Aastaring Kirjatargas Koolileht Kirjatark jagab uudiseid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi koolielust aastast 1994. Viimastel aastatel ilmuvad artiklid veebilehel, mille aadressiks on http://kirjatark.net.ee/ Praeguse toimetuse jaoks oli paberversioonil lehe toimetamine esmaseks kogemuseks. TOIMETUS Erakordsel aastal juhtuvad erakordsed asjad. Hea lugeja, Sa hoiad käes ajalehte, millesse on artikleid kirjutanud Saarde valla noored Surju Koolist ja KilingiNõmme Gümnaasiumist. Nende hulgas on nii endisi kui ka praegusi õpilasi.
Ingeliina Kore ja Kärt Pärnat teevad õpetaja Helle Bergiga intervjuud nagu tõelised ajakirjanikud.
Projektileht SA:RDE NO:R saab teoks Saarde Vallavalitsuse toel. Trükivalmis leht peaks jõudma iga Saarde valla õpilase koju, kus noorte tegemistest saavad lugeda ka internetikauged lähikondsed.
Maria Vilinurm, Kärt Mia Kingla, Karola Tammemägi ja Nora Karon meisterdavad jõuluehteid ning taustal intervjueerib Kärt Pärnat Anastasijasid.
Meedialaager, kus oleksime koos õppinud paberkandjale lehe kujundamist ning toimetamist, jäi kahjuks piirangute tõttu ära suisa kolmel planeeritud korral. Esikaane joonistus, mille autoriks on Ingeliina Kore, iseloomustab hästi olukorda, millesse õpilased olid mitmete kuude jooksul surutud—klassiruumiks oli kodu, õpetaja ja sõpradega tohtis suhelda vaid virtuaalselt.
Karola Tammemägi, Nora Karon, Kätlin Laur, Ingeliina Kore, Dagne Oriehov, Maria Vilinurm ja Anette Einmann meisterdavad sõbrapäeva üllatuskaarte.
Toimetuse liikmed: Nora Karon 5A Karola Tammemägi 5A Anette Einmann 7A Dagne Oriehov 7A Maria Vilinurm 7A Kärt Mia Kingla 7A Ingeliina Kore 9B Kärt Pärnat 9B Marie Kielas 11.kl
Õpetajad Anne Aasamets ja Kätlin Laur aitavad Dagne Oriehovil, Kärt Pärnatil, Ingeliina Korel ning Marie Kielasel artikleid koostada ja lehekülgi toimetada.
Helene Loorents 12. kl Merliin Kollamaa 12.kl
Fotod: Anne Aasamets ja Kätlin Laur
Saarde valla Noortevolikogu loomine Kõik algas juba 2020. aasta kevadel. Annika Viibuse eestvedamisel tulid kokku Surju, Tihemetsa ja KilingiNõmme noored. Johanna TAMMIST Hans-Kristjan RAID Ajapikku kogunes liikmeid juurde, lõpuks oli kõik pillapalla ja nagu iga hea asi, hakkas ka see oma otsi andma. Koroonaviiruse hoogne levik tegi noortevolikogu loomist veelgi keerulisemaks, lõpuks hakkas asi hajuma ja noortevolikogu jäi loomata. Sama aasta detsembris tulid aktiivsed noored omaalgatusel jälle kokku. Seekord oli igast Saarde valla suuremast piirkonnast (Tihemetsa, Tali, KilingiNõmme ja Surju) esindatud kaks noort ning algatusgrupp ongi sellest ajast olnud kaheksaliikmeline. Kokku saades alustasime kohe põhimääruse loomisega. 4. jaanuaril 2021 toimus esimene istung, kus valiti Noortevolikogu algatusgrupile juhatus. Algatusgrupi esimeheks valiti Hans-Kristjan Raid ja aseesimeheks Johanna Tammist, täitmata on hetkel vaid infojuhi ametikoht. Algatusgrupi seisusest saame lahti siis, kui meie põhimäärus volikogu ja vallavalitsuse poolt
Saarde valla Noortevolikogu algatusgrupi 8. istung. Foto: kuvatõmmis heaks kiidetakse. Selleks olemegi põhimääruse kallal pidevalt tegutsenud ning hoiame selle oma fookuses seni, kuni see volikogus kinnitatakse. Siiski ei ole põhimäärus ainuke asi, millega me tegelenud oleme. Näiteks oleme kirjutanud juba ühe projekti: “Munast kanaks mõne lihtsa sammuga”, mille eesmärgiks on tuua kokku erinevate kogemustega osaluskogude noored, et nende teadmisi osalusmaas-
Saarde valla noorte osalusseminar. Foto: kuvatõmmis
tiku teemal suurendada. Projekt hõlmab Saarde valla Noortevolikogu (algatusgrupp), Tori valla Noortevolikogu ja Pärnu linna Noortekogu noori. Lisaks sellele korraldasime ka “Saarde valla noorte osalusseminari”, mille eesmärgiks oli luua Saarde valla Noortevolikogu algatusgrupi platvorm 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisteks. Platvorm sisaldab Saarde noorte ettepanekuid ja muresid, millele loodame poliitikute abiga lahen-
dused leida. Oleme korraldamas ka keskkonna teemalist üritust, millega kutsume Saarde valla inimesi üles oma kodukohta prügist puhastama. Natuke Noortevolikogu ülesehitusest. Noortevolikogu koosneb viieteistkümnest liikmest, kes valitakse Saarde vallas elavate ja/või õppivate 13-26 aastaste noorte poolt. Noortevolikogusse saavad kandideerida kõik 13-26 aastased noored, kes elavad ja/või õpivad Saarde vallas. Noortevolikogu juhatus on kolmeliikmeline, kuhu kuuluvad esimees, aseesimees ja infojuht. Noortevolikogu koosseisu tegevus kestab kaks aastat, mille möödudes valitakse uus koosseis, jälle Saarde valla noorte poolt. Noortevolikogu loomisel on meile suureks abiks olnud mentorid: Annika Viibus, varem Saarde valla haridusnõunik, Saarde vallavolikogu liige Kadri-Aija Viik ning Kristina Allika Pärnumaa Noortekogust ja Eesti Noorteühenduste Liidust. Kõik Saarde valla 13-26 aastased noored võivad olla valmis juba selle aastanumbri sees noortevolikogu valima ning ka ise kandideerima.
Future Heroes-Tuleviku Kangelased Future Heroes on juhtimis-ja ettevõtlusprogramm noortele tüdrukutele vanuses 15-19, et õpetada neile ettevõtlust. Täpsemalt on see programm loodud, et viia ellu unistusi ja õpetada noori nägema suuremat pilti ühiskonnast ning muuta maailma paremaks. Ingeliina KORE
Programmini jõudsin tänu õpetajale, kes soovitas mul arendada inglise keele oskust ja saada uusi teadmisi. Alguses tundus hirmuäratav, et ma ei tunne kedagi ja programm on ingliskeelne. Kuidas ma küll hakkama saan? Tuli välja, et vägagi hästi sain hakkama! Mõni asi sai küll tehtud õpetaja abiga, kuid enamus ikkagi ise. Meil olid kaks kuud igal laupäeval koolitused. Algselt pidi olema neli Tallinnas ja neli interneti vahendusel. Nii see aga ei läinud seoses koroonaviiruse levikuga. Esimesed kaks koolitust olid kohapeal ning ülejäänud internetis. Iganädalastel kooli-
tustel oli kindel teema, vastavalt mentoritele.
see, kus saadakse teada, et ei teata mitte midagi.
Põhiliselt õppisime, kuidas töötada tiimis ning kuidas luua midagi, mis erineks ja aitaks inimesi.
Meie programm ei koosnenud vaid koolitustest, vaid iga koolituse järel anti meile nädala ülesanne koolitusel olnud teema kohta. See tuli meil lahendada koos tiimiga.
Minu lemmikkoolitus oli tiimi juhtimise kohta, kus NATO Battlegroup Estonia liige kapten Lindsey Denyer RHA koos Sgt Sophie Right´iga rääkisid, kuidas olla hea tiimi juht ning kuidas üksteist mõista. Lisaks oli üks lemmikutest ka viimane koolitus, kus Mart Koldits rääkis avalikust esinemisest ning saime seda ka harjutada. Minu jaoks tulenes sealt see kogemus, et ma tegelikult ei tea mitte midagi esinemise kohta. See ehmatas algselt, aga pärast mõeldes on hea koolitus just
Meie probleemiks, mida pidime lahendama programmi jooksul, oli vaimne tervis. Nimelt oli meie tiimi nimi Be Self Aware (Ole Ise Teadlik). Meie eesmärgiks oli jagada informatsiooni vaimse tervise kohta ja olla ise teadlik vaimse tervise teemadel. Probleemi hakkasime lahendama ning
inimeste teadlikkuse suurendamisega hakkasime tegelema läbi Instagrami. Tüüpilistele eestlastele kohaselt ei saanud me Instagrami esmalt toimima, kuid kui programm hakkas lõppema, ei saanud enam pidama ning jätkasime oma tegevusega. Küll aga veidi teisiti: alustasime tiimina, kuid ühise lahendusena leidsime, et on lihtsam kui ma jätkan üksinda. Kui mul peaks olema vaja teiste abi või nõu, on nad alati olemas. Kokkuvõtteks vauu! Kui äge! Kindlasti soovitan, kui sa oled noor, kes tahab arendada enda inglise keele oskust ja ka rohkem teada saada enda kohta, siis Future Heroes programm on just sulle. Programm oli imeline, seltskond oli toetav ja kohtumistel olid toidud head. Kindlasti suured tänud Future Heroes eestvedajale Eva K. Ponomarjovile, et ta on loonud just nii ägeda programmi nagu see oli. Link Future Heroes lehele. https://futureheroes.ee/
Pildil on Future Heroes programmi Be Self Aware tiim. Fotod: Harry Tiits Photography
Oma Riik Oma Riik on Surju Kooli õpilasesindus, ent see on pisut erinev tavalistest õpilasesindustest. Lume TUUM Surju Kooli Oma Riigi peaminister Oma Riik sai alguse 2005. aastal. Tollasel kooli direktoril, Lembit Rebasel, oli idee luua Eesti riigi väikene mudel, et noored õpiksid ise tundma, kuidas riik toimib. Oma Riigi ideeks on kaasata ja motiveerida kooli arendustegevusse suuremat hulka õpilasi, kooli personali ja kohalikku kogukonda. Oma Riigi valitsusse saavad kandideerida kõik meie kooli 5.-9. klassi õpilased. Selleks on vaja kokku panna erakond (nt klassiga või sõpruskonna põhiselt) või kandideerida üksikkandidaadina. Valimistele eelneb valimiskampaania, peale seda toimuvad valimised, mille ülesehitus on sarnane päris Riigikogu valimistele. Valimisõigus on igal Oma Riigi kodanikul ehk kooli personalil, valitsuse liikmetel ja kõigil õpilastel. Peale valimistulemuste avalikustamist teeb Oma Riigi President, Surju Kooli direktor, võitnud erakonna esimehele ettepaneku moodustada valitsus. Sellel aastal võitis valimised 9. klassi erakond Viimane Võimalus. Koalitsioon moodustati kõigi valituks osutunud erakondadega. Oma Riigi valitsus koosneb hetkel 11 ministrist. Selle tööd juhib peaminister, kelleks sel õppeaastal on Lume Tuum. Siseminister on Merili Hindoalla, välisminister Kaili Pärna, kultuuriminister Hanna-Simona Sirg, majandusminister Miriam Ann Meltsas, sotsiaal- ja kaitseminister Kenneth Pärn, spordiminister Martti Tarsalainen, justiitsminister AnneLissy Lebedeva, keskkonnaminister Richard Johan
Sebastian Tori, kommunikatToimus näiteks sõbraloos, tud, ei tasu jääda probleemi siooniminister Robin Mittenkõige sõbralikuma poisi, tüd- toppama, vaid pigem võtta britt ja haridusminister Triiruku ja koolitöötaja valimine seda kui õppetundi kuidas nu Ojaste. Valitsusel on ka ning ka sõbralaat. Praegu on järgmine kord paremini tenõunik, ajaloo ja ühiskonkäimas viktoriinisari. Iga nä- ha. naõpetuse õpetaja Liis Virdal viiakse läbi viktoriin min- Võin öelda, et Oma Riik on kus. Igal ministril on küll gil kindlal teemal (nt kino- andnud mulle hulganisti oma konkreetsed ülesanded, kunst, varia, meie kodumaa). kogemusi erinevate ürituste kuid enamus tegemisi sünViktoriinisarjaga jätkame ka korraldamise osas, ning õpenib kõigi meie koostöös. distantsõppe ajal interneti tanud mind hindama teiste kaudu. Kõige pidulikum ja tähtsam ettevõtmisi veelgi rohkem, Olen ise alates 5. klassist igal teades, et iga väikese tegemisündmus on Oma Riigi ja Eesti Vabariigi aastapäeva aastal Oma Riigi valitsuse se taga on suur eeltöö, olgu tähistamine 23. veebruaril, töös osalenud. Alati on rõõm selleks siis viktoriinisarja mil toimub Surju koolis pinäha kui kaasõpilased võta- ettevalmistus või Riigiraadio dulik vastuvõtt. Esmalt on vad innukalt osa ettevõtmis- saate kirjutamine. Oma Riigi aktus, kus peavad kõne Oma test, mille korraldamisele ise toimimine on õpetanud kuiRiigi president ja peaminiskaasa on aidatud. Oma Riik das ligilähedaselt võiksid ter. Sellele järgneb Oma Riigi annab võimaluse omaalgatu- asjad toimida ka meie Eesti presidendi ja peaministri seks, see on otsene võimalus, riigis. See annab hea aluse kätlemistseremoonia. Seejäkuidas õpilased saavad muu- vastutustundlikuks inimerel jagatakse kõigile meie ta koolielu põnevamaks uusi seks kujunemisele. tublide koolikokkade valja huvitavaid mõtteid ise ellu Oma Riigi kohta saab täpsemistatud riigipirukat ehk viies. Oleme õppinud ka, et mal lugeda: torti. Sel aastal sai Oma Riik kuigi alati ei pruugi iga üritus OMA RIIK (surju.edu.ee) 16-aastaseks, ent viiruse tõtminna nii nagu päris plaanitu jäi selle ühine tähistamine ära. Valitsuse tegevusest Valitsuse istungid toimuvad kord nädalas, mil arutatakse tähtsamaid ja mahukamaid teemasid. Vajadusel saadakse kokku ka tihedamini. Infovahetuseks ja kiireloomuliste otsuste tegemiseks kasutame ka sotsiaalvõrgustikke. Oma Riigi teabe edastajaks on Riigiraadio. Esmaspäeviti jagatakse saates infot toimunud ja edaspidiste sündmuste kohta ja õnnitletakse käesoleva nädala sünnipäevalapsi. Sel aastal on Oma Riigi valitsus korraldanud halloweeni peo, mardi- ja kadripäeva maskinäituse, Oma Riigi Peaminister Alex-Sander Mõnuvere ja President kinoõhtu, disko, aktiiv- Heidi Kodasma Eesti Vabariigi Presidentide valvsate pilkude seid vahetunde ja jõulu- all pärast kätlemistseremoonia lõppu teineteist Oma Riigi ja laada. Samuti stiilinädala Eesti Vabariigi aastapäeva puhul õnnitlemas. ja sõbranädala, mil tähis- Foto: Kalju Sarapu tati sõprust ja sõbrapäeva.
KiNG lend LXXIII Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi abiturientidest saavad peagi vilistlased.
Pildilt puudub Barbara Roon. Foto: Pildikompanii
12. klass 1. Markus Jakobson 2. Merliin Kollamaa 3. Kardo Koop 4. Karolin Lippmaa 5. Helene Loorents 6. Toomas Meier 7. Moonika Pahk 8. Barbara Roon 9. Triinu Saar 10. Henrik Tali 11. Aron Tammemägi 12. Kevin Toomemägi 13. Harles Urviste
Meeleolukaid lapsepõlve meenutusi tutipäeva fotostendilt. Fotod: erakogudest
Klassijuhataja Helle Berg
KiNG lõpetajad 2021 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 2021. aasta põhikooliosa lõpetajatele antakse õige pea üle tunnistused, lilleõied ja õnnesoovid. 19. juunil, lõputunnistus taskus, seisavad uute valikute ees 33 õpilast. 9.a klass 1. Hedvig Annast 2. Grethe Karoline Kaljaste 3. Elisabeth Kask 4. Eno Kask 5. Sandra Kivimurru 6. Tauri Kovalevski 7. Greete-Liis Krapp 8. Sandra-Liisbet Lilleste 9. Elisa Johanna Lindov 10. Markus Nõmm 11. Roos-Marleen Ringas 12. Cristopher Rood 13. Albert Suur 14. Chris Aleksandr Širjajev 15. Tõnis Hendrik Tallo 16. Nergis Tolmik 17. Anette-Eliisa Toomla Klassijuhataja Urve Jõgi
9.b klass 1. Edith Aal 2. Ants Arumäe 3. Jan Erik Gerne 4. Ingeliina Kore 5. Kris-Aller Kusmin 6. Anette Lensment 7. Hell-Angeelika Loodus 8. Sirli Mägi 9. Amelia Nõmmann 10. Caspar Pärn 11. Nora Pärn 12. Kärt Pärnat 13. Merili Roostma 14. Eliise Emilie Tross 15. Kaspar Vaikmaa 16. Laura-Lissete Vunk Fotod: Pildikompanii
Klassijuhataja Kairi Kaldoja
Surju kooli 60. lend Sellised me oleme. Meie kooli 9.klassi üheksa õpilast üksteise pilgu läbi.
Surju kooli 9. klass Aleksander – õpihimuline, konkreetne, abivalmis, naljahammas, andekas võõrkeeltes, mängur, filosoof, tark ja kohusetundlik. Merili – sõbralik, sotsiaalmeedia professionaal, hea suhtleja, rahulik, hea huumorisoonega, kaval, püüdlik ja vahva kaaslane. Kristjan – andekas, suur naljavend, klassi kõige pikem poiss, parim pranglimises ja peastarvutamises, aga kirjanduse tundides tukub, sportlik, lahke. Kaisa – rõõmsameelne, väga s õ br al i k , tark, korrektne, klassi kõige noorem, kohusetundlik, väga andekas matemaatikas, tore, tagasihoidlik ja stiilne. Miriam Ann – väga aktiivne, lõbus, energiline, teeb nalja ja mängib Minecrafti, kaval, talle meeldib tähelepanu, unikaalne, julge, abivalmis ning otsekohene.
asju parandada, hea IT-s ja mehaanikas, spordikunn, teab palju elektroonikast, leiab alati oma viisi probleemide lahendamiseks.
Märkamisi klassist ja kooliajast. Meie klass on tõeliselt unikaalne, iga klassikaaslane on eriline ja seetõttu ei ole meil koolis kunagi igav. Näeme elu enamasti läbi huumoriprisma ja meie klassi motoks võiks olla – „Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab!“ Vahel tundub, et oskame üksteise mõtteid lugeda ja teiste käitumist ette arvata, sest oleme nii kaua koos olnud. Meie klassis õpivad ainult targad inimesed, kes osalevad aktiivselt üritustel ja korraldavad neid ise ka. Oleme klassiga osalenud õpilasesinduse Oma Riik töös alates viiendast
klassist. Oskame teha kompromisse ja alati leida lahenduse ükskõik missugusele probleemile. Klassikaaslased on väga abivalmis, aitame alati üksteist. Oleme väga kokkuhoidev klass, alati üksteisele toeks ja tiimitöö on kõrgeimal tasemel. Hoiame kokku ja saame kõik väga hästi läbi. Oleme alati olnud aktiivsed ja jõuame igale poole. Oleme üheksa aasta jooksul tihedalt kokku kasvanud ja meie k la s si s t la u sa õ hk u b ühtehoidvust. Tundides muutuvad arutelud vahel väga filosoofiliseks ja triivime teemast päris kaugele. Me innustame üksteist ja õppimisega on meil kõik enamasti korras, sest klass on täis andekaid, toredaid ja rõõmsameelseid inimesi. Meie klassi huumorisoon on ammendamatu, klass on täis huvitavaid ja erilisi persoone, kes ometi imekombel klapivad
Hanna-Simona – abivalmis, täiesti cool, rõõmus, väga osavõtlik, hea suhtleja, töökas, sõbralik, suudab alati kõik naerma panna. Lume – väga tark, abivalmis, on hea kõiges, mida teeb, nutikas, kohusetundlik, aktiivne, tahtejõuline, sõbralik ja andekas kõigis asjades. Martti – sõbralik, viisakas, kiire mõtlemisega, tark, oskab paljusid asju, armastab muusikat ja oskab pille mängida, alati lööb üritustel kaasa, meeldib vaielda. Uku – osav, vaikne, oskab Surju kooli 9.klass. Foto: Hele-Riin Kutsar
suurepäraselt. Meeskonnatöös oleme head ja ilmselt saaksime edukalt hakkama ka Kuule lendamise projektiga. Meile meeldib koos aega veeta ka koolivälisel ajal, meil on alati midagi huvitavat teha, sest kõik meie klassis tegelevad millegi põnevaga lisaks õppimisele. Kes mängib pilli, kes tantsib, kes tegeleb käsitööga, kes käib trennis ja kes on lihtsalt hakkaja tüüp. Peale lõpetamist jääme igatsema just eelkõige sõbralikku ja heatahtlikku „klassivaimu“, toredaid nalju ainetundides, vaidlusi ja arutelusid erinevatel teemadel, meie ühiseid ettevõtmisi, nii klassiõhtuid kui väljasõite, aga kindlasti hakkame puudust tundma ka klassijuhatajast, Maarit Kogerist, kes oli alati toeks ja mõistev ning tuli meie jaburate mõtete ja tempudega mõnikord isegi kaasa.
Minu suurim hobi on õppimine! Oma kogemust tööst noore õpetajana jagab Hele-Riin Kutsar. Anne AASAMETS Sa töötad Surju Koolis õpetajana. Kui kaua oled koolis töötanud ja mida õpetad? Töötan õpetajana kolmandat aastat ja annan 5.-9. klassile matemaatikat. Kuidas Sa üldse kooli jõudsid? Ma ei saa öelda, et oleksin alati õpetajaks tahtnud saada, aga kuni 6.-7. klassini arvasin, et see võiks üks võimalikest töödest tulevikus olla küll - maadeavastaja ja leiutaja kõrval :) Põhikooli viimastes klassides avastasin, et see töö nõuab rohkem kannatlikkust, kui minul tol ajal oli. Siiski - kui Noored Kooli programm alustas 15 aastat tagasi, siis õpetaja amet meenus ja käisin katsetel. Tol korral lõppvooru ei pääsenud. Läks üle kümne aasta enne kui õpetajana end taas proovile tahtsin panna. Avastasin, et ülikoolid ei ole valmis vastu võtma teise ringi õppureid, kellele päevane õpe ei sobi. Kuna mul ei ole matemaatika vaid keskkonnateaduste diplom, siis matemaatika õpetajaks end harida ülikoolis mul võimalik ei olnud. Nii otsustasin õppida iseseisvalt töö käigus. Kui nägin kuulutust, et üks väike kool otsib matemaatikaõpetajat, siis saatsin CV, käisin töövestlusel ja nii ma Surju kooli jõudsin. Esimesel õpetajana töötamise aastal avastasin taas Noored Kooli programmi, kandideerisin ja sel aastal lõpetasin programmi 13. lennu koosseisus. Praegu oled koolis. Mis Sulle koolis meeldib?
Minu suurim hobi on õppimine. Soovin, et ka teised ei kaotaks uudishimu ja tahet uurida, katsetada ja avastada. Kool on parim koht, kus saan aidata kaasa teiste arengule ja samas ka ise uut avastada. Mida ütled õpilaste kohta? Kas need, kes on koolis, on samasugused, kui Sinu ajal olid? Keeruline öelda - õpilasena tundub sulle ühte moodi ja õpetajana hoopis teisiti. Tundub, et õpilased olid minu ajal rohkem motiveeritud õppima ning haridus oli olulisem, kuid see motivatsioon oli pigem väline ja tulemusele orienteeritud. Tihti nagu praegugi õpiti sellepärast, et õpetaja ja vanemad rahule jääksid. Praegu on olukord väga kirju, on õpilasi, kes teadlikult õpivad, on õpilasi, kes õpivad hinde pärast ja on õpilasi, kes on täielikult kaotanud oma motivatsiooni ennast arendada. Mulle tundub, et täna on rohkem õpiraskustega õpilasi kui minu ajal. Mis teeb praegu Sinu jaoks õpetaja töö raskeks? Töökoormus. Mul on tunne, et õpetaja ametijuhendi on kokku pannud analüüsivõimetu inimene või puudub õpetajate ja tööandjate vahel ühtne arusaam, mis mingi rea taga peidus on. Õpetaja tööaeg peaks olema 35 tundi nädalas, kuid tegelikult teeb õpetaja keskmiselt 1,5 kuud aastas (TALIS 2018 andmete põhjal arvutatud) tasuta vabatahtlikku tööd oma pere, rahakoti ja vaba aja arvelt. Ilmselgelt on siin ka üks põhjuseid, miks noored õpetajad koolidesse pidama ei jää. Mujal saab tehtud töö eest ka tasu :)
Foto: erakogu Õppisid Noored Kooli programmis. Mida arvad, kas see programm võib olla see, mis toob õpetajaid juurde nii, et nad ka püsima jäävad? Programmi läbinud inimestest osad jäävad küll ka pikemalt koolidesse, kuid Noored Kooli esmane eesmärk ei ole läbi programmi õpetajate puudust leevendada, vaid pigem tuua kogu haridussektorisse rohkem ettevõtlikke ja motiveeritud inimesi, kes on valmis lahenduste nimel tegutsema. Üks sellistest lahendust vajavatest probleemidest on ka õpetajate puudus. See, kui kauaks Noored Kooli osaleja kooli õpetajaks jääb, oleneb palju ka koolist need inimesed vajavad väljakutseid ja võimalusi posi-
tiivseid muutusi luua. Õpetajana töötamine annab võimaluse omal nahal läbi proovida kõik need valukohad, mis selles valdkonnas esinevad, kuid kui konkreetses koolis arenguvõimalused puuduvad, siis liiguvad need inimesed edasi. Miks on Sinu jaoks Surju Kool hea? Surju Kool on nagu suur pere, sest kõik tunnevad kõiki. Kuna tegemist on väikese kooliga, siis igal õpilasel on võimalus õpetajalt rohkem tähelepanu saada ning niisama nähtamatuna tunnis istuda ei saa. Õpetajana ma tunnen kõiki oma õpilasi ja tean, kellel milles abi on vaja.
Märt Kütas: Lootsin saada Põhjamerele 2020/21 õppeaastast on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis geograafiaõpetajana tööle asunud Märt Kütas. Kirjatarga toimetus tundis septembri lõpus huvi, kuidas ta meie kooliga kohanenud on. Kärt PÄRNAT Kus olete üles kasvanud ning oma hariduse omandanud? Olen üles kasvanud kahes kohas. Sündisin Pärnus, esimesed neli aastat elasin seal, siis kolisime Sigaste külla. Sigastes elasin kuni 16. eluaastani, mil kolisin kooli tõttu taas Pärnusse. Põhihariduse omandasin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, peale seda läksin Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumisse, kus õppisin humanitaarsuunal. Pärast gümnaasiumihariduse omandamist teenisin üksteist kuud Eesti mereväes. Bakalaureusekraadi geograafias sain Tartu Ülikoolis ning praegu omandan magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Milline kool on kõige rohkem südamesse jäänud? Kuna mulle on väiksest saati meeldinud koolis käia, siis tegelikult kõik, igaüks aga omamoodi. Kilingi-Nõmme andis mulle nii-öelda elukooli. Sütevaka kogemuse, mis tunne on tõeliselt pingutada õppimise nimel. Merevägi õpetas lihtsalt inimeseks olemist ja natukene alandlikkust. Ülikoolis on kasvamine ja kujunemine, omaenda viisil, omaenda moel. Ega keegi ülikoolis ei küsi, et kas käid kohal või mitte – sa pead seal ise vastutama. Iga kool õpetab midagi erinevat, ei saa öelda, et üks on kõige erilisem. Kõik on erilised, kõik annavad midagi, erinevas kohas ja erineval ajal.
Õpetaja Märt omas elemendis. Foto: Ingeliina Kore
kalalaeva inspektoriks Kelleks te lapsena saada tahtsite? Möldriks, täpsemalt vesiveski möldriks. Ma ei tea isegi miks, lapsepõlve romantika ilmselt. Mulle meeldisid tohutult vesiveskid, üldse kõik, mis oli veskitega seotud. Keset Pärnut olid need mulle ka midagi väga kummalist, midagi täiesti kättesaadamatut.
just väga palju omavanuseid inimesi kellega rääkida. See üheksa aastat oli täis nii halbu kui ka häid mälestusi. Alates tunnist väljaviskamisest või kuidas kunstiringis endise kunstiõpetaja Asta Sussiga kella poole üheksani õhtul joonistades juttu ajasime. Kuidas tuli otsus õppida ülikoolis just geograafiat?
Siis ma ei tahtnud tükk aega kellekski saada, olin lihtsalt õpilane. Mõtlesin igasuguseid asju – leedu keele tõlgiks või kosmonaudiks. Tegelikult olen alati tahtnud inimeseks saada, see on selline igavene soov olnud.
Elli - kõige selgem põhjus. Mäletan, kui meil oli 7. klassis esimene geograafiatund ja mõtlesin: “Vau! See on asi, mida ma õppida tahaksin.” See mõte jäi mulle alati kuskile taustaks, et see asi mulle meeldib.
Mida mäletate oma kooliajast Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis? On teil mõni tore mälestus, mis teid siiani saadab?
Meie endine geograafiaõpetaja Elli Altin on öelnud, et geograafid on maailma kõige toredamad inimesed. Kas see väide võis teid elukutse valikul mõjutada?
See oli esimese klassi lõpp, viimane koolipäev. Kõndisime koos sõpradega koolimajast välja ja mõtlesime: “Oh, viimane päev! Lähme õpetajate uksest välja.” See oli suur asi, toona rangelt keelatud. Arvan, et kogu üheksa aasta jooksul, mil ma siin koolis õppisin, kasutasin seda ust vaid mõnikümmend korda. Samal ajal kui uksest välja läksime, kujutasin ette, kuidas kaheteistkümne aasta pärast väljun samast uksest 63. lennu lõpetajana. Seda küll ei juhtunud, kuid mäletan hästi seda tunnet, et vot see uks aitab mind maailma. Mulle meeldis koolis käia. Vist oli põhjus see, et metsa sees, kus ma elasin, ei olnud
Geograafias peab olema aga avatud mõtlemisega, et arendada võimet seostamaks paljusid asju väga erinevatel viisidel. Kas geograafid on toredad inimesed? Muidugi on. Aga kas Elli mind sundis? Ei, ise ma tahtsin. Mulle on meeldinud geograafia kogu aeg, isegi keset puberteeti mõtlesin, et see mulle meeldib. Maakonna geograafiaolümpiaadide võidud andsid võimaluse osaleda preemiareisidel. Õnnestus käia veel töötavas Ignalina tuumaelektrijaamas ja Peterburis. Teadsin, et kui hästi läheb, siis saan ka kuskile reisida. Korra pääsesin ka riiklikule olümpiaadile, mis toona toimus Narvas. Geograafia õppimine oli lihtsalt võimalus näha maailma ja käia kaugetes paikades, millest olin palju lugenud ja unistanud.
Kuidas te siia, KilingiNõmme õpetajaks sattusite? Oli see pikaajaline plaan või pigem juhus? Pigem juhus ja asjade kokkulangemine. Ma teadsin, et Elli tahab minna pensionile. Lõpetanud ülikooli, kolisin Tartust ära, ja lootsin saada Põhjamerele kalalaevale inspektoriks, kuid see ei läinud erinevatel põhjustel läbi. Kuna mul oli vaja ikkagi midagi teha, siis mõtlesin, et eks ma siis tulen, kasvõi proovima. Õpetajaks polnud te kunagi mõelnud hakata? Eks ma olen kogu aeg kartnud, et kunagi õpetajana lõpetan. Mõtlesin, et tahaks enne veel midagi muud teha, kui õpetajaks hakkan. Muidugi, nüüd kui olen õpetaja, loodan, et ei kavatse oma ameti pärast ühtegi muud asja tegemata jätta.
Ma pole pere ainukene geograaf - mu täditütrel on geograafias doktorikraad. Ta ütles kunagi, et geograafiat lähevad õppima need, kes otsivad enda kohta maailmas. Ja see on ka tõsi. Vastuseks küsimusele „Miks geograafia?“ võib tihti kuulda: “Ma tulin siia, sest kuskile mujale sisse ei saanud.” Märt Kütas 2020. aasta suvel Tartu Ülikooli botaanikaaias. Foto: erakogu
Kas õpetajatöö teile?
meeldib
lihtsalt sellest, et olen juba natukene harjunud.
Jah, mulle meeldib õpilastele klassi ees maailmast rääkida. Minu arvates on see aine põnev ja vajalik. Olen suutnud selle ka isiklikult vajalikuks teha, lausa elukutseks.
Meie kooli endine geograafiaõpetaja Elli Altin töötas siin enam kui 40 aastat. Kas kavatsete saada sama staažikaks õpetajaks?
Õpetajatöö varjuküljeks on mõneti raskendatud reisimine. Mõned aastad tagasi võtsin töö juurest puhkuse ja läksin kuuks ajaks tuttavate juurde Saksamaale. Tegin sõbra juures tööd ja võtsin ka Kölni Karnevalist osa. Samas kogu aeg enda ümber ringi vaadates - millest on majad ehitatud, mis maavarasid on kasutatud, mis on nendest johtuv ajalugu ja kultuur. Need teadmised aitavad luua seoseid. Kõikjal on geograafia, kui tahad, et see seal on. Kuidas jagate oma aega õpetajatöö ja ülikooli vahel? On see väga raske või on küsimus rohkem harjumises? See olukord on praegu nii uus ning ma üldse ei eita, et see on raske. Ma teen endast kõik võimaliku saamaks hästi hakkama, valmistada ette sisukad tunnid ja valdamaks ka materjali, mida õpetan. Muidugi olen neid teemasid varem õppinud, erinevail viisil ja mitmeid kordi ning tean, mis on settekivim, tardkivim ja moondekivim, kuid ikkagi pean ma midagi kordama ja üle vaatama. See on suur töö ja ega ülikoolimaterjal pole samuti lihtne, ei peagi olema. Võin aga öelda, et need neli koolinädalat on väga kiiresti läinud ning tunnen ennast veidi rahulikumalt ja mugavamalt. Aga võib-olla on see
Ütlen geograafiaõpetaja vastuse: arvestades praegust ebastabiilset olukorda maailma poliitilisel areenil, erinevaid võimalusi meie kliimatingimuste muutumisel, potentsiaalset vee- ja toidukriisi ja üleilmset pandeemiat, siis on väga raske anda ühtegi püsivat vastust. Hetkel olen siin, kuid ma ei tea, kaua see hetk kestab. Praegu vähemalt tundub, et kõik ei lenda õhku enne järgmist aastat. Ma ei saa öelda, et kindlasti 40 aastat, vaid ütlen, et praegu olen ma siin. Kui te peaksite kolme omadussõnaga kirjeldama, kuidas teid siia kooli vastu on võetud, siis mis need oleks? Soe, toetav ning väljakutsuv. Milline on teie arvates üks hea õpetaja? Läbinägelik. Kõik õpilased on erinevad. Kellel on kodus kõik hästi, kelle kodune olukord on kohutav, keda kodus toetatakse, kes saab oma ainukese sooja söögi koolis. Kõik need õpilased tulevad siia ja iga õpetaja peab lapsele otsa vaatama ning aru saama, kuidas talle läheneda, kuidas aidata tal iseendaga kontakti luua. Õpetaja ei pea tulema klassi ette ja ütlema: “Nüüd te muutute paremateks inimesteks, kui te saate aru mis on Pythagorase teoreem.” Hea õpetaja on see, kes aitab sul paremaks inimeseks kasvada. Kas ja
kuidas ta seda teeb, on iga õpetaja enda ülesanne. Ühine omadus, mis kõigil õpetajatel peaks olema, on inimlikkus. Millega tegelete vabal ajal? Millised on teie hobid? Hetkel mul vaba aega ei ole. Kui aga on, siis mulle tõeliselt meeldivad loodus- ja kultuurireisid. Selle aasta suvevaheaja kasutasin Lätis erinevate jugade, pae- ja liivakivipaljandite ja muude huviväärsuste külastamiseks. Samuti meeldib käia teatris, sealhulgas ka ooperit ja balletti vaatamas. Lisaks raamatute lugemine ja võimalusel ka tantsimine. Kunagi ammu tegelesin orienteerumisega, mis vajaks uuesti kätte võtmist. Üritan hoida vaimu ja keha erksana. Kas raamat või film? Sõltub. Kui rääkida originaalfilmist, siis saab ju visuaalkeelega nii palju erinevaid tundeid edasi anda. Kinost olen lahkunud nii nuttes kui naerdes. Raamat võib sama teha. Raamatu põhjal tehtud filmid pole samad mis on raamat,. need on midagi muud. Mõnikord väga head, mõnikord kohutavad. Praegu olen väga põnevil kahe filmi osas, mis varsti kinodesse tulevad. Üks on “Düün”, mis on tehtud minu ühe lemmikraamatu põhjal. Film räägib inimese tõusust vastutahtsi pooljumalaks keskkonnas, kus hävinevad kõik tema senised tõekspidamised ja tugistruktuurid. Teine on “Ammoniit”, mille peaosatäitjateks on Kate Winslet ja Saoirse Ronan. Film räägib Mary Anningust, kes pani aluse tänapäeva paleontoloogiale ehk kivististe uurimisele,
kuid mehed ostavad tema töö ära ning võtavad kogu kuulsuse endale. Filmi põhirõhk ongi selle naise geoloogilisel tööl ning armulool ühe teise naisega. Väga-väga huvitav perioodidraama ning muidugi geoloogiline film, mis mind seda veel eriti vaatama kutsub. Mis on praeguse hetke lemmikraamat? Tahaks öelda, et see on “Üldmaateadus”, mida kasutan ülikooli õppematerjalide kordamiseks. Aga otsest lemmikut praegu ei ole. Lemmikuid on palju ja need kõik on mind mõjutanud. “Meister ja Margarita”, “Väikesed jumalad”, “Düün”, “Tuli ja raud”, “Mardileib, “Pipi Pikksukk”, “Muumioru lood”, neid on nii palju erinevaid, lemmikut on võimatu valida. Kas raamatuid on teile alati meeldinud lugeda? Jah, isegi kooliajal. Ainus raamat, mida ma lõpuni ei lugenud, on “Nimed marmortahvlil”. See oli 9. klassis. Mäletan hästi, et proovisin päris mitu korda alustada, aga lõpuks ei tulnud sellest midagi välja, niiet see oli selline väike minupoolne mäss. Hiljuti ilmus kirjastuselt Pegasus “Lasteentsüklopeedia”, kus olen ka üks kolmest tõlkijast. Sõbrad on tõlkijad ja siis nad pakkusid, et kuule, on vaja teha, kas tahad ka tulla. Tegingi ära ja kindlasti kunagi teeks veel midagi sarnast. Kirjatarga toimetus tänab sisuka ja põneva intervjuu eest!
Õpetajaks hakkasin, et olla iga päev spordi sees Elisabeth Rõigase soov saada õpetajaks ja siduda ennast spordiga täitub alates 2020. aasta sügisest KilingiNõmme Gümnaasiumis. mise, kergejõustiku, sulgpalli, ujumise kui ka korvpallitrennis. Kindlasti jäi veel miskit nimetamata.
Anette EINMANN
Miks Te hakkasite õpetajaks?
Mis on Teie lemmikspordiala?
Olen alates 6.klassist soovinud saada õpetajaks ning siduda oma elu spordiga. Sellest ajast alates olen oma elus teinud teadlikke valikud ja otsuseid, et minu unistus täitus ning iga tehtud samm on viinud mind järjest lähemale oma unistuse saavutamisel, kuni sel aastal mul avaneski võimalus olla õpetaja. Õpetajaks hakkasin ka seetõttu, et olla iga päev spordi sees ja anda oma teadmisi ja kogemusi edasi uutele noortele, et ka neile jääks külge spordipisik ja eluagne soov liikuda ning sportida.
Lemmik- ehk kõige südamelähedasem spordiala on korvpall.
Mis Teile meie koolis meeldib? Kilingi-Nõmme Gümnaasium on mulle meeldinud alates esimesest tööpäevast, sest kohe kui ma majja saabusin võtsid kolleegid mu hästi vastu ning samuti on õpilased olnud siiani väga tublid ja toredad. Kilingi-Nõmmes on loodud ka väga head sportimistingimused ja seetõttu on väga palju võimalusi õpetajal erinevate tundide läbiviimiseks. Miks Te just selle kooli valisid kuhu õpetajaks tulla? Sellise valiku tegin, kuna olen ka Kilingi-Nõmme Spordi-
Kui kaua olete Te tegelenud korvpalliga? Korvpalliga olen tegelenud 5 aastat ning hetkel on käimas kuues. Kui välja jätta üks aasta, kui ma olin umbes 5. klassis ja kord nädalas käisin naiste korvpallitrennis lihtsalt mängimas. Miks Te hakkasite korvpalliga tegelema?
Elisabeth korvpalli õpetamas. Foto: Ingeliina Kore Oma lemmikala korvpalli õpetamas. Foto: Ingeliina Kore hoones ja selle ümbruses varemgi käinud ning teadsin, et siin on lastele kehalise kasvatuse õpetamiseks väga head tingimused ning samuti on kool ka kodule piisavalt lähedal.
kuid minu jaoks on mu töö nagu hobi, sest saan tegeleda igapäevaselt asjadega, mis mulle väga meeldivad.
Kas Te arvasite, et õpetaja töö on lihtsam?
Õpin Tallinna Ülikoolis sessioonõppes Kehakultuuri erialal.
Kindlasti mitte! Õpetajate roll lapse ja noore elus on niivõrd suur ja kaalukas, et see töö pole kindlasti lihtne,
9. klassi tütarlaste tund. Foto: Laine Ülemaante
Abja Gümnaasiumisse tuli korvpallitreener, kes kutsus kõiki sportlikke lapsi trenni ja kuna mul polnud ühtegi kindlat hobi ega trenni sel ajal, kus ma käinud oleksin, siis mõtlesin, et proovin ja juba esimeste treeningute järel sain aru, et olen leidnud enda jaoks sobiva spordiala.
Kus kohas ja mida Te õpite?
Kui paljude spordialadega Te tegelenud olete? Kõiki spordialasid, mida proovinud olen on väga raske kokku lugeda, sest sport on meeldinud mulle juba väikesest peale ja olen tegelenud peaaegu kõigega. Kuid olen käinud rahvastepalli, jalgpalli, võrkpalli, tantsimise, iluvõimle-
1. klassi aktusel aastal 2007. Abja Gümnaasiumi õpilaspileti annab kätte Toomas Hendrik Ilves. Foto: erakogu
Vahetusaasta Tšehhis - kui midagi tahta, on kõik võimalik! Eelmisel kevadel Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 11. klassi lõpetanud Johannes-Aleksander Raid otsustas õppida ühe aasta välismaal, Tšehhis. Uurisime lähemalt, kuidas tal õnnestus vahetusõpilaseks minna ning kuidas tal Tšehhis läheb. Helene LOORENTS Kust tuli mõte minna vahetusõpilaseks ja miks just Tšehhi? Mõte vahetusõpilaseks minna tuli 10. klassi lõpus, kui mulle avanes võimalus osaleda Tšehhis toimuval GLOBE mängudel. Ma polnud enne Tšehhis käinud ja seal olles tekkis tunne, et Tšehhi on osa minust. Tagasi Eestisse tulles hakkasin kohe uurima võimalusi, kuidas saaks Tšehhi õppima minna. Minu jaoks kõige kindlam ja mugavam viis selleks tundus MTÜ YFU Eesti. Valida oli ühe semestri, poole aasta või terve õppeaasta vahel. Mina teadsin juba algusest peale, et kui lähen, siis kas terveks aastaks, või ei lähe üldse.
gas toetajate otsimise koolitusel, kus anti nõu, kuidas leida toetajaid programmitasu maksmiseks. Vahetusaastad välismaal on üsna kulukad, kuidas said vajamineva summa kokku?
Kõikide riikide vahetusaastate kulud on erinevad ja see varieerub paarist tuhandest kuni kümne-üheteist tuhande euroni. Mina sain kogu vahetusaasta maksumuse kokku heade toetajate abiga. Kuu aega Johannes vahetusema Monika ja vahetusisa Paveliga. kulus toetuskirjade Kodus on meil kaks chihuaKuidas edenevad sinu ettevalmistusteks ja teine huat, Dasticka ja Dorotka, ja tšehhi keele õpingud? kuu aega jällegi saatsin ja neli akvaariumi kaladega, vastasin tagasi-tulnud kirPäris alguses Tšehhi meil oli ka kass, aga ta suri jadele. Olgu see summa jõudes ei osanud ma kahjuks sügisel ära. Perel on tahes kui suur, kui midagi põhimõtteliselt mitte midagi kolm poega, neist kõige tõeliselt tahta on kõik võitšehhi keeles rääkida. Ma vanem Karel, siis Ota ja noomalik. olin küll Duolingo äpiga rim Matyaš, ükski poegadest palju tšehhikeelseid sõnu ja ei ela enam kodus.Vabal ajal väljendeid õppinud, kuid Milliseid samme pidi läbivaatame koos vahetuspereRäägi veidi enda vahehääldused ja kohalik keel ma, et üldse vahetusõpiga erinevaid Tšehhi filme. tusperest ning on ikkagi veidi teine, kui laseks saada? Samuti meeldib meile koos igapäevaelust Tšehhis. see, mis äpis kuuldu. Algussüüa teha, näiteks oleme Oma soovi vahetusaastale es on muidugi keele Elan vahetusperes, kus on teinud mulgiputru, leivavahtu minemisest avaldasin ma õppimine ja arusaamine ema, isa ja kaks chihuaja musta leiba. Lahutamatu juunis/juulis, selleks saatsin raske, aga mida aeg edasi, huat. Elame Šťáhlavyis. Isa osa on ka lauamängud, mida YFU-le ankeedi enda seda lihtsamaks see Pavel töötab Škodas, samängime peaaegu iga õhtu. andmetega. Edasi kutsuti läheb. Praeguseks on keele mas firmas, kust tulevad Nädalavahetustel käime mind infopäevale ja järgmiõppimisega läinud väga 2024 Eestisse uued rongid. palju reisimas ja matkamas, sena valimispäevale. Võihästi. Seoses koEma Monika on ettevõtja ja näiteks oleme vahemalik oli osaleda ka erineroonaviiruse ja distantspakub erinevaid lahendusi tusemaga käinud kolmes vates töötubades, sealhulõppega on olnud palju aega interjööri kujundamiseks. lähedalasuvas observategeleda keele õppimisega. tooriumis tähti vaatamas, Jah, ka Tšehhis oli palju kirjanikeööl Pilsenis, teaperioode, kui pidime õppitrietendustel ning erinema distantsilt, sest olukord vates vaatetornides. Kooli siin oli vahel hullemgi kui sõidan rongiga, paar Eestis. Oktoobri algusest peatust lõunasse, Blovicsaadeti meid koduõppele esse. Gymnazium Blovicning tagasi kooli lubati alles es on neli klassi ning mina detsembri teisel nädalal, õpin neist kolmandas. Siin kuid seda luksust said naukestavad vahetunnid 5 tida ainult osad klassid, minutit, aga on ka pikesealhulgas ka minu klass. maid, 10 ja 15 minutilisi Selleks ajaks olin ma tšehhi vahetunde, lõuna on 1h. keelt praktiseerinud juba Tunni ajal võib vabalt süüa üsna palju ning rongijaamas ja juua, kuid see ei tohi vanemale härrale kellaaega lihtsalt segada tunni andvastates ja niisama maastmist. Kahel päeval nädalas ilmast vesteldes tekkis on meil 6 tundi, ülejäänud selline ülev tunne, et lõpuks kolmel päeval 8. saan ma aru, millest jutt Johannes-Aleksander Raid alias Jeni Ček. käib.
Fotod: erakogu
Võib öelda, et GLOBE mõjutab minu elu praegu pea igal sammul Johannes-Aleksander Raid GLOBE-lugu sai alguse koolis geograafia tundides, ilmavaatlusi tehes.
Helene LOORENTS
Kuna ilmavaatlused tundusid väga huvitavad ja õues mulle olla meeldib, siis mõne aja pärast tegingi juba pea igas tunnis ilmavaatlusi. 2018. aastal korraldas meie kool GLOBE õppeekspeditsiooni Jõulumäel ja geograafiaõpetaja Elli kutsus ka mind meeskonda. Sama aasta lõpus pakkus õpetaja välja võimaluse osaleda järgmine aasta rahvusvahelistel GLOBE mängudel Tšehhis. 2019. mai osalesimegi koos teiste Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilaste, Hansu, Beriti, Hanna, Johanna ja Tartu ülikooli geograafiatudengi Merliga GLOBE mängudel Tšehhis ja esindasime oma uurimisprojektiga Eestit. Enne ja pärast GLOBE mange avastasime ka Karlovy Varyt ja Prahat. Tšehhis saadud kogemus inspireeris mind väga ja tagasi Eestisse jõudes hakkasin Tšehhi keele, koolisüsteemi, kultuuri ja ajaloo kohta uurima. Kuigi olime valmis ka järgmisel aastal uuesti uurimistöö tegema, et Tšehhi tagasi tulla, siis mina tahtsin tulla tagasi pikemaks ajaks ja tunda end tõelise tšehhina ja õppida Tšehhi gümnaasiumis. Täna kirjutangi seda teksti Tšehhist, olen 2020/21 YFU vahetusõpilane Tšehhis ja õpin kohalikus gümnaasiumis. Praegu kirjutan koostöös NASA teadlase Garik Gutmaniga uurimistööd, osalen GLOBE “student vlogger” programmis ja aitan korraldada tulevast õppe-ekspeditsiooni. Võib öelda, et GLOBE mõjutab minu elu praegu pea igal sammul ja ootan
GLOBE Webinar. Foto: kuvatõmmis väga, mis tulevik toob. Praegu käimas olev projekt “student vlogger” kogub hoogu nii Eesti kui ka rahvusvahelisel tasandil, võimaldades Eesti koolidel teha koostööd NASA kliimateadlase Garik Gutmaniga. Eesti koolidest on esindatud Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium, Miina Härma Gümnaasium, Viljandi Gümnaasium, Narva Soldino Gümnaasium, Narva 6. Kool, Narva Kreenholmi Gümnaasium ja Na r v a V an a l in na Gümnaasium. Projekti käigus toimuvad mitmed webinarid. “Student vloggeri” projekt on alles algusjärgus ning lähemalt räägib sellest juba Johannes ise järgmisel õppeaastal. Olen ääretult tänulik oma õpetajale Ellile, Laurale ja kogu GLOBE kogukonnale, kes kõik on mu elu märgatavalt muutnud!
Globe mängudel Tšehhis (juuli 2019) Vasakult: Johanna, Hanna, Berit, Merli, Hans-Kristjan, Johannes-Aleksander. Foto: erakogu
Uued gümnasistid Sel õppeaastal tuli Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 10.klassi 8 uut õpilast. Viielt neist uurisime, kust nad tulevad, miks nad just selle kooli valisid, millised on muljed uuest koolist ja veel muud. Marie KIELAS
Tulen Mõisaküla koolist. Sõbrad soovitasid, vanem vend ja õde käisid siin. Uus kool on kindlasti suurem, siin on rohkem õpilasi. Klassikaaslased on väga toredad ja sportlikud. Esmamulje on väga hea. Ma olen väga rahul, et sellise otsuse tegin. Vabal ajal tegelen spordiga, täpsemalt käin jõusaalis ja kergejõustikus.
Tulen Põltsamaa Ühisgümnaasiumist. Info kooli kohta leidsin internetist, siin tundusid olevat väga head võimalused. Tahtsin ka proovida midagi uut, tulla teise Eesti otsa. Võrreldes eelmise kooliga on see väiksem, teistsugune söökla korraldus, uued inimesed, õpetajad jms. Klassikaaslased on toredad, veidi lapsikud. Mõned võiksid veidi vähem vaielda ja sõna võtta ka vähem. Siiski tore. Praegused emotsioonid selle kooli kohta on positiivsed. Ei ole midagi kurta. Olen rahul, et siia tulin. Vabal ajal tegelen spordiga, käin kergejõustikus.
Tulen Tallinna Õismäe Vene lütseumist. Kooli leidsin kogemata internetist, meeldisid valikained ning see, et on koostöö koos sisekaitseakadeemia-
ga. Siin on lahked õpetajad – kui on vaja abi, nad aitavad sind, vanas koolis ei olnud nii. Klassikaaslased on lõbusad, abivalmid, lahked, kõik on väga sõbralikud ning on selline mulje nagu oleme kõik üks suur pere. Olen väga rahul, et siia kooli tulin. Vabal ajal mulle meeldib jalutada ja käia jõusaalis.
Tulen Mõisaküla koolist. Kuulsin sõprade käest ning soovitused õdedelt – vendadelt, kes kunagi siin õppisid. Võrreldes eelmise kooliga on siin rangemad ja nõudlikumad õpitingimused. Uued klassikaaslased on targad, sõbralikud, abivalmid. Siinne õhkkond on meeldiv ning tore. Olen rahul, et otsustasin selle kooli kasuks. Vabal ajal meeldib tegeleda võrkpalliga ning laulukooriga, käin mõlemas huviringis.
Tulen Pärnu Ülejõe Põhikoolist. Elasin varemalt ka Kilingi-Nõmmes ning käisin esimesed kaks aastat siin koolis. Tulin seepärast, et mulle meeldis idee kuskil kaugemal koolis käia ning võimalus sisekaitset õppida oli ka kindlasti suureks teguriks Nõmme tulekul. Õpetajad ja inimesed on väga soojad ja toetavad võrreldes Pärnuga. Tunnid algavad hiljem kui Pärnus, kuid lõppevad samal ajal (st Pärnus pikemad vahetunnid). Klassikaaslased on abivalmid ning toetavad. Esmamulje kooli kohta väga hea, pole ühtegi halba sõna öelda. Olen rahul, et otsustasin selle kooli kasuks. Vabal ajal meeldib käia klassikaaslastega vabaajakeskuses, KiNG-i huviringides ei osale.
Tseremoonia Shreki stiilis 12. novembril toimus Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi rebaste retsimine, kus 10. klassi õpilased läbisid katsumusi, et saada gümnaasiumiväärilisteks. Marie KIELAS
Retsimise stiilinäited võeti multifilmist Shrek. Selleks päevaks pidid rebased tegema ettevalmistusi ning täitma 12. klassi poolt juba varasemalt ette antud ülesandeid, samuti pidid nad omavahel ära jagama kehastatavad tegelased. Juba eelneval päeval ilmusid koolimaja seintele teemakohased kaunistused ning abituriente ülistavad pildid. Samuti kaunistati ära abiturientide koduklass.
12. novembril hakkas retsimine juba enne tunde, mil abituriendid ehk mustad jõud jagasid rebastele vajalikud teadmised toimuvast. Rebased tohtisid koolimajas liikuda vaid ette antud radadel, mis olid maha teibitud. Kui aga radadelt kõrvale astuti, tuli kanda ka vastav karistus. Näiteks ühe karistusena saadeti vea teinud rebasekutsikas direktori kabinetti või siis pidi rebane kooliraadiost edastama naljaka sõnumi. Kuna ei saanud ka kõrvale vaadata rebastele väga ohtlikust marutõvest, jaga-
sid abituriendid rebastele vaktsiinibatoone. Koolipäeva vältel, kui kõlas pasunahääl pidid rebased palvetama hakkama. Kui aga kostus Shrekis tuntud laul ,,All Stars’’ pidid noored hakkama tantsima ettevalmistatud tantsu. Tegevused jätkusid ka seitsmenda tunni ajal, mil abituriendid andsid rebastele uusi ülesandeid. Kõigepealt tuligi rebastel teha fotolavastusi. Näiteks pidid nad Shreki pere täies koosseisus jäädvustama.
10. klassi ühispilt. Fotod: Anastassija Mašošina, Anastassia Romanova, Helle Berg
Pärast seda läksid mustad jõud koos rebasekutsikatega linna, kus samuti ülesandeid jagati. Esimeses peatuskohas pidi üks julge rebane minema koos klassikaaslastega poodi ning küsima poemüüjalt: ,,Kas te usute ükssarvikutesse?’’ samal ajal endale jäätist otsaette lüües. Et enda tantsuoskusi kõigile näidata, pidid rebasekutsikad hakkama ka Konsumi ees oma õpitud tantsu tantsima ning samuti ei puudunud linna peal pasunahelile järgnev palvetamine.
Suuremad väljakutsed ootasid kümnendikke ees alles õhtul. Abituriendid valmistasid ette viis ülesandepunkti, kus ootasid rebaseid erinevad katsumused ja väljakutsed. Vangitornist enda klassijuhataja Fiona alias Kadri Karoni päästmiseks pidid rebased kõik punktid läbima. Õhtul kogunesid rebased koolimaja ette. Esimese ülesandena pidid värsked gümnasistid kokku segama Shreki võlujoogi. Purkidesse oli pandud erinevaid salajasi komponente, mida tuli hakata kokku segama. Komponendid valiti loosi teel ning lõpuks tuli kõik loositud saadused kokku segada ning ära juua. Mõned salajased koostisosad olid näiteks tomatimahl, hapukurgi vedelik ning jogurt. Järgmisena juhatati rebased suveaeda, kus tüdrukud ja poisid pidid eraldi gruppidena tegema inimpüramiide. Püramiidid üritati teha nii kõrged kui võimalik. Sealt edasi ootas ülesanne skate pargis, kus jagati klass samuti kaheks meeskonnaks. Ämbrites olid käsnad, mis olid erinevate komponentidega segatud vees. Rebasekutsikad võtsid ülesannet vägagi tõsiselt ning pidasid maha väga suure ning meeleoluka lahingu. Järgmine ülesanne ootas neid kohe kõrval mäel, kuhu tippu nad kõigepealt ronima pidid. Tegemist oli kaheosalise ülesandega, kus esimeses pooles tuli võtta paari ning üks paariline pidi poolest mäest end alla rullima. Pärast seda tuli lusikale panna muna ning sellega joosta finišijooneni. Muna mahapillajaid ootas aga finišijoonel karistus toore muna pähe löömise näol.
Viimane punkt oli võibolla et kõige väljakutsuvam. Kõigepealt seoti rebastel silmad kinni ning seejärel juhatati kohani, kus väljakutse pihta hakkas. Ka selles punktis ei pääsetud munadest ning kõigile rebasekutsikatele sai see ka seal pähe löödud. Järgnevalt pidid kümnendikud minema kraavi ning roomama lühikest maad samal ajal kui mustad jõud viskasid neid erinevate kokkusegatud vedelikega. Näiteks kasutati ketšupit, keefiri ja vett. Selle keeruka katsumusega lõppesid ka rebaste väljakutsed. Edasi suunati rebasekutsikad tumedate jõudude valitseja ehk Helle Bergi koduhoovi. Küünaldega ääristatud teerada juhatas rebased lõkke juurde, mille ääres said nad end jahedal Klassijuhataja Kadri Karon sai “rebaseemana” müsteeriumiõhtul üles soojenda- lähedase ülesande. da. Gümnasisti Tiitli saamiseks tuli rebastel ette 12. klassi klassijuhataja date jõudude käest vabaslugeda rebasevanne ning juures ootas teda aga tetada, ei pääsenud ka Fiokinnitada see enda ninajälmale vägagi raskusi valna väljakutsetest. Talle jega. Samal ajal kui kümmistav ülesanne. Nimelt läks koju tõld järele, mis nendikud nägid vaeva, et pidi ta hakkama süüa tesõidutas teda veidi ringi, enda klassijuhataja tumegema, mis tema jaoks ei samal ajal kui temal endal olnud meeldiv üllatus. olid silmad kinni seotud. Lõpuks pani ta nii rebastele kui ka abiturientidele hiljem pakutud kummikommidest kokku tikuvõileivad/suupisted.
Vande kinnitamine ninajäljega.
NB! Rebastega lepiti varem kokku mõned retsimise tingimused. 10. klass soovis, et nende retsimine oleks väljakutsuv. Samuti teavitati kõiki õpilasi, et õhtusel programmil oleks soovituslik kanda riideid, mis võivad määrduda.
Mis teeb minu kodukoha eriliseks? Häädemeeste Keskkool korraldas 2020 novembris kirjandivõistluse piiriäärsetes valdades (Häädemeeste, Saarde, Salacgriva, Aloja) elavatele 9. – 12. klasside noortele. TOIMETUS
Kirjand pidi olema kirjutatud eesti või läti keeles. Kirjandivõistlusele laekus 21 tööd. /Väljavõte Häädemeeste Keskkooli direktori, Aule Kink’i kaaskirjast/ Sel suvel augustis sai Heinastes/Ainažis ja Metsapoole koolimajas kokku hulk inimesi, kes leidsid, et piiriäärsetel aladel võiksid eestlased ja lätlased teha rohkem koostööd. Koostöö tulemusena kuulutati välja kirjandivõistlus teemal „Mis teeb minu koduvalla/ kodukoha eriliseks?“ Kirjandivõistluse üks erilisus oli see, et õpilased kirjutasid oma ema-
keeles, aga žürii jaoks kirjandeid ei tõlgitud, sest žürii liikmed tunnevad hästi nii eesti kui läti keelt. Žüriisse kuulusid: Elina Bone, Ieva SpolīteJansone ja Gunda Tire. Elina Bone on sündinud ja kasvanud piirilinnas Heinaste/Ainaži linnas ning saanud oma hariduse nii Lätis kui ka Eestis. Oma magistritöös keskendus Elina eesti ja läti keele võrdlusele. Hetkel jätkab Elina oma õpinguid doktorantuuris Tallinna Ülikoolis H u m a n i t a a r t e a d u st e instituudis. Ieva Spolīte-Jansone esivanemad on sarnaselt Elinaga nii eestlased kui
lätlased. Ieva kasvas üles Lätimaal ning eesti keele õppis ära alles kuueaastaselt vanaema juures Eestis. Pärast keskkooli Lätis astus Ieva Tartu Ülikooli ja lõpetas seal etnoloogia eriala. Hetkel elab Ieva Eestis, kuna tema abikaasa on Läti Suursaadik Eestis. Gunda Tire on on Haridus- ja Noorteameti PISA koordinaator. Rahvuselt küll lätlane, aga juba aastaid elab Eestis ning tutvustab maailmale läbi PISA heade tulemuste Eesti haridussüsteemi. Žürii kiitis kõiki kirjutajaid ning tõstis esile alljärgnevate noorte kirjutajate tööd: õpilaste Kas-
par Vaikmaa ja Grethe Karoline Kaljaste (Kilingi-Nõmme Gümnaasium) kirjutised, veel Triinu Kirschbaum, Keiti Alexandra Lepik (Uulu Põhikool), Lume Tuum (Surju Põhikool), Carolin Mihhailova, H e n r y N ä ä r (Häädemeeste Keskkool), Roberts Vītols, Regnārs Nerips, Elizabete Miljone. Kõige rohkem avaldasid žürii liikmetele muljet Alison Moora (Häädemeeste) ja Kitija Dargevica (Staicele) tööd. Kitija kirjand valiti ka võistluse parimaks. Saarde valla õpilaste kirjatükid saadeti ka vallajuhtidele lugemiseks.
Õpetajate ajarännak aastasse 1961 Reedel, 2. oktoobril, tinistas Audentese erakooli ajalooõpetaja Pille Rohtla kõik Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetajad aastasse 1961. Kätlin LAUR
nistliku Partei Keskvad pidulikule päeravvalge koolihoone Kilingi-Nõmme I Algkomitee Vabariikliku vale veelgi uhkust ees ootab rongkäigukooli asukohale on Parteikooli lektor juurde ja paljude lisi vastuvõtu komikogunenud elevil kooseltsimees Vilhelmiinõukogude õpilaste tee. Lindi läbi lõikaliõpilased, kes hakkane Puuselg peab masilmis võib näha liimiseks on ülesrivistuvad kohe ühise rongnitsev - sütitava hoogutuse pisaraid. Seltnud tublid köögitöökäiguna marssima Kine avamise kõne. Siis lingi-Nõmme Keskongi päeva pidulikooli uue koolihoone kuim hetk käes - seltavamisele. Kõik on simees Puuselg lõipidulikult riides - valkab läbi lindi ja kuuged pluusid, tumedad lutab uue koolihoone pihikseelikud ja uhavatuks. Rõõmuhõiked lehvid juustes. ked kostuvad kosmoMitmel õpilasel on ka sesse! särav pioneerirätt kaelas ja punane märk Aulas jätkuvad avarinnas. Rühmanõukopidustused kontsergu esimees Eneken taktusega. Sõna saaVirgo korraldab lapvad Kilingi-Nõmme sed kolme salka: Juri Keskkooli direktor Gagarini nimeline Vastuvõtukomitee uue koolimaja lindi läbi lõikamise tse- seltsimees Raivosalk, Punatähekeste remoonial. Fotod: Margit Jaanson Hillar Tõnisson, seltsalk, Oktoobrilipu simees Vilhelmiine simees direktor Tõlised, komsorg Sinaisalk. Iga salga juht Puuselg ja aukülaline nisson peab oma kõda Jakovleva, seltsisaab austava ülesande seltsimees Laima Salnes meeles kõiki, kes mees Aasamets, dikanda punalippu või dejums vennasvabauue hoone valmimirektor Raivo-Hillar loosungit "Õppida, riigi Läti kaunist linsele kaasa aitasid. Tõnisson ja kääritüdõppida, õppida". Selnakesest Taurupest. Tallinnast saabunud ruk Luule Tõnismäe. leks, et rongkäigus Viimane annab kooliauväärne külaline Rühmanõukogu esimarsilaul õnnestuks, le üle ka kingituse Eestimaa Kommumees Eneken Virgo harjutatakse see koos seab oma saltubli koorilaulja Sirje gad korrektsete Volti ja auväärt Läti rividena koolikülalise Laima Saldemaja ette ja rajumsiga läbi: "Vasak, porteerib direkparem, vasak, parem, torile, et salgad kes saab meie vastu… on täies koos"Rongkäik võib alata! seisus. Rivist Rivid on nöörsirged, astub ette fanlastel seljad tikksirged farist Elli Teras. ja marsilaul kostub üle Pilli helid lisaLippude ja loosungite avamisele kogunenud „õpilased“. terve linna. Uue ja sä-
Oh, kuis uhkuses paisub me rind, et oktoobri kuldses kumas kõik saame tervitada sind, me koolimaja uus ja armas.
duliku pioneeriks vastu võtmise koonduse kõigile nõukogude õpilastele KilingiNõmme Keskkoolis. Ta näeb selle kooli noortes valmidust seisma oma kodumaa eest, punane pioneerirätt kaelas. Pärast vande andmist, rividrilli ja räti sidumise õppetundi on õpilased au-
uhiuue akordioni. Juulija BaranEsineb agiitbrigaad kina järgmisel korral Timurlased, koossei- paremini, sest seltsisus Maimu Ehapalu, mees Jakovleva maKatja Višnja, Sirje Volt nitsevad sõnad ei ja Eneken Virgo, luu- unune. Väikestest viletusega „Meie uus kool“, autor Rutt Põld. Kõigi ühisel pidupäeval rõõmustab kuulajate südant tütarlaste ansambel Vaprad Värvukesed lauluga „Olgu jääv meile päike“. Rahvakultuuri ansambli Sädeke pianist Maimu Ehapalu muusika saatel lauldakse koos ühislaul „Väike trummilööja“. Vennastumise ja sõpruse märgiks korraldab seltsi- Agiitbrigaad Timurlased esitamas luuletust „Meie uus kool“. mees Saldejums ringga välja teeninud klaamängu „Me lähme perustest hoolimata sikese kohvi, heerinrukist lõikama". Ak- on seltsimees Vilhelgaleiva ja ampsu tus kulgeb ladusalt ja miine Puuselg valmis kringlit. kindlasti käitub pisike läbi viima ülimalt pi-
... 2020. Tänasesse hetke jõuavad tagasi heatujulised, mitme naerukurru võrra rikkamad ja sentimentaalsete mälestustega üle uhutud õpetajad.
Suur tänu produtsent / peanäitejuht / mänedžer Helle Bergile (komsorg Sinaida Jakovleva), kes oma visiooni ellu viis ja professionaalse ajas rändaja Pille Rohtla (lektor Vilhelmiine Puuselg) abil ajaloolise õpetajate päeva korraldas! Teistes rollides: nõukogude õpilased - kõik KiNG ägedad õpetajad Raivo-Hillar Tõnisson - Raivo Tõnisson seltsimees Aasamets - Erli Aasamets Eneken Virgo - Kätlin Laur Elli Teras - Mari Karon Luule Tõnismäe - Ly Rätsep Laima Saldejums - Õnnela Teearu Sirje Volt - Sirje Laur Maimu Ehapalu - Mare Tallo Katja Višnja - Kadri Karon Vaprad Värvukesed - Kärt Mia Kingla, Iiris Kangur, Maarit Juhkamsoo Juulia Barankina - Terje Pahk tublid köögitöölised - Merle Statsenko, Ehte Vabrit, Hille Kiviselg kõiki olulisi kontakte omav ekspert - Laine Ülemaante
kulinaariaspetsialist Tammela
Pioneeriks vastu võtmise koondus.
-
Ülle
Sõbrapäeval peitus õnn kapinumbris Kirjatarga toimetus korraldas 15. veebruaril sõbrapäeva loosi. Toimetus meisterdas kaardid ja iga kaardi juurde lisati magus üllatus. Dagne ORIEHOV
♥ 8. veebruaril algas eeltöö kaartide meisterdamisega. Lõikasime välja südamekujulised kaardid, kaunistasime ja kirjutasime neile hea soovi. Meisterdamise ajal sõime piparkooke. Kokku valmistasime 21 üllatust.
♥ 15. veebruari vahetundide ajal loosisime välja võitjad. Õnnenumbrid valisime õpilaste garderoobi kapinumbrite hulgast. Loosimisel oli abiks Google`i numbrigeneraator. Loosisime kolmel vahetunnil ning igal korral soosis õnn viite õpilast. Võitjaid teavitasime kooliraadio kaudu.
Meisterdamise hoos Kirjatarga toimetus. Fotod: Anne Aasamets ja Kätlin Laur
Nora ja Karola annavad üle loosivõidu.
Villem koos oma üllatusega.
WasteArt projekt 5.a klass võitis detsembris korraldatud taaskasutuse teemalisel konkursil “JÕULUEHE” klassi/rühma arvestuses I koha. Auhinnaks said nad töötoa Tipu looduskoolilt. Kätlin LAUR
28. jaanuaril said 5.a klassi poisid ja tüdrukud võimaluse osaleda WasteArt projekti tekstiilitöötoas. Kunstnik Marta Mooratsi juhendamisel meisterdasid lapsed vanast või vähe kasutamist leidvast Tsärgist uue rõivaeseme (kleidi, T-särgi). Õmblusmasinaga said vuristada ka poisid. Lisaks uuele ägedale riietusesemele said lapsed teadmisi ka sellest, kui palju kulub näiteks vett ühe T-särgi
Tüdrukud oma vanast uueks saanud särkidega.
Markus õpib kasutama õmblusmasinat. valmistamisele. Nii tüdrukutel kui ka poistel valmisid juhendaja abil trendikad keskkonnateadlikud riideesemed.
Julgelt käärid sisse ja vanast igavast saab uus ja põnev. Fotod: Kätlin Laur
Anastassi(j)ad, ootame teid tagasi! 9. novembrist kuni 4. detsembrini viibisid meie koolis tudengid Anastassia Romanova ja Anastassija Mašošina. Rääkisime nendega, miks nad siin olid, mida tegid ja mõtlesid. Kärt PÄRNAT
Kes te olete ja kust tulete? Oleme Anastassia ja Anastassija, tuleme Narvast ning õpime Tartu Ülikooli Narva Kolldeži neljandal kursusel noorsootööd. Miks te siin olete? Viime siin läbi oma viimase noorsootöö praktika, kus meie eesmärgiks on proovida olla huvijuhi rollis ning korraldada noortele erinevaid tegevusi. Miks te just KilingiNõmme Gümnaasiumi valisite? Tegelikult ei olnud meil plaanis üldse nii kaugele tulla, sest tundsime, et ei saa eesti keelega piisavalt hästi hakkama. Aga kui see pakkumine meie õppepro-
grammi juhilt tuli, siis ta ütles, et see on väga hea võimalus keele praktiseerimiseks, lisaks pidavat siin väga toredad lapsed olema. Seepeale otsustasime, et miks ka mitte, võib ju proovida! Kuidas te praegu tunnete, kas eesti keeles on väga keeruline suhelda? Kui on vaja rääkida midagi noorsootöö teooria kohta, siis on lihtsam kui tavavestluses. Põhjus, miks me keelt eriti ei oska, on ilmselt selles, et Narvas on 98% venelased ja seetõttu pole meil üldse keelepraktikat. Ka enamustes IdaVirumaa põhikoolides on õppekeeleks vene keel, gümnaasiumis on õpe juba 60% eesti ja 40% vene keeles ning ülikoolis toimub kõik eesti keeles.
Mida põnevat olete meie koolis teinud? Oleme valmistanud ette jõuluehete taaskasutuskonkursi ning viinud läbi küsitluse, et teada saada, millega noored vahetundide ajal tegeleda tahavad. Praegu proovimegi neid tegevusi ellu viia – näiteks täna toimus kommide mäng, kus õpilased otsisid koolimaja pealt pilte, millel oli kujutatud mõnda maiustust. Kui nad need meile tõid, andsime vastu kommi ja pärast toimus kõikide osalejate vahel loos. Kuidas teile meie kool meeldib? Kas on teie koolidest väga erinev? Väga meeldib! Vaikne ja rahulik koht, kuid palju tööd. Koolimaja on ilus ja eriti tore on, et siin ümber on kõikjal mets. Meie koolid asusid aga lin-
nades ning seal oli palju inimesi ja müra. Siiski tundub, et Kilingi-Nõmme Gümnaasium on veidi midagi vene ja eesti kooli vahepealset – siin on karm kord, kuid õpilased saavad tegeleda ka loometöö ja huvitegevusega ning õhkkond on väga sõbralik. Millise mulje on KilingiNõmme linn teile jätnud? Samuti väike, vaikne ja rahulik. Väga sarnane meie kodulinnadele, kuid kui seal on pigem kortermajad, siis siin eramajad. Me ei ole jõudnud kahjuks KilingiNõmmega eriti tutvuda, kuid usume, et kunagi tuleme siia veel tagasi. Kus olete oma siinviibimise ajal veel käinud peale KilingiNõmme Gümnaasiumi? Oleme käinud vabaaja-keskuses – meile tehti ekskursioon ja nägime, kuidas sealne noorsootöö toi-mib, samuti võtsime osa tantsuringist ja meisterdamistöötoast. Klubis osalesime valgustehnika ringi näidistunnis ja vestlesime Saarde valla humanitaarnõunikuga koroona-aja teemadel. Jõudsime ka muusika-kooli ekskursioonile, lisaks on plaanis veel minna Tihemetsa spordihoonega tutvuma. Täname põneva intervjuu eest!
Anastassia Romanova ja Anaastassija Mašošina intervjuud andmas. Foto: Anne Aasamets
Pranglimise rahvusvaheline finaal Pranglimise (veebipõhise peastarvutamise) kogu aasta kestnud võistlused kulmineerusid 24. aprillil rahvusvahelise finaaliga. Ave KARTAU Viiruseohu tõttu võisteldi seekord veebis, traditsiooniline võistlusreis jäi ära. Osalesid Eesti, Läti, Leedu, Sloveenia, Ukraina ja Gruusia parimad peastarvutajad. Eesti võistkonda kuulusid ka kolm õpilast Saarde valla koolidest. Võistluse avamist sai jälgida Youtube’ist, kus pranglimise koordinaatorid tervitasid osalejaid. Võistlus ise toimus traditsiooniliselt keskkonnas miksike.ee, aga samal ajal pidi võistleja ja tema arvutiekraan olema nähtav ka Zoomis. Tuli olla täpne ja kõik tehnilised vahendid aegsas-
Birthe Lall. Foto: Anne Aasamets
ti valmis sättida, et mitte eksida võistluste reeglite vastu. Valmis tuli olla ka tehnilisteks tõrgeteks, mis on selliste online-võistluste puhul päris tavalised. Saarde valla võistlejatel läks väga hästi, suuri tehnilisi apsakaid ette ei tulnud ning kõik said korraliku tulemuse kirja. Neidude arvestuses saavutas 4. koha Helene Loorents Kilingi-Nõmme Gümnaasiumist ja 15. koha Birthe Lall KilingiNõmme Gümnaasiumist. Surju Kooli õpilane Remi Rubin esindas Eestit parima 1. klassi pranglijana ning saavutas 1.-3. klassi arvestuses 23. koha.
Helene Loorents. Foto: Anne Aasamets
Raamatuid saab lugeda igal pool Anne AASAMETS
Aasta 2020 raamatute lugemise rekordi tegi 8.a klassi õpilane Margaret Klettenberg. Kilingi-Nõmme raamatukogu otsis välja kõik raamatud, mida Margaret sellel aastal luges ja ladus need riita. Raamatuid sai kokku 81. Margaret lisas kommentaarina, et talle väga meeldib lugeda. Sellega saab tegeleda igal vabal ajahetkel ja kohal.
Margaret loetud raamatutega. Foto tehtud 20. novembril. Foto: Taimi Semm Remi Rubin. Foto: Hele-Riin Kutsar