Eesti Jahimees nr5, 2019 by Menu Kirjastus

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2019

150

AASTAT PÄRNU JAHIKAITSESELTSI ASUTAMISEST RIHO TERRASE JAHIKÖÖK TAMUR KUSNETSI JAHIJUTT

HIND 3 € ISSN 1406-6661

Vereta jaht 2019

Sisukord

6 14 16 18

22 24 27 31

Juhatus alustas sügishooaega FACE üldkogu Brüsselis Plii Skandinaavia pruunkarude veres Vereta jahi võidufoto tegi Ingmar Muusikus Kogu pere metsapäev Rakveres Soovitused põtrade valiklaskmiseks Kuidas tunda ennast jahil ohutult? Suurulukid maanteel ja kraavis – kuidas ennetada?

35 Jahijutt 40 Õpilaste jahija looduslaager Roostal 46 Noorte jahilaager Mikkelis 51 Riho Terrase jahiköök 54 Jahispordi liidu uudised 55 Niitvälja Karikas 2019 56 Vintrelva padrunite laadimine 58 Vibujaht Prantsusmaal 63 Jahikoerad kohtuvad Säreveres 68 Anatoli Šestakov püüab Paides

kivinugiseid

72 74

Härkila kvaliteet tuntud headuses 150 aastat Eesti esimese jahiorganisatsiooni rajamisest

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2019

Esikaanel Põder (Alces alces) Foto Tõnu Noorits

150

AASTAT PÄRNU JAHIKAITSESELTSI ASUTAMISEST RIHO TERRASE JAHIKÖÖK TAMUR KUSNETSI JAHIJUTT

HIND 3 € ISSN 1406-6661

Vereta jaht 2019

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD Jahindus- ja loodusajakiri 5 (260) 2019 Ajakirja väljaandmist toetab

Alaska jahiülikonnad on kerged, mugavad ja hästiistuva lõikega, sobides suurepäraselt liikuvaks jahiks sügis-talvises metsas. Kandja hoiab kuivana lamineeritud membraankangas, pinnamaterjal on lisaks veel vett ja mustust hülgiva Hi-Dry pinnatöötlusega. Joped-püksid on hingava võrkvoodri ja veekindlate tõmblukkudega. Joped on kapuutsiga, käepärased taskud (sealhulgas raadiosaatjatasku) võimaldavad otstarbekalt paigutada kõik jahil vajaliku. Pakume erineva disainiga mudeleid: metsapruune, metsa- ja digicamo ning silmapaistva turvacamo mustriga, nii meestele kui naistele. Talvised Alaska Tundra mudelid on sooja Super-Loft termovatiinist voodri ja Rain-Stop membraaniga.

Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, ajalehe Jahimees järglane. www.ejs.ee TOIMETUS Tallinn, Kuristiku 7, 10127 Telefon 602 5976 jahimees@ejs.ee PEATOIMETAJA Jaanus Vaiksoo jaanus@ejs.ee TEGEVTOIMETAJA Katrin Streimann katrin@menuk.ee TOIMETAJA Andra Hamburg andra@ejs.ee

EXTREME LITE PRO ÜLIKOND

19900

27900 TUNDRA TURVACAMO ÜLIKOND

27900 TUNDRA ÜLIKOND

29900

TOIMKOND Mati Kaal, Heino Kasesalu, Peeter Hussar, Tiit Randla, Tiit Randveer, Kaarel Roht, Ilmar Rootsi, Arles Taal, Tõnu Traks, Peep Männil, Andres Lillemäe, Oliver Leif, Triin Roostfeldt. KUJUNDUS MENU TRÜKK Printall

APEX TURVACAMO ÜLIKOND

APEX LADY ÜLIKOND

REKLAAM Ander Sibrik ander@menuk.ee, telefon 565 1007

Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest. Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

EESTI JAHIMEESTE SELTS Telefon 602 5970 ejs@ejs.ee TEGEVJUHT Tõnis Korts tonis.korts@ejs.ee TEGEVJUHI ASETÄITJA Andres Lillemäe andres@ejs.ee Kaastöid ootame paaritu kuu 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame paaritu kuu 25. kuupäevaks. Ajakirja kojukandega seotud probleemid palume edastada Omnivale. Üldinfo www.omniva.ee; e-kiri info@omniva.ee; klienditeenindus 661 6616.

Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

Kahe sõnaga jahist ja jahimehest

ui peaks rääkima jahist ja jahimehest sõpradele kas või terve õhtupooliku, siis sellega saaks üsna lihtsalt hakkama. Kui rääkida jahist inimestele, kes sellest suurt ei jaga, siis piisava ajaga saab ka sellega hakkama. Näide siit ja teine sealt ning ongi teema lahti seletatud. Kui aga jahipidamise selgitamiseks antakse viis minutit, siis muutub olukord keeruliseks. Eriti suur proovikivi on, kui kuulajad ei tea sellest midagi. Paraku on meie lemmiktegevusel küljes mitu negatiivset varjundit, mis minevikus külge kleepunud. Ei saa salata, et vahel oleme selleks ka ise põhjust andnud. Samas tuleb tõdeda, et mõnigi kord tuleb rinda pista kuulajate mitteteadmise, vähesest informatsioonist või liigsetest emotsioonidest tingitud suhtumisega. Oma sügavas olemuses on jahipidamine jäänud samaks aegade algusest peale. Seda olemust on raske sõnadesse panna. See ei ole midagi materiaalset, vaid sügavalt tunnetuslik, mille mõistmine ei ole kahjuks või õnneks igaühele jõukohane. See tunne jäägu meile ja seda selgitada polegi tihti mõtet. Küll aga jälgib ühiskond kullipilguga looduskasutust, sealhulgas elusressursside ehk ulukite kui loodusvara tarbimist. Linnakeskkond on kasvatanud ja kasvatamas põlvkondi, kes on kaotanud sideme maaga ning koos sellega ka arusaamise loodusest. Mis veel kurvem − need inimesed on kaotanud tunnetuse. Just neile on vaja selgitada jahipidamise olemust ja vajalikkust. Kuidas seda teha? Infot on palju ja pikka juttu ei viitsi keegi kuulata. Vahel öeldakse, et üks pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Ei sobi! Jahil tehtud fotod jäägu jahimeeste vaadata ja imetleda. Küll aga on ulukite puhul tegemist taastuva loodusressursiga, mis ennast ise pidevalt taastoodab. Elukeskkond on piiratud ja nii tekivadki suurte arvukuste puhul asurkondade sees mured: haigused ja taudid. Vahel on need ohtlikud ka inimesele. Kui ulukeid on liiga palju, siis tekivad kahjud, mis ületavad maaharijate, metsa-, looma-, linnukasvatajate, mesinike, kalurite jt maamajanduses tegutsevate inimeste taluvuspiiri. Maanteedel lisanduvad ulukitega õnnetused, mille arv kasvab plahvatuslikult, kui suureneb ulukite arv. Ainuke pääsetee on piirata ulukite arvu ja hoida see optimaalses mahus. Sellega saavad hakkama ainult jahimehed. Siit jõuamegi nüüdisaegse jahipidamise ja jahimehe kirjelduseni. See on mõistetav nii jahimeestele endale kui ka kõigile teistele. Seda saab teha lühidalt, löövalt ja mis kõige tähtsam − arusaadavalt. JAHIPIDAMINE ON ARVUKUSE REGULEERIMINE. JAHIMEES ON ARVUKUSE REGULEERIJA. TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

- juhatus -

Juhatus alustas sügishooaega Juhatuse selle sügise esimene koosolek toimus 26. septembril Tallinnas Kuristiku tänava majas.

Kindlustusekspert Tarmo Lääne tutvustas juhatusele kindlustusühistu moodustamist.

oosolekut juhatas president Margus Puust. Traditsiooniliselt õnnitleti sünnipäevalapsi. Suvised tähtpäevalised olid Raivo Aeg, Aarne Taal ja Andres Lillemäe. Pärast päevakorra kinnitamist arutati nelja sisulist punkti. Uueks liikmeks soovis astuda MTÜ Jäärumetsa Jahiselts. Jahipiirkonna suurus on 10 400 hektarit. Kütitakse umbes 40 põtra ja 130 metskitse aastas. Metssigade arv on pärast katku väike ja neid kütitakse minimaalselt. Selts võeti EJS-i liikmeks vastu ühehäälselt. Tutvuti jahiulukite käitlemiskoha investeeringute toetuse eelnõuga. Ettekande tegid maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi ning sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Ülle Pau. Meetme rakendamist taotles EJS-i juhatus. Maaeluministeerium otsustas ettepanekut toetada ja nüüdseks on jõutud eelnõuni. Meede on ka omamoodi riiklik tunnustus EJS-ile ja tema liikmetele võitluses sigade Aafrika katkuga.

Meede on suunatud ulukite esmatöötluskohtade rajamiseks jahipiirkondades, nende täiendamiseks ja ajakohastamiseks. Meede on suunatud ulukite esmatöötluskohtade rajamiseks jahipiirkondades, nende täiendamiseks ja ajakohastamiseks. Toetust saavad taotleda juriidilisest isikust jahiseltsid, millel on olemas kinnistu või võimalus seda kasutada ning jahimaade kasutusõiguse leping. Praeguse eelnõu kohaselt on abikõlbulikud ka juriidilise jahindusorganisatsiooni nn osakonnad, mis pole juriidilised isikud, aga mis kasutavad jahipiirkonda. Täpsemat teavet antakse EJS-i korraldatavatel infopäevadel, kõigepealt EJS-i liikmesorganisatsioonide juhtide

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD

24900

TEKST ja FOTO EJS

sügisesel koosolekul. Selle toimumise kuupäev tehakse teatavaks kohe, kui maaeluminister meetme määruse allkirjastab. Juhatuse liikmetel oli ettekandjale hulgaliselt küsimusi ja ettepanekuid. Eelnõu registreerimisnumber EIS-s on 19-0939/01 ja soovijad saavad sellega tutvuda. President Margus Puust rääkis lähemalt keskkonnaministri Rene Koki 20. septembril toimunud külaskäigust EJS-i majja. Ministri võttis vastu EJS-i juhatuse arendusrühm eesotsas seltsi presidendiga. Koos ministri kaaskonnaga arutati päevateemalisi küsimusi. Rene Kokk oli rahul EJS-i kui halduslepingu partneriga ja huvitus arendatavatest infosüsteemidest Metsis ja Jahis. Minister palus EJS-il kujundada seisukoht pliimoona edasise kasutamise küsimuses. Seda teemat arutab juhatus järgmisel korralisel koosolekul oktoobris. Neljanda päevakorrapunktina arutati kindlustusühistu asutamist. Seda on eelnevalt käsitletud kahel juhatuse koosolekul. Teema on jahimeestele huvitav ja sellega võib edasi minna. Ühistu moodustamise algataja kindlustusekspert Tarmo Lääne tutvustas senist asjade käiku. Kohe valmib põhikirja lõplik variant ja see saadetakse tutvumiseks juhatuse liikmetele. Toetust kindlustusühistu asutamise suhtes on väljendanud põllumeeste katusorganisatsioonid. Läbirääkimised käivad veel mitme organisatsiooniga. Ka EJS-ile on pakutud asutajaliikmeks saamist. Otsus tuleb langetada järgmisel koosolekul, kui on olemas kindlustusühistu põhikiri. EJS on algusest peale huvi tundnud oma liikmete soodsa jahikindlustamise ja kogu jahipidamise kindlustuskaitse vastu. Järgmine korraline koosolek on 24. oktoobril Tallinnas.

IBEX ÜLIKOND Universaalne kaks-ühes jahiülikond sügis-talviseks hooajaks. Ibex on vihma- ja tuulekindel tänu membraankangale, soojustuseks on jopel äravõetav fliisvooder. Vastupidavast cordurast tugev- dused jopel-pükstel, palju mugavaid taskuid (muuhulgas ka raadioning padrunitaskud), äravõetavad kapuuts ja traksid annavad suurepärase kasutusmugavuse.

17900 SOLOGNE ÜLIKOND Moodsa disainiga ja praktiline jahiülikond sügistalviseks hooajaks. Ülikond on tuule- ja veekindlast membraankangast, jopel on soojustuseks kerge vatiinvooderi.

CEVRUS LADY ÜLIKOND Prantsaslikult stiilne, kuid samas mugav, ilmastikukindel ja funktsionaalne jahiülikond naistele.

22900

STALION JOPED Kerge vatiinvoodriga jahijoped meestele ja naistele.

6900 Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

Keskkonnaminister Rene Kokk (vasakul), ministri nõunik Gert Villard, asekantsler Marku Lamp, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja president Margus Puust.

Fotod Jaanus Vaiksoo

JÄLGI, MIS TOIMUB SÜGISESES METSAS BURREL RAJAKAAMERAD Hea pildikvaliteediga ja töökindlad, mustade LEDidega rajakaamerad. Burrel S12 salvestab fotosid ja videosid ning lähetab pildid teie e-mailile. Burrel kaamerad Edge HD 3G ja Edge HD 4G töötavad vastavalt 3G ja 4G võrkudes ning edastavad ka suuremahulisi fotosid ja videosid. Kõik kaamerad on SMSi teel kaugjuhitavad

BURREL S12

DÖRR SNAPSHOT LIMITED BLACK 5.0 S

BURREL EDGE HD 3G

Dörr Limited Black 5.0 S on soodsaim mustade LEDidega kaamera. See salvestab kuni 5.0 MP fotosid ja videosid, mida saab hiljem arvutiga ühendatult vaadata

199

299

32900

DIGITAALSED ÖÖNÄGEMISSEADMED DÖRR

ZB-60

21900 15900 AKTIIVKÕRVAKLAPID DÖRR GS-23 Vaikseid helisid võimendavad ja tugevaid (näiteks laske) summutavad kõrvaklapid. Kõrvaklappidel on pistikupesa raadiosaatja ühendamiseks ühisjahil.

8900

Külas Šotimaa jahimeestel

7990

6.‒11. septembrini toimus juba traditsiooniks kujunenud jahinduslik õppereis, millest võttis osa 46 huvilist. Seekord viis reis Šotimaale, et tutvuda kohaliku looduse, ajaloo ja jahindusega. Eelnevatel aastatel on väisatud Tšehhit, Slovakkiat, Austriat ja Ungarit ning tutvutud sealsete jahimeeste tegemistega. Šotimaal kohtuti Suurbritannia jahimeeste organisatsiooni BASF (The British Association for Shooting and Conservation) Šotimaa kontori direktori dr Colin B. Sheddeniga. Tutvuti nende keskusega Trochrys Dunkeldis ning seejärel tegi dr Colin ettekande Šotimaa jahindusest ja ulukitest. Ettekanne andis ülevaate nii ajaloost kui ka tänapäevast. Seejärel vaadati filme Šotimaa jahindusest ja jahipidamisest. Šotimaal põhineb jahindus ajalooliselt maaomanikel ja seetõttu on relvade omamine meie mõistes väga liberaalne. Kui oled relvaomanik, siis oledki jahimees. Mingeid katseid ega dokumente pole vaja. Pole ka väike- ega suuruluki küttimise lube. Piisab maaomaniku nõusolekust. Ainukesed piirangud on kehtestatud õhupüssile, kuna sellega juhtus hiljuti surmaga lõppenud õnnetus. Kuigi esmatasandi jahipidamine on liberaalne, ei ole tugevat riiklikku jahindusorganisatsiooni. Seetõttu ei ole palju võimalusi kaitsta jahinduse huve. Õppereisil sai teada väga palju huvitavat ja silmaringi laiendavat nii jahinduse kui ka Šotimaa kohta.

DÖRR RELVALAMP Võimas valgusti akutoite ja vahetatavate LED elementidega. Komplekti kuuluvad valge, punane, roheline, infrapunane ja ultraviolett LEDid

Šoti ring.

13990

Margus Puust tänab EJS-i nimel dr Colin B Sheddenit sõbraliku vastuvõtu eest. Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

www.jahivarustus.ee • tel 677 8111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E–R 9–17

mäel Sgurr Finnisg-aig'is.

käis külas

Fotod Lea Truska

ZB 100PV

Digitaalsed öönägemisbinoklid zoomi ja LCD ekraaniga. Annavad terava värvilise kujutise päevavalgel ja must-valge öösel. Mudelil ZB 100PV on lisavõimaluseks foto või video salvestamine mälukaardile.

Osa reisiseltskonnast 663 m kõrgusel

Keskkonnaminister 20. septembril külastas keskkonnaminister Rene Kokk Eesti Jahimeeste Seltsi. EJS-i president Margus Puust tutvustas seltsi tegemisi, tõi välja tähtsat organisatsiooni puudutavat statistikat. President tänas ministrit hea koostöö eest halduslepingu suhtes. EJS-i tegevjuht Tõnis Korts tutvustas EJS-i maja, rääkis selle ajaloost. IT-projektijuht Karri Urban tegi ülevaatliku esitluse EJS-i infosüsteemidest Jahis ja Metsis.Minister tutvustas omalt poolt keskkonnaministeeriumi aktuaalseid teemasid ning keskkonnakaitselisi põhiküsimusi. Kohtumisel osalesid ministri nõunik Gert Villard, jahinduse nõunik Tõnu Traks, asekantsler Marku Lamp, Riigikogu liige, jahinduse töörühma esimees Riho Breivel, EJS-i juhatuse liikmed Priit Piilmann ja Toomas Kõuhkna.

BURREL EDGE HD 4G

Kokkusaamise lõpus kiitsid osapooled head koostööd ja lootsid, et see jätkub.

Foto Urmas Salmu

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD

- uudised -

SAK-i INFOPÄEV JÄRVAMAAL

Foto Kerli Tulva

Jaht on meie hobi, kirg ja armastus!

Pärnaõue talunäitusel oli väljas ka osa Ilmar Kanguri jahinduskollektsioonist.

13. septembril korraldasid Järvamaa jahindusklubi, veterinaar- ja toiduamet ning EJS sigade Aafrika katku (SAK) infopäeva. Osalesid Järvamaa jahindusklubi jahtkondade esindajad. Veterinaar- ja toiduameti (VTA) esindaja Harles Kaup andis ülevaate SAK-i levikust maailmas, Euroopas ja Eestis. Samuti rääkis ta riiklikest tauditõrje programmidest (linnugripp, hirvlaste kurtumushaigus, marutõbi ja SAK), tänas jahimehi nendes programmides osalemise eest. VTA esindaja palus jahimeeste abi kurtumushaiguste programmis osalemiseks. Seejärel andis veterinaar- ja toidulaboratooriumi esindaja Katrin Mähar ülevaate labori tööst. Ta esitas erinevaid statistilisi andmeid SAK-i kohta ja vastas jahimeeste küsimustele. Päeva lõpetas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ettekandega esmatöötluskohtade meetmest ja vastas osalejate arvukatele küsimustele. 27. septembril korraldasid VTA, EJS ja Pärnumaa jahimeeste liit samasuguse infopäeva Pärnus.

Fotod Raivo Rannaväli

kobson Foto Rene Ja Pärnaõue talus esines maailmarändur ja loodusemees Hendrik Relve. pereresto oli jällegi kahe päeva jooksul rahvast tulvil. Perenaine Pille Põld sõnas, et kogu see ettevõtmine andis neile tohutu emotsionaalse laengu. Inimesed tulid terve perega ja jahindusteema haakus väga hästi avatud talude päeva, Tuletorni kontserdi ning Peipsi toidutänavaga. Sellise väikese jahinäituse korraldamine ühes talus mõne festivali või kontserdi osana on igati eeskuju vääriv ettevõtmine, sest annab suurepärase võimaluse tutvustada inimestele jahti ja jahipidamist, kujundada ühiskonnas jahinduse positiivset mainet ja näidata seda kui üht osa kultuurist.

FCI eeltunnustatud tõug FCI (Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon) juhatuse 4. septembri otsusega kinnitati Eesti hagijas FCI eeltunnustatud tõuks. Meie ainus oma koeratõug saab nüüdsest võtta osa kõikidest FCI liikmesorganisatsioonide korraldatavatest näitustest, osaleda rahvusvaheliste näituste rühmavõistlustel 6. rühmas ning võistelda FCI võitjatiitlitele. Selle aasta detsembris täitub Eesti hagija standardi esmasest kinnitamisest 65 aastat.

Kaunimad Eesti hagijad jahikoerte tõuühingu erinäitusel Säreveres.

UUS NAHASTUSHOONE KULLAMAAL 13. septembril avas Kullamaa JKS oma uue nahastushoone. Ehitust finantseeriti 40% ulatuses oma vahenditest ning 60% toetust saadi LEADER-programmist. Ehituse eelarve oli 102 000 eurot. Uue nahastushoone rajamine on Kullamaa seltsile väga suur saavutus. Nüüd saab paremini vääristada jahisaaki ning arendada laiemalt kohalikku jahikultuuri.

Juulikuus toimunud avatud talude päeval organiseeris Pärnaõue talu Rannapungerjal jahinäituse, mis kujunes külastajate hulgas ootamatult populaarseks. Talu pererahvas Pille Põld ja Raivo Pärn olid aasta varem Peipsi toidutänaval avanud oma talus Pärnaõue pereresto, mille kõrval vanas renoveeritud laudas ehk siidrisaras oli eksponeeritud väike nukunäitus. Näitus sai palju positiivset tagasisidet. Ja et peremees Raivo Pärn on olnud juba poisikest peale jahimees, siis otsustati sel aastal korraldada talus jahindusnäitus. Ideest räägiti omakandimees Ilmar Kangurile, kes on ilmselt Eesti kõige suurema jahinduskollektsiooni omanik. Ilmar tuli kohe mõttega kaasa, temalt pärineb ka näituse pealkiri „Jaht on meie hobi, kirg ja armastus!“. Ta otsis kokku ümbruskonna jahimeeste trofeed ja topised, eesmärgiks pakkuda rahvale näitamiseks Alutaguse metsade ulukeid. Näitus sai väga esinduslik, väljas oli rikkalik valik trofeesid, teiste hulgas Tudulinna mehe Mikk Blumi kütitud suure karu topis ja Tartumaa jahimehe Varmo Veski võimsad sokusarved, mis mõõdeti kevadel uueks Eesti rekordiks. Rahvale vaatamiseks olid väljas veel elusuuruses hunt, kobras, nugis, saarmas ja orav, metsise- ja tedrekukk; Ilmar Kanguri kütitud kabehirvesarved ja ilvesenahad. Avatud talude päeval külastas Pärnaõue talu ligi 600 inimest, enamik neist vaatas ka jahinäitust. Eriliseks tõmbenumbriks kujunes karutopis, aga ka suured põdrasarved, millel on kaks laskjat: üks Avinurme ja teine Lohusuu jahiseltsist. Nii rändavad sarved edasi-tagasi – ühel aastal on need Avinurme jahiseltsi seinal, järgmisel aastal Lohusuus. Nädal hiljem toimus Rannapungerjal juba kümnendat korda Guido Kanguri korraldatud Tuletorni kontsert. Üks esinemispaiku oli Pärnaõue talu, kus 27. juulil esines maailmarändur ja loodusemees Hendrik Relve oma lugude ja lauludega. Taas said kõik kontserdikülastajad osa ka jahinäitusest. Näitus oli nädalavahetustel külastajatele avatud ja selle lõpetas traditsiooniline Peipsi toidutänav, mil Pärnaõue

Eesti hagijas on

Fotod Jaanus Vaiksoo

- uudised -

Priit Piilmann soovib EJS-i nimel uuele nahastushoonele edu.

Eesti hagijate populaarsus on jahimeeste hulgas jälle kasvanud.

Põlgaste jahimehed osalesid kogukonnapäeval 10. augustil toimus Kanepi vallas Põlgaste külas kogukonnapäev – Roosi tee festival ‒, kus osalesid ka jahimehed. Esimest korda toimusid festivalil töötoad, tutvustati koduloomi ja olid avatud kodukohvikud. Põlgaste jahtkonna jahimehed avasid Metsasõprade maja uksed ja tutvustasid oma maja, jahiloomi ja trofeesid ning rääkisid jahindusest. Kohvikus pakuti metskitse grillvorsti, praadi ja pannkooke. Ilm oli päikeseline, külalisi käis hulgaliselt, nende hulgas olid ka vallavanem, volikogu esimees ja piirkonna Riigikogu esindaja. Oli üks igati tore suvine õhtupoolik. Jahimehed tänavad oma kaasasid abistamast ja kõiki külalisi, kes aitasid päeva sisustada. Tiit Rammul, Põlva JS

- uudised -

Harjumaa jahimeeste kokkutulek 17. augustil kogunesid Harjumaa jahimehed koos peredega Niitväljale kokkutulekule, mille korraldas tänavu Keila jahiselts. Esmalt said sõna EJS-i president Margus Puust ja Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. Kokkutuleku avas Keila jahiseltsi Niitvälja jahtkonna esimees Kaarel Loos. Gregor Prehingu ja Andres Peetsoni pasunahelide saatel heiskasid lipu kolm Keila jahiseltsi naiskütti. Eellaskmised olid toimunud nädal varem ning parimad kuulilaskurid olid kokkutuleku päevaks juba selgunud. Meeskondlikult parimad jooksva metssea harjutuses olid Vääna, Ääsmäe ja Padise mehed. Haavlilaskmise finaal oli kindlasti päeva üks põnevamaid alasid, mida oli jälgima tulnud rohkearvuline publik. Edasi võtsid 14 osalevat jahiseltsi mõõtu kutsemeisterlikkuses ja viktoriinis ning selgitati välja Harjumaa parimad

juhid. Juhid pidid näitama teadmisi linnumunade ja puidu tundmisel ning sooritama täpsuslööke golfis. Naistel ja lastel oli võimalus osaleda kaheksakilomeetrisel orienteerumisvõistlusel. Põnevat tegevust eri vanuseastmetele pakkus Muraste looduskool. Võistlused peetud, oli aeg parimaid autasustada. Auhinnalaua eest tänati südamest sponsoreid ja toetajaid: Heino Huntfish, Jahiriided.ee, L-UKS, Scanmed, Peter Soom Works käsitöösiider, Niitvälja nahakoda, MÖH, Källomäe hobitalu, Treppoja sahver, Pekka Kortessalo. Viie ala arvestuses osutusid seekord parimateks Vääna, Ääsmäe ja Padise jahiseltsid. Üldvõitja Vääna jahiselts langetas kokkutuleku lipu ning edasi sai jalga keerutada ansambli Pohmell saatel.

NAISED KESSELAIUL EJS-i naistöötajate motivatsioonipäevad toimusid seekord 12.‒14. septembrini Kesselaiul. Põhiteema oli töötervishoiud. Kolmel tuulisel ja vihmasel päeval arutati muidki tööprobleeme, osalejatel oli jagada palju väärt kogemusi. Juba 25 aastat traditsioonina toimunud naistöötajate motivatsioonipäevadel osalesid seekord Anne Reitel ja Anne Vasarik (Põlva JS), Kaisa Eomõis ja Tiina Tõnissoo (Valga JKS), Anne Sulg (Võru JS), Ive Kuningas (Saarte JS) ja Lea Truska (EJS). Lisaks veel neljakuune beebi Saskia ja koer Jack. Tagasi mandrile jõudes oli selge, kuidas mõõdetakse lainete kõrgust. Otsustati, et motivatsioonipäevad toimuvad ka 2020. aasta septembris. Kus täpselt, küll aeg näitab.

Janika Loos

Foto Anne Reitel

Harjumaa jahimeeste ühispilt.

Kesselaiule!

- face -

FACE ÜLDKOGU BRÜSSELIS

FACE auliige, kauaaegne president Yves Lecocq, Eugene Reiter Luksemburgist ja Baltikumi esindav asepresident Linda Dombrovska enne FACE üldkogu algust.

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTO JAANUS VAIKSOO, FACE

10.–11. septembrini toimus Brüsselis Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE üldkogu.

simese päeva õhtupoolikul korraldasid FACE ja Euroopa maaomanike organisatsioon (European Landowners Organization – ELO) Euroopa parlamendis kohtumise europarlamendi uue koosseisu liikmetega, kes on valmis osalema jahinduse ja maaelu intergrupi töös. Kohtumise

avas intergrupi eelmine president Karl-Heinz Florenz, kes tervitas kõiki kohaletulnud saadikuid, Euroopa jahindusorganisatsioonide liikmeid ja maaomanike organisatsioonide esindajaid. Ta rõhutas intergrupi töö jätkumise vajalikkust, et toetajad oleksid kohal jahindust ja maaelu puudutavate otsuste väljatöötamisel.

Humberto Delgado Rosa: "Tööd on väga palju. Loodan, et jahimehed mängivad tähtsat rolli looduskeskkonna päästmisel ja hoidmisel." Toetusrühm peaks suurenema

FACE president Torbjörn Larsson tervitab jahinduse ja maaelu intergrupiga liitunud Euroopa Parlamendi saadikuid.

50 europarlamendi saadikut seitsmest fraktsioonist on andnud nõusoleku osaleda jahinduse ja maaelu intergrupi töös, nende hulgas üks europarlamendi saadik Eestist – Jaak Madison (EKRE), kes kuulub Identiteedi ja Demokraatia fraktsiooni. Jaak Madison ei ole küll ise jahimees, kuid toetab ja mõistab jahinduse tähtsust ning tähendust ühiskonnas. FACE president Torbjörn Larsson tundis heameelt 50 saadiku liitumise üle intergrupiga, kuid rõhutas, et FACE büroo teeb selles suunas aktiivset tööd, et toetusrühma liikmete arvu kahekordistada. FACE esindab seitset miljonit Euroopa jahimeest ja peab hoolt kandma, et nende huvid oleksid ka edaspidi kaitstud. 80 protsenti reeglitest tuleb Brüsselist ja seal tegutseb palju jahipidamise vastaseid lobigruppe. Seega on vajalik, et FACE tegutseks alaliselt Brüsselis.

11. septembril toimunud üldkogu avas FACE president Torbjörn Larsson. Videotervituses rõhutas Euroopa Komisjoni keskkonna, merenduse ja kalanduse volinik Karmenu Vella tiheda koostöö vajalikkust jahija põllumeestega, et loodus oleks ka tulevikus jätkusuutlik. „Teil on võtmeroll selles valdkonnas,“ kinnitas Vella.

Looduskaitse ja pliimoon

Euroopa Komisjoni keskkonnadirektsiooni direktor Humberto Delgado Rosa on 30 aastat tegelenud looduskaitsega, mille üks osa on jahindus. Oma lühikeses sõnavõtus pööras ta tähelepanu kliimamuutustele ja ökoloogilistele kriisidele, mis nõuavad üha suuremat tähelepanu. „Tööd on väga palju. Loodan, et jahimehed mängivad tähtsat rolli looduskeskkonna päästmisel ja hoidmisel.“ Ta tõi esile ka pliilaskemoona teema. Pliiprobleem on negatiivne aspekt, millest loobudes on

võimalik jahimeeste kuvandit ühiskonnas parandada. Pliimoona kasutamine oli üldkogul üks keskseid teemasid, milles riikidel on erinevad seisukohad. Mõnes riigis on pliimoonast loobumisele tugev vastuseis. Malta esindajate arvates oleks see suur tagasilöök traditsioonilisele jahipidamisviisile, neid toetasid Iirimaa, Austria ja Prantsusmaa. Viimase esindaja hoiatas, et pooled Prantsuse jahimehed loobuvad jahipidamisest, kui pliilaskemoon keelustatakse. Taani jahimeeste liidu president Claus Lind Christensen tõi aga vastupidise kogemuse: „Taanis ei kasutata juba mitu aastat pliimoona ja meil on selles vallas häid kogemusi, kuidas kasutada plii asemel muud tõhusat ja ka odavat laskemoona.“ FACE peasekretär David Scallan võttis arutelu kokku. „Me vajame selles küsimuses kõigi liikmete seisukohti ja konkreetseid ettepanekuid, mis oleksid väga hästi põhjendatud. Kui me räägime probleemist üldiselt, ei jõua me kunagi konsensuseni.“

Liitus Island

David Scallan esitas aruteluks ja kinnitamiseks ka FACE 2020. aasta tööplaani. FACE täisliikmeks võeti vastu Islandi jahimeeste selts ja alates septembrist taastas oma FACE täisliikme volitused Hispaania kuninglik jahiselts, kes on majanduslikud probleemid nüüdseks lahendanud. Tom van de Maele andis ülevaate sigade Aafrika katkust Euroopas. Ta pani kõikidele riikidele südamele, et kui leitakse metssiga, kelle puhul on põhjust kahtlustada katku, siis ei tohi mingil juhul karta seda kahtlust avaldada. Vastasel juhul kaotatakse ainult väärtuslikku aega. Arutati teisigi jooksvaid küsimusi ja valiti kolm FACE asepresidenti: FACE kaguregiooni esindav asepresident on Vasil Vasilev, Poolat esindav asepresident Jaroslaw Kuczaj ja Hispaaniat esindav asepresident Ignacio Valle Lopez-Doriga. Järgmine FACE üldkogu toimub kevadel Poolas. Eesti Jahimeeste Seltsi esindas Brüsselis ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo. Eesti osalemist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

- aktuaalne Kust karud pliid saavad? Toidulaualt ja keskkonnast.

Skandinaavias uuriti pruunkarude (Ursus arctos) verd, et määrata selles mürgise raskemetalli plii (Pb) sisaldust. TEKST MADIS LEIVITS, DVM FOTO JÜRI JÕEPERA

Plii Skandinaavia pruunkarude veres

elmistes ajakirjades on olnud juttu pliimoonaga seonduvast nii inimese ja kotkaste tervise vaatenurgast kui ka ohutuse ja keskkonnasaaste poolelt. Tegemist on tõsise probleemiga, mis on täiesti lahendatav, kui mitte kasutada pliid sisaldavat laskemoona. Piisab vaid jahimehe enda tahtest. Tihtipeale aga öeldakse kotkastest ja pliist rääkides, et sellel või tollel liigil pole häda midagi. Kas me teame või oleme uurinud, et saaksime võrrelda? Faktide ja teadmiste puudumine ei tähenda automaatselt probleemi puudumist, vaid seda, et meil puuduvad vastavad andmed. Järgnev kirjutis põhineb hiljutisel teaduspublikatsioonil, mis käsitles pruunkarude verest mürgise raskemetalli plii määramise tulemusi Skandinaavias. Uuring tehti projekti „Scandinavian Brown Bear Project“ raames ning uuritud karud pärinevad Lõuna-Kesk-Rootsist (61⁰N 15⁰E) ja Lõuna-Ida-Norrast (61⁰N 18⁰E). 2018. aasta aprillis-mais püüti 54 isendit. Lisaks uuriti 70 varem püütud karu verd, mis oli säilitatud sügavkülmutatult. Proove analüüsiti nii

elektrokeemilisel meetodil (AVS) kui ka induktiivsidestatud plasma massispektromeetriat (ICP-MS) kasutades, mis on metallide analüüsil praegu kuldstandard. Kuigi artikli eesmärk oli võrrelda kahte eri meetodit, keskendume selles kirjutises karudest leitud pliikogustele ja vaatame kuldstandardi mõõtmistulemusi. Karude vere plii keskmine sisaldus oli 88,1 μg/L (mediaan 83 μg/L). Mõõtmistulemuste vahemik oli 32,5–173,0 μg/L.

Mida sellest järeldada?

Kontsentratsioonid on üllatavalt kõrged. Vereplii näitab pigem lühiajalist kokkupuudet. Maks ja luud on paremad keskmise ja pikemaajalise kokkupuute indikaatorid. Karudele pole seatud referentsväärtusi ega tule nad meile ka kurtma, et midagi on organismis pahasti. Seega võib neid hinnata vist inimese järgi. Oleme mõlemad omnivoorse toitumisega tippkiskjad. Teadusmeditsiin ütleb, et inimesele on ainus kindlasti ohutu kontsentratsioon 0 μg/L. Euroopa toiduohutusagentuur peab närvisüsteemi arengule murettekitavaks kontsentratsiooni üle 12 μg/L, Ameerika

Ühendriikide haiguste kontrolli keskus peab tarvilikuks sekkuda, kui kontsentratsioon on üle 50 μg/L (ehk 5 μg/dL). Rootsi kaljukotkastel täheldati muutusi käitumises ja hakkamasaamises siis, kui kontsentratsioon oli üle 25 μg/L. Karude 88,1 μg/L on ikka päris ehmatav tulemus. Kust karud pliid saavad? Toidulaud ja keskkond on kindlasti võtmesõnad. Kuivõrd karu elab paksus laanes, mis võiks olla tööstuslikust saastest vähe mõjutatud, siis peab tõsiselt kaaluma metsa jäetava jahipraagi mõju. Karu suure raipesööjana on üks loomaliikidest, kes käib kotkaste ja teiste loomade kõrval hüva, kuid tihti mürgist palakest söömas. Enamasti ei satu ta jahitud veelindude peale. Kuulid ja maismaal jahiks kasutatavad haavlid võivad jõuda toiduahelasse ja see oht ei kao seni, kuni jahipidamises kasutatakse pliid. Pliikuul võib tappa või haigeks teha ka pärast oma energia kaotamist! Eestlastel on vanasõna „Mis ei tapa, teeb tugevamaks“. Oleme seda järgides vist ikka natukene rappa jooksnud, tihtipeale võib hoopis mittetappev häda kurnata organismi, põhjustada funktsioonihäireid või lausa invaliidistada. Ka kroonilise kuluga mürgistus võib lõppeda letaalselt, lihtsalt lahkumine ei toimu pauguga, vaid pikalt vindudes.

ALLIKAS Boesen A. H., Thiel A., Fuchs B., Evans A. L., Bertelsen M. F., Rodushkin I., Arnemo J. M. (2019) Assessment of the LeadCare® Plus for Use on Scandinavian Brown Bears (Ursus arctos). Front. Vet. Sci. 6:285. doi: 10.3389/fvets.2019.00285

- kaanelugu Märt Haamer Overallist ja eelmise aasta võitja Indrek Ilomets kroonivad Ingmar Muusikuse „Vereta jaht 2019“ võitjaks.

Ingmar Muusikus räägib publikule, kuidas võidufoto sündis. Paremal kuulab „Vereta jahi“ jahijuhataja Tiit Hunt, esiplaanil aasta looma topis – legendaarne loodusmuuseumi eksponaat, mida on näinud mitu põlvkonda loodusesõpru.

Vereta jahi võidufoto

tegi Ingmar Muusikus Viljandimaal 17.–19. maini toimunud loodusfotovõistluse „Vereta jaht“ võitis sel aastal Ingmar Muusikus fotoga aasta loomast koprast. TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD JAANUS VAIKSOO, PRIIT KESSA, INGMAR MUUSIKUS, VAIDO OTSAR, INDREK ILOMETS

MK ja Overalli korraldatav fotojaht toimus 22. korda ja rändauhind − sarvedega viikingimüts − pandi Ingmar Muusikusele pidulikult pähe juba kuuendat korda. Lisaks peaauhinnale viis meister koju veel kolm eriauhinda, millest ühe pani välja Eesti Jahimeeste Selts foto eest „Töölise portree tööpostil“, mis kujutas kaske koorivat kobrast. Foto on tehtud Meleski rabas 18. mail ja selle saamislugu kirjeldab autor järgmiselt: „Jahiala kaarti vaadates pakkusid mulle huvi Meleski raba serva kaevatud tiigid. Kilomeeter astumist mööda võsast metsarada, siis

Händkakk - Vaido Otsar tabas händkaku kuivanud puult, foto sai ajakirja Eesti Mets auhinna.

Ingmar Muusikus kui üks parimaid loodusfotomeistreid Eestis tõestab, kuidas hea foto saamiseks tuleb kõvasti vaeva näha, käia kohtades, mis kohati on peaaegu läbimatud. 18

Ingmar Muusikus „Töölise portree tööpostil“. Eesti Jahimeeste Seltsi preemia. värske raielank täis kuiva risu ja kuumust. Tiigi kõrgelt kaldalt olid koprad vette langetanud peaaegu kõik suuremad kased. Ja üks selle vägeva töö tegijatest, pruuni kasukaga suur loom, pikutas vee kohale langenud tüvel ja kooris parasjagu kaske.“ Ingmar Muusikus kui üks parimaid loodusfotomeistreid Eestis tõestab,

kuidas hea foto saamiseks tuleb kõvasti vaeva näha, käia kohtades, mis kohati on peaaegu läbimatud, kuid selle tasuks võib olla õnnelik juhus, kohtumine loomaga, keda nii äkki oodata poleks osanudki. Seda fotojahiga kaasnevat pinget, mis sugugi ei erine pärisjahi omast, on tunda Ingmari võidutrofee kirjel-

dusest – aasta loom kobras varahommikul jõe ääres, oranžid hambad uhkelt paljastatud: „Kopraluure Tänassilma jõe luhale ei näidanud langetatud puid, paisu ega kuhilpesa, kuid oli tallatud ja söödud rohtu. See andis lootust. Laupäeva varahommikul oligi kobras jõel, kuid kadus siis silmist. Võis arvata, et ta ronis luhale

- kaanelugu -

Priit Kessa „Aurav põder“. RMK auhind. värsket rohtu närima. Näha teda ei olnud. Keeruline oli pildistajal end lagedal maastikul varjata ja vaikselt liikuda, iga järgnev samm võis kopra ära peletada. Pinge püsis laes, seda enam, et keskkond ja valgus olid ideaalsed. Hakates põõsa tagant välja astuma, kükitaski kobras otse ees, keset värsket kastepiiskades orast, käpad kenasti rinnal, nina püsti ja oranžid hambad nähtaval. Ilus!“

ähmane kogu. Teraselt silmitsema jäädes aga tajub vaataja otse füüsiliselt sellest õhkuvat pinget. Kiire jooksuga tulnud põder on jäänud seisma, ta on midagi märganud, võib olla fotograafi, ja tunnistab seda nüüd puude varjust, märg selg auramas. „Ei oskagi arvata, mida ta teinud oli, et niimoodi auras või oli see mingi püha aura…“ imestas ilusa kaadri jäädvustanud Priit Kessa.

Saabastega põder

Eesti Jahimehe veergudel on viimasel aastal olnud mitu korda juttu nurmkanadest, kelle kiiresti kahanev populatsioon teeb muret, kuid olukorra paran-

Ajakirja Eesti Jahimees preemia võitis Tõnu Noorits fotoga „Saabastega põder“. Kui žürii sõelus võistlusele esitatud fotosid, siis hakkas see foto silma just oma teravmeelsusega. Loodusfoto ei tähenda ainult ilu või haruldasi kaadreid, varjude ja valguse võrratut mängu, hea loodusfoto on sageli ka vaimukas, pakub naljakaid hetki nagu elus ikka. Ka too põder oli ilmselt äsja läbi mudase kraavi teele astunud, kui Tõnu Noorits ta tabas. Fotot vaadates oli selge, et kuulus muinasjutt „Saabastega kass“ on saanud uue teisendi – „Saabastega põder“. „Otsisime põtra, kaua otsisime, kammisime läbi alad, kus neid omakandimehe Priidu sõnul pidi palju liikuma, aga ei halligi. Lootus hakkas juba kaduma… kuni viimaks seal ta siiski oli – mustad sokid jalas,“ meenutab Tõnu.

Nurmkanad heki varjus

damiseks pole paraku riiklikul tasandil midagi ette võetud. Seepärast on rõõmustav, kui need toredad linnud „Vereta jahil“ fotoküttide kaadrisse juhtusid, nagu ka mõned teised haruldased või vähem haruldased linnud ja putukad, mis on ilmselgelt looduse tervise ja elujõu indikaatorid. Eelmise aasta võistluse võitja Indrek Ilomets tabas kaks nurmkana ühe talu lähedalt. „Põldude vahel asuva teeäärse talu piirdeheki varjust tuterdasid välja kaks nurmkana. Hiilisime jahisõber Priiduga autost välja ja heitsime kõhuli teele neid jäädvustama. Mõne minuti pärast aga kostis meie selja tagant valjuhäälne üsna tõre hüüatus: „Nonii, mehed, mis siin toimub?" Nurmkanad asusid põgenema, kuid tegid seda meie õnneks kena maastiku taustal. Lähemale jõudnud taluperemees mõistis, et me pole mingid pahalased, ja seletas juba sõbralikult, et meie sihtmärgiks olnud tiivulised külastavad neid iga päev. Jutustamise ajaks peitusid nurmkanad muidugi kõrgeks kasvanud rohtu.“

Maailma parimad käsitööna valmistatud kvaliteetsed

kummikud! kummikud! KEVO Outlast art 88-573

HIND

149 €

Näitus on avatud

Selle aasta „Vereta jahi“ saak oli rikkalik. Häid fotosid oli palju ja žürii pidi 265 fotost RMK väikesesse aatriumisse näitusele välja valima 65. Eriauhinnad võitsid veel Vaido Otsar, Kaido Haagen, Richard Viidalepp ja Urmas Tartes. Fotojahil osales 39 fotograafi. Parimad fotod on vaatamiseks väljas RMK Tallinna kontori aatriumis kuni 8. novembrini.

KEVO Outlast ! a g a m l i a Ig ja KEVO Outlast HIGH KÕRGE SÄÄREGA

KEVO Outlast HIGH

Aurav põder

Ehk jahimehele kõige tuttavam olukord peegeldub vastu Priit Kessa fotolt „Aurav põder“, mis sai RMK auhinna. Esimene pilk fotole on petlik – ei midagi erilist: võsa vahelt paistab põdra

art 88-574

HIND Indrek Ilometsa tabatud nurmkanad.

169 €

Hinnadd sisaldavad käibemaksu 20% j a kehtivad kuni kaupa jätkub!

TAMREX OHUTUSE OÜ

Sportliku joone ja temperatuuri reguleeriva Outlast® voodriga kummikud on mõeldud aktiivsele aastaringselt looduses liikuvale inimesele. Uudne Outlast® vooder tagab jalgadele stabiilse temperatuuri iga ilmaga - nii suvel kui ka talvel. Kõikides suundades libisemiskindel uue põlvkonna välistald on mugav ja kindel liikumiseks erinevatel maastikel. Talla mustrisse ei kogune muda ega pinnast.

• Naelte (libisemistõkke) kinnitamise võimalus • Sääre küljel kergesti lukustatava klambriga reguleerimisrihm • Topelt tugevdusega kanna-, külje- ja ninaosa • Põrutust neelav termoisolatsiooniga sisetald • Stabilisaator sise- ja välistalla vahel • Mustust ja pori hülgav pinnaviimistlus • Väljaulatuv naga kannal lihtsustab kummikute jalast äravõtmist • Materjal talub –40 °C • Lai liist • Värv: KEVO Outlast - must KEVO Outlast HIGH - oliiviroheline

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

- metsapäev -

Rakvere keskväljakul selgus Eesti meister raiespordis.

Riho Alep ja Margus Käärma vibuklubist Mägilased ärgitasid proovima plokkvibuga laskmist.

Rakvere jahindusklubi trofeed ja relvad tõmbasid kõigepealt väikeste poiste pilke. TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Kogu pere metsapäev

Rakveres

Laupäeval, 24. augustil korraldasid erametsaliit ja SA Erametsakeskus Rakvere kirikupargis kogu pere metsapäeva. Kohal olid mõistagi ka jahimehed: Rakvere jahindusklubi, MTÜ Eesti Jahinaised ja vibuklubi Mägilased.

meilus suvelõpuilm tõi metsapäevale kokku palju rahvast, mis andis jahimeestele hea võimaluse tutvustada huvilistele oma hobi. Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak ja Peeter Hussar olid kaasa toonud väikese valiku trofeesid, ulukinahku ja topiseid ning mõned ajaloolised jahirelvad. Peeter Hussar, kes on elanud Lahemaal Sagadis ligi 40 aastat, rääkis pealaval oma kogemustest retkejuhina. 1971. aastal asutatud Lahemaa rahvuspark saab varsti poole sajandi vanuseks. 1970. aastate Lahemaa oli paljudele omamoodi palverännaku koht. Nüüd võib juba selgelt näha, kuidas majandusmets hak-

Oma kodukoha väärtust hindad eriti siis, kui tuleb keegi võõras ja sa näed loodust justkui tema silmadega. kab muutuma loodusmetsaks. Hea näide on Oandu metsarada, kus mets jääb juba nii vanaks, et kukub maha. Lahemaa on viimasel ajal muutunud väga populaarseks, toonud looduse ka linnainimesele tänuväärselt lähedale, kuid puutumatu

Peeter Hussar rääkis retkejuhi tähelepanekutest Lahemaa rahvuspargis.

Metsapäeval meisterdati lindude pesakaste kogu perega.

loodus saab seeläbi paratamatult inimese poolt puudutatud. Haruldaselt ilus Viru raba on oma asukoha poolest kergesti ligipääsetav ja mõnel nädalavahetusel oleks seal toimumas justkui väike laulupidu. Populaarsed looduspaigad hakkavad seetõttu näitama kulumise märke. Õnneks on aga Lahemaa nii suur ala, et tavakülastaja liigub üldjuhul radadel, mis on selleks ette valmistatud. See aitab säästa ülejäänud Lahemaad. Veerand sajandit retkejuhi tööd on viinud Peeter Hussari sageli kokku välisturistide, matkajate ja loodushuvilistega. „Oma kodukoha väärtust hindad eriti siis, kui tuleb keegi võõras ja sa näed loodust justkui tema silmadega, see on esmakülastaja avastav pilk,“ selgitas kogenud looduse- ja jahimees. Üldistades võib Lahemaad külastavad välismaalased jagada geograafiliselt kolme rühma. Kõigil neil on oma pilk Eestimaa loodusele. Skandinaavlased imestavad, kui kõrged on meie metsad. Sakslased, taanlased, hollandlased Kesk-Euroopast tulevad

otsima meie metsadest hunti ja karu, olles veendunud, et Eestis on neid loomi võimalik kindlasti näha. Ning lõunaeurooplaste jaoks on suurim avastus see, et mets võib olla nii roheline. Maria Põhako MTÜ-st Eesti Jahinaised näitas käsitööhuvilistele lihtsaid võtteid, kuidas meisterdada jahtrofeedest omanäolisi ehteid ja kaunistusi. Vibuklubi Mägilased pakkus rahvale võimalust proovida plokkvibuga laskmist. Vibujaht kogub pikkamisi, ent järjekindlalt populaarsust ja need, kes on selle harrastuse enda jaoks avastanud, on sellele jahiliigile ka täielikult pühendunud. Vaid veidi üle aasta pärast vibujahikursuse läbimist on näiteks Marko Pärn küttinud vibuga 17 kobrast. Ormi Klein lasi vibuga oma esimese kopra (29,7 kg!) kohe 1. augustil. Just kobras on vibujahimeeste hulgas üks põhilisi jahiulukeid. Kindlasti on kopra küttimisel vibuga püssi ees hulk eeliseid, millest kõige olulisem on väike laskepraak. Noole külge kinnitatud tamiili abil on võimalik tabatud loom peaaegu alati veest kätte saada. Kogu pere metsapäeval selgus ka Eesti meister raiespordis, kelleks oli Helvis Koort. Kokkuvõttes võitis soomlane Jukka Perämäki.

- aktuaalne -

Soovitused põtrade

valiklaskmiseks

Matsalu luhal.

Alanud põdrajahihooajal 2019 on paslik meelde tuletada soovitused põtrade küttimiseks, et tagada elujõuline populatsioon.

esti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatus on kinnitanud keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna (KAUR) väljatöötatud põtrade küttimise teadmistepõhise juhendi, kus rõhuasetus on pandud soolisele ja vanuselisele struktuursele küttimisele. See tagab põdra elujõulise populatsiooni säilimise ja jätkusuutliku jahinduse.

Arvesta järelkasvu TEKST EJS FOTO JÜRI JÕEPERA

Küttimise korraldamise pearõhk ei pea olema sellel, kui palju põtru kütitakse, vaid sellel, kas neid jääb järele parajal tihedusel ja tasakaalukas struktuuris. Pikaajalise kogemuse põhjal ei tulene kahjustused ja ohjamisvead sellisel juhul mitte tihedusest, vaid vigasest hinnangust arvukusele, mis omakorda annab vigase hinnangu küttimise vajadusele ja küttimise korraldusele. Selliste juhtumite vältimiseks on esmatähtis teada põdra mõju jahipiirkonnas ja jahiühendustel teha omavahel koostööd. Täiskasvanud põtrade osakaalu küttimiskvoodis ei ole soovitatav tõsta

üle 70%, seda ka vasikate nappuse korral, pigem tasuks sellistes piirkondades küttimismahtu vähendada. Põdralehmadest on eeliskütitavad (valdavalt noored) vasikata lehmad, pesakonda küttides tuleks jätta lehm küttimata või küttida viimasena. Kaksikutega pesakondi tuleks küttida mõõdutundega, näiteks üks vasikas kahest. Mõlemal sugupoolel ja kõikidel salkadel on nii põdraasurkonnas kui ka teiste ulukiliikide asurkondades võrdne tähtsus.

Sarved

Piik- ja harksarvedega pulle on soovitatav küttida kuni 75%, keskmisi 20–25%, aga vanemaid ja täiskühvelsarvedega pulle (kelle sarve kühvliosa moodustab kummagi sarvelaba valendikust enam kui poole) pigem hoida või küttida erandina ja mitte üle 5% pullidest. Täiskühvelsarvi kandvate pullide küttimisest, olenemata sarvede suurusest, tasub pigem hoiduda, et suurendada meie põdraasurkonna looduslähedust. Kuna kühvelsarvedel on

suur trofeeväärtus, kipub neid kandvate isasloomade osakaal Euroopa intensiivse küttimissurvega põdrapiirkondades pidevalt vähenema. Praeguste ja tulevaste võimalike dominantsete pullide puhul, kes on suurema kehamõõtme ja parema sarvekasvuga, sh kühvelsarvedega pullid, annaks küttimisest hoidumine neile võimaluse elada vähemalt seitsekaheksa aastat, jätta endast kolm-viis põlvkonda järglasi ning näidata sarvekasvu täit potentsiaali.

Täiskühvelsarvi kandvate pullide küttimisest tasub hoiduda, et suurendada meie põdraasurkonna looduslähedust.

Arvesta soolist struktuuri

eeldusi kasvatada suuremaid ja sümmeetrilisi sarvi ning tuua ilmale tugevamaid järglasi. Mõttekas on mõlema soorühma küttimisega mitte liialdada ning säästa dominantseid isendeid. Asurkonna soolist struktuuri on mõistlik laiemate alade keskmisena hoida vahemikus 1,2–1,5 lehma ühe pulli kohta. Sel moel soodustame soolis-vanuselise asustusstruktuuri püsimist, sugulise valiku toimimist ning geneetilise mitmekesisuse ja

Küttimiseelistus võiks kehtida kõige kehvemate sarvede kandjate suhtes, kelleks on kehva konditsiooni tõttu välja arenemata või silmanähtavalt asümmeetriliste sarvede kandjad (v.a jooksuajal vigastatud) olenemata vanusest. Samuti on eelistatud mullikaeast välja kasvanud ühe-kaheharuliste sarvede kandjad. Igati õigustatud on jätta alles suuremate kehamõõtmetega isendid, kuna neil on

keskkonna stressoritele vastupanuvõime püsimist. Kui aga põdralehmade osakaal asurkonnas on kõrgem, aga tihedus madal, suureneb võimalus, et „löögile” pääsevad liiga noored pullid, jooksuaeg jääb venima ning osa põdralehmadest jääb viljastamata või saab viljastatud alles kujunemisjärgus infantiilsete pullide poolt või tavapärasest hiljem. Mõõdukas sooline struktuur jahipiirkondades soodustab inna ja poegimise sobivaimale ajale sattumist, järglaskonna kõrgemat elumust, ühtlasemat soojaotumust, parema talvitumiskonditsiooni saavutamist ja poegimist parimal ajal. Lisaks on põdralehmade mõõduka ülekaaluga asurkond tänu paremale juurdekasvule nii kiskluse kui ka küttimise mõju suhtes paremini turvatud. Küttides (dominantse) põdrapulli oktoobris, on tema panus järgneva põlvkonna tootjana tunduvalt tõenäolisem ja küttimise kahjulikkus populatsioonile väiksem. Pullide suurem arv ja konkurents jooksuajal on kasulik.

- jahiohutus TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Kuidas tunda ennast jahil ohutult? Ülo Mets on Türil Lokuta tiirus harjutanud, treeninud ja toimetanud aastast 1974.

Põdrajahihooaeg on täies hoos. Eesti Jahimeeste Seltsi selle aasta märksõna on jahiohutus, millest räägib kogenud jahilaskur ja treener Ülo Mets.

gas jahiseltsis algab nädalavahetuse ühisjaht rivistusega. See on häälestus jahipäevaks, hetk, mil tuletada meelde, kuidas metsas relvaga ümber käia. Mõnele jahimehele võib see tunduda tarbetu korrutamisena, kuid pole vahet, kui kogenud on kütt, ohutustehnika lühike ülekordamine peab olema sama enesestmõistetav nagu kätepesu enne sööki.

Kogenud jahilasketreener

Ülo Mets on Türil Lokuta lasketiiru peremees. Tiir valmis juba 1974. aastal, täpselt samal ajal alustas Ülo seal noore poisina jahilaskmise treeninguid. Lühikese ajaga jõudis ta kaarrajal NSV Liidu

juunioride koondisesse ja tuli 1979. aastal selle koosseisus meeskondlikuks maailma- ja Euroopa meistriks. Aastast 2004 on ta olnud Järvamaal jahilasketreener, kelle käe all saanud koolitust väga paljud Eestimaa jahimehed ja kaarraja tipplaskurid.

Miks peab jahimeestele pidevalt meelde tuletama, et lasketiirus on vaja käia harjutamas? Mida rohkem käib jahimees tiirus harjutamas, seda kindlamini ta ennast relvaga tunneb, seda enesekindlam on ta ka kütiliinil. Jahilasketiirudes on sisekorraeeskirjad ja instruktor on alati juures. Kui instruktor märkab mõnda eksimust, siis juhib ta sellele kohe tähelepanu. Esi-

Jahijuhatajast sõltub väga palju. Ohutustehnika eiramisele peab alati reageerima ja sellele tähelepanu pöörama. 27

mese asjana peab iga relvakasutaja relva kätte võttes veenduma, et relv oleks ohutu, selleks murrab kohe püssi lahti või avab luku. See liigutus peab olema jahimehel veres.

Kas võib siis öelda, et jahiohutus algab lasketiirust? Mõte, et ohutustehnika algab lasketiirust, ei ole vast päris lõpuni õige. Jahimehe ohutustehnika või õigemini iga inimese relvaga ümberkäimise kultuur ja oskus peaks algama lapseeast, maast madalast. Juba siis, kui poiss või tüdruk võtab kätte mängurelva mänguasjana. Laps peaks vanemalt teada saama, mis on relv, mida sellega teha tohib, mida mitte ja mida relv hooletul käsitsemisel põhjustada võib jne, jne. Eks sealt algagi kogu nii-öelda relvakultuur. Lasketiirust algab relvaomaniku laskeoskus, mis on ka ohutustehnika üks kindlaid komponente. Lasketiir on koht, kus kehtivad ranged reeglid ja instruktori sõna on seadus. Mis on ühisjahil teistmoodi? Jahil on jahijuhataja ülesanne viia läbi ohutustehnikaalane instrueerimine. See peaks olema rituaal. Kui jahijuhataja

loeb iga kord ohutustehnika põhipunktid ette, siis jätab see kindlasti oma positiivse jälje ka jahiohutusele. Jahijuhatajast sõltub väga palju. Ohutustehnika eiramisele peab alati reageerima ja sellele tähelepanu pöörama. Meelega ei põhjusta ju keegi õnnetust. Mida rohkem jahimees oma relvaga tegeleb, seda kindlamalt ta ennast tunneb.

Kuidas seda saavutada, et need ei jääks ainult sõnadeks? Kõigepealt peaks suuruluki laskekatse alati jääma, sest see toob jahimehed tiiru vähemalt katset tegema. Klubides ja seltsides võiks kujuneda tavaks, et enne jahihooaega käivad jahimehed tiirust läbi. Selleks võiks korraldada eraldi laskmispäeva. Näiteks oleme siin tiirus korraldanud koos Järvamaa jahindusklubiga juba viis-kuus aastat jahtkondadevahelist võistlust Järvamaa jahtkondadele. Laseme jahikaare harjutust. Jahtkonna tulemuseks kujuneb laskmispäeval, mille iga jahtkond valib ise, nelja mehe parim seeria. Kokku tulemus siis 100 märgist. Osaleda võib aga jahtkonnast piiramatu arv jahimehi. Meie EPT jahtkonna eest on ühe osalejana käinud alati laskmas Endel Jõgisalu, kelle sünniaasta on 1933. Ta on üks nendest meestest, kes jahilasketiiru algaastatel aitas siin treeninguid läbi

meie võimalusi arvestades Compak sportingu seeria ja jahikaare seeria. Kuna vanemad jahikaare reeglid võimaldasid seeria ajaliselt päris pikaks venitada, siis pidime tegema harjutuse, mille soorituse kestust oleks võimalik ajaliselt täpsemalt välja kalkuleerida. Sellest kasvaski välja uuem versioon jahikaare harjutusest. Uuenenud formaat ilmselt meeldis laskuritele ja nii see ongi ka jahipraktilise harjutusena võistluskavva võetud.

Tipptasemel jahilaskur

Viimased näpunäited Tõnu Tammistile enne haavlilaskmise EM-i. viia. Veel eelmisel aastal lasi ta jahikaare seerias kahekümne viiest kaheksateist. Muide, hetkel Eestis lastava jahikaare formaadi autoriks julgen pidada ennast. 2008. aastal Järvamaal toimunud jahimeeste kokkutuleku eelvõistlusel lasime

Tipplaskur ei jäta midagi juhuse hooleks. Ülo Mets jälgib, analüüsib ja annab nõu.

Enne kui Ülo Mets küsimustele vastama hakkas, lõpetas ta parasjagu treeningut Tõnu Tammistiga, kes andis vormile viimast lihvi enne Itaalias Lonatos toimunud haavlilaskmise Euroopa meistrivõistlusi. Nädalapäevad hiljem saavutas mees EM-võistlustel 25. koha tulemusega 119 märki 125-st harjutuses Olympic Skeet. Tipptasemel jahilaskur kontrollis ja proovis erinevatest kohtadest pidevalt oma laskeasendit, küsis Ülo Metsalt nõu ja analüüsis laske. Mitte midagi ei jäetud juhuse hooleks, kõik ikka selle nimel, et teha võistlustel rahulik, kindel ja pingevaba sooritus. Hiljem tuli mitu korda see pilt silme ette koos Ülo Metsa sõnadega: „Mida rohkem jahimees relvaga tegeleb, seda kindlamalt ta ennast tunneb.“

- aktuaalne -

H E LT

KOGE TÕELIST JAHTI.

Suurulukid maanteel ja kraavis – kuidas ennetada? Elav vastukaja maanteel toimuvatele „mõrvadele“ teeb jahimeestele rõõmu. Laiema avalikkuse teavitamise seisukohalt on see väga tähtis. Kas hoiatusmärgist on kasu?

TEKST URMAS SALMU FOTOD SHUTTERSTOCK

HELT Kui sul tuleks sügistalviseks kandmiseks valida vaid üks komplekt, siis oleks selleks Helt. Nii jakil kui ka pükstel on ThinsulateTM vooder, tuule- ja veekindel SEETEX® membraan ja hulgaliselt õhutusvõimalusi. Kulumiskindel ja mitmeotstarbeline, sobib nii vint- kui ka haavlipüssidega. Helt sari on sügistalvisteks jahtideks parim valik. Sarja kuulub ka volditavate kõrvasoojendajatega müts ning ühe käega reguleeritavate mansettidega kindad. Mütsidel ja kinnastel on seespool SEETEX® membraan. Jakk Grizzly brown / Suurused 46-64

Püksid Grizzly brown / Suurused 46-64

€ 269

€ 179

S E E L A N D.C O M - LEIA L ÄHIM EDASIMÜÜJA

aanteedel hukkunud suurulukitest on olnud juttu viimases kolmes ajakirjas. Sügise saabudes on teisedki infokanalid ärganud ning võtnud jahinduse ja ulukid teemaks ootamatult erksamalt kui varem. Laiema avalikkuse teavitamine on väga tähtis. Huvi on kasvanud just õnnetuste ennetamise suhtes, nüüd ilmutavad seda ka kindlustusfirmad. Eesmärk on kõigil ühine: säästa plekist sõprades reisivaid inimesi, rääkimata masinate enda tervislikust seisundist. Hiljuti käsitlesin seda temaatikat ka Autolehe veergudel, mille lugejad said teada, et EJS tegeleb sihikindlalt ennetustegevusega.

Maanteeametiga on loodud hea side. See võimaldab kasutada elektroonseid infotabloosid, millel hilistest õhtutundidest kuni hommikuni särab hoiatusteade. Milline mõju hoiatusteatel on, seda on esimese aasta põhjal keeruline hinnata. Ajakirja neljandas numbris oli juttu uuringust, mille põhjal avaldus eri tõkendite mõjusus Saksamaal alles neljandal aastal. Inimeste mõjutamine võtab veel rohkem aega. EJS-il pole kahjuks nii palju väge, et tellida kas või poolaasta kaupa avaliku arvamuse uuringuid liiklusmärgi nr 178 „Metsloomad“ mõju kohta. Märk hoiatab loomade, lindude või kahepaiksete võimaliku ilmumise eest sõiduteele.

Maanteeameti kinnitusel on üle Eesti postide otsas 318 põdrasiluetiga hoiatusmärki. Kas neist on ka kasu? Maaleht avaldas 2015. aasta 24. märtsil artikli, mis põhineb norrakate huvitaval leiul. Loe lähemalt: https://maaleht.delfi. ee/news/maaleht/uudised/kurbtodemus-potrade-eest-hoiatavad-liiklusmargid-onnetsi-ara-ei hoia?id=71082241. Lühidalt tsiteerides: „Teeäärtesse paigaldatud põtrade eest hoiatavad liiklusmärgid on õnnetuste ärahoidmisel täiesti kasutud, tõdeb Norra maanteeamet. Lisaks tuleb võidelda inimestega, kes põdramärke varastavad. Hoolimata sellest leiab Norra maanteeamet hiljuti avaldatud ülevaates, et liiklejad põdrapildiga märke silmates sõiduki liikumiskiirust ei vähenda.“ Ajavahemikul 2008−2013 sai Norra teedel sõidukiga kokkupõrkes surma 4700 põtra ja hirve. „Märgid peaksid liiklejaid hoiatama − võtke kiirus maha, kuid selgub, et tegelikult ei tee seda keegi,“ rääkis Norra maanteeameti Hedmarki maakonnakontori spetsialist Rolf Sevendal. Ta selgitas: „Te sõidate mööda teed, mida palistavad põdrapiltidega liiklusmärgid, ega näe ühtki põtra. Sõidate kümme korda ega silma ikkagi mitte ühtegi põtra. Sõidate kakskümmend korda ja põtra ikka ei kohta. Ja märgi mõju kaob.“ Kas tuleb tuttav ette?

Märk hooajaliseks

Analüüsida saab iseeenda käitumist, lisaks võiks küsitleda oma mittejahimeestest sõpru. Toimetusele võiks lahkesti

- aktuaalne -

Pole harvad juhtumid, kui maanteekraavist leitakse hukkunud põdravasikas. Selline pole kusagile statistikasse sattunud: ei jahimeeste omasse ega ka keskkonna infotelefoni 1313 registrisse. teada anda, kui keegi kohtab või teab kedagi, kes kergitab märgi mõjupiirkonnas ketsi. Ajalehe Postimees online-rubriigis Tarbija ilmus 24. mail 2017 vastus küsimusele „Mis loogika järgi põdra liiklusmärke pannakse?“. Loe lähemalt: https://tarbija24.postimees. ee/4120377/lugeja-kusib-mis-loogika-jargi-podra-liiklusmarke-pannakse. Vastas maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk: „Liiklusmärke 178 „Metsloomad“ kasutatakse kohtades, kus on loomade teele sattumise kõrgendatud oht. Sellised kohad on välja valitud toimunud õnnetuste alusel ning kohalike jahiseltside ettepanekul. Enamasti kattuvad need kohad ka rohevõrgustiku aladega, kus peakski toimuma loomade kontsentreeritum liikumine. Kindlasti ei hoiata märk üksnes põdra, vaid kõigi suurulukite eest, kes võivad teele sattudes põhjustada ohtu inimese tervisele ja varale. Kuigi loomade liikuvus aasta lõikes pisut varieerub, on oht siiski aastaringne ning ka märgid aastaringse mõjuga.“ STOPP! Tasub meelde tuletada norralaste uuringut. Kas poleks põhjust muuta see märk just hooajaliseks? Niimoodi väheneks sageli üht ja sama trassi kasutavate juhtide nn hüpnoosi-

seisund. Kui muuta hooajaliselt ka märkide paiknemist, üllatame uuendusega paljusid liiklejaid. Olen päris kindel, et mõju oleks praegusest tõhusam.

Kui palju põtru hukkus?

Eesti Jahimehes nr 4 on toodud põhjalik ülevaade meie ulukiasurkondade seisundist ja küttimisest. Muuhulgas seatakse kahtluse alla esimesel poolaastal hukkunud põtrade arv. Koostasin artikli keskkonnainfotelefonile laekunud info põhjal. Et mitte eksitada lugejaid ja ka ulukiuurijaid, võtsin sama faili uuesti ette, et veel kord analüüsida. Täpsemaks muutus rongiõnnetustes hukkunud põtrade arv: 15. Järgmisena tulevad vigastatud, samas jahimeeste tagasisides täpsustamata juhtumid, mida on kokku neli: Läänemaal üks, Lääne-Virumaal kaks, Harjumaal üks. Nendel juhtudel ei leitud kokkupõrkes vigastatud põtra hiljem üles. Samas võib vigastatud jalgadega põdra puhul küsida, kas ta jääb ellu või sureb hiljem. Siiski leidsin juhtumeid, mille kirjeldused olid üsna sarnase sisuga. Kuna võrdluseks puudus kellaaeg, siis võiks 25.01 Valgamaal toimunud õnnetuse kuupäeva ja erinevaid asukohakirjeldusi arvestades järeldada, et see on läinud arvestusse topelt. Sama on ka

29.01 Ardu kandis toimunud õnnetusega, kus asukohakirjeldused erinevad, kuid kuupäevad on samad. Vastupidine juhtum on kirjeldatud aga Harjumaal Kuusalu vallas 15.01, kus Kemba küla lähedal sattus õnnetusse kaks põtra, neist üks jäi teele ja teine eemale. Kokkuvõtteks saan esimesel poolaastal hukkunud põtrade arvuks 112. Kui võrrelda arve ja „mõõdukalt“ mõõdetud põdra arvukuse vähenemist, siis räägivad faktid paraku teist keelt. Esimese poolaasta 112 võiks samas kontekstis jätkates päädida 224 hukkunud põdraga aasta lõpus. See ületaks 2018. aastal loendatud 183 juhtumit päris kindlasti. Seda ka juhul, kui 2018. aasta analüüsi tuleks korrigeerida. Nagu analüüsides ikka, peaks ka siin arvestama 5% eksimusega, mis tähendaks muutust +/– 10 isendi võrra. Miks ma mainin ka plussversiooni? Pole harvad juhtumid, kui maanteekraavist leitakse hukkunud põdravasikas. Selline pole kusagile statistikasse sattunud: ei jahimeeste omasse ega ka keskkonna infotelefoni 1313 registrisse. Eesti peamagistraalidel liigub ööpäevas 4000–5000 raskeveokit, nende roolis on julgelt üle poole välismaa päritolu juhi. Milliste vigastustega lahkub sündmuskohalt 40 tonni kaaluv raskeveok või põder, see sõltub tabamusest. Isegi kui juht teab numbrit 1313, siis mis sunnib teda tegema kõnet, et teatada ühest otsasaanud vasikast?

Ülevaade puudub

Õigupoolest pole meil maanteel toimuvast täpset ülevaadet. Olen nõus enda käes olevaid algmaterjale jagama. Saabumas on jahihooaja kulminatsioon, mil saabub ka aeg, mil ulukitel on põhjust suvisest vaikelust märksa rohkem liikuda. Jahimees teab üldiselt nii teavitajate käitumismustrit kui ka infotelefonist saadavat inforikkust. Mida saame ise teha? Võiks tuttavate ja sõprade hulgas levitada teavet selle kohta, kuidas käituda pärast kokkupõrget ulukiga. EJS on üsna lähedal sellele, et koostöös riigiametite esindajatega sünniks trükis, mida hakataks tasuta levitama: alates autokoolidest ja lõpetades piimapoega. Kaugeltki mitte iga mootorratta-, auto- või bussijuht ei tea, mis peitub numbrikombinatsiooni 1313 taga. Samuti püüdleme edasi erinevate maanteetõkendite kasutuselevõtu poole. Mis saab aga siis, kui Eestimaad hakkab ülevalt alla läbistama suur ja uhke Rail Baltic koos kahe rööpmepaariga? Isiklikult keeldun seda hakklihamasinat käivitamast.

- jahijutt -

OOKEANIEKSPEDITSIOON TEKST TAMUR KUSNETS PILDID EIKE ÜLESOO FOTO MARGUS ANSU/Scanpix

TAKINGLEAD LEADFREE FREE TAKING TO AA NEW NEWLEVEL LEVEL TO

ECOSTRIKE ECOSTRIKE

MEAN AND GREEN POLYMER TIP

POLYMER TIP BETTER CAVITY FOR EXPANSION

BETTER CAVITY FOR PURE COPPER BULLET

Juba ammusest ajast näris mind sõjakas idee anda upsakatele prääksujatele korralik merelahing, et nad teaksid, kuidas küttide vastu lugupidamist üles näidata.

lin oma admiraliajusse võtnud, et pardid ei märka lähenejaid ning neid on hõlpus kõmmutada, kui triivida vaikselt kanuuga allavoolu. Jagasin seda mõtet ka ülejäänud mereväega ehk jahisõber Avoga, kes algul oli küll skeptiline, ent pärast vennaga Pedja jõel luurel käimist sama vaimustunud kui minagi. Meie plaanid olid suurejoonelisemad kui

jaapanlastel enne Midway lahingut, ilusamad kui Nelsoni unistused, ambitsioonikamad kui Kolumbuse mereretk, sest too vana tühi leidis lihtsalt mingi siiani tundmatu maanuka – aga vaat, kus meie! „Kas teil päästevestid ikka on?“ uuris kallis kaasa enne minu äraminekut kaugele mereretkele ja ma vaatasin talle etteheitvalt otsa. „No… Otse loomulikult!“ Ma isegi solvusin naise usaldamatuse tõttu. Hiljem selgus ootamatult, et see oligi tõsi, kuna Avo oli minu teadmata päästevestid kuskilt leidnud ja paadihaagisesse toimetanud. Kai ääres otsi andes me neid loomulikult kaasa ei võtnud, sest kas kapten Musthabe, admiralid Nelson, Koltšak või Kolumbus kandsid päästevesti?! Naljatilk… Tegelikkuses ei sujunud kõik muidugi niisama lihtsalt, ettevalmistusi oli tarvis teha. Seadsime retkevalmis oma lahingulaeva, milleks oli Avo viiemeetrine kau-

nisroheline kanuu, ja prahtisime vajaminevad lahinguvarud algselt haagisesse, plaaniga hiljem kõik kanuusse ümber lastida. Naisele valetasin eelnevalt koguni, et olen tervenenud tüütust viirustõvest, mis mind juba terve nädala külili oli pidanud. Reibast nägu teeseldes ja kalli kaasa sünnipäevaks kõige siiramalt silmakirjalikke kodusolemise lubadusi andes (naise sünnipäeval algab nimelt põdrajaht) tegin sõbraga koos vehkat. Rääkides sõjaplaanidest, ei olnud me enesestki mõista liiga ahned ning lubasime teineteisele pühalikult, et kui juba kolmkümmend vaenulikku prääkslatikat on kätte saadud, tõmbame ookeanipatrullile joone alla – palju sa ikka kaaperdad, igal asjal on piir. Ja et meid ei saaks süüdistada ülemäärase jõu kasutamises, siis ei hakanud me ka rammpalki laevanina külge monteerima ja abordaažikonksu jätsime targu maha. Meresõjas pole moes enam sedasorti asjad.

EXPANSION

UNIQUE WAIST DESIGN PURE COPPER BULLET TO MAXIMIZE VELOCITY PLATING UNIQUE ELIMINATES WAIST DESIGN COPPER FOULING TO MAXIMIZE VELOCITY OPTIMIZED PLATING ELIMINATES BOAT TAIL FOULING COPPER

OPTIMIZED BOAT TAIL

WWW.NORMA.CC

ECOSTRIKE PLIIVABAD PADRUNID MÜÜGIL: ARTEMIS, BALTIC HUNTER, JAANIKESE JAHINDUS, JAHIPAUN, NELI ELU, SCHOTTER, TRAPPER, WALDU ESINDAJA EESTIS: TRAPPER OÜ I VÕRU 80, TARTU I TEL. 7343900 INFO@TRAPPER.EE I WWW.TRAPPER.EE

WWW.NORMA.CC

Pedja jõgi.

- jahijutt -

Üheks ülioluliseks vahendiks pidasin ma iseenese välja mõeldud vahendit P5, täisnimega pumppüssi paadijahi päästepoi. Uhke, eks? Tegelikkuses oli see lihtsalt üks tühi klaasipuhastusvedeliku nõu, millele ma musta markeriga vastava nimetuse peale sodisin ja karabiiniga relvarihma külge kinnitasin. Vidina kasutegur merelahingus on asjatundjatele ilmne, mis siin ikka pikalt seletada. Eriti targad mehed oleksid pannud ka pika nööri karabiini ja P5 vahele, et see pinnale ulpima jäädes oleks osutanud, kust tasub uppunud vööripatarei kahurit otsida…

Jahiekspeditsioon algab

Alusel olid kohad mereväeteenistuseks jagatud järgmiselt: Avo kui kaaperlaeva omanik, loots ja põhiline päramootornavigaator paigutus ahtrisse, mina aga pidin lahingu vastu võtma vöörikahuri operaatorina. Peamiseks põhjuseks oli asjaolu, et minul oli mitmelasuline Winchester SXP (Super X Pump, aga mina kutsun seda Super Sex Plump), mille tulejõud ületas selgelt 16-kaliibrise ühelasulise nn metsavahipüssi oma. Laskemoon oli paigutatud vööritrümmi soomustatud sektsiooni (milleks oli kanuusse tõstetud must plastmassist seguvann) ja sellese oli planeeritud heita ka alatute prääksvaenlaste surnukehad – vange ei kavatsenud me oma verejanus küll võtma hakata, öelgu Genfi konventsioon mida tahes. Otse loomulikult olime eeskujulikult varustatud sidevahenditega, mida meil jätkus nii omavaheliseks suhtluseks pardal kui ka maismaa rannakaitsetoetusrühmaga. Selgelt said määratletud kutsungid (meie olime Potjomkin ning rannikukaitsepatarei nimeks sai Neeva) ning sideprotseduurid, kuid tegelikkuses kippus see kõik millegipärast logisema. Rannikukaitse eesmärk oli allavoolu varitsusega lõpetada

argpükslike prääksardite põgenemine, keda uskusime valivat kurssi piki jõesängi. „Allveelaev! Allveelaev! Siin kallas, kuidas kuulete? Vastuvõtt.“ „Potjomkin!“ vandusin ma enese ette. „POTJOMKIN! Ja NEEVA!“ „Oleme paigas, võite liikuma hakata.“ „Siin Potjomkin, saime aru.“ Istusin oma kanoniirikohale ja Avo lükkas kaaperlaeva teele. Vähem kui saja meetri kaugusel oli näha asjatavaid parte veetaimede ja kõrkjate vahel liikumas ning ahnuse surmapatt vallutas mu hinge. SXP-i silindersalv oli laskemoona viimase vindini täis topitud. Aga nagu iga asi, oli ka vöörikanonaad õhusihtmärkide suunas jutus lihtsam kui tegelikkuses – ei kippunud alla kukkuma need lestjalgsed aeronaudid, ehkki kõmmutasin peaaegu valangutena padruneid läbi Winchesteri pumbata – isegi õlg jäi haigeks sellest. Kõige rohkem ajas marru see, et pardid tõusid

lendu napilt laskeulatusest väljaspool ning kui mõni kobam läkski õhku lähemal, siis ma kas ei tabanud või kui tabasin (sulgi lendas tuulde, sellest järeldasin tabamust), keeras tagumikuga ühe käänatuse ning laperdas tiibadega horisondi poole. Oli põhjus selles, et terashaavel, va reo, ei võta nii hästi või et vöörikahuri alusplatvorm oli samuti liikuv või et ülemkanoniir sooritas kõiki tegevusi harjumatust asendist, tuharaküünistega laevalaest kinni hoides? Ei tea… Sedaviisi triivisime me allavoolu, vahtides vihaga, kuidas need neetud sulelised väljaspool laskekaugust õhku tõusid ning pilkava prääksumise saatel kaugusesse evakueerusid. Vaid mõnel üksikul korral, kui uimasevõitu või muidu hajameelne sinikael eemaldumisega molutama jäi, sain korrektse laskekaugusega lasu teha. Pettumus missugune, eriti kuna suure vihaga uskusin lasud ulatuvat kaugemale ja kõmmutasin idioodi agarusega tühja, kuni kestade hulk osutas, et nii see edasi kesta ei või. Olin valmis neetud lamenokkasid juba veepinnaltki laskma, kui vaid võimalus oleks avanenud, aga loomulikult seda ei avanenud ja hea oligi. Viha pole mingi põhjus jahieetikast loobumiseks.

Laevahukk

Lisaks oli ka navigaatoril kohe tegemist – jõudsime Pedja pisut kärestikulisema osa juurde ning minagi panin püssi kõrvale, et aidata kividest, rontidest ja

kõrkjapuhmastest mööda loovida. Vesi oli madal ja vool kiire, parte selles niikuinii polnud ja kui ma juba lootsin algavat uut vaiksema veega lahingpiirkonda, osutus prohvetlikuks toetusmeeskonna eetrisse hüütud valekutsung: „Allveelaev!“ Polnud teada, mis kaalutlustel oli Avol tarvis jalga üle parda välja sirutada – mõtles ta elussöödaga haisid püüda või kes teda teab –, kui ta kallutas meie kaaperlaevukese liiga kreeni ning terve seljaaju ja kesk-

Siin võis karta vaenulike pärismaalaste ehk isegi inimsööjate rünnakut. kõrvaga tundsin, et nüüd ta läheb. Majesteetliku, vastupunnimisest mittehooliva aeglusega vajus alus külili ja oligi vesilastis. Seikluskaamera salvestas eeskujulikult nii taevalaotuse, pea kohal õõtsuvad puuladvad ning väljendid, mida õigekeelsussõnaraamatu kooliealistele mõeldud väljaandest ka pika otsimise peale ei leiaks. „Laevahukk, polundra!“ „Avraal! Kõik mehed tekile!“ Jah, aga mis tekist seal enam juttu, kui kanuu oli upakil nagu Tirpitz ning minu padrunid lahtisest karbist kadusid mulinal allavoolu! Seisime seal ja

vahtisime teineteisele merehädaliste nägudega otsa, kuni mulle meenus, et pole ju minust taibukamat meest siinpool ekvaatorit, ning kiirete liigutustega lõikusin noaga P5-lt põhja alt, valmistades selliselt käepärase hauskari. Riistapuu, mis oli mõeldud minu kallist vöörikahurit uppumisest päästma, kõlbas ka pilsiveepumbaks! Kühveldasin kiiresti vett ning minu innukusest inspiratsiooni kogunud Avo tõmbas kummiku jalast ning kallas jalavarjuga vett trümmist tagasi faarvaatrisse. Õngeridva külge installeeritud konksu abil saime kätte ka allavoolu põgeneda üritavate prääksujate kehad – ütle nüüd, isegi surnuna jätkus neil jultumust põgeneda! Iseäranis meeliülendav oli, et päike kadus pilvede taha ja tõusis tuul. Mina kallasin Winchesterist vee välja. Järgmisel jahil lasksin leotatud padrunid kähku ära – roostetavad muidu kuuliks minu haavlid seal sees…

Retk jätkub

Kuid me jätkasime retke – ja mis meil muud üle jäigi, mõlemal pool oli võsa ja inimasustuse jälgi polnud märgata. Siin võis karta vaenulike pärismaalaste ehk isegi inimsööjate rünnakut. Kas mitte kapten Cook ei pistetud lausa ilma sinepita nahka? Samas aga oli meile varutud ka väike lohutusauhind, mis seisnes rahulikult mulistavas ja vees mängivas saarmas, kellest möödusime paari meetri kauguselt, kuni ta viimaks ehmus, vilistas ja sukeldus. Lahe oli, kahju ainult, et see seikluskaamerale peale ei jäänud… Isegi märjad püksid läksid korraks meelest.

- jahijutt Peagi jõudsime rannakaitsepatareini, kuid neidki polnud saatnud eriline lahinguedu – peibutuspardid ulpisid nööri otsas vees, püssid polnud teinud paukugi. Varitsusmeeskonna ebaõnn polnud loomulikult nii suur kui meie oma, nemad ennast märjaks ei teinud, kuid nende laskekaugusse polnud mitte ühtegi vaenlase õhuvahendit ilmunud. Visadus aga sundis meid jätkama teekonda kuni paisjärve tammini ning kuigi suutsin alla tuua veel vaid ühe pardi, hakkasin kahetsema, et polnud vesti selga pannud. Kaldad jäid üha kaugemale ning hiljutine laevahukk ässitas ettevaatlikkusele. „Siit ujume kindlasti välja,“ oli Avo kõigutamatu. Nojah. Peaasi, et püss kaotsi ei läheks. Aga saapad võtsin küll jalast, niikuini olid teised juba märjad. Ilmastikutingimused hakkasid kiskuma subarktiliseks – taevast tuli külma vett ning tuul paisus selliseks, et kandis meie alust omatahtsi kord ühte, kord teise kaldasse. Tuul puhus küll stabiilselt ühest suunast, kuid Pedja jõgi keerutas

Igaks juhuks proovisin neid eliksiire väiksematest, nii umbes neli-kaheksa sentiliitrit mahutavatest õõnesnõudest. end nii, et polnud sugugi kindel, kumma poordi peale tuul litsuma hakkas. Ja kui nüüd pidanuks ka lörtsi tulema hakkama, olnuks lugu halb, kuna jäälõhkuja omadusi meie Potjomkinil küll polnud… Kogu teekond sujus edaspidi ilma vahejuhtumiteta üha karmimas jaheduses kuni paisuni, kus meid ootasid juba soe transpordivahend ja igavusest lanti loopivad rannakaitsepatarei võitlejad. Pisuke lohutus oli, et nad polnud ka kala saanud.

Null pole number

Kokku saime kolm parti, mis oli peaaegu umbes täpselt niisama palju, kui olime ekspeditsiooni algul tagasihoidlikult lubanud, kuna null pole ju number ning käib teiste numbrite taha pigem nii… tinglikult ja ilu pärast. Aga millegipärast oli ikkagi kuidagi piinlik, pane või tina… Kui ma koju jõudsin, püksid niisked ja üksnes kolm parti ettenäitamiseks kaasas – Avo loobus oma saagiosast –, siis kirjeldasin lühidalt, kuidas meil kogu ekspeditsioon sujunud oli. „No on ikka tolad!“ oli kalli naise hinnang „Kas teil päästevestid seljas olid?“ „Loomulikult,“ vastasin, „mitte…“ „Poisikesed!“ Lõpptulemina sain ma, osaliselt viirustõvest toibunu, uuesti eeskujuliku palaviku ning ägisesin-higistasin kraadiklaasi kaenlaaluses immutada veel paar päeva külili, ehkki püüdsin end iseseisvalt elule turgutada vedelike abil, mis silma järgi olid täpselt teega ühte värvi, kuigi pigem jahedad. Igaks juhuks proovisin neid eliksiire väiksematest, nii umbes neli-kaheksa sentiliitrit mahutavatest õõnesnõudest, et teetassi mõõduga endale kogemata mitte häda teha. Hoolimata korduvatest katsetest, mis mulle kinnitasid vastupidist, tundus mulle abikaasa ristküsitluse all, et tegu oli ikkagi teega. Nii ma talle ka seda ütlesin. Erilise eduta, peab mainima. Nii see elu siin ilmas on – koos on pesa punutud, lapsedki suureks kasvatatud, aga ikka ei usaldata. Kuri saatus…

- Jahinoored -

- Jahinoored Sandor Sinimeri noateritamise töötoas.

Ornitoloog-jahimees Tiit Randla rääkis jahilindudest ja lindude rändest.

Õpilaste jahija looduslaager Roostal

esti Jahimeeste Selts eesotsas Peeter Hussariga ning MTÜ Eesti Jahinaised eesotsas Livia Roometsaga otsustasid tänavu korraldada jahija looduslaagri noortele. Kogemusi koguti ka põhjanaabrite jahilaagrit külastades. Kevadel esitati keskkonnainvesteeringute keskusele (KIK) põhjalik kava toetuse saamiseks ning see ka saadi. Praktilise sisuga loodus- ja jahilaagrisse Roostal kogunes koos juhendajatega ligi 30 noort. Laagri avas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja tulevase noorjahimehe Gregor Prehingu jahisarvehelide saatel heisati EJS-i lipp. Peeter Hussar tutvustas laagri eesmärke ja põhimõtteid.

Lasketiirus juhendas noori Aarne Taal.

Juulikuu lõpus toimus Läänemaal Roostal kolmepäevane jahija looduslaager teisele kooliastmele. TEKST JA FOTOD TENE MÄERAND, LIVIA ROOMETS JA MARIA PÕHAKO, MTÜ Eesti Jahinaised

Töötoad

Kogenud jahimees Sandor Sinimeri viis läbi noateritamise töötoa. Sandor jutustas oma lapsepõlvest ja vanaisast, kust on pärit tema huvi just selle hobi vastu. Ta ütles: „Kui midagi teed, siis tee seda hingega ja põhjalikult ning õpi sellest, mida on sinu esivanemad sulle õpetanud!“ Jahinaine Maria Põhako meisterdas nahkadest, luudest ja sulgedest mitmesuguseid toredaid ehteid ja meeneid. Kogenud loodus- ja jahiekspert Peeter Hussar jagas teadmisi loomanahkade ja trofeede kohta ning õpetas looduses

targalt liikuma, järgima jahiohutust ja seda, kuidas erinevates olukordades looduses ellu jääda. Väga huvitava loengu pidas kauaaegne jahimees ja loodusfotograaf Valeri Štšerbatõh, kes rääkis huntide elust ning eksponeeris fotosid pildikogust, mis olid pildistatud vereta jahil aukartust äratava fototehnikaga, mida oli võimalik ka kohapeal vaadata.

Lasketiirus

Teine päev algas väljasõiduga lasketiiru, kus paljud said elu esimese laskekogemuse. Sportlaskmiseks mõeldud õhupüssid tundusid alguses üsna rasked, siiski said kõik harjutajad märklauale pihta. Kes oli ka varem õhu-, jahi- või sportpüssiga kokku puutunud, ei tundnud laskmise pärast muret. Lasketiirus juhendas noori kogenud laskur ja jahimees Aarne Taal, kelle õpetuse järgi sai nii mõnigi poiss või tüdruk märgile juba palju paremini pihta. Hoopis teistlaadi õpitoad viis läbi Ruila põhikooli kunstiõpetaja Ülle Palumets, kes tutvustas Rooslepa kabeliaia rõngasristide kultuuripärimust ning maalis õhtul mere ääres koos noortega imekauneid loodus- ja merevaateid. Maalidest kujundati Roosta mändide alla ilus näitus ja loodetavasti kaunistab see mälestus ka mõne laagrinoore toaseina.

Ilmar ja Lauri Rammler koos Vene-Euroopa laika Nikoga jagasid lastele oma jahikogemusi.

Kunstiõpetaja Ülle Palumets õpetas maalima merd ja loodust.

Õhtul tulid lõkketule ja grilli juurde oma teadmisi ja jahitarkust jagama isa Ilmar Rammler ja poeg Lauri Rammler koos Vene-Euroopa laika Nikoga. Lauri käis koos isaga jahil juba siis, kui mahtus veel söögilaua alt püsti läbi käima ehk lasteaiapoisina. Nüüd on ta aktiivne jahimees, kes võttis endale äsja jahikaaslaseks koer Niko, keda on treeninud parimal moel. Nikost on saanud hästi kasvatatud arvestatav jahikaaslane tervele jahiseltsile. Koera nimel tuleb loobuda nii mõnestki vabast hetkest, ometi on ta jahil asendamatu kaaslane. Ilmar Rammleri põnevad jutud panid noori vaikselt mõtlema ja kuulama, milliseid põnevaid ja ka ohtlikke olukordi võivad jahiretked päriselus pakkuda.

Retk

Kolmanda päeva eesmärk oli läbida kümnekilomeetrine jalgsiretk. Huntloci esindaja Herko Sunts ei pidanud paljuks

Noorte maalinäitus Roosta mändide all.

kaasa lüüa, et retke digitaalsete ülesannetega veidi põnevamaks muuta. Noored jaotati rühmadeks ja lasti teele väikeste ajavahedega. Kõigil osavõtjatel oli võimalus üksteise liikumist jälgida ehk nagu pärisjahil: kes on kus ja kui pikad on vahemaad. Kaardirakendusest tuli leida küsimustele vastuseid, mõõta vahemaid ja mängida geopeitust. Retke kõige vanema ja kiirema rühma sai enda juhendada jahinaine Kaie koos Eesti hagijaga. Hagijas ei olnud asjata kaasas, tema terav nina avastas metallaia vahele kinni jäänud soku maised jäänused. Selline vahejuhtum oli hea näide, kuidas jahikoer päriselt töötab, ja kindlasti lisas see retkele põnevust. Retk lõppes Põõsaspea neemel, kus valmistati priimustel lõunasööki. Seejärel kohtuti ornitoloog-jahimees Tiit Randlaga, kes rääkis jahilindudest, lindude rändest ja erinevate linnuliikide käekäigust. Laagris oli lastele suur sõber ja muidu tore taksikoer Phillip, kes küll jahisaavu-

tustega ülearu ei hiilga (verejälg ja linnud maasikavagude vahel), aga noortele meeldis, et nad said koeraga jalutada ja tegeleda. Paljudes kodudes päris jahikoera ei olegi.

Sisutihe laager

Juulikuine laager kestis kolm päeva, kuigi tegevusi oleks jagunud pikemaks ajaks. Iga päev oli sisutihe ning noortele prooviti anda vaheldumisi teoreetilisi ja praktilisi tegevusi. Keskenduti jahinduse ja keskkonnahoiu põhitõdedele ning kohaliku looduse eripärale ja kultuuripärandile, samuti ohutusele looduses liikumisel ja jahil. Suurem osa toite valmistati ise ning kasutati võimalikult palju koduseid ja jahipäritolu toiduaineid. Nii toetas Linnamäe Lihatööstus grillvorstide ja sinkidega, Kadarbiku Köögivili OÜ köögiviljadega, Kullavere jahimees Raivo Saar lihakonservidega, Sagro OÜ kurkidega, Viirelind / Sillaotsa talu vabajooksukanade munadega, Loiri Pagar saiade ja leibadega.

- Jahinoored -

Ehteid meisterdati Maria Põhako juhendamisel.

Laagrilised said mekkida ka Saku Lihameistrite valmistatud vorstikesi ja suitsusinki, süüa põdralihasuppi ja juua ehtsat talupiima, mida lüpsavad õpetaja Ülle Palumetsa maatõugu punased lehmad.

Räägivad osalejad

Ragnar: Laagri tegevused tundusid huvitavad, ma ei olnud varem sellises laagris käinud. Esimesel päeval sain teada, kuidas teritatakse nuge, õppisime tundma loomade välimust ning meisterdasime loomanahkadest ja -luudest ehteid. Tegin endale kaelakee, mille peal on seitse põdrahammast. Sain teada, et hunt on suhteliselt ettevaatlik loom, kes võib elada nii üksikuna kui ka karjas. Hundil on väga kindlad tunnused, mille poolest ta erineb koerast. Käisime ka lasketiirus, kus saime püssist lasta, õppisime olulisi matkatarkusi. Käisime umbes kümnekilomeetrisel matkal, kus tuli teepikkust mõõta või midagi metsast üles otsida. See oli huvitav. Kuna matk oli viimasel päeval, siis õhtul saime ujuda, seikluspargis olla või niisama kusagil vedeleda. Kokkuvõttes oli laager väga äge ja huvitav. Loodan väga, et järgmine aasta on sama laager uuesti ning see on veel huvitavam kui sel aastal. Mihkel: Bioloogiaõpetaja rääkis koolis sellest laagrist. Õppisin luiskude ja käiade kohta ning tegin endale loomaluudest kaelaehte. Õppisin tundma loomade nahku ja koljusid, sain teada palju huvitavat loomade eluviiside kohta. Sain teada, et on kütitud hundi ja koera ristand. Indrek: Mulle meeldivad jahiteemad, aga mulle endale ei meeldiks väga looma lasta. Sain huntidest teada palju fakte: neil on esikäppadel mustad triibud ja on

Timmu: Need kolm päeva ilusas vaikses Roosta puhkekülas olid väga põnevad ja sisukad. võimalik, et looduses on kütitud huntkoeri. Sain teada, kuidas teritada nuga, aga meil endal kodus sellist spetsiaalset luisku ei ole. Kertu: Tulin siia laagrisse, kuna mu sõber kutsus. Mu lemmik oli noateritamine, kuna see oli nii huvitav. Mulle meeldis väga ka Mariaga meisterdada. Meeldisid need majad, milles me ööbisime. Raske oli, kui pidime kõndima kümme kilomeetrit. Meie rühmaga tuli kaasa üks jahinaine, kellel oli väga armas koer ja tema tegi selle matka palju paremaks. Siis tegime priimuse peal kiirmakarone ja sõime kooki, mis oli väga hea. Gerda: Mulle meeldis Mariaga ehteid teha, kuna see oli tore, ja noa teritamine oli ka väga huvitav. Tulin siia laagrisse, sest see tundus huvitav ja põnev. Mulle meeldivad need majad, milles me ööbime, ning õpetajad on ka väga toredad. Mulle meeldis matk, sest ma sain koeraga jalutada ja koeraomanik oli ka väga tore. Hiljem mulle meeldis söögi tegemine ja toidud olid väga maitsvad. Natali: Mulle meeldis eriti teha loomaluudest ehteid ja loomanahku tundma õppida. Simona: Õpetlik ja tore. Ketlin: Laager oli väga tore, sain endale väga palju sõpru ja mulle meeldis väga meisterdada. Annabel: Laager oli väga tore ja kõik olid siin väga sõbralikud ja kõik õppetunnid olid ka väga lahedad.

Birgit: Laager on tore, lahe ja tegevusi täis. Laagrist olen saanud palju sõpru, lasketiirus oli lahe, kuid püss läks puruks. Taavi: Minu kogemus laagris oli väga meeldiv ja lõbus. Kõige rohkem meeldisid mulle töötoad, kus õppisime tundma ulukinahku ja koljusid ning kuidas teritada nuge. Samuti oli tore ka lõpuks ise püssilaskmises kätt proovida. Võin öelda, et ei läinud kõige halvemini. Peale selle, et matk jalgu väsitas, oli päev ja Huntloci kasutamine lõbus. Laura: Väga tore ja õpetlik laager. Börte: Tõeliselt õpetlik ja lahe laager. Seltskond oli tore ja ilmad olid ilusad. Timmu: Need kolm päeva ilusas vaikses Roosta puhkekülas olid väga põnevad ja sisukad. Eriti meeldisid mulle noa teritamise, ehete meisterdamise õpituba ja Huntloci demojaht. Jäin nende sisukate ja põnevate päevadega väga rahule. * Laagrit toetasid meenete ja auhindadega Huntloc, Matkasport OÜ ja Jahivarustus OÜ. Ilma Roosta puhkeküla suurepärase kollektiivita ei oleks me end kindlasti nii koduselt ja mõnusalt tundnud. Kolmepäevane tegevusmaraton pani korraldajad tõsiselt proovile. Kas kõik läks nii, kuis plaanitud? Läks! Pärast puhkust on tekkimas uusi mõtteid ja ülesandeid. Kas kohtume ka järgmisel aastal, kas sellest kokkusaamisest on kujunemas traditsioon? Korraldajad loodavad väga, et just nii läheb.

Jaht on lahe

RELVAMEISTER RELVAMEISTER ISE KÜSIN, ISE VASTAN

ISE KÜSIN, ISE VASTAN

Muuda oma püssilaad reguleeritavaks

Võib jääda mulje, et relvameistri amet on imelihtne, Tegelikkuses on see paljuetkeerulisem, sedaonesialgu ka metallitööVõib jääda mulje, relvameistrikui amet imelihtne, tegelikkuga hästi kursis olevad inimesed arvavad. Väga heast tööpingi ses on see palju keerulisem, kui seda esialgu ka metallitööga tundmisest ja keevitamisoskusest jääb väheks. Suureks abiks hästi kursis olevad inimesed arvavad. Väga heast tööpingi meile on olnud Sako, Blaseri ja Beretta tehased, kes on alati tundmisest ja keevitamisoskusest jääb väheks. Suureks abiks jaganud meile oma teadmisi. meile on olnud Sako, Blaseri ja Beretta tehased, kes on alati TEKST IVO SCHOTTER jaganud meile oma teadmisi. Kuidas tekkis mõte või vajadus relvameistri ametikoha järgi?

TEKST IVO SCHOTTER

Kõikidele puitlaega vintraudsetele jahirelvadele paigaldatav uudne reguleeritav kabakõrgendus

HIND: 145€

Lihtne lahendus plastiklae muutmiseks

HIND: 155€

ligi kolmkümmend aastat.

VÕIMALIK PAIGALDADA: SAKO TIKKA T3 SAUER STEYR MANNLICHER SAVAGE REMINGTON BLASER

Uue sajandi alguses, kui kolisime oma Kuidas tekkis mõte või vajadus kauplusega Mustamäe tee ärihoonesse, relvameistri järele? oli meil esiteksametikoha vaba pinda relvaremonsajanditarbeks. alguses,Teiseks kui kolisime oma diUue töökoja oli jahikauplusega Mustamäe tee ärihoonesse, oli meeste püssipark täienenud iseseisvuse meil esiteks vaba relvaremondi algusaastate ajalpinda enamasti Soomesttööja koja tarbeks. Teiseks oli jahimeeste püssiRootsist toodud kasutatud püssidega, mis vajasid kohendamist. ka kiiresti park täienenud iseseisvuseJaalgusaastate kasvanud uute vintrelvade hulktoodud vajas ajal enamasti Soomest ja Rootsist aegajalt turgutamist. kasutatud püssidega, mis vajasid kohen2006 aastal Tšehhimaalt vadamist. Ja kasoetasime kiiresti kasvanud uute vintjalikud tööpingid ja abivahendid. Selles relvade hulk vajas aeg-ajalt turgutamist. töös oli meile teenekas võidusõit2006. aastalabiks soetasime Tšehhimaalt ja ja vormeli konstruktor Raul vajalikud tööpingid ja abivahendid.Sarap, Selles kellelolika endal varasemad töös meile abiks teenekaskogemused võidusõitja parandamisel.Raul 2014Sarap, aastalkellel tuli jarelvade vormelikonstruktor meile tööle Soomes ligi kümme aaska endal varasemad kogemused relvade tat freesija ametit värskelt parandamisel. 2014.pidanud aastal tulija meile tööle pensionile jäänud Enn Kurval, kellel ka Soomes ligi kümme aastat freesija ametit jahimehe kogemus juba ligi kolmkümpidanud ja värskelt pensionile jäänud Enn mend aastat. Kurval, kellel ka jahimehe kogemus juba

HAENEL MERKEL CZ HOGUE HOWA RÖSSLER MAUSER

ROHKEM INFOT WWW.SCHOTTER.EE

Millised on täna põhilised tööd, mida relvameister peab tegema? Millised on praegu põhilised tööd,

Ütleksin, et “seinast seina”. Hetkel on

mida relvameister peab tegema? muidugi suudmekeermete tegemine Ütleksin, et „seinast seina“. Hetkel on vintrelvadele. Jahihooaja eel on teinemuidugi suudmekeermete tegemine vintkord kümmekond rauda ootamas oma relvadele. Jahihooaja eel on teinekord järjekorda. See töö nõuab äärmist täpsust kümmekond rauda ootamas oma järjeja keskendumist, kuna kõik relvad on korda. See töö nõuab äärmist täpsust ja erinevad ja siin kiirustamist ei tohi olla. keskendumist, kuna kõik relvad on erineAga töödest rääkides, siis oleme teinud vad ja siin kiirustamist ei tohi olla. Aga alates relvaraudade vahetamisest, lukkutöödest rääkides, siisrelvade oleme mustamisest teinud alates de remontimisest, relvaraudade vahetamisest, kuni optikate paigaldamiseni. lukkude remontimisest, relvade mustamisest kuni optikate paigaldamiseni. Kas täna on ka selliseid töid,

mida oleks vaja teha, aga puu-

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

Kas on ka selliseid töid, mida oleks duvad võimalused. vaja agatöid, puuduvad võimalused? Alatiteha, on neid mida kas ruumi kitAlati ontööpingi neid töid,võimalused, mida kas ruumi sikus, aga kitsikus, ka oma tööpingi agateha. ka oma oskused oskusedvõimalused, ei võimalda Täna küll eivõime võimalda teha. Küll kinnitada, kinnitada, et võime enamus töid, miset enamik töid,ühe mis korraliku kuuluvad ühe korraliku kuuluvad relvameistri

tööde hulka, saame ka tehtud. Hetkel on veel lõpuni lahendamata haavlipüssi raudade kvaliteetne mustamine. Kui relvameistrimustamine tööde hulka,on saame ka tehtud. vintrelvade igapäevane Hetkel veel lõpuni sarnase lahendamata haavlitöö. siisonhaavlipüssi menetlupüssi raudade mustamine. sega teha ei saa.kvaliteetne on oht rikkuda rauad sootuks. Aga me töötame selle nimel, Kui vintrelvade mustamine on igapäevane ettöö, lähiajal saaksime ka seda teenust jasiis haavlipüssi sarnase menetlusega himeestele teha ei saa,pakkuda. on oht rikkuda rauad sootuks. Aga me töötame selle nimel, et lähiajal saak-

Kas ikka jätkub? simetööd ka seda teenust jahimeestele pakkuda.

Tööd tuleb iga päevaga juurde. Täna töötab Ennikka mittetäieliku Kas tööd jätkub? tööajaga ja me saame hakkama. Samuti on kaPraegu suTööd tuleb iga päevaga juurde. veaeg ehk veidi rahulikum ja ta saab töötab Enn mittetäieliku tööajaga ja me pikemalt puhkust Samuti pidada.onJakakui pasaame hakkama. suveaeg rajasti tellimusi ei ole, siis ootab hulk ehk veidi rahulikum ja ta saab pikemalt töid midapidada. teeme Ja oma puhkust kui tarbeks. parajastiPooleli tellimusi on hetkel püssikaba kopeerpink Tallinei ole, siis ootab hulk töid, mida teeme na töökotta ja Pooleli hulk seadmeid abioma tarbeks. on hetkelning püssikaba nõusid, mida kasutame oma igapäeva kopeerpink Tallinna töökotta ja hulk töös ootavad tegemist. Nii, et seadmeid ningsamuti abinõusid, mida kasutame igav ei hakka. oma igapäevatöös, ootavad samuti tegemist. Nii et igav ei hakka.

Kas on ka mõni äpardus juhtunud? Kas on ka mõni äpardus juhtunud?

Kes teeb, sellel juhtub ka. Õnneks oleKes teeb, sellel juhtub ka. Õnneks oleme me ka tööde vastuvõtmisel väga etteka tööde vastuvõtmisel väga ettevaatlivaatlikud. Kui ikka mõistus üle ei käi, kud. Kui ikka mõistus üle ei käi, siis ei siis ei torma kohe tegema vaid uurime torma kohe tegema, vaid uurime tehastehastest kuidas midagi lahendada. test, kuidas midagi lahendada. Hea koosHea koostöö on meil ka Soome relvatöö on meil ka Soome relvameistritega, meistritega, kellede kogemustepagas kelle kogemustepagas on kadestamison kadestamisväärne. Kohe meenub väärne. Kohe meenub juhus, kus summuti juhus, kus summuti keeret lõigates sai keeret lõigates sai proovitud iga lõike järgi proovitud iga lõike järgi keerme sobikeerme sobivust. Ühel hetkel oli summuti vust. Ühel hetkel oli summuti raua külraua küljes kinni ja mingi vägi seda sealt jes kinni ja mingi vägi seda sealt enam enam lahti ei keeranud. Tekkis metalli lahti ei keeranud. Tekkis metalli pidade pidade külmEikeevis. jäänud vahel nn.vahel külmnn. keevis. jäänudEimidasummuti treipingis gimidagi muudmuud üle, üle, kui kui summuti treipingis „mahatreida”. treida“.Rääkisime Rääkisime juhtunust “maha juhtunust kaka summuti tootja tootja AseUtra meestele. Nad summuti – AseUtra meestele. naersid, et kaet nendel on seda Nad naersid, ka nendel onjuhtunud, seda juh- ja andsidjameile uuemeile summuti. Olime jälle tunud andsid uue summuti. targemaks saanud. saanud. Olime jälle targemaks

Küsimus Ennule: kuidas sa selle töö peale sattusid? Eks see metallimehena ja jahimehena Küsimus Ennule: kuidassajahikaassaselle selle tuli ka varem “nõuka-ajal” Küsimus Ennule: kuidas töö peale sattusid? laste relvasid teinekord putitada. Kui töö peale sattusid? Eks seekolleeg metallimehena jahimehena endine rääkis, etja“Küti äri” Eks metallimehena ja jahimehena tuliotka tuli ka„nõukaajal“ varem “nõuka-ajal” jahikaassib relvameistrit, siis ei mõelnud pikalt varem jahikaaslaste relvasid laste relvasid teinekord putitada. Kui teinekord putitada. Kui endine ja pakkusin ennast. Selle töö kolleeg juures endine rääkis, “Küti äri” oträäkis,kasuks etkolleeg „Küti äri“ otsib et relvameistrit, siis tuleb pikaajaline töökogemus sib relvameistrit, ei mõelnud pikalt ei mõelnud pikalt jasiis pakkusin ennast. Selle erinevatel metallitööpinkidel, aga ka ja pakkusin ennast. Selle töö juures töö juures tuleb kasuks pikaajaline töövarasem lukkseppa oskused. Lisaks kogemus erinevatel metallitööpinkidel, tuleb kasuks pikaajaline töökogemus tundsin, et pensionile jäänuna vajasin aga ka varasemad lukksepaoskused. erinevateltegevust. metallitööpinkidel, aga ka aktiivset Olen ka jahimees Lisaks tundsin, et pensionile jäänuna varasem lukkseppa oskused. Lisaks ligi kolmkümmend aastat ja see tegevajasin tegevust. Olen kavajasin olnud tundsin, et pensionile jäänuna vus igatiaktiivset südamelähedane. Lisaks kõijahimees ligi kolmkümmend aastat ja see aktiivset tegevust. Olen jahimees gele on see huvitav töö, kuskaiga päev on tegevus igati südamelähedane. Lisaks ligi kolmkümmend aastat ja see tegeuus töö, uued ja huvitavad tehnilised kõigele onsüdamelähedane. seePidevalt huvitav töö, iga päev on vus igati Lisaks kõilahendused. õpidkus midagi juuruus töö, uued ja huvitavad tehnilised gelejaon seejuurde huvitavkogemusi. töö, kus iga päev on de saad lahendused. Pidevalt õpid midagi juurde uus töö, uued ja huvitavad tehnilised ja saad kogemusi. lahendused. Pidevalt õpid midagi Lisaks metallitööle teete ka juurde ja saad juurde kogemusi. püssikabasid? Lisaks metallitööle teete Enn muheleb ja ütleb , et tema on “meka püssikabasid? Lisaks metallitööle teete kakuulub tallimees” ja kabade tegemine Enn muheleb ja ütleb , et tema on „metallipüssikabasid? “puidumeeste” pärusmaale. Aga ega mees“ ja kabade tegemine kuulub „puiduEnnpüssikabade muheleb ja ütleb , et tema on “meka tegemise juures memeeste“ pärusmaale. Aga ega ka püssitallimees”hakkama ja kabadeeitegemine kuulub tallitööta saa. Pidevalt on kabade tegemise juures metallitööta hak“puidumeeste” pärusmaale. Aga ega vaja valmistada kopeere, uusi terasid ja kama ei saa. Pidevalt on vaja valmistada ka püssikabade tegemise juures meerinevaid abinõusid. Suurim väljakutse kopeere, uusi terasid ja erinevaid abitallitööta hakkama ei saa. Pidevaltkoon on hetkel pooleli olev automaatse nõusid. Suurim väljakutse on hetkel poovaja valmistada kopeere, uusi terasid ja peerpingi ehitus Tallinna töökotta. leli olev automaatse kopeerpingi ehitus erinevaid abinõusid. Suurim väljakutse Tegelikult on meilTegelikult kaks töökoda. Tallinna töökotta. on meilTeine kaks hetkel pooleli olev automaatse koon Tartus, Raatuse tänaval asuva kauptöökoda. Teine on Tartus, Raatuse tänaval peerpingi ehitus Tallinna töökotta. luse tagaruumides. Seal on küll tõesti asuva kaupluse tagaruumides. Seal on küll Tegelikult onpuidutöökoda, meil kakskuhu töökoda. Teine ainult puidutöökoda, sai sai soetatõesti ainult kuhu soeon Tartus, Raatuse tänaval asuva kauptud juba aastaid tagasi USA-st suursuur kotatud juba aastaid tagasi USA-st luse tagaruumides. Seal on küll tõesti peerpink kabade Suur kopeerpink kabadevalmistamiseks. valmistamiseks. Suur ainult puidutöökoda, kuhu sai soetasellepärast, etet mõtlesin tol et sellepärast, mõtlesin tol ajal, ajal, et kui kui tud juba aastaid tagasi USA-st suur kosellest kabade tegemisest midagi välja kabade tegemisest midagi välja ei peerpink kabade valmistamiseks. Suur ei tule, ehk õnnestub see tööpink tule, siis siis ehk õnnestub see tööpink näiteks sellepärast, et mõtlesin tolmaha ajal, müüa. et kui näiteks mööblirestauraatoritele maha mööblirestauraatoritele sellest kabade tegemisest midagi välja müüa. Tänaseks sealgi juba nii palju Tänaseks on sealgion juba nii palju tellimisi, ei tule, siis ehk õnnestub tööpink et kui Margus, kes meil kabadega tegeleb, tellimisi, et kui Margus, kessee meil kabanäiteks mööblirestauraatoritele maha müüa. Tänaseks on sealgi juba nii palju tellimisi, et kui Margus, kes meil kaba-

- sisuturundus -

dega tegeleb, asendab Tartus puhkusel olevat müüjat, siis kohe pikenevad tööde tähtajad. asendab Tartus puhkusel olevat müüjat, dega tegeleb, asendab Tartus puhkusel siis kohe pikenevad tööde tähtajad. olevat siis kohe pikenevad tööNii, etmüüjat, võib tulla puuklots de tähtajad. näpus teie juurde ja teete Nii et võib tulla puuklots näpus teie

sellest püssikaba? juurde ja teete sellest püssikaba? Nii, et võib tulla puuklots Ei, päris niisee see käi. Reeglina ei Ei, päris nii ei ei käi. Reeglina me me ei valnäpus teie juurde ja teete valmista tellija materjalist kabasid. Esimista tellija materjalist kabasid. Esiteks sellest püssikaba? teks kasutame selleks enamasti ameekasutame selleks enamasti ameerika

Ei, päris nii see ei käi. Reeglina me ei rika pähklit, vähesel määral häävlipüspähklit, vähesel määral haavlipüssidele valmista tellija materjalist kabasid. Esisidele euroopa pähklit, aga ka kallimat euroopa pähklit, aga ka kallimat ja kvaliteks kasutame selleks enamasti ameeja kvaliteetsemat türgi pähklit. Tellija teetsemat türgi pähklit. Tellija materjali rika vähesel määral häävlipüsmaterjali me ei tea selle puidu eripuhulpähklit, me puhul ei tea selle puidu eripära ja võib sidele euroopa pähklit, aga ka kallimat pära ja võib juhtuda, et puit lööb freesi juhtuda, et puit lööb freesi all kilde ja rikub ja kvaliteetsemat türgi pähklit. Tellija all kilde kogu töö. Ei olekui harvad kogu töö.jaEirikub ole harvad juhused, kaba materjali puhul me ei tea selle puidu erijuhused, kui kaba masina vahel masina vahel juba peaaegu valmis,juba kui pära ja võib juhtuda, et puit lööb freesi peaaegu kui järsku selgub,tühemik, et kesetmust puiselgub, etvalmis, keset puitu all kilde jatühemik rikubJakogu töö. Ei jälle ole harvad tu järsku must vana oksa koht. vana oksakoht. kõik algab otsast. juhused, kaba masina vahel juba Ja kõik jälle otsast. Siisjaon see meie Siis on algab seekui meie vastutusel meie risk. peaaegu kuireeglina selgub, et keset puivastutusel ja meie risk. Samuti ei müü Samuti eivalmis, müü me pähklitooritu järsku vana välja. oksa koht. me reeglina pähklimust toorikuid kuid välja.tühemik Ja kõik algab jälle otsast. Siis on see meie vastutusel ja meie risk. Samuti ei müü Mida öelda jahimehele, kellel Mida öelda jahimehele, kellel me reeglina pähkli toorikuid välja. probleem püssirauaga, lukuga probleem püssirauaga, lukuga või püssikabaga? püssikabaga? Mida öelda jahimehele, kellel Pole seal seal midagi häbeneda. Tulge räämidagi häbeneda. Tulge rääkige

probleem püssirauaga, lukuga või püssikabaga?

Pole seal midagi häbeneda. Tulge rää-

kige või veel parem näidake, milles probleem ja me püüame aidata. Kui kohe ei parem saa ja näidake, vaja tehasega või veel milleskonsulteeprobleem, kige või veel parem näidake, milles rida, siis veidi hiljem saame ja me püüame aidata. Kui kohekindlasti ei saa ja probleem ja me püüame aidata. Kui aidata. Kui püssikaba on katki kukuvaja tehasega konsulteerida, siis veidi kohe ei saa ja vaja tehasega konsulteetud, ei ole tingimata kohe vaja teha uut, hiljem saame kindlasti aidata. Kui püssirida, tihtipeale siiskatki veidikukutud, hiljem saame kindlasti vaid saab vana kinkaba on eihoolikalt ole tingimata aidata. Kui püssikaba on katki kukuni liimida ja see kestab veel aastaid. Kui kohe vaja teha uut, vaid tihtipeale saab tud, ei ole tingimata kohe vaja teha uut, kaba hoolikalt madal, siis sama lugu.jaEi vaja vana kinni liimida seeole kestab vaid aastaid. tihtipeale saab vana hoolikalt kinkohe uut kaba vaid siis aitab Tallinna veel Kui kaba madal, siis sama ni liimida javaja see kestab veel aastaid. Kui töökojas Allan teile uut paigaldada regulugu. Ei ole kohe kaba, vaid siis kaba madal, siis sama lugu. Ei ole vaja leeritava Kalix põse kõrgenduse. Tama aitab Tallinna töökojas Allan teile paigalkohereguleeritava uut kaba vaid siiskatkise aitab kaba Tallinna kätte võib usaldada ka redada Kalix-põsekõrgenduse. töökojas Allan teile paigaldada regumonditööd ja ka välimuse taastamise. Tema kätte võib usaldada ka katkise kaba leeritava Kalix kõrgenduse. Tama remonditööd ja põse ka välimuse taastamise. kätte võib usaldada ka katkise kaba reJa hinnad? monditööd ja ka välimuse Eks hinnad on tellijale ikkataastamise. liiga kõrged Ja hinnad? ja tegijale madalad. töötunEks hinnadliiga on tellijale ikka Meie liiga kõrged ja Ja hinnad? ni hinne onmadalad. 36 eurot,Meie mistöötunni on ligi kaks tegijale liiga hind Eks36hinnad on on tellijale ikka liiga kõrged korda madalam, kui näiteks korralikus on eurot, mis ligi kaks korda madalam ja tegijale madalad. töötunautoteeninduses. Aga autoteeninduses. meMeie ei “susserda” kui näiteksliiga korralikus ni hinne 36 eurot, mis on ligikõikki kaks ümbrikupalgaga ja ümbrikupalgaga maksame Aga me eion „susserda“ ja korda madalam, kui näiteks korralikus makse, üüri, jne. enamasti maksame kõikielektrit makse, üüri,Jaelektrit jne. autoteeninduses. Aga me töö ei “susserda” on kliendile töö kordades odavam, kui Ja enamasti on kliendile kordades ümbrikupalgaga ja maksame kõikki aeg mis sellele tegelikult kulus. Ehk nii odavam, kui aeg, mis sellele tegelikult makse, üüri, elektrit jne. Ja enamasti nagu ma ennist ütlesin – me üritame kulus. Ehk nii nagu ma ennist ütlesin – me on kliendile tööusaldust. kordades odavam, kui kliendile müüa üritame kliendile müüa usaldust. aeg mis sellele tegelikult kulus. Ehk nii nagu ma on ennist ütlesin – me üritame Millised ontulevikuplaanid? tulevikuplaanid? Millised kliendile müüa usaldust. ilma ettepoole ettepoole vaatamiseta ei oleks No ilma vaatamiseta tegutsega. Plaane erinevaid. mõtet tegutseda. Plaane on erinevaid. Millised on tulevikuplaanid? Tahaks proovida ehitada paar kombineeproovida ehitada paar kombiNo ilma ettepoole vaatamiseta ei oleks ritud raudadega püssi olemasolevate haaneeritud raudadega püssi olemasolevate mõtet tegutsega. Plaane erinevaid. vlipüsside baasil. See oleks huvitav väljahaavlipüsside baasil. See on oleks huvitav TahaksLähinädalatel proovida ehitada paar kombikutse. peakspeaks Tallinnas ja väljakutse. Lähinädalatel Tallinneeritud raudadega püssi olemasolevate Tartus tööle saama uued ja hetkel valminas ja Tartus tööle saama uued ja hetkel misjärgus meiebaasil. oma lintlihvpinhaavlipüsside See oleks huvitav valmimisjärgus meieehitatud oma ehitatud lintgid nugade nugade teritamiseks. Mõttes väljakutse. Lähinädalatel peaks mõlgub Tallinlihvpingid teritamiseks. Mõttes ka valmistamine. nasjahinugade ja Tartus tööle saama valmistamine. uuedTehniline ja hetkel mõlgub ka jahinugade valmidus on jubameie selleks olemas, mõned valmimisjärgus oma ehitatud lintTehniline valmidus on juba selleks olenäidisedki tehtud, aga praegu sellest lihvpingid nugade teritamiseks. Mõttes mas, mõned näidisedki tehtud,on aga täna veel veidi ka vara rääkida. mõlgub valmistamine. on sellest veeljahinugade veidi vara rääkida. Loe lisaksvalmidus www.schotter.ee Tehniline on juba selleks oleLoe lisaks www.schotter.ee mas, mõned näidisedki tehtud, aga täna on sellest veel veidi vara rääkida. Loe lisaks www.schotter.ee

- jahinoored -

Noorte jahilaager Mikkelis TEKST PEETER HUSSAR, MARK PAOMEES, RAUL TAHK FOTOD PEETER HUSSAR

äme noortelaager oli mõeldud lastele vanuses 10−14 aastat ja selliseid piirkondlikke laagreid on korraldatud üle Soome juba 20 aastat. Mikkeli Mekametsoleiri on järgmine samm edasi. Laager koondab noori üle Soome ja osalejad on juba veidi kogenenumad, vanuses 14−17 aastat.

EJS-i kodulehel olnud reklaamile reageeris kaks Saaremaa noormeest: Mark Paomees ja Raul Tahk. Mark: „EJS-i kodulehel sattus ette Soome jahindushuviliste laagri kuulutus ja tekkis soov sellest osa saada.“ Raul: „Värsked jahitunnistused taskus andsid uljale ideele hoogu juurde. Mõeldud – tehtud!“ Kuna laager oli soomekeelne ja sisaldas palju täpset arusaamist nõudvaid ülesandeid, siis oli korraldajate tungiv soov, et kaasas oleks ka keelt ja terminoloogiat valdav täiskasvanu.

Poisid jälgivad, kuidas soolata nülitud kähriku nahka.

- jahinoored Võimalus osaleda sel suvel Mikkeli noorte jahilaagris oli jätk Soome jahimeeste liidu korraldatud mullusuvisele tutvumisreisile Hämes. Niisiis osalesin laagris kolm esimest päeva.

Erinevad töötoad

Esimeseks laagripäevaks olid kavandatud töötoad, mida oli kokku kuus. Esiteks peibutusjaht „pillitamise“ abil. Lisaks ulukite häälitsuste jäljendamisele räägiti ka teistest tahkudest, mida sellise jahiviisi juures silmas pidada. Kõik noored said ka ise juhendaja nõuannete järgi „rebase-vilega“ häält teha.

Kuidas teha trofeefotot.

Karuslooma nülgimise töötoas said laagrilised sellest tegevusest põhjaliku ülevaate kähriku naha mahavõtmise ja soolamise näitel. Järgmises töötoas tutvustati vibujahti, mille käigus said kõik ka vibust laskmist proovida. Eraldi oli õpituba, kus valmistati jahisaagist maitsev roog. Grilliti sinikaela rind ja koivad, lisaks keedeti kaste ning lõpuks sõid noored toidud ka ära. Karujahi eripärasid tutvustasid noortele tõelised asjatundjad. Jutuks tuli ka jahisaagi pildistamine ning fotode hilisem kasutamine ja jagamine. Selle päeva sisse kuulus esmane tutvumine jahitulirelvadega, sh eraldi väikesekaliibrilisest ja sileraudsest relvast laskmine. Noored said ülevaate relva kasutamise ohutustehnikast, laskmisest toelt ja ilma toeta ning sellest, kuidas teha kindlaks, kas relva laad sobib laskjale ja mida selle parandamiseks ette võtta. Mark: „Mulle isiklikult pakkus enim huvi jahitulirelvade koolitus. Tutvusime mitme eri relvaga ja nende tööpõhimõtetega.“ Raul: „Peibutamine meeldis mulle väga. Kohalik asjatundja oskas peibutusviledest välja meelitada ehedamaid toone, näiteks hane ja pardi hääle, jänese hädakisa. Pillitamiseks anti ka meile võimalus.“

Laagri korraldamisse oli kaasatud umbes sada inimest, neist enamik talgute korras. rilisest relvast „jooksev rebane“ ja „ründav karu“; 308-kaliibrisest lasti kitse ja metsist. Samuti oli sileraudsele püssile neli laskepaika, soomlaste „maastikulaskmine“ ja sportingharjutus. Lisaks erinevatele „lindudele“ oli põnev urust põgeneva rebase

harjutus. Laskepaikades oli arvestatud, et noored on selles vanuses väga erineva pikkusega ja relvi oli varutud nii väiksematele kui ka suurematele laskuritele. Lisaks oli jälgitud, et noored saaksid tutvuda võimalikult mitut tüüpi relvadega. Meie noorte ühine arvamine oli, et kogu tegevus oli kaasahaarav. Enne laskmispositsioonile asumist tutvustati relvi, asukohta ja anti teada, mida „küttima“ asutakse. Tegevus sarnanes suuresti reaalse jahiolukorraga ning erines harilikust lasketiirust igal moel. Väga vajalik kogemus! Laagri jooksul sai lasta kokku umbes 15 erinevast sile- ja vintraudsest relvast, kusjuures iga viimane kui liigutus tehti spetsialisti kontrolli all. Ohutusreeglitest peeti rangelt kinni. Näiteks jälgis laskepaiga instruktor alati, et sõrm enne lasu sooritamist asjata päästikule ei toetuks. Anti põhjust tunda end kindlalt ja turvaliselt. Mark: „Tegevuse muutis huvitavaks just asjaolu, et laskmispäev ei kujutanud endast üksnes seisva märklehe pihta paugutamist, vaid päeva käigus sai läbi mängida reaalseid jahiolukordi.“ Raul: „Kindlasti tuleb ära märkida soomlaste tehnika. Liikuvad märklauad suutsid adrenaliini korralikult üles pumbata. Iga hetk oli isemoodi nauding!“ Päeva teises pooles tutvustati laagrilistele jahikoeri. Seekord keskenduti linnukoertele. Eri vee- ja metsalinnu jahtide jäljendamise abil kirjeldati koeratõugude eripärasid. Eraldi demonstreeriti verejäljekatse

Laskmispäev

Järgmine päev ehk laskmispäev oli noorte arvates kindlasti laagri nael. Maastikule oli üles seatud neli laskekohta-rada vintrelvale: väikesekaliib-

Raul ja Mark rebast pillitamas.

- jahinoored -

Sina oled jahil, aga mida tema teeb? Telli ristsõnad

oktoober 7/2 019

soodushinnaga ja osaled 5000 euro loosimises!

u u s!

ber

oktoo

5000

koostaja: eesnimi Perekonnanimi

Uus Dacia Duster

Pealkiri

eurot

ristsõnadega!

nr 1 rist sõnad

a a s ta s t 1 9 8 8

a võid

sa väärid neid ristsõnu!

ool! kiikt

ÄR K !

SÕNAD

ME I E E

ÄRK

Nu t i

MEI E

780015 742022

TUD

hind 1.95

Mark rebast laskmas.

7 Aastaauhind 2019 7/2019 nuti 1

5000 €*

Nuti Nr 1 ristsõnad aastast 1988. Põnevad ja veatud. Ohtralt Skandinaavia tüüpi nuputamist, aga ka muud nutikat lahendamist. Ligikaudu 30 auhinda. Püsitellimus: 1.70 kuus Aastatellimus: 19.90

MUGAVAT VÕIMALUST TELLIDA RISTSÕNAAJAKIRJU:

① minge veebilehele

www.nutigrupp.ee;

② saatke tellimissoov aadressil tellimine@expresspost.ee;

③ helistage Express Posti klienditeenindusse numbril 617 7717.

Nuti Grupi autorid: Villu Tamme ehk Adolf Mardikas, Arko Olesk, Ivo Linna, Gunnar ja Helle Press, Ruudi Täht, Urmas Nemvalts, Urve Sõmer, Piia Maiste, Ilmar Trull, Jüri Piirisild, Mai Raet, Siris, Rainer Lainemäe, Kristo Piiroja, Viljar Kimmel, Marko Laigna, Tom, Taavi Oolberg, , Riad Khanmagomedov, Kaarel Silmato, Rister Ruut, Tarmo Tuule jt.

Harjutus „jooksev rebane“.

sooritamist, millega labradori retriiver edukalt hakkama sai. Laagri eelviimane päev oli nn võistluspäev. Iga telkkond moodustas võistkonna ja võisteldi eelnevatel päevadel õpitu peale. Abiks olid ka varasemad jahioskused. Meie poiste panus oma võistkonnale oli täiuslikult nülitud kährikunahk, millega teeniti maksimumpunktid.

Laagri korraldus

Laagris oli ööbimiseks kuus puuküttega suurt militaartelki, igas kümme noort. Magati magamiskottides. Kuna laager oli kaitseväe alal, siis toitlustas sealne söökla. Kõhud olid täis ja toit väga maitsev. Raul: „Kodust oli mul kaasa võetud hirvevorsti, mida telginaabritega jagasime. Õhukeste viiludena mekkis see Soome poistele ülihästi. Punahirvest on ju enamik

kuulnud vaid lugusid. Koos veedetud aeg soosis sõprussidemete tekkimist.“ Marki ja Rauli kokkuvõte laagrist oli, et saadi väga hea ülevaade peaaegu igast jahipidamise valdkonnast, koguti uusi teadmisi, tutvusi ja loomulikult motivatsiooni jätkata tegelemist õiglase, traditsioonilise ning täisväärtusliku jahi pidamisega. Välismaal laagris olemine tuli kindlasti kasuks hea teemakohase võõrkeelepraktikana. „Kindlasti soovitame ka teistel noortel sellistes ettevõtmistes osaleda ning edaspidi sooviksime ka kodumaal taoliseid laagreid näha, “ütlesid poisid. Laagri korraldamisse oli kaasatud umbes sada inimest, neist enamik talgute korras. Paljud neist on oma piirkonnas sedasorti laagrite korraldamisega tegelenud. See tagas õpitubade väga põhjaliku ettevalmistuse. Tagatud oli ka laskepäeva enam kui sajaprotsendiline turvalisus.

Sõida seiklustele vastu alates 10 390 € dacia.abcmotors.ee

Kingituseks talverehvid! Pakkumine kehtib kuni 31.12.2019 või, kuni kaupa jätkub. Keskmine kütusekulu 4,4-7,0 l/100 km, CO₂ heitkogus 115-158 g/km. Hind sisaldab käibemaksu, pilt on illustratiivne.

TALLINN Abc Motors AS Kadaka tee 72a tel: 624 0420

PÄRNU Pereauto OÜ Pärlimõisa tee 24 tel: 447 7300

VILJANDI Rael Autokeskus OÜ Tallinna mnt. 97 tel: 433 0987

HAAPSALU Tradilo OÜ Tallinna mnt. 73 tel: 473 1383

RAKVERE Wiru Auto OÜ Kreutzwaldi 7 tel: 329 5560

- jahimehe köök -

Riho Terrase

JAHIKÖÖK TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD RIHO TERRASE ERAKOGU

Eesti kaitseväe endine juhataja, kindral Riho Terras on olnud meie riigi kaitseväe ülesehitamise juures iseseisvuse taastamisest peale. Ta õppis 1990. aastatel Saksamaal Münchenis neli ja pool aastat kutseliseks sõjaväelaseks, millele järgnes karjäär Eesti kaitseväes kuni kaitseväe juhatajani välja.

õjameheamet on Riho Terrase kutsumus, jahipidamine aga hobi, millega mees on tegelenud viimased paarkümmend aastat. Kuidas sai temast jahimees? „Olen üles kasvanud Jõhvis ja jahiga puudus igasugune side,“ meenutab Riho oma lapsepõlve. „Üks vanaemadest elas Aidu karjääri lähedal metsa ääres, seal võisin aknastki loomi näha: kitsi, põtru, rebaseid… Nii et looduse keskel olen olnud poisikesest peale. Aga jahi avastasin enda jaoks tänu abikaasale. Sain Tartu ülikoolis ajalugu õppides tuttavaks ühe tütarlapsega, kellega olen tänaseni abielus. (Riho abikaasa Kaili Terras on Eesti Vabariigi suursaadik Hollandis – toim). Tema isa Risto Rande on tuntud loomaarst Kohilas ja ta oli esimene, kes mu kui väimeespoja esimest korda jahile kaasa võttis.

Riho Terras koduköögis kokkamas.

Jahimeheeksamid tegin sajandivahetusel ja astusin Kohila jahiseltsi liikmeks, kuid olin samal ajal ka Meeksi jahiseltsis Lõuna-Tartumaal, kus mul on palju sõpru. Meeksi jäi siiski pisut kaugele, kui asi muutus aktiivsemaks. Olen käinud palju jahil ka oma sõprade juures Varbolas. Kohila on aga koduselts, kus ma tunnen iga metstukka. Ei juhtunud harva, kui ma kodust hommikul kella kolme-nelja ajal välja sõitsin ja jahil käisin, et siis õigeks ajaks Tallinna tööle jõuda.“ Kaitseväe juhatajana on Riho Terras käinud omajagu jahil ka koos ametivendadega teistest riikidest. „Jaht on küll väga hea sotsiaalse suhtlemise vorm, kuid kaitseväe juhatajad käivad siiski rohkem jahil siis, kui nad lähevad reservi,“ naerab Riho. Nii on nüüd ka temal aega pisut rohkem viibida oma koduseltsi Kohila metsades, mis asuvad

kodust vaid paarikümne minuti autosõidu kaugusel. Peale jahil käimise armastab aga Riho kirglikult katsetada köögis, kuidas kütitud ulukite lihast valmistada kõikvõimalikke hõrgutisi. Tema eriliseks lemmikuks on valged vorstid (Weisswurst), mida ta hakkas nautima Müncheni sõjakoolis õppides. Seda Baierimaa tuntuimat rahvusrooga oskab Terras valmistada juba eht baierlaste kombel ehk siis: „Vorsti tegemisel ei tohi olla kokkuhoidlik!“ Et vorsti valmistamine on päris peen kunst ja nõuab rohkem aega ning harjutamist, valis Riho ajakirja tarvis kaks retsepti metskitsest. Igati tänuväärt valik, sest kitsede küttimise norm sel jahihooajal on jahimeeste jaoks tõesti suur. Väga paljud jahimehed on hakanud laskma valmistada metskitselihast vorsti ja konservi lihatööstuses, kuid

- jahimehe köök veidigi ise köögis vaeva nähes on metskitse pehmest lihast võimalik võluda lauale tõelisi delikatesse. Väärt kraami ei tasu raisata, vaid pakkuda seda kõige maitsvamal ja tervislikumal moel. Sedapuhku on sellisteks roogadeks Riho Terrase enda koostatud retsepti järgi valmistatud metskitsepasteet ja ahjus küpsetatud metskitseselg koos sisefileega. Soovitusi jagab Riho Terras.

- jahimehe köök Riho Terras Saaremaal kütitud hirvega.

Ülitervislik liha

Metskitsejaht on nüüdseks muutunud jahimeestele kohustuseks. Nagu kohustustega ikka, ei suurenda see entusiasmi. Siiski on metskits väga tänuväärne materjal toidu valmistamiseks, selle saab täielikult ära kasutada. Tegemist on ülitervisliku, ja kui soovite, suisa „vegani“-lihaga, eriti kui õnnestub tabada kaela või pähe, et surm oleks silmapilkne. Siis ei jõua loom stressi minna. Nagu kõiki loomi, tuleks ka metskitse lasta rippuda 0 ⁰C juures, eemaldades ainult sisikonna. Sisikonnast soovitan kindlasti kasutada neere, maksa, südant ja miks mitte teha ka kopsupirukat. Keel on küll väike, kuid koos pipra ja loorberiga soolvees keedetuna suurepärane sakusment. Kui puudub võimalus tervet looma külmas hoida, siis võiks looma tükeldada ja laagerdada tavakülmkapis paar-kolm päeva, enne kui liha parajateks tükkideks jagada, hermeetiliselt pakendada ja sügavkülmutada. Parimad tükid on muidugi sise- ja välisfileed ning tagajalgade suuremad lihased. Siiski ei tohiks välistada ka esijalgade suuremate lihaste kasutamist. Ülejäänu võiks olla hakkliha materjal. Ribidest saab aga keeta aeglasel madalal tulel ja pidevalt vahtu eemaldades

METSKITSEPASTEET 600 g metskitse maksa 400 g metskitse südant 200 g suitsupeekonit 400 g rõõska koort 50 g võid kaks suurt Peipsiveere sibulat hea sorts portveini ühe apelsini mahl ja riivitud koor kuivatatud aed-liivateed (tüümiani), vorstirohtu (majoraani), rosmariini riivitud muskaatpähklit purustatud musta pipart soola üks külm õlu Puhasta maks kelmest. Tükelda maks, süda ja peekon. Pruunista 3‒4 minutit rohkes võis kuumal pannil, lisa hakitud sibul. Keera tuli maha, lisa portvein ja apelsinimahl, hauta 6‒7 minutit. Peenesta kuivatatud maitseained kohviveskis peeneks ning lisa hautisele (võid kasutada värskeid ürte, kuid siis säilib pasteet märksa vähem aega ja ürdid on massis nähtavad). Riivi muskaatpähklit maitse järgi või purusta muskaatpähkliõit. Riivi apelsinikoor hautisele. Lase pannil olnud hautis läbi hakklihamasina. Soovi korral võib seda teha mitu korda, kasutades järjest peenemat tera. Pane mass köögikombaini ja mikserda nii peeneks kui võimalik. Lisa maitse järgi soola (umbes 20 g kilo kohta) ja pipart. Vahusta vahukoor. Kalla mass kaussi ning sega aeglaselt ja ettevaatlikult vahukoor selle hulka. Kalla topsidesse ja pane külmkappi jahtuma. Kalla välja külm õlu ja premeeri ennast tubli saavutuse eest. Serveeri pasteeti järgmisel päeval Muhu leival.

Siiski on metskits väga tänuväärne materjal toidu valmistamiseks, selle saab täielikult ära kasutada.

Metskitsefilee on serveeritud koos pestos kasutatud ürtidega.

superpuljongi, kui sinna lisada klassikalisi supijuuri, nagu seller ja porgand, ning maitse järgi maitserohelist.

Metskitseselg

Ise olen teinud paar korda ka terve seljatüki, kus nii sise- kui ka välisfilee veel küljes. Valmistan kannmikseris tüümiani-rosmariini-piparmündiküüslaugupesto oliivõliga ja polsterdan sellega seljatükki hoolega. Jätan kaheksaks tunniks marineerima. Võib lisada soola ja pipart, kuid soovitan seda teha pärast küpsetamist. Ehk ei lähegi vaja? Korralikult suletud seljatüki võib panna kas kinnisele grillile või ahju kõrgele temperatuurile. Mina olen kasutanud väikest elektrilist suitsuahju, mille äi mulle aastaid tagasi kinkis. Vajalik on lihatermomeeter. Liha peaks saavutama kiiresti temperatuuri 55−65 ⁰C. Temperatuur oleneb ka maitse-eelistustest. Mida kõrgem sisetemperatuur, seda küpsenum ja kuivem on liha. Pärast ahjust väljavõtmist (umbes 20 minutit) tuleb lasta natuke järelküpseda. Maitsev gurmeeroog ongi lihtsalt valmis saanud. Serveerida võib küpsetatud köögivilja ratatouille’ ja punase veiniga.

Jahimehed ja vorstimeistrid soovitavad ! Toodetud Itaalias • 125 aastat tootmiskogemust • Erakordne vastupidavus • Mugav kasutada ja lihtne puhastada • Patenteeritud tehnilised lahendused •

Hakklihamasinad Vorstipritsid Vaakumpakendajad

Infotelefon: 372 5016742 e-mail: rodoaed@gmail.com www.facebook.com/Kasvuhooned

www.rodoaed.ee

- laskmine 2019. aasta parimad kuulilaskurid 7. septembril lõpetati Kuritse lasketiirus kuulilaskmise hooaeg Eesti meistrivõistlustega jooksva põdra harjutuses. Viimane võistlus selgitas muuhulgas välja ka hooaja parimad kuulilaskurid viies klassis. Parim naine 2019. aastal on Heili Lepp, parim juunior Mait Mägi, parim seenior Villu Pook ja parim veteran Tiit Karp. Üldarvestuse parim on Hellar Sile.

Jooksva põdra harjutuse Eesti meister naiste arvestuses oli Heili Lepp (paremal) ja kolmanda koha sai Kristiina Mitt. Heili oli ühtlasi aasta parim kuulilaskur naiste arvestuses ja Kristiina aasta parim kombilaskur naiste arvestuses.

Mait Mägi (Jaanikese jahiühistu) tuli jooksva põdra harjutuses Eesti meistriks nii juunioride klassis kui ka üldarvestuses.

Jahispordi liidu uudised Eesti meistrivõistlused VJM-4 harjutuses Üldarvestus 1. Hellar Sile 2. Igor Homin 3. Henri Pikk Naised 1. Heili Lepp 2. Janika Loos 3. Liivika Breivel

Seeniorid 1. Villu Pook Veteranid 1. Tiit Karp 2. Arne Kärmas 3. Enno Jeršov

Juuniorid 1. Mait Mägi 2. Karel Udras 3. Kermo Kingu Meeskondlik arvestus 1. Jaanikese jahiühistu koosseisus Hillar Loot, Henri Pikk ja Mait Mägi. 2. Läänemaa jahindusklubi koosseisus Arles Taal, Mait Mägi ja Jaanus Kala. 3. Kaitseliidu Männiku laskurklubi (MÄLK) koosseisus Toomas Hallik, Heili Lepp ja Kalev Leemet.

Augustis ja septembris toimusid Eestimaa lasketiirudes kolmed Eesti meistrivõistlused.

Eesti meistrivõistlused FITASC Sportingus

Eesti meistrivõistlused JP-4 harjutuses

Üldarvestus 1. Tauno Tamm 2. Tõnu Kirs 3. Tauri Tamm

Seeniorid 1. Ants Tormilind 2. Andres Kõiva 3. Viktor Beregov

Üldarvestus 1. Mait Mägi 2. Hellar Sile 3. Alar Tammela

Seeniorid 1. Villu Pook 2. Eigo Jõhvik 3. Tõnu Krooben

Naised 1. Kristiina Mitt 2. Tiiu Ratassepp 3. Aarika Jõgiste

Veteranid 1. Oskar Paukku 2. Enno Jeršov 3. Jaan Brikker

Naised 1. Heili Lepp 2. Marit Viiding 3. Kristiina Mitt

Veteranid 1. Arne Kärmas 2. Tiit Karp 3. Peeter Viil

Meeskondlik arvestus 1. RSK Rae koosseisus Emil Juht, Roland Pullerits ja Margus Valgma. 2. Läänemaa jahindusklubi koosseisus Kulno Rehkalt, Endrik Raun ja Tõnu Kirs. 3. Pärnu jahimeeste liit koosseisus Ants Tormilind, Taivar Lumiste ja Koit Kivikas.

Juuniorid 1. Mait Mägi

Niitvälja Karikas 2019

TEKST JANIKA LOOS

8. septembril toimus Niitvälja tiirus laskevõistlus Niitvälja Karikas 2019, millega lõpetame traditsiooniliselt igal aastal oma laskehooaja.

elgitati välja parimad laskurid kompleksarvestuses, kus liideti harjutuste kõrge kukk (25 märki), kaarrada (jahikaar 25 märki) ja pool jooksva metssea tulemusest (JME-II). Võistlus sujus edukalt. Laskmine toimus samal ajal kolmel rajal, nii sai igaüks endale meelepärases järjestuses laskeharjutusi sooritada. Üldarvestuses oli parim Ago Ahu Vääna jahiseltsist, talle järgnesid Igor Homin ja Oskar Paukku Järvamaalt. Päeva lõpetasime ühise supisöömise ja pannkookidega. Aitäh kokandusmeeskonnale ja kohtunikele! Täname kõiki osavõtjaid suurepärase seltskonna ja fantastilise võistluspäeva eest!

Niitvälja Karikas 2019 parimad Juuniorid 1 Peeter Reile jun 69 2 Aron Lootus 66,5 Naised 1 Anneli Ahu 2 Janika Loos

68 62,5

Noorveteranid 45–54 a 1. Ago Ahu 92 2. Margus Miggur 81 3. Ervin Juht 79,5

Veteranid 55–64 a 1. Jüri Valdma 2. Lembit Mihkelstein 3. Harry Saaliste Superveteranid 1. Oskar Paukku 2. Enno Jeršov 3. Peeter Viil

78,5 72 63 89 68,5 65

- laskmine -

UUED LAPUA KUULIDE HINNAD KÜSI OMA LÄHIMAST JAHIPOEST

Vintrelva padrunite laadimine

esmärke on erinevaid – kes soovib „toota“ endale odavat laskemoona, kes otsib ülimat täpsust või funktsionaalsust (võsastes tingimustes rikošetivaba laskemoon), kes soovib pehmema tagasilöögiga, „allalaetud“ padrunit naisele või pojale kasutamiseks. Viimasesse kategooriasse kuuluvad nn eksperdid või „gurmaanid“, kes soovivad kasutada ainult väga erilisi, laiatarbes vähe kasutatavaid nn premium-klassi komponente, näiteks Barnes LRX-kuuli või Federal Edge TLR-kuuli. Esimene soovitus: tee selgeks, missugust kuuli vajad ja miks. Veel uuri või pea aru, millised kuulid sinu relvale kõige paremini sobivad. Liiga rasked või liiga kerged kuulid ei pruugi relvast täpselt „joosta“. Näiteks 308 Win jahirelv, mille raua twist ehk vindisamm on

12", ei pruugi anda täpset lasketulemust 220 GR ehk 14,3 g poolmantelkuuliga.

Laadimise etapid

1. Inspekteerimine: väga mõlkis, oksüdeerunud ja pragunenud hülsid tuleb välja praakida ning hülsid puhastada. Sobivad kõik tumblerid, ultraheli, maisipuru, väikesed terasrullikud, vedelikud, keemia. Kui midagi muud pole, saab hülsse puhastada ka õlise lapiga. Tahm peab olema eemaldatud! 2. Sütiku eemaldamine, kalibreerimine matriitsis. Hülssi tuleb korralikult määrida erimäärdega. Pärast kalibreerimist tuleb hülss määrdest puhastada. 3. Sütikuava puhastamine. Peab eemaldama kogu tahma. 4. Hülsi pikkuse trimmimine. Iga laadimiskord pole vaja seda teha, aga hülsid peavad olema õige pikkusega.

Barnes LRX.

Federal Edge TLR.

TEKST KAUPO KINDSIGO, instruktor-treener FOTOD REPROD, SHUTTERSTOCK

1,90€

2,10€

2,50€

2,80€

Sügisel on asjakohane rääkida vintrelva padrunite laadimisest. 5. Hülsi suudmeosa sise- ja välisfaasi freesimine. NB! Harja suudmeosa pärast freesimist puhtaks! 6. Sütiku hülsile kinnitamine. 7. Püssirohudosaatori häälestamine ja rohukoguse väljamõõtmine. Ära laadi püssirohukogust alla miinimumi ja üle püssirohutootja poolt antud maksimumi relva kaliibri ja kuuli raskuse kohta. Kontrolli (digi)kaaluga üle. Täida hülsid püssirohuga, mõistlik on teha seda korraga 20 või 50 hülsi kaupa. NB! Dosaator on kõige täpsem siis, kui see on rohtu täis või täidetud kolmveerandi jagu. Kasuta spetsiaalset püssirohulehtrit. 8. Padruni kogupikkuse ehk C.O.L.-i määramine, matriitsi pikkuse häälestamine ja kuulide sissesurumine. Mõõda ja kontrolli, kas püssilukk läheb padruni relva laadimisel sujuvalt kinni. Järgi ohutusreegleid! Võib laadida kuuli pikkuse kergelt vindiväljadesse, aga võib ka väike vahe jääda. Oluline on lõpptulemus, et püss laseks proovilaskmisel täpselt ja kuulide hajuringid oleksid mõistlikult väikesed. Viimane ülevaatus: kõigepealt raputa iga padrunit kõrva ääres ja kuula, kas püssirohi ikka „kõsiseb“ padrunis (on olnud juhtumeid, kus püssirohi unustatakse ära). Seejärel vaata hoolikalt, et iga padrun oleks täiuslik. Defektne padrun praagi välja! Kasuta tuntud tootjate komponente, presse, matriitse ja dosaatoreid. Edukat laadimist! AMETLIK MAALETOOJA BALTI RIIKIDES NORMARK, +370 655 10198 / HUNTINGNORMARK.

- vibujaht Viis põhipunkti

1. Vibujahi ajalugu. Et teada, kuhu oleme teel, peame teadma, kust me tuleme. 2. Rahvusliku organisatsiooni struk tuur ja kohalike klubide võrgustik kui edu võti. 3. Prantsusmaa vibujahi seltsi (FFCA) missioon ja tegevus, lisa väärtuste loomine vibujahi kogu konna abil. 4. Vibujahi seltsi väärtused ja tõeks pidamised kui meie teejuht ja Põhjanael. 5. Suhted Prantsusmaa jahimeeste seltsiga.

Vibujahi koolitusprogrammi plokkvibu tuunimise töötuba.

Ajalugu

Esimene vibujahiklubi ASCA moodustati Prantsusmaal 50 aastat tagasi dr Michel Deramondi algatusel. Paljud asutajaliikmed ning nende lapsed ja lapselapsed on jätkuvalt aktiivsed liikmed. Michel Deramond oli väga pühen-

dunud jahimees, kes jäädvustas kõik oma jahid. Tema märkmeid on arhiveeritud ja nii saab näiteks 1963. aasta artiklist lugeda tema esimesest lasust Sahara mägikitsele traditsioonilise vibuga. Ta oli üks vibujahti propageeriva liikumise juhte. Tema järjepidev lobitöö jahimeeste seltsis võimaldas korraldada testjahte ja saada eramaaomanikelt luba valikjahiks vibu ja nooltega. Toonased eestvedajad rõhutasid järjepidevalt vibujahi positiivseid külgi, et saavutada legaalse jahi staatust. 24 aastat järjepidevat tööd tõi vibujahile lõpuks ametliku jahipidamisviisi staatuse. Sarnaselt vibujahi liikumisega USA-s varastel 1900. aastatel töötasid ka prantslased vabatahtlikult, levitades oma sõnumit üle kogu Prantsusmaa ja asutades järjest uusi vibujahiklubisid. Prantsusmaa kogemuse põhjal võib öelda, et klubide mudel on kõige tõhusam, et levitada vibujahiideed erineva jahikultuuriga piirkondades ja tagada,

SUURIM VALIK VIBUJAHIVARUSTUST LAOVIBUDE SUUR VÄLJAMÜÜK

Vibujahi koolitusprogrammi kõrgistmelt laskmise ohutustreening.

Vibujaht Prantsusmaal

Vibujahi treeningkeskuse logo.

Prantsusmaal on juba kolm põlvkonda aktiivseid vibujahimehi. Tänavu tähistab vibujahi assotsiatsioon (ASCA) 50. sünnipäeva. TEKST BOB ESLAMPOUR, Prantsusmaa vibujahi seltsi esindaja ja Euroopa vibujahi föderatsiooni esimene asepresident

metliku jahipidamisviisina tunnistati vibujahti Prantsusmaal 1995. aastal. Nüüdseks on vibujahimehed suurepäraselt sulandunud jahikogukonda, olles selle täisväärtuslikud liikmed. Vibujahiks on lubatud kõik jahipidamisviisid: hiilimisjaht, jaht kõrgistmelt ja ka ajujaht. Vibujahimeestele kehtivad samad jahiajad nagu püssimeestele, samuti on lubatud jaht samadele ulukitele. Viimase kümne aasta jooksul on järjest rohkem hakatud

korraldama ühisjahte, kus vibujahimehed saavad suuruluki ajujahis spetsiaalsed kohad.

Vibujahimeeste hea maine

Paljud vibujahimehed on loomulikult ka püssijahimehed. Neid köidab sageli vibujaht kui nauditav katsumus jõuda ulukile lähidistantsile. Vibujahimeeste avalik kuvand Prantsusmaal on väga hea. Jahimeeste selts (FNC) on propageerinud vibujahti kui suurepärast võimalust värvata noorema põlvkonna jahimehi. Ka paljud teised, kellel

puudub vibujahikogemus, tunnevad selle vastu suurt huvi. Seda on näha ja tunda ühisjahtidel ning messidel, kus vibujahimeestele esitatakse palju-palju küsimusi. Vibude tõhusust demonstreerides võidetakse üha rohkem tähelepanu ja imetlust. Vibujahimehed propageerivad eelkõige vastutustundlikku jahipidamist ja valiklaskmist lühidistantsidelt. Statistika näitab, et keskmine laskekaugus pikkvibuga on 12 meetrit, jahivibuga (recurve) 14 meetrit ja plokkvibuga 16 meetrit, mis tagab ka hea tabavusprotsendi.

*PILTIDEL OLEVAD TOODETE HINNAD EI PRUUGI OLLA KATEGOORIA MADALAIMAD

- vibujaht • Jahipidamine on inimlik ja kultuuriline kogemus, tehnoloogia on vaid vahend. Eelistus jahipidamiseks vibu ja noolega on isiklik avastusretk ja maksimaalne üheks saamine loodusega. Propageerime kõike, mis täiustab eetilise jahi ideed.

Vibujahi koolitusprogrammi teoreetiline osa loenguna.

Missioon ja tegevused

• Propageerida vibujahti rahvuslikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. • Propageerida vibujahi väärtusi ning toetada isiklikku vastutust ja jahieetikat. • Treenida ja koolitada vibujahimehi ning propageerida meisterlikkust. • Arendada ja toetada vibujahimeeste seotust ning suhestumist keskkonnaga. Treeningprogrammide eesmärk on luua parim sisu, et võrgustikku kuuluvad kvalifitseeritud instruktorid kõigis regioonides võiksid jagada häid oskusi. Vibujahi selts annab välja ka kvartaliajakirja Chasse à L’Arc, mis kajastab treeninguid, ühisjahte ja 3D-laskevõistlusi klubides.

Väärtused ja tõekspidamised

• Pea jahti alati nii lähedalt kui võimalik. Jahipidamine ei ole ainult laskmine. • Jaht peab olema nii kerge kui võimalik, hoia seda võimalikult lihtsana. • Loo lihtsad võimalused lasuks, toetudes põhjalikele teadmistele ulukist, keskkonnast ja loodusest.

Suhted jahimeeste seltsiga et see suurepärane jahipidamisviis leiaks hea vastuvõtu kohalikus kogukonnas. Vibujahi propageerimiseks on vaja korraldada jahte ja tutvustada vibusid teistelegi jahimeestele. See ei ole võimalik ilma pühendumiseta. Toonased eestvedajad pidid olema nutikad, et leida võimalusi testjahtideks. Jahikire hoidmiseks lennati jahile üle mere peamiselt Ameerikasse ja Aafrikasse, kirjutati artikleid ja avaldati neid Prantsusmaal. Eestvedajad suutsid teha head koostööd jahimeeste seltsi ja keskkonnaministeeriumi võtmeisikutega. Vibujahi legaliseerimiseks tehti lobitööd eri tasanditel, kuid ilma klubilise tegevuseta poleks see olnud võimalik. Teine tähtis samm oli vibujahi seltsi (FFCA) asutamine. Selle esimene president ja asutajaliige oli Xavier Pechenart. Koostöös jahimeeste seltsiga pandi kirja esimesed raamtingimused vibujahiks ning vibujahi sertifitseerimise ja litsentsi saamise kord. Mõned vead toonastes reeglites küll tehti, kuid need on nüüd parandatud. Näiteks vibu tugevuse nõue oli varasematel aastatel liiga range. Sellega välistati noorjahimeeste ja naisküttide kaasamine, kuid nemad on suurepärane sihtrühm.

Vibujahi selts väärtustab tugevat partnerlust jahimeeste seltsiga, kellega jagatakse ühist motot „Jahimehed on peamised looduskaitsjad Prantsusmaal“.

Kohalike klubide võrgustik

Tõekspidamised

Praeguseks on Prantsusmaal üle 20 000 registreeritud vibujahimehe. Vibujahi seltsil on umbes 3000 toetajaliiget ja alates 1969. aastast on loodud 155 klubi. Aktiivseid klubisid on 87, keskmiselt on neis 34 liiget. 81 klubis on üks või rohkem sertifitseeritud instruktorit, kes tegelevad liikmete koolituse ja oskuste arendamisega. Vibujahi selts aitab jahimeeste seltsil korraldada kohustuslikku vibujahi sertifitseerimist ja litsentside väljastamist. Kõigil vibujahimeestel peab olema kehtiv jahitunnistus koos vibujahi tunnistusega, mille saab ühepäevaselt JFO kursuselt. JFO kursusi korraldatakse alates 1995. aastast. 40% osalejatest soovib minna vibujahile, 60% osaleb sooviga tutvuda vibujahi või jahiga üldiselt.

Sellised kursused toimuvad ainult Prantsusmaal. Kursustel tutvustatakse vibujahti ja seda puudutavaid materjale ning põhilisi regulatsioone, sooritatakse laskeinstruktorite juhendamisel laskekatse ning saadakse vibujahi luba. Välismaa vibujahimehel peab olema kehtiv jahilitsents kodumaal, et saada piiratud kehtivusega kohalik jahilitsents, mille tavaline kehtivusaeg on viis kuni üheksa päeva. JFO kursuse läbimine pole vajalik. • Keskendume põhilistele/minimaalsetele seaduslikele reeglitele, väldime välistamisi (tuleb olla ettevaatlik liigsete tehniliste piirangutega). Kaitseme vabadust jahipidamiseks, vältides tehnokraatlikke piiranguid. • Keskendume kogemuste jagamisele, teadmiste edasiandmisele ja koolitusele ning toetame eetilist ja vastutustundlikku jahipidamist. • Toetame jahikogukonna ühtsust. Me kõik oleme jahimehed, alles seejärel vibujahimehed. • Vabatahtlikkus. Mittetulundusühingu kõik liikmed, kaasa arvatud instruktorid, on vabatahtlikud. Välditakse igasugust huvide konflikti, mitte ühelgi juhtfiguuril ei tohi olla vibujahiga seotud ärihuvisid.

Vibujahi selts väärtustab tugevat partnerlust jahimeeste seltsiga, kellega jagatakse ühist motot: „Jahimehed on peamised looduskaitsjad Prantsusmaal“. Vibujahi selts ei sõltu rahaliselt jahimeeste seltsist, kuid ennast määratletakse kõigepealt jahimeeste ja alles seejärel vibujahimeestena. „Kolmest musketärist“ tuntud motot „Üks kõigi, kõik ühe eest!“ levitatakse jahimeeste seas üle Prantsusmaa.

Kokkuvõtteks

Prantsusmaal on palju erinevaid maastikke ja kultuure Korsikast kuni Elsassini. Meie peaeesmärk on arvestada eri piirkondade jahikultuuri vibujahi propageerimisel. Minu nõuanne Eesti kolleegidele on keskenduda kohalikele tavadele ja toetada tugevate sidemete loomist kohalike jahikogukondadega. Me kõik oleme jahimehed ja töötame ühiselt jahipidamise mitmekesistamise nimel, olles jahipidamise tõelise väärtuste kandjad.

RAHVUSVAHELINE VIBUJAHIKURSUS (IBEP) »» 16.−17. novembrini Tartus »» Koolitajad: Riho Alep ja Tauno Lang (IBEP instruktorid), Rita-Anette Kohava (EBF esindaja Eestis), Margus Käärma (vibujahiklubi Mägilased) »» Osalustasu: 100 € koos riikliku laskekatsega, 80 € ilma laskekatseta »» Registreerimine ja lisainfo: rita@mustnool.ee, tel 523 2177 Rita-Anette Kohava »» IBEP tunnistuse väljastamine: tunnistus väljastatakse ainult KEHTIVA jahitunnistuse olemasolul pärast testi ja praktiliste harjutuste läbimist

- jahikoer Tuntud kohtunik Nebojša Švraka Serbiast hindab kuldseid retriivereid.

Rootsi valge põdrakoer on haruldane nii Eestis kui ka kodumaal Rootsis.

TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Jahikoerad kohtuvad Säreveres Juba mitu aastat on jahikoerte tõuühing korraldanud Türi külje all Säreveres jahikoerte erinäitust. Traditsioonilisele kevadnäitusele lisandus tänavu ka sügisnäitus, sest jahikoeraomanikke tuleb üha juurde. Uued jahikoeratõud

Jahikoerte näitus on koht, kus kohtab ikka mõnd huvitavat koeratõugu, keda Eestis pole varem nähtud või on siin vaid mõned üksikud isendid. Tarmo ja Pille Poksil on 15-kuune Itaalia karmikarvaline linnukoer ehk spinone. Noor koer nimega Gaudia tuli tänavu Austrias nii juuniorklassi kui ka tõu parimaks. Itaalia karmikarvaline linnukoer sarnaneb välimuselt oma sugulase Saksa karmikarvalise linnukoeraga, kes on Eestis laialt levinud. Ka jahipidamises on tegemist suurepärase universaaliga, keda võib kasutada nii linnujahil, suurulukijahil kui ka verejäljekoerana. Tarmo ja Pille on väga rahul, et nende peres kasvab nüüd itaallane. „Nii lahe

tõug!“ kiidab Pille. „Loomult tasakaalukam ja parema närvikavaga kui sakslane. Väga inimsõbralik ja võtab hästi õppust.“ „Suurepärane pardijahikoer,“ lisab Tarmo, kes sel aastal käib Keilas pardijahil juba koos Gaudiaga. „Ja sügisel läheme põdrajahile. Itaallane hoiab rohkem peremehe lähedusse. Teeb väikese ringi ja tuleb jälle juurde. Selles mõttes sobib eriti hästi juba vanemale jahimehele.“ Eestis pole praegu peale Gaudia ühtegi töötavat spinone’t. Nii et kellel selle koeratõu vastu huvi, võib pererahvaga ühendust võtta. Kui on õige aeg, toob Gaudia loodetavasti ka kutsikad.

Veel üks haruldane koeratõug hakkab sel näitusel silma – üleni valge laika. Tegemist on siiski Rootsi valge põdrakoeraga, kes teadaolevalt on ainus selle tõu esindaja Eestis. Kaarel Glaser Veriora jahtkonnast jõudis selle koerani üpris juhuslikult, kuid on nüüd oma seitsmekuuse Kiraga väga rahul: „Kuulab hästi sõna, ei lähe kaugele. Kuulekuskoolitus on edukalt läbitud ja nüüd ootame põdrajahihooaega.“ Tõuomadustelt ongi Rootsi valge põdrakoer aretatud suurulukite jaoks. Kuid miks teame me valgest rootslasest nii vähe võrreldes näiteks Norra halli põdrakoera, Karjala karukoera või Soome püstkõrvaga? Põhjus on selles, et Rootsi valge põdrakoer on ka Rootsis üsna

- jahikoer -

Jahikoerte sügisnäitus on alanud. Ringis on Eesti hagijad.

Marju Lahesoo kaheaastane Jack Russelli terjer Korra on tore ja temperamentne koer, kes käib meeleldi ka jahil.

Keila jahimees Meelis Jussi ja tema Saksa karmikarvaline linnukoer Nose.

Pulsar Accolade LRF XP50

5190 € Pulsar Accolade LRF XQ38

3680 € Tarmo Poks ja Itaalia karmikarvaline linnukoer Gaudia.

haruldane ja tegemist on veel FCI poolt tunnustamata tõuga. Vähe on Eestis ka Saksa spanjeleid. Täpsemalt kolm: Nixon, Quecke ja Tõnu Kirsile kuuluv Falko. Kolmeaastase Nixoni omanik Hedi Niklus koos abikaasa Indrekuga Ääsmäe jahiseltsist olid esimesed, kes Saksa spanjeli Saksamaalt Eestisse tõid. „Indrek otsis pikalt universaalset jahikoera, kes poleks liiga suur. Nii jõudsime Saksa spanjelini, kes pardijahil toob linnu veest ning ajab suurulukijahil põtra ja siga,“ räägib Hedi. „Saksamaal kasutataksegi Saksa spanjelit väga palju just metsseajahil.“ Indreku vend Urmas Niklus koos elu-

Soojuskaamera moodul

Tüüp Mõõtmiskaugus Lahutusvõime Kaadrite sagedus Piksli mõõde Lahutusvõime video/ foto Toetatud pildivorming Sisseehitatud mälu

Saksa jahiterjerist Demonist on rõõmu kogu perele: Kadi, Liisbet ja Joel Leppik.

kaaslase Kati Zoobeliga hakkasid jahimeheks alles hiljuti. Nüüd on neil jahikaaslaseks viiekuuene Saksa spanjel Quecke. „Nägime Nixonit, kes on väga sobiv jahikoer nii suuruse kui ka jahiomaduste poolest. Helga Adolph Saksamaalt aitas koera leida. Nii saime endale kutsika Quecke,“ selgitab Kati. Kõik kolm Eestisse toodud Saksa spanjelit on eri sugupuust, et tulevikus võiks ka siin koeri omavahel paaritada ja kutsikaid saada.

Temperamentsed terjerid Joel Leppik on tulnud näitusele kaheaastase Saksa jahiterjeri Demoniga.

Oma lemmikule elavad kaasa ka Joeli abikaasa Kadi ja seitsmeaastane tütar Liisbet. „Saksa jahiterjer on lapsele suurepärane mängukaaslane. Nad võivad hommikust õhtuni mängida,“ imetleb Kadi terjeri lõputut energiat. „Tõin kutsika Tšehhist. Vaja oli vanale taksile kõrvale noort koera,“ selgitab Joel Saksa jahiterjeri valikut. Ta on jahimees Ääsmäe jahiseltsis Harjumaal ja Leluselja seltsis Hiiumaal. „Hästi energiline koer. Hirv, põder, metssiga – kõiki neid suurulukeid saab Saksa jahiterjeriga jahtida. Hiiumaal sigu on, nii et varsti läheb lahti,“ ootab Joel jahihooaja algust.

Mittejahutatav 1000 m 640 х 480 pikslit 50 GHz 17 µm 640 х 480 pikslit avi / jpg 8 GB

Toide, mõõted ja kasutustingimused

Pulsar Accolade LRF XP50 kaugusmõõtjaga Binokkel on varustatud 50-millimeetrise objektiiviga, mis on varustatud asfääriliste läätsedega. Selle abil saab tuvastada objekte kuni 1800 meetri kauguselt. Ette on nähtud ka sujuv 2.5‒20-kordne suurendamine ja 2 x / 4 x / 8 x optilise suumi võimalus. Integreeritud Wi-Fi moodul võimaldab ühendada binokli ükskõik millise iOS või Android mobiilse seadmega, et edastada videot või pilti reaalajas YouTube’is, samuti kaugjuhtimiseks.

Toitepinge 3‒4.2 V Väline toide 5 V (USB) Tööaeg 7h Kaitseklass IPX7 (1 m sügavusel vees kestusega 30 minutit) Töötemperatuuride vahemik -25 °С kuni 50 °С Mõõtmed 164 x 130 x 64 mm Kaal (ilma akuta) 600 g Aku tüüp / mahtuvus / väljundpinge B-Pack (Li-ion)/ 5200 mAh/ DC 3.7 V

OPTIKWELT OÜ tel 5660 3601 e-post optikwelt@hot.ee www.optikwelt.ee

Hedi Niklus ja Saksa spanjel Nixon.

Urmas Niklus, Kati Zoobel ja nende Saksa spanjeli kutsikas Quecke.

Seitsmekuune Ungari lühikarvaline linnukoer Kerri käib rõõmuga seisukoerte koolitustel.

Seisukoerad naudivad trenni

» naturaalsete ja värvitud müük » lambanahkade naturaalsete ja värvitud » taimparknahkade müük lambanahkade müük »» kopranahkade müük taimparknahkade müük

parkimine » lambanahkade kopranahkade müük »» ulukinahkade lambanahkadeparkimine parkimine » ulukinahkade parkimine KONTAKT Suur 49b, Jõgeva KONTAKT +372 505 8681 Suur 49b, Jõgeva +372 562 227 60 +372 505 8681

Eesti Jahimehe eelmises numbris oli juttu seisukoertest, kelle omanikud on hakanud koonduma, et koeri koos treenida. Seisukoerte treenimine on väga eriline ja pikka kannatust nõudev ettevõtmine, kuid seda enam pakub hästi väljaõpetatud koer omanikele rõõmu. Harjutamine kogenud koolitaja käe all aitab vältida vigu, mida hiljem on raske parandada. Lätlane Martins Drei on võitnud täielikult Eesti seisukoerafännide südame. Tema treeningutega on liitunud ka seitsmekuune ungari lühikarvaline linnukoer Kerri, keda perenaine Piret Väljaots on tulnud jahikoerte näitusele esitlema. Pireti abikaasa Andrus käis hiljuti jahimehekoolitusel ja nüüd on vaja ka neljajalgset jahikaaslast.

Piret oli Martinsi koolitustest Pärnumaal tõeliselt vaimustuses. „See on tõsiselt äge koolitus! Seal on väga lahe olla nii koertel kui ka inimestel. Ma poleks kunagi saanud muidu tuttavaks nii toredate inimestega. Minu jaoks on see selle suve parim kogemus,“ on Piret ütlemata rahul, et sattus kokku seisukoerte huviliste seltskonnaga. Jahikoerte erinäituse peasekretär Aili Pärtel-Beljaev tundis heameelt, et ka sügisnäitusest võeti agaralt osa. Registreeritud oli 205 koera. „Vahepeal sügisnäitust ei olnud, aga vajadus selle järele on kindlasti olemas. Inimesed käivad palju maailmas ringi, avastavad uut ja huvitavat, nii jõuavad ka meie näitusele uued koeratõud, keda siin omakorda jahimehed näevad ja uudistavad.“

TOO OMA ULUKILIHA MEILE! Ostame kõiki suurulukeid. Lihatöötlemise teenus kuni vorstini välja. ULUKITE KOKKUOST Tel 5685 5750, 505 4011 www.adaveremeat.ee

- trapper -

- trapper Väikekiskjate eluspüügipuurid on Anatoli ise valmistanud.

järgmisel aastal on sama seis, nii et see on pidev töö.“

Metsloomad linnas

TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD JAANUS VAIKSOO, SHUTTERSTOCK

Anatoli Šestakov

püüab Paides kivinugiseid

Kütt ja kütitavad: Anatoli enda püütud nugise ja tuhkruga. Kuigi kährikuid on viimastel aastatel pisut vähemaks jäänud, ei ole kärntõbi ilmutanud taandumismärke. „Ühel aastal oli kümnest püütud kährikust kaheksa kärnas. Palju parem pole seis ka praegu. Olen oma koduümbruse Mündi kandis kährikutest mitmel aastal praktiliselt tühjaks püüdnud, aga

Omamoodi tööks on Anatolil kujunenud Paides pesitsevate väikekiskjate püüdmine. Kui varem valmistasid linnarahvale enamasti muret kärntõves rebased ja kährikud, siis nüüd on kimbutama hakanud kivinugised, kes on end linnas laialdaselt sisse seadnud. „Väljakutseid on päris palju,“ seletab Anatoli. „Hädas on nii elanikud kui ka asutused. Nugised teevad palju pahandust, närivad signalisatsioonijuhtmed läbi, väljaheited hakkavad haisema. Üle kümne kivinugise olen kindlasti püüdnud.“ Kõike seda teeb Anatoli siiski heast tahtest, mingit hüvitist ta selle eest linnalt ei saa. Üha rohkem tekib ka Eestis vajadus linnajäägrite järele, kes kannaks hoolt selle eest, et linnas pesitsevad metsloomad ei hakkaks ohustama inimeste igapäevast elukorraldust, tervist ja vara.

Aktiivse trapperina tuntud Järvamaa jahindusklubi jahimees Anatoli Šestakov (45) on viimastel aastatel hakanud väikekiskjaid üha enam linnas küttima. Paljud Paide elanikud ja firmad on hädas kivinugistega.

ohtun Anatoliga Järvamaa jahindusklubis. Uuenduskuuri läbi teinud majas on päris palju Anatoli kätetööd: saal, köök, saun… Ehitamine ja jaht ongi mehe kirg, lisaks sellele vääristab ta jahikaaslaste kütitud trofeesid, paneb need alusele ja valmistab põdrakoljudest huvitava kujuga lampe. Kõige rohkem on ta tegelenud aga väikekiskjate püügiga, millega oma jahimeheteed kümmekond aastat tagasi ka alustas. „Kui jahimehekursused läbi tegin, ei olnud mul mitu aastat püssi. Alustasin kohe trapperina. Õppimine võttis alguses tohutult aega,“ meenutab Anatoli päris algust. „Esimest kährikunahka võtsin vist viis tundi, Youtube’i kaudu üritasin asja selgeks saada. Üks Vändra vana jahimees õpetas mind välja. Nüüd olen oma parimal hooajal püüdnud lõksude ja raudadega 40 kobrast, 65 kährikut ja 27 nugist.“

Kivinugis ehk kodunugis on Kesk-Euroopas ammu tuntud kui autode juhtmete ja voolikute läbinärija.

Lihtne nahakaapimispukk teeb naha rasvast puhastamise märksa kergemaks.

Kastlõksudele kinnitab Anatoli purgikaane jahitunnistuse- ja telefoninumbriga.

Jahikirg Siberist

Anatoli jahikirg on pärit isalt, kes pidas jahti kaugel Siberis Novosibirski oblastis. Siberis on sündinud ka Anatoli ja tema ema, sest emapoolsed vanaema ja vanaisa küüditati 1949. aastal Eestist. Nii jõudis Eesti juurtega tulevane jahimees siiamaile alles 1980. aastal ja läks Paides kooli.

Metsas on ta harjunud käima aga poisikesest peale ja ka nüüd kulub kogu vaba aeg metsas küttides. „Peab olema ikka väga tõsine põhjus, kui ei saa minna sügisel põdrajahti,“ välistab Anatoli võimaluse sügisjahilt puududa. „Varem meeldis mulle hirmsasti ka koprajaht. Ühe oma Vene-Euroopa laikadest olen

välja õpetanud ainult nugisele ja kährikule. Ka abikaasa Margit on kütt.“ Kui aga rääkida väikekiskjate püügist, siis jahihooajal on Anatolil oma jahtkondade piirides üles seatud üle 40 kastlõksu ja eluspüügipuuri. „Septembris hakkan juba söötma, novembris panen rauad püügivalmis. Kogemused ütlevad, et kõige paremini toimib kopraliha, see lõhnab ka külmaga ja on nugiste puhul kindel sööt. Aga kui kopraliha pole käepärast, sobib ka poest ostetud kanakints ja muidugi meekärg, mille peale nugised maiad on. Olen kuulnud, et nugist püütakse ka näiteks sefiiriga, aga ise pole veel proovinud,“ tutvustab Anatoli nugise peibutamisvõtteid. Trapperihobi on kulukas. Lõksude kontrollimiseks kulub autoga 100 kilomeetrit päevas, kuid nahkade kokkuostuhind on langenud väga madalale. Kui varem oli väikekiskjate püüdmine jahimehele tulus teenimisallikas, siis nüüd peab sellele peale maksma. Arusaadav, miks vaid vähesed jahimehed väikekiskjaid kütivad, ehkki see oleks loodushoiu seisukohalt hädavajalik mitmes mõttes: aitaks piirata kärntõve levikut, kaitseks aina kahanevat kanaliste populatsiooni ja väldiks linnades väikekiskjate pesitsemisega kaasnevaid probleeme. Igal juhul Anatolil on lõksud hooajaks juba valmis seatud. Siberi küti veri tõmbab vastupandamatult metsa.

Kandevõime: 961-976 kg Lubatud haagisemass: 3100 kg Veokasti sisemõõdud: 1520x1470x475 mm CO2-emissioon 200-206 g/km ja keskmine kütusekulu 7,6-7,9 l/100 km

Eesti teedel kestab nelikveoliste hooaeg aastaringselt. Mitsubishi L200 lubab seda muretult nautida: • Veab enam kui kolmetonnist haagist. • Hellitab Sind rohke mugavusvarustusega ja tagab ohutuse nutikate juhiabisüsteemidega. • Maastikusuutlik - ükskõik, kas sõidad siledal asfaldil või porisel metsateel. Hind alates 26 900 €. Vaata lisaks www.mitsubishi.ee

Anatoli kätetööna valminud köök Järvamaa jahindusklubis.

Mitsubishi Motorsi ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a, tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61, tel 730 0720 • VILJANDI, Pargi 3b, tel 435 4911 • PÄRNU, Riia mnt 231a, tel 445 1990 • KURESSAARE, Tallinna 82b, tel 453 1423 • RAKVERE, Haljala tee 1, tel 660 0152 • JÕHVI, Jaama 42a, tel 611 9733 •

Mitsubishi Motorsi peaesindus Eestis: AS Silberauto www.silberauto.ee

Loodud vastupidavaks.

- trapper -

- test -

Härkila kvaliteet tuntud headuses

KÕRGEMAD NÕUDMISED. KÕRGEMAD TULEMUSED. MOUNTAIN HUNTER

Härkila Mountain Hunteri riideid pakist välja õngitsedes oli kohe selge, et kaalult on jope ja püksid küllaltki kerged.

estimiseks saabus suurus nr 54, mis sobis selga justkui valatult. Küll on hea, et suudan kaalu ja kehakuju hoida enam-vähem stabiilsena ka hilises nooruses! Kui kellelgi võrdluseks vaja, siis testija tähtsamad parameetrid on järgmised: kaal ilus ümmargune sada ja pikkust 188 cm siledast maapinnast. Kuna ilmad olid septembris südasuviselt soojad, siis kohe välitingimustesse ei tormanud. Esimest korda panin riided selga 12. septembril, kui väljas oli parajalt tuuline ja aeg-ajalt andis taevast ka vihma, temperatuur 14 kraadi. Just täpselt parajalt halb ilm, et saada aimu, kuidas riided tuult ja vett peavad. Mul oli nagunii plaanis viia soolakule uus kivi. Jope alla panin ainult õhema pikkade varrukatega spordisärgi, sest matka pikkuseks kujunes edasi-tagasi umbes kolm kilomeetrit. Seljakott kümnekilose kuubikuga selga ja minek. Kapuutsi tõmbasin ka kohe üle pea, et vihmavesi ei pääseks krae vahele. Tulemus oli mõneti ootuspärane. Vaatamata tuulele ja vihmale oli riietes kuiv ja soe olla, gore-tex tegi oma tööd ikka väga hästi. Enamik marsruudist kulges üle põldude ja vett sain selga koos tuuleiilidega omajagu. Tempokas kõnd hoidis kehatemperatuuri täpselt parajana ja lausa lust oli astuda. Kivi sai paika, jäljed üle vaadatud, tagasi kodu poole. Ebameeldivat niisket või rõsket tunnet ei tekkinud isegi kohapeal seistes. Koju jõudes tõdesin, et vihma ja tuulega võiks sellises ülikonnas märksa kauem väljas viibida.

Põtra peibutamas

Teist korda käisin väljas 17. septembri õhtul ja ilmaolud olid risti vastupidised. Plaanis oli minna põtra peibutama, sest õhtupoole läks selgeks ja temperatuur langes hooga. Väga head tingimused peibutusjahiks, kuna hääl kostab kaugele ja ise kuuled juba kaugelt looma tulekut. Kella 18.15 paiku näitas termomeeter 12

NEW

Mountain Hunter fleece fliisjakk Suurused S-3XL · 239 €

TEKST RENE JÄRVMÄGI

kraadi, veerand tundi hiljem metsaservas juba üheksa kraadi. Koht, kuhu minna, oli mul juba ammu valmis mõeldud, kuid senini oli takistanud ebasobiv ilm. See õhtu oli aga haruldaselt vaikne. Seadsin sammud suuremate lankide vahele. Jope mõlemal õlal on anti-slip-ribad, et püssirihm paremini paigal püsiks, väga kasulik detail! Jope all oli ainult sooja pesu särk, seekord veidi paksemast riidest.

Endal oli jube hea tunne, et õnnestus loom lähedale meelitada, aga küttimata jätta. Auto juurest peibutuskohani oli umbes üks kilomeeter. Valisin teadlikult rahuliku ja aeglase tempo, et kuulda, mis ümberringi toimub ja mitte liigselt tähelepanu äratada. Riided on küllaltki vaiksed, kahisesid vaevukuuldavalt. Mööda metsistunud rada minnes õnnestus üsna palju takjaid külge haakida. Kuna riie on pehme või kergelt isegi nagu sametine, siis neid kogunes õhtuks omajagu. Pärast kodus sai jupp aega neid ära noppida. Kõrgendikul avanes hea 180-kraadine vaade. Temperatuur oli veelgi langenud, aga külmatunnet ei tekkinud kordagi. Täpselt paras ja kerge olla! Olin umbes kümme minutit vaikselt kohapeal, kui tegin esimest korda häält. Alustasin lehma ininaga ja sinna otsa paar pulli ohet. Vaikus! Kordasin seda umbes viie minuti pärast. Paari-kolme minuti pärast tuli selline ragin minu poole, nagu oleks rong läbi metsa sõitnud. Langi serva tulid välja nii lehm, vasikas kui ka pull. Pull jäi küll kaugemale kuulama ja olukorda hindama. Kuna vaade oli suurepärane ja valgust küllaga, siis sain rahulikult pulli jälgida. Tegemist oli pigem noorema-

poolse isendiga, sarveharusid 3+4, aga peenike ja kitsas sarv alles. Küttimiseks ebasobiv loom. Otsustasin teda pisut veel kiusata. Sabistasin põõsaid ja käisin nende varjus edasi-tagasi, vahepeal kraapisin maad ja tegin mõned ohked. Seepeale hakkas pull tiira-taara pead kõigutades väikese kaarega minu poole liikuma. Samal ajal jooksis lehm koos vasikaga tuldud teed tagasi, aimates ilmselt, et peagi võib minna rivaalide vahel võitluseks. Vaheldumisi häälitsedes ja tammudes seisime lõpuks teineteisest 25−30 meetri kaugusel. Üks osapool ilmse sooviga sarved ristata ja teine sooviga see tsirkus ära lõpetada. Astusin põõsa varjust välja ja soovisin talle head teed minna. Pull vaatas mind mõnda aega, keeras ringi ja liikus kerge sörgiga minema. Endal oli jube hea tunne, et õnnestus loom lähedale meelitada, aga küttimata jätta. 10−15 aastat tagasi poleks tõenäoliselt nii suutnud. Kätte on jõudnud aeg, kui naudin jahti ja sellega seonduvat protsessi ennast ning saagi tabamine on muutunud teisejärguliseks.

NEW

Mountain Hunter jakk Suurused 46-58 · 569 €

NEW

Mountain Hunter püksid Suurused 50-56/31”, 48-58/33” 399 €

Kokkuvõtteks

Mountain Hunter on äärmiselt kerge ja kindel riietus, mis kaitseb kandjat edukalt tuule ja vihma eest. Sümpaatne tegumoelt ja värvuselt, istub hästi ning on mugav. Sobib nii aktiivseks liikumiseks kui ka kütiliinil seismiseks. Muidugi tuleb alla panna sobiv kihiline riietus. Pükste ülaosa on pisut kõrgendatud, mis mulle isiklikult meeldib: kui on vaja küürutada, siis ei lähe selg kohe paljaks. Väike miinus on, et pole traksidele mõeldud kinnitusi. Ent see on maitseasi. Pükstel on tuulutusavad üleliigse soojuse väljalaskmiseks. Jopel on palju taskuid: eraldi nii moona kui ka raadiosaatja tarbeks. Suur pluss on kapuuts. Härkila kvaliteet oma tuntud headuses: kõik õmblused on korrektsed, lukud kaetud polümeerist kattega, et vihmavesi sisse ei pääseks.

Mountain Hunter sarja kuuluvad mitmekihilised, aktiivseks jahipidamiseks mõeldud riided, mille disainimisel on silmas peetud mägise maastiku väljakutseid. Sealne ilm võib hetkega muutuda – selge taevas vaheldub vihma- või lumesajuga. Nii jakk kui ka püksid on varustatud veekindla ja hingavast materjalist valmistatud GORE-TEX membraaniga, lisaks paljude õhutusvõimalustega, mis muudavad komplekti kandmise veelgi meeldivamaks. Mountain Hunter fliisjakk on valmistatud pehmest, venivast ja mugavast mikrofliiskangast, millele on lisatud tuulekindel GORE-TEX INFINIUM™ membraan. Ära lase ilmal end heidutada!

harkila.com

Saadaval parimates jahipoodides. Lähima edasimüüja leidmiseks vaata kodulehte www.harkila.com või helista telefonil +45 43 410 410.

- ajalugu -

150 aastat Eesti esimese

jahiorganisatsiooni rajamisest

TEKST HEINO KASESALU FOTOD Eesti ajalooarhiiv ja Pärnu muuseum

19. sajandi esimesel poolel vähenes Liivimaal ulukite arvukus kiirelt. Korrapäratu ja intensiivse küttimise tagajärjel sattus ohtu mitme ulukiliigi edasine saatus. Liivimaa aadel hakkas kavandama abinõusid. Georg Friedrich Rambach (vasakul fotol) oli aastail 1856‒1879 Pärnu justiitsbürgermeister. Ilmselt tema kinnitas jahikaitseseltsi põhikirja. Oscar Alexander Brackmann oli 1869. aastal Pärnu linnavalitsuse ülemfoogt, hiljem linnapea.

1867. aastal ilmus nädalalehes Baltische Wochenschrift Pärnu maakonna aktsiisiametniku Wilhelm von Recke pikem kirjutis, milles ta põhjendas ulukikaitseseltside loomise vajadust. 1869. aasta jaanuaris tulid Tartus Liivimaa üldkasuliku ja ökonoomilise sotsieteedi ruumides kokku 30 Tartuja Võrumaa mõisnikku ning mõisarentnikku, et asutada Tartu-Võru ulukikaitse selts (Dörpt-Werroscher Wildschutzverein). Valiti asutatava seltsi juhatus ja koostati põhikirja projekt. Ulukikaitseselts pidi tegutsema

sotsieteedi filiaalina. Valitsus aga ei kinnitanud seltsi põhikirja ja nii ei saanud selts tegutseda. Samadel põhimõtetel oli kavas asutada ka Pärnu-Viljandi ulukikaitseselts. 4. veebruaril 1870 tulid Viljandis kokku 15 Pärnu- ja Viljandimaa mõisaomanikku, et panna alus ulukikaitseseltsile. Põhikirja projekti koostamisel oli eeskujuks võetud Tartu-Võru ulukikaitseseltsi oma. Põhikiri jäi aga kinnitamata ja selts loomata. 1866. aastal kavatses rühm aadelkonda kuuluvaid Pärnu jahimehi moo-

Pärnu jahikaitseseltsi jahipilet. Piletile kirjutas alla mitu ametnikku.

dustada kohaliku ulukikaitseseltsi (Pernausche Wildschutzverein). Valmis üsna ulatuslik põhikirja projekt, mis koosnes 11 peatükist. Seltsi tegevuse eesmärk pidi olema ulukite arvukuse vähenemise lõpetamine. Seda taheti saavutada õigete küttimisviiside rakendamise ja võõramaiste ulukite aklimatiseerimise ning röövulukite hävitamise abil.

Kohalik jahiseadusandlus Põhikirja projektis on lühidalt käsitletud ka kohalikku jahiseadusandlust. Liivimaa eraõiguse kohaselt ei lähe talukoha müümisel jahiõigus üle ostjale, välja arvatud juhul, kui maakoht liidetakse teise mõisa külge. Võõral krundil ei tohi keegi jahti pidada ilma maaomaniku nõusolekuta. Põtru, metskitsi ja metssigu tohib Liivimaal küttida ainult mõisahärra ja tema külalised.

tama selle linna kassakolleegiumile. Ajalooarhiivis olevail andmeil oli 3. juulil 1869 põhikirja kavandi koos kaaskirjaga linna kassakolleegiumile esitanud kolm ajutise eestseisuse liiget, kellest kahe nimed olid Letz ja Norrenberg, kolmas allkiri pole loetav. Ajutine eestseisus palus põhikirja kinnitamist. 1. detsembril 1869 toimus Pärnu linna kassakolleegiumi koosolek, millest võtsid osa ülemkassapidaja Jacobi, kassapidaja Conze, oldermann Oehlbaum, oldermann Glube ja vanem Winter. Juures olid veel kassapidaja Bremer, vanem Martens, kaasistuja Baumann ja kaasistuja Dücner. Muude küsimuste hulgas tuli koosolekul ettekandele linna jahiharrastajate esitatud jahikaitseseltsi (Jagdschutzverein) põhikirja projekt. See leiti olevat vastuvõetav, välja arvatud kavandi §-s 2 sisalduv kütitud ulu-

Kuigi Pärnu jahikaitseselts ei tegutsenud eriti kaua, võib seda siiski pidada esimeseks Eestis tegutsenud jahimeeste organisatsiooniks. Kroonumõisates ei tohi mitte keegi suurulukeid küttida, ka rentnik mitte. Oma maa peal haavatud suurulukit võib võõral maal jälitada. Seal maha lastud looma nahk ja lihakeha esipool kahe ribiga kuulub sel juhul maaomanikule, ülejäänud osa laskjale. Emasloomade laskmise vältimiseks seatakse sisse trahvisüsteem. Põdralehma laskmise eest tuleb seltsi kassasse maksta 25 rubla trahvi. Hirvelehma laskmise eest on trahv 15, emaskitse eest viis, mõtusekana ja tedrekana eest üks rubla. Ulukikaitseselts valib igas kihelkonnas ühe jahipealiku (Jagddirector), kellele kuulub seltsi tegevuse juhtimine kihelkonna piires. Jahipealikud valivad jäägermeistri, kellele usaldatakse seltsi asjaajamine maakonnas. Iga seltsi liige maksab ühe rubla sisseastumismaksu ja igal aastal 1. juuniks ühe rubla liikmemaksu. Jahipileti saamise eest tuleb seltsi kassasse maksta 25 kopikat. Jahiõiguslik isik tohib külalisi jahile kaasa võtta, selle eest maksab ta iga kord kümme kopikat seltsi kassasse. Mingil põhjusel jäi see ulukikaitseseltsi põhikirja projekt kinnitamata. Kolm aastat hiljem, 1869. aasta suvel valisid Pärnu linna jahimehed endi hulgast nn ajutise eestseisuse, mis pidi koostama jahikaitseseltsi (Jagdschutzverein) põhikirja projekti ja esi-

kite ühe neljandiku suunamine linnakassa osaks, mida peeti teostamatuks. Projekt, millest linnakassale eraldamise osa pidi maha tõmmatama, otsustati esitada raele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

Jahikaitseseltsi põhikiri

Jahikaitseseltsi põhikirja kavand koosneb üheksast paragrahvist. § 1 ütleb, et Pärnu jahiharrastajad, kes kasutavad jahipidamiseks Pärnu linnale kuuluvaid maid, ühinevad seltsiks. Selts seab ülesandeks jahipiirkonna säästliku kasutamise ning vajaduse korral koostöö teiste seltsidega. § 2 sätestab, et seltsi võib astuda iga korralike eluviisidega Pärnu linna kodanik, kes peab jahti oma meelelahutuseks ja puhkuseks ning soovib osaleda seltsitegevuses. Jahikaitseseltsi liikmeks vastuvõtmiseks tuleb pöörduda seltsi eestseisuse poole. Korduva jahiseaduse rikkumise pärast saab seltsi liikme seltsist välja heita, kuid üksnes ¾ kokku tulnud seltsi liikmete häälteenamusega. § 3 käsitleb seltsi jahikorralduse küsimusi. Aruandeaasta algab 15. juulist. Iga seltsi liige peab sisseastumisel ja seejärel igal aastal enne aruandeaasta lõppu toimuval üldkoosolekul tegema linnakassasse makse jahipileti saamiseks. Kes ei ole seda summat − kolm rubla −

- ajalugu maksnud, sellel ei ole õigust jahti pidada. Suurtel jahiretkedel, nimelt suurulukijahil, jagavad osavõtjad kulud omavahel. Seltsi liikme lastud suurema looma nahk kuulub laskjale. Metsnik (Unterförster) ja metsavaht (Buschwächter) saavad laskjalt kindlaksmääratud preemia. Pool ulukilihast jagatakse jahist osavõtjate vahel, teine pool lihast kuulub metsaülemale (Oberförster). Väikeulukijahil kuulub saak laskjale. § 4 sätestab, et jahikülalisi tohib kutsuda üksnes linna kassakolleegiumi poolt volitatud metsaülem või tema äraolekul seltsi eestseisus. §-s 5 on loetletud seltsi liikmete kohustused: järgida üldist jahiseadust; ausalt kinni pidada seltsi poolt kehtestatud eritingimustest; keeluajal mitte osta ühtki jahiulukit; jahil toimunud jahiseaduse rikkumisest teatada ja võimaluse korral viia asi rikkuja karistamiseni; täita kõiki jahilaske- ja jahireegleid; vastu vaidlemata alistuda seltsi poolt eksimuste ja üleastumiste eest määratud rahatrahvidele ja need viivitamatult seltsi kassasse ära tasuda. § 6 selgitab trahvimise korda. Väikesed trahvid (kuni üks rubla) määrab seltsi eestseisus. Suuremad trahvid (kuni kolm rubla) määravad seltsi liikmed oma tavalistel koosolekutel häälteenamusega. Trahvidest laekunud raha kasutatakse seltsi otstarbeks ja selle üle otsustatakse tavalistel koosolekutel häälteenamusega. § 7 räägib seltsi tegevusest. Selts muretseb endale seltsimaja ja peab igal nädalal ühe koosoleku. Seltsiõhtutel esitatakse liikmetele võimalikke teadaandeid ning peetakse läbirääkimisi jahiretkete korraldamiseks. Üks kord kuus kutsub eestseisus kokku korralise koosoleku, et seltsi asjus otsuseid langetada. Ajavahemikul 1.−15. juulini toimub seltsi aastakoosolek, kus esitatakse aruanne ja valitakse uus eestseisus. § 8 sätestab seltsi eestseisuse valimise korra. Eestseisus valitakse üheks aastaks absoluutse häälteenamusega ja see koosneb kolmest liikmest. Kolm valitud eestseisuse liiget valivad enda seast esimehe, esimehe abi ja kirjatoimetaja. Iga seltsiliige peab temale langenud valiku vastu võtma. § 9 selgitab, et kõik seltsi otsused antakse metsaülema vahendusel edasi linna kassakolleegiumile. Kui need otsused riivavad linna seadusjärgseid õigusi, nõuab nende kehtestamine linna kassakolleegiumi nõusolekut. Ajalooarhiivis on säilinud Pärnu jahikaitseseltsi liikmete nimekirjad aastaist

Nimekiri Pärnu jahikaitseseltsi liikmetest, kellele on jahipilet välja antud.

Pärnu linna jahiseadus.

1871−1875. Liikmete arv kõikus siis 16 ja 36 vahel. Nende hulgas oli raehärra, kammerhärra, konsul, kassaülem, postiülem, laevakapten, loots, maamõõtja, kullasepp, kingseppmeister, püttsepp, sadulsepp, kaaluja. Oli ka paar sõjaväelast ja koerapoissi. Viimase ameti pidajad Mart Mägger ja Martin olid ilmselt eestlased. Seltsi liikmed olid valdavalt saksa rahvusest.

Jahieeskiri

Trükis oli avaldatud ka 23 punktist koosnev jahieeskiri (Jagd-Ordnung der Stadt Pernau). Ainult neil on õigus linna maadel püssi kanda, kellel on enda nimele üheaastane jahiluba lunastatud. Linnavalitsusel on õigus metsavalitsuse nõudmise põhjal jahiloa väljaandmisest keelduda. Metsaametnikud võivad metsas liikujalt jahiluba küsida ja tema jahitaskut vaadata. Metsiste, tetrede, rabapüüde ja põldpüüde puhul on emaslindude laskmine ja püüdmine keelatud. Selle vastu eksinult võidakse jahiluba kuni aastaks ära võtta. Metsavahid peavad valvama, et metsas ei käiks keegi ilma jahiloata, samuti jälgima, et koerad seal omapead ringi ei hulguks. Metsavahid on kohustatud hävitama röövloomi ja -linde. Iga aasta lõpus tuleb linnavalitsusele kirjalikult teatada, kui palju röövulukeid on tema piirkonnas hävitatud. Tabatud röövloomade nahad jäävad laskjale. Röövulukite hulka kuuluvad kõik kullid, kotkad, kaarnad, harakad, rebased, hundid ja ilvesed. Sellest rahast, mis jahilubade eest laekub, makstakse metsavahtidele

preemiat salaküttide tabamise ja röövulukite hävitamise eest. Preemia suuruse määrab linnavalitsus. Põdra-, metskitse- ja karujahte korraldab linnavalitsus sel ajal, mil põdral ja metskitsel veel sarved peas on. Iga aasta kohta määratakse kindlaks, palju neid ulukeid tohib küttida. Linnavalitsusel on õigus kutsuda suurulukijahtidele külalisi. Ei ole tarvilik, et neil külalistel oleks jahiload. Suurulukijahtidel tabatud põdra ja metskitse sarved kuuluvad laskjale, liha ja nahad aga müüakse linnakassa kasuks. Jahi käigus lastud või haavatud põdralehma või emase metskitse eest peab kütt 25 rubla trahvi maksma ja teda ei tohi edaspidi enam jahile kutsuda. Väikeulukite jahiks võidakse linnale kuuluvaid maid avaliku väljapakkumise teel välja rentida. Linnavalitsus valib pakkujate hulgast ühe, kellega sõlmitakse jahirendileping kuue kuni kümne aasta peale. Jahirentnikul ei ole õigust keelata tema renditud maa-alal metsavahtidel röövulukite laskmist. Piirkonnas, kus elavad põdrad või metskitsed, ei ole jahirentnikul õigust hagijatega jahti pidada. Kui ta selle vastu eksib, võidakse jahiõigus tema käest üheks aastaks ära võtta. Nn vaba jahi tarbeks on eraldatud piirkonnad, kus iga jahiloaomanik võib jahti pidada. Ainult põtru ja metskitsi ei tohi seal küttida. Kuigi Pärnu jahikaitseselts oli väikese liikmete arvuga ja ilmselt ei tegutsenud eriti kaua, võib seda siiski pidada esimeseks Eestis tegutsenud jahimeeste organisatsiooniks.

Õnnitleme!

PÄRNUMAA JAHIMEESTE LIIT

Rein Aaspere 85 Jaan Jaaniste 80 Uno Rooden 80 Mart Juhani 80 Verner Markus 70 Aleksandr Karavajev 60 Kalmer Kõresaar 60 Toomas Närjussoo 55 Erik Rikker 55 Alari Roosileht 55 Aare Aidberg 50 Agu Puussaar 50 Argo Pärn 50 RAIKKÜLA JAHISELTS

Jüri Raidjõe 75 Aare Bristol 60 Priit Puide 50

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

BUBO JAHISELTS

Ivar Nigul 80 Toivo Kamenik 60 Lembit Lump 60

JAHIÜHISTU ELK

Jaan Punnar 60 Raul Rehe 55

HARJU JAHINDUSKLUBI

Aavo Zupping 80 Jaanus Puusepp 75 Mati Paju 75 Kalju Hein 65 Avo Erik 65 Andre Juhanson 50

HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

Reedik Talp 80 Aksel Vain 65 Jaan Harak 65 Mati Käär 65 Stig Torstensson 65 Tiit Paulus 60 Heido Heinmets 60 Oleg Gagarin 60 Peeter Jõpiselg 60 Aaro Koppel 50

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

Mihhail Vorobjov 90 Konstantin Rosi 80 Sergei Pynchin 70 Sergei Golubev 65 Vladimir Snatkin 65 Vassili Zablotski 65 Vladimir Jegorov 60 Vassili Shaidurov 60 Mihhail Vaskov 60 Tiit Viibur 60 Indrek Habak 55 Gunnar Lepasaar 55 Rain Neimann 55 Jevgeni Baranjuk 50

HOLSTRE JAHISELTS

Sergei Savin 60

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

Juhan Padrik 75 Paul Laurson 60 Urmas Metsand 50 JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Kalle Piibe 75 Jaan Oja 70 Avo Aas 65 Rain Jaanson 55

KAIU JAHINDUSKLUBI

Olavi Kold 75 Valdu Reinaas 65

KEHTNA JAHINDUSKLUBI

Lembit Vavulski 55 Veigo Rivis 50 KEILA JAHISELTS

Kalju Valgus 80 Roland Vent 55

KOHILA JAHIMEESTE SELTS

Valdu Reinaas 65

KOSE JAHISELTS

Vello Jõgisoo 60 Mihkel Salura 60 Aivar Leppanen 55 KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Raimo Aas 85 KULLAVERE JAHIÜHISTU

Valentin Kulikov 65 Aleksandr Poljakov 65

Stanislav Smilo 55 Kalle Õunap 55 Tõnu Vooder 50 KUNDA JAHINDUSKLUBI

Marek Reigo 50 Vladimir Karofeld 65

LAANE JAHIMEESTE SELTS

Helmut Huberg 90 Jüri Lõkov 65 Urmas Lehtsalu 60 Erkki Tomson 55

LIHULA JAHISELTS

Eino Schmuul 85

LINNUSE JAHISELTS

Arvo Aljas 75 Valdu Reinaas 65

MÕISAKÜLA JS „METSIS“

Allan Klein 50 Ilmar Resnis 60 Jüri Berggrünfeld 55

NOAROOTSI JAHIMEESTE SELTS

Voldemar Tõuts 75 JAHISELTS ORA

Rein Viimne 80

Mihkel Lillema 80 Tiit Viibur 60 Oleg Müller 55 Vambola Vain 50 Aivar Matti 50 RAPLA VALLA JAHISELTS

Margus Alamets 50 SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Eino Koppel 85 Endel Noor 80 Rein Murd 75 Margus Lopp 70 Ilmar Uisk 70 Heino Vaba 70 Uno Nõgu 70 Mati Õispuu 65 Meinhard Laes 65 Kalmet Ligi 60 Avo Saat 60 Ilmo Torn 60 Aivar Sark 60 Kalev Päästel 55 Sven Tekkel 55 Verner Metsmaa 50 Toomas Nuum 50 Mati Maisalu 50 Margo Tüür 50 Eve Lilleleht 25

SUISLEPA JAHISELTS

Raivo Uusna 60 Alvar Pähkel 50 Margus Mitt 50

TAMSALU JAHISELTS PÕLVA JAHISELTS

Toivo Rehemets 75 Madis Meenov 70 Vello Peedimaa 70 Vilhard Vaarask 65 Arvi Lepisk 60 Ivar Petersell 60 Raivo Võlli 60 Kalmer Kõivik 60 Meelis Aianurm 55 Aunis Rohelpuu 55 Anneli Lints 50

Juho Pariis 65

TARTU JAHINDUSKLUBI

Rein Nadel 80 Kalju Hermann 80 Uno Kuusik 80 Toomas Sannikas 75 Leo Korotkov 70 Jaan Loite 65 Gunnar Pae 55 Gunnar Turm 50 Aivo Kukk 50

Ahto Kuuseok 50 Artur Ots 50 TUUDI JAHISELTS

Priit Veermäe 60 Jaan Vanaisak 55 MTÜ ULUK II

Enn Ambos 60 Sander Gutmann 55

Valitsema loodud.

VAHASTU JAHISELTS

Ants Kahl 80 Aleksander Denissov 65 VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Eldur Karu 80 Richard Unt 70 Kalev Ville 70 Kalju Sinisalu 65 Riho Tõnissoo 65 Valeri Fjodorov 65 Väino Helemets 65 Ants Kuld 65 Valdur Seinpalu 60 Margus Horn 60 Vello Vahesaar 60 Eduard Treial 55 Sami Takala 55 Kalev Lõhmus 55 Urmas Kallas 50 Mati Luht 50 Leino Laul 50 Andrus Saarik 50 Arvi Normet 50

VALGU JAHIMEESTE SELTS

Tiit Kessel 60 Uno Kornak 50

VATLA JAHISELTS

Kressa Heros 55

VIIRATSI JAHISELTS

Väino Viidebaum 65 VILJANDIMAA JAHIMEESTE LIIT

Jüri Luik 80 Jüri Kram 75 Ain-Jaak Rebane 75 Kalev Kikas 70 Manfrid Uhle 70 Kalev Tirman 65 Andres Aruksaar 60 Tõnu Kiens 55 Jaan Soll 50 Ahti Kadak 50 VÕRUMAA JAHIMEESTE SELTS

Mart Prisko 80 Lembit Kindsigo 80 Vello Kriibi 70 Silver Tammemägi 60 Aarne Liibert 60 Erich Mägi 60 Jaanus Pindis 55 VÄÄNA JAHIMEESTE SELTS

Arne Rahumägi 80

Saage tuttavaks - uus Ford Ranger. Uue Ford Rangeri 213 hj ja 500 Nm pöördemomendiga Bi-Turbo EcoBlue diiselmootori ja kuni 3500 kg pukseerimisvõimsusega valitsed mujalgi kui ainult maanteel. SYNC3 ühenduvuse ja 5-kohalise stiilse kabiiniga oled valmis ületama kõik raskused, mis elu ette veeretab. Avasta enam ford.infoauto.ee PROOVISÕIDUD INFO-AUTO FORDI ESINDUSTES

Info-Auto www.infoauto.ee

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0121 kadaka@infoauto.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

CO2 heide 179 – 248 g/km. Keskmine kütusekulu 6,9 – 9,5 l/100 km. Pildil olevad autod on illustreerivad. facebook.com/infoautoford

- mälestame -

Margus Leivo

KUULUTA AJAKIRJAS JA EJS-i KODULEHEL! Eraisikule hind 3,20 €, koos pildiga 6,40 €. Kuulutus on kodulehel üleval kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki. Firmadele hind kokkuleppel. Kuulutus saada: andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €. Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi kontole EE541010052038296002 selgitusega: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

28.05.1954–21.08.2019

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni majandus- ja sotsiaalosakonna rahvastikudivisjoni arvates sündis 1954. aasta 28. mail kogu maailmas 269 900 last. Kõige silmapaistvam neist nägi ilmavalgust Räpinas ja sai nimeks Margus.

õne kilomeetri kaugusel, Lämmijärve-äärses Lintes oli Marguse pere uus kodu, kus teda püüdsid kasvatada ema Maria, isa Aleksander ja õde Maeve. Margus kasvas jõudsalt, kasvaski kõige suuremaks, ja ühe hilisema juhusliku sündmuse tõttu, milles osalesid malevakaaslased ja Maeve, sai ta hüüdnimeks Väikevend. See sobis pea kahemeetrise kasvu ja eriti veel hilisema pooleteisetsentnerise autoriteediga. Mõistagi. Nagu ütleks asjaosaline ise: „Ruumi ja aja kokkuhoiu mõttes ei hakka me siia kõike kirja panema…“ Kõigest mõni juhuslik kild tuhandeleheküljelisest veel kirja panemata kogumikust. * „Sünd on juhuslik, surm kindel. Jahimees teab seda sama hästi kui… näiteks arst,“ targutab keegi lauas istujaist. Margus keerab ennast kogu kehaga – kaela pööramata – kaheksandik pööret kõneleja poole, silmad kõikevõitvast naeratusest vidukil kogu seltskonda jälgides ja küsib: „Aaaga kas sa tead, mis vahet on jumalal ja kirurgil?“ No muidugi ei tea! „Jumal teab, et ta pole kirurg,“ pöörab Margus ennast seltskonna naeru saatel tagasi. Ja jätkab pooleli jäänud juttu: „See

Saare Jüri, see Saare Jüri on sellise käega, et kui me korraldame ajujahi niimoodi, et kütiliin on Tallinnas Sõpruse puiesteel, aga aju hakkab Lasnamäe kanalis, siis Jüri laseb sealt TPI juurest ikka medalipulli.“ Naer. „Või vähemalt kuldmedali-mullika,“ keerab Margus – kui naer vaibuma hakkab – veel vindi peale. „Noh…“ * Jüri Saar: „Olime Vilsandil jahil, Froši Sassi juures, Leivo, Ilomets, keegi veel… Sassil on muidugi uhke maja – sissekäik snepriga, väljakäik veega… aga maja taga on ikka välipeldik ka. Margus läkski õue – värskes õhus ikka teine asi… Natukese aja pärast kostab õuest pauk. Veel natukese aja pärast tuleb Margus sisse ja kamandab meid välja – looma vedama! Ja seal raja peal oligi kesik maas. Ise oli ta vaat selline kütt." * Leluselja jahiseltsi esimees Urmas Alev meenutab Diana jahti Hiiumaal. Ilm oli kohutav, polnud üldse mingi jahiilm: vihm, lörts, tuul! Margus: „Kui ma praegu Leale Põlvasse helistaksin ja talle räägiksin, et me oleme metsas ja kaelani märjad ja mitte ei istu jahimajas laua taga… Ega ma vist ilma psühhiaatri tõendita koju minna ei võiks…“

* Jaan Mitt: „Marguse pärast pidin infarkti saama… Mäletad, olite kolmekesi koos Saare Jüriga enne suurt jahti tornis siga passimas. Külm jaanuarikuine õhtu, kesktalv, kärekülm. Ja siis Margus helistab: „Kuule, Jaan, kanna põdraluba maha, meil on siin põder maas.“ Ma jõudsin tuhat mõtet mõelda ja süda jättis mitu lööki vahele, enne kui asi kohale jõudma hakkas…“ Erki Aavik: „Tõepoolest, põder kõndis sadakonna meetri kauguselt üle tee, laskus juba kraavi ja siis – keeras tagasi ning seisis küljetsi keset teed. Margus valis ideaalse kiilasjää peal suurt autot juhtides ohutuima võimaluse ning võimalust mööda aeglustades hoidis autot otse, kuni põdra mitmesajakilone kere meid oma elu hinnaga peatas. Auto jäi 10 senti lühemaks ning kolm meest selle sees täiesti terveks. Margus lahendas olukordi kindlameelselt ja -käeliselt.“ * Küllap on Margus Leivo meie meeltes ja südameis kõige enam nii, nagu ütles Tõnu Koppel: „Ükskõik millisel jahil oli Margus oma trioga varakult kohal ja terveks päevaks oli soe lõbus meeleolu loodud!“ * Tänan Sind, kallis jahija muidu sõber, et meie hinge ja vaimu eest nii kannatlikult hoolt kandsid! Erki Aavik

Müüa Norra halli põdrakoera kolm emast kutsikat, sündinud 05.06.19. Vanemad Ruutanasuon Raku EST-00592/18, Pitkäparran Vilma EST00593/18. Registreeritud, kiibitud, vaktsineeritud. Tel 514 7652, 523 3089, Juhan Valter. Uut kodu otsivad Eesti hagija tõupaberitega emased kutsikad. Koerad on vaktsineeritud ning kiibistatud. Sündinud 15.06.2019. Kutsika hind 500 €. Lisainfoks helistada 5341 0604. Müüa Eesti hagija kutsikad: kaks isast ja neli emast, sündinud 03.07.2019. Kutsikatel on EKL-i tõutunnistus, kiip, vaktsineeritud, europass. Vanemad on tegevjahikoerad. Rohkem teavet tel 505 4598. Müüa uued JAHIRAADIOJAAMAD SFE- 820, 136–174 MHz, võimsus 5 W, Li-Ion aku, skaneerimine, CTCSS, programmeeritud jahisagedused Jaht 1, 2 ja 3. CE vastavus. Garantii kuni 2 a, hind 95 €. Uus digitaalne jahiraadiojaam SD600, aku 2000 mAh, hind 149 €; samas ka pikad antennid, akud, peakomplektid ja muud tarvikud. Kõikide jahiraadiojaamade programmeerimine Jaht 1, 2 ja 3. Kontakt: annair@online.ee; tel 5661 4041, Meelis. Müüa kolm emast Lääne-Siberi laika kutsikat. Kohe loovutamisel. Kuulsate vanemate kutsikad. Telefon 504 1950. Optiliste sihikute ja binoklite remont ning hooldus. EL Optics OÜ. Tel 502 7972, Ervin Laus.

ARVO KUSLAP

06.05.1960‒30.08.2019 Raske haiguse tagajärjel lahkus igavikuteele Läänemaa suurima jahikollektiivi, Haapsalu jahiseltsi juhatuse esimees. Keskkooli lõpetas Arvo Jõgeval. Järgnesid õpingud põllumajanduse akadeemias. Romantiline tutvus Haapsalu neiuga tõi ta elama ja töötama Läänemaale, algul Külvaja kolhoosi peaenergeetikuks ja hiljem Läänemaa elektrivõrku. Sugulased pühendasid Arvo jahindusse juba noorukina, nii et Läänemaale jõudes oli tal jahipilet taskus. Arvo oli kõva sportlane, tänu pikale kasvule oodatud mees pallimängudes. Kõige suurem hobi ja kirg oli ikkagi jahindus ning selle kõrval ka jahilaskmine. Ka haigust trotsides ei jätnud ta üleriigilisi võistlusi vahele, vaid noppis medaleid ka veteranide klassis.

MATTI TAMMEPÄRG

Jahindust asus ta juhtima hea sõbra, legendaarse jahipealiku Heiner Lehise jälgedes. Suure ulukipopulatsiooni tõttu astus ta isegi pikema sammuga. Ei ole kerge töö juhtida enam kui sajaliikmelist jahiseltsi, kus arvamusi on ühest äärmusest teiseni. Arvol olid vajalikud isikuomadused olemas. Ta oli sirge seljaga põhimõtteline mees, heatahtlik ja demokraatlik, samas järjekindel ning nõudlik. Raske haiguse süvenedes tundis ta muret, mis saab jahindusest edasi. Mõistetamatu, miks suurkiskjate arvukust paisutatakse ning teistele ulukipopulatsioonidele määratakse ohtlikult suured küttimislimiidid. Arvo Kuslap jättis meile oma mõtted. Meenutame teda tänutundega. Läänemaa jahindusklubi

VELJO PIIBELEHT

27.04.1943‒31.08.2019

23.02.1960–09.09.2019

Mälestame kauaaegset Kahala jahiseltsi liiget ja Harju jahinduslubi auliiget. Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Jää hüvasti, kallis sõber! Ehk kohtume taevastel põldudel uuesti. Mälestus sinust ei kustu meie südameis. Avaldame kaastunnet omastele.

Harju jahindusklubi ja Kahala jahiselts

Aegviidu jahiselts

VELLO NOORVELI

08.08.1946– 17. 08 2019 Mälestame Kõrvemaa jahtkonna esimeest ja Järvamaa jahindusklubi juhatuse pikaaegset liiget, kelle elutöö oli oma koduseltsi ja Järvamaa jahinduse arendamine ning hoidmine. 2016. aastal autasustati teda EJS-i vapimärgiga „Metsis“. Südamlik kaastunne lähedastele.

HARRI KARO

16.01.1934‒11.08.2019 Mälestame elupõlist jahimeest, head sõpra ja jahiseltsi asutajaliiget. Tunneme südamest kaasa omastele. Tartu jahindusklubi Elva jahiseltsi jahikaaslased

Järvamaa jahindusklubi

MIHKEL POLTAV 1945‒2019

AVO TIMPMANN

Avaldame sügavat kaastunnet omastele.

Avo Timpmann oli Vana-Vigala jahija kalameeste seltsi asutajaliige. Ta oli alati abivalmis ja hea huumorimeelega. Tänu tema korraldusoskusele sai aetud palju vajalikke asju ja seltsi ühisüritused kujunesid unustamatuks. Puhka rahus, hea jahikaaslane! Kaastunne lähedastele ja sõpradele.

Kullamaa jahija kalameeste selts

15.01.1947-25.09.2019

Vana-Vigala jahija kalameeste seltsi jahimehed

ARVO KUSLAP

06.05.1960‒30.08.2019 Mälestame kauaaegset Haapsalu jahiseltsi esimeest. Sügav kaastunne lähedastele. Haapsalu jahiselts

ristsõna

Eelmise ristsõna õige vastus oli KOERLASTE KOHTUMINE. Õigesti lahendas 84 vastajat. Võitja EINO PRUUS saab auhinnaks Nitecore MT22A taskulambi. Auhinna pani välja taskulambid.eu. Palume võitjal toimetusega ühendust võtta. Ristsõna vastuseid ootame 22. novembrini aadressil ristsona@ejs.ee või Kuristiku 7, 10127 Tallinn.

MÄRKLEHED, 100 TK.

KOMPLEKTI HIND AINULT

300€

199€ 30€ KINGITUS RAPALA NUGA

ROCKET DESTROYER PADRUNEID, 150 TK.CAL. 4,5 OPTIKA 39X40 WR KOOS KINNITUSTEGA

PNEUMAATILINE SHADOW DX ÕHKRELV VÕIMSUS CAL. 4,5 / 24 J

ANOME, Pärnu mnt 48, Tallinn; Koidula 11, Rakvere KONGER KONGER, Tallinna mnt. 19c, Narva; Keskväljak 6, Jõhvi ZOOMAAILM, J. V. Jannseni 2a, Pärnu ZOOMAAILM, Lauteri 8, Tallinn ZOOMAAILM, Puskini 19, Narva NELI ELU, Tallinna 25, Kuressaare, Saare maakond PAADILAENUTUS, Pihlaka tee 4, Kärevere, Tartu maakond SOOVI POOD, Kuivastu maantee 41, Orissaare, Saare maakond TAMMED JA RANNAD, Hiiu maantee 13, Käina, Hiiu maakond TRADILO, Tallinna maantee 73, Uuemõisa, Lääne maako WIRKKI, Kuusiku tee 4, Rapla, Rapla maakond KALASTUS.EU, Pärnu mnt 238, Tallinn AMETLIK MAALETOOJA BALTI RIIKIDES NORMARK, +370 655 10198 / HUNTINGNORMARK.LT www.gamoairguns.eu