T IR AAŽ 1 25 N R . 59
O KT OO BE R ,
2012
K I L IN G I - N ÕM M E G Ü M N A A S IU M I K O O LI LE H T
H IND: 0 . 4 0 €
S EL L ES N UM B RIS Kolme Koolimaja Jooks
2
Õpetajate Päev
3
Kilingi-Nõmme õppima?
4
Abiturientideks löömine
5
Soome tanssipidot
7
Persoonilugu—Terje Pahk
8
Eestlased Tšehhis
12-13
Kolme Koolimaja Jooks Maru-Mehis KORE
tervisesportlasest, kes jooksis seda rada ning finišis ähkis ja puhkis.
Laupäeval (29.09) toimus sportlik üritus Kolme koolimaja jooks. Üritust korraldas Kilingi-Nõmme Gümnaasium juba teist korda.
TOIMETAJA VEERG Tervist, kallid lugejad! Märkamatult ongi suvi läbi saanud ning selle asemele on hiilinud vihmane ja tuuline sügis. Käes on uus tegus õppeaasta ja toimunud on nii mõnedki muudatused. Eelmise aasta lõpuga lahkus gümnaasiumilõpetajate näol peaaegu pool Kirjatarga toimetusest, kuid nende asemele on ilmunud uued tublid aktiivsed inimesed, kellega minul, kui uuel peatoimetajal, koostöö kindlasti sujuma hakkab. Seekordses lehes toome teieni suvemeenutusi Tšehhist, tutvustame meie kooli uusi õpilasi ja tutvume lähemalt vanade olijatega ning räägime sellel sügisel toimunud üritustest. Huvitavaid artikleid peaks jaguma igale maitsele ja need viivad teid kurssi kõige vahepeal toimunuga. Meeldivat lugemist !
Raja distants oli umbes viis kilomeetrit. Kokku osales jooksul ligi kolmsada inimest vanuses üks kuu kuni 71 aastat. Mina sain olla üks nendest
ei andnud. Kokkuvõttes oli raja kiireim Neeme Teearu.
Pärast jooksu lõpetamist oli hea olla, teades, et sa suudad seda olenemata raskest rajast, mis koosnes tõusudest ja langustest. Joostes ei olnudki tegelikult kõige raskem lõpp, vaid keskmine osa, kus sa oled valmis lihtsalt alla andma, mis sest, et joosta on ainult kaks kilomeetrit. Kuid õnneks või kahjuks keegi alla
Foto: Robert Krošetskin
!!! TÄHELEPANU !!! TOIMETUS Anna-Margret Noorhani 7B Maru-Mehis Kore 7B
Kui oled huvitatud kirjutamisest, meediast ja inimestega suhtlemisest, oled oodatud liituma koolilehe Kirja-
Auris Aleksandrov 8A
tark toimetusega. Kokkusaamised
Sigrit Tätte 10. klass
toimuvad kord nädalas, igal esmas-
Reelika Tõnisson 11. klass
päeval. Lisainformatsioon toimetuse
Triinu Ots 11.klass
liikmetelt, Anne Aasametsalt ja
Rando Visnapuu 11. klass
Anett-Hildegard
Anett-Hildegard Laarmann 12R
LAARMANN
Rait-Eino Laarmann 12R Kristo Savi 12R Kerli Kore 12R
Kätlin Laurilt.
Oscari gala ehk staarid punasel vaibal! 5. oktoober on õpilaste ja õpetajate seas alati üks palavalt oodatud tähtpäev. Nii ka tänavusel aastal. Aga miks? Sest just oktoobri viiendal kalendripäeval tähistatakse kõikides Eestimaa koolides õpetajate päeva.
Rait-Eino LAARMANN
2 minutit ning filmi esilinastus ja auhindade jagamine toimub juba glamuursel Oscari galal.
Õpetajate päev on koolides ellu kutsutud selleks, et vanemate klasside õpilased saaksid proovida ja väärtustada õpetaja ametit. Samamoodi oli ka Kilingi -Nõmme Gümnaasiumis, kus tollel pidulikul päeval asendati kõik aineõpetajad ja kooli juhtkond 12. klassi abiturientidega. Selleaastase õpetajate päeva teema „Oscari gala“ said kõik pedagoogid teada nimeliste kutsetega. Kutsetes oli Direktorite käepigistus veel kirjas, et pedagoogide 13.Õ klassi õpilaste jaoks kollektiiv peab glamuurseks algas kogu päev alkoholivatähtsündmuseks ette bade tervituskokteilide valmistama filmi pikkusega
Osa uuest pedagoogide kollektiivist õpetajate tuppa sisse elamas
ning staaridele omase fotoshootiga. Tõesti oli vapustavalt tore näha, millist garderoobi meie õpetajad kannavad. Edasi oli 13.Õ klassi tähtede jaoks valmis pandud hulk vahvaid ja mõtlemapanevaid mänge, milles pandi proovile nii meeskonnatöö ja teadmised aga ka puhas improviseerimisoskus. Alustades ajaloohõnguliste meenutuste kirjapanemise ja ringkäiguga koolimajas ning lõpetades „Tähed muusikas“ mänguga, kus staarid said näidata enda muljetavaldavat laulmisoskust. Päeva tippsündmuseks kujunes nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks kindl a s t i glamuurne aktus – seekord siis Oscari gala võtmes, kus punasele vaibale astusid 13.Õ klassi staarid. Saalis vaatasime koos kogu kooliperega ära õpetajate
tehtud filmi ning otsustasime filmi
Õpetaja Kätlin võitis Oscari tegijaid premeerida kuldsete medalitega. Kogu päeva kokkuvõttes võin siiski abituriendina öelda, et ega see õpetamine lihtne töö ei ole. Kogu päeva direktori rollis olles võin öelda—te olete asendamatud, mu kallid kolleegid. Fotod: Reiko Tamm
Võõrsilt pärit rebased
Seoses alanud õppeaastaga on kooliperre lisandunud palju uusi õpilasi. Kirjatark otsustas neist mõnega lähemalt tutvust teha.
Sigrit TÄTTE
Mary-Liis Kull
Mairo Mägi Ma tulin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse, kuna minu treener soovitas seda kooli mulle ning mõtlesin, et tahaksin midagi uut ja huvitavat proovida. Enne käisin ma Tõrva Gümnaasiumis. Enne Kilingi-Nõmme tulekut käisin katsetel ka teistes koolides, aga nendes polnud just minu jaoks sobivat suunda. Tegelen orienteerumisega ja spordiga ning leidsin, et Kil i n g i - N õ m m e Gümnaaasiumis on just minu jaoks sobiv suund nagu kartograafia. Seejärel sai räägitud oma vanematega, nemad olid igati nõus ja nii saigi valitud Kilingi-Nõmme Gümnaasium.
Foto: Erakogu
J e s s i c a
O t s
Tulen Tallinna Mustamäe Gümnaasiumist. Kilingi-Nõmme tulin seoses kolimisega ja sugulane, kes on selle kooli lõpetanud, soovitas kohe mulle seda kooli. Käisin katsetel ka teistes koolides, kuid selle kooli sotsiaalsuund huvitas mind. Olin ka kuulnud, et siin on väga head ja abivalmid õpetajad ning sõbralikud inimesed, mis oli Foto: Erakogu ka suureks plussiks valiku tegemisel.
Ma tulin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse, sest siin on sobiv õppesuund ja hea asukoht. Ma valisin sotsiaalsuuna, mis mind huvitas. Enne seda käisin Häädemeeste Keskkoolis. Kui oleksin valinud mõne Pärnu kooli, tulnuks üürida korter, mida tavaliselt ei pruugi leida, ning see oleks läinud mulle kulukas ning ega neid ühika kohta ka Pärnus palju ei ole. Lisaks on seal on halb bussiliiklus.
Foto: Erakogu
Pildikesi repsimisest. Fotod: Eva-Liisa Kasela
Abituriendi auväärse tiitli väärilised 27. septembri õhtul kogunesid kõik 12. klasside õpilased kooli aulasse, et läbida üks ütlemata püha üritus - abiturientideks pühitsemine. Taolist auväärset rituaali korraldatakse Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis juba 33 aastat.
Foto: Auris Aleksandrov Rait-Eino LAARMANN Ettevalmistused abituriendi vastutusrikka tiitli vastuvõtmiseks algasid varakult meile antud kodutööga, kus oli konkreetselt öeldud, et kaasa peab võtma sinist värvi tualettpaberirulli, käterätiku, grupiSexer’i mõõtmetega 26 x 12 cm, küünla, foto autoportreega ning paberi
infoga „Millega tegelevad KiNG’i õpilased vahetundides?“.
Karon, Reine Klettenberg, Saima Tõigast, Kätlin Laur ja Anne Aasamets.
Püha õhtu algas meie jaoks kooli fuajeesse kogunemisega. Edasi suundusime kõik ajalooretkele koolimaja sügavatesse kuid mälestusväärsetesse koridoridesse.
«kontrolliti meie valmisolekut pereeluks»
Pärast muljeterohket ringkäiku aast a t e g a armsaks saanud koolimajas v õ t t i s meid aulas vastu oma ala ekspertidest ning professionaalidest koosnev žürii: Mari Karon, Erli Aasamets, Enrico jälgib täpselt lipsusõlme instruktsiooni Eve SiniSirje Foto: Auris Aleksandrov järv, Laur, Kadri
Abituriendi tiitlit ei olnud lihtne saada! Tuli läbida tuleproov, mis pani sind proovile kõikvõimalikel erinevatel viisidel . Alustuseks vaatas žürii meie koduse ülesande läbi. Toimus kriitiline vaagimine. Pärast üksmeelsele otsusele jõudmist jätkus katsumuste kadalipp. Esimene tuleproovi ülesanne oli grammatiliselt peadmurdva segapuntra lahendamine. Seejärel võtsime kõik kätest kinni ja moodustasime kinnisilmi matemaatilisi kujundeid. Järgmised ülesanded hõlma-
sid arutelusid heategevuslike projektide võimalikkuse üle, ruumilise mõtlemise kasutamist ja laulmisoskust. Lisaks kontrolliti meie ettevalmistust pereeluks ja selle käigus paigaldasime võidu mulaažidele kondoome. Veel sidusime lipsusõlme ning tegime pantomiimi. Tuleviku nägemiseks määrasime kaardipakiga saatust. Kogu ürituse üheks humoorikamaks ülesandeks oli kindlasti koolile mõeldud heategevusliku projekti väljamõtlemine. Ideid kogunes kirbuturust ja geniaalsetest taaraautomaatidest tuumav a r j e n di te l o o m i s e n i. Õhtu lõppes emotsionaalselt — abituriendivande andmise ja paljude heade soovidega.
Kooliürituste järelkaja Eelmisel õppeaastal toimus koolis palju üritusi. Sel aastal uuris Kirjatark, millised neist olid kõige meeldejäävamad. Küsimustiku täitsid 9.-12. klasside õpilased. Reelika TÕNISSON Eelmise aasta põhikooli klasside ja gümnaasiumi osa õpilaste lemmiküritused erinesid märgatavalt. Gümnaasiumi lemmikuks sai üritus, kuhu põhikooli õpilased minna ei saanud ja põhikooli omaks selline, kuhu gümnaasium minna ei saanud. Küsitlusest selgus, et õpilased ei võta kooliüritustest väga palju osa ning suurimaks kohalemeelitajaks on söök. Lisaks meeldis õpilastele, kui ürituse arvelt sai koolitundidest puududa.
lastega koos üritusi teha. Populaarsed olid ka karjääripäev, AHHAA teadusaasta üritused, kevadkontsert, kolme kooli jooks ja moeshow. 9.b klass naudib sportimist ja üritusi, kus saab end liigutada. Nende klass on ka väga ühtne, sest paljud mainisid, et neile meeldib üritustel terve klassiga osaleda. 10. klass: Rebaste lemmikuks osutus samuti sõbrapäev. Meeldisid ka gümnaasiumi jõuluball, klassikaraadio esinejad ja
Sõbrapäeva DJ Greg Hallop. Foto: Auris Aleksandrov saab köita, kui teha pauku ja tunnid ära jätta. 12.r klass: 12.r klassi õpilastest ei valinud ainult kolm inimest gümnaasiumi jõuluballi üheks oma lemmikuks. Selle kohta käib üks ütlus: „Ise tehtud, hästi tehtud.“ Kuid 12.r klassile meeldivad ka teised üritused nagu AHHAA teadusaasta üritused, Kolme Kooli Jooks, klassikaraadio tuleb külla, reipalt koolipinki ja jõululaat. Neile meeldib teha midagi sportlikku ja süüa miskit head.
Seega on meie kooli 9.-12. klasside unelmate üritus selline, kus saab: •süüa ja juua; •tundidest ära; •osaleda kogu klassiga; •ennast liigutada; •midagi võita. Ideaalis peaks see üritus toimuma väljaspool kooli ja sellel peaks olema järelpidu.
12.rl klass: Kolme Kooli Jooksu vaprad osalejad. Foto: Erli Aasamets 9.a klass: Suure häälteenamusega sai lemmikürituseks sõbrapäeva pidu. Paljudele meeldisid ka karjääripäev, reipalt koolipinki, kevadkontsert ja põhikooli jõulupidu. 9.a klassi lastele jäävad meelde üritused, kus oma kooli õpilased laulavad. Lisaks on tore vahepeal koolist väljaspool olevatel üritustel käia. 9.b klass: Ka 9.b klassi lemmikuks sai sõbrapäeva pidu. Nende arvates oli lahe teiste koolide õpi-
põhikooli jõulupidu. Küsitluses selgus, et 10. klass ei oska oma arvamusi põhjendada, sest need olid väga napisõnalised. 11. klass: Vaieldamatuks lemmikuks sai gümnaasiumi jõuluball, mis kogus lausa 23 häält 26-st. Seal sai süüa, juua, ennast liigutada ja soovi korral osaleda järelpeol. Paljudele inimestele meeldisid veel jõululaat, AHHAA teadusaasta üritused, reipalt koolipinki ja playbox. 11. klassi tähelepanu
Nagu 12.r klassilegi, oli 12.rl klassi lemmikuks gümnaasiumi jõuluball. Neile maitseb eriti hea söök. Lisaks meeldis neile sõbrapäev, kolme kooli jooks, klassikaraadio ja vastlapäev. 12.rl klassi meelitab kooliüritustele peale söögi ka võimalus ennast liigutada ja üritused, kus saab midagi võita. Esineja Klassikaraadiost. Foto: Signe Lensment
Tanssipidot Kui enamustel kooliõpilastel oli õppeaasta läbi saanud, algas valitutel tihe töö - toimus 13.-17.06.2012 Eesti-Soome tantsupidu Tamperes. Sigrit TÄTTE
Paljude Soome ja Eesti koolide hulgas võtsid osa ka KilingiNõmme Gümnaasiumi õpilased. Neid juhendas Eve Sinijärv ja saatjatena olid kaasas Maarika Loorents, Maarika Eha, Mare Tallo, Anne Mändmets. Esimesed rasked hetked olid Tallinnas Pelgulinna- ja Sõle gümnaasiumi staadionil, kus toimusid koondproovid. Pärast esimest koondproovi saime tutvuda Pelgulinna ümbruse-
ga. Õhtupoolikul jagati meid kahte rühma: väiksemad puhkasid end välja Sõle Gümnaasiumis ja vanemad Karjamaa Gümnaasiumis. Teise päeva lõuna ajal hakkasime sõitma Helsingisse. Kohale jõudes algas pikk sõit Tamperesse. Tamperes näitas kell õhtutunde ja ei jäänudki rohkem aega, kui korrastada oma riided ja heita magama. Kolmandal
päeval toimus Tampere staadionil üldproov, mis kestis võrdlemisi kaua ning õhtupoolikul lubati tutvuda linnaga. Lõpuks jõudis kätte neljas päev ning toimus suur peaproov, kus ühendati kõik tantsud ja liigutused. Selle lõpus naasime tagasi EteläHervannan kooli, kus avastasime, et pärast pikka peaproovi jõuavad noored koolimaja ees veel tantsida ja laul-
da. Viiendal päeval toimus Eesti-Soome Tantsupidu Tampere staadionil, mis võttis tantsijad vastu vihmaga. Vaatamata sellele oli esinemise emotsioon hea ja peagi naasid 5000 esinejat õnnelike ja märgadena koju.
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ägedad tantsijad. Foto: Eve Sinijärv
Loomult rahutu Terje Pahk
Seekord osutus Kirjatarga poolt intervjueeritavaks Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi algklasside pedagoog Terje, kes siiani meie toimetusele nii märkamatuks ja salapäraseks on jäänud. Viimaks õnnestus meil ka tema sisemisse maailma piiluda ning saime teada nii mõndagi huvitavat Terje elukäigust õpetajana. Triinu OTS Anna-Margret NOORHANI
Kui kaua olete Te olnud Kilingi-Nõmmes õpetaja? Töötan siin alates 1989. aasta augustist - tänavu algas 24. tööaasta. Pärast kooli lõpetamist soovisin jääda Tallinnasse tööle. Arvasin naiivselt, et kui oled koolis väga tubli õpilane, siis tuleb tö ö p a k k u m i s i u k se s t aknast. Siiski mitte. Alustasin siis Tallinnas ja selle ümbruses töökoha otsimist. Arukülas pakuti ELO juhi kohta ja Nissis tööd lasteaed -algkoolis. See ei olnud minu jaoks see, mida soovisin. Tallinnasse sai tööle vaid sissekirjutust omav õpetaja. Nii sattusin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse asendusõpetajaks. Soov siit lahkuda oli minus alles ja seega teatasin tolleaegsele direktorile Aarne Lingile kohe õppeaasta algul, et jään siia tööle vaid aastaks. Nagu näha, on läinud teisiti.
Kuidas kirjeldaksite oma kogemustepagasit algklasside klassijuhatajana? Eks nende aastate jooksul on nii mõndagi kogunenud. Aga aeg muutub ja meie peame ajaga kaasas käima. Kooli tööle tulles arvasin, et suudan Eesti hariduse alustalasid muuta ja mõjutada. Üsna kiirelt sain aru, et nii lihtne see ei ole, nagu koolipingist paistis. Soov õpilasest iseseisev ja elus hakkamasaav inimene kasvatada on minus alles. Kogemusi nagu aastate järgi oleks, aga vahel on tunne, et ei tea midagi. Loodan, et see on õpetaja enesearendamisel edasiviivaks jõuks. Igal juhul püüan oma tublide õpilaste vääriline olla. Missuguseid õpetamismeetodeid meeldib Teile kõige rohkem tundides rakendada?
Ühesõnaga - aktiivõpe. See on tegevuste ja kogemuste kaudu õppimine, uute ideede omandamine, koostöö. Õpilane on selles situatsioonis iseenda õpetajaks; uurib, katsetab, avastab. Minu roll on suunata, toetada, aktiveerida ja planeerida. Kuidas me seda teeme? Filmime, pildistame, lahendame probleemülesandeid, kasutame projektõpet, väitleme. Lapsed saavad sel moel lisaks teadmistele ka oskused neid kasutada - ja tihti saab õpikutarkus selgeks peaaegu kogemata, näiteks kaupluses käimisse peidetud matemaatikaülesande abil. Kuidas Te tavaliselt tunde läbi viite? Kas on selleks kujunenud välja ka kindel süsteem? Enamjaolt toimub õppetöö klassiruumis.
M u l l e meeldib õpilasi mõtlem a õpetad a .
Alati särasilmne Terje. Õpetajate päeval, favoriidi lammas Shaun-iga.
Fotod: Kätlin Laur
Meie õpperuum koosneb kahest osast: klassiruum ja tagatuba. Klassiruumis oleme siis, kui tegevused palju ruumi ei vaja. Tagatoas toimuvad rühmatööd ja loovusülesannete lahendamine. Vahel on õppetegevus laienenud ka pesuruumi ja garderoobi . Kasutame kindlasti ka SMARTtahvli erinevaid
piires arvutama, siis eelmisel aastal osalesid 1. a klassi õpilased videofilmide tegemisel, aitasid koostada veebiraamatuid keelereeglite õppimiseks, intervjueerisid meie kooli tähtsaid inimesi (valminud veebiraamatut sai näha kooli kodulehel) viisid läbi uurimuse koolisöökla menüü ja toidu maitsvuse kohta. Loominguline õpetamismeetod ei alahinda õppijat..
Missugused on Teie klassis välja kujunenud traditsioonid? Peame klassikaaslaste sünnipäevi, käime tihti koos teatris, korraldame klassiõhtuid, ekskursioone, matku. Kuidas Te ise enda õpetajaks olemise oskusi hindate?
Kuidas on Teil läbisaamine oma õpilastega? Mul on väga head lapsevanemad. Neil aga head ja loomingulised lapsed, kellega on rõõm koos töötada. Koostöös arenevad mõlemad osapooled ja suudavad teineteist mõista. See ongi hea läbisaamise aluseks. Mulle mu lapsed meeldivad.
Loodan, et see on hea, et olen loo-
Terje soovib, et maailmas valitseks rahu. mult rahutu. See tekitab minus soovi otsida ja leida midagi uut.
Milliseid probleeme õpilastega esineb tundides kõige sagedamini? Kas tuleb tihti õpilasi korrale kutsuda?
tame
võimalusi ja tööarvutiklassis.
Kuidas suhtute loomingulisse õpetamismeetodisse? Hea õppemeetod on selline, mis paneb õpilase mõtlema. Tähtis on luua seos õpitava ja päris elu vahel. Kui enamasti arvatakse, et esimeses klassis õpitakse lugema, kirjutama ja kümne
Ühiskond toimib reeglite järgi, kool on ühiskonna üks osa. Kui õpilane teab reegleid, siis on nende järgimine lihtsam. Mida nooremad on õpilased, seda rohkem tuleb neile reegleid meelde tuletada. Lastega suheldes püüan säilitada rahuliku meele ja rahuliku hääle ning olen seda meelt, et olenemata lapse vanusest tuleb ka temasse suhtuda lugupidamisega. Suhtlemisprotsess on vastastikune - saad tagasi seda, mida annad. Vallatusi tuleb ikka ette.
Õpetaja töö on looming. Seega pidev enesetäiendamine kulub marjaks igale õ p e t a j a l e . Vahel on hea, kui kelleltki saad objektiivse tagasiside, et oled õigel teel. Tunnustus on see, kui sind teisi õpetajaid õpetama kutsutakse kevadel osalesin Tartus ja Tallinnas Avatud Meele Instituudi I kooliastme emakeele õpetajate täiendkoolituse läbiviimisel. Samateemaline koolitus toimub veel Ka detsembris. Millised on Teie lähimad tulevikuplaan õpetajana? Ma ei ole eriline suurte plaanide tegija ja kunagi pole unistanud kosmonaudiks saamisest. Loodan kevadeks teise klassi edukalt ära lõpetada.
Pärast tunde meeldib Terjele spordiga tegeleda.
Andres Kask - mees, kes leidis tahtejõu! Nagu Kirjatargale kombeks, tehakse sügislehes juttu ühega abiturientidest, seda ka seekord. Võtsime rajalt maha Andres Kase, kes oli lahkesti nõus jagama meiega oma mõtteid ja mälestusi kooliskäimisest ning enda elust. Anett–Hildegard LAARMANN Tere, Andres! Räägi veidike endast: kes oled ja mill e g a te g e le d ? Tere-tere! Olen nüüdseks 23-aastane noormees. Kohalik poiss. Eriti muu kui koolis käimisega ei tegele. Vabal ajal mängin meelsasti pokkerit. Teatavasti tegid õppimisse väikese pausi. Mis sind koolipinki tagasi tõi? Tõsi, paus tuli sisse küll kahjuks isegi liiga pikk. Vahel mõtlen ja imestan isegi, et kuidas pärast mitme aastast „lebotamist“ suutsin leida tahtejõudu, et naasta. Isel o o m o n m u l üldiselt nõrk olnud. Kogu see tagasitulek sai alguse 2011. suvel, kui parimate sõpradega sai veidi pidutsetud. Pidu toimus kurikuulsas Kuuris (mu sõpradega tšillimiseks ehitatud ruum kõrvalhoones). Tol ajal oli see alles ehitusjärgus ja nägi üsnagi rõve välja. Kuidagi libises jutt mu haridusele ja Kuuri interjöörile - mõlemad olid mul ju poolikud. Kui ma mainisin, et teen oma ruumis remondi ära, vastas üks sõpradest irooniaga: „Jah, teed küll, täitsa usun.“ Siis mõtlesingi: „Vot, kurat teengi! Ja kooliasja võtan ka ette!“ Kuuri tegin paar nädalat hiljem valmis. Kooli minekuks andis tõuget juurde ka see, et 90% töökohtadest nõudsid keskharidust. Lõpuks võtsingi julguse kokku ja läksin KilingiNõmme Gümnaasiumisse jutule. Kooli personal oli vastutulelik, edasi jäi oodata vaid 1. septembrit.
Siinkohal sooviks tänada ka kõiki, kes on olnud kõiges suureks toeks, sest tõttöelda alguses ma kartsin väga seda tagasitulekut. Kas miski on muutunud võrreldes selle ajaga kui sa ennem koolis käisid? Suurima muutusena märgiks ära õpetajate ja õpilaste vahelise suhtlemise – see on muutunud vabamaks ja sõbralikumaks. Minu ajal polnud ka lillasid seinu, ilusat puhvetit ja igal õpilasel isiklikku võtmega kappi. Kõik asjad on liikunud paremuse poole, seda on hea näha. Kuidas suhtusid õpetajad ja uued klassikaaslased sellesse, et sa tagasi tulid? Ma ei tea, mis klassikaaslaste mõtetes võis toimuda, (eks nad mind ikka vanaisaks pidasid) aga muidu võeti hästi vastu. Eks endalgi oli algul veider, sest tol ajal kui ma lahkusin, mängis enamus mu praegustest klassikaaslastest vist alles lastepargis. Õpetajatele suur-suur aitäh. Kõik nad on olnud väga vastutulelikud ja alati aidanud. Sup e r ! Kuidas lähed vastu viimasele gümnaasiumia a s t a l e ? Ikka pea püsti ja selg sirgu. Usun, et see aasta saab olema vinge – igasugu lahedaid üritusi on tulemas, millest tahan osa võtta ja t ä i e l
rinnal nautida. Eksamite pärast ei karda, aga eesti keel võtab küll jala värisema - tundub kuidagi raske. Samas on ju tervelt aasta aega harjutada ja ettevalmistust tehakse meile kõvasti. Viimasele aastale lähen vastu ikka positiivsete mõtetega. Mis plaanid on sul pärast lõpetamist? Pärast lõpetamist tahan minna edasi õppima, kuid ei tea veel täpselt mida. Kindlasti peaks see miski olema seotud loodusega. Pean selle aastaga endale selgeks tegema, mis eriala omandada. Mingit suvalist asja ei taha õppida, olen sõpradetuttavate pealt näinud ja kutsekooli näol omalgi nahal
kogenud, kui mõttetu on aasta või paar õppida eriala, mis tegelikult ennast üldsegi ei huvita. Kunagi olid kõva kossumängija, mis sellest nüüd saanud on? Korvpallipisiku sain külge vanemalt vennalt, kes on mulle suureks eeskujuks. 7 aastat sai vanameister Aarne Lingi käe all kõvasti trennigi tehtud. Mingi aeg jäi trenniskäik seltskonna pärast katki. Pärast tagasi minnes polnud enam asi see, mis ta oli varem – tundsin, et olen teistest kõvasti maha jäänud ja tegin korvpalliga lõpparve. Kohe pärast seda avastasin enda jaoks rulatamise, millega tegelesin ka päris mitu aastat. Korvpalli ma enam regulaarselt ei mängi ega kuskil trennis ei käi, aga tunnen, et kirg mängu vastu on endiselt olemas. Foto: erakogu
Rääkides veel hobidest, valgusta meid palun sellest „Kilingi-Nõmme Pokkeriklubist?“ Mängimist alustasin umbes neli aastat tagasi. Huvi kasvas meeletu kiirusega. Kõrvalt aitas mind hea sõber, kes tutvustas mulle mängu põhitõdesid, erinevaid strateegiaid. Mõne aja möödudes hakkas kindel seltskond nädalas kokku saama ja mängima. Kahjuks läks punt laiali. Eelmise aasta alguses tuli klassivennaga kuidagi juhuslikult jutuks, et tema ja mõned poisid ühiselamust mängivad ka pokkerit. Mul läks kohe peas tuluke põlema, et võiks pokkerivärgi Nõmmes jälle ellu äratada. Lastevanematele ja muidu
pokkerivihkajatele ütleks nii palju, et see ei ole pelgalt hasartmäng - see on rohkem mõttemäng, mis hõlmab endas loogikat, psühholoogiat ning väga palju matemaatikat. Räägi üks hea mälestus kooliajast? Neid on küll palju, aga alati kui keegi selle küsimuse esitab, siis tuleb meelde olukord geograafia õpetajaga. Ma käisin tol ajal vist kuuendas klassis. Geograafia klassil oli omapärane uks - seestpoolt snepriga. Õpetaja jagas klassile töölehed, kuid mõned lapsed jäid ilma ning õpetaja otsustas minna pabereid juurde paljundama. Mul tuli kuskilt selline huvitav mõte, et võiks ukse seest lukku panna. Mõeldud, tehtud! Natukese aja
p ä r a s t t u l i õpetaja paberitega tagasi, koputas ukse taga ja tegi kurja häält - meil oli klassis nalja kui palju. Eks ma hiljem sain ikka pahandada ka, aga nali oli seda väärt! On sul nii-öelda tegemata tegusid või miskit, mida kahetsed? Seoses oma kooliteega ei kahetse midagi. Kõikide lollustega tegin vaid endal elu raskemaks. Aga samas olen õnnelik, et see etapp läbitud on, sest õpitakse ju ikkagi oma vigadest. Mu vaade haridusele üleüldiselt on hoopis teine kui ta oli seda 5-6 aastat tagasi. Mida soovid oma klassikaaslastele lõpuaastaks?
Uued ja uhked telefonid Apple ja Samsung—maailma suurimad telefonitootjad, kes konkureerivad esikoha pärast juba aastaid. Nad nii võidavad kui ka kaotavad oma uute telefonidega südameid. Kristo SAVI Kuna paar nädalat tagasi tuli välja iPhone 5, siis teeks sellest natuke juttu. Sellest telefonist loodetakse USA majanduse tõusu ning paljud nimetavad seda maailma parimaks telefoniks. Võrreldes aga eelmise põlvkonna iPhone´e on paljude jaoks muutus vaid see, et uus on natuke pikem ning sellele mahub üks ikoonirida rohkem, muude andmete järgi on see ka muutunud natuke võimsamaks, kergemaks ja õhemaks. Paljud lootsid, et Apple paneb oma uue telefoni sisse ka NFC kiibi, millel täna veel eriti kasutust ei leia, kuid tulevikus võib olla
sellise kiibiga telefon maksevahend ehk poes oste tehes saad kassas maksta telefoniga, sest telefone kasutame me peaaegu kõik. Suvel tuli välja ka Samsungi uus tippmudel, Galaxy S3, mis on ka iPhone´i suurim konkurent, ka Sony ja LG on sellel suvel oma uusi ja kiireid telefone
tutvustanud, kuid nendest meedias väga palju ei räägita, kuigi LG telefon on üks esimesi omasuguste seas, sest nende Optimus 4X sees pesitseb neljatuumaline protsessor, mis juhib kogu telefoni tööd. Kuid ülejäänud telefon on ikka sarnane teistele nutitelefonidele.
Mitte ainult klassikaaslastele, vaid kogu 65. lennu õpilaste soovin kõike paremat: tahet, julgust ja pealehakkamist. Küll siis kõik läheb libedalt. Loodan teie kõigiga kevadel saalis külg külje kõrval istuda ja rahulolust suunurgad kõrvuni lasta.
6 küsimust Ülle Keskkülale Kristo SAVI Kui palju te tavaliselt igasugu kirjandust loete? Mulle meeldib lugeda ja teen seda igal võimalusel. Milline on teie lemmik kirjandusžanr? Loen palju eneseuurimise ja -arengu raamatuid, romaanidest ajaloolisi. Kas teil on mõni raamat, mida teistele õpetajatele ning õpetajale võiks soovitada? Minu raamaturiiulil on kõik OSHO ja Nekrassovi raamatud ja soovitan neid ka teistel lugeda. Miks te raamatuid ka teistele soovitaksite? Et inimesed ikka õpiksid oma Hinge eest hoolt kandma! Peale raamatute lugemise, milliseid telesarju te huviga vaatate? Ma vaatan harva televiisorit, aga huviga vaatan dokumentaalfilme eri kultuuridest, inimesest, maailmaruumist, saavutustest.
teadus-
Milline on teie lemmik ajaleht/ajakiri ja mis on selles huvitavat? Lemmik ajaleht puudub, aga ajakirjadest meeldivad Imeline Teadus, GEO, Ajalugu. Foto: Internet
Ehk kokkuvõte EestiTšehhi proje ktist noorte silmade läbi.
Ma olen noor ja aktiivne
Kerli KORE
n Tallin
Näiteks jaotati eestlased ja tšehhid gruppidesse ning lasti linna peale lahti, nö orienteeruma.
Triinu OTS Reelika TÕNISSON
Tšehhi noortele jättis kõige sügavama mulje Bonzo, kelle tõttu jäid nende mõtetesse kummitama sõnad “siin on ilus elada” ja “welcome to Estonia”. Neid lauseid kuulsime ka siis, kui neile külla läksime.
Anett-Hildegard LAARMANN
Tšehhid Eestis: I päev. Tallinn Külastati ühiselt Tallinna. Vaadati oma silmaga üle Riigikogu, presidendi loss, R u s sa lk a m o n u ment, Pikk Hermann koos Jüri Ratasega, Laululava ja Linnahall. Kõige rohkem furoori tekitas muidugi meri, kuhu kohe riietega sisse tormati.
Fotod: David Marecek
Tšehhi grupp linnapäevade avamisel.
Kadri Karon võitlemas keelebarjääriga ning proovides vaikselt kõrvalt vaadates noori tööhoos aidata.
II päev. Suvepealinn Pärnu Külastati randa, maavalitsust, vallikääru ja kesklinna poode. Oma hüüdnimeks “teddybear” saanud noormees leidis oma kaaslase. Õhtul veedeti mõnus saunaõhtu Peebu Parvsaunas, mida tšehhi noored ilmselgelt kõvasti nautisid. III ja IV päev. Saarde vald Lisaks väljasõitudele osalesid noored külalised hoogsalt linnapäevade üritustel. Näiteks jaotati eestlased ja tšehhid gruppidesse ning lasti linna peale lahti, nö orienteeruma.
Tšehhide juht Peša tüdrukutele lõbusõitu pakkumas. <—Teddybear, František Musil, oma vahva leiuga.
Euroopa kodanik Enne Tšehhit läbisime Lätit, Leedut, kus toimus väike peatus Vilniuses, ja mitte kunagi lõppevat Poolat. Poolas peatusime ka Varssavis.
Eestlaste seiklused bussireisil Tšehhi.
Pärast meisterdust avanes meil võimalus kaasa elada ja paaril eestlasel osa võtta traditsioonilisest basseiniületusmängust.
I päev. Praha. Nägime silmipimestavat arhitektuuri ja külastasime Eesti saatkonda, kus meid lahkesti vastu võeti. Muidugi ei puudunud kohustuslikud turistipildid.
Eestlastest võtsid osa M a r e k , Timur ja Allan. II päev. Brno. Brno on Lõuna-Moraavia pealinn. Eesti linnadest võib võrrelda seda ülikoolilinna Tartuga, just seetõttu, et sealgi ülikool ja palju tudengeid. Seal kohtusime asekuberneri Stanislav Juránek’iga kohalikus maavalitsuses.
Erli Brno tänavamuusikutele Eesti suveniiri külge haakimas. Foto: Kerli Kore ↓ Väike grupipilt Tšehhi ülikoolilinnas. Foto: David Marecek
Õhtuks olime kutsutud tuletõrjujate g ri lli p eo le . Eesti naised proovisid ka tuletõrjeautoga sõita. IV päev. Olesnice Üheks toredaimaks sündmuseks oli baggisõit ja jalkamatš, kus eestlased näitasid oma kaasaelaja hinge. Olesnice võitis 10:0. Eestlastest fännid.
Brnost suundusime Boskovice’sse. Sealt soetasime enamuse suveniiridest. Õhtul viibisime Olesnice kunstinäituse avamisel. Vaade Boskovice kellatornist III päev. Olesnice Hommikul viidi meid Modrotisk Danzinger’i nö tehasesse (loe: väike maja, kus valmistatakse maailmas ainulaadselt värvitud riiet). Seal soetasid eestlased endale suveniire ja puuduolevat materjali kodus nokitsemiseks. Pärast praktiseerisime kõike nähtut ise.
VII päev. Külastasime kohalikke ettevõtteid. Õhtul toimus konverents ja viimane pühasöömaaeg koos imeliste inimestega, kes projektis osalesid. Kahjuks pole kogu reisi muljeteks nii palju ruumi, kui vaja, kuid väikene ülevaade on nüüd olemas.
Moving In, Moving On 27.—29. juunil toimus Põlvamaal Moostes MIMO laager, kus osalesid ka meie praegused 7-ndikud. Nüüd toome teieni ka lõpulaagri fotoseeria. Auris ALEKSANDROV
SUUR AITÄH meie Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitele: Ranele Raudsoo, Gunnar Svarval, Martin Sarv, Evelyn Uisk, Age Linkmann, Raiko Saadjärv Koos sai ka vaadatud jalgpalli EM´i folgikojas.
Kui Kilingi-Nõmme Moostesse jõudis, oli laager juba alanud. Laager toimus Mooste mõisakompleksi alal ja meie ööbisime uhkes mõisa peahoones.
Värvitud sai tükike isamaast...
Õnneks kingiti meile ka ilusad ilmad.
Mooste kaunid puud.
Meie laagri pidulik lõpetamine koos kõigi kohale tulnud MIMOinimestega.
Fotod: Kätlin Laur
Täname: Martti Kollamaa, Romet Leets, Auris Aleksandrov, Raiko Visnapuu, Peeter Leesi, Triin Närep, Enel-Helis Oja, Anna-Margret Noorhani, Maru-Mehis Kore, Sandra Jürimäe , Helena Berg, Hanna Kerstina Kartau ja Kätlin Laur.
Lauri Kaare - juristist levitajaks Lauri Kaare on Viimsi keskkoolis õppinud Forum Distribution´i levijuht, tema tegevusel on jõudnud Eesti kinomaastikutele mitmed ja mitmed suurepärased filmid. Auris ALEKSANDROV Mis ülesanded on Levijuhil? Pidev suhtlemine stuudiotega, pidev infovahetus, filmide liikumine Eesti piires. See poleks võimalik ilma meie võrratu tiimita. Kui kaua olete töötanud firmas Forum Distribution? Tööleping MPDE-ga (Motion Picture Distribution of Estonia, Forum Cinemas AS-i eelkäija) sai sõlmitud 1993. aasta sügisel. Te õppisite juristiks, aga teist sai elukutseline filmigurmaan. Miks selline pööre? Palju põnevam, filmid huvitasid juba lapsest peale (tänu vanematele, kes lasid liiga palju telekat vaadata, nägin Soome TV vahendusel hulgaliselt Hollywoodi kuldklassikat). Pealegi pole ma nii andekas, et juristina särada .
Unelmad ja luupainajad ning kõik, mis sinna vahele mahub.
Mis Te arvate, kui kaua läheb veel aega, et kõik läheb üle digikinole?
Milline on Teie lemmikfilm?
Paljudes riikides juba selle aasta lõpuga, Eestis ilmselt oluliselt kauem.
RAIDERS OF THE LOST ARK, endiselt number üks. Mis on digikino? Filmi levitamine ja projitseerimine digitaalse kandja vahendusel. Kõvaketas DCP (Digital Cinema Package). Selleks, et filmi oleks võimalik näidata, on vaja vastava serveri jaoks sobivat KDM -i (Key Delivery Message), mis enne linastuskuupäeva kinodele laiali saadetakse. Miks lähevad filmistuudiod oma kassafilmidega üle 3D-le? Uued võimalused, samas paljudel juhtudel suuresti ka Avatari meeletu kassaedu.
Kui suur on vahe DCP ja 35 mm filmi maksumusel. Vahe on tuntav, mida suurendab juba kasvõi väiksem kaal (oluliselt odavam transport) ning DCP korduvkasutus (pärast linastumist saadetakse need stuudiotele tagasi ja lähevad uuesti käiku, subtitreeritud 35 mm koopiast pole aga enam kellelegi kasu). Te kirjutate ka filmidele subtiitreid, kui kaua see ühe filmiga teil keskmiselt aega võtab? Ühe filmi tõlkimine võib võtta üheainsa päeva (lihtsam action, kerge komöödia), aga ka kuni nädala.
Kirjatarga arvamus Lauri Kaarel on kindlasti väga huvitav keelekasutus, seda saab kogeda paljude filmide subtiitrite läbi. Minul on tekkinud juba hasart oodata filmi lõpus nime, kes antud filmi ära tõlkis, ja kui ma näen, et seda tegi Lauri Kaare, tõusevad suunurgad kindlasti ülespoole. Isiklikud lemmikud subtiitrid Lauri kogumikust on filmidele ´´Ted´´ ja ´´Abraham Lincoln: Vampire Hunter´´. S o o v i n Kirjatarga meeskonna poolt Laurile palju õnne, edu ja kordaminekuid. PS. Järgmine kord jälgige teiegi, kes on kinofilmi tõlke autor. Auris ALEKSANDROV
Nimi: Mis on kino Teie arvates? Piiritu fantaasia pidu, võimalus minna mõneks tunniks teise maailma, nutta, naerda, vihastada, rõõmustada, muutuda kasvõi natukeseks ajaks paremaks inimeseks.
Lauri Kaare Õppis: Viimsi Gümnaasiumis Töö: Forum Cinemas levijuht
Lauri Kaare koos Quentin Tarantinoga, kelle tuntuimad teosed on Grindhouse, Pulp Fiction. Foto: Erakogu
Varjude seiklus Tartus Kerli Kore ja Kristiina Vinkel pakkisid 19. septembril moonakotid kokku ja seadsid sammud Tartu poole, sest seal ootas neid päev täis tudengeid. Kerli KORE 19. Septembril kohe peale kooli otsustasime sukelduda tudengiellu. Leppisime kokku, et kõik peab olema nii, nagu üliõpilastele kohane. See tähendab, et odavalt, kuid seikluslikult. Mõeldud teh-
Loengus.
tud. Nii võiski kolmapäeva õhtul kella viie ajal meid tee ääres näpud püsti seismas näha koos sildiga, mille peale oli suurelt kirjutatud Tartu. Kohalejõudmiseks sõitsime kokku kolme autoga. Esimene oli tore ema, kes oli just oma tütre Tartu kooli viinud ja viis meid natukene parema koha peale hääletama. Teiseks saime ühe noormehe peale, kes ise elas ülikoolilinnas, kuid puhkuse tõttu läks hoopiski Viljandisse sõbraga pidu panema. Lahke mees andis meile ka tasuta Club Tallinna pääsmed, sest see pidi tudengite seas väga populaarne olema. Lahke noorhärra viis meid Viljandi teise otsa, koha peale, kus tavaliselt Tartusse hääletatakse. Kohe kiirelt saime kolmanda auto peale, mille juhiks oli Eesti Maaülikooli tuutor Vello. Seega võib juba järeldada, et jutt autos koosnes ainult ülikoolist, mis oli iseenesest tohutult põnev ja silmaringi laiendav. Kiirelt olimegi Tartus. Meie elevus oli meeletu- TARTU! Ruttu otsisime üles ühistranspordi ja hankisime linnaliinipiletid ning suundusime kül-
la Kertu Korele ja Jaan Kalmetile, kes elavad õpingute tõttu ülikoolilinnas. Sõime kõhud täis ja külastasime ka teisi endiseid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilasi.
kus tudengite eest seisis endine õiguskantsleri nõunik ja praegune ringkonnakohtunik Madis Ernits. Väga põnev ja kirju õppejõud! Pani kiirelt kaasa mõtlema.
Õhtul otsustasime üle vaadata ka ööelu. Alguses vaatasime lihtsalt linna peal ringi ja hüppasime läbi Suudlevad Tudengid pubist. Jäime sinna väga väheseks ajaks. Järgmisena vaatasime üle ka Kristjan Pahki ühikaruumid ning seejärel suundusime ööklubisse Club Tallinn, sest just sel õhtul oli seal legendaarne tudengite pidu- ühe euro pidu. Kinnitan, et ööelu nagu ka päevane aeg on tohutult sõbralik ja turvaline. Kaua me seal ei olnud, sest hommikul pidi ju vara tõusma, sest loengud ei oota. Tõusmine toimus kell 7.00.
Kiirelt jõudis kätte lõuna. Kõhud täis suundusime päeva kõige põnevamale sündmusele.
Kerli hääletamas. Fotod: erakogu Kiirelt tuli ära süüa hommikusöök ja siis juba rutuga loengusse. Esimene loeng oli kriminaalmenetlus, mida andis vandeakvokaat Meris Sillaots. Kuulasime tarka juttu poolteist tundi. Huvitav oli kõrvaltvaatajana jälgida, millega keegi nö tunnis tegeleb. Kes kirjutas kõik hoolsalt üles, kes mängis pokkerit, kes luges uudiseid, kes veetis aega sotsiaalvõrgustikus facebooki.com ja kes sirvis Eesti seadusi. Mina ja Kristiina muidugi võitlesime unega, mis kippus peale tulema ja mida võimendas õppejõu rahulik hääl. Teine loeng oli väheke elavam. Teemaks oli Riigiõigus,
Nimelt läksime pealt vaatama, kuidas töötab kohus. Pealt vaatasime lapsehooldusõiguse äravõtmis istungit, kus kohtunikuks oli imepeenikese ja tasase häälega Hiie Lindmets. Kohe kui olime kohad sisse võtnud algas sündmuste keeris peale. Sisse tormas emale riigi poolt määratud venelasest advokaat, kelle tugev temperament lõi kohe välja. Juba välimus oli tal vägagi meeldejääv: üdini puhvis hallid lokkis juuksed taeva poole püsti. Tugev kehaehitus, kuid peenikesed sääred, mille otsas mustad juba 50 aastat moest väljas kingad. Kostüümi pintsak kohustuslikult üks number suurem. Uksest vuhises ta sisse kui marutuul ja kukkus kohe tugeva aktsendiga räuskama kompromissist. Lastekaitse esindajad alguses ei tabanud ära, mis toimub, kuid natukese aja pärast võtsid kaitsepositsiooni sisse, kuid säilitasid seejuures eestl asl i ku ra huli kkuse. Lõpuks andis vene päritolu advokaat natuke järele ja lihtsalt pomises enda ette vihaselt ning rääkis oma kliendile, mida teha ja kuhu alla kirjutada. Kohtuprotsess kestis poolteist tundi, kuid nii kiiresti kulgevat poolteteist tundi pole minu elus veel olnud. Oma emotsioone pärast kohtuistungit varjata oli väga raske, sest need lihtsalt purskasid välja. Lõppkokkuvõttes jäi emale lapsehooldusõigus alles, kuid peale sai ta teatud tingimused, millest peab korralikult kinni pidama, sest muidu viiakse laps lastekodusse.
Pärast meeliülendavat kogemust kohtusaalis suundusime karistusõiguse seminarile, mida juhendas riigikohtunik ja kriminaalkolleegiumi esimees Priit Pikapäev. Kuna antud nö tund oli ka meie viimane sel päeval, sest kahjuks ei saanud me kauemaks Tartusse jääda bussi väljumisaegade tõttu, siis venis see poolteisttundi ikka jõle pikale. Samuti oli õppejõud väga tõsine ja konkreetne mees, kellele silma eriti ei soovinud vaadata. Samuti tundusid tudengid veidikene tagasihoidlikumad olema antud seminarile, mil nö õpetaja palus üliõpilaste endi koduseid lahendeid, kuid kahjuks iitsatasid vastuseid vähesed. Bussi asemel suundusime Tartu äärelinna ja sealt kõmpisime mingile maale, kus tundus meie silme läbi sobilik hääletada. Esimesena saime ühe tähtsa mehe auto peale, kes oli endale äsja uue auto muretsenud. Nimelt oli tegu maasturiga, kahjuks ei märganud täpset automarki vaadata. Igatahes oli helisüsteem autos ülivinge ja samuti autos asuv LCD-ekraan, kust vaatasime 2012 aasta eurovisiooni. Viljandist Kilingi-Nõmme poole hääletades sattusime Kerttu-Liisa Sepa venna peale. Väga mõnus oli kuulda tema kooliaegseid mälestusi ja samas saime ise rääkida talle, mis koolis muutunud on, kes pensionile läinud ja kes juurde tulnud. Kokkuvõttes võib öelda, et ülikoolielu on täiesti uus ja huvitav maailm, mida tahaks juba ise kogeda, kuid tuleb enne ära oodata gümnaasiumilõpp. Samuti jõudsime Kristiina Vinkliga arusaamale, et advokaate meist ei saa ja erialasid, mida valida on nii meeletult, et raske on teha üks ja ainuke otsus, mis mõjutab kogu sinu tulevikku. Kindlasti tahaksime tänada kõiki inimesi, kes meid peale võtsid ja vajalikku kohta toimetasid