Jahimees 03 2019

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2019

3

PÕTRADE LIIKUMISUURING JAAN TALTS

75 MÄNNIKU SPORTING KLUBI 20

PÕTRADE ARVUKUS JA KÜTTIMINE

HIND 3 € ISSN 1406-6661

Rahvuslooma

esimene aastapäev

Sisukord

40

66

6 Juhatuse koosolek mais 8 Volikogu koosolek Põltsamaal 17 Jahitrofeede näitus Põltsamaal 20 Rahvuslooma esimene aastapäev 22 FACE aastakoosolek Hollandis 26 CIC-i 66. peaassambleel Aafrikas 28 Küttimistabel 30 Jahimehed „lendavad“ kokku Haapsallu!

32 Jahiseltsi Gustav hooaja lõpupidu 34 Aasta loom kobras II 40 Tapatalgud maanteel II. Põder 44 Põtrade liikumine 50 Jaan Talts tõstab looduse ausse 54 Oht korrata ajaloolisi vigu 58 Männiku Sporting klubi 20 62 Vibujahimaa Taani 64 Metskitsehooaeg köögis 66 Jahikoerte erinäitus Säreveres 2019 70 Räägime põdrakeeles 74 Jahinduse korraldus Eesti Vabariigi

17

50

algaastail

32

JAHINDUS- JA LOODUSAJAKIRI 2019

Esikaanel Hunt (Canis lupus)

3

PÕTRADE LIIKUMISUURING JAAN TALTS

75

Foto Jüri Jõepera

MÄNNIKU SPORTING KLUBI 20

PÕTRADE ARVUKUS JA KÜTTIMINE

HIND 3 € ISSN 1406-6661

3

Rahvuslooma

esimene aastapäev

JAHIVARUSTUS INTERNETIPOOD Kevad-suviseks jahilkäiguks, K matkamiseks või kalapüügiks mõeldud matk kerge ja vastupidav riietus hispaania k firmalt Har Hart. Valmistatud vett ja mustust hülgiva pinnatöötlusega m hästihingavast materjalist. hästi HART FIELDER ÜLIKOND

13900

Kerged, sportliku lõikega jope ja püksid. Jopel 5 tõmblukuga taskut, sealhulgas antenniavaga raadiosaatjatasku. Püksid on mugavad, stretch-materjalist detailid põlvedel ja tagaosas lisavad liikumisvabadust.

HART FIELDER LADY

HART KAPRUN ÜLIKOND

13900

13900

Tugevast ja kergest materjalist suvine metsaülikond.

Kapuutsiga jopel on 4 tõmblukuga taskut.

Pükstel on stretchmaterjalist detailid liikumisvabaduse parendamiseks ning 6 mugavat taskut.

Tutvuge kogu meie tootevalikuga aadressil

Kerged, vetthülgiva pinnatöötlusega hingavast materjalist jope ja püksid naistele. Jopel 5 tõmblukuga taskut, sealhulgas antenniavaga raadiosaatjatasku. Püksid on mugavad, stretch-materjalist detailid põlvedel ja tagaosas annavad liikumisvabadust.

www.jahivarustus.ee • tel. 6778111

Näidistesaal Tallinn, Ehitajate tee 114. E – R 9 – 17

Jahindus- ja loodusajakiri 3 (258) 2019 Ajakirja väljaandmist toetab

Eesti Jahimeeste Seltsi väljaanne, ajalehe Jahimees järglane. www.ejs.ee TOIMETUS Tallinn, Kuristiku 7, 10127 Telefon 602 5976 jahimees@ejs.ee PEATOIMETAJA Jaanus Vaiksoo jaanus@ejs.ee TEGEVTOIMETAJA Katrin Streimann katrin@menuk.ee TOIMETAJA Andra Hamburg andra@ejs.ee REKLAAM Ander Sibrik ander@menuk.ee, telefon 565 1007 TOIMKOND Mati Kaal, Heino Kasesalu, Peeter Hussar, Tiit Randla, Tiit Randveer, Kaarel Roht, Ilmar Rootsi, Arles Taal, Tõnu Traks, Peep Männil, Andres Lillemäe, Oliver Leif, Triin Roostfeldt, Pauli Saag KUJUNDUS MENU TRÜKK Printall Toimetus ei vastuta reklaamide sisu eest.

Toimetusel on õigus kirju ja kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.

EESTI JAHIMEESTE SELTS Telefon 602 5970 ejs@ejs.ee TEGEVJUHT Tõnis Korts tonis.korts@ejs.ee TEGEVJUHI ASETÄITJA Andres Lillemäe andres@ejs.ee Kaastöid ootame paaritu kuu 1. kuupäevaks, kuulutusi ja reklaame paaritu kuu 25. kuupäevaks.

Ajakirja kojukandega seotud probleemid palume edastada Omnivale. Üldinfo: www.omniva.ee; e-kiri: info@omniva.ee; klienditeeninduse telefon 661 6616.

Üleilmsed protsessid ja jahindus

Ü

hiskonnas toimub kõik kiiresti ja oma arusaamu ning seisukohti tuleb tihti üle vaadata ning kontrollida, kas need ikka on praegusajal kohased. Ka jahindust mõjutab üleilmastumine. See, mis oli täiesti selge ja arusaadav eile, ei pruugi seda enam olla täna.

Urbaniseerumine ja loodusest võõrdumine on kaasa toonud teistmoodi arusaama looduse toimimisest. Keskkonnast ammutatakse teadmisi enam mitte isiklikust või perekondlikust kogemusest, vaid internetist. Looduse ringkäiku vaadatakse oma ego ja silmade kaudu. Tähtis on emotsioon. Maailma soovitakse näha nii, nagu inimene tahab, ja nii, nagu talle meeldib. Kui soovunelmate ja ettekujutuste ning tegeliku elu vahel tekib erinevus, siis on konflikt käes. Üha enam tekib juurde loomaõiguste eest võitlevaid organisatsioone, areneb veganlus. Tihti on tegemist agressiivsusega, mis ei jäta kohta looduse traditsioonilisele käsitlusele.

Infoühiskonnaga kaasneb info ülikiire levik ja üleküllus. Kiirused ja mahud on nii suured, et neid ei jõua enam keegi kontrollida. Levivad pooltõed, valeuudised. Inimesed, kellel puudub oma kogemus ja teadmised, ammutavad neid netiavarustest.

Intensiivne põllumajandus, metsandus, karjakasvatus, mesindus, kalandus ja kogu looduskasutus satub konflikti ulukite asurkondadega. Rajatakse uusi asundusi ja teid, inimene hõlvab üha uusi ja uusi looduslikke alasid. Vastasseis muutub teravamaks, kui jahimehed püüavad ulukite arvukust säilitada või suurendada.

Jahimehed tunnevad, et surve nende jahinduslikule tegevusele suureneb ja enamasti on see negatiivne. Inimesel on komme ebamugavast olukorrast pääseda. Lihtsaim viis on põgeneda. Minna ära sealt, kus on ebameeldiv, mitte suhelda inimestega, kes on vastumeelt. Ühesõnaga, kapselduda oma maailma, elada oma illusioonis ja soovunelmates. Piltlikult öeldes minna oma jahimajja, keerata uks seestpoolt lukku ja ajada oma asju ning mitte suhelda välismaailmaga.

Just nii on tehtud mitmel pool Euroopas. Näiteks rääkisid Madalmaade jahimehed oma sarnasest käitumisest viimasel FACE koosolekul Hollandis. Selline käitumine põhjustas olukorra, et linnujaht on täiesti keelatud ja jahitavaid ulukiliike loetakse kokku kahe käe sõrmedel. Oma kogemusele tuginedes kutsuvad nad nüüd Euroopa jahimehi üles rääkima oma tegemistest avalikult ja valjult.

Nad soovitavad rääkida oma lugu ja teha seda meedias. See on nende uus tegevussuund ja esimesed positiivsed tulemused on juba tunda.

See aeg, kui jahimees sai tegeleda ainult oma asjaga ega pidanud suhtlema ühiskonnaga, on jäädavalt möödas. Eluslooduse kasutamine on suur privileeg, millega kaasnevad ka kohustused. Olles ise aktiivne ja avatud, on meil võimalik ellu jääda ka üleilmsete protsesside tormituultes. Enamgi veel. Võttes ohjad enda kätte, on meil võimalik arengut suunata endale meelepärases suunas.

Igas probleemis on alati peidus võimalus. Seda kinnitas meile ilmekalt sigade Aafrika katk. Igas suures probleemis, nagu üleilmastumine, on peidus suur võimalus.

See on vaja sealt üles leida ja enda kasuks tööle panna. Jahindust saab vaadata kui keskkonnaprobleemide lahendamise võimalust.

Evolutsioonis ei jää alati ellu tugevad, küll aga need, kes suudavad kohaneda. Jahimehed on kohanev liik. Kui oleme kiviajast siiani välja vedanud, siis on meil ka edaspidi võimalusi. Lihtsalt peame senisest rohkem vaeva nägema ja oma suhtumist ning taktikat kohandama. Üleilmastumine ei ole meie surm, see on meie suur võimalus.

TÕNIS KORTS Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht

5

- juhatus TEKST ja FOTO EJS

Juhatuse koosolek

MAIS Koosoleku juhataja, EJS-i president Margus Puust õnnitles maikuu sünnipäevalapsi Priit Piilmanni, Raul Vahterit ja Mati Tangi. Mais oli sünnipäev ka Margus Puustil.

Vaadati läbi EJS-i liikmeks astumise avaldused. Liikmeks soovisid saada jahindusühistu Uluk II Kadrinast Lääne-Virumaalt, MTÜ Nõva Jahi- ja Kalameeste Selts Läänemaalt ning

Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse korraline koosolek oli 23. mail.

Tamsalu JS Lääne-Virumaalt. Neist esimesed kaks ei ole varem EJS-i liikmed olnud, Tamsalu JS kuulus siiani katusorganisatsiooni Rakvere jahindusklubi kaudu. Kõik kolm avaldust rahuldati.

Margus Puust andis seltside esindajatele üle EJS-i liikmemärgid.

Juhatuse liikmed kuulasid haneliste kevadjahi uuringu kokkuvõtet maikuu seisuga, mille esitas uuringurühma

Bioloogiadoktor Jaanus Remm esitleb haneliste kevadjahi uuringu kokkuvõtet maikuu seisuga.

6

juht, bioloogiadoktor Jaanus Remm.

Teadlane tutvustas metoodikat, osalejaid, uuringu käiku jms. Juhatuse liikmed esitasid hulga küsimusi, millele ettekandja vastas.

Margus Puust tutvustas CIC-i nõupidamise tähtsamaid teemasid. Üks neist oli plii kasutamine. Ettekandja rääkis ka järgmise aasta peaassamblee korraldamisest Lätis Riias, kus Eestil on samuti oma osa.

RMK riigijahimaade jahilubade oksjoni teemal esines juhatuse liige Karel Rüütli. RMK kuulutas välja jahilubade oksjoni, kus esimest korda saab eelisõigust pikendada aastase sammuga kuni neljaks aastaks. Selle eeldus on piirkonna korrektne majandamine. EJS on eelnevatel aastatel teinud mitu ettepanekut kasutusõiguse pikendamise kohta. Tänavuse otsusega on RMK ettepanekut arvestanud.

EJS-i esindavate jahindusnõukogude liikmete kokkukutsumise vajadusest rääkis juhatuse liige Priit Vahtramäe. Koordineerida ja ühtlustada tuleb nende tegevust. Juhatus otsustas, et eelnevalt kokku kutsutud nn põdrakomisjon kutsub kokku koosoleku, kus osalevad EJS-i esindajad jahindusnõukogudes.

Juhatuse liige Jaanus Põldmaa esitas mõtteid juhatuse töökorralduse täiustamiseks. Toetati ideed jätkata tööd kahes jaos. Eraldi käsitletakse teemasid, mis vajavad otsust ja seejärel arutatakse informatiivseid küsimusi.

Tutvustati värsket teavet kokkutuleku kohta.

Räägiti kindlustusühistu asutamisest, kus üks osa oleks ka jahikindlustus. Juhatus toetas mõtet osaleda kindlustusühistu asutamises.

Juhatuse järgmine korraline koosolek toimub septembris. Kui aga kerkib kiireloomulisi teemasid, siis saadakse vajaduse korral kokku juunis.

- Volikogu -

VOLIKOGU KOOSOLEK Põltsamaal

TEKST TÕNIS KORTS FOTOD JAANUS VAIKSOO

Eesti Jahimeeste Seltsi volikogu koosolek toimus 18. aprillil Põltsamaa kultuurikeskuses. Kohal oli 161 delegaati või volitatud esindajat 205-st.

Rege rauta suvel. Tartumaa jahimehed Tõnis Türna, Mati Mõttus ja Harri Valdmann teevad juba talvise ühisjahi plaane.

Volikogu kinnitas 2018. aasta majandusaruande.

K

oosoleku juhatas sisse president Margus Puust, kes tänas volinikke ja juhatuse liikmeid tegusa aasta eest. Koosolekut juhatas asepresident Priit Piilmann ja protokollis Lea Truska.

Margus Puust andis üle EJS-i tunnustused. Vapimärgi Metsis said Harri Valdmann pikaaegse jahindusliku teadustöö eest ja Arvi Lepisk pedagoogilise jahindusliku töö ning suure panuse eest Eesti jahindusse.

Teenetemärgi Ilves said Enn Lehtma, Tarmo Tuvikene, Priit Vahtramäe, Andres Kägu, Jaan Kivisalu, Peeter Järvamägi, Andres Rõõmus, Aivar Viilup, Aldo Laid, Andrus Nadel, Hugo Peterson,

Indrek Valner, Priit Karu, Andres Maripuu, Raivo Keskla, Gennadi Bondarev, Rudolf Pervunin, Ralf Burg, Ever Kattus, Sulev Poll ja Eduard Vitkar.

Uno Kask, Raimo Soomre, Hillar Pikk, Urmas Salmu, Rain Raudsepp ja Ene Karelson saavad tunnustusavaldused kätte 9. novembril Pärnumaa jahimeeste liidu juubelil. Urmas Tekkelile ja Ants Järvmägile anti teenetemärgid kätte Valgamaa jahimeeste ühistu üldkoosolekul. Samuti said teenetemärgid varem kätte Aare Ader, Tiit Leenurm ja Enn Rosenthal.

Pärast pidulikku osa andis Margus Puust põhjaliku ülevaate juhatuse tööst ja EJS-i tegemistest eelmisel aastal. Volikogu kinnitas EJS-i 2018.

8

Jahimehed Eestimaa eri nurkadest vahetavad kogemusi: Valgamaa jahimeeste pealik Rein Rosenberg ja president Margus Puust Saaremaalt.

Volikogule tõid elevust kooli lõpupäeva pidavad abituriendid.

- Volikogu -

Teetemärgi Ilves ja Metsis saajad kolmandas reas (vasakult): Priit Karu, Andres Kägu ja Andrus Nadel, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Teises reas (vasakult): Sulev Poll, Indrek Valner, Peeter Järvamägi, Aldo Laid, Priit Vahtramäe, Aivar Viilup, Andres Maripuu ja Andres Rõõmus. Esimese reas (vasakult): EJS-i president Margus Puust, Arvi Lepisk ja Tarmo Tuvikene. majandusaasta aruande ja määras 2019. aastaks audiitori. Selle teema kandis ette tegevjuht Tõnis Korts, kes tutvustas volinikele ka 2019. aasta eelarvet. Volikud kinnitasid päevakorra mõlemad punktid ühehäälselt. Küsimuste esitamise võimalus oli antud eelnevalt ja mõlema punkti kohta esitati põhjalikud selgitused, seetõttu kohapeal küsimusi ei esitatud.

Tegevjuht andis ka ülevaate jahiohutuse aasta tegevusest ehk EJS-i tegevuskavast, mis on avaldatud EJS-i koduleheküljel. Tõnis Korts tutvustas EJS-i meediaplaani.

EJS-i teenetemärgi Ilves said Rakvere jahindusklubi aktiivsed liikmed Aivar Viilup ja Peeter Järvamägi.

Ülevaade IT süsteemidest

EJS-i kõrgeima tunnustuse, vapimärgi Metsis, said tuntud ja teenekad jahimehed Harri Valdmann (vasakul) ja Arvi Lepisk.

9

Jahimeeste seltsi IT-lahendustest ja nende rakendamisest kõneles IT-projektijuht Karri Urban. Ta andis ülevaate, mis on aasta jooksul tehtud.

Projektijuht on lahkelt nõus tulema edaspidi kohapeale infosüsteeme tutvustama või inimesi koolitama. Samal teemal kõneles ka juhatuse liige ja Tartumaa volinik Jaak Volmer. Ta käsitles Jahise praktilist poolt ja rõhutas selle tähtsust seltsi arengus. Volmer tegi üleskutse, et järgmisest hooajast tuleks Jahises jätkata põdra küttimis- ja vaatlusandmete lisamisega. IT-teema kohta oli volinikel hulgaliselt küsimusi.

Volikogu lõpuks rääkis EJS-i juhatuse liige ja Läänemaa volinik Aarne Taal jahimeeste kokkutulekust Haapsalus Kiltsi lennuväljal.

Koosoleku lõpetas president Margus Puust.

Foto Jaan Talts

- uudised -

Katku

on vähem

2018. aastal uuritud metssigadest oli 5% SAK-positiivsed. Aastail 2015– 2017 oli see protsent peaaegu poole suurem, 9,1–11,5%.

Veterinaar- ja toiduameti (VTA) peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul näitab see protsent, et katku osatähtsus meie metsades on vähenenud: „Varasemate aastatega võrreldes on viiruse levik metssigade populatsioonis märksa väiksem.“ Siiski ei tähenda see, et Eesti oleks taudivaba. „Endiselt peab täitma biohutusnõudeid, et vältida haiguse levimist farmi,“ lisas Kalda.

Aastail 2015–2017 oli Eestis 27 kodusigadega seotud taudikollet. Eelmisel aastal aga ei diagnoositud SAK-i üheski seafarmis. Aastal 2018 uuriti 6989 kodusiga ning 4961 metssiga, nendest 284 metssiga olid SAK-positiivsed. Võrdlusena võib tuua, et 2017. aastal diagnoositi 867 SAK-positiivset metssiga. „Euroopa Komisjon tõi hiljuti välja, et Eestis on usaldusväärne süsteem katku tõrjeks ja likvideerimiseks. Komisjoni ekspertide sõnul teeb Eesti tõsist tööd selle nimel, et vältida haiguse levimist farmidesse,“ ütles Olev Kalda.

Vaktsiin seakatku vastu

KULUB AEGA

Euroopa teadlased loodavad, et sigade Aafrika katku vastu saab metssigu tulevikus immuniseerida vaktsiiniga, mida on võimalik neile söödaga manustada.

Madridi ülikooli ja Euroopa Liidu referentlabori (INIA-CISA) teadlaste koostöös korraldatud uuring näitas, et metssigu saab SAK-i vastu immuniseerida uue suukaudse vaktsiiniga, mida antakse neile söödaga, vahendas Sciencedaily uudisteportaal veterinaarteaduse Frontiersi teadusartiklit. „Uuring näitas, et metssigade suukaudne vaktsineerimine andis 92% kaitse Aasias ja Euroopas ringleva kõrge patogeensusega tüve vastu,“ selgitas Jose Angel Barasona, Madridi ülikooli teaduskeskuse VISAVET teadur ning uuringu kaasautor.

SAK on levinud praeguseks juba rohkem kui 55 riigis, sh ka Hiinas, kuhu on koondunud peaaegu pool maailma seakasvatusettevõtetest. „Kõige ägedamalt on metssead SAK-i haigestunud Euroopas, sest seni pole ükski tõrjemeede olnud piisavalt tõhus haiguse leviku pidurdamiseks,“ tõi teadlane välja.

Vaktsiini väljatöötamist on siiani takistanud haigust põhjustava viiruse keerukas iseloom, ebapiisavad teadmised immunoloogiast ja vaktsiini tootmisega seotud tehnilised raskused. Läbimurre saabus 2017. aastal, kui EL-i referentslaboris Madridis isoleeriti Lätis Rietumpierigas kütitud metssealt võetud proovist senisest erinev, vähem tõvestav SAK-i viiruse tüvi. „Kui me oma laboris nakatasime metssigu selle viirusetüvega, ei ilmnenud loomadel haiguse kliinilisi sümptomeid ja tekkinud antikehad kaitsesid loomi kõrge virulentsusega viirusetüvede vastu,“ lisas Barasona.

Katsest selgus, et suukaudselt vaktsineeritud loomadega kontaktis olnud loomad saavutasid samuti immuunsuse. „Vaktsiini n-ö levitamine loomade kontaktide abil võib aidata tulevikus vähendada vaktsiini tootmise ja manustamise kulusid,“ selgitas Barasona.

„SAK-i viiruse vastu on vaktsiini üritatud välja töötada juba aastakümneid, kuid senini edutult,“ kommenteeris Imbi Nurmoja, veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktori asetäitja loomahaiguste alal. „Küsimus ei ole arendajate kesistes võimetes ja tahtmises, vaid selles, et haigust põhjustav viirus on geneetiliselt väga keeruline.“ „Antikehad, mis metsseal tekivad, ei ole viirust neutraliseerivad ja viiruse n-ö „tööstuslik tootmine“ vaktsiini valmistamiseks on tehnilistel põhjuselt väga komplitseeritud,“ rääkis Nurmoja. Vaktsiini seni edutu väljatöötamise põhjuseid on veelgi. „Kas või see, et metssigade tarbeks on hädasti vaja suukaudselt manustatavat vaktsiini, mis komplitseerib tööd veelgi.“ Otsingud ja katsetused jätkuvad mitmes tunnustatud instituudis. „Teadusartikkel kirjeldabki ühe vaktsiiniprototüübi esmaste katsetuste tulemusi, mis tunduvad üsna paljulubavad. Need vajavad jätku. See tähendab, et minimaalne võimalik aeg sobiva prototüübi leidmisest kuni reaalse tootmise ja turustamiseni on viis kuni seitse aastat,“ selgitas Nurmoja.

10

- uudised ROOTSI VETERINAARID KÄISID KÜLAS Rootsi veterinaarameti esindajad külastasid 3. aprillil Diana jahiseltsi, et uurida sigade Aafrika katku olukorda Eestis ja jahimeeste kogemusi sel alal.

Taudi levikust ja tõrje ajaloost Eestis ning jahimeeste kogemusest andis ülevaate EJS-i tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. Jahiseltsi ja taudi tõrjevahendeid tutvustas Diana jahiseltsi esimees Jaan Luks. Rootslastega olid kaasas Eesti veterinaar- ja toiduameti spetsialistid Maarja Kristian ja Heidi Käär.

Rootsi veterinaarid esitasid hulganisti küsimusi alates esimese taudijuhtumi tuvastamisest kuni tauditõrje tõhususeni. Samuti uuriti asutuste koostöö ja jahimeeste motiveerituse kohta katku tõrjumisel.

Koolitajate seminar

Haapsalus

Haapsalus toimus 16. ja 17. mail EJS-i halduslepingu partnerite ja noorjahimeeste koolituse korraldajate seminar.

Jahimeeste algkoolituse teemasid käsitleti 16. mail. EJS-i tegevjuht Tõnis Korts rääkis sissejuhatuseks olukorrast jahinduses meil ja mujal. Kõik said võimaluse hinnata piirkondlikku olukorda. Tehti ettepanekuid nüüdisajastada koolituse määrust ja õppekava. Vaja oleks hankida ja uuendada koolitusmaterjale. Moodustati töörühm õppekava ja määruse ettepanekute sõnastamiseks, eksamiküsimuste kooskõlastamiseks. Koolitajad vajaks täiendusõpet.

Infosüsteemide „Metsis“ ja „Jahis“ koolitamisele keskenduti 17. mail. Karri Urban tutvustas liikmete haldamist, ajakirja saajate aadresside parandamist, jahidokumentide andmete kontrollimise võimalust. Räägiti jahiteooria ja laskeeksamite haldamisest ja korraldamisest. Pärastlõunal keskenduti infosüsteemile „Jahis“, lubade väljastamisele, ulukite seirele, programmile „Põder Jahisesse“.

Esindatud olid peaaegu kõik suuremad maakondlikud halduslepingupartnerid.

Koolitajad olid Haapsalus koos.

KOGUTAKSE ÖÖSORRI-VAATLUSI

Foto Reet Sau

Ornitoloogiaühing ootab kõigilt tähelepanelikelt loodushuvilistelt aasta linnu öösorri vaatlusi, et saada parem ülevaade liigi olukorrast ja levikust. Öösorri-vaatlused saab kirja panna aasta linnu veebilehel kaardirakenduses, kuhu tuleb märkida vaatluse aeg ja koht.

Vaatluste kogumine kestab sügiseni, kui öösorrid talvitusaladele suunduvad.

Peale vaadeldud lindude asukohtade kogutakse tänavu ka vaatlejate liikumisteekondi, et täpsemalt hinnata öösorride arvukust Eestis.

Jahisarve puhumise päev Haapsalus Eesti Jahimeeste Selts kutsub 29. juunil Haapsallu jahisarve puhumise päevale.

Kõik huvilised on väga oodatud. Ootame rohket osavõttu!

Plaanis on »» mängida läbi jahimeeste kokkutuleku kohustusliku lood, »» tutvuda omavahel, »» ühiselt pilli mängida. Õppetegevus toimub Haapsalu muusikakoolis. Täpsem aja- ja kohaplaan tuleb peagi.

Päeva juhendaja on Andres Peetson.

Päeva lõpus saab osaleda Vene akadeemilise sarvekapelli kontserdil, mis toimub Haapsalu toomkirikus algusega kell 18. Pileti hind on 20 eurot, pensionäridele soodustus.

Ootame kõiki huvilisi ja palume ette teatada e-posti aadressil lea@ejs.ee või telefonil 602 5970.

11

Foto EJS

Ornitoloogiaühing kutsub autojuhte, rattureid ja jalakäijaid märkama ning teada andma teedel hukkunud lindudest, et välja selgitada liikluses hukkumise mõju linnustikule.

Aasta linnu veebilehel on avatud kaardirakendus, kuhu saab sisestada hukkunud linnu leidmise koha, aja ja liigi või kirjelduse. Ornitoloogiaühing kogub andmeid novembri alguseni ja teeb vaatlustest kokkuvõtte, mis aitab täpsustada liikluse mõju Eesti linnustikule.

Foto EJS

ORNITOLOOGID OOTAVAD TEATEID

Kõik saavad jahisarve puhumise päeval jahimeeste kokkutulekuks valmistuda!

- uudised -

Hoiatusteade maanteedel Maanteeameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi koostöös kuvatakse kevadel ja sügisel maanteedel hoiatusteade „Ulukite aktiivne liikumisperiood“.

Seda näidatakse muutuva teabega infotahvlitel Laagris, Kanamal, Märjamaal ja Saugas ‒ kõikidel märkidel Tallinna ja Pärnu vahel,“ selgitas maanteeameti keskkonnatalituse juhataja Villu Lükk. „Mai algusest jaanipäevani kuvame sõnumit päikeseloojangust kuni hommikul kella kuueni. Samuti kavatseme infotabloodel teavituse esitada sügisel, kui on samuti suurem liikumisaktiivsus suursõraliste jooksuaja ja algava jahihooaja tõttu.“ Kevadel ja varasuvel satuvad ulukid tavapärasest sagedamini teedele ning on suurem auto ja metslooma kokkupõrkeoht. Elektroonilist teavet kuvatakse teelõikudel, kus keskkonnavalvetelefoni 1313 andmetel on õnnetusi juhtunud kõige sagedamini. Tähelepanelik tuleb olla ka kõigil teistel teedel ja paigus, kuhu on üles seatud vastavad liiklusmärgid. „Hoiatusteade on nüüdisaegne ettevaatusabinõu, et vältida kokkupõrkeid metsloomadega.

Märgid annavad aegsasti infot kohtadest, kus tõenäoliselt võivad metsloomad teed ületada,“ kommenteeris EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Loodame, et hoiatusteated aitavad vähendada ka liiklusõnnetuste arvu.“

Veterinaar- ja toiduamet korraldas 22. mail Tartu vallas Kukulinna külas asuva Jampo sigala territooriumil suu- ja sõrataudi piirkondliku õppuse.

Kogu päeva kestnud õppus koosnes väli- ja staabiõppusest, mille käigus mängiti läbi eriti ohtliku loomataudi tõrjumist. Õppusel osalesid peale veterinaar- ja toiduameti Jõgevamaa– Tartumaa piirkondliku keskuse ka Tartu vald, maanteeamet, päästeameti Lõuna päästekeskus, politsei- ja piirivalveameti Lõuna prefektuur, keskkonnaamet ja Vireen AS.

Foto Shutterstock

ERITI OHTLIKU LOOMATAUDI ÕPPUS

Ulukite aktiivsema liikumisaja eest hoiatav teade maanteedel.

Tuvastati võimalikud

salakütid

Rakvere kohtumajas arutati 9. aprillil isa ja poeg Eimar ning Taimo Põesaste kaebust keskkonnainspektsiooni otsuse peale, mille järgi karistati neid mõlemaid 600-eurose trahviga keelatud ajal ja loata jahipidamise ehk maakeeli salaküttimise eest. Lisaks peavad nad tasuma ekspertiisitasu 3247 eurot.

Eelmise aasta 6. märtsil leidsid kaks metssealuures olnud jahimeest Haljala vallas Vidriku külas kaks põdrakorjust, kirjutas 10. aprilli Virumaa Teataja. Üks korjuse leidjatest, Valdo, kes on jahimees olnud üle poole sajandi, tunnistas kohtus, et nägi sellist pilti esimest korda. Kui jahimehed võtavad kütitud põdral kohapeal sisikonna välja ja viivad seejärel looma töötlemispaika, siis salakütid olid põtrade küljest lõiganud ära paremad palad ja jätnud korjused vedelema.

Tunnistaja Külli rääkis kohtus, et valmistab lihakonserve. Tavaliselt teeb ta neid sealihast, aga toorainet toovad ka jahimehed. Mullu 6. märtsil, kui salakütid kaks põtra tapsid, helistas talle tundmatu mees ja rääkis, et üks põder oli sõiduki alla jäänud ja uluki lihast oleks vaja konserve teha. Põdraliha tõid konservide tegemiseks kaks meest. Külli sõnul oli see väga värske.

Väljapandud preemia ajendaski Külli sõnul teda helistama jahiseltsi juhatuse liikmele.

Hiljem võttis temaga ühendust juba politseinik, kes käskis teada anda, kui tellija tuleb konservidele järele.

12

- uudised -

Jahindusjuhid kohtusid CIC-i juhtidega Kõne all oli järgmise aasta CIC-i peaassamblee korraldamine Riias. CIC-i ettepanekul ei keskenduta ainult Riiale ja Lätile, vaid partneriteks oodatakse ka naaberriike Eestit ja Leedut.

Suurele üritusele oodatakse umbes poolsada osalejat kogu maailmast.

Tegevjuht Tõnis Kortsu sõnul näitab Balti riikide valimine partneriteks ülejäänud maailma usaldust. „Kui kunagi aastaid tagasi vaadati kahtlevalt meie kui endiste Nõukogude Liidu maade peale, siis nüüdseks oleme võrdsed partnerid, meid usaldatakse ja tunnustatakse,“ ütles Korts. „Oleme siiani olnud CIC-i liikmed ja kõrvaltvaatajad, kuid nüüd on aeg ühisesse ettevõtmisesse ka panustada. Ettepanek korraldada peaassamblee Riias tuli CIC-ilt.“ Rahalist koormust Balti riikidele ei kaasne, kulud kaetakse ühiskassast. Küll aga oodatakse kolmelt Baltimaalt panustamist nii sisusse kui ka korraldusse. Nõupidamine Riias oli koostöö avapauk. Edasi pannakse kokku koostöörühm, peaassamblee moto ja Balti jahinduse katusorganisatsioonide presidendid allkirjastavad ühistegevuse protokolli.

Sellise hulga jahindustegelaste külaskäik meie piirkonda aitab suurendada tuntust ja tuua kolm Balti riiki ka n-ö jahinduse maailmakaardile. Peakorraldaja on siiski Läti, kes võttis vastu CIC-i pakkumise.

Kokkusaamisel osalesid Eestist EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja asetäitja Andres Lillemäe, Lätist jahimeeste seltsi LATMA president-tegevjuht Haralds Barviks ja ajakirja Medibas peatoimetaja Linda Dombrovska. Leedu kolmeliikmelist delegatsiooni juhtis Leedu jahiseltsi asedirektor Egidius Bukelskis.

Foto EJS

Maailma jahimeeste katusorganisatsiooni CIC juhid, president George Aman ja tegevjuht Tamas Marghescu, väisasid 16. aprillil Riiat, et kohtuda Balti riikide jahindusjuhtidega.

Baltimaade jahindusorganisatsioonide esindajad koos CIC-i presidendi George Amani (vasakult teine) ja tegevjuhi Tamas Marghescuga (paremalt neljas).

KÄSITÖÖNA VALMISTATUD

AA knives

Jahinoad Kokkupandavad noad Kööginoad Kirved www.aaknives.eu Riia Läti info@aaknives.eu +371 2440 6160

Lihtne ja kiire kohaletoimetamine Lätist Eestisse kas Omniva või DPD-ga

- uudised -

Suurkiskjate küttimine sai rohelise tule

S

oomes käib looduskaitseühingu Tapiola ja ulukiameti kohtuvaidlus ameti kahe huntide küttimist lubanud otsuse üle 2015.–2016. aasta jahihooajal. Tapiola soov on, et need otsused tühistataks.

Ameti otsuste eesmärk on olnud parandada huntide levilate naabruses elavate inimeste sallivust huntide vastu, vähendada salaküttimist ja sedakaudu hundipopulatsiooni paremini kaitsta. Kasutatud on ka sõnastust, et see on küttimine populatsiooni ohjamiseks.

Soome kõrgeim halduskohus peatas 2017. aasta lõpus kohtumenetluse ja esitas Euroopa Kohtule selgituse saamiseks nn eelotsuse küsimused. Eelotsuse taotlus on Euroopa Kohtu üks menetlusliike, mis tähendab, et liikmesriikide kohtutel on võimalus paluda õiguse tõlgenduse täpsustamist. Euroopa Kohus mitte ainult ei anna oma arvamust, vaid teeb põhjendatud kohtuotsuse või -määruse. Adressaadiks on liikmesriigi kohus, kuid see Euroopa Kohtu otsus on ühtlasi siduv ka teiste liikmesriikide kohtutele, kes lahendavad samasugust probleemi.

Soomlaste eelotsustuse taotlus käsitles direktiivi 92/43/ EMÜ hundipopulatsioonide kaitsega seotud sätet (loodusdirektiivi artikli 16 lõike 1 punkt e).

Foto Jüri Jõepera

Euroopa Kohtu kohtujurist andis oma ettepanekus suurkiskjate küttimisele kui ohjamisvahendile rohelise tule.

Kohtujurist tegi erandi

Mais jõudis avalikkuse ette Euroopa Liidu kohtujuristi Henrik Saugmandsgaardi ettepanek selles küsimuses.

Euroopa Kohtus tegutseb 28 kohtuniku kõrval 11 kohtujuristi.

Nende ülesanne on anda kõigis neile määratud kohtuasjades täiesti erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ettepanekuteks.

Lühidalt öeldes märkis kohtujurist oma ettepanekus, et direktiivi huntide küttimist keelava sättega ei ole vastuolus see, kui „liikmesriik teeb erandi, lubades hunte küttida selleks, et võidelda salaküttimisega, hoida ära kahjud koertele või parandada elanikkonna üldist turvatunnet, tingimusel, et see liikmesriik tõendab, et selle direktiivi teises sättes nimetatud tingimused on täidetud“.

Teised tingimused tähendavad, et peab sõnastama täpsed eesmärgid ja „erandi tegemise otsuses selgelt ja täpselt kindlaks määrama, tõendama, et erand aitab neid eesmärke saavutada ja et ükski teine lahendus ei võimalda neid saavutada“.

Erandi võib teha, kui see ei kahjusta asjaomase liigi populatsiooni soodsa kaitsestaatuse säilimist nende looduslikul levilal.

Kohtujuristi selgituses on siin üks nüanss: „Sellega ei ole vastuolus see, kui liikmesriik teeb niisuguse erandi, kui asjaomase liigi kaitsestaatus ei ole soodne, tingimusel et erand ei kahjusta

14

kaitsestaatust enam rohkem ega takista selle populatsiooni soodsa kaitsestaatuse taastamist.“ Ettepanekut saab eesti keeles lugeda Euroopa Kohtu kodulehelt http://curia.europa.eu/. Kohtuasja number on C-674/17.

Kohtujuristi arvamus pole siduv, kuid tavapäraselt järgib Euroopa Kohus seda. Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE president Torbjörn Larsson on öelnud kohtujuristi ettepanekut kommenteerides, et FACE on nõus selle selgitusega, et liikmesriikidel peaks olema võimalik huntide jt suurulukite majandamisel arvestada majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja piirkondlike iseärasustega.

Kuigi Soome õiguslikud küsimused on seotud hundipopulatsiooni haldamisega, puudutab see juhtum ja selle tulemused ka teiste EL-is rangelt kaitstud ulukiliikide, näiteks karu ja ilvese majandamist. Larsson lisas, et „kohtujuristi arvamus andis meile edasi tähtsa sõnumi, et meie liikmesriikidel on võimalik jätkusuutlikult suurulukeid majandades tegutseda paindlikult ja pragmaatiliselt“.

Euroopa Kohtu lõplikku otsust on oodata 2019. aasta teisel poolel.

BOA

Võta

SULGEMISEKS VAJUTA ALLA PAELTE PINGUTAMISEKS KEERA KIIREKS AVAMISEKS TÕMBA ÜLES

MUGAVAM PUHTAM OHUTUM

UNUSTA PAELAD

Mugavus, mida saab usaldada.

Täpselt projekteeritud, kulumiskindlad materjalid, testitud äärmuslikes tingimustes. Täiuslikult sujuv ja ühtlane peenhäälestus isegi ühe käega reguleerides.

Jalanõude jalgapanek ja ära võtmine pole kunagi olnud nii kiire, mugav ja lihtne.

Garantii - BOA kinnitussüsteemi garantii kestab terve jalanõude eluea.

UUS MUDEL TÄISNAHAST PEALSED BOA JAOKS KAVANDATUD OPTIMAALSED AASAD, VÄLISTAVAD ÜLELIIGSE HÕÕRDUMISE.

KULUMISKINDLA NAILONIGA KAETUD KERGED, ROOSTEVABAST TERASEST SUPERTUGEVAD TROSSID ON ÄÄRMISELT VASTUPIDAVAD JA KINDLAD KA KÕIGE ÄÄRMUSLIKEMAS OLUDES.

LUX S3 SRC ESD COFRA JALANÕUDE PÕHIOMADUSED 100% polüester. Antibakteriaalne, hingav ja niiskust eemale juhtiv kulumiskindel vooder.

MONDOPOINT

73001-000

COFRA JALANÕUDE LISAOMADUSED Äärmiselt vastupidav uuenduslik kulumis- ja rebenemiskindel kangas. Hingavast mikrofiibrist õmblusteta ühes tükis pealsed on vetthülgavad.

INNOVAATILINE KINNITUSSÜSTEEM Täiuslikult sujuv ja ühtlane jalanõude avamine või sulgemine isegi ühe käega reguleerides.

lõhnastatud sisetald

Äärmiselt õhuline kattematerjal ja väga hingav vooder soodustavad jalanõust niiskuse väljajuhtimist.

Lai liist 11 mondopointi.

Hingavast tekstiilist, ilma õmblusteta ühes tükis pealsed.

Torkekindel metallivaba APT PLATE, mida ei läbista isegi 3 mm läbimõõduga nael Kergest alumiiniumist turvanina (200 J) Ülikerge, painduv, isepuhastuv õli- ja libisemiskindel PU/ TPU välistald.

Elektrostaatiline kaitse – ESD jalatsitel on ühtlane ja efektiivne staatilise elektrilaengu maandamise ja ärajuhtimise omadus.

POLY-GREEN ECO-TECH sisetald. Taaskasutatud biolagunevast polüuretaanist. Anatoomiline, antistaatiline, perforeeritud, lõhnastatud, pehme ja mugav. Kaetud antibakteriaalse kangaga, mis neelab niiskust ja hoiab jalad alati kuivana.

Eelvormitud mäluvahust ergonoomiliselt kohanduv sisetald.

Anatoomiline, perforeeritud, antistaatiline, antibakteriaalne, hingav, niiskust imav ja kaetud kulumiskindla tekstiiliga.

Alates nr 37

Kui ostad ükskõik millised kinnitussüsteemiga jalanõud tavahinnaga, anname sulle SNICKERS Workwear sokid

TASUTA 9200/0700 väärtus 19 €

136 € UUS MUDEL

TÄISNAHAST PEALSED

RECUPERATOR S3 SRC ESD 73001-001

134 € UUS MUDEL

STACK S1 P SRC ESD Alates nr 37

79420

120 €

YARD S3 SRC ESD 79490

121 €

CHARGER S3 SRC 79442

121 €

INCH S1 P SRC ESD 73081-000

121 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub. Kampaania kestab kuni tasuta sokke jätkub. Kampaania ei kehti www.tamrex.ee e-poes.

TAMREX OHUTUSE OÜ

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35 • TARTU Aardla 114, Ringtee 37a • PÄRNU Riia mnt 169a • RAKVERE Pikk 2 • JÕHVI Tartu mnt 30 • VÕRU Piiri 2 • VILJANDI Tallinna 86 VALGA Vabaduse 39 • NARVA Maslovi 1 • HAAPSALU Ehitajate tee 2a • PAIDE Pikk 2 • JÕGEVA Tallinna mnt 7 • TÜRI Türi-Alliku • RAPLA Tallinna mnt 2a • KEILA Keki tee 1 • KURESSAARE Tallinna 80a

NEW

Alvis püksid Suurused 46-58 · 119 €

NEW

Gevar püksid Suurused 46-58 · 169 €

PÜKSID AKTIIVSEKS JAHIPIDAMISEKS ÜHINE LIIKUMISEGA

NEW

Ingels püksid Suurused 46-54/29”, 46-56/31”, 46-60/33”, 50-60/35” · 189 €

Leia järgmise jahi jaoks täiuslikud püksid. Püksid on disainitud mitmekülgseks kandmiseks, alates kitsejahist kuni koerte treenimiseni. Ingels mudel on nüüd saadaval paljudes suurustes ja uutes värvitoonides. Gevar ja Alvis mudelid on mõlemad disainitud raske töö tegemiseks – saadaval nii venivate vahetükkidega kui ilma.

Kõiki mudeleid on kogenud jahimeeste poolt välitingimustes katsetatud. Kandmise käigus on tunda, et pükste disain ja funktsionaalsus on loodud kirglike ja uuendusi hindavate jahimeeste poolt.

harkila.com

Saadaval parimates jahipoodides. Lähima edasimüüja leidmiseks vaata lehte www.harkila.com või helista telefonil +45 4341 0410.

- Jahitrofeed-

Jahitrofeede näitus

PÕLTSAMAAL TEKST ANDRA HAMBURG FOTOD JAANUS VAIKSOO, ANDRA HAMBURG

Trofeenäituse avamine.

Jahisarveansambel ja huntide koor.

Pärast EJS-i volikogu koosolekut 18. aprillil avati Põltsamaa lossis Eesti jahitrofeede näitus 2019. Tänavu hinnati kogu Eestis 1942 medaliväärset trofeed, mis on läbi aegade suurim hinnatud trofeede hulk.

N

äitusel sai näha metskitse-, põdra- ja punahirvesarvi; kopra-, šaakali-, rebase-,hundi-, karu-, ilvese-, kährikuja mägrakoljusid; metsseakihvasid, hundi-, karu- ja ilvesenahku. Välismaistest liikidest olid välja pandud muflonija valgesabahirve-sarved, Hiina vesihirvekihvad jm.

Trofeenäituse avamine langes kokku ülestõusmispühade algusega, sestap kogunesid jahimehed Põltsamaa

Metskitsede arvukus on tublisti suurenenud, mida tõestab ka metskitsesarvede väljapanek.

17

- Jahitrofeedkirikusse, kus õpetaja Markus Haamer mõtiskles jahipidamise olemuse üle: „Inimesele on antud ülesanne pidada hoolt selle maa eest. Jahimees peab metsas loomade ja looduse eest hoolt, et neil oleks seal hea olla. See on inimese ülesanne. Metsa minnes peab mõtlema, et küttida vaid nii palju, et sellel liigil oleks tulevik. Nii et jahimeestele on antud väga oluline ülesanne.“ Põltsamaa lossi näituseruum ei olnud eriti suur, seetõttu olid eksponeeritud valikus peamiselt kuldmedaliväärsed sarved, kuid ka palju väärarenguga sarvi. „Tänavune trofeenäitus tuli hästi

kokku ja palju toodi ka väärarenguga sarvi, mida on huvitav vaadata,“ selgitas näituse peakorraldaja Andres Lillemäe. „Hulgaliselt oli näha metskitse- ja punahirvesarvi, mis viitab nende isendite arvukuse suurenemisele, kuid metssea- ja põdratrofeesid oli mullusest tunduvalt vähem. Hinnatud trofeedest on Põltsamaale toodud ligi kolmandik, mis on läbilõige praegusest ulukite seisundist.“ Jahitrofeesid hinnati Padisel, Pärnus, Kuressaares, Rakveres, Valgas ja Tartus. Lõplikud tulemused kinnitas rahvusvaheline hindamiskomisjon 13. aprillil Põltsamaal.

Metssea kurba saatust oli märgata ka näitusel - trofeede hulk on tunduvalt vähenenud.

Põltsamaa koguduse õpetaja Markus Haamer mõtiskles jahipidamise olemuse üle.

Metskitsede stend oli näituse suurim.

Külastajatel jagus palju äratundmisrõõmu nii enda kui ka seltsiliste jahitrofeedest, mida mälestuseks pildile jäädvustada.

Näitusel kõrvutati šaakaleid eri mandritelt.

18

TÄIUSLIK JAHIÕNN KOOS NISSAN NAVARAGA KUNI 5000 € SOODSAMALT!

NISSAN NAVARA OOTAB TUTVUMA 12.-14. JUULIL KILTSI LENNUVÄLJALE EESTI JAHIMEESTE KOKKUTULEKULE!

LAOAUTOD KUNI 5000 € SOODSAMALT!

Mustamäe Nissani esindus Kadaka tee 72a, Tallinn tel 671 0900 www.eurostauto.ee

Pärnu Nissani esindus Roheline 72, Pärnu tel 447 6111

Pakkumine kehtib kuni laoautosid jätkub. Pakkumist ei saa kombineerida teiste pakkumiste ega soodustustega. Pildid on illustreeriva tähendusega.

Nissan Navara keskmine kütusekulu alates 6,3-6,9 l/100 km, CO2 emissioon alates 172 – 184 g/km.

- kaanelugu -

Aleksei Turovski tutvustas sünnipäevakülalistele hundiga seotud müüte ja tema keerulisi suhteid inimesega.

Jüripäeval tähistati loodusmuuseumis Eesti rahvuslooma – hundi – väljakuulutamise esimest aastapäeva. Esitleti rahvuslooma uut logo ja avati Tartu harrastuskunstnike stuudio näitus „Võsad ja villemid“.

Rahvuslooma esimene aastapäev TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

V

äiksel aastapäevapeol tutvustas Aleksei Turovski talle omaselt kirglikult hunti kui Eesti loodusmaastike igipõlist asukat.

Ta rääkis hundi bioloogiast, eluviisist, käitumisest, keerulistest suhetest inimesega ja hundi mütoloogiast. Kogu lugupidamise juures siili, mägra ja teiste kandidaatide vastu pidas Turovski Eesti rahvusloomana kõige sobivamaks siiski hunti. Hunt on vabaduse sümbol. Eestlased on püüelnud vabaduse poole aastasadu ja oskavad seda hinnata.

Terioloogia seltsi esimees Peep Männil kõneles hundist kui jahiulukist: „On rõõmustav, et üha rohkem jahimehi on hakanud hunti kõrgelt hindama.“ Hundijaht on keeruline, füüsilist vastupidavust ja palju teadmisi eeldav jahipidamisviis. Jahimehed, kes sellist jahti hindavad, mõistavad, et

Tort rahvuslooma 1. aastapäevaks.

20

Hundid jälgivad valvsalt, mida Peep Männil nendest kõneleb.

- kaanelugu TARTU HARRASTUSKUNSTNIKE STUUDIO TÖID NÄITUSELT „VÕSAD JA VILLEMID"

Heljo Kaima.

Küllike Kamla.

Ülle Koppel.

Tiina Kummik.

liigne küttimine võib viia hundi arvukuse sedavõrd väikseks, et jahti ei saa enam pidada.

Jahimeeste ja hundiuurijate suure vastasseisu on tekitanud huntide arvukuse teema. Eelmisel aastal kutsuti ellu hundi DNA uurimisprojekt, mis loodetavasti annab vastuse, kui palju neid loomi Eestis tegelikult elab. Selle tarvis kogusid kolm palgalist ja mitu vabatahtlikku talve jooksul huntide väljaheiteid, mille abil määratakse hundi DNA. Peep Männil tänas kõiki, kes panustasid oma aega uurimistöö õnnestumiseks ja tõstis eraldi esile loodusfotograaf Ingmar Muusikuse head tööd hundi DNA kogumisel.

Rahvuslooma aastapäeva tähista-

21

miseks avati loodusmuuseumis Tartu harrastuskunstnike stuudio näitus „Võsad ja villemid“. Näituse idee sündi ja 11 harrastuskunstniku töid tutvustas Ülle Koppel.

Aastapäevapeole olid kutsutud ka Kiviõli I keskkooli lapsed, kes koostöös MTÜ-ga Aasta Loom paigaldasid metsa rajakaamera, mille vaatevälja on jäänud juba 17 loomaliiki.

MTÜ Aasta Loom nimel tänas Helen Arusoo kõiki neid, kes Eesti rahvuslooma kui sümboli loomisse on panustanud ja selle tutvustamisele kaasa aidanud. Rahvuslooma uue logo autor on Asko Künnap. Sponsoritena on rahvuslooma tutvustamisele õla alla pannud Olerex, Karu Katus ja Liviko.

- face Hetk FACE aastakoosolekult. Vasakult Soome jahimeeste liidu president Tuomas Hallenberg, EJS-i tegevjuht Tõnis Korts ja EJS-i pressiesindaja Andra Hamburg.

FACE juhtkond (vasakult): asepresident Gian Luca Dall’Olio, peasekretär David Scallan, president Torbjörn Larsson, finantsjuht Laurens Hoedemaker, asepresident Volker Böhning.

FACE aastakoosolek

TEKST JAANUS VAIKSOO, ANDRA HAMBURG FOTOD JAANUS VAIKSOO

Hollandis

9.–11. aprillil toimus Hollandi väikelinnas Noordwijk aan Zee Euroopa jahinduse katusorganisatsiooni FACE aastakoosolek ja konverents „„Metsikud“ väljakutsed jahinduses ja looduskaitses“.

K

onverentsi mitmetähenduslik pealkiri iseloomustab hästi jahinduse olukorda. Ühelt poolt on hakanud jää justkui liikuma, inimesed on mõistnud, et ilma jahipidamiseta võib habras tasakaal looduses mureneda, tuues kaasa ettearvamatuid tagajärgi (näiteks sigade Aafrika katk). Teiselt poolt kogub üha enam jõudu linnaroheline mõtteviis, mis seisab jahipidamisele põhimõtteliselt vastu. See kõik esitab jahimeestele sõna otseses „metsiku“ väljakutse võidelda õiguse eest tegelda oma lemmikhobiga, kartmata sealjuures ühiskonna hukkamõistu. Tunnetavad ju jahimehed selgesti ebaõiglust, et jahindus on üha enam ühiskonna teenistuses ja looduskaitse osa, ent sellest hoolimata suhtutakse jahindusse pahatihti vaenulikult.

Alates 2018. aasta septembrist on FACE president Torbjörn Larsson. Aastakoosolekul kinnitati FACE uueks pea-

sekretäriks David Scallan. Uued juhid soovivad anda FACE-le suurema kõlapinna. Juhatuse liikmete vahetuse tõttu nõustus Prantsusmaa taas FACE liikmeks saama.

Hollandi jahimeeste seltsi tegevjuht ja FACE finantsjuht Laurens Hoedemaker andis ülevaate majandusaastast. Mulluse heategevusoksjoni kasum oli loodetust märksa väiksem ning aastaga lisandus veel suuri ootamatuid kulusid. Hoedemaker ei soovi enam kunagi sellist tulemust esitleda.

Peasekretär David Scallan rääkis jahinduse kommunikatsioonist ja strateegiast, kuhu peaks kaasama ka riikide valitsused ja otsustajad. Ta andis ülevaate kommunikatsiooni töörühma tegevusest, tuues hea näitena esile Eesti Jahimeeste Seltsi korraldatud koosoleku Tallinnas. Kõigil liikmetel tasuks mõelda, kuidas nad saavad ühistöösse panustada.

Euroopa Parlament saab uue koosseisu. Tuleb jätkata lobitööd, et uus

22

valitsus toetaks Euroopa jahinduse praeguseid põhimõtteid. FACE korraldab kampaania, mille abil saavad kõik liikmed jahindust propageerida.

10. septembril tutvustatakse kampaaniat Brüsselis FACE aastakoosolekul.

Metsikud väljakutsed

FACE aastakoosoleku teisel päeval toimus konverents, mille esimesed kolm teemat on aktuaalsed ka Eesti jahindusele: „Kas pliilaskemoonal on tulevikku?“; „Elu koos hundiga: kas kooseksisteerimine on võimalik?“; „Sigade Aafrika katk: kas on sellele lahendust?“. Igal teemal oli kaks põhiesinejat, kes esindasid mingil moel vastandlikke seisukohti ja ärgitasid seega kuulajaid aktiivsele diskussioonile.

Kas pliimoonal on tulevikku?

Dr Ruth Cromie metsalindude ja märgalade kaitseühingust (WWT –

- face Wildfowl & Wetlands Trust) on kaua tegelenud metsalindudel esinevate haigustega. Tema ettekande põhisõnum oli selge: pliilaskemoona keelavatest seadustest hoolimata põhjustab plii looduses endiselt muret. Suurim riskirühm on röövlinnud, kuid see on väga suur oht inimeste tervisele, eriti rasedatele ja lastele. Riskirühma kuuluvad ka (jahi)koerad. Pole piirmäära, millest alates muutub plii tervisele ohtlikuks.

Euroopas satub aastas loodusesse 20 000 tonni pliid. See tuleb tingimata asendada materjalidega, mis pole ohtlikud ega mürgised. Jahimehed peavad olema eestvedajad, et lapsed ja emad võiksid olla kindlad: plii ei ohusta nende tervist. Ruth Cromie oli tulevikku vaadates optimistlik, sest paljud uurimused tõestavad, et pliivaba laskemoon toimib.

Cromiele oponeeris Itaalia jahi- ja sportlaskemoona tuntud tootja Pietro Fiocchi, kelle perefirma on valmistanud laskemoona juba viis põlve. Fiocchi möönis, et plii ohtlikkuse kohta teatakse palju, kuid ta esitas sinna kõrvale küsimused, mida pole tema sõnul piisavalt uuritud. Mis on plii eelised? Plii on 80% ulatuses taaskasutatav, alumiinium ja teras vaid 50%. Samuti on plii loomade küttimisel kõige humaansem ja tõhusam materjal. Tähtis on ka laskemoona hind. „Tootjana pean mõtlema sellele, kui laskemoon maksab tulevikus kolm korda rohkem,“ rääkis Fiocchi.

„Pole kahtlust, et plii on ohtlik laste tervisele. Laskemoonatööstus on otsinud lahendusi 20 aastat. Need on olemas, aga kaks kuni kümme korda kallimad.“ Pietro Fiocchi arvates on plii keelustamine poliitiline otsus: „Pliilaskemoona keelamine vähendab jahipidamist Euroopas poole võrra. Leidub palju inimesi, kellel pole võimalik siis enam jahti pidada ja see suretab jahipidamise välja.“ Need pessimistlikud ennustused ärritasid Ruth Cromie’it vastulausele, mis oli lühike ja konkreetne: „Kui kaua peab veel tõestama, et plii on ohtlik? Pliimoon ei kuulu nüüdisaegse jahipidamise juurde.“

Elu koos hundiga

Dr John Linnell (IUCN-LCIE – Large Carnivore Initiative for Europa) alustas oma ettekannet „Hunt 21. sajandi Euroopas“ konkreetsete faktidega: Euroopas on umbes 17 000 hunti, nendest Euroopa Liidu maades 13 000 kuni 14 000. Populatsioon kasvab.

Statistikast selgub, et aastas murravad kiskjad keskmiselt 21 000 lammast, sellest 92% on huntide töö.

Hundid on ilmunud Lääne-Euroopas paikadesse, kus neid aastakümneid pole olnud. Varem olid hundid kaugel Siberis või Alaskal, kuid nüüd on äkki siinsamas ja võivad aknast sisse vaadata.

See on paljudele šokeeriv, lisaks tuleb mängu ka oht inimestele ja kodu-

Jahimehed peavad olema eestvedajad, et lapsed ja emad võiksid olla kindlad: plii ei ohusta nende tervist.

loomadele. Uues olukorras pole lihtne lahendusi leida.

Euroopa Komisjoni esindaja Marco Cipriani küsis, kas kooselu hundiga on võimalik. Kahtlemata on, kuid selleks peavad midagi ette võtma kõik, kellesse teema puutub. Hundiga on seotud väga palju väärarusaamu ja müüte. Niisiis tuleb hakata uuesti õppima, kuidas elada koos selle karnivooriga ja võtta kasutusele abinõud, mis vähendaks konflikte.

Cipriani esinemine kutsus esile elava diskussiooni. FACE kauaaegne juht ja auesimees Yves Lecocq märkis tabavalt ja irooniliselt, et kooselamine tähendab eelkõige seda, et hundid on õppinud inimestega koos elama, ent küsimus on, kuidas inimesed tunneksid end turvaliselt ja oleksid kaitstud. Teadlased ignoreerivad probleemi, lahendusena pakutakse vaid raha, raha, raha.Kooseksisteerimine ei tähenda ainult raha maksmist kahjude eest. Raha enam ei aita, vaja on kaitsta ka inimesi.

Norra esindaja Knut Arne Gjems elab Norras n-ö hundi-tsoonis, kus hundid on rünnanud 30 jahikoera. Jahimehed on käinud tulutult parlamendi ees protestimas. Huntide ja teiste suurkiskjate arv kasvab kiiresti. Talle sekundeeris Soome jahimeeste liidu tegevjuht Heli Siitari, kelle sõnul on Soomes jahipidamisest hoolimata karude ja ilveste populatsioon 25 aastaga kahekordistunud.

FACE Balti asepresident Linda Dombrovska viskas õhku provotseeriva küsimuse: „Kes on tähtsam, kas inimesed või hundid?“ Lätis maal elades ei lase ta õhtul enam koeri välja. Peaks leidma mõistliku lahenduse. Otseselt on ohus inimesed, kes elavad maal. Linnainimesed nende muret ei mõista.

CIC-i tegevjuht Tamàs Marghescu võttis arutelu kokku: „Kas hunt on poliitiline või teaduslik küsimus?“ Kooseksisteerimine tähendab diskussiooni avalikkusega, kus on ausalt esile toodud nii head kui ka halvad küljed.

Kas sigade Aafrika katkule (SAK) on lahendus?

Zilvinas Ilevicius Euroopa Komisjonist rõhutas, et SAK on muutunud kiiresti üleilmseks probleemiks. Kui aga rääkida konkreetselt jahindusest, siis mõjutab SAK jahipidamist tugevalt: kehtestatakse piirangud jahimeestele, katkupiirkondades kannatab jahiturism, metssealiha kauplemisega on suured raskused ning valitseb suur oht, et katk tungib koduseafarmidesse.

Jahimeestele on kaks sõnumit. Esiteks on vaja küttida intensiivselt metssigu.

Pliilaskemoona kahjulikkusest räägib dr Ruth Cromie.

23

- face Kui populatsioon on suur ja katk puhkeb, siis on väga raske sellega toime tulla. Teiseks on väga tähtis kõigi osaliste koostöö. Eesti jahimeestele on teema tuttav, puhkenud epideemia tagajärjed olid rängad ja valusad ning loodetavasti on tehtud sellest õiged järeldused.

Hollandi õppetund

Konverentsi lõpetas võõrustajate esindaja Hollandi kuningliku jahimeeste assotsiatsiooni direktor Laurens Hoedemaker. Pindalalt Eestiga peaaegu võrdses Hollandis elab 17 miljonit inimest. Eelnevatel aastakümnetel tegid erinevad aktivistide rühmad kõik, et keelata Hollandis jahipidamine.

Tulemuseks oli väga keeruline ja bürokraatlik süsteem, et piiratud tingimustes üldse jahti pidada. Emotsioonide abil mõjutati ühiskonna suhtumist, rõhutades, et jaht on eelkõige nauding, jahimehi näidati koos suurte trofeedega jne.

Laurens Hoedemaker nägi siin paljuski süüd jahimeestel endal.

„Jahimehed enam peaaegu ei suhelnud ühiskonnaga, kapseldusid endasse.

Kui sa aga kellegagi ei suhtle, siis ei teata ka täpselt, mida sa teed, miks sa üldse jahil käid. Siit tekkis usaldamatus, hakati seadma järjest uusi piiranguid ja vastu võtma jahipidamist takistavaid õigusakte. Selle kogemuse tõttu oleme lõpuks aru saanud, et inimestele tuleb selgitada, miks me jahti peame. Miks? Selleks, et inimesed võiksid sõita ohutult teedel, et võiksid ohutult lennata.

Algus oli väga raske, et saada üldse meediasse ja leida positiivset vastukaja.

Tuli julgustada jahimehi oma tegemistest rohkem rääkima, näidata kõigile, kuidas, miks ja millal me jahime. Oleme jaganud aktiivselt sõnumit, et eelkõige oleme professionaalsed vabatahtlikud. Suhtlemine on kõige tähtsam, see on kõige alus.

Tuleb leida sõpru, nii näiteks tulid jahimeestele appi tippkokad, kes hakkasid avalikkuses väärtustama ulukiliha, propageerima seda kui tervislikku toitu. Üle kahe aasta oleme korraldanud

John Linnelli sõnul mõjub hunt LääneEuroopa maastikul šokeerivalt.

Isabella Rozendaal Haagi kunstimuuseumis oma isikunäituse plakati ees.

24

küsitlusi, mida inimesed teavad jahist.

2017. aastaks oli pilt muutunud juba palju positiivsemaks. Suhtlemine ei tähenda jahinduse kaitsmist, vaid selle tavainimese jaoks keerulise valdkonna selgitamist ja mõtestamist, sest on ju jahipidamine positiivne tegevus, mis kaitseb keskkonda ja hoiab liiklusohutust.

Sel kombel käsitledes on jahipidamise toetajate arv Hollandis oluliselt suurenenud. Inimesed, kes on saanud jahipidamise kohta rohkem teada, toetavad seda, sealhulgas ka poliitikud. Niisiis saab kõik alguse jahimehest endast, tuleb olla aktiivne ja alati selgitada, miks me jahil käime.“

Isabella jahid

Haagi kunstimuuseumis oli avatud fotonäitus „Isabella jahid“. Üllatavalt põneva projekti autor on Hollandi fotograaf Isabella Rozendaal (1983). Näitus ja selle juurde kuuluv film jutustavad, kuidas looduse ja jahipidamisega varem üldse mitte kokku puutunud noor naine hakkab jahti ning jahipidamise olemust mõistma.

Lääne inimese suhe loomadesse on ambivalentne: nad seisavad kirglikult loomade õiguste eest, aga siiski tarbivad laialdaselt loomseid produkte. Kas meie komplitseeritud suhe loomadega oleks teistsugune, kui peaksime endale ise toitu küttima?

Oleme inimestena muutnud looduse kontseptsiooni: inimene ja loodus seisavad meie jaoks eraldi, me ei ole loodusega üks. „Ma nägin varem loodust üksnes kui esteetilist tausta (näiteks dokumentaalfilmides), millesse mina ei kuulu, milles mina pole osaline,“ selgitas Isabella Rozendaal.

Fotograafi ja kunstnikuna ei olnud ta oma projektis kõrvaltvaataja, vaid võttis kõigest ise osa: läbis selleks jahimehekursuse, õppis nülgima ja tükeldama kütitud ulukeid jne. Rohkem kui kümme aastat kestnud projekti ajal käis ta jahil väga erinevates paikades: Hollandis, Saksamaal, Kesk-Aasias, USA-s, Brasiilia Amazonases. Euroopa jahipidamise traditsioonid on välja kasvanud aristokraatlikest jahirituaalidest, aga näiteks Nukini hõimude jaoks Amazonases on jahipidamine argipäeva osa nagu meile igapäevane poeskäik.

Eesti Jahimeeste Seltsil on kavas tuua Isabella Rozendaali näitus võimaluse korral ka Eestisse.

FACE aastakoosolekul ja konverentsil osalesid EJS-i tegevjuht Tõnis Korts, ajakirja Eesti Jahimees peatoimetaja Jaanus Vaiksoo ja EJS-i pressiesindaja Andra Hamburg. EJS-i osalemist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

- CIC -

CIC-i 66. peaassambleel TEKST ja FOTOD TÕNIS KORTS

AAFRIKAS

CIC (International Council for Game and Wildlife Conservation) on maailma jahimeeste katusorganisatsioon, kuhu Eesti kuulub 1992. aastast.

Tänavu toimus peaassamblee Namiibia pealinnas Windhoekis.

A

ssamblee ja koos sellega jahinduskonverents toimus 2.–4. maini. Eesti delegatsiooni kuulusid EJS-i president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.

Konverents avakõned pidasid CIC-i president George Aman ja Namiibia keskkonna- ja turismindusminister Pohamba Penomwenyo Shifeta.

CIC-i poliitika ja seadusloome divisjoni asepresidendi, Kanada päritolu Shane Mahoney sõnum oli „Tähtsaim on looduskaitse“. Keegi maailmas ei tea täpselt, millised lahendused looduskaitses toimivad. Liigid surevad välja. Pinnas on rikutud ja sellise pinnase osa suureneb. Putukatest 40% on hävinenud, 30 aastaga on vähenenud 75% putukate biomassist, 96% elusorganismidest moodustavad inimesed ja koduloomad ning metsloomad kõigest 4%. Jahimeeste tegevuses tuleb seada esikohale looduskaitse, mis käib käsikäes säästliku kasutusega. Ent looduskaitse ei ole ainult säästlik kasutus. Paljud toetavad jahin-

dust kui looduskaitse osa. Näiteks Mahoney kodumaal Põhja-Ameerikas toetatakse looduskaitset, samuti kaitsealasid jahilubade müügi abil. „Me ei saa reklaamida ennast ahvi verise peaga, inimesed ei usu meid,“ ütles Mahoney. „Näiteks minu õed ei toeta lõvijahti Aafrikas, aga toetavad jahti üldiselt. Me ei tohi panna ühte patta kõiki jahivastaseid, nii võime kaotada liitlasi.“ Sotsiaalset trendi ei saa murda, seda ei saa ka eriti mõjutada. Peame leidma võimaluse selgitada, miks jahipidamine on kasulik. Asjata kardame kriitikat.

Lihunikud on paljudes kohtades respekteeritud. Ka veisekasvatajad on kõrgelt hinnatud. Jahimehed tapavad, aga keegi ei mõista meie empaatiat loomade vastu. Peame kasutama kõike näiteid, tutvustama ja reklaamima jahimehi, kes teevad midagi looduse heaks. Peame tutvustama oma tegevust nii, nagu see on arusaadav 21. sajandil, mitte nii, nagu seda tehti sada või kakssada aastat tagasi.

Üks euro igalt jahimehelt

CIC-i president Georg Aman tutvustas liikmete koosolekul algatust koguda igal aastal üks euro igalt maailma jahimehelt. Seda raha kasutaks CIC-i jahinduse tutvustamiseks ja tegevuseks.

Algatusega on ühinenud Ungari ja Liechtestein. Euroopa jahimeeste organisatsioon FACE toetas algul, aga loobus siis.

CIC-i tegevjuht Tamas Marghescu kutsus kõiki 2021. aastal Ungarisse Budapesti jahinduse maailmanäitusele „Loodusega üks“.

Ramon Perez-Gil Salcido rääkis jahist Mehhikos. Paneeldiskussioonil osales maailma looduse fondi esindaja Diego Fernando Amorocho Lianos, sealse liigikaitse programmi koordinaator.

Arutati, kuidas rahvuslikke ulukiressursse paremini ja säästlikult majandada. Jahimehed kuuluvad valdavalt erasektorisse. Mõnel maal on ettevõtlussektor väga proaktiivne. Meedia on jahimeeste strateegiline partner ja meedia abil saab suhtumist muuta.

Euroopa paneeldiskussiooni ajal oli saal rahvast tulvil.

26

- CIC Eesti lippu kandis EJS-i president Margus Puust, Läti lippu FACE Balti asepresident Linda Dombrovska ja Leedu lippu leedulaste volituse alusel EJS-i tegevjuht Tõnis Korts.

Kommunikatsioon on ainuke tee, kuidas erinevaid inimrühmi ühendada.

Euroopa paneeldiskussioonil tegi ettekande John Linnell Norra loodusuurimise instituudist. Peale tema kõnelesid FACE president rootslane Torbjörn Larsson ja sakslane Karl Heinz Florenz, kes on olnud 30 aastat europarlamendi liige. Brüsselis on üks jahilobist 40 jahivastase kohta. Loomaõiguslaste arv kasvab kiiresti ja nad on hästi rahastatud.

Karl Heinz Florenz tutvustas jahimeeste ja maaomanike ühise europarlamendi interrühma tegevust. Ta tõi näiteks relvadirektiivi, mis oli alguses täiesti ebaadekvaatne, pärast lobitööd aga enam-vähem talutav. Jahimehi süüdistati isegi rahvusvahelisele terrorismile kaasaaitamises. Igal tasandil on väga tähtis koostöö: „Jahivastaseid MTÜ-sid tekib juurde iga päev. Kui tahame võita, siis me võidame, kui ei taha võita, siis kaotame. Jahimehed peavad olema kogu aeg „pardal“. Tegutseda tuleb kohe ja mõjutada Euroopa Parlamendi komisjone. Jahimehed on enamasti hästi haritud, see haridus tuleb panna jahinduse heaks tööle. Rohelised on samuti tippharitud noored inimesed.“ Mida saavad jahimehed teha, et neid rohkem aktsepteeritaks? Torbjörn Larsson tõi näiteks Hollandi, kus jahimehed ei rääkinud teiste inimestega.

Jahindus sattus täielikku madalseisu.

Praeguseks on nad sellest olukorrast välja rabelemas, kuid ei keskenda tegevust jahivastastele, vaid ühiskonnale.

Jahivastaseid ei muuda, küll aga ühiskonna suhtumist. Jahimehed, põlluja metsamehed on ühel pool, jagavad samu väärtusi. Jahimehed peavad

Margus Puust (paremal) ja Tõnis Korts koos Namiibia keskkonnaja turismiministri Pohamba Penomwenyo Shifetaga.

aktseptima linnastumist ja üleilmastumist. Ent nad mõistavad loodust ja seda arusaama peab kogukonnaga jagama.

Aafrika paneeldiskussioon

ÜRO keskkonnaprogrammi esindaja Julian Blanc juhatas sisse Aafrika paneeldiskussiooni. Tema sõnul pole muutused Aafrika imetajate seas väga drastilised.

Johnson Ndokosho keskkonna- ja turismiministeeriumist selgitas, et nad pooldavad looduskaitset, aga ka säästlikku kasutamist. Nad on uurinud trofee- ja lõvijahti, aga ka fototurismi.

Inimesed väärtustavad loomi tihti rohkem kui inimelusid. Tähtis on koos-

27

eksisteerimine. Ei ole võimalik ainult kasvatada ja kaitsta, kuni metsloomi on kõik kohad täis. Miks peaksime lõviga koos elama, kui sellest kasu ei saa?

Namiibia loodusfondi tegevjuhi Angus Middletoni sõnul on väljakutse selles, et muuta kohalike elu elamisväärseks ja kasulikuks. Zimbabwe rahvusparkide peaökoloogi Rose Mandisodza-Chikerema sõnul on Zimbabwe Aafrikas suuruselt teine elevandimaa. Inimene võib kaotada ühe ööga kogu oma kasvatatud saagi.

Võib kaotada kogu oma karja. Aga kari on tema elu. Nii hakkavad inimesed metsloomi mürgitama ja tapma. „Rohelised teevad kuskil Ameerikas või Euroopas otsuse keelustada trofeejaht. Kuidas saavad otsustada inimesed selle üle, millest nad aru ei saa? Kust nad võtavad endale selle õiguse?“ küsis Angus Middleton. „Nad kahjustavad kohalikku elanikkonda ja võtavad neilt õiguse elada ning otsustada.“ Looduslik mitmekesisus peab võimaldama ka inimestel elada.

Johnson Ndokosho ütles, et säästlik majandamine muutub võimatuks, kui väljastpoolt seatakse ainult keelde, mida ei tohi teha. Eesmärk peab olema kooseksisteerimine.

Julian Blanci sõnul on inimestele vaja anda võimalus määrata ise oma saatust.

Praegu pole Aafrikas elementaarset kaasamist. Salaküttimine algab siis, kui seaduslik küttimine lõpeb.

Aafrikat mõjutavad otsused põhinevad võõrastel uuringutel, mis on tehtud väljaspool Aafrikat. Botswana elevantide jaht peatati välisel survel. Pole õige vaadata ainult ühte ökosüsteemi osa.

Kõike tuleb vaadata kompleksselt.

Põnev film

CIC-i jahinaiste konverentsil näitas Namiibia jahisafari esindaja Marina Lamprecht põnevat filmi küttimisest.

Päeval küttisid nad looma, järgmisel päeval viisid liha koolilastele toiduks. „Tulge, vaadake, kuidas käib tegelik elu Aafrikas,“ kutsus Marina Lamprecht. „Turistide ekskursioon sõidab konditsioneeritud bussis kogukonnast läbi.

Aga jahimehed suhtlevad kohalikega.

Trofeejahi organiseerijad aitavad lapsi ja koole. Tänu sellele, et nad suhtlevad, aitavad ja annavad ulukiliha lastele, austatakse nende maaomandit ja seal ei ole salaküttimist.“ Järgmisel aastal toimub 67. peaassamblee Riias ja seda korraldavad kõik kolm Balti riiki koos.

Delegatsiooni osalemist toetas keskkonnainvesteeringute keskus.

- Jahiulukite küttimine Eestis 2018/2019. jahihooajal -

Foto Shutterstock

Liik Põder Punahirv Metskits Metssiga Pruunkaru Hunt Ilves Hallhüljes Šaakal Rebane Kährik Metsnugis Kivinugis Tuhkur Mink Mäger Saarmas Halljänes Valgejänes Kobras Ondatra Laanepüü Nurmkana Faasan Metskurvits Tikutaja Kaelustuvi Kodutuvi Hallvares Künnivares Ronk Hallrästas Hõbekajakas Merikajakas Naerukajakas Kalakajakas Lauk Kormoran Hallhaigur Rabahani Suur-laukhani Hallhani Valgepõsklagle Kanada lagle Haned kokku Viupart Rääkspart Piilpart Sinikaelpart Soopart Rägapart Luitsnokkpart Punapeavart Tuttvart Hahk Aul Mustvaeras Sõtkas Pardid kokku

Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa 747 0 1286 318 9 6 0 0 0 313 373 247 0 20 6 7 3 118 4 619 0 2 1 0 4 0 117 48 87 0 0 0 0 4 1 2 0 11 0 63 16 52 165 0 296 18 2 111 439 28 24 10 0 0 0 0 0 8 640

171 307 292 1227 0 0 0 0 0 101 133 118 0 0 0 0 0 0 0 21 0 0 0 0 1233 0 33 5 115 0 0 0 0 0 0 0 0 35 5 18 3 45 252 0 318 166 12 187 365 41 14 11 0 0 0 0 0 8 804

503 0 920 292 13 3 0 0 0 191 309 136 15 9 3 8 0 96 51 653 1 1 0 0 24 0 73 42 24 7 0 6 0 0 0 0 0 0 0 543 170 101 796 0 1610 328 20 20 324 10 5 12 0 1 0 0 0 3 723

351 8 1912 94 5 0 0 0 0 258 413 202 5 27 23 4 9 82 15 314 0 0 4 0 0 0 79 0 7 1 0 21 0 0 0 49 0 0 0 49 21 41 8 2 121 0 1 7 212 2 0 0 0 0 0 0 0 0 222

28

Järvamaa 406 4 1039 171 5 10 0 0 0 207 285 262 2 19 4 2 1 106 3 275 0 0 28 3 0 0 4 14 3 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 196 79 100 29 0 404 0 0 0 30 2 0 0 0 0 0 0 0 0 32

Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa 579 0 1195 160 0 6 0 0 44 363 574 217 15 4 5 4 0 126 3 228 0 5 11 0 45 0 121 139 174 5 2 4 2 2 2 0 8 4 0 171 109 126 1556 1 1963 515 14 535 698 93 10 74 0 0 0 0 0 93 2032

643 95 1750 138 11 3 0 0 0 292 436 163 2 12 5 5 5 157 28 350 0 3 3 12 2 0 53 202 32 0 0 31 0 17 0 0 0 9 2 485 123 194 968 3 1773 16 4 27 247 1 6 4 0 0 0 0 0 4 309

222 10 1754 118 4 3 0 0 0 267 139 114 0 14 7 8 5 55 13 373 0 0 0 20 0 0 2 13 41 0 0 10 0 0 0 0 0 0 0 36 27 0 2 0 65 0 0 8 160 0 0 0 0 0 0 0 0 2 170

Pärnumaa 840 60 2167 284 2 12 0 18 30 498 690 680 9 20 10 14 2 216 18 666 0 20 0 0 869 4 120 88 152 2 0 0 1 0 2 0 1 588 0 179 73 35 73 0 360 206 3 269 646 74 15 57 1 7 0 0 0 18 1296

- Jahiulukite küttimine Eestis 2018/2019. jahihooajalRaplamaa Saaremaa 609 12 1637 175 4 11 0 0 0 254 398 103 5 2 0 2 1 106 8 340 0 0 0 0 2 0 137 92 22 0 0 37 0 0 0 0 0 0 0 25 11 25 33 0 94 0 0 5 132 0 0 0 0 1 0 0 0 0 138

398 1989 2132 775 0 1 0 0 0 867 890 238 0 0 0 100 0 35 3 53 0 0 0 0 202 0 72 34 390 2 0 3 1 0 3 4 21 261 0 21 1 114 579 0 715 111 27 312 633 67 21 59 1 20 0 0 0 38 1289

Tartumaa 398 0 2539 282 4 6 0 0 1 419 218 250 6 20 21 4 0 51 3 466 0 0 0 1 0 0 88 52 46 4 17 0 0 0 0 0 7 0 0 88 53 23 7 0 171 9 3 23 739 12 0 2 0 0 0 0 0 6 794

Valgamaa

Viljandimaa

Võrumaa

412 106 1538 154 0 3 0 0 0 294 260 215 9 19 12 5 8 29 6 1078 0 2 0 0 2 0 45 25 9 0 0 0 0 0 0 0 37 0 0 35 0 9 2 0 46 0 0 8 212 0 0 2 0 0 0 0 0 0 222

573 113 2384 312 3 0 0 0 0 511 485 257 15 55 10 7 1 93 13 454 0 2 0 0 1 0 70 171 45 4 0 43 0 0 0 0 4 0 2 68 17 44 1 0 130 0 0 9 157 0 0 0 0 0 0 0 0 0 166

311 52 1593 261 0 3 0 0 0 282 178 163 4 22 12 14 9 25 3 947 0 0 0 0 0 0 23 50 3 0 0 19 0 0 0 0 0 1 0 8 11 24 3 3 49 2 0 6 243 6 0 2 0 0 0 0 0 0 259

29

EV EV EV 2018/2019 2017/2018 2016/2017 küttimine küttimine küttimine kokku kokku kokku 7 163 7 337 7 390 2 756 1 916 1 664 24 138 15 807 11 000 4 761 7 690 17 610 60 54 55 67 104 114 0 0 0 18 9 10 75 26 32 5 117 5 274 5 558 5 781 6 628 9 179 3 365 3 024 2 646 87 106 45 243 224 365 118 147 160 184 197 190 44 47 38 1 295 1 028 987 171 155 168 6 837 7 038 6 610 1 0 2 35 36 39 47 45 22 36 13 16 2 384 1 657 1 408 4 31 17 1 037 824 850 975 1 028 946 1 150 1 246 1 366 25 27 49 19 36 20 174 198 121 4 7 3 23 35 9 8 4 0 55 9 36 78 60 57 909 778 871 17 5 6 1 985 2 586 1 060 714 1 525 415 933 1 024 663 4 474 1 355 2 622 9 44 12 8 115 6 534 4 772 1 371 1 434 786 86 63 163 1 527 1 619 1 281 5 237 4 605 4 668 336 390 262 95 146 113 233 252 246 2 3 18 29 18 53 0 0 0 0 75 1 0 0 0 180 107 74 9 096 8 712 7 665

- kokkutulek -

Jahimehed

„lendavad“ kokku Haapsallu!

Jahimeeste aasta suursündmus, jahimeeste kokkutulek „Tahan lennata“ toimub 12.–14. juulini Läänemaal Haapsalus Kiltsi lennuväljal.

O

otame kõiki jahimehi, nende kaaslasi ja teisi huvilisi 39. kokkutulekule, mis toimub sel aastal Kiltsi lennuväljal jahiseltside ja kaitseliidu tihedas koostöös. Paljud jahimehed on ka aktiivsed kaitseliitlased. Soovime kokkutulekul koos naiskodukaitsjatega korraldada erinevaid töötubasid, näiteks esmaabi, looduses hakkama saamise või maastikul orienteerumise teemal.

Kokkutuleku peamine ala on rajatud lennuväljale, see on piki suurt teed kulgev rada. Mõned koolitused ja muu tegevus on paigutatud ka platsi lähedale angaaridesse. Sellel alal asub ka Kaitseliidu rajatisi, mis võivad olla ohtlikud, seetõttu on keelatud ronida angaaridel ja muudel rajatistel. Laagripats aga on paigutatud nii, et see jääks rohealale ning ruumi jätkub kõigile lahedalt.

Oleme kokkutulekutel ikka hoidnud joont, et tegevust jaguks kõigile. Kütid saavad end proovile panna jahinduslikel võistlustel, aga on ka muid rahvalikke jõukatsumisi. Võistluste põhikese langeb taas laupäevale, 13. juulile.

Sobivat tegevust leiavad kõik pereliikmed. Lennuväljal on rohkelt ruumi ja seetõttu saab seal korraldada mitmesugust tegevust, näiteks vibulaskmine, võrkpall, õhkrelvade võistlused jm.

Kaasa saab võtta jahikoerad. Neil on võimalus võtta osa jänesejooksust.

Võistlus korraldatakse sarnaselt hurtade jooksuga, mida eelmisel aastal Pärlseljal demonstreeriti. Kokkutuleku alal liikudes tuleb aga lemmikloomad hoida lõastatult ehk rihmata ei tohi neid liikvele lasta.

Platsil on avatud kaubatänav, kus jahimehi ootavad ulukiliha kokkuostjad ja -töötlejad, jahipoed, söögid-joogid jpm.

30

Samuti korraldatakse degusteerimisi ja koolitusi. Palume arvestada, et enamikus kaubatänava kohtadest ei saa kaardiga tasuda. Seega soovitame varuda sularaha.

Kindlasti pakume suvisel nädalavahetusel jahiperele ka meelelahutust.

Lennuväljal tõmbavad muusikatuurid üles ansamblid Karavan ja Terminaator.

Tegevust jätkub kogu pikaks nädalavahetuseks ja igav ei hakka kellelgi.

Jahimeeste kokkutuleku peasponsor on Liiwimaa Lihasaaduste Wabrik.

- kokkutulek -

Tahan lennata!

EESTI JAHIMEESTE SELTSI

KOKKUTULEK

LÄÄNEMAAL KILTSI LENNUVÄLJAL

12.-14. JUULI

P E A E S I N E J A D

KARAVAN TERMINAATOR 12.07

13.07

Osta jahimeeste kokkutuleku T-särk ja müts!

Särk 8 €, kohapeal 10 €.

Müüa ka kolm erinevat mütsi.

Kaabu 12 €, kohapeal 15 €.

Soni ja nokamüts ette tellides 8 €, kohapeal 10 €.

Ette saab tellida kuni 10. juulini.

Lisainfo ja tellimine Ivo Kesamaa 524 5433 või iff.kesa@mail.ee.

Kokkutuleku raadiosagedus on 88,4 MHz

31

- Elu kohalikus seltsis Jahiseltsi Gustav jahimaja ja uus kõrvalhoone (vasakul) asuvad Puurmani külje all Kirikuvalla külas.

Jahiseltsi Gustav hooaja lõpupidu TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Jahiselts Gustav pidas 25. mail hooaja lõpupidu, mis seekord kujunes eriliseks: avati uus kõrvalhoone, kus on nüüd kõik tarvilik kütitud ulukite käitlemiseks.

S

eda hoonet ootasid Gustavi jahimehed pikisilmi. Õiget kohta ulukite nahastamiseks, tükeldamiseks ega hoidmiseks tegelikult ei olnud. Nüüd on see mure lahendatud ja võib uuele jahihooajale rahuliku südamega vastu minna. Jahiselts on ühiste jõududega rajanud endale mugava kodu. Juba 2012. aastal valmis uus jahimaja, kus on avar saal, köök, saun ning üleval toad kaugeltnurga meestele, kes nädalavahetuseks jahile tulevad. Jahimaja üüritakse soodsalt välja ka vallarahvale pidude ja ürituste korraldamiseks.

Kogukonna edulugu

Kõrvalhoone avamise peo juhatas sisse jahiseltsi Gustav juhatuse esimees Kalev Kurs, kes rääkis, kuidas ehitus kerkis: Euroopa rahastuse ja jahiseltsi oma suure panuse toel. Tööde peamine teostaja oli ehitusfirma Wesico, mille juht on seltsi jahimees Anti Mölter. Kalev Kurs on ka laulumees ja oli toonud avamisele Tabivere ansambli Mehed Mandrilt koos juhendaja Liia Koortsiga. „Nii see elu päevast päeva läeb …“ laulsid mehed. Eesti Jahimeeste Seltsi nimel tervituseks sõna saanud juhatuse liige Jaak Volmer kinnitas, et sellised suured asjad ei

32

sünni tühjale kohale: „Meestel peab olema klapp, peab olema hea klapp kohaliku kogukonnaga. Sellise hoonekompleksi valmimine on kogukonna edulugu. Edulugu on ka kogu Eesti jahinduse terviklikuna hoidmine, mis on muutnud meid tugevaks. Me suudame ise oma asjad korras hoida, nii et riik on jahinduse korraldamisel usaldanud initsiatiivi EJS-i kätte.

Usaldusest on saanud vastutus ja kogukondlikkus on ainus võimalus see vastutus välja kanda.“

Uhke nimega küla

Jahiselts Gustav asub Puurmani külje all Kirikuvalla külas oma jahimaade keskel. Jahimaja on ehitatud vanale Kribi talukohale, selle krundi müüs sümboolse hinnaga seltsi jahimees Arvi Pettai. Juhatuse liikmed Sven Rumvolt, Toomas Juhkam, Kalmer Holm ja Kalev Kurs räägivad seltsi igapäevaelust.

Jahiselts Gustav asutati 6. juulil 1998. Praegu kuulub sinna 62 jahimeest, jahimaid on üle 22 000 hektari, millest üks külg

HEA HINNAGA KVALITEETSED JAHI- JA KALAMEESTE RÕIVAD

„Suur töö on tehtud!“ tänab esimees Kalev Kurs seltsi jahimehi.

EJS-i nimel tervitas Gustavit Jaak Volmer.

Mehed Mandrilt täitsid jahimaja lauluga.

piirneb Alam-Pedja looduskaitsealaga. Seetõttu on sealkandis ka palju suurkiskjaid, eriti karusid, keda jahimeeste loenduse järgi on üle 20. Gustavi maadel elavad püsivalt ka hirved. Nii et hirvejahti on peetud siinkandis juba mitu aastat. Metskitsede arvukus on sedavõrd suur, et möödunud jahihooajal kütiti 190 kitse. Palju kitsi jääb Tallinna–Tartu maanteel auto alla.

Jahimehed kutsutakse siis välja hukkunud loomi ära viima.

Hiljuti juhtus tragikoomiline lugu, kus täpselt ühes ja samas kohas jäi kolmel päeval järjest auto alla kits, nii et keskkonnaamet tegi jahiseltsile märkuse, miks kits on teelt koristamata.

Suhted kogukonna ja naaberjahiseltsidega on jahiseltsil Gustav väga head. Naabrid on Põltsamaa, Laeva, Kärevere, Palamuse ja Tabivere jahimehed. Parasjagu tuli Gustavit õnnitlema Saadjärve jahimeeste delegatsioon.

Hooaja lõpupidu möödus noorte pillimeeste lõbusa muusika saatel. Kalev Kursi valmistatud siga keerles süte kohal vardas ja jahijutte jätkus kauemaks.

Suvised ülikonnad - hingavad - kerged Hinnad alates

30.-

e-pood: www.siberion.ee kontor: Vana-Lõuna 19, Tallinn

tel. +372 612 9422 tel. +372 514 7740

- AASTA LOOM -

Aasta loom kobras II

TEKST NIKOLAI LAANETU FOTOD INGMAR MUUSIKUS

Kopra osa keskkonna ümberkujundajana on erakordselt suur. Kopra suure arvukuse ajal mõjutavad muutused paljude teiste liikide elutingimusi ja kogu ökosüsteemi. Selle liigi elutegevusest ei jää puutumata ka inimene.

R

ahvasuus on kobras oma eluviisi poolest tuntud kui poolveeline imetaja. Õigupoolest on poolveelise eluviisi esindajad hülged, veelised on vaalad ja delfiinid. Kobras, vesimutt, ondatra, saarmas, mink ja vähemal määral ka kärp ning tuhkur on hoopiski veelähedase eluviisiga imetajad. Neile liikidele on veekogud ja selle kaldpiirkond toidu hankimise, liikumise, varjumise ja sigimise koht – elupaik. Terminoloogilisele täpsustusele vaatamata on kobras siiski veega väga hästi kohastunud liik, kelle morfoloogiline ja füsioloogiline eripära on kohastunud poolveelisele eluviisile.

Kobras muudab eluviisi eripärast tulenevalt veekogusid ja nende kaldapiirkondi liigi eriomase nõudluste alusel. Pesakonna territooriumil kujuneb ulatuslik urusüsteem ja varjepaikade võrgustik, paisutustega üleujutatud kaldaaladele tekivad kopratiigid ja orgudevahelistesse lohkudesse ning madalatele lammialadel kopra paisjärved.

Toiduliikide kasutamisega muutub kaldapuistute koosseis ja valgustustingimused, paisutatud veealadel hukkub enamik puudest ja kujuneb avatud ala, mis pärast kobraste väljapüüki hakkab taastuma pajustike ja teiste lehtpuudega. Kujuneb uus taimkattekooslus, mis looduslikel veekogudel loob koprale endiselt eksisteerimistingimused.

34

Populatsiooni arvukuse suurenedes ei piisa enam elupaikadest looduslikel veekogudel, algab liigi levimine maaparanduse eesvooludele ja metsakuivendussüsteemidele. Seal võib kobraste tegevus põhjustada ulatuslikel aladel suurt majanduskahju eelkõige puistute hävimise tõttu.

Kopra mõju

Sügava mulje jätavad kobraste langetatud puud, paisutatud veekogud ja monoliitsed paisud ning arvukad urusüsteemid ja kaevatud kanalid. Me ei suuda mõista selle looma töökust ega isegi selle tegevuse vajadust. Kui palju kobras tegelikult mõjustab veekogusid ja kalda elupaiku? Sellele küsimusele ei ole kompleksset ega igakülgselt kaalutletud vastust.

Inimtegevuse tulemusena on suur osa looduslikke vooluveekogusid kaevatud kanaliteks (maaparanduse eesvooludeks) ja liigvee kiiremaks ärajuhtimiseks on rajatud ka täiendavalt kogujakraave ning taimekasvu soodustava pinnase niiskusrežiimi tagamiseks ulatuslikel aladel drenaaži.

Kopraveekogude kvaliteedi hindamise (boniteerimise) käigus saadud andmete põhjal ulatub vooluveekogude võrgu kogupikkus Eestis 156 769 kilomeetrini. Sellest moodustavad maaparanduskraavid ja nende eesvoolud 123 009 km.

Järvede ja mererannajoone pikkus on 13 507 km. Umbes

- AASTA LOOM 10 000 kilomeetrit vooluveekogudest (4–5%) on säilinud looduslike või poollooduslikena.

Võttes aluseks varasema vooluvete üldpikkuse (31 000 km), on looduslike ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogude osa vaid 32,3%.

Eesti looduslikud tingimused on kobrastele elamiseks soodsad. Maaparanduseks rajatud kraavide kaldad on ümbritsevast maapinnast kõrgemad. Valgustingimuste ja pinnase paranemise järel hakkavad seal arenema kaldapuistud.

Pioneerliigid on eelkõige lehtpuud: paju, lepp, kask, haab.

Maaparanduse tulemusena paranevad peale puistute ka rohttaimestiku kasvutingimused. Kraavide kaldavallide pinnase mineraalne koostis on rikkalikum, mille tulemusena paraneb toiduliikide kvaliteet ja mineraalne koostis.

Kraavide aktiivse hoolduse lõppedes võsastub suur osa kaldapiirkondadest ja need alad muutuvad kobrastele sobivaks elupaigaks. Inimtegevuse tulemusena on metsade ja põllumajanduslike maade kuivendamisega tekkinud oluliselt ulatuslikum vooluvete (veejuhtmete) võrgustik, mille hoolduse lõppedes on tekkinud paiguti erakordselt soodsad elupaigad ja tingimused kobrastele. Seega on inimene loonud koprale oluliselt suurema ja kvaliteetsemate elupaikade võrgustiku, kui ajalooliselt olid looduslikud veekogud (joonis 1).

Paisutustegevus

Kopra elupaikade hindamise käigus (uuritud 58% Eesti veekogudest) vaadeldud koprapesakondades (n = 3189) puudusid paisud viiendikul ehk 19% (n = 609) territooriumil. Enam kui 80% koprapesakondades esinesid paisud ja sellega seoses ka

Veekogu kallas 8% Jõed 4% Ojad 15%

paisutuse mõju metsale ja põllumaadele. Ühe koprapesakonna territooriumil esineb harilikult kaks kuni viis paisu, millest vaid kaks-kolm on olulise mõjuga ja paisutab veetaset keskmiselt 1–1,5 m. Leidus ka pesakondi, kus suurema langusega kraavidel esines viis, harvem 10–15 paisu. Arvestades kõiki uuritud pesakondi, oli keskmine paisude arv pesakonna kohta 2,65 (joonis 2).

Uurimisandmetele tuginedes võib märkida, et kobraste elupaikades esines aastatel 2005–2010 Eesti veekogudel 10 000 kuni 12 000 kobraste paisutatud veekogulõiku, mis moodustasid kokku ligikaudu 2500 hektari suuruse pindalaga mikroveekogude võrgustiku ja üle 7500 hektari liigniiskeid kaldaelupaiku. Liigniiskuse ja üleujutuste mõju all oli üle 10 000 ha kaldabiotoope.

Koprapaisud mõjutavad vooluveekogude, aga ka maaparanduskraavide ja paljude väikejärvede hüdroloogilisi tingimusi ligikaudu 5700 km ulatuses.

Koprapaisudest 72% esines maaparanduse eesvooludel, s.t parandatud maadel ja ainult 28% looduslikel veekogudel, kusjuures üle 40% kahjustustest esines metsamaadel (Laanetu, 2001).

Kaevetegevus

Kopra elutegevuse olulisi mõjusid nii veekogudele kui ka selle kaldaala struktuurile on kobraste kaevetegevus. Selle käigus rajavad nad ulatuslikud urusüsteemid, madalate kallastega piirkondades kanalid ja urulabürindid, mille pikkus ning sellega ka kaldapiirkondi ümberkujundav mõju on muljetavaldavalt suur.

8 9 >10 >10 7 1% 1% 1% 1% 6 2% 4%

4 13%

Kraavid 72%

Joonis 1. Eesti veekogude ja rannajoone osa kopra võimalike elupaikadena.

5 8%

3 19%

0 19%

2 18%

1 14%

Joonis 2. Koprapesakonna territooriumil registreeritud erinev paisude arv aastatel 2004–2009.

Tartumaal Tammistu ligidal uudismaapiirkonnas olid koprad ehitanud 14 suuremat ja väiksemat paisu, mis tõstsid veetaset kokku 4,6 m.

PAISUTUSTEGEVUSE MÕJU »» Hüdroloogilise režiimi muutus, mis mõjutab pinna-, aga ka põhjaveevaru seisundit. »» Liigniiskuse ja üleujutuse mõjul puistud kuivavad, mille asemele moodustub pärast paisutuse kadumist uus elupaik ja puistu koosseis. »» Setete allakande pidurdumine ja akumuleerumine paisutuse piirkonnas. »» Vee-elustiku vaba liikumise takistused ja elupaigalised muutused. »» Paisutuse alale tekivad uued elupaigad, sigimise ja toitumise piirkonnad amfiibidele, kaladele ja nendest toituvatele liikidele.

35

- AASTA LOOM -

Kraavide aktiivse hoolduse lõppedes võsastub suur osa kaldapiirkondadest ja need alad muutuvad kobrastele sobivaks elupaigaks.

Urgude, kanalite, toitumisradade, varjete ja kuhil- ning urgpesade arv ja ulatus on erinevates elupaikades erinev. Suurima ulatusega on kirjeldatud mõju ja esmajoones kallaste erosiooni turbaste ja liivaste kallastega veekogudel – peamiselt maaparanduse eesvooludel. Väljakujunenud kopraasunduses ulatub urgude ja muude kaevete pikkus tavaliselt 300–1200 meetrini. Maaparanduse eesvooludel on selle pikkuseks mõõdetud 800–1500 m, kuid üksikutes kohtades kuni 2300 meetrit.

Kopra kaevete üldpikkus erinevates kaldatüüpides jääb vahemikku 500–1200 m, üksikisendite ja noorte pesakondade territooriumil on selle pikkus väiksem ega ületa 200–300 meetrit.

Arvestades kobraste arvukust ja elupaigalist levikut erinevates veekogude ja maastike tüüpides, võib kopraurgude ja -kanalite üldpikkus kõigis Eesti kopraasurkondades olla kokku minimaalselt 1500–2000 kilomeetrit. Kopra urgude mõõtmed erinevates pinnasetüüpides ja olenevalt urgude kasutusest ning selle funktsioonidest võivad olla väga erinevad. Arvestades koprauru mõõtmeid ja ühe meetri kohta välja kraabitud pinnase kogust 0,17–0,21 m³, on kallastest väljakraabitud võimalik pinnase maht 300 000 kuni 400 000 m³.

Uued urud igal aastal

30

Joonis 3. Pesakonna keskmine suurus ja liigi elutegevuse mõju elupaiga puistutele selle kujunemise eri etappidel.

25 20 15 10

Pesakonna reproduktiivne etapp Pesakonna formeerumine

Pesakonna degradeerumine

5 0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 1,1 2,08 3,2 4,32 4,68 5 5,24 5,16 4,92 4,6 4,6 4,4 4,4 4 3,6 3,1 2,5 2,7 2,5 2

2,1 1,8 1,3

0,8 2,5 4,2 5,5 5,8 6,2 6,4 6,4 6,9 7,2 7,5

7 7,2 6 5,8 5,2 4,8 3,9 3 2,1

2

2 1,4 1,2

Langetatud puid aastas, tihumeeter 0 0,1 0,2 0,4 1,3 2,8 4,6 8,4 12,2 17,5 19 21,5 23 24 24,8 25 25,1 25,3 25,5 25,6 26 26

Koprapesakond uuendab ja kaevab juurde igal aastal 35–50 m ulatuses uusi urge, madalate kallastega piirkondades isegi rohkem. Suure arvukusega ajal (2004–2015 >20 aasta), kui pesa-

Liigvee kahjustused, m2 kondade arvu hinnati 4500–5000, võis koprakaevete üldpikkus aastas olla kokku 200–250 km ja enam. Arvestades 20 aasta jooksul rajatud eri tüüpi urge, kanaleid, kaldale tõusu süvendeid jm, võib kopra kaevete pikkus ulatuda 4000–5000 kilomeetrini.

Kobraste elutegevuse tulemusena võib olla hinnanguliselt urgudest, kanalitest ja tõusuradadelt vette kraabitud pinnase maht 800 000 kuni 100 000 m³. Summaarselt avaldavad need mahud ja sellega kaasnev mõju muljet. Paraku ei märka me seda eriti reljeefselt, sest me lihtsalt ei näe. Me ei käi kuigi palju kopra elupaikades ega oma kogu Eestit hõlmavat pilti kopra elupaikade seisundist. Paraku vajuvad urusüsteemid aastatega sisse ja meile tundub, et veekogu kallas ongi selline muhklik ja süvenditega.

Suur osa setetest akumuleerub üleujutuste piirkonnas kallaste ja orundite piirkonnas, suur osa aga voolusängides.

KAEVETEGEVUSEGA KAASNEV MÕJU »» »» »» »»

Suureneb kallaste erosioon.

Kasvab setete koormus veekogus.

Kahjustub kallaste terviklikkus.

Maaparanduse eesvooludes kuhjuvad setted ja ummistavad drenaažisüsteemid. »» Paranevad poolveeliste imetajate varjetingimused.

36

1

Keskmine pesakonna suurus, isendid

LAI VALIK PARIMAID SUMMUTEID!

Väljakujunenud kopraasunduses ulatub urgude ja muude kaevete pikkus tavaliselt 300-1200 meetrini.

Kobraste elutegevusega kaasnev setete mõju veekogudele, setete akumuleerumine kopra elupaikades ja veekogudel vajab edaspidi täpsustavaid uuringuid. See koos paisutustegevusega on olulisemaid kopra elutegevuse mõjusid veekogu ökosüsteemile.

Mõju veekogu kaldapuistutele

Kobraste elutegevuse üks ilminguid on puude langetamine ning okste ja koore toiduks tarvitamine. Värskelt langetatud puud on ka kõige otsesem märk loomade esinemise kohta.

Kobras langetab aastas toiduks keskmiselt ühe tihumeetri puid, kuid paisutusega kaasneva liigvee tagajärjel hukkub paiguti sama kogus, seega igal aastal kasutatakse 35 000 kuni 40 000 tm puittaimi (15000–18000 isendiga arvukuse korral).

Lisanduvad oksad, mille kogus läheneb eespool nimetatud mahule. Toiduks sobivate puuliikide kasutamisega muutuvad voolusängi ja selle kaldaala valgustustingimused ja kaldapuistu ning taimkatte liigiline koosseis. Üleujutuste alal hukkunud puud seisavad veel aastaid püsti ja on elupaigaks putukatele, need omakorda aga toiduks rähnidele. Üleujutatud alal, kus on kuivanud puud, muutuvad valgustustingimused. Seetõttu hakkavad vohama veekogudele iseloomulikud taimeliigid (tarnad, pilliroog, hundinui, konnaosi jm) ja rikastub vee-elustik ja amfiibidefauna. Üleujutuste alal akumuleerub rohkesti setteid ja hukkunud puistu asemele moodustub pärast kobraste lahkumist uue taimkatte ning puistu koosseisuga elupaik.

Pesakonna kujunemise ajal on kobraste ehitustegevus tagasihoidlik ja mõju väike, kuid reproduktiivses etapis suureneb pesakond ja toidutarve ning vajadus suurema territooriumi järele. Selle laiendamiseks ja toiduliikide kättesaadavuse hõlbustamiseks aktiveerub paisutustegevus.

Sellega kaasnevad kaldaalade üleujutused ja liigniiskusele tundlike puistute hukkumine.

Pesakonna territooriumi laiendatakse veekogul elupaigaks sobivas suunas. Kestva üleujutuse ja sobivate toiduliikide kasutamise tulemusena muutub ala aastate jooksul koprale vähe sobivaks. Algab pesakonna hääbumine, nn degradeerumine ühe paarilise hukkumise või vanusega kaasneva viljakuse

HINNAD ALATES

UUED MUDELID • A-TEC H2 • STALON X108 ja XE108

77.VÕRU 80 TARTU TEL. 7343900 INFO@TRAPPER.EE WWW.TRAPPER.EE

- AASTA LOOM languse tõttu. Elupaiga kvaliteedi järsu halvenemise või inimtegevuse kahjustava tegevuse tulemusena liiguvad loomad külgnevatele või hoopis uutele aladele. Elutingimuste paranedes asustatakse ala uuesti.

Mõju erinevatele elupaikadele

Esimesel aastakümnel pärast kopra ilmumist Eestisse elasid loomad peamiselt looduslikel veekogudel, kus puudus inimmõju ja häirimine oli minimaalne. Arvukuse suurenedes asustasid nad ka juba maaparanduskanaleid ja turbatiike, kus leidus rikkalik toidubaas ning olid soodsad varjetingimused.

Peagi olid aga sellised kohad hõivatud ja loomad hakkasid järjest rohkem asustama maaparanduse eesvoolusid ning ka kogujakraave.

Kobraste levimine maaparandussüsteemidele intensiivistus 1980.–1990. aastate sademerohkel ajal. Arvukuse suurenemise ja levikuala laienemise tõttu hakkasid nad asustama ka võsastunud ja sobiva kaldapuistutega maaparanduskraave ning kanaleid. Koprapaisude piirkonnas hakkavad inimtegevust häirima üleujutused ja liigniiskuse tagajärjel hukkunud mets.

Kobraste üleujutatud ja liigniiskeks muutunud alade osa 1976. aastaga võrreldes suurenes 1986. aastaks 41 protsendilt 62 protsendile. Aastaks 2000 olid need looduslike aladega võrreldes suurenenud veelgi, ulatudes juba üle 70%. Praegu moodustavad paisutustega kaasnevad mõjud maaparandussüsteemides 72–75% (vt joonised 4–6).

ÜUME – üleujutatud ala melioreeritud maadel LNME – liigniiskeks muutunud ala melioreeritud maadel ÜULO – üleujutatud ala looduslikel veekogudel LNLO – liigniiskeks muutunud ala looduslikel veekogudel

LNLO 31% ÜULO 7%

PUUDE LANGETAMISE MÕJU »» Kaldapuistud hõrenevad ja muutuvad valgustingimused. »» Taimkatte liigiline koosseis muutub toiduliikide valikulise kasutuse tõttu. »» Veekogude risustumine suureneb ja kasvab sisereostuse koormus. »» Suureneb voolusängi erosioon ja muutub setete ümberpaiknemine. »» Takistatud on vee äravool ja voolusängi põhjastruktuur mattub setete alla. »» Setete alla mattunud põhjaelustik hukkub ja muutub selle liigiline koosseis. »» Paranevad kalade varjevõimalused olenevalt veekogu tüübist. »» Kahjustatud ja kuivanud puud on elupaikadeks dendrobiontidele – puidust ja selle koorest toituvatele putukatele, kes loovad soodsad toitumisvõimalused rähnidele. Puud on toiduotsingutel liikidele peatuskohaks.

Koprapaisude piirkonnas hakkavad inimtegevust häirima üleujutused ja liigniiskuse tagajärjel hukkunud mets. ÜUME 15%

LNLO 24% ÜULO 4% LNME 57%

ÜUME 14%

LNME 48%

Joonis 6. Koprakahjustused looduslikel ja melioreeritud maadel 2005–2009. aastal.

Paljud maaparanduseks rajatud kraavid on suvel ja talvel kuivad või minimaalse vooluhulgaga. Enamik maaparanduse kogujakraave ja ka eesvooludest ei sobi kobrastele veepuuduse või liigi eluks vajalike tingimuste puudusel. Koprad aga suudavad oma paisudega takistada vee äravoolu, muutes ala ja selle lähipiirkonna hüdroloogilisi tingimusi, tagades elupaigas vajaliku vee säilimise. Selle tulemusena leevendavad nad veepuudust küll põuasel ajal, kuid võivad põhjustada ka madala langusega lammialade piirkonnas ulatuslikke üleujutusi. Tulemuseks on puistute kuivamine metsaaladel ja põllumaade kasutusest väljalangemine liigniiskuse tõttu. Kestvate põuaperioodide ajal kuivavad paraku ka kobraste paisutatud veekogud ja siis on loomad sunnitud rändama teistele veekogudele või nende lõikudele, kus on rohkem vett. Selline olukord tekkis Eesti mitmes piirkonnas 2002.–2003. aastal. Siis levisid koprad massiliselt meritsi ka paljudele Põhja-Eesti veekogudele ja saartele.

(Järgneb)

Joonis 4. Koprakahjustused looduslikel ja melioreeritud maadel 1986. aastal.

LNLO 23%

ÜUME 21%

ÜULO 6% LNME 50%

Joonis 5. Koprakahjustused looduslikel ja melioreeritud maadel 1999. ja 2000. aastal.

38

- JAHIOHUTUS -

Tapatalgud maanteel II

PÕDER TEKST URMAS SALMU FOTOD INGMAR MUUSIKUS

M

urelikuks teeb 2017. aastal alanud hukkumiste arvu suurenemine. Varasemate aastate keskmine oli umbes 200 isendit, 2017. aastal aga hukkus 319 ja 2018. aastal koguni 407 põtra. Hirmuäratav number!

Joonisel 1 on kujutatud küll vaid kolme maakonna andmed, ent tervikuna kajastavad arvud üldist suundumust. Infotelefoni 1313 andmetel hukkus 2010.–2018. aastal kõige rohkem põtru Harju-, Rapla- ja Lääne-Virumaal.

300–400 kilo kaaluv põder on meie suurim imetaja, liikluses aga ka suurim ohutegur, kellega kohtumisel võivad kaasneda inimohvrid.

Maanteeameti liiklusõnnetuste statistikast (https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/inimkannatanutega-liiklusonnetuste-statistika) leiab jaotuse, kus on märgitud kokkupõrked loomadega aastatel 2010–2018. Inimohvritega lõppenud kokkupõrkeid on viis, kõik pimedas ja vaid üks neist tugimaanteel. Viimane selline õnnetus juhtus 16. aprillil 2014 Tartumaal, kus autos viibinud kahest inimesest kaotas üks elu.

Samal ajavahemikul on olnud 150 juhtumit, kus 177 inimest on saanud kannatada 167, neist 5 hukkunut. Selle teadmise juures võib nentida, et kokkupõrge põdraga (suurulukiga) lõppeb peaaegu alati ka inimestele halvasti. Fataalsete juhtumite puudumine alates 2014. aastast võiks viidata sõidukite paremale turvavarustusele ja selle hoolikamale kasutamisele. Seega: autos alati traksid peale!

Kõiki liiklejaid mõjutab ka sõidukitega seotud kindlustusmaksete tõus.

Mullu kaotas autorataste alla elu 4408 metskitse (vt ka Eesti Jahimees 2/2019, lk 32–35). Põtradega juhtus õnnetusi küll vähem, kuid need on märksa ohtlikumad ja tõsisemate tagajärgedega.

Põder on meie suurim imetaja, liikluses aga suurim ohutegur.

Kuuldavasti on kindlustusfirmad kahjunõuete tõttu kahjumis, mis vaevalt ärimehi rõõmustab. Mida rohkem juhtumeid ja kahjunõudeid, seda kindlam võib olla, et kõik see hakkab ka sõidukiomanike taskuid tuulutama. Üks asi on kuiv statistika ja teadmine, mis toimub meie hallatava ulukiressursiga. Teisest küljest aga on meie kohustus tuua probleem avalikkuse ette ja astuda samme, et selliste liiklus-

40

õnnetuste arv ei suureneks. Erinevaid osalisi kaasates ja tegevust koordineerides peaks olema võimalik selline ebameeldiv areng peatada.

Põtrade hukkumiste kõikumist võib vaadelda ka aastate ja kuude kaupa (joonis 2).

Hoiatavad tablood

Mai alguses kohtusin EJS-i volitusel maanteeameti keskkonnatalituse

- JAHIOHUTUS 123

108

Hukkunud põtrade arv

juhataja Villu Lükki ja liiklusjuhtimiskeskuse juhataja Siim Vaikmaaga.

Kohtumise tulemus oli kindlasti märkimisväärne: juba mõni päev hiljem süttisid kõikide maanteede kohal elektroonsetel tabloodel hoiatused „Ulukite aktiivne liikumisperiood“.

Hoiatus kuvatakse mai algusest jaanipäevani igal õhtul päikeseloojangust hommikul kella kuueni. Kokkuleppe kohaselt jätkame sügisel, kui algab kokkupõrkeohu järgmine tõusulaine.

Eelkokkuleppe järgi liitub meiega ka häirekesksuse abi- ja infokeskus.

Oleme jõudnud käitumisjuhendite

64 55

53 46

53

44

46 37

28

24

27

23

19

19

17

18

16

15

12

30

24 23

18

13

11

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Harjumaa

Raplamaa

Lääne-Virumaa

Joonis 1. Aastail 2010–2018 hukkunud põdrad Harju-, Rapla- ja Lääne-Virumaal, infotelefoni 1313 andmed.

203 146

211

239

215

224

150

141

189 139

111 70

jaanuar veebr märts aprill

mai

juuni

juuli august sept

Joonis 2. Põtrade hukkumine teedel 2010–2018.

Allikas: Urmas Salmu graafik infotelefoni 1313 andmete põhjal.

Kõige sagedamini ületavad põdrad teed varahommikuti ja öösiti.

koostamiseni ja küllap jõuame ka trükkimiseni. Trükiste eesmärk oleks hoiatav ja hariv. Neist saab teada, mida teha, kui on juhtunud liiklusõnnetus ulukiga.

Rootsis on sellised trükised lausa autokoolide õppematerjali osa. Meie autokoolides pole sel teemal teadaolevalt ridagi. Et vahetada infot ja kavandada tegevust, jätkuvad EJS-i ja maanteeameti kohtumised juba lähiajal.

41

okt

nov

dets

- JAHIOHUTUS -

Kuidas jälgitakse liiklusohutust peamistel teedel?

Vastab maanteeameti keskkonnatalituse juhataja VILLU LÜKK.

Maanteeametil on ulukiuuringute korraldamisel peamiselt kaks eesmärki.

Esiteks on ülesanne selgitada ulukite esinemist ja liikumist uutel projektialadel ehk laiemalt uurida rohevõrgustiku toimivust. Millised on konfliktikohad? Kuidas lahendada neid soodsalt nii loomadele kui ka maanteel liiklejatele? Sellised uuringud on kõigi suuremate teeprojektide osa: kas laiendatakse olemasolevat teed või viiakse see uuele sihile. Neid uuringuid korraldatakse eraldi või keskkonnamõju hindamise käigus. Looduses määratakse ulukite liigid ja liikumisrajad ning fikseeritakse tegevusjäljed. Kogutud andmete põhjal langetatakse leevendavate meetmete rakendamise otsused.

Teine osa on nn järeluuringud ehk toimivuse seire. Seda korraldatakse ulukirajatistel või uutel teelõikudel, kus on nimetatud rajatisi. Nende uuringute ülesanne on selgitada, kuidas ulukid on hakanud rajatud läbipääse (tunneleid, ökodukte, kallasradu vms) kasutama ja kas on need omaks võtnud. Nii saadakse teavet investeeringute tõhususe kohta ja vigade korral teadmisi tulevi-

kuks. Uuritakse regulaarsete vaatluste ja rajakaamerate abil.

Ette võib tulla ka eriuuringuid, millel on mõni muu kitsam eesmärk või ülesanne. Näiteks korraldasime koostöös Tartu ülikooliga kaks aastat kestnud teadus- ja arendustöö „Põtrade raadiokaelustamine liikumisuuringu eesmärgil E263 Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa põhimaantee Kose–Mäo (km 40,0–85,0) lõigu piirkonnas“, mille eesmärk oli uurida ja analüüsida põtrade kodupiirkondi, nende sesoonset erinevust ning käitumist seoses tiheda liiklusega maanteega. See andis väga huvitavaid uusi teadmisi, kuidas ja millal ületavad põdrad Tallinna–Tartu maanteed ning muud huvitavat infot mõlemale poolele (vt ka lk 49 – toim.)

Kuidas on muutunud liiklussagedus põhiteedel aastast 2010?

Liiklussagedus suurenes enne 2008. aasta majanduskriisi keskmiselt üle 10% aastas. Siis toimus järsk langus ja pärast seda pole kasvukiirus taastunud.

Viimastel aastatel on olnud liikluse keskmine juurdekasv 2,4–3,0%. Nüüdseks on liiklussagedus summaarselt kasvanud kriisieelsele tasemele või veidi üle olenevalt maanteest ja -lõigust.

Raskeliikluse osa oleneb väga palju maanteest, näiteks Tallinna ringteel ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel (raskeliiklust on 15–20%) on see märksa suurem kui mõnel teisel põhimaanteel.

2010. aastaga võrreldes ei ole näha, et raskeliikluse osa oleks suurenenud, pigem on see õige pisut isegi vähenenud.

Kuidas ulukeid teedelt eemal hoitakse?

Ainus tõhus ulukiõnnetuste vähendamise ja ulukite teedelt eemal hoidmise

42

võte on tarastamine. Tarastada aga võib ainult nõnda, et ulukid saavad liikuda ja rohevõrgustik toimib. Selleks on vaja rajada piisavalt läbipääse eri tasanditel, et loomad saaksid teisele poole teed üle tee või selle alt. Kui teed tarastatakse ilma läbipääsudeta, killustaks see populatsioone, genofond vaesuks ja kannataks kogu elustik ning keskkond. Eestis on maanteid tarastatud võrdlemisi vähestel lõikudel ja tarasüsteemid on üldjuhul seotud elustikule loodud läbipääsudega.

Rajatud on kaks ökodukti, kohe on valmimas veel kaks Kose–Võõbu lõigul Tallinna–Tartu maanteel. Väikeulukite tunneleid on 11 ja võimalused on tekitatud ka kahepaiksetele. Uute 2 + 1 ja 2 + 2 teelõikude valmimisel lisandub rajatisi veelgi. Lähiajal saame Tallinna ringteele Luige–Saku lõigule esimese suurulukitele sobiva tunneli ning katsetame ka samatasandilisi ja elektroonilise hoiatussüsteemiga läbipääse (nn tarakatkestusi) Tallinna–Tartu maanteel.

Kas on vaja koostööd EJS-iga, et vähendada liikluskahjusid ja ulukitega juhtuvate õnnetuste arvu?

Kindlasti on vaja kõigi kõnealuse teemaga seotud organisatsioonide ja isikute koostööd. Vaja on suurendada nii otsustajate kui ka avalikkuse teadlikkust. Kogemusi saadakse kohalikes oludes ja neid on vaja kindlasti jagada ning analüüsida. Eesti teede täieliku tarastamiseni ei jõua me kunagi ja ma ei pea seda ka mõistlikuks. Pigem tuleks suurendada autojuhtide teadlikkust ja tähelepanelikkust ning võib-olla on vaja ka arutelu piirkiiruse üle. Seda arutatakse juba üldise liiklusohutuse kujundamisel ja ulukiõnnetused on selles üks oluline osa.

- JAHIOHUTUS -

Mida teha, kui juhtub õnnetus?

Vastab häirekeskuse abi- ja infokeskuse juhataja LEA RÄMMELD.

Kõige tähtsam on veenduda, et endal ja kaassõitjatel pole ulukiga kokkupõrke tagajärjel vigastusi. Kui õnnetuse tagajärjel on inimesed saanud vigastada, tuleb viivitamata helistada hädaabinumbrile 112. Veendunud, et inimesed vigastada ei ole saanud, tuleb siiski helistada hädaabinumbril, kui kannatada on saanud kolmanda osalise vara (näiteks teine sõiduk, objekt või teepost) või on tegemist liisingusõidukiga.

Hilisema kindlustusmenetluse hõlbustamiseks on hea, kui juhtum registreeritakse riiklikus andmebaasis.

Suurulukile otsasõidust tuleb teada anda keskkonnainfo telefonil 1313. Sellele vastavad häirekeskuse abi- ja info-

keskuse töötajad, kes edastavad teate neile, kes aitavad vigastatud looma või koristavad hukkunud looma teelt. Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust omakorda edastatakse info piirkonna teedevalitsusele. Linna või asula piires sõiduki alla jäänud või muul viisil hukkunud loomadest tuleks teada anda kohalikule omavalitsusele.

Vastutusalade riiklik jaotus on keeruline ja oleme alustanud tegevust, et see selgemaks muuta.

Millal abi jõuab?

Häirekeskus on inimeste abistamise eesliinil ja seetõttu on meile väga tähtis, kas ja kuidas meile helistanud inimeste probleemid lahendatakse. Sageli helistatakse meile tagasi ja küsitakse, miks ei ole abi juba saabunud. Seepärast on meil vaja teada, millal saab probleemi lahendada. Eriti kriitiline on olukord, kui vigastatud loom on avalikus kohas.

Sel juhul on inimestel suur ootus riikli-

kule abisüsteemile ja kõnesid palju rohkem. Kui meie töötajad ei oska öelda, millal abi kohale jõuab, seab see kahtluse alla kõigi osaliste võimekuse ja usaldusväärsuse. Seega soovime kindlasti teada, millal on võimalik appi minna. Iga juhtum on arusaadavalt erinev, kuid koostöö ja vastastikune tagasiside on kõigi huvides. Meie töötajad on väga rahul koostööga, mida teeme jahimeestega.

Enne häirekeskusesse helistamist tuleks selgeks teha, kus õnnetus on juhtunud. Hea, kui asukoht oleks võimalikult täpne. Abi- ja infokeskusesse saabunud kõned ei ole positsioneeritavad, mistõttu palun jahimeestelt mõistvat suhtumist. Me anname endast parima, et asukoht võimalikult täpselt välja selgitada.

Olge mõistvad ja suhtuge häirekeskuse inimestesse samamoodi, nagu ootate, et teisse suhtutakse. Nii saavutame palju rohkem ja raiskame vähem närvirakke!

- TEADUS -

Põtrade liikumine

TEKST HARRI VALDMANN, RAGNE OJA, PEETER ANIJALG, URMAS SAARMA, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakond, MARIS KRUUSE ja TÕNU OJA, Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi geograafia osakond FOTOD MATI HIIS, INGMAR MUUSIKUS, HARRI VALDMANN

Tallinna–Tartu maantee Kose ja Mäo vahelise uue lõigu projekteerimise ja ehitusega kaasnes 2016–2018. aastal põtrade liikumisuuring, mille eesmärk oli tuvastada nende levinumad teeületuskohad ja ka üldisem liikumine. Selleks pandi kümnele põdrale GPS-GSM-kaelused. Projekti viisid ühtse uurimisrühmana ellu Tartu ülikooli geograafia ja zooloogia osakonna teadlased ning kraadiõppurid.

44

- TEADUS -

K

õigepealt tuli leida kohalikes oludes kõige sobivamad põtrade püüdmis- ja uinutamismeetodid. See polnudki nii lihtne. Eesti põdrad siloga peibutamisest ei huvitu ja soolakuidki külastavad ebaregulaarselt. Mujal maailmas on esimene valik helikopter, mis eeldab aga küllalt avatud maastikku. Proovisime meiegi helikopterit kasutada. Mis selgus? Selmet hirmunult lagedale joosta ja lasta endale kopterist lasuga uinutit sisaldav süstal taguotsa istutada, kõndisid põdrad taiplikult kõrgete puude kaitsva varju alla ega reageerinud ka spetsiaalsete rakettidega paugutamisele. Järgmise variandina valisime põtrade varitsemise autodest.

Esmalt oli probleem uinutipüsside ebapiisav laskekaugus ning täpsus viieja kümnemilliliitriste süstaldega. Probleemi lahendamisele aitas kaasa tavalisest kontsentreerituma uinuti kasutuselevõtt, mis võimaldas omakorda kasutada väiksemaid süstlaid, mida sai tulistada vintsoontega uinutipüssist. Väiksemaid süstlaid oli võimalik kasutada kuni 70 meetri pealt laskmiseks ja selliselt distantsilt me põdra arvates enam ohtlikud ei olnud.

Nüüd hakkas asi laabuma ja 2017. aasta talve lõpus saime kaelustatud kõik kümme põtra: kaheksa pulli ja kaks lehma. Loomulikult ei oleks see olnud võimalik kohalike jahimeeste aktiivse abita. Praeguseks saadavad asukohapunkte korralikult veel kaheksa põtra, üks lasti kogemata maha, teise kaelusel tekkis tehniline rike.

Kuigi tellija ehk maanteeameti eesmärk oli teha kindlaks teeületuskohad, andis asukohtade salvestamine erakordselt tiheda intervalliga (iga 30 minuti järel) võimaluse analüüsida ka teisi põtrade liikumisega seotud asjaolusid. Nii tihe andmestik on kogu maailma põdrauuringute kontekstis täiesti unikaalne ja võimaldab väga üksikasjalikult jälgida põtrade liikumist. Selle tulemusena saime väga häid andmeid erineva lühi- ja pikaajalise liikumise ja ka liikumiskiiruse kohta. Kaelused on ikka veel aktiivsed, seega andmebaas täieneb.

Kui palju põdrad liiguvad?

Mida uut kaelustatud põdrad meile teada andsid? Esiteks saime teada, kui palju on põdrad liikunud kogu aasta jooksul (tabel 1). Pikim läbitud teekond poole tunni jooksul oli 3286 meetrit (Maru), kõigi loomade pikim pooletunni-

Eesti põdrad oskasid kopterit karta ja varjuda.

Mari koos kahe vasikaga soolakul.

Tabel 1. Põtrade liikumised GPS-GSM-telemeetriliste andmete põhjal aastatel 2017‒2018

Põder

Keskmine liikumiskaugus 30 min jooksul (meetrites)

Maksimaalne Liikumist ei liikumiskaugus Kogutud registreeritud 30 min jooksul punktid (punkte kokku) (meetrites)

Flegmar

75

2 506

Nustik

80

2 748

Janar

56

1 922

30 196

Liikumist ei registreeritud (%)

11 452

38

17 981

6 326

35

31 537

10 182

32

Mari

42

1 851

35 901

14 380

40

Rambo

46

2 566

35 420

15 936

45

Maru

57

3 286

30 541

12 267

40

Priit

66

2 441

35 508

13 898

39

Jüri

68

1 960

17 221

5 540

32

Välk

55

1 758

35 506

13 815

39

Kertu

69

1 798

31 427

11 258

36

teekond on enam kui 1700 meetrit.

Keskmiselt oli kõige liikuvam Nustik (80,5 m). Lühim teekond iseloomustas Mari-nimelist põdralehma, kellel olid mõlemal aastal kaksikud vasikad.

Tegelikud teekonnad on muidugi mõnevõrra pikemad: mõõtmispunktide

45

vahel olev tegelik teekond ei pruugi olla sirgjooneline ning vahel harva puudus ilmselt levi, mistõttu jäid mõned asukohapunktid määramata. Kõik loomad on püsinud päris suure osa ajast ka paigal, nt Jüri ja Janar 32% kogu ajast ja Rambo isegi 45%.

- TEADUS 24 h teekond (m)

5000 4000 Aeg

3000

talv kevad suvi sügis

2000 1000 0

Uuringus osalenud Maru jäi ka fotograaf Ingmar Muusikuse kaamerasse.

Noored

Keskmised

Vanad

Vanuseklass

Joonis 1. Põtrade keskmise ööpäevase teekonna pikkuse sõltumine vanuserühmast ja aastaajast. Tulpade kõrgused näitavad läbitud teekonna pikkusi 24 tunni ja „vurrud“ standardvea (SE) piire.

Pooltunniteekondadest huvitavam on pikema ajavahemiku andmestik. Summeerides järjestikuste pooltunniteekondade jooksul läbitud vahemaad, on tuvastatud kahe looma (Mari ja Priit) kuni kuuetunniseid paigalseise (analüüsiti 2, 6, 12 ja 24 tunni teekondi), mille nad ilmselt veetsid lesides ja toitudes. Ööpäeva keskmine teekond on põdralehm Maril kaks ja pikim teekond kaheksa kilomeetrit. Põdrapull Priidul aga on keskmine ööpäeva liikumisteekond kolm kilomeetrit ja pikim päevateekond 28 km.

Põtrade liikumist aastaaegade ja vanuserühmade kaupa (joonis 1) võrreldes selgub, et mida vanemad põdrad, seda rohkem nad liiguvad. Noorloomade keskmised ööpäevased teekonnad olid suvel märksa pikemad kui teistel aastaaegadel, seevastu keskmise ja vanema vanuserühma põdrad liikusid peale suve rohkem ka sügisel, mis on seotud jooksuajaga. Talvised ja kevadised teekonnapikkused vanuserühmade kaupa märkimisväärselt ei erinenud.

Kuidas häirib küttimine põtru?

Kuidas reageerivad põdrad häirimisele küttimise tõttu? Selle selgitamiseks korraldati ajujaht ka kaelustatud põtradele, kuid eelneva kokkuleppe järgi neid ei kütitud. Peale ühisjahtide korraldati mõnele põdrale ka imiteeritud ajujaht koeraga, mis on võrdväärne tavapärasega, puudus vaid kütiliin ja põdra lahkumist ei takistatud. Selgus, et ükski põder ei lahkunud jahi tõttu oma tavapärasest kodupiirkonnast, kuigi olenevalt olukorrast võis põder lahkuda metsatükist, kus jahti oli peetud ning veeta pärast jahti aega pelgupaigas. Järgnevalt on kirjeldatud üksikjuhtumeid eraldi.

• 5. ja 6. novembril 2016 külastas Nustik korduvalt söödapõldu, kus ta kaelustati, samal ajal varitseti põllul järgmist põtra kaelustamise lootuses.

Nustik hirmutati põllult valju häälega ja taskulambiga valgustades. Ta eemaldus maksimaalselt mõnesaja meetri kaugusele ja erinevalt kaelus-

46

tamata põtradest naasis põllule ka pärast korduvat hirmutamist samal õhtul.

• 23. detsembril 2016 imiteeriti koeraga jahti Välgu asukoha lähedal.

Koer oli kaua koos teise põdraga ja liikus häälekalt võrdlemisi suurel alal. Välk eemaldus ka ühe tunni jooksul vähem kui ühe kilomeetri kaugusele, kuid lahkus piirkonnast alles järgmise päeva hommikul.

• 14. oktoobril 2017 peeti koeraga ajujahti metsatükis, kus oli peale kaelustamata põtrade ka Janar. Pärast jahi algust eemaldus Janar ühe tunni jooksul enam kui kahe kilomeetri kaugusele.

• 14. oktoobril 2017 peeti koeraga ajujahti metsatükis, kus olid peale kaelustamata põtrade ka Välk ja Nustik. Pärast ajujahi algust oli Välk eemaldunud ühe tunniga vähem kui ühe kilomeetri kaugusele. Nustik põgenes koos koeraga, poole tunni jooksul oli vahemaa algse asukohaga muutunud enam kui kaks kilomeet-

- TEADUS Tabel 2. Põtrade kodupiirkondade suurused (ha) Kernel 50%, Kernel 95% ja MCP 100% meetodite järgi

Kertu

Mari

Maru

Nustik

rit, tegelikult läbisid koer ja põder oluliselt pikema maa, sest nad liikusid kaares, mitte otse üle lageda raba.

• 15. oktoobril 2017 korraldati kaks koeraga ajujahti metsatükis, kus oli peale kaelustamata lehma ja vasika ka Maru. Esimene ajujaht lõppes vasika küttimisega, Maru nihkus selle aja jooksul vaid 100 m. Teises ajujahis põgenes Maru koos koeraga, eemaldudes ühe tunni jooksul enam kui kolme kilomeetri kaugusele algsest asukohast.

• 21. oktoobril 2017 peeti koeraga ajujahti metsatükis, kus oli peale kaelustamata põtrade ka Janar. Üks tund pärast jahi algust oli Janar eemaldunud enam kui ühe kilomeetri kaugusele algsest asukohast.

• 11. novembril 2017 tulistati Nustikut põllul ja tabati makku. Haavatud looma otsiti koeraga, kuid arvates, et koer on vale põdraga, võeti koer põdra tagant ära. Nustik eemaldus enam kui nelja kilomeetri kaugusele raba serva, kus ta lõpuks hukkus.

Priit

Rambo

Välk

talv kevad suvi sügis talv kevad suvi sügis talv kevad suvi sügis talv kevad suvi sügis talv kevad suvi sügis talv kevad suvi sügis talv kevad suvi sügis

3 415

3 481

875

3 195

3 286

505

2 596

3 559

952

3 902

4 708

616

2 208

3 365

1 044

4 302

4 715

128

486

501

221

839

915

330

1 561

2 023

607

2 160

1 943

392

3 222

6 908

408

2 562

5 065

780

3 325

3571

813

3 946

5 519

299

1 892

2 005

628

3 443

3 649

621

2 452

4 020

432

2 378

3 215

273

908

856

406

1 950

2 865

591

3 413

2 748

898

5 755

5 429

177

615

1 252

224

784

1 940

836

5 098

7 726

1 123

5 055

4 054

625

3 027

1 845

307

1 986

1 857

245

861

918

63

405

575

264

973

898

255

1 052

1 454

278

1 441

1 739

307

1 507

1 557

66

522

472

482

2 285

2 045

659

2 820

3 171

306

1 181

1 099

239

1 331

3 464

487

2 951

6 183

855

3 621

5 681

866

5 530

7 241

1 759

12 202

6 098

978

1 454

215 586

5 567 12 070

2 375

9 498 12 417

448

1 826

1 471

300

2 261

3 642

185

1 073

1 372

1 061

5 833

3 328

583

5 128

8 484

747

4 268

6 375

1 279

6 889

10 515

568

2 451

4 931

212

1 427

1 196

514

2 665

2 993

200

1 508

1 881

664

2 623

2 232

547

2 987

3 495

717

3 526

4 497

192

1 715

3 011

329

2 903

3 352

170

836

898

351

1 482

2 140

785

3 210

3 622

621

2 046

1 465

567

2 914

3 998

871

3 316

4 508

477

3 019

6 869

501

2 632

3 736

MCP 100%

872

1 682

Kernel 50%

MCP 100% na*

1 525

Kernel 95% na*

419

Kernel 95%

talv kevad suvi sügis

na*

Kernel 50%

Jüri

Uurimisperiood

MCP 100%

Janar

talv kevad suvi sügis

2018

Kernel 95%

talv kevad Flegmar suvi sügis

2017

Kernel 50%

Aastaaeg

Põder

Aasta

1 059

3 961

6 152

974

4 870

11 172

763

3 285

5 083

1 093

5 587 12 252

521

2 377

3 308

926

4 881 15 070

1 666

12 721 16 786

1 113

7 049 21 492

771

3 534

5 015

857

3 502

8 839

* Flegmar kaelustati küll 2017. aasta talvel, kuid sel ajal kogutud andmehulk oli liiga väike, et kodupiirkonna suurust arvutada.

• 26. novembril 2017 imiteeriti koeraga ajujahti metsatükis, kus oli peale kaelustamata pull-mullika ka Välk.

Koer valis vale põdra, kuid Välk eemaldus enam kui ühe kilomeetri kaugusele algsest asukohast.

• 13. oktoobril 2018 korraldati kaks ajujahti metsatükis, kus oli Maru.

Esimeses ajujahis koer ei osalenud,

47

Maru jäi varju ja ajajad ei näinud mitte ühtegi looma. Pärast koerata jahi lõppu korraldati samas metsatükis ajujaht koeraga. Koer ajas metssiga, Maru jäi paigale.

• 14. oktoobril 2018 peeti koerata ajujahti metsatükis, kus oli peale kaelustamata põtrade ka Rambo, kes jäi ajajate liini ja eemaldus ühe tunni

- TEADUS -

Jaht on lahe

Põdrad on väga paigatruud loomad.

BLASER R8 SUCCESS SILENCE HIND AL. 6696€ BLASER R8 ULTIMATE SILENCE HIND AL. 4490€

jooksul pärast jahi algust enam kui kolme kilomeetri kaugusele algsest asukohast.

• 27. oktoobril 2018 peeti koerata ajujahti metsatükis, kus oli Maru. Üks ajajatest kuulis arvatavasti põtra, kuid Maru jäi varju.

Seega näitasid põdrapullid väga erinevat ohutunnetust ja valisid küttide vältimiseks olenevalt olukorrast nii varjumis- kui ka põgenemisstrateegia.

Koeraga jahi tagajärjel suurenes põtrade liikumine siiski sagedamini kui ainult ajajatega jahil. Otsesel kokkupuutel inimesega põdrad siiski põgenesid, erand oli Nustik, kes korduvale hirmutamisele vaatamata järjepidevalt ohukohta (söödapõllule) naasis.

Põtrade kodupiirkond

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

Kodupiirkond on ala, mida loom kasutab normaalseks elutegevuseks: toitumiseks, paaritumiseks, järglaste kasvatamiseks jne. Kodupiirkonna suurust mõjutavad liigi bioloogiast ja keskkonnast tulenevad tegurid.

Selles töös kasutati põtrade kodupiirkonna arvutamisel minimaalse hulknurga ja fikseeritud kerneli meetodeid. Minimaalse hulknurga ehk MCP-meetod (minimum convex polygon) on maailmas vanemaid ja laialdasemalt kasutatud ning võimaldab tulemusi võrrelda arvukate varasemate uuringutega. Meetodi puudus on looma kodupiirkonna ülehindamine, mis võib olla mõõdukas või lausa eksitavalt suur, olenevalt asukohapunktide paiknemisest üksteise suhtes.

Nimelt leitakse MCP-meetodil kodupiirkond, ühendades asukoha-

48

punktide pilve kõige välimised punktid omavahel kumeraks hulknurgaks, hulknurga sisse aga võib jääda alasid, mida loom üldse ei kasuta või kasutab väga vähe (taluõu, taraga ümbritsetud karjamaa, veekogu vms). Selles töös kasutati MCP100 – number lühendi järel näitab, mitu protsenti asukohapunktidest arvutusse kaasati.

Tõenäosuslik kerneli meetod arvutab fikseeritud asukohapunktide tihedust arvestades tuumikalad, kus põdrad võiksid viibida vastavalt 50% ja 95% tõenäosusega. Sarnaselt MCP-meetodiga võib ka kernel kodupiirkonda ülehinnata, kui asukohapunktid on kogu alal ühtlaselt tihedalt. Põtrade korral võib see eelkõige juhtuda siis, kui on vaadeldud lühemat ajavahemikku.

Tabel 2 annab põhjaliku ülevaate tulemustest aastati ja aastaajati.

2016. aastal oli andmeid vähe, seetõttu on esitatud 2017. ja 2018. aasta ning kogu uurimisperioodi keskmised.

Ilmnes, et sügisesed kodupiirkonnad olid suuremad kui talvel ning MCP 100% mudelis olid ka suvised kodupiirkonnad sarnaselt sügisega suuremad, ülejäänud aastaaegade vahel erinevusi ei leitud. Vanuseklassiti olid suurimad kodupiirkonnad vanadel loomadel, noorte ja keskmise vanusega loomade kodupiirkondade suurustes erinevusi ei tuvastatud.

Põtrade teeületused

Projekti üks peamisi eesmärke oli tuvastada teeületused.

Alates esimese põdra kaelustamisest 2016. aasta oktoobri keskpaigas kuni 2018. aasta novembri lõpuni on tuvastatud kuue erineva isendi 78 teeületust:

- TEADUS lehm Kertu, kes võttis Tallinna–Tartu maantee ületamise ette vaid talvisest elupaigast suvisesse siirdumisel ning vastupidi. Aastal 2017 oletasime, et tegemist võib olla aastase mullika hajumisliikumisega, nüüdseks on selgunud, et elupaikade selline vahetamine ongi talle omane. Mõlemal kevadel toimus elupaigavahetus mai alguses (4.05.2017 ja 7.05.2018) ning oktoobris (24.10.2017 ja 21.10.2018). Aastal 2018 siirdus Kertu maanteest põhja poole juba 21. aprillil, ent naasis paari päeva pärast, 25. aprillil (joonis 3).

Järeldused Joonis 2. Välgu teeületused T2 Ussisoo lõigul. 26 ületust 28 korrast on alla kahekilomeetrisel lõigul kilomeetritel 69,7‒71,6.

Joonis 3. Kertu talvine (lõuna pool Tallinna–Tartu maanteed) ning suvine elupaik. Ühest elupaigast teise siirdumisel on Kertu teed ületanud viis korda kuuest umbes 400-meetrisel lõigul kilomeetritel 54,8‒55,2. pullid on teed ületanud 72 ja lehm kuus korda. Teeületused jagunevad isendite vahel järgmiselt: Välk – 28, Maru – 16, Jüri – 14, Janar – 12, Kertu – 6 ning Priit – 2. Ülekaalukalt kõige rohkem ületusi oli septembris – 27 – ning kõik need olid pullid.

Tallinna–Tartu maanteed ületasid põdrad kõige sagedamini öösel ning varahommikul 1.00–2.00, 23.00–00.00 ning 6.00–7.00 (vastavalt kümme, üheksa ja kaheksa ületust).

Aga tuli ette ka teeületusi ajal, kui liiklus-

sagedus Tallinna–Tartu maanteel on väga suur: näiteks põder Jüri otsustas teed ületada reede õhtul (15.09.2017) 19.30–20.00, kui Tallinna poolt tuleb peaaegu katkematu liiklusvool. Seega on Jüri üpris julge, ent ka osav teeületaja.

Enamasti hoidsid põdrad oma igapäevastes tegemistes teedest eemale, lähenedes teele ainult siis, kui oli vaja see ületada (joonis 2).

Huvitav erand oma kodupiirkonna paiknemises ja kasutamisel oli põdra-

49

Mis järeldusi võiks meie uuringust jahimeestele tuleneda?

1. Kuigi põtrade kodupiirkondade piirid ei tunnista jahipiirkondade piire ja kolmel põdral kümnest oli kaugeimate asukohapunktide vahe enam kui 20 km, on põdrad väga paigatruud loomad. Seega pole enamjaolt alust jahimeeste hirmul, et „nende“ põdrad lähevad kaugele teadmata maadele, kus nad siis halastamatult ära kütitakse. Mõned põdrad olid siiski rännuhimulisemad kui enamik kaelustatud põtru. Ootasime huviga, et mõni põder võtab suuna kaugemale, näiteks Pärnumaale või veel mujale, aga see lootus ei täitunud.

2. Põdrad ajavad periooditi läbi küllalt väikese maa-alaga, tuumikalad olid olenevalt isendist ja aastaajast isegi väiksemad kui 500 ha.

3. Põdrad nagu inimesedki on kõik isiksused, kes käituvad eri olukordades erinevalt, mõni on kartlikum, mõni julgem.

Kaheksa kaelust veel töötavad ja loodetavasti saame täiendavalt huvitavat infot. Anname kindlasti teada!

Uuringu täismahus aruandega saab tutvuda maanteeameti veebilehel https://www.mnt.ee/sites/default/ files/survey/toovotuleping_ 15-00242_001_15.02.2015_lopparuanne_2018_taiendatud.pdf.

Tänusõnad

Täname maanteeametit, kes uuringut rahastas ja sellele igakülgselt kaasa aitas. Eriline tänu kuulub järgmistele jahimeestele, kelle abi oli väga suur.

Põtrade otsimisel ja kaelustamisel osalesid Jüri Valdma, Jaanus Erimäe, Mati Viilup, Karmo Viilup, Urmas Viigipuu, Igor Homin. Täname ka kõiki teisi jahimehi, kes projekti õnnestumisele kaasa aitasid.

- juubilar -

Jaan Talts tõstab looduse ausse „M TEKST JAANUS VAIKSOO FOTOD JAAN TALTS, JÜRI JÕEPERA

Olümpiavõitja Jaan Talts tähistas 19. mail 75. sünnipäeva. Eestile palju kuulsust toonud vägev mees armastab aga üle kõige koduümbruse looduses uidata, jälgida loomade elu ja käitumist.

Aastakümneid on ta olnud ka jahimees.

JAAN TALTS »» »» »» »»

Sündinud 19. mail 1944 Olümpiavõitja tõstmises 1972 Olümpiahõbe 1968 Kolmekordne maailmameister, neljakordne Euroopa meister »» Tõstamaa jahiseltsi liige

ulle meeldib käia looduses, kilomeetrite ja tundide kaupa, et otsida jälgi ja näha loomi. Minu jaoks on see tohutult põnev. Kui juba looma jälge näen, on hea tunne, et loomad liiguvad,“ seletab Jaan Talts, miks teda loodusesse tõmbab. „Kui loomi ja linde poleks, siis ei oleks ka kogu seda looduse ilu.“ Jaan Talts on maapoiss, sündinud ja kasvanud Pärnumaal Massiarus ning käinud seal koolis. Esimesed jahikäigud saigi tehtud koolipoisina.

Emis loeb põrsastele sõnad peale.

Lõpuks tõi siga kadunud haamri tagasi. Tuli metsast, haamer hambus.

50

„Onu oli mul kõva jahimees. Meie majad asusid kõrvuti.

Esimesed korrad läksin püssiga metsa, kui olin 11–12-aastane.

Poisikeste põnevus. Vend Ain oli kooli spordiorganisaator, käisime mõnikord laskmist harjutamas ja saime selleks väikesekaliibrilised püssid ning padrunid koju kaasa. Mäletan, et paar korda käisin siis varahommikul üle tee rabas tedrejahis. Mingit tetre ma muidugi ei saanud. Ei tea, kui varane see hommik tegelikult oligi?“ muigab Jaan seda aega meenutades.

1950. aastatel oli Eestis palju hunte. Jahimeestest moodustati hundijahibrigaadid, kelle ülesanne oli talvel hunte küttida.

Kui hundid kusagil loomade kallale tikkusid või nende jäljed avastati, läks hundijahiks. Hundibrigaadi mehed said nendeks päevadeks töölt vabastuse. „Jah, hunte oli meie kandis kõvasti. Ründasid hobuseid. Isa oli zootehnik. Olin siis umbes 15 ja õppisin tehnikumis, kui käisime ajajatena Mõisaküla kandis jahimeestel abiks hundijahil.“

Jahipüssid auhinnaks

Kui Jaan Talts juba tippsportlasena võistlusi hakkas võitma, siis oli auhinnaks mõnikord ka jahipüss. „Et püssid olid kodus olemas, siis tegin ka jahimeheeksami ära. Esimestel jahtidel käisin Tallinna lähedal Väänas, põhiliselt põdra- ja sokujahil,“ meenutab Jaan jahipidamise algust.

Sportlaste hulgas olid mõned päris kõvad jahimehed, näiteks spordikomitee esimees Juhan Unger, Heino Lipp, Johannes Kotkas. Nende ja paljudega heade sõpradega käis Jaan mõnikord jahil, aga muidugi ei jätnud spordiaastad jahipidamiseks eriti aega. Asi muutus, kui Jaan Talts 1987. aastal Saulepi ja Tõstamaa vahele endale kodu rajas ja sinna elama asus. Seal sai temast ka Tõstamaa jahiseltsi liige. Nüüd lõpuks oli aega ja võimalust hakata looduses käima, loomi jälgima.

Maksimalistina meeldib Jaanile teha enne jahti selgeks, kust, millal ja millist looma on oodata. „Kui tahad kätte saada

Mul tekkis tohutu hasart ja kirg metssigu jälgida.

Sead on nii armsad! Arvan, et õppisin neid kümne aastaga nii tundma, et tean neist peaaegu kõike. õige looma, on vaja alati teha luuret,“ kinnitab Jaan. „Aastate jooksul õppisin metssigade käitumist ja harjumusi tundma.

Tekkis vilumus, nii et teadsin täpselt, kust siga tuleb ja milline loom. Kui sead on viljapõllus, pean ju teadma, kus on üksik kult, sest emist põrsastega ei lase. Kõik see eelnev pinevus, kui ootad looma, kuuled üksikut krõpsu, on just see, mis teeb jahist jahi,“ kirjeldab Jaan jahi põnevust. „Kõige ilusam jaht oli siis, kui päeval leidsin jäljed. Pidin otsima raja, kust tuli üksik siga. Vana kult tuleb väga ettevaatlikult, peaaegu ei kuulegi. Olen mitu korda ära kannatanud tema ettevaatlikkuse, istunud kõva pakasega pukis, külmunud, sõrmed kanged, tatt voolab ja külmub nina otsa ära, aga sõrmegi ei tohi liigutada, sest kult seisab paigal, kuulab ja haistab, pool tundi, kolmveerand tundi … Metsseal on tohutu haistmine, meeletu enesealalhoiuinstinkt, alati kontrollib ümbrust. Kult on teinud mul ümber kantsli 360-kraadise tiiru ja siis lõpuks otse sööma tulnud. Kui looma sellises olukorras üle kavaldad, siis see on jaht. Kas õnnestub vana kult ära petta?“

- juubilar -

Aastatega õppis Jaan metssigu läbi ja lõhki tundma.

Jaan Taltsi kuulates meenub tema raamat „Tahtmine“ – lugu sellest, kuidas temast sai maailma tugevaim tõstja, maailmarekordite püstitaja. Kannatlikkus pole edu alus ainult spordis ja elus, vaid ka jahipidamises. Hea kütt on kannatlik.

Metssigade keskel

Praegu Jaan Talts enam jahil ei käi, juba mitu aastat. „Jätsin jahi maha siis, kui sigade Aafrika katku puhkedes pidi hakkama laskma emiseid ja selle eest maksti tasu. Seda mina teha ei suuda.“ Pärnumaal elades õppis Jaan metssigu sedavõrd tundma ja armastama, et hakkas neid lõpuks isegi kasvatama ja taotles selleks ametliku loa. „Kolm hektarit piirasin kahemeetrise aiaga, kõige rohkem on olnud selles aias 37 siga. Mul tekkis tohutu hasart ja kirg metssigu jälgida. Sead on nii armsad! Arvan, et õppisin neid kümne aastaga nii tundma, et tean neist peaaegu kõike.“ Jaan näitab metssigade piltidega albumit, mis on täis haruldasi kaadreid. Lihtsurelik looduses niimoodi loomadele ligi ei pääse. Pilte vaadates heldib tugev mees silmanähtavalt. „Kui metsseapõrsad üles tõusevad, on nad nagu väikesed lapsed: ringutavad, haigutavad. Kui nende juurde läksin süüa viima, siis tuli kult ja viskas pikali – tahtis massaaži. Istusin talle selga ja sügasin, kuni jäi mõnuledes magama.“ Jaan Talts on metssigu väga palju pildistanud ja filminud.

Tema materjale on kasutanud filmimees Rein Hanson. Kahjuks jäi pikem film sigadest Hansoni lahkumise järel pooleli. „Väga põnev on olnud loomi filmida,“ jutustab Jaan. „Üks kult hakkas juulikuus käima maja juures söömas. Tuli

52

kaheksa-üheksa paiku õhtul. Panin söömiseks nisu ja maisi.

Söömise ajal viskas kõhuli nagu kutsikas. Lamas ja sõi. Ristisin selle sea Näitlejaks. Mul oli põllu ääres suur kõrge kivi.

Hakkasin kuldile panema süüa järjest kivile lähemale. Lõpuks panin vilja kivi otsa ja toetasin lauajupi selle vastu. Kult käis ümber kivi, kuni roniski kivile ja sõi vilja ära.“ Lugusid metssigadest on Jaan Taltsil lõputult. Nii on ta teada saanud, et sigadel tekib keset talve, jaanuaris-veebruaris periood, kui nendest kümmekond päeva pole mitte midagi teada. Mitte ühtegi jälge lumel. Terve kari on kadunud. Söömas ei käi. Siga ei taha suure lumega liikuda. Kui nad näljas veel pole, otsivad koha, kus maa pole külmunud ja redutavad seal päevi.

Kuigi aias kasvanud metssead võtsid Jaani omaks ja ootasid temalt süüa, et tohi metsloomaga suheldes valvsust kaotada.

Kepp oli sigade juurde minnes Jaanil igaks juhuks ikka käes ja sigade käitumist tundes võis juba öelda, mis meeleolus loomad on. „Ka kuldi rünnakut peab tundma,“ seletab Jaan. „Kult ei torma kunagi rünnates otse peale, vaid keerab külje ette. Seda peab pelgama, kui külje ette keerab, siis võib järgneda rünnak.

Aga emis tuleb otse, kui põrsaid kaitseb, näksab ja hammustab.“ Jaani jutud metssigadest ja loodusest avavad väga põneva maailma. Võib liialdamata öelda, et Jaan Talts on oma elu ja tegemistega andnud maailmale väga palju, pakkunud inimestele rõõmu, hoolitsenud kodu, maa ja looduse eest. On õnn, et eestlastel on oma Jaan!

Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Jahimees soovivad Jaanile kõigi jahimeeste nimel palju tervist ja õnne ning ikka pikki avastusretki looduses!

- AKTUAALNE TEKST PRIIT VAHTRAMÄE FOTO INGMAR MUUSIKUS

Mis juhtub, kui teadlased ja ka jahimehed eksivad arvukuse hindamisel ning soovime ikka küttida 5904 põtra?

Oht korrata ajaloolisi vigu Tagasiarvestus

põtrade arv umbes kaks korda vähenenud. Nõnda tegime oma põdraasurkonnale liiga. Pealegi oli vahepealsel segasel ajal suurenenud salaküttimine ja suurkiskjate arvukus, mistõttu seaduslik jahipidamine oli vaid üks sõraliste asurkondi mõjutav tegur.“ Milline oht võiks sellest teadmisest lähtuda praegu?

Teeme tagasiarvestuse, arvutades välja selle osa, mis kütiti üle põtrade juurdekasvu. 2015–2018 kütiti kokku 28 763 isendit. Põtrade juurdekasvu – vasikate arvu – fikseerivad KAUR-i teadlased iga-aastases aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus“ ning vasikate arvuks 2015–2018 kokku

Põdra arvukus ja küttimine

25 000 25000

20000 20 000 15000 15 000 10000 10 000 55000 000

loendus

Joonis 1. Põdra arvukus ja küttimine.

54

tõenäoline arv

küttimine

2016

2013

2010

2007

2004

2001

1998

1995

1992

1989

1986

1983

1980

1977

1974

1971

1968

1965

1962

1959

1956

1953

1950

00

1947

E

esti Jahimehes 6/2018 ilmus Tiit Randveeri sulest „Meie hirvlaste sõrakäigust Eesti Vabariigi algusest tänaseni“. Artiklis oli välja toodud ajalooline kitsaskoht: iseseisvuse taastanud Eesti riigi algusaastatel tegi vea keskkonnaamet, kes tol ajal meie suurulukite limiite jagas ja ainukesena jahti korraldas. Nii põtrade arvukus kui ka küttimine langesid miinimumini. Joonisel 1 on esitatud jahimeeste põdraloenduse andmed, teoreetiline arvukus ulukiuurijate arvates ja küttimine 1955. aastast kuni 2016. aastani. Tähtis on sellel joonisel jälgida aastate 1955–1992 graafikut.

Tiit Randveer kirjutab: „1992. aastal kütiti ligi 6600 isendit, mis oli rohkem kui kunagi varem. Sama aasta kevade loendus (sinine joon – P. V.) ja arvutused (punane joon – P. V.) näitasid, et põtrade arvukus on umbes 12 000 isendit ja see oli üsna täpne määrang.

Arvestades, et 1979. aastal oli põtrade arvukus ametlikel (s.o laest võetud) andmetel 8500 isendit ja nüüd, kui neid teati olevat 12 000, siis suurendati küttimist. Tegelikult oli 1992. aastaks

- AKTUAALNE saame 20 400 (2018. aastal ei olnud kirjas vasikate täpne arv, aga viide oli, et neid oli rohkem kui 2017. aastal, seega on vasikate arvukseks võetud 5500). Liites sinna juurde viimase nelja aastaga hukkunud põtrade arvu liikluses – 1083 isendit –, saame tagasiarvestusega põdra arvukuseks 2015. aastal 21 446 isendit (põdra arvukus 2019. aasta alguses 12 000 + küttimise ja vasikate arvu vahe 8363 isendit + liikluses hukkunud põdrad 1083 isendit = 21 446 isendit).

NB! Siia tuleks vähenemise arvele liita veel Eesti statistiline keskmine söödud vasikate arv (15 isendit) iga hundikarja kohta aastas, mis kokku viib veel 1440 isendiga languse poole.

Nüüd võrrelgem seda tagasiarvestatud arvukust (joonis 1) tõenäolise arvukusega 1971–1974, kui tõenäoline arvukus oli täpselt samal tasemel. 1972. aastal kütiti graafiku järgi ja tegelikult 5253 isendit, mis oli tol ajal viimase 12 aasta maksimaalne küttimine. Kuid 2015. aastal (aeg, kui arvukus pidi olema 21 446) küttisime juba oluliselt rohkem: 6873 isendit.

Graafiku järgi ja ka KAUR-i hiljuti ilmunud aastaraamatu „Mets 2017“ järgi vähenes teadlaste hinnangul teoreetiline arvukus 12 000 isendini alles 1992. aastal ja jahimeeste hinnangul 1993. aastal pärast seda, kui lubati küttida 6600 isendit. Kuid siis langes see järsult ja oli madalal järgnevad kümme aastat ning 12 000 isendini jõuti tagasi alles 2004. aastal. Selle tagajärjel küttisid jahimehed 1995–1998 ainult 1200–1700 isendit aastas (see teeb 328 jahipiirkonna kohta keskmiselt 3,6–5,0 põtra).

Tabel 1. Ametlikud võrdlusandmed Aasta

Arvukuse hinnang

Arvukuse prognoos

Küttimine

1989

11 1 6 0

14 200

4 440

1990

12 000

14 500

5 400

1991

13 000

14 550

6 400

1992

15 000

12 100

6 600

1993

12 000

8 400

4 267

1994

7 500

5 800

1 968

1995

6 200

5 100

1 208

1996

6 300

5 300

1 241

1997

6 600

5 800

1 452

1998

7 700

6 600

1 761

2012

12 750

16 040

5 126

2013

13 260

16 500

6 532

2014

11 650

15 850

5 815

2015

12 060

15 440

6 873

2016

11 490

14 000

7 390

2017

11 410

15 000

7 337

2018

10 700

13 500

Rauno Veeroja ütles raadiosaates „Ökoskoop“ (28.01.2019), et 2018. aastal jäi pärast jahti meile talvituma 12 000 isendit. Võrdluseks: jahimeeste minimaalne küttimiskohustus 2018. aastal oli jahindusnõukogu otsuse alusel 6587 põtra (kütiti 7163).

Kas pole jällegi hämmastav kokkusattumus graafikuga ja aastaga 1992?

Lihtne lahendus plastiklae muutmiseks

HIND: 155€

Ametlikud andmed

Ametlikud andmed on toodud tabelis 1.

Olgu esitatud võrdluseks, kui palju

15550 14580

16500

10600 7500

5 000

5800 1986

0

6200 6200 6600 5800 5100 5100

14000

1452

11650

11490

6873

6532

4075

13500

12060

11180

4931

15000

13260

8700 7550

3438

1208 1208

15850

16040

13690 11900 13100 12000 11700 11740 12460 12750 10500

10 000

Kõikidele puitlaega vintraudsetele jahirelvadele paigaldatav uudne reguleeritav kabakõrgendus

HIND: 145€

Loendus Arvestuslik Küttimine

15 000

Muuda oma püssilaad reguleeritavaks

Allikas: keskkonnaagentuur.

25 000

20 000

Jaht on lahe

4730 5126

7390

5815

12000 11410

7337

VÕIMALIK PAIGALDADA: SAKO TIKKA T3 SAUER STEYR MANNLICHER SAVAGE REMINGTON BLASER

HAENEL MERKEL CZ HOGUE HOWA RÖSSLER MAUSER

ROHKEM INFOT WWW.SCHOTTER.EE 10700 10262 7163 5904

4031 4255

2190

1994 1995 1996 1997 1999 2002 2004 2006 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Joonis 2. Põtrade arvukus 1994-2019.

55

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

- AKTUAALNE kütiti enne ja kui palju nüüd kokku, enne seda, kui põdrapopulatsioonile „põnts“ pandi. Nimelt 1989–1993 aastal kütiti viie aastaga 27 107 põtra ja nüüd 2012.–2016. aastal kütiti juba 31 736 põtra, mis on 4629 isendit rohkem kui siis, mil tekkis katastroof põdra arvukusega. Ent siin on veel üks nüanss.

Nimelt oleme praegu ju lisaks neile viiele aastale, kui küttimine oli oluliselt suurem, küttinud veel viimasel kahel aastal lisaks 14 500 põtra. Kütitud põtrade hulk viimase kahe aastaga on ju meie populatsiooni suurus 2017. aastal üldse.

2018. aastal jahindusnõukogudes kokkulepitud limiit oli küll võrreldes 2017. aasta küttimisega 11,6% väiksem, kuid tegeliku küttimisega ületati jahindusnõukogu minimaalset limiiti 8,7% (2017. aastal ületati jahindusnõukogu määratud limiit 6%).

Nüüd võiksime joonistada aastate 1994–2019 graafiku (joonis 2) kõrvale aastate 1955–1992 graafiku. Tulemus oleks kaks täpselt ühtemoodi graafikut, mis peaks panema meid väga tõsiselt mõtlema selle üle, et oht põdra populatsiooniga põhja vajuda on jälle väga suur.

Midagi on nendes numbrites väga valesti ja mina isiklikult ei ole kindel kummagi poole (jahimehed ja KAUR) ennustustes põdra arvukuse kohta. Juurdekasvu keskmine protsent ei ole iseloomulik.

Populatsioon ei saagi kasvada üle liigile omase maksimaalse juurdekasvuprotsendi. Nii KAUR-i aruande järgi kui ka jahimeeste hinnangul on populatsioon lähtuvalt küttimissurvest muutunud nooremaks. Üha enam leidub jahiajal lehmi, kellel pole vasikaid, mis laias laastus tähendab järelkasvu vähenemist, mitte suurenemist.

Tabel 2. Arvukuse vähenemise tabel JuurdeVasikate kasv 35% arv 35%

Küttimine

Hukkumine Liiklus+ hundid

Talvituma jääv arvukus

Aasta

Arvukus

2013

19 000

25 650

6 650

6 532

539

18 579

2014

18 579

25 082

6 503

5 815

538

18 729

2015

18 729

25 284

6 555

6 873

495

17 916

2016

17 916

24 187

6 271

7 390

582

16 215

2017

16 215

21 890

5 675

7 337

679

13 874

2018

13 874

18 730

4 856

7 163

767

10 800

2019

10 800

14 580

3 780

5 904

767

7 909

Peaksime märgatavalt vähendama 2019. aastal põtrade küttimist ja vaatama, mida näitavad arvud aastal 2020.

56

Eelnevalt viidatud „Ökoskoobi“ saatest saime teada, et KAUR-i prognooside järgi oleks vasikate juurdekasv 2019. aastal 6000 isendit, mis teeb juurdekasvuks 50%.

Kui 2019. aasta vasikate arv oleks võrreldes 2016. aastaga 1000 isendi võrra suurem, siis teoreetiliselt võiks sellest aru saada (50% on emasloomi ja iga lehm toob vasika). Tegelikult aga peaks emas- ja isasloomade suhe olema 1,3 lehma iga isaslooma kohta.

Jahimeeste vaatlusandmed 2017. aastal näitasid, et vasikate protsent vaatlustes oli 29,9% ja küttimine 31,1%, mis viitab sellele, et vasikaid väga palju alles ei jäänud või on viga vaatlustes.

Võrdluseks on minu praktiline kogemus näidanud, et 2012.–2018. aasta tegelik juurdekasv oli 28–35%, nii nagu seda on kirjutanud ka Harry Ling oma raamatus „Põder“ (25,0–32,7%). Kas öelda, et selle aasta juurdekasv on 50%, ei ole liiga riskantne? Olen küttimisel oma seltsis ranget jälginud soolist ja vanuselist struktuuri, aga 50-protsendilist juurdekasvu ei ole kunagi saavutanud. Välistan, et see oleks Eesti keskmine juurdekasv. Kui võtta üksikjuhtum, et lehm toob kaks vasikat ja ta tegi seda koos pulliga, siis ongi ju juurdekasvu protsent 50. Ent saavutada kogu Eesti põdrakarja juurdekasvuks 50%? Ma ei pea seda võimalikuks ja see oleks enda petmine.

- AKTUAALNE Võiks nõustuda, et selline arv vasikaid sünnib 2019. aastal, aga sel juhul on arvukus ikka suurem kui arvame.

Tabelis 2 on matemaatilise arvukuse vähenemise tabel. Kui võtta iga-aastaseks maksimaalseks juurdekasvuks 35%, liita see talvituma jäänud karja hulgale (eraldi näha ka vasikate arv) ning lahutada sellest kütitud põtrade ja liikluses hukkunud põtrade arv ning ka kiskjate söödavate vasikate keskmine arv karja kohta (15 vasikat), siis saame pärast jahti talvituma jäänud karja suuruse.

Selle arvu kanname uue aasta algarvutuse aluseks edasi ja nii toimuski tagasiarvestus kuni 2013. aastani. Selle arvutuse alusel saame teada, et mini-

tama üsna täpselt arvukuse liikumissuunda. Seda on tehtud juba 2015. aastast ja viie aasta kokkuvõte peaks näitama ka tegelikke tulemusi.

KAUR-i teadlaste arvutused (arvukuse hinnang langusele võrreldes 2018. aastaga) on igati loogilised ja viitavad vähenemisele 1500 isendi võrra. Jahimeeste hinnang ei kannata kriitikat ja viitab selgetele valearvestustele.

Kui 2018. aastal hindasid jahimehed arvukuseks 10 730 põtra ja küttisid 7163, siis vähenes arvukus nende arvates ainult 461 isendi võrra. Auto alla jäi 2018. aastal 407 põtra, kas seega vähendasime küttimisega arvukust ainult 54 põdra võrra?

Mis juhtub siis, kui pärast 2019. aasta hooaega selgub, et jälle eksisime ja kordame ajaloolist viga? maalne arvukus 2013. aastal oli 19 000 isendit ja 2018. aastal jäi talvituma 10 800 isendit. Näeme ka seda, et 2013.–2015. aastal ületab vasikate arv küttimist ja 2014. aastal arvukus isegi kasvas. Arvukust hakkas vähendama üle 7000 põdra küttimine. Tabel näitab selgelt sedagi, kui palju jääb põtru alles pärast 2019. aasta hooaega, kui küttida jahimeeste soovitud 5904 isendit. Üks tegureid artiklis olid ka kiskjad.

1992. ja 2016. aastal kütiti hunte enam-vähem samas suurusjärgus, järelikult on ka arvukus samas suuruses.

Vahe on ainult selles, et 1992. aastal, pärast seda, kui põdra arvukus oli vähenenud, suurenes huntide küttimine 1994. aastal kaks korda (205), mis viitas huntide alaloendusele enne 1992. aastat (1991. aastal kütiti 60 hunti). See avaldas ka suuremat survet põdra juurdekasvule või pigem vasikatele. 2018. aastal aga kütiti jahiajal 60 hunti, peale nende eriloaga veel seitse isendit.

Põtrade salaküttimine ilmselt oli siis (1992) suurem, sest ajad olid segasemad. Praegu on salaküttimist vähem, kuid probleem on endiselt olemas.

Peaksime vähem küttima

Mis siis juhtub, kui nii teadlased kui ka jahimehed eksivad arvukuse hindamisel ja soovime ikka küttida 5904 põtra?

Mis juhtub siis, kui pärast 2019. aasta hooaega selgub, et jälle eksisime ja kordasime ajaloolist viga.

Jääb oodata veel ära KAUR-i pabulaloenduse tulemused, mis peaksid kajas-

Jaht on lahe

MÜÜGIL ERINEVAD PADRUNID JA SÜTIKUD FIRMALT CCI

Puht matemaatiliselt ei mõtle jahimehed ilmselt üldse tagajärgedele.

Kui meie hinnangule (10 269 põtra) lisada veel juurdekasv 35% (3594 vasikat), saame hooaja alguseks arvukuseks 13 863 põtra. Kui küttida sellest meie soovi järgi 5904 isendit ning lahutada veel liikluses hukkunud ja huntide ära söödud vasikad, siis pärast seda hooaega jääks alles ainult 7377 põtra. Sama arvutuse juures jääks KAUR-i arvukuse hinnanguga alles 9618 isendit. See on alles jääva arvukuse miinimum.

Et seda ei juhtuks ja kontrollida, kas arvukuse näitajatel on tõepõhi all, peaksime oluliselt vähendama 2019. aasta küttimist (maksimaalselt 5500 põtra) ja vaatama, mida näitavad arvud aastal 2020. Kindlam on sõrm ühel aastal rohkem tagasi hoida ja vähendada märgavalt küttimist, et saada teada, millised on arvukuse näitajad uuel aastal.

Tabel 3. Kiskjate küttimine Aasta

2017

Karu

Hunt

P

K

P

K

65

54

24

104

2016

71

55

27

1 14

2015

63

49

28

103

1994

-

38

-

205

1993

-

35

-

153

1992

-

32

-

120

P - pesakondade arv, K - küttimine

Allikas: keskkonnaagentuur.

57

Tallinnas Mustamäe tee 18 tel 655 0295

Tartus Raatuse 20 tel 745 1136

www.schotter.ee

- LASKMINE Jahikaar 2019 parimad võistkonnad (vasakult): Pärnumaa JL, Rae RSK I (võitja) ja Männiku Sporting klubi.

Männiku Sporting klubi 20

K

õik vanema ja keskmise põlvkonna jahimehed mäletavad nõukogude aega, kui paljudes jahiseltsides olid põhiliselt üht tüüpi jahilasketiirud: 35 meetri kuulitiir sea- ja põdrasiluettide laskmiseks ning kaarrada taldrikute laskmiseks. Harjutamiseks saadi laskemoona kastide kaupa tasuta, nii et mehed võisid soovi korral hommikust õhtuni märke kõmmutada. Kui Eesti taas iseseisvaks sai, andis saabunud kapitalism jahilaskmises kõvasti tunda.

Iga pauk tuli jahimeestel oma taskust kinni maksta ja kalleid kroone tuulde lennutada eriti enam ei raatsitud.

Kaarradade laskepaigad rohtusid, heitetornid roostetasid …

Ja siis ühel päeval ilmusid Eestisse kummalised kaadervärgid: teisaldatavad kettaheitemasinad. Need võis panna üles ükskõik kuhu: põllule, heinamaale, järve kaldale – ja saigi

TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Tallinnas tähistati 27. aprillil Männiku lasketiirus Männiku Sporting klubi 20. aastapäeva, millele eelnes Jahikaare karikavõistluste teine ehk finaaletapp 100 märgi laskmises.

hakata laskmist harjutama. Eesti jahimehed avastasid sportingu – jahipraktilise haavlilaskmise, kus erinevalt kaar- ja kaevikrajast olid kõik laskerajad ning märgi lennutrajektoorid kordumatud ja jäljendasid linnu- või jänesejahti looduses. Sporting oli põnev ja kaasahaarav nii laskjatele kui ka pealtvaatajatele. Kujunes seltskond jahilaskureid, kes uut ala innuga harrastama ja tutvustama hakkasid.

Lõpuks oli asi nii kaugel, et 8. märtsil 1998 tulid kokku Erki Aavik, Heikki Jaansalu, Anti Järvelaid, Kaupo Kindsigo, Gunnar Kraft, Andres Kõiva, Jaan Liivson ja Raimo Uuemõis ning andsid allkirja mittetulundusühingu Männiku Sporting klubi asutamislepingule. Klubi põhikiri kinnitati novembris ning 29. märtsil 1999 kanti Männiku Sporting klubi mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Jahipraktilise laskmise edendajad

Tallinnas Männiku lasketiirus tähistati 27. aprillil 2019 klubi 20. aastapäeva,

58

millele eelnes Jahikaare karikavõistluste teine ehk finaaletapp 100 märgi laskmises. Kakskümmend aastat on väga pikk aeg. Männiku Sporting Klubi on üks vanemad ainult jahilaskespordile keskendunud spordiklubisid Eestis.

Mis sinna aega mahub, teavad kõige paremini need, kes selle teekonna koos klubiga on läbi käinud. Kindlasti sadu võistlusi nii Eestis kui ka välismaal ja kõige rohkem võidetud karikaid ning medaleid jahipraktilises laskmises.

Huvitav oleks umbkaudu välja arvutada, kui palju laske märkide pihta on klubi liikmed harjutades ja võisteldes selle aja jooksul teinud?

Praegu kuulub klubisse 30 jahilaskurit. Eesmärk on edendada jahipraktilist laskmist Eestis ja parandada seega jahimeeste laskeoskusi. Klubi korraldab võistlusi, koolitusi ja ühistreeninguid. Klubi viieliikmelisse juhatusse kuuluvad Ridas Kaleininkas, Andres Karu, Tiiu Ratassepp, Meelis Tambla ja president Aare Holm.

Kui Jahikaare võistlus oli Männikul lõppenud ja võitjad autasustatud, algas

Jahikaare karikafinaal 2019 Männikul.

Jahikaare naiste esikolmik (vasakult): Janika Loos, Tooni Vellend (võitja) ja Tiiu Ratassepp.

väike sünnipäevapidu. Klubi president Aare Holm rääkis lühidalt klubi ajaloost, tänas kõiki, kes panustanud klubi arengusse ja igapäevatöösse. Ta luges klubi asutajate nimel ette Erki Aaviku tervituse kõigile Männiku Sporting klubi laskuritele ja tänusõnad algusaastate suurematele toetajatele Andrese Sarrile, Andres Bergmannile (mõlemad juba maapealsete küttide hulgast lahkunud), Ivo Schotterile, Hugo Petersonile ja paljudele teistele.

Jahikaar 2019

Sportingu tulek Eestisse veerandsaja aasta eest jättis jahimeeste hulgas vähehaaval soiku kaarrajal laskmise. Nüüd on ring jälle täis saanud ja just Männiku Sporting klubi kutsus ellu Jahikaare üle-eestilised tiitlivõistlused. Osa klubi varasemaid liikmeid olid liikunud teistesse maakondadesse ja kohalikesse laskeklubidesse, soetanud märgiheitemasinaid ning käivitanud ka mujal hoogsalt sportingu laskmise. Sportingu kandepind oli ja on praegugi hea ning laskevõistlustel osaleb sadu entusiaste.

Männiku Sporting klubi nägi selle kõrval võimalust hakata taaselustama ka vanu traditsioone.

Ridas Kaleininkas meenutab, et seitse aastat tagasi arutasid klubi liikmed omavahel, kuidas korraldada selline lihtne võistlus, mis hõlmaks kogu Eestit ja sobiks ka suuremale hulgale jahi-

SUURIM VALIK VIBUJAHIVARUSTUST LAOVIBUDE SUUR VÄLJAMÜÜK

meestele, laskuritele. „Teadsime, et vanu kaarrajatiire on veel paljudes kohtades alles, sealt sündis Jahikaare võistlussarjade idee. Jahikaar on praeguseks Eesti jahispordi liidu kinnitatud ametliku reeglistikuga lihtsustatud olümpiakaare variant, kus märgitud laskekohtadel püütakse haavlipüssist tabada kahest märgiheitemasinast lennutatavaid märke. Algajatele laskuritele on see väga hea harjutus,“ selgitas Ridas. „Treenib põhioskusi ja otsustusvõimet, sest lennukaar on standardne, kuid parajalt lühike. Mõte oligi selles, et huvilised hakkaksid harjutama ja suureneks ka laskespordiga tegelev järelkasv noorte hulgas.“ Alates 2014. aastast, kui Jahikaare võistlussarja on korraldatud, on selle sponsor olnud Ivo Schotter, toetades võistlust laskemoona ja auhindadega.

Iga pauk tiirus tuleb metsas kasuks

Sel aastal koosnes Jahikaar kahest etapist. Mõlemad etapid võitis Vääna jahimees ja Rae klubisse kuuluv Kalle Ahu. Esimesel etapil tabas Kalle sajast märgist 96, teisel 98 märki. Tulemus on suurepärane ja tõestab veel kord, et jahilaskespordis tagab edu järjekindel harjutamine. Kalle jahilaskurikarjäär on näide loo alguses kirjeldatud Eesti jahilaskmise käekäigust. Noore poisina nõukogude aja lõpus käis ta koos vend

59

*PILTIDEL OLEVAD TOODETE HINNAD EI PRUUGI OLLA KATEGOORIA MADALAIMAD

- LASKMINE Agoga isa kõrval Väänas kaarrajal harjutamas. Iseseisva Eesti saabudes tuli aga laskmisesse aastatepikkune paus, sest ka majanduslikult polnud võimalik tiirus käia. Nüüd on vana armastus laskmise vastu uue hoo saanud ja Kalle Ahu nimi esineb viimastel hooaegadel juba sageli jahipraktiliste harjutuste esikolmikus. Vend Ago Ahu võitis mullu Jahikaares Eesti meistritiitli. „Püüan käia järjepidevalt harjutamas. Enne Jahikaare esimest etappi

tegin umbes 500 lasku, enne teist pisut vähem – paarsada,“ rääkis Kalle, kes on aastakümneid olnud tõsine jahimees. „Iga pauk, mis tiirus teen, tuleb metsas kasuks. Kõik jahimehed peaksid tiirus harjutamas käima. Eriti pardijahis tuleb see kasuks: 20 pauku ja viisteist parti on minu jaoks normaalne tulemus.“ Üldarvestuses oli Kalle Ahu järel teine parim veteran Lembit Mihkelstein (Pärnumaa JL) ja kolmas Margus Valgma (Rae RSK).

ÜLDARVESTUS

KLUBI

PUNKTID

1. Kalle Ahu 2. Lembit Mihkelstein 3. Margus Valgma

(Rae RSK) (Pärnumaa JL) (Rae RSK)

194 186 186

NAISED 1. Tooni Vellend 2. Jaanika Loos 3. Tiiu Ratassepp

(Pärnumaa JL) (Keila JS) (Männiku Sporting klubi)

146 133 122

JUUNIORID 1. Aron Lootus 2. Romet Viiber 3. Peeter Jürisson

(ind) (ind) (Saarte JMS)

131 86 (osales 1. etapil) 82 (osales 1. etapil)

VETERANID 1. Lembit Mihkelstein 2. Raivo Kimmel 3. Aare Holm

(Pärnumaa JL) (Pärnumaa JL) (Männiku Sporting klubi)

186 179 174

SUPERVETERANID 1. Enno Jersov 2. Oskar Paukku 3. Olev Schmidt

(ind) (Järva JLT) (ind)

162 148 145

MEESKONNAD 1. Harjumaa 2. Pärnumaa 3. Tallinn

Rae RSK I Pärnumaa JL Männiku Sporting klubi

563 542 526

Jahilaskmise Euroopa meistrivõistlused Eestis TEKST TRIIN ROOSTFELDT, EJSL

Eesti jahispordi liit (EJSL) korraldab 28.–30. juunini Männiku jahilasketiirus ja Kaitseliidu Männiku lasketiirus Euroopa meistrivõistlused kombineeritud jahipraktilises laskmises.

Eesti jahilaskurid on Euroopa tasemel

EJSL võõrustas viimati Euroopa jahilaskureid sellel võistlusalal 2012. aastal, kui samuti Männikul Euroopa parimatele meistritiitlid kaela riputati. Sel aastal on oodata Eestisse ligi 200 jahi-

60

laskurit 15 riigist. Võistlused toimuvad kolmel päeval ja lasketiirud on avatud ka huvilistele ning pealtvaatajatele.

Eesti jahilaskureid on võistlustules eeldatavasti päris palju, sest see ala on eestlaste seas populaarne. Varasemal kahel aastal on naiste arvestuses Euroopa meistritiitli koju toonud laskesportlane Aili Popp. Viimastel aastatel on kombis tublisti arenenud ka juuniorid, nende hulgas näiteks Peeter Jürisson, kes on korjanud kõrgeid kohti mitmel võistlusel.

UUED LAPUA LAPUA KUULIDE KUULIDEHINNAD HINNAD UUED KÜSI OMA LÄHIMAST JAHIPOEST KÜSI OMA LÄHIMAST JAHIPOEST

1,90€ 1,90€

2,10€ 2,10€

2,50€ 2,50€

2,80€ 2,80€

AMETLIK 10198 / HUNTINGNORMARK. AMETLIKMAALETOOJA MAALETOOJABALTI BALTIRIIKIDES RIIKIDESNORMARK, NORMARK,+370 +370655 655 10198 / HUNTINGNORMARK.

- VIBUJAHt -

Vibujahimaa Taani TEKST ja FOTO RITA-ANETTE KOHAVA, vibujahiklubi Mägilased, Euroopa vibujahi föderatsioon

Varem algas vibujahimeeste hooaeg Taanis 1. oktoobrist metskitsejahiga, alates 2018. aastast saab vibuga jahile juba 1. septembrist, kui algab hirvejaht.

Taani jahimeeste seltsi president Claus Lind Christensen: „Vibujahi tulevik Taanis on helge: ühiskonna jaoks on vibujahimees roheline jahimees, tema tegevus on vaikne ja saagiks ökoloogiliselt puhas liha.“

T

Jahimaa Taani

aani jahimeeste seltsi ja Taani vibujahimeeste seltsi aastatepikkuse ühise töö tulemusena edastati 29. augustil 2018 pressiteade, et alates 1. septembrist on avatud vibujahi nelja-aastane testperiood puna- ja tähnikhirvele. Vibuga kütiti esimene punahirv 5. septembril 2018.

Metskitsejahile eelnes uuring

Taani vibujahimeeste selts ning Taani rahvuslik metsa- ja loodusamet korraldasid 1. oktoobrist 1999 kuni 15. jaanuarini 2004 metskitsede vibujahi testperioodi.

Viie aastaga lasti metskitsejahil 576 noolt, 561 lasku dokumenteeri kui tabamused ja 533 metskitse saadi kätte. Lastud nooled ei tabanud 11 juhul, polnud ka looma vigastamise märke: leitud noolel puudusid täielikult vere või kehavedelike jäljed. Neljal juhul ei olnud haavamise märke või ei leitud noolt, 28 juhul (4,99%) kinnitasid kehavedelikud maas või noolel, et ulukit haavati. See näitaja sarnaneb tulirelvajahi näitajatega Euroopas.

Taanis vibujahi kohta tehtud uurimuse põhjal selgus, et • 77% ulukeid lastakse vibuga lähemalt kui 20 m; • 87% ulukitest ei lähe noole tabamuse järel kaugemale kui 50 m; • 87% nooltest lastakse ulukist puhtalt läbi.

Uuring on huvilistele kättesaadav Euroopa vibujahi föderatsiooni kodulehel.

Toetudes eespool toodud testjahi ja uuringu tulemustele, legaliseeriti metskitse vibujaht Taanis jaanuaris 2005.

62

Taanit peetakse maailma kõige õnnelikumate inimeste kodumaaks. Ilmselt on Taani ka kõige õnnelikumate jahimeeste maa. Lausa 80% Taani elanikest toetab ja mõistab jahipidamist, jahimehed moodustavad kolm protsenti elanikest.

Millises teises Euroopa riigis saaks korraldada avaliku ja populaarse töötoa, kus õpetatakse punahirve nülgima ja tükeldama ning sellest toitu valmistama? Norras prooviti sama, kuid selle käigus langeti agressiivsete loomakaitsjate rünnaku alla. Ühiskonna toetust ei võeta iseenesestmõistetavana, vaid selle nimel teevad jahimehed kõvasti tööd. Nii on sada vabatahtlikku koolitatud tegema jahi teemal ettekandeid ja juhendama praktilisi töötubasid. Näiteks käivad nad koolides, puhastavad lastega koos faasaneid ja valmistavad neist toitu.

Jahikorraldus

Taani jahikorralduse alus on Euroopas unikaalne nn otsustuslaud, mis kohtub neli korda aastas. Minister ei saa keelduda, kui seal ühiselt mõni otsus vastu võetakse. Piltlikult öeldes istuvad ühel pool lauda kaks põllumeeste ja maaomanike esindajat, jahimeeste ja metsameeste esindaja. Teisel pool lauda on ornitoloogide ühingu, loomakaitsjate ja looduskaitsjate esindaja. Lauanurgas on koht ka Taani loodusesõprade esindajale. Sellesse organisatsiooni kuuluvad väga erinevad huvirühmad jahimeestest kuni nendeni, kes naudivad looduses alasti olemist.

Süsteem töötab juba 1950. aastatest. Seda on täiendatud ja see on ka jahiseadusesse sisse kirjutatud.

Kasside küsimuse näide. Nii jahimehed kui ka ornitoloogid on seda meelt, et metsikute kasside arvu tuleb vähendada, et kaitsta linde ja väikseid loomi. Teistel organisatsioonidel ei ole kindlat seisukohta, kuid põllumeestele on kassid vajalikud kui hiirte arvukuse kontrollijad.

Loomulikult tekib erimeelsusi ja ägedaid arutelusid, kuid lahingud hoitakse pigem laua taga, mitte ei lahata neid avalikult arvamusartiklites. Eestlastel on siit kindlasti õppida.

Jahimehed

Viimasel kümnel aastal Taani jahimeeste arv suurenes, olles nüüd stabiliseerunud. Jahimeheks saab juba 16-aastasena.

Laskekatse tunnistusel on taanlastel neli rida. Siledaraudse püssi laskekatse oli varem mõeldud ohutusnõuete täitmise kontrolliks, kuid nüüd kontrollitakse ka tabavust. Lisaks on vintpüssi ja vibu laskekatse ning kullijaht. Viimane nõuab lausa eraldi kursuste läbimist.

Vibujahimees peab olema läbinud jahimeeste üldkoolituse ja kahepäevase vibujahikoolituse koos laskekastega. Hirvejahiks sobib vibu jõuga alates 80 džaulist, nool miinimumkaaluga 33 grammi ja vähemalt kolme teraga fikseeritud lõikurots miinimumdiameetriga 25 mm.

Laskekatse on traditsioonilisele vibule paras väljakutse: kuni 25 m, kaugus on määratlemata, tabada tuleb viie noolega kuuest. Seetõttu valib vaid kaks protsenti vibuküttidest traditsioonilise vibu.

Ulukid

Aastas kütitakse 2,5 miljonit ulukit, nendest 10 000 punahirve, 10 000 tähnikhirve, 100 000 metskitse. Metskitsede arvukus on hakanud viimastel aastatel vähenema. Punahirvede arvukuse reguleerimine on vabatahtlik ja alates ühest hektarist saab jahiõiguse.

Taanlasi teeb murelikuks püüde ja jäneste arvukuse vähenemine, milles on süüdlaseks peetud ka vareseid. Jälgimisseadmed, mis olid kinnitatud 75 püüle, aga näitasid, et põhilised vaenlased on hoopis rebased ja kassid, saatjatega püüdest ei langenud vareste saagiks ükski.

Väikeulukite arvukus väheneb ka intensiivse põllumajanduse tõttu. Üks saareke iga viie hektari kohta oleks abiks nii väikestele loomadele kui ka mesilastele. Koostöös põllumeestega püütakse neid rajada.

Aastas lastakse ka 700 000 faasanit, kellest suurem osa on siiski ette kasvatatud.

Vibujaht

Alates 1999. aastat oli vibujaht lubatud väikeulukitele (välja arvatud metskits, kes on Taanis väikeuluk). Aastal 2015 seati eesmärk legaliseerida suuruluki vibujaht. Septembris 2016 algasid läbirääkimised, kuhu tulid ka loomakaitsjad. Sündis hirvejahi nelja-aastaseks testperioodi kokkulepe alates septembrist 2018. See oli usalduse küsimus ka loomakaitsjate poolt, kes 1998. aastal olid ka metskitse vibujahi vastu. Uuringu abil suudeti nende arusaama muuta ja vastuseis nõrgenes.

Nelja-aastase projekti tulemusi saab hinnata hiljem. Iga nool, mis lastakse, tuleb registreerida, kogutakse andmeid.

Juba hakatakse tegema esimesi kokkuvõtteid.

Vibujahil on Taanis läinud hästi, hinnanguliselt lisandub aastas umbes kümme protsenti jahimehi, kes peale teiste jahipidamisevahendite võtavad kasutusse ka vibu. Taanis on ligikaudu 2500 vibujahimeest, kellest 2000 kuulub ka vibujahiga seotud organisatsioonidesse.

- JAHIMEHE KÖÖK -

Metskitsehooaeg köögis TEKST MERRIT KIHO FOTOD ANDRA KALDA

Sokujaht on alanud. Paljude jahimeeste jaoks on see jahipidamise klassika.

Merrit Kiho, kes peab Kolga-Aablas kodurestorani MerMer, pakub välja mõned metskitseretsepid oma raamatust „Püssiga köögis“.

90 °C KÜPSETET METSKITSEKINTSUTÜKK VEINI, TÄHTANIISI JA KANEELIKOOREGA (neljale) Tükk kitsekintsu vaatas mulle külmkapist etteheitvalt vastu. Justkui tahaks südamele panna, et ära unusta mind siia, kuniks koer mu sööb, vaid võta miskit põnevat ette. Kintsul on seda lihtne soovida, palju raskem on välja mõelda midagi, mis on hea, uudne ja oma.

800 g kintsutükk 300 ml punast veini pisem kaneelikoor pisike tähtaniis 6 uhmris purustatud kadakamarja 6 uhmris purustatud vürtsitera pisut soola, pipart peotäis karulauku (kui seda pole võtta, siis pisem küüslauk) võid oliiviõli Pruunista potis või ja oliiviõli segus liha igast küljest, lisa kõik koostisosad, aja pliidil keema, siis kata pott kaanega ja pane 90-kraadisesse ahju peaaegu et igaveseks. See tähendab, et alusta küpsetamist õhtul ja nii kaua kui ärkvel oled (umbes kolm tundi), kasta liha aeg-ajalt. Kui uni peale tuleb, mine magama ja kaheksa tunni pärast ärgates on liha parajalt valmis. Mitte liialt mure, vaid annab kergelt noaga viilutada. Rooga võib serveerida külmalt lihalõikudena või siis soojalt kartulitega.

METSKITSE-CARPACCIO (neljale) Carpaccio jaoks arvestan 30 grammi fileed inimese kohta, sest heaga ei tohi liialdada. Ja peale kõige muu tuleb toores liha kiiresti nahka pista, mitte jääda ootama, kui see laual hallikaks tõmbub ja tont ise teab mis baktereid ligi tõmbama hakkab.

Alljärgnev on mõeldud neljale maiasmokale pisukeseks eelroaks.

120 g metskitse sisefileed 1 tl rosmariinilehti 1 tl tüümianilehti pisut veskist keerutatud soola pisut veskist keerutatud musta pipart peotäis rukolat parmesanilaaste pisut seedermänniseemneid palsamikreemi külmpressi oliiviõli Aseta kelmetest ja võimalikust rasvast puhastatud filee toidukilele. Haki rosmariin ja tüümian peeneks, sega ürtidele sekka sool ja pipar ning patsuta segu lihale, keera liha toidukilesse ja sügavkülmuta.

Võta pisut enne lauale andmist filee sügavkülmast, lase vaid nõnda veidi sulada, et saaksid terava fileerimisnoaga imeõhukesed liistakad tõmmata. Aseta vaagnale rukola, lao peale filee, tõmba parmesanist lustakaid laaste, viska sekka näpuotsaga seedermänniseemneid, tilguta peale palsamikreemi ja oliiviõli, ehk soovi korral pisut soola, pipart ka ja naudi ahjukuuma saiaga kohe.

64

- JAHIMEHE KÖÖK TILLUKESED SALATIBURGERID (kahele) Jahtunud kotletid, pestud salatilehed ja valmis segatud kaste paki koos hea tujuga rannakotti, et päevitamisest ja ujumisest väsinud keha vahepalaga turgutada.

150 g metskitsehakkliha 100 g lambahakkliha soola pipart tillukene muna 1 dl 30% hapukoort kümmekond suuremat mündilehte 1 küüslauguküüs 1 tl Chipotle tšillit 1 sl täisterariivleiba oliiviõli suuremaid salatilehti

KASTE 0,5 dl 30% hapukoort 0,5 dl mädarõikamaitselist majoneesi 1 tl Inglise sinepit 1 sl hakitud murulauku

Hakklihaburgerite jaoks haki küüslauk ja mündilehed peenikeseks ning sega koos ülejäänud koostisosadega hoolikalt kotletitainaks. Vormi umbes supilusikatäie suurused lamedad pätsid ja küpseta keskmisel kuumusel pannil oliiviõlis mõlemalt küljelt kolm-neli minutit. Tõsta taldrikule ja lase jahtuda. Vahepeal sega kokku kaste. Jahtunud burger serveeri salatilehes koos törtsu kastmega.

PANEME KOKKU UUE RAAMATU! Aastal 2013 ilmus Eesti Jahimeeste Seltsi ja kirjastuse Menu koostöös „Jahimeeste kokaraamat“, mis osutus väga populaarseks.

Nüüd on aeg mõelda uuele retseptikogule. Saatke oma retsept koos fotodega 15. juuliks Eesti Jahimeeste Seltsi meiliaadressil jaanus@ejs.ee. Parimad retseptid avaldame raamatus. Paneme uue ulukiroogade raamatu ühiselt kokku!

Kikkoman pakub laias valikus rikkalike maitsetega sojakastmeid, mis annavad igale oskusliku jahimehe poolt valmistatud roale võrratu maitse

- JAHIKOER -

Jahikoerte erinäitus Säreveres 2019 TEKST ja FOTOD JAANUS VAIKSOO

Eesti jahikoerte tõuühingu korraldatud sertifikaadiõigusega jahikoerte traditsiooniline erinäitus Säreveres on muutnud aastatega üha populaarsemaks. Tänavu osales juba ligi 400 koera.

N

äituse toimkonna esimehe Tõnu Väli sõnul on tegemist Baltikumi kõige suurema jahikoerte näitusega. Ka erinevate jahikoeratõugude galerii on rõõmustavalt kirev. Jaht koeraga on muutumas enesestmõistetavaks. Kes on jahikoera kord võtnud, see ei kujuta jahipidamist teisiti enam ettegi.

Hagijajaht on tagasi

Eesti hagijas on muutunud populaarseks.

Kas on põhjuseks patriootlikud tunded või jahimeeste seas taas ausse tõusnud jänese- ja rebasejaht, aga Särevere näitusel käis ringis 37 Eesti hagijat. Kindlasti on jahiharjumuste muutumises oma osa ka talvise metsseajahi olulisel vähenemisel, mis oli aastaid jahiseltside jaoks põhilisi ühisjahte, kui põdraga

detsembris lõpetati. Kuid jahimehed, kes on hagijausku, kinnitavad nagu ühest suust, et jänese- või rebasejaht hagijaga on eriline nauding.

Laekvere jahimehel Ants Habakukel on olnud jahikaaslaseks läbi aastakümnete kaheksa Eesti hagijat. Seitsmekümneaastane kütt lasi oma esimese jänese juba seitsmeselt isaga koos jahil olles. Isa õpetas haavlipüssi laskma ja laadima ning sellele relvale on ta truuks jäänud tänaseni. Ka poeg Jaanus Habakuk on kõva jahimees „Mulle meeldib hagijajaht, sest see on ikka tõeline jaht,“ kinnitab Ants. „Kui hagijas metsas laulab, on see puhas mõnu.“ Praegu on Antsul koos pojaga kaks hagijat. Näitusel kaasas olev Juss on alles aastane, aga koos emaga sel talvel jahti pidades jäi tema arvele juba neli rebast.

66

Hagijas Jussil on näitusel ka vend Tommi, kelle peremees on Vääna jahimees Mait Reits. Tommi tunnistatakse oma klassi parimaks Eesti hagijaks.

Mait kiidab teda ka jahikoerana, sel talvel lasi tema eest juba kaks rebast. „Tommi on väga julge ja laulab metsas kogu aeg.“ Mait loodab, et temast tuleb väga hea rebase- ja jänesekoer. Kodus on Maidul ka Soome hagijas, kes eelkõige spetsialiseerunud jänestele.

Mõniste jahimees Innar Uus, kes on tuntud hirvepeibutajana esindanud Eestit ka Euroopa meistrivõistlustel, tõi endale Eesti hagija kutsika Valgevenest. Möödunud kevadel sündinud Almaz käis samuti juba talvel jänesejahil. Innar on jahimees olnud juba pikalt ja plaan endale jahikoer võtta küpses ammu. Eesti hagijas on tõug, kelle kasvatamist võiks rohkem propageerida. „Kui hagijas on metsas, siis võtad

- JAHIKOER -

Perepilt: perekond Matrovid ja nende Lääne-Siberi laikade sama pesakonna õed. Paremal ühe kutsika omanik Gert Neeve.

Lääne-Siberi laikade tõu parimaks tunnistatud Donna ja omanik Raivo Matrov.

Saksa karmikarvaline linnukoer Andra

Lüüli ja Mario Sootna ning nende Iiri punane setter Sarmando.

püssi kätte, mitte ei pane põlvedele,“ meenutab Innar vanade jahimeeste elutarkust. See tähendab, et hagijajaht eeldab jahimehelt aktiivset liikumist ja pidevat valmisolekut. Mõnistes toimub uue aasta esimestel päevadel traditsiooniline jänesejaht, millest ka Almaz juba osa võttis ja haavatud jänese üles leidis.

Hagijate ringis oli kohtunik kogenud koeraekspert, Soome ajakirja Koeramme

Valdu ja Mare Reinaas koos Saksa karmikarvaliste linnukoerte Andra ning Emmyga.

peatoimetaja Tapio Eerola, kelle sõnul on Eesti hagijate tase aastate jooksul ühtlustunud ja on hea. Eesti hagijaid osales näitusel rõõmustavalt palju, nende hulgas omakorda oli mitu väga heade tõutunnustega koera. Soomes on Eesti hagijaid siiski vähe, mis on ka mõistetav, sest on ju soomlastel oma hagijas.

Tuntud metsamees, jahilaskur ja Kaiu jahindusklubi jahimees Valdu Reinaas on näitusel koos abikaasa Mare ja karmikarvaliste Saksa linnukoerte Andra ning Emmyga. „Saksa karmikarvaline linnukoer on minu lemmik koeratõug,“ ütleb Valdu ja räägib Andra põneva saamisloo. Tema eelmine koer suri 14-aastasena. Uut kutsikat Saksamaalt saada oli väga keeruline. Metsamehest sõbrad pakkusid talle võimalust osta 2,5-aastane täielikult koolitatud emane koer. Kuigi Valdu oleks eelistanud kutsikat, sõitsid nad Saksamaale koera vaatama. Ent pakkumine ei tähendanud veel omanikuks saamist. Koera kasvataja Isidro valis kandidaate hoolikalt. Valdu oli Saksamaal kolm päeva, mille jooksul jälgiti tema läbisaamist koeraga. Otsustavaks saigi see, et Andra võttis Valdu omaks ja kuuletus tema käsklustele.

Valdu sõnul on Andra täiuslik koer.

2015. aastal tuli ta koertenäitusel oma

- JAHIKOER -

Innar Uus ja Eesti hagijas Almaz.

Vennad Juss ja Tommi said näitusel üle pika aja kokku.

Peremehed Ants Habakuk ja Mait Reits vahetavad kogemusi.

Kaheksa-aastasele Ivari Teimannile on Juss parim sõber.

Kohtunik Tapio Eerola kuulutab välja tõu parimad Eesti hagijad.

klassi võitjaks, Saksamaal oli ta teinud verejäljekatse 36 tunni vanusele jäljele, s.t leidnud üles 36 tunni eest haavatud hirve. Seda oskust on Andral vaja läinud ka Eestis jahti pidades. „Eelmisel aastal peetud põdrajahil lasti ühest ajust kuus looma, kellest kolm aitas Andra üles leida,“ toob Valdu näite verejäljekoera vajalikkusest.

Eelmisel aastal sünnitas Andra kaheksa kutsikat, kelle isa on Koeru naisküti Age Lagenõmme Saksa karmikarvaline. Ühe kutsika jättis Valdu Reinaas endale, sest ei raatsinud kõiki ära müüa. Nüüd oli ka aastane Emmy näitusel.

Saksa jahiterjer – aktiivne tegija

Kihlepa-Lindi jahimehel Raivo Kimmelil on poolteiseaastane Saksa jahiterjer Bekki, toodud Ukrainast. „Oma nooruse kohta ikka väga aktiivne jahikoer,“ rõõmustab peremees. „Temaga saab pidada kõiki jahte. Kaheksakuusena oli

Näituse peasekretär Aili PärtelBeljaev teeb tutvust Peep Männili karmikarvalise taksiga. juba esimest korda seajahil. Hirmus ujuja.

Toob vajadusel ka pardi veest välja.“ Bekkist on saanud Kimmelite jahidünastia täieõiguslik liige. Peale Raivo on jahimees ka poeg Raiko Kimmel ning kümneaastane pojapoeg Raian käib samuti koos vanaisa, isa ja koeraga jahil. Raivo tütrel Eneli Heinal on kuldne retriiver Brook. Eneli jaoks on kõige olulisem, et koer oleks lastega sõbralik. „Poeg Aston unistas, et kui temast saab koolipoiss, siis koer ootab teda, kui ta koolist tuleb. Nii kinkisimegi lasteaia lõpupeoks Astonile ja tema nooremale õele Anettele kuldse retriiveri. Mõlema jaoks on Brook kindlasti ka teraapiakoer, kellega mängimine aitab maha võtta pinged ja muuta tuju heaks.“

Perekond Matrovi laikad Koeru jahimees Raivo Matrov on juba aastaid käinud jahil Lääne-Siberi laikadega. Nüüd on ta laikade kasvatuse võtnud tõsisemalt ette. Kodus on 12 lääne-

68

Eneli Hein ja kuldne retriiver Brook.

siberlast. Eelmise aasta aprillis sündinud pesakonnas oli kaheksa emast ja üks isane kutsikas. Kuus kutsikat on ka Säreveres näitusel, kellest Donna võtab koguni kolm tiitlit: parim juunior, tõu parim juunior ja parim Lääne-Siberi laika. Kohtunik Elvira Romanenkova Venemaalt osutab Donnale kui väga harmoonilisele koerale, kellel on kõik omadused, mis Lääne-Siberi laikal peavad olema.

Kõik need kohtumised on vaid väike valik Särevere jahikoerte näituselt. Näitus on oluline suhtluskoht, kus koeraomanikud näitavad oma koeri ja vaatavad teisi, vahetavad kogemusi ning otsivad koertele sobivaid partnereid. Siin käib palju inimesi, kes otsivad endale koera. Kui jahimeeste seas on neid, kes käivad ringi mõttega soetada ka endale lõpuks üks tubli jahikoer ja ustav pereliige, siis on jahikoerte erinäitus Säreveres just õige koht, kust leida kontaktid ja teha plaane kutsika ostmiseks.

Kohtumiseni Säreveres juba sügisel.

TEKST JA FOTOD MARIO TRAKS, Päinurme jahiselts

Autor Mario Traks peibutamas.

Räägime

põdrakeeles Suve lõpu poole võib metsas kuulda iseäralikku mulksumist.

See on aeg, kui põdrapullid hakkavad ohkimise-, mulksumiseja ragistamisega liigikaaslastele endast märku andma: käes on põdrapulm.

M

ulle tähendab see igaaastast puhkust ja põnevaima jahiviisi algust. Seda põnevust tahangi jagada.

Peale mulksumise muutuvad põdrad augusti lõpus liikuvamaks. Metsas võib märgata sarvedega värskelt vigastatud puid ja trampasid ehk kiimalohke.

Need on pullide kraabitud lohukesed,

kuhu urineeritakse ja kus püherdatakse. Samuti aktiveeruvad erinevad näärmed, näiteks interdigitaalnäärmed, mille tulemusena lõhnavad nende jäljed rohkem kui tavaliselt. Peibutuslõhnade kasutamisel saab sellega arvestada. Üldiselt üksildase eluviisiga pullid võivad nüüd hakata kokku hoidma.

Tihtipeale kostabki ühest suunast mitme pulli vastus. Kui nad kütile lähenema hakkavad, siis liigub tavaliselt eespool noorem loom, keda vanad kütid vahel ka adjutandiks kutsuvad. Alles viimasel hetkel aetakse ta eemale.

Eeltööd ja hääled

Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht põdrapullidele on lubatud alates 15. septembrist, kuid eeltöid võib alustada juba kevadel. See on hea aeg paigaldada vajadusel uued rajakaamerad, lasketornid, puhastada sihid ja teha ära muud tööd, mis vajavad loodusesse „sisse sulandumist“. Uute lõhnade jt peibutusvahendite proovimist ei tohiks jätta sügisele, sest kõik tooted, mida turul müüakse, ei toimi või võivad lausa

70

Suur on põdrapulli imestus, kui „hea lõhn“ ja lehma hääl pärinevad hoopis inimloomalt.

peletada. Varakult võiks hakata ka hääli harjutama. Jahi käigus olen teinud mõned helisalvestused, mida igal aastal üle kuulan ja järele teen. Mõnes jahiolukorras tuleb kasuks nii noorema või vanema pulli kui ka lehma hääle imiteerimine. Erinevusi häälte tegemisel on palju, algajatel soovitan harjutamist alustada noorema pulli mulksumisega.

Meil elava Euroopa põdra (Alces a. alces) nii pullidel kui ka lehmadel on võrdlemisi tagasihoidlikud hääled. Seevastu Alaska põdral (Alces a. gigas) on

- jahipraktika Seda metsauhkust sai Tarmo Mikussaare jäädvustusena vaadata Osooni saates.

Enamasti liiguvad pullid peibutaja poole vastu tuult, aga kui looduslikke tõkkeid (veekogu, lagendik) ära kasutada, siis võib piisava huvi korral saada looma ka allatuult liikuma. Liikumise pealt peibutades tuleks kõndida mitte vaikselt hiilides, vaid rahuliku kõnnakuga ja väikeste pausidega nagu põder.

Võimaluse korral võiks imiteerida söömist, tõmmates sõrmedega lehti pikki oksi. Pulli häält imiteerides tuleb kasuks ka okstega või heitsarvega ragistamine.

Kui pull vastab ja hakkab lõhna saamiseks kaarega lähenema, siis soovitan peibutamise lõpetada. Nüüd võib jääda varitsema või hiilida veidi maad allatuult.

Peibutusvahendid ja muu varustus USA-st tellitud põdralehma 2D-kuju käib relva ümber takjaribaga ja tundub eemalt vaadates väga tõetruu. Kord juhtus nii, et adjutant lausa jooksis kuju peale ja tema järel hiilivat tõsisema häälega pulli näha ei õnnestunudki. olenevalt kehamassist võimsamad hääled ja nende imiteerimisel võivad meie põdrad kahtlema hakata. Internetist ise hääli õppides soovitan jälgida, et tegemist oleks Skandinaavia piirkonna allikatega. Siiski on juhus pime, sest minu kõige ootamatum olukord oli ühel septembripäeval, kui murdsin kopraraudade paigaldamisel oksi, mispeale tuli põdrapull mind uudistama.

Peibutuskoha tingimused ja liikumine

Peibutusjahi suurimad eelised ongi tõhus valiklaskmine ning kvaliteetsed ja ohutud tabamused.

Ilm mängib peibutamisel suurt rolli, eelistada tuleks tuulevaikset ja selget õhtut või hommikut. Tavaliselt sobivad mõlemad, aga kui hommikuti on hall maas, siis on pullid aktiivsemad. Kohta otsides tuleb arvestada, et põder valib lähenemiseks tavaliselt kõige kehvema nähtavusega paiga, väldib lagendikke või hakkab sinu poole liikuma alles pimedas. Siinkohal räägin vaid püsiva jahindussurvega piirkondadest.

Peibutuskohtadeks sobivad parajas eas raiesmikud, kus põdral on piisavalt süüa, trampa ehk kiimalohu lähedus, veekogu ääred ja rajad, mida mööda liiguvad loomad soolakutele või söötadele. Soolakul oleva looma küttimine on iga küti enda otsustada. Seal on vähem seotust peibutamisega, seetõttu mina seda ei tee. Nii jäi möödunud aastal laskmata kaheksase kühvliga pull, kes soolakul mulle vastas (pildid laekusid telefoni), aga lagedale ei tulnud ning vaid mõne vastuse järel vihastas ja lahkus.

71

Peibutusjahti on võimalik pidada mitmel moel olenevalt sellest, keda tahetakse küttida või millised on looduslikud tingimused. Peibutada saab nii maa peal kui ka kõrgistmelt. Tornis soovitan pasuna suudme alla suunata ja võtta kaasa mõne hästi praksuva oksa, mida ragistada jahi lõpul, kui pasunat kasutada ei ole enam otstarbekas.

Kindlasti kuulub varustuse kuldse kolmiku hulka enda valmistatud ja ilma igasuguse vileta pasun, millega on peale mulksumise ja ohkimise võimalik ka urineerimist ja vees käimist imiteerida.

Mina olen kasetohust tehtud pasunatelt läinud üle plastikule, sest esimesed ei pidanud kuigi kaua vastu. Välismaised viledega pasunad üldjuhul ei tööta ja võivad loomi hoopis hirmutada. Peibutamisel kasutan alati ka väiksemat põdra heitsarve. Pullid kuulevad hästi sarve kõla ja nii julgevad ka nooremad pullid läheneda. Kui põder on vastanud ja liigub, siis nüüd võiks pasuna asemel kasutada heitsarve.

Kolmandaks, peibutuslõhn – olgu sünteetiline või naturaalne – on „maitse asi“.

Olen kasutanud mõlemat, lemmikuks on saanud aga üks sünteetiline lõhnamark, mida ei soovita otse enda peale kanda: võtab pisara välja. Seda kasutades on lähima looma vahemaa olnud 15 meetrit.

Kõige keerulisem ongi põdra hästi arenenud haistmismeelt ära petta, aga õigete lõhnade abil on see võimalik.

Naturaalset pulliuriini olen kasutanud ühe hooaja, suurt mõju ma sellel ei näinud, kuid üks aasta on ka liiga lühike aeg järelduste tegemiseks. Lõhnamängu juurde kuulub hooajal kindlasti nii enda kui ka jahiriiete pesemine spetsiaalsete pesuvahenditega. Sobivad ka allergikutele mõeldud pesuvahendid.

- jahipraktika Sarved 4 + 4; 280 punkti; 11,5-aastane põder.

Peale selle on jahil abiks riidest lõhnaribad, mis on hermeetilises kotis ja eelnevalt lõhnastatud. Neid riputan metsa minnes okstele ja peibutuskoha ümbrusesse, saapanööridele ja seljakotile. Nii hoiab lõhna kokku ja järgmisel jahil piisab, kui lisada kotti paar tilka lõhna.

Kasuks tuleb ka esimese eduka jahi korral pulli „habeme“ kasutamine. Peibutuskohta liikudes seon lõhnastatud habeme vöö külge ja lohistan mööda maad.

Abiks on ka erinevad kujud, ise kasutan USA-st tellitud põdralehma 2D-kuju, mis takjaribaga käib relva ümber ja tundub eemalt vaadates väga tõetruu. See on vahel isegi liiga hästi toiminud, kui adjutant lausa jooksis kuju peale ja tema järel hiilivat tõsisema häälega pulli näha ei õnnestunudki.

Kui on kavas minna sellisesse kohta, kus laskmistingimused on nigelad, on abiks kahepoolne teleskoopredel, mille saab väikeste muudatuste abil muuta mobiilseks neljameetriseks jahitorniks.

Ideaalne on seda kasutada üle pea kasvanud lankidel, kus põdral on palju süüa ja julgustki rohkem. Kasulikuks võivad osutuda ka GPS, pealamp, varjevärvides riietus, sääsevõrk (mitte tõrje!), kaamera ning mis peamine – seda kõike tuleb hoiustada võimalikult neutraalse lõhnaga keskkonnas.

Valiklaskmise eelised ja rakendamine

Peibutusjahi suurimad eelised ongi tõhus valiklaskmine ning kvaliteetsed ja

ohutud tabamused. Kütil on rohkem aega hinnata looma umbkaudset vanust ning potentsiaali.

Nii on jahtkonnas ka lihtsam kehtestada küttimisreeglid. Säästa tuleb täiskühvliga pulle, kelle osatähtsus Euroopas aina väheneb. Küttimisel võiks eelistada piik- ja harksarvedega ning vigastatud ja väärarengutega isendeid. Reeglid harude lugemine ja „viimane lihv“ jäägu jahtkonnale endale, sest olulised on kohalik jahisurve, loomade vanuseline ja sooline struktuur jpt tegurid.

Kokkuvõtteks

Eeltöödena tuleb teha luuret, proovida uusi peibutusvahendeid ja otsida sobivad peibutuskohad varem välja. Õige ilmaga on pool võitu juba käes. Ohutuse mõttes võiks peibutuskoha lähedale jääda mõni kõrgiste või suuremad puud. Kasuta peibutusvahendeid nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Jälgi tuule suunda.

Väldi „üle“ peibutamist, eriti siis, kui saad vastuse. Järgi valiklaskmise ja jahtkonna kokkuleppeid. Kui ühel õhtul läheb jahtkonnast mitu inimest peibutama, tuleb nii ohutuse kui ka jahi tulemuslikkuse tagamiseks kokku leppida, millisesse piirkonda keegi läheb.

Rohkem pilte peibutusvahenditest ja jahijutte aadressil http:// www.loodusmatkad.eu/podrapeibutamine.

KASUTATUD MATERJALID Harry Ling „Põder“, sari „Pääsuke“, 1981.

Madis Treumann „Jahimeeste käsiraamat“, 1924. https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/45978/Eesti_Imetajad_2015.pdf http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2016/09/P%C3%B5dra-Valiklaskmise-alused-USO..doc

72

SKEET II

SAVITALDRIKUTE VÕISTLUS

SKEET II Ergonoomiliselt mugav vest nii naistele kui meestele, erinevates värvides ja suurustes.

Hea disainiga vorm, paindliku lõikega õlad ja suured padrunitaskud. Skeet II vest laseb sul end vabalt liigutada ning hoida käepärast laskemoona ja muud vajalikku.

Ideaalne vest savitaldrikute tulistamiseks.

Meeste vest Olive Night, must & sodaliitsinine / Suurused S-5XL

Naiste vest Bitter chocolate & sodaliitsinine / Suurused S-5XL

Nokamüts Olive Night, must, sodaliitsinine & Bitter chocolate / Üks suurus

€ 69,95

€ 69,95

€ 19,95

S E E L A N D.C O M - LEIA L ÄHIM EDASIMÜÜJA

- ajalugu -

Jahinduse korraldus Eesti Vabariigi algaastail

TEKST HEINO KASESALU FOTOD REPROD

Ehkki Eesti Vabariigi jahiseaduse esialgne kava oli valmis juba 1921. aastal, jõuti selle kehtestamiseni alles 1934. aastal. Sellele eelnes hulk koosolekuid ja ka kemplemist.

Franz Reidolf oli ük s olulisi isikuid Eesti 1934 . aasta jahiseaduse kehtes tamisel.

Istuvad (vasakult) Hugo Ilves, Rudolf Kruse, Julius Kitsing, Karl Aun, Alfred Auksmann, Karl Ahrens, August Undritz. Seisavad (vasakult) Julius Schulbach, Theodor Ermus, Aleksander Kaschin,Voldemar Vallner, Peter Pavars, Andres Mathiesen, Heinrich Karu, Johan Umberg, August Raekson.

E

esti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918. Peatselt järgnes Saksa okupatsioon. 1918. aasta novembris Saksa võimud lahkusid ja 11. novembril astus ametisse Ajutine Valitsus. Sama aasta 13. novembril alustas tegevust Ajutise Valitsuse metsaosakond.

Metsaosakonna esimesed juhatajad August Mahoni ja Johannes Zimmermann ei olnud kumbki metsandusliku haridusega ja seetõttu ei olnud nende töö ka tulemusrikas. Peamiselt inventeeris osakond varasemast ajast jäänud metsamaterjalide tagavarasid. Metsaosakonna sekretäri kohale kutsuti 5. jaanuarist 1919 Peterburi metsa-

instituudi haridusega Julius Kitsing, kes määrati sama aasta 1. märtsist osakonna juhatajaks. Samal ajal käis Vabadussõda ja paljud metsaametnikud olid mobiliseeritud.

Maanõukogu oli 27. novembril 1918 andnud välja „Määrused mõisamaade kontrolli alla võtmise ja maaolude esialgse korraldamise kohta“.

Need tunnistasid riigi omaks kõik eramõisate maad ja Vene kroonu ning põllupankade maad ja metsad.

Metsaosakonna alluvusse tuli 11 endist Vene kroonumetskonda, mis moodustas umbes 14% hilisematest Eesti Vabariigi riigimetsadest.

Ajutise Valitsuse määrus laskeriistade kohta anti välja 29. novembril 1918.

74

Julius Kitsing oli Eesti riigimetsade administratsiooni looja.

Kõik Saksa võimude väljastatud laskeriistade hoidmise ja kandmise load kaotasid kehtivuse.

Ajalooline koosolek

Aprillis 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu, mis pidi otsustama rüütlimõisate metsade riigistamise. Julius Kitsing palus põllutööministrilt luba kutsuda kokku riigimetsaülemate koosolek. Muude küsimuste hulgas pidi seal arutusele tulema ka kehtiva jahiseaduse muutmine.

- ajalugu Koosolek toimus Tallinnas 11.–14. mail 1919 ja seda võib pidada ajalooliseks.

Lahendati palju küsimusi, mis avaldasid suurt mõju Eesti riigimetsade käekäigule. Samuti alustati eeltööd uue jahiseaduse koostamiseks. Seni kehtis Eestis üldjoontes Vene 1892. aasta jahiseadus, mida täiendasid Balti eraseadus, Vene metsaseadus ja põllumajandusseadus.

Koosolekul märgiti, et Eesti riigimetsad on olnud ulukitest alati vaesemad kui erametsad, sest jahijärelevalve oli nõrgem. Arvati, et suuremate metsloomade jahi võiks vähemalt viieks aastaks keelata. Koeraomanikud, kelle koerad keeluajal metsas hulguvad, tuli vastutusele võtta ja ilma suukorvita koerad maha lasta.

Jahiõiguse natsionaliseerimisel peeti õigeks oodata Asutava Kogu seisukohta.

Peeti vajalikuks suurendada trahve jahiseaduste rikkumise eest. Metsaseaduste läbitöötamiseks otsustati kokku kutsuda komisjon. Metsaosakond nimetati 20. mail ümber metsade peavalitsuseks.

Kaitseliidu kütisalgad

Kaitseliidus tehti ettevalmistusi jahija spordisalkade moodustmiseks.

Tallinnas toimus 30. juunil 1919 Kaitse-

liidu maakondade ülemate koosolek, kus tehti ettepanek lubada jahisalkadel riigimetsades tasuta jahti pidada. Novembris saadeti maakondadesse „Kaitse liitude jahi salkade ajutine juhatuskiri“, mis oli kohalike jahisalkade moodustamise alus.

Neid hakati nimetama kütisalkadeks.

Kütisalkade esindajate vabariiklik koosolek toimus 14. veebruaril 1920.

Seal arutati uue jahiseaduse projekti, jahi- ja püssilubade küsimust, jahimaade rentimist, jahisalkade ajutise juhatuskirja täiendamist. Kaitseliidu ülemal paluti pöörduda metsade peavalitsuse poole sooviga anda kütisalkadele eesõigus riigimetsi rentida.

Märgukiri

Eesti kütiseltsi asutasid 1919. aasta algul mõned endise Tartu kaitsepataljoni ohvitserid. Kütiselts pöördus 7. aprillil 1920 märgukirjaga peaministri poole.

Selle ärakirjad saadeti sõja-, sise-, põllutöö- ja haridusministrile, Kaitseliidu ülemale ja Asutava Kogu esimehele. Märgukiri oli sisuliselt kaebus Kaitseliidu kütisalkade tegevuse peale. Kirja autorite arvates oleks tulnud jahipidamist Eestis kitsendada, sest ulukeid kütiti liiga palju.

Valitsuselt paluti kaitset kohalike võimu-

esindajate eest, et need ei saaks takistada kütiseltsi tegevust.

Maakondade metsaülemate koosolek oli 21. aprillil 1920. Muu hulgas arutati seal ka Kaitseliidu kütisalkade ja Eesti kütiseltsi vastuolusid. Toodi esile, et kohati on Kaitseliidu kütisalgad pidanud riigimetsas jahti, ilma et oleks sellest metsaülemat teavitanud. Küsimuste lahendamiseks asutati koosolekul komisjon, kuhu kuulusid metsade peavalitsuse juhataja abi Andres Mathiesen, Lääne maakonna metsaülem Voldemar Vallner ja Harju maakonna metsaülem August Undritz.

Valitsuse vastus kütiseltsi märgukirjale saabus 6. juunil 1920. Leiti, et selles on esitatud tõsioludele mittevastavaid andmeid.

Riigi Teatajas nr 101/102 ilmus 26. juulil metsade peavalitsuse teadaanne jahikeeluaegade kohta, mis kehtisid kuni uue jahiseaduse väljakuulutamiseni. Eestis oli kogu aasta keelatud jahipidamine emapõtradele, emahirvedele ja metskitsedele. Põdrapullidele oli jaht keelatud 13. jaanuarist kuni 28. augustini, sokkudele 13. novembrist kuni 13. juunini. Isametsistele ja tedrekukkedele oli keeluaeg 28. maist

Soojuskaamerad Axion

IMAGE. QUALITY MUDEL Artikkel SKU № Kaadrite sagedus, GHz Lahutusvõime, pikslit Piksli mõõde, µm Ekraani parameetrid Lahutusvõime,pikslit Suurendus, × Numbriline suum, × Objektiiv, mm «Hirv» tüüpi looma tuvastamiskaugus, m Tööaeg, h Töötemperatuuride vahemik Mõõtmed, mm Kaal, g Kaitseklass Hind, eurot

AXION KEY XM30 77425 50 320 × 240 12 AMOLED 960 × 720 2.5-10 2/4 30

AXION XM30 77421 50 320 × 240 12 AMOLED 1024 × 768 4-16 2/4 30

AXION XM38 77422 50 320 × 240 12 AMOLED 1024 × 768 5.5-22 2/4 38

1300

1300

1700

4

4

4

-10 °С … +40 °С

-25 °С … +40 °С

-25 °С … +40 °С

143×41×69 250 IPX7 1390

143×41×69 250 IPX7 1990

149×49×70 270 IPX7 2290

OPTIKWELT OÜ tel 5660 3601 e-post optikwelt@gmail.com www.optikwelt.ee

- ajalugu kuni 28. juulini. Metskurvitsaid ei tohtinud küttida 13. juunist kuni 28. juulini, hanesid ja luiki 13. maist kuni 12. juulini ning isaparte 13. juunist kuni 12 juulini. Ära olid toodud ka teiste ulukite jahikeeluajad. Röövloomi ja -linde võis küttida aasta läbi. Riigimetsades oli igasugune jahipidamine lubatud ainult metsaülemate antud jahipiletitega.

Aastal 1920 oli riigimetsades põdraja sokujaht keelatud.

Nii metsaülemalt jahipileti saamiseks kui ka oma ehk renditud eramaadel jahipidamiseks oli tarvis võtta maakonnavalitsuselt jahiluba.

Jaanuaris 1921 hakkas metsateenijate kutseühisuse väljaandena ilmuma ajakiri Eesti Mets, kus oli ka rubriik „Jahiasjandus“. Ajakirja esimeses numbris ilmus metsade peavalitsuse jahikalender.

Metsade peavalitsuse ringkiri metsaülematele ilmus 3. jaanuaril 1921. Seal oli kirjas, et jahipileteid kogu aasta kohta välja ei anta. Nimelt olid Kaitseliidu jahisalgad avaldanud soovi saada mõningad metsatükid pikemaks ajaks rendile. Seepärast tulevat metsaülematel omal äranägemisel ühekordsed jahiload välja anda kõrvalkasutuse piletitena hinnaga 75 marka. Teises ringkirjas metsaülematele 23. märtsist 1921 oli märgitud, et peale ühekordsete jahipiletite võib välja anda veel sessioonipileteid kevadiste nepi- ja tedremängude peale kaheks nädalaks hinnaga 500 marka pileti eest.

Uue jahiseaduse kava

Ajakirjas Eesti Mets 1921 nr 2 ja 3 oli ära toodud jahiseaduse kava. Seaduse esimene paragrahv ütles, et jahiseaduse määruste alla käib igasugune jahipidamine, metsloomade ja lindude püüdmine ükskõik missugusel kujul, ajal või abinõudega. Jahipidamist riigimaadel korraldas põllutööminister metsade peavalitsuse kaudu. Eraomanikest oli jahipidamise õigus ainult neil, kellel oli maad ühes tükis vähemalt 100 tiinu (1 tiin on 1,09 hektarit). Jahipidamise õiguse metsistele ja metskitsedele andis aga ainult ühes tükis seisev vähemalt 500 tiinu suurune jahimaa, millest vähemalt pool pidi olema metsa all.

Väiksematel kui 100 tiinu lahustükkidel jahti pidada ei tohtinud. Väiksemate maatükkide omanikel oli luba oma maad kokku liita vajaliku minimaalse suuruse üksuseni. Niisugune maatükkide kokkuliitmine pidi olema kirjalikult vormistatud ja notariaalselt kinnitatud või tehtud vallavalitsuse protokolli kujul. Minimaalse suurusega maaalal võis jahti pidada ainult üks isik.

76

Igasugune jahipidamine võis toimuda ainult sellekohase jahipileti alusel, mis anti välja riigi kasuks võetava maksu eest. Välismaalased maksid pileti eest kahekordse hinna. Jahipiletid olid nimelised ilma edasiandmise õiguseta.

Riigi metsaametnikel oli riigimaadel jahipidamine tasuta. Neile andis jahipileti asemel sellekohase tunnistuse oma ülemus.

Jahipidamist lubati ainult püssiga, lindude ja loomade püüdmine lingude, võrkude ja teiste abinõudega oli keelatud. Röövloomi ja -linde oli lubatud hävitada kogu aasta igasuguste abinõudega peale mürgitamise. Röövloomad olid karu, hunt, rebane, ilves, tuhkur, nirk, orav ja kõik vabalt ümber hulkuvad koerad ning kassid.Röövlinnud olid kaarnad, vares, hakk, pasknäär, kullid ja kotkad, välja arvatud vihmakullid. Püünisraudu võis kasutada ainult neis kohtades, kus see koduloomadele hädaohtlik ei olnud. Rebaseid võis mürgiga hävitada ainult inimeste elukohast kaugel maakonnavalitsuse ülema loa alusel.

Jahikoerte hulka kuulusid hurdad, hagijad, linnukoerad ja taksid. Jahikoerte omanikud olid kohustatud koerte kaelas pidama rihma omaniku nimega.

Omaniku nimega kaelarihma puudumisel peeti koer hulkuvaks. Jahikoerte pidajad maksid igal aastal riigile hurda eest 200 ja hagija eest 100 marka. Hagijad ja hurdad võis ainult jahi ajal lahti lasta, muul ajal ei tohtinud nad põldudel ega metsades vabalt ringi joosta. Igasugune jaht koertega oli keelatud 1. märtsist kuni 1. juunini, hagijate ja hurtadega kuni 15. septembrini.

Juhuslikul kokkupuutumisel karu või hundiga oli igaühel luba need maha lasta. Üleriigiline kõrgem järelevalve jahiseaduse täitmise üle jäi põllutööministrile ja metsade peavalitsusele. Kohalik järelevalve jahiseaduse täitmise üle pandi metsaametnike, politsei, metsaja jahivahtide ning omavalitsuse asutustele. Protokolle jahiseaduse rikkumise eest tegid politsei ja metsaametnikud, maakonnavalitsuse liikmed, vallavanemad ja nende abid. Tabatud süüdlaselt konfiskeeriti jahiriistad ja jahisaak, mis müüdi riigi kasuks. Eramaadel tabatud jahiseaduse rikkujalt ära võetud jahisaak anti jahiõiguse omanikule või rentnikule. Jahiseaduse kava lõpuosas oli toodud veel hulk punkte, mis käsitlesid jahiseaduse rikkumise eest määratavaid karistusi.

Ehkki esialgne jahiseaduse kava oli valmis juba 1921. aastal, jõuti selle kehtestamiseni alles 1934. aastal.

Uus

Renault KADJAR

Täiusliku varustusega eriseeria Easy Life

Easy Life eripakkumise hind alates

20 990 €

Tasuta hooldus garantiiperioodiks 140-hj turbo bensiinimootor Tehasegarantii 5 aastat või 100 000 km Hinna sees: 7“ puuteekraaniga multimeedia- ja navigatsioonisüsteem R-LINK 2, automaatne kahetsooniline kliimaseade, esiistmete soojendus, esiklaasi soojendus, Renault‘ vabakäe-võtmekaart, LED päevatuled, kurvitulede funktsiooniga udutuled, automaatne lähi- ja kaugtulede vahetus, sõiduraja kontrollsüsteem, iseparkimissüsteem Easy Park Assist, parkimisandurid ees, taga ja külgedel, tagurduskaamera, pimeala jälgimissüsteem, liiklusmärkide tuvastussüsteem, el. kokkuklapitavad küljepeeglid, 18“ valuveljed, automaatne elektriline käsipidur, aktiivne hädapidurdusassistent, metallikvärv ja palju muud. Hinnad sisaldavad käibemaksu. Pilt on illustratiivne. Pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub.

Keskmine kütusekulu (WLTP) 4,7-6,8 l/100 km, CO2 emissioon 131-154 g/km.

Foto Jüri Jõepera

Õnnitleme!

ARE JAHIMEESTE SELTS

Raivo Nairis 60

BUBO JAHISELTS

Raigo Haabu 50 HAAPSALU JAHISELTS

Uudo Elmar 80 Aldo Jõgi 60 HARJU JAHINDUSKLUBI

Henno Malmström 70 Tiit Saal 65 Tõnu Tõnsau 65 Peeter Rüngas 55 Taimar Lossmann 50 Andres Vilu 50 Andre Juhanson 50 Erni Aberut 50

JÄRVAMAA JAHINDUSKLUBI

Olev Tammaru 90 Raul Veier 80 Heino Kuurmann 75 Eduard Lina 70 Margus Polli 70 Vahur Rajasaar 70 Taivo Rikk 70 Aare Jürma 60 Juri Tkatž 65 Tõnu Veebel 65 Villu Kald 60 Aleksander Šavrin 50 Kalle Leht 60 Tõnu Traks 60 KEILA JAHISELTS

Tõnu Toomsalu 60 Toomas Vinkler 50

HIIUMAA JAHIMEESTE SELTS

KIHELKONNA JAHIMEESTE SELTS

HOLSTRE JAHISELTS

KOERU JAHIMEESTE SELTS

Ülo Lindjärv 65 Tõnis Lepp 55

Vladimir Meier 70 Heiki Härmas 50

IDA-VIRU JAHIMEESTE SELTS

Elmar Vahermäe 70 Vjatšeslav Kutuzov 70 Vladimir Kuzin 60 Kalle Kekki 60 Valeri Tetenov 60 Anatoli Ikohainen 55 Urmas Rooden 55 Juri Pribõlnikov 50

LINNAMÄE JAHI JA KALAMEESTE SELTS

Leonid Klotšenkov 60 Enn Toming 60 Kalev Viiksaar 55

MASSU JAHISELTS

SAARTE JAHIMEESTE SELTS

Endel Lumeste 85 Heino Sepp 70 Argo Vamper 50 MTÜ ULUK II

Tiit Karp 75

MÕISAKÜLA JS METSIS

Jüri Rajamäe 75 PADISE JAHIMEESTE SELTS

Maido Veeremaa 60 Lembit Anemaa 55 PÄRNUMAA JAHIMEETE LIIT

JUURU JAHIMEESTE SELTS

Joe Veide 70

JÕGEVA JAHIMEESTE ÜHING

TIHEMETSA JAHISELTS

Arvi Mogilnõi 75 Peeter Paisuots 50 UUS-VARBLA JAHISELTS

Ants Arusalu 75 VALGAMAA JAHIMEESTE ÜHISTU

Enn Raide 80 Vello Zujev 75 Nikolai Tsopp 65 Sulev Kirt 65 Eda Niittee 65 Jaan-Aivar Versis 60 Aivar Susi 60 Arno Kangro 55 Valdur Vahtre 55 Ralf Pabbo 50

KOHILA JAHIMEESTE SELTS

Erich-Albert Martinson 90 Jaan Talts 75 Aavo Kalmet 70 Tiit Kukk 70 Aadi Kärner 70 Arvo Kase 65 Kaupo Kasemets 65 Ants Savolainen 65 Avo Hansberg 60 Andres Lillemäe 60

Gennadi Tsõganov 70

VANA-VIGALA JAHIJA KALAMEESTE SELTS

KOSE JAHISELTS

PÕLTSAMAA JAHISELTS

TARTU JAHINDUSKLUBI

VATLA JAHISELTS

Vladimir Luite 60 Tõnis Tasane 50

Jüri Ilves 75

Tõnu Starkopf 75 Helmut Loik 65 Mait Tint 65

Enno Kalam 80 Mihkel Hiie 65 Ain Meikop 60

KULLAMAA JAHI- JA KALAMEESTE SELTS

Jaan Liim 70

RAHNOJA JAHISELTS

Mihkel Vahter 75

JAHIÜHISTU ELK

Hugo Mõttus 75

Aarne Tamleht 80 Sulev Uljas 80 Jaan Siiner 80 Alvi Lepik 75 Endel Pank 75 Erich Suurpere 70 Jaan Laaneväli 70 Valentin Aleinikov 70 Maidu Vallik 65 Uno Tuuling 65 Raivo Leis 65 Tarmo Mägi 65 Anton Bachmann 65 Jaanus Väin 60 Tõnu Lempu 60 Gunar Tamm 60 Rein Toomsalu 60 Ari Juhani Lustila 55 Aivar Kaubi 55 Tarmo Kaseorg 50 Ivar Käes 50 Taivo Spitsõn 50

Jüri Zirk 50 Jüri Koort 50

KULLAVERE JAHIÜHISTU

RAIKKÜLA JAHISELTS

Harry Vinter 55

Kaljo Lalin 75

LAANE JAHIMEESTE SELTS

Väino Vilumaa 65

Ants Päll 70 Uno-Peeter Arro 65

RAKVERE JAHINDUSKLUBI

Peep Käspre 70 Elmar Lepp 70 Sergei Arehjev 65 Jaan Orgla 60

VALGU JAHIMEESTE SELTS

Guno Peetsalu 50

TALLINNA JAHIMEESTE SELTS

Heiti Sternfeld 80 Võido Lehiste 80 Kalev Jürgenson 70 Margo Koort 70 Kalev Saar 70 Ene Lõhmuste 65 Nikolai Kisseljov 65 Igor Senjuškin 65 Gennadi Romanenkov 65 Leho Lukjanov 65 Nikolai Poljakov 65 Nikolai Tsopp 65 Avo Piigli 60 Eduard Vigel 60 Taivo Võõbus 55 Tarvo Kruuse 50

Robert Rozalka 70

Toomas Reeder 50 VIIRATSI JAHISELTS

Leemet Lõo 70 Jaan Lepik 65 Mardo Tiidemann 60 VILJANDI JAHIMEESTE LIIT

German Sergejev 80 Leemet Lõo 70 Enn Kiilaspea 70 Ants Salm 55 Kaupo Maranik 55 Lemmi Paul 55

ANDRES LILLEMÄE 60

TÕNU TRAKS 60

OLEV TAMMARU 90

Õnnitleme EJS-i raudvara ja Eesti jahinduse edendajat!

Õnnitleme EJS-i koostööpartnerit ja ajakirja toimkonna kauaaegset liiget!

Õnnitleme kauaaegset jahikaaslast, kellel täitub 65 aastat jahimehestaaži!

Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Jahimees

Eesti Jahimeeste Selts ja Eesti Jahimees

Jäneda jahtkond

- mälestuseks -

Nikolai Baturin 5. august 1936 – 16. mai 2019 Nikolai Baturin on lahkunud.

Vana kütt ja kirjanik rändab nüüd taevastel radadel. taevas oo taevas/ tule alla / oma kõrgust / mu ämbreisse kalla

Foto Scanpix

enese jaoks uudne ja üllatav, siis loodus ei teinud sellest väljagi. Ta oli juba näinud enda taustal inimesi ja ma ei paistnud talle nendest parem ega halvem. Looduse ükskõiksus ei ole solvav.“ Nikolai Baturini sõnakasutus ja võrdlused üllatavad lugejat pidevalt, igal sammul. Aga need üllatused on kõige paremas mõttes lugemise maiuspalad, lugemise mõnu. „On öö. Pime kui mooniseemnes“ – pole kohanud varemalt nii kummalist ja samal ajal nii täpset ööpimeduse kirjeldust. Baturin oli Meister. Kõlagu küti ja kirjaniku mälestuseks tema enese kirjaread suurest romaanist, „Karu südamest“. „Kütt ja koerad olid hästi välja puhanud; kolme tunniga läbisid nad poole eelmise päeva teekonnast. Söödastanud veel hulga püüniseid, jõudis ta videvikus üsna lätteonni ligi.

Orupõhi hakkas jõelätte poole laskuma, kuigi maastiku langus oli petlik – merepinna suhtes see tõusis. Kütt suuskles üle kumiseva rabalageda. See oli nagu valge panetunud nahaga nõiatrumm, millest koerakäpad ja kelgujalased võlusid välja kord roiutavaid, kord erutavaid rütme. Madal talvepäike tuhmus ja kustus kuidagi märkamatult. Mõnda aega värvis raba veel punakas päevakaja, siis muutusid lumepinnad halliks, otsekui laskuks neile tuhka.“ Eesti Jahimees Eesti Jahimeeste Selts

E

esti üks omanäolisemaid kirjanikke oli ka väga erandliku elulooga mees. Tema mõlemad vanemad pärinesid peipsivenelaste seast, kuid Mulgimaale tulid esivanemad elama juba tsaariajal. Mulgimaal kasvas ja käis koolis ka Nikolai Baturin. Siis aga tuli ellu suur muutus: 1960. aastate keskpaigast oli ta viis aastat Nõukogude Liidu mereväes, töötas kuus aastat Siberis geoloogiaekspeditsiooni liikmena ja oli 15 aastat elukutseline kütt Siberi taigas.

Luuletaja Lauri Sommer on kirjutanud: „Mulle tundub, et Baturini rännuaastad, geoloogilistel ekspeditsioonidel käimine ja eriti kytina töötamine olid tema enda võetud proovikivi. Kyllap oli seal ka natuke maadeavastajalikku romantikat, aga kindlasti peitus nendes minekutes mingi suurem kysimus.

Kas ma jäängi siia nõukogude poolsuletud yhiskonda ja omaenda elu tingimuste keskele, sellele tasandile ja nende piiridega, kus olen praegu, või saab minust tundmata ja karmides tingimustes midagi hoopis muud.“ Siberi küti kogemustest on sündinud Baturini suur romaan „Karu süda“. Selline elutunnetus, selline kordumatu stiil saab tekkida ainult andeka kirjamehe sümbioosist aastatepikkuse taigaüksindusega. „Kui mu tulek sesse kõrvepaika oli minu

80

MÄLESTUSEKS EVALDAS DAINAUSKAS 7.09.1941–24.05.2019

Sügavas leinas peame leppima, et pärast rasket haigust kustus Leedu vanema trofee-eksperdi Evaldas Dainauskase elutuli.

Oma eluajal õpetas ta välja palju noori Leedu trofee-eksperte. Ta armastas loodust rohkem kui iseend ja pühendas kogu oma hinge jahindusele.

Teda on tunnustatud Leedu kõrgeima jahindusliku autasu, püha Hubertuse medaliga. Ta on rahvusvahelise eksperdina võtnud osa peaaegu kõigist jahitrofeede näituste hindamistest Eestis.

Leedu Jahi- ja Kalameeste Selts Eesti Jahimeeste Selts

KUULUTA AJAKIRJAS JA EJS-i KODULEHEL! Eraisikule hind 3,20 €, koos pildiga 6,40 €.

Kuulutus on kodulehel üleval kolm nädalat, kuulutuse pikkus võib olla kuni 200 tähemärki.

Firmadele hind kokkuleppel.

Kuulutus saada: andra@ejs.ee Kuulutus ajakirjas ja kodulehel 5 €.

Pildiga kuulutus ajakirjas ja kodulehel 10 €. Kuulutuse eest saab tasuda Eesti Jahimeeste Seltsi kontole EE541010052038296002 selgitusega: kuulutus ajakirjas/kodulehel.

Müüa Lääne-Siberi laika. Koer on sündinud 24.08.2013. Tehtud kõik vaktsiinisüstid.

Koer on saanud jahindusliku väljaõppe.

Ajab kõiki ulukeid ja jälitab haavatud loomi vere järgi. Koer müüakse ainult jahimehele, kes teab, kuidas koeraga ümber käia ja on hea peremees. Kahjuks on endine peremees siit ilmast lahkunud.

Tehke oma pakkumine kirjuta 8@gmail.com või helistage tel 5370 8314.

Müüa EKL-i tõutunnistusega Vene jahispanjeli kutsikad ja Vene-Euroopa laika emane kutsikas. Kutsikate vanemad on jahikoerad. Tel 5668 3812, Urmas.

Jahikoerte erinäitus 14. septembril Särevere staadionil

Müüa hästi hooldatud vintrelv (eraldi rakendatava kiirpäästikuga) Mauser 98 kaliiber 30-06. Relvalaad põsetoega ja heas korras. Kaasa optikajalad ja nn click-padrunid 2 tk. Hind 300 €. Valmar, tel 514 1064, valmar.hinno@gmail.com.

Registreerimiseks vajalik EKL-i tunnustatud organisatsiooni tõutunnistus.

Osaleda saavad ka kõik kupeeritud sabadega jahikoerad!

Samal ajal on võimalik sooritada test motoriseeritud karule.

Registreerimine algab juunis.

Lisainfo http://jahikoer.ejs.ee/ tel 511 9978, 524 555, 5192 5869 (rus) jahikoerad.ejtu@gmail.com

Müüa

»» sarvest ja puidust lae- ning seinalambid ‒ hind kokkuleppel »» küünlajalad, nagid ja kaminakellad ‒ hind kokkuleppel »» sarvest loomakujudega võtmehoidjad ‒ 5 €

Ka eritellimuste võimalus. Rimon Kaplan, tel 5340 3204.

EESTI JAHIKOERTE TÕUÜHINGU SPONSOR ON

Müüa Vene hagija kutsikad.

Täpsem info tel 505 4781, Jaanus Kuusik.

81

ristsõna ...!

Eelmise ristsõna õige vastus oli LÕHNATELEGRAAF. Õigesti lahendas 64 vastajat. Võitja HINDREK TAMVELIUS saab auhinnaks Fjällräveni nahkrahakoti, mille pani välja MATKASPORT (matkasport.ee). Palume võitjal toimetusega ühendust võtta.

Ristsõna vastuseid ootame 22. juulini aadressil ristsona@ejs.ee või Kuristiku 7, 10127 Tallinn.

BloodSTOP® Basic on uue põlvkonna verejooksu tõkestav haavaside pindmiste haavade ja ninaverejooksu korral. Toode imab kiiresti vere ja teised kehavedelikud ning muundub läbipaistvaks geeliks, sulgedes haava ja luues haava loomulikku paranemist soodustava niiske keskkonna. BloodSTOP® Basic on mõeldud kasutamiseks kõikjal, kus on vigastuste oht või protseduurid, mille tagajärjeks on verejooks.

LÕIKEHAAVAD – TORKEHAAVAD – KUULIHAAVAD – LOOMAHAMMUSTUSED – NINAVEREJOOKS

Basic peatab verejooksu vähem, kui minutiga

JAHINDUS

MATKAMINE

KODU

VETERINAARIA

SPORT

POLIKLIINIKUD

ESMAABI

2 × 2 cm 2,5 × 2,5 cm 5 × 5 cm 5 × 10 cm 10 × 10 cm 10 × 20 cm

• Kasutamiseks kõikide pindmiste haavade puhul või ninaverejooksu korral • Kinnitub haavale ilma ebamugavate liimaineteta • Valutu paigaldamine ja eemaldamine • 100% looduslikud koostisosad

ALT Nordic OÜ (reg. nr.: 14560582) Veskiküla, Harjumaa +372 511 1401 / +372 515 1096 info@altnordic.ee

MÄRKLEHED, 100 TK.

KOMPLEKTI HIND AINULT

300€

199€ 30€ KINGITUS RAPALA NUGA

ROCKET DESTROYER PADRUNEID, 150 TK.CAL. 4,5 OPTIKA 39X40 WR KOOS KINNITUSTEGA

PNEUMAATILINE SHADOW DX ÕHKRELV VÕIMSUS CAL. 4,5 / 24 J

ANOME, Pärnu mnt 48, Tallinn; Koidula 11, Rakvere KONGER KONGER, Tallinna mnt. 19c, Narva; Keskväljak 6, Jõhvi ZOOMAAILM, J. V. Jannseni 2a, Pärnu ZOOMAAILM, Lauteri 8, Tallinn ZOOMAAILM, Puskini 19, Narva NELI ELU, Tallinna 25, Kuressaare, Saare maakond PAADILAENUTUS, Pihlaka tee 4, Kärevere, Tartu maakond SOOVI POOD, Kuivastu maantee 41, Orissaare, Saare maakond TAMMED JA RANNAD, Hiiu maantee 13, Käina, Hiiu maakond TRADILO, Tallinna maantee 73, Uuemõisa, Lääne maako WIRKKI, Kuusiku tee 4, Rapla, Rapla maakond KALASTUS.EU, Pärnu mnt 238, Tallinn AMETLIK MAALETOOJA BALTI RIIKIDES NORMARK, +370 655 10198 / HUNTINGNORMARK.LT www.gamoairguns.eu