Tallinn Foodfest Magazine 2018

AJAKIRI TOIDUPROFILE & MESSIKATALOOG · MAGAZINE FOR FOOD PROFESSIONALS & FAIR CATALOGUE

Tallinn

FOODFEST Magazine NR 3

Kuidas pääseda letile?

Köök nagu kosmos Kirev elu Eesti hotelliturul Kes eelistab kodumaist liha?

Kui hästi elavad maarestoranid?

www.tork.com.ee/LinStyle

Tõstke oma veebireitinguid Tork LinStyle® abil

2018

Tänapäeva digitaalses maailmas võib igaüks olla toidukriitik. Asi pole vaid toidus, tähelepanu all on eineelamus tervikuna, kaasa arvatud lauakujundus.

84% usaldab internetiarvustusi sama palju kui oma sõpru*

67% restoranikülastajatest mõjutavad internetiarvustused*

* Google’i tarbijauuring 2014.

Forbes.com 2017.

17 värvi, millest valida:

Tork LinStyle® salvrätt jätab mulje, et iga pisiasja eest on hoolt kantud.

See on erakordselt pehme, väga vastupidav ning jätab vaadates ja katsudes kanga mulje, olles seetõttu täiuslik valik restoranidele, kus eelistatakse ühekordselt kasutatavaid tooteid.

Hakake hoolitsema kõrgemate hinnangute saamise eest – tellige oma tasuta LinStyle® tutvumispakk* täna saidil www.tork.com.ee/LinStyle. *Näidised saadetakse ainult ettevõtetele.

Tork, Essity kaubamärk

SISUKORD

TALLINN FOODFEST 2018 25.–27. oktoober ÜLDINFORMATSIOON

Aeg: 25.-27. oktoober 2018 Koht: Eesti Näituste messikeskus Pirita tee 28, Tallinn Messi tööajad: Neljapäev, 25. oktoober kell 10-17 Reede, 26. oktoober kell 10-17 Laupäev, 27. oktoober kell 10-17 Korraldaja: Profexpo OÜ, Ahtri 12, Tallinn 10151, Eesti +372 626 1347, info@profexpo.ee www.profexpo.ee Tallinn FoodFest on avatud 25.-26. oktoober erialakülastajatele. Sissepääs kutsete, kliendikaartide ja pääsmetega. Pääse kõigile külastajatele 18€, kliendikaardiga 9€.

Messile sissepääsul kehtib vanusepiirang 18 aastat.

Festival ootab kõik toidusõpru Laupäeval, 27. oktoobril kell 10-17 Pääse 9€, sooduspääse 5€.

GENERAL INFORMATION Dates: 25-27 October, 2018 Venue: Estonian Fairs Center Pirita Road 28, Tallinn Opening hours: Thursday, October 25, 10-17 Friday, October 26, 10-17 Saturday, October 27, 10-17 Organizer: Profexpo OÜ, Ahtri 12, Tallinn 10151, Estonia Tel: +372 626 1347, info@profexpo.ee www.profexpo.ee

Tallinn FoodFest is open on October, 25-26 for professional visitors only. Entrance with invitations, clien cards and tickets. Tickets for visitors 18€, ticket with a client card 9€. Client cards are only distributed with invitations. Trade visitors must be at least 18 years old.

Tallinn FoodFest welcomes all food lovers and is open for public on Saturday, October 27, from 10-17. Tickets for visitors 9€, discount ticket 5€.

2018

Vastutavad väljaandjad: Tiit Sarv, Kennet Sarv Profexpo OÜ Teostus ja makett: Menu Meedia Peatoimetaja: Evelin Kivilo-Paas Toimetaja: Maret Einmann AD: Anu Hammer Kujundaja: Siim Aunison, Anu Hammer,

Gert Laanemets Reklaam: Ander Sibrik, Kristiina Rauts-Nõmmik

4 6 8

Juhtkiri Messi programm Kristi Lomp – naine, kes muudab kaubandusmaailma 14 Eelista eestimaist liha – loosung või tegelikkus?

20 Alkoholitarbijad muutuvad nõudlikumaks 24 Kuidas pääseda letile?

27 5 põhjust, miks ei tohiks Tallinn FoodFesti maha magada

30 Võimsaim trend: isikupärasus ja originaalsus 34 Koostööprojektid kaubanduses 35 Ebaausa kauplemise ohjeldamiseks on vaja seaduse tuge

36 Toidutööstuse märksõnad: hinnatõus ja tervislikkus 40 Toit kui majanduse alus 42 Maarestoranide mõjuliidrid 47 Inspiratsiooni TOP 8 48 Aasta kokk – samm tipu suunas 52 Köök nagu kosmos 58 Piimatoodete arendus: vähem suhkrut, rohkem valku ja head mekki

62 Hotellijuhid usuvad Eesti helgesse tulevikku 66 Kirev elu Tartu hotelliturul 70 Pakendite kirju ja nutikas maailm 76 Aromaatseim festival terves linnas 80 Võikude triumf 84 FoodFest 2018 take-away hitid

87 Messikataloog / Catalogue 107 Tootegruppide koodid /

Codes of product groups

Stand number, plans of the exhibition halls Summary

108 Kaubamärgid / Trademarks 113 Stendi number, messihallide plaanid / 117

2016 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

3

TALLINN FOODFEST 2018

Dear food lovers!

Tere tulemast messile!

I

gal sügisel tervitame Tallinnas meie toidutootmise, kaubanduse, toitlustuse ja paljude toiduvaldkonna sidusalade esindajaid. Toiduturu areng, tooteuuendused, tehnika ja tehnoloogia täiustumine annavad piisavalt alust kord aastas siinsamas koduturul ja oma erialamessil kokku saada.

Toidumesside traditsioon astub sel korral uude veerandsajandisse. Toimunud 25 Tallinna toidumessi ja Tallinn FoodFest on kõnetanud üle 234 000 külastaja, valdavalt toiduala proffe. Ligi 4200 ettevõtet on oma toodete ja teenustega olnud eksponentideks Profexpo korraldatud Eesti suurimal toiduvaldkonna erialaüritusel.

Messile on tuldud enam kui 30 maalt. Erialakülastajad naaberriikidest ja kaugemaltki on kinnitanud Tallinnas toimuva kuulumist rahvusvahelisse messikalendrisse.

Meie toidumessid on suunatud ennekõike ärikontaktide loomisele ja arendamisele. Silmast silma kohtumised kolleegide, koostööpartnerite ning miks ka mitte turul võistlevate konkurentidega on tähtis infoallikas. 72 protsendile külastajatest on meie mess ainus laiaulatuslik erialaüritus aastas. 28 protsenti külastajatest märgib, et on oma erialal uus ning külastab messi esimest korda (2016. aasta andmed). Samas on ligi kuuendik külastajatest messist osa võtnud enam kui kümnel korral.

Ehkki messid on nime poolest justkui keskendunud toidule, leiab suure hulga ja väga eripalgelisi osalejaid toorainete, seadmete, vahendite ja valdkonnale oluliste teenuste vallast.

Innovatsioon ja tootevalik, lisaks konkurents on peamised tehnikapakkujate messimootorid.

Viimaste aastate kasvav huvi, suurenenud osavõtjaskond ning positiivne õhkkond loovad eelduse eduks ka sel aastal. Arvukas messi külastajaskond leiab eest uusi ja innovaatilisi tooteid tuttavatelt kodumaistelt tootjatelt. Iga neljas osaleja on aga väljastpoolt Eestit, ta otsib koostööpartnereid, uurib turgu ja kogub hinnanguid oma pakutavatele toodetele.

Messiprogramm on külluslikult täis erialauudiseid. Seminaridel ja konverentsidel arutatakse koostöövõimalusi, kuulatakse kolleegide kogemusi ja välisesinejate nõuandeid. Emotsionaalseid tipphetki pakuvad kokkade võistlused. Aasta kokk selgub selle aasta messil juba 24. korda. Hoiame pöialt ja elame kaasa!

Kõik see kõneleb püüdlustest Eesti restoranikultuuri edendada ja kodumaist toorainet paremini tutvustada.

Messi korraldajate nimel tänan kõiki koostööpartnereid, messil osalejaid ja külastajaid! Soovin edukat jätku ühistele ettevõtmistele uute ideede ja eesmärkide elluviimisel. Messil näeme!

Tiit Sarv toidumessi korraldaja aastast 1993

4 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

T

he year 2018 is highly symbolic both for Latvia and Estonia as we are celebrating the 100th Anniversary of our countries. And as in all important festivities food and culinary culture has a special place also in our celebration. We are very pleased to offer you great examples of Latvian cuisine and food producers during the main Estonian trade show for food.

Traditional cuisine perfectly represents the nature of a country. Throughout history our gastronomy has had many influences and they all have shaped the kind of Latvian cuisine we know today. Closeness to nature determines Latvian passion for mushrooming, berry picking and fishing. Traditions inherited from generation to generation show how many different recipes of one dish can be found throughout Latvian regions. And the changing seasons define the choice of products we put on our tables each time of the year. These are just few things, which characterise the features of Latvian cuisine.

I am glad to note that more and more Latvian products can be found in Estonian stores and outlets and vice versa. Our export numbers and investment flows are rising both ways. In agriculture, Estonia is one of our most important trading partners – during the first half of this year import and export grew more than 10%. Estonia is also among the largest investors in Latvia, as well as Latvian companies recently have made significant investments in Estonia, for example, bread and pastries producer “Liepkalni” and bistro chain “Lido”. Moreover, Latvian and Estonian entrepreneurs nowadays find common interests to cooperate and work for their common wealth and growth of our national economies.

I am happy to note, that Latvia is widely represented in the Tallinn FoodFest 2018. This year for the first time you can find a special Latvian stand devoted to the centenary of our country. A range of Latvian food producers and entrepreneurs have come to Tallinn to present their best products and ideas.

Latvia and Estonia together have experienced many historical turns and twists, which have engraved common features in our nations and cultures. Still, while living in Tallinn I am very pleased to discover new and unique nuances of the Estonian culinary. Today I welcome you all to get acquainted with Latvian culinary art and gastronomic traditions, make new connections for future cooperation and jointly celebrate the centenary of Latvia here in Tallinn!

Raimonds Jansons Ambassador of Latvia to Estonia

Ajatu Eesti klassika

Epiima juustud valmivad sadadest Eestimaa piimafarmidest kogutud puhtast ja naturaalsest piimast. Nii v천id kindel olla, et Sinu lauale j천uab ainult kvaliteetne ja kodumaine toit, mida s체체es annad oma panuse ka Eesti maaelu arengusse.

www.epiim.ee

PROGRAMM / EVENTS

Tallinn FoodFesti programm Neljapäev, 25. oktoober – ärikülastajate päev Kell 12.00 messi avamine Hall C Aasta kokaraamat 2018 – võitjate väljakuulutamine Hall C Noorkokk 2018 – finaal ja võitjate väljakuulutamine Hall C-600 Hall D-320 Baarmenite võistlused „Riga Black Balsam Global Cocktail Challenge 2018“ Hall C-100 Jõulutoode 2018 – toodete hindamine Hall A-konverentsisaal Kella 9.30–13.30 seminar „Kuidas müüa lumehelbekeste generatsioonile“ (eelregistreerimisega) Reede, 26. oktoober – ärikülastajate päev Hall C-600 Hall C-100 Hall A-konverentsisaal Hall A-konverentsisaal

Hall D-320

Aasta kokk 2018 – finaalvõistlus Jõulutoode 2018 – toodete hindamine Kella 9.30–13.30 5. HoReCa seminar (eelregistreerimisega) Kella 10.30–15.00 Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Kaupmeeste Liidu 5. Koostöö konverents „Tarneahela efektiivsus muutuste tuules“ (eelregistreerimisega) Kella 15.30–16.30 MTÜ Loomus paneelvestlus „Vegantoidu nõudlus ja trendid Eestis“

Laupäev, 27. oktoober – toidusõprade päev Hall C-600 Hall C-100

Kella 12.00–14.30 kooli- ja lasteaiatoitlustajate teabepäev Jõulutoode 2018 – toodete hindamine ja võitjate väljakuulutamine

Info ürituste kohta: www.tallinnfoodfest.ee

Events at Tallinn FoodFest Thursday, October 25 – Trade Day Hall C Hall C Hall C-601 Hall C-100 Hall D-100 Hall A-Conference Room

12:00 Opening ceremony Cookbook of the Year 2018 – award ceremony Apprentice of the Year 2018 – final round Best Christmas Product 2018 – testing Bartenders Competition “Riga Black Balsam Global Cocktail Challenge 2018” Seminar „How to sell to Gen Z“ (pre-registration)

Friday, October 26 – Trade Day Chef of the Year 2018 – final round Hall C-601 Best Christmas Product 2018 – testing Hall C-100 9:30–13:30 5th HoReCa seminar (pre-registration) Hall A-Conference Room 10:30–15:00 5th Cooperation Conference „Changes in the Wind for Supply Chain Hall A-Conference Room

Efficiency“; organized by Estonian Food Industry Association and Estonian Traders Association (pre-registration) Hall D-320 15:30–16:30 NGO Loomus panel discussion „Demand for Vegan Food and its Trends in Estonia“ Saturday, October 27 – Foodlovers’ Day Hall C-600 Hall C-100

12:00–14:30 Improvement day for school and kindergarten caterers Best Christmas Product 2018 – testing & announcement of winners

Events & Program: www.tallinnfoodfest.ee

6 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

ALKOHOOLSED JOOGID MITTEALKOHOOLSED JOOGID KOOKOSÕLI TULE MAITSE MEIE UUSI PÕNEVAID TOOTEID STENDIL D-313 WWW.APRICOT.EE

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA! ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

PERSOON

Tekst: Kadri Vaidloo Fotod: Kristjan Järv

Kristi Lomp – NAINE, KES MUUDAB KAUBANDUS­MAAILMA

Kristi Lomp tõi Eestisse esimese Hesburgeri restorani, on avanud Prismasid nii meil kui ka Venemaal ja nüüd olnud aastaid eestimaise Selveri tippjuht.

8 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

PERSOON

MULLE MEELDIB EESTIS! Kristi Lomp ütleb, et on kodu- ja perekeskne inimene. „Ei kujuta ettegi, et suvepuhkuse ajal peaksin reisima kuhugi kaugele. Mulle meeldib Eestis olla,“ märgib ta.

Suure osa oma töövälisest ajast veedab ta maakodus ja renoveerib seda koos perega. „Maamaja taastamine on nagu hobi – vaim puhkab, tekivad head ideed. Avastamist on väga palju ja tore tunne on, kui näed, et üks kivi müüris on sinu enda pandud. Praegu veedan kõik suved seal ja mine tea, kunagi ehk jäängi sinna elama.“ Tänu Selveri võrkpalliklubile on Kristi hakanud armastama ka võrkpalli: „Püüan alati Selveri klubi ja ka Eesti koondise mängudele kaasa elada. Võimalusel ikka saalis.“

Üks on see, mida klient näeb, aga areng on toimunud ka ettevõtte n-ö köögipoolel.

Olete juba paarkümmend aastat tegutsenud Eesti kaubandusettevõtetes. Kuidas see valdkond on nende aastate jooksul muutunud?

Muutused on olnud suured, eelkõige seoses tööjõuga. Kaubandus on tööjõumahukas valdkond ja aastatega pole tehnoloogia jõudnud väga inimressursile abiks olla. Kahekümne aasta jooksul on jõujooned töötaja ja tööandja vahel muutunud. On olnud aegu, kus pall on tööandja käes, ja neid, kus see on töötaja pool. Aeg enne masu oli tööandjatele suurimaks väljakutseks.

Tööjõud liikus palgaralli toel. Sellele järgnenud kriis oli oluline aeg muudatusteks, efektiivistamiseks. Pea iga pere oli kokku puutunud koondamistega

ning stabiilsele töökohale lisandus hoopis uus väärtus. Olen mõlemaid aegu näinud ning praegu see enam ei kohuta.

Muutused on olnud seotud ka tehnoloogia arenguga. Üks on see, mida klient näeb, aga areng on toimunud ka ettevõtte n-ö köögipoolel. Kui kunagi võis suures firmas olla 50 raamatupidajat, siis nüüd on neid alles ehk 15, sest suure töö teevad ära arvutiprogrammid.

See on olnud ka sundseis – tehnoloogiat tuleb arendada, sest tööjõukulud kasvavad. Kui näiteks hüpermarketis töötas 2008. aastal üle 200 inimese, siis praegu tehakse töö 100-liikmelise meeskonnaga. Kui ei toimuks pidevat tööprotsessi tõhusamaks muutmist,

siis poleks majanduslikult mõtet äriga jätkata. Võime ja oskus efektiivselt tööd korraldada on praegusele juhile üks põhilisi nõudmisi.

Teismelisena töötasite Keila toidupoes, kus koristasite ja pakkisite kaupa. Kas tollal tundsite, et see on valdkond, millega tahate end siduda?

See oli lihtsalt suvine taskuraha teenimise koht. Mulle meeldis see töö, kuid ununes siiski kiiresti. Läksin Tallinna tehnikaülikooli toiduainete tehnoloogiat õppima ja alustasin tööd toitlustuses. Olen Hesburgeri maaletooja Eestis.

Minu esimene töökoht oli Tallinnas Punasel tänaval asuv Hesburger, kus olin juhataja. Esimese tiimiga me seemne siin mulda panime.

Te olite siis 19-aastane. Kuidas nii noorelt tundus käivitada uut söögikohta?

Mul oli kogemus olemas, sest olin enne aasta aega Carrolsis töötanud. Kuna mind McDonald’sisse tööle ei võetud, sain tutvuse kaudu tööle teenindajaks Carrolsisse. Mulle meeldis sealne süsteemsus. Iga tööprotsess oli kirjeldatud ning asjatut liigutust niisama ette ei tulnud. Isegi see, kuidas põrandaid pestakse, oli paigas. Polnud mingit omaloomingut ning see tagas, et kõik restoranid on ühenäolised. Vaatamata sellele, et ma oma tööd nautisin, mõistsin, et teenindajana ei saa ma oma ideid ja plaane realiseerida. Kandideerisin Hesburgerisse vahetuse vanemaks.

Seal valiti välja viis vahetuse vanemat, kes läksid Soome õppima, ning pärast väljaõpet jätkasin juba Tallinnas restorani juhatajana.

Töö Hesburgeris oli ilmselt minu elus kõige märgilisem. Seal sain hindamatu kogemuse kogu tulevaseks eluks. Hesburger on olnud suurepärane tööalane hüppelaud paljudele minu senistele kolleegidele.

Pärast seda läksite Prismasse.

Prisma Restoranimaailma juhtimine oli loomulik jätk senisele tööle. Juhtisin nüüd ühe üksuse asemel nelja.

Mõne aasta pärast olin valmis uueks väljakutseks, vahetasin valdkonda ja jätkasin juba kaubanduses. Ehkki jaekaubandus ei tundunud minu jaoks kuigi põnev valdkond, astusin selle sammu, sest soovisin omandada uut, areneda. Mul olid müügijuhatajana head õpetajad, sest kaubanduse mõisted ja tööprotsessid olid minu jaoks 2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

9

PERSOON uued. Esimest korda elus olin olukorras, kus õppisin oma alluvatelt. Pärast põgusat sisseelamist valdkonda alustasin tööd Prisma juhatajana.

Te olite nii julge, et läksite suisa paariks aastaks Peterburi tööle.

Kui sain tööpakkumise Peterburi, ei võtnud otsustamine kuigi kaua aega. Loomulikult olin kohe nõus. Nii erineval turul aitab edukas olla hea kohanemisvõime. Äriloogika on seal Eesti omast sootuks erinev. Suurima üllatuse valmistasid mulle inimesed. Nad on väga haritud, neil on hea keelteoskus, kultuuri- ja ajalooteadmised ning nad on väga südamlikud ja lojaalsed.

Ja Selver ostis teid Prismast üle?

Ei ostnud. Minu töö Venemaal lõppes ja oli aeg liikuda edasi. Või siis tagasi koju. Soovisin jätkata kaubanduses ning koduses Eestis ei tulnud kõne alla keegi muu kui eestlaste lemmikkaubanduskett Selver.

Kui Prisma, Rimi ja Maxima on välismaiste omanikega jaeketid, siis Selver on eestimaine ja peab kõik n-ö ise välja mõtlema ja ellu viima. Kui keeruline see on?

See on väga lihtne. Kui ma Selverisse olin tulnud, siis esmalt pelgasin, kas mul on üldse ettevõttele piisavalt anda. Selver tundus mulle juba siis väga läbimõeldud, hästi toimiv ja edukas ettevõte – kõik tundus paigas olevat. Aga süvenedes leidsin võimalusi oma teadmisi ja kogemusi rakendada. Alustasin Selveris pärast suurt majanduslangust, mistõttu minu esimeseks tööks oli kaupluste tööprotsesside efektiivistamine ning kriisist väljatoomine.

Selver on Eesti mõistes täiesti unikaalne ettevõte just seetõttu, et meil toimub kõik kohapeal. Arendustegevus on täies ulatuses meie inimeste kätes. Me saame teha kiireid otsuseid, olla paindlikud ja see on suur eelis rahvusvaheliste kettide ees.

Milline tööandja on Selver?

Selver on oma 2800 töötajaga üks Eesti suurimaid tööandjaid. Selveri töökultuuri iseloomustab viisakas ja lugupidav käitumine. Juhid pole ülemused, vaid eestvedajad ja nõuandjad. Inimene on Selveri jaoks kõige kallim ressurss, mistõttu tema eest hoolitsemine on meie prioriteet.

Meie hulgas on inimesi, kes tähistavad 20 aasta tööjuubelit. See annab tunnistust, et siin on hea olla.

10 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Kas teete poekülastusi ka tavakliendina?

Loomulikult, iga päev käin mitmes poes kliendina. Minu koduteele jääb kaks-kolm kauplust, ühes käin vähemalt iga päev.

Kord-paar aastas külastan kõiki kauplusi ja kohtun inimestega. Arutame Selveri asja, vastan küsimustele ja lahendame väljakutseid. Olen rohkem tööpõllu- kui kontorijuht. Ära teid ei tunta?

Kindlasti tuntakse, kuid see on tore.

Me saame teha kiireid otsuseid, olla paindlikud ja see on suur eelis rahvusvaheliste kettide ees.

Kuidas te juhina ennast iseloomustate?

Mulle meeldib ühe kogenud juhi ütlus, et ta võib olla ükskõik kui hea spetsialist, aga kui tal on kehv iseloom, ei kõlba ta mitte kuskile. Minu elus on väga mitmel korral läinud teed lahku inimestega, kes on väga head spetsialistid ja kes mujal ongi edukad. Minu roll juhina on leida üles valdkonna tipptegijad ja panna nad ühise eesmärgi nimel liikuma. Kui pole koostöö kohta, siis tuleb see varakult ära tunnetada, mitte lasta olukorral pingeliseks muutuda. Siin pole kindlat valemit, tuleb osata tunnetada tiimi ja vaadata, et see omavahel kokku mängib. Usaldus peab olema. Kui tunned, et keegi paneb kannad maha ning edasi ei minda ühes suunas, tuleb lahku minna.

Juhina pean tundma oma valdkonda detailideni. Mulle ei saa öelda „pole võimalik“, sest olen enamiku tööprotsesse ise läbi teinud.

Kui palju on teil tulnud teha raskeid otsuseid ja öelda negatiivseid sõnumeid?

Kas elate neid sisimas üle?

Ma ei lase neid asju endal üle elada.

Kui ma hakkan mõtlema, kuidas ta end tunneb ja hakkama saab, siis ei oleks võimalik olulisi otsuseid langetada. Tööl teen otsuseid alati ettevõtte huvisid arvestades. Ka näiteks lahku võib minna viisakalt ning tegelikult on see väikeses Eestis väga oluline, sest iial ei tea, millal teed jälle ristuvad. Mõnikord on ju nii, et paarkümmend aastat töötanud inimesel

PERSOON on suisa vaja korraks ära käia ja näha, et kuskil mujal ei ole parem. Ja need inimesed on pärast tagasitulekut palju lojaalsemad.

Kaubandus on muutuste tuules: uued tehnoloogiad, tehisintelligents, pakirobotid, droonid. Kui keeruline on praegustes konkurentsitingimustes kaubanduses sammu pidada ja hoida ettevõtet esirinnas?

Keeruline osa ongi ainult rahaline pool ehk investeeringute tasuvus. Võimalusi on väga palju, maailmas on väga palju arendusi ning koostööpakkumisi tuleb ohtrasti. Pigem on need siiski maine­ projektid, kiiret tasuvust neisse polegi arvestatud. Arvestades, et e-poe keskmine tellimus on viis-kuus kotitäit kaupa, siis droon selle transportimiseks ilmselgelt ei sobi. Kohe avame uue e-Selveri komplekteerimiskeskuse, millega suurendame oma mahtu veelgi.

Kui paljud inimesed on e-poodi läinud?

Kasvud on suured ning huvi e-kaubanduse vastu on aasta-aastalt kasvanud.

E-poest tuleb praegu suure supermarketi müük. Uue e-Selveri komplekteerimiskeskusega plaanime teha käibes veel suurema hüppe.

KRISTI LOMP Sündinud 2. augustil 1976 Haridus 1999 Tallinna tehnikaülikooli keemiateaduskond,

toidu tootmine ja tootearendus Ametikäik »» 1996–2000 Hesburger, juhataja »» 2000–2004 Prisma Peremarket, restorani juhataja »» 2005–2008 Prisma Peremarket, kaupluse juhataja »» 2008–2010 LLC Prisma, kaubandusdirektor Peterburis »» 2010–2013 Selver, müügidirektor »» 2013 – Selver, juhatuse liige; Kulinaaria OÜ, nõukogu esimees Hea teada »» AS Selver on Tallinna Kaubamaja Grupi tütarettevõte. »» Kulinaaria OÜ on Selveri tütarettevõte. »» Selveri ketti kuulub 52 kauplust (21 Tallinnas), neist 7 hüpermarketit ja 45 supermarketit. »» Mullu oli Selveri käive üle 433 miljoni euro, puhaskasum 13,2 miljonit eurot. »» Selveri tunnuslause on „Hea mõte“.

1995 avati esimene Selver Lasnamäel Punasel tänaval.

2005 lisandus viis uut kauplust.

2011 Kadaka Selveris võeti Eestis esimesena kasutusele elektrooniline

iseteeninduskassade süsteem.

2018 Peetri Selveris avatakse esimene selvekapp.

Millisest Eesti piirkonnast saab e-poest tellida ja kauba koju kätte?

Kulleriteenust pakume Tallinnas, Harjumaal ja Pärnus. Kui uus e-ladu valmis saab, suurendame ka teeninduspiirkonda.

Plaan on laieneda üle Eesti.

Igal aastal e-poe kasutajaskond kahekordistub. Kas veebi kaudu teeb oma ostud pigem noorem või vanem klient?

E-Selveri klient väärtustab aega ja mugavust. Kliente on igast vanusegrupist. Suur osa e-poe klientidest on väikelastega pered. Ostetakse palju lastekaupu. Ka viirushaiguste perioodil on e-poodides rohkem oste. Noored kasutavad võimalust ja ostavad vanematele e-poest kaupa.

Hüppeliselt on suurenenud firmade hulk, kes tellivad kauba kontorisse. E-Selver annab võimaluse kvaliteetseid oste teha neil, kelle kodu lähedal Selverit ei ole. Nii oleme e-Selveri kaudu saanud palju uusi püsikliente.

Mis on saanud pakiautomaatidest?

Kõige esimene Selveri selvekapp tuleb Peetri Selveri parklasse. Peetri Selver asub transiitteel ja klient saab sõita autoga selvekapi juurde, võtta kauba ja kohe edasi liikuda. Ta saab kauba kätte 2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

11

PERSOON

Konkurentsiolukorra pingestumine paneb turuosalised enam pingutama, tööprotsesse tõhustama, sortimenti korrastama, mugavus­ tsoonist väljuma ja tarbijad ainult võidavad sellest, ütleb Kristi Lomp.

talle sobival ajal. Selvekapp võimaldab erinevat temperatuuri vajavate toodete säilitamist: tavatemperatuur, jahe ja sügavkülmik.

Praegu katsetame ka selvekappi, mis paigaldatakse erakliendi aeda.

Inimene ei pea kulleri kojutuleku ajal ise tingimata kodus olema, vaid kaup pannakse „postkasti“. Kokkuleppel saab kappi jagada naabritega.

Millises suunas kaubandus edasi liigub? Üks uuendus, mis kindlasti kunagi realiseerub, on ostmist kiirendav ja tööd hõlbustav skaneerimise süsteem.

Kaup pannakse kärusse ja vastav seade püüab koodid ise kinni. Selle tehnoloogia katsetamise projektid on maailmas kestnud aastaid, kuid seal on lahendamata küsimusi, miks see pole veel massidesse läinud.

Selveril pole mitte ainult kauplused, vaid ka oma toidutootmisettevõte. Kulinaaria OÜ tõusis tänavu Äripäeva toidutootjate edetabelis esikohale.

Selveri Köök rajati kunagi kuni 35 poe teenindamiseks. Praegu toodab see aga poolesajale kauplusele valmistoitu ja kondiitritooteid. Nõudlus on suurem kui tootmishoone võimekus, sestap

12 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

ettevõte laieneb. Laienemise protsess on käima lükatud ning juba paari aasta pärast jätkame tootmist kaks korda suuremal pinnal poole suuremas mahus. Peale Selveri on Kulinaaria OÜ-l teisi kliente.

Selveri Köök on unikaalne ettevõte Baltikumis ja isegi Skandinaavias. Nii suures mahus valmistoitu ühes kohas lihtsalt ei toodeta. Tootmismaht võib pürgida isegi kuni 30 tonnini päevas.

Ehkki ettevõte on suur, oleme säilitanud kodused maitsed ja hoidnud eemale säilitusained.

tulekuga jääb kaubanduskeskustes kliente vähemaks. T1 projekt on kestnud palju aastaid. Kui meie oma kokkulepped sõlmisime, siis oli aeg rahulikum ja kaubanduskeskuste ülekuumenemisest veel nii palju ei räägitud. Konkurentsi mina ei karda. Vastupidi. Konkurents on koostöö vorm.

Konkurentsiolukorra pingestumine paneb turuosalised enam pingutama, tööprotsesse tõhustama, sortimenti korrastama, mugavustsoonist väljuma.

Tarbijad ainult võidavad sellest.

Pea kümme aastat on räägitud

Võimalusi on väga palju, maailmas on väga palju arendusi ning koostööpakkumisi tuleb ohtrasti.

Selver tuleb ka uude Tallinnas Peterburi teel asuvasse kaubanduskeskusse T1.

See tuleb müügipinnalt üks suuremaid kauplusi, ning ootused poe käekäigule on suured.

Kas kaubanduskeskusi liiga palju pole?

Poode on üldse palju, ka kaubanduskeskusi, ja tõsi on, et e-kaubanduse

sellest, et kaubandusketid ühinevad ja keegi väljub turult. Olukord väikese Eesti jaeturul on erakordne – meil on üle kümne kaupluseketi. Tegelikkuses on ettevõtted muutunud aasta-aastalt hoopis tugevamaks. Kaubanduse ja teeninduse valdkonda raputab tulevikus hoopis tööjõuturu olukord.

Kas avada kauplus või mitte, hakkab sõltuma paljuski sellest, kas suudame uut poodi mehitada.

LIHATÖÖSTUS

Tekst: Heidi Vihma Fotod: Tallegg, Shutterstock

Eelista eestimaist liha – LOOSUNG VÕI TEGELIKKUS?

Anne Mere

Katrin Noorkõiv

14 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Anu Hellenurme

Tarbimisuuringute andmetel eelistab valdav osa Eesti inimestest kodumaist toitu, sealhulgas kohalikku liha. Poes otsustatakse sageli aga hinna järgi – valitakse odavam importliha ja sellest valmistatud tooted.

HEA SÖÖGI SALADUS

K

odumaist liha pole piisavalt. Omavarustatuse tase jääb sealiha osas 70–75 ning linnu- ja kanaliha osas 60 protsendi juurde siinse turu vajadusest.

Ainult veiseliha oleks pakkuda rohkem, kui ära jaksatakse süüa, kuid oma probleemid on sealgi. Praegusest olukorrast Eesti lihasektoris räägivad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna juhataja Anu Hellenurme, HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere ning MTÜ Liivimaa Lihaveise ja Liivimaa Lihasaaduste Wabriku juhataja Katrin Noorkõiv.

Sealiha tootmine pole veel kriisist toibunud

Kaks aastat tagasi märkis põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus Tallinn FoodFesti ajakirja tarbeks antud intervjuus, et seakasvatuse probleemid on eksistentsiaalsed. Sigade Aafrika katku ja Venemaa kaubandusembargo tõttu oli sigade arvust kaotatud neljandik. Kui enne seda suutsid seakasvatajad turgu varustada enam-vähem sajaprotsendiliselt kodumaise sealihaga, siis selleks ajaks oli see jõudnud 75–80 protsendi piirimaile, nüüdseks aga 73 protsendini.

Suurköökide terviklahendused • Suurköögisedmed • Külmutusseadmed • Projekteerimine • Tööde teostamine

LIHATÖÖSTUS

Sealiha, eestlaste seas kõige enam eelistatud lihaliigi osas sõltume suurel määral importtoorainest.

KUI PALJU SÜÜAKSE LIHA? Kõige enam ehk 40,7 kilo aastas inimese kohta tarbitakse Eestis statistikaameti andmetel sealiha.

Järgnevad linnuliha, mida tarbiti 2017. aastal 25,8 kilo elaniku kohta, veiseliha 12,6 kilo ning lamba- ja kitseliha umbes 0,5 kilo elaniku kohta aastas.

Samal ajal on sealiha eestlaste seas jätkuvalt populaarseim liha, mille tarbimine kasvab hoogsalt. Mullu söödi seda statistikaameti andmetel 40,7 kilo inimese kohta. See tähendab, et sealiha, eestlaste seas kõige enam eelistatud lihaliigi osas sõltume suurel määral importtoorainest. „Sealiha on alati imporditud ja eksporditud, kuid küsimus on, kui kaua tootjad sedaviisi vastu peavad, kui nad oma toodangust vähem tulu saavad, kui nad tootmiseks kulutavad,“ heitis murelik Sõrmus toona küsimuse õhku.

Põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna juhina peab Anu Hellenurme oma eesmärgiks teha tööd selle nimel, et meil oleks laual kvaliteetne toit. „Eestimaine sealiha on väga kvaliteetne, importlihas aga ei saa alati kindel olla,“ nendib ta.

Tänavu esimese kuue kuuga imporditi 13 021 tonni sealiha, välja viidi aga ainult 5379 tonni. Meie lihatööstuste

16 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

toodetel võib küll olla eestimaisust tõendav lipumärk, kuid see tähendab ainult seda, et see on toodetud Eestis, mitte seda, et ka tooraine siit pärineks.

Samas „Tunnustatud Eesti maitse“ pääsukesemärk näitab tarbijale selgelt, et toode on valmistatud kvaliteetsest eestimaisest põhitoorainest. Kahjuks kasutavad lihatööstused seda märki vähe. „Jah, muidugi kuulume Euroopa Liitu, meil on avatud turg ja börsihinnad, kuid iga riigi kohus on kaitsta oma inimesi, pakkuda neile turvalisust, ka toiduturvalisust, mille üheks osaks on suutlikkus varustada oma kodanikke kohaliku toiduga,“ ütleb Hellenurme.

Tema kinnitusel on meie rangeid bioohutusnõudeid pärast seakatkupuhanguid muudetud veel rangemaks ja kogu lihatootmise süsteem on kontrollitud. Ka söödad on kvaliteetsed. „Rangete nõudmiste täitmiseks peavad seakasvatajad aga tegema

suuri investeeringuid, kuid need pole paljudele jõukohased, mistõttu ollakse sunnitud tootmine lõpetama,“ selgitab Hellenurme praeguse olukorra tagamaid. Tänavu lisandub söödaprobleem: põua tõttu on söödavilja vähe ja selle hind kõrge – söödakulud moodustavad aga ligikaudu 70 protsenti kogukuludest. Need asjaolud muudavad liha omahinna kõrgeks. Üheks põhjuseks, miks lihatööstused kasutavad nii palju imporditud liha, on hind, teine aga see, et kodumaist sealiha lihtsalt ei jätku.

Ometigi ei pruugi odav alati olla kvaliteetne.

Lihagiid tulekul

Olukorra parandamiseks peab Anu Hellenurme vajalikuks suurendada tarbijate teadlikkust ja parandada tarne­ ahelapõhist koostööd. Tarbijale peaks edastama piisavalt infot, et ta teaks, mida ta sööb – tal on õigus valida, aga ta peab ka teadma, mille vahel ta valib,

LIHATÖÖSTUS

kust on liha pärit ja kuidas on toodetud.

Tugeva koduturu loob just tarbija oma eelistustega. Mida enam valib tarbija Eesti toote, seda tugevamaks kasvavad kohalikud ettevõtted. Nii jääb väärtus Eestisse ja raha ringleb Eestis. Sel viisil on võimalik ettevõtetel ka ekspordiks jõudu koguda.

Hea näitena tarbija teadlikkuse parandamisest toob Hellenurme Maailma Looduse Fondi Soomes ja Rootsis juba käivitatud ning Eestis eeltööde faasis oleva Lihagiidi. See on veebileht-mobiilirakendus, mille kaudu leiab infot eri tüüpi ja päritolu imporditud ja kodumaise liha kohta. Lihagiidiga loodetakse soodustada parema liha tootmist ja tarbimist ning vähendada tootmise-tarbimise negatiivseid ja suurendada positiivseid keskkonnamõjusid. Parema liha all mõeldakse siin liha, mille tootmisel on positiivne mõju elurikkusele (näiteks pärandkooslustel karjatamise kaudu) ning mille negatiivne mõju keskkonnale (vee kvaliteet, toitainete ärakanne, õhuheitmed jmt) on väike ja loomade heaolu maksimaalselt tagatud.

Sama kaalukaks kui tarbija teadlik-

i t s r u v a h i L o No

S T RE E T F OOD

u d i o t a v a tan !

hitiododud!

e jagamis

ks l

LIHATÖÖSTUS kuse edendamist peab põllumajandus-kaubanduskoja lihatoimkonna juht tootjate omavahelist ja lihavaldkonna sektorite koostööd. „Eesti edukus sõltub koostööst – ja seda kõige laiemas mõttes,“ selgitab Hellenurme. See võimaldab luua olukorra, kus kõik ei pea tegema kõike, vaid seda, mida väga hästi osatakse. Meie kaubamärk laias maailmas võiks olla näiteks „Eesti juust“, „Eesti maasikas“ ja „Eesti või“, miks mitte ka „Eesti hakklihapallid“.

Selleks on vaja, et konkurendid teeksid enam koostööd. Tuleks ühiselt täita vajalikud kvaliteedinõuded ja kindlustada soovitud kogused. Kui vaja, siis luua ühine põllumajandustoodete eksporti koordineeriv asutus või agentuur. Eestis toodetu turustamisel oleks aga kindlasti abi maaeluministeeriumi toest, et meil oleks avatud turud, kuhu toodangut müüa.

Linnuliha tarbimine kasvab sama kiiresti kui tootmine

Ülemaailmselt veab liha tarbimise kasvu linnuliha ning sama trendi võib näha Eesti inimeste tarbimisharjumustest. Viimasel kümnel aastal on linnuliha tarbimine Eestis kasvanud inimese kohta pea 50 protsenti, mullu tarbiti seda inimese kohta 25,8 kilo. „Tarbimine kasvab sama kiiresti kui tootmine ja nii ei taha isevarustatus ehk kodumaise linnuliha piisavus siinsete inimeste vajaduste rahuldamiseks kuidagi paraneda, see on kõigest 60 protsendi juures,“ nendib HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere. Talleggi kodumaise kanafilee müük on kasvanud aastaga üle 20 protsendi, selle tarbimine aga kasvab ligi 30 protsenti aastas. Seetõttu võib värsket kohalikku kanaliha leida Talleggi kaubamärgi alt jaekauplustes piisavalt, tööstussektoris ja toitlustuses seevastu liigub peamiselt importliha. Kodumaise linnuliha konkurentsivõimele on suur mõju tänavusel suvisel põual, mille tagajärjel kasvavad tunduvalt kodumaise vilja saadavus ja hind. „Ainsa kodumaise linnulihatootjana näeme, et kodumaine linnuliha on populaarne hea hinna, tervisliku kuvandi ja kontrollitud usaldusväärsuse poolest. Tarbija jaoks on oluline, et tootja suudab tagada kontrolli kogu väärtusahela üle – n-ö farmist toidulauale –, ning selles, kust farmist just tema ostetud kanafilee või poolkoivad

18 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Kui suudaksime Eestis kasvatatud lihaloomad siinsamas ümber töötada ja juba lihasaadustena eksportturgudel maha müüa, oleks see kasulikum kõigile, nii kasvatajatele, töötlejatele kui ka riigile. pärinevad, saab ka tarbija ise Talleggi pakendit kätte võttes veenduda,“ lisab Anne Mere.

Lihaveisekasvatusel on arenguruumi

Statistikaameti andmetel tarbib keskmine eestlane aastas 12,6 kilo veiseliha, kuid selle sisse loetakse ka vorstidesse minev veiseliha – väljapraagitavad piimalehmad liiguvad samuti kombinaati ja jõuavad vorstidesse. Nii et see number ainult kinnitab, et eestlased on suured vorstisööjad, aitab MTÜ Liivimaa Lihaveise ja Liivimaa Lihasaaduste Wabriku juhataja Katrin Noorkõiv statistikat lahti mõtestada.

Veiseliha tarbimine ja tootmine Eestis on teiste lihaliikidega võrreldes

väiksem, kuid kasvab pidevalt. Eriti kiiresti on kodumaine lihaveisekasvatus arenenud viimase viie aasta jooksul.

Sellele vaatamata jääb Noorkõiv praegust olukorda hinnates tagasihoidlikuks: „Lihaveisekasvatuse valdkonnas oleme veel lapsekingades. Piirid seab meie enda turu väiksus ja ajalooline traditsioon – me ei ole teadlikult kasvatanud veiseid liha saamiseks.“ Arenguruumi aga on küllaga, sest looduslikud lihaveiste kasvatamise tingimused on Eestis väga head ning ka tõuaretus heal järjel.

Kuigi lihaveiseid on Eestis tasapisi kasvatatud aastakümneid, hakati nende liha tegelikult laiemalt väärtustama alles 2006. aastast alates, kui Rakvere lihakombinaat käivitas lihaveiste lihast

LIHATÖÖSTUS toodete valmistamise ja hakkas neid müüma eripakendites – seni ei tehtud kombinaatides liha- ja piimaveiste lihal vahet. Samal aastal tõusid esmakordselt ka lihaveiste kokkuostuhinnad piimatõugu veiste omadest kõrgemale.

Pärast seda on lihaveiseliha nõudlus pidevalt kasvanud ning praeguseks on Eestis neli lihaveiseliha kaubamärki: Saaremaa, Rakvere, Karni ja Liivimaa Lihaveis. Vaatamata tarbimise ja nõudluse kasvule on jäänud probleemiks kodumaise lihaveiseliha jõudmine tarbijani. Lihaveiseliha on kõrgema hinnaga, nii et keskmine jaeketi klient, kelle järgi kaupluseketid tootevalikut kujundavad, seda ei osta. Need aga, kes tahaksid osta, ei saa seda kuskilt kätte, räägib Noorkõiv, kes saab pidevalt kõnesid kurtmistega, et poodides pole soovitud toodet müügil. „Lihaveiste arv on suurenenud, kuid praegu viime oma potentsiaalse lisandväärtuse riigist välja,“ nendib Katrin Noorkõiv. Kohalik turg on väike, pakkuda suudetaks palju rohkem, kui on nõudlust. Kuna lihaveiste arv on suur ja eestlased ise neid ära ei söö, siis on viimased viis-kuus aastat suurem

osa, ligi kaks kolmandikku lihaveistest Eestist elusloomadena välja veetud.

Välja veetakse vasikaeast võõrutatud noorloomi, kes mujal lihaloomadeks kasvatatakse, seega oleme suuremalt jaolt ettekasvataja turg ja sisuliselt on tegemist odava allhankega, räägib ta.

Lihaveisekasvatuse tulevikust rääkides toob Katrin Noorkõiv välja kaks põhilist arengusuunda: lisaväärtuse andmine töötlemisega ja rohumaaveiseliha kvaliteedi parandamine. „Kui suudaksime Eestis kasvatatud lihaloomad siinsamas ümber töötada ja juba lihasaadustena eksportturgudel maha müüa, oleks see kasulikum kõigile, nii kasvatajatele, töötlejatele kui ka riigile,“ märgib ta.

Aga ka siis, kui saame oma liha kvaliteetsemaks, peab meil veel midagi olema, oma väiksuse tõttu ei suuda me muidu konkurentsis püsida, on Katrin Noorkõiv veendunud. Selleks võiksid olla mahefarmid – siinsetelt lopsaka kasvuga rohumaadelt saab veis oma massi ja rasvasuse kätte ka lisasöödata, mahemärgiga toodete nõudlus kasvab aga nii meil kui ka mujal maailmas.

ÄRIKLIENDI

PAKKUMIINE PAKKUMINE KEHTIB KUNI 31.10.2018

Äratundmine esimesest pilgust - Sinu uus Sprinter.

Kui esikohale mahuvad nii edu kui turvalisus.

Nüüd pakume ärikliendile võimalust soetada endale uus Mercedes-Benz Sprinteri kaubik soodsatel tingimustel.

Küsi lisa ärikliendi kasutusrendi kohta lähimast Silberauto Eesti esindusest või vaata kodulehelt mb.ee/sprinter_pakkumine.

Silberauto Eesti AS esindused: Maardu, Fosforiidi 16, tel 5330 7746 Tartu, Ringtee 61, tel 5309 7548 Viljandi, Pargi 3b, tel 5333 7961 Pärnu, Riia mnt 231a, tel 5333 7999 Kuressaare, Tallinna 82b, tel 5333 7791 Rakvere, Haljala tee 1, tel 5333 7871 Jõhvi, Jaama 42a, tel 5333 7870 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 www.mercedes-benz.ee

ALKOHOL

Alkoholitarbijad muutuvad nõudlikumaks Eestis ja kogu maailmas teevad inimesed järjest rohkem tervislikke valikuid. Ka alkoholi tarvitades.

Ü

helt poolt peegeldab seda alkoholitarbimise vähenemine – mitte küll suur, kuid trendina märkimisväärne –, teiselt poolt kvaliteetsemate toodete eelistamine. Kvaliteedi hindamist kinnitab nii püsiv käsitööõlle buum kui ka ülitrendikate, vaid käsitööna valminud kokteile pakkuvate baaride teke.

Alkoholi tarbimise trende Eestis tutvustavad lähemalt pikaaegse kogemusega hulgikaupmees Ertti Hermanson, Eesti suurima pubiketi rajaja Aare Hallop ja trendibaari omanik Irina Markina.

Tekst: Heidi Vihma Fotod: Kate Prihodko, Eesti Maitsed/Lauri Laan

UUS PÕLVKOND OTSIB AHAA-ELAMUSI Ertti Hermanson, alkoholihulgimüügifirma Momentin Baltics juht.

U Ertti Hermanson

20 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

us põlvkond on alkoholi vallas üsna teadlik, eelistab kvaliteeti ja oskab mõõtu pidada.

Tervisliku tarbimise trend ulatub kõikidesse eaklassidesse. Noored on avatud igasugustele uudsetele elamustele ja otsivad seda ka pidevalt. Kui neljakümnesed ja vanemad on juba teinud oma

valiku ning jäävad sellele truuks, siis nooremad vajavad kõiges ja kogu aeg ahaa-elamust. Kaupmehele tähendab see aga kaht täiesti erinevat strateegiat: üks on suunatud vanematele, üle 40-aastastele, kus lojaalsuse hoidmiseks on vaja brändidega pidevalt tööd teha, nooremale tarbijale on aga tarvis kogu aeg välja tuua midagi uut, nende hulgas on toodete elukaar väga lühike.

lihtsad, puhtad, arusaadavad maitsed ökoloogiline ja holistiline suhtumine joogid, mis on loodud oskustest ja teadmistest ning millel on oma lugu rohkem vermuteid ja šerrit madala alkoholisisaldusega kokteilid

JOOGIBAROMEETER kokteilide liigne kaunistamine infusioonide valmistamine ja nendega liialdamine, unustades tooraine enda omadused liiga paljude komponentide kasutamine kokteilis snooblik suhtumine kokteilidesse meetritega shot'ide tellimine ja kiirelt purju joomine

Allikas: Parrot MiniBar

A L KO H O LI TA R B I M IN E VÄH E N E B Statistilised andmed näitavad, et iga vähemalt 15-aastase Eesti inimese kohta tarbiti 10,2 liitrit puhast alkoholi. Alkoholitarbimine on hakanud tasapisi vähenema aastast 2007.

Vähenenud on nii kange kui ka lahja alkoholi (siider, longerod) tarvitamine, mõnevõrra vähem õlle tarvitamine. Kasvanud on vaid veini tarbimine.

Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul on 6 liitrit puhast alkoholi aastas elaniku kohta piir, millest alates tekivad olulised kahjud rahva tervisele. Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus on valitsus võtnud eesmärgiks vähendada alkoholitarvitamist püsivalt 8 liitrini elaniku kohta.

Nooremale tarbijale on tarvis kogu aeg välja tuua midagi uut, nende hulgas on toodete elukaar väga lühike.

Eestis nagu Baltikumis tervikuna müüakse 90 protsenti alkoholi jaekaubanduses ning ainult 10 protsenti juuakse ära baarides, restoranides ja pubides. Nii et tarbimisnäitajaid mõjutab eelkõige jaekaubandus. Valdav osa seal müüdud alkoholist kuulub nn laiatarbetoodete hulka. Viimastel aastatel on need aga olnud sunnitud positsioone loovutama kallimatele ja kvaliteetsematele, premium- ja super-premium-kategooria toodetele, mille hulka kuuluvad käsitööõlled, -džinnid ja -rummid. See tähendab, et osa tarbijatest on muutunud teadlikumaks, eelistab kallimat jooki ja tarbib seda vähem. Teine suund, mis selle kõrval pead on tõstnud, on vastupidine: kõrgema hinnaklassi toodete kõrvale on kauplustesse ilmunud odavamad, näiteks kettide omatooted, ja nende klientuur suureneb samuti.

Peavoolutooted annavad endiselt tarbimisse kõige suurema osa, kuid varem oli see ühtlasem. Põhimõtteliselt kehtib selline trend kogu tarbimise, mitte ainult alkoholi kohta.

Kõrgemasse hinnaklassi kuuluva käsitööõlle tootjaid on Eestis juba poolesaja ringis, kuid tõenäoselt see arv peatselt väheneb. Hind seab tarbimisele piirid. Palju inimesed neid ikka jaksavad tarbida!? Hinnasurve on suur, kulude vähendamiseks investeerivad suuremad tootjad praegu tootmise laiendamisse, osa aga spetsialiseerub – kõigil pole ambitsiooni suureks kasvada, mõned tahavadki oma õlut pakkuda ainult oma kogukonnas või pubis.

Alkoholi asemel eelistavad inimesed kogu maailmas järjest enam alkoholivabu tooteid. Eestis kogub alkoholivaba õlle ja veini müük alles hoogu, mujal maailmas kasvab täiskasvanutele mõeldud alkoholivabade jookide osa (peale õlle ja veini ka tervise- ja lõõgastusjoogid) väga kiiresti – üle 20 protsendi aastas.

ALKOHOL

ERILISI BAARE TALLINNAS

A ETAJ TOIMALIK V

• Dissident Cocktails & Curiosity Magasini tänaval Tallinna vangla taga.

• Sigmund Freud Sauna tänaval. Menüü on värviline, baar ise väga lõbus.

• Parrot MiniBar Vana-Posti tänaval.

Riidekapist avaneb salakäik allkorruse baari.

• Botaanik Suurtüki tänaval. Hästi väike ja hubane.

• Frank Underground Sauna tänaval.

Maapealne Frank panustab bistroona toidule, maa-alune klassikalistele kokteilidele.

• Tabac Suur-Karja tänaval. Seal saab ka väga hästi süüa.

BAAR LÄHENEB RESTORANIKÖÖGILE Irina Markina, speakeasy-tüüpi baari Whisper Sister üks rajajatest ja omanikest.

I

segi kui baari aadress teada, tuleb teha ring ümber maja, enne kui märkad imepisikest silti baari nime ja telefoniga, millele helistada, et sisse pääseda. Nimetus speakeasy pärineb USA-s 1920.–1930. aastatel alkoholikeeluseaduse ajal tekkinud salabaaridest. Kui siis sellise baari külalised valjuhäälseks muutusid, vaigistati neid politsei hirmus hüüdega: „Speak easy!“ Salajasus on vaid osa Whisper Sisteri pakutavatest elamustest, aga mitte eesmärk omaette. Pigem peame end käsitöökokteilide pakkujaks – me ei kasuta valmissiirupeid ega teisi keemilisi joogilisandeid, vaid teeme kõik tõmmised, siirupid ja mahlad ise, kasutades võimalikult palju mahetooteid. Olemuselt läheneb meie baar järjest rohkem restoraniköögile. Loomulikult on ka kasutatav alkohol väga kvaliteetne.

Käsitöökokteile pakkuvate baaride

22 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

trend on mujal maailmas tooni andnud juba mõnd aega. Mitte ainult baarid pole muutunud, vaid ka külaliste arusaam kokteilidest. Kokteilindus ei alga enam Tom Collinsist ega lõpe maasika-Margaritaga.

Meie signatuurmenüü koosneb 12 joogist, lisaks kolm alkoholivaba ja klassika. Kokteilivaliku oleme üles ehitanud restoranide eeskujul: see algab kergete aperitiivkokteilidega ja lõpeb magusaga. Kokteile luues lähtume klassikast, kuid arvestame ka hooajalisust. Tänapäeva baarinduses minnakse lisanditega isegi mõnikord liiale – pannakse hästi palju garneeringut, kuid joogi maitse ei jõua järele. Meie püüdleme pigem minimalismi poole, kokteil peab olema ikkagi eelkõige joodav.

Pakume ka veini ja õlut. Veinidest eelistame väiksemaid tootjaid. Kui tavalises baaris on kolm-neli tarnijat-varustajat, siis meil on neid 25. Sel moel saame hoida riiulid piisavalt mitmekesised.

Tervisliku eluviisi trend toob baari järjest rohkem alkoholivabade kokteilide joojaid, signatuurkokteilide hulgas on meil selliseid kolm. Hiljuti hakati Inglismaal tootma alkoholivaba destillaati Seedlip – distilled non-alcoholic

Irina Markina koos abikaasa Tarassiga.

spirit, nagu seda nimetatakse. Serveerime seda toonikuga.

Maitseelamuste kõrval on suur roll teenindusel. Meie suhtume oma külastajatesse täpselt samal moel nagu kodus oma külalistesse – paneme lauale parima, hoolitseme nende eest ja loomulikult ka suhtleme nendega. Seda mitte ainult üle baarileti, teenindajad istuvad ka klientide juurde lauda, et rääkida näiteks ilmast, elust ja kõigest muust – see on osa baaritööst, mille pärast inimesed tagasi tulevad.

Püsikülastajad ja uued töötajad teeme omavahel tuttavaks, et ka siis, kui parajasti kedagi „vanadest“ kohal ei ole, tunneksid nad end mugavalt. Kui baarileti taga istuvad 20-aastane tudeng ja 60-aastane advokaat, siis baaritöötaja ülesandeks pole mitte ainult jookide segamine, vaid ta peab tegema huvitavaks mõlema õhtu, pannes nad võib-olla ka omavahel rääkima.

Otsest eesmärki salajaseks hakata Whisper Sisteril ei olnud, aga avamis­ ajaks ununes silt tellimata ja kui olime jõudnud kaks nädalat selleta töötada, hakkasid külalised ütlema, et seda pole vajagi. Õiged inimesed leiavad meid ise.

ALKOHOL

Pubis juuakse vähem ja süüakse rohkem Aare Hallop, Eesti suurima kõrtsiketi Vana Villemi Kõrtsid OÜ rajaja ja omanik. Peale Vana Villemi kõrtsi kuulub ketti veel kaheksa pubi.

P

aarkümmend aastat tagasi oli suhteliselt tavaline, et lõuna ajal võeti päevaprae juurde klaas õlut, praegu on see aga väga haruldane. Suurimaks muutuseks, mis pubides on toimunud, on alkoholi tarbimise osakaalu vähenemine. Kui 2000. aastal moodustas baarimüük pubide kogukäibest keskmiselt 60 protsenti, siis praegu on see 35–40 protsenti. Aga kindlasti ei tähenda need arvud ainuüksi seda, et alkoholi tarbitakse vähem, vaid seda mõjutab ka asjaolu, et inimesed on hakanud rohkem väljas sööma.

Traditsioonilisse pubikuvandisse kuulub 4–8-liikmeline meesteseltskond, kel ees kannud ja praed.

Praeguseks on pilt muutunud, pubis on igas eas inimesi, nii mehi kui ka naisi. Ka 10–15-aastased lapsed käivad friikartuleid ja kanatiibu söömas.

Jookidest on õlu kindlasti jook number üks. Et pubi oleks pubi, peaks menüüs olema vähemalt 30–40 õllesorti, neist vähemalt viis-kuus vaadis. Suurema tõusu on teinud vein, seda kahel põhjusel: kasvanud on naiste osakaal ja suurenenud söögi osakaal, söögi kõrvale juuakse aga veini.

Kui peetakse 70. sünnipäeva, on laual endiselt singirullid, seapraad ja viin, kui on aga paarikümneaastaste pidu, tellitakse mõned näksid ja põhirõhk läheb rummi-koola peale.

Viimastel aastatel on nooremate

inimeste seas saanud populaarseks shot’id, 40-milliliitrised napsid, mis segatakse kokku magusatest likööridest.

Kuna neid keemilisi ja värvilisi napse tarbitakse palju, olen vahel mõelnud, mida need organismid järgmisel hommikul teevad.

Uue nähtusena on pärast viimaseid aktsiisitõuse hakanud mõned pubid lubama suurematel seltskondadel oma alkoholi kaasa võtta, nii saab pidu pidada mitu korda soodsamalt.

Nii mõnigi pubi ja puhkemaja on rahul, kui tellitakse vaid 40–50 inimese toit. Olen ka ise mitmel korral sellistele üritustele sattunud ning pea alati huvi pärast vaadanud ja veendunud, et tegemist on Lätist toodud alkoholiga.

TUNNE OSTUJUHTI!

Jaana Aint Selveri toidukaupade ostujuht (leib, sai, valmistoidud, kohv ja kakao, kastmed)

Margus Amor Rimi ostujuht

Tiia Karu Prisma toidukaupade kategooriajuht (kuivained, maitseained, kohv, tee)

Kuidas pääseda letile?

Kui korraldada võistlus, kelle e-postkast täitub kõige kiiremini, siis küllap võidaks selle mõne jaeketi ostujuht. Ostujuhtidele võib päevas laekuda isegi kuni sada pakkumist.

Kuidas nende seast silma paista?

Tekst: Heli Lehtsaar-Karma Fotod: erakogu, Shutterstock Kui palju müügikõnesid ja -kirju te päevas tavaliselt saate?

Jaana Aint: Ma ei ole neid viimasel ajal kokku lugenud.

Keskmiselt saan 65–100 kirja tööpäevas.

Margus Amor: Päevad on erinevad, aga nädalas tuleb kümmekond pakkumist ka minu meilile.

Tiia Karu: Pakkumisi tuleb iga päev nii kohalikelt tootjatelt ja tarnijatelt kui ka üle maailma.

Riina Lilles: Sissetulevate müügikõnede ja -kirjade sagedus oleneb suuresti perioodist – vahel tehakse viis pakkumist, vahel kakskümmend viis. Sõltub päevast!

Kristina Mustonen: Kõnesid ja kirju laekub omajagu.

Sigrid Silbaum: See sõltub ka hooajast. Pärast kuuma suve ja pikki puhkusi on päevi, kus telefonid helisevad lakkamatult ning päevas saabub kümneid ja kümneid kirju.

Milline on olnud kõige loomingulisem/huvipakkuvamalt esitatud müügipakkumine?

Jaana Aint: Väga loomingulisi müügipakkumisi ei tulegi meelde. Ma ei usu, et see aitab ka tooteid lihtsamalt sortimenti saada. Tarnija jääb kindlasti paremini meelde. Huvi pakuvad ikka need müügipakkumised, mis vastavad Selveri klientide ootustele või mis aitavad meil eristuda.

Margus Amor: Midagi väga erilist ei meenu, aga pakkumiste tase on väga erinev ning pakkumiste sisu väljaselgitamine tekitab palju lisatööd.

24 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Tiia Karu: Alles hiljuti oli juhus, kus üks väiketootja

saatis oma toote näidise postkontorisse. Selleks, et teada saada, mis tootega on tegu, tuli sellele ise järele minna.

Põnevate tootepakkumiste probleem on pigem selles, et ei ole läbi mõeldud, kuidas jaekaubanduses protsessid toimuvad. Sageli saadakse esmased kogemused laatade müükidest või maailmas ringi rännates. Siis tekibki tunne, et kõik need tooted võiksid olla poelettidel.

Riina Lilles: Üks Hispaania tootja oli meie kaupluses tublisti aega veetnud ja oskas tänu sellele koostada meile nii hea ja täpse pakkumise, et enamik tema veine jõudiski meile sortimenti.

Kristina Mustonen: Julgustan koostama pakkumisi nii, et need ei piirdu pelgalt firma tutvustuse ja hinnakirjaga.

Sigrid Silbaum: Mulle meenub hoopis see, kui pöördusin ise tootja poole. Kui maailmaturule tuli uus, roosa šokolaadiliik (Ruby), pöördusin meie ammuse hea koostööpartneri Chocolala poole küsimusega, kas nad on sellest šokolaadist kuulnud ja kas on võimalik, et nad sellest midagi tootma hakkaksid. Loomulikult olid nad uudisega kursis ja plaan valmistada oli ka neil ilmselt juba olemas. Septembri lõpuni olid Chocolala Eestis valmistatud rubiinšokolaadid müügil vaid meie kaubamajades ja nende poes, edaspidi ka teiste müüa soovijate juures.

TUNNE OSTUJUHTI!

Riina Lilles Coopi veinivaldkonna ostujuht

Kristina Mustonen Maxima kommertsdirektor

Palun andke müügijuhile kolm soovitust, mida ta peaks tegema, kui soovib oma tootega teie kauplustesse pääseda.

Jaana Aint: Kõige olulisem on see, et enne pakkumise esitamist oleks valitud õige toode. Arvestada tuleb kategooria trendidega, konkurentide toodetega ja Selveri klientide profiiliga. Hinna ja kvaliteedi suhe on väga tähtis. Langevas segmendis on keeruline sortimenti saada ja sinna ka jääda.

Kasvavas segmendis on palju pakkumisi ja tuleb selgelt eristuda. Pakkumist tehes tuleb olla realistlik ja korrektne. Tühje lubadusi ei ole mõtet anda. Kolmandaks soovitan tähelepanelik ja kannatlik olla.

Margus Amor: Esiteks, tunne oma toodet – kes on potentsiaalne klient, millised on toote konkurendid või on toode lausa unikaalne? Millega ja kas see täiustab Rimi sortimenti?

Teiseks, tunne klienti, kellega soovid teha koostööd. Ühe ketiga, mitmega, miks? Kas otsid ka rahvusvahelist väljundit, mida Rimi kindlasti pakub? Tunne ennast ja oma võimekust – koostöö suure jaeketiga eeldab tootmis-, tarne- ja turundusvõimekust. Kolmandaks, kas sinu tootebränd ja Rimi bränd sobivad kokku ning täiendavad teineteist?

Tiia Karu: Eelnevalt tuleks teha korralik kodutöö oma toodete segmendis: kes on toote tarbimise sihtrühm, kas analoogne toode on juba valikus, milline on hinnatase, toote tarneahel, dokumentide liikumine ja lõpuks potentsiaalsetele klientidele suunatud turundustegevus. Tuli küll veidi rohkem soovitusi, aga kõik need on väga olulised.

Riina Lilles: Kõige tähtsam on meie jaoks see, et vein maitseks hästi ja see täiendaks sortimenti. Muidugi peame oluliseks ka soodsat ostuhinda ja tarnija võimekust tagada sajaprotsendiline tarnekindlus. Paha ei tee ka hea turundusplaani olemasolu.

Kristina Mustonen: Kindlasti tuleb välja tuua toote atraktiivsus klientide seisukohast. Samuti toote sihtgrupp, tulevikuvisioon koos logistika, arendus- ja turundusplaaniga.

Sigrid Silbaum: Müügijuht peab olema kursis toidutrendidega, aga mitte ainult. Tal tuleks olla teadlik ka Kaubamaja (trendi)toodete valikust. Võib küll öelda, et küll küllale liiga ei tee, kuid liiga palju analooge lõpuks väsitavad ka klienti.

Peab jääma ka vaheldusrikkus.

Sigrid Silbaum Kaubamaja toidukaupade ostujuht (pagari- ja kondiitritooted, maiustused, kala, mereannid)

lusi on nii palju. Ostulepingus toodud tingimused tulenevad vajadusest, mitte ei ole sinna niisama lisatud. Tõrkeid täielikult välistada ei saa, aga sellisel juhul on tähtis ostujuhti teavitada.

Koos on lihtsam lahendust leida.

Margus Amor: Tuleb jälgida oma toote müügiarengut ning selle alusel korrigeerida tootmist, laovarusid ja turundust. Tõrgeteta koostöö aluseks on kliendi nõudlus ja selle rahuldamine.

Tiia Karu: Selle otsustab lõpptarbija, mida ja millise tootja toote ta oma korvi pistab. Esmane tingimus on see, et kui toode on valitud sortimenti, siis peab olema tagatud selle saadavus kaupluses. Samas on oluline kogu tarneahela efektiivsemaks muutmine, et selle kaudu pakkuda lõpptarbijatele konkurentsivõimelist hinda. Erinevatel jaekettidel on erinev müügistrateegia. Prisma Peremarketi eesmärk on soodne hind igapäevaselt ehk meie eesmärk on vähem kampaaniaid ja paremad tavahinnad Riina Lilles: Selleks, et koostöö sujuks tõrgeteta, on väga oluline, et omavaheline suhtlus oleks hea, tarnija oleks hinnakujunduses paindlik ja suudaks tagada sajaprotsendilise tarnekindluse ehk toote olemasolu kauplustes.

Sigrid Silbaum: Olulisim on info vastastikune liikumine ja avatud suhtlemine. Ausus, viisakus üksteise suhtes ja kokkulepetest kinnipidamine.

Eelmist küsimust jätkates: müügijuht tegi kõik nagu peab ja tema toode on letil. Mis on eelduseks, et koostöö kaupluse ja tarnija vahel sujuks tõrgeteta?

Jaana Aint: Enne koostöö alustamist tuleb põhjalikult tutvuda ostulepinguga ja ebaselguse korral küsimusi esitada.

Selveril ei ole võimalik teha erandeid, sest tarnijaid ja kaup2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

25

TUNNE OSTUJUHTI! Millised on trendid teie sisseostu­ segmendis või toiduvaldkonnas laiemalt – mida tarbija tahab?

Jaana Aint: Mõnes kategoorias on tarbija väga lojaalne oma lemmiktoodetele ja uutel toodetel on keeruline turule tulla. Nii on see näiteks kohvi kategoorias, eriti jahvatatud kohviga.

Samas on kategooriaid, kus proovitakse hea meelega uusi maitseid ja brände. Näiteks soovitakse erinevaid valmistoite, sealhulgas salateid. Toodete müügiedetabel võib olla stabiilne, aga uued tooted müüvad ka väga hästi.

Võrreldes paari aasta taguse ajaga hindab tarbija praegu rohkem kvaliteeti ja mugavust. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele. Tulevikus moodustavad nemad suurema osa tarbijatest.

Margus Amor: Trende on väga palju.

Ennekõike kõikvõimalikud tervislikud suunad, samuti soovib tarbija selgelt teada toote päritolu.

Tiia Karu: Tarbija teadlikkus on viimastel aastatel palju kasvanud.

Enne ostuotsuse tegemist loetakse toote koostist, uuritakse, kus toode on valmistatud, ollakse kursis toidutrendidega. Ühelt poolt teevad ilma uued põnevad suundumused: nn supertoit, mahetooted, taimetoitlastele mõeldud tooted. Teiselt poolt on jälle avastatud puhtad maitsed ja eelistatakse valmistoidu asemel ise põnevaid roogi teha.

Hea meel on tõdeda, et noorema põlv-

26 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

konna jaoks on oluline looduse hoidmine ja keskkonda säästvad tooted.

Riina Lilles: Veinimaailmas on endiselt Eesti inimeste seas kõige populaarsemad poolkuivad-poolmagusad veinid. Teadlikum tarbija vaatab aina rohkem ka kuivemate veinide ja vahuveinide poole – üha enam otsitakse poeriiulitelt näiteks cava't, crémant'i ja Proseccot. Viinamarjasortidest on eelistatuimad „Chardonnay“ ja „Cabernet Sauvignon“, mille kannul sammuvad „Riesling“ ja „Sauvignon Blanc“.

Kristina Mustonen: Tervislikkus on trend. Inimesed teadvustavad tervisliku toitumise vajadust ja otsivad vastavaid tooteid. Kõrgema kvaliteedi ja hinnaklassiga toodete osakaal kasvab. Ühelt poolt on ostjad loomulikult hinnatundlikud ja soetavad võimalusel allahinnatud kaupa, teisalt on valmis maksma kvaliteedi ja premium-toodete eest. Jätkuvalt leiavad ostukorvi tee kvaliteetsed omamärgitooted.

Trend on ka väiksemad, mugavamad pakendid. Lisaks suureneb valmistoidu osakaal. E-kaubanduse kasvu veab ennekõike mugavust ja kiirust esmatähtsana väärtustav nooremaealine põlvkond, kuid samas näitavad kasvu kõik tarbijarühmad.

Sigrid Silbaum: Kõlavaimad trendid on kahtlemata tervislikkus, teadlikkus toidust ja jätkusuutlikkus. Juba väga palju toonitatud puhas, liigsete lisan-

diteta tooraine meie toidulaual. Kuid peab ütlema, et ahvatlevale sõõrikule siiski samuti ära ei öelda.

Kuidas kommenteerite väidet, et tarbijale jääb ostujuhi töö silma siis, kui midagi on halvasti, näiteks pole riiulil tema lemmikleiba või -juustu?

Jaana Aint: Halb kogemus jääb alati paremini meelde ja halb ostukogemus mõjutab terve ettevõtte mainet.

Konstruktiivne kriitika on alati teretulnud, aga kõiki soove on võimatu täita.

Margus Amor: On suur oht, et see trend võib tulevikus traditsioonilises jaekaubanduses isegi süveneda. Väljakutse seisneb selles, et klientide eelistused personaliseeruvad üha enam, selle tagajärjel vähenevad n-ö mahutooted ja nõnda muutub sortimendi koostamine järjest keerulisemaks. Kaupluste füüsiline pind seab siin oma piirid. Internetist saadava pakkumise ja poe sortimendi suuruse erinevus järjest suureneb. Edu saadab seda, kes sellele kõige kiiremini ja tõhusamalt lahenduse leiab.

Tiia Karu: Kui lemmiktoode on sortimendis, aga riiulis on suur auk, siis tuleb üle vaadata toote tellimise kogused. Juhul kui lemmiktoode on aga sortimendist välja arvatud, siis tavaliselt on põhjuseks kas see, et tootja on toote tootmise lõpetanud või müügikogused on olnud oodatust väiksemad. Samas püüame igal uuel sortimendiperioodil anda võimaluse ka mõnele uuele põnevale või innovaatilisele tootele.

Riina Lilles: Kliendi jaoks on kauplus üks tervik. Kui riiulil pole lemmikleiba või -juustu, pahandab ta ilmselt kaupluse, mitte niivõrd ostujuhi töö peale.

Kristina Mustonen: Maxima eelisteks on sortiment ja hind, seda märgivad kliendid tagasisides. Samuti on Maxima jaekett Kantar Emori aprillis tehtud uuringu andmeil eestlaste lemmikbrändide esikümnes. Seega ütleksin, et jääme tarbijatele silma heaga, kui oleme märgitud mainekas uuringus.

Sigrid Silbaum: Etteheited võivad olla kõlavamad, kuid kindlasti on ka lahkeid kliente, kes ei ole tunnustuse jagamisega kitsid. Kokkuvõtteks panevad mõlemad meid veel rohkem pingutama, et Kaubamaja oleks ikka koht, kust leiaks kvaliteetseid ja põnevamaid tooteid kui mujalt.

Eesti on väga rikas hea toidu maa, meil on palju leidlikke ja hea kvaliteediga toidutootjaid, see teeb Eesti eriliseks.

TALLINN FOODFEST 2018

5 põhjust,

Toidumessi peakorraldaja Tiit Sarv tänab tippkokk Rudolf Visnapuud pika­­ajalise koostöö eest. Foto: Liis Reiman

25 AASTAT TOIDUMESSE TALLINNAS Profexpo on nii Eesti kui ka Baltimaade pikima traditsiooniga toidu- ja toitlustusvaldkonna erialamessi korraldaja. Üle aasta korraldab Profexpo vaheldumisi mõnevõrra erineva kontseptsiooniga Tallinn FoodFesti ja Tallinna Toidumessi.

• Toidumessid on Tallinnas toimunud aastast 1993 • Eksponente 4177 • Külastajaid 234 100 • Stendide netopind

50 655 m²

• Osalenud riike 35 • Tööpäevi messil 74 • Pikima traditsiooniga

üritus: aasta koka valimine, mis toimub tänavu 24. korda

MIS ON MESS? Rahvusvahelise messide liidu UFI (Union des Foires Internationales) määratluse kohaselt on mess turule suunatud kindla kestusega üritus, mis toimub ajaliste intervallidega, kus suur arv ettevõtteid esitleb ühe või enama majandusharu peamist toodanguvalikut ning pakub näidiste alusel kaupa peamiselt edasimüüjatele, tootjatele ja hulgiostjatele. Messid on suunatud valdavalt ärikülastajatele.

Näitused ja laadad on lõpptarbijatele mõeldud üritused.

MIKS EI TOHIKS TALLINN FOODFESTI MAHA MAGADA Põgene päevaks kontorist või rutiini käest pliidi tagant ja tule toidumessile Tallinn FoodFest!

Mess on ainulaadne turundusplatvorm, mis toob kokku tuhanded sama valdkonna inimesed.

1. Saad ideid ja inspiratsiooni

Mess on suurepärane koht ammutamaks ideid ja inspiratsiooni. 47 protsenti toidumessi külastajatest on öelnud, et on saanud sealt infot, mida mujalt ei leia. Messil pakuvad ettevõtted oma toodete kohta väärtuslikku teavet, mis aitab langetada paremaid ostuotsuseid.

Millised teemad on toiduvaldkonnas trendikad, missugused hakanud sära kaotama, mida sinu firma praegu tegema peaks – neile küsimustele on võimalik messilt vastused saada.

2. Kohtud kuldaväärt partneritega Messil kohtuvad kolleegid, potentsiaalsed uued ja ka vanad head koostööpartnerid. Selleks, et messi­ melus sihipärase tulemuseni jõuda, lepi juba varem kohtumised kokku, et su tulekust teataks ja valmistutaks ette.

Messil on ideaalne võimalus tutvuda nende hankijatega, kellelt sa praegu ei osta, kuid kes võivad tulevikus väga kasulikuks osutuda. Või oled ehk uute kolleegide otsingul? Ega värbaminegi messil välistatud pole. Ning peamine, messil saad oma küsimustele vastused oma ala ekspertidelt ja n-ö esmaallikast silmast silma kohtudes.

3. Võid saada hea tehingu Miks tulevad ettevõtjad messile?

Muidugi selleks, et edukamalt müüa!

Tule ja räägi endale välja eriti hea diil

ning küsi kindlasti hinnapakkumisi.

Vahetu vestlus lubab kuulda ka ridade vahel olevat infot, mida pakkumises kirjas ei ole. Uuri, küsi, käi stendide juures. Kanna nähtavalt registreerumisel saadud külastajakaarti, mis aitab eksponentidel paremini tuvastada külastajat, ettevõtet, tegevusvaldkonda. Ära unusta visiitkaarte kaasa võtta!

4. Näitad, et oled olemas

Sul avaneb võimalus näha, mida teevad sinu konkurendid. Hinda võimalusi, et olla ka tulevikus ise eksponent. Vaata messilt kogutud info läbi samal päeval – nii on kõik värskelt meeles.

5. Avad enda jaoks uusi võimalusi

Messil osaleb ligi paarsada firmat. Seminaril esinevad inspireerivad kõnelejad välismaalt. Ning muide, aasta koka võistlusel võib võistelda sinu järgmine peakokk!

Me ei soovita messile tulla mitte niisama, vaid valmistuda ja varuda aega.

Kõige parem – tule kohe hommikul, kui külastajaid on vähem ja lihtsam jutule pääseda. Ole avatud ja osavõtlik, ka nende väljapanekute juures, mis sind otseselt äriliselt ei puuduta. Hea on olla teadlik kõigest, mis Eesti toidu- ja toitlustusvaldkonnas toimub. Põnevad uudised ja head tuttavad annavad mõnusa portsu energiat. Broneeri kuupäevad 25.–27. oktoober!

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

27

VÄLISMAA

Rohkete auhindadega pärjatud Rootsi konsultatsioonija disainibüroo Stylt Trampoli kontseptsioonide meister Jonas Holmsgård teab, et sotsiaalmeedia võib olla küll õel, aga ka väga tõhus mõõdik, sest peegeldab hästi, mis on edukas ja mis mitte. Millised lood tänapäeva turunduses siis mõjuvad?

Scandicu Downtown Camperit Stockholmis hindavad kõrgelt külalised ja kiidavad taevani rahvusvahelised kriitikud.

Võimsaim trend: ISIKUPÄRASUS JA ORIGINAALSUS

Küsinud: Kennet Sarv Fotod: erakogu

Rääkige palun lugejatele lähemalt, millised on kõige uuemad kontseptsioonitrendid hotelli- ja restoranivaldkonnas. Millises suunas turg areneb?

Juba mitu aastat on tähelepanu keskmes olnud isikupära ja originaalsus, ning see trend domineerib praegugi. Ka paljud suured ketid on hakanud oma hotellide ja restoranide ilmet muutma omanäoliseks, arvestades seejuures kohalikku koloriiti ja vabadust.

Tooge mõned näited enda ja oma klientide edulugudest.

Toon ühe vanema ja ühe uuema näite.

2005. aastal töötasime Helsingi hotellile Klaus K ning selle kolmele söögi- ja joogikohale välja uue kontseptsiooni. Kinnisvaraomanik oli teinud julge otsuse muuta kanda

30 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

kinnitanud ja tugevasse ketti kuulunud hotell iseseisvaks elustiilitooteks. Veel julgem oli visioon kasutada uue hotelli kontseptsiooni lähtekohana Soome rahvuseepost „Kalevala“. Meie suurimaks väljakutseks oli püsida Soome juurte juures ning olla veendunud, et see meeldib ka rahvusvahelisele turule.

Juba enne valmimist olime saanud ajakirjanduses suurt tähelepanu üle kogu maailma, alates USA-st ja lõpetades Jaapaniga. Kui hotell avas uksed, siis külaliste vool ei lakanud ning üldsuse tähelepanu pole senimaani raugenud. Klaus K oma baaride ja restoraniga sobib keskkonda ning kogu naabruskond on muutunud vilkaks toidu- ja joogikvartaliks – see on kooskõlas kinnisvaraomanike visiooniga ja suurendanud nende vara väärtust.

Hilisemast ajast on hea näide hiljuti

avatud Das Tour Düsseldorfis, mille disainisime ketile 25hours Hotels. Saime inspiratsiooni linna ajaloost ja olemu­ sest ning selle alusel töötasime välja eduka ja keskkonda sobiva uudistoote.

Kontseptsiooni aluseks on kõrvaltvaataja humoorikas ja loov pilk linnale.

Tundub, et selline lähenemine meeldib külastajatele, sest on inimlik ja soe.

Millised on kõige suuremad probleemid, millega hotellipidajad teie poole pöörduvad, öeldes: „Stylt, me vajame abi!“ Mõned tõepoolest ütlevad: tehke meid edukaks – meil on suurepärane asukoht, aga me ei tea, mida sellega peale hakata. See võib tunduda unistuste töö, kuid võib olla raske, sest alati ei pruugi jaguda ruumi loominguks. Teistel klientidel jällegi võib olla selge ja põnev

VÄLISMAA idee, millega suudame haakuda ning mida võime koos edasi arendada.

Me tegeleme palju ka 20–40 aastat turul olnud brändide elluäratamisega. Skandinaavias oleme nõustanud paljusid kesktasemel casual dining’u toitlustuskette, mis olid kunagi väga edukad, kuid on konkurentsis pidanud teistele alla vanduma.

Kuidas hindate instagrammitud projektide edukust?

Paarkümmend aastat tagasi oli kõige tähtsam, et terve linn projektist räägiks või paljud ajalehed-ajakirjad sellest kirjutaksid. Tänapäeval vahendab igaüks oma kogemusi sotsiaalmeedia kaudu. See on iseenesest ühtaegu õel ja väga tõhus mõõdik, sest peegeldab, mis on edukas, mis mitte. Üks asi, mida me ei tee, on „märgi meid Facebookis meeldivaks“ sõnumite ülesriputamine. Ma arvan, et see ei ole produktiivne. Minu arvates ei peaks inimestele ette ütlema, mis neile peaks meeldima.

Millised on tänapäeva reisijate nõudmised?

Lisaks palju suurema professionaalsuse eeldamisele hindavad reisijad põnevaid kogemusi, lugusid ja pilte, mida jagada – teisisõnu instagrammeeritust.

Millised kliendid instagrammeeritust väärtustavad? Kas see pole noorte pärusmaa? Millal neile lisanduvad ärireisijad?

Ma ei arva sugugi, et see on ainult noorte pärusmaa. Meile kõigile meeldib jagada, kui mitte pilte Instagramis, siis

lugusid laua ääres või lennureisil. See tuleb edevusest, mis on väga inimlik.

Kuidas on võimalik luua lahedat Instagrami keskkonda, kui näiteks Tallinnas on üheksa kuud aastas hall ja vihmane?

Kas tekitades suurima võimaliku kontrasti või siis hallust ära kasutades.

Külalisele võib see olla kõige tähtsam tulemise põhjus! Aga kui tahate, et ma juba rohkem räägiksin, peate mu palkama...

Kui tähtsad on veebilehed tänapäeval? Kas lahedad kodulehed pole mitte tähtsamad kui muud pildid, sest veebis saab enda kohta palju rohkem rääkida?

Kodulehed on üliolulised, need on tooteinfo selgroog. Ainus probleem on, Cuckoo’s Nest Göteborgis sai avamisel Euroopa parima baari tiitli.

M I S O N S T Y LT TRAMPOLI? Stylt Trampoli on rohkelt auhindu võitnud Rootsi konsultatsioonija disainibüroo, millel on kliente ja projekte üle maailma. Ettevõtte arhitektid, kunstilised juhid, disainerid, turundajad ja brändi­ spetsialistid kasutavad projektide loomisel lugude rääkimist, milles ühendavad brändi, ärivõimalused ning sisekujunduse, luues küla­ listele unustamatuid kogemusi.

Ettevõtte põhiklientideks on hotellid ja restoranid, kuid klientide seas on olnud ka teemaparke, kuurorte ja sihtkohaarendajaid.

VÄLISMAA et kõik teavad, et tegemist on turundusega. Kui jõuda selleni, et külalised jagavad konkreetsest kohast spontaanselt pilte ja lugusid sotsiaalmeedias, on see palju usutavam. See täiendab kodulehte ja suunab liikluse sinna.

Mida soovitate selleks, et baar oleks moekas kauem kui paar aastat? Näiteks on linnas üks väga kuum koht, kuid peagi avatakse läheduses palju uusi kohti, mistõttu populaarsus väheneb. Millal oleks vaja oma kohta uuesti muuta?

Kui enne avamist on korralik eeltöö tehtud, välja mõeldud unikaalne ja originaalne idee, ei tohiks 15–20 aasta jooksul midagi juhtuda. Siiski tuleb märkida, et trendide järgi jooksvad kliendid pole alati kõige lojaalsemad. Meie eesmärgid on tavaliselt pisut laiemad kui pelgalt investeeringu kindlustamine.

Kes peaks tegelema turundusega väikeses majutus- või toitlustusettevõttes?

Lihtne ja lühike vastus on, et igaüks. Uute klientidega suhtlemise juures on tavaliselt kõige keerulisem selgitada, et kõik, mida nad teevad, on turundus. Kui nad seda aga mõistavad, siis pakub see tohutuid võimalusi.

Mida võivad Eesti HoReCa-valdkonna professionaalid teilt õppida toidumessil Tallinn FoodFest toimuval seminaril?

Loodetavasti seda, et Tallinn on palju lahedam linn, kui nad usuvad, ning Eesti on suurepärane koht, kus elada ja äri ajada.

Paljusid linnu ühendab see, et neis elavad inimesed ei mõista oma elukoha tugevusi. Mõnikord on vaja külalist või nõustajat, et seda neile meelde tuletada!

KES ON JONAS HOLMSGÅRD? »» »» »» »» »» »»

Kontseptsiooni arendaja ja lugude rääkija disainibüroos.

Töötanud reklaamitekstide koostajana traditsioonilistes reklaamiagentuurides Rootsis ja USA-s.

Töötanud ligi 20 aastat Stylt Trampolis.

Spetsialiseerunud võõrustussektorile.

Armastab teoreetilisi väljakutseid ja rabavaid esteetilisi lahendusi.

Suhtub ühtmoodi kirglikult nii kohalikku väikesesse kebabivalmistajasse kui ka suurde rahvusvahelisse ketti.

M Õ N E D P R O J E K T I D, M I L L E ÜLE JONAS ON ERITI UHKE

@karviaistentila

»» »» »» »» »» »»

Soome põlduba põllult otse pakendamisele +358 4 0803 2235 www.voimapapu.fi

toorpõlduba

• šokolaadiga kaetudd põlduba • röstitud ja soolatukaetud salmiaki põlduba • valge šokolaadiga

LEGO House Taanis Billundis 25hours Das Tour Saksamaal Düsseldorfis AstraZeneca Coffee Lab Rootsis Göteborgis The Reef Taanis Frederikshavnis Griffins Steakhouse Rootsis Stockholmis The Well Norras Oslos

TULE KUULA JONAS HOLMSGÅRDI TALLINN FOODFESTIL Tahad teada, kuidas luua edukat baari, hotelli, kohvikut või restorani? Mil moel muuta see lugusid jutustades edukaks ja instagrammeeritavaks? 26. oktoobril toimub Tallinna toidumessil seminar, kus saab ülevaate toitlustus- ja majutusvaldkonna turundusest.

Jonas Holmsgård tutvustab ettekandes „Greetings from Instagram Hotel!“ oma 25-aastase kogemuse põhjal võõrustussektori projekte kogu Euroopas ning jagab Stylti ideid, kuidas lahendada tulevasi väljakutseid ja leida võimalusi elamustööstuse valdkonnas.

Lisaks saab inspiratsiooni meie omadelt toidublogijatelt Näljaselt Nelikult. Läti Restoranide Liidu juhataja Jānis Jenzis aga räägib Läti toitlustusasutuste käibemaksu alandamise küsimustest ning jagab nippe ja soovitusi koostööks riigiasutustega.

Uued maitsed

www.clairefoods.ee

KAUBANDUS

KOOSTÖÖPROJEKTID

kaubanduses Eesti Kaupmeeste Liit on selle aasta jooksul toimetanud mitme algatuse juures, mille eesmärgiks on olnud tõhustada turuosaliste äritegevust ja parendada koostöösuhteid tarneahelas. Olulisemad märksõnad on tooteinfo vahetus, taara standardiseerimine ja tarneahela heade tavade protsessi lõpuni viimine.

P

Tekst: Nele Peil, Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Fotod: Scanpix

ärast kümneaastast vaik­elu on taas päevakorda kerkinud automatiseeritud tooteinfo vahetuse teema. Nii hankijate kui ka jaekaupmeeste ostu- ja müügiosakonnad teevad praegu palju käsitööd, et vahetada tooteinfot Exceli tabelitega või meilitsi. Andmesisestust dubleeritakse ning andmete kõikuv kvaliteet kujutab jaekettidele murekohta.

Hulgikaupmehed, suuremad toiduja joogitööstused ning jaeketid on arendanud välja oma süsteeme sellise käsitöö vähendamiseks, kuid tõeliselt tulemuslik oleks ühtne lahendus, mida võiksid kasutada ka laia ja vahelduva tootevalikuga väiksemad ettevõtted.

Töömahukas lahendus efektiivsemaks

E-poodide tulekuga suurenes toidukaupluste jaoks andmevahetuse maht, mis on sisendiks tarbijale kõiksuguse tooteinfo edastamisel. Tarnijalt on vajalik saada täpset infot toote koostise, foto jm parameetrite kohta, mis võivad ajas muutuda. Seejuures küsivad eri ketid tarnijatelt vahel erinevat infot, lähtudes oma kontserni standardist.

Kettidele standardiseeritud tooteinfo andmeväljade loomiseks pani Eesti Kaupmeeste Liit kokku töörühma, kes GS1 eestvedamisel koostas andmeväljade kaardi. See peaks olema hea alus võimalikele andmepanga või andmevahetusteenuse pakkujatele.

Arvestades arenduskulusid, omanikusuhete ja investeeringute jaotuse keerukust ning rahvusvahelise mõõtme hädavajalikkust, otsustasime

34 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Kuna tööstus ja põllumajandus on väga killustunud sektorid, ootame ka nende aktiivset liitumist, et head tavad kehtiksid ärisuhetes kogu tarneahelas, olenemata ettevõtte suurusest ja ärisuhte suunast.

Taara standardseks

Eesti Kaupmeeste Liidus selle projektiga lõpuks „turg pangu asjad paika“ lähenemise kasuks. Kui mõni ettevõte pakub turuosalistele lahendust, millega saab säästa osapoolte kulusid ning on tagatud tundliku info salastatus, on huvi selle teenuse vastu kaubandussektoris olemas.

Hea tava kõikides suurtes jaekettides

Toiduainete tarneahela heade tavade kokkuleppimine jõudis Toiduliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbirääkimiste tulemusena lõpule. Tänavu mais allkirjastasid paarkümmend suuremat tööstust, põllumeest ning kõik viis suurt jaeketti heade tavade dokumendi.

Sellega on jaekaubanduses seadusest oluliselt kaugemale minevate heade tavade järgimise kohustuse endale võtnud umbes 80 protsenti turust.

Keskkonnahoiuga tegelevad kõik maailma prügistumist ja kliimamuutusi tõsiselt võtvad ja vastutustundlikud ettevõtted. Kaupmeeste liidus oleme analüüsinud Euroopa Liidu ringmajanduspaketi eesmärke, arvestades seda, mida saaksime kaubanduse poolt teha, et oma ökoloogilist jalajälge vähendada. Seetõttu on suured ketid võtnud taas lauale plaani taara standardiseerida.

Taaskasutatav standardiseeritud taara üle Baltikumi aitab muuta efektiivsemaks kaubaveo ja kokku hoida kütusekulu. Vähenevad ka ühekordsete kastide kasutus, vee- ja energiakulu ning jäätmeteke, suureneb aga ressursisäästlikkus. Tänu paremale mahutavusele aitab see säästa laopinda, mille tulemusena kahanevad rendikulud ja lihtsama arvepidamise tõttu tööjõukulud.

Võtmetähtsusega on aga see, et kõik kasutaksid sama standardit ega asuks paari aasta möödudes meelt muutma.

Seetõttu on Eesti Kaupmeeste Liidu liikmete pingutused olnud suunatud sellele, et kõik jaeketid asuksid kasutama Bepco B-tüüpi kasti. Praeguseks toetavad Bepco B-tüüpi taarale üleminekut Selver, COOP, Maxima ja Prisma.

Loodame, et kaasa tulevad kõik jaeketid ning tööstused.

KAUBANDUS

EBAAUSA KAUPLEMISE OHJELDAMISEKS ON VAJA SEADUSE TUGE

E

baausad kauplemistavad ohustavad kodumaise põllumajanduse ja toidutootmise arengut. 2015. aasta konjunktuuriinstituudi uuringust joonistus välja, et tervelt 79 protsenti Eesti suurtest toidutööstusettevõtetest ja 50 protsenti väiksematest toidutootjatest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega.

Nende ohjeldamiseks valmis maikuus Toiduliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja läbirääkimiste tulemusena heade kauplemistavade kokkulepe toiduainete vertikaalses tarneahelas, et suurendada ausust, usaldust ja koostööd toiduainete tarneahelas toimivates ärisuhetes ning tagada tarneahelas efektiivsus Senimaani kuulus Eesti nende väheste Euroopa Liidu riikide hulka, kus ebaausate kauplemistavade tõkestamiseks polnud sisuliselt rakendatud ühtegi meedet, ei vabatahtlikku ega seadusandlikku.

Tarvis jõulist lähenemist

Nii ettevõtjad kui ka esindusorganisatsioonid leidsid ühistes aruteludes selgust mitmete probleemide tagamaades ja paranes üksteisemõistmine.

Kauplemise heade tavade põhimõtteks on äritava, mille aluseks on heauskse ja

Tekst: Meeli Lindsaar ja Roomet Sõrmus, Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

rakendamise kogemus samuti näidanud, et pehme mitteseaduslik meede, millel puudub seadusandlik tugi, ei ole ebaausate kauplemistavade kasutamist piiranud. Seetõttu leiab põllumajandus-kaubanduskoda, et ka Eestis on ebaausate kauplemistavade ohjeldamiseks vaja lisaks seaduse tuge.

Tarbijate huvides

ausa kauplemise põhimõtted, mis on olulised turuosaliste suhete parandamiseks. Kokkuleppe tulemusliku rakendamise peamine nõrkus on aga sunnimehhanismi puudumine. Mitte miski ei sunni ettevõtjaid ausaid põhimõtteid järgima, isegi juhul kui nad on tavaga nõustumist allkirjaga kinnitanud.

Mitmes teises riigis on heade tavade

Kuigi imevitsa kõikide probleemide vastu pole, peame väga oluliseks Euroopa Liidus toimuvate ebaausate kauplemistavade ohjeldamiseks esitatud direktiivi arutelusid. Loodame, et see direktiiv võetakse üsna pea vastu ja selle ülevõtmine Eesti seadusandlusse toimub samuti võimalikult kiiresti. Direktiivi üheks oluliseks osaks on määrata pädev riiklik asutus, mis hakkab analüüsima ebaausate kauplemistavadega seotud olukorda ja lahendab kaebusi.

Ka Eestis on kitsaskohaks, et asjakohased riigiasutused analüüsivad liiga vähe toiduainete turul ja tarneahelas toimuvat. Vaatamata toidutarneahelas selgelt esinevatele tõrgetele, mis raskendavad põllumajandustootjate ja toidutöötlejate igapäevast toimimist, on kokkuvõttes toidutarneahela hea toimimine tarbijate huvides. Kõik me ju tahame, et iga päev jõuaks lauale värske ja kvaliteetne ning eelistatult üha enam kodumaine toit.

TOIDUAINETÖÖSTUS

Tekst: Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht

Toidutööstuse märksõnad: hinnatõus ja tervislikkus Toidutööstused peavad tarbijate soovide ja trendidega kaasas käima ning välja on joonis­ tunud selged suunad, mida tootearenduses järgitakse. Üks olulisemaid neist on tervislikkus.

Tänavust aastat iseloomustab aga ka põuasest suvest tingitud toiduainete hinnatõus.

T

oiduainete turgu mõjutavad ühelt poolt muutused tarbijate elustiilis ja ühiskonnas ning maailma makrotrendid – üksi elavate inimeste osakaalu suurenemine, stress jm elustiilist tingitud haigused, jätkuv globaliseerumine ja urbaniseerumine. Teisalt on kaalukad mõjutegurid kliima ja ilmaolud eri hooaegadel, mis võivad aastati päris palju erineda.

Nii rõõmustasime tänavu küll erakordselt sooja suve üle, samas mõjutas nii pikk põuaaeg tugevalt teraviljaturgu. Tänavune saak ei paku tavapäraselt loodetud koguses toorainet, loomadele ei jätku piisavalt söödavilja ja rohusööta. Seetõttu on hakanud tõusma nii loomasööda kui ka tooraine hinnad, mille tõttu kasvavad ka tootmise omahinnad Sirje Potisepp

toidutööstuses. Kuna teravili on kogu toidutootmise alus, siis on paratamatu, et hinnatõusu võivad peatselt oma rahakotis tunda ka tarbijad. Üks võimalikke leevendavaid meetmeid võiks olla veel tasakaalukam ja läbimõeldum tarbimine.

Suunad toidutööstuses

Samal ajal on Eesti tarbijad muutunud aina teadlikumaks ning nende teadmised toidust ja toitainetest on märkimisväärselt suuremad kui varem.

Aina rohkem tuntakse huvi oma tervise vastu ja pööratakse tähelepanu sellele, mida süüakse. See on pannud ka toidutootjad töötama tootearenduses veel enam selle nimel, et tarbijate toidulauale jõudev toit vastaks nende ootustele ja tänapäeva maitse-eelistustele.

Millised on praegu need peamised suunad, mida toidutööstuse tootearenduses järgitakse?

TERVISLIKKUS. Inimesed valivad tooteid teadlikumalt ja lähtuvad seda tehes arusaamast, mis teeb nende enesetunde heaks. Väga populaarseks on saanud probiootilised tooted ning proteiini ja antioksüdante sisaldavad toiduained.

Võidukäiku jätkavad gluteeni- ja laktoosivabad tooted.

36 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

VÄHEM SUHKRUT. Tervislikkuse suuna võidukäik tingib ühtlasi surve vähendada toodetesse lisatavat suhkrukogust. Kohalikud tootjad on sellega pühendunult ja edukalt tegelenud juba viimased kolm kuni viis aastat.

Dilemma seisneb aga selles, et „vähem suhkrut“ on lubatud pakendile kirjutada vaid siis, kui lisatud suhkru kogust on vähendatud 30 protsenti või enam. See võib tähendada aga tugevat muutust maitses ega pruugi tarbijatele enam meeldida.

VÄHEM SOOLA. Samamoodi on tootjatel kasvanud surve vähendada toodetesse lisatavat soolakogust. Selleks püütakse tarbijaid harjutada magedamate toodetega järk-järgult ja asendada soolasust maitseainetega. Samuti kasutatakse rohkem mineraalainerikkamaid soolasid. Samas tuleb mõista, et soolal on lisaks maitse andmisele tehnoloogiline funktsioon, mistõttu hakkab soolasisalduse vähendamine mõju avaldama toote säilivusele. Kliendid nõuavad aga pikemaid säilimisaegu. Seega tuleb leida tasakaal, mis rahuldaks tarbijate soove.

TAIMETOITLUS. Veganitoodete valik poelettidel üha laieneb. Ühtlasi soovivad tarbijad aina enam innovaatilisi valikuid, mis võimaldaksid saada osa

TOIDUAINETÖÖSTUS taimede kasulikkusest. Nõudlus on ka liha alternatiivide ja teistsuguste valguallikate järele ning populaarseks on saanud mitmesugused taimsed joogid.

MAAILMA MAITSED. Avatud piirid ja inimeste võimalus reisida on tinginud kohalike köökide maitsete laialdasema leviku ja populaarsuse.

Seetõttu on etniliste maitsetega toodete väljalaske arv viimase nelja aastaga lausa kahekordistunud. Selles vallas on maailmas praegu kõige trendikam India köök ja ingveriga toidud. Samas hinnatakse järjest rohkem põhjamaa (Nordic) maitseid.

PREMIUM-TOOTED. Märkimisväärne osa tarbijaid on nõus maksma rohkem luksuslikuma või eksklusiivsema toote eest. Selle tingib soov proovida vahel midagi hõrgumat, erilisemat ja hinnatumat. Seetõttu on ka suurtootjad laiendanud tootevalikut premium- või „käsitöö“-toodetega.

Näiteks on viimase nelja aasta jooksul suurenenud uute toodete korral sõna

„craft“/„käsitöö“ kasutamine lausa 40 protsenti. Kõige levinumad valdkonnad selleks on alkohoolsed joogid, maiustused ja pagaritooted.

HETKETOOTED. Tarbijate aina kiireneva elutempoga koos on au sisse tõusnud snäkid, mida saab süüa ajast ja kohast olenemata. Nii on aina populaarsemaks muutunud batoonid, püreed ja n-ö pärast-trenni-tooted, mida saab süüa kas või jooksu pealt, kuid mis samas on piisavalt tervislikud.

Lisaks tuleks toidutööstuse tootearenduse trendidest ära nimetada aina populaarsemaks muutuva toodete fermenteerimise. Seda kasutatakse enim alkohoolsete ja mittealkohoolsete jookide, piimatoodete ja köögiviljade korral. Samuti on üha menukam toidutoodetesse igasuguste supertoiduainete, seemnete või köögiviljade lisamine ning aina enam tegeletakse ka marjade ja valmistoitude külmkuivatamisega. Joogivaldkonnas tõstavad aga pead vahepeal unustuse hõlma langenud kasemahlajoogid ja teeseenejook kombucha.

TOIDULIIT 25 Eesti Toiduainetööstuse Liit asutati 1993. aastal.

Juhatuse esimehed on olnud • Cardo Remmel (1993–1997) • Tiit Kõuhkna (1997–2001) • Udo Themas (2001–2003) • Tiit Nuudi (2003–2005) • Oliver Kruuda (2005–2007) • Enn Kunila (2007–2015) • Veljo Ipits (2015–...)

Toiduliidu tegevjuhid • Helve Remmel (1997–2005) • Sirje Potisepp (2005–...)

ETS NORDi multifunktsionaalsed köögikubud koos efektiivse restorani ventilatsioonisüsteemiga ETS NORD AS pakub ühtse kompaktlahendusega Teie restoranile ja restorani köögile terviklikku ventilatsioonilahendust – alates projekteerimisest ja lõpetades seadmetega. Selle tulemusena on nii töötajatele kui ka külastajatele tagatud mugav ja turvaline sisekliima kõige energiasäästlikumal moel.

Pakume uue põlvkonna HKZ köögikubu, milles on ühendatud suurköökidesse sobilik disain ja kasutamismugavus.

Köögikubusse on integreeritud osoonigeneraator, mis hoiab ventilatsioonitorustiku rasvast puutumata, vähendab märkimisväärselt tulekahjuriske ning annab maksimaalse energiasäästu koos kompaktse Recair soojustagastiga ventilatsiooniseadmega.

Köögikubu minimaalne üleulatuvus köögiseadmetest

PROJEKTEERIMISEL TULEB ARVESTADA •

Turbogrip õhusuunajad aitavad efektiivsemalt eemaldada saastunud õhku ja seda kuni 25% väiksema väljatõmbeõhu hulgaga.

ETS NORD AS ESTONIA

Peterburi tee 53, 11415 Tallinn Müügiosakond: 680 7365

• • • • •

Köögitehnoloogia iseloomu ja saaste hulka protsessis Köögi tüüpi (kooli, haigla, restorani vm jaoks) Seadmete paigutust ruumis Seadmete võimsusi (kW) Toiduvalmistamise mitmekülgsust/menüüd Üheaegsustegurit köögiseadmete kasutamise osas

info@etsnord.ee www.etsnord.ee

Integreeritud osoonisüsteem HKZ köögikubus

PUHAS ÕHK KÖÖGIS • • • • • •

Parem töökeskkond – tõestatult vähem töötajate haiguspäevi Turvaline toiduhügieen Kvaliteetsem toiduvalmistusprotsess ja lõpptulemus Seadmete pikem eluiga Väiksem koristusvajadus köögis Lahtise köögi korral parem õhukvaliteet söögisaalis

Hea sisekliima köögis

PUHTAD VENTILATSIOONISÜSTEEMID • • • •

Tuleohutus rasvast puhaste väljatõmbetorustike arvelt Energiasääst soojustagasti kaudu Väiksem torustike puhastamise vajadus Rasvalõhnast puhastatud väljaviskeõhk

Efektiivsed 2-kambrilised leegikindlad HFK rasvafiltrid

ETS NORD INNOVAATILISED RESTORANIDE VENTILATSIOONI LAHENDUSED • Töötades valin alati parima – tooraine, inimesed, koostööpartnerid... Uuele restoranile kööke planeerides teadsin kohe, et tahan ventilatsiooniseadmete Ferrarit – professionaalset ja funktsionaalset.

• •

Vladislav Djatšuk Tchaikovsky & Mon Repos peakokk, Bocuse d’Or Eesti president

• • •

• •

Lihtsalt puhastatavad ja ergonoomilised modulaarsed kubud Kõrge eraldusvõimega rasvafiltrid Integreeritud osonaatorid aurustunud rasva eemaldamiseks Integreeritud sissepuhkesüsteemid Turbogrip-õhusuunajad saastunud õhu efektiivsemaks eemaldamiseks Digitaalne juhtimisautomaatika Spetsiaalsed plaatsoojustagastiga ventilatsiooniseadmed Parimad sissepuhkelahendused restorani saalidele

MAJANDUS

TOIT

kui majanduse alus

Tekst: Mihkel Nestor, SEB makroanalüütik Fotod: Shutterstock

st

or

Toidul on inimkonna ajaloo vältel olnud majanduses oluline roll. Kuivõrd kannab toit praegust Eesti majandust ja mida võiks tuua tulevik?

I

k M ih

el

Ne

lmselt olid just toiduained ühed esimesed kaubaühikud, millega inimkond hakkas kauplema, seejuures ammu enne raha kui vahetusühiku teket. Kui üht hõimu saatis edu küttimisel ja teist juurikate otsimisel, siis oli täisväärtusliku õhtusöögi saamiseks mõistlik kaupa teha.

Mida enam arenes ühiskond, seda tarvilikumaks muutus toiduga kauplemine. Nii sai osa inimestest keskenduda põlluharimisele, teised kalapüügile ja kolmandad loomakasvatusele.

Spetsialiseerumise mõjul suurenes saak ja majandus muutus tänapäevases mõistes „tootlikumaks“.

Järjepideva arengu tulemusena oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kus tavaline Eesti pere kasutab õhtusöögi valmistamiseks Taist pärit kookospiima, Hiinas valminud riisi, Indiast toodud maitseainet ja Lätis kasvatatud

40 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

kana. Seetõttu pole imestada, et ainuüksi põllumajandussaaduste müük moodustab praegu maailmakaubandusest üle 10 protsendi, küündides väärtuses ligi 1,7 triljoni USA dollarini.

Sarnaselt on toit, selle kasvatamine ja sellega kauplemine olnud alus Eesti majandusele. Tuntud ütluse järgi on Tallinn rajatud soolale, mille vahendamine võimaldas keskaja kaupmeestel üles ehitada uhke vanalinna. Tegelikkuses oli sellest ilmselt veel olulisem aga tänapäevase Eestimaa piires toimunud teraviljakasvatus. Talurahva kasvatatud vili ja lina leidsid tee kaupmeesteni, kes selle siis laevadega peamiselt läänepoolsetesse hansalinnadesse viisid.

Riigi rikkuse kasvataja

Määrav tähtsus oli toiduainetel ka iseseisvunud Eestis. 1920. aastate alguses oli põllumajandus peamine elatusallikas koguni 60 protsendile elanikkonnast ja et tootmine ületas kohaliku tarbimise, leidis osa sellest turu kogu lähiregioonis. Omaaegsed helged mälestused Inglismaale eksporditud peekonist ja Taani viidud võitünnidest olid meeles veel 1990. aastate alguses, kui põllumajandust ja toiduainetööstust peeti üheks heaks viisiks taasiseseisvunud riigi

rikkust kasvatada.

Mõistagi on Eesti majanduskeskkond muutunud palju mitmekesisemaks ja efektiivsemaks. Omal ajal pidi elanikkonna toitmiseks üle poole tööinimestest põllul rühmama, praegu saame hakkama nii, et põllumajandusega tegeleb vaid 2,5 protsenti tööl käivatest inimestest. Samas on toidul majanduses endiselt suur tähtsus.

Ka ülimalt konservatiivselt hinnates moodustab toidu kasvatamine, tootmine ja sellega kauplemine Eesti sisemajanduse kogutoodangust üle 5 protsendi. Täpsemalt annab majanduses loodud lisandväärtusest taime- ja loomakasvatus koos kalapüügiga veidi alla 2 protsendi, toiduainetööstus üle 2 protsendi ja toitlustus 1 protsendi.

Mõistagi tuleks siia veel lisada kogu toiduainetega kauplemine, kuid supermarketikaubanduses on toidu lahutamine sukkpükstest ja murutraktoritest keeruline.

Kindlasti mõjutab toit tugevalt ka transpordisektorit, reklaamindust jpt ettevõtlusvaldkondi. Otsides numbrit, mis kirjeldaks toidu tähtsust majanduses, on ehk isegi parem näitaja toidule tehtavate kulutuste osakaal pere-eelarves – see küündib Eestis üle 20 protsendi.

MAJANDUS Kas toit ka Eesti ettevõtteid toidab?

On selge, et toit on Eesti majanduse jaoks oluline, kuid kas tegu on hea äriga? Üks toiduga seotud ettevõtete eripära on see, et nende käekäiku mõjutab majanduse hetkeseis veidi vähem kui paljusid teisi sektoreid. Kui 2009. aasta krahhiga kahanes Eesti ettevõtlussektori käive veerandi, siis toidutööstuses vaid 15 protsenti. Praeguses majandus­ tsükli kõrgfaasis, kus Eestis on tööhõive ajaloo kõrgeim ja palgakasv kiire, võib hoopis mõistlikum tunduda kinnisvaraarenduse või automüügiga tegeleda.

Kui majanduskliima halveneb, võivad aga ametile truuks jäänud ettevõtjad end tänada, sest kui soojamaareis jääb majandusraskustes inimesel ostmata, siis pakk piima ja päts leiba kulub ikkagi ära. Kindlasti on toidutootjatel ja kaupmeestel võita ka praegustest oludest. Et majapidamiste võimalused kulutada on üle aastate avaraimad, siis eelistatakse kallimaid toiduaineid – viineri asemel kala, tatra asemel kinoad jne. Lisaks on majandustsükliga seotud väljas söömine ja nagu kuulda, on restoranipidajatele praegu suurem probleem leida pigem teenindajat kui klienti.

Käibe ja kasumi kasv sektoris

Statistikaamet ei ole mulluseid majandusaasta aruandeid veel kokku lüüa jõudnud, kuid toiduainetööstuse jaoks osutus 2017. aasta tõenäoliselt varasemast edukamaks.

Aastatel 2015 ja 2016 olid toiduainetööstuse käive ja kasum pidevalt allapoole liikunud. Samasse aega jäi ka tugev toiduainehindade langus maailmaturul, mis võinuks odavama tooraine tõttu tööstusele justkui soodne olla, kuid tundub, et tihe konkurents ei võimaldanud sellest siiski kasu lõigata.

Esialgsed statistilised andmed mulluse aasta kohta näitavad aga, et sektoris suudeti käivet tõsta 5 ja kasumit pea 40 protsendi jagu. Kui vaadata sektori lisandväärtust – see on kasumi ja palkade summa –, selgub, et toiduainetööstus jääb siiski pigem vähetootlikuks haruks. Kui 2016. aastal oli lisandväärtus töötaja kohta keskmises ettevõttes 26 800 eurot ja töötlevas tööstuses 26 200 eurot, siis toiduainetööstuses vaid 23 200 eurot. Seda huvitavam on fakt, et üks Eesti majanduse kõige tootlikumatest ettevõtlussektoritest on joogitööstus, mille lisandväärtus töötaja kohta küün-

45

Joogitootmine Kalapüük ja vesiviljelus

37,3

Ettevõtlussektori keskmine

26,8 26,6

Töötleva tööstuse keskmine Toiduainete tootmine

23,2 21,1

Taime- ja loomakasvatus Supermarketid Toidu ja joogi serveerimine Toidu- ja alkoholikauplused

14 10,6 9,1

Lisandväärtus töötaja kohta 2016. aastal (tuhandetes eurodes) allikas: Statistikaamet

dis samal ajal 45 000 euroni – see on kõrgem isegi IT-st! Ühest selgitust sellisele erinevusele on raske anda, kuid ilmselt mängivad siin rolli nii tootmise eripära kui ka turul tegutsevad ettevõtted. Eesti joogitööstuses domineerivad üksikud väga suured ettevõtted, kes on suutnud investeeringute kaudu muuta tootmise väga automaatseks ja vajavad seetõttu vähe tööjõudu. Toiduainetööstuses on pilt kirjum ja väiksemates ettevõtetes käib tootmine veel suuresti käsitööna, mis paraku tähendab ka napimat tulu töötaja kohta.

Ei tundu ulmeline, et ühel päeval on meil kodus külmkapp, mis tellib perele toidutagavara.

Toitlustuse müüginumbrid on headel aastatel tublisti paisunud. Samas on sektori jaoks väga teravaks murekohaks saanud töötajate nappus. Tavaliselt just noori inimesi värbavad restoranid ja kohvikud olid esimesed, kes tundsid järsku muutust demograafias.

Alles üsna hiljuti oli tööturul valik lai, sest teenindussfääris töötamine oli atraktiivne 1980. aastate lõpu arvukale põlvkonnale. Tollal sündis aastas ligi 25 000 last. Üheksakümnendatel saabus aga järsk muutus ja kümnendi

teises pooles kahanes sündide arv isegi alla 13 000. Seega on potentsiaalsete tööotsijate arv praegu pea kaks korda väiksem, see aga sunnib ettevõtjaid mõtlema ettekandja tööst laiemalt kui vaid ajutine tööots õpingute vahel.

Mida toob tulevik?

Tulevik toidusektoris paistab praegu pigem helge. Eesti tarbijad muutuvad aina jõukamaks, see aga lubab turule tuua rohkem tooteid, mille müüginumbri määravad hinna asemel ära maitse, disain ja kvaliteet. See omakorda võimaldab sektorile kõrgemaid marginaale, kuid annab samas ka tarbijatele suurema vabaduse valida kodumaist päritolu delikatesse.

Tarbijate kahanev hinnatundlikkus on soodne ka väikeettevõtjatele, kes ei suuda iial muutuda sama tõhusaks kui suured tööstused, ent on ilmselt paindlikumad ja osavamad tooma turule põnevaid tooteid. Kindlasti suureneb nõudlus restoranide ja kohvikute teenuste järele. Küll on teenindussektori jaoks laiemalt aina süvenev probleem tööjõunappus, mille lahendamine eeldab ettevõtjatelt suurt nutikust, kuid ka valmidust maksta kõrgemat palka.

Omaette teema on toiduga seotud uued ärivõimalused. Paari viimase aastaga oleme näinud plahvatuslikku restoranidest ja poodidest toidu koju tellimise kasvu. See trend aina süveneb ning edu saadab neid, kes suudavad pakkuda esimesena kõige uuenduslikumaid ja mugavamaid lahendusi. Vaadates lennukamate ettevõtjate äriplaane, ei tundugi nii ulmeline, et ühel päeval on meil kodus külmkapp, mis oskab ise planeerida ja tellida pere toidutagavara, mille siis droon sobival hetkel kohale toob.

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

41

MAARESTORANID

Väike resto mere ääres - Tulivee.

Maarestoranide mõjuliidrid

Mahedad ja muhedad restoranid, mis pealinnast eemal sisemaa heinasaadude keskel või mustikate palistatud rannamändide vahel, on sööjate jaoks eriti armsad.

Kuid kas ääremaa söögikohad suudavad ise vaid entusiasmist püsima jääda?

Tekst: Monika Kelle Fotod: Valmar Voolaid, restoranid, Scanpix

42 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

E

esti juubeliaastal kõlas ikka ja jälle fraas: „Me pole kunagi nii hästi elanud.“ Tsiteerides president Kersti Kaljulaidi, oleme keskmise sissetulekuga riik ja nutikalt toimides saame endale päris palju lubada. Ka restoranide mõttes pole olukord kunagi parem olnud.

Kirjud toiduteed

Veel mõni aasta tagasi oli siseturistil Eesti looduskaunites kohtades ja väikelinnades rännates einestamiseks suhteliselt vähe valikuvõimalusi, kuid praegu leidub ainuüksi põhjarannikul pea iga 15–20 kilomeetri järel tipptasemel roogi pakkuvaid söögikohti. Kaberneemest Ruhe restoranini Neemel, sealt edasi Valklasse, miks mitte Leesi kaupluseski peatus teha, sest rannaküla poe perenaine pakub pehmet jäätist ja kalaburgerit.

Lääne-Virumaalt leiab eest Võsu sadamarestorani, Altja kõrtsi, Palmse ja Vihula mõisa ning spaarestoranid. Narva ja Ida-Virumaa fookusesse tõstnud visiitide ja kultuuriürituste valguses jagatakse idapiiril soovitusi nii Tulivee, Saka, Rondeeli

MAARESTORANID

Tulivee restorani sisevaade.

kui ka Silver Minti kohta. Enam-vähem sama pika loetelu võiks koostada mis tahes muust toiduteest, kus varem heal juhul vaid ettetellimisel toitlustust pakuti.

Kliendi on selline olukord kergelt ära rikkunud, tekitades ootuse, et iga restoran on seitse päeva nädalas, hommikust päikeseloojanguni uksed avali, aimates ette kõik külastaja soovid ja kapriisid. Suvel täitusid sotsiaalmeedia kommentaariumid imestusega, kuidas restoran, mis puupüsti täis ja kuhu vabu kohti võimatu saada, ähvardab majandusliku toimetulematuse pärast uksed sulgeda. Või arusaamatus, miks omanik kurdab, et kokad küsivad palju raha, kui endal on menüüs nii kallid toidud, et kokk seda olemasoleva palgaga ise küll osta ei jaksaks.

Uurisime Eesti väikekohtades asuvate restoranide omanikelt, kuidas nende kohad on suutnud konkurentsile vaatamata ellu jääda ja pakkuda meeldejäävaid toiduelamusi.

Teelise trehvunks Mäo ja Mäeküla vahel

Perifeersete tipptasemel restoranide trendi lükkas Eestis veerema Põhjaka. Kolme Vodja kooli noore koka unistus oma söögikohast hakkas teoks saama 2008. aastal, mil vanas mõisahoones alustati ehitusega. „Kui mõis tähistab enamasti suursugust maja, lühtreid, valgeid linu ja kelnereid, siis meie algus oli hoopis erinev – külm renoveerimata maja ja majanduslikult keeruline aeg,“ tõdeb Põhjaka peakokk ja omanik Märt Metsallik.

Bilansi plusspoolel olid aga investoritelt saadud algkapital, olgugi et napp; noorus, entusiasm ja kindel visioon. Metsallik toob välja, et pea kümme aastat tagasi ei olnud kedagi teist, kes oleks võtnud fookusesse hooajalise kodumaise tooraine

Kala- ja merehõnguline Dirhami kalakohvik.

kasutamise. „Olla esimene on olnud suur eelis,“ sõnab ta.

Kuigi turg on muutunud ning maanteetrassiäärse asukoha tõttu ei konkureerita mitte Järvamaa, vaid Tallinna ja Tartu rohkearvuliste restoranide ja tänavatoidu pakkujatega, tuli sügis ikka samamoodi. Septembris algas kibekiire hoidisteaeg – paprikad, kurgid, tomatid ja seened oli vaja purki saada ning õunaviina retsept ootas värsket tooret. „Oleme suutnud hoida liini, et vähemalt 90 protsenti toorainest on kodumaine. Eks see on üks lõputu võitlus iseendaga ja oma elu keeruliseks tegemine, aga oleme liiga jäärapäised, et ära lõpetada,“ räägib Märt Metsallik. Ise kasvatatakse ürte, kirsstomateid ja rabarberit, munad tulevad 50 kanalt ning lambad on praegu veel ilu pärast.

Viimastel aastatel on Põhjaka tiim suurendanud kohalikust toorainest gurmeetoodete osakaalu. Põhjaka kaubamärgi all toodetakse mitmesuguseid kulinaariatooteid: leiba, pasteeti, küpsiseid ning viinaköögis villitakse astelpaju- ja pihlakanap­ su, õunaviina ja džinni ning uuest katsetusest annab märku käärima pandud ploomilaadung. Märt tõdeb, et kui algusaastatel müüdi kundedele kaasa vaid mõnda toodet, siis nüüd on valik juba selline, et terve külmiku võib ära täita, ka müügikohti on rohkem. Omatooted moodustavad 5–6 protsenti kogukäibest.

Tahtejõu meistriklass

Juba mõned aastad on Dirhami kalakohviku tüüri juures olnud Joel Kannimäe. Väljakutse pidada söögikohta 24 püsielanikuga külas on piisavalt intrigeeriv. „Kalakohviku juured ulatuvad aastatetagusesse aega, kui alustati pisikese suvekioskiga, et toitlustada üha kasvavat 2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

43

MAARESTORANID hobimeresõitjate hulka. Dirhami jahisadam muutus järjest populaarsemaks, seega arenes kioskist välja kohvikuke. Saab kohvi, saab kala ka,” tutvustab ta. Kohvikule pakuvad tuge kiviviske kaugusel asuv moodne külalistemaja koos konverentsiruumiga ning väike kalatööstus. „Rahvarohkust naudime nagu väljaspool linna tegutsev toitlustusasutus enamasti ikka suvel. Sügisel ja talvel on nauditav rahva vähesus või siis klientide parajus,“ ütleb Kannimäe. „Paari viimase aasta talve põhjal otsustasime sel talvehooajal olla avatud reedest pühapäevani. Talvised nädalalõpu-kliendid, kellest suure osa moodustavad püsikunded, ongi meie suurim tunnustus,” edastab Kannimäe.

Põhjaka oli sel suvel tavapärase seitsme päeva asemel lahti viiel päeval nädalas. „Nõuab head analüüsi, kui palju inimesi on kolmeks kuuks mõttekas palgata, eriti palgasurve olukorras,” selgitab Metsallik.

12 aastat Järvamaal elanud Märt Metsallik ütleb, et järjest raskem on ümbruskonnast töötajaid leida. „Ma poleks uskunud, et kaalun restorani sulgemist töötajate puuduse pärast, kuid viimasel kahel aastal on need mõtted aina sagedasemad.

Heal juhul tuleb kuulutuse peale üks CV või kõne,“ räägib Märt ajal, mil suvised töötajad on lahkunud kooli või muude tegemiste juurde. „Põhjaka paikneb asukoha mõttes mitte kuskil. Isegi Paidest käies läheb viimane buss tagasi juba õhtul kuue-seitsme paiku,“ mainib Märt. Põhjakale lähim bussipeatus kajastub vaid mõne üksiku vedaja marsruudis.

Töötajate usaldusväärsus

Joel Kannimäe tõdeb, et hullem veel kui töötajate põud on nappus kohusetundest ja usaldusväärsusest. „Viimase aasta mitme käe sõrmede näitel: inimestel on tööd vaja ja nad tahaksid tööd teha, aga nad ei taha tööle tulla.“ Dirhamis oli sel suvel väike, aga ülitubli meeskond. „Tihtilugu tähendas väike tiim aga väheke pikemaid ooteaegu ja seetõttu ka närvilisemaid kliente. Aga teenindajad kannatasid need kliendid välja – nii tublid!“ ütleb Kannimäe talle omase huumoriga. Seejuures on palgatase tema sõnul selline, et päris kindlasti saaksid töötajad enda palga eest kalakohviku roogasid lubada, ilma et rahakott hoobilt pooltühjaks jääks.

Aasta jagu avatud olnud Tulivee rannaresto Liimala rannas Purtse jahtsadama lähedal on vendade Hannes ja Heigo Pritsi kingitus kogukonnale. Ärimees Hannes Pritsil on tööjõu küsimuses hoopis teistsugune vaade. „Ajutiste töötajatega ei anna midagi ära teha,” mainib ta kohe algatuseks.

Tema on enda ümber loonud võrgustiku kohalikest, keda teab või kellel on head soovitused. „Talvisel madalperioodil on töötajaid olnud ka rohkem kui hädapärast vajalik, samas pole me soovinud meeskonda lõhkuda. Sektoris on kahjuks levinud ümbrikupalgad, aga meie seda teed ei lähe ning see on ka töötajatel aina olulisem argument,” selgitab Prits. Kuigi ta on endale teadvustanud, et restoranipidamine on pigem elustiiliäri, mitte rikkaks saamise koht, on Tulivee restoranil läinud igati kenasti. „Oleme suutnud üle elada ühe talve ja kaks suvehooaega ning läheme praegu vastu oma teisele talvele,“ sõnab ta.

Külastajate loodud klassikud

Märt Metsallik ütleb, et rasketel hetkedel peab meelde tuletama helgeid aegu, mida pole sugugi vähe. „Kui 2. juunil 2010 ukse lahti tegime, ei teadnud me, kas üldse keegi sööma tuleb.“ Aga tuli, ja restoran toimib jätkuvalt. „Suur asi on ära tehtud,“ pole ka ta ise kiitusega kitsi. Ta tõstab

44 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Põhjaka toodetega täidab vaat et terve külmkapi ära.

Restoranipidamine on pigem elustiiliäri, mitte rikkaks saamise koht.

esile, et tiimis on jätkuvalt inimesi, kes on algusest peale selle reisi kaasa teinud. Põhjakalased tunnevad, et Eesti majandusel läheb hästi, sest väljas söömas ei käida ainult pidupäeval. „Varem polnud ka kommet, et maale restorani minnes peaks ette helistama. Pettumus oli suur, kui maja oli mõne ürituse pärast kinni,“ sõnab Põhjaka üks eestvedajatest.

Klientide ootuseks on leida menüüst oma lemmikud: Napoleoni kook, astelpajuga Pavlova, puupliidil valminud kotlet, valge kala, pasteet, lihapallid. „Ise tahaks juba ammu need ära muuta, kuid kui võtta statistika, siis näeb, et uued road teevad vaid marginaalse tulemuse,“ rõhutab peakokk-omanik. „Hinnatasemelt me nii odavad just pole, kuid oleme üritanud kuldset keskteed hoida, et jätkusuutlikult majandada. Oleme ka kontseptsioonimuutust kaalunud, aga praegu jätkame vanamoodi,“ arutleb Märt Metsallik.

Dirhami kalakohviku külastajaskond on küllaltki eriilmeline. „Palju on püsikliente, kuid ka esmakülastajad on tihtilugu positiivselt üllatunud, et meie „putkas“ nii toredasti värskeid kalaroogi pakutakse,” sõnab Joel Kannimäe.

Dirhami menukiteks on kilu, sügis- ja kevadräim, lest ja ahven, aga ka haug, meritint, kammeljas, tursk, siig, vimb, säinas, särg, koger, kiisk, forell, lõhe. Kannimäe sõnul on hitt see, mis parasjagu mõrda, võrku või traali kinni jääb.

Aga lisaks ühendab loetletud kalasid nende kohvikus esimene värskuskategooria, mis teadupoolest on kaladel

Põhjaka hea toidu meistrid Märt Metsallik ja Ott Tomik.

MAARESTORANID see üks ja ainus. Peakoka kapriisid võimaldavad teinekord maiustada ka tuunisteigiga, krevettide või austritega; augustis pakutakse jõevähki ja aeg-ajalt võetakse mõne armsa püsikliendi soovil lahti Rootsi hapusilgu toos.

Mereäärsele restoranile omaselt on ka Tulivee enim tellitud toit „Soolased tuuled“ ehk soolasiiatartar kodujuustu ja koduse praekartuliga. Kalaroogi on menüüs kaugelt rohkem ning need on peitunud meeleolukate temaatiliste nimede taha, nagu „Suvine briis“, „Mereõnnistus“ ja „Rannavanaemal külas“. Magusast on eelistatud käsitöökohuke värskete marjadega.

Rõõm ja keerdkäigud vaheldumisi

Joel Kannimäe tegutseb Dirhami kalakohviku tüüri juures.

Joel Kannimäe sõnul Dirhami menüüst „lastepraadi“ ning enamjaolt ka liharooga ei leia, aga säärastele soovidele katsutakse reageerida operatiivselt, vastavalt juhtumile. „Tühja kõhuga pole veel keegi, ka eridieediline või taimetoitlane, pidanud lahkuma.“ Kõigi mainitud söögikohtade jaoks on lisaks suust suhu reklaamile tänuväärseteks kanaliteks Facebook ja Instagram. Märt Metsallik ärgitab tagasisidet andma ka kohapeal, mitte ainult virtuaalselt. „Ma julgustan otse rääkima, mis meeldis või ei meeldinud. Vahel läheb mõni kommentaar väga hinge,“ lausub Metsallik kiituse sekka sattuvate pipraterade kohta.

Kokkuvõtvalt märgib ta, et tööd on ja ideid jätkub. „On keerulisi aegu ja väsimust, aga palju rõõmu ka.“ Sellele kirjutab alla suurem osa väikekohtade restorani­pidajatest.

INSPIRATSIOON

Kui toit on sinu kirg, ei tasu nende follow-nuppude vajutamisega Instagramis end tagasi hoida. Ideid jagab Näljane Nelik @n2ljane4k ehk toiduarmasta­jad koosseisus Kertu Rattus, Susann Kõomägi, Silvia Saks ja Marleen Valdmaa.

INSPIRATSIOONI TOP 8

1

@oskarieatstoomuch Oskarit peab jälgima juba ainuüksi sellepärast, et tegu on andeka toidufotograafiga, kelle pildid ei jäta kedagi külmaks.

2

@thefeedfeed See kasutaja on sulle, kui sa ei viitsi jälgida palju erinevaid toidu­blogisid.

Siia on kogutud retsepte ja ilusaid toidupilte üle kogu maailma. Raske on oma süljenäärmeid vaos hoida...

3

@buzzfeedtasty Nad teevad lühikesi, haaravaid ja liiga ilusaid kokkamisvideoid.

NB! See leht tekitab sõltuvust!

4

@sweetlifebaker Kellele meeldib Mehhiko köök? Sulle? Siis jälgi Vianney Rodriguezit. Tema retseptid toovad põhjamaisesse Eestisse vaat et liigagi palju vürtsi.

5

@hotforfood Parim veganikanal, mida jälgida. Lauren maitsestab kõiki toite nii, nagu ta maitsestaks liha, mis tekitab tõeliselt tunde, et see maitseb nii hästi!

6

@tallinneats Kus täna süüa?

Kui see on sinu küsimus, siis Tallinn Eats on sinu jaoks!

7

@thedomesticgeek1 Juhul kui napib ideid, mida hommikuks, lõunaks või õhtuks süüa, leiad siit mõnusalt lihtsate, kuid siiski ülimaitsvate toitude retsepte.

8

@urhealthnut Oled tervisliku toidu huviline? Nii Instagramis kui ka YouTube’is võid leida ääretult toredaid retsepte, mõistliku eelarve eest pealegi!

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

47

AASTA KOKK Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: Liis Reiman

Aasta kokk – SAMM TIPU SUUNAS

Aasta koka valimine astub sel aastal sammu lähemale kokkade maailmas tunnustatuima Bocuse d’Or võistlusele. Milliste sihtide poole pika traditsiooniga kokkade jõuproov liigub?

S

uurima uuendusena eemaldutakse Tallinna Toidumessil toimuval aasta koka valimisel varasemalt tavaks saanud kolmekäigulisest menüüst ja lähenetakse ülesandelt rohkem Bocuse d’Orile.

Kokkade käe all valmib kaks pearooga, millest üks on taimne ja teine liharoog.

Liharoog serveeritakse vaagnal ühtse tervikuna, mis tuleb jaotada seitsmeks ühesuguseks portsjoniks taldrikutele. „Kes on sama mõttekava järgi kord võistluse läbi teinud, sel on palju lihtsam end Eesti Bocuse d’Ori eelvooru jaoks ette valmistada ja seal võistelda, sest väike eeltöö on juba tehtud,“ põhjendab Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik.

Fantaasiale kõrgem lend

Tänavu otsustasid võistluse korraldajad anda kokkadele vabamad käed ning jätsid toidukorvi valiku võrdlemisi lahtiseks. Paika on pandud põhitoorained ja piimatooted.

80 protsenti kasutatud toorainest peab olema eestimaine. „Ideaalis võiks muidugi olla 100 protsenti, kuid kah-

Meisterkokad Rudolf Visnapuu ja Emmanuel Wille oskusi hindamas.

48 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

juks kõiki toiduaineid Eestis ei toodeta, alustades kas või suhkrust ja soolast,” ütleb Taigo Lepik. „80 protsenti tundus igati realistlik, see jätab ruumi ka fantaasiaks ja avab võimaluse, et tööd tulevad mitmekesisemad.“ Miks on sel korral põhitooraineteks just peet ja vutt? Taigo Lepik: „Tooraine peab olema alati ühtmoodi kõigile hästi kättesaadav ja stabiilne. Vuti liha pearoas on aasta ringi ühesugune ning kõigil on tänu sellele võimalik ühtmoodi harjutada. Sama on peediga, mis on sügisel olemas.“

Võimed päevavalgele

Aasta koka valimine on olnud hea traditsioon ning sel aastal 24. korda toimuv võistlus on märgilise tähtsusega kokkadele, kes on võistlusel osalenud ja võitnud. Ka tööandjate jaoks on võistlus omaette väärtus. „Tööandjatel on võimalik näha oma töötajate tegelikke võimeid, mida nad võib-olla ei ole töö juures rakendanud, ning heita neile pilk teises valguses. Võistlus annab kokkadele lisajulgust võistelda ja astuda mugavustsoonist välja,“ lausub Taigo Lepik.

Eesti Peakokkade Ühenduse president Taigo Lepik.

Aasta kokk 2017 finalistid.

Enamasti on aasta koka võistlus osavõtjate jaoks esimene osavusproov teistega, kuid on ka neid, kes on aasta varem osalenud noorkoka konkursil ja siis sinna tulnud.

Kirjum ja suurem osalejaskond

Peakokkade ühenduse president loodab, et igal aastal tuleb järjest enam kokkasid end võistlusele proovile panema, et oleks rohkem, kelle hulgast finalistid välja sõeluda, ning ka neil, kes kohe edasi ei pääse, tekiks järgmiseks korraks motivatsiooni enam pingutada.

Rohkem oodatakse võistlejaid ka väljastpoolt Tallinna, et väljendada Eesti toidu arengut laiemalt. „Toidumessi ajal on ideaalne võimalus ennast esindada ning näidata oma oskusi külalistele ja rahvusvahelistele kohtunikele.

Tahaksime murda seda piiki, et võistlus jääb suuremate linnade pärusmaaks ja väiksematele kohtadele kaugeks.

Eestis on väga häid söögikohti ning see on hea võimalus ka ettevõtetel end reklaamida ja toreda käekirja kaudu kohalikku toorainet väärtustada,“ ütleb Lepik.

Tallinna Toidumessi peakorraldaja Tiit Sarv andmas auhinna­­ trofeed üle aasta koka tiitli võitjale Piret Pussele.

AASTA KOKK Panus Eesti toidukultuuri

Hea näide on eelmise aasta võitja Piret Pusse, kes töötab Pärnus restoranis Noot. Võrreldes meestega on naiste osalemine kujunenud võistlustel aga tunduvalt tagasihoidlikumaks.

Võistluse on aastate jooksul võitnud vaid neli naist. Kas naistele ei meeldi võistelda? „Ajas on kuidagi kujunenud nii, et kui aastakümneid tagasi oli kokkade hulgas rohkem naisi, siis nüüd on osakaal meeste kasuks. Vaadates üldist pilti tippkokkade maastikul, siis pigem domineerivad mehed,“ märgib Lepik.

Paarikümne aastaga on Eesti kulinaaria teinud suure hüppe ja aasta koka valimine on üks neist sündmustest, mis Eesti toidukultuuri arendab. „Kõikidele osalenud kokkadele on see võistlus andnud tõuke osaleda Bocuse d’Oril ning ka Venemaa ja Baltikumi võistlustel, mille kaudu nad on tutvustanud Eesti kulinaaria arengut,“ räägib Taigo Lepik.

Kuidas kellelgi finaalis läheb, sõltub Lepiku sõnul aga paljudest asjaoludest: ettevalmistusest, harjutusest, konkreetsest päevast ja sellest, kuidas kokk köögiga kohaneb. Võistluseks valmistumiseks kulub tema hinnangul vähemalt kuu-poolteist. „Kõige intensiivsem on periood, mil mõeldakse välja, mida teha, millised on individuaalsed komponendid ja kuidas need ühel taldrikul mängima hakkavad. Seejärel tuleb teha konkreetseid toite läbi nii kaua, kuni tuntakse end hästi ja jäädakse endaga rahule. Kui ma ise võistlesin, võtsin kolm nädalat puhkust ja keskendusin ainult harjutamisele,“ ütleb Taigo Lepik.

TIITLI „AASTA KOKK“ VÕITJAD 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Tarmo Kebbinau Eveli Limbach Anti Lepik Priit Toomits Edgars Kubetskis Hendrik Voolmaa Oleg Alasi Heidi Pinnak Vladislav Djatšuk Dmitri Mägi Inga Paenurm Christen Agu Oleg Sõtsov Peeter Pihel Martin Meikas Sander Väärt Vladislav Korpusov Vladimir Upeniek Pavel Gurjanov Dmitri Fjodorov Kert Ränk Alexander Kolomar Piret Pusse

Profexpo rändauhind aasta kokale

ROYAL DENTA KULLA- JA HÕBEDAOSAKESTEGA HAMBAPASTAD JA HAMBAHARJAD

AASTA KOKK Tekst: Evelin Kivilo-Paas Foto: Liis Reiman

Aasta kokk: võistlemine on kuldaväärt kogemus

Piret Pusse

Mullu aasta koka tiitliga pärjatud Pärnu restorani Noot kokk Piret Pusse tõdeb, et kokandus­ võistlused on suurepärane võimalus murda köögis tekkivat rutiini. „Need panevad pingutama, teistmoodi mõtlema ja on kuldaväärt kogemused.“

Kuidas toimub kokanduses n-ö vormi ajastamine?

Ma olen õnnelik, et osalesin võistlusel just siis, mitte varem.

Aeg oli küps, sest tunnen, et olen muutunud tasakaalukamaks, ei ole liiga tormakas, suudan kuulata kriitikat ning sellest õppida. Rudolf tundis mind enne võistlust kaks aastat ning nägi minu silmis seda tahet ja soovi. Ma ise kahtlesin endas kuni võistluspäevani välja, aga tol hommikul pärast elu parimat und tundsin, et olen valmis ja saan hakkama.

Milliseks hindate aasta koka võistluse ja tiitli mõju nii endale kui ka teistele võistlevatele kokkadele?

Aasta koka võistlusel osalemine on andnud mulle enesekindlust, julgust ja indu edasi võistelda. Olen saanud palju tutvusi, nii klientide kui ka teiste kokkade näol. Aasta koka valimine annab hea võistluskogemuse ja võimaluse panna ennast proovile. Mind näiteks innustab see võit edasi pingutama, rohkem õppima ja uutel võistlustel osalema. Lisaks saab teada oma vead ja nõrgad küljed, et järgmistel võistlustel neid vältida.

Kuidas üldse jõudsite toidutegemise juurde ja kuidas sai sellest teie kirg?

Põhikooli ajal käisin suvevaheaegadel Pärnus kulinaariaköögis abis hakkimas. Pärast seda olin juba külmlaua kokk ja kõigest pokaalisalatite kaunistamine pakkus sellist rahuldust.

Kui suur töö eelneb võistlusele? Kuidas ja kui kaua teie harjutasite?

Kuna ma polnud kunagi varem võistelnud, ei teadnud ma absoluutselt, mida oodata. Aasta koka võistluse kohta sain infot meie restorani peakokalt, eeskujult ja juhendajalt Rudolf Visnapuult. Ta treenis ja nõustas mind päris mitu kuud.

Minul oli tahe, soov ja valmisolek ning Rudolfil kogemused.

Kahe kuu vältel käisin igal vabal päeval töö juures harjutamas, maitseid sobitamas ja tehnikaid proovimas. Enamik harjutuspäevadest kujunesid pikemaks kui tööpäevad ning töökaaslased viskasid minu kulul juba nalja, et võin vabalt restorani sisse kolida.

Miks üldse otsustasite kokandusvõistlusel osaleda? Kas võistlemine on teil veres?

2016. aastal osales aasta koka võistlusel mu kolleeg Karolyn Perle. Koos tema võistluseks valmistudes ja teda abistades lubasin talle, et kui ta esimest kohta ei saa, siis järgneval aastal lähen ise ja toon võidu koju. Tol hetkel tundus see olevat lause, mis pidi teda motiveerima, aga tuleb välja, et see motiveeris mind rohkem. See kogemus on uskumatu ja mälestus terveks eluks.

50 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Miks on kokkadele vaja võistlusi?

Kokana töötades kipuvad päevad kujunema üksluiseks ja võistlemine aitab rutiini murda. See paneb pingutama ja mõtlema teistmoodi.

Mida mäletate oma esimestest toiduvalmistamiskogemustest?

Päris esimest kogemust ma ei mäleta, aga mu ema on alati teinud kodus süüa. Kõik pühad ja tähtpäevad on meie peres olnud suursündmused ning laud on alati toidust lookas. Ainsa tütrena olen ma alati ema abistanud ja sealt saanud ka kõik põhiteadmised.

Mis on teie lemmiktoorained? Kas millegi suhtes on veel aukartust?

Lemmikuteks on vist mereannid ja kala, olen ise ka suur kalastushuviline. Aukartust pole, pigem tahaksin õppida ja näha erinevaid tehnikaid.

Millele te kõigepealt mõtlete, kui asute looma uut menüüd või toitu?

Mõtlen alati sellele, mida mina sööksin. Kuna ainuke toit maailmas, mida ma ei söö, on piima-köögiviljasupp, siis pole raske midagi maitsvat mõelda. Iga koka käekiri peegeldab eelkõige koka enda maitset. Ükski kokk ei paku ju seda, mis talle endale ei meeldi.

Kuidas hindate Eesti restoranimaastikku ja kokkade taset?

Eesti on suurepärane koht, kus kokana elada ja töötada. Siin on nii palju häid kokkasid, peakokkasid ja restorane. Vaadates, kuidas on Eesti kokad esinenud näiteks Bocuse d’Ori võistlusel, siis me oleme maailmatasemel.

SUURKÖÖGID

KÖÖK NAGU kosmos Uued tehnoloogiad ja säästvad lahendused on tänapäeva suurköögi lahutamatu osa. Toiduvalmistamine on muutunud järjest mugavamaks, efektiivsemaks ja energiasäästlikumaks.

52 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

„P

akume Viimsi vallas 3100 lõunasööki, 1000 hommikusööki ja 1000 oodet päevas. Suure osa neist moodustavad lapsed, lisaks õpetajad ja muu personal,“ avab Viimsi kooli peakokk Ernesto Robles mastaape. Nii on suurköögis seadmetel, alustades koorijast/tükeldajast ja lõpetades ahjuga, väga suur roll. „Käsitsi selliseid ettevalmistusi tehes kuluks näiteks juba ainult toorsalati valmistamiseks

Tekst: Kadri Vaidloo Fotod: Shutterstock, tootjad

pool päeva,“ selgitab Robles.

Kõige raskem töö on suurköögis tema sõnul aga tootmisprotsessi korraldamine. „See hõlmab retseptide koostamist, toorainete tellimist, organiseerimist, et kõik valmiks õigeaegselt. Räägime ju roogadest, mida on vaja valmistada sadade kilode/liitrite kaupa. Kui tootmisetapid on hästi läbi mõeldud ja töö köögis ära korraldatud, siis on kõik tehtav. Siin ongi suur roll kõigil seadmetel, mis selle ära teha aitavad,“ märgib Robles. Suurim kiitus kokale on aga tema sõnul ikka sööja

SUURKÖÖGID tänulik nägu. „Kui terve tiim on näinud vaeva ühe korraliku eine valmistamisega ja siis kuuleb, et kõik maitses ja küsitakse juurdegi, on see hea motivaator jätkamiseks.“

Maailmatasemel seadmed

Suurköögiseadmeid tootva ettevõtte Metos AS-i Loo alevikus asuvas tehases valmivad maailmatasemel seadmed. Firma müügidirektor Tarmo Süld ütleb, et ülisuured pannid, pliidid, ahjud ja katlad teenindavad vajadusel paari-kolme tuhandet sööjat. Ta toob näite Tapa sõjaväelinnaku köögist. „Tapa sõjaväelinnaku kööki kasutavad Eesti ja liitlaste kokad. Köök on kogu päeva vältel pidevalt käigus, seega vajab see ka rohkem hooldust.“ Süld lisab, et näiteks kaubalaevadesse toodavad nad lihtsamaid ja kergesti hooldatavaid pliite ja ahje, sest merel pole alati tehnikut võtta. Pannid ja pliidid erinevad nii suuruse kui ka küttesüsteemi poolest. On malmkattega, kroompinnaga, keraamilisi ja induktsioonpliite. „Puutetundlike paneelidega ahjudega saab hakkama ka võhik. Tuleb vajutada soovitud toote pildile, valida küpsusas-

te ja ahi küpsetab toorainest soovitud roa. Ja kui on abi vaja, siis põhimõtteliselt on võimalik otse kontorist ahjuga ühendust võtta ja protsessi suunata,“ räägib Süld. Toidumessil esitleb Metos aga tähttoodet – ülisuurt ühtlase soojusjaotusega ja kahe eraldi reguleeritava küpsetustsooniga praepanni.

Ekspordiks on neid müüdud palju,

Eestisse on tehtud esimesed tarned, kliendid on omaduste ja küpsetustulemustega väga rahul.

Toidujagaja on minevik

Köökides napib töökäsi, kokkasid otsitakse tikutulega. See on ärgitanud ka tootjaid mõtlema uutele lahendustele. „Kui varem jagas kooli köögis toitu

KitchenAid suurköökidele MIXER CLASSIC 4,3L

SAUMIKSER PROFESSIONAL

MIKSER HEAVY DUTY 4,8L

MIKSER HEAVY DUTY 6,9L ja HEAVY DUTY PROFESSIONAL 6,9L /1,3HP (hobujõudu)

Lihtne ja mugav kasutada vahustamisel või väiksemate taignakoguste segamisel. Tänu liikuvale peale, millega koos liigub vispel üles, saab töökausi lihtsa liigutusega korraks eemaldada ja tagasi panna.

Heavy Duty mikserite kauss kinnitub kinnitushargi vahele ja töötamise alustamiseks tõstetakse liftsüsteemiga kauss üles, et vispel puutuks kokku toorainega.

Mikserid sobivad eriti hästi raskema taigna segamiseks, kuna kauss kinnitub kindlalt ja mikseri töötamine on veelgi stabiilsem.

Võimas saumikser suuremate toorainekoguste hakkimiseks ja purustamiseks. Pikk segamisvars (35,6 cm) koos täht-lõiketeraga võimaldab tööd teha sügavamates anumates ning kaasas on veel kinnitusklamber saumikseri fikseerimiseks kausi külge. Lisatarvikuna on saadaval ka suur topeltvispel.

Suuremate koguste segamiseks mõeldud mikserid on pealtnäha ühesugused, kuid Professional variandil on lisaks kausi kohal turvavõre ja mikseri kere küljes asuv suur STOP nupp.

Mikseritel kinnitub kauss kinnitushargi vahele, mis tagab hea stabiilsuse töötamisel. Heavy Duty mikserid on saanud populaarseks just pagaritöökodades.

POWER BLENDER

Super võimsa 3,5HP mootoriga blender, mis ei jää hätta ka raskemate toorainete purustamisega. Datli ja viigimarjade purustamine koogipõhjade jaoks, mandlija pähklijahu valmistamine, toorete köögiviljade püreestamine, jää purustamine see on vaid osa võimsa blenderi suutlikusest. Võimalik on valmistada ka värsketest köögiviljadest püreesuppi, mille blender kuumutab kuni 60 °C kraadini.

Kõikide KitchenAid toodetega saate tutvuda meie messiboksis, kus toimub messimüük ja esitlused erinevatele seadmetele.

Maksta saab sularahas, kaardiga ja ülekandega.

Tel. +372 555 09 561, info@kitchen.ee

www.kitchen.ee

SUURKÖÖGID inimene, siis nüüd projekteeritakse kooliköögid buffet’na ehk toidujagajat enam pole ning lapsed tõstavad söögi endale ise. Buffet-tasapindu on mitmes mõõdus – algklassilastele madalamad, vanematele kõrgemad. Tegelikult on selles lahenduses palju positiivset: ise toitu taldrikule tõstes hakkab laps arvestama, kui palju ja mida ta täpselt sööb, ning toidujääke ei teki nii palju.

Sellised liinid on populaarsed ka näiteks büroode ja tehaste personalirestoranides,“ räägib Tarmo Süld.

Metose müügidirektori sõnul on toidu jagamine tähtis osa protsessist.

Alatasa on probleemiks olnud see, et toit jõuab kliendini jahtunult. Nüüd on sellelegi lahendus. „Haiglates ja vanglates viiakse toit kandikul inimeseni ning selleks on vastavad toidutranspordikärud, milles üks pool on soe ja teine külm. Käru lükatakse nn jaama, kus kandikul olev toit viiakse soovitud temperatuurile ning toimetatakse alles seejärel kliendile. Sellist lahendust kasutavad Põhja-Eesti regionaalhaigla ja Tartu ülikooli kliinikum, sarnane süsteem on ka uues Tallinna vanglas,“ märgib Süld.

Süsteemne toidujaotus haiglas

Põhja-Eesti regionaalhaigla toitlustab patsiente ja personali Mustamäe meditsiinilinnakus asuva köögi baasil.

Uues köögis valmistavad toitu haigla toitlustusteenistuse töötajad. Seal toitlustatakse kuni 1000 patsienti päevas. „Toit valmib meie tänapäevases köögis vahetult enne iga söögikorda, kasutame nn cook & serve’i meetodit,“ selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla toitlustusjuht Anu Vähi. „Köögi projekteerimise ajal kaalusime ka Euroopas haiglatoitlustuses laialdaselt kasutatavat cook & chill’i meetodit, kus pärast toidu valmistamist toit kiirjahutatakse, hoiustatakse külmas ning siis serveerimisel soojendatakse. Eestisse sobib aga traditsiooniline valmistusviis paremini.“ Riigihange viidi läbi tootegruppide kaupa ja nii varustasid haigla köögi moodsa köögitehnoloogiaga kolm riigihanke võitjat: Metos, Electrolux/Farewell ja Bestmark. „Moodne ja kõrgetasemelise meditsiinitehnikaga regionaalhaigla sai ka väärilise köögi,“ ütleb Vähi.

Ta lisab, et haigla jaoks oli väga oluline uuendada patsientide toidu jaotussüsteemi, et toit jõuaks patsientideni õigel temperatuuril ja paistaks kena välja. Individuaalsetele toidukandiku-

54 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Tänapäevase moodsa köögi märksõnad on kiirus, lihtsus, säästlikkus ja kokkuhoid. tele komplekteerimisliinil portsjoniteks jaotatud toit asetatakse Burlodge’i toidujaotuskappidesse, soe toit ühele ja külm teisele poole. Sellele järgneb laadimisjaamades toidu täiendav soojendamine ja jahutamine. Selle tulemusena jõuab patsiendini soe toit soojana ja külm toit külmana. „Patsiendid on sellise süsteemiga igati rahul,“ märgib Anu Vähi. Ta lisab, et igas osakonnas on ka Burlodge’i väikesed elektrilised hoiukapid Cube, kus saab hoida protseduuril või uuringul viibiva patsiendi toidukandikuid. „Ka hoiukappidel on soe ja külm pool. Õige temperatuur on seega tagatud kogu jaotusprotsessi vältel,“ selgitab Vähi. Ka toiduvalmistamisel kasutatavad ahjud, katlad, pliidid, sulatuskapid jm seadmed on mitmekesiste võimalustega ja energiasäästlikud.

Näiteks konveiernõudepesumasinat täiendab sorteerimisliin, kus on magnetpüüdja söögiriistade tõstmiseks

kandikutelt. Jaotuskappide pesu käib kärupesumasinas. Kuumköögi kohal on tavapäraste kubude asemel ventilatsioonilaed, mis muudavad kokkade jaoks töökliima mõnusamaks, märgib Anu Vähi.

Uued ideed ja lahendused

Metose konstruktorid nuputavad uusi lahendusi välja pidevalt ja paljud neist on patenteeritud, näiteks eriti säästlikud lahendused nõudepesus. Suurköögis on väga tähtis ka ergonoomsus, loodud on näiteks juurviljatükeldaja, mis töötab pneumaatilise suruõhupressiga ning säästab koka liigeseid ja lihaseid, ning kuivainete riiulisüsteem, mis sõidab siinidel nagu arhiiviriiul ning mida liigutades tekib juurde vaba pinda külmkambrites ja kuivaineladudes. „Köögis on alatiseks probleemiks, kuidas käidelda toidujäätmeid. Meie lahenduse korral viiakse jäätmed köö-

SUURKÖÖGID gist välja vaakumiga töötava jäätmekäitlussüsteemi abil. See on viimase aja trend ja selle järele on üha enam nõudlust,“ kirjeldab Tarmo Süld. Selline süsteem näeb välja nagu lehterõnarusega roostevaba kraanikauss, sinna asetatud jäätmed tõmbab vaakum õues asuvasse konteinerisse. Muidugi eeldab see vastavat torustikku, see projekteeritakse ja paigaldatakse juba ehitusjärgus põranda alla. „Köögis ei pea olema enam jäätmenõud, mida õhtuti välja veetakse. Samuti ei teki ristsaastumist, ebameeldivat lõhna ega bakteriohtu,“ lisab Süld. Sellist tüüpi jäätmekäitluses näeb ta tulevikuäri – biogaasi tootmist. „Kui praegu peavad kliendid jäätmeveo eest maksma, siis tulevikus ostetakse biojäätmed kokku,“ lisab ta.

Aeg, mil potid ja kärud käsitsi puhtaks nühiti, on minevik. Nii on tänapäeval kärupesuks oma masin ja potid peseb puhtaks graanulpesumasin, kus pesuvahendi asemel kasutatakse plastmassist kuulikesi ehk graanuleid. Seejärel loputus, tsentrifuug – ja pott läigib. Ühes tehaseboksis toodetakse brändi Nordic System all põhiliselt ekspordiks

ainulaadseid ja patenteeritud nõudepesuliine. Taolisi lahendusi kasutavad peamiselt restoranid. Nõudepesu saab Sülla sõnul täielikult automatiseerida, mis tähendab, et tulevikus ei pruugi nõudepesuruumis olla ühtegi töötajat. „On täisautomaatsed nõude tagastusliinid, kus on vaja vaid inimest, kes lõpuks puhtad nõud maha tõstaks.

Näiteks mitmes Rootsi haiglas on kogu nõudepesu automaatne, masin sordib ka sööginõud ja -riistad ära,“ räägib ta.

Säästlik vee- ja energiakasutus

Toiduainetööstuses mõeldakse hoolega, kuidas säästa ja taaskasutada energiat ja vett ning hoida köögis kulusid kokku. „Näiteks nõudepesus kasutatakse ära jääksoojus. Korv nõudega läheb masinasse, pesemisel tekib aur, mis liigub soojusvahetisse ja sellega eelsoojendatakse külm vesi. Masinast väljuva veega tehakse aga nõudele eelpesu. Targad nõudepesumasinad suudavad lülituda ooterežiimile ja töö saabudes end taaskäivitada. Nii on aastas võimalik säästa tuhandeid eurosid,“ kinnitab Süld.

Metose suurimad kliendid Eestis on avalikust sektorist – koolid, lasteaiad, haiglad, kaitsevägi, vanglad, lisaks erasektori kliendid – kulinaariaköögid, restoranid, baarid, meiereid ja väiketööstused. Metose köögid on lisaks Tapa sõjaväelinnakule, Põhja-Eesti regionaalhaiglale ja Tartu ülikooli kliinikumile näiteks kaitseväe mereväebaasis Koplis, uues Tallinna vanglas, Gustav Adolfi gümnaasiumi uues algklasside majas ja mujal. Metose Eesti tehasest jõuavad köögid ka kruiisilaevadele ja suurtele kaubalaevadele.

Kiirus, lihtsus, kokkuhoid

Suurköögiseadmete müüja Alledem OÜ müügijuht Karin Roosiväli ütleb, et tänapäevase moodsa köögi märksõnad on kiirus, lihtsus, säästlikkus ja kokkuhoid. „Nüüdisaegne köök koosneb multifunktsionaalsetest seadmetest.

Seadmeid on köögis vähe, aga need võimaldavad valmistada palju eri asju.

Paljudes kohtades napib ruumi ning siis võimaldab üks selline seade pakkuda väikesel pinnal mitmesuguseid lahendusi ja aidata ikkagi teenindada

KVALITEET • KIIRUS • KOMPETENTS • KOOSTÖÖ ICOSAGEN AS MIKROBIOLOOGIA LABOR

LABOR TEEB VALIDEERITUD JA VERIFITSEERITUD MEETODITE KOHASELT ANALÜÜSE: • toidu mikrobioloogilise ohutuse tagamiseks; • toodete kestvuskatseteks; • challange-testideks; • tootmishügieeni kontrollimiseks

ANALÜÜSIME TOIDU-, SÖÖDA- JA TOOTMISKESKKONNA PROOVE

KOMPETENTNE PARTNER TOIDU MIKROBIOLOOGILISE KVALITEEDI KONTROLLIKS 2009. aastal asutati Eesti erakapitalil põhinev Icosagen AS-i mikrobioloogia labor. Icosagen AS-i juhtimine vastab standardi ISO 9001 nõuetele. Mikrobioloogia labori tegevus on akrediteeritud standardis ISO 17025 kehtestatud katselabori nõuetele vastavaks (Eesti akrediteerimiskeskuse tunnistus nr L228). Baltikumis oleme ainuke Mondelēz International Inc. tunnustusega toidupatogeenide testimis­labor.

Laboritöötajate erialase kompetentsi tagamiseks võtab labor igal aastal osa rahvusvahelistest pädevustestidest.

HEA TOIT ON OHUTU TOIT – OHUTU TOIT ON KONTROLLITUD TOIT Labor pakub toidutootjatele toodete mikrobioloogilist kvaliteedikontrolli.

• tuvastame toidupatogeene Salmonella spp. ja Listeria monocytogenes, sh molekulaardiagnostiliste kiirmeetoditega; • määrame toidu kvaliteeti ja mikrobioloogilist stabiilsust iseloomustavate mikroorganismide üldarvu, hallituste ja pärmide, piimhappe­ bakterite arvukust; • määrame indikaatorbakterite, nt coli-laadsete, enterobakterite, Escherichia coli arvukust; • määrame toiduriknemist põhjustavate mikroorganismide, nt Bacillus cereus, Clostridium perfringens, Staphylococcus aureus jne arvukust.

KOOSTÖÖKS KONSULTATSIOONID JA KOOLITUSED Pakume toidutootjatele mikrobioloogiaalast konsultatsiooni ja koolitusi. Korraldame tootmisettevõtete laboritele metoodika­põhiseid võrdlevaid katseid.

TERE TULEMAST!

Icosagen AS Messiboks C-514 Eerika tee 1, Õssu küla Kambja vald, 61713 Tartumaa

Tel. 737 7070, mob. 5558 1238 www.Icosagen.ee

SUURKÖÖGID suurt hulka kliente,“ räägib Roosiväli. „Seadmed muutuvad järjest mugavamaks ja on kokkadele üha suuremaks abiks. Töötatakse välja lahendusi, mis muudavad töö lihtsaks, nii et näiteks kombiahju puhul pole vahet, kes köögis seadet kasutab, tulemus on ikka sama, sest ahi ise reguleerib küpsetustingimusi.“ Uued seadmed ja tehnoloogiad eeldavad tema sõnul väljaõpet, nendega tuleb harjuda ja õppida neid efektiivselt kasutama. „Tihti kardetakse uut ja liigset tehnikat sisaldavat seadet, ollakse kinni vanades harjumustes ega teata, et selline lahendus muudab toiduvalmistamise lihtsamaks ja kiiremaks.

Siinkohal on meie roll kliente abistada ning selgitada uute seadmete lihtsust ja tõhusust. Lõpuks ei ole keegi muutust

kahetsenud, kui on selle kasuks otsustanud,“ ütleb Roosiväli. Kõige parem näide efektiivsusest on tema sõnul graanulnõudepesumasina soetamine.

Kui varem pesi määrdunud nõusid ja potte kolm töötajat, siis nüüd on see töö märksa lihtsam ning vaja on vaid üht inimest.

Alledem on sisustanud köögid näiteks Tuhkatriinu lasteaias, Emmaste põhikoolis ja Jäägri Grillis. Kõige keerulisem on firma müügijuhi sõnul leida koos kliendiga kuldne kesktee, sest enamasti soovitakse soodsat hinda ja head kvaliteeti, kuid sageli need kaks koos ei käi. „Tihti vaadatakse esimesena hinda ning langetatakse otsus selle põhjal. Püüame pakkuda alati kvaliteetseid lahendusi ning selgitada kalli ja odava seadme erinevust.“

MOODNE KÜLMUTUS JA JAHUTUS Mida keerulisem, seda huvitavam

Eestimaine ettevõte Cooltec on siinsel turul tegelenud külmutus- ja jahutusseadmetega juba üle 15 aasta ning on oma valdkonnas vaieldamatu liider. Ettevõtte juht Teet Kullas ütleb, et standardlahendusi neil pole, iga tellimus on erinev ja täpselt niisugune, nagu klient soovib. Teisisõnu õmblevad nad masstoodangu asemel rätsepaülikondi. „Me ei paku rauda, vaid lahendusi. Meie tugevuseks on see, et me projekteerime seadmeid ise ja juhime kogu protsessi, tänu sellele saame välja mõelda erinevaid ja paindlikke lahendusi. Meie juurde tullakse sooviga külmutada torte, marju, jahutada piima. Mida keerulisem ja spetsiifilisem ülesanne, seda huvitavam,“ tunnistab Kullas.

Suure osa tööst moodustab tema sõnul uute energiasäästulahenduste väljatöötamine. „Tootmisele kulutatav energia on väga suur ja see moodustab ka enamiku kuludest. Üks meie töö on seda protsessi võimalikult efektiivseks teha ja siin on märksõnaks energia taaskasutus. Näiteks külmutusseade on tagurpidi soojuspump – ühest otsast külmutab, teises toodab sooja. Meie ülesanne on välja mõelda, kuidas tekkiv soojusenergia tootmises ära kasutada. Ja see annab päris suure võidu,“ selgitab ta.

Internetipõhine hooldus

Lisaks energia taaskasutusele on oluline seadmete enda energiaefektiivsus. „Seadmed on nii kõrge automatiseeritusega, et suudame väga täpselt jälgida protsesside temperatuure ja selle alusel optimeerida nende tööd. Kuni selleni, et juhime seadmete koormust elektri börsihinnast lähtudes. Kui elektri hind on odav, paneme külmhoone suurema võimsusega tööle ja jahutame seda rohkem

56 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

maha. Kui elektri hind tõuseb, keerame võimsust vähemaks. Selle arvelt, et me seda enne jahutasime, hoiame temperatuuri stabiilse, kasutame kallist elektrit vähem ja tootja säästab kuludelt,“ räägib Kullas. „Kõikide paigaldatud seadmete tööd saame jälgida internetis ja probleemide korral tulevad meie inimestele automaatsed teavitused nii meilitsi kui ka sõnumitena telefonile. Lisaks rutiinsele hooldusele on meil n-ö valvemeeskond, kes vajadusel reageerib.“

Muutuste tuules

Kullase sõnul on nende valdkond viimasel ajal olnud muutuste tuules. Euroopa Liidu direktiiviga keelustati 2015. aastal freoonid – varem külmutusseadmetes kasutatud keemilised ühendid. Järjest enam keelatakse ka teiste sünteetiliste ainete kasutamine ning see sunnib välja mõtlema uusi tehnoloogiaid. „Seadmed, mis kunagi töötasid sünteetiliste külmaainetega, vahetatakse lähima kümne aasta jooksul välja. Jäävad vaid naturaalsed külmaained: suurtes tööstuslikes seadmetes ammoniaak, kuna see on kõige energiaefektiivsem aine, keskmise suurusega tööstusettevõtetes ja kaubanduses süsihappegaas ning marginaalses osas seadmetest propaan ja butaan,“ räägib Kullas.

Teine suurem muutus külmaseadmete valdkonnas on seotud Euroopa Liidu direktiiviga, mis sätestab elektrimootorite ja ventilaatorite energiaefektiivsuse ehk kasuteguri. „Juba praegu on kõik elektrimootorid muutunud efektiivseks ja ehitatud võimalikult energiasäästlikud,“ kinnitab Kullas. Ta lisab, et uute tehnoloogiatega tuleb end kursis hoida ning nii käivad Coolteci insenerid pidevalt end välismaal eri tootjate koolitustel täiendamas.

SISUTURUNDUS

Köögikuningate valik ARMASTAD TOIDUVALMISTAMISE KUNSTI NING SOOVID, ET SINU TÖÖVAHENDID OLEKSID MUGAVAD JA ANNAKSID KVALITEETSE TULEMUSE?

H

ea toiduvalmistamise aluseks on abivahendid, mis muudavad köögitoimetused veel nauditavamaks.

Oled ilmselt kogenud, et lisaks kasutusmugavusele tasub köögitarvikute kvaliteeti hinnata nende vastupidavuse järgi.

TRAMONTINA järgib keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ning on seadnud eesmärgiks toodete ühtlaselt kõrge kvaliteedi. Kõik tooted on valmistatud ettevõtte oma tehastes.

Saksa täpsusega noad

TRAMONTINA tootevaliku auväärselt kohalt leiab eelkõige professionaalidele ja kokkamisgurmaanidele mõeldud noad. Öeldakse, et just nuga on koka kõige olulisem töövahend, ja seetõttu on TRAMONTINA spetsialistid seadnud eesmärgiks pakkuda selles vallas parimat. Saksa roostevabast terasest sepistatud nugasid iseloomustab täpsus, hea raskuse tasakaal, turvalisus ja suurepärane töövõime isegi aastatepikkuse kasutamise järel.

Ergonoomiline käepide muudab noa kasutamise tavapärasest veel mugavamaks.

Pannid köögi kroonitud peadele Nugadest soovitame edasi liikuda TRAMONTINA pannide valiku juurde ning proovida nende alumiiniumist ja tugevdatud viimistluse võlusid. Köögikuningatele mõeldud pannid on valmistatud vastu pidama restorani tingimustes, aga neid on suurepärane kasutada ka kodus või kus iganes sa parasjagu kokkamishoos oled.

Panni alumiiniumkonstruktsioon

jagab kuumust kiirelt ja ühtlaselt, mittenakkuv kate võimaldab aga toidu kergelt kätte saada. Tänu sellele võid valmistada toitu liigse pingutuseta ning ka tarvikute puhastamine on lihtsam. Pannide käepidemed on roostevabast terasest, kuumuskindlad ja eemaldatavate silikoonkatetega.

TRAMONTINA köögitarbed sobivad kasutamiseks nii gaasi-, elektri- kui ka keraamilisel pliidil ning on vastupidavad ka ahjus ja nõudepesumasinas.

Kvaliteediomaduste tõttu on TRAMONTINA toodete eluiga pikem, mis võimaldab raha kokku hoida – ühe korra ostad, aastaid tarvitad.

TRAMONTINA ja teiste kvaliteetsete brändide köögivaldkonna tooteid pakub Arkogren, millel täitub sel aastal 25 aastat Eesti turul. Hiljuti avas ettevõte ka uue kaupluse Tallinnas aadressil Meistri 22. Tootevalikuga on võimalik tutvuda kodulehel: www.arkogren.ee.

PIIMATÖÖSTUS

Piimatoodete arendus: vähem suhkrut, rohkem valku ja hüva mekki Piimatoodete tootearendust juhivad suuresti nõudlikud ja teadlikud tarbijad.

Uute piimatoodete sündi dikteerib peamiselt mõtteviis: rohkem valku, vähem lisatud suhkruid ja lisaaineid.

Seejuures ei tohi toode kannatada maitseomaduste poolest.

Tekst: Kristina Traks Fotod: tootjad

58 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

PIIMATÖÖSTUS

ENAMIK OTSIB O D AVAT K Õ H U TÄ I D E T

Suhkur ja valk

K

at

ri n

Ta m m

Toiduainete pakenditelt pole hakanud põhjalikumalt näpuga järge ajama ja vähem magusaid tooteid eelistama mitte ainult Eesti inimesed, vaid see on üleilmne trend. Katrin Tamm märgib, et Tere on aastate jooksul toodetes suhkrusisaldust vähendanud üle 20 protsendi ning see suundumus jätkub. Samas kärpimisega

n

ei tohi minna ka üle piiri, sest tarbija tahab küll süüa vähem suhkruid, kuid toode peab olema endiselt maitsev.

Teine selge trend on proteiinirikkad tooted. Nii Valio kui ka Tere toodete hulgast leiab proteiinimärgistusega tooteid, mille tarbijad on väga hästi vastu võtnud. „Oleme saanud tagasisidet, et meie al aK t proteiinitooted maitsevad nagu päris s i Kr tooted, ning me usume, et hea maitse ongi olnud nende toodete edu võti,“ ütleb Tamm. Kalbin lisab, et (tervise)sportlastele on praegu kõige armsamad tooted Valio sarja PROfeel kohupiimad, jogurtid ja joogijogurtid, seevastu terviseteadlikud inimesed otsivad väiksema lisatud suhkrute sisaldusega tooteid, milleks Valiol on Alma Klassikalise sarja topsijogurtid.

Näide sellest, kuidas tarbijad mõjutavad tootearendust, on Valio PROfeeli valgurikaste toodete seeria kasvamine suureks ja arvestatavaks tooterühmaks vaid kahe ja poole aastaga: alustati tagasihoidlikult kolme tootega, kuid nüüd on selles perekonnas lisaks kohupiimakreemidele jogurtid ja jogurtijoogid.

bi

I

nimesed on aastatetaguse ajaga võrreldes muutunud toiduvalikutes järjest teadlikumaks, tõdeb AS-i Tere turundusjuht Katrin Tamm. Selline nõudlikkus annab tootearendusele hoogu juurde. „Tarbija ootused on kõrgemad ja see seab ka meie jaoks lati kõrgemale,“ sõnab ta. Tugev tootearendus on tema sõnul ettevõtte edu alus ja meeskonnatöö tulemus. „Tootearendusosakond võib valmis teha väga hea toote, kuid kui müügiosakond tootesse ei usu, on neil ka kaupmehele seda väga raske maha müüa. Ka kaupmehed ei anna armu – kui uus toode ennast lettidel lühikese perioodi jooksul ei õigusta, siis vahetatakse see mõne teise vastu,“ ütleb ta.

Piimatoodete letid on väga kirjud ja uusi tooteid lisandub sageli, mistõttu jääb turundusosakonna ülesandeks teha uue tootega midagi nii silmapaistvat, et tarbija selle lettidelt üles leiaks.

Vahel võib juhtuda aga hoopis nii, et turule jõuab toode, mida tarbija enda teadmata on kogu aeg oodanud. „Sel juhul hakkab tööle suust suhu turundus, mille tähtsust sotsiaalmeedia ajastul ei saa alahinnata, ning toode kaob ilma igasuguse turunduseta lettidelt,“ märgib Tamm.

Valio turundusdirektor Krista Kalbin nendib, et tootearendust mõjutavad üldised trendid, nagu rõhumine tervislikkusele, linnastumine ning sellest lähtuvad elustiili ja tarbimisharjumuste muutused. „Iga sellise suure suundumuse all on palju väiksemaid, näiteks tervislikkuse all võib mõelda kõrgemat valgusisaldust, vähendatud suhkrute hulka, toote rikastamist vitamiinidega, säilitusainete puudumist,“ ütleb ta.

Nopri talu peremehe Tiit Niilo hinnangul soovib lausa 80 protsenti tarbijaid saada eelkõige kõhutäidet ja neile loeb vaid võimalikult madal hind. Ülejäänud tahavad lisaväärtust – kes mahetoodet või talutoodet, neid huvitab, kuidas ja millest toode on valmistatud, ja nad on valmis kõige selle eest rohkem maksma. Hinda ei vaata ka erivajadusega tarbijad, näiteks laktoositalumatusega inimesed.

Uued tooted talumeiereis sünnivad sageli oma pere ja töötajaskonnaga ühiselt pead murdes, kuid on ka koostööprojekte. Üks selline oli näiteks Kodutunde sari, millest küll on alles vaid Kodutunde piim. Restoranidega koostöös teeb talu smuutisid, sest sedasorti oskusteave on talumeiereile endale veidi võõras.

Niilo sõnul otsib tarbija selgelt toodet, milles oleks vähem suhkrut. „Vähem soola, vähem kunstlikke lisaaineid. Ka toode ise peaks olema huvitav. Inimesi huvitab toote sisu ja sellega kaasas käiv lugu, näiteks see, kuidas on toodetud tooraine, millistes tingimustes on loomi peetud,“ räägib Niilo. „Tõsi on see, et kõigile on raske meele järele olla, eriti väikeettevõttel. Teisalt on väiksus jälle meie eelis – me oleme paindlikud reageerima erivajadustele ja tootma ka väikestes partiides.“

Proteiin pole ainult sportlastele

Kuigi proteiinitooted olid algselt mõeldud pigem sportlastele, on sotsiaalmeedia teinud oma töö ning Tamme sõnul ei saa praegu enam öelda, et sihtgrupp nendega piirduks. „Inimesed 2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

59

PIIMATÖÖSTUS jälgivad Instagrami või Facebooki kaudu oma eeskujusid, nende harjumusi ja eriti toitumist. Kui miski meeldib, katsetatakse seda kohe ka ise.“ Seega on toidutootja eesmärk teha tooteid, mis meeldivad nii tippsportlastele kui ka tavatarbijatele. Piimatooted sobivad oma suure valgusisalduse poolest sportlastele suurepäraselt, kuid murekohaks on sageli kõrgem suhkrusisaldus, sest sportlaste tarbitavad kogused on teiste inimestega võrreldes suuremad. „Kui profisportlane on veel valmis maitse koha pealt söödavale järeleandmisi tegema, siis tavatarbija mitte. Seega peab vähese suhkruga valgurikas toode maitsema mõlemale sihtgrupile,“ tõdeb Tamm.

Rasv tagasi au sisse

See aeg ei jää kuigi kaugesse minevikku, kui rasva põlati ning peeti ülekaalu tekkimise kurja juureks. Nüüd on eestlased hakanud väga armastama rasvaseid piimatooteid – kui piim, siis pigem täispiim, ja kui jogurt, siis ikka koorene. „On mõistetud, et piimarasv on kasulik. Ja olgem ausad, rasvased jogurtid maitsevad ju paremini,“ lausub Tamm.

Kasvanud on nõudlus ka selliste toodete järele, mis oleksid hõlpsasti tarvitatavad ja mida oleks võimalik süüa kohe,

Tõusvas trendis on tooted, mida võib käigupealt sööma hakata. käigupealt. Nii on tõusvas trendis on-the-go tooted, väikesed formaadid, pudelis tooted ning lusikaga topsid ehk kõik, mida võib kohe sööma hakata. „Inimeste elu on muutunud kiireks ja meie ülesanne on teha see nii mugavaks kui võimalik,“ sõnab Tamm. „Sama kehtib kodus kokkamise kohta – paljudel ei ole enam aega kodus mitu tundi liha hautada või kooki nullist teha, kuid maitsvat ja tervislikku toitu soovitakse ikka.

Seetõttu on kõik eelvalmistatud tooted samuti tõusuteel.“

Kui kaua tooted elavad?

Mõlema suure piimatööstuse tootevalikust leiab nii tõelisi saurusi kui ka uustulnukaid, kelle eluiga jääbki võib-olla lühikeseks. Näiteks Tere Merevaiku on inimesed leivale armastanud määrida juba 50 aastat. Kuulsa Kohukese kohta oskavad vanemad inimesed rääkida lugusid, kuidas tuli juba enne poe avamist ukse taha järjekorda võtta, sest imehea 10-kopikane glasuurkohuke oli defitsiitne kaup, mida jätkus vaid esimestele. Eakad on Tere valikus ka Helluse ja Emma kaubamärgi all müüdavad tooted, mida tarbijad on ostnud juba 15 aastat. „Portfell jagunebki üldiselt traditsioonilisteks toodeteks, mis püsivad lettidel aastaid, ning erilisema maitsekooslusega toodeteks, mille eluiga on mõned aastad. Selle ajaga tarbijad tüdinevad neist ning aeg on välja tulla millegi uue ja veel paremaga,“ ütleb Tamm.

Krista Kalbin toob Valio klassikutest välja Alma metsmaasikajogurti, mida on toodetud aastast 1996. „Kvaliteedi poolelt on kõige parem näide Alma piim, mida eelistavad puhta ja värske maitse tõttu paljud eestimaalased ning tänu väga headele vahustamisomadustele kohviprofid ja baristad,“ ütleb ta.

60 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Tartu külje all asuv Valio Laeva meierei toodab umbes 230 toodet ning nimekiri on aasta aasta järel uute tooteseeriate lisandumise tulemusena aina kasvanud. Kuigi Valio kuulub Soome omanikele, on lõviosa Eestis müüdavast valmistatud kohapeal ja siinsest toorainest. Seda juba kas või sellepärast, et kahe riigi elanike maitse-eelistused on väga erinevad.

Soomes valmistatust müüb Valio Eestis vaid neid tooteid, mida tehnoloogiliselt pole võimalik kohapeal valmistada.

Näiteks võib tuua EiLa laktoosivabad piimatooted, milles laktoosi eraldamiseks kasutatakse maailma tipptehnoloogiat.

Selle maksumus on aga nii kõrge, et Eestisse seda soetada pole mõtet.

Armutu konkurents

Uute toodete lettidele jõudmise kiirus on Kalbini sõnul väga erinev ning sõltub arenduse keerukusest. „Mõni arendus on lihtne ja väike, teine eeldab uute liinide soetamist ja uut tüüpi tootmise käivitamist,“ selgitab ta.

Väikese niši moodustavad piimatoodete hulgas laktoosivabad tooted. Laktoositalumatus ei ole Eestis nii laialt levinud probleem kui Soomes või Rootsis ja sellepärast pole siin nende eritoodete valik nii suur. Mõne laktoosivaba toote leiab aga igast tootegrupist.

Eesti piimatoodete letid võivad küll tunduda pikad, kuid Katrin Tamme sõnul on meil tegelikult veel arenguruumi. „Me jääme Skandinaavia riikidele pigem alla. Rootsis on müügil väga palju erinevaid piimatooteid ja nende kõrval on ka pikad letid laktoosivabade ja veganitoodetega. Meil mahutatakse need tooted kõik ühte letti ära ehk konkurents on armutu,“ lisab ta.

PIIMATÖÖSTUS

VÄIKETOOTJA: KAKS KORDA AASTAS ESITLEME UUSI PARIMAID PALASID – SEE ON KUI AAMEN KIRIKUS Tänavu 20. tegutsemisaastat tähistava Nopri talu tooteid leiab pea kõikidest ketipoodidest.

Kuidas peab väiketootja vastu konkurentsis suurettevõtetega?

Alma Laeva meierei.

Nopri talu peremees Tiit Niilo selgitab, et talu müüb enamiku toodangust kauplustes ning sealt tuleb 90 protsenti käibest. Sellepärast dikteerivad talumeierei tootearendust suuresti kaupluste nõuded ja mingil määral ka suurtootjate käekiri. „Kaks korda aastas toimuvates kauplusekettide tootekomisjonides tuleb esitleda uusi tooteid. Selleks ajaks peavad olema parimad palad valmis ja olemas võimekus neid pakkuda,“ räägib Niilo. Seega suvalisel ajal hiilgavale tootearenduslikule mõttele tulemine tegelikult ei loe, vaid on vaja oma tegevust ajastada.

Ja siin ei loegi niiväga see, kas oled suur- või väiketootja.

Konkurents ja mängureeglid on tema sõnul armutud. Kes ei suuda võimalusi ära kasutada, nende vanad tooted püsivad sortimendis täpselt nii kaua, kui neid ostetakse. „Vähe on tooteid, mis püsivad muutumatuna näiteks

10 aastat ja mida ostetakse endiselt palju,“ ütleb ta. „Isegi lihtsa toote korral tahab tarbija kogu aeg midagi uut.“ Nopri talul on ette näidata kolm toodet, mis on talumeierei pakkumises tegevuse algusest peale. Need on sõir, koorekaramell ja küüslauguvõie. Üldse valmistatakse üle 40 toote ning veel rohkem on pakendeid. Toodete eluiga ulatub 20 aastast mõne kuuni. „Sõir on selline toode, millel sisuliselt pole konkurente, sest peale meie valmistab seda veel vaid Metsavenna talu. Kõigi tootjate unistus on leiutada toode, mis on nii hea, et tootearendusele eriti panustama ei pea ning mida samas ei oska ükski konkurent järele teha,“ märgib Niilo.

Aasta-paar on toote elueas Niilo sõnul juba hea tulemus. Müügiedu on suuresti tootja ja poe koostöö, näiteks peab tootja toetama toodet sotsiaalmeedias, hea, kui ka telereklaamidega ning tegema degusteerimisi.

TOOTJA, meilt leiad ISO toiduohutuse standarditele vastavad LIHTSAD LAHENDUSED toidu tootmise ja hügieeni kontrollimiseks (HACCP) www.labema.ee labema@labema.ee 641 9496

HOTELLINDUS

Hotellijuhid USUVAD EESTI HELGESSE TULEVIKKU

Millist potentsiaali näevad Eesti hotelliäris pikaajalise valdkonnakogemusega välismaalastest hotellide tegevjuhid ning kuivõrd erineb nende suurte ja mainekate hotellikettide juhtide töö Eestis võrdluses teiste riikidega?

Fotod: Scanpix, Shutterstock

62 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

HOTELLINDUS

„Kasvav pakkumine meelitab eri huvidega inimesi.“ KLAUS EK Original Sokos Hotel Viru ja Solo Sokos Hotel Estoria tegevdirektor Viru ja Estoria hotelli tegevjuhina olen nüüdseks töötanud üle aasta. Majutusvaldkonnas olen tegev olnud 20 aastat, selle aja jooksul on mul olnud võimalus juhtida eri tüüpi hotelle, restorane ja toitlustusasutusi Soomes.

Enne Tallinna hotellide juhi kohale asumist oli minu töö seotud Helsingi piirkonna Radisson Blu hotellidega. Eestisse tööle tulnuna oli minu jaoks suurim üllatus Viru hotelli turupositsioon. Viru hotell on rohkete suurepäraste lugudega legend ja esimene rahvusvaheline hotell Eestis, kuid ma ei mõistnud selle tähendust kohalike jaoks.

Suurel osal inimestest paistab olevat Viru hotelliga isiklik seos, mis tekitab unikaalse ja mõneti ideaalse olukorra.

Praegune tegevjuhi töö on minu jaoks esimene kord töötada võõrsil. Vaatamata sellele, et Eesti on Soome naaber, on siinses töökeskkonnas teatavad kultuurilised ja tegevuspõhised erisused. Eesti vaba aja veetmise võimaluste turg ning elujõuline hotellide ja restoranide valik on paeluv ja positiivne väljakutse, kuna paneb ka meid oma hotelliäri pidevalt edasi arendama.

Oma varasemate kogemustega võrreldes on eduka ja kasumliku äri juhtimise baasreeglid siin samad. Väike erinevus on töökultuuris ja inimestes, kuid lõppkokkuvõttes väärtustatakse sarnaseid asju. Hindan väga seda, kuidas eestlased oma tiimikaaslaste sünnipäevi, tööalaseid tähtpäevi ja pühi tähistavad.

Eesti hotelliturg kasvab jõudsalt ning eelkõige Tallinna piirkonda on tekkinud uusi ja potentsiaalikaid hotelle. Olen kindel, et hotellivaldkonna pakkumine kasvab viisil, mis meelitab siia erinevaid inimesi, kel on spetsiifilised vajadused ja soovid. Ülemaailmne turism kasvab samuti suure kiirusega, mis tähendab ka Eestile valdkonna arvestatavat kasvu.

„Tallinn on rahvusvaheliste ürituste korraldajate jaoks varjatud pärl.“ DANIEL HABERSATTER Hilton Tallinn Parki hotelli tegevjuht Olen hotelli Hilton Tallinn Park tegevjuhina töötanud kolm ja pool aastat. Alustasin siin tööd aasta enne hotelli avamist.

Tulevase hotelli joonistesse armusin juba 2013. aastal ja nüüdseks on neist saanud edukalt toimiv hotell. Hiltoni hotelliketis olen eri riikides ja ametikohtadel töötanud 15 aastat. Enne Tallinna tulekut töötasin Prahas 800 külalistoaga Hiltoni hotellis. Sealne kogemus oli sarnane, kuigi hotelli avamine Eestis oli unikaalne ja veel põnevam.

Eestis töötamise juures meeldib mulle kõige enam see, et tänu riigi suurusele on inimestega lihtne kontakti saada. Eestil ja eriti Tallinnal on rohkelt võimalusi kasvada, et rahvusvahelist konkurentsi pakkuda. Meie hotell annab suurepärase võimaluse võõrustada nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi külalisi.

Tallinna saabudes oli minu jaoks suurimaks positiivseks üllatuseks siinne tasuta ühistransport linnaelanikele. Negatiivse poole pealt on Eestis väga pikk talveperiood, kuid samas saime sel aastal nautida sajandi parimat suve.

Hotellivaldkonnas on tööturg väga keeruline ja kvalifitseeritud tiimiliikmete leidmine muutub üha raskemaks. Hilton ja hotelliketi kultuur annab meile aga teiste ees eelise, sest meil on kvaliteedi ja inimeste hoidmiseks head arenguprogrammid. Näiteks on meil üle 3000 e-kursuse, mis sisaldavad nii töötube kui ka koolitusi. Meie prioriteet on aidata töötajatel areneda ja parandada oma karjäärioskusi Hilton Worldwide’i organisatsioonis töötades.

Eesti hotelliäril on jätkuvalt ruumi kasvada ning ennekõike meelitada siia just konverentsidega seotud külalisi.

Tallinn on paljude rahvusvaheliste ürituste korraldajate jaoks veel varjatud pärl. Kuigi Eesti turismile oli 2017 rekord­ aasta, on siin potentsiaali ja vajadust kasvada. Euroopa Liidu eesistumisaasta oli selleks hea liikumapanev jõud ja turundusprojekt, aga peaksime mõtlema suuremalt. Üks võimalus oleks kasvada konverentside sektoris, kuna see suurendab ka vaba aja veetmisele keskendunud turistide arvu. Selle saavutamiseks tuleb arendada konverentsikeskusi ja luua rohkem ruumikaid ürituste korraldamise kohti, mis võimaldaksid viia läbi rahvusvahelisi üritusi.

Suvel on külaliste meelispaigaks Tallinna vanalinn ja selle ajalugu, talvel suurepärane jõuluturg ning lumised tänavad. Usun, et kui Tallinna tuleks rohkem otselende, oleks siin ka rohkem rahvusvaheliste konverentside külalisi.

Otselennud ja konverentsikeskused muudaksid Tallinna ürituste korraldajatele ideaalseks sihtkohaks.

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

63

HOTELLINDUS

„Olen muutunud Eesti suursaadikuks.“ DANIEL BARANOWSKI Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinna tegevjuht Olen Tallinnas nüüdseks töötanud täpselt aasta ning see on olnud minu ja mu pere jaoks väga meeldiv elumuutus. Tööd hotellivaldkonnas alustasin Torontos juba 16-aastasena. Rahvusvahelist karjääri hotellinduses jätkasin Puerto Ricos, sealt edasi Varssavis, Moskvas, Bukarestis ja nüüd Eestis.

Eestis töötamise üks suur pluss on, et kõik asub võrdlemisi lähedal. Aega ei ole vaja raisata ummikutes või läbida pikki vahemaid nagu teistes linnades, kus mul kulus pelgalt töölt koju jõudmiseks kaks-kolm tundi.

Minu jaoks on siinse elu mõjufaktoriks ilm. Mul ei ole pimeduse ja külma vastu midagi, kuid niiskus mõjutab suuresti seda, kui palju ja mida saab väljas teha, eriti väikeste lastega. Suvi ja pikad päevad olid suurepärased ning me otsustasime perega mitte reisida, vaid nautida siinset ilma. See oli parim otsus! Meil vedas Eestisse saabumisel ilmaga väga ja loodan, et järgnevad suved on samaväärsed.

Kõikjal on ühine mure, kuidas leida töötajaid, ning Eesti ei ole selles suhtes erand. Kasvava majutusasutuste turu valguses ja valdkonna töötajate välismaale lahkumise tagajärjel on see üks juhtimise võtmeküsimusi. Probleemi lahendamiseks on vaja rohkem tuge naaberriikidest. Eesti hotelliturg on sel aastal jõudsas tempos kasvanud, see on pärast Euroopa Liidu eesistumist hea märk. Arvestades, et makromajanduse näitajad on stabiilsed, näib tulevik lootustandev.

Ma usun, et siinsed külalised ei tea täpselt, mida nad otsivad või ootavad, ning see muudabki selle asukoha ahvatlevaks ja mõnes mõttes müstiliseks. Olin meeldivalt üllatunud kõige üle, mida Eestil on pakkuda, ja olen muutunud omamoodi suursaadikuks, kes seda sihtkohta ka väljaspool hea meelega tutvustab. Leian, et rohkem tuleks panustada turundusse väljaspool Venemaa ja Soome põhiturgu. Samas olen veendunud, et saabuvaid külalisi võlub riigi sarm kiiresti ja seeläbi levib ka sõna kõigest kaunist, mida Eestil on pakkuda.

Eesti hotellinduse tulevik on paljuski seotud riigi makromajanduslike arengutega.

Lisaks tuleb olla teadlik arengutest teistes Balti riikides, et nendega konkurentsis püsida.

Pean seejuures silmas eelkõige käibemaksu taset ja panustamist Eesti kui sihtkoha turundamisse. Õige valemiga võib tulevik paljutõotav olla.

64 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

„Mulle meeldib Eesti progress.“ GILLES FELGEN Swissôtel Tallinna tegevjuht Töötan Swissôtel Tallinna tegevjuhina eelmise aasta novembrist. Oma karjääri alustasin hotelliadministraatorina ja liikusin mööda redelit üles tegevjuhi kohale. Sel positsioonil töötasin enne Tallinna tulekut ka Pariisis, Berliinis ja Hamburgis. Minu töö on viimased paarkümmend aastat seotud majutusasutustega ja selle aja jooksul olen iga kahe-kolme aasta järel asukohta vahetanud. Iga kogemus on minu kultuurilist ja sotsiaalset mõistmist rikastanud. Väljakutsed on riigiti erinevad, aga mitmekesisus muudabki selles valdkonnas töötamise minu jaoks nii põnevaks.

Mulle meeldib, kui progresseeruv on Eestis kõik see, mis on seotud e-tehnoloogiatega. Tunnistan, et peame selles vallas Swissôteli veel arendama, kuid töötame meeskonnaga tõsiselt, et jõuda sinna, kuhu soovime. Teine aspekt, mis mulle siin meeldib, on mu tiim, kes tegi kõik, et mu kohanemine Eesti ja hotelliga kulgeks sujuvalt. Tõeline nauding on tulla iga päev hotelli ja näha, kuidas meie meeskond külaliste eest hästi hoolt kannab ja hotelli eduka toimimise nimel vaeva näeb.

Ligi 15 aastat tagasi töötasin Eestis Radisson Sky hotellis ja seega teadsin, mida siinsest keskkonnast oodata. Samas pean siiani harjuma pikkade talvedega ning ka eesti keel ei ole lihtsate killast. Tallinn on vahepealse ajaga palju ja positiivselt arenenud ning mitte ainult majutusasutuste ning restoranide valdkonnas, vaid ka kultuurilisest aspektist.

Tallinnas on hea ja mitmekesine hotellide valik – ökomajutusasutustest lukssegmendini, eraomanduses olevatest majutusasutustest rahvusvaheliste hotellikettideni, suurtest hotellidest butiikhotellideni – selline pakkumine peaks rahuldama kõikide külaliste vajadused. Külalised on positiivselt üllatunud üldiste väga kõrgete kvaliteedistandardite ja teeninduskultuuri üle, mitte ainult meie hotellis, vaid üle linna.

Tallinna külastavate turistide arv kasvab stabiilselt ja tänu linna rahvusvahelisele turundamisele usun, et hotellivaldkonda ootab siin ees helge tulevik. Siiski on mõned probleemsed kohad, nagu ligipääsetavus või puudus suurtest konverentsikeskustest, aga ma olen kindel, et kõik on muutumises, ja usaldan neis projektides kohalikke omavalitsusi. Ühtegi hotelliäri ei saa juhtida tiimita ning seetõttu on meie missiooniks veenda ka millenniumi-põlvkonda, et see valdkond on töötamiseks väga põnev valik.

Uus Scott® Control terviklahendus tualettruumidesse.

Efektiivsuse ja hügieenilisuse suunanäitaja1

One wipe clean dosaatorid

Scott® Control pakub tualettruumidesse terviklikke lahendusi, mille eesmärk on tagada maksimaalne hügieen ja hoida samal ajal vahendite kulu kontrolli all.

Kõige hügieenilisemad²

Scott® Control Rullkätepaberi süsteem

Scott® Control WC-paberi süsteem

Standardrull – tootekood 6691: 350 m pikk, 1400 kätepaberit rulli kohta ja 8400 kätepaberit paki kohta, 6 rulli pakis

Tootekood 8569 314 m pikk, 1280 lehte rulli kohta ja 7680 lehte paki kohta, 6 rulli pakis

Slimroll – tootekood 6697: 190 m pikk, 950 kätepaberit rulli kohta ja 5700 kätepaberit paki kohta, 6 rulli pakis

Garanteeritult usaldusväärne töö ja paberi jaotamine ühe lehe kaupa

Vähem raiskamist: puudutatakse ainult paberit, mida parasjagu kasutatakse

Scott® Control Käte vahupesu süsteem Tootekood 6340 1 L pakist jagub seepi 2500 kasutuskorraks

Kõigil Scott® Control tualettruumide toodetel on Euroopa Liidu ökosertifikaat, mis on märk keskkonnasõbralikust tootmisest.

Oluliselt vähem raiskamist võrreldes vedelseebi süsteemidega

Kohtume Toidumessil 2018!

1 Küsitlusfirma Sapio 2017. a jaanuaris korraldatud küsitluse ja uuringukeskuse MGS Laboratories 2017. a jaanuaris korraldatud pindade puhtuse testi tulemused.

2018

See you at Tallinn FoodFest 2018!

HOTELLINDUS

Kirev elu Tartu

hotelliturul

Kõigest aastaga on Tartu hotelliturul tubade pakkumine kasvanud tervelt kolmandiku. Milliseid proovikive see hotellipidajate teele veeretab?

Pille

Ui

ga

Tekst: Evelin Kivilo-Paas Fotod: hotellid

V spaahotelli restoran Joyce.

66 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

„H

otellitubade pakkumiste arv on viimase pooleteise-kahe aastaga Tartus suurenenud ülikiiresti,“ möönab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juht ning Tartu hotellide London, Pallas ja Sophia juhatuse esimees Verni Loodmaa. Praegust olukorda võib võrrelda majanduskriisile eelnenud ajaga, näiteks aastal 2007 lisandus Dorpati avamisega Tartu hotelliturule 205 tuba.

Dorpati hotelli ja konverentsikeskuse tegevjuht Pille Uiga leiab, et uute majutusasutuste tuleku põhjuseid tuleb otsida peamiselt üldisest majanduskasvust. „Ühest küljest annab see eelduse nii üksikklientide reisimise kasvule kui ka suuremate konverentside ja ürituste korraldamisele, mille tulemusena saabuvad Tartusse suuremad grupid,“ ütleb Uiga, „samas on hotelliettevõtjad raskes seisus, kuna ei saa tiheda konkurentsi tõttu õiglast hinda küsida. Seega pole võimalik tõsta hotellitubade hinda, kuid sisendite hinnad ja tööjõukulud on kasvanud.“ Tartu hotellitubade hinnad on praegu Tallinna omadest madalamad, kuid kulutused sarnased.

Konkurents on Tartus tihe ning

d oo

ma

a

Ve

rn

iL

HOTELLINDUS

Kuhu jäävad välisturistid?

„Tartu hotellipidajatel seisavad ees suuri väljakutseid pakkuvad ajad,“ tõdeb Verni Loodmaa. Statistika järgi on Tartut külastavate turistide arv viimase paari aastaga kasvanud, kuid ei ole paraku kaugeltki võrreldav hotellitubade pakkumisega.

Eesti siseturism näitab järjepidevalt hoogsat kasvu, välisturistide arv seevastu on languses. Statistikaameti andmetel peatus tänavu juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes kaks protsenti vähem välisturiste.

Loodmaa tunneb muret selle pärast, et Eesti välisturistide lipulaeva Soome turistide arv on tänavu kõikidel kuudel järjekindlalt vähenenud. Positiivse poole pealt toob ta välja, et üha rohkem on Tartusse leidnud tee Läti turistid.

See tendents on kestnud mõnda aega, kuid sel aastal on selgelt märgata just

lõunanaabritest pereturistide arvu toredat kasvu. „Teatavas mõttes see isegi kompenseerib soomlaste ärakukkumise, kuid täielikult siiski mitte,“ hindab ta.

V spaahotelli ja konverentsikeskuse müügi- ja turundusjuhi Triinu Terase hinnangul on Lätist pärit külastajate kasvu peamisteks põhjusteks ürituste ja messide mõjul Läti turul teadlikkuse suurenemine ning Läti turule suunatud reklaam ja koostöö.

Rohkem põhjust tulla

Selle aasta kaunis suvi, suurüritused, kirev kultuurielu ning Eesti riigi 100. aastapäeva sündmused on hästi mõjunud ka Tartu majutusasutustele. „Tartu on pigem sündmustepõhine linn, kus majutussektorile on suurüritustel ja konverentsidel rohkem mõju kui ilmal,“ sõnab Pille Uiga. Arvestades hotellitubade arvu kasvu, oli see kindlasti keerulisem suvi kui eelnevad. Tuli muuta müügistrateegiat.“ Hea mõjuga olid Rally Estonia ja triatloni EM. „Muidugi rõõmustavad suurüritused restorani- ja hotellipidajaid ning selle eest oleme kultuuri- ja spordiürituste korraldajatele väga tänulikud, kuid ükski hotell ei saa elada ainult suunitlusega, et kõik on hästi, kui toimu-

vad mõned suurüritused,“ lausub Verni Loodmaa. „AasT tas on 365 päeva nu Tr ii ja hotell on avatud ööpäev läbi. Sügistalvele läheme vastu ootusärevalt.“ Triinu Terase sõnul oli suvi V spaahotellile väga edukas. Juulikuu oli hotelli tegutsemisaja jooksul kõige suurema täituvusega kuu. „Ligi kaks tegutsemisaastat on näidanud, et meil seda rahulikku aega tegelikult ei olegi,“ lisab ta. Kui suvi läbi, algab ärihooaeg koos sündmustega hotelli konverentsikeskuses, ent ka puhkajate osakaal ei vähene.

as

samas klientidele soodne ja mugav.

Atraktiivselt ja igas tasemekategoorias hästi kaetud turult leiab avara valiku hea tasemega ja uusi hotellitube: viie tärni nõuetele lähedasi hotelle, neljatärnihotelle, korralikke kolmetärnihotelle ning lihtsama kahetärnimajutuse – kliendil jääb vaid otsustada, millise tasemega teenust ta ootab.

V spaahotelli tuba külaliste ootel.

er

Hotell London.

Turismimootorid tööle

Tartus on turistidel varasemast rohkem põhjust ööbida. Tippaeg on suvi ja sügis, vaiksem aeg jääb aasta algusse.

Samas jagub eriilmelisi kultuurisündmusi igasse aastaaega ja igale maitsele.

Näiteks toidunautlejad ootavad suvist Tartu toidufestivali ja veebruaris toimuvat restoranikuud „Maitsev Tartu“.

Söögikohti jagub linnas rohkelt – leidub nii hubaseid väikekohvikuid kui ka Eestis ja rahvusvaheliselt kõrgelt hinnatud restorane, nagu Lydia hotelli 2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

67

HOTELLINDUS restoran Hõlm, restoran Polpo hotelli London tänavakorrusel, restoran Fii hotellis Sophia, Antoniuse hotelli restoran ning Joyce V spaahotellis. „Järjest enam pingutavad hotellid ka restoranide ja lisateenuste tasemega. Tänu sellele ei jõua restoranide loomingulisus ning head maitsed mitte ainuüksi hotelliklientideni, vaid on väga populaarsed ka linlaste seas,“ sõnab Verni Loodmaa. „Loodan väga, et turismimootorid, nagu Eesti Rahva Muuseum, Ahhaa keskus ja Vanemuise teater oma huvitava mängukavaga, samuti Tartu ülikool ja teised konverentse ja üritusi korraldavad Tartu kõrgkoolid, on jätkuvalt heas vormis ning aitavad Tartu veel atraktiivsemaks reisikohaks muuta,“ lausub Verni Loodmaa. Ka Aura veekeskus, Tagurpidi Maja, Tartu ülikooli botaanikaaed, Tartu seikluspark ja muuseumid ootavad igas vanuses külastajaid.

Restoran Polpo.

Toidukunst Dorpatis.

Dorpati restoran.

Maksimaalne ajakasutus

Möödunud aasta oli maailmas ja Eestis rekordiline turismiaasta, ka Eestisse reisis rekordarv turiste. Eesti majutus­ ettevõtetes peatus 3,5 miljonit sise- ja välisturisti. „Kindlasti oli eelmisel aastal Eesti Euroopa Liidu eesistumisel mõju ka Tartule, kuigi enamik sellega seotud üritusi toimus Tallinnas,“ tõdeb Pille Uiga. Fakt on see, et rohkem kui kaks kolmandikku välisturistidest ei jõua pealinnast kaugemale. Kuidas oleks võimalik neid avarama pilguga ringi vaatama meelitada?

Verni Loodmaa on veendunud, et hotell pole turismisihtkoha valikul primaarne ega mängi otsustavat rolli. „Mõistagi tegelevad hotellid koostööpartneritega välismaal, lisaks on abiks kõikvõimas sõber internet ja online­ broneerimisplatvormid, kus hotellid annavad oma parima, et olla hästi nähtavad ning tekitada inimestes huvi.

Ettevõtjate jaoks on aga väga oluline, kuidas turundavad end Tartu linn ja Eesti laiemalt,“ lausub Loodmaa. „Maailm on avatud ja inimestel nii palju võimalusi. Turistid püüavad saada sihtkohast maksimumi võimalikult ratsionaalse ajaplaaniga, et minna siis uusi paiku avastama,“ sõnab hotelliärimees.

Seetõttu kipub ühes kohas ja hotellis veedetud ööde arv pigem kahanema.

Nagu terves maailmas on ka Eestis tuntavalt vähenenud broneeringute ettetegemisaeg ja kasvanud lühikese etteteatamisega broneeringute hulk. „Inimesed teevad ostuotsused üsna

68 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Turistid püüavad saada kohast maksimumi võimalikult ratsionaalse ajaplaaniga, et minna siis uusi sihtkohti avastama. viimasel hetkel ning kuna nende teadvuses on, et pakkumisi on lugupeetud ülikoolilinnas piisavalt, siis arvavad nad, et mis ikka kiirustada,“ mõtiskleb ta.

Millega meelitada turisti?

Verni Loodmaa sõnul on inimesed hinnatundlikud ning püüavad saada võimalikult hea tehingu. Ta ei nõustu vähimalgi määral väitega, et turist ei loe raha. „Praeguse valitsuse otsus jätta käibemaks turismiettevõtjatele 9 protsendi peale on ülitähtis,“ sõnab ta, „eriti arvestades, et konkureerime majutusasutustes ka oma lähinaabritega.“ Sama kehtib turismimaksu küsimuse kohta. „Ma ei suhtuks üleolevalt sellesse, et 1 euro ei ole turisti jaoks raha.

Meie ettevõtjatena näeme ju, kuidas turist raha loeb,“ nendib ta.

Pille Uiga peab nii välis- kui ka

siseturistide meelitamiseks tähtsaks suhtlust reisibüroode ja korporatiiv­ klientidega. „Individuaalklientide juures mängivad suurt rolli hinnastamine ja eripakkumised, samuti messidel osalemine.“ Uiga sõnul jälgivad nad jooksvalt Tartus ja kogu Lõuna-Eestis toimuvaid suurüritusi nii tänavusel kui ka etteulatuvalt järgmistel aastatel. „Suhtleme ja peame läbirääkimisi korraldajatega, et oma teenust pakkuda.“ Samuti on tähtis teha koostööd elamuste ja atraktsioonide pakkujatega. „Nii üksikkliendid kui ka grupid soovivad hotellilt saada infot vaba aja veetmise võimaluste kohta. Seetõttu pakume pakette, kus lisaks majutusele saab külastada mõnd atraktsiooni. Külalisel on mugav, kiire ja lihtne valida välja sobiv pakett ning vormistada tellimus,“ sõnab Uiga.

HOTELLINDUS

UUEMAD HOTELLID TARTUS »» »»

»» »» »»

Hotell Lydia (kesklinnas Ülikooli 14) avas uksed juunis 2016, tube on 70.

V spaa- ja konverentsihotell (Kvartali keskuses Riia 2) avas uksed detsembris 2016, tube on 86.

Hotell Sophia (Lõunakeskuses Ringtee 75) avas uksed aprilli keskel 2017, tube on 72.

Hektor Design Hostels (Riia 26) avas uksed aprillis 2016, tube on 112.

Hotell Tartu laiendus (bussijaama vastas Soola 3) avas uksed aprillis 2017, laiendusega lisandus 42 tuba, tube on nüüd kokku 118.

Allikad: majutusettevõtted

Dorpati populaarsemad paketid on näiteks perepakett Ahhaasse ja Aura veekeskusse ning teatripakett koostöös Vanemuise teatriga.

Näidata end välisturgudel

Selleks, et järjest rohkem külalisi leiaks tee Tartusse, peab Triinu Teras oluliseks korralikku teavitustööd ja pildil olemist. „Tuleb olla kohal messidel, üritustel ja workshop’idel ehk läheneda n-ö business-to-business,“ ütleb ta. „Kogemus on näidanud, et ühesuguse lähenemisega pole võimalik potentsiaalsete klientideni jõuda. Müügi- ja turunduskanalid tuleb valida turust ja broneerimise spetsiifikast lähtudes.“ Et end välisturgudel rohkem tutvustada, on V spaahotell osalenud piiritagustel messidel – Helsingis, Riias, Vilniuses ja workshop’il Venemaal Peterburis. Alati on hotell olnud kohal ka veebruaris toimuval turismimessil Tourest ning sel aastal esimest korda pulmamessil Hilton Tallinn Parki hotellis, et tutvustada pulmade korraldamise võimalusi.

Samuti paneb V spaahotelli tiim väga suure rõhu aktiivsusele sotsiaalmeedias,

V spaakeskus.

nii Facebookis kui ka Instagramis. Oma kontod on hotellil, restoranil Joyce ja kohvikul V Café. „Aeg-ajalt korraldame aktsioone, kaasates oma fänne. On olnud juhuseid, kus külalised tulevad restorani või kohvikusse ja näitavad Instagramis postitatud toidu või kokteili pilti, et tellida just seda. Ütlus, et pilt räägib rohkem kui tuhat sõna, peab paika.“ Hotellid soovivad eristuda ka n-ö oma looga. „Kodulehti vaadates on näha, kuidas iga hotell püüabki järjest enam oma lugu rääkida ja oma nägu luua – see on taas üks nüanss, mille järgi klient otsuse teeb,“ sõnab Verni Loodmaa.

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

69

PAKEND

PAKENDITE kirju ja nutikas maailm On küllalt näiteid, kus pakendiuuendus on toonud tootjale müügiedu või siis vastupidi – kahandanud müüki. Millised mõjutajad dikteerivad pakendite tootmist?

Tekst: Kristina Traks Fotod: tootjad

70 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

T

oidukaupade pakendite trende mõjutab paljuski perede suurus. Kuna ühe-kaheliikmelisi leibkondi on palju – Eestis lausa kaks kolmandikku kõikidest leibkondadest –, siis on selge, et toidukraam peab olema pakitud pigem väiksemas koguses. Elementaarsed nõuded on ka lihtne avatavus ja suletavus, ilus disain ja välimus ning vajaliku info olemasolu.

Tõhusaim turunduskanal

Jäätisetootja Balbiino tootejuht Terje Vaiksaar toob toidupakenditest rääkides välja kolm märksõna: tarbijasõbralikkus, loodussäästlikkus ja informatiivsus. Samuti on pakend üks paremaid ja tõhusamaid turunduskanaleid, ütleb ta. Kõige enam uuendusi on seotud pakendite kasutusmugavuse ja suupäraste portsjonitega.

Jäätisepakend peab olema vastupidav külma suhtes, sest jäätist hoiustatakse temperatuuril –18 °C. Pakendi materjal peab olema nõuetekohane, taluma niiskust ega tohi vettida. See-

PAKEND tõttu kasutatakse jäätise pakkimiseks sageli kilet ja plasti, kuid üha enam otsitakse ka muid materjale, mis oleksid keskkonnasõbralikumad. Nõnda on asutud juba küllalt palju kasutama ka kartongi või kilet asendavat spetsiaalset paberit.

Ka jäätisepakend on ajas muutunud.

Varem meeldisid ostjatele kirjumad ja kirkamad pakendid, kuid nüüd hindavad nad pigem selgema kujundusega tooteid. „Inimesed on muutunud aina teadlikumaks ja vajalik info peab olema kergesti leitav. Näiteks on paljude Balbiino jäätiste toitumisteave esitatud tabelina, pakenditele on lisatud täpsustavaid märke: gluteenivaba, vähem suhkrut, laktoosivaba vms,“ räägib Vaiksaar. „Veel on tähtis hea käsitsetavus, mugavus ja eksklusiivsus. Ostja on nõus veidi rohkem maksma, kui ta saab väikeses formaadis maitseküllase premium-toote, mida nautida käigu pealt.“ Nii on Balbiinol koostöös Gourmet Clubiga valminud gurmeejäätiste sari, kus jäätis on väikeses topsis ja kaane all on maiuse söömiseks kaasas lusikas.

Uus pakend võib tuua müügiedu

Tartu Mill tuli eelmisel aastal välja uut tüüpi helbekarpidega. Võib küll arvata, et eks karp ole karp, kuid tegelikult on isegi lihtsana tunduva helbepakendi juures palju nüansse, mis mõjutavad ka tarbijakäitumist.

Ettevõtte müügidirektor Sten Vendel räägib, et uut tüüpi helbekarbid erinevad eelmistest selle poolest, et neid on lihtne avada ja sulgeda, põhimõte on sama kui tetrapakil. „Muidu oli nii, et kui karp kukkus kapis ümber, olid kõik kohad helbeid täis. Uue pakendi saab aga kindlalt sulgeda ja pole hirmu, et toode pudeneb laiali,“ sõnab ta. „Lisaks on karbil nn aken, kust on näha toodet ja seda, kui palju seda veel alles on. Igati praktiline info – halb ju, kui putru tehes selgub, et helvestest ei tulegi välja.“ Täiustati ka karbi alumist poolt, kuhu pandi liimiriba, mis aitab vältida karbi lekkimist. Vendel ütleb, et tarbija armastab lihtsust: mida lihtsam on pakend, mida kergem on seda käsitseda, seda enam see ka meeldib. „Eks meie pakendidki olid alguses võõrad. Tegime lausa reklaami, kus õpe-

Mobiili nr: +372 51 28 953

PAKEND tasime pakendit avama. Kokkuvõttes on see uuendus läinud aga väga hästi ja me usume, et just tänu sellele on meie helbed praegu oma segmendis turuliidri kohal.

Seni olime neljandal-viiendal positsioonil, kuid viimastel andmetel oleme kõige müüdavamad,“ lisab ta.

Balbiino juures võib esile tõsta Onu Eskimo jäätiste brändiuuenduse, mille käigus kohendati ka pakendit. See sai alguse eelmisel aastal, kui tulid välja EV100 eritooted: Onu Eskimo EV100 šokolaadi-koorejäätis šokolaaditükkidega vahvlikoonuses, Onu Eskimo EV100 vanilli-koorejäätis vanillitükkidega vahvlikoonuses ja Onu Eskimo EV100 karamelli-koorejäätis kukekommitükkidega vahvlikoonuses. „Uued pakendid võeti hästi vastu ja seda tõestasid ka turu-uuringute firma Nielseni tulemused, mille järgi sai kukekommitükkidega karamellijäätis eelmisel aastal parimaks uudistooteks jäätiste kategoorias,“ räägib Vaiksaar.

Ettevaatlikud uuendused

72 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

j

a

Pakendi järgi leiab ostja üles endale meeldinud toote. Sestap pole mõistlik pakendiuuendusi liiga tihti ette võtta. Rääkimata sellest, et need pole tootja jaoks odavad.

Leiburi turundusjuht Annika Oja sõnab, et tuntud ja armastatud toodete pakendeid tuleb muuta n-ö millimeetri haaval. Vastasel juhul riskitakse sellega, et tarbija ei osta enam toodet, sest ei tunne oma lemmikut lihtsalt letil ära.

Oja räägib, et leiva-saiabrände on palju ning tasapisi uuendatakse pakendeid kogu aeg, näiteks nüüdisajastatakse disainikeelt. Sel kevadel tegi Leibur ümber Kirde saia pakendi kujunduse, mis oli samasugune püsinud 2000. aastate algusest, samuti ühtlustas saiade ja sepikute pakendite kujundusi. Oktoobris sai värskenduse Rukkipala pakend. „Seda peab tegema äärmiselt ettevaatlikult, sest Rukkipala on number üks rukkileib Eestis ja soovime, et lojaalsed tarbijad jääksid kindlasti meiega,“ selgitab Oja. „Kogu maailmas teevad hiigelsuured ja tuntud brändid muudatusi äärmiselt ettevaatlikult, justkui nähtamatult. Kui vaadata Coca-Cola logo ajalugu, on muutused selgesti nähtavad, kuid tarbijana ei pane tehtud muudatust tähelegi.“ Oja räägib, et nii tehnilisi kui ka disainimuutusi tehakse samal ajal, sest pakendite muutmine on kallis. Alati püütakse

ik An n

aO

seda teha jääke jätmata ehk üht tüüpi pakend kulutatakse lõpuni ära, enne kui tuleb uus. „Kuigi muudatustega tuleb olla ettevaatlik, siis tegelikult ükski toode ei ole meil täpselt samasuguse pakendiga nagu viis aastat tagasi. Alati ei seisne muudatused väljanägemises, vaid võivad olla tingitud näiteks seadusandluse, retseptuuri muutmisest või ka sellest, et toode n-ö istuks pakendis paremini,“ selgitab ta.

Sten Vendeli sõnul tekitab liiga sage pakendiuuendus ostjas vaid segadust ning soovitud müügiedu võib hoopis tulemata jääda. „Kui me midagi välja mõtleme, üritame umbes viis aastat püsida selle juures ning võib-olla seejärel täiustame pakendit. Samas, mõne pisikese detaili või märgistuse muutmise elavad tarbijad üldjuhul üle ega märkagi seda,“ lisab ta.

Vaiksaar ütleb, et tarbijad oskavad hinnata vana ja head. Nii on juba aastaid Eesti enim müüdud jäätis Vanilla Ninja

Maailmakuulsad brändid muudavad pakendit äärmiselt ettevaatlikult, justkui nähtamatult.

PAKEND

vanilli-koorejäätis glasuuris, mida on toodetud juba 15 aastat. Selle aja jooksul on pakend teinud läbi pisikesi muudatusi, kuid üldine visuaal säilinud.

Materjaliküsimus

Leiva-saiaga võib tunduda lihtne – kuhu neid ikka mujale pakkida kui kilekotti. Annika Oja aga ütleb, et kilepakend on mõneti komplitseeritud. „Selle koha pealt pole justkui mitte midagi muutunud üheksakümnendatest saadik, kui leiba-saia hakati pakendama ja seetõttu sai võimalikuks

nende viilutamine. Kilele ei ole tänini head alternatiivi,“ tõdeb Oja. „Paberkott ei suuda hoida värskust nii nagu kile.

Paber ja kile koos on aga veel vähem keskkonnasõbralik lahendus kui lihtsalt kilekott.“ Paksemast kilest kott meeldib tarbijale enam, tootjale on aga kulukam ja keskkonnale kurnavam. „Meie ülesanne on leida kesktee, sest keskkonnasõbralikkus on pakendite juures äärmiselt oluline,“ ütleb Oja. Vendel toob välja, et tarbija mõtleb järjest rohkem pakendi loodussõbralikkuse peale. „Meie kartongkarbid peaksid sellesse kategooriasse hästi mahtuma. Samas see trend, et ka pakend peab olema öko ja taaskasutatav, teeb praegu esimesi samme,“ ütleb ta.

Mis puudutab pakenditel kasutatavaid värve, siis Vendeli sõnul Eesti inimesed väga kiiskavaid toone ei armasta. „Lätis on helbekarbid hoopis värvikirevamad kui meil,“ märgib ta. „Oluline on, et ostja tunneks pakendikujunduse järgi ära tootja, et logode asetus ja toodete kujundus oleks sarnane ning ühtsete põhimõtete järgi tehtud.“

PAKEND

PA K E N D I T O O TJA : TÄ H T I S O N VÄ L I M U S , K Ä E PÄ R A S U S JA M U G AV U S Pakendimüüja Bestpack OÜ valikust leiab kõikvõimalikke pakendeid, alates erikujulistest koogikarpidest ja lõpetades nn ökopakenditega. Trende on võimalik selles valdkonnas välja tuua päris mitmeid.

Bestpacki juhataja Anna Kuldma toob näiteks uudsed safe-fresh-tüüpi karbid, mis on valmistatud PET-materjalist ja varustatud turvaelemendiga – toodet ei saa karbist kätte enne, kui see on eemaldatud. Nii võib ostja olla kindel, et keegi pole enne teda karbis olevat võileiba või kooki puudutanud. „Sellisel juhul pikeneb ka toote säilimisaeg, mis on väga oluline.

Näiteks kõik salatitegijad eelistavad, et see oleks võimalikult pikk,“ selgitab Kuldma.

Karpide juures on tähtis, et neid saaks mugavalt transportida ja üksteise peale laduda. Safe-fresh-karpidel on peal piire, mille abil need haakuvad üksteisega ja virn püsib transportimise ajal stabiilne. Sellised karbid sobivad salatite, kookide, kommide, pähklite jms pakendamiseks. „Väiketootjad saavad pakkida käsitsi, suurematele tootjatele pakume ka pakendamismasinat, mis paneb toote karbi sisse, sulgeb karbi ja kleebib etiketi peale,“ sõnab Kuldma.

Umbes aasta jagu on Bestpack

Anna Kuldma

müünud nn ökoloogilisi ECO-pakendeid. „Need on hästi populaarsed ning kliendid tunnevad huvi just nende pakendite vastu. Need karbid on vee- ja rasvakindlad, tehtud puhtast ja taaskasutatavast materjalist,“ ütleb Kuldma.

Karp olgu stiilne Bestpacki klientide hulgas on mitmesugused kondiitrifirmad, sealhulgas suured ettevõtted, nagu Eesti Pagar ja Reval Kondiiter. Kookide pakendamisel on tähtis, et karp näeks stiilne välja ja toode paistaks selles ilus. Üldiselt on koogikarbid väga sarnased, kuid ometi otsivad kondiitrid erinevusi, sest hea kujundusega karp torkab

25 aastat kvaliteetseid toodete ja pakendite fotosid – Fotoluks Tallinnas Pärnu mnt 134 Telefon: 655 6748 E-post: pro@fotoluks.ee

poes rohkem silma. „Meie klientide praegused lemmikud on musta põhjaga koogikarbid. Tumedal taustal tuleb tort või koogike kenasti esile ning tumedaga sobib iga teine värv,“ räägib Kuldma. Tumeda taustaga karpe on paljude kujude ja suurustega. „Ostjat rõõmustaks ka see, kui karp on nii kena, et sobib otse peolauale panemiseks.“ Peale kauni väljanägemise peab üks hea koogikarp olema kergesti avatav ja taassuletav. Suurtootmises kasutatavatel pakenditel on võtmetähtsusega karbi kinnitamise mugavus, sest kui toodet pakkides peab karbi sulgemisega eraldi vaeva nägema, pidurdub tööprotsess. Samuti peab karp olema täpselt tootele kohandatud, sest pooltühja karpi transportida pole mõtet. Samuti püüab iga müüja kasutada oma letipinda poes maksimaalselt. Koogikarpe kondiitritööstused enamasti ise kokku ei pane – see lahendus on vananenud ja ajakulukas.

Mida arvestada pakendi juures siis, kui alles hakata uut toodet välja töötama? Kuldma soovitab uue toote väljatoomisel mõelda kohe ka pakendi peale. „Näiteks kookide korral on tegelikult lihtsam teha kook karbi järgi, seevastu karpi koogi järgi välja töötada on üldjuhul keerulisem,“ selgitab ta.

KOHV

Aromaatseim

festival terves linnas Raudselt aasta kõige aromaatsem festival – Tallinn Coffee Festival paneb tuleval kevadel juba kolmandat korda Kultuurikatla taas podisema ja täidab linna kohviaroomiga. Teie ees on meeleolukad hetked tänavuselt festivalilt.

E Fotod: Liis Reiman

elmise aasta festival andis võimaluse nii oma ala ekspertidel kui ka kohvientusiastidel tutvuda eriliste kohvisortidega, kohvivalmistusviiside ja -seadmetega.

Festivalil joodi lugematus koguses kohvijooke, selgusid parimad kohvimeistrid, ennustati kohvipaksu pealt tulevikku, nauditi Jazzkaare erikontserte ja mõnusat atmosfääri.

Nüüd jääb üle ainult korrata!

76 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Hygiene First – hügieeniline drenaažilahendus Projekteerime intelligentseid drenaažilahendusi, et vähendada tegevuskulusid, asetades esikohale toiduohutuse ja hügieeni.

TULEVIKU DRENAAŽILAHENDUS

Kasutuskohad: • Avalikud ruumid • Tööstusettevõtted • Haiglad • Toitlustusasutused

Libisemisklassid R9 – R13 Hügieeniline valatud rest

Libisemiskindluse klassifikatsioon kaldpinna test DIN 51130

Hügieeniline disain: Hügieeniline redel-rest

Võrk-rest

Libisemiskindel

Libisemiskindel

Sile

Libisemiskindel

Sile

R13

R11

R9

R11

R9

• Äravool tagatud kogu süsteemi ulatuses, toiduosakesed ja praht koguneb minimaalselt • Hügieenilised ühendused nii süsteemi sees kui ka ümbritseva pinnaga • Sisemine raadius suurem kui 3 mm, täpselt väljatöötatud kalded • Täidetud servad tagavad hea koormustaluvuse

Koormusklassid vastavalt standardile EN 1253

L 15

R 50

M 125

N 250

Info ja konsultatsioon: ACO Nordic OÜ Akadeemia tee 39 12618 Tallinn Tel: +372 688 9439 info@aco.ee, www.aco.ee www.hygienefirst.com

Võileibade ja muu tänavatoidu pealemarss on võtnud hiigel­ mõõtmed ning lõppu ei paista kuskilt. Milline leib rokib, mis on popp ja noortepärane ning kuhu on veel edasi minna?

Tekst: Liia Merino Fotod: Laura Strandberg, tootjad, Shutterstock

80 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

I

rv

Võikude triumf

e

VÕILEIVAD

Jes p

er

Pa

gaüks oskab võileiba teha! Või siis seda nõuda. Meenutagem kas või kuulsat neljandat Sandwichi krahvi John Montagud, kes käskis kaardimängupalangus oma õhtusöögi leivaviilude vahele panna, et ei peaks mängu pooleli jätma. 256 aastat hiljem on tema kõrgeausus küll teispoolsuse väljadel, kuid see geniaalne leiutis pole sööjate südamest kadunud.

Iga võileivameister veel võileibade valmistamisega äri käima ei tõmba. Juhuslikule tänavapeo külastajale võib pakkuda ülimat rahuldust lihtne viil leiba, hõbedane kilu peal. Samas võib kõrvalleti kokk panna maitsepungad maheveise-juustu-wrap’i või mõne muu hõrgu kunstiteosega sellisel moel tantsima, et avastad endas ootamatult salagurmaani. Ning

VÕILEIVAD siis on veel võileivad, mille haare on nii lai, et ei oska isegi aimata.

Panini’d, quesadilla’d, wrap’id, baguette’id, taco’d, tortiljad, burgerid, kihilised kolmnurgad ja taskud… Olemuselt justkui samad, sest „keskuseks“ ikka mõni saialine-leivaline, ent sisult oi kui üllatusterohked ja mitmekesised!

Suur vs. väike

Suur- ja väiketootjatest võileivavalmistajate sihid on erinevad ning meelevaldne oleks neid võrrelda. Ka valmistoodete ettevõtte Lunden Food OÜ arendusdirektor Vambola Moores ei kipu tõmbama paralleele nende firma ja Eesti väiketootjate vahele. 80 protsenti ettevõtte toodangust läheb ekspordiks kõikidele Läänemerel seilavatele liinilaevadele ning Lätisse ja Soomesse. Samuti tehakse palju allhanget ja koostööd selliste partneritega nagu Circle K ja Prisma. Väiketootjaid konkurendina nende ettevõttega võrrelda poleks tema sõnul aus.

Käsitöövõileibade müügiga tegeleva Jes Sandwich Studio pidaja Jesper Parve ütleb omakorda, et on leidnud võileivaäris oma niši. „Ma olen eluaeg olnud suur tänavakultuuri austaja, nii toidu mõistes kui ka muus. Hamburgereid olen lapsest peale palju söönud, kuid mul tekkis idee teha midagi teistmoodi,“ ütleb ta. Peamiselt on ta oma võileivastuudioga kohal väliüritustel.

Ta on vanadest talupalkidest ehitanud valmis Va s mbo tänavatoidumajakese, mis pakitakse üritusele la M o o r e

MOODSAD MAITSED KOGU MAAILMAST Maailma mõistes väga väikesele territooriumile vaatamata on Läänemere rahvaste maitse-eelistused, aga ka meelestatus uute trendide suhtes väga erinevad. „Juba alustades majoneesist kui paratamatust komponendist võileiva vahel,“ sõnab Vambola Moores. „Soomlased on väga konservatiivsed ning võtavad uusi maitseid raskesti omaks – neil on valikus sink, juust ja kana. Eestlased ja lätlased on tunduvalt vastuvõtlikumad, ootavad uusi maitseid ja lahendusi ning on valmis eksperimenteerima ka vürtsikusega.“

Inspireerivad reisid

Inspiratsiooni kogub Vambola Moores reisides. Poodide, söögikohtade, kõrtside ja baaride külastamine on osa ta tööst. „Paljusid nendest toodetest, mis olid seitse-kaheksa aastat tagasi Amsterdamis, Londonis või Kopenhaagenis meile peamisteks suunanäitajateks nii toodete kui ka pakendite poolest, ei ole me suutnud meie turgudel pakkuda. Osa on neist siiski läbi läinud, küll modifitseeritud kujul. Paljusid tooteid pole me maale toonud, kuna oleme tõdenud, et need ei müü, kuid mõned aastad hiljem proovi tehes on need väga hästi kaubaks läinud,“ räägib Moores. Üle aasta käib Moores ideid kogumas Lunchi-nimelisel messil Londonis, mis on parajalt kompaktne ja mõnus ning sobib tema sõnul tootjatele kui rusikas silmaauku.

Läbimõeldud lahendused toiduainetetööstustele

Teil on uus toode, aga puudub terviklik tootmislahendus....või vajate uut lõikurit, keedupotti, mikserit või pakkimismasinat.

Meil on aastatepikkune kogemus ja usaldusväärsed partnerid.

See kõik on teie teenistuses võtke meiega ühendust!

Hoja valurauast pann on igati sobilik väiketööstustele ja catering ettevõtetele (nt: lennujaama catering)

www.provitek.fi/et +372 517 5513 www.hoja-food-tec.de

VÕILEIVAD

Kolm võileivatrendi

1 2 3

Fleksitarism: köögiviljad au sisse. Üks suuremaid praegu maailmas levivaid trende on fleksitarism, mis tähendab, et need, kes muidu toituvad suuresti veganluse põhimõtete järgi, lubavad endale vahel liha ja kala. „Loomne valk asendatakse osaliselt taimsega, näiteks osa singist ubade või hernestega,“ sõnab Moores. „Suur veganlustorm on üle läinud, kuid selle mõjul on hakanud paljud inimesed rohkem sööma köögivilju, eriti just valgurikkaid köögivilju.“ Lähis-Ida ja Korea mõjutused. Üha laiemalt on hakatud hindama hummust, baba ghanoush’i, tahiinit ja kikerherneid. „Võrdlemisi vähesed julgevad neid komponente sisaldavaid tooteid osta, kuid kui neid pakutakse, meeldivad maitsed paljudele,“ tõdeb Vambola Moores.

Vähem koostisosi. „Töötades ja koolitades end Austraalias Sydneys linna ühes tunnustatumas delis, kus pakuti 150 sorti juustu, 30 sorti liha, oliive, kastmeid – kõike-kõike, mis sobivad iga gurmaani lauale, mõistsin, et koostisosade vähesus on see, mis toob head maitsed esile. Ma ise olen püüdnud seda teadmist oma võileivaäris rakendada.

Vähem komponente, aga kvaliteetsed,“ räägib Jesper Parve.

kaasa, et kohapeal kokata ja võileibu grillida – see ilmselt annabki Jes Sandwich Studiole oma võlu. Poodi tänavakaubitsejast võileivameistril veel ei ole, aga oma koju on ta ehitanud väikese garaažikohviku, mis on aeg-ajalt kogukonna rahvale avatud.

Poeleib kodus grilli vahele

Erinevused väike- ja suurtootja toodangu vahel on mõistagi selgesti tajutavad. Väiketootja ulatab värske võileiva oma käega otse üle leti, suurtootjal tuleb aga arvestada, et klient võib toodet näha alles mõne päeva pärast. „Võileib peab kokku pannes vastama kõikidele nõuetele – see peab jõudma kõigi logistikakeskuste kaudu teisel või kolmandal päeval letile sellisena, et ei ole läbi vettinud ega ära kuivanud, vaid ahvatlev, mahlane ja maitsev,“ räägib Moores. „Tootjale on kõige suurem väljakutse saada logistikaahel lühikeseks, et toode kliendini võimalikult värskena jõuaks ning vastaks

82 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

kaupluste soovitud säilimisajale. Väiketootja toode ei peaks vastu sellele logistikaahelale ja nõudmistele, mis on poodidel,“ kommenteerib ta.

Suurtootja üks põhimuresid on aga see, et hermeetiline keskkond ei lase näiteks krõbedat croissant’i pakkuda. Pärast ostu oleks siiski soovituslik toode kas või koduse võileivapressi vahele panna või ahjus küpsetada, et elustada leiva värskus ja krõbedus. Hea variant on ka kontaktgrillid. „Need võimalused on olemas, kuid klient ostab võileiva enamasti kohe hammustamiseks ja seetõttu oleme suunatud ka välisturul pigem sellistele võileibadele, mida saab kohe süüa.

Tanklaketile tooteid tehes teame, et kui nad seda grilli vahel soojendavad, siis see kliendile sobib,“ räägib Moores.

Tooraine on A ja O

„Eestis on ju nii-nii hea leib, mis on tervislik ja maitsev. Kohe alguses, kui mõtlesin hakata pakkuma võileibu, teadsin, et vahetan saia leiva vastu. Ning muidugi peab tooraine olema puhas ja korralik – kõik enam-vähem Eestist,“ ütleb käsitööleibade meister Jesper Parve. „Meie toodete peamine eripära seisnebki selles, et ma tean, kust on mingi koostisosa tulnud, kes on selle püüdnud või kus see on valmistatud. Leiva röstime enne elavatel sütel ära, see annab mõnusa tulemaigu.

Leiva vahele läheb küpsetatud ulukiliha või kala, mis on pärit kohalike kalameeste-jahimeeste käest,“ tutvustab ta.

Suurtootja Lunden Foodi tooraineallikate valik on kirjum. Võileibadeks tuleb sai Inglismaalt, Soomest ja Eestist, jahutatud sai tervenisti Eestist, juust ja sink Soomest-Eestist ning köögiviljadest kurk ja salat Eestist. Kindel väljavalitud tomatisort, mida on aasta läbi võtta, saadakse Hispaaniast või Hollandist. Ühelegi tootele võileivatootja säilitusaineid ei lisa, kuid singile-juustule ja saiale võib tooraine tootja olla lisanud parendajaid, emulgaatoreid või ka säilitusaineid, mida võileivatootja välja võtta ei saa. „Pikema säilimisaja ja värskuse saavutame ikkagi külma keti mittekatkemisega,“ sõnab Moores. „Kogu tootmine käib +6 kraadi juures ja kuni hetkeni, mil inimene poest toote külmaletist võtab, ei tõuse selle temperatuur kordagi kõrgemale,“ selgitab arendusdirektor.

Kui aga mõni klient soovib tootele 10 päeva säilimisaega, on variandiks gaasipakendamine. „Selle tõttu aga vähenevad võimalused leiva vahele värskeid köögivilju panna,“ ütleb Moores. Kuna suurema osa võileibadest valmistab Lunden Food allhankena, on toorained kliendiga kooskõlastatud.

VÕILEIVAD Klient on kuningas

Mis puudutab kriitilisi hääli rahva hulgast, siis Jesper Parve on ka neid kuulnud, eelkõige võileiva hinna kohta. Kuidas maksab „mingi kuiv võileib“ seitse-kaheksa eurot? Arvestades seda, mis võileiva vahel on – põdraliha või ise käsitsi suitsutatud ja looduslik, merest püütud forell –, kujuneb aga ka toote omahind päris kõrgeks.

Suurtootja ja tarbija vahele jääb filtriks pood, mistõttu ei jõua kõik tarbijate soovid, aga ka nurinad otse tootjani.

Siiski mainib Vambola Moores, et mida suurem valik, seda rohkem kriitikat. „Kokkuvõttes kuuleb tootja kriitikat siiski vähe. Kellele tundub, et loomset valku on võileiva vahel vähe, kelle jaoks on võileib liiga suur või liiga väike, või võiks üht või teist toiduainet rohkem lisada – selliseid kommentaare tuleb ikka,“ nendib Moores. „Küll aga jõuavad tootega ilmnenud probleemid, näiteks mõne leitud võõrkeha või katkise pakendi kohta, kiiresti tootjani – negatiivsed asjad tulevad kiiresti ja positiivsed mitte nii kiiresti.“

Rahvalemmikud

Jes Sandwich Studios kindlat lemmikut klientidel välja kujunenud ei ole, küll aga armastavad inimesed kala ja ulukiliha. „Vähem on rohkem. Meie menüü ei ole olnud kunagi väga pikk. Pigem kaks-kolm valikut. On liha, kala ja midagi taimetoitlastele. Neis kolmes kategoorias katsume iga kord teha midagi erinevat. Vahel pakume sea- või ulukilihaga midagi, vahel siia- või lõhekalaga.“

Lunden Foodi rahvalemmikute tipus troonivad klassikalised ja tuttavad Caesari-kana- või singi-juustuvõileivad. Samas märgib Vambola Moores, et tootearendus käib iga päev ja võileivanimetusi tellitakse igapäevaselt üle paarisaja; mõned tooted küll kattuvad, aga artikleid on 150–170. Sortimendi vahetust kommenteerides ütleb ta, et tavaliselt esimesed kolm kuud turul otsustavad, kas toode saab edukaks. „Paari nädalaga ei tee seda otsust, aga kohalikul turul oleme ka toote kahe kuuga maha võtnud,“ ütleb ta.

MÕNELE MEELDIB ÕHUKE Kõige saledam leib Eestis on mõeldud neile, kes armastavad Rukkipala rikkalikku maitset, kuid eelistavad kergemat ampsu ja õhukest leivaviilu. www.leibur.ee

MESSI TAKE-AWAY

FOODFEST 2018

take-away hitid Mida messilt kaasa haarata? Muidugi mõista kuhjaga ideid, inspiratsiooni, teadmisi ja häid maitseid. Valik on sinu!

Läti 100

Messil osaleb veerandsada eksponenti Lätist. Ühisstendilt leiab eestlaste jaoks uusi tooteid ja maitseid: kooke, komme, teed, liha… Neljapäeval aga läheb lahti lõunanaabrite lemmikjoogi Riga Black Balsami võistlus baarmenitele.

Info tõelistelt tegijatelt

HoReCa seminaril saab kuulata auhindadega pärjatud hotellide ja toitlustusasutuste kontseptsioonide loojat Jonas Holmsgårdi Rootsist, kes muuhulgas räägib, miks on Instagram selles valdkonnas ääretult tähtis.

Uudne joogiala

Tänavu on messil põnevate jookide pakkujad mõnusalt kompaktselt kokku koondatud. Täienda oma sortimenti ja joogikaarti näiteks uute Johnny Bloomi limonaadide ja toonikutega. Miks mitte Martin Milleri džinnid koos Thomas Henry toonikutega? Või äkki hoopis 24/7 Organic Gin?

Banaanid poeletil nagu puu otsas

Miks ei võiks banaane presenteerida poeletil sellisel moel, nagu need oma loomulikus keskkonnas kasvavad?

Tutvu sellise ja teistegi uuenduslike kaubaväljapanekute lahendustega Meediagrupi stendis.

Tahad süüa vorstikesi, mida pakutakse Tallinna külastaval Prantsuse kruiisilaeval, kuid hetkel pole laevale asja? Butcher & Chefi lihameistrite maitsvaid uudiseid võib messil järele proovida.

84 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Näitus Eesti 100

Ülevaadet, kuidas kodumaised tootjad on oma toodetel kasutanud EV100 juubeli märki, võib ka messil näha.

Kalatuba ja küpsetuspunkt

Sanitex tutvustab kalasõpradele oma uut kalakontseptsiooni Fish Roomi ja pagaritele Crispy Bakersi küpsetuspunkti. Fish Roomi eesmärk on pakkuda laia sortimenti värsket kala ja mereande. Sortiment Promo Fish Roomis on eksklusiivsem kui tavapärane kalaleti valik. Crispy Bakersi küpsetuspunktis on esindatud krõbedad ja värskelt küpsetatud Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia pagaritooted.

Energia taaskasutus

Messi suurimas väljapanekus, ETS Nordi stendis on restoraniomanikel ja toidutöösturitel võimalik näha moodsaid ventilatsioonisüsteemide lahendusi, kas või näiteks seda, kuidas taaskasutatakse toiduvalmistamisele kuluvat energiat.

Võimatuna tunduv võimalikuks

Kuidas on võimalik, et ühes ahjus valmivad koos sarvesai, lõhe, kartul ja juurviljad, nii et lõhnad ja maitsed ei segune? Võta tops kohvi Hakteki stendis ja uuri järele.

Uudset ja nostalgilist mekki

Loomulikult on toidumess maitsete kogumise koht. Saarioinen üllatab uue Aasia sarjaga ning serveerib ühekorraga kaht head ja armastatud toodet – Merevaiku ja Mamma pannkooke.

Atria toob messile jõuluhõngu verivärskete talvetoodetega, mille valikust ei puudu ka verivorstid, samuti on neil kaasas uudsed Supersnackid. Rõngu Pagar on otsustanud aga juustukookide tegemise veel kiiremaks ja mugavamaks muuta ning valmistanud digestiiviküpsisepuru.

„Reinuvaderi pidusöök“ tooted muudavad teie söögilaua imeliseks kulinaarseks meistriteoseks, mis võimaldab igal toitu hindaval inimesel nautida värsket maitset kuni viimase ampsuni!

www.reinuvaderipidusook.ee

TALLINN FOODFEST 25.-27.10.2018

2018

Kataloog | Catalogue 88 EKSPONENTIDE NIMEKIRI LIST OF EXHIBITORS

107 TOOTEGRUPPIDE KOODID

CODES OF PRODUCT GROUPS

108 KAUBAMÄRGID TRADEMARKS

113 MESSIHALLIDE PLAANID

PLANS OF THE EXHIBITION HALLS

A-B

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend D-311 A. LE COQ AS Laulupeo pst 15 50050 Tartu Tel +372 744 9711 info@alecoq.ee www.alecoq.ee Tootegrupp / Product Group: 18, 19

Stend D-210 ALTERNO M Druvas 6, Brivkalni LV2107 Riga Latvia Tel +371 2610 5444 latvia@royaldenta.com www.facebook.com/royaldentalatvia

Stend C-508 ACO NORDIC OÜ Akadeemia tee 39 12618 Tallinn Tel +372 688 9439 info@aco.ee www.aco.ee Tootegrupp / Product Group: 40

Stend C-212 AMBER DISTRIBUTION ESTONIA OÜ Peterburi tee 46 11415 Tallinn Tel +372 613 9799 info@amberdistribution.ee www.amberdistribution.ee Tootegrupp / Product Group: 19

Stend C-209 AJIZ GROUP LTD Paneriu 11-202 3209 Vilnius Lithuania Tel +370 6993 5269 info@ajizgroup.com www.sun365.today Tootegrupp / Product Group: 18

Stend D-214 ANDRE FARM OÜ Andre, Talvikese küla 62028 Kambja vald Tel +372 5649 2696 info@andrefarm.ee www.andrefarm.ee Tootegrupp / Product Group: 5

Stend D-214 AKAATSIA TALU OÜ Võlli küla, Karini talu 86821 Tori vald Tel +372 5349 4259 akaatsiatalu@gmail.com Tootegrupp / Product Group: 9 Stend C-118 ALANIKA SIA Marupites Gatve 9A LV-2167 Marupe Latvia Tel +371 2962 0846 alexandra@alanika.lv www.alanika.lv Tootegrupp / Product Group: 11, 12 Stend C-314 ALLEDEM OÜ Kaevuri 1 30328 Kohtla-Järve Tel +372 334 7261 info@alledem.ee www.suurkoogid.ee Tootegrupp / Product Group: 25, 28, 29, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41

88 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-205 ANTISTA AS Karjavälja 18 12918 Tallinn Tel +372 5656 6566 urve.liivak@euronics.ee www.euronics.ee Tootegrupp / Product Group: 12, 29, 41, 42 Kaubamärk / Trademark: STOLLAR, SAGE, LIEBHERR, RIKKER, NIVONA Stend D-313 APRICOT OÜ Liivi 69602 Holstre küla Tel +372 507 9069 apricot@apricot.ee www.apricot.ee Tootegrupp / Product Group: 18 19 Kaubamärk / Trademark: 24/7 ORGA­NIC GIN, ESTONIAN VODKA, CLUB ARUBA, RAE PALSAM Stend C-310 ARKE LIHATÖÖSTUS AS Tööstuse 10 63123 Põlgaste, Kanepi vald Tel +372 799 8086 info@arke.ee www.karni.ee Tootegrupp / Product Group: 2

Stend C-305 ATRIA EESTI AS Metsa 19 68206 Valga Tel +372 767 9900 info.estonia@atria.com www.atria.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Kaubamärk / Trademark: MAKS&MOORITS Stend C-107 AVIKO B.V. Dr.A.Arienststraat 28 7221 CD Steenderen Holland Tel +371 2000 3965 kira.smakova@aviko.pl www.avikofoodservice.com Tootegrupp / Product Group: 1, 3, 4, 5, 13 Kaubamärk / Trademark: AVIKO Stend C-406 AZIENDA AGRICOLA VALENTINI AMBROGIO FARM VALENTINI AMBROGIO Zona B-C. Da Nunzio 318 74015 Martina Franca (Ta) Italy Tel +393 3 8293 1489 info@olivalentini.it www.olivalentini.it Tootegrupp / Product Group: 11 Kaubamärk / Trademark: VALENTINI Stend C-310 BACULA AS Elva vald 67212 Aakre Tel +372 767 9660, +372 5556 4125 moos@moos.ee www.moos.ee Tootegrupp / Product Group: 21, 22, 23 Kaubamärk / Trademark: AAKRE MOOS Stend C-201 BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS Mõisa tee 11 76402 Ääsmäe küla Tel +372 672 8980 balsnack@balsnack.ee www.balsnack.ee Tootegrupp / Product Group: 4, 8, 10, 16, 17, 23 Kaubamärk / Trademark: PIRAAT, VIGUR, BALSNACK, VAHVEL, OSSI, MUHE, MUHEDIK, FRIENDS FOOD, MÕNGEL, TEXAS, BREDSTAR, MAHE, KRYSLI

TALLINN FOOD FEST hosts

Come and visit our exhibitors!

We have a lot to offer!

Hall C-406

B-E

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-102 BALTIC PACK EST AS Pae 1-7 80010 Pärnu Tel +372 446 1699 office@balticpack.ee www.balticpack.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 45, 47

Stend C-114 CANNELLE BAKERY SIA Satiksmes 3 LV-3801 Saldus Latvia canelle@canelle.lv www.canelle.lv Tootegrupp / Product Group: 4, 10 Kaubamärk / Trademark: CANNELLE BAKERY

Stend C-304 BALTOIL AS Männi 1, Roiu 62122 Kaatre vald Tel +372 730 1700 baltoil@baltoil.ee www.baltoil.ee Tootegrupp / Product Group: 19

Stend D-305 CESARS SIA Ritausmas 23 LV-1058 Riga Latvia Tel +371 6770 2744 cesars@cesars.lv www.cesars.lv Tootegrupp / Product Group: 1

Stend C-408 BELPIŠČEPROM LTD Elijas 21 LV-1050 Riga Latvia Tel +371 6740 8898 riga@blpp.lv www.belarusvodka.eu Tootegrupp / Product Group: 1, 19 Stend D-119 BEST ICE, õpilasfirma Raua 6 10124 Tallinn Tel +372 5622 9175 ofbestice@gmail.com www.facebook.com/besticeof Tootegrupp / Product Group: 4 Stend C-202 BIOMARKET OÜ Peetri 11 10414 Tallinn Tel +372 661 0696 info@biomarket.ee www.biomarket.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 9, 12, 17, 33 Kaubamärk / Trademark: CUPPER, SONETT Stend D-116 BUTCHER & CHEF OÜ Kopli 1 10412 Tallinn Tel +372 5633 1594 info@bcliha.ee www.bcliha.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Kaubamärk / Trademark BUTCHER & CHEF

90 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-410 DA VINCI FOOD OÜ Mõisa 4 13522 Tallinn Tel +372 681 0000 sales@davincifood.ee www.davincifood.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 5, 12, 19 Stend C-216 DAVA FOODS ESTONIA AS Saha 18 74201 Loo Tel +372 600 0830 rpa@davafoods.com www.eggomuna.ee Tootegrupp / Product Group: 6 Stend C-114 DIMDINI SIA Dimdini LV-4425 Lizuma Pagasts Latvia Tel +371 6447 1317 info@dimdini.lv, www.dimdini.lv Tootegrupp / Product Group: 1, 7, 9, 17, 23

CMYK

Stend C-114 DOREX SIA Skujenes iela 2 LV-1055 Rīga, Latvia Tel +371 2970 6370 Tootegrupp / Product Group: 4 Kaubamärk / Trademark: ZELTA LINIJA

Stend C-401 DOVIL SIA Lokomotives 26 LV-1057 Riga, Latvia Tel +371 2330 0909 karoteskatram@gamil.com www.facebook.com/karosupasaule Stend C-117 DUNI AB Östra varvsgatan 9 A 21173 Malmö, Sweden Tel +466 4010 6200 info@duni.com www.duni.com Tootegrupp / Product Group: 30 Stend C-306 EDEN SPRINGS ESTONIA Peterburi tee 90g 11415 Tallinn Tel +372 800 8181 info@ee.edensprings.com www.edensprings.ee Tootegrupp / Product Group: 2, 18 Stend D-202 EESTI LEIVALIIT MTÜ ESTONIAN ASSOCIATION OF BAKERIES Saku 15 11314 Tallinn Tel +372 528 8805 leivaliit@leivaliit.ee www.leivaliit.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Stend D-300 EESTI LEIVATÖÖSTUS AS Ringtee 2 51013 Tartu Tel +372 5787 7373 info@eestileib.ee www.eestileib.ee Tootegrupp / Product Group: 10 Kaubamärk / Trademark: MUST RONK, CLARA, RUKKIRÄÄK, MEIE EESTI, RUKIS, PERFECTO Stend C-210 EESTI PAGAR AS Tööstuse 34 72720 Paide Tel +372 384 9260 info@eestipagar.ee www.eestipagar.ee Tootegrupp / Product Group: 10 Kaubamärk / Trademark: PEEDI-PORGANDI-PASTINAAGI-PIHLAKA PEHMIK, TÄISTERA TASKU KÕRVITSA- JA PÄEVALILLESEEMNETEGA, TÄISTERA KAERATASKU LINASEEMNETEGA

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-600 EESTI PEAKOKKADE ÜHENDUS ESTONIAN CHEFS ASSOCIATION Ahtri 12-209 10151 Tallinn Tel +372 626 1347 info@chef.ee www.chef.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Aasta Kokk 2018, Noorkokk 2018 korraldaja EPÜ

Stend C-310 EESTI PÕLLUMAJANDUSKAUBANDUSKODA ESTONIAN CHAMBER OF AGRICULTURE AND COMMERCE J. Vilmsi 53g 10147 Tallinn Tel +372 600 9349 info@epkk.ee www.epkk.ee Tootegrupp /Product Group: 54 Kaubamärk / Trademark: TUNNUSTATUD EESTI MAITSE – PÄÄSUKESEMÄRK

Stend D-hall EESTI PÕLLUMAJANDUSMUUSEUM ESTONIAN AGRICULTURAL MUSEUM Pargi 4 61714 Ülenurme Tel +372 738 3810 epm@epm.ee www.epm.ee Tootegrupp / Product Group: 54

Stend C-210 EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT ESTONIAN FOOD INDUSTRY ASSOCIATION Saku 15 11314 Tallinn Tel +372 648 4978 info@toiduliit.ee www.toiduliit.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Kaubamärk / Trademark: EESTI PARIM TOIDUAINE

Stend D-214 EHTNE TALUTOIT MTÜ Vaga talu, Kahala küla 74621 Kuusalu vald Tel +372 510 7742 sirkkapint@gmail.com www.talutoit.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Stend C-600 ELECTROLUX EESTI AS Pärnu mnt 153 11624 Tallinn Tel +372 665 0048 etc.kontakt@electrolux.ee www.electrolux-professional.ee Aasta Kokk 2018, Noorkokk 2018 sponsor

Stend C-403 E-PIIM TOOTMINE AS E-PIIM PRODUCTION AS Pikk 16 73301 Järva-Jaani Tel +372 776 2200 epiim@epiim.ee www.epiim.ee/et Tootegrupp / Product Group: 5 Stend C-300 ESCANDO EESTI OÜ Tartu mnt 84a-201 10112 Tallinn Tel +372 510 1414 escando@escando.com www.escando.com Tootegrupp / Product Group: 30, 49 Stend C-414 ETG SIA Brivibas gatve 201 LV-1039 Riga Latvia Tel +371 2641 7017 v.vandenbergs@elkor.lv www.elkor.lv Tootegrupp / Product Group: 8 Stend C-318 ETS NORD AS Peterburi tee 53 11415 Tallinn Tel +372 680 7365 info@etsnord.ee www.etsnord.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 40

E

E-I

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-108 EUROLEIB AS Karja 19 72728 Paide Tel +372 385 0648 info@martapagar.ee www.martapagar.ee Tootegrupp / Product Group: 8, 10, 21 Kaubamärk / Trademark: MARTA PAGAR

Stend C-506 FAIRFOOD OÜ Veerenni 53A 11313 Tallinn Tel +372 5843 8349 info@fairfood.ee www.froosh.com/et Tootegrupp / Product Group: 18 Kaubamärk / Trademark: FROOSH, FROOSH+, ACTICOA

Stend D-205 FRANK KUTTER OÜ Petlema, Kehtna-Nurme 79051 Kehtna vald Tel +372 602 1414 info@frankkutter.ee www.frankkutter.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Stend C-303 FRENCH GOURMAND OÜ Paljassaare tee 28C 10313 Tallinn Tel +372 5309 5190 info@frenchgourmand.eu www.frenchgourmand.eu Stend C-120 GEMOSS EESTI OÜ Tartu mnt 87E 10112 Tallinn Tel +372 507 3773 info@gemoss.ee www.gemoss.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 12, 21, 25, 29

Stend C-511 FILMAT GRZEGORZ SIEWIERA Chlopska 7 46-320 Praszka Poland Tel +486 0449 3127 kontakt@filmat.pl www.filmat.pl Tootegrupp / Product Group: 42

Stend C-119 GO BOX Graniidi tee 1, Rae küla 75310 Rae vald Tel +372 800 4885 info@gobox.ee www.gobox.ee Tootegrupp / Product Group: 12, 47 Kaubamärk / Trademark: GO BOX, PROMO FOOD SERVICE, OFFICEDAY

Stend D-314 FINE BRANDS ESTONIA OÜ A. Weizenbergi 15-2 10150 Tallinn Tel +372 609 3343 fb@finebrands.ee www.finebrands.ee Tootegrupp / Product Group: 19

Stend D-113 GOODCRUNCHYFOOD OÜ Liikuri 48-57 13618 Tallinn Tel +372 5323 4151 info@goodgrunchyfood.com www.goodgrunchyfood.com Tootegrupp / Product Group: 9, 18

Stend C-112 FINE FOOD GROUP OÜ Pärnu mnt 10 10148 Tallinn Tel +371 2772 9777 dinars@finefoodgroup.eu

Stend C-121 GREENCLEAN OÜ Paadi tee 3 74001 Viimsi Tel +372 5850 1235 info@greenclean.ee www.toiduhügieen.ee/kontakt Tootegrupp / Product Group: 50, 51

Stend C-114 FLORIANCE SIA Jauniba 78 LV-2113 Stipnieki Latvia Tel +371 2633 6193 kristine@floriance.eu www.floriance.eu Tootegrupp / Product Group: 54

92 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend D-302 GREENTEK HULGIKAUBANDUS OÜ Laulupeo 2 10121 Tallinn Tel +372 602 2400 info@greentek.ee, www.greentek.ee Tootegrupp / Product Group: 24, 25

Stend C-122 HAKTEK SEADMED OÜ Töökoja 8 11313 Tallinn Tel +372 648 9089 info@haktekseadmed.ee Tootegrupp / Product Group: 29 Kaubamärk / Trademark: CONVOTHERM, KRONEN, HLF, ADLER, OMNIBLEND

Stend D-202 HIIUMAA KÖÖK JA PAGAR OÜ HIIUMAA KITCHEN AND BAKERY Heltermaa mnt 16 92414 Kärdla Tel +372 5333 7331 info@hiiumaapagar.ee www.hiiumaapagar.ee Tootegrupp / Product Group: 7, 8, 10

Stend C-104 HOME DECOR OÜ Valukoja 7/2 11415 Tallinn Tel +372 5550 9561 info@kitchen.ee www.kitchen.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 38, 39, 40, 47 Stend D-105 ICAKE OÜ Türi 6-123 11313 Tallinn Tel +372 501 8665 info@icake.ee www.icake.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 39 Kaubamärk / Trademark: ICAKE, PAVONI, MARTELLATO, NERONE, TECNODOM, BRUNNER, IMAGILIGHTS, LUMINSKY Stend C-406 ICE INSTITUTO COMMERCIO ESTERO ITALIAN TRADE AGENCY Sveavägen 21 11134 Stockholm Sweden Tel +468 24 8960 stoccolma@ice.it www.ice.gov.it Tootegrupp / Product Group: 54

ECO-CONSCIOUS PACKAGING IN ITS PUREST FORM From electric cars to sustainably designed packaging, the demand for eco-conscious solutions is irresistibly strong – and growing every day. The Duni ecoecho® range enables you to meet this need with top-quality, convenient take-away solutions for every need. These are made with the best mindful materials available, like bagasse and cardboard. Ecoecho® materials that show the future is in our hands.

For more information please visit www.duni.com

I-K

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-514 ICOSAGEN AS Eerika tee 1, Õssu küla 61713 Kambja vald Tel +372 737 7070 info@icosagen.ee www.icosagen.ee Tootegrupp / Product Group: 51

Stend D-206 JÕGEVAMAA MAITSED MTÜ Pargi 13 48303 Jõgeva Tel +372 525 7497 jogevamaa.maitsed@gmail.com www.facebook.com/JogevamaaMaitsed/ Tootegrupp / Product Group: 54

Stend C-123 IKVIS JIS OÜ Peterbusi tee 53 11415 Tallinn Tel +372 605 0940 ikvis@ikvis.ee www.ikvis.ee

Stend C-501 KAALUMAJA OÜ Pärnu mnt 142a 11317 Tallinn Tel +372 5564 8186 info@kaalumaja.ee www.kaalumaja.ee Tootegrupp / Product Group: 28 Kaubamärk / Trademark: KERN & SOHN, KPZ WAAGEN, DINI ARGEO, ADAM EQUIPMENT, ELICOM, SCALES HOUSE, ROMASAS

Stend C-114 JAUNPILS PIENOTAVA AS Jaunpils LV-3145 Jaunpils parish Latvia Tel +371 6310 7102 info@jaunpilspienotava.lv www.jaunpilspienotava.lv Tootegrupp / Product Group: 5 Kaubamärk / Trademark: JAUNPILS

Stend C-211 JK-DECOREST OY Takatie 6 90440 Kempele Finland Tel +358 4 0068 3506 myynti@taigalyhty.fi www.taigalyhty.fi Tootegrupp / Product Group: 26

Stend C-310 KADARBIKU KÖÖGIVILI OÜ Mõisa tee 13 76402 Ääsmäe küla Tel +372 671 7707 info@kadarbiku.ee www.kadarbiku.ee Tootegrupp / Product Group: 18 Köögiviljamahlad ja värskelt pressitud mahlad Stend D-214 KAGU EESTI LIHATÖÖSTUS OÜ Ruudi talu 65524 Käätso küla Tel +372 5342 4232 voruveis@gmail.com Tootegrupp / Product Group: 2

Stend D-319 JOHNNY BLOOM’S DISTILLERIES OÜ Remmelga 6 11215 Tallinn Tel +372 5823 0967 info@johnnyblooms.com www.johnnyblooms.com Tootegrupp / Product Group: 18

Stend C-312 KALAKALA & POJAD OÜ Ädala 17 10614 Tallinn Tel +372 608 8082 info@kalakala.ee www.kalakala.ee Tootegrupp / Product Group: 3

Stend D-206 JUHUS OÜ Tuuliku 1A, Tabivere alevik 49127 Tartu vald Tel +372 5647 8916 juhus.juhus@gmail.com www.facebook.com/Juhus Tootegrupp / Product Group: 19 Kaubamärk / Trademark: JUHUS

Stend D-214 KALAMATSI MEIEREI OÜ Pikk 8, Esna küla 73102 Kareda vald Tel +372 5650 5936 meierei@kalamatsi.ee www.kalamatsi.ee Tootegrupp / Product Group: 5

94 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-115 KALLASTE KALUR OÜ Tööstuse 1 60104 Kallaste Tel +372 745 2740 info@rannapuura.ee Tootegrupp / Product Group: 3 Stend C-218 KARAMELLE OÜ Pärnu mnt 139 11317 Tallinn Tel +372 628 3895 karamelle@hot.ee www.karamelle.ee Tootegrupp / Product Group: 8 Kaubamärk / Trademark: KARAMELLE ŠOKOLAADIPOOD, KARAMELLE ŠOKOLAADIKÖÖK Stend C-518 KARAMELLI TÖÖKODA Narva mnt 6 10143 Tallinn Tel +372 5661 5788 karamelliest@gmail.com www.karamellitookoda.ee Tootegrupp / Product Group: 8 Stend C-125 KARJA PAGARIÄRI OÜ Karja küla 94248 Saaremaa vald Tel +372 457 3518 info@karjapagar.ee www.karjapagar.ee Tootegrupp / Product Group: 10 Stend C-310 KARJAMÕISA OÜ Suurfarmi tee 10, Suigu küla 87302 Tori vald Tel +372 518 6428 info@karjamoisa.ee www.karjamoisa.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Kaubamärk / Trademark: KARJAMÕISA

Stend C-420 KARVIAISTEN TILA / VOIMA-PAPU Vartsalantie 115 25230 Angelniemi Finland Tel +358 4 0803 2235 katriina.klinckowstrom@gmail.com

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend D-214 KASEKUNST OÜ Puiestee 8-3 50303 Tartu Tel +372 5563 4535 info@kasekunst.ee www.kasekunst.ee Stend C-114 KEEFA SIA Beitini LV-3925 Stelpe parish, Latvia Tel +371 2648 7568 info@keefa.lv www.keefa.lv Tootegrupp / Product Group: 9, 13, 15, 17 Kaubamärk / Trademark: SIMPLY FOOD Stend C-422 KODUKANT LÄÄNEMAA MTÜ Nurme 2, 90501 Haapsalu Tel +372 5817 0479 laaneliider@kklm.ee www.kklm.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Kaubamärk / Trademark: KODUKANT LÄÄNEMAA, LEADER, JAHU-JAAN

Stend D-201 KOHVIEKSPRESS OÜ Järveotsa tee 50C 13520 Tallinn Tel +372 515 1931 info@kohvipadi.ee www.kohviekspress.ee Tootegrupp / Product Group: 12 Kaubamärk / Trademark: BAILEYS KOHVIBAAR, CAFE RENE, SENSEO, LOR, SENESTO, NESPRESSO, NIVONA, WMF PROFESSIONAL, BORMIOLI, ECOFFEE, WELOC, DURGOL, WINEAWAY, FRUCTAL

Stend D-214 KOLOTSI TALU OÜ Voki küla 65257 Vastseliina vald Tel +372 5333 8895 merle@kolotsitalu.ee www.kolotsitalu.ee Tootegrupp /Product Group: 5, 9, 17

Stend D-115 KRINONA UAB A.Strazdo 70 LT-48459 Kaunas, Lithuania Tel +370 6992 7538 jolantas@krinona.lt www.krinona.lt Tootegrupp / Product Group: 29, 37, 38 Kaubamärk / Trademark: ZYLE, MASTER KAFFE Stend D-123 KURESSAARE JÄÄTIS OÜ/ EPI TALU Epi talu, Muratsi k 93829 Saaremaa vald Tel +372 5348 1530 inge.uulits@gmail.com Tootegrupp / Product Group: 9 Stend D-214 KUUSIKARU OÜ Piesta Kuusikaru talu 87611 Põhja-Pärnumaa vald Tel +372 5016 611 piesta@kuusikaru.eu www.kaarlitalu.ee Tootegrupp / Product Group: 9

K

L-M

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-316 LABELPRINT OÜ Reti tee 16 75312 Peetri Tel +372 640 8060 label@labelprint.ee www.labelprint.ee Tootegrupp / Product Group: 42 Stend C-311 LABEMA EESTI OÜ Akadeemia tee 21/3-204 12618 Tallinn Tel +372 641 9496 labema@labema.ee www.labema.ee Tootegrupp / Product Group: 46 Stend C-116 LAIMINCOM OÜ Aardla 25e 50404 Tartu Tel +372 504 1399 info@laimincom.ee www.laimincom.ee Tootegrupp / Product Group: 24, 25, 26, 32 Kaubamärk / Trademark: INVUE Stend C-114 LAPIZZA SIA Darzu 23 LV-4601 Rezekene Latvia Tel +371 2616 2206 lapizza@inbox.lv www.lapizza.lv Tootegrupp / Product Group: 21

Stend C-422 LAURI-JAANI OÜ Kiviküla 90433 Haapsalu Tel +372 529 4777 laja@laja.ee www.jahujaan.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 10, 17 Kaubamärk / Trademark: JAHU-JAAN

Stend C-405 LEIPURIN ESTONIA AS Aasa tee 1, Loo 74201 Jõelähtme Tel +372 620 1485 aivar.soo@leipurin.com www.leipurin.com Tootegrupp / Product Group: 8, 10, 21, 22, 40 Kaubamärk / Trademark: DAWN FOODS, PREGEL, ICETEAM1927 Stend D-202 LIHULA LEIB OÜ Raudtee 2 90302 Lihula Tel +372 477 8107 info@lihulaleib.ee Tootegrupp / Product Group: 4, 7, 8, 10

Stend C-307 LARGO AS Tartu 1 70603 Võhma Tel +372 514 9185 info@largo.ee www.largo.ee Tootegrupp / Product Group: 18, 23 Kaubamärk / Trademark: LARGO

Stend C-210 LIVIKO AS Masina 11 10144 Tallinn Tel +372 667 8000 liviko@liviko.ee www.liviko.ee Tootegrupp / Product Group: 18, 19 Kaubamärk / Trademark: CRAFTER’S AROMATIC FLOWER GIN, FENTIMANS TOONIKUD

Stend C-114 LAT EKO FOOD SIA Muižas 18a LV-2164 Adaži Latvia Tel +371 2944 6211 info@latekofood.lv www.latekofood.lv Tootegrupp / Product Group: 1, 15, 17, 18 Kaubamärk / Trademark: RUDOLFS

Stend C-114 LKOM SIA Kr. Barona 14-14 LV-2150 Sigulda Latvia Tel +371 2748 9107 Info@vitalitydrink.eu www.vitalitydrink.eu Tootegrupp / Product Group: 17, 18 Kaubamärk / Trademark: KOMBUCHA VITALITY DRINK

96 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-524 LOODUSE ABI OÜ Fosforiidi 10 74114 Maardu Tel +372 5648 3984 info@looduseabi.ee www.looduseabi.ee Tootegrupp / Product Group: 10, 11, 12, 13, 14, 17, 23 Stend D-202 LÕUNA PAGARID AS Vabriku 41 63306 Põlva Tel +372 797 617 info@lounapagarid.ee www.lounapagarid.ee Tootegrupp / Product Group: 10 Kaubamärk / Trademark: LÕUNA PAGARID Stend C-422 LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS MTÜ Nurme 2 Haapsalu Tel +372 528 6024 info@lrs.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Stend C-210 M.V.WOOL AS Angerja tee 32 76911 Hüüru Tel +372 622 4435 info@mvwool.eu www.mvwool.ee Tootegrupp / Product Group: 3 Kaubamärk / Trademark: M.V.WOOL Stend C-114 MADONAS KARAMELES SIA Rigas iela 1-1 LV-4801 Madona Latvia Tel +371 2638 0073 linda@karameles.lv www.karameles.lv Tootegrupp / Product Group: 8 Stend D-214 MALERIKA OÜ Vanaküla 10, Pajusti alevik 46603 Vinni vald Tel +372 551 4868 ulleleib@hotmail.com

M-N

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-308 MEEDIAGRUPI OÜ Liimi 8 10621 Tallinn Tel +372 610 4045 info@meediagrupi.ee www.meediagrupi.ee Tootegrupp / Product Group: 24 Stend D-206 MEEMEISTRID OÜ Tamme 15-2 48104 Põltsamaa Tel +372 5305 6730 info@meemeistrid.ee www.meemeistrid.ee Tootegrupp / Product Group: 23 Stend D-105 MERIKE PARMAS FIE Metsa 1 74806 Loksa Tel +372 5694 5924 parmasetort@gmail.com Tootegrupp / Product Group: 10, 23 Stend C-320 METOS AS Saha tee 18 74201 Loo Tel +372 650 0740 metos.estonia@metos.ee www.metos.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 35, 37, 39, 40, 41 Kaubamärk / Trademark: METOS, ECOSIR

Stend C-210 MOE ÕLLEVABRIK OÜ Moe küla 45005 Tapa vald Tel +372 5323 0151 info@muddis.ee www.muddis.ee Tootegrupp / Product Group: 19 Kaubamärk / Trademark: MUDDIS

98 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-210 MOE OÜ MOE FINE SPIRIT DISTILLERY Moe küla 45005 Tapa vald Tel +372 5323 0151 moe@moe.ee www.moevodka.ee Tootegrupp / Product Group: 19 Kaubamärk / Trademark: MOE

Stend C-310 MUST KÜÜSLAUK OÜ Vesineitsi 4, Tänassilma küla 76406 Saku vald Tel +372 5567 2027 info@mustkuuslauk.ee www.mustkuuslauk.ee Tootegrupp / Product Group: 9, 17, 22 Kaubamärk / Trademark: MUST KÜÜSLAUK

Stend C-220 MOMENTIN EESTI OÜ Siduri 3 11313 Tallinn Tel +372 646 4565 momentineesti@momentingroup.com www.momentinbaltics.com Tootegrupp / Product Group: 18, 19 Kaubamärk / Trademark: STELLA ARTOIS, LEFFE, HOEGAARDEN, PILSNER URQUELL, VELKOPOPOVICKY KOZEL, NEWCATLE, DUVEL, PURTSE, WEIHENSTEPHANER, YOUNG’S, LIEFMANS, CHIMAY, WESTONS, STONE. CECILIA BERETTA, SANTA TRESA, PASCAL JOLIVET, GUIDO BERLUCCHI, CARPINETO, FAMILIA CASTANO

Stend D-208 NATURA GROUP OÜ Kaarli pst 11-44 Tallinn Tel +372 510 7140 info.naturagroup@gmail.com www.naturagroup.eu

Stend D-214 MOOSKA OÜ Sauna-Mooska, Haanja küla 65101 Rõuge vald Tel +372 503 2341 eda.veeroja@gmail.com www.mooska.eu

Stend C-406 NORDEN SAS Marconi 4 21018 Osmate (VA) Italy Tel +390 3 3195 3280 commerciale@norden.eu www.norden.eu Tootegrupp / Product Group: 11 Kaubamärk / Trademark: NORDEN

Stend C-114 MOTTRA SIA Laiminas, Katlakalns LV-2111 Kekavas Nov. Latvia Tel +371 2919 2300 info@mottra.lv www.mottra.lv Tootegrupp / Product Group: 3 Kaubamärk / Trademark: MOTTRA CAVIAR Stend C-509 MURTOLAN HAMPPUFARMI OY Murtolantie 150 32300 Mellilä Soome Tel +358 4 0530 7489 info@hamppufarmi.fi Kaubamärk / Trademark: NORDIC HEMPFARM

Stend C-510 NET-FOODLAB EESTI OÜ Karjamaa 4 10416 Tallinn Tel +372 607 0802 tallinn@netfood.fi www.netfood.ee Tootegrupp / Product Group: 46, 50, 51 Kaubamärk / Trademark: HYGIENA, EDOC

Stend D-206 NUTITALU OÜ Sepamäe, Raigastvere 49116 Tartu vald Tel +372 528 1091 madis@sepamae.ee www.sepamae.ee Tootegrupp / Product Group: 9, 18, 22 Stend C-310 NÕO LIHATÖÖSTUS AS Voika 18 61601 Nõo vald Tel +372 730 2030 lihavyrst@lihavyrst.ee www.noo.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Kaubamärk / Trademark: SNAKKER, NÕO LIHAVÜRST

Kiireim leevendus põletusele

www.põletus.ee

Müügil apteekides

peatab põlemisprotsessi jahutab põletust ja leevendab valu aitab vältida haava saastumist võib kasutada kõigi põletuse astmete puhul säilitab niisket haavakeskkonda kliiniliste testidega tõestatult ohutu silmadele ja limaskesta näärmetele ning ei põhjusta nahaärritust ega allergilisi reaktsioone

O-R

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend D-206 OLEMARI TALU OÜ Raadivere küla 49228 Jõgeva vald Tel +372 506 8586 olemaritalu@gmail.com www.olemari.weebly.com Tootegrupp / Product Group: 5, 23 Stend D-303 OSCARS FISH Viskalu 3 LV-1026 Riga Latvia Tel +371 2649 3333 maris.tirums@oscarsfish.lv www.icelandicdelicatessen.com Tootegrupp / Product Group: 2, 3, 4, 17, 22 Kaubamärk / Trademark: OSCARS FISH Stend C-309 PAGARINI OÜ Riia 195c 51014 Tartu Tel +372 504 2026 info@pagarini.ee www.pagarini.ee Tootegrupp / Product Group: 8, 10 Stend D-202 PAGARIPOISID OÜ Vana-Lõuna 37 10134 Tallinn Tel +372 627 3700 info@pagaripoisid.ee www.pagaripoisid.ee Tootegrupp / Product Group: 4, 7, 8, 10 Kaubamärk / Trademark: PAGARIPOISID

Stend C-402 PANTOM A/S Markstykkevej 4B 2610 Rodovre Denmark Tel +454 491 8600 ost@pantom.dk www.pantom.dk Tootegrupp / Product Group: 1, 11, 18, 23, 38, 40, 41 Kaubamärk / Trademark: CHAMP, GOLD MEDAL, PANTOM, ICETRO, COFRIMELL

100 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-502 PIREKA EESTI OÜ Laki 5 10621 Tallinn Tel +372 679 9230 pireka@pireka.ee www.pireka.ee Tootegrupp / Product Group: 33 Stend C-109 POBEDA CONFECTIONERY OÜ Peterburi tee 56 (Kriidi 1) 11415 Tallinn Tel +372 5886 2276 tallinn-operator@pobedavkusa.com www.pobedavkusa.com Tootegrupp / Product Group: 8, 14 Stend D-105 POHLATARE KÖÖK OÜ Pohla 1a, Tammiste k 58009 Tori vald Tel +372 5812 8698 pohlatarekook@gmail.com www.pohlatare.ee Tootegrupp / Product Group: 10 Kaubamärk / Trademark: POHLATARE

Stend C-503 POLYTRADE OÜ Laki 15 12915 Tallinn Tel +372 662 2331 polytrade@polytrade.ee www.ptgurmee.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Stend D-214 PÕHJA-EESTI VUTIFARM OÜ Kiviku, Ojaküla 44020 Viru-Nigula vald Tel +372 506 0311 virumaavutt@gmail.com Tootegrupp / Product Group: 2 Stend D-214 PRIILEIB OÜ Taumi tee 4, Rannamõisa 76905 Harku vald Tel +372 5622 5590 priileib@gmail.com www.priileib.blogspot.com

Stend C-505 PRINTELA JSC Technikos 7 51209 Kaunas Lithuania Tel +370 3731 0171 info@printela.lt www.printela.lt Tootegrupp / Product Group: 49 Stend C-103 PROFEXPO OÜ Ahtri 12-209 10151 Tallinn Tel +372 626 1347 info@profexpo.ee www.profexpo.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Kaubamärk / Trademark: TALLINNA TOIDUMESS, TALLINN FOODFAIR, TALLINN FOODFEST, TALLINN COFFEE FESTIVAL

Stend C-200 PROFOX TRADE AS Tartu mnt 2 10145 Tallinn Tel +372 654 7191 profox@profox.ee www.profox.ee Stend C-310 PULJONG OÜ Pilvetee 6 12618 Tallinn Tel +372 512 6245 info@puljongid.ee www.puljongid.ee Tootegrupp / Product Group: 1 Kaubamärk / Trademark: FOODSTUDIO PULJONGID, FOODSTUDIO KASTMED, VUTIFARM Stend C-512 R16 SIA Rupniecibas 16 corp 2 LV-1010 Riga Latvia Tel +371 2752 5550 tarltontea@inbox.lv www.venturetea.com Tootegrupp / Product Group: 12 Kaubamärk / Trademark: TARLTON TEA

R-S

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-114 RAMKALNI NORDECO SIA Beverinas, Krustini LV-2141 Incukalna Novads Latvia Tel +371 2921 4616 sales@ramkalni.lv www.ramkalni.com Tootegrupp / Product Group: 8, 9, 17, 18, 21 Kaubamärk / Trademark: RAMKALNI

Stend C-113 RÕNGU PAGAR Valga mnt 2 61001 Rõngu, Elva vald Tel +372 745 9368 tellimine@rongupagar.ee www.rongupagar.ee Tootegrupp /Product Group: 8, 10

Stend D-121 RED ROSE SIA Zemitana 6 LV1012 Riga Latvia Tel +372 979 9717 joanna@redrose.lv www.rombouts.lv

Stend C-101 SAAREMAA DELIFOOD OÜ Pikk 64C 93815 Kuressaare Tel +372 452 1779 saare@saarefood.ee www.saarefood.ee Tootegrupp / Product Group: 5

Stend D-316 REGALHOUSE SIA EESTI FILIAAL Mere pst 8 10111 Tallinn Tel +372 5982 5122 contactestonia@fruitsinbottle.com www.fruitsinbottle.com Tootegrupp / Product Group: 18 Kaubamärk / Trademark: ATELIER PATRICK FONT, PATRICK FONT

Stend C-101 SAAREMAA PIIMATÖÖSTUS AS Pikk 64 93815 Kuressaare Tel +372 452 4186 info@saarejuust.ee www.saarejuust.ee Tootegrupp / Product Group: 5

Stend C-406 ROSSI D’ANGERA DISTILLATORI SRL Puccini 20 21021 Angera (VA) Italy Tel +390 3 3228 9164 sales@rossidangera.com www.rossidangera.it Tootegrupp / Product Group: 19 Kaubamärk / Trademark: ROSSI D’ANGERA Stend C-203 RÕNGU MAHL AS Tehase 4 61001 Rõngu Tel +372 745 9466 info@mahl.ee www.mahl.ee Tootegrupp / Product Group: 4, 17, 18, 23 Kaubamärk / Trademark: KÜLLUS

102 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend D-123 SAAREMAA TALUPIDAJATE LIIT MTÜ Tallinna tn 27 93811 Kuressaare Tel +372 5551 1664 karenallas253@hotmail.com www.saareott.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Stend C-106 SAARIOINEN EESTI OÜ Rebastemäe tee 1, Kalevi küla 79606 Rapla vald Tel +372 484 1041 saarioinen@saarioinen.ee www.mamma.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 4, 7, 15, 21, 22, 23 Kaubamärk / Trademark: MAMMA, MAMMA LET’S GO, SAARIOINEN

Stend D-310 SAKU ÕLLETEHAS AS Tallinna mnt 2 75501 Saku Tel +372 508 1090 jaan.harms@saku.ee Tootegrupp / Product Group: 18, 19 Stend C-214 SALESPROFF OÜ Rannamõisa tee 38d 13516 Tallinn Tel +372 6566 2885 info@salesproff.ee www.salesproff.ee Tootegrupp / Product Group: 8, 13, 14 Kaubamärk / Trademark: RED Stend C-210 SALVEST AS Aruküla tee 3 51017 Tartu Tel +372 740 8600 salvest@salvest.ee www.salvest.ee Tootegrupp / Product Group: 9, 23 Kaubamärk / Trademark: SALVEST, SMUSHIE, PÕNN Stend C-206 SANGASTE LINNAS AS Keeni 67012 Valgamaa Tel +372 748 8923; +372 503 4069 info@helen.ee www.helen.ee Tootegrupp / Product Group: 1 Kaubamärk / Trademark: HELEN

Stend C-204 SANITEX OÜ Graniidi tee 1, Rae küla 75310 Rae vald Tel +372 622 6399 sanitex.estonia@sanitex.eu www.sanitex.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 2, 3, 4, 5, 8, 9, 11, 12, 18, 19, 21, Kaubamärk / Trademark: PROMO CASH&CARRY, PROMO FOOD SERVICE, GO BOX, OFFICEDAY

S-T

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-114 SAPIDIUM SIA, MADAMPUZO Vilipa 12-17 LV-1083 Riga Latvia Tel +371 2658 9930 madampuzo@gmail.com www.madampuzo.lv Tootegrupp / Product Group: 1, 9 Kaubamärk / Trademark: MADAM PUZO

Stend C-218 SEGERS EESTI OÜ Lai 12 45109 Tapa Tel +372 325 8900 tellimused@segers.com www.segers.com Tootegrupp / Product Group: 45 Kaubamärk / Trademark: SEGERS Stend C-406 SEMPIONE HOTEL RISTORANTE SEMPIONE’S RESTAURANT HOTEL Sempione 69 21011 Casorate Sempione, Italy Tel +390 3 3129 5105 info@sempionehotel.it www.sempionehotel.it Tootegrupp / Product Group: 1, 18, 19, 51 Stend D-214 SEPA MAHETALU OÜ Sepa, Pikavere küla 88430 Koonga vald Tel +372 5665 9135 neletamm70@gmail.com sepamahetalu.wordpress.com Tootegrupp / Product Group: 4, 5, 17 Stend C-114 SKRIVERU SALDUMI SIA Daugavas 82 LV-5125 Skriveri Latvia Tel +371 6519 7009 info@skriverusaldumi.lv www.skriverusaldumi.lv Tootegrupp / Product Group: 5, 8, 17, 23 Stend C-211 SMILETEX OÜ Tartu mnt 87E 10112 Tallinn Tel +372 511 9040 info@smiletex.ee www.smiletex.ee Tootegrupp / Product Group: 25, 26

104 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

Stend C-516 SNAPTEST.LV SIA Valmieras 31B LV-1009 Riga Latvia Tel +371 2653 4745 info@snaptest.lv www.snaptest.lv, www refaktometri.lv Tootegrupp / Product Group: 46

Stend C-412 TARTU MILL AS Väike-Kaar 33 50406 Tartu Tel +372 742 8807 info@tartumill.ee www.tartumill.ee Tootegrupp / Product Group: 1

Stend C-526 SUPERSERVICE INNOVATION OÜ Väike-Paala 1 11415 Tallinn Tel +372 651 6015 salong@superservice.eu www.superservice.eu

Stend D-206 TEEPUU OÜ Kurista küla 48431 Jõgeva vald Tel +372 5566 1058 teepuuoy@gmail.com www.facebook.com/KuristaSoogitare/ Tootegrupp / Product Group: 2, 3

Stend D-202 SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ Nurme 5a, 71008 Viljandi Tel +372 435 1563 myyk@sveba-dahlen.ee www.sveba-dahlen.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 39, 40, 41, 42 Kaubamärk / Trademark: SVEBADAHLEN, VARIMIXER, GLIMEK, PAVONI, MIDDLEBY BAKERY GROUP, KÖNIG, RONDO, DAUB, KEMPLEX, MIMAC, JEROS, VELOX, GANDUS, SELMI, COLDLINE, MACPAN, TELME

Stend C-301 ZEPTER EESTI OÜ Narva mnt 7d 10117 Tallinn Tel +372 630 9131 gm.assistant@zepter.ee www.zepter.ee Tootegrupp / Product Group: 29 Stend D-117 TAIMETOIDUMESS, MTÜ LOOMUS Kuuli talu, Harju küla 92028 Kärdla Tel +372 551 1252 regly@taimetoidumess.ee www.taimetoidumess.ee Tootegrupp / Product Group: 54 Stend D-212 TAMMEJUURE MAHE TULUNDUSÜHISTU Suure-Lähtru küla 90632 Lääne-Nigula vald Tel +372 5305 6682 tammejuure@tammejuure.ee www.tammejuure.ee Tootegrupp / Product Group: 1

Stend D-105 TORDIMEISTRITE LIIT MTÜ J. Kunderi 28 Tallinn Tel +372 5812 8698 info@tordimeistriteliit.ee www.tordimeistriteliit.ee Tootegrupp / Product Group: 54, 21, 26, 39

Stend C-504 TRADE GROUP SIA Brivibas gatve 401D-1 LV-1024 Riga Latvia Tel +371 2863 0226 import@tradelv.lv Stend D-317 TRIDENS AS Lõõtsa 8, 11415 Tallinn Tel +372 5331 0433 info@tridens.ee www.tridens.ee Tootegrupp / Product Group: 18, 19 Stend C-114 TUKUMA PIENS JSC Jelgavas 7 LV-3101 Tukums, Latvia Tel +371 6312 2222 tukumapiens@baltais.lv www.baltais.lv Tootegrupp / Product Group: 5 Kaubamärk / Trademark: BALTAIS: LIISU

Eesti Restoranide Nädal 25.10–31.10.2018

#estonianrestaurantsweek #vabalaud

25.–31. oktoobril toimub esmakordselt vabalaud.ee korraldamisel Eesti Restoranide Nädal, kus huvilised üle Eesti saavad külastada kampaanias osalevaid toidukohti erimenüü alusel. Vaata infot vabalaud.ee/estonianrestaurantsweek lehelt ja Facebookist, kus saab tutvuda osalevate restoranide ja nende menüüdega.

Vabalaud.ee kodulehelt leiad üle 100 Eesti toidukoha neljas keeles (eesti, vene, inglise, soome). Kampaaniaga soovime elavdada restoranikultuuri, tuues parimate restoranide pakutava külastajatele kätte mõistliku hinna eest.

Registreeri end meie portaalis uudiskirja (www.vabalaud.ee/et#uudiskiri) saajaks, et olla uute pakkumistega esimesena kursis.

Kampaanias osalevate restoranide parimaid maitseid pakutakse sel nädalal lõunasöögil (alates 10 €) ja õhtusöögil (alates 20 €).

Daisy Järvi Eesti Restoranide Nädala projektijuht Tel +372 506 4808

vabalaud.ee/estonianrestaurantsweek facebook.com/estonianrestaurantsweek instagram.com/estonianrestaurantsweek

U-Ü

EKSPONENTIDE NIMEKIRI / LIST OF EXHIBITORS Stend C-416 ULAELU OÜ Viti küla, 76910 Kivinurme Tel +372 505 1466 raul@ulaelu.com www.ulaelu.ee Tootegrupp / Product Group: 25 Stend C-208 UVIC AS Aruküla tee 57, Rae vald 75301 Jüri Tel +372 697 7550 info@uvic.ee www.uvic.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Stend D-214 VAGA AED OÜ Vaga talu, Kahala küla 74261 Kuusalu vald Tel +372 510 7742 info@vagaaed.ee www.vagaaed.ee Tootegrupp / Product Group: 12 Stend C-406 VALBUZZI NARDO Fiume 11 21046 Malnate (VA), Italy Tel +390 3 3242 7258 info@laboratoriovalbuzzi.it www.crottovaltellina.it/laboratoriovalbuzzi Tootegrupp / Product Group: 21 Kaubamärk / Trademark: VALBUZZI

Stend C-210 VALIO EESTI AS Sõpruse pst 145 13417 Tallinn Tel +372 628 5700 valio@valio.ee www.valio.ee Tootegrupp / Product Group: 5 Kaubamärk / Trademark: ALMA, ALMA DIP! Stend C-400 VG PROJECT OÜ Laki 32 12915 Tallinn Tel +372 5326 8932 info@citrocasa.ee www.citrocasa.ee Tootegrupp / Product Group: 29, 37 Kaubamärk / Trademark: CITROCASA Stend C-500 VIIBERGI OÜ Viljandi 14d 72212 Türi Tel +372 385 7414 viibergi@viibergi.ee www.viibergi.ee Tootegrupp / Product Group: 1, 21, 22 Kaubamärk / Trademark: VIIBERGI, RAPS Stend C-522 WHITE TIGERRR OÜ Suur-Karja 6-1 10140 Tallinn Tel +372 5690 7710 imbiost@icloud.com www.whitetigerrr.com Tootegrupp / Product Group: 8

Stend C-222 WWS OÜ Kalmistu tee 28A 11216 Tallinn Tel +372 631 1802 info@wws.ee www.wws.ee Tootegrupp / Product Group: 2 Stend C-111 ÄRIPÄEV AS Vana-Lõuna 39/1 19094 Tallinn Tel +372 667 0229 tellimiskeskus@aripaev.ee www.imelineteadus.ee, www.imelineajalugu.ee, www.nationalgeographic.ee Tootegrupp / Product Group: 53 Kaubamärk / Trademark: ÄRIPÄEV Stend C-125 ÖUN DRINKS OÜ Lao, Karja küla 94248 Saaremaa vald Tel +372 513 5374 info@oun.ee www.oun.ee Tootegrupp / Product Group: 18 Kaubamärk / Trademark: ÖUN DRINKS Stend D-214 ÜVASI TALU OÜ Rasina küla, 64618 Mooste vald Tel +372 5814 0266 yvasitalu@gmail.com Kaubamärk / Trademark: ÜVASI TALU,

Võta parem kala!

KALA • MEREANNID • DELIKATESSID

www.kalakala.ee

TOOTEGRUPPIDE KOODID / CODES OF PRODUCT GROUPS

TOIDUAINED JA JOOGID FOODSTUFFS AND BEVERAGES Põhitoiduained General foods and ingredients 1

Jahu, riis, kartul, kartulitooted, suhkur, sool Flour, rice, potato, potato products, sugar,

vürtsid, sinep, supid, kastmed, magustoidud salt, spices, mustard, soups, sauces,

taignatooted, poolfabrikaadid desserts, pastry, semi-finished products Liha, lihatooted, vorst Meat, meat products, sausages 2 3 Kala, kalatooted, krabid Fish, seafood, shellfish 4 Külmutatud toidud, jäätisetooted Frozen food and ice-cream products 5 Piim ja piimatooted, juust Milk, milk products, cheese 6 Munad ja munatooted Eggs and egg products 7 Kulinaariatooted – salatid, vormiroad Culinary products – salads, hotpots 8 Maiustused, pika realiseerimisajaga pagaritooted Sweets, long life bakery products, cakes 9 Puu- ja juurviljad, värsked, kuivatatud, konserveeritud Fruit and vegetables, fresh, dried, tinned 10 Leiva-saiatooted, pagaritooted Bread, bakery products, cakes 11 Õlid ja rasvad, margariin Oils, fats, and margarine 12 Kohv, tee, kakaopulber Coffee, tea, cocoa powder 13 Dieettoidud Dietetic foods 14 Diabeetikute toidud Diabetic foods 15 Lastetoidud Babies’ and children’s food 16 Lemmikloomatoidud Pet food 17 Mahetooted Organic food 18 Alkoholivabad joogid ja mahlad Non-alcoholic beverages, juices 19 Alkohoolsed joogid, õlu Alcoholic beverages, beer 20 Tubakatooted Tobacco products 21 Kondiitri- ja pagaritööstuse toorained, lisandid Bakery, confectionery raw materials, ingredients 22 Muud toiduainetööstuse toorained Other raw materials for food production 23 Muud toiduained ja joogid Other foodstuffs and beverages

MASINAD, SEADMED, SISUSTUS MACHINES AND EQUIPMENT 24 Poetarbed ja sisustus, mööbel Shopfitting, furniture 25 Restoranisisustus, mööbel Restaurant fitting, furniture 26 Sisustusdisain, dekoratsioonid Interior design, decorations 27 Kassad ja -süsteemid, andmetöötlus Cash desks and systems, data processing 28 Kaalud Scales 29 Seadmed ja vahendid suurköökidele Kitchenware and equipment for large kitchens 30 Ühekordse kasutusega nõud, vahendid Disposable table setting 31 Korduvkasutamisega nõud, vahendid Reusable table setting 32 Turvasüsteemid Security systems 33 Puhastus- ja sanitaartehnilised vahendid Cleaning and hygiene Piima töötlemise seadmed ja varustus Machines and equipment for dairy products 34 35 Liha töötlemise seadmed ja varustus Machines and equipment for slaughtering and meat processing Kala töötlemise seadmed ja varustus Machines and equipment for fish processing 36 37 Puu- ja juurviljade töötlemise seadmed ja varustus Machines and equipment for fruit and vegetables processing 38 Jookide tootmise seadmed ja varustus Machines and equipment for beverage industry 39 Pagari- ja kondiitritööstuse seadmed ja varustus Machines and equipment for bakeries 40 Muud toiduainetetööstuse seadmed Other food processing machines and equipment 41 Külmatehnika Cooling and freezing equipment 42 Pakkeseadmed ja -materjalid Packaging machines, equipment and materials 43 Laosisustus ja vahendid Storage equipment 44 Transpordivahendid ja transporditeenus Transportation and distribution of food products 45 Töörõivad ja jalatsid Working clothes and shoes 46 Laboratooriumiseadmed ja varustus Laboratory equipment 47 Muud seadmed Other equipment TEENUSED SERVICES 48 Transport ja logistika Transport – delivery, logistics 49 Reklaamiteenused ja materjalid Advertising services and materials 50 Koolitus Training and educational services 51 Konsultatsioonid, uuringud Consulting, marketing research 52 Pangateenused, kindlustus Banking services, insurance 53 Ajalehed, ajakirjad, kirjandus Magazines, newspapers, literature MUUD OTHER 54 Organisatsioonid, liidud, esindused Organisations, associations, representations 2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

107

KAUBAMÄRGID / TRADEMARKS KAUBAMÄRGID

FIRMA

24/7 ORGANIC GIN AAKRE MOOS ACTICOA ADAM EQUIPMENT ADLER ALMA ALMA DIP! ATELIER PATRICK FONT AVIKO BAILEYS KOHVIBAAR BALSNACK BALTAIS:LIISU BORMIOLI BREDSTAR BRUNNER BUTCHER & CHEF CAFE RENE CANELLE BAKERY CARPINETO CHAMP CHIMAY CITROCASA CLARA CLUB ARUBA COFRIMELL COLDLINE CONVOTHERM CRAFTER’S AROMATIC FLOWER GIN CUPPER DAUB DAWN FOODS DINI ARGEO DURGOL DUVEL ECOFFEE ECOSIR EDOC EESTI PARIM TOIDUAINE ELICOM ESTONIAN VODKA FAMILIA CASTANO FENTIMANS TOONIKUD FOODFTUDIO PULJONGID FOODSTUDIO KASTMED FRIENDS FOOD FROOSH FROOSH+ FRUCTAL GANDUS GLIMEK GO BOX GOLD MEDAL GUIDO BERLUCCHI

APRICOT OÜ BACULA AS FAIRFOOD OÜ KAALUMAJA OÜ HAKTEK SEADMED OÜ VALIO EESTI AS VALIO EESTI AS REGALHOUSE SIA EESTI FILIAAL AVIKO B.V. KOHVIEKSPRESS OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS TUKUMA PIENS JSC KOHVIEKSPRESS OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS ICAKE OÜ BUTCHER & CHEF OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ CANNELLE BAKERY SIA MOMENTIN EESTI OÜ PANTOM A/S MOMENTIN EESTI OÜ VG PROJECT OÜ EESTI LEIVATÖÖSTUS AS APRICOT OÜ PANTOM A/S SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ HAKTEK SEADMED OÜ LIVIKO AS BIOMARKET OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ LEIPURIN ESTONIA AS KAALUMAJA OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ MOMENTIN EESTI OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ METOS AS NET-FOODLAB EESTI OÜ EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT KAALUMAJA OÜ APRICOT OÜ MOMENTIN EESTI OÜ LIVIKO AS PULJONG OÜ PULJONG OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS FAIRFOOD OÜ FAIRFOOD OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ SANITEX OÜ PANTOM A/S MOMENTIN EESTI OÜ

108 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

STENDI NR D-313 C-310 C-506 C-501 C-122 C-210 C-210 D-316 C-107 D-201 C-201 C-114 D-201 C-201 D-105 D-116 D-201 C-114 C-220 C-402 C-220 C-400 D-300 D-313 C-402 D-202 C-122 C-210 C-202 D-202 C-405 C-501 D-201 C-220 D-201 C-320 C-510 C-210 C-501 D-313 C-220 C-210 C-310 C-310 C-201 C-506 C-506 D-201 D-202 D-202 C-204, C-119 C-402 C-220

KAUBAMÄRGID / TRADEMARKS KAUBAMÄRGID

FIRMA

STENDI NR

HELEN HLF HOEGAARDEN HYGIENA ICAKE ICETEAM1927 ICETRO IMAGILIGHTS INVUE JAHU-JAAN JAUNPILS JUHUS KARAMELLE ŠOKOLAADIKÖÖK KARAMELLE ŠOKOLAADIPOOD KARJAMÕISA KEMPLEX KERN & SOHM KODUKANT LÄÄNEMAA KOMBUCHA VITALITY DRINK KPZ WAAGEN KRONEN KRUSLI KÖNIG KÜLLUS LARGO LEADER LEFFE LIFEMANS LOR LUMINSKY LÕUNA PAGARID M.V.WOOL MACPAN MADAMPUZO MAHE MAKS&MOORITS MAMMA MAMMA LET’S GO MARTA PAGAR MARTELLATO MASTER KAFFE MEIE EESTI METOS MIDDLEBY BAKERY GROUP MIMAC MOE MOTTRA CAVIAR MUDDIS MUHE MUHEDIK MUST KÜÜSLAUK MUST RONK MÕNGEL

SANGASTE LINNAS AS HAKTEK SEADMED OÜ MOMENTIN EESTI OÜ NET-FOODLAB EESTI OÜ ICAKE OÜ LEIPURIN ESTONIA AS PANTOM A/S ICAKE OÜ LAIMINCOM OÜ KODUKANT LÄÄNEMAA MTÜ JAUNPILS PIENOTAVA A/S JUHUS OÜ KARAMELLE OÜ KARAMELLE OÜ KARJAMÕISA OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ KAALUMAJA OÜ KODUKANT LÄÄNEMAA MTÜ LKOM SIA KAALUMAJA OÜ HAKTEK SEADMED OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ RÕNGU MAHL AS LARGO AS KODUKANT LÄÄNEMAA MTÜ MOMENTIN EESTI OÜ MOMENTIN EESTI OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ ICAKE OÜ LÕUNA PAGARID AS M.V.WOOL AS SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ SAPIDIUM SIA, MADAMPUZO BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS ATRIA EESTI AS SAARIOINEN EESTI OÜ SAARIOINEN EESTI OÜ EUROLEIB AS ICAKE OÜ KRINONA UAB EESTI LEIVATÖÖSTUS AS METOS AS SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ MOE OÜ MOTTRA SIA MOE ÕLLEVABRIK OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS MUST KÜÜSLAUK OÜ EESTI LEIVATÖÖSTUS AS BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS

C-206 C-122 C-220 C-510 D-105 C-405 C-402 D-105 C-116 C-422 C-114 D-206 C-218 C-218 C-310 D-202 C-501 C-422 C-114 C-501 C-122 C-201 D-202 C-203 C-307 C-422 C-220 C-220 D-201 D-105 D-202 C-210 D-202 C-114 C-201 C-305 C-106 C-106 C-108 D-105 D-115 D-300 C-320 D-202 D-202 C-210 C-114 C-210 C-201 C-201 C-310 D-300 C-201

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

109

KAUBAMÄRGID / TRADEMARKS KAUBAMÄRGID NERONE NESPRESSO NEWCATLE NIVONA NORDEN NORDIC HEMPFARM NÕO LIHAVÜRST OFFICEDA OFFICEDAY OMNIBELND OSCARS FISH OSSI PAGARIPOISID PANTOM PASCAL JOLIVET PATRICK FONT PAVONI PAVONI PEEDI-PORGANDI-PASTINAAGI-PIHLAKA PEHMIK PERFECTO PILSNER URQUELL PIRAAT POHLATARE PREGEL PROMO CASH&CARRY PROMO FOOD SERVICE PROMO FOOD SERVICE PURTSE PÕNN RAE PALSAM RAMKALNI RAPS RED ROMASAS RONDO ROSSI D’ANGERA RUDOLFS RUKIS RUKKIRÄÄK

FIRMA ICAKE OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ MOMENTIN EESTI OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ NORDEN SAS MURTOLAN HAMPPUFARMI OY NÕO LIHATÖÖSTUS AS GO BOX SANITEX OÜ HAKTEK SEADMED OÜ OSCARS FISH BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS PAGARIPOISID OÜ PANTOM A/S MOMENTIN EESTI OÜ REGALHOUSE SIA EESTI FILIAAL SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ ICAKE OÜ EESTI PAGAR AS EESTI LEIVATÖÖSTUS AS MOMENTIN EESTI OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS POHLATARE KÖÖK OÜ LEIPURIN ESTONIA AS SANITEX OÜ SANITEX OÜ GO BOX MOMENTIN EESTI OÜ SALVEST AS APRICOT OÜ RAMKALNI NORDECO SIA VIIBERGI OÜ SALESPROFF OÜ KAALUMAJA OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ ROSSI D’ANGERA DISTILLATORI SRL LAT EKO FOOD SIA EESTI LEIVATÖÖSTUS AS EESTI LEIVATÖÖSTUS AS

SAARIOINEN SALVEST SANTA TRESA SCALES HOUSE SEGERS SELMI SENESTO SENSEO SIMPLY FOOD SMUSHIE SNAKKER SONETT STELLA ARTOIS STONE. CECILIA BERETTA

SAARIOINEN EESTI OÜ

C-106

SALVEST AS MOMENTIN EESTI OÜ KAALUMAJA OÜ SEGERS EESTI OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ KEEFA SIA SALVEST AS NÕO LIHATÖÖSTUS AS BIOMARKET OÜ MOMENTIN EESTI OÜ MOMENTIN EESTI OÜ

C-210 C-220 C-501 C-218 D-202 D-201 D-201 C-114 C-210 C-310 C-202 C-220 C-220

110 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

STENDI NR D-105 D-201 C-220 D-201 C-406 C-509 C-310 C-119 C-204 C-122 D-303 C-201 D-202 C-402 C-220 D-316 D-202 D-105 C-210 D-300 C-220 C-201 D-105 C-405 C-204 C-204 C-119 C-220 C-210 D-313 C-114 C-500 C-214 C-501 D-202 C-406 C-114 D-300 D-300

KAUBAMÄRGID / TRADEMARKS

KANGADZUNGEL XXL TALLINN, Tartu mnt 35 Tel +372 621 3105 E–R 9–19 L–P 9–17

TALLINN Mustamäe tee 12 Tel +372 656 2869 E–R 9–19 L–P 9–18

TALLINN Pärnu mnt 558a Tel +372 600 3443 E–R 10–20 L–P 10–18 PÄRNU Karja 6 Tel +372 443 1460 E–R 9–18 L 9–15

TARTU Turu 14 Tel +372 735 2277 E–R 10–20 L–P 10–18 HAAPSALU Jaama 9 Tel +372 473 7034 E–R 9–18 L 9–17, P 9–15

KURESSAARE Kihelkonna mnt 3 Tel +372 621 5786 E–L 10–18

OUTLET-TALLINN Tartu mnt 35 2. korrus E–R 10–18, L 10–17

FIRMA SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ DOREX SIA KRINONA UAB PROFEXPO OÜ PROFEXPO OÜ PROFEXPO OÜ PROFEXPO OÜ R16 SIA ICAKE OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA EESTI PAGAR AS EESTI PAGAR AS BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS VALBUZZI NARDO AZIENDA AGRICOLA VALENTINI AMBROGIO SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ MOMENTIN EESTI OÜ MOMENTIN EESTI OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ MOMENTIN EESTI OÜ BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS VIIBERGI OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ KOHVIEKSPRESS OÜ MOMENTIN EESTI OÜ

STENDI NR D-202 C-114 D-115 C-103 C-103 C-103 C-103 C-512 D-105 D-202 C-201 C-310 C-210 C-210 C-201 C-406 C-406 D-202 C-220 C-220 D-201 D-202 C-220 C-201 C-500 D-201 D-201 C-220

30.november 2018

Kehtib kuni: .....................................

/Tallinn FoodFest 2018 /

KAUBAMÄRGID SVEBA-DAHLEN ZELTA LINIJA ZYLE TALLINN COFFEE FESTIVAL TALLINN FOODFAIR TALLINN FOODFEST TALLINNA TOIDUMESS TARLTON TEA TECNODOM TELME TEXAS TUNNUSTATUD EESTI MAITSE - PÄÄSUKESEMÄRK TÄISTERA KAERATASKU LINASEEMNETEGA TÄISTERA TASKU KÕRVITSA- JA PÄEVALILLESEEMNETEGA VAHVEL VALBUZZI VALENTINI VARIMIXER WEIHENSTEPHANER VELKOPOPOVICKY KOZEL WELOC VELOX WESTONS VIGUR VIIBERGI WINEAWAY WMF PROFESSIONAL YOUNG’S

Instrumentariumis Tallinn FoodFest 2018 osalejatele ja külastajatele parooliga “FOODFEST”

KÕIK PRILLID

-40

%

Küsi ka prillide eripakkumist oma ettevõttele aadressil instru@instru.ee Pakkumine kehtib kuni 30.11.2018. Täpsed tingimused kauplusest.

MESSIHALLIDE PLAANID / PLANS OF THE EXHIBITION HALLS FIRMA TORDIMEISTRITE LIIT MTÜ MERIKE PARMAS FIE POHLATARE KÖÖK OÜ ICAKE OÜ GOODCRUNCHYFOOD OÜ KRINONA UAB BUTCHER & CHEF OÜ TAIMETOIDUMESS, MTÜ LOOMUS BEST ICE - õpilasfirma RED ROSE SIA SAAREMAA TALUPIDAJATE LIIT MTÜ KURESSAARE JÄÄTIS OÜ/ EPI TALU KOHVIEKSPRESS OÜ EESTI LEIVALIIT MTÜ SVEBA-DAHLEN BALTIC OÜ LÕUNA PAGARID AS PAGARIPOISID OÜ LIHULA LEIB OÜ HIIUMAA KÖÖK JA PAGAR OÜ FRANK KUTTER OÜ JÕGEVAMAA MAITSED MTÜ JUHUS OÜ OLEMARI TALU OÜ TEEPUU OÜ NUTITALU OÜ MEEMEISTRID OÜ NATURA GROUP OÜ ALTERNO M

Hall *D*

STENDI NR D-105 D-105 D-105 D-105 D-113 D-115 D-116 D-117 D-119 D-121 D-123 D-123 D-201 D-202 D-202 D-202 D-202 D-202 D-202 D-205 D-206 D-206 D-206 D-206 D-206 D-206 D-208 D-210

FIRMA TAMMEJUURE MAHE TULUNDUSÜHISTU EHTNE TALUTOIT MTÜ KUUSIKARU OÜ KOLOTSI TALU OÜ KAGU EESTI LIHATÖÖSTUS OÜ MALERIKA OÜ KALAMATSI MEIEREI OÜ MOOSKA OÜ KASEKUNST OÜ ANDRE FARM OÜ PÕHJA-EESTI VUTIFARM OÜ AKAATSIA TALU OÜ SEPA MAHETALU OÜ VAGA AED OÜ ÜVASI TALU OÜ PRIILEIB OÜ EESTI LEIVATÖÖSTUS AS GREENTEK HULGIKAUBANDUS OÜ OSCARS FISH CESARS SIA FILMAT GRZEGORZ SIEWIERA SAKU ÕLLETEHAS AS A. LE COQ AS APRICOT OÜ FINE BRANDS ESTONIA OÜ REGALHOUSE SIA EESTI FILIAAL TRIDENS AS JOHNNY BLOOM’S DISTILLERIES OÜ

STENDI NR D-212 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-214 D-300 D-302 D-303 D-305 D-306 D-310 D-311 D-313 D-314 D-316 D-317 D-319

D1

303

305

307

309

307a

311

313

315

317

319

320

Joogiala Drinks Area 310

302 300

312

314

316

203 205

211

BARTENDERS´ COMPETITIONS & PRESENTATIONS

D2

HALL *C*

201

207

BAARMENITE VÕISTLUSALA & ESITLUSED

212

210

206 202 204

101

208

105

102 PAGARITE , KONDIITRITE ESITLUSED BAKERS & CONFECTIONERS AREA

D3

113

104

106

108

119 115

123 121

117

110

214 EHTNE TALUTOIT FARMERS’ MARKET

116

MESSIHALLIDE PLAANID / PLANS OF THE EXHIBITION HALLS FIRMA SAAREMAA PIIMATÖÖSTUS AS SAAREMAA DELIFOOD OÜ BALTIC PACK EST AS PROFEXPO OÜ HOME DECOR OÜ SAARIOINEN EESTI OÜ AVIKO B.V. EUROLEIB AS POBEDA CONFECTIONERY OÜ ÄRIPÄEV AS FINE FOOD GROUP OÜ RÕNGU PAGAR FLORIANCE SIA RAMKALNI NORDECO SIA DOREX SIA MADONAS KARAMELES SIA SAPIDIUM SIA, MADAMPUZO KEEFA SIA LAT EKO FOOD SIA TUKUMA PIENS JSC CANNELLE BAKERY SIA LAPIZZA SIA LKOM SIA MOTTRA SIA JAUNPILS PIENOTAVA A/S DIMDINI SIA SKRIVERU SALDUMI SIA KALLASTE KALUR OÜ LAIMINCOM OÜ DUNI AB ALANIKA SIA GO BOX GEMOSS EESTI OÜ GREENCLEAN OÜ HAKTEK SEADMED OÜ IKVIS JIS OÜ ÖUN DRINKS OÜ KARJA PAGARIÄRI OÜ PROFOX TRADE AS BALSNACK INTERNATIONAL HOLDING AS BIOMARKET OÜ RÕNGU MAHL AS SANITEX OÜ ANTISTA AS SANGASTE LINNAS AS UVIC AS AJIZ GROUP LTD EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT LIVIKO AS SALVEST AS VALIO EESTI AS EESTI PAGAR AS MOE OÜ MOE ÕLLEVABRIK OÜ M.V.WOOL AS SMILETEX OÜ JK-DECOREST OY AMBER DISTRIBUTION ESTONIA OÜ SALESPROFF OÜ DAVA FOODS ESTONIA AS SEGERS EESTI OÜ KARAMELLE OÜ MOMENTIN EESTI OÜ

114 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

STENDI NR C-101 C-101 C-102 C-103 C-104 C-106 C-107 C-108 C-109 C-111 C-112 C-113 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-114 C-115 C-116 C-117 C-118 C-119 C-120 C-121 C-122 C-123 C-125 C-125 C-200 C-201 C-202 C-203 C-204 C-205 C-206 C-208 C-209 C-210 C-210 C-210 C-210 C-210 C-210 C-210 C-210 C-211 C-211 C-212 C-214 C-216 C-218 C-218 C-220

FIRMA WWS OÜ ESCANDO EESTI OÜ ZEPTER EESTI OÜ FRENCH GOURMAND OÜ BALTOIL AS ATRIA EESTI AS EDEN SPRINGS ESTONIA LARGO AS MEEDIAGRUPI OÜ PAGARINI OÜ EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA NÕO LIHATÖÖSTUS AS BACULA AS KADARBIKU KÖÖGIVILI OÜ MUST KÜÜSLAUK OÜ PULJONG OÜ KARJAMÕISA OÜ ARKE LIHATÖÖSTUS AS LABEMA EESTI OÜ KALAKALA & POJAD OÜ ALLEDEM OÜ LABELPRINT OÜ ETS NORD AS METOS AS VG PROJECT OÜ DOVIL SIA PANTOM A/S E-PIIM TOOTMINE AS LEIPURIN ESTONIA AS ITALIAN TRADE AGENCY SEMPIONE HOTEL RISTORANTE AZIENDA AGRICOLA VALENTINI AMBROGIO VALBUZZI NARDO NORDEN SAS ROSSI D’ANGERA DISTILLATORI SRL BELPIŠČEPROM LTD DA VINCI FOOD OÜ TARTU MILL AS ETG SIA ULAELU OÜ KARVIAISTEN TILA / VOIMA-PAPU LÄÄNEMAA RANNAKALANDUSE SELTS MTÜ KODUKANT LÄÄNEMAA MTÜ LAURI-JAANI OÜ VIIBERGI OÜ KAALUMAJA OÜ PIREKA EESTI OÜ POLYTRADE OÜ TRADE GROUP SIA PRINTELA JSC FAIRFOOD OÜ ACO NORDIC OÜ MURTOLAN HAMPPUFARMI OY NET-FOODLAB EESTI OÜ FILMAT GRZEGORZ SIEWIERA R16 SIA ICOSAGEN AS SNAPTEST.LV SIA KARAMELLI TÖÖKODA WHITE TIGERRR OÜ LOODUSE ABI OÜ SUPERSERVICE INNOVATION OÜ EESTI PEAKOKKADE ÜHENDUS ELECTROLUX EESTI AS

STENDI NR C-222 C-300 C-301 C-303 C-304 C-305 C-306 C-307 C-308 C-309 C-310 C-310 C-310 C-310 C-310 C-310 C-310 C-310 C-311 C-312 C-314 C-316 C-318 C-320 C-400 C-401 C-402 C-403 C-405 C-406 C-406 C-406 C-406 C-406 C-406 C-408 C-410 C-412 C-414 C-416 C-420 C-422 C-422 C-422 C-500 C-501 C-502 C-503 C-504 C-505 C-506 C-508 C-509 C-510 C-511 C-512 C-514 C-516 C-518 C-522 C-524 C-526 C-600 C-600

MESSIHALLIDE PLAANID / PLANS OF THE EXHIBITION HALLS 6m2

SISSEPÄÄS MESSILE ENTRANCE TO THE FAIR

101

100

C1

103 INFO

105 PRESS

106 102

109

117

114

205 201

115

113

112

108

104

200

121

119

118

120

209

211

116

207

203

206

202

301

208

125

123

124

122

305

303

212

307

222

216

214

210

204

300

107

111

C2

JÕULUTOODE CHRISTMAS PRODUCT TASTING

Hall *C*

218

220 313

311

309

600

312

302 304

306 308

314

310

318

316

320

405

401 403

KOKKADE VÕISTLUSALA CHEFS’ COMPETITIONS AREA

400

500

416

414 406

408

502

504

410

506

508

418

412

510

422

511 501

503

512

514

505

516

507

518

509

522

C3

402

522

C5

524

526

C4

HALL*D*

Jäägritele ja vorstimeistritele • • • • • • • •

Korraldame vorstitegemise koolitusi Külastage meid aadressil www.jaagripood.ee infotelefon: +372 527 8229 email: info@jaagripood.ee www.facebook.ee/jäägripood

hakklihamasinad segajad vorstipritsid klipsaatorid suitsuahjud vaakumpakendajad kaanetajad maitseained

SUMMARY

Tallinn FoodFest Magazine

Kristi Lomp – the woman who changes the world of commerce Kristi Lomp has been actively engaged in the Estonian commerce landscape for a couple of decades. She launched the very first Hesburger restaurant in Estonia, has opened Prisma supermarkets both in Estonia and in Russia and is now for a number of years a CEO of Estonian Selver supermarket chain.

According to her, there have been a number of significant changes in the field of commerce, including those related to technological developments, and others concerning the lines of power between the employers and employees. “Were there no constant improvement in the efficiency of work processes, there wouldn’t be from the economic point of view much sense to continue with the business”, she admits. “the Ability and know-how to manage work processes effectively is one of the key requirements today’s leader has to face.” Page 8

Prefer Estonian meat – just a slogan or plain truth?

How to get a spot on a supermarket shelf ?

According to customer research, the vast majority of Estonian people prefer Estonian food, including local meat.

In the supermarket, however, it often comes down to the price - cheaper imported meat and meat products are chosen over Estonian. There is not enough of Estonian meat. The level of self-sufficiency of the needs of the local market is in the range of 70-75 percent of pork and 60 percent of poultry and chicken meat. Only the supply of beef outnumbers the demand of Estonian meat lovers. Page 14

If somebody would arrange a contest to find a person, whose job inbox is constantly overpouring, the winner would most probably be a purchasing manager of a retail chain. Purchasing managers may get over a hundred offers a day.

How the stand out from the crowd, how to be noticed and get your products on the shelves? Read the recommendations of the purchasing managers of six supermarket chains! Page 24

Alcohol users are becoming more demanding In Estonia as well as in the rest of the world, there is a tendency to make healthier choices. With regards to alcohol as well. On the one hand, this speaks about the decrease in alcohol consumption - a trend that is not strong, but still significant -, on the other hand it shows the preference of higher quality products. The appreciation of quality is reflected in the boom of craft beers and the creation of upscale trendy bars offering craft cocktails. Page 20

About food and economy Mihkel Nestor, a macro analyst of the SEB bank writes about the important role food has played in the economy throughout the human history. According to highly conservative estimations the cultivation, production and trading of food accounts for over 5% of the gross domestic product of Estonia. To be more precise, the animal husbandry,

2018 | TALLINN FOODFEST MAGAZINE

117

SUMMARY plant production and fishing account for a little less than 2 percent, food industry for over 2 per cent and catering for 1 per cent of the total value added in the economy. Food has significant influence on the transportation sector, marketing and many other business sectors.

Page 40

Kitchen like a spaceship New technologies and sustainable solutions are integral part of the modern professional kitchen. Cooking has become increasingly convenient, effective and energy-efficient. Page 52

Development of dairy products: sugar, protein and flavour The development of dairy products is largely driven by demanding and conscious customers. The creation of new dairy products is mainly dictated by mindset: more proteins, less added sugars and food additives. At the same time, not at the expense of the flavour - at the same time the product must maintain its flavouring properties. Strong research and product development are the foundation of the company’s success and always a result of efficient team work. Page 58

Influential leaders of countryside restaurants Visitors just love small, organic, cosy restaurants hidden away from the capital and located amidst stacks of hay or surrounded by coastal pine trees swaying over a carpet of blueberries.

During the year of Estonian centenary, we heard over and over again saying that life has never been so good. According to our President Kersti Kaljulaid we are a country of average income and can afford quite a lot, when we act smartly.

It has never been so good for restaurants either. When travelling along the northern coast alone, you can spot every 15-20 kilometres places to enjoy cutting edge meals. Page 42

A step towards the Olympics The selection of the Chef of the Year at the Tallinn Food Fair is a step towards the Bocuse d’Or contest. Chefs must prepare two main courses, one of which is vegetarian and the other one made of meat. Preparing for the Estonian preliminary contest of Bocuse d’Or and competing is easier for chefs, who have already planned and gone through the process,” says Taigo Lepik, the Chairman of the Estonian Association of Chefs.

Page 48

118 TALLINN FOODFEST MAGAZINE | 2018

events, on the other hand, this puts the hoteliers in a difficult position, because due to intense competition the hotels are not fairly priced. Page 66

The smart and coloured world of packaging There are plenty of examples how packaging innovations have brought to the manufacturer either success of failure.

What are the influences dictating the production of packaging? Packaging of food products is greatly influenced by the size of families. It should be considered that there are many single- or two-member households - almost two thirds of all households in Estonia. It comes without saying that the package must be easy to open and close, have a beautiful design and appearance, and contain all necessary information.

Page 70

The triumph of sandwiches

Hotel managers believe in the bright future of Estonia Foreigners managing several Estonian hotels and having a long experience in the field, are convinced that the development trend of Estonian hotels will continue in a way that will attract visitors with specific needs and desires. Page 62

Colourful life on Tartu’s hotel market Just in a year the number of hotel rooms on the hotel market of Tartu has grown by a third. The current situation can be compared to the time before the economic depression, when in 2007 with the opening of hotel Dorpat, 205 rooms were added to the Tartu hotel market. The reasons for opening new accommodation facilities lie mostly in the general economic growth. On the one hand, this creates a prerequisite for both the growth of individual travel and organization of larger conferences and

The triumph of sandwiches and other street food has acquired gigantic proportions and there seems to be no end to it. The goals of small and large producers of sandwiches are different.

Small producers deliver fresh hand-made sandwiches right at the counter, large producers must consider, that it may take several days before the sandwich meets the customers. For manufacturer the biggest challenge is to achieve short logistic chain, in order to guarantee the freshness of the product and not to exceed the shelf-life required by supermarkets” says Vambola Moores, the development director of Lunden Food OÜ. Page 80

... ja avasta uued kohupiimakreemid!