Nr 8 (202) 21. september 2018
www.tallinn.ee/kristiine
Kristiine linnaosa ajaleht
Kristiine linnaosa valitsuse endised ja praegused juhid ning töötajad.
25 aastat Kristiine linnaosa Sulev Mäeltsemees Tallinna Linnavolikogu liige 1989–1996 ja Kesklinna Halduskogu liige 1993–1999
Käesoleva aasta sügisel saame tähistada Tallinna linna juhtimises toimunud radikaalsete muudatuste 25. aastapäeva, sh ka veerandsajandi möödumist Kristiine linnaosa moodustamisest. 1989. aasta 10. detsembril toimusid enam kui poole sajandi järel esmakordselt peaaegu demokraatlikud kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Peaaegu demokraatlikud seetõttu, et veel ei olnud määratletud kodanikkond ja ka naaberriigi sõjaväelased said hääletada. Viimased siiski piiratult, sest nad said sõltumata väeosa suurusest valida ainult ühe esindaja oma paiknemise järgsesse kohaliku omavalitsuse volikogusse, seega ka Tallinna linnavolikogusse. Neil Tallinna linnavolikogu valimistel polnud vist ühtegi kandidaati, kelle valimisplatvormis polnuks nõudmist likvideerida senised kunstlikud linnarajoonid ning moodustada linnaosad. Juba kuu aega varem, 1989. aasta 10. novembril vastu võetud „Kohaliku omavalitsuse aluste seadus“ (§10) sätestas, et haldusüksuse elanike initsiatiivil võib linnavolikogu moodustada haldusterritooriumil omavalitsuslike allüksustena linnaosi. Kui valitud linnavolikogu oma tegevust alustas, siis oli linn 1974. aastast jagatud neljaks linnarajooniks, mis kandsid ajastule omaselt poliitiliselt ”korrektseid” nimesid (v.a Mererajoon). Tolleaegsete linnarajoonide moodustamisel ei olnud järgitud aga linnasiseseid suuri erinevusi ajaloolises arengus, linnaehituses, elanike elulaadis jne. Seetõttu
saigi 1980. aastate lõpul alanud ühiskonna demokratiseerimise protsessis Tallinnas oluliseks otstarbekate piiride, põhjendatud ülesannete ja piisava rahastusega linnaosade moodustamine. Juba 1980. aastate lõpul algasid rahvakoosolekutel, kohati ka linnarajoonide täitevkomiteedes arutelud, kuidas linnasisest juhtimist otstarbekalt korraldada. Diskussioonid jätkusid pärast Tallinna linnavolikogu valimisi. Tuge andis ka 1985. aastal Euroopa Nõukogus heaks kiidetud Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mille artikkel 6 võimaldab kohalikel võimuorganitel seaduses lubatud piires oma sisemised juhtimisorganid ise kindlaks määrata, et kohandada need vastavalt kohalikele oludele ja tagada efektiivne juhtimine. Teema olulisust kinnitab asjaolu, et Eesti valitsus tegi oma 16. juuli 1991. aasta määruses “Vabariiklike ministeeriumide, riiklike ametite ja kohaliku omavalitsuse organite töö kohta haldusreformi läbiviimisel” p 15 alusel Tallinna linnavalitsusele ülesandeks esitada kooskõlastatult Tallinna linnavolikoguga 1. detsembriks 1991 Eesti valitsusele ettepanekud linna territoriaalse jaotuse ning võimu detsentraliseerimise küsimuste kohta. Ainuüksi territoriaalse jaotuse küsimuse keerulisust kinnitab see, et pakuti ettepanekuid jagada pealinn kümnekonnast kuni ligi saja linnaosani. Tallinna linnavalitsuses kiideti heaks 84 asumiga projekt ja linnavalitsuse otsusega 26. oktoobrist 1990 pandi „Tallinna territoriaalne alus“ rahvaarutelule. Skeem avaldati ajalehes Õhtuleht sama aasta oktoobri lõpus ja nägi ette linna jagamise minimaalselt 9 linnaosaks. Pärast ägedaid arutelusid otsustati 1993. aasta 4. märtsil jagada Tallinn jagada kaheksaks linnaosaks, teiste hulgas ka Lilleküla. Elanike arvult ja pindalalt kujunesid linnaosad
väga erinevaks, aga piiride kujunemise peamiseks kriteeriumiks sai lahendatavate sotsiaalmajanduslike probleemide sarnasus, mitte linnaosa suurus. Olulist tähtsust omas seejuures kohalike elanike arvamus, mida muuhulgas väljendasid kohapeal kujunenud kodanikeühendused (seltsid jms). Tallinna linnavolikogu 27. mai 1993. aasta istungil võeti vastu põhimõtteline otsus „Omavalitsuse põhiülesanded linnaosas“. Linnavolikogu 1993. aasta 19. augusti istungil muudeti oluliselt linnavalitsuse koosseisu. Tuginedes „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele“ ning Tallinna põhimäärusele ja linnaosade moodustamisele, vabastas linnavolikogu linnavalitsuse koosseisust 4 linnarajoonivalitsuse esimeest ning nõunikud, ühtlasi kinnitas täiendavalt linnavalitsuse koosseisu alates 1. septembrist 1993 linnaosade vanemad. Nende hulgas oli ka juba Kristiine linnaosa nime saanud linnaosa vanemaks kinnitatud Peeter Lepp. 31. augustil 1993 jõudis linnasisene detsentraliseerimine Tallinnas uude etappi, oma tegevuse lõpetasid senised rajoonivalitsused. Järgmisest päevast, s.o 1. septembrist 1993, võtsid seniste rajoonivalitsuste ülesanded täielikult üle kaheksa linnaosa oma linnaosa valitsusega (kantseleiga) ja linnaosa vanemaga. Põhiküsimus selles valdkonnas oli aga kahtlemata linnaosade õiguslik sisustamine. Noore demokraatia tingimustes tekkis ka Tallinnas palju seltse ja kodanikeühendusi. Mitmete seltside eesmärgiks oli oma asumi või linnaosa ajaloolise staatuse taastamine või suuremate õiguste taotlemine, samuti väljendati rahuolematust seniste kunstlike ja linna sisestruktuuri arengut eiravate linnarajoonide tegevusega. Ühest küljest oleks suure arvu linnaosade moodustamine jätnudki nad n.ö seltsi õigustesse, kellele
oleks küll jõukohane kohalik kultuurielu, kuid mitte teede ja tänavate hooldus (nt lumekoristus), rääkimata haridusest, sotsiaalhoolekandest või muudest sellistest ülesannetest. Teisest küljest ja mitte vähem tähtsana oli suur osa linnast (eelkõige uusrajoonid nagu Lasnamäe) selliste kodanikeühenduste poolt täielikult katmata. Tallinna linnavolikogus ja linnavalitsuses kujunes valdav seisukoht (mitte veel otsusena), et haldussuutlike linnaosade arv peaks jääma alla tosina, et need suudaksid täita kohalikke sotsiaalseid ja majanduslikke ülesandeid. 1993. aasta 2. juunil võeti vastu „Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus“, mille VIII peatükk on “Osavalla ja linnaosa moodustamine ning töökorraldus”; järgneva 25-aastase perioodi jooksul (kuni 2017. aastani), mil seadust muudeti üle 80 korra, viidi sellesse peatükki sisse ainult üks muudatus (1995. aastal), mille kohaselt linnaosa vanem sai üksikakti andmise õiguse. Pikka aega olid vaidlused linnaosa halduskogu staatuse osas. 2016. aastal võeti vastu „Haldusreformi seadus“, millega linnaosa halduskogu nimetati linnaosa koguks ning sellele anti ka volituste piires ja ülesannete täitmiseks õigus üksikaktina otsuseid vastu võtta. Esimest korda moodustati linnaosade halduskogud 1993. aasta oktoobris Tallinna linnavolikogu valimiste tulemusel. Enne valimisi kinnitas Tallinna linnavolikogu oma 9. septembri 1993. aasta istungil halduskogude suurused. Kristiine linnaosas nähti ette moodustada 15-liikmeline halduskogu. Tallinna linnavolikogu 1993. aasta 4. novembri istungil võeti vastu otsus „Linnaosade halduskogude koosseisude kinnitamine”. Kristiine halduskogus valiti seejärel esimeheks Andres Kork. Linnaosa vanemana jätkas Peeter Lepp. Kuni 1996.
25
aastani kuulusid linnaosa vanemad linnavalitsuse koosseisu. 17-liikmelises Tallinna linnavalitsuses olid tasakaalus nii territoriaalsed kui funktsionaalsed abilinnapead. Kui nende poolt antud hääled jäid viiki, siis otsustas linnapea hääl. Seejärel kuni 1999. aastani kuulusid linnavalitsusse pooled linnaosa vanemad. Viimased 20 aastat ei ole linnaosa vanemad enam linnavalitsuse kuulunud. Küll aga on linnaosade vanematest kasvanud aja jooksul abilinnapäid, samuti Riigikogu liikmeid ja jõutud on ka Euroopa Parlamenti. Autor tahab eriliselt tunnustada kõiki neid, kes on veerandsajandi jooksul andnud oma panuse linnaosa arendamisse. Kahjuks saame siinkohal nimetada ainult linnaosakogu (halduskogu) esimehi ja linnaosa vanemaid. Kristiine linnaosa halduskogu esimehed on olnud Andres Korki järel 1996. aastast Liina Tõnisson (1996– 1999), Iivo Nei (1999–2002), Marika Tuus (2002–2005), Natalja Vaino (2005–2009), Paul Alekand (2009– 2013), Vladimir Velman (2013–2016), Maris Sild (15.03.2016–14.04.2016) ja Urmo Saareoja (14.04.2016– 25.10.2017). 2017. aastast on linnaosakogu esimees Maris Sild. Kristiine linnaosa vanemad on olnud Peeter Lepa järel 1996. aastast Olev Kallas (1996–1999), Juhan Hindov (1999–2000), Paul Laas (2000–2002), Lauri Laasi (2002– 2004), Remo Holsmer (2004–2005), Katrin Leosk (18.04.2005– 1 8 . 1 0 . 2 0 0 5 ) , M i h h a i l Ko r b (01.12.2009–04.10.2011), Andrei Novikov (05.10.2011–29.03.2015) ja Vadim Belobrovtsev (2015–2017). 2017. aastast on linnaosa vanem Jaanus Riibe. Tuleb öelda, et Kristiine, tunnuslausega „Kristiine – aed linna südames“, on edukalt sotsiaalselt ja majanduslikult arenenud linnaosa, aga see oleks eraldi pikk teema.
2
21. september 2018
Tegus ja üritusterohke suvi Kristiines
Kuninganna Kristina päev lõppes traditsioonilise tordisöömisega, 100 kg tordi valmistas meile Pagaripoisid OÜ. Kristiine muusikasuvi.
Jaanus Riibe Kristiine linnaosa vanem
Suvel on väga palju üritusi toimumas, nii on see juba aastaid olnud ka Kristiine linnaosas. Siinkohal teen ülevaate toimunud sündmustest. Sellelgi suvel toimusid Löwenruh’ pargi vabaõhulaval pühapäevased lastehommikud igal pühapäeval kell 12.00–13.00. Lastehommikute hooaeg algas pühapäeval, 3. juunil ning kestis kuni 26. augustini. Iga kord oli lastel võimalus mängida koos kostümeeritud mängujuhtidega ja kord kuus toimus teatrietendus. Maikuu viimasel nädalavahetusel 27. mail toimusid Kristiine kevadlaat ja Veneetsia karneval. Veneetsiat meenutavas ajaloolises Löwenruh’ pargis oli meeleolukas karneval, kus esinesid mitmed tantsu- ja lauluansamblid, kõlas Veneetsia muusika, toimusid konkursid ning kirevate kostüümidega rõõmustas maskide defilee. Kevadlaadale tuli kauplema üle 70 müüja üle kogu Eesti. Pakuti mahetoodangut, istikuid ja taimi, puu- ja köögivilju ning mett. Ei puudunud
ka käsitöötooted. Uudistamist jätkus kõigile. Pealinna 2018. aasta jaanituled avas 20. juunil Kristiine jaanipidu, mis tõi kokku rekordarvu külalisi. Tantsumuusikat mängis ansambel Amadeus, toimusid õnneloosid ja vahvad seltskonnamängud, avatud oli lasteala. Sellel aastal toimus jaanipidu Löwenruh’ pargis kolmandat korda. Inimeste seas eriti hinnatud Kristiine suvekontsertide sari toimus juba kuuendat hooaega. Nagu varasematel aastatel, nii oli ka tänavu püütud kava koostada nii, et saaks külastajatele pakkuda võimalikult mitmekesist programmi. Laval astusid üles armastatud artistid ja kuulajatel oli võimalik nautida head muusikat looduskaunis keskkonnas. Kontsertidel esinesid 27.06 Maia Vahtramäe & Mart Abro, 04.07 Karl Madis, 11.07 Meelis Sarv, 18.07 Kalle Sepp & Mikk Tammepõld, 25.07 Mait ja Mikko Maltis, 01.08 Birgit Sarrap & Peter Põder, 08.08 ansambel Kratt. 18. augustil toimus Löwenruh’ pargis Kristiine toidufestival. Festivalil olid esindatud mitmed rahvusköögid, sai nautida nii kohaliku kui maailmaköögi lõhnu ja maitseid. Toidufestivali peaesineja oli ansambel Vennaskond. Väikesed festivalikülalised said nautida lõbusaid
tegevusi, hüpata batuudil ja lasta endale näomaalinguid teha. Kristiine linnaosa on koht, mis kannab kogukonna vaimu, siin toimuvad sündmused, mida kohalikud inimesed ise korraldavad, selle heaks näiteks oli Kristiine linnaosa teine hoovikohvikute päev 25. augustil. Seekord osales üritusel üle 30 kodukohviku. Päeva jooksul sai uudistada linnaosa põnevaid aedu ja hoove, maitsta küpsetisi, kodujäätist ja muid koduseid hõrgutisi kodukohvikutes. Aitäh kõigile, kes aitasid kaasa ürituse õnnestumisele ja avasid oma kodukohviku. Esmakordselt rikastas Tallinna spordiürituste kalendrit Kristiine jooks, mis toimus 1. septembril. Kristiine rahvajooksu pikkuseks oli 5,3 km ja distants koosnes kahest ringist. Joosti Kristiine linnaosa tänavatel ja Löwenruh’ pargis. Juba esimesel korral oli üritus osavõturohke. Lastejooksul osales neljas vanuserühmas 164 last ja 5,3 km distantsi läbisid 147 spordisõpra. Meestest võttis kindla võidu ajaga 17:52 Martin Tamm. Naistest võitis ajaga 19:42 Daana Suun. 2. septembril toimusid sügislaat ja kuninganna Kristina päeva tähistamine. Kuninganna Kristina päev on linnaosa nimiüritus, millega väärtustatakse Kristiine kujunemislugu ja kodukandi ajalugu. Kristiine
linnaosa valitsus on juba aastaid tähistanud linnaosale nime andnud Rootsi kuninganna Kristina päeva. Selle aasta perepidu oli eriline selle poolest, et tänavu tähistasime kolme suurt sündmust: Kristiine linnaosa 25. juubelit, 100 aastat Eesti Vabariiki ja 365 aastat Löwenruh’ parki. Meeleoluka kontserdiga esines ansambel Ines. Lapsi ootasid batuudid, airjump ja muud lõbusad tegevused. Pidupäevalaual oli 100-kilone tort. Sügislaadale oli kauplema tulnud 120 müüjat. Laadal pakuti mahetooteid, aiakaupu ja käsitööesemeid. Sel aastal toimus üritus juba 14 korda. 8. septembril oli esimene Kristiine muusikafestival K_Rock. Lavale astusid tuntud ja mitte nii tuntud rock-ansamblid, kes käivad harjutamas Kristiine linnaosas. Esindatud olid erinevad rock-stiilid, meie soov oli anda noorematele ansamblitele võimalus loomingut tutvustada ja saada esinemiskogemus. Näiteks astus ühe esimesena lavale Kristiine gümnaasiumi ansambel. Täname osalejaid ja kõiki, kes on ürituste õnnestumisele kaasa aidanud. Kui me ise oma kodukoha sündmusi väärtustame, on linnaosa kultuurielu jätkusuutlik. Meeleolukat sügishooaega ja uute kohtumisteni!
3
21. september 2018
UUDISED
Hoovikohvikute traditsioon jätkub ka järgmisel aastal.
Kooliteed alustanud laste vanemad saavad linnalt toetust taotleda Tallinn toetab laste koolitee algust 320 euroga. Esmakordselt kooli minevale lapsele makstakse toetust tingimusel, et nii laps kui vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik. Toetust makstakse lapsevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähemalt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tallinnas vähemalt aasta vahetult enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotlejaga ühel aadressil, asub õppima Tallinna kooli ja on kantud õpilaste nimekirja. Toetus summas 320 eurot makstakse kahes osas: 50% lapse kooliminekul ja 50% juunikuus pärast esimese klassi lõpetamist tingimusel, et toetuse taotleja ja laps on katkematult rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanikud, elavad ühel aadressil ja laps õpib Tallinna koolis. Toetuse saamiseks tuleb elukohajärgse linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotlus esitada. Taotlusi võetakse vastu kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest, st kuni novembrikuu lõpuni. E-taotluse saab esitada Tallinna iseteeninduskeskkonnas alates 12. septembrist. Lisaks eelnimetatud toetusele on võimalik taotleda sissetulekust sõltuvat toetust neil isikutel, kelle perekonna netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kehtivast töötasu alammäärast (500 eurot) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui 80% kehtivast töötasu alammäärast (400 eurot). Lapse hariduse ning huvi- ja sporditegevusega seotud kulutuste osaliseks hüvitamiseks makstakse toetust kalendriaastas kuni 350 eurot. Toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetus on kuni 32 eurot. Vastav informatsioon veebilehel www.tallinn.ee/est/toetused. KRISTIINE LEHT
Raua Sauna tasuta külastamine Alates septembrist saavad Kristiine linnaosa eakad elanikud tasuta pääsmega Raua Sauna külastada kord kuus, esmaspäevast reedeni kell 11–15. Korraga saab saunas viibida kuni kaks tundi. Tasuta saunapääsme saab kätte Kristiine Tegevuskeskusest, Sõpruse pst 5, sisenemisega pesuteenuse uksest. Raua Saun asub aadressil Raua tänav 23. Kohtumiseni!
Jaanipäev Löwenruh pargis.
Algamas on korteriühistute uus hooaeg 2018. aasta sügishooaja esimene Kristiine korteriühistute infopäev toimub 17. oktoobril kell 18.00 Kristiine linnaosa valitsuse II korruse saalis (Tulika 33b).
Päevakorras:
• Avasõnad – Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe; • Sügistööd kortermaja õues, Tallinna linna toetused korteriühistutele – Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Kristiine Rahvajooksu lastejooksu start.
Korteriühistud saavad sügistöödeks toetust taotleda Tallinna korteriühistud saavad õuealade korrastamiseks toetust taotleda. Projekti „Roheline õu“ raames toetatakse korteriühistute hoovialade korrastamist. Sügise hakul on paras aeg ette võtta puude raie ja hoolduslõikus ning miks mitte ka kevadeks lillepeenarde ettevalmistamine. Ohtlikuks muutunud elujõu kaotanud puude mahavõtmiseks tuleb eelnevalt linna keskkonnaametist luba taotleda. Lisainfo: www.tallinn.ee/Teenus-Projekt-Roheline-ou
Väljaandja: Kristiine Linnaosa Valitsus Aadress: Tulika 33b, 10615 Tallinn Toimetuse kontaktid: e-post: kristiineleht@tallinnlv.ee. Tel.: 645 7117 Reklaam: veronika.kotilevits@tallinnlv.ee. Tel.: 645 7134 Kujundus: Olmerk Kujundus OÜ Kristiine Leht veebis: www.tallinn.ee/kristiine/Kristiine-Leht Kristiine Linnaosa
Kristiine Linnaosa
Järgmine leht ilmub 19. oktoober 2018
4
21. september 2018
KRISTIINE TEGEVUSKESKUS Kristiine Tegevuskeskuse päevakeskus, Sõpruse pst 5 Kristiine tegevuskeskuse päevakeskuse avatud üritused september-oktoober 2018
ESMASPÄEV 8. OKTOOBER KELL 13.00 –
Vestlusringis on Kristiine linnaosa vanem JAANUS RIIBE, muusikalise kingituse teeb Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse ansambel (Kristiine Linnaosa Valitsuse II korruse saalis, Tulika 33b)
Kristiine Eakate Nõukogu kui kaasamise proovikivi Kristel Geine Kristiine linnaosa vanema asetäitja
Kõik väärikas eas Kristiine linnaosa elanikud on oodatud Kristiine Eakate Nõukogu avatud koosolekule kolmapäeval, 26. septembril kell 15.00– 16.00 Kristiine linnaosa valitsuse II korruse saali. Olete palutud kaasa mõtlema teemal „Eakatele suunatud teenused, toetused ja projektid“. Ettekandega esineb Maarja Seppel (Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuamet). Oma tulekust andke teada tel 55510866. Jutte sellest, kuidas kodanikke tuleks valitsemisesse rohkem kaasata, räägitakse aasta-aastalt üha enam. Igal tasandil. Tallinna linnavalitsus mitte ainult ei räägi, vaid lähtub oma töös põhimõttest, et avatud juhtimisega jõuame parema tulemuseni. Kaasamist on igal tasandil, ka linnaosad ja ametid ei saa ilma selleta. Poliitikakujundamisel on kodanikel ja kodanikeühendustel suurem roll kui eales varem. Ei ole Kristiine linnaosa valitsuski mingi erand. Korraldame infopäevi, avalikke arutelusid, kolime aeg-ajalt oma kontoriga asumitesse inimestele lähemale, kasutame sotsiaalmeedia väljundeid. Oleme seda meelt, et kaasates saame oma tööd paremini teha. Põhjalikumalt läbi mõeldud otsused, vigade ennetamine, suurem mõistmine, ladusam elluviimine – niisugused on mõned töövõidud. Informatsiooni vahetamine on oluline, sest informeeritusega on juba kord nii nagu paljude muudegi asjadega, et oluline ei ole mitte kvan-
Päevakeskuse tugiteenused:
titeet, vaid kvaliteet. Inimeste informeeritus on küll hüppeliselt kasvanud, kuid keeruline on infomüras orienteeruda. Just eakam inimrühm on seeläbi raskustesse sattunud: mis ikkagi on õige ja mis vale? Tasakaalus ja demokraatliku ühiskonna aluseks on võimalikult võrdsete tingimuste loomine informatsioonile ligipääsemiseks. Kui vanemad inimesed kurdavad, et infovahetus on puudulik, siis tuleb midagi ette võtta. Siit läkski lumepall veerema (see juhtus varakevadel), millest kasvas välja Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu vahel sõlmitud heade kavatsuste kokkulepe, mis omakorda viis Kristiine linnaosa Eakate Nõukogu moodustamiseni. Nõukogu ülesandeks on linnaosa eakate esindamine ja nende huvide kaitsmine; koostöö arendamine eakate ja linnaosa komisjonidega; lahenduste otsimine hariduse, kultuuri, vaba aja korraldamise ja teiste eluvaldkondade küsimustele; eakate ideede avalikustamine ja ellurakendamine; eakate kaasamine otsustusprotsessidesse. Kaasamine on loomu poolest kahepoolne tegevus, kus nii räägitakse kui kuulatakse. Nii tahame ka meie teha: kuulata ja rääkida. Eakate Nõukogu eesmärgiks on linnaosa eakate seisukohtade välja selgitamine linna elu puudutavates küsimustes: tervishoid, sotsiaalhoolekanne, elukestev õpe, kultuuritegevus, transport, heakord jt. Alustuseks võtame ette eakatele suunatud teenused, toetused ja projektid. Edaspidi loodame ükshaaval läbi arutada kõik ülejäänud teemad. Olete palutud kaasa mõtlema!
N 27. september kell 13.00. Vestlusring „Kuidas vananeda paremini“ – Vestlusringi juhivad Eeva Kaun (kirjanik/fotograaf), emeriitprofessor Voldemar Kolga (psühholoog ja professor Tallinna ülikoolis) ja doktor Hille Kaun (Puuetega Inimeste Kojas, Endla 59) K 3. oktoober kell 14.00. Vabadusvõitlejate koosolek – juhendaja Gunnar Vompas (Sõpruse pst 5, I korrusel, päevakeskuse toas, majja siseneda Koskla tn poolsest uksest) N 4. oktoober kell 9.00–18.30. Sügisene väljasõit Raplamaa radadele (eelregistreerimisega, tasuline, info tel 6512 702) E 8. oktoober kell 13.00. Vestlusringis on Kristiine LO vanem Jaanus Riibe, muusikalise kingituse teeb Tallinna sotsiaaltöö keskuse ansambel (linnaosa valitsuse II korruse saalis, Tulika 33b)
N 11. oktoober kell 14.00. Väärikate kontsert-tantsuõhtu. Esinevad Reet Linna ja Aare Jaama (Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59) N 18. oktoober kell 14.00. Meile tuleb külla Getter Jaani (Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59) K 24. oktoober kell 15.00. Piiblitund – pastor Helari Puu (Sõpruse pst 5 päevakeskuse I korrusel, sissepääs Koskla tn poolsest uksest) NB! Info ja registreerimine huviringidesse tel 6512 702, vaata ka kodulehte http://kristiinetk.ee/paevategevuse-keskus/ Ürituste info tel 6 512 702
Laste ja perede keskus, Sõpruse pst 5
Hoovõtt laste päevakeskuses Marika Samson Kristiine Tegevuskeskuse sotsiaalpedagoog
Jälle on alanud uus kooliaasta ja lapsed koolipingis uusi teadmisi omandamas. Selleks, et oleks rõõmu ja motivatsiooni õppeaastat uue hooga alustada, toimus laste päevakeskuses augustikuu jooksul mitmeid põnevaid tegevusi. Nagu eelmisel suvel, nii oli lastel ka seekord võimalus käia ratsutamas Kernu vallas, kus meid võttis vastu OÜ Hobuteenused. Minek sai teoks tänu sotsiaal- ja tervishoiuametile kirjutatud projektile „Ratsutades terveks ja rõõmsaks“. Iga laps sai oma hoole alla hobuse, keda harjates ja saduldades loodi esmane kontakt ja omandati ratsuga suhtlemiseks vajalikud võtted. Seejärel roniti sadulasse ja õpiti selgeks nipid, kuidas hobust liikuma või peatuma saada. Lapsed kiindusid kiiresti oma hoolealustesse ja viimasel päeval oli kõigil natuke kurb neljajalgsete sõpradega hüvasti jätta. Augusti viimasel nädalal toimus ka traditsiooniline linnalaager. Esimese päeva veetsime Happy Fly batuudikeskuses, kus lapsed said algteadmisi kõr-
gele hüppamisest ja turvalisest kukkumisest. Teisipäeval laiendasime silmaringi Maarjamäe lossipargis asuvas Filmimuuseumis. Giidi juhendamisel tutvusime filmimaailma telgitagustega, proovisime selga kostüüme ja improviseerisime näitemängudes. Kolmapäeval toimus spordipäev Männi pargis, kus lapsed panid end proovile nii kiiruses, osavuses kui ka meeskonnatöös. Ühtegi kaotajat polnud, võitjaks tulid kõik. Neljapäeval sättisid lapsed end koos telkide, magamiskottide ja toidumoonaga sõidukite peale, üheskoos suundusime Vääna-Jõesuu metsa. Seal võtsime ette pooletunnise matka, kuni jõudsime tuttavasse telkimiskohta. Kuna kõht oli värskes õhus liikudes tühjaks läinud, siis asusime ühiselt
kartulisalatit tegema ja lõkketulel vorstikesi grillima. Seejärel panime metsa all telgid püsti ja mängisime pimeduse saabumiseni mitmeid toredaid mänge. Pärast hambapesu pugesid lapsed magamiskottidesse ja kuna väsimus oli kõigil suur, tuli uni kiiresti. Hommikul äratasid meid päikesepaiste, soe tee ja maitsvad võileivad. Kõik jäid metsas käiguga väga rahule ja avaldasid soovi järgmisel aastal üritust korrata. 3. septembril tervitasime lapsi keskuses koogi ja jäätisega, et tähistada kooliaasta algust. Lapsed jagasid üksteisega esimese koolipäeva muljeid ja tegid plaane alanud õppeaastaks. Laste päevakeskus soovib kõigile toredat sügise algust!
Kristiine noortekeskus, Sõpruse pst 4a
Noortekeskuses algas sügishooaeg Brita Rand Kristiine noortekeskuse juht
Kristiine noortekeskus on üle läinud kooliajale – oleme avatud E–R kell 14.00–20.00! Kristiine noortekeskuse noorsootöötajate tiimiga liitus septembri algul
Pesu pesemise teenus E–R 9–15 Dušiteenus on avatud E, K, R kell 9.00–11.30 meestele ja kell 12.00–14.30 naistele. Sõpruse pst 5, 0-korrusel, sisenemine hoovi poolt. Info ja registreerimine teenusele telefonil 651 2704
EVS vabatahtlik Alla Gusarova Venemaalt. Alla on noor ja tragi neiu, kes hakkab aktiivselt panustama noortekeskuse tegevustesse. Allaga on võimalik suhelda nii inglise, rootsi kui vene keeles, loodame, et tulevikus ka eesti keeles. 22. septembril saab meid näha ja meie uute plaanidega tutvuda Mustamäe huviringide päeval Mustamäe keskuses. Tulge ja otsige meid üles! Lisaks toimub projekti „Ametiampsud“ raames 22.09–23.09 loodusmatk
Juuksuriteenus T–R 9–13 Sõpruse pst 5, 0-korrusel, sisenemine hoovi poolt. Info ja registreerimine teenusele telefonil 651 2704
Simisalu puhkemajja, eesmärk on veel enne sügise saabumist teha matk loodusesse. 25. augustil toimub Kristiine noortekeskuses samuti projekti „Ametiampsud“ raames graafilise disaini töötuba, kus saab teada, mis asi see graafiline disain on, kus seda õppida ja võib ka ise kätt proovida. Projekti „Ametiampsud“ rahastavad Eesti noorsootöö keskus ning haridus- ja teadusministeerium. Ole meie tegemistega täpsemalt kursis kodulehel
Pediküüri- / maniküüri- ja kosmeetikuteenust osutatakse aadressil Sõpruse pst 5, I-korrusel, sisenemine Koskla tn poolsest peauksest Registreerimine teenusele tel 6512 703
5
21. september 2018
Kristiine linnaosa valitsus tunnustas linnaosa kauneimaid koduaedu Juunikuus kuulutas Kristiine linnaosa valitsus välja „Heakorra ja kaunima koduaia konkursi 2018“, et tunnustada usinaid koduaednikke. Konkursi tulemusena otsustati tunnustada nelja koduaeda: Tüve 14/16, Energia 5, Energia 9 ja Kotka 24. Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe ja linnamajandusosakond külastasid täna linnaosa kauneimaid koduaedu. „Heakorravõistlusel hinnati hoonete ehituslikku ilu ja korrashoidu, terviklikku eluruumi, sobiva mikrokliima loomist lastele, õue ilu- ja tarbeaia, puude, põõsaste ja väikevormide korrashoidu, keskkonnakaitse ja heakorranõuetest kinnipidamist. Tore on, et saime tunnustada nelja koduaeda. Žürii hindas eelkõige osalemissoovi ja julgust oma aia eksponeerimisel ning tänab kõiki julgeid naabreid, kes andsid meile märku naabrite kaunist aiast,” selgitas Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.
Konkursi eesmärgiks on ühise elukeskkonna korrastamine, linnaosa heakorra võistluse traditsioonide jätkamine, linnaosa ilu ja omapära säilitamine ning tublide koduaednike tunnustamine. Tüve tn 14/16 korteriühistu on kolme majaga kena ja armsa, korras siseõuega kinnistu. Sisehoovi on rajatud laste mänguväljak, maja ja tee vahelisele alale istutati igati sobivad põõsarühmad. Korteriühistu tüve 14/16 sai tunnustuse 2014. aastal projektis „Roheline Õu“ osalemisel silmapaistvalt hea tervikteostuse eest õuealal. Korras hooviala, koos
rajatud haljastus toimib kogukonda tervendavalt. Korteriühistu Kotka 24 on aastaid osalenud projektis „Roheline Õu“. Suure armastuse ja hoolega on rajatud oma väike kaunis puhkenurk, rõdudele on paigaldatud lillevaasid, trepikodade ees on alati suured ja rikkalikult õitsevad lilleamplid. Hooviala korrastamisel kogetakse rahulolu, mis võimaldab tunda andmis- ja loomisrõõmu. Tunnustuse sai ka korteriühistud Energia 5 ja Energia 9 – kenad lillepeenrad, uuendatud lehtpuuhekid, majade renoveeritud fassaadid, korras parklad, mõnusad istumis- ja puhkenurgad – need iseloomustavad Energia 5 ja 9 maju. „Kaunis koduaed saavutatakse pikaajalise töö ja armastusega. Loodame, et see annab ka teistele tõuke järgmise aasta kauneima aia konkursil osalemiseks,“ lisas Riibe. Kõikidele osalejatele kinkis Kristiine linnaosa valitsus roosiistiku ’Astrid Lindgren’. KRISTIINE LEHT
Kristiines kraavid korda! Ago Puusepp Turvalisuse ja heakorrakomisjoni liige
Kunagisest Kristiine heinamaast sai pärast kruntideks jagamist tollaste gildide vanemate ja raeliikmete omandus. Eelduseks oli ala kuivendamine ja kraavide kaevamine. Need pea nelisada aastat tagasi rajatud kuivenduskraavid on paljuski säilinud siiani ja suuresti määranud ka piirkonna praeguse tänavavõrgustiku. Eelmisel sajandil jagati Kristiine territoorium põhiliselt eramuehi-
tiste rajamiseks, mis tekitas uusi probleeme. Nimelt aeti kinni paljud kuivenduskraavid, paremal juhul ehitati drenaaž või juhiti vesi torusse. Kuna paljud kraavid ja torude väljumiskohad olid muda ja prahiga ummistunud või kinni kasvanud, ei olnud veel suurte vihmadega kuhugi minna. Tihti oli tulemuseks see, et vesi tungis elanike keldritesse. Kristiine asub geoloogiliselt teatavasti vanal merepõhjal, mis koosneb enamjaolt savist. Savi ei lase vett läbi, see liigub loomulikul teel mere poole. Samuti ei ole eramurajoonis kõikjal eraldi sadevee kanalisatsiooni, mis omakorda suurendab kraavide olulisust. Paljud omanikud on oma krundi-
ga piirnevate kraavide korrasoleku eest hoolt kandnud, teistes kohtades on kraavid aga hooldamata jäetud. Siinkohal kutsun kõiki üles vaatama üle kinnistuid piiravaid kraave ja neid vajadusel puhastama, et vesi saaks vabalt ära voolata. Omanike kohustused määrab ära Tallinna linna heakorra eeskirja (vaata Riigi Teatajast) §5 punkt 3 (Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel, p 3: teostada heakorratöid kinnistuga või ehitisega külgneval puhastusalal). Meil kõigil on parem tunne, kui meie koduesine on korrastatud, siis oleme eeskujuks ka teistele. Teeme koos Kristiine kraavid korda! Kaunist sügist!
Teeme Tedre ja Mooni tänavad korda Jaan Männik, Kristiine linnaosakogu liige
Mul on mure, mida, ma usun, jagavad tuhanded Kristiine inimesed. Selle mure nimeks on Tedre ja Mooni tänava kõnniteed või õigemini nende puudumine. Tedre tänava Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vaheline lõik nagu ka Mooni tänava Tedre poolne lõik on paljude Lilleküla gümnaasiumi õpilaste koolitee. Tegemist on lõiguga, mille liikluskoormus on üha kasvamas. Rajatavad uuselamud toovad inimesi juurde ja piirkond areneb pidevalt. On aeg, et ka siinsed kõnniteed areneksid. Antud tee igapäevase kasutajana tean, et olukord vajab lahendust.
Õnneks on ka linnaosajuhid mõistnud, et praegune seis ei saa jätkuda, juba lähiajal on linnal plaanis koostada Tedre tn (Sõpruse pst – Mooni tn) rekonstrueerimise projektdokumentatsioon. Loodan, et sellega liigutakse kiirelt edasi. Tedre ja Mooni tänavale tuleb rajada korralikud kõnniteed ja seda kiiremas korras. Mis puudutab Mooni tänavat, siis selle osas vastas linnaosa vanem minu päringule järgmiselt: „Linnaosa toetab Mooni tänava korda tegemist. Lisasime Mooni tänava linnaosavalitsuse esitatud kvartalisiseste teede ja kõnniteede remondi ettepanekute hulka. Käesoleval aastal tänava remonditööga osaliselt alustati, teostati Mooni tänava Räägu tn – Linnu tee vahelise lõigu sõidutee taastusremont. Arutame, kas lisada tänavale täiendavaid teekünniseid, et piirata autode liikumiskiirust, ja keelata vajadusel mõnel lõigul parkimist.” Pakuksin omalt poolt ühe mõttena välja ka võimaluse antud
lõik ühesuunaliseks muuta. Jah, see võib tuua autoga liiklejatele kaasa mõningaid ebamugavusi, kuid samas kasvaks liiklusohutus. Tegelikult, ega Tedre ja ka Mooni tänava lõigud puuduta ainult lapsi. Nii kevadel kui ka sügisel on tegemist paraja nuhtlusega kõikidele jalakäijatele. Tee on ebatasane, mis tähendab, et lõigule tekib vihma või sulavete ajal kümneid lompe, millest läbi sõitev auto saab hooga kohe mitu jalakäijat märjaks tehtud. Olukorda aitaks lahendada lõigu kapitaalne remont ja ma loodan siiralt, et peagi saame antud lõigust rääkida märksa paremini. Kui juba Tedre tänava kitsaskohtade kaardistamiseks läks, siis toon välja ka parkimisprobleemi. Asjaolu, et meie kodukanti on juurde tulnud palju uusarendusi, ei tule vast kellelegi üllatusena. Lisanduvad inimesed vajavad aga veelgi enam parkimisruumi. Loodan, et tänavaid parandades ja arendades tegeletakse ka selle küsimusega.
Linnaosa uued pingid on keskkonnasõbralikud, ilusad ja vastupidavad Vahel vajame kõik võimalust jälgida mööduvat maailma, kohtuda sõpradega või leida hetki iseenda jaoks. Augusti alguses paigaldati Kristiine linnaossa 19 uut pinki. Pinkide asukohad valiti välja koostöös linnaosa elanikega. “Suvine Kristiine on ilus ja roheline, inimesed eelistavad üha rohkem liikuda jalgsi või jalgrattaga, seetõttu otsustasime, et lisame mitmele poole linnaosa teede äärde uusi pinke. Pingid on seljatoeta, kerge väljanägemisega, kuid kaalult rasked, mis on just sobilik meie nõudlikku väliskeskkonda. Mõtlesime eakatele, et neil oleks kergem pingilt püsti tõusta, seda arvestati ka pinkide disainimisel. Loodan, et meie linnaosa eakad on uute pinkide üle rõõmsad,” selgitas Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe. Vanemaid pinke on Kristiines palju, suve esimestel kuudel värviti parkides ka need üle. Uued pingid paigaldati koos-
töös Tallinna kommunaalametiga. Täiusliku elukeskkonna valem koosneb mitmetest olulistest detailidest. Nii lihtne asi nagu pink peab olema vastupidav, ilus, keskkonnasõbralik ja kvaliteetne, tehtud puidust, mis ei mädane ega hallita. Linnaosa pingid valmistas Extery OÜ, pingi nimetus on „Tahu“. Pingi on disaininud Martin Pärn Iseasi disainibüroost. Pingi istumisosa kõrgus maast on 516 mm, valubetoonist jalad toetuvad EPDM kummist plaatidele, kaitstes seeläbi betooni otsese maapinnaga kokku puutumise eest ja tagades betoonosade parema kestmise. Nii on betoondetaile kahjustamata võimalik ka pinkide lihtsam ümberpaigutamine. Puidu esi- ja pealispinnal ei ole näha ühtegi kinnitust. Puitdetailid ja istumismoodul ning pingi jalad on omavahel ühendatud roostevabast terasest kinnitusvahenditega. Pingi betoonpinnad on kaetud graffiti vastase kaitseainega. KRISTIINE LEHT
NAABRITE JUURES
Head naabrid Kristiines, olete oodatud Mustamäe Elamuste Keskusesse! 9. oktoobril avab Mustamäel, Akadeemia tee 30 uksed Eesti suurim spaaja saunakeskus. „56-aastane Mustamäe saab lõpuks ometi kaasaegse ujula,“ rõõmustab linnaosa vanem Lauri Laats, „mustamäelaste pikaaegne unistus täitub, see on nagu kingitus Eesti Vabariigi suureks juubeliks. Spaa- ja saunakeskuses on 25-meetrine kuue rajaga ujula, 21 sauna, basseinid, lastealad, ujumine beebidele ja lastele, aga ka Spa21+ täiskasvanutele; samuti jõusaal, batuudikeskus, 16 rajaga bowlingusaal, siin saab teha sportvõimlemist jne. Spordikeskusel on pinda umbes 13 000 m² – siin on rohkelt ruumi parimatele elamustele. Tere tulemast!“
Tallinna Botaanikaaed kutsub näitusele “Huvitavad toidutaimed” 29. septembrist kuni 7. oktoobrini on botaanikaaias avatud näitus põnevatest toidutaimedest, tutvustamaks toidulaua rikastamise võimalusi. Vahel võivad vähetuntud viljad, seemned, lehed, varred või ka mugulad jääda proovimata lihtsalt seetõttu, et me ei tea, mida uutest toidutaimedest arvata. Kindlasti väärivad kohta meie toidulaual näiteks niisugused kaunviljad nagu mungvigna, kikerhernes ja põld-lambalääts. Muude põnevate juurviljade ja maitsetaimede kõrval tutvustame ka Aasia rohelisi lehtköögivilju paksoid, tatsoid ja misuunat, millega tasuks köögis julgemalt katsetada. Jakoonijuur, meskiidipuu ja magus mungamelon pakuvad häid võimalusi rafineeritud roosuhkru asendamiseks. Näitusele tasub tulla ka teravama maitse eelistajatel, et tutvuda väljapanekuga põnevatest “pipardest”. Näitus „Huvitavad maitsetaimed“ on avatud R–P kella 11.00– 19.00. Avamaa kell 10–20.00. Sissepääs tavahinnaga. Lisainfo: Marika Leetmaa, turundus- ja kommunikatsioonijuht Tallinna Botaanikaaed. +372 606 2660, 529 9080 marika.leetmaa@botaanikaaed.ee
6
21. september 2018
kutsuda kohale politseipatrull, helistades numbrile 112.
Natalja Silina Kristiine piirkonnapolitseink
Suitsetamine, vali muusika, kauakestev remont, lärmakad peod ja haukuvad koerad – need on vaid osa naabrite vahelistest probleemidest, millega piirkonnapolitseinike poole pöördutakse.
Suitsetamine korteris, aknal või rõdul
Tubakaseadus ei keela rõdul, aknal või korteris suitsetamist. Küll aga võib suitsetamisest tekkiv lõhn häirida teisi ja ühtlasi on suitsetamine ka ohtlik. Väga paljud põlengud kortermajades on alguse saanud ära visatud sigarestist, mis on süüdanud teiste elanike rõdud või toad. Kui kortermajades on niisuguse tegevusega probleeme, siis tasub pöörduda korteriühistu poole, ühistu saab sisekorraeeskirjadesse lisada majas suitsetamist keelava reegli.
Vali muusika, hiline pidu või remont
Siinkohal tuletame meelde kehtivaid öörahu aegu. Nendeks on: E–N: 22.00–06.00; R–L: 00.00–07.00; P: 22.00–06.00 Öörahu ei kehti järgmistel päevadel: aastavahetuse ööl, iseseisvuspäeva ööl ja võidupüha ööl. Kui naaber rikub öörahu, soovitame esimese sammuna proovida temaga ise suhelda ja olukord lahendada. Kui aga öörahu rikkumised jätkuvad, siis tasub pöörduda korteriühistu poole ja leida probleemile lahendus. Samuti on võimalik
Lastega pered
Mitmed pöördujad on pahased oma naabrite peale, kelle lapsed nutavad, karjuvad või mängivad liiga kõvasti. Tihtipeale leiavad rahurikkumised aset päevasel ajal. Siinkohal tuleb mõista, et tegemist on väikeste lastega, kes veel ei aima, kuidas nende lõbusad mängud teistele mõjuda võivad.
Haukuvad koerad
Piirkonnapolitseinike poole on pöördutud seoses haukuvate koertega, kes häirivad päevasel või öisel ajal inimeste rahu. Loomaomanike kohustused on sätestatud omavalitsuste poolt. Reeglina on sellises eeskirjas sätted, mille kohaselt on keelatud looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimine, ohustamine või neile kahju tekitamine. Kasside ja koerte pidamise eeskirja nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet kohaliku omavalitsuse vastavad ametnikud või Tallinnas MUPO. Eeskirja rikkumise eest on ette nähtud väärteovastutus juhul, kui rikkumine põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Eesti Loomakaitse Liit rõhutab, et koera jaoks on ulgumine, haukumine ja niutsumine tavapärane suhtlemis- või väljendusviis. Probleemide tekkimise korral tasub esmalt pöörduda alati loomaomaniku poole ja proovida probleemi lahendada omavahelise mõistliku suhtlemise käigus. Väga palju probleeme saab lahendada just oma naabritega suheldes.
Huvikeskus Kullo plaanib laieneda Raul Tomberg Tallinna Huvikeskus Kullo direktor
Tallinna Huvikeskus Kullo on Eesti suurim ja vanim huvikool, kus praegu tegeleb oma huvialaga üle 2400 lapse, noore ja täiskasvanu. Kullos leiavad endale meelepärast tegevust nii muusika-, kunsti-, käsitöö-, tehnika-, looduse-, teatri- kui ka mõttemänguhuvilised. Registreerimine Kullo selle õppeaasta huviringidesse avati maikuus ning praeguseks on populaarsemates ringides kohad juba täitunud. Sellel õppeaastal alustas Kullo eelkoolis lisaks viie- ja kuueaastaste rühmadele tööd ka grupp, kuhu oodatakse lapsi alates neljandast eluaastast. Samuti on esmakordselt avatud eelkooli väikerühmad, kus grupis on vaid kuni kuus õpilast. Tänavu sügisest pakume kitarriõppes lisaks ka basskitarriõpet ja avatud on loodusring. Lähitulevikus kerkib Kullo peahoone (Mustamäe tee 59) ette kooli juurdeehitus, kuhu on kavandatud ligikaudu 540 kohaga saal koos õppetöö läbiviimisega seotud abiruumidega. Selleks, et Tallinnas tehnikahuviharidust edendada, on
uue saali katusele projekteeritud automudelite rada. Kullo hoone kõrvale rajatakse uus suurem parkla, et lapsevanematel oleks mugav ja ohutu oma lapsi huvikooli tundidesse tuua. Praegu on Kullos olemas küll proovisaalid, kuid puudub oma suur saal õppetöö, proovide, kontsertide ja muude esinemiste jaoks. Suurt saali vajavad regulaarselt nii Kullo tuntumad huviringid – rahvusvahelist tunnustust pälvinud koorid Ellerhein ja Raduga ning rahvatantsuansambel Sõleke – kui ka huvikeskuse kõige rohkearvulisem huviring, show- , jazz- ja tänavatantsu viljelev KT Stuudio, kus tantsib üle 280 noore. Kullo juurdeehituse projekteerimine on lõpusirgel ning projekt valmib oktoobris 2018. Peale uue saali ettevalmistustööde on Kullol käsil ka peahoone rekonstrueerimise eskiisprojekt. Kui uus saal on valminud ja peahoone rekonstrueeritud, siis näen suurepärase võimalusena, et Kullos tegutseks kõige muu kõrval ka põhikool. Loodame tähistada 2021. aastal Kullo 80. aastapäeva juba uues KULLO KONTSERDISAALIS. Kullost saab lähiajal veelgi parem koht, kus andeid avastada ja arendada. Kullo koolipere usub: „Kõik on andekad.“
Eakate filmiklubi Salme kultuurikeskuses, Salme tn 12 Eakate filmiklubi on Kristiine linnaosa valitsuse, Põhja-Tallinna valitsuse ja Tallinna Kesklinna valitsuse koostööprojekt. Linnaosavalitsuste eesmärgiks on mitmekesistada Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna eakate vaba aja veetmise võimalusi, võimaldades neile kinoseansside tasuta külastusi Salme kultuurikeskuses. Kui Te ei ole veel klubiliige, siis on teil võimalus selleks saada: helistage telefonil 645 7100 ja paluge ennast registreerida filmiklubi liikmeks. Küsitakse ees- ja perekonnanime, kodust aadressi, kontakttelefoni numbrit.
KINOKAVA (SEPTEMBER – OKTOOBER)
25.09 kell 12.00 „TŠEMPIONID“ (2013, Venemaa) 2.10 kell 12.00 „KEELATUD ARMASTUS“ (2008, UK) 23.10 kell 12.00 „ISELOOMUGA KINGITUS“ (2014, Venemaa)
KUULUTUSED Ostan kasutatud raamatuid, trükiseid, dokumente ja vanu postkaarte. Tel. 602 0906 ja 501 1628 Tim Fassaadide soojustamine, krohvimine, värvimine. Piirdeaedade ehitus ja üldehitustööd. www.fassaadimeister.ee. Tel. 5196 9314 OÜ ESTEST PR ostab metsa- ja põllumaad. Tel. 504 5215, 514 5215.
Palun hoia oma elukohaandmed täpsed!
Kõik ühest kohast! Küttepuud, brikett, pellet ja korstnapühkimine. Head hinnad! Tel. 600 0136, 520 0093. Puu24.ee Üldehitus, katused, fassaadid ja viimistlustööd. Tel. 5352 9476 email: mehitus@gmail.com Korstnate ehitamine. Tel. 5461 6929 (Litsentseeritud pottsepp) Kivikorstnate ehitamine ja remont. Tel. 51 88889 Pere ostab nõukogudeaegseid launaõusid ja vaase.Tel. 5859 9737 Pere ostab auto -1500 €. Tel. 5819 0200 Bituumenkatuste remont SBSrullmaterjaliga. Hüdroisolatsiooni,ja plekitööd. Tel. 5819 7445; Müüa mett 7,50 eur/kg. Tellides vähemalt 3 kg on kojutoomine Tallinnas tasuta. Tellimine tel. 5341 0200; Tekstiil- ja roomakardinate õmblemine: kohapeal mõõtude võtmine, vajadusel kardinapuude-, siinide tellimine, kardinakanga valimine, õmblemine ja paigaldus. Lisainfo tel. 508 1021 sinililldisain@gmail.com VEENILAIENDITE ravi ilma järjekorrata Tallinnas. Dr Vilkevičius. Hind al. 69€ — www.vita.ee. Tel. 669 0806 Meilt saab taas tellida kartulit, köögivilju ja mett! Tellimusi võtame vastu igapäevaselt. Tellimiseks ja lisainfo saamiseks helistage. Tel. 58652190. Koduteenus eakale: • Poes ja apteegis käimine • Koristusabi • Küttepuude tuppa toomine / ladumine • Meditsiiniasutuse külastus / arstiabi korraldamine • Tegelemine koduloomaga • Lihtsamad aiatööd • Surnuaias käimine / haua korrastamine • Maniküür / Pediküür • Hinge kosutaminevestlused • Õues jalutamine Tunnipõhine teenus 10 eurot tund. Kohale tulemise tasu 7 eurot. Tel. 5380 5133
Foto autor: Kerli Sosi
Kui Teie elukoht rahvastikuregistris ei ole täpne (puudu on küla või tänav, maja- või korterinumber), kuna olete kolinud ja eelmise kodu omanik on taotlenud Teie aadressi muutmist, jäävad 2019. aastast registris Teie elukohaandmed tühjaks. Nii võite ilma jääda avalikest teenustest. Oma andmeid saate kontrollida ja täpsed andmed esitada riigiportaalis eesti.ee või elukohajärgses omavalitsuses.
LUGUPEETUD EAKAD! OLETE TAAS OODATUD TANTSIMA
Neljapäev, 11. oktoober kell 14 Esinevad
REET LINNA JA ARE JAAMA Tallinna Puuetega Inimeste Koja saalis, Endla 59
Sissepääs tasuta! Vaheajal kohvilaud
KORRALDAJA
KRISTIINE LINNAOSA VALITSUS
Kogemustega tööõigusjurist aitab teid pöördumisel nõudega töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Tel. 513 5722. E-mail work24.contact@gmail.com Mahla pressimise teenus Harjumaal Kose vallas. Lisainfo tel. 5621 9762. Kutsetunnistusega korstnapühkija, tehtud tööde kohta akt. Tel. 56890125, e-post: kuldnoop@gmail.com *Toimetus ei vastuta kuulutuste ja reklaamide sisu ning teenuse kvaliteedi eest.
Välitreeningud Löwenruh pargis Mustamäe tee 59a Välitreeningud esmaspäeval jaLöwenruh`pargis kolmapäeval kell 12 MustamäeKohtumispaik tee 59a kolmapäeviti lõvi juures!kell 12 Kohtumispaik lõvi Juhendab Aliis Sarapik, OÜjuures! Treksi Teraapiad
Juhendab Aliis Sarapik,alustab OÜ Treksi Teraapiad Treeningsari 4. mai 2015 Treeningtunni pikkus 1 tund–
kepikõnd koos23.mai sirutus- jakuni venitusharjutustega. Treeningsari kestab 3.oktoober 2018
PUITBRIKETT al.119.PELLETID al.189.TURBABRIKETT al.109.KIVISÜSI al.189.KIVISÜSI KAMINAPUUD ja KÜTTEKLOTSID al. 2.50 KÜTTEKLOTSID Tel 66 00 190, 51 36 999. Pärnu mnt 139E/7, Tallinn.
Oodatud onkoos kõiksirutushuvilised! Treeningtunni pikkus 1 tund – kepikõnd ja venitusharjutustega. TASUTA TRANSPORT JA SOODSAD HINNAD!
Arvesta ka naabritega!
www.kütteladu.ee
Oodatud on kõik huvilised! Osalemine TASUTA!
KRISTIINE LINNAOSA VALITSUS
Kristiine Linnaosa Valitsus
Kristiine Spordihall kutsub põhikohaga tööle koristaja. Täpsem info tööpäeviti kohapeal Forelli 12 või telefonil 6563078.
7
21. september 2018
#AEGMÜÜA Kodu vahetamine võib olla keeruline protsess. Mina olen siin, et Sind aidata.
Signe Haljas 5650 5669
TA L L I N N A F I L H A R M O O N I A P E R E PÄ E V M U S T P E A D E M A J A S 10.oktoobril 2018.a. kell 10.00-13.00 toimub Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingus (J.Poska tn 15) Eesti-soome jalatsivabriku naturaalnahast
ÜRITUS ON KÕIGILE TASUTA
P I K A T Ä N A VA PIDUSTUSED
sügiskingade ja talvesaabaste müük.
30. SEPTEMBER 2018 KELL 12-16
TALLINNA KAMMERORKESTRI ja TAFF CLUB’I KONTSERDID, BAROKITUBA, TALLINNA KAMMERORKESTRI NÄITUS, KOHVIKUD, VIKTORIIN, LOOSIPILETID, TEGEVUSED LASTELE, SOOVIKONTSERT Avatud suur piletimüük – paljud Tallinna Kammerorkestri ja TAFF Clubi kontsertide piletid ürituse ajal kohapeal ja hooaja avanädalal SOODSAMALT!
www.tallinnafilharmoonia.ee
Parimad hinnad!
VEO- ja KOLIMISTEENUS
TÄHISTA PLUS KOHVIKUS! SÜNNIPÄEVAD, FIRMAPEOD, KOKKUTULEKUD, PEIE- JA PULMALAUAD.
Telli toit ja teenindus meilt, saad ruumid TASUTA!
KÜSI PAKKUMIST : info@pluskohvikud.ee või +372 5557 9908 Kadaka tee 4, Tallinn. www.pluskohvikud.ee
SELVER on tegutsenud alates 1995. aastast ja praegu on meil 51 kauplust üle Eesti, kus töötab üle 2800 väga tubli erineva inimese. Tänu neile saame olla parim eestimaine kauplusekett, kus sisseostude tegemine on meeldiv ning sujuv.
Tule tööle Marienthali, Tondi või Kotka Selverisse Sünnipäevad Pulmad Konverentsid Teie soovitud sündmused Küsi pakkumist soprusebistro@gmail.com vōi 51 43 413
TEENINDAJAKS (kassa, saal, lett)
INFOLETI TEENINDAJAKS KAUBAKATEGOORIAJUHIKS TRANSPORTTÖÖLISEKS Täpsema ülevaate käimasolevatest konkurssidest saad meie kodulehelt www.selver.ee. Kui soovid meie perega liituda, siis palun anna endast märku ja saada oma CV e-posti aadressile personal@selver.ee, täida kohataotlusankeet kodulehel või kaupluse infoletis. Lisainfo saamiseks helista 667 3785 või 5343 5337, personalispetsialist Kristi Aasa.
Sõpruse pst 145, www.soprusebistro.ee