jahihooaeg. Enne metsa minekut on paslik peale jahivarustuse kontrollida ka jahipidamise dokumentide kehtivust.

N

äiteks põdrajahile suundudes peab jahimehel olema kehtiv jahitunnistus, suuruluki laskekatse tunnistus, relvaluba, põdra küttimiseks jahiluba ja makstud jahipidamisõiguse tasu kümme eurot.

Kui jahile võetakse kaasa jahikoer, siis peab peremehel olema kaasas koera tõugu tõendav dokument.

Jahitunnistus, relvaluba ja suuruluki laskekatse tunnistus võivad olla kaasas paberdokumendina või vormistatud elektrooniliselt. Kui jahidokumente kaasas ei ole, siis peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument, et keskkonnainspektsioon saaks kontrollida andmebaasidest jahidokumentide kehtivust. Senine kogemus on aga näidanud, et sageli läheb suure jahiseltskonna kontrollimine kiiremini, kui jahimeestel on dokumendid kaasas.

Metsamassiivides ei pruugi lihtsalt piisavalt head andmesidet olla, et

� 3. Sisenemise viimases etapis tuleb valida, millisesse jahimeeste seltsi keskkonda soovitakse siseneda. � 4. Pärast sisenemist avanevad tunnistuste andmed.

Keskkonnast on saab printida tõendi, mis kinnitab elektrooniliselt vormistatud tunnistuste olemasolu. Selleks tuleb üleval paremal nurgas vajutada nupule „Print“.

24

- Aktuaalne dokumente kiiresti kontrollida ja jahimehed saaksid jätkata jahipäeva.

Jahiluba võib olla samuti elektrooniline ehk Jahise andmebaasis väljastatud. Jahipidamisel väikeulukitele ei nõua keskkonnainspektsioon jahiloa prindi kaasaskandmist, sest väikeulukite küttimine on vaja jahiloale märkida jahipäeva lõpus. Kui küttimiskohas ongi kehv mobiililevi, võib kütitud väikeulukid märkida jahiloale alles õhtul kodus.

Teine lugu aga on suurulukite jahilubadega. Jahiseadus nõuab, et suuruluki haavamine või küttimine märgitakse jahiloale viivitamata ja enne märke tegemist ei või ulukit tabamiskohast liigutada. Jahise äppi, mis võimaldab kütitud suuruluki mahamärkimist mobiilse andmesideta, veel arendatakse, seega on vaja võtta suuruluki jahile kaasa jahiluba paberil. See võib olla Jahise andmebaasist prinditud. Tähtis on, et kohe pärast uluki

Jahitunnistus, relvaluba ja suuruluki laskekatse tunnistus võivad olla kaasas paberdokumendina või vormistatud elektrooniliselt. tabamist tuleb paberjahiloale teha asjakohane märge. Jahise andmebaasi saab suuruluki küttimise kanda siis, kui jõutakse levisse.

Jahitunnistuse ja suuruluki laskekatse tunnistuse kehtivust saab iga jahimees kontrollida Metsise andmebaasist (https://metsis.ejs.ee/security/ login). Kui jahipiirkond väljastab elektroonilisi jahilube, siis saab oma jahilubade seisu kontrollida Jahise andmebaasist (https://jahis.ejs.ee/).

Relvaloa kehtivust saab kontrollida PPA iseteenindusest (https://relvataotlus.politsei.ee/).

Jahipidamisõiguse tasu saab maksta ja makse kehtivust kontrollida pilet.ee keskkonnast (https://www.pilet.ee/).

Kui dokumentidega on kõik korras, sujuvad keskkonnainspektsiooni jahikontrollid kiiresti. Tuletame meelde, et kunagi ei tohi unustada jahiohutust ja relv tuleb enne autosse panekut tühjaks laadida ning relvakotti sulgeda. Edukat jahihooaega!

Jahise andmebaas

� 1. Kui jahipiirkond väljastab elektroonilisi jahilube, siis saab oma jahilubade seisu kontrollida Jahise andmebaasist (https://jahis.ejs.ee/).

� 2. Jahise keskkonda saab siseneda riikliku autentimisteenuse Tara kaudu, ID-kaardi, mobiil-ID, pangalingi ja Smart-ID-ga.

� 3. Viimases sisenemise etapis tuleb valida, millisesse jahimeeste seltsi keskkonda soovitakse siseneda.

� 4. Oma jahilube näeb, kui avada menüüst jahiload. Vaikimisi kuvatakse jahiload, mis on aktiivsed. Jahilube saab filtreerida andmete alusel, selleks tuleb avada jahilubade otsing.

25

- TEADUS -

Šaakal ja rebane kui oht rannaniitude lindudele:

kas kutsume hundi tagasi?

TEKST URMAS SAARMA, HARRI VALDMANN, AGNES PUTNIK, EGLE TAMMELEHT, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna terioloogia õppetool FOTOD JÜRI JÕEPERA, KALLE PIHELGAS

Tehiskurnade peamised rüüstajad olid rebane, harakas ja hallvares.

Šaakal (Canis aureus) on uus liik Eesti imetajate nimestikus, kelle arvukus on jõudsalt suurenenud ja kes on ilmselt meile tulnud, et jääda. Šaakal on kiskja, seega on vaja teada, milline on tema mõju teistele liikidele, sealhulgas lindudele.

Š

aakal elutseb peamiselt Lääne-Eestis, kus asuvad linnurikkad alad. Selle liigi negatiivne mõju võib olla suur rannaniitude lindudele, sh ohustatud liikidele. Artiklis tutvustatakse hiljutise teadusprojekti tulemusi, mis käsitles šaakali ja teiste kiskjate, aga ka koerte mõju rannaniitude lindudele.

Rannaniidud on pärandkooslused, mida inimesed on sajandeid hooldanud. Need on tähtis pesitsuskoht paljudele linnuliikidele, kellest mitmed on ohustatud, nt esimese kaitsekategooria liigid niidurüdi ja tutkas. Samuti kasutavad rannaniite läbirändavad linnud toitumis- ja puhkekohana ning ala on vajalik paljudele teistelegi liikidele.

Rannaniitude lindudele (siia alla kuuluvad nii otseselt rannaniitudel, aga ka

roostikes pesitsevad linnud) on mitu ohuallikat, neist üks on kisklus. Varasemad ja ka selle projektiga samal ajal toimunud uuringud on viidanud, et kisklussurve Eesti rannaniitudel pesitsevatele lindudele võib olla suur. Uuringus, kus kasutati nii tehis- kui ka pärispesi, leiti, et 33 tehispesast rüüstati 28 (85%) ja üheksast pärispesast seitse (78%) ning peamised rüüstajad olid kährik ja hallvares (Mägi, 2017).

Teises uuringus, kus kasutati vaid rajakaameratega tehispesi, tuvastati, et kahe aasta jooksul jälgitud 38 tehispesast rüüstati kokku 21 (55%) ning tehiskurnade peamised rüüstajad olid rebane, harakas ja hallvares, vähemal määral šaakal (kummalgi aastal rüüstasid kaks pesa), ronk ja kährik (Laos ja Männil, 2017). Kolmas uuring (Kaasiku ja Rannap, 2019, 2020), mis korraldati

26

Matsalus 2018–2019 ja kus uuriti kiskluse mõju niidukahlajate pesitsusedukusele, näitas samuti, et kiskluse roll pesarüüstel on suur: 88% pesadest rüüstasid kiskjad. Selles uuringus kasutati samuti rajakaameraid, mis paigaldati mitte tehis-, vaid pärispesade juurde. Uurimisalused liigid olid kiivitaja, liivatüll ja punajalg-tilder (kokku 61 pesa). Peamiseks rüüstajaks osutus rebane (57%) ning šaakal oli pesarüüstaja vaid 5% juhtudest. Seega polnud šaakali roll pesarüüstajana eelnevate uuringute põhjal kuigi märkimisväärne.

Valimid aga olid kõigis nendes uuringutes üsna piiratud. Samuti keskendusid nimetatud uuringutest nii esimene kui ka kolmas väga väikesele arvule linnuliikidele.

Tehispesade uuring, mida kasutati nii esimeses kui ka teises töös, annab küll

- TEADUS aimu, millised kiskjad uurimisaluses piirikonnas tegutsevad, kuid kiskluse tegelikku mõju tehispesade rüüste abil mõõta ei saa. Ka kisklussurvet noorlindudele ei õnnestunud neis uuringutes kasutatud meetoditega analüüsida.

Et hinnata kisklussurvet kõigile rannaniitude lindudele, oli vaja põhjalikumat uuringut. Kõige sobivam meetod on koguda rannaniitude piirkonnast suur hulk kiskjaliste väljaheiteid, millest analüüsida söödud linnuliike. Selleks tuleks kogutud väljaheidetest eraldada DNA ning teha geneetiline analüüs, mis tuvastaks usaldusväärselt nii väljaheite jätnud kiskjaliigi kui ka väljaheidetes leiduvad linnuliigid. Sarnast meetodit oleme edukalt kasutanud hiljuti lõppenud metsiseprojektis, mis andis infot kiskluse mõju kohta nii metsisele kui ka teistele maaspesitsevatele kanalistele ja tuvastas, et ka metssiga võib neile olla märkimisväärne oht (Oja jt, 2017; Soe jt, 2017). Seetõttu ei keskendunud me ka siin ainult šaakalile, vaid võtsime uurimise alla kõik leitud kiskjaekskremendid. Koerte mõju kohta rannaniitude lindudele on vähe teada ja varem on vaid näidatud, et koerad häirivad maaspesitsevaid linde (Hopken jt, 2016). Seetõttu oli vaja uurida ka koertest lähtuda võivat ohtu.

Eeldasime, et oht on olemas, eriti paigus, kus on arvukalt hulkuvaid koeri.

Selle töö eesmärk oli teha kindlaks väikekiskjate gildi (eelkõige šaakal, rebane ja kährikkoer), aga ka koertest lähtuv ohtu rannaniitude lindudele ning saadud tulemuste põhjal anda soovitusi nende kaitseks.

Uurimisala iseloomustus ja välitööd Uurimisalusteks piirkondadeks olid Lääne-Eesti rannaniidud, kus pesitsevad rannaniitudele tüüpilised linnuliigid. Matsalu rahvuspark oli peamine uurimisala, lisaks veel Häädemeeste ja Hiiumaa rannaniidud. Kiskjate ekskremente koguti 2018–2019 aprillist juulini. Kokku valiti 17 erinevat, umbes viie kuni üheksa kilomeetrist transekti Matsalu rahvuspargis, lisaks kaks transekti Häädemeestel, üks Piklas, kümme Hiiumaal ja üks Haapsalus (Herjava rannaniit), mida läbiti üksinda või mitmekesi. Matsalu transektid asusid Haeska, Põgari-Sassi, Kiideva ja Puise lahe põhjakaldal ning Kloostri, Liustemäe, Penijõe, Saastna, Keemu ja Teorehe lõunakaldal. Uurimisaladeks valiti eritüübilised rannaniidud, mille hulgas oli nii suurepindalalisi (nt Keemu, Saastna, Haeska) kui ka kitsaid, väikse

koertest. Vaid nende proovidega, millest õnnestus geneetilise meetodiga tuvastada väljaheite jätnud kiskjaliik, jätkati analüüse lindude tuvastamiseks. Selleks töötati välja uus geneetiline meetod.

Analüüsitud 624 väljaheiteproovist tuvastati kiskjaliik geneetilise analüüsiga 356 proovist (edukus 57%; ülejäänud väljaheiteproovides oli DNA ilmselt juba liiga lagunenud), millest 299 olid pärit Matsalust, 34 Häädemeeste aladelt, 16 Hiiumaalt ja seitse Haapsalu lahe lõunakaldalt. Geneetilise analüüsiga suudeti kiskjad määrata liigini ning neist enamiku moodustasid rebane (n = 149), koer (n = 95), šaakal (n = 72) ja metsnugis (n = 21), teisi oli märksa vähem (kährikkoeri seitse, minke viis, hunte kaks).

pindalaga või põõsa- ja puudetukkadega killustatud alasid (nt Kiideva, Liustemäe, Saastna, Häädemeeste ja mitu niitu Hiiumaal). Transektid kulgesid nii rannaniitudel kui ka nende servaaladel ja need läbiti kahenädalaste vahedega.

Tulemused

Koguti 624 proovi, millest 577 pärinesid peamiselt Matsalu rahvuspargist, aga ka Häädemeeste piirkonnast ja Haapsalu lahe lõunakaldalt. Hiiumaa rannaniitudelt koguti 47 proovi. Iga leiu kohta pandi kirja selle GPS-koordinaat.

Kiskjatega levivad inimestele eluohtlikud parasiidid, nagu põistang-paeluss (Echinococcus granulosus sensu lato)

Matsalu rahvuspark oli peamine uurimisala, lisaks veel Häädemeeste ja Hiiumaa rannaniidud. ja alveokokk-paeluss (E. multilocularis) (Moks jt, 2005, 2006; Laurimaa jt, 2015, 2016), seetõttu hoiti parasiidimunade inaktiveerimiseks proove vähemalt seitse päeva –80 °C juures.

A. Kiskjate geneetiline tuvastamine

Väljaheiteproovidest kiskjaliigi tuvastamiseks kasutati TÜ terioloogiatöörühma hiljuti välja töötatud geneetilise analüüsi metoodikat (Oja jt, 2017; Plumer jt, 2018), mis võimaldab tuvastada imetajaliike, sh eristada hunte

B. Geneetilise metoodikaga tuvastatud linnud ja muud toiduobjektid Kiskjaproovidest õnnestus toiduobjektid tuvastada 206 proovis, neist linde 138 proovist, mis moodustas 39% proovidest, mille kiskjaliik oli eelnevalt tuvastatud (vt ka Putnik, 2020). Kolmes valimis kõige arvukamalt esindatud kiskjast (rebane, šaakal ja koer) leidus linde proportsionaalselt üsna võrdselt nii šaakali (40,3%), koera (38,9%) kui ka rebase (38,3%) väljaheidetes (joonis 1).

Metsikuid linde oli enim söönud rebane (25,5%), järgnes tihedalt šaakal (23,6%) ja koer oli linde söönud juba märksa vähem (15,8%). Kodulinde (kanu) sõid enim seevastu just koerad (23,2%), samal ajal kui šaakal ja rebane vastavalt 16,7% ja 12,8%.

Metsikud linnud jaotasime omakorda kahte rühma: rannaniitude linnud ja muud metsikud linnud (metsalinnud).

Rannaniitude linde sõi enim šaakal (18,1%) ja pisut vähem rebane (16,8%;

45%

20%

40%

18% 16%

35%

14%

30%

12%

25% 20%

10% 40,3 38,3 38,9

8%

18,1

16,838,9

6%

15%

4%

10%

23,6 25,5 15,8

16,7

12,8 23,2

5%

2%

4,2

8,7

4,2

11,6

0%

0% Söödud linde kokku

Metsikuid linde šaakal

rebane

Kodulinde koer

Joonis 1. Šaakali, rebase ja koera söödud metsikud linnud (rannaniitude linnud ja metsalinnud) ja kodulinnud (peamiselt kanad).

27

šaakal

rebane

rannaniitude linnud

koer metsalinnud

Joonis 2. Šaakali, rebase ja koera söödud linnud ja metsalinnud rannaniitudel.

- TEADUS joonis 2). Muid metsikuid linde tuvastati enim aga koera väljaheidetest (11,6%), järgnesid rebane (8,7%) ja šaakal (4,2%).

Peale lindude võimaldas geneetiline meetod tuvastada kiskjate väljaheidetest ka muid toiduobjekte. Enim olid neid tarbinud rebane (24,8%), kusjuures närilisi ja arusisalikke oli rebane söönud võrdselt (12,1%; joonis 3).

C. Morfoloogilise analüüsi tulemused

Peale geneetilise meetodi kasutasime linnuliikide tuvastamiseks ka morfoloogilist meetodit, mis seisneb väljaheites leiduvate linnujäänuste identifitseerimises nende morfoloogia alusel. Morfoloogilisel analüüsil tuvastati lindude jäänuseid kokku 38 korral 356 väljaheitest (10,7%), mille kiskjaliik oli eelnevalt geneetilise analüüsiga tuvastatud. Arvestades, et geneetilise analüüsi abil tuvastati linde kokku kiskja 138 väljaheitest (38,8%), osutus geneetilise analüüsi täpsus võrreldes morfoloogilisega 3,6 korda täpsemaks. Geneetilise analüüsiga õnnestus enamik linde määrata liigini, kuid morfoloogilisega ei olnud see võimalik mitte ühelgi juhul. Lagunenud sulefragmentide või muude linnujäänuste alusel oli võimalik küll tuvastada, et tegemist oli linnuga, kuid mitte enamat.

Arutelu

Kiskluse mõju hindamiseks rannaniitude lindudele on võimalik kasutada erinevaid meetodeid olenevalt sellest, mida teada tahetakse. Kõigil neil on omad plussid ja miinused, ent mitme erineva meetodiga tehtud uuringu põhjal on võimalik saada juba üsna kompleksne pilt kiskluse mõjust. Mitteinvasiivne väljaheidete kogumine, ehk meetod, mida kasutati selles uuringus, ei häiri linde peaaegu üldse ja proove saab koguda suure arvu. Rajakaamerate paigaldamisel pärispesade juurde on eelis sel juhul, kui uuritakse kiskluse mõju mõne konkreetse ohustatud liigi pesitsusedukusele, kelle arvukus on väike ja kelle pesade asukohti teatakse (Kaasiku ja Rannap, 2019, 2020). Kui tahetakse teada aga kisklusest lähtuvat ohtu rannaniitude lindudele tervikuna, siis on parim meetod kasutada kiskjate väljaheidete kogumist.

Ainult väljaheite kuju ja suuruse järgi on sageli võimatu usaldusväärselt kindlaks teha, millisele kiskjaliigile väljaheide kuulub. Seetõttu teevad ka kogenud eksperdid liigi määramisel väljaheidete morfoloogia põhjal sageli

30%

25%

20%

15%

24,8

10% 12,1

12,1

5% 5,6

9,5

4,2

4,2

0% Muu toit kokku

Närilised šaakal

rebane

0

1,1 Arusisalikud

koer

vigu ja teadusuuringud on näidanud, et valesti võidakse määrata isegi üle poole proovidest (Davison et al., 2002; Janecka et al., 2008; Monterosso et al., 2013; Mumma et al., 2016). Väga täpne ja sisuliselt ainus teaduslikult korrektne liikide tuvastamise viis väljaheidete põhjal on kasutada geneetilist metoodikat, mis seisneb selles, et väljaheitest eraldatakse DNA ja kiskjaliik tehakse kindlaks DNA-järjestuste alusel.

Ka lindude kindlakstegemine väljaheidetest morfoloogilise uuringuga on problemaatiline, sest linnusuled on väljaheites enamasti nii purustatudlagunenud, et alles jäänud sulefragmendi järgi ei ole liiki võimalik määrata, sageli isegi mitte perekonda (Soe jt, 2017). Ka siin on parim meetod geneetiline analüüs, mis võimaldab

28

1,4

1,3 Varia

4,2

Joonis 3. Šaakali, rebase ja koera söödud muud toiduobjektid.

Varia – kalad (haug ja karpkalaline) ning muud imetajad (siga, halljänes ja kass).

usaldusväärselt tuvastada peale kiskjaliigi ka nende söödud linnud. Nii välditakse morfoloogiliste uuringutega kaasnevat viga, kus valesti määratud kiskjad ja linnud moonutavad saadud tulemusi märgatavalt, mis omakorda võib viia valede järeldusteni. Oleme hiljuti lõppenud metsiseuuringus näidanud, et geneetilise metoodika abil suurenes lindude tuvastamise määr võrreldes morfoloogilisega 4,5 korda ja kui morfoloogia abil ei olnud võimalik mitte ühtki söödud lindu määrata liigini, siis geneetilise meetodiga oli see võimalik (Oja jt, 2017).

Selles töös suutsime geneetilise meetodi abil tuvastada enamiku söödud lindudest liigi tasemeni ja tulemused näitasid taas, et geneetiline meetod on oluliselt täpsem võrreldes morfoloogili-

- TEADUS -

Rannaniitude lindude parema kaitsmise soovitused

Kuigi väikekiskjate arvukuse piiramine võib tunduda tõhus rakendatav meede, et vähendada kisklussurvet rannaniitude lindudele, ei pruugi see kaugemat tulevikku silmas pidades olla parim lahendus. Kõige tähtsam on lindude (ja ka paljude teiste loomarühmade) kaitseks säilitada või taastada terviklikke

29

OKTOOBER 10/2020

10 26

uut

ristsõna!

780039

HIND 1.90

10/2020

Eesti rahvussport, 5 tähega?

742022

sega: seekord 3,6 korda. Geneetilise analüüsiga sai enamik linde määratud liigini, morfoloogilisega aga mitte ühtegi.

Selle töö tulemustest selgus, et šaakal, rebane ja koer olid põhilised linde ohustavad kiskjad rannaniitudel. Kõik nad tarbisid toiduks linde üsna palju, linde esines umbes 40% proovidest. Lindude suur osatähtsus koerte väljaheidetes oli mõneti üllatav ja kuigi valdava osa neist moodustasid kodulinnud (peamiselt kanad), esines märkimisväärselt ka metsikuid linde. Šaakali ja rebase toidus domineerisid seevastu metsikud linnud (joonis 1).

Meie peamine huvi oli analüüsida rannaniitude linde kiskjate toidus. Ohtlikumateks osutusid šaakal (18,1%) ja rebane (16,8%), aga rannaniitude linde leidus ka koerte ekskrementides (4,2%).

Seega võib järeldada, et šaakal on rannaniitude lindudele ohtlik maismaakiskja, kelle mõju on senised uuringud alahinnanud. Samuti on ohtlik rebane, kuid seda oli eelnevate uuringute alusel ka oodata. Tulemustest selgub, et ka koera tuleb arvestada ohuna rannaniitude lindudele, eriti paigus, kus vabalt ringi liikuvaid koeri on arvukalt.

Käesolev uuring on esimene, mis käsitleb lindude esinemist koerte toidus rannaniitude piirkonnas. Meie töö tulemuste alusel tuleks arvestada, et koerad mitte ainult ei häiri linde, vaid ka ohustavad.

Siiski tuleb silmas pidada, et osa metsikutest lindudest olid arvatavasti tarbitud raipena. Kui suur on tapetud ja rai-

SINA OLED JAHIL, AGA MIDA TEMA TEEB?

4

Uuringust võib järeldada, et šaakal on rannaniitude lindudele ohtlik maismaakiskja, kelle mõju on senised uuringud alahinnanud.

pena söödud lindude osa, on paraku võimatu öelda.

Kährikkoera väljaheiteid oli valimis vaid seitse. Põhjus võib olla kähriku arvukuse madalseis uurimisajal. Kuigi kährikkoer võib avaldada negatiivset mõju nii maaspesitsevatele lindudele kui ka kahepaiksetele, siis arvukuse madalseisu jätkudes ei ole ta kaugeltki nii suur oht kui rebane ja šaakal, ent suure arvukuse korral tuleks selle liigi mõju rannaniitude lindudele kindlasti põhjalikumalt uurida. Tuleb rõhutada, et kisklussurve ohtlikkus oleneb otseselt kiskjate arvukusest-asustustihedusest, aga ka sellest, kui hajusalt on rannaniitudel linnud paigutunud (kisklussurvet mõjutavaid tegureid on mõistagi veel).

Kui kisklussurve osutub suureks, siis võivad väiksemad rannaniidud töötada ökolõksudena, kus linnud, kui nad on sunnitud paiknema tihedalt, on kiskjale kerge saak. Sel juhul ei ole linnupopulatsioonide taastumine võimalik niiduala märgatavalt suurendamata.

Rajakaamerate uuringu põhjal osutus niidukahlajate pesa põhiliseks rüüstajaks rebane, kes hävitas 57% kurnadest (Kaasiku ja Rannap, 2019, 2020). Meie töös tuvastati niidukahlajaid ainult kolmel korral (kiivitaja kaks, merisk üks kord). Seega võiks uuringu põhjal justkui arvata, et kiskluse mõju kahlajatele on peaaegu olematu. Nii see aga pole, sest toitumine oleneb suuresti kiskjatele sobivate toiduobjektide kättesaadavusest. Niidukahlajaid on rannaniitudel arvuliselt märgatavalt vähem kui paljusid teisi linnuliike, seega on ka kahlajate kättesaadavus väiksem, mis kajastub omakorda söödud niidukahlajate väikses arvus. Seetõttu on väljaheidete geneetilisel analüüsil põhinev meetod, mida me selles projektis rakendasime, väga hea kiskluse üldise mõju hindamiseks lindudele, kuid et saada infot mõne väikesearvulise linnurühma kohta, tuleks koguda ja analüüsida tuhandeid kiskjate väljaheiteproove, mis on väga töömahukas ja kallis. Sellisel juhul on mõistlik kaasata uuringusse rajakaameratega pärispesad.

Peavõit 100 eurot Auhindu 250 € eest

10 Aastaauhind 2020

5000€*

Nuti Grupi ristsõnade tellimine: nutigrupp.ee/kingitus-sobrale tellimine@expresspost.ee 617 7717 Aastatellimuse omanik osaleb 5000 euro loosimises!

- TEADUS -

Rebane on rannaniitude lindudele ohtlik maismaakiskja. Seda kinnitavad ka varasemad uuringud.

ökosüsteeme. Näiteks kahepaiksete arvukuse märgatav vähenemine rannaniitudel sunnib kiskjaid kevadel ja varasuvel suunama tähelepanu teistele toiduobjektidele, sh lindudele, kellel on just sel ajal pesitsemis- ja noorlindude aeg. Seega tagab eri liikide ja liigirühmade hea käekäik, et kisklussurve lindudele, sh ohustatud liikidele, oleks võimalikult väike.

Rannaniitude lindude arvukuse suurenemisele saab samuti kaasa aidata nii rannaniitude taastamiste ja hooldamistega kui ka sobivate elupaikade juurde loomisega, mis aitaks lindudel jaotuda suuremale maa-alale, kus kiskjatel on neid keerulisem leida. Kui rannaniitude lindudele sobivad alad peaksid aga vähenema, siis koonduvad nii linnud kui ka kiskjate tegevus väiksemale alale ja linnud satuvad seetõttu suuremasse ohtu. Ka rannaniitude läheduses elavaid koeraomanikke tuleks teavitada, et nad lindude pesitsusajal ei laseks koeri vabalt hulkuma, sest

koerad võivad lisaks häirimisele linde ka murda.

Hunt on üks väikekiskjate arvukuse looduslikke reguleerijaid, seega tuleks kaaluda meetmete rakendamist selle suurkiskja arvukuse suurendamiseks rannaniitude piirkondades, mis aitaks hoida väikekiskjate arvukuse kontrolli all. Hundi arvukuse suurendamine ei ole küllap meeltmööda mitmele huvirühmale, eelkõige lambakasvatajatele, ent senised kogemused nii meil kui ka mujal on näidanud, et karjakoerad on väga tõhusad lammaste kaitseks huntide ja väikekiskjate, aga ka hulkuvate koerte eest. Lisaks võib kiskjate arvukuse liigne reguleerimine põhjustada omakorda terve hulga probleeme (nt Treves jt, 2017).

Kokkuvõte

Selles töös kasutatud kiskjate väljaheidete kogumine koos geneetilise analüüsiga näitas, et šaakal ja rebane võivad ohustada rannaniitude linde

KASUTATUD KIRJANDUS Davison, A., Birks, J. D., Brookes, R. C., Braithwaite, T. C., Messenger, J. E. (2002).

On the origin of faeces: morphological versus molecular methods for surveying rare carnivores from their scats. Journal of Zoology, 257: 141–143.

Hopken, M. W., Orning, E. K., Young, J. K., Piaggio, A. J. (2016). Molecular forensics inavian conservation: a DNA-based approach for identifying mammalian predators ofground-nesting birds and eggs. BMC Research Notes, 9: 1‒9.

Janecka, J. E., Jackson, R., Yuquang, Z., Diqiang, L., Munkhtsog, B., BuckleyBeason, V., Murphy, W. J. (2008). Population monitoring of snow leopards using noninvasive collection of scat samples: a pilot study. Animal Conservation, 11: 401–411.

Kaasiku, T., Rannap, R. (2019). Niidukahlajate pesitsusedukuse uuring. Tartu.

Kaasiku, T., Rannap, R. (2020). Niidukahlajate arvukus kahaneb pesade suure rüüstekoormuse tõttu. Eesti Loodus, 118: 38‒43.

Laos, L., Männil, P. (2017). Kährikkoera ja teiste liikide kiskluse mõju kahepaiksetele ja rannaniidul pesitsevatele lindudele. KIKi rakendusuuringu aruanne.

Laurimaa, L., Moks, E., Soe, E., Valdmann, H., Saarma, U. (2016). Echinococcus multilocularis and other zoonotic parasites in red foxes in Estonia. Parasitology, 143: 1450–1458.

Laurimaa, L., Süld, K., Moks, E., Valdmann, H., Umhang, G., Knapp, J., Saarma, U. (2015). First report of the zoonotic tapeworm Echinococcus multilocularis in raccoon dogs in Estonia, and comparisons with other countries in Europe.

Veterinary Parasitology, 212: 200‒205.

Moks, E., Saarma, U., Valdmann, H. (2005). Echinococcus multilocularis in Estonia. Emerging Infectious Diseases, 11: 1973‒1974.

30

märkimisväärselt, aga alahinnata ei tohi ka vabalt ringi hulkuvate koerte mõju.

Kõigi kolme väljaheidetest sisaldasid ligi 40% lindude jäänuseid. Vaadates eraldi rannaniitude lindude osatähtsust väljaheidetes, oli šaakalil see 18,1%, rebasel 16,8% ja koertel 4,2%. Seega võib järeldada, et šaakal on rannaniitude lindudele ohtlik maismaakiskja, kelle mõju on senised uuringud alahinnanud. Samuti on ohtlik rebane. Ka koeri tuleks arvestada ohuna rannaniitude lindudele, eriti paigus, kus vabalt ringi hulkuvaid koeri on palju.

Rannaniitude lindude kaitse kaks peamist meedet

Esiteks – rannaniitude taastamine ja hooldamine koos lindudele sobivate elupaikade juurde tekitamisega, mis võimaldaks lindudel jaotuda suuremale alale, kus kiskjatel ei oleks neid nii lihtne leida võrreldes väiksemate aladega, kus linnud on enam koondunud.Teiseks – hundi arvukuse suurendamine rannaniitude piirkondades, mis aitaks hoida väikekiskjate arvukust kontrolli all.

Pikemas perspektiivis tagavad vaid terviklikud ökosüsteemid, s.t killustumata suure pindalaga rannaniidud koos väikekiskjate loodusliku regulatsiooniga liigirikaste rannaniitude olemasolu.

Tänusõnad

Suur tänu kõigile, kes projektis osalesid ja kaasa aitasid, eriti Riinu Rannapile, Triin Kaasikule ja Kristjan Põldmaale.

Projekti rahastasid keskkonnainvesteeringute keskus (loodusteaduste programmi projekt 14338, „Šaakali ja teiste kiskjate röövlusuuring rannaniitudel“) ning Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut (baasfinantseerimise grant PLTOM20905).

Moks, E., Jõgisalu, I., Saarma, U., Talvik, H., Järvis, T., Valdmann, H. (2006).

Helminthological survey of wolf (Canis lupus) in Estonia, with an emphasis on the occurrence of Echinococcus granulosus. Journal of Wildlife Diseases, 42: 359–365.

Monterroso, P., Castro, D., Silva, T. L., Ferreras, P., Godinho, R., Alves, P. C. (2013).

Factors affecting the accuracy of mammalian mesocarnivore scat identification in South-western Europe. Journal of Zoology, 289: 243–250.

Mumma, M. A., Adams, J. R., Zieminski, C., Fuller, T. K., Mahoney, S. P., Waits, L. P. (2016). A comparison of morphological and molecular diet analyses of predator scats. Journal of Mammalogy, 97: 112–120.

Mägi, M. (2017). Maaspesitsevate lindude pesarüüste taastatud Pärnu rannaniidul. Hirundo, 30: 1‒15.

Oja, R., Soe, E, Valdmann, H, Saarma, U. (2017). Non-invasive genetics outperforms morphological methods in dietary analysis, revealing wild boar as a considerable conservation concern for ground-nesting birds. PLoS ONE 12(6): e0179463 Plumer, L., Talvi, T., Männil, P., Saarma, U. (2018) Assessing the roles of wolves and dogs in livestock predation with suggestions for mitigating human-wildlife conflict and conservation of wolves. Conservation Genetics, 19: 665‒672.

Putnik, A. (2020) Rannaniitude linnud kiskjate toidus. Magistritöö. Tartu ülikool (kaitstud 3.06.2020) Soe, E., Oja, R., Kaljulaid, M., Valdmann, H., Saarma, U. (2017). Kiskjatel, aga ka metsseal on väga oluline roll metsise suremuses. Eesti Mets, 51: 40‒45.

Treves, A., Chapron, G., Lopez-Bao, J. V., Shoemaker, C., Goeckner, A., Bruskot-ter, J. T. (2017). Predators and the public trust. Biological Reviews, 92: 248–270.

Saagu valgus Saagu valgus

otsingulambid otsingulambid otsingulambid

Macronic Blitz K3, 3000lm, laetav Macronic MacronicBlitz BlitzK3, K3,3000lm, 3000lm,laetav laetav Valgus ulatus: 375m Valgus Valgusulatus: ulatus:375m 375m

139€ 139€

Mactronic Blitz K12 Mactronic Blitz Blitz K12 K12 11600lm, laetav 11600lm, laetav laetav Valgus ulatus: 525m Valgus ulatus: ulatus: 525m 525m

299€ 299€ Macronic MacronicBlitz BlitzLR11, LR11,1100lm, 1100lm,laetav laetav Macronic Blitz LR11, 1100lm, laetav Valgus Valgusulatus ulatus1100m 1100m Valgus ulatus 1100m

149€ 149€

ww ww ww . t.et e hh nn oo t ut u r gr g . e. e e w w w. t e h n o t u r g . e e

KK ad ad ak aa k at et e e7 27 a 2 ,a ,T aT lalli lni n n K a d a k a t e e 7 2 a , Ta l l i n n

- TEADUS -

Küttimise mõju Eesti Jahimees palus uuringu autoritelt kommentaari, milline on küttimise mõju väikekiskjate arvukuse reguleerimisel ja maaspesitsevate lindude kaitsel.

FOTO SHUTTERSTOCK

Uuringud kinnitavad, et kisklussurve rannaniitude linnustikule on väga suur. See uuring on väga põhjalik, kuid jahimehi huvitavad kindlasti selle järeldused. Soovitustest tuleb välja, et väikekiskjate arvukuse piiramine ei ole tulevikku vaadates parim lahendus. Ometi on teada, et rebaste küttimine väikesaartelt pärast jääminekut päästab kevadel sadu linnupesi rüüstamisest. Näiteks Soomes teevad ornitoloogid ja looduskaitsjad jahimeestega tihedat koostööd, sest on leidnud kinnitust, et väikekiskjate küttimine on veelindude kaitsmisel tõhus vahend.

Rannaniitude ala laiendamine ja huntide arvukuse suurendamine on väga pikaajaline ja kindlasti ka suuri ressursse nõudev protsess. Kas pole lisaks nendele meetmetele väikekiskjate arvukuse reguleerimine küttimise teel kiirem ja efektiivsem võimalus päästa maaspesitsevaid linde, kui sellega tegeleda regulaarselt ja just nimelt koostöös ornitoloogide ning teadlastega?

MILLISED ON MAASPESITSEVATE LINDUDE KAITSMISE VÕIMALUSED? VASTAVAD URMAS SAARMA JA HARRI VALDMANN

Maaspesitsevate lindude kaitseks väikekiskjate eest on mitu võimalust, toome siin välja kolm peamist.

Esiteks, rannaniitude ala suurendamine, eriti piirkondades, kus pesitsevad ohustatud liigid.

Teiseks, tingimuste loomine väikekiskjate arvukuse tõhusaks looduslikuks regulatsiooniks.

Kolmandaks, väikekiskjate arvukuse reguleerimine inimese tegevuse tulemusena.

Kaks esimest on looduslikud meetodid ja kolmas tehislik.

Samuti on võimalik kombineerida kõiki kolme varianti. Milline variant või kombinatsioon on kõige sobivam, see on küsimuste küsimus, millele ühest vastust praegu pole.

Looduslikud variandid oleksid kaugemat tulevikku silmas pidades kõige odavamad ja nende mõju pikaajaline. Teise variandi korral oleks üks võimalus suurendada hundi arvukust nii palju, et see hoiaks väikekiskjate mõju maaspesitsevatele lindudele kontrolli all. Tippkiskjate mõju väikekiskjate ja sõraliste arvukusele ning seega tähtsus ökosüsteemi funktsioneerimisele on ammu teada. Hundid aitavad ka meil maaspesitsevatele lindudele ohtlikke väikekiskjaid kontrolli all hoida, seda näitasime äsja avaldatud hundi toitumist käsitlevas teadusuuringus (Valdmann ja Saarma, 2020).

Kolmas variant ehk väikekiskjate intensiivne küttimine lindude pesitsusalal ja -ajal annaks kahtlemata kiiremaid tulemusi, sest rannaniitude laiendamine ja hundi arvukuse suurene-

mine, nii et nad hakkavad väikekiskjatele soovitud mõju avaldama, võtab märksa kauem aega. Kui korraldada küttimisaktsioon vaid korra, siis on selle mõju lühiajaline, kestes ehk paar aastat, kuni saabuvad järgmised väikekiskjad. Pidevat küttimist aga on vaja eraldi regulaarselt organiseerida ja ilmselt ka tasustada. Samuti eeldab see kohalike jahimeeste huvi väikekiskjate küttimise vastu.

Huntide arvukuse suurendamisega kaasneb hulk probleeme, mis meile kõigile on hästi teada. Eelkõige võib suureneda oht lammastele. Seetõttu peab huntide arvukust suurendama kindlasti kontrollitult ja sellega peab kaasnema põhjalik analüüs.

Ent vaatamata võimalikele ohtudele, on kaugemat tulevikku silmas pidades alati parim lahendus luua loodusliku regulatsiooni tingimused, kui inimene ei sekku või on sekkumine minimaalne.

See on ka maksumaksjale kõige odavam. Hundi arvukuse kontrollitud suurendamine Matsalu aladel ja ka mujal, kus väikekiskjad ohustavad kaitsealuseid linde, võib olla lambakasvatajatele hoopis kasulik. Summaarne kisklussurve lammastele võib väheneda, sest hunt hoiaks vaos šaakalit, kes samuti ohustab lambaid. Lammaste kaitseks tuleks senisest enam rajada tarasid ja kasutada karjakoeri.

Praegu näib, et kõige kiirema ja kestvama tulemuse saamiseks on rannalindude kaitseks võimalik rakendada vajaduse korral nii küttimist kui ka hundi kui loodusliku reguleerija arvukuse suurendamist mõistlikes piirides. Ühtlasi tuleb suurendada rannaniitude alasid ning nende sidusust.

KASUTATUD KIRJANDUS Valdmann, H.; Saarma, U. 2020. Winter diet of wolf (Canis lupus) after the outbreak of African swine fever and under the severely reduced densities of wild boar (Sus scrofa). Hystrix, the Italian Journal of Mammalogy. https://doi.org/10.4404/hystrix-00298-2020

32

NORTHERN SUURTE POISTE MÄNG MOOSE HUNTER

Moose Hunter jope Suurused 48-60 · 599 €

Moose Hunter püksid Suurused 46-54/31” · 429 €

Moose Hunter fliisjope Suurused S-3XL · 219 €

Moose Hunter nokamüts Suurused S/M-L/XL · 49,95 €

Kollektsiooni Moose Hunter kuulub suures valikus kamuflaažimustriga rõivaid, mis on loodud kihilise riietumise põhimõtteid silmas pidades. Sarja disainimisel on erilist tähelepanu pööratud põtrade ja teiste suurte ulukite küttimisele, kuid suur valik ning erinevad Mossy Oak®, Break-Up Country ® ja Mossy Oak® Blaze kamuflaažimustrid sobivad tegelikult jahipidamiseks kõikjal põhjapoolkeral. Kollektsiooni kuuluvad ka erinevad alus- ja vahekihid, kindad, nokamüts, kootud müts ja rullkrae.

harkila.com

JAHIPAUN.EE SIKUPILLI Tartu mnt. 87, 10112 Tallinn tel: +372 6 000 520 e-mail: erik@jahipaun.ee

ROCCA AL MARE Paldiski mnt. 102, 13522 Tallinn tel: +372 6 000 523 e-mail: juhan@jahipaun.ee

LÕUNAKESKUS Ringtee 73, 50105 Tartu tel: +372 6 000 526 e-mail: kalle@jahipaun.ee

KAUBAMAJAKAS Papiniidu 8, 80010 Pärnu tel: +372 6 000 524 e-mail: tooni@jahipaun.ee

Saadaval kõigis parimates jahinduskauplustes. Informatsiooni lähima edasimüüja kohta leiad lehelt www.harkila.com või telefonilt +45 43 410 410.

- TEADUS -

Jahinduse meediakuvand, maine ja jätkusuutlikkus TEKST KERLI KUUSK FOTOD VESTO NÕGEL

Eelmisel aastal maaülikoolis alustatud ja sel kevadel valminud magistritöö „Jahinduse meediakuvand, maine ja jätkusuutlikkus Eestis“ on nüüdseks kaitstud parimale tulemusele.

T

öö teoreetiline osa toetub valdavalt teadusallikatele ja on jaotatud teemast lähtuvalt kahte suuremasse ossa: jahindus ning meedia.

Käsitletud on nii Eesti kui ka maailma jahindust, andes ülevaate jahikorraldusest maailmas. Selgitatud on avaliku arvamuse kujunemist, tähtsust ühiskonnas ja seda, kuidas meedia avalikku arvamust kujundab.

Jahipidamine on nii loodushoid kui ka harrastus.

Töö n-ö praktiline osa koosneb samuti kahest poolest: jahinduse meediakajastuste ülevaade ja uurimistulemuste analüüs. Meediakajastuste ülevaates on kirjeldatud nii üldist tendentsi kui ka analüüsitud põhjalikumalt üksikuid rahvusvaheliselt tuntud juhtumeid: kas ja kui korrektselt meedia neid kajastas, millised olid tagajärjed jne.

Eesti kohta on peale läbivate teemade välja toodud ka jahinduse meediakajastuse statistika 2019. aastal. Praktilise osa teine pool ongi see, mille vastu on arvatavalt lugejatel kõige suurem huvi: küsitlustega kogutud andmete analüüsimisel selgunud uurimistulemused ja järeldused.

Küsitlused korraldati veebis: üks suunatud jahimeestele ja -naistele ning teine üldsusele. Positiivse üllatusena laekus vastuseid oodatust rohkem, mis tegi analüüsimise veelgi huvitavamaks.

Mida rohkem osalejaid, seda usaldusväärsem on ju tulemus! Küttide küsitluses osales 610 ja üldsuse küsitluses 459 inimest, seega laekus kokku 1069 vastust. Kõige rohkem osalejaid oli Harjumaalt (23,4%), Tartumaalt (20,6%) ja Pärnumaalt (11,5%) ning kõige vähem Läänemaalt (2,6%), Põlvamaalt (2,4%) ja Järvamaalt (2,3%).

Jahimeeste ja -naiste küsitluses osalenutest elas linnas 37,5% ning üldsuse küsitluses osalenutest 56,2%, kõiki osalejaid arvesse võttes elas 45,6% linnas ja 54,4% maal. Seega valdav osa jahimehi ja -naisi elab maal ning enamik üldsuse küsitluses osalenutest linnas. See näitab,

Küttide küsitluses osalenud tõid välja, et jahinduse olemust ja vajalikkust on vaja pidevalt selgitada.

34

Tabel 1. Jahinduse mulje meediakajastuste põhjal ja hinnang selle mulje adekvaatsusele Mulje meediast

Positiivne

Hinnang adekvaatsusele

Jahimehed ja -naised

Üldsus

Jah, on küll

42,3%

24,0%

Pigem on

51,9%

68,0%

5,8%

0,0%

Pigem ei ole Ei ole

0%

8,0%

6,5%

5,9%

Pigem on

67,4%

65,2%

Pigem ei ole

25,7%

26,2%

Jah, on küll Pigem positiivne

Pigem negatiivne

Negatiivne

Ei ole

0,3%

2,7%

Jah, on küll

3,1%

2,9%

Pigem on

25,2%

36,8%

Pigem ei ole

61,9%

54,6%

Ei ole

9,7%

5,7%

Jah, on küll

0,0%

11,0%

Pigem on

8,0%

21,9%

Pigem ei ole

68,0%

46,6%

Ei ole

24,0%

20,5%

et jahindusega tegeletakse ja jahindustraditsioone antakse Eestis edasi peamiselt maapiirkondades ning jahindus on kohaliku kultuuri lahutamatu osa, nagu on Euroopa ja Põhjamaade kohta välja toodud mitmes varasemas uuringus (Brainerd 2007, Øian, 2013).

Jahinduse maine ja meediakuvand

Jahipidamise eesmärkide kohta langesid kahes küsitluses osalenute arvamused kokku: enamik märkis, et trofeed pigem on eesmärk, ent loodushoid ja harrastustegevus on seda kindlasti.

Selline seisukohtade sarnasus viitab positiivsele suundumusele, et mõistetakse jahinduse laiemat olemust ja vajadust. Jahimeeste ja -naiste ning üldsuse arvamused sarnanesid ka jahinduse kasumlikkuse hinnangus: nimelt leidis enamik mõlemas küsitluses osalenutest, et jahipidamine ei ole küttidele kasumlik tegevus. See tulemus sarnaneb 2016. aastal Eestis korraldatud ja ka Eesti Jahimehes tutvustatud uuringuga, milles ilmnes samasugune tendents (Randveer, Pärn, 2017).

Jahindust korraldavaid õigusakte hindasid mõlemas küsitluses osalenud samuti piisavaks, ent üldsuse küsitlusele vastanute positiivne hoiak (54% hindas piisavaks) oli tunduvalt tagasihoidlikum kui küttide oma (83,4% hindas piisavaks). Üks põhjuseid võib olla jahiturism, mida on viimastel aastatel meedias palju kajastatud. Olenemata sellest, kas esitatud andmed on olnud tõesed, on see üldsusele jätnud mulje, et õiguslik korraldus ei pruugi olla

piisav. Teine põhjus võib olla ka see, et üldsuse küsitluses osalenutest märkis vaid 53%, et huvitub jahindusvaldkonnast ja hoiab end sellega suuremal või vähemal määral kursis: ehk mulje ongi tekkinud pealiskaudse info põhjal (emotsionaalsed pealkirjad meedias jms).

Meediakanalitest olid kõige populaarsemad sotsiaalmeedia ja veebiväljaanded, mida kasutas iga päev vastavalt

Jahindusega tegeletakse ja jahindustraditsioone antakse edasi peamiselt maapiirkondades.

52,6% ja 43,1% kõikidest uuringus osalenutest. Kõige vähem populaarsed olid tavapärase trükimeedia esindajad: ajakirjad ja ajalehed. Mis puutub usaldusväärsusesse, siis olenemata sotsiaalmeedia populaarsusest, peeti seda siiski kõige vähem usaldusväärseks allikaks.

Kõige suurem erinevus kahes küsitluses osalenute vahel ilmnes ajakirjade kohta: küttide seas olid ajakirjad populaarsemad ja nad hindasid neid ka usaldusväärsemaks. See võib viidata Eesti Jahimehe menule, sest ajakiri jõuab väga suure osa Eesti küttideni ja kajastab jahindusvaldkonna kõiki tähtsamaid külgi.

Selles, mis mulje on jäänud jahindusest Eesti meedia vahendusel, läksid kahes küsitluses osalenute arvamused

35

- TEADUS lahku: jahimeestele ja -naistele tundus, et mulje on pigem positiivne, üldsuse küsitluses osalenutele oli jäänud pigem negatiivne mulje (vt tabel 1). Tuleb aga rõhutada, et meediakajastuste põhjal jäänud positiivset muljet hinnati adekvaatseks (hinnangud „jah, on küll“ ja „pigem on“), kuid negatiivset pigem mitte (hinnangud „pigem ei ole“ ja „ei ole“) – see näitab, et ka üldsus on meedia usaldusväärsuses skeptiline.

Mõlemas küsitluses uuriti ka, kas jahindust käsitlevad meediakajastused on kuidagi mõjutanud vastajate hoiakuid. Suuri erinevusi vastustes ei esinenud ja mõlemas küsitluses osalenud leidsid, et meedia neid pigem ei mõjuta.

Lisakommentaaridest ilmnes, et üldsuse küsitlusele vastanuist nii mõnigi suhtub meediasse skeptiliselt ja usaldusväärset jahindusinfot hangitakse pigem otse jahimeestelt. Küttide küsitluses osalenud tõid välja, et meediakajastused on muutnud suhtumist keskkonnaametnikesse negatiivsemaks, jahinduse olemust ja vajalikkust on vaja pidevalt selgitada, mitu vastajat aga lisas, et ei räägi jahindusest enam inimestega, kes asjasse ei puutu. See on üsna murettekitav, sest hoolimata olukorrast meedias, on objektiivse ja faktiliselt korrektse info üldsuseni jõudmiseks vaja ka küttide panust selgitustöösse. Ka negatiivsemaks muutuv suhtumine keskkonnaametnikesse on jahinduse jätkusuutlikkust kindlasti pärssiv tegur, sest usalduse ja koostöö puudumine ei soosi kuidagi jahindusvaldkonna edendamise ühiseid jõupingutusi.

Kõigil uuringus osalenutel paluti meenutada ka kõige positiivsemat ja kõige negatiivsemat uudist või artiklit jahindusest või ulukitest. Positiivsete meediakajastustena mainiti mõlemas küsitluses enim ära nn Sindi hundi päästmist ja muid päästeoperatsioone, kus ka kütid on loomadele appi tõtanud. Negatiivsetest lugudest tõid kütid enim välja salaküttimist ja hundirünnakuid ning üldsuse küsitluses osalenud suuri küttimismahtusid ja samuti salaküttimist.

mõjutab negatiivselt kogu Eesti jahindust. Jahinduse jätkusuutlikkuse kohta olid kõiki hinnanguid arvesse võttes tähtsamad meetodid jahinduse hoidmine aktsepteeritava harrastustegevusena, jahiturismi piiramine Eestis ja rohkem toetusi jahinduse arendamiseks. Mõlemas küsitluses osalenute arvamused langesid kokku kahes tähtsamas punktis (hinnang „on kindlasti oluline“): hoida jahindust ühiskondlikult aktsepteeritud harrastustegevusena ja toetada jahindustraditsioonide jätkusuutlikkust. See näitab, et jahindust ja selle jätkusuutlikkust Eestis valdavalt ikkagi toetatakse.

Eelnevat järeldust kinnitab hinnang sellele, kas jahindus Eestis on heal tasemel ja jätkusuutlik: nii kummagi küsitluse kaupa eraldi kui ka kõigi uuringus osalejate peale kokku oli valdav seisukoht kinnitav (vt tabel 2). Üldsuse küsitluses osalenute hinnangud olid tagasihoidlikumad, ent valdav osa hindas siiski olukorra heaks ja jätkusuutlikuks. Sarnane tulemus, et valdavalt on inimeste suhtumine jahindusse positiivne, oli ka 2016. aasta uuringus (Randveer, Pärn, 2017). Nendest üldsuse küsitluses osalenutest, kes ei olnud üldse jahindusega seotud, hindasid

jahinduse heal tasemel ja jätkusuutlikuks 45% ning nendest, kes olid mingil määral seotud, 76,6%. See illustreerib Catherine Happeri ja Greg Philo (2013) välja toodut, et mitmekülgsel infol on arvamuse kujunemisel suur roll ning isikliku kogemuse olemasolul on meediakajastustel väiksem mõju.

Sarnane tulemus ilmnes ka USA-s korraldatud uuringus, kus selgus, et nendel, kes on isiklikult jahindusega kokku puutunud, on positiivsem suhtumine jahindusse üldiselt (Byrd jt, 2017).

Mõlemas küsitluses oli soovijatel võimalik lisada Eesti jahinduse ja selle jätkusuutlikkuse kohta täiendav kommentaar. Peamised teemad, mis ilmnesid jahimeeste ja -naiste küsitlusest, olid vajadus tõsta teadlikkust jahinduse kohta, parandada meediakajastuste sisu, objektiivsust ja rõhutati jahindusõppe vajalikkust. Üldsuse küsitlusest ilmnenud peamised teemad olid samuti meediakajastuste sisu ja objektiivsus, jahinduse ebavajalikkus tänapäeval ja ulukite elupaikade hävitamine (peamiselt metsaraie). Jahinduse ebavajalikkuse välja toonutest elas maal 25% ja linnades 75%, sealhulgas 62,5% suurtes linnades. Seda, et linnastumisega kaasneb võõrandumine loodusest ja seega

Eesti jahinduse jätkusuutlikkus

See, et salaküttimine on mõlemas küsitluses osalenute arvates tõsine probleem, ilmnes ka Eesti jahinduse murekohtade hindamise küsimustest. Nimelt arvasid mõlemas küsitluses osalenud, et suurimad probleemid (hinnang „on kindlasti probleem“) on salaküttimine, ühiskonna üha kiirenev linnastumine ja mõne jahimehe halb käitumine, mis

Iga jahimees ja -naine peavad ise seisma selle eest, et jahindustegevus oleks üldsusele mõistetav, korraldus mõistlikult reguleeritud, eetika selge ja et seda ka järgitaks.

36

Jaht on lahe Tabel 2. Eesti jahinduse taseme ja jätkusuutlikkuse hinnang Vastusevariant

Jahimehed ja -naised

Vastuste osatähtsus Kinnitav / mitte kinnitav

Jah, on

32,3%

Pigem on

61,3%

Pigem ei ole

6,1%

Kindlasti mitte

0,3%

Jah, on Üldus

Kokku

Pigem on

6,4%

17,0%

69,3%

52,3%

Pigem ei ole

18,1%

Kindlasti mitte

12,6%

Jah, on

25,7%

Pigem on

57,4%

Pigem ei ole

11,2%

Kindlasti mitte

5,6%

muutuvad hoiakud ja ka jahindust toetatakse pigem vähem, on välja toonud mitu uurijat ja autorit, sh Thomas A. Heberlein ja Göran Ericsson (2005), Per Eriksson Ljung (2014) ning Christian Gamborg ja Frank Søndergaard Jensen (2017).

Eelnev näitab, et vähemalt selle uuringu valimi põhjal on urbaniseerumisel ja loodusest võõrandumisel siiski märgiline roll hoiaku kujunemisel: need, kes elavad linnas, on loodusvõõramad ja suhtuvad jahindusse negatiivsemalt. Seda enam on vaja jagada mitmekülgset ja tõest infot jahinduse kohta, et hoiakud tekiksid korrektsetelt alustelt. Tänapäevased meediakajastused on lühikesed ja sageli ka faktivaesed, kuid tihti väga intrigeerivate pealkirjadega ning šokeeriva pildimaterjaliga: eesmärk on pigem ikka äriedu kui objektiivsus. Seega hajub tähelepanu tähtsatelt teemadelt ja keskendutakse löövate pealkirjadega sisuvaestele intrigeerivatele lugudele, mis ei pruugi luua teemast adekvaatset pilti. Üldsusel on jahinduses suur otsustusvõim ja kui ligikaudu pooled nendest otsustajatest ei ole teemaga kursis, siis on meedial keskne roll jahinduse jätkusuutlikkuses. Ka jahimeestel ja

93,6%

30,7% 83,2% 16,8%

jahindusvaldkonna organisatsioonidel siin võimalik palju ära teha, kas või lisaks meedias osalemisele toetada aktiivsemalt muutusi jahindusvaldkonnas: tegeleda sellega, et jahiturismi piisavalt reguleeritaks ja litsentsitaks, aidata kaasa kiirele üleminekule pliivabale laskemoonale ning legaliseerida vibujaht teatud suurulukite (nt metskitse) küttimiseks. See näiteks toodud tegevus puudutab juba ühiskondlikke valukohti, mis on jahiturismi reguleerimise puudujäägid Eestis, looduskeskkonna hoidmine ja reostuse vähendamine ning ka jahipidamisest tingitud häiringute vähendamine nii inimeste kui ka loomade jaoks. Seega vastutus jahinduse maine ja jätkusuutlikkuse ees ei lasu üksi meedia õlgadel, selleks peab iga jahimees ja -naine ning teiste jahinduse huvirühmade esindajad ise seisma selle eest, et jahindustegevus oleks üldsusele mõistetav, korraldus mõistlikult reguleeritud ning eetika selge ja seda ka järgitaks.

Suur tänu kõigile, kes küsitlustes osalesid. Eriline tänu Eesti Jahimeeste Seltsile, kes panustas töösse nii küsitluste levitamise, intervjuu andmise kui ka ligipääsu võimaldamisega jahinduse meediastatistikale.

VIITED Brainerd, S. (2007). European Charter on Hunting and Biodiversity; http://www2.ecolex.org/server2neu.php/libcat/docs/LI/MON-081629.pdf.

Byrd, E., Lee, J. G., Olynk Widmar, N. J. (2017). Perceptions of Hunting and Hunters by U.S. Respondents. – Animals. Kd 7, nr 83.

Gamborg, C., Jensen, F. S. (2017). Attitudes towards recreational hunting: A quantitative survey of the general public in Denmark. – Journal of Outdoor Recreation and Tourism. Kd 17, lk 20–28.

Happer, C., Philo, G. (2013). The Role of the Media in the Construction of Public Belief and Social Change. – Journal of Social and Political Psychology. Kd 1, nr 1, lk 321–336.

Heberlein, T. A., Ericsson, G. (2005). Ties to the Countryside: Accounting for Urbanites Attitudes toward Hunting, Wolves, and Wildlife. – Human Dimensions of Wildlife. Kd 10, lk 213‒227.

Ljung, P. E. (2014). Traditional Use of Wildlife in Modern Society. Public Attitudes and Hunters’ Motivations.

Doctoral Thesis. Swedish University of Agricultural Sciences. Umeå. 86 lk. Øian, H. (2013). Wilderness tourism and the moralities of commitment: Hunting and angling as modes of engaging with the natures and animals of rural landscapes in Norway. – Journal of Rural Studies.

Kd 32, lk 177‒185.

Randveer, T., Pärn, T. (2017). Jahimehe kuvand ühiskonnas II. – Eesti Jahimees. Nr 2, lk 36‒39.

37

ECO HIND 85 €

SL5 HIND 319 €

SL6 HIND 380 €

SL7 HIND 430 €

UUS

RADIEN HIND 379 €

Keermestamine Tallinnas kohapeal. Eelneval kokkuleppel ka ootetööna.

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

- test -

HÄRKILA

Wildboar Pro aktiivsele kütile Wildboar Pro ülikond peaks leidma koha aktiivse jahi- ja koeramehe kapis ning seljas. Turvaline, mugav ja vastupidav!

„I

ssi, kas lähed mingit ehitust tegema?“ küsis kümneaastane tütar, kui olin rahuloleva näoga ilmunud uksele oma uues jahirõivakomplektis. „Ei noh, tore küll,“ oli mõtetes mu esimene reaktsioon. „Ei mingit arusaama kvaliteetsetest meesterõivastest, eriti nendest, mis mõeldud metsas müttamiseks. Aga stopp, tal on isegi pisut õigus,“ oli järgmine mõte. Härkila Wildboar Pro disain võib võhikule tõesti töörõivast meenutada. Aga minu jaoks pisut teises tähenduses kui laps teadvustab: tegemist on jahimeestele mõeldud vägagi praktiliste tööriietega.

Kvaliteetne materjal tagab ohutuse

Kahjuks sain riideid välitingimustes seekord küllaltki lühikest aega testida, sest pakk jõudis minuni mõni päev enne loo kirjutamist. Oleksin tahtnud proovida, kuidas need tunduvad ja vastu peavad ajujahihooajal, sest minu arvates on Wildboar mõeldud just nimelt aktiivsele aju- või koeramehele.

Pealisriie on tugev ja tundub täpselt selline, millega võpsikus ringi tuuseldada, kartmata, et midagi järele annab, kui okstesse takerdud, või jalad kohe märjaks lähevad, kui mudaseid kraave ületad. Mingi ettekujutuse paari väljas käimisega siiski sain.

Otsustasin soolakud enne põdrajahti üle kontrollida: mõned autole lähemal, mõne juurde mitusada meetrit jalutada.

Kui paki eelmisel päeval avasin, tundusid rõivad käes päris rasked, eriti püksid, sest põlvedest allpool on muude kohtadega võrreldes riie veelgi paksem või kuidagi tugevdatud. Lähemalt uuri-

TEKST RENE JÄRVMÄGI

des sain teada, et pükste kangas sarnaneb kuulivestides kasutatavaga, on testitud laborites ja peaks kaitsma seakihva eest. Tsiteerin tootja infot: „Pükstel on tervel esiosal ja taga kuni põlvede kohani spetsiaalne silmkoekangas, mis koosneb tugevast polüetüleenist. Seetõttu on püksid Saksamaa põllumajanduse ja metsanduse katseinstituutides KWF (Das Kuratorium für Waldarbeit und Forsttechnik) ja DPLF (Deutsche

paksust: veidi soe hakkas, aga mitte nii palav, et oleks pidanud tempot väga reguleerima. Arvan, et +15 on selle komplektiga välja minekuks ka maksimum. Kui aga minna, siis ainult varitsusjahti või kütiliinile seisma.

Objektiivsema ülevaate saamiseks oleks vaja testida neid riideid oktoobrist veebruari lõpuni ja erinevate aluskihtidega kombineerides.

Hea ja kvaliteetne riie, mis hingab, hülgab vett ja peab tuult – seega teeb oma töö laitmatult ära.

Eestit räsis 17. septembril tugev tuul, millega kaasnes jahenev õhk ja vihmasadu. Täiest tavaline jahiilm! Loomulikult panin uhke ülikonna selga ja läksin tuule ning veepidavust testima. Erilist üllatust ei olnud. Hea ja kvaliteetne riie, mis hingab, hülgab vett ja peab tuult – seega teeb oma töö laitmatult ära. Nii palju, kui Härkila riideid proovida olen saanud, toimivad need kõik hästi. Kvaliteet ka maksab, kuid kõik on oma hinda väärt.

Mul on üks vanem Härkila Dogkeeperi komplekt kasutusel juba kuus või seitse hooaega: ei mingeid väsimuse märke.

Ei higista, ei pigista ega lase vett läbi ja väljanägemine ka veel täitsa tipp-topp.

Võiks arvata, et eraldi vesti riiete peal ei peaks kandma. Jahieeskiri ütleb meile selle kohta järgmist: „Jahiohutuse tagamiseks peab ühisjahil kandma looduses selgelt eristuvat punast või oranži pealiskuube või -vesti.“ Wildboar Pro jope on üle poole pikkusest punane nii eest kui ka tagant. Palun ärge siiski minu seda mõtet igaks juhuks absoluutse tõena võtke, sest KKI inspektor võib eeskirja sellest punktist teisiti aru saada ja öelda, et jope peab kogu ulatuses punane olema. Aga tõsiasi on, et suurem osa jope värvusest on looduses selgelt eristuv punane ja kaugele nähtav. Samuti ka püksid.

Prüf- und Zertifizierungsstelle für Land-und Forsttechnik) sertifitseeritud ja heaks kiidetud kui metssea jahipidamise kaitsevahend.“ Tore ja innovaatiline toode, aga praktikas ma küll proovida ei tahaks, kas riie peab seakihva löögile vastu. Haiget saaks ilmselt nagunii, kuid vähemalt on hea teada, et lisakaitse võib hoida ära suuremad vigastused.

Kui riided juba seljas olid, ei pannud veidi raskemat kaalu jalgade ümber enam tähele. Kuue paiku õhtul oli väljas +15 kraadi ja väike kartus, et kõndides hakkab palav. Tegin kohe lahti nii pükste kui ka jope tuulutusavad ja võtsin suuna kaugemale soolakule. Üllatusin, arvestades temperatuuri ja riiete

38

Tuule ja vee test

SILMATORKAV JA VASTUPIDAV WILDBOAR PRO

NEW

Wildboar Pro jope Suurused 48-60 · 429 €

NEW

Wildboar Pro püksid Suurused 48-60, 50-56/31” 489 €

NEW

Wildboar Pro nokamüts Üks suurus · 64,95 €

NEW

Wildboar Pro kindad Suurused M-XL · 84,95 €

Wildboar Pro on vastupidavate ja silmatorkavate jahiriiete kollektsioon. Nii jope kui ka püksid on valmistatud samast vastupidavast kangast nagu meie populaarse Pro Hunter sarja rõivad.

See tähendab, et nende riiete peale võib kindel olla ka kõige tihedamas tihnikus. Veelgi enam, pükstele on antud German EC Type Examination sertifikaat K-EU 2019/9211, mis tõestab, et need kaitsevad kandjat metssea kihvade torkehaavade eest. Sarnaselt Pro hunter sarjale kuulub ka Wildboar Pro sarja valikusse hulgaliselt erinevaid kihte ja aksessuaare, sealhulgas nokamüts ja kindad.

harkila.com JAHIPAUN.EE SIKUPILLI Tartu mnt. 87, 10112 Tallinn tel: +372 6 000 520 e-mail: erik@jahipaun.ee

ROCCA AL MARE Paldiski mnt. 102, 13522 Tallinn tel: +372 6 000 523 e-mail: juhan@jahipaun.ee

LÕUNAKESKUS Ringtee 73, 50105 Tartu tel: +372 6 000 526 e-mail: kalle@jahipaun.ee

KAUBAMAJAKAS Papiniidu 8, 80010 Pärnu tel: +372 6 000 524 e-mail: tooni@jahipaun.ee

Saadaval kõigis parimates jahinduskauplustes. Informatsiooni lähima edasimüüja kohta leiad lehelt www.harkila.com või telefonilt +45 43 410 410.

- Sündmus -

Abi Zeider – teist korda 100!

Abi Zeideri mälestuspäeva avas EJS-i jahisarveansambel.

Vana juut Abe peab seal kuskil pillimeeste parematel jahimaadel peenikest naeru: juba teist korda artikkel jahimeeste ajakirjas, ühe ja sama juubeli puhul.

TEKST ERKI AAVIK FOTOD ANDRA HAMBURG, GRETE KONDRATJEV, JAANUS VAIKSOO

J

ah, Abe, nagu me – kolleegid ja jahisõbrad – teda hüüdsime, oli artistina nii kui nii suurepärane ja (jahi)sõbrana küll tagasihoidlik, kuid kindlasti markantne ja meeldejääv. Nii ka seekord.

Põhjuseid praeguseks kirjatükiks on kaks. Esiteks muidugi Abi Zeideri hästi õnnestunud mälestuspäev 30. augustil tema 100. sünniaastapäeva puhul.

Abi Zeideri tütar Everi Vähi, taustal isa kütitud põdratrofee EJS-i õppeklassi seinal.

Teiseks eelmises ajakirjas ilmunud artiklisse kirjutatud eksitav viga.

Aga – asjadest järjekorras, tagantpoolt ettepoole.

Eesti Jahimeeste Seltsi maja trepimarsi seina Kadriorus ehtisid hea hulga aastaid Abe kütitud ja EJS-ile kingitud ilusad põdrasarved. Mõni aeg tagasi olid need vahetatud ühtede teiste, vägevate hirvesarvede vastu.

Küsisin jahiseltsis, kuhu Abe kingitud sarved said. Sain vastuseks, et Abe sugulased viisid ära.

Võtsin teadmiseks ja – mis seal ikka! Ilus mälestus ju armsast inime-

40

sest. Panin ka aastapäeva artiklisse kirja ega andnud endale aru, et kellegi jaoks võib see kõlada vägagi ärritavalt … sest – see pole tõsi! Tõepoolest, Abe kütitud ja Eesti Jahimeeste Seltsile kingitud sarved on siiani alles ja nüüd seltsi maja suures saalis kenasti seinal. Nagu juuresolevalt fotolt ka näha, koos Abe tütre kunstnik Everi Vähiga.

Kontsertaktus

Pühapäeval, 30. augustil, päev enne Abe 100. sünniaastapäeva peeti maestrot meeles eelkõige tema harrastuse vahendusel, kuid peamiselt siiski

- Sündmus Jahimehed ja -muusikud Metsakalmistul Abi Zeideri haual.

Trompetist Jaak Oserov – Abi Zeideri mantlipärija Eesti Raadio estraadiorkestris.

Kohtumisi Abega meenutavad muusikud ja helirežissöörid Jaak Elling ning Tiit Varts.

Abi Zeideri mälestuspäeva kontserti olid tulnud kuulama paljud muusiku sõbrad, kolleegid ja jahikaaslased.

41

- Sündmus -

Esineb politsei- ja piirivalveorkester, dirigent Riivo Jõgi, solist Jaak Oserov.

musitseerides ja rohkem muusikast kõneldes. Selle päeva peakorraldaja, trompetist Andres Peetson on Eesti Jahimeeste Seltsis aastaid juhendanud jahisarvehuvilisi, keda aasta-aastalt muudkui lisandub, igas eas ning ametile ja sünnipärale vaatamata. Mõistagi oli selle päeva jahisarvekursus pidulik ja Abi Zeideri harrastuslikule loomingule keskendunud. Kõik soovijad said õpitoas sarvepuhumist proovida. Siis käidi kampas Metsakalmistul Abele tema puhkepaigas austust avaldamas.

Kesk-Euroopas, Alpides, Tiroolis, valdavalt saksakeelsetel aladel on jahikunst ja -kultuur läbi sajandite olnud püsivalt väga kõrgel tasemel ning jahisarv on olnud jahi ja jahindusliku tegevuse lahutamatu osa. Iga jahipidamise praktilise nähtuse ja traditsiooni või kultuuriga kaasneva sündmusega kaasneb oma kindel sarvesignaal, enamasti mängitud ansambliga, mitmehäälselt, klassikalises (fuuga)seades. Nõukogude okupatsiooni „viljastavates tingimustes“ (nagu Abe seda levinud irooniat eriti maheda häälega öelda armastas) oli selline ebamugav „igand“ peaaegu unustusse vajunud.

Paljud väga head instrumentalistid on erioskustele tuginedes mõne oma pillile sobiva, sageli just virtuoosse pala loonud. Abe aga lõi terve nähtuse, koolkonna: kirjutas hulga Eesti oma jahisignaale. Need on hea maitsega loodud, meeldejäävad ja kus vähegi võimalik, seal ka vürtsiks mõni tuntud rahvalaulu

Sarvepuhujaid jätkub meil samuti, jätkuks aga metsahõngulist õhku, mida läbi jahisarve puhuda! või rahvaliku laulu motiiv sees. Seega on kogu tänane, rõõmustavalt aktiivne jahisarveline tegevus laotud Abe valatud vundamendile.

Andres Peetson oli meie EJS-i armsasse aeda kohale korraldanud Kadrioru mõõdu ja ajalooga sobiva suursuguse kontsert-aktuse. Selle avas EJS-i jahisarveansambel, jätkas Põltsamaa jahisarveansambel, kes samuti Abi Zeideri signaale esitas, ning kelle juhtpuhuja siis Abe türele Everile kena koostöö mälestuseks oma ansambli plaadi üle andis.

Ja – aina vägevamaks! Suvelaval astus üles politsei- ja piirivalveorkester Riivo Jõgi lahkel juhatusel, solistiks omal ajal Eesti Raadio estraadiorkestris Abe pensioneerumise järel tema kohale asunud Jaak Oserov. Korralik eesti inimene instrumentaalmuusikat ju suurt millekski ei pea, sestap oli ametis ka laulja Uku Suviste.

Suur anne ja väsimatu töö

Abet kui kolleegi ja muusikut meenutasid oma ala korüfeed, saksofonist ja legendaarne helirežissöör Tiit Varts ning endine trompetist ja kauaaegne teleoperaator Henn Valk ehk, nagu kol-

42

leegid teda siiani kutsuvad, Valgu Kusti. Õnneks leidub alati veel mõni entusiast. Kontserdi vahepaladeks olid pakutud väikesed montaažid Abe eluajal tehtud intervjuudest, nõnda on ka kogu kontserdi üles võtnud ja kokku monteerinud veel üks oma ala suurepärane asjatundja Jaak Elling. Loodetavasti leidub võimalus seda salvestust EJS-i kodulehe vahendusel ka kuulatavaadata.

Veel üks asi vajab „äraõiendamist“.

Nii artiklitest kui ka intervjuudest võib jääda mulje, et Abe – ja üldse pillimehed – on toredad naljamehed ja muhedad kaaslased. Abe mälestuskontserdile Kullamaalt kohale sõitnud, Abega sama tippklassi trompetist, dirigent ja muusikavedur Loit Lepalaan rõhutas just seda, et kõige muu juures oli Abe muusikalise ja isikliku sära eeldus suur-suur, pidev ja väsimatu töö. Just nagu ikka iga õnnestumise puhul ja – andele toiduks.

Kokkuvõtteks siis: meie jahisarvekultuuri vanaisa Abi Zeideri 100. sünniaastapäeva peeti kohase väärikuse ja rohkete muusikaliste nüanssidega.

Sarvepuhujaid jätkub meil samuti, jätkuks aga metsahõngulist õhku, mida läbi jahisarve puhuda!

C L I M AT E

ÕHUKE,

SOE JA VENIV

KÜLMADEL SÜGIS- JA TALVEKUUDEL EI TÄHENDA JAHIPIDAMINE

JAKK

TINGIMATA ÜHE KOHA PEAL PAIGAL ISTUMIST, VAID VÕIB OLLA VÄGA

Männiroheline /

AKTIIVNE TEGEVUS. CLIMATE KOLLEKTSIOONIL ON NN KEHA KAAR-

Suurused 48-60

DISTAV TEHNOLOOGIA, MIS ANNAB SULLE NII SOOJA KUI KA LASEB NAHAL HINGATA, JUST NENDES KOHTADES, KUS SEDA KÕIGE ENAM

249 €

VAJAD. ULTRAFLEX MATERJAL TAGAB MAKSIMAALSE MUGAVUSE JA

PÜKSID

PAINDUVUSE. LISAKS ON CLIMATE RÕIVAD VOODERDATUD SOOJAPI-

Männiroheline /

DAVA THINSULATE™ FX100 KANGAGA. SELLE SEERIA RIIETEL ON

Suurused 48-60

KA TUULE- JA VEEKINDEL SEETEX MEMBRAAN.

199 €

®

VÄGA VAIKNE VÄLIMINE KIHT

HINGAV JA VENIV MEMBRAAN

THINSULATE FX 100 SOOJUSTUS

VÕRKKANGAST ÕHUTUSKIHT

J A H I PA U N . E E SIKUPILLI Tartu mnt. 87, 10112 Tallinn tel: +372 6 000 520 e-mail: erik@jahipaun.ee

ROCCA AL MARE Paldiski mnt. 102, 13522 Tallinn tel: +372 6 000 523 e-mail: juhan@jahipaun.ee

LÕUNAKESKUS Ringtee 73, 50105 Tartu tel: +372 6 000 526 e-mail: kalle@jahipaun.ee

KAUBAMAJAKAS Papiniidu 8, 80010 Pärnu tel: +372 6 000 524 e-mail: tooni@jahipaun.ee

- Liiklusohutus -

Testime ulukeid

valgusreflektoritega!

TEKST URMAS SALMU FOTO JAAN VILLAK

Saabuva sügise värvides on hea meel kuulutada, et esimesed sinised ulukipeletusreflektorid said maanteeservadesse paika 17. septembril 2020. aastal.

A

sukoht on Rakvere– Luige tee Kakumäe küla alguses Pajusti jahiseltsi maadel. Suur tänu esmapaigaldajale Jaan Villakule Rakvere jahindusklubist.

Sellise emotsionaalse sissejuhatusega on siiralt hea meel alustada ka järgnevat ülevaadet, kuidas me jõudsime valgusega toimivate ulukitõkkereflektorite katsetamiseni Eesti teedel. Siinkohal tänusõnad kõigile projektis osalejatele: Jaanus Põldmaa, Priit Vahtramäe, Tõnu Peterson, Jaan Villak, Kulno Rehkalt ja Alar Kalvik.

Kes on lugenud varasemaid kirjutisi, see on reflektorite ja nende toimega paremini kursis. Minu telefonikõned jahinduse asjatundjatele näitavad, et sedalaadi artiklitesse väga ei süüvita.

Esimeses etapis paigaldati 415 reflektorit kogu Eestis. Piirkonniti on reflektorid paigaldatud Lääne-Virumaale, Tartu-, Viljandi-, Pärnu- Põlva- ja Läänemaa valitud teelõikudele kogupikkusega enam kui 8,5 km. Neist 110 on paigaldatud Lääne-Virumaale ja Tartumaale. Kohalike jahimeeste hinnangul on need varasemate aastate näitajate põhjal kõige ohtlikumad teelõigud, kus autod on põrganud kokku metssigade, metskitsede ja põtradega.

Reflektorite paigaldamine Rakvere-Luige teel.

Reflektoritega teed 2020 Maantee/Tee

Piirkond

Rakvere‒Vägeva‒Tartu, nr 22 Luige tee, nr 21 Tallinna ‒ Narva mnt, nr 106 Jõgeva maantee, nr 39 Tallinna‒Tartu‒Võru‒Luhamaa, nr 2 Risti--Virtsu maantee, nr 10 Tartu‒Räpina‒Värska maantee, nr 45 Imavere ‒ Viljandi ‒ Karksi-Nuia, nr 49 Tallinna‒Pärnu, nr 4 Pärnu‒Rakvere, nr 5 Pärnu‒Lihula, nr 60

Ebavere

Reflektor pole imerohi

Teedele jäävad maha valdavalt metskitsed. Aastal 2019. fikseeriti 4884 kokkupõrget metskitsedega, kellest enamik ka hukkus. Kokkupõrked põtradega on võrreldes 2018. aastaga (407 juhtumit) vähenenud, neid oli läinud aastal 246 juhtumit ehk 161 vähem kui ülemöödunud aastal.

Tahaks loota, et selles numbris ei

44

Uhtna Lähte, Silku ja Ranna Paalimäe ja Haavamõisa Kasari Toometi Tobra ja Aindu Nurme Kiisa Ahaste

km vahemik km 29‒38 km 12‒13 km 106‒108 km 4‒9 km 154‒204 km 29‒31 km 51‒52 km 43‒45 km 119‒120 km 5‒6 km 22‒23

kajastu ainult põtrade väike arvukus, vaid oma osa on ennetustegevusel.

Seda on maanteeametiga kokkuleppel kavas jätkata juba oktoobris. Nimelt ilmuvad maanteede kohale suurtele elektroonsetele infotahvlitele teatised, mis hoiatavad liiklusvahendite juhte kokkupõrkeohu eest ulukitega.

Reflektor pole imerohi. Sarnaste vidinatega on ulukeid proovitud

Jaht on lahe

STIILNE STIILNE RIIETUS RIIETUS JAHIMEHELE JAHIMEHELE SAKSAMAALT SAKSAMAALT Sinine ulukipeletusreflektor. teedest eemal hoida kaugelt enam kui 50 aastat. Ajaga on paranenud arusaam sellest, kuidas ulukid valgust näevad, milline valgusvihk neid häirib ehk sunnib peatuma justkui valgusfoori ees.

Paranenud on autode esitulede valgustugevus ja mõistagi ka reflektorite valmistajate teadmised, kuidas valmistada mõjusam reflektor.

Millise tulemuse annavad jahimeeste algatusel kasutusele võetavad reflektorid Eestis, saame teada ehk juba kevadeks. Oleme loomas omamoodi pretsedenti, sest uuringuid selles vallas ja sarnases piirkonnas pole teadaolevalt varem tehtud. Siinsetel pikkus- ja laiuskraadidel kasutatavaid reflektoreid on küll proovitud Leedus, aga andmed tulemuste kohta puuduvad. Täpselt samasuguseid on kasutatud Saksamaa eri piirkondades. Aruvälja jahiseltsi esimehe Jaanus Põldmaa sõnul vähenes kokkupõrgete arv nende mõjul Saksamaa ühes jahipiirkonnas.

Võrdluslõikude metoodika

Meil on pimedat aega märksa enam kui Kesk-Euroopas, seega on autotulede efektiivsuse aeg aasta jooksul kuni kolmandiku võrra suurem. See muudab võrdluse Euroopa teedel tehtud uuringutega üsna sisutühjaks. Miks? Seepärast, et uuringutes kasutatakse võrdlust ühe teelõigu kohta: enne ja pärast reflektorite paigaldamist.

Mida teeme meie teisiti? Maaülikooli dotsent Tiit Randveer on pakkunud välja võrdluslõikude metoodika. See tähendab, et meil on ühepikkused maanteelõigud, kus ulukite ja sõidukite kokkupõrgete arv on sarnane. Igas jahipiirkonnas on seega lõik, kus on reflektorid, ja teine lõik, kus neid pole. Kokkupõrkeid loendatakse mõlemal lõigul.

Uuringuga liitunud jahiseltside või ka klubide esindajad on mitu korda kokku saanud. Ikka selleks, et tulemused oleks

PINTSAK PINSAK HIND 139€ HIND 139€

võimalikult teaduslikult ja oskuslikult põhjendatud. Tiit Randveer on lubanud meie testperioodi kokkuvõtted kujundada sellisteks, mida saab esitada ka maanteeametile, olgu või ärgu olgu need tulemused meile meeltmööda.

Koostööpartner If kindlustus

Ei juhtu just sageli, et jahimeestele tulevad rahaga appi sponsorid. If kindlustus tuleb meile appi nii reflektorite ostmisega kui aitab ka rahastada uuringut, IT-arendust ja katab Eesti Jahimeeste Seltsi projektijuhtimise ning transpordikulusid. Rahastuse abil suudame eelkõige kiiresti luua kaardirakenduse.

If kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on teedel loomadega juhtuvad õnnetused kahjuks igapäevased ja kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud rohkem kui tuhat otsasõitu loomale. Tegemist on suure probleemiga, seetõttu soovib ka If kindlustus toetada uuringut, et saada teada, kas ulukitõrjereflektorid aitavad õnnetuste arvu vähendada. „Kui võtame arvesse seda, et 72% loomadega seotud õnnetustest juhtub kitsedega ja 7% põtradega, siis on tegemist küllaltki tõsiste avariidega, kus kannatada saavad nii loomad, autojuhid kui ka kaasreisijad. On tavapärane, et selline õnnetus lõpeb looma surmaga, kuid ka autojuhid on saanud sellistes õnnetustes tõsiseid vigastusi või kaotanud elu. Sellised õnnetused toovad kahju ka sõidukitele, keskmiselt kulub ühe õnnetuse korral sõiduki taastamisele 2500 eurot, suurimad kahjud aga ulatuvad 30 000 euroni,“ ütleb Kolde.

SÄRK SÄRK HIND 59€ HIND 59€

PINSAK PINTSAK HIND 129€ HIND 129€

SÄRK SÄRK HIND56€ 56€ HIND

Loodud on uus kaardirakendus

Internetimaailma keskkonda jahis.ee luuakse uus kaardirakendus, mis Karri Urbani aktiivse kaasamõtlemise tõttu kujuneb sobivaks nii erinevate

45

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

- Liiklusohutus -

platvormide kasutajatele (nutiseadmed või arvutid) kui ka märgete kiireks sisestamiseks. Sellega tegelevad uuringus osalevate jahiseltside inimesed, aga tulemused on jahis.ee lehel näha lõpuks kõigile. Nähtavaks saavad nii lõigud ise (kirjeldused tabelis) kui ka fikseeritud õnnetusjuhtumid vastavatel lõikudel.

Kaardirakendus näitab nii reflektoritega kui ka ilma nendeta testlõiku.

Kuidas aga määrata võimalikult täpselt uluki ja auto kokkupõrkekoht, eriti see, kuhu jääb uluk pärast kokkupõrget? Selle küsimusega hakkame EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsuga senisest veel aktiivsemalt häirekeskuse uksi kulutama.

Soovitan kõigil uudistada häirekeskuse kodulehte, millel on kirjas järgmised soovitused.

Positsioneerimine

Selleks, et abi jõuaks täpselt sinna, kus seda vajatakse, positsioneerib häirekeskus kõiki helistajaid kõne esimesest sekundist alates. Enamikul juhtudel näeb häirekeskus numbrile 112 helistaja asukohta kaardil. Positsioneerimisvõimalusi on kaks: mastipõhine asukohainfo side-

Kaardirakendus näitab nii reflektoritega kui ka ilma nendeta testlõiku. operaatori poolt ning täpsem asukoha tuvastus ehk advanced mobile location (AML). AML töötab ainult uuemates Androidi ning Apple’i operatsioonisüsteemiga nutitelefonides.

Kui mastipõhine asukohatuvastus võib anda sündmuskoha täpsusastmeks mitukümmend kilomeetrit, siis AML tehnoloogial põhineva positsioneerimise tulemus võib olla meetrites.

Kui positsioneerimine ei anna piisavalt täpset tulemust ning kaardirakenduse võimalusi kasutades ei õnnestu asukohta täpsustada, saab häirekeskusele edastada ka oma asukoha koordinaadid.

Nutitelefonist oma koordinaatide vaatamiseks peavad olema sisse lülitatud asukohateenused.

Asukohaandmeid saab vaadata Google Maps’ist, iOS Maps’ist või Compass rakendusest (Apple).

46

* Ulukitega kokkupõrkel on sõidukijuhil peale ehmatuse enamasti ka nutitelefon.

Miks ei võiks õnnetu kodanik valida 112?

Nii on määratud asukoht, mille põhjal võib jahimees põrutada otse tulipunkti!

Juba on esinenud juhtumeid, kus 1313 andmetesse ongi tekkinud koordinaadid.

Järeldan sellest, et kokkupõrkes osalenu valis esmalt 112, mis suunati edasi 1313 operaatorile.

Kes aga soovib teada, kuidas nutika abil määrata oma asukoht, siis taas saab abi häirekeskuse kodulehelt. Nimelt on seal õppevideo, kuidas nutiseadme abil määrata oma asukoht. * Luba seadmes oma asukoha kasutamine/tuvastamine.

Ekraani üles äärde ilmub tilluke kompassinoole kujutis.

Luba Google Maps’i rakenduses asukoha tuvastamine.

Avades Google Maps’i, ilmub ekraanile sinine täpp sinu asukohaga.

- Liiklusohutus Androidi operatsioonisüsteemiga (nt Samsung, Huawei, LG jt tootjad) telefonis hoia sõrm sinisel täpil, kuni ülemisele reale ilmuvad koordinaadid (mõnel juhul ilmub sinna lisaks ka aadress). iOS-i operatsioonisüsteemiga (ainult Apple) telefonis vajuta sinisele täpile ja alla tekib valge riba My location. Tiri seda riba pisut üles ning nähtavale ilmuvad ka koordinaadid.

Edasta saadud koordinaadid häirekeskuse päästekorraldajale, lugedes need telefonis talle ette. * See puudutab inimest, kes valib helistamiseks numbri 112. Kui siiani oleme selgelt toonitanud, et helistada tuleb numbrile 1313, siis eespool toodut arvesse võttes tuleks helistada numbrile 112. Nii saab positsioneerida helistaja asukoha, millest oleme 1313 korral kogu aeg puudust tundnud, rääkimata sellest, et tasulise teenuse tõttu jätavad paljud sellele numbrile lihtsalt helistamata.

Kuidas uluki asukoha määramine

ja jahimehe õigesse kohta saatmine laheneb, ei oska praegu veel öelda.

Päris kindel on, et see küsimus tuleb märksa paremini lahendada.

Häirekeskusele saab oma asukoha ja sündmuse kirjelduse saata ka e-kirjaga, seega lõpetuseks lõik häirekeskuse kodulehelt. * Keskkonnainfo telefoni lühinumber 1313 või pikk lauatelefoni number 633 1313 töötavad üle riigi ja ööpäev läbi. Helistades tuleb kõne eest tasuda vastavalt teenuse operaatori hinnakirjale. Lühinumbrile helistades tuleb tasuda ka kõne ooteaja eest, pikale numbrile helistamisel ooteaja eest tasuma ei pea. 1313 e-posti aadress on 1313@112.ee. * Määrake juhtumi juures oma asukoht, õpetage seda ka tuttavatele ja sõpradele, kes palju ringi sõidavad. Lõpuks soovitage jätta hukkunud metskits või siga teepervele ja korjust autole mitte tõsta. Põdraga ilmselt keegi ise mässama ei hakka.

https://cfmoto.ee

- jahimehe köök -

Tagasi Eestis ehk metskitsejaht sääskede keskel

A

ugusti lõpus jõudsin tagasi Eestisse. UusMeremaa on maailmas üks väiksema koroonaviiruse nakkusega riike, seega ei pidanud sel ajal ka karantiini jääma. Nädal aega kulus aklimatiseerumiseks ja ajavahega harjumiseks. Kaks aastat musta leivata ja Eesti maitseteta olid jätnud oma jälje. Poest ostetud must leib, heeringas ja hapukoor kodus külmkappi ei jõudnudki. Nii juhtus ka mõne teise toiduainega.

Nädal hiljem maksin jahipidamisõiguse tasu, tegin suuruluki laskekatse ja korjasin jahiseltsi liikmetelt oma koprarauad tagasi. Raudadega läks nii, et neid polegi veel sisse panna õnnestunud, sest koht, kus muidu koprajahti pidasin, on nii võssa kasvanud, et jätsin asja katki. Metskitsejaht oli aga käimas ja jahikirg suur: võtsin seltsist sokuloa.

Jahimeestele on tähtis päev 15. september, sest algab põdra varitsusjaht.

Mul oli plaan õhtul pärast tööd kindlasti kohal olla ja vanade sõpradega kampa lüüa. Kodus kohmitsemisega läks arvatust rohkem aega, sestap jäin 20 minutit hiljaks. Õnneks nägin eemalt, et ka tei-

TEKST ja FOTOD KAIDO TOOM

sed mehed alles saabuvad ja mõtlesin endamisi, et näed, teised jäävad ka hiljaks ning kohe jagame piirkonnad ära ja läheme positsioonidele. Jõudsin viimasele autole veel ilusti järele – ja mis ma näen: seal kastis on põder! Olin kõige magusamast hetkest ilma jäänud. Egas midagi, surusin edukal kütil kätt ja küsisin seltsi pealikult luba minna ikkagi põlluserva ning võimaluse korral oma sokuluba realiseerida. Luba anti.

Hiilisin mööda viljapõllu serva ja metsaäärt ilusti positsioonile ja jäin puude varju ootama. Kaasas oli binokkel, kaugusemõõtja ja kolmjalg stabiilsema lasu sooritamiseks. Mõõtsin kaugusmõõtjaga turvalise laskeala kaugused ära, need jäid kenasti 200–300 meetri piiresse. Teadsin, kuidas minu relv käitub ja kui palju kuul teatud distantsil kukub.

Ootusärevus oli suur, sest päike juba loojus ja valget aega oli jäänud ehk 30–45 minutit. Pagana sääsed olid ka hirmus tüütud ja ikka leidsid võimaluse kõrva ääres piniseda või läbi varruka vere järele tulla. Olin juba unustanud selle sääsenuhtluse, sest Uus-Meremaal neid ei olnud või kui oli, siis nii vähe, et lihtsalt ei mäleta, et nad oleks niimoodi tüüdanud.

Õnnelik jahimees üle pika aja taas kodus.

48

Igal juhul takseerisin põldu, sest teadsin, et kitsed tulevad põllu tagumisse otsa tavaliselt välja sööma.

Natukese aja pärast märkasingi loomi ja päris kena sokk oli nende seas.

Kontrollisin igaks juhuks kaugust: näit oli 218 meetrit. Sihtisin looma turja ja vajutasin päästikut. Käis pauk ja tume plaks ning loom oli kadunud.

Pakkisin varustuse kiirelt kokku ja hakkasin liikuma suunas, kus loom oli seisnud. Kohale jõudnud, leidsin looma täpselt seal, kus ta oli seisnud.

Hiljem nülgides ja puhastades nägin, et kuul oli läbinud mõlemad õlad ning südame, seega lask oli eetiline ja korrektne ning loom kiirelt kütitud. Õlapauk muidugi rikkus osa liha ära, kuid siiski sain väga kena looma ja ilusa trofee ning mälestuse.

Mõni päev varem olin Marguse ja Liinaga kokku leppinud, et saame nende juures õhtul kokku, kokkame, muljetame ja meenutame vanu toredaid aegu. Nüüd oli mul kindel plaan, et pean valmistama neile midagi sokulihast. Koju jõudsin üsna hilja ja magama sain alles öösel kell üks. Kuid liha oli marinaadis ja meel rõõmus.

Jaht on lahe

Muuda oma püssilaad reguleeritavaks

Kõikidele puitlaega vintraudsetele jahirelvadele paigaldatav uudne reguleeritav kabakõrgendus

HIND: 145€

SOKU SELJAFILEE PEEKONIS Vaja läheb: 1 metskitse-seljafilee 1 pakk Rakvere lihakombinaadi viilutatud Ameerika peekonit Marinaad 1 küüslauguküüs 1 väike valge sibul 2 sl tomatipastat 1 sl Hellmann’si majoneesi 1 sl jahimehe maitseainesegu 1 tl soola

Salatikaste 1 tl vedelat mett 0,5 dl oliiviõli 1 sl palsamiäädika kreemi 2 sl värskelt pressitud sidrunimahla Soovi korral soola ja värskelt purustatud musta pipart.

Lihtne lahendus plastiklae muutmiseks

HIND: 155€ VÕIMALIK PAIGALDADA: SAKO TIKKA T3 SAUER STEYR MANNLICHER SAVAGE REMINGTON BLASER

Salat 1 pakk lehtpeeti (75 g) 200 g kirsstomateid 1 värske pikk kurk 50 g vähese soolaga keedetud odrakruupi 1/3 granaatõuna-seemneid 1 pakk salatikitsejuustu (u 100 g)

HAENEL MERKEL CZ HOGUE HOWA RÖSSLER MAUSER

ROHKEM INFOT WWW.SCHOTTER.EE

Pane liha üks päev enne grillimist marinaadi. Marinaadiks haki sibul ja küüslauk ning sega teiste ainetega. Määri liha marinaadiga ja aseta kaussi, kata toidukilega ning pane külmkappi maitsestuma. Enne grillimist võta peekoniviilud ja lao üksteise kõrvale ritta, pane seljafilee sinna peale ning keera rulli, peekon jääb kenasti ümber liha. Grill peab olema kuum, resti võid enne köögipaberi ja toiduõliga üle käia, et kinni ei jääks. Grilli mõlemalt poolt umbes viis minutit, näpuga lihale vajutades tunned ära, kui on valmis.

Kui on liiga pehme, siis on veel toores. Sellist ilusat tükki aga ei tohi üle küpsetada, seest võiks jääda ikka ilus ja roosa! Serveeri värske salatiga ja kindlasti tee salatikaste juurde.

Salatikastmega peab natuke mängima, et magus ja hapu oleksid ilusti tasakaalus.

49

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

- jahimehe köök PASTEET METSKITSEMAKSAST 1 metskitsemaks 300 g põdramaksa 200 g soolapeekonit 200 g suitsusinki 3 küüslauguküünt 3 porgandit 1 väike valge mugulsibul 200 g võid 2 loorberilehte 2 sl soola 12 musta terapipart toiduõli praadimiseks Prae soolapeekoni-kuubikuid suuremas potis õliga, lisa tükeldatud maks ja prae, kuni hakkab pruunistuma. Lisa tükeldatud küüslauk, sibul ja porgand. Sega pidevalt ja reguleeri temperatuuri nii, et põhja ei hakkaks kõrbema. Lisa kõik muud ained ja vähenda kuumust ning jäta kaane alla hauduma. Kui segu on valmis, siis lase jahtuda. Eemalda loorberilehed ja lase segu läbi hakklihamasina, kasuta peenikest sõela või lase kaks korda läbi, kui soovid peenemat konsistentsi. Pane karpidesse, naudi ise ning jaga sõpradega.

ŠAŠLÕKK METSKITSELIHAST Metskitseliha on üks mu lemmikuid, sest on piisavalt pehme ja mure ning sellest saab kiiresti süüa valmistada. Paar head šašlõkimarinaadi retsepti.

Punane marinaad 2 sl tomatipastat 2 sl oliiviõli 1 hakitud küüslauguküüs 0,5 hakitud valget mugulsibulat 1 tl barbeque-kastet 1 tl mädarõigast 1 tl soola 1 sl barbeque-maitseainet veidi purustatud tšillit Ürdimarinaad 0,5 sidruni mahl 2 sl Hellmann’si majoneesi 0,5 tl purustatud musta pipart 1 tl soola 1 sl jahimehe maitseainesegu 2 peotäit hakitud maitserohelist (till, petersell, roheline sibul) 0,5 hakitud valget mugulsibulat 2 sl oliiviõli

50

- jahikoera-aasta -

MINU JAHIKOER Eesti Jahimeeste Selts kuulutas aasta 2020 jahikoera-aastaks.

Koer on olnud läbi aegade jahimehe truu ja kindel kaaslane. Kes on jahikoera kord endale võtnud, see ei kujuta jahipidamist teisiti enam ettegi. Küllap on jahimeeste seas endiselt palju neidki, kes alles kaaluvad koera perre toomist või ei suuda valida, milline oleks kõige õigem jahikoer. Rubriigis „Jahikoera-aasta“ jagavad oma kogemusi lemmikutest need jahimehed, kes on veendunud, et õige jaht käib ikka koos koeraga, ja kellele jahikoerad on kõige paremad seltsilised.

PEEP MÄNNIL

Peaaegu kogu minu jahimeheks oleku aeg on möödunud koos koertega, kelleta ma selle hobiga arvatavasti enam aktiivselt ei tegeleks. Koos kahe praegusega on mul kokku olnud kuus jahikoera eri tõugudest. Enamasti, nagu ka praegu, on mul olnud koerte paarid: laika või püstkõrv ja taks. Millegipärast on selline kombinatsioon mulle väga hästi sobinud.

Boss

Minu esimene jahikoer oli Boss (1995–2004), kellegi tuttava tuttava kaudu leitud, Lasnamäe ühes korteris sündinud pesakonnast pärit LääneSiberi laika. Töötasin sel ajal Väätsa riigijahipiirkonnas ja jäägrile oli koer töövahendina sama elementaarne nagu püss. Boss oli paberite järgi LääneSiberi laika, kuid erinevalt klassikalistest läänesiberlastest oli tema põhivärvus must ja keha märksa jässakam, selline Norra põdrakoera tüüpi. Seetõttu jäi kahtlus, kas ta ikka on päris puhast tõugu, aga ta oli mulle vajalik kui jahikoer, mitte näitusekoer, siis vahet polnud.

Boss on olnud minu jahikoertest kahtlemata kõige intelligentsem, kuigi spetsiaalset õpetust pole ma ühelegi oma koerale andnud – kõik nad on ise õppinud minu soove mõistma jahtidel saadud kogemustest. Jahimajandis elukutselisena töötades sai Boss teiste koertega võrreldes muidugi ka palju rohkem jahil käia: enamiku päevadest oktoobri algusest kuni veebruari lõpuni.

52

- jahikoera-aasta Kuti ja Juku ühistöö on edukalt lõppenud.

Kolm sõpra ja jahikaaslast: Peep, Krisse ja Sammi.

Teistel koertel on tulnud leppida enamasti vaid nädalavahetustega.

Boss ei olnud väga kiire ega ajanud loomi väga pikalt: mõni kvartal pärast kütiliini tuli ta tagasi. Tolleaegset jahti arvestades oli see ideaalne: ei väsitanud ennast liialt ära ja oli päevade viisi võimeline ajusid kaasa tegema. Erandid olid vaid haavatud loomad, keda ta ei jätnud. Nii mõnigi kord pidin keset pimedat ööd minema haavatud metsseale järele, et koer ja siga kätte saada.

Boss haukus ka surnud looma peale, ilma et teda oleks selleks õpetatud. Ja seda isegi näiteks eelmisel õhtul lastud ja järgmisel päeval otsima mindud põrsa juures. Üks näide tema intelligentsusest.

Kord suvel läksin Bossiga kontrollima eelmisel ööl metsseale tehtud lasku.

Mõne aja pärast hakkas Boss umbes pool kilomeetrit eemal haukuma. Kui ma lõpuks kohale jõudsin, avanes mulle selline pilt: Bossi ees oli üks pisike kährikupoeg, tema kõrval aga kaks samasugust maha murtuna. Kui lihtne oleks olnud ka see kolmas maha murda, vaid üks hammustus. Aga siis poleks ju peremees sellest teada saanud!

Kord olime aju servas ootamas, millal kütiliin ette jõuab. Boss käis väikese tiiru metsas ära ja tuli minu juurde tagasi. Ta vaatas mulle pikalt ja küsivalt otsa ning haugatas mõne korra, justkui tahaks midagi öelda. Kui kütid olid paigas ja ma esimese sammu tegin, pani Boss otsejoones sinna suunda, kust oli tulnud ning hakkas õige pea haukuma.

53

Ta teadis täpselt, kus põder oli, kuid ei läinud üksi jahti pidama, vaid ootas ära aju alguse. Ta oskas tõeliselt hästi lugeda peremehe soove. Hiljem on sarnaselt käitunud korra ka üks mu karmikarvaline taks, kelle elu jäi kahjuks lühikeseks.

Bossile meeldis väga ujuda ja ta tõi välja kõik lastud haned ning pardid. Kui teda laskmise ajal parasjagu kohal ei olnud, piisas kivi viskamisest selles suunas, et näidata saagi asukohta, ja Boss tõigi linnu ära. Ühe karjääri peal käisime sügiseti kahekesi ajujahte tegemas: mina jäin lennukoridori varitsema ja Boss läks kaarega ujuma ning ajas vees olevad pardid lendu. Kuidas ta selle ära õppis, et nii teha tuleb, ma ei tea.

Boss haukus peale põdra, sea ja kähriku ka karu, ilvest ning hunti. Huntidega kohtumisi oli tal mulle teadaolevalt kaks. Kui esimene kord oli tegemist üksiku hundiga, kelle Bossi haukumine põgenema pani, siis teisel korral oli tegemist hundipaariga, kellel oli plaan koer ära süüa. Õnneks olin ma kuuldekaugusel. See juhtus 2000. aastate alguses, kui huntide arvukus oli viimaste aastakümnete väikseim. Sügisel põdraajus kuulsin algul Bossi haukumist, siis võitluslõrinat ja siis koera kiunumist. Aimasin halba, karjusin valjult ja lasin püssist paugu õhku. Hiljem oli Bossi kaelarihmal näha kihvajälgi ja kube oli paistes. Mõni aeg hiljem lasti üks neist kahest hundist naaberjahialal põdrajahil maha, kui koeramehe laika jooksis peremehe juurde, hunt sabas.

Teine hunt lasti maha talvel. Ju oli tegemist noore hundipaariga, kes koeri oma konkurentideks pidas.

Boss hoidis looma juures haukudes pigem suuremat distantsi ja teadis, et tema ülesanne on haukuda, mitte murda. Nii ongi mu koertest ainsad murdjad olnud taksid. Kui taksil on valikuvõimalus: haukuda või murda, siis valivad nad igal juhul viimase.

Kuti

Kui Boss oli kuuene, võtsin ka teise koera, pikakarvalise taksi Kuti (2001–2013). Sellisele kombinatsioonile – laika või püstkõrv ja taks – olen jäänud truuks siiani. Need kaks täiesti eri tüüpi jahikoera täiendavad teineteist ja oled metsas palju vähem aega üksi.

Taks ja laika on niivõrd erineva stiiliga koerad, et täiskasvanuna toimetavad nad metsas omaette. Loomulikult, kui üks neist on veel kutsikas, siis jookseb ta teisega koos, kuid täiskasvanuks saades nad mõistavad, et teise otsimise ja liikumise meetod ei sobi kohe mitte.

Niisiis, kui üks koer lähebki uluki järel

- jahikoera-aasta ajust välja, siis on teine enamasti ikka sinu läheduses, mistõttu ei pea sa üksi aju lõpuni lonkima. Kahe sama tüüpi koeraga oleks aga vastupidi: üks annab teisele ainult hoogu juurde ning kahekesi minnakse üldiselt loomaga palju kaugemale kui üksi. Ent jah, praeguseid jälgimisseadmeid kasutades võib selline tegevus just soovitud olla.

Kuti läks mõnikord loomale väga kaugele järele, mistõttu ei olnud ta sageli enne järgmise aju algust veel välja ilmunud. Aga varem või hiljem ta seda tegi, seega panin lihtsalt oma jälgedele mõne oma riideeseme, kust ma ta alati hiljem ka kätte sain. Kord oli ta sunnitud isegi öö metsas minu jopel veetma.

Kuigi taksid on hirmus jäärapäised, pannakse teise koeraga varem või hiljem jõuvahekorrad paika ning koerad saavad omavahel väga hästi läbi. Kord läksime aastavahetuseks külla ja ootamatult lõi ööseks temperatuuri alla miinus kahekümne. Olime Kuti pärast tõsiselt mures, kuid Boss oli ta võtnud oma kuuti ja koju naastes ta isegi ei värisenud külmast.

Kuti on mu koertest ka ainuke, kes on saanud jahil tõsiselt viga. Juba üsna eakana sai ta arvatavasti mägra käest urus kõvasti tappa, tema kõhupiirkonda oli vaja teha mitu õmblust. Üldiselt pole ma oma taksidele urujahti meelega õpetanud. Ka Kuti ei olnud urgudes kunagi väga kaua, vaid tuli ikka mulle mõne aja pärast järele.

Juku

Kui Boss suri, ei hakanud ma kohe uut koera aktiivselt otsima. Kui aga sain teada, et Kaarel Rohti Soome püstkõrv Kalle oli olnud osaline ühe pesakonna sünnis, siis kauplesin „isa kutsika“ endale. Minu ja Kuti uue jahikaaslase nimeks sai Juku (2007–2019).

Juku pelgas igasugust liigset lähedust, näiteks ei meeldinud talle erinevalt teistest koertest sugugi kallistamine. Temaga oli alguses probleeme ka autosse saamisega, samuti kadus ta mitu korda metsas ära. Kord leidsin ta üles alles kahe päeva pärast. Hiljem see muidugi muutus, ta hakkas peremeest väga hoidma ja sõna kuulama ning näiteks kellegi teise autosse teda kunagi ei saadud.

Keskeas kadus tal mingil põhjusel huvi põtrade vastu, kuid metssead meeldisid talle endiselt väga. Mõne korra pidin teda otsimas käima naaberjahialadelt enam kui kümne kilomeetri kauguselt, kuhu ta metssigu jälitades oli läinud. Korra tegi ta ka kuldi ootamatu rünnaku tagajärjel umbes viiemeetrise

Sai antud sõrm uuele tõule ja võiks öelda, et spinone’d on võtnud nüüd juba terve käe ja südame takkaotsa!

õhulennu, kuid kerge koerana pääses sellest ühegi vigastuseta.

Penni

Pärast Kuti surma ostsin endale siiani ainsa emase koera: karmikarvalise taksi Penelope ehk Penni (2014–2015).

Tema elu jäi aga kahjuks väga lühikeseks: kaasasündinud neerukahjustus lasi tal elada vaid poolteist aastat. Penni oli väga terane ja tema eeldused saada heaks jahikoeraks paremad kui teistel mu taksidel. Kahjuks ei jõudnud ta neid realiseerida.

Krisse ja Sammi

Praegu on mul taas kaks koera: karmikarvaline taks Krisse (2016) ja Vene-Euroopa laika Zamir ehk Sammi (2019). Erinevalt kõigist mu varasematest koertest on nad välismaa päritolu: Kris lätlane ja Sammi valgevenelane.

Sammi sain pooleaastasena koerafarmist ja tema sotsialiseerimisega oli algul kõvasti tegemist. Ega hoovis väga palju asju olnud, mis terveks jäid.

Praeguseks on see õnneks möödas ja olnut meenutavad hambajäljed õuemööblil, autodel jm. Vaimsete ja füüsiliste eelduste kohaselt peaks temast saama hea jahikoer. Eelmisel põdrajahihooajal, kui ta sai aastaseks, see veel ei väljendunud, kuid suured lootu-

54

sed on praegusel. Ühe korraliku jahi nad siiski möödunud hooajal kahekesi tegid, ajades ja haukudes üht kulti üle kolme kilomeetri, enne kui üks mägralinnak nende tähelepanu endale tõmbas.

Krisse on karmikarvalise taksina väga kõva egoga, seega tekib neil siiani vahetevahel omavahelist kiskumist, kuigi füüsiliselt ei ole taksil laika vastu mitte mingit šanssi. Muul ajal saavad nad aga ülihästi läbi, müravad ja lakuvad teineteist. Kui neid kahte vaadata, siis mõtlen, et üksiku koera elu on ikka kohutavalt igav. Seetõttu soovitan jahimeestel kasvatada koos ikka vähemalt kaht koera.

Krisse on otsimisel ja looma jälitamisel üldiselt tubli, kuid suures uluki tagaajamise tuhinas unustab mõnikord haukumise ära. Taksidel on veel üks hea omadus, nimelt hoiavad nad mutte aiast eemal. Seda muidugi suure töö hinnaga, mis kohati muudab aia mägralinnaku sarnaseks.

Kõigil mu koertel on olnud ja on palju suurem jahikirg kui mul endal.

Jahil käies ei tunne ma rõõmu mitte sellest, et olen jahil, vaid sellest, et näen, kui õnnelikud on mu koerad minuga koos metsas olles ja ulukijälgi ajades. Just see on põhjus, miks ma iga jahipäeva pikisilmi ootan.

- jahikoera-aasta TARMO POKS

Tarmo Poks Gaudiga pardijahil.

Minu kodus on alati koer olnud. Aktiivselt hakkasin koertega tegelema 2003. aastal. Meie pere on 17 aastat tegelenud Tiibeti mastifite kasvatuse ja aretusega, nõnda ei ole olnud võimalustki kuidagi koertest eemale jääda.

Jahindusega alustasin aastal 2007. Üsna kiiresti tekkis vajadus ja huvi oma jahikoera vastu, kes oleks jahiretkede kaaslane. Esimeseks jahikoeraks sai Welshi springerspanjel hüüdnimega Flint. Tema on meie kennelis sündinud kutsikas täisnimega Netravati Friend Flint. Flint on parim kaaslane linnujahil ja suurepärane verejäljekoer, kes kadunud haavatud loomad alati üles leiab.

Peale jahipidamise on Flint saanud koertenäitustel mitme maa tšempioni tiitli, parim tulemus on Euroopa juuniori võitja tiitel aastal 2010 Sloveenias.

Kahjuks vananevad meie sõbrad kiiremini kui meie ja praeguseks on Welshi vanahärra jõudnud juba aukartustäratavasse ikka: 11 aastat.

Juba mõni aasta tagasi liikusid mõtted, et Flindile tuleb muretseda õpilane, sest vanahärra on välja teeninud korraliku pensionipõlve. Mis võib veel ühele vanale jahikoerale toredam olla, kui õpetada välja poisike? Minu eesmärk

Spetsiaalne kvaliteetne kuivtoit ARKTIS 34/30 töötavale jahikoerale.

Since 1970

Skyttens Baltic skyttensbaltic skyttensbaltic@gmail.com

- jahikoera-aasta -

Iga päev koertega õpetab meile ikka ja jälle midagi uut ja positiivset. Tarmo koos Ruudi ja Gaudiga. oli leida tõug, keda saaks kasutada lisaks vee- ja põllutööle ka suurulukijahil. Pikkade otsingute tulemusena jäin pidama seisukoerte juurde. Kahjuks on Eestis olukord, et seisukoertel napib tööd põllul ja veelindude jahihooaeg kestab ainult mõni kuu aastas.

Nurmkana arvukus on üsna tagasihoidlik. Seega on vaja leida koerale kasutust erinevates jahtides.

Pika mõtlemise ja uue sobiva tõu otsimise tulemusena saabus meie koju hoopiski Itaalia karmikarvaline linnukoer (spinone italiano) Gaudia Duch Basty jahikennelist Poolast. Eesmärk oli tuua heade jahiliinidega kutsikas ja nüüdseks on selge, et Gaudi tasus ootamist.

Lisaks jahikoerale olen saanud endale väga hea sõbra: Gaudi kasvataja, kes on aktiivne jahimees ja targa jahipidamise propageerija Poolas.

Sai antud sõrm uuele tõule ja võiks öelda, et spinone’d on võtnud nüüd juba terve käe ja südame takkaotsa!

Praegu kasvab meie kodus juba teinegi!

Kohe-kohe aastaseks saav poisiklutt Roberto Cavalli z Arislandu, hüüdnimega Ruudi on pärit kuulsast Poola show-koerte kennelist. Osaleme aktiivselt näitustel, seega otsustasime proo-

vida, kas show-koerte liinidega kutsikast on võimalik kasvatada ka head jahikoera. Meie Ruudil on kõik jahiinstinktid olemas ja lootus on mõne aasta pärast kahe suurepärase koeraga metsas, vees ja põllul tööd teha. Nagu ka teised jahikoerte omanikud on rääkinud, hakkab koer õigesti tööle alles kolmandast eluaastast.

Panen kõigile inimestele südamele, kellel mõlgub meeles mõte soetada endale neljajalgne jahikaaslane: uurige ja tutvuge tõuomadustega! Võtke endale aega, et selgeks teha, millist jahikoera vajate. Koerad on erinevad, temperament on erinev, töösooritused metsas on erinevad. Ennekõike on muidugi jahikoer täieõiguslik pereliige ja armas sõber.

Itaalia karmikarvaline linnukoer on Eestis üsna tundmatu tõug. See on üks vanemaid jahikoeratõuge. Ta on pärit Itaaliast ja neid koeri on kujutatud juba 15. sajandi kunstis. Neid aretati veelindude jahtimiseks. Seda tõugu kasutatakse sünnimaal mitmekülgse jahikoerana tööks vees ja põllul ning teda on võimalik kasutada ka suurulukijahil.

Ta on vastupidav ja töökas. Töötab aeglaselt, kuid metoodiliselt. Spinone

56

italiano on väga sotsiaalne, heatujuline, kannatlik ja rahulik, kergesti koolitatav, intelligentne ja sõnakuulelik. Armastab liikumist ja ninatööd. Sobib perekoeraks aktiivsele inimesele, lastega saab hästi läbi, samuti teiste koertega. Ta on oma perekonda kiindunud ja truu.

Itaalia karmikarvalise linnukoera nahka kaitseb tihe, karm, ilmastikukindel karvkate. Koeral on puhmaskulmud ning vuntsid ja habe. Need kaitsevad koera nägu metsas töötades teravate okste eest. Mujal maailmas muutub see tõug lemmikuna üha populaarsemaks oma vahva iseloomu tõttu.

Oleme kahe ja poole aasta jooksul saanud kinnituse, et minu tõuvalik on täiesti õnnestunud. Unistus on seda iidset tõugu Eestis edasi aretada ja leida vastutustundlikke huvilisi, kes armuvad neisse koertresse. Spinone on seda väärt!

Esmalt loodan oma sõpradest koolitada tublid jahikoerad, sest vahvad sõbrad on nad juba praegu. Iga päev koertega õpetab meile ikka ja jälle midagi uut ja positiivset. Õpin ka ise koos nendega elades seda uut, huvitavat, töökat, naljakat ning üllatusi täis tõugu üha rohkem ja rohkem tundma.

Elu spinone’ga on täis rõõmu!

Kiirematel e Kiirematel Kiirem teel e K I N Ga I TUS Kiirematel Kiirem te le K IKNI G Na G I TUS ITe US K IKNI G I TUS NG IT US

Jahimeeste lemm ik aa sta st 1992 . a

a st 1992 . a 1992 stmik aa. sta lem lemm ik aa sta JahimeesteJahimeeste

Jahimeeste lemm ik aa sta st 1992 . a Jahimeeste lem mik aa sta st 1992 . a

Ta va h i n d

4€ Ta14 vaTa h iva n dh i n d 4€ Ta14 vaTa h14 iva n d4€ hind 14 4€ 14 4€

TC61 0 TC61 TC610 0 TC61 TC6100

Ka asas p ea komp lekt TAS U TA KaKa asas asas p ea p ea komp komp lekt lekt TAS TASU U TATA KaKa asas p ea komp lekt TAS U TATA asas p ea komp lekt TASU

Ta va h i n d Ta254€ vaTa h iva n dh i n d Ta254€ vaTa h254€ iva n dh i n d

254€ 254€

Kaasas pea ko mp l e kt TAS U TA Kaasas Ka asas pea p ea ko mp ko mpl l e kte kt TAS TAS U TA U TA Kaasas pea ko mp l e kt TAS U TA Ka asas p ea ko mpl e kt TAS U TA

BD505 BD505 BD505 BD505 BD505

Ta va h i n d

28 4€ Ta vaTa h iva n dh i n d 28 4€ Ta vaTa h28 iva n d4€ hind 28 4€ 28 4€

P D6 05 P D6 D605 05 PP D6 05 P D6 05

Ka asas p ea komp lekt TAS UTA KaKa asas asas p ea p ea komp komp lekt lekt TAS TASU UTATA KaKa asas p ea komp lekt TAS UTATA asas p ea komp lekt TASU

Ta va h i n d

4va 6Ta 4€ Ta h iva n dh i n d 4va 6Ta 4€ 4iva 6d4€ Ta h n hind 4 6 4€ 4 6 4€

Kaasas pea ko mp l e kt TAS U TA Kaasas Ka asas pea p ea ko mp ko mpl l e kte kt TAS TAS U TA U TA Kaasas pea ko mp l e kte kt TAS U TA Ka asas p ea ko mpl TAS U TA

info@tehnoturg.ee info@tehnoturg.ee info@tehnoturg.ee www.tehnoturg.ee info@tehnoturg.ee info@tehnoturg.ee www.tehnoturg.ee www.tehnoturg.ee www.tehnoturg.ee www.tehnoturg.ee

@ @@ @

tel: +372 6518 040 tel:tel: +372 +372 6518 6518 040 040 Kadaka tee 72a, Tallinn tel:tel: +372 6518 040 +372 6518 040

Kadaka Kadaka teetee 72a, 72a, Tallinn Tallinn Kadaka tee 72a, Tallinn Kadaka tee 72a, Tallinn

SUL ON TÄPNE KÄSI JA HEA SILM?

Põdralihast täissuitsuvorst u 600 g latt 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihast täissuitsuvorst juustuga u 600 g latt 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihast grillvorst juustuga 1 kg map-pakend 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihast Krakovi vorst küüslaugupekiga 270 g rõngas 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihast suupistevorstid 300 g map-pakend 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 3,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 30 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdrasink pipradekooriga 100 kg rümbast 35 kg teenustööd 4,50 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 25 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihapelmeenid 1 kg pakk (sügavkülmutatud) 100 kg rümbast 100 kg teenustööd 1,70 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 65 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihakabanoss juustuga 1.5 kg pakk 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihast toorvorstid lambasooles 500 g pakk (sügavkülmutatud) 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Põdralihakonserv liha 95 % 100 kg rümbast 55 kg konservi teenustasuga 0,65 € 240 g karp 100 kg rümbast 45 kg konservi, ilma teenustasuta

Metskitse täissuitsuvorst u 600 g latt 100 kg rümbast 55 kg teenustööd 2,00 €/kg teenustasuga 100 kg rümbast 45 kg teenustööd, ilma teenustasuta

Metssealiha konserv 100 kg rümbast 55 kg konservi teenustasuga 0,65 € 240 g karp 100 kg rümbast 45 kg konservi, ilma teenustasuta

*Hindadele lisandub käibemaks Info teenuste ja kättetoimetamise kohta tel 5305 6712

- Jahipraktika -

Nugistamisest Viimasel hooajal otsustasin lõpuks haugata tüki veel pruukimata pirukast: proovisin nugisepüüki, suurel määral oma jahipisikust nakatatud poja Holgeri sunnil.

TEKST TAMUR KUSNETS JOONISTUSED EIKE ÜLESOO FOTOD TARMO MIKUSSAAR

L

oomulikult polnud mul mingisuguseid kogemusi, kuid see mind mõistagi ei seganud. Küll need tarkused ka tulevad, olin kindel.

Lisaks sellele teadmisele, kuidas asju õigesti teha, on sageli huvitav kuulda, kuidas selle kõigeni on jõutud ja mida halenaljakat on õppeprotsessis juhtunud. Viimases küsimuses olen ma suurepärane andmeallikas, igasugu asju on juhtunud, mis mind pisut (ja teinekord enamgi kui pisut) koomilises valguses näitavad.

Mina olen näinud nugist ka keset Tartu linna – seega ei vali see loomake üleliia oma keskkonda. Kus aga süüa on, sinna tema ilmub. Ei karda ta sunnik kah suurt midagi, ehkki vaenlasi mõistagi on. Kord olid nad mingit veidrat kombetalitust pidamas lausa minu maakodu hoovis kuusehekis ja õunapuudel. Olin parajasti isaga puukuuri ehitamas ja pruukisin hommikust terviseõlut. Siis kuulsingi kummalist kriiskamist-krääksumist teisel pool maja ja läksin kaema, mis seal toimub, kas harakad võtavad viina või mis ...

Aga kulus ivake aega, enne kui aru sain, et mitu-setu nugist jooksevad mööda kuusehekki, ajavad üksteist taga. Korra tormasid nad mulle isegi vastu kummikuid, kui naatide vahel seisin ja kiimas kärplasi tahvelarvutiga filmisin.

Iseloomult on nugis muidugi kaunis verejanuline mõrtsukas, kelle suhet saakloomadesse nõrganärvilisematel poleks tarvis ehk uuridagi, ehkki välja näeb ta armas, elegantne ja süütuke.

Me oleme loomadega sarnasemad kui arvata võib ja kellelegi inimestest ei meeldi ju märg, külm ega ka nälg. Usutavasti ei meeldi need ka loomadele, nemadki armastavad sooja, kuiva ja täis kõhtu. Seega – väheste eranditega – kus inimesele endale meeldib olla, seal meeldib olla ka loomal. Nii tasubki nugise otsimisel pöörata tähelepanu sellistele kohtadele, kus võiks liikuda hiiri, oravaid, pesitseda linde, võib-olla elutseda jäneseidki. Nugisele meeldib kuuse- ning segamets. Kuusikutes rüüstab ta oravapesi ja segametsas on haabades enamasti pesaõõnsused, kus ta oma päevi veedab (liigub valdavalt öösel). Kui teada metsas vanu haabasid,

60

siis võiks neid teraselt silmata: kas on puus auke, kuhu loom saaks peituda.

Seal saab siis talvel jälgi otsida ja koeraga jahti pidada, kui loom on puus.

Samuti nende lähedusse sobivale puule lõksukaste üles seada. Iseloomult on nugis muidugi kaunis verejanuline mõrtsukas, kelle suhet saakloomadesse nõrganärvilisematel poleks tarvis ehk uuridagi, ehkki välja näeb ta armas, elegantne ja süütuke – eriti kaugemalt vaadates.

Mesi, kopranõre ja muu Mesi on üks huvitav substants, mis nugist ligi meelitab. Kuigi see sunnik pole näriline, pureb ta end teinekord

- Jahipraktika talviti mesitarudesse sisse, põhjustades mesinikele kahju. Ta närib end ka kuskilt katusealusest suvekodusse ja roojab suure mõnuga treppidele, täpselt nagu minugi suvekodus ... Aga et ta hiiri püüab, olgu see väike patt talle andeks antud. Miks ma aga üldse meest rääkima hakkasin? Seda magusat kuldset ollust saab kasutada peibutisena nugise püüniste juurde meelitamiseks. Ja et see on metsikutes oludes pigem defitsiitse iseloomuga kaup, tuleb nugis lõhna peale üpris meelsasti kohale.

Lõksukasti põhja võib seda samuti mingile alusele asetada, aga jumala eest, enne raudade paigaldamist.

Huvitav atraktant, mida olen ka kunagi varem maininud, on kopranõre, mida saab hoida kindlalt suletud purgis toiduõli all ning külmas kohas. Mina jätsin selle targa peaga loomulikult sauna põrandakütte kuumutada ja pärast avamist oli mul kiire koos purgiga õue põgeneda, et kallis naisuke ei saaks sõna otseses mõttes haisu ninna.

Käärinud kopranõre, mehed, see ei ole enam naljakas ... Otsekui sepavasaraga virutab see aroom solaarpleksusesse ja hoolimata sellest, kas kõht on täis või mitte, oksele ajab kindlasti.

No vaat, tuligi mul geniaalne idee määrida sellist saunasoojas laagerdatud nõremöga peibutamiseks püüniste lähedale, ehk siis lasin seda põhilisel nugisehuvilisel Holgeril teha. Tagantjärele tarkus on aga teatavasti täppisteadus ja seetõttu pidin ma paraja portsu temaga pragama, et ta järgmine kord alles vahetult enne äraminekut seda mõnuhõngumääret puudelekastile pritsiks – ei osanud ta ju isegi lühikese aja järel öelda, kuhu ta täpselt seda kõike läigatas ning me pidime kasti läheduses kaunis ettevaatlikud

olema. Lapse tarkusest oli ta seda pisut ka valanud kasti sisemusse, kust löga siis rõõmsalt mulle saabastele tilkus, kui raudasid paigaldasin. Kas sellest mingit kasu ka oli, seda ei oska öelda, sest sel hooajal enam sealt saaki ei saanud. Võib-olla nugis tuli, nuusutas ja lahkus teadmata suunas ... Või suri lihtsalt ära.

Loomasõbralikumad kütid segavad kokku ka toorest muna ja verd, mida tuleb samuti pieteeditundega käidelda, muidu on kuri karjas. Või kasutada sügisese põdrajahi ülejääke: maotükke.

Niikuinii enne kestvamaid külmasid nugist lõksutada pole mõtet, sestap on sisuliselt paar kuud aega põdramaoga peibutada: ja mitte lasta seda liigselt roiskuma, nugis pole siiski hüään või šaakal. Ja kui ikkagi kasutada mingit haisumääret, peaks seda plätserdama põlvekõrgusele, mitte otse maha, ja ka mitte päris kõrgele. Liigne agarus öeldakse ikka ogarus olevat.

Kastid, püünisrauad

Olen näinud väga suurepäraseid kaste, mis on haavapakkudest välja lõigatud mootorsaega ja sulanduvad loodusesse äärmiselt tõhusalt. Paraku pole mul linnamehena haavatihumeetreid käepärast, seepärast kasutan muid materjale, põhiliselt suvilas klopserdamisest üle jäänud lauajuppe. Poeg Holger rüüstas põhjalikult kooli töökoda ja ehitas valmis püüniskasti, mis oli selgesti ülemõõduline, aga sellist initsiatiivi ei tohi ometi kriitikaga lämmatada. Seda õhinat hakkas kahandama hoopis kooliõpetaja ise, kelle materjalivarud kippusid liiga kiiresti kokku kuivama. Põhjavõreks ostsin ehituskauplusest mingit aiandusvõret ja hiljem lõime-kruvisime poistega veel mitu kasti kokku.

Kogu selle ehituse juures tuli mulle ka mõte, mis ehk järgimist väärib.

Kaubandusvõrgus on teatavasti saada mesilasvaha plaate ja kui neid fööniga puitu sulatada-immutada, saab ehk kast püsivalt juurde nugisele meelitava hõngu? Uuel hooajal proovin kindlasti järele.

Püünisraudu on nugise püüdmiseks mitut tõugu (taldrikrauad on meil keelatud, aga paljudes kohtades mujal maailmas veel lubatud, USA-s näiteks), osa neist kodumaised tavalised conibeartüüpi väikesed rauad, ühed kodumaised ümmarguste haaratsitega ja ka venelaste toodetud conibear’id. Pean tunnistama, et kõige rahakotisõbralikumad oleksid Eesti rauad otse tootjalt ostes – ja nad toodavad ka väga häid püüniskaste, paarikümne kulliga on üks komplekt käes. Jahikauplustest kaste tavaliselt ei leia ja raudadele on samuti juurdehindlus ennast külge imenud.

Vene rauad on seevastu rahvamajandusele vastuvõetavamate hindadega, kuid siingi on teatav konks juures.

Nimelt on Vene raudadel vedrud nõrgemad, nende mõõdud on pisut laiemad kui Eesti omadel ja päästikud tundlikumad – mis kätkeb endast mõistagi teatavat ohtu. Nõrgemate vedrude tõttu ei lähe aga ilmtingimata tarvis vinnastustange (saab ka käsitsi) ja aja kokkuhoiu mõttes on venelased paremad ning nugise löövad need nõrgemad vedrud sama hästi surnuks. Venelastel on ka kaitseriivid paremad, Eesti riivid on tavaliselt pisut ebamäärasevõitu traatkonksud, mis pisut lohakamal paigaldamisel võivad lahti tulla.

Sageli on ka nii, et Eesti vinnastustangid ei kipu Vene raudasid hästi kokku vajutama (eriti kopraraudu), vedrude iseloomuliku kõveruse tõttu,

Nugisele meeldib kuuse- ning segamets.

61

- Jahipraktika aga need on juba detailid, mida peab igaüks ise järele proovima. Vene raudade üks puudujääk on mõistagi vedrusilmuste otsad, mis lohakavõitu tootmiskultuuri tõttu kipuvad lahti tulema ja igavene nöök on neid tagasi suruda.

Aga noh, mis sa seal Sibulamailt ikka ootad, eks sotsialismi kolm suurt võitugi olid ju vähevõitu, kallivõitu ja sitavõitu ...

Püünisraudade külge on alati mõistlik panna mingi kinnitus, juba paar aastat kasutan ma selleks peenikest trossi, koprapüünistel lamineeritud kolmemillimeetrist, nugisepüünistel kõige peenemat, mida saada on. Selline tross, otsasilmuses väikese karabiiniga varustatud, aitab vältida igasugu ootamatusi ja lisab üldse rohkem kindlust. Näiteks paari aasta eest liikus sotsiaalmeedias video ilvesest, kes oli esikäppa pidi püünises ja liipas ringi, conibear randme ümber.

Jättes kõrvale asjatundmatute inimeste hüsteerilised raevupursked jahimeeste suunas (sest võsanäugur oli lihtsalt õppinud püünistest sööta varastama, jahimehed olid teinud kõike vastavalt seadusele), oleks kogu loole saanud kiiremini selgust, kui rauad olnuksid trossiga lõksupuu küljes kinni, ehkki minu andmetel pole see otseselt nõutav. Siis poleks pidanud varganäost ilves teab kui kaua ringi lonkama, paari päevaga oleks jahimees ta lõkse kontrollides leidnud ja keskkonnaametile teada andnud.

Eks ilvesele oligi see asjaolude ebamugav kokkusattumus, sest tavaliselt enne püüniste paigaldamist on kastid juba puude küljes, et omandaksid püügikeskkonna lõhna (ohutunnuste vähendamiseks) ja mitu nädalat enne püügiaega meelitatakse nugiseid söödaga kastidesse tungima. Küllap oli suurkiskja harjunud söödaajal muretult lisapalukesi näppama.

Viimaks nägin kaugelt, et rauad olid kokku löönud (teadupoolest jäävad ju raudade vedrud kastikülgedest väljapoole ja nende vabanemine on eemalt märgatav). Uh, kuidas ma jooksin ja hüppasin üle raiesmiku, riskides pikali kukkuda ja orkide otsa oma silmanägemist kaotada, kuni viimaks hingeldades rauad kastist välja tõstsin, harjumatult pisuke loom kõhtupidi kahe haara vahel looka kangestunud. Hiir.

Pean tunnistama, et nii antiakadeemiliselt pungissilmset lolli ilmet nagu sel hiirel seal raudade vahel polnud ma küll varem näinud, ja ega ma ilmselt isegi targem paistnud.

Mul võttis pisut aega, et rahuneda: säh sulle suurt jahimeest ning karusnahakütti! Huvitav, mitu hiirenahka kuluks, et naisele kasukas saada? Kogu oma koomilisusest hoolimata ei jätnud selles olukorras praktiline meel mind sugugi maha: pisut ootamatu otsa leidnud näriline sai raudadest välja võetud ja asetatud püüniskasti söödaks. Niigi palju kasu.

Siiski on meid kaksikutega ka edu saatnud ja ühel kuivemal tuulevarjulisemal põndakul, kus oli nii okas- kui ka lehtpuud, võpsikut ja metsakuiva, saime oma esimese nugise – suure isase. Olen kuulnud, et isased kipuvadki oma uurivama meelelaadi tõttu rohkem püünistesse sattuma. Looma nülgis loomulikult Holger, keda selle toimingu juurest isegi malakaga eemale ei saanud peletada ja nahk tuli ilus, akuraatne, terve ja kohev.

Siinkohal tulebki meenutada, et kuigi traditsiooniliselt nülitakse nugist tupena, ehk siis nahk tõmmatakse maha tagapoolelt pea suunas, siis praegused parkalid sellest traditsioonist suurt ei pea, sest see raskendab nende tehnoloogilisi protseduure. Eks see tupena nülgimise tava ole ilmselt nende vanade aegade jäänuk, kui nahku kuivatati ööpäevake toatemperatuuril kuivas kohas ja keerati siis karv jälle väljapoole ning riputati nööriga üles silmaavasid pidi. Selliselt sai iga karusnahakaupmees oma silmaga hinnata, millise nahaga tegu.

Nugise otsimisel tasub pöörata tähelepanu sellistele kohtadele, kus võiks liikuda hiiri, oravaid, pesitseda linde, võib-olla elutseda jäneseidki.

Esimene saak

Esimesena panime oma püünisekasti – sellesama, mille Holger tööõpetuse tunnis oli valmis klopserdanud – üles kohta, mida me kutsume Nõiutud Soku Väluks, sest olen seal naeruväärsetelt distantsidelt mitu korda loomast mööda lasknud. Jõudsime järeldusele, et selles sai olla süüdi üksnes vaenulik must maagia ja et soku oli mingi kuri võlur ära loitsinud. Sealsamas olime näinud kuuse otsast alla ronimas ehtsat nugist ja see osutas, et küllap ongi see õige koht püünis üles seada. Noh, seadsimegi. Meid ei saatnud edu, ehkki mitu korda sinna magusaid rupskeid söödaks jätsime.

62

- Jahipraktika Kui nugisekütt võtab asja ette tõsisemalt ja kasutab juba rohkem püüniseid, on mõistlik pidada nimekirja, kus nimelt püünisekastid paiknevad. Kui küttimisajal käiakse aktiivselt ka muul jahil, võib juhtuda, et osa lõkse läheb meelest ja siis oleks kahju, kui saak kasutult kasti mädaneb või mõni kahjur selle ära rapib. Veel üks kaval nõks: hea on paigaldada püünised nii, et neid saab kontrollida eemalt, juurde minemata, kas või näiteks autoaknast binokliga. Ainus halb külg, et siis võivad kaste märgata ka soovimatud isikud ja need varastada või lihtsalt lõhkuda. Viimasega võivad hakkama saada eelkõige huligaanid või looduskauged looduskaitsjad. (Olen olnud tunnistajaks selliselegi olukorrale, kui hiilides mööda põldu metskitsele või rebasele lähemale, hakkavad möödasõitjad signaali laskma, et kaitsta ulukit jahimehe eest.

Olgu muuga kuidas on, aga lolle leidub alati rohkem kui parasjagu tarvis läheb ...) Üldse tasub oma jahipatrulli marsruut juba eos planeerida nii, et ühe käiguga saaks kaetud mitu valdkonda, peaasi, et aktiivse jahi kellaaega liigse ahnusega mööda ei lastaks.

Nugiselaud

Nugisekütt vajab endale loomulikult spetsiifilise kujuga nahakuivatuslauda, mida kutsutaksegi nugiselauaks. Selle tegemine pole sugugi niisama lihtne, vaja on head lauda, õigeid tööriistu ja oskusi. Mina lasin need valmistada puusepal, oli endal vaeva vähem ja noh, raha ka mõistagi. Sellel laual on kindel kuju ja sooned vastavate kohtade peal, et õhk kenasti läbi käiks ja nahka kuivataks – ja mingitki rasvakihti ei tohi nahale jääda, lööb varsti karva lahti.

Nahk venitatakse lauale ja kohe alguses on mõistlik mingi pikem lisaliist venituses naha alla jätta. Kavalus seisneb selles, et toornahk kuivab kokku ja on väga tihedalt ümber nugiselaua ning kui on aeg nahk maha võtta, siis ei pruugi seda enam hõlpsasti kätte saada.

Tõmbad aga selle pika liistu välja ja kohe on nahk lahedalt laua ümber, tuleb kenasti maha. Kui nahk kuivama venitatakse, siis on vaja koonuosa, tagajalgade ja tagumiku servad lauakese külge klammerdada või peenikeste naeltega kinni lüüa: siis ei tõmbu nahk liiga väikeseks ja säilitab väärika suuruse.

Kes ei viitsi parkalitele raha maksta, võib nugisenaha ka ise ära pehmitada, seda kuivanud kujul lihtsalt mudides ja painutades, kuni on pehme. See on säherdune televiisori ees istuva penskari tegevus, vaatad „Prillitoosi“

Olen kuulnud, et isased nugised kipuvadki oma uurivama meelelaadi tõttu rohkem püünistesse sattuma.

63

- Jahipraktika ja rullid nahka näppude vahel edasitagasi. Nugisenahka, mehed, nugisenahka ... Ja kiiret tulemust pole mõtet oodata, pensionieas veel pealekauba.

Sõrmedest edasi rääkides: nagu mainitud, võib püüniseid lausa kätega vinna vajutada, aga sel korral oli tegu Eesti lõksuga ja ma ei viitsinud autosse tangide järele minna. Seega proovisin vedrud ise kokku suruda. Õnnestuski, aga haaratseid laiali kangutades juhtus – olid siis sõrmed külmast kohmetud või rasvast libedad –, et ühel hetkel olin ma plaksti! sõrmepidi püünises. Need sõnad, mis nüüd kuuldavale tulid, jätan ma teiseks korraks meenutada.

Holger tõttas appi kangutama ja asjalood muutusid nii palju, et vedrusid kahe peale kokku surudes sain mina käe kätte, aga hoopis tema jäi vahele, ehkki mitte nii järsu plaksuga. Ühesõnaga, sõrmed saime peatselt kätte, aga käsitsi vinna vedamine oli pärast juhtunut veelgi raskem, ehkki toime me mõistagi tulime.

Mõned nutikamad kütid vinnastavad ja riivistavad püünised juba kodus ning transpordivad need valmilt metsa, aga mina eelistan asja teha kohapeal ja kasutada tange. Kuidagi kindlam tundub. Võib kasutada ka nöörijuppi, millega raudu vinnastada, aga tangid on ikka paremad.

Loodussaated

Täpselt nagu kirjanik peab olema osav varas, et elus ette tulnud olukordadest, kuuldud juttudest või loetud raamatutest huvitavamad ideed üles korjata ja enda omaks kirjutada, nii peab jahimees igasugu meediat jälgides loodussaadetel silma peal hoidma. Näiteks Alaska karusnahaküttidel-trapperitel on sageli igasugu kavalaid nõkse varuks, ehkki neil on paljugi lubatud, mida meil peetakse halvaks tooniks. Näiteks kasutavad nad nugisepüüniste paigaldamisel sageli

koonuseid (umbes nagu laeva sildumisköitele pannakse kettad külge, et rotid ei saaks pardale ronida) ja lausa taldrikraudu. Aga noh, äsja vallutatud maa, pisut metsikumad kombed on kolooniates ilmselt õigustatud.

Nende nõuannetest saab kõrva taha panna aga näiteks saagiks saadud jahilindude tiibade-peade riputamist püünise lähedusse (ja sulgede lähedusse puistamist), et selline tuules pöörlev linnusarnane element nugise verejanulist tähelepanu enesele tõmbaks ja ta tuleks asja uurima. Kui ta on juba kohal ja püünisekastis ka sööt olemas, siis on ilmselt vaid aja küsimus, millal ta asub sööda kulinaarset väärtust kontrollima.

Teine hea nõks, mille jänkidelt otsekohe pihta panin, oli kasutada sprotte õlis, seda nõukogudeaegse sakusmendilaua hõrku koostisosa. Asja kasuks räägib see, et õli ei külmu nii kergesti ja seega eritab sööt kauem lõhna, rääkimata juba sproti enda meelitavast hõngust. Siiski võib see isegi liiga hea lõhn olla ... Vähemalt tookord oli küll niimoodi, kui me aasta viimasel lõksutamispäeval püüniseid suvekorterisse viies viimast piirkonda kontrollisime.

Kaksikud jooksid mulle vastu ja juba nende nägudest oli näha, et midagi määrustikuvälist oli läheduses toime pandud, sedavõrd kõhevil olid nende ilmed. Ma viskasin püünised auto taha külmunud põlluservale. „Sees?“ „Kass!“ „Möh?“ oli minu intellektuaalselt artikuleeritud vastus. „Misasja? Mis kass?“ „Lõksus!“ Läksin asja uurima ja oli tõepoolest kass, mõrtsukailmeline hiirekuningas, kelle surmakangestuses lõust mitte mingitki leppimise vaimu välja ei

64

näidanud. Ehtne murdja, suur kõuts, kõrvad kaklustes puruks rebitud, põsed kassipulma-arme täis, oli kõik oma üheksa elu püünisekastis isand conibear’ile loovutanud. Nähtavasti rõõmustasid ümbruskonnas paljud metsalinnud kassihärra lõpu üle, hiirtestoravatest-jänestest rääkimata, sest ilmselgelt polnud see näugur tegelenud looduses lillede nuusutamise ja värsside sepitsemisega. Selline on kord juba salaküti saatus ... Või oli ta juba kuulnud sellest, et püünisekasti võib ka hiiri pugeda? „Mida me nüüd teeme?“ jõudsin ma veel valjult mõelda, kui Holger kohe soovitas: „Nülime ära!“ „Stopp! Ei nüli me midagi. Me hoopis teeme nii, et ei kõssa sellest kellelegi ja teeme näo, et pole iial ühtegi kassi näinud. Ja kui keegi küsibki, siis vastate, et loodusõpetuse tunnis pole kassi veel käsitletud ...“ Võtsime kasti kiiresti alla, peitsime kiisumiisu kuuse alla, paljastasime korra silmakirjaks pea ja kiirustasime tagasi kodu poole. Pisut ebamugav tunne muidugi oli, sest egas me sedasorti saagi peal väljas olnud, kuid mida enam ma mõtlesin, seda selgemaks mulle sai, et õnnetust poleks saanud kuidagimoodi vältida.

Kass ja nugis on enam-vähem sarnase suurusjärgu loomad ning nende toidulaudki suures osas kattuv, seega ei oleks saanud hulkuva kassi lõksuronimist kuidagi vältida. Ja mulle meeldis mõelda, et see oli küllap ikka hulkuv kass. Dokumente tal ju kaasas polnud, sissekirjutust kontrollida polnud võimalik, ehk polnud ta reo isegi kodanik? Kalli naise pilk oli muidugi hukkamõistev.

Ja nii ma siis enda kurbuse leevendamiseks ja hulgusnäuguri mälestuseks tegingi ühe hästi pisikese.

Naise hukkamõist sellest loomulikult ei leevenenud.

Näu.

TEADLIK JAHIPIDAMINE Usaldusv채채rne varustus teadlikule jahimehele

PURVEYOR TO THE ROYAL COURT OF SWEDEN

JAHIPAUN Sikupilli kaubanduskeskus, Tartu mnt. 87, Tallinn Rocca al Mare kaubanduskeskus, Paldiski mnt. 102, Tallinn L천unakeskus, Ringtee 75, Tartu Kaubamajakas, Papiniidu 8/10, P채rnu

- Jahilaskmine -

Haljalas on uus jahilasketiir

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD KAUPO KINDSIGO

S

el suvel valmis LääneVirumaal Haljalas jahilasketiir, mis annab uue hingamise Virumaa jahilaskmisele ja avardab kindlasti kogu Eesti jahispordi treeningu- ja võistlusvõimalusi.

Uue jahilasketiiru idee autor on Kristo Lipp koos kõigi MTÜ Haljala Jahisport jahimeestega. Eesti Jahimehe küsimustele vastab Kristo Lipp.

Uus jahilasketiir sai valmis suurema kärata ja pakub muljetavaldavalt mitmekesiseid treeningu- ning võistlustingimusi. Kuidas tekkis mõte selline tiir Haljala lähedale rajada?

Tiir on ehitatud Haljala vanale suletud prügilale. Jahtkond ostis selle maatüki välja. Arvan, et ka keskkonna vaatepunktist on jahilasketiiru rajamine siia igati mõistlik maakasutusviis. Alustasime kolmneli aastat tagasi üheainsa automaattrapiga. Sealt hakkas mõte arenema, et kui teha tiir, siis juba korralik. Haljalas on alati tegeldud nii sport- kui ka jahilaskmisega.

Millised on uues tiirus harjutamis- ja võistlusvõimalused?

Tiir on ehitatud nii, et siin saaks korraldada kõiki jahipraktilisi laskeharjutusi

(sporting, compak sporting, automaattrap) ja olümpiaalasid (kaarja kaevikrada), samuti on valmimas kuulitiir, kuid sellega läheb veel aega.

Harjutada juba saab, aga võistlusi korraldada pole veel võimalik. Paljud meie jahimehed, kes varem ketast ei lasknud, on tulnud nüüd proovima, kui kodu lähedal on nii hea võimalus. Nii mõnigi on jäänud käima. Ideid on veel palju. Alustasime ühe automaattrapiga, nüüd on neid juba 19. See oli alles esimene tõsine hooaeg. Koostöös vallaga on kavas siin välja ehitada laskekompleks, kus oleks ka sisetiir õhkrelvadele.

Alustasime kolmneli aastat tagasi üheainsa automaattrapiga. Sealt hakkas mõte arenema, et kui teha tiir, siis juba korralik. Haljalas on alati tegeldud nii sportkui ka jahilaskmisega.

Uue tiiru avasite Eesti meistrivõistlustega compak sportingu’s (CSP-200) 1. ja 2. augustil. Kuidas võistlus õnnestus?

Kui Eesti jahispordiliit pakkus alustuseks kohe sellise tasemega võistlust, otsustasime ettepaneku vastu võtta. See sundis ikka kõvasti pingutama. Üllatavalt palju oli positiivset tagasisidet. Muidugi oli väga suureks abiks rajameister Veikko Tihvan, kes ehitas üles superhead rajad. Katusepealsed laskekohad on meie enda väljamõeldis, see muudab pildi keerulisemaks ja huvitavamaks:

Kui kaua tiiru ehitasite, kes sinna panustasid?

Tiiru ehituse taga on kogu Haljala jahtkond. Tõsisemalt hakkasime pihta eelmisel sügisel. Enne avavõistlusi augusti alguses oli pidevalt 20–30 meest siin tööl. Töötunde on oma mehed teinud väga palju. Kohalikud mehed on olnud ehitusel abiks mitme traktoriga. Rahalist toetust saime ka Leaderi programmist.

66

- Jahilaskmine EESTI MV COMPAK SPORTING’US 1. JA 2. AUGUSTIL HALJALAS Haljala uhiuues jahilasketiirus toimunud Eesti meistrivõistlused harjutuses compak sporting (CSP-200) võitis Tauri Tamm (194 p) Veikko Tihvani (192) ja Roman Kuprijanovi (186) ees. Võistkondlikult oli parim Karni/Võru (Tauri Tamm, Tauno Tamm, Kaupo Kindsigo), järgnesid Ida-Viru JK (Veikko Tihvan, Romet Viiber, Viktor Beregov) ja RSK Rae (Emil Juht, Margus Valgma, Kalle Ahu).

Eesti meistrivõistluste medalikolmik: Tauri Tamm – kuld, Veikko Tihvan – hõbe, Roman Kuprijanov – pronks. lased nagu mäenõlvalt allolevaid märke.

Iseenesest lihtne lahendus, sama raja peal on kaks rada: üleval ja all.

Kas tiir on avatud harjutamiseks kõigile huvilistele?

Haljala tiiruga lisandus väga hea harjutamisvõimalus kogu Virumaal, aga käiakse harjutamas ka Tallinna poolt ja

Kesk-Eestist. Märgata on, et tiiru vastu tunneb huvi ka järelkasv. Koos isadega on harjutamas käinud oma jahtkonna küttide pojad. Näiteks 14-aastane Robin Randoja käib juba väga tõsiselt tiirus skeet’i harjutamas.

Kui on huvi, korraldame ka ettevõtetele üritusi, kus inimesed saavad instruktori juhendamisel laskmist proovida.

JUUNIORID 1. Romet Viiber; 2. Kaarel Paukku; 3. Kaspar Vall NAISED 1. Tooni Vellend; 2. Aarika Jõgiste SEENIORID 1. Maaris Sveters; 2. Viktor Beregov; 3. Aare Holm VETERANID 1. Viktor Tarassov; 2. Enno Jersov; 3. Oskar Paukku SUPERVETERANID 1. Pavel Spirenkov; 2. Ain Tukk; 3. Voldemar Tõuts

Uus Alpha 200i · Suur 3,5“ ekraan · InReach sidesatelliidi tugi · Ülevaatlik menüü · Koerte treening · Nutiühendused

Jakari Marine OÜ | Regati pst. 1, 11911 Tallinn | 6 398 993 | jakari@jakari.ee | www.jakari.ee

- Jahilaskmine -

Niitvälja karikas 2020

Niitvälja tiir lõpetas laskehooaja 13. septembril traditsioonilise laskevõistlusega Niitvälja Karikas.

Osales 46 laskurit kogu Eestist.

S

elgitati välja parimad kolme laskeharjutuse kompleksarvestuses, kus liideti harjutuste „Kõrge kukk“ (25 märki), kaarrada (jahikaar 25 märki) ja pool jooksva metssea tulemusest (JME-II).

Laskmine toimus kolmel rajal samal ajal, nii sai igaüks sooritada laskeharjutusi meelepärases järjestuses. Üldarvestuses oli parim Peeter Jürisson Saarte JMS-ist, kes oli ühtlasi ka parim juunior. Talle järgnesid Kalle Ahu Vääna jahiseltsist ja Lembit Mihkelstein Rahnojalt.

Päeva lõpetasime üheskoos suppi ja maitsvat šašlõkki süües.

Aitäh kokandusmeeskonnale ja kohtunikele! Loosiauhinnad panid välja Risto Ling Keila jahiseltsist ja Jahiriided.ee.

Aitäh meie toetajatele!

Täname kõiki osavõtjaid suurepärase seltskonna ja toreda võistluspäeva eest!

68

TEKST JANIKA LOOS FOTO KALEV LAAST

„Niivälja karikal 2020“ osalejate ühispilt.

„Niitvälja karikas 2020“ JUUNIORID NAISED

NOORVETERANID 45–54

VETERANID 55–64

SUPERVETERANID

1.

Peeter Jürisson

91,5 p

2.

Gregor Prehing

70,5 p

1.

Janika Loos

73 p

2.

Sirje Lagle

57 p

3.

Anneli Ahu

53,5 p

1.

Tiit Lõhmus

67 p

2.

Kalev Kikerpill

65 p

3.

Janek Rannamäe

60,5 p

1.

Lembit Mihkelstein 87 p

2.

Jüri Valdma

86 p

3.

Olev Tiisler

65,5 p

1.

Peeter Viil

77,5 p

2.

Oskar Paukku

77 p

3.

Enno Jersov

71,5 p

- Vibujaht -

Minu tee vibuni

TEKST MARIO TRAKS FOTOD VIRGO PÄRN, erakogu

Viimasel ajal on vibujahi küsimus Euroopa jahimaastikul palju kirgi kütnud. Säästvate jahimeetodite arendamisel leitakse, et vibujaht on üks võimalusi.

S

uuresti on tõuke andnud ka tehnoloogia areng: klassikalise pikkvibu kõrvale on tulnud plokkvibu.

Just seda nüüdisaegse vibutehnoloogia absoluutset tippu koos sihiku, plokkülekande, päästiku ja muu säärasega saab seisva sihtmärgi lasketäpsusel võrrelda näiteks siledaraudse jahirelvaga.

Aastal 2013 anti uue jahiseadusega vibujahile oma koht, siis aga ei osanud ma sellest midagi arvata. Mis siin imestada, polnud erilisi teadmisigi!

Alles tänavu, kui tegin juhuse tahtel treeninguvibust esimesed lasud ja nägin selle täpsust, tekkis tahtmine ennast asjaga täpsemalt kurssi viia.

Mida rohkem infot otsisin, seda rohkem leidsin endale sobivaid elemente.

70

Kõige rohkem tõmbas mind see, et vibujahil saadakse vahetum looduskogemus.

Näiteks isegi põdra peibutusjahil tulirelvaga olen endale välja mõelnud laskekauguseks 30 meetri piiri, et võtta jahist maksimum. Selle tulemusena küll paljud loomad pääsevad ja jäävadki loomulikku elukeskkonda toimetama, kuid jahielamused on seevastu suuremad.

Tulirelvaga küttimisel on see vahemaa pelgalt enda väljamõeldis, vibujahil aga on see reegel. Väikeuluki vibujahi laskedistants jääbki üldjuhul 10–30 meetri vahele. See tähendab, et kütt peab olema palju osavam nii hiilimisel kui ka varitsemisel. Viimase poole aastaga olen õppinud kopra käitumist rohkem tundma kui varasema 13-aastase jahistaažiga. Samuti koguneb

- Vibujaht Treeningul.

nõnda hulgaliselt pilte ja videoid, kui loomad toimetavad näiteks 40 sammu kaugusel ja lasta pole võimalik.

Teisest küljest meeldib mulle „laskemoona“ ehk noolte taaskasutus. Üht noolt saab enamasti mitu korda kasutada: nii treeningotsaga noolt harjutamisel kui ka lõikurotsaga noolt jahil.

Treenida saab ohutust tagades isegi koduaias.

Vibuga laskmisel on märksa väiksem helireostus, võrreldes isegi summutiga tulirelvaga. Mulle oli see tähtis just kevadisel koprajahil, kui loodus alles ärkab ja õhtud on lummavalt vaiksed.

Viimasel koprajahil juhtus isegi nii, et pärast esimese looma tabamist ja kaldale tõstmist ujus järgmine loom kuuldud sulpsatust uudistama. Kümme minutit hiljem oli mul käes kaks kobrast, kes olid metsa- ja põllumaal vee üles paisutanud. Kolmas loom oli juba kahtlevam, jälgis mind 40 meetri kaugusel ega söandanud lähemale tulla.

See-eest sain pühenduda loodusfotograafiale.

Kirjeldatud olukorras oli eelis muidugi noolt ja vibu ühendaval nööril.

Tulirelvaga vette laskmisel on oht suurem ja looma kätte saamine vooluveekogust keerulisem.

Viimased kährikujahid meenutasid mulle juba karujahti. Kui söödaplatsil 20 meetri kaugusel varitseda, siis muudab see isegi kähriku ettevaatlikuks ja loom hakkab ümber platsi ringe tegema, et kahtlase objekti lõhna tabada. Vibujahil on kährik mu senini pika ninaga jätnud.

Olgu öeldud, et igaks jahiks on oma vahend ja ükski minu tulirelvadest pole jäänud tolmu koguma.

Esimene kobras vibuga. 1. august 2020.

Kümneminutilise vahega oli mul käes kaks kobrast, kes olid metsa- ja põllumaal vee üles paisutanud.

71

- Jahipraktika Euroopa Liidus on juba aastaid arutatud plii kasutamise piiramise üle.

Piirangutel võib olla väga suur mõju jahipidamisele ja lasketreeningutele Soomes.

Pliihaavlite asendajad IV

Plii kasutamist piiratakse

TEKST JUSSI PARTANEN AJAKIRJAST JAHTI 2019 NR 4 TÕLKINUD PEETER HUSSAR FOTO TOOMAS TUUL

V

äga tõenäoline on, et Euroopa Liidus kehtestatakse piirangud plii kasutamiseks jahipidamisel (NB! Artiklisari ilmus ajakirjas Jahti aastal 2019 – toim.).

Brüsselis ei räägita enam ainult lindude pliimürgistustest, vaid ka inimeste tervisest. Euroopa Liit ei näe pliile tulevikku, kuid on veel lahtine, milliseid piiranguid ja millal on oodata.

Mõju jahipidamisele

Pliid asendavaid haavlimaterjale on valikus juba mitu ja teras on neist parima hinna ning tõhususe suhtega.

Väga kõva materjalina esitab teras aga relvale suuremaid nõudmisi. Soomes kasutatavad haavlipüssid on enamasti pärit ajast, kui relvatootjad ei pööranud veel tähelepanu relvade terashaavlikõlblikkusele.

Teine oluline tahk on metsatööstuse ja metsaomanike suhtumine kõvadesse haavlimaterjalidesse. Paljud metsafirmad on keelanud terashaavlite kasutamise jahirendilepingutes. Metsaamet lubab aastast 2018 kasutada oma maadel kõvadest materjalidest haavleid.

Varasem keeld kasutada teras- ja volframhaavleid oli ettevaatusabinõu, millega sooviti vältida kõvade metallide sattumist sae- ja vineeritööstusesse, kus need oleksid kahjustanud seadmeid.

Nagu kinnitas metsaameti jätkusuutliku arengu juht Antti Otsamo, polnud see ettevaatusabinõu vajalik.

Taani pikaajaline kogemus

Taanis keelati pliihaavlite kasutamine jahipidamisel juba 1996. aastal. Selles ajast peale võis Taani metsades tulistada ainult n-ö forest shot’i padrunite ehk metsatööstuse heakskiidetud pehmete haavlitega. Forest shot’i padruneid testiti eraldi ja lubatud materjalide

Uuringud kinnitavad, et õigesti valitud terashaavlitega on näiteks linnujahil mõistlikult distantsilt tulistamisel tabavusprotsent sama suur kui pliisulamist haavlitega. nimekirja pääsesid vismut, Tungsten Matrix ja tina.

Taanis küsitleti kõiki puidutööstuse olulisi isikuid. Kokkuvõttest selgus, et enamikus metsades pole terashaavlite keelamine põhjendatud.

Vastutustundlik jahindus

Soomes ei ole sarnane arutelu veel korralikult alanud, aga on arvata, et see aeg tuleb. Loota on, et metsaameti suuna võtavad omaks ka teised metsaomanikud.

Kui praegusest märksa ulatuslikum plii kasutamise keeld jõustub, siis selle mõju jahipidamisele ja lasketreeningu-

74

tele on praegu veel keeruline hinnata, kuid kindlasti on mõju suur.

Soome jahimeeste liit püüab aktiivselt arengut mõjutada nii Soomes kui ka Euroopa Liidus, tehes tihedat koostööd Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooniga FACE. FACE kiitis heaks Euroopa kemikaaliameti eelmise piirangu ettepaneku plii kasutamise kohta märgaladel, kuid ei toeta piirangu laiendamist. Jahimeeste liit ja FACE on sama meelt, et piirangud peaksid olema õiges suhtes tegelike kahjudega. „Nõustume pliihaavlite piiratud keelamisega märgaladel, sest plii on

- Jahipraktika KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE 3. SEPTEMBRIST Euroopa Liidus keelatakse pliihaavlite kasutamine märgaladel 3. septembril 2020 hääletas Euroopa Liidu REACH-komitee* pliihaavlite märgaladel kasutamise keelustamise poolt. Selle järgi ei tohi kahe aasta pärast enam pliihaavleid märgaladel ja märgaladest 100 meetri raadiuses kasutada. „Veelinnujaht pliihaavlitega on Eestis keelatud juba 2013. aastast, kuid tänane piirang laieneb ka teistele linnuliikidele, väikeulukitele ning ka mõnele suurulukile. See on märgalade rikkale Eestile oluline läbimurre, sest me ju järjepidevalt töötame selle nimel, et pliihaavlitega jahipidamine jääks minevikku ning võtaksime kasutusele ohutumad alternatiivid,“ sõnas keskkonnaminister Rene Kokk.

Olgugi et Eesti toetab märgalade lindude kaitsmist pliimürgistuse eest nii Eestis kui ka kogu Euroopa Liidus, soovis Eesti ettenähtust veidi pikemat üleminekuaega ja seetõttu jäime ka hääletusel erapooletuks. Eesti ja teised liikmesriigid, kellel on märgalasid üle 20% territooriumist, võivad soovi korral valida üleminekuajaks kolm aastat, kuid sel juhul rakendub pliihaavlite kasutamise keeld kogu riigi territooriumil.

Eesti pidas vajalikuks viieaastast üleminekut, et jahimeestel oleks rohkem aega soetada endale terashaavlite kasutamiseks sobivaid jahipüsse.

Eestis on umbes 15 000 jahimeest, kellest 10 000 on aktiivsed. Kui Eestis keelatakse pliihaavlite kasutamine, siis enamik aktiivsetest jahimeestest peab muretsema uue siledaraudse püssi, mis sobiks terashaavlitele, või peab hakkama kasutama muid alternatiivhaavleid, mis sobiks jahimeeste odavatele ja vanadele sileraudsetele püssidele.

Pliimoonale alternatiivmoona väljatöötamine alles käib, seega on praegu tolle moona hind väga kõrge. Praegu otsitaksegi odavamaid sulameid, näiteks volframsulamid. Viie aasta pikkune üleminekuaeg oleks piisav, et langeks moona hind ning seda saab tulistada ka vanast õhukeste raudadega relvast.

Euroopa kemikaaliameti hinnangul vähendab piirang arvukate märgaladest sõltuvate linnuliikide ulatuslikku pliiga kokkupuudet. Seda ennekõike pliist haavliterade allaneelamise kaudu. On leitud, et EL-is sureb pliimürgistuse tagajärjel igal aastal umbes miljon märgalade lindu, hoolimata paljudes liikmesriikides juba kehtestatud piirangutest.

Keskkonnaminister lisas, et pliiga kokkupuutumist on seostatud paljude negatiivsete tervisemõjudega ja pliihaavlite kasutamise piiranguga kaitseme ka inimeste tervist. „Neid uuringuid on tehtud eri riikides ja leitud, et see on otsene terviseoht ning sellist asja nagu plii tarbimise ohutut taset ei ole. Plii satub meie organismi aga juba meie igapäevaselt toidulaualt, näiteks on väga tõenäoliselt pliiosakesi pliihaavlitega lastud ulukipraes.“ Terviseriskidest võib välja tuua näiteks vähenenud viljakuse, mõju imikute ja laste arengule, pikaajalise või korduva kokkupuute tagajärjel tekkivad organite kahjustused ja vähi. Eriti kahjustab plii laste neuroloogilist arengut.

Plii põhjustab suurt ohtu inimestele ja keskkonnale, seega alustati REACH-komitees hiljuti ettevalmistustöid, et keelata pliihaavlite kasutamine ka märgaladest välja jäävatel aladel, pliid sisaldavad kuulid ja kalastustarbed. Need piirangud jõuavad REACH-komitees hääletusele 2022. aastal.

linnustikule tõendatult kahjulik. Siiski ei toeta me plii täielikku keelamist igasuguses laskemoonas ja keskkonnas. Märgala mõiste tuleb piirata nii, et see hõlmab vaid nähtava veega ala. Meie meelest ei ole põhjendatud teha kiirustades otsuseid, mis on jahimeestele kallid ja muudavad tegutsemise keeruliseks,“ ütles jahimeeste liidu tegevjuht Heli Siitari.

Täieliku keelamise asemel tuleks teha selgitustööd plii kasutamise piiramiseks. „Jahimeeste liidu tähtsaim ülesanne on edendada vastutustundlikku jahipidamist. Pliid asendavate vintrelvakuulide kasutamine jahipidamises on juba lisandunud hea teavitamise ja koolituste abil. Näiteks suuremate ulukite küttimiseks on valida häid pliivabasid alternatiive,“ sõnas Siitari.

Taustaks

Veelinnujaht pliihaavlitega on Euroopa Liidus juba aastaid keelatud (Eestis alates 2013. aastast), kuid praegu arutlusel olev piirang on seotud veelindude hulka mitte kuuluvate linnuliikide, väikeulukite (näiteks jänes, rebane, šaakal, mink, tuhkur, mäger, kobras jne) ja mõne suurulukiga (hunt, metskits, ilves), keda tohib lasta nii haavlite kui ka kuulidega.

Eelnõus kasutatud märgala defineerimisel on kasutatud Ramsari konventsiooni, mille järgi on märgalad looduslikud või tehislikud, alalised või ajutised seisva või voolava, mageda, riimveega või soolase veega soo-, madalsoo-, turba- või veealad, sealhulgas mereveealad, mille sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit.

* REACH-komitee tegeleb kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramisega.

75

- Jahipraktika -

Terashaavlite kasutamisest

TEKST KAUPO KINDSIGO, jahispordi liidu instruktor-treener FOTO SHUTTERSTOCK

vanemates jahirelvades Vismuthaavleid ja volframsulamist, näiteks Hevi-Shot’i haavleid võib muretult kasutada vanemates siledaraudsetes jahirelvades, kuid terashaavlite kasutuselevõtuga peaksid jahimehed olema väga hoolikad ja ettevaatlikud.

T

erashaavlid on umbes 30% kergemad kui pliisulamist haavlid ja kaotavad lennates kineetilist energiat kiiremini kui pliihaavlid.

Terashaavleid mahub (arvuliselt) sama kaaluga haavlilaengusse umbes 30% rohkem kui pliihaavleid. Terashaavlid ei deformeeru, need on palju kõvemad kui pliisulamist haavlid. See võimaldab laadida padrunitesse võimas püssirohulaeng ja anda terashaavlitele väga suur algkiirus (kuni 435 m/s).

Terashaavlitega tulistades on haavlivihk palju korrapärasem ja tihedam kui pliisulamist haavlitega, mis võimaldab kaugemale tabavalt tulistada. Terashaavlid tungivad uluki kehas 5–10% sügavamale kui pliisulamist haavlid.

Enamasti valitakse terashaavlid kaks numbrit suuremad kui harjumuspärane pliisulamist haavli number. Näiteks kui pardijahil on jahimees harjunud kasutama pliisulamist haavleid nr 5 (3,0 mm), siis valib ta terashaavli nr 3 (3,5 mm). Jämedam ja raskem terashaavel säilitab pliihaavliga võrreldava lennukiiruse ja surmava kineetilise energia, haavlite hulga vähenemist haavli diameetri suurenemisel kompenseerib terashaavlite suurem hulk padrunis.

Kui märk on olemas, siis on terashaavlitega tulistamine lubatud. Järgmiseks tuleb lugeda vahetatavatelt tšokkidelt märkust steel. Kui seda ei ole või on märkus lead shot only, ei tohi selle konkreetse tšokiga terashaavlitest tulistada.

Reegel on järgmine: terashaavlitega võib tulistada ainult silindertšokist 0,1 mm (Cyl, markeeringus ka relvaraua suudmepoolses osas sageli IIIII kriipsu), veerandtšokist 0,25 mm (Imp Cyl, ka IIII kriipsu) ja pooltšokist 0,5 mm (Mod, ka III kriipsu markeeringus).

Tugevamatest tšokkidest nagu 0,75 mm (Imp Mod) ja 1,0 mm (Full) terashaavlitega tulistada ei tohi!

Mittevahetatavate tšokkidega jahirelva omanikud peaksid eriti ettevaatlikud olema ja kõigepealt veenduma jahirelva tšokkide konfiguratsioonis. Kui ühel või mõlemal raual on tugevam tšokk kui 0,5 mm, siis terashaavleid kasutada ei tohi!

Vanade, enne teist maailmasõda tehtud jahirelvadega ei soovitata terashaavleid kasutada, sest on padruneid, mille rõhk padrunipesas on 1050 bar, mis ilmselgelt ületab „vanade“ jahirelvade raudade normaalse töörõhu!

Tähtis teada!

Pea meeles!

Enne terashaavlite kasutamist tuleb sileraudse jahirelva omanikul veenduda, kas tema relv sobib terashaavlitega tulistamiseks. Selleks tuleb otsida relvalt järgmist märki.

• Terashaavlitega laetud padrunite karbil ja padrunil on kiri: „Steel Shot“.

• Veendu alati enne kasutamist, kas sinu relval on terashaavlitega tulistamist lubav märk!

76

• Jäta ennesõjaaegne teenekas relv kappi või kasuta vismuthaavleid!

• Ära kunagi kasuta rauas tugevamaid tšokke kui 0,5 mm (Mod). Enamikul Venemaal toodetud jahirelvadel (TOZ-34; IŽ-12; IŽ-27) on ülemine raud täistšokk ja sellest rauast terashaavlitega tulistada ei tohi!

• Üle 4 mm diameetriga terashaavlitega tulistamine tugevate, üle 0,5 mm (Mod) tšokkidega relvarauas on eluohtlik! Relv võib puruneda!

• Ära jäta terashaavlitega laetud padruneid vihma kätte ega niiskesse kohta, terashaavlid roostetavad kokku „klombiks“ ja lendavad juhitamatu tombuna väga kaugele!

• Vali kaks numbrit suurem terashaavel kui harjumuspärane pliihaavel, niimoodi saad rahuldava tulemuse.

• Ettevaatust! Terashaavlid põrkavad kõvadelt pindadelt (kivid, jää) kergesti rikošetti!

• Terashaavlid annavad sädemeid vastu kõva takistust (kivid) lennates. Ettevaatust tuleohtlikul ajal!

• Eemalda tabatud uluki kehast hoolikalt kõik terashaavlid, praes haavli hammustamine kahjustab hambaid!

• Metsasel alal eelista pehmemaid vismuthaavleid, sest puitu tunginud terashaavlid kahjustavad puidu töötlemise masinaid!

• Uuringud kinnitavad, et õigesti valitud terashaavlitega on näiteks linnujahil mõistlikult distantsilt tulistamisel tabavusprotsent sama suur kui pliisulamist haavlitega.

Alates asutamisaastast 1971 on F.A.I.R. spetsialiseerunud funktsionaalsete ja usaldusväärsete sport– ja jahihaavlipüsside valmistamisele.

Need, kes ostavad endale F.A.I.R-i haavlipüssi jahi- või sportlaskmiseks, ei soovi ainult hea väljanägemisega toodet. Nad tahavad tehniliselt täiuslikku ja usaldusväärset haavlipüssi, mis tagab edu.

OÜ NORMARK – ametlik sissevedaja Balti riikides hunting@normark.lt, tel +370 655 10198

Kõik teavad, et Šveitsis toodetakse parimaid käekelli, aga kas sa teadsid, et seal toodetakse parimaid püssikohvreid?

OÜ NORMARK Ametlik sissevedaja Balti riikides hunting@normark.lt, tel +370 655 10198

- JAHIRELVAD -

Moodsad vintrelvade

6,5 Creedmoor.

padrunid 2020

.224 Valkyrie.

350 Legend.

Kui olin lugemas USA moodsate täpsuspüsside ja jahipüsside tehnilisi kirjeldusi, turgatas pähe mõte, et me pole Euroopas vist mitte kunagi nii kaugel olnud „eemale triivivast“ Põhja-Ameerika innovatsioonist, täpsemalt jahipüsside- ja padrunite tootearendusest.

T

TEKST KAUPO KINDSIGO, jahispordi liidu instruktor-treener FOTOD REPROD

erve hulk praegu PõhjaAmeerikas jahimeeste kasutatavaid padruneid on Euroopas täiesti tundmatud.

Alustame väiksematest. .224 Valkyrie on padrun, milles pikk, nooljas, kõrge (BC .563) ballistilise koefitsendiga 90GR = 5,83 g kuul saavutab algkiiruse 2700 fps = 823 m/s.

Väikese õhutakistuse tõttu on selle kuuli lennutrajektoor väga lame ka sadade meetrite taha ja relva väike tagasilöök võimaldab sooritada väga täpseid laske.

Selle padruni jõudlus poolautomaatsest AR-15-st on vapustav ja võimaldab väikseid (rööv)ulukeid küttida ka 1000 jardi ehk 914 meetri pealt, lähematelt distantsidelt töötab hästi ka valgesabahirve küttimisel nendes osariikides, kus see on lubatud.

6,5 Creedmoor on padrun, mis töötati välja algselt pikamaa täpsuslaskmiseks, aga jõudis väga kiiresti jahi-

meeste kasutusse. Paari aastaga levis 6,5 Creedmoor nagu kulutuli ja praegu on see padrun USA täielik turuliider.

Kõikide USA uute jahivintrelvade padrunivalikus on 6,5 Creedmoor alati esimesel kohal. Miks? Erakordselt täpne, u 35–40% väiksem relva tagasilöök võrreldes 308 Win-ga, laialdane kuulivalik ja väga head välisballistilised omadused.

Piltlikult väljendudes: enamiku jahirelvadega on väga kaugete sihtmärkide pihta täpne tulistamine paras arvutamine (trajektoor, tuul) ja „vaevlemine“ (tagasilöögi talumine), kuid 6,5 Creedmooriga laskmine on lihtne ja kerge. Kas olete näinud märklehte, kus 500 m kaugusele lastes on viis kuuli tabanud viie sentimeetri suurusesse ringi? See on tehtud 6,5 Creedmooriga. Rikkalik padrunivalik parimatelt tootjatelt ja korralik kuulivalik käsilaadijatele ning selle padruni populaarsus aina suureneb.

78

350 Legend (9 × 43 mm) on sirge seinaga padrun, mis töötati välja 2019. aastal kasutamiseks peamiselt poolautomaatsetele jahirelvadele (AR) USA nendes osariikides (Michigan, Indiana, Ohio ja Pennsylvania), kus tavalised kesktulepadrunid on peamiselt ohutuse tõttu keelatud.

350 Legend annab rohkem kuuli kineetilist energiat kui 30-30 Win, on pehmema tagasilöögiga kui 243 Win ja on kõige kiirem sirge seinaga padrunite hulgas.

Töötab hästi näiteks metssea ja valgesabahirve küttimisel (kuni 180 m) ja on jahimeeste hulgas kiiresti populaarseks muutunud. Üheksamillimeetrine kuul põhjustab laia ja sügava haavakanali ning surmab uluki kiiresti ja piinadeta. Kui arvestada veel padruni odavust ja kasutajamugavust, on loodud tõhus ja paljudele jahimeestele meelepärane toode.

(Järgneb)

Transport kokkuleppel

Pikk tn. 68 Tapa

- AJALUGU -

Ulukijälgede uurija

Nikolai Rukovski TEKST HEINO KASESALU FOTOD REPROD

Mullu täitus sada aastat Nikolai Rukovski sünnist. Tema ulatuslik ulukijälgede kollektsioon sisaldab näidiseid kogu endise Nõukogude Liidu territooriumilt. Lisaks on ta avaldanud rohkesti uurimismaterjali imetajate, eriti kiskjate ökoloogiast. Õpingud

Nikolai Rukovski 1980. aastatel.

Nikolai Rukovski jahisaagiga.

N

ikolai Rukovski sündis 8. novembril 1919 Barnauli linnas Altai krais sõjaväearsti perekonnas. Tema lapsepõlv ja noorukiiga möödusid aga Smolenskis. Kuulsa maadeuurija Nikolai Prževalski võõrasisa oli talle kaugelt sugulane, seega kuulis ta juba varakult rohkesti jutte loodusest, metsast ja ulukitest. Kui Nikolai sai 14-aastaseks, siis kingiti talle jahipüss – üheraudne üsna pika rauaga IŽ –, millega poiss tegi hoolega laskeharjutusi.

Tol ajal oli Smolensk väike linn, kus ulukeid võis kohata lausa linnatänaval.

Jäneseid, rebaseid ja mäkrasid nähti aedades ja jäätmaadel, tuhkrud elutsesid puukuurides ning võtsid lõivu kanakuutidest. Kevadise ja sügisese rände ajal võis linnas sageli kuulda linnuhääli.

Esimesed jahid

Nikolai esimesed jahikaaslased olid onu ja tema sõbrad. Poisi trofeed olid peamiselt kiivitajad ja tuvid. Esimese halljänese laskmist mäletas ta selgesti veel 60 aastat hiljem. Kord võttis üks isa töökaaslane ta metsa jahile kaasa. Õhtul läks Nikolai üksinda lähedal asuva järve juurde.

Hämaruse saabudes lendas järve lähikonnas mitu parve neppe ja poiss tulistas nende pihta kõik oma padrunid. Hommikul korjati üles 14 neppi ja üks sinikaelpart.

See oli Nikolai esimene suurem jahisaak.

Nikolai käis sageli jahil koos kohalike meestega, kellega käidi nepilennus, tedremängus, partide ülelennul, samuti jahil linnukoeraga tetredele ja põldpüüdele. Külameestelt õppis ta silmuste panemist jänestele ja põldpüüdele, püüniste seadmist tuhkrutele, kärpidele ning naaritsatele.

80

Moskva lähedal karusnahainstituudis oli jahinduse teaduskond, kuhu Nikolai soovis astuda. Ta luges innukalt Aksakovi, Buturlini, Zvorõkini, Generozovi, Formozovi ja teiste Vene jahindusteadlaste raamatuid. Instituuti astudes tundis ta kõiki kohalikke töönduslikke jahiloomi ja linde, teadis nende eluviise ja küttimise võimalusi.

Ta oskas raudadega püüda karusnahaloomi, ulukeid nülgida ja nende nahku töödelda.

Nikolai lõpetas instituudi 1944. aastal ning määrati tööle Kasahstanis Gurjevi oblasti katkutõrjejaama. See oli noorele jahindusteadlasele pettumus. Tuli omandada bakterioloogiliste uurimistööde metoodika, uurida näriliste ja suslikute arvukust. Mõnikord oli vaja osa võtta ka katkupuhangute likvideerimisest. Oma endise õppejõu professor P. Manteuffeli palvel kogus ta uurimistööks siilinahku, uuris kohaliku rebase karvavahetust ja loomade käitumist sealses poolkõrbes.

Uurimistöö

Aastal 1946 võeti Nikolai Rukovski vanemteadurina tööle äsja moodustatud tööndusliku jahinduse teadusliku uurimise instituudi aklimatiseerimise laboratooriumi. Ta uuris skungi, pesukaru, kähriku, kopra ja lendorava ökoloogiat uutes piirkondades, täpsustas nende asustamise otstarbekust. Talle tehti ülesandeks selgitada pesukaru aklimatiseerimise tulemused Aserbaidžaanis. Selleks kulus mitu aastat.

Pesukarust ilmus Rukovskilt mitu kirjutist ajakirjas „Ohota i ohotnitšje hozjaistvo“. See uluk elutseb looduslikult Põhja-Ameerikas väga suurel maaalal Kanada lõunaosast kuni Panama

- AJALUGU -

Nikolai Rukovski raamatu „Mööda ulukite jälgi“ tõlkis eesti keelde Mati Kaal.

1984. aastal ilmus raamat „Jahimees jäljekütt“.

maakitsuseni. Looduslikus areaalis kütitakse neid loomi sageli öösiti koertega.

Pesukaru liha peetakse seal delikatessiks.

Uluki töönduslik püük Ameerikas toimub püünisraudadega.

Nõukogude Liitu toodi pesukaru 1927 kasvatamiseks karusnahasovhoosides.

Aastal 1936 lasti neli looma loodusesse Kaug-Idas Petrovi saarel. Järgmisel aastal laskis Taškendi loomaaed 22 pesukaru Kirgiisia mägimetsadesse. Aastal 1941 lasti

21 isendit Aserbaidžaani metsadesse, kus 1953. aastal loendati juba umbes 4000 isendit.

Pesukaru uurimine Aserbaidžaanis nõudis suuri jõupingutusi. Jaht ei olnud siis enam meelelahutus ja hobi, vaid tõsine ning pingeline töö. Pesukaru karvavahetuse uurimiseks tuli terve aasta neid püünisraudadega püüda. Aastal 1951 kaitses Nikolai Rukovski kandidaadiväitekirja pesukaru ökoloogiast Nõukogude Liidus.

Näljastel sõjajärgsetel aastatel kujunes jaht mõnikord lausa elatusallikaks.

Rukovski on meenutanud, et Uurali jõe alamjooksul töötades olid kevadel ja suvel toiduks pardid, sügisel ja talvel halljänesed. Onega poolsaare inimtühjades piirkondades välitöödel viibides tuli toituda ainult linnulihast. Hiljem oma välipäevikuid sirvides võis välja arvestada, et kahekesi sõid nad ühe kuu jooksul ära 25 metsist, lisaks veel laanepüüsid.

Aastail 1958–1961 töötas Nikolai Rukovski Sihhote-Alini looduskaitseala direktori asetäitjana teadusalal. Tema põhikohustus oli koostada „Looduse kroonikat“. Talvekuudel uuris ta kahe kohaliku kiskja – tiigri ja harsa – ökoloogiat. Almanahhis „Ohotnitši prostorõ“ ilmus 1967. aastal tema kirjutis harsast pealkirjaga „Jultunud kiskja“. Järgnevad kolm aastat töötas Rukovski Nõukogude Liidu riigiplaani looduskaitse keskkomisjonis.

Alates 1965. aastast kuni pensionile jäämiseni oli ta Moskva pedagoogilise instituudi probleemse bioloogia labori vanemteadur. Sel ajal tegi ta statsionaaris ja ekspeditsioonidel uurimistöid tööndusliku fauna uurimisel. Ta uuris metsnugise ökoloogiat, metsade majandamise mõju kiskjate arvukusele taiga piirkonnas, kiskjate imetajate valikulist

Pulsar Accolade 2 LRF XP50

4690 € Pulsar Accolade LRF XQ38

3000 € Soojuskaamera moodul

Tüüp Mõõtmiskaugus Lahutusvõime Kaadrite sagedus Piksli mõõde Lahutusvõime video/ foto Toetatud pildivorming Sisseehitatud mälu

Mittejahutatav 1000 m 640 х 480 pikslit 50 GHz 17 µm 640 х 480 pikslit avi / jpg 8 GB

Toide, mõõted ja kasutustingimused

Pulsar Accolade LRF XP50 kaugusmõõtjaga Binokkel on varustatud 50-millimeetrise objektiiviga, mis on varustatud asfääriliste läätsedega. Selle abil saab tuvastada objekte kuni 1800 meetri kauguselt. Ette on nähtud ka sujuv 2.5‒20-kordne suurendamine ja 2 x / 4 x / 8 x optilise suumi võimalus. Integreeritud Wi-Fi moodul võimaldab ühendada binokli ükskõik millise iOS või Android mobiilse seadmega, et edastada videot või pilti reaalajas YouTube’is, samuti kaugjuhtimiseks.

Toitepinge 3‒4.2 V Väline toide 5 V (USB) Tööaeg 7h Kaitseklass IPX7 (1 m sügavusel vees kestusega 30 minutit) Töötemperatuuride vahemik -25 °С kuni 50 °С Mõõtmed 164 x 130 x 64 mm Kaal (ilma akuta) 600 g Aku tüüp / mahtuvus / väljundpinge B-Pack (Li-ion)/ 5200 mAh/ DC 3.7 V

OPTIKWELT OÜ tel 5660 3601 optikwelt@gmail.com www.optikwelt.ee

- AJALUGU troofilist tegevust ja selle tähtsust jahimajandusele.

Nikolai Rukovski töötas Koola poolsaarel, Baltimaades, Valgevenes, TagaKaukaasias, Kesk-Aasias, Kaug-Idas, Venemaa Euroopa osa põhjapiirkonnas.

Rohkem kui veerand sajandit oli tema tegevus seotud Vologda oblastiga.

Jälgedest kipsjäljendid

Rukovski pidas ulukite ökoloogia uurimisel väga tähtsaks nende jälgede tundmist.

Jälgede uurimisel võttis ta kasutusele uue metoodika: tegi looduses loomajälgedest kipsjäljendid. Tema koostatud kipsjäljendite suurtel kollektsioonidel on teaduslik ja praktiline väärtus. Nikolai Rukovski jaotas ulukite viibimise looduEestimaised naturaalsed ja ses etoloogilistesse rühmadesse: edasiliikumine, toitumine, info edasiandmine. allergiavabad lambanahad Hiljem Rukovski huvi aktiivse jahipidamise vastu mõnevõrra vähenes. Jahil saab kütt ulukit vaadelda väga lühikest Värvitud lambanahad tema märkamisest kuni lasuni.

Eestimaised naturaalsed ja aega: Rukovskile meeldis aga ulukit jälgida (susside, kasukate jne jaoks) allergiavabad lambanahad kauem, ilma et oleks teda häirinud. Kui varasematel aastatel oli metsas liikumisel tema abiline laika, siis hiljem loobus ta Taimparknahad Eestimaised naturaalsed ja koerast. Ta jõudis arusaamisele, et koer Värvitud lambanahad näeb looduses liikudes palju enam kui allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks) tema omanik. Ilma koerata liikudes oli metsas rohkem elu, Rukovski nägi palju niisugust, mida varem ei märganud. Ta Värvitud lambanahad Taimparknahad õppis metsas liikuma võimalikult vaik(susside, kasukate jne jaoks) Lambanahkade parkimine selt, ilma kiirustamata. Metsalagendikke ja raiestikke ei ületanud ta kunagi enne, kui oli natuke aega metsaserval seisatanud.

Taimparknahad Rukovski märkis, et Vologda metsades, Ulukinahkade parkimine kus ta viimastel aastakümnetel kõige Lambanahkade parkimineja rohkem liikus, õnnestus tal teistest jahiEestimaised naturaalsed meestest tunduvalt sagedamini kohata allergiavabad lambanahad suurulukeid: karusid, põtru, metssigu.

Urgude juures märkas ta mängivaid Nahkade parkimisel kasutame või mägrakutsikaid, veekogude Lambanahkade parkimineja rebaseEestimaised naturaalsed Ulukinahkade parkimine Värvitud lambanahad ääres jahti pidavat saarmast ja tammi kvaliteetset Saksamaa allergiavabad lambanahad remontivat kobrast ning metsalagendikul (susside, kasukate jne jaoks) Zschimmer and Schwarz parkainet. hiiri püüdvat rebast. Rukovski avaldas arvamust, et jahimehele on suhtlemisel Ulukinahkade parkimine Värvitud lambanahad Nahkade parkimisel kasutame loodusega tähtis jahiprotsess ise, mitte Taimparknahad aga selle lõpptulemus. Seega – meelde(susside, kasukate jne jaoks) kvaliteetset Saksamaa jääv on mitte tulistamine ja trofee, vaid Zschimmer and Schwarz parkainet. jahimiljöö.

TOOTED TOOTED TOOTED TOOTED

naturaalsete naturaalsete Eestimaised naturaalsed ja värvitudlambalambajaja värvitud allergiavabad lambanahad nahkade müük TOOTED nahkade müük TOOTED taimparknahkade

Värvitud lambanahad taimparknahkade Eestimaised naturaalsed ja müük TOOTED (susside, kasukate jne jaoks) müük TOOTED allergiavabad lambanahad

kopranahkade

Taimparknahad kopranahkade Eestimaised naturaalsed ja Värvitud müük lambanahad müük allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks)

TEENUSED

TEENUSED Värvitud lambanahad Taimparknahad TEENUSED (susside, kasukate jne jaoks)

Lambanahkade parkimine TEENUSED TEENUSED TOOTED TEENUSED Taimparknahad TOOTED lambanahkade

parkimine TOOTED parkimineja TEENUSED Lambanahkade lambanahkade Eestimaised naturaalsed parkimine TOOTED TEENUSED allergiavabad ulukinahkadelambanahad Ulukinahkade parkimine

parkimine Nahkade parkimisel kasutame

Lambanahkade parkimineja ulukinahkade Eestimaised naturaalsed Ulukinahkade parkimine Värvitud lambanahad kvaliteetset Saksamaa parkimine allergiavabad lambanahad (susside, kasukate jne jaoks)

Zschimmer and Schwarz parkainet.

Ulukinahkade parkimine Värvitud lambanahad Nahkade parkimisel kasutame Taimparknahad KONTAKT KONTAKT Nahkade parkimisel kasutame (susside, kasukate jne jaoks) kvaliteetset Saksamaa Taimparknahad TEENUSED Kirjanduslik anne kvaliteetset Saksamaa Zschimmer and Schwarz parkainet.

Suur 49b, Jõgeva Nikolai Rukovskil oli kirjanduslikku KONTAKT KONTAKT annet. Tema esimene kirjutis „MetslooLambanahkade parkimine Zschimmer and Schwarz parkainet.

Nahkade parkimisel kasutame Taimparknahad TEENUSED (+372) Suur 49b,5058681 Jõgeva mad ja linnud Smolenski linnas“ ilmus KONTAKT TEENUSED (+372) 5058681 kvaliteetset Saksamaa (+372) 56222760 juba koolipõlves. Hiljem publitseeris ta Suur 49b, Jõgeva (+372) 56222760 oma uurimistulemusi pidevalt. Seejuures Lambanahkade parkimine Zschimmer and Schwarz parkainet. skineks@skineks.ee (+372) Suur 49b,5058681 Jõgeva Suur 49b, Jõgeva Lambanahkade parkimine www.skineks.ee Ulukinahkade parkimine

KONTAKT www.skineks.ee TEENUSED mikud, vaid on kirjutatud ladusas stiilis. (+372) 5058681 (+372) 56222760 (+372) 5058681 KONTAKT Tekstis on aeg-ajalt kirjas autori isiklikke https://www.facebook.com/Skineks/ (+372) 56222760 skineks@skineks.ee läbielamusi ja tähelepanekuid, mis muu(+372) 56222760 Suur 49b, Jõgeva Lambanahkade parkimine dab materjali sisukamaks. www.skineks.ee Ulukinahkade parkimine ei ole tema kirjutised kuivad faktikogu-

www.skineks.ee skineks@skineks.ee Ulukinahkade parkimine Nahkade parkimisel kasutame (+372) 5058681 KONTAKT (+372) 5058681 www.skineks.ee https://www.facebook.com/Skineks/ kvaliteetset Saksamaa Suur 49b, Jõgeva

(+372) 56222760 82 (+372) 56222760 https://www.facebook.com/Skineks/ Zschimmer and Schwarz parkainet.

Suur 49b, Jõgeva skineks@skineks.ee Ulukinahkade parkimine

Rukovski sulest on ilmunud rohkem kui 240 teaduslikku, populaarteaduslikku kirjutist, brošüüri, raamatut. Ta on osalenud kapitaalsete monograafiate „Hunt“ ja „Ondatra“ koostamisel, samuti raamatute „NSVL silmapaistvad loodusmaastikud ja nende kaitse“, „Algaja jahimehe teekaaslane“, „Jaht Venemaal“ jt väljaandmisel.

Tema kirjutatud on raamatud „Jaht karusloomadele“ (1980), „Jahimeesjäljekütt“ (1984), „Mööda metsloomade jälgi“ (1988), „Neljajalgsete varjupaigad“ (1991), „Kiskjate loomade jaht Venemaal“ (2002).

Väga palju Rukovski kirjutisi on ilmunud ajakirja „Ohota i ohotnitšje hozjaistvo“ veergudel, neid on kokku üle poolesaja. Suur osa neist käsitleb ulukijälgi, üht tema põhilist uurimisobjekti. Eraldi kirjutised on järgmiste ulukite jälgedest: hunt, rebane, ilves, nugis, saarmas, karu, sõralised, kanalised. Üks artikkel käsitleb jälgede uurimise metoodikat. Et Rukovski uuris hulk aastaid nugise ökoloogiat, siis on ta avaldanud veel kirjutisi sellistel teemadel nagu küttimise mõju nugise populatsiooni struktuurile, nugis ja kanalised ning mööda nugise jälgi.

Kasulikud nõuanded

Lühikesed artiklid pealkirjaga „Kasulikud nõuanded“ tuginevad ilmselt autori enda isiklikele kogemustele. Nii antakse ühes artiklis juhiseid, kuidas määrata tabatud linnu vanust noka ja sulgede järgi. Teises jälle õpetatakse, kuidas avastada oravat, kes peidab end tihedas puuvõras. Antakse nõu telgi soojendamiseks külmal aastaajal. Väikest kahekohalist telki saab edukalt soojendada ühe või kahe hariliku steariinküünla abil, mis pannakse põlema tühja konservikarpi.

Veel parem viis telgi soojendamiseks on soe liiv, mis lõkke kohal konservikarbis või panges kuumaks on aetud. Selleks otstarbeks võib kuumutada ka väikesi kive. Parim puu kaua kestvaks lõkkeks on kuiv kuusk.

Selle sajandi algaastatel leidub ajakirjas mitu Nikolai Rukovski artiklisarja, mis käsitlevad kindlat teemat. Nii on aastail 2003–2005 ilmunud seitse artiklit teemal „Venemaa kiskjad loomad ja jaht neile“. Neis tutvustatakse kokku 26 Venemaal elutsevat kiskjat ja kirjeldatakse nende küttimist. Kaks artiklit on pühendatud Venemaa punase raamatu kiskjatele. Neis on käsitletud järgmisi loomi: jääkaru, kaeluskaru, punahunt, Amuuri tiiger, leopard, lumeleopard, Amuuri metskass, manul, marmortõhk, kalaan.

Neljas kirjutises on juttu 12 ulukist, Venemaa tööndusliku jahi loomadest.

- AJALUGU Rukovski tutvustas ajakirjas ka väljaspool Venemaad elutsevaid ulukeid.

Nii ilmusid tema sulest artiklid pruunkarust, mägrast ja saarmast LääneEuroopas, puumast, ilkast ja punailvesest Põhja-Ameerikas. Rukovski viimane kirjutis selles ajakirjas ilmus 2012. aastal pealkirjaga „Milleks on

loomal saba?“. Selles analüüsib ta saba otstarvet erinevatel imetajaliikidel.

Nikolai Rukovski raamatuid on tõlgitud ka võõrkeeltesse. Eesti keeles ilmus 1987. aastal tema raamat „Mööda ulukite jälgi“.

Nikolai Rukovski suri 2014. aasta oktoobris.

Nikolai Nikolajevitš Rukovskist inimesena TEKST MATI KAAL FOTOD ERAKOGU

K

uigi Nikolai Rukovski oli juba varem mitmelgi konverentsil huvitavalt esitatud sisukate ettekannetega mulle silma jäänud, algas meie lähem tutvus 1980. aasta oktoobris. Sattusime Moskva Riia vaksalist väljuvas rongis juhuslikult ühte kupeesse, kui sõitsime Kesk-Metsa riiklikul looduskaitsealal toimunud järjekordsele üleliidulisele karu-uurijate konverentsile. Jätkuna osutusime hiljem majutatuks ka ühte kahekohalisse palkonni. Mul oli talle nende varasemate ettekannete tuules küsimusi, seega jõudsime kiiresti ühisele lainele ja juttu jätkus kauemaks.

Konverentsi võõrustanud Valentin Sergejevitš Pažetnov, kellel oli ka endal pealinna asja, otsustas pärast ametliku

Mati Kaal Rukovskite juures Moskvas.

programmi lõppu meid kõiki looduskaitseala vana ja vaevatud bussiga Nelidovo raudteejaama asemel hoopiski ise Moskvasse ära viia. Teel läks päevi näinud sõiduriist üsna kapitaalselt rikki. Enam ei mäletagi, mis täpselt juhtus, aga viivitus, mille kestel masin mäkaiverliku osavusega siiski sõiduvõimeliseks putitati, kestis õige mitu tundi ja Moskvasse jõudsime alles kell kaks öösel. Nii sattusingi saatuse tahtel esimest korda Rukovskite juurde ööbima ja tutvusin ka inglise filoloogist perenaise Jelena Grigorjevna Rukovskajaga.

Nikolai Nikolajevitš oli, nagu hiljem kuulsin, suhteliselt äsja kaotanud umbes minuvanuse katselendurist poja ja n-ö lapsendas mind käigupealt.

Nii sai alguse meie enam kui 30 aastat väldanud „perekondlik“ suhe, mille

83

- AJALUGU käigus Rukovskid nimetasid mind enda Tallinna-pojaks ja mina neid oma Moskva-vanemateks. Edaspidi peatusin Moskvas olles alati nende juures ja meie vestlused venisid sügavate öötundideni ning eemal olles vahetasime kirja teel nii eriala- kui ka eraelu-uudiseid. Sain tänu sellisele suhtlusele igas mõttes palju targemaks.

Nikolai Rukovski oli mitmenda põlve Vene intelligent, äärmiselt erudeeritud ja väga hea lastetoaga, mida polnud võimalik varjata. Samal ajal puudus tal toonaste Moskva juhtivate zooloogide (ilmselt ka muude erialade teadlaste) hulgas vägagi levinud pürgimus saavutada järjest kõrgem ametialane positsioon, mis paljudel päädis tegelikust uurimistööst irdumise ja põhiliselt administreerimisega ning alluvate uurimustööde kaasautorlusega.

Moskva pedagoogilise instituudi probleemlabori vanemteaduri koht andis Rukovskile võimaluse tegelda ulukiökoloogia mitme huvitava probleemiga ja liikuda igal aastaajal palju nii üksinda kui ka tudengite praktikat juhendades loodusmaastikel. Viimased pensionieelsed tööaastad möödusid põhiliselt Vologda oblastis, kuhu ta soetas endale ka ühe tühjaks jäänud majapidamise ja jätkas pensionipõlveski enda huvides seal kandis välitöid.

Naasnud linna, osales ta aga aktiivselt Moskva looduseuurijate seltsi ja üleliidulise terioloogide seltsi tegemistes.

Vähem teatakse Rukovski kunstiharrastusest, aga temast on jäänud arvukalt nii joonistusi, akvarelle kui ka miniatuurseid õlimaale peamiselt põhjala loodusest eri aastaaegadel.

Hea suhtlejana leidis ta kõigil Nõukogude Liidu igasse nurka ulatunud

made, erinevates allüürides liikumisel, mitmesugusele pinnastele jäetud jälgedest negatiivkoopiaid ja suutis hiljem kodus nendest negatiividest teha arvukalt positiivkoopiaid. See nõudis palju käeosavust ja kannatlikkust, aga tulemuseks olid ideaalsed õppevahendid.

Kui Tallinna loomaaial täitus asutamisest pool sajandit, kinkis Rukovski ligi poolsada niisugust koopiat meie loodushariduse osakonnale. Seepeale ostis toonane metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium Jaan Naabri algatusel temalt veel kaks komplekti Eestis elavate liikide jälgi, millest üks

Nikolai Rukovski oli mitmenda põlve Vene intelligent, äärmiselt erudeeritud ja väga hea lastetoaga. rännakutel tiheda kontakti kohalike asukatega, ammutades neilt põlvest põlve edasi antud teadmisi kohalikust loodusest ja õppides nende ehedaid iidseid käsitööoskusi. Mitu tema kingitud kasetohupunutist jms on mul siiani aktiivses kasutuses. Äärmuseni lihvitud tähelepanuvõime ja aastatepikkune kogemus aitas tal märgata loomade tegevusjälgede kõige väiksemaid detaile ning neid lahti mõtestada. Kaasasündinud pedagoogiline kalduvus ei lasknud Rukovskil oma teadmisi vaka all hoida ja ta jagas neid meelsasti nii vestlustes kui ka artiklites ja raamatutes. Enam kui pool sajandit ei puudunud tema seljakotist kips, alumiiniumplekiriba ja pooleks lõigatud kummipall. Nende vahenditega võttis ta eri vanuses loo-

Mati Kaal ja Nikolai Rukovski koos abikaasade Virve ja Jelenaga 1989. aastal Moskva ning Tallinna loomaaia ühisel juubelikonverentsil „Tallinna loomaed 50, Moskva loomaaed 125“.

84

läks vist Luua metsandustehnikumile ja teine Eesti Jahimeeste Seltsi. Kes huvi tunneb, võib raamatukogust üles otsida tema raamatu „Mööda ulukite jälgi“ (Tallinn, 1987), kust leiab niisuguste jäljekoopiate tegemise üksikasjaliku õpetuse.

Mõtleva inimesena oli Nikolai Rukovskil ühiskonna asjade kohta oma arvamus ja omavahelistes vestlustes rõhutas ta tihti, et tal teeb hinge haigeks see, mis on tehtud Baltikumi rahvastele. Saatuse tahtel langesid loomaaia eespool mainitud juubeli ettevõtmised kokku Balti ketiga, kuhu meil õnnestus kaasa lööma viia suur osa juubelikonverentsil osalenud väliskülalistest. Perekond Rukovskid tuletasid surmatunnini seda meelde kui üht oma elu meeldejäävaimat sündmust.

TOO OMA ULUKILIHA MEILE! Ostame kõiki suurulukeid.

Lihatöötlemise teenus kuni vorstini välja.

ULUKITE KOKKUOST Tel 5685 5750, 505 4011 www.adaveremeat.ee

- JAHIKOERA TERVIS -

ALAARIA –

koerlaste imiuss TEKST EPP MOKS FOTOD EPP MOKS, SHUTTERSTOCK

Imiussid ehk trematoodid on parasiitide seas ühed huvitavamad loomad. Selgroogsetel parasiteerivate imiusside elukäiku on sageli haaratud mitu peremeesliiki ja parasiit sigib elu jooksul nii suguliselt kui ka mittesuguliselt.

L

ihtsa elukäiguga imiussidel on elutsüklis kaks peremeest, kuid enamasti on neil kolm või enam peremeeslooma. Tavaliselt on üks peremees mõni limuste liik ja teine, kolmas (või enam) selgroogne loom. Lisaks võivad imiussid kasutada nn säilitusperemehi: loomi, kelles parasiit püsib elus, kuni satub õigesse peremehesse. Parasiidi areng oleneb sobivate peremeeste olemasolust: igas peremehes arenevad välja spetsiifilised, vaid sellele peremeesliigile iseloomulikud vastsevormid, uue peremehe nakatamine ei ole

võimalik, kui mõni arenguetapp on vahele jäänud.

Imiusside nakkus seostub enamasti soojade maadega, kus inimeste nakatumine on halbade hügieeniolude tõttu tõsine mure. Trematoodid ei ole siiski ainult soojade maade parasiidid, neid leidub kõikjal maailmas. Eestis esinevatest imiussidest on ehk rohkem tuntud maksakaan: mäletsejaliste ja inimese kosmopoliitse levikuga parasiit. Imiussid, kes ei põhjusta inimese või põllumajandusloomade haigestumist, jäävad sageli tagaplaanile. Nende seas on parasiite, kelle mõju peremeeste tervisele ei ole veel selge.

Mõlemal ussifotol on täiskasvanud suguküps alaaria. Imiussi peaosas on sarvetaolised moodustised, nende vahel on suuiminapp. Suuiminapa all on näha neel, mis hargneb kaheks haruks. Tumedam ala on (ainult) osa sigimisorgantiest. Alaaria keha külgedel olevaid tiivakesi antud fotodel näha ei ole - need on jäänud voldituna usside kehade alla.

86

- JAHIKOERA TERVIS -

Alaaria mesotserkaarid metssea lihastest. Fotodel on näha vastse peaosas olev suuiminapp (teravik) ning kõhuiminapp (tumedam rõngasjas moodustis kehas). Heledamalt paistavadad näärmed, mille eritist kasutavad vastsed peremehe kehasse tungimisel kudede lagundamiseks. Vastsed liiguvad nagu kaanid- venitavad end välja ja siis tõmbuvad uuesti kokku.

Fotodel on näha kokkutõmbunud (vasakul) ning väljavenitamist alustavat vastset (paremal).

Alaria alata

Alaaria on parasiitne trematood, kelle elutsüklis on kolm peremeest. Täiskasvanud parasiidid elavad koerlaste soolestikus, nad on 3–6 mm pikad ja kuni 2 mm laiad ovaalsed ussid. Ussi külgedel moodustab nende keha silmatorkavad tiivad (alata tähendab ladina keeles tiivulist). Teada on mitu alaarialiiki, kuid vaid üks neist esineb Euroopas.

Parasiit on levinud peamiselt niisketel aladel ja toetudes ulukkoerlastel korraldatud parasitoloogilistele uuringutele, võib väita, et alaariad tunnevad end väga koduselt just Baltimaades ja Poola mõnes piirkonnas.

Koerad, nagu ka meie looduses elavad koerlased, on alaaria lõppperemehed: nende soolestikus sigivad täiskasvanud parasiidid. Parasiidimunad satuvad roojaga väliskeskkonda ja vette juhtunud munadest koorub kahe nädala jooksul ripsmetega kaetud vastne, ripslane ehk miratsiid. Ripslastel ei ole suud ja nad ei toitu, mistõttu peavad nad leidma peremehe enne, kui munast kaasa saadud energiavaru lõppeb. Ripslased tungivad mageveetigudesse, kes on parasiidi esimene vaheperemees. Tigudes nad arenevad ja sigivad sugutult, andes sellega aluse parasiidi uuele arengujärgule kotlasele ehk spototsüstile.

Kotlased paljunevad omakorda ja kui peremehe nakatamisest on möödunud umbes aasta, väljub kotlastest uus parasiitide põlvkond, keda nimetatakse händlaseks ehk tserkaar. Händlased väljuvad teost vette, nende keha tagaosas on saba, mille abil ujuvad nad vees ringi, otsides aktiivselt uut peremeest (nn lisapermees) – kahepaikset. Alaariale sobivad lisaperemehed on kõik Eesti konnad. Kahepaiksetes areneb händlasest uus vastsevorm mesotserkaar, mida saab pidada nakkusvastseks: mesotserkaaridega nakatunud kullesed

või konnad on nakkusallikaks lõppperemeestele, kiskjatele, kuid ka paljudele säilitusperemeestele.

Parasiidi iga uus arenguetapp peab jõudma õigesse peremehesse, vaid nii saab ta loomapopulatsioonides püsima jääda. Sageli on parasiidil vale peremehe sisse sattudes kaks võimalust: kas parasiit läbib seedekulgla (nt paljude parasiitide munad ei hakka vales peremehes arenema) või lagundatakse parasiit nagu muu toit. Peremehi, kelle kehasse kogunevad toidus leiduvad parasiidivastsed, nimetatakse säilitusperemeesteks. Neis parasiidivastsed ei arene ega paljune, kuid säilitavad oma nakkusvõime.

Säilitusperemehed

Alaaria säilitusperemeeste ring on väga lai: mesotserkaare on leitud madudes, lindudes, närilistes, putukning segatoidulistes loomades (nt siil, metssiga) kuid vastseid on leitud ka kärplastest (kärp, nirk, saarmas, metsnugis). Mesotserkaarid säilitavad nakkusvõime ka siis, kui üks säilitusperemees sööb teise ära. Näiteks kui madu sööb nakatunud hiirt, siis liiguvad mesotserkaarid närilise kudedest roomaja omadesse. See tsükkel kordub toiduahela kaudu: kui maost saab mõne röövlinnu saak, siis liiguvad imiussivastsed linnu kudedesse jne, kuni parasiidid satuvad lõpp-peremeestesse, koerlastesse.

Kuigi säilitusperemehi pole parasiidi elutsükli lõpetamiseks otseselt vaja, aitavad nad tõhusalt kaasa parasiidi levikule. Alaariale on säilitusperemehed vajalikud nakkuse kandmiseks niisketest piirkondadest kuivematesse, sest parasiidi esmane areng toimub ju veekogudes. Levik säilitusperemeeste vahel võimaldab ka suurendada nakatunud saakloomade hulka.

87

Lõpp-peremehed on koerlased

Alaaria lõpp-peremehed on kiskjalised, valdavalt koerlased, kes nakatuvad parasiidi lisa- või säilitusperemehi süües. Lõpp-peremehe kehas teevad alaaria vastsed enne soolde jõudmist ja suguküpsuse saavutamist läbi rände.

Mesotserkaarid vabanevad kiskja seedekulglas saakloomade kudedest ja tungivad läbi mao või sooleseina kiskja kõhuõõnde. Sealt liiguvad vastsed läbi vahelihase rinnaõõnde, kus tungivad kopsudesse. Kopsus mesotserkaarid arenevad ja nende kehakuju hakkab meenutama täiskasvanud alaariate oma. Kopsust liiguvad alaariate vastsed hingetoru kaudu suuõõnde, kust need süljega alla neelatakse. Alla neelatud vastsed satuvad peensoolde, kus nad arenevad täiskasvanuks. Imiussi arengule lõpp-peremehes kulub umbes kuu.

Alaariad on meie looduses elavatel koerlastel väga levinud. Nakkust esineb nii hundil, rebasel kui ka kährikkoeral. Kodukoerte kohta info puudub, kuid võib arvata, et vabalt ringiliikuvad koerad, kes püüavad ja söövad kahepaikseid, närilisi või kellel on võimalus süüa toorest ulukiliha, on samuti nakatunud. Oma lõpp-peremeestes kahjustavad alaaria rändevastsed kopse ja suguküpsed imiussid võivad tekitada soolvaevusi.

Sageli puuduvad täiskasvanud koertel alaaria soolenakkuse korral haigustunnused, kuid kutsikatel võib see imiuss põhjustada tõsist haigestumist. Arvatakse, et imetavas emases koeras rännet läbi tegevad vastsed võivad nakatada kutsikaid piima kaudu. Mil määral kahjustavad alaariate vastsed oma vahe- ja lisaperemehi (limused, konnad), ei ole veel selge, kuid säilitusperemeestel võib massiline nakatumine põhjustada rasket haigestumist.

Õnnitleme!

DIANA JAHISELTS

Gert Romanov 50

HAAPSALU JAHISELTS

Arvi Vinkelberg 55 Meelis Laurmann 50 Mati Valk 50

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

Lembit Simmulman 85 Paul Riiman 80 Bruno Harjo 50 Gaido Padrik 50 Nikolai Topkin 50 Johannes Surva 85

HARJU JAHINDUSKLUBI

Arvo Peterson 85 Igor Aman 75 Avo Villo 70 Neeme Aljas 70 Raivo Karu 65 Ago Pärnamäe 60 Aldo Laid 55 Arvet Kaasik 55 Raimo Toomingas 50 Alar-Eerik Ristisaar 50 Margus Veskmets 50 Marek Klais 50 HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

Viljar Rajaveer 80 Gunnar Heiste 70 Märt Rannast 65 Aivar Kikas 60 Raivo Kuuse 60 Aivar Soo 55 Raigo Aasma 50 Raido Rand 50

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

Aleksandr Jürgens 85 Leonid Šumikov 70 Jüri Prunn 70 Jevgeni Suhharnikiv 65 Viktor Saveljev 65 Viljar Kuusmann 60 Aleksander Migaljov 60 Kalle Avastu 60 Juri Dovbnja 60 Alexandr Lapitskiy 60 Sergei Timofejev 60 Tiit Liiv 50

JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Gennadi Jürgenson 75 Peeter Rohtla 70 Jüri Ellram 65 Priit Markus 65 Avo Purkart 65 Aare Reimann 50 KEILA JAHISELTS

Ismagil Ahmetov 65 Ando Uusma 70 Aivar Lell 65 KOHILA JAHIMEESTE SELTS

Erik Kosenkranius 50 KOSE JAHISELTS

Anti Järvelaid 60

KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Ago Kirsipuu 55 KULLAVERE JAHIÜHISTU

Andrei Kobrin 65 KUNDA JAHINDUSKLUBI

Aleksander Danilov 70 LAANE JAHIMEESTE SELTS

Lembit Laanemets 65 Ago Kirsipuu 55

MASSU JAHISELTS

Patrick Madar 50

MÕISAKÜLA JAHISELTS METSIS

Enn Tamm 70

Andres Heinroos 60 Sergei Kolesnikov 60 Aivar Naaber 55 Toomas Tõnisson 50 Ego Siig 50 RAHNOJA JAHISELTS

PADISE JAHIMEESTE SELTS

Valdu Laide 70

Ain Kirsi 60 Ain Oolep 60 Raul Orav 50

PALIVERE-PIIRSALU JAHISELTS

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

Elvo Leppmaa 60

PÕLVA JAHISELTS

Raimo Kiudorf 80 Raivo Vares 75 Kalev Hallop 70 Tarmo Niilo 65 Are Orion 65 Ants Vent 65 Aivar Jänes 55 Raivo Tenso 55 Margus Tilgar 55 Meelis Ivask 50 Meelis Kokkmaa 50

PÕLTSAMAA JAHISELTS

Ants Kõrgesaar 70 Priit Markus 65 Toivo Tõnson 65 Ivo Tamson 55 PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT

Madis Salom 85 Nikolai Skirgin 80 Aleksander Prihodko 65 Jüri Adamson 65 Kalev Pitsal 65 Vladimir Izmailov 65 Kalev Juurikas 65 Vladimir Pilipaka 65 Aivar Ainsar 60

JAHISELTS OTT

Toivo Eessaar 60

Teet Lood 75 Tõnu Põldma 70 Ain Raam 55

SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Arnold-Erdman Hint 90 Avo-Juhan Soe 80 Gustav Sepp 75 Harri Kommel 70 Neeme Aljas 70 Uno Vait 65 Jevgeni Spirenkov 65 Aare Mölder 65 Rein Matt 60 Andres Ait 60 Ain Saarik 60 Veljo Pärtel 60 Gunnar Siiner 60 Peedu Saat 55 Kalev Au 55 Kai Lember 55 Hegne Lump 55 Aarne Tänav 55 Aarne Jõgi 50 Ando Noot 50 Raul Kets 50 Vallen Aug 50 Margus Veskmets 50 TALLINNA JAHIMEESTE SELTS

Teet Hõlpus 75 Jüri Pallu 70 Toivo Võsu 70

TARTU JAHINDUSKLUBI

Toivo Suuroja 80

JUURU JAHIMEESTE SELTS

Mati Mõttus 75 Aleksei Treštšalov 70 Olev Kirs 70 Margus Anok 65 Urmas Saaliste 60 Kaido Lipping 60 Margus Kuningas 55 Markus Vetemaa 55 Urmo Villik 55 Urmas Helimets 50 Alar Kelus 50 Arvo Sirk 50 Alar Sirge 50 TUUDI JAHISELTS

Jaan Mets 70

VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Kalju Lutt 75 Vello Paidre 75 Tõnis Laas 65 Peeter Toots 65 Vjatseslav Lehter 60 Ralf Rosenberg 60 Tiit Rätsepp 60 Kaido Kiusalaas 55 Mati Koger 55 Aivo Pinte 55 Jaak Veidenberg 50 Juhan Zimbrot 50 Raul Kets 50 Tiina Tõnissoo 50 Rain Kuus 50 VALTU JAHIMEESTE SELTS

Harald Tõntson 90 Harri Ambur 55 VIIRATSI JAHISELTS

Madis Sõukand 65 VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS

Madis Kirch 65 Ülo Ruuder 55

VÄÄNA JAHISELTS

Aivar Kikas 60

Jüri Anderson 60 Gert Romanov 50

VILJAR RAJAVEER 80

Õnnitleme EJS-i aumärkide omanikku, Hiiumaa jahimeeste seltsi auliiget, head sõpra ja jahikaaslast, kes on pühendanud oma elutöö Hiiumaa looduse, metsanduse ja jahinduse arendamisele.

Hiiumaa jahimeeste selts Eesti Jahimeeste Selts

88

Müüa Saksa jahiterjeri kutsikad. Sündinud 25.06.2020. Loovutamise ajaks on kutsikad vaktsineeritud, kiibistatud ja EKL-i tõutunnistusega. Tel 506 6139.

Soovin osta kaks karuküünt või viletsa karunaha, mille küüned kõlbavad. Tel 5660 4829, Anu Paal.

Seoses jahipidamise lõpetamisega müüa jahirelv TOZ-34-E12 kal. Tel 5390 6499.

Kennelis Legambros müüa Vene hagija emane kuuekuune kutsikas. Rohkem infot telefonil 515 9102.

Müüa Karjala karukoera kutsikad, sündinud 9. septembril. Kokku 8 isast, 2 emast kutsikat.

Loovutamise ajaks (november-detsember) olemas kiibid, vaktsiinid, ussikuurid ning EL-i vetpass ja EKL/FCI tõutunnistus.

Ema: Eräpyhan Tähti, FI15282/17, isa: Martin Selkosen, Robby II, FI47670/16. Kontakt rene.nurmetalu@veheco.com, tel 525 2755.

Tegelen jahitrofeede vääristamisega: põdra-, hirve- ja sokusarved, seakihvad, kõikvõimalikud koljud (karu, hunt jne). Tood pea, tagastan valgendatud, korralikul alusel trofee.

Kasutan alustena Tharapita Designi toodangut.

Tel 520 3213, Jõgevamaa.

KUULUTA AJAKIRJAS JA EJS-i KODULEHEL! Eraisikule hind 3,20 €, koos pildiga 6,40 €.

Kuulutus on kodulehel üleval kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki.Firmadele hind kokkuleppel.

Kuulutus saada: andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €.

Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €.

Kuulutuse eest saab tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi kontole EE541010052038296002 selgitusega: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

- mälestame LEMBIT-FERDINAND ERMANN

TIIT SÄDE

25.03.1960‒27.08.2020

11.03.1933‒27.08.2020

Mälestame head sõpra ja kirglikku jahimeest, Tuudi jahiseltsi juhatuse liiget.

Avaldame kaastunne omastele.

Mälestame head jahikaaslast ja sõpra.

Avaldame kaastunnet lähedastele

Tuudi jahiselts

Laane jahimeeste selts

MIKK PIKKMETS

27.12.1983‒29.09.2020 Müüa korralik kaheraudne jahipüss Gogswell-Harrison cal 12 Extra Quality Victor Ejector, London. Valmistatud 1907, kuldornamendiga.

Hind 2900 €.

Tel 524 5433, iff.kesa@mail.ee.

Lahkunud on Pärnumaa jahikogukonna esindaja ja eestvedaja.

Mälestame aktiivset jahimeest ja head koostööpartnerit.

Avaldame kaastunnet lähedastele.

Eesti Jahimeeste Selts

ELMAR-JOHANNES SÜDA

29.05.1933–07.09.2020

Mälestame kauaaegset kirglikku jahimeest ja jahikaaslast.Elmar kuulus pikka aega Ida-Viru jahimeeste juhatusse. Ta korraldas noorjahimeeste koolitusi, jahimeheeksameid ja suuruluki laskekatseid. Oli seotud Põhjaranniku ja Ontika jahtkonnaga, olles selle juures asutamisest saati: esimesed aastad kohustusliku jahi järelevalveametnikuna, hiljem jahtkonna liikmena. Pidas jahtkonna kroonikat.Elmar oli edukas laskesportlane ja täpne kütt. Ta oli täpne ja tasakaalukas kõiges, millega tegeles.

Saksa karmikarvalise linnukoera kutsikad otsivad peremeest või -naist, kellega koos jahil käia.

Sündinud 28.08.2020, loovutamise ajaks olemas EKL-i tõutunnistus ja EL-i pass.

Isa: Erlens Venator Virtus, ema: Belye Rosy Istel.

Mõlemal vanemal tehtud terviseuuringud ja on aktiivsed jahikoerad. Emase omanik Tatjana, tel 510 1168. Isase omanik Age, tel 5196 8618.

Info: Age Lagenõmm-Saar, tel 5196 8618.

Müüa karmikarvalise taksi kutsikad (2 emast, 4 isast).

Sündinud 31. augustil.

Loovutamise ajaks (november) on kutsikad vaktsineeritud, kiibistatud ja EKL-i tõutunnistusega. Mõlemad vanemad on töötavad jahikoerad. Tel 5346 7868, Eigo.

Aastal 2018 autasustati teda Ilvese teenetemärgiga. Elmar oli hingega jahimees elupäevade lõpuni. Naljatamisi ütles ikka, et tema nimetähed on kõigi Eesti Jahimeeste Seltsi logodel (EJS).

Ida-Virumaa jahimeeste selts Ontika jahtkond

ristsõna

Eelmise ristsõna õige vastus oli: SEE VENE KARU EI OLE. Õigesti lahendas 73 vastajat. Võitja BIRGIT RAND saab auhinnaks Nitecore tassi, mille pani välja Gladius. Palume võitjal toimetusega ühendust võtta. Ristsõna vastuseid ootame 23. novembriks aadressil ristsona@ejs.ee või Kuristiku 7, 10127 Tallinn.

MÄRKLEHED, 100 TK.

KOMPLEKTI HIND AINULT

300€

199€ OPTIKA 3X32 WR KOOS KINNITUSTEGA

GAMO MATCH PADRUNEID, 250 TK.CAL. 4,5

PNEUMAATILINE SHADOW DX IGT ÕHKRELV VÕIMSUS CAL. 4,5 / 24 J

ANOME, Pärnu mnt 48, Tallinn; Koidula 11, Rakvere KONGER KONGER, Tallinna mnt. 19c, Narva; Keskväljak 6, Jõhvi ZOOMAAILM, J. V. Jannseni 2a, Pärnu ZOOMAAILM, Lauteri 8, Tallinn ZOOMAAILM, Puskini 19, Narva KÜTI ÄRI, Tallinna 25, Kuressaare, Saare maakond PAADILAENUTUS, Pihlaka tee 4, Kärevere, Tartu maakond SOOVI POOD, Kuivastu maantee 41, Orissaare, Saare maakond TAMMED JA RANNAD, Hiiu maantee 13, Käina, Hiiu maakond TRADILO, Tallinna maantee 73, Uuemõisa, Lääne maako WIRKKI, Kuusiku tee 4, Rapla, Rapla maakond KALASTUS.EU, Pärnu mnt 238, Tallinn AMETLIK MAALETOOJA BALTI RIIKIDES NORMARK, +370 655 10198 / HUNTINGNORMARK.LT www.gamoairguns.eu