Maaleht 11. juuni 1992 by Kalev Türk

Afaarahva nlidalaleht .24 • J992

Neljapiev, 11. juunl1992

f-:

Aga tegelikult ...

Nadalapaevad tagasi Tartus, Eesti Joomakasvatusinslituudi saalis. Seal tahistati natuke instituudi tahtsusetut tahtpiieva. Nimelt sai nime~tu selle aasta sees ncljakilmne viie aastaseks. Saal on rnhvast peaaegu tiiis ja nend.; hulgas nii palju tuttavaid. See tutvus kinnitab, et olen kiiinud eesti pOllumajanduses Oiget rada, sest loomakasv::~ tus on meie p61lumajanduse p6hisuund ehk karjapuiss o.n kuningas. Nii palju tuttavaid. Ainuiiksi Tartu ruiidls-

'·

sovhoosi tultavaid direktoreid on kokku ko!m: Jaan Parts, Arnold 'RtiUtel ja Heino Parik (direktoriks ole mise jiirjestuses). Vaatan lakke. Panen silmad kinni. Hoi an ncid nii ja loodan, ci kui silmad Iahti teen, nii.cn laes piimatorusid, ct oleksin Jrui suurfarrnis, sest mu limber on looma,kasvatajad ja peaaegu ainultloomakasvatajad, ct oleksi.n kui Rahinge suurt"armis. Teen silmad lnhti, ei mingit Rabinget. No-jah, ja parem bh. Kes suurfarme mcelde tulctab, sel silrri peast vlilja! NUild on talude aeg. Aga tegelikult. .. Ega neid suurfarme Eesti loomakasvatusinstituut vlilj:i m6clnud, neid oli ja on maailmas mujalgi. Ja ka suu11ootmine ise ei ole loomnkclsvatu~instt-· tuudi siinnitis, siin saalis istujaid ci saa pid;;da ccsti pOllumnj>mduse kollcktivisecrimise tcaduslikc alus!c loujenks. Mittc <:t ~:ta. Aga suurtootmise edendarniseie on selk saah vee! noored, neist v:Jncm<td ja vee! v:"ncm;1d mehed ja naiscd k.<lasa aidanud ja loomulikult ka mma. Lt)omulikult saan ma niilid aru, et hoop1s 6il~am ukks suu!lootmise edcndamlsc ascmcl olnud kukutada kdltivat riigikorda. M6clda vaid, missugune v~gi ok:ks riVlS· tunuU, kui kOikcesti loomakasvatapd olcksid locltnak~ts vatusinstituudi juhtimiscl Ules t6usnud Joss1ll; N1kit;1 ja Lcomdi vastu. Siis .. siis .. Scda mina sitski ci tea, mi(.b olcks mcie sugulastel meie jXlSiip.1kkidcssc panri~ olnuU. Agn n!ii.:, suurf;umide ajal sai piima Leningmd. s:1i Iiila Mos\..:va, .iili vccl mcilegi ning pcn<~oogu ilm~1 mlmt~'- Ou i'>nn:>' aeg, mis m\ioda liiind ... Oh, nUUct tukvad !<dud~ Tlikv:!d kl\11 p pahcril on talut:-<hlp!d oma mu~ttuh~tr. umbcs ni1, d igalc L'C~tl;,selo:: oma talu, tgak o::e~!insdo:: <>rn;~ ichmakc, Jg,,lc ecstlasele oma hektank~- Aga tegcl:ku!t .. Need. kel jub;:t t<llll on. n~ed, kel on pa:trkumm~nd hekt:ml J<~ klimmc lchma, need Utlcvad, et khm1 vOiks olla viisklimmend v6i sada ja heklareid ka umbcs nii, ct muidu ci nii.e talul ttilusat tulcvikk:u (mujal maailmas sama scad us). Jah. Kui ni.JUd- se!lele sajale lehmale ja sajale hektarile veel sada otsa panna ja ajaviiteks see arv vccl ka kahega korrutada, siis- siis on meil sumfarm jillle !dies! Ja Ecsti loomakasvatusinslituut on algusest peale Seisnud 6ige asja eest, onkogu see acg scisnud tootmis-tchnilise progressi eesliinil. Jamiks ka mitte, sest lirgem unustagcm t6sinsj<~: Rahinge suurfan111 L1udaustel olid 6hkkardinad enne kui · ETKVLi Tartu KaubamajaL VAINO MERi:SMAA !<>to

. ..AIVar . '0'

'.!<·

e1aa, .. ,-. .

i'-:r

!r~OIVIStlk? w

;'f/1

(vt lk 5)

OLEVANTON

•

VALLAST

NOPPE/0 MAAKONNALEHTEDEST \ inui vallal tl.>ine

\<.lllelll

"27. mail rahuldas Vinni Va!Lavolik1>gu JUri Allikal!i soovi ning vabastas ta vallavancma ja -volikogu esimehe kohustustest;''-tcatab Hdgi Pajo 4. juuni "Viru SOnas". Mik6 ot~Ustas Vinni vall a, Eesti Valdu Asutava Liidu ja kogu haldus-

reformi eesotsas scisnud mees tagasi asruda? Ajakirjaniku ktisimuselc vastntes iitlcb hr Allikalt, ct regi sellise otsuse kcrgc, kuid iihllasi ka raskc siidamega.

"Raske on stida sccoiirast, et too mehhanism, mille kiiivitasimc, on nillid meic, s.t umavaliisuste vastu pOOrdunud. Et paljuJ amctkonnad ja

k6rgemad organid on j5uetud viima majand1,1~t viilja riiOpast, kuhu see vajunud, seet6nu piititaksc vastutust veeretada k6ige eest vall ale, sO nab

Jtirl Allikalt. _ Vinni uus vallavanem on GUstav Madis. Endine vallavancm jiii vallavalil~'Usse ni'iunikuks. Arvata on, et selle&t vallasl ka tulcvikus mhkem kuuleb kui teistest. Kas v6i juba scl!cpiirast, et teistes vallavaiitsustes pole erakondlikku hiiiilekandjat registrccritud. Virmis on, Vinnil on "7 piieva". ·

Raplal on suhted Narvaga 4. juuni "OhistOUs" kirjutab Juris !vJoks: "N:u-va kui piirilinna kaudu on Raplal v6imalik osaleda piirikaubanduscs idanaabritega. Narva on sull!'t06stuslinn, Ttclidc toodangut oleks \ Oimalik mi.Ji.ia Rapla maakonnas. Narvale saamc pakkuda va<;tukaubana kartulit, juurvilja, liha, s1unuti toomahku t66tlemiseks Narva kroomnahavahrikU.s. Nahkade edaspidine miitik on siis juba meie endi otsustada. Tehases "Baltijct.~" saab tcha p6llumajandusmasinatc varuosi." Vastastikku kasu!ike tchingute loetelu on pikcm. Olgu vccllisatud, et "Krccnholmi" kaudu loodeta.kse saada ld6d maakoruta naistelc.

Noored, ka Kohtla-J3rvel on kilrgkool! Piirls nii veel h6is<.ta ei v5i. Kuigi vajalikud paberid on aiia kirjuta!Ud, on !Oplik otsus vee! tegemata. Arva..avasti h.:;..;;atakse Kohti:.-;arvcl andma] kursuse ulat:Jses iilJtelmilisi teadmisi mndclc, kcs soovivad cdasi Oppida Tal!inna Tehnikaillikoolis. "Erincvus on vaid sellcs, et eesti keclcs f1ppivad iili6pilased 6pivad siin ilhe aasta, veae keeles (oppijatelc lisandub veel-aaqa cesll keele stivcmlatud omandamist. Noorcd inimesed saavad mcill alusc scllcks, et kuulata vajadusc korrallocnguid ka eesti keeles," kirjutab Sofja Bauer 4.jmmi "P5hjarannikus". Sccvastu pedagoogikaosakonda vastu v6etud tudengid Opivad koha· peal ndi aastat. Neist saavad ·s.iis vene 9k\assilistc koolidc Opetajad.

VALDA

Kala lima loata ja elektriga 28. mail tcatati VOrumaa kcskkonnaamctissc clcktriga kalapiiiigist Vtiimcla Alajiirvcl. Inspcktorid ruttasid siindmuspaigalc ja leidsidki jiirvelt leaks elektriagrcgaadig<~ tOsiselt arnetis mecst. Piiilg1mehed titlcsid, et neile andis selleks korraldusc Vaimela ST dircktor HEINO KUUSIK. Nii oligi. 27, mail viilja antud piitigiloa\ on kirjas: "Kalamajandushku plaani alu-

sci Juhan piltida kala Viiimcla Alajarvest elcktriagregaadiga 28. mail '1992." Kalad tulnud anda Viiimcla sOOklassc. Looduskilitsjad lugesid ptitida jOutud kalad -(h<:~ug, linask, ahvcn jt) tile ning kahjutasuks arvcstatr 1770 rula. VOrumaal saab maakonn<:~jii.r vedel kalastamise lubasid anda iiksnes kohalik keskkonnaamet. _Majandil tckiks Oigus ailes siis,

145aastaseks,

kooli asutas 1847. aastal Sipa mOis·a omanik Ro~

Eesti Maaelu NOuandekeskus (E11N) korraldas Janeda Oppe- ja NOuandekeskuses mOttetalgud. Osalcsid inimesed, kes olid vastanud konsulcntidc otsimise kuulutusele. Senses emstamisega toimuvad maaclus suured muutused ja suurcncb vajadus nOuandc jtircle. Kohaletulnud esitasid oma nagcmusc maak0nna nOuandctalituscst, struk!uuristjll finamseerimis.<'-Sl. T.~iti, et konsulentidel tuleks kohe tegutscma hakata. PO!lum&jandusministccriwniiL oou.alakse vastust finant~rimisc vilimalustc, suundade jll ulatuse kOhta. BENNO MAARING

senthal. · Selle aja sees on Sipalt harlduse sa·anud Ommarguselt viis tuhat last, Opetajaid on olnud Ole viiekOmne. En· disi ja nOOdseid 6peta· iaid ja Opilasi oodatakse t3htpaevale 20. juunil kell12, KAARELKAAR

TAHELEPANU! K6ik, kellel ei olnud mingil p"Ohjusel v6imalik tellida suveks saavad seda teha 19. juunini r1_1aakorinakeskustes asuvates Ajakirjanduslevi osakondades ja Tallinna vanas peapostkontoris. Kahjuks ei ole V6imalik enne krooni tulekut tellida lehte sidejaoskondadest.

"Maalehe" tellimishin::l juulist septembrini on 63 rubla.

MUUSIKAUNE KOMOODIA 'WIIU KALURIS" ~Hiiu Kaluris" nagi ilmavalgust uus muusikaline kom66dla "Randas Oitseb kibuspuu". MOnusa hiiu .huumoriga ja poofenisti hiiu murdes libreto on kirjutanud Vaapo Vaher, muusika on loonud Arved Haug. Loa Oppis, t.§.naw !alvei selgeks AS Hiiu Kalur naitering, lavaslas naitleja Anne Margiste. 30. mail toimunud esietenduse v6ttis"K3rdla publiKva.Qa soojalt vastu.

Koondanistc kurb pool Harju Maa"l'a!irsus on a&unud orna ridu koornale t6mba.'lla. Hiljutiscl istungil selgus, et v_~litsusc haridus- ja kultuuriamctnikcsl mooduslalud 12liikmdiscs Haridus- ia Kultuuriarnetis ei lddunudki kultumirunc•.tnikclc kuhla. Kas kuhuUriamet ja selle Dmetikohad on r:iilid likvidccritud, seltest ei saaduJki paris tapsclt aru:. Enc Narusk, kes 5. jL'uni "Harju Elus" sdlest kirjutab, pal us kommcntaari ka maavanemaav~lit~use

n:.llt. '"M~avalitsuse ~~rukt"uuritiksustc paljusid funktsioonc on juba tile vi'iiJ;ud ,(jj v6tav:o~d valiad," iltles mrwv~nem sclgituse alusmseks ja pikemilltmida;;i lis:o~da c.hk pokkski vaja. V6i v:ih...,st veci s.;,da, et.. '"Hric>t raskcm on head ametnikku riigitiiiil hoida - cltcvOtluscs saah viiiirt ti:i6Wja alilti suuremat palka." 1\ii ~-l head kinuvad isc m1ncma, kehvemaid !llkb J..:ocndada, ct paremait! hoida. · · Konndaminc on j6udnud ametnikc armecssc, s6elub ~ca!gi tcrasid s6-

ENDEL SAARE pilt ja jut!

ka]dcst.

Pumpa polnudki

Pillva p:levad

·., «bo,~tata1;:~~- saarlnsed_ sest mnksust? Paljutki vee! cr tea, kuid pror;vida [ 1d~o. 5CSt p1m on b ptk.kadcs jfuJckordndes V!!elcda.

ML eelmises numbris aval,Oatud kir 1 mi~cs '"Nag;u hanc sci~a vesi" olljunu "WalKo" ka~umi 'iimberpumpamisest Jlrektori taskusse". Sellist titlemist pidas S. Karu solvavaks ja telcfunikilncs lnimctusclc viitas viiimalikufc kohtuskiiimisele. Toimell~.> vahar:'dab hr K:m1 ecs kahel p6hjusel. Esitcks oli hiirra pcadircktm alandatud kirjutises ainult dircktoriks ja tcisck~ c1 avustanud Riigikon!roll t(Jcpoolcst ei pumpa ega muud scarlet, mille abil saaks pcadirektori laskud l6bki pumbata. Ometi tech EV Riigikontrolli peakontrol6r 0. Liitis oma otsuses "Walko" juhatusclc cllcpancku arutada pcadircktori sobivust oma amctikohalc nin_g vaadata liibi hr Karulc juhatusc pool! antud garantiid . .\Hh siis ikkagi nii, kui kOik on korras. Jaannari aigJL~es :;Olmis "\Valko"

[

k:pingu,

[p. kulcuur scwiirast vee] kao, kui kulmuriametnikud peavad kohtaJ,•st loobuma. POl vas peeti mai lilpus P6lva ptievi ja need rulid imekenasti viilja. Nii ~ 1 sel,;ub 4. juum "Koidust''. : ''Jiifi.h h..ingc v~id liks stmr tahtmine: tulia Uuc! kcvadd uucsti ja kOos rahvrtga i.Jks lu~tipidu taas kaa.~a 1~ha. Jiitkugu korraldajatcle kindlat Tllc""ll j~ pcalchakbrni•:l, samnti tervist, sest sec on see b'iige tillusam :;:;i se\le ilm~ aegu,:' kirjutavad lchcs ki.ilalised Haanjrunaalt. Uk> p:ievade tippslindmus oli "Ecsti jUrve" kunstiniiirus Maarja Gate~ rii.<. Selle fmnestumisele aiL% kaasa hulk sponsorcid. Helle Vahcrsalu v6iti;; pcaprccmia- reisi PMiisi.

l)ra::nniliikluse parandamine Kulv usm- Virtsu ~a Janus tahctaksc slsse viia ettcte.llimine. 2. jut:rci "Saark Hiii!l" annah !cada:

hakkab vii.lja niigema nii, ct igaiiks, kcs so,wiro lcatud kd-

, lanjr._i pr:t-.ttnikohta saada, helistab kokkulcpitud r:.uor:hri! J3. ;:a~cb_platsi 1} mm. Lt,orc,uhkult pole see !Obu tasuta. Maksuki1~unus ohgt esm1cnc t0;gc -- b.s kiiik maks~vad, kui palju, kellclc r:ih.o~ Jiihcb?'"

l____

llmselt bib see rqhke,i1 saM lase kui mandri.mchc rahaLti pihta. VOi

EE0106TALUNN TOOMPUIESTEE-"16 FAX452902

saab

Sipa kool

"Maalehte",

Viljandi maavalitsus on saanud avaldusi irrimestelt, ke!lele on sund· v56randatud vara kiill viilja makstud, kuid k'es niiUd hoopis vara ennast taga~i tahaksid, ol\es n6us rahast loobuma. Mida teha? "Uhte niisugustjuhtumit arutati 26. mai istungil ja \eiti, ct vahctm;el on ces kaks pOhilisl lakistl!~t. Aastal poo\teist ja rohk:cm ta<>asi vliijarndlstud rahasu:nma vliiirtus on pracguscks kilrrmeid kordi kahanenud, a~~ kui palju tiip<;elt, kui suur on inflatsiooniindcks, scllc kohL~ amctliJ.,. ocisukohl puudub. Sanmti puudub seadusesiitc, mille jiirgi tohiks kord jul'~ kompenseeritud vara tagastadd. Otsc vastupidi, juristid vaidavact .:1 onnndirefonni seaduse alusel niisugusl vara ei tagastata," kirjutab Mcrikc Aa.,mac 2. juuni "Sakala'>". Kindlasti kogunch laolisi juhtumeid il!e Eesti tisna palju. Jn see ei ole St1gugi nii tiihrsuse::u klisimm:, et ho.hcndan1iscga v6iks vii-iitada. Seadusem.::hcd, aidakc!

¥,

REIN RAUDVERE

Mottetalgud Jiinedal

Vaidlused varanduse Umber

"'S\1_'-\.CCITI

kui ta jarve lepingu a·lusel majandaks, en,t antud juhul see nii ei olnlld. Taglltipub piliiti vecl clektri· scadmcga, mille kasutamisluba oli acgunud paari aasta ccst. Nagu keskkonnaametist lisati, ei anna nad juba ti.ikk acga kellelegi elektnpliiigi luba.

PEATOIMETAJA OL.EV ANTON 453521

craaktsia.~clL>Jga

mille

"'L..iiun~-Eesti"

j.irbi

·w~lko"

toodangu. csmaostu Oi,e:use sai "Wa\kolgi". Viihem kui kvartali eraaktsiaselts. V iimane ostiski tile jooksul" teenis see seltskond ille 40% "Walko" kaubast. Nii.iteks kilmne miljoni. Hr Karu kui mitteaktsionlir ei saanud muidugi koTallinna Kaubamdj<~ sai 87% '"Walko" !oodc!cst 'Uiuna-Eesti" pikatki se\lest, mida tema otsesed 11ihetalitusel. .alluvad ausa iiritegevuse~a teenisid. Lepingu jlirgi maksis 'L6unaMis see tarbijale maksma lfu? Eesti" peale selle oma kasumist tile MOni nilide. Na1ste mantel (mudel 166) toodcti omahinnaga 263.06 6,8 miljoni ''Walkolc", mis t5stis rbl, , mtitidi vahendajale hirmaga viimase niigi k6rget rentaablust. 800 rbl, val1endaja pan.i omalt poolt Hea tOO eest saab maksta ka viilirimantlile juurde 2619 rbl ja mtiils list tasu: kvMtalis sai hr Karu palka, kompcnsaL~iooni ja prcemiat need 3419 rbl tiikk Kaub!mlajale, kus ostjal tuli sel!e eest maksta .- 87 140 rbl. Hr KMu palvel kustutas "Walko" ~·uhatus ka tema laenu 4325.04 rbl. Naiste poolkasukate (17773rbl. hitmametamorfoos: omahind 226.17, rniiilgihind vahchdajale Kui juhatus peaks siiski hr Karu 650 j"a Kaubam~ale 2082.03 ning vabastama, on talle lepingu jlirgi ostja e 2633.03 rbl. Ja nii edasi jne, garanteerimd pooleks aastaks kolme kuu·keskmine sissetulek- see jn'Hr Ka..-u ei kulilu eraaktsiaseltsi oleks siis nagu t66tu-abiraha. omo.>Jikuna, Ia csindab scllcs "\\"a!" Vabandame vee! kord: mingit ko" ak!siat. "LfJUna-Ecsti" aktsioka~umipumpa pole, on vakl mJ.$ nii:rid on "Walko" pcadirektori aseli.ritegevus. tiiitjad ja osakonnajuhatajad, pearaamalupidaja on sama isik kui

MAJANDUSTOIMETUS 45 07 07 POUmKATOIMETUS 4518 n KODU- JA KULTUURrTOIMETUS 45 3518

KUULUTUSTE KONTOR T66P KL 10.16 TEL 451719 TOOMPUIESTEE16

HIND4RBL

TIRAA! ""' INDEKS &97&4

KUI.llUTUSI V6ETAKSE VASTU:TARTU, K001llt16, ~RUMOR"; VILJANDI, TALUNNA TN 11,"PEL.E";V6RU, UNDA 1A,"V6RO"; PARNU, R00Tu 34 "SEL"; K~ARVE, NARYA MNT 2:&-12, KF"EVEKA JA IV~ UN"; IIAKVERE, TALUNNA TN 28, "VIRUMAA TEATAJA"; 1--!AAPSALU SAUE 5-5 "LiiNE -ELU". HONORA AI MAKSTAKSE T66P KL 10.16 KUULUTUSTE KONTORIS ' -, Telllmise

nr 22--¢1

HE.TKESEIS

Hind on hinge peal Selle lookirjutarnise ajal oli oodata jalle Oht n6upi~ damist piimahinna asjus. Ja oli teada ka see, et kui tootja ei saa 12 rubla pii· makilo eest, siis ta j~itab tarbijad neljaks paevaks -piimata. Esmaspaeval Ut· les valitsusjuht ajakirjanikele, et riigikassal-piimale dotatsiooni maksmiseks

raha pole. Satnal esmaspaeval aga olid piimatoodete hinnad kallimad.

varasemast

Pinge tootja, tOOtleja ja tarbija rahakotis ning hingeek! pOs!b. Lahend·ajat silmapiirile ilmunud ~~ole.

Kuna s·i-iani on piimaga seoses-rohkem k6neldud tootja olukorrast, siis seekord panime kirja tOOtleja _. arvamuse. KUsimustele vastasid Tallinna Piimatoodete Kombinaadi tootmisd.lrektor INNA MURRE ja Okonoomikaosakonna juhataja ENE KAARMA.E. Olgu siia veel lisatud, et kOnelesime selle paeva hommikul, kui kombinaat ali oma toodangule hinda lisanud.

UUBLA, 1\HLLISEKS KUJUNEVAD SIIS HINNAO? E.K.: "Arvatavasti hakkab piimaliitcr maksma veidi Ulc 20 rubla ja tOOtlcmi~kulude osa langcb 13% peale. Kuid se!tes arvcstuses pole uut pakendi hinda. Kui peame pakkematcrjali \'aluuta ccst ostma (aga iscgi Tartu PJastmusstoode.ie. Katsctchas kaup!eb \'aluutas), siis maksab liitrinc llihi pakcnd 7 .80, 200&'Tammine 3.60. Kas tarbija tahab scda kinni maksta? Meic mcdest on juba praegune pakend kallis -- maksab 1.38 varasema 84 kopika uscmel. "Ounakese" poliistiiroolist tops on t5usnud _kahclt kopikalt hhe rub!ani,_~wna palju maicsab kodujuustu tops." LM.: "F~kcmatcrjalivan; on meil !Oppcmas. -Kardame, ct scda uute hindadcga tii.iendadcs jiilib mcie toodang riilris ostmata Mingi lahcndus tu!cb !cida. Juba praegu on tood~mgu Jangus tohutu-- v6rrcldes 1989. aastaga toodam{: Yaid 45%. Hinnalagi on klics ja isegi Ulctmud, sest INIMESED EI JAKSA ENAM OSTA Nil PALJU PIIMATOOTEID, KUJ NAD VAJAV AD. Mcie __tehnoloogid on va!ja tOOt.anud uusi tooteid, mis olcksid odavamad, kuidjillle iillib asi pakkcmntcrjali taha." E.K.: "Tootjate piimahinna tOstmisc nouc tech murelikuks. Kuid samas me m5istamc, et nad peavad kOik oma ku!ud arvestama piimahinna sisse. See on pracgu pOhitoodang, sest sligiscl miiildi ju viii ja muud pO!!usaaduscd odavalt riigile. Riik siisk.i- peaks pOIIumccst ailarrla. VOi siis hakkama inimestelc suuremat palka ja pcnsioni maksma ..,

KUI PALJU KOMBIPIIMATOODETE NAAT HINNALE LISAIJ? E.K.: "Alates 1. veebruarist oleme tootja!c piimakilo eest kcskinisclt seit..<>e rubla maksriild, See moodustab 83,8% piimatoodctc om_ahinnast. Secga · LISANDUB KOMBINAADIS HINNALE ALLA 17%. KUI Tb()TLEMINE ON Nii oli sec wnaseni - vahcLANGENUB, KAS OLETE pcal piimatoodctc hinnad ci T()bTAJAID KOONDAtOusnud. KUII aga on tOusnud NUD? k5ik tOOllemisega scotud kulud. LM.: "TOOstusest inimcsi criKui jaanuaris maksis ton_n mati koomale l6mmata ei anna, suuti 928 rubla, siis mansis sest kui liin t06lab, peab sellc juba 5400 ja mais 13 500-15 000 rubla. Die klimnc korra juurcs siiski kinde! arv inimesi olema. See arv toodangu hulon kerkinud gaasi hind, vesi on ~asl ci s5l!u. KO!l ag<1 saaks kallinenud vcdgi roh!(cm 1.70 rubla pcalt 36 ruhlaic koondada mehhanisecrimise tasco: tOsL...::.. Nt puJdiliinil vujakuupmcetri ecst. TOOtlcmise! mc 8 inimest, pchmc pakendi kuluv .elcktcr on 20 kopikalt liinii vaid 3." htipanud 1.10 rub!ani. Aasta alE.K. "R<.O:unatupidami.ses on guscs maksis rncic toodctcle liinimcsi ehk juurdegi tulnud, .sat.av suhkur 12 rubla, nUUd scst mci It toodangu ostjaid on p-;amc. tarvitama 66rublast !iinu kauhanduse privatiseerisuhkrut." miselc cndisc klimmckonna l.M.: "Vahcpealjuhtus ka nii, asemcl 300 ringis. TOOmahtu ct _mcif': varurriispiirkonna piion suurendanud ka kceruliscks mast ei jiitkunud ja me osLSime kujunenud pllilgandus. tcistelt kombinaatidelt juunte. Arvcstasime viilja, et toodanMt'.iist.agi oli see kallim ja hinda lisas ka vcdu." gu omahinnast. kulub palkadcks E.K.: "JOudsime ses hindade kfligc rohkcm 3%." virvarris niikaugelc, et aprillis ali KOMBINAAD!L 9 MlLJOKUI ON Tb()TLEMINE, NIT F.UBLA KAHJUMIT. SIIS ON TAVALISELT KA Enam ci saanud cndiste hindaKAOD. KUI SUlJRED ON dcga cdasi minnu." T00TA.JATE TEKITATUU KI\.OD'?

KlJI TOOTJA HAKKAH _I>Jli\fAKILOST SAAMA 12

LM.: "Kui hmn:1d kerkisid, siis kaotasid kill! mOncd mOO-

LASKE' RUTTU At.l.A, MVIDU

:1MN t.0P5MATA

dutunde ja ci piirdunud ainu!t sclkg<l, mis oli vi'iimalik kohapeal tarbida. Palkasime turvatccnistuse. Kuid ei ole secgi p'Jris Oigc, ct pea iga mblise tlga scisl-!b valvur. Lahcndus- oleks ikkagi kOrgcm mchhaniseerituse nste. Kindlasti on turvateenistusest olnud kasu meie muudc van-l.de kaitsel."

KUI RIIK MAKSIS PllMA F.EST D,OTATSIOONI, KAS 'SEDA SAID KA TbbTLEJAD'! I.M.:

"Mittc kopikatki. KOGU DOTATSIOON LAKS P6LLU.MEHELE, KOMBINAAT OLI VAID_ VAHENDAJA. Seda sellcpiin>sl. et meil on piimamliligi Uipne arvestus." E.K.: "Me sairr.c pigcm kahju, _scst vt'.itsimc ja vOtame oma t.asku arvelt pangall piima eest ja dotatsiooni maksmiseks lacnu."

KUIPALJUTEATEOMA TULEVIKUST? I.M.: "Midagi ei teaja see on paris hull oltileord. TOOl1sed ktisivad, ct kas on koondamist oodata. Ei oska vastala. Praegu oleme riigicttcvOtc, kuid Oigct percmccst pole enam riigistki. Sclgc, ct tOOtlcja ja tootja vahcl peab tihis~M olema, aga missuguses vonnis sec tuleb, ei oska kccgi iscgi ennustada. Imc!ik ong{ mi)elda, Cl riigi rahaga ehitatud kombinaati saaks niisama lihtsalt privatiseerida.· MOne kombinaadi puhul on Ulekaalus iscgi nn Moskva raha." KUI SUUR ON TEIE KOOST()() KAUIJANDUSEGA? E.K.: "Varcm oli see tihcdam, kllisime iscgi piimamliilgikohti vaatamas. Niiild me cnam nii tihcdasti ei suhtle. Kuid mitre selleplirast ..:i ole piimamtiiigikorraldus nii alia kiiinud. Sec on Uliesti lubamani, "et piimatooteid miiUakse kesct sooja_pocruumi ldisimliilgilctist. Piimamliligil ci tohl nn kiilm kctt ka1kcda, s.t t<: mperatuur ei tohi Uletada 8 soojakraadi."

Jah, aga see on juba teine teema. Nii palju on k6ik tarbijad aru saanud, et pood lisab hinnale omalt poolt·maksimumi, s.t 15% toote hinnast, ja ei ole sellest hoolimata huvitatud kuigi suurest kogusest ja sortimendist. Osna kliresti IOpevad ju otsa kefiir, kohukesed, rOOsk ja hapu koor jne. Lahtise kohupii· rna mOOgist ei taha nad kuuidagi. Ei tohi unustada sedagi, et igaie piimatootele lisandu~ veel10% kEiibemaksu.

ANTS KASESALU joonistus

POHISEADUS

EIVOIJAH

Varsti avancb meil kOigil vOimalus Oelda oma sOna P6HISEADUSE ja_ ~elle RAKENOAMISE SEADUSE kohta, sam~ ti otsustada, kas lulxim.e esimestel Riigikog·u ja vabariigi prcsJdendi valimistcl osale,cta ka Eesti kodakondsuse taotlejatel, kcs on taotlusc esitllilud 1992.a 5. juuniks. Algab 28. juunile mlli:i.ratud rahvahaalctuse eelhahletaminc. Pi'ihiseaduse e-.clnOu tile-. orr poliitikud palju vaiclnud. Ecln{Ju on kiidetud ja laidctud. Pcamc aga lOdema, et otsus pOhiscadusc I'.Clnou rahvaht':!lcng;ele pllilna pr;>egHsel kujul on juba tehtud. Seda on tcinud nii UlemnOukogu kui ka Eesti Kongrcss ja tundilb, ct l):umhki kogu oma scisukohta c1 rriuuda. S::~ma.<> ei tasu illc drainatiseerida p5hiscaduse eelnOu sisu. POhiseaduse rakcndamise seudusc § 8 on ju kirjas, ct pf)hiseaduse rahvahiialetusel va~tuvOtmisele jargneva kolme aasta jooksul on Riigiko· gul f1igus teha pflhiseaduses muudatusi kiireloomulisena Riigikogu 2/3 hiiiilteenamusega. Otsus pOhiseaduse muurmise eelnOu kiisitlcrniseks kiirc!oomulisena vOetakse vastti poolthiimte cnamusega. POhiscaduse muutmise algatamisc t'.ii!,'US on seflc rahvahaiiletamisel vastuv()tmisele jtirgneva kolme aasla jooksul ka rahvahiliilctuse korras vahemalt 10 tuhandel valimisOigusliklll kodanikul. Miuned poliitikud on viiitnud, et kui kehtestamc uuc p6hiscadusc, miu.e aga ei tug-inc 1938.a pOhiscadusele, kaob Oiguslik jllrjepidevus ja meiltuleb suuri raskusi viilispoliitika.<>, eriti liibiTaiikimistel Vcncmaaga. Enamik va!isriike on juba tunnustanud Eesti Vabariigi taastamist, mitte aga uue moodustamist. __Mis puutub Venemaasse, siis on viimanc leidnud ja leiab ka tuleVikus vOimalusi tOlgendada kOiki asju cndale soodsas valguses ning seda leeks t::l ka siis, kui vt'.itaksime kasutuseJe.J938.a pOhiseadusc. SisepoHitil~selt tii.hendaks pOhi~aduse eelnOu tagasillikkamine seg11duste perioodi, sariluti UlemnOukogu jl-l Ecsti Kongrcssi kemplcmisc jatkumist. Sellclc on vOimalik teha IOpp Eesti Vahariigi kodanikcl Riigikogu valimistega, mis saavad toimuda alks parast scJa, kui me iitlcme "jah" praegusele pOhiscaduse eclnOule. Rahvahatilctusel tuleb vastam ka "jah" vOi "ci" kiisimusele: ''Kas Tcie olete scllc poolt, et pOhiseaduse rakcndamise seadussc lisataksc siite: "Lubada piirast pOhiscaduse j5ustumist toimuval esimcscl Riigikoguja Vabariigi Prcsidcndi valimiscl osaleda ka Ecsti Kodakondsuse motlejatel, _kes on taotluse esitanud 1992.<~.5. juuniks?"" Sisuliseir tahcndab see va!ijaskonna laicnrhmist, mist5ttu pooldan .seisukohta, et Riigik?gn ja Vabariigi presidendi pe:n-·ad v<Jiima ainnlt Eesti Vabariigi i"1igusjiirgsed kodanikud. Pole mfltct luua pretsedenti tulcviku jaoks, ct meie riigias.iu hakkaksid otsu.stama mittckodani..l.::.ud. Samuti Vflib mittckod:mikele va!imisfliguse andminc pOhjustada vaidlusi scllc iilc,bs mk\·ane Riigikogu on ikka kiil!alt legitiimne. Nii nagu ci lubata ;1utot juhtida inimcscl, kes on ainult avaldanud soovi saad3 ;wwjuhi!Ub<>sid, ci tohiks me nOustuda mittekodanike osakmi,,·!'a Riigikogu ja Vabariigi prcsidcndi valimistel, mis sest, et nad tahavad k(xlanikuks saada. Nad aile:; tah::.vad scda, kuid vccl ci ole! · t\-1:aarahvas on almi aktiivsclt kaasa raiikinud Eestima<l rolii1ilisl~ klisimuste !ahcndo,misel. Tu!etagem · mcc!dc, et just rnaarahva kHituminc sai mtiiiravaks inoodunud aast1 rahvahiliilctusel. Olen \"ec.ndunud, ct scda tech La k:.J 28. juunil, leidcs acga kibckiire pt)llutM kOrvalt, .~uhludes nagu alali tOsisclt orna oiguscsse tcha po!jitikat.

AG:\ES .J0RGENS

Nr 24 (246) •

Neljapa~v. 11. juuni 1992 .~~J(!'I

MAJANDUS. Isegi arenenua maades on loornnc rasv ja loomaliha teiste

locimsete toiduainetega vOrreldes suhtelisell ka!lid. Neid sMb ·sea] 'oma· tervise ja rahakot.i eest hoolitsev inimene viihe. Ncnde toounise Oma-- ja mlitigihillna teeb kalliks tilisulir energiarnahUkus. Loomsete toiduainete- toot-

misC energiamahulcus on ~uur,

vciserasva ja veiseliha tootmisel aga tilisuur, jamedalt v5ttis kulub 1 kg veiscliha toouniseks Uifulc-Euroopas 1 kg diisl*tituscs sisalduv energiahulk. Uhe

klaas!tllic piima LOotmiseks kulub aga nili1cks US As vahemalt pooles klaa~is naftas sisalduv cnergiahulk. Er. .orgiakriis pOilumajanduscs 0~ aarmisclt ti:isinc prob-

lecm. Eriti meil Eestis, meic karmis ldiimas ja kchvadcs mulbstikutingimustes. Me ci cia ju musta mullaga Ukraina

stcpis. Ungari pustas ega :\meerika precrias. Juba scitsmebimncndatel aastatcl kulus tihe ameeriklase toitmiseks aa~Las encrgiakogus, mis on ekvivalentnc 1500 li.itris naftas :.isaiduva eucrgia6 a. Scega dolJar USA farmeri taskus Johnab rohkem nafta kui inimcse ja hobuse higijarcle. Selle nahtuse pOhjus on USAs W.psclt sama mi~.Eestis. lnimenc on visanud oma v.ikati ja viljapcksukoodi pMsassC, havitanud hobuse ja kolinud linna. Hobune, nagu tcame, joob vctt ja s66b heinu ning kacru. Vabaturu ja maailmamajanduse konjunktuudseostes kCfitih tildinc seaduspJra: mida kOrgemaks kujunevad energiakandjale hinnad (nafta, maagaas: elckter jne), seda kallimaks liihcb ka tcravili, sealhul¥~s_s,ii~ldateravi!i. Samuti. mida

suurem reraviJja hektarisaak saadakse, seda rohkem- kulutatakse sellele energiat. Nfuteks teravilja 4tonnise hektarisaagi puhul Laane--Euroopa keskmise viljakusega mullall moodustab kogu vajalainud eflcrgiahulgast looduscs rriiUCtaastuv coergia vahemalt 72,4%, millest omakorda viictiste tootmi.seks ja kasutamiseks kulutatud encrgiahulk moodustab 46,8%,diisliktitus ja Olid maahadmiseks ning saagi koristamiseks 22,5% ning elekter 3,1 %. Sisuliselt sama on cnergiakulutustc vahekord ka meil. Seega on Ecstis, samuli nagu Uiline-Euroopas ja POhjamaades, encrgiakululu.<;tesl ning ka kOigist teistcst turukonjunktuuri tingimu.<;test Hihtudc.'> iifima!t tobe lasta vool'ata proteiiniga tasakaal ustmnata ning suure cnergiakuluga saadud sOOd.:neravilja liibi louma secdetrakti nii, et scllest suurem osa muutub rasvaks. Inimtoiduks vajalikku ja suhteliselt octa:vat rasYa saab toota ilma Joomata, otse pOilu! Olikultuure kasvatades. Nii on vOimalik liiiia viihcmall viis karbcst i.ihc hoobiga. Esiteks, lahenduda rasvakriis Eestis ja ecstlasc rasvavajadus taimc6li, vOimargariini nitlg majoneesiga. Teiseks, parandada oluliselt ecstlasc tervist, sest taimerasva tarbimisega viiheneb- vcre kolcsteriinisisaldus. Kolmandaks, vahcndada pO!lumehc majanduslikku sOltuvust maailmaturu energiahindadest, scst taimerasv,a tootmiseks kulub vahem <.:nergiat kui loomarasvale. NelJandaks, vahendada toiduainetOOstuse toodangu omahinda, sUurendada Selle nomenklatuuri, kv<ttitecli ning konkurentsiv6imet nii sisc- kui ka viilisturul, Viicndaks. rahul-

Sigade hulgihinnad Uiiine-Euroopa maades olid tiinavu aprillb stahiilsed. Tiiheldati isegi mOningast nOudluse suurenemist, mi~ on tingitud sealihakonscrvide tootmise laiendamisest. Sea eluskaalu kilogrammist maKsti: Sun rbritannias Saksamaal l:lollandis Helgias Prantsusmaal Itaali.Js Taanis

I ,66 2,17 1,80 2,34

L•••t••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• ·: ENOLA KOLHOOSI :• : reformikomisjon : •

: : : :

palub seoses t6oosakute arvestamisega teatada end~ prae_gune elukoht 30. juunlks 1992 majandi pensfonaridel, kes on majandi piirkonnast mujale elama asunud.

: : : :

: "'

EE2341 JOgeva mtr, Vaimastvere sjk, "Endla" kolhoos.

: •

••

,IIJiaJJIIIIJmlllllllllllltlllllllllllllllllllllll.

=~---·

Nr24 (246)

Llsaks suhkrukriisile muutub meil siive1U!va eirergiakriisi taust(d teravamaks ka rasvakriis. Millegipiirast hiibenetakse sellest riiiikida. vatamiselc pilllendunud talu, dada Olikoogiga lchmade _provOrreldcs piimakarjakasvatuseteiinivajadus ning vljhendada lc panuse teinud tafuga, elab maamchc majanduslikku sOituparcmini. vust Eestissc sisscostetavat.e..'\l Poi!umajandus on ainus makallitesl jOusOOtade~. j<![idusharu, mis suudab vaheLisaks vOiks arvestada ka selmalf ··-··tllsclt energiat taastoolega, ct.pOhimOttelisclt saab tai'ta. _.. tcised majandusharud mcO!i kasutada diiselmootOri kiituscna ja muulgi tehnilisel tegelcvad slsulisclt looduses mittetaastuva eneJ"gia raiskamiotstarbel. scga. Mcil, nagu ka Soomes ja Eestis taimeOii tootmiseks Rootsis, on taicsti vOirr:al!k rappu;e vaja hakata jalgratast lciusisccmne hektarisaak 1,5---2 tama. Problcemi saab Iahendatonni. I ,5 tonnist rapsiseemnest da Qlikultuuride suvirapsi ja saab 0,6 tonni mpsiOli ehk ligi rtipsi kiilvipinna suurendamisega, nii nagu seda on tehtud · 3,5 korda rohkem rasva kui samal pinnal kasvatatnd siXldasl Soomes voi Rootsis. Loomulilehmade kaudu. Jarcle ja3b vakUit vaid siis, kui Ee..<.;ti riik subsideerib nii rapsi kasvatajaid · hcmalt 0,9 tonni rapsikooki, millega saab rikastada 2 tonni kui ka tOOtlcjaid. sOOdaotra nii, et selle vaartns M,ida kiiremini rapsiOii toolsuureocb kahckordscks. mine Eestis lahendatakse, seda Maailmatuml maksis I99J.a parem me~le kOigile, sest enerrapsisccme keskmiselt 215 dolgiakriisiga kaasnevad kabjalarit tonn, Hollandi rapsiOli hoobid vOivad niiiteks juba tanavu siigisel tckitada olukorra, 400-425 dollarit tonn ja rapsiet pole vi"limalik isegi enam koogi tonn 155:--165 dollariL VOrdluseks: USAs maksis sakartuleid praadida. ma, ajal loomarasva tonn 2,6 kg rapsiseemnetes sisald u\.'a r<~sva vlliirtus v5rdub I kg 330---360 dollarit Jl!rjekordsct ja jiirsku, vahekoore_vOiga_ja rapsiS<?Cmne kas-

malt 1,5kordsct enecgiakandjate, scalhulgas nafta ja maagaasi hinna IDusu prognoositakse maailmaturul ajavahemikus 1995---2000. Seoses sellega muutuvad tufutingimused rapsiOli- tootmiseks Eestis Ulisood- · saks. RapsiOli hind haUab tOUsma kiiremini kui teistellOiduainetel ning voib sattudajuba aastal 1997 hinnavahemikku 500------750 dollarit tonn. Seega, kui tahamc, et Eesti pOllumajandus oleks tulevikku suunatud lulu- ja talumajailduS, tuleb hakata igal aastal piisiva jarjckindlusega suurendama ~ kiilvipinda. kasvatamise Olikultuuride suuMa taimekasvatuses dikteerivad paratamatuh Eesti majan· dust mOjutavad maailmaturn konjunktuuritingimused. Mida parcmini oskame neid ctte naha ja nendega arvestada, seda rohkem on vOimalusi umbritsevast

majandusmfilkast vaJjaronida. KAAREL KESSLER

ulliniiitus tulekul

1,92 2,03

JURI SALMRE

~~~~

POld lahendab rasvakriisi

2,13

New Yorgis maksti orika eluskaalu kilogrammist 0,87, seapoolkere kilogrammist 0,72 lJSA dollarit. Soomes kujunes keskmiseks sealiha tootjahinnaks 1990/91. aastal4-4,3 USA dollarit. Rootsis oli sealiha riiklikult doteeritud hulgihind 1990/915192 USA dollarit tonn,

••

e Neljapiev, 11. juuni 1992

Tavakohasclt on juunikuu Ee.''>li Mustakirju TOu Arctuskeskuses (varem olid secmcodusjaamad ja Mustakirju Karja TOUiava eraldi) \·llga tOOrohkc. TOuarctajatc soovil olid selgi aa<;tal pullid~ iilevaatused. Veclgi rohkem a_ga pcilksid arctajaid huvitama pu!lide ltitred. Neid saab naha laupaeval, 13. juunil kell 12 Tallinna li:ihedaf Lui-~ ge haasis. Seal hinna:akse pulle nende mtarde vallmiku jargi. Valibksc ka "Viss 92". Nlli.tnsclc toovad oma lehmad ka ta!unikud. Asja teeb panevamaks rahvm:vahelinc :t.iirii. MOCJdunud talvcl oli viieteistkih:nncl noorcl v5imalik Oppida Canadas, Nv>a Scotia POllumajaflduskolled:t.is. Esimenc grupp aretajaid saabus Canadast kuu aega tagasi, kursus on edukalt'!Opctatud ja niiiid on vaja Ecstis korraldada Uritusi, et vahcndada i5pitut. J uunik.uuks on planceritud 3 Oppepaeva (fol-

!ow-up) Canada OppcjOndude osavOtul: 11.juunil kell 14 V<ill.tsa Uhismajandis, 16.juunil kellll Paron Maavalitsuse saalis. Ajavahcmikus 17 .-2l.juunini on ilks seminar ka Tartus, kuup.acv,.ja koht vajab vecl-tapsustamist. Need oppcpaevad on mOeldud kaigiie huvilis· tele. kes !.Cgelevad veiscpidamise' ja .-.aretusega Juttu tureb aretusest,. va'likate, mullikate, kinnis- ja piimalehmade pidamisesL POhicuekande teeb dt Ernest Maynard CanadasL Dr Maynard on aretuse Oppej6ild Nova Scotia POI!umajandus~ kollcdZis. Ptiiiame arutlcda Vabas Obkkonnas, toetudes Canadas nillltule ja kaasa!OOdule. Loenguteemad on samad nii Parous, Vaatsal kui Tartu$.

TUNA VARE.'i·, Eesti Mustakirju Karja Aretuskeskus

Kuidas elad, Aivar Koivistik? Meie lugcjad ehk miiletavad veel, et 1990. aastal kuulutasid Soome noored talupidajad Pyhlijoelt nad kingivad traktori ja nruid pOlluiOOriistu sellcle noorele kuni 35aastascle Eesti taluperemchele, kes jOuab 1990. aastal oma talu esimese-

Niiiid, mai lOpul otsustasime Aivar Kt3ivistikult jalle kiisida, kuidas Soome tchnika Eestimaal Vflnnu kiiJje aU vastu on pidanud. Noor talumees oli parajasti nisukiilvi lt1petanud. Enne pOIIutolmu mahapesemist jOudsime ta siiski veel pildile jaad-

Kevadkillviks ali UlelahesOp--

vuslada. Nisukillviga olid Aivaril ka kevadised pOllutOOd Uhel pool. Aivar KOivistiku isa tegi all paisf.irve a.!ires lammaste1e 3ed3, oma vOsast raiutud roigaslCSt Ei mingit okasuaati. Ka karjaacd peab olema ilus, titles peremees. Aivar on vlilja arvestannd, et tema talu maa vOimaldab pi(la:. da 90 lammast Krujamaa U!heb sujuvalt iile metsaks, lammas; on hea vasa hlivitaja, puhastab metsa. Talus on 15 ha metsamaad, 6 ·ha karjamaad, 12 ha pOidu ja ·1.5 ha looda<>likkc

mi vOrmislada.

rade- kingituse saaja selgunud. Too Onnelik oli Aivar KOivistik

Tartumaalt. 1990. aasta 12. juuli ML kirjeklas Aivar ~ivis tiku imelist teekonda Uibi Soomemaa ja traktoriga "Nuffleld 60" kojunaasmisL Sarna aasta 20. septembri ML tegi taas Aivarist juttu, rnainides: sel talupidajal on puudu veeJ vaid kombain. lOsi, ML pidi tookord ka mOOnma. et uue va:ljan!igemisega vana traktori mootor bli hakanud csimestel kiinnivagudel kahtlaselt imelik: ku haalt, tcgcma.

maid. Aivar KOivistik viljeleb kuuevaljasiistccmi: kahel aastal on i.ihcl pOllul ristik, kolmandal var.me kartul, neljandal rukis, viicndal kOOgivili ja kuuendal risliku allak1ilviga suvivili. Aivar on suur mahepOllunduse austaja ja om:J. talus p{itiab ta lahtuda biodiinaamilise pOilu~ majanduse alUstcst. Loomulikult ei kasota ta mingeid mineraa.Mietisi ega mftrkkemikaale. POUnd lahab vaetada ainult oma Ioomade SOnnikuga Tartumaa kuue biodfinaamilise talu pldajad kavatsevad avada Tartus ka oma poe. Aivar KOivistiku talu on vormistatud veel taluseaduse jii.rgi ja hOimab nelja endise talu maid. Maakorraldusplaani tcgi Aivar ise ja nii, et ci tekkinud pOllusiile ega killustatud maalappe, talu on i.ihtne tervik. Maaplaani polnud raske teha, Aivar on clukutselt EPA !Opetanud maaparandaja. TalumOte tekkis aga asjade loomuliku kuluna, sest maad on tulnud inscneripalgalc lisaks kogu aeg harida. Et maja ehitamine - maja tuleb avar - on alles pooleli, siis clatakse scitsme kilomecoi kaugusel V6nnu alcvikus 4toalises korLeris. Abikaasa Ruth kiiib Tarlus "Arc Projcktis" ti'lbl, ta.!u ei elata vee! t.ervet'"pe-

ret 1ira. Eelmisel aastal Wid p6hiliselt sisse kartul ja viti. Muidugi on ka korterist talu pidada raske, lambad ongi olnud talviti kummagi vanemate pool. Kuid riigitMie ei lliheks Aivar enam Uhegi hinna eest... - vabadus maksab ka midagi. Vabadus ise otsustada ja oma tOO eest vastu<ada.

Ah, et kuidas traktor vastu on pidanud? 1990. aa~ta juunis sai Aivar KOivistik soomlaste kingitusc, 31 aasta v:anuse trak.tori katte, sama aasta sOgiset asus ta scllega kUndma ja kohe laks mootor katki. J3rgmisel kcvadd tOid Pyhi:ijoc talumehcd uue (calt vana) mootori (scl!e kohalctoimetaminc on ka pildilt nliha) ja aitasid ka traktorile peale panna. Stigisel i.itles mootor (too teinc) ji:ille Liles. Soomlascd ki.isisid: "Kas saadame ko\mandagi mootori?" Seekord titles Aivar abist ara. Tartu katsercmondirehases tehti uued saalcd, mootori pani Aivar ise kokl'll - elus csimest korda! - ja see pidas kevadkiinni ilus-

ti vastu. Aga soomlasi kiidab Aivar vaga. lima nende abita oleksid meie talwnehed palju rohkem hlldas. Kui mOni masin lUes iitleb, siis on see paratamatus. aga paar nlidalat enne meie klilasldiiku olid Aivru: KOiv_~ talus vargad ldi.inud. Ara viidi palju majaehitusmaterjali ja lea soomlaste kingitud "Partner"saag. Ei ole vaja vaga suurt kujutlusvOimet, et mO(sta, mida see ilhelc mehele, eriti talumehele, tlihcndab. Muidu on Aivar KOivistik optimistlik. Teisiti ju talu pidada ei saakski. Tuju t.Ostab pillimang. ROOmsamcelsed on ka abikaasa Ruth ja lapsed kilmnene Joel,- seit<>mcne Erik ja pesamuna Anna. Selle torci:la pere pilti n~gite agajuba esimesellchekliljel.

MERIKEPITK VA.lNO MERESMAA fotod

Piillumaja!uiu:o..'ni}ukogu? PZ;Uatoi.1koda? 1Haarm~imzdu.\·koda? Nadala eest istus pOUwnajandusministccriumis koos esinduslik seltskond, arutati pOllumajandusOOuk:ogu t.pOiluiOOkoja, maamajanduskoja) asntamist Et asja 10sisclt vOeti, nnhtub ka osalenute ametinimetustest. Ministeeriumi eSindasid A. M6ldri kOrval aseministrid R. Nigul ja M. Plijo ning ftounik H. Veldi, Talupidajate Keskliitu tegevesimees J. Leetsar, Pilllumajandustootjate Kesk:liitu esimees A. Varik, Kalandusliitu esimees H. Palu, Piintaliitu esimees A. Kannik.e. Lihaliito esi~ mees L. Kivisild, EPT assotsiatsiooni pcadireklor K. Lauri ja aktsiaseltsi ''Ravala" esimees M Viileberg. Ainult Eesti Tarbijate Ohistute Keskiihisus ei pidanud vajalikuks kedagi kohale saata, ''Eesti · Kiilaehituse" esindaja kiill tuli, kuid lahkus klihku asja kohta s6nagi lausumata. PollutOOkoja taastamise mOte iseenesest ci ole uus. Selle pOhiillesanne oleks pOllumajandusc ja kogu maaelu cdendamisc kOrval tingimata ka pOllumceste csindamme ja nende huvide kaitsmine. Rootsis ja Taanis nimetatakse seda organil PO!lumajandusnOUkognks,

mcks, lcuid ikkagi on vaja valitsusel otsustada., missuSoomes Maa-- ja Metsamajandusrootjate Keskliiduks guse ininistceriumi tegevusvaldkonda kuulub kalandus. (MTK). Koosolijad ee1istasid eeskuju vOtta Taani vaMeie randades on ju kalapiitik ja pOlluharimine alati riandist kui kOige demokraatlikumast. Ohel meelel oldi selles, et uus institutsioon, mis nime taka ei kannaks, koos kllinud ning kala tOO:lemine rannarahvale teenistust pakk:unud. ei tohi muutuda ldls.utajaks, vaid kaitsm'a ja koordincerima_ pOUwnajandussaaduste tootjate, tMilejate ja teeOtsustati toetada pO.llwnajandusnOukogu asutamisc nindajate huvisid. . motet. Nimi jai 'llhtiseks. Et osalejate ring kujuneb KOlama jai seisukoht, et loodav kodu vOi nOukogu ei . laiaks ja tegelda tuleb ka maaelu probteemidega avarapea olema poliitiliste erimeelsuste kuulutamise foorum, mas mOttes, sobiks ehk nimeks kOige paremini maamavaid praktilist koostOOd korraldav organ. janduskoda. Moodustati komisjon, mille esimees on R. Nigul ja Hr Kannike avaldas arvamust, et nOukogus peaksid osalema kiodlasti ka Leivaliit, "Asto", Olletehased ja aseesimees J. Leetsar. Komisjon peab tihe kuu jooksul muud toidukaupade tootjad. Ka leidis ta, et meil on maha saama uue organi moodustamise kohta ldiiva vavaja luua toiduamet. R. Nigul toetas viimast ffij5t.et, litsuse maaruse projektiga, sam uti pOhimiU!ruse ja organisatsioonilise struktuuri projektiga. ku.id leidis, et toiduamcti Oige koht oleks tervishoiuministeeriumi sii.steemis. Segane on scis mcie kalanduses. Seal tOOtab kokku 22 000 inimest, ncndest kuus tuhat on tOOllejad. Kalandusliit on tOOtleva tOOstuse ti'ittu ka Eesti TOOstusliiPOllumajandusministeeriumi pressitalitus du liige. Meeleldi astuks kalandusliit uue koja liik-

Nr24 (246)e Neljap8ev,11.juuni 1992

•

E L U 0 C'~~d bJOs abiknasaga "Tu hat iiks OOd'' eesti keelde tol-,

kinud. Ometi eesti rahva iive langeb._l\filles on pOhjus? Pracgusel raskcl ajal on naluke nagu patt soOvitada cestlaselc seda elulaadi, mida v-Oisid cndafe lubada rikkad bagdadlascd ja kairolased 1~00 aastat tagasi. Vaene cestlane pcab vee! ti.ikk aega t:OOd riigama, cOne kui n~ikaugclc j5uab. Rikkad on aga niiv(':ird vastscd, et neil on elunautimisoskus vee! vtilja kujunemata- enamasti prassivad nad niisama lamedalt Eiunautimist ei taha rna omcti kcllelegi kcclata. Usun, et i!m"a "Tuhande Uhc 60" Crgutava toimeta olcks eesti mbva iivc vcelgi madalilin. Kui tf1eline pocet surebmaanteekraavis, siis sina ,·ist

kasvatad kartuleid ja pead sigu? · Talvekartuli olen ostnud Uhcll talumehe!L, aga sigu kasvat.as_in mullu tOepoolcsL Ja kui scad olid juba parajad kesikud, ilmus akki minu Ouele inglise 1uuictaja ja _.kirjasLaja 'Richard CaddeL lees csindas k.irjastust "Pig Press", mis tOlkes llihendab ''Sigade Kirjastust". See on vana L.mdil~ioonidega kirjastus iihcs lnglisc krahvkonrias Durhami iilikooli juures. Nillles luu!etUjat-seakasvatajat, , sattus ta OhinJsse ja asus kohe minu hlllk~tusi inglisc kcelde ti'ilkima. Nii ct sigade piclaminc on pcrs· p.:o~tiivikas igas m5ttcs. i\1iks sa siis sel aastal sigu ei pnl'~

Ei oska neid tappa. Ja RakvCre lihakombinaadilc ka anda ei Letha. Viiriiascd seaJ tappis Ecsti endisc viilisministri Lcnnart Mere naisevcnd, kcs oli pahanc, ct ma teda sellc toimcwse juurcs kuigi pal_i.u ei aidanud. Mere lahkumiscga pole sellool kiil! mingit pistmisL Oks pOhjusi, miks mul Jiinavu sigu ci ole, on ka see, et htirra Manitski naisevend ·neid niikuinii wpma ci tulc. Meie jutt kipub ''iigisi poliitikasse.' Oled osalenud innukalt Rapla maakonna asja· des, olnud Raplamaa RahvarilldC Uks asutajaid, Kuidas suhtud praegu poliitik:t~se? Pracgu on [Xlliitikas liiga palju rtiu~kamisl. Viimasel ajal pole ma mingis liikumiscs vi'li erakonnas enam kaasa !Ot'lnud. Liiga SuHre innuga mttflaksc pracgu piike kodakondsuse ja valimisseadHsC limber. Selle v;tJju on jill'nud pa!jud tci~;e::l., tOsisemad kiisimuscd, mis ci JJihku Kuidagi paigast: pri\'<tllsccrimine ja kolm scadust, 1111d:l rna vaga oluliscks peall. ~·::_~i:eks pan1.-.::rotiseadus. Kuni pol.: pankrotiseadust, pcab va.::nc· maksumab;;ja kinni lllg:uma kogu scni vee! cksisteerivatc ~oL:-.ialisllikc Sllurettevi)ll:l\: chamajanduslikJ:HSC' ja ncnde juhtide rum4tluse. Teiseks monopolivastane seadus. Ktl!li scda pole, scni pole ka konkurwtsL tOusevad hinllad, aga kvalitecl ci paranc. \'alit.sevad mitmcsuguscd majanduslikucl maffiad ja, k.'Ui juba pole tekkirmcl, vOib neil1ckkida ~ide ka kriminCJalse _ja poliitilisc mnffiaga. Kolmandaks kor. uptsi~JOni. vastane S<'Hdus, mis scisneh scllcs, ct isik, b:-~ tiX:itab mOnel

~)]L

vastulaval koln.L riiklikus susteemis, ei tohi olla samal ajal craettevfltte vOi kommertspanga juhlkonnas. Kuni pole sellist seadust, seni pole turumajandust, vaid on musta turu majandus ja korniptsioon. KOigc sellc kOrVal tunduh mulle kodakondstisc probleem suhtchselt ·vahem tiihtis.

L U

mi.[iistrina ·pig~"" liiga pehmc olnud. Naiteks korrupl<>iooni vastrr ei suutnud ta kiillrtlt cnergilisclt vOidclda. Siiski On ta. . siratceg ja pililab kaugele cttc vaadata Pracgusc valit.suse straLccgia koht.a pole ma tait selgust sa<llludki. Vahi valitsus k~pub tsentraliseerima, Savisaar det~-ellfralisccrida. piilidis

pid11rdunud ja pOhitoidus on poodides talongideta saaclaval. Kuid pole ka enam nii keerulist olUkorda, llagu see oli Vcnemaa hindadc. vabaks laskmisc ajal, mis piiridc avaruse ja rub!atsooni kuulumise t5Ltu meid paratamatult \-'alusasti puuJutas. Kroonist rna riliikida ci taha, kuigi olen rahandustcgela-

''Hakkame abistama araabia tomatikasvatajaid! '' soovitab "Tuh;;nde iihe iiii" eestindaja And;-es Ehin "Araabias kasvatatakse · tomateia kasvuhooneis, mis . on kaetud tumeda kilega, et pc'iike neile Iiigo ei leeks,'' teatab Mrra Ehin sissejuhatuseks. "Eesti eli siiani pohiline Noukogude impeeriumi kilega varustaja. Miks me ei voiks nuud sama funktsio.oni taita araabia maailmas? lse aga hakkame avoskadega ringi kc'iima." Luuletaja ja 16/kija Andres Ehin elab Rap/as. ra on kuue luufeluskogu ja iihe novellikogu autor. A. Ehin on kirjulanud naidendeid, raadiokuuldemange, 16/ki' nud umbes 20 ilukirjandusteosl, nendest mahukaima "Tuhal iiks ood" koos kirjanikusl abikaasa Ly Sep' pe/iga. Harra Ehin on aeg-aja/1 osa/enud ka po/iitikas, praegu proovib anne fi/mi· stsenaariumidega. Aga siiski, mida an-ad kodaJumdsusest'? Kas anda venclastclc kodakondsus \'Oi mittc- anda, pole nii olu1lne. LOviosa vcncla:;i ei lallku siit niikuinii. Dekolollisccrimi~d:s on vaja tOsiscid llibiraakJmisi Vencmaaga. Kui olcnte hcad dip!omaadid, vOimc hibirillikillllSLd Venr"l:wga ka midagi saavu!ada. RcsoluulTic ttlleks olla ncndc 50-80 (XJ() vOOrkeha suhtes, kcs clav:~d Eestis sissckirjutuscta.l5. maisL lubati ju alustada stmri opcral· sioonc nende viiljatOstmiscks, aga siiani [Xllc midagt tchtud. Mida anad Savis<~are valitsusestja \'iihi \'alitsusest? Savisaan on ptilltud kujut.ada vtiga kwdctava diktaatoriks plirgiva tegdascrw ki'iva kficna. Minu meclcs1 Oil ta pea-

Nr 24 (246) e Neljap8ev, 11. juuni 1992

VOib-oUa j:.itkab pracgune valilSlJS pcrcstroikat? Mmulc ill hendab perestroika sccsugust mangu, kus nomcllklatuur loobub poliitiliscst vOimutaiuscst, kuid haarab majanduslikud ja rahandushoovad kOvasti enda ki:itte. PMiumajanduspoliitikast pole sa veel s(magi ri-i<lkinud. PO!!um:•jandu,poliitikaga on hadas mf1lemad valitsused, aga prohlccm ongi vtiga raske: kuidas tcha nii, et talud tckkibid j_a arelleksid, aga ka )llt!flnajandid UlcOO. kokku ci variscks. Savisaar ali talulcmbescm, Vilhi niiib olevat rohkem suurmajandite poole!. Aga kiillap ci suuda kumbki ci seda ega teist poolt piirisclt rahuldada. T5:.i, taktikalist edu on praegunc valitsus mOncski asjas 1.aavu11inud. Hind:tde lOus Oil

"e JXleg.

Millcle vee! tahelepanu .iu· hiksid'? Suure kc!la kiiljes on olllud Indrck To01ne labiratikimised Sin.gapuri ja Malaisiaga ja Ecstilc on lubatud tiht-teist paremat. Ka Savisaar pidas lilbiriitikimisi Ungari ja SJoveeniaga ja jJil,o:gi 1t1bati Eestilc nii iih1e kui teist. Ometi pole kuigivOrd lliiha Singapuri vOi Malaisia kaupa, vtilja aivatud Uks kauplus Tallinnas Liivalaia tlinaYas. Ka cdukad kokkulcppcd Ungari j:t Sloveeniaga pole silmllUhlavaid tulcmusi andnud. Tahaks inola, et vtihcmalt fliina kaup jfmab ktilc parasL Tiit Vahi visiiti 1--:!.iinassc. Eesti kaupleb ka Vem;;.maaga. Vencnwaga knubitsemisd on

dnud kogu·acg takislusi: tollipiirangud, fitsentsid vOi vee{ kolmas-neljas asi. Pi gem tulcks tcha panus Vcncmaa-tagustcle riikidele. Scda ka kiitusc osas. Ntiitcks Kasahhi' ja Aserba:idZaan on naftamaacl. Kui Veneni:aa pilli.ak~ takistada mcic transiitvcdusid, Oil meil alati vOimalus kaevata Haagi rahvusvahelisse kohtussc. Neid problceme on vCneiastel hoopis keemlis_em ja ebamecldivam lahcndada, kui ·teha piiranguid Vene-Ecsti kaubasuhctcs. Kellega ja millega soovit3k· sid Eestil veel k;mbelda? Aserid 011 juha mOOdunud sUgisest pakkunud Eestile m66bli vasto defitsiitseid Olisid. Teatud kokkulcppeid on. sOImitudki, aga Eesti on kokkulcpctcst kehvasti kinni pidanud. Sccpii.rast on ascri naftaSeikidcl jiliinud Ecsti ili"imeeslcst vtiga halb mulje ja lliilid mi.itivad nad oma Oli pcamiselt leedulastele Lccdu mOObli vastu. Maailmapanga ja valuuta.fondi tc:gelased on ccstlastelc kofdu\"alt soovitanud Wubelda mitte ainult Jaiinc ja idaga, vaid ka IOunaga: araabia ja Aafrika maadega. SoomG!e ja Narrate on mcit viiga valle pakkuda scda, mida neil cndil veel pole. KUII aga on meil pakkuda uraablastele ja ncegritele. Puidu hind pal judcs araabia ffiaades on tohutu kOrgc, ·puidutoodete ja mOObli hind veelgi kOrgcm. Palju kasulikum on mUUa mOOblit mOnele araabia maale kui Rootsilc. Nii et Eesti kaup araabia turule? Araabia turg on ammendamatu - criti nOutaksc clektrimooLorcid ja -pumpasid. Sc.c ei peaks meie "Vollalc" klill U!c jOu kiiima. Niisugusc ckspordiga ~·Oib meil tekkida kapital, millega osta naflatooteid. Omal ajal kitis Eestis aseri pcaminister ja pakku~ vahendajarolli Tilrgi ja lraani turu vahcl. Vastuta.suks soovitl kontakte Soomc, Rootsi ja Taani firmadcg'a. Eestlascd on siiani infojahil liiga tagasihoidliklid olnnd. On mitmeid vahcndajafumasid ja infopankti, kust saab tcavet araabia maade kohta. Araablased ja Aafrika on Restist liiga kaugel. Kuidas jaitb transpordiga'! Tuleb luua Ecsti kaubalac"astik. Ka Ohutransport, clcktrijaamad, raudtecd tahavad i.lmb.:rscadist.amist liliin~.- l~hnoloo gta aluscl. Need ulad, mis on olnud siiani muulastc monopol, pcavad vOimalikult ruttu saama ee:-:timeelsc ja eestikeelse juhtkonna. Niisugustcl konkreetsetcl cttevCitmistel on suurcm osaL'\htsus kui lileiildiscl lobiscmiscl kodakondsuse limber. Mida tahaksid Oclda IOpetuseks? "Eesti rahval on jatkunud iroonilist mcclt ja !Ompsimist."lhtmist Jabi' aegade. Ka absurdihuumoril Oil oma kinde! koht. Aga midllgi nii absurdset, kui on mci~ pracgune tegelikkus, ei suuda ka parlm absurdist valja mOclda."

Andres Rhiniga vestlcs SILJA U\.iTEM.-\E

.---------------------------c------------------------------------------

VALLAST

VALDA

Mis mured on kohalikul omavalitsusel Haldusrejorm onjiiudnud niikaugele, et enam ei kiputagi val/a staatust taotlema. Naljaga pooleks on tehtud juba ettepanekuid uue arcngukam ja piihimiiiiruse koostamiseks, et kii/aniiukogu nimetust uuesti tagasi saada. Mil/es sii.~ on asi?

Juba vanast ajast on tcada tilde, et valitscda ja juhtida saab sec, kell'cl on r:~ha. MOOdunud aasta\ andis valdade tegemisele !Oukc sec. ct

omavalit~nslikn sr~a

tuse saanutel o\id suun;mad v6ima),,N';j oma valla cluolu korraldada, scda ka maksude ]ackumislYning kulutamise osas. Tiinavu ci ole vallal i.ildise vacsuse taustal kiilanOu!:egu ccs cnam c.-iti c:elisdd. ka riigi maksupoliitika on muumnud jiiTjest \Scntraliseeritumaks ja ],,lhnliktl omavalitsuse vaenuliku~ maks. Kohalikke makse ej ole rahandusministecrium ega maksuamct siiani lnbanui' kehtcstad3. (Kohalik:u maksu peab kinnitama nii rahandusministecrium kui maksuamet,) . MOnel pool on kiill kchtestatud kohalikkc maksc, kuid need ei too eelarvesse olulist tulu ja on rohkem sfimboolsed. Aasta algusesl alate~ tm Jl!rvamaal piitimd kliivitada rcgionaalset arengufondi. Seni ci ole see Onnesmnud, sest ci ole seadusl ega mehhanismi, mis tekitaks .suurcma sissetu\ekuga vafdadel huvi osaleda. Pealegi on ka rikkamad val\ad niiiid raskes seisus. kuna rikkamatcs piirkondades on ka rohkcm sotsiaalobjektc chitatud ja ei jiitku enam raha ncndc (J\apidamiseks. Nii et rikkad on had~s om~ rikkuse ja vaeseJ oma vacs\tscga. Eiamc aga ikkagi iihcl Jar-.·amaalja csmascd vajaduscd peaks olema k6igilc c••am-vlihem vOrdselt tagatud. Kindlasti peaks regionaa\fondis osalema ka riigieclarve. Iga normaatnc riik peaks olema huYitatud oma os11de v6rdvillirsest arengust. Mei\ tehakse aga riigi regionaalpoliitika~ allcs csimcsi arglikkc kaL'>cid. 1991. aasta! laeku:; vallale-linnalc ka maamaks. Scllcl aastal on piillumajandusministcr avalikult Oclnud, et maamaksu ci tule. Rah;mdu&ministccriu•··1 j;,. m;,ksu;,nJCl -ei ole lubanud mamnaksu ka kohaliku malcsuna kchtc;,tada. Sec tck:tab eela..·rvetes tllntava puuclujiiligi. Korduvalt on tehmd cttepanek kompensecrida va\cladele talude maamak:su, millest raluseadusc jli.rt;i on vabastamd. Ecskli.Lt kannatavad scllc all need piirkonnad, kus nn palju talusid. Maamak:s tulch iuha '~lkl ""~ tal kindla~ti kehtcslada ja .hlhltud suodu~tuscd vald3dclc kompensccrida. 199l.a laekus koha\ikku eelarvCsse ka 3% b.ibcmaksust. Selic! aastaf lackub ka kiiibemaks riigicclarvcsse. Ka seda raha old.. ~ vOimalik n•.kcmlada maakondliku rcgionaalfondi. kliivitamiseks. 01ulasi annak:s sec ti'iuke kohalike omavalit.,ustc huvile hoolitseda kiiibc cest. . Gksikisiku tulumaks on sellcl aastal ofnud valdadC'--linnadc pc:.nninc tuluallikas. Kuid ka stin on o;cadusandja· ja Valil'liS. teinud maksjatdc soodustusi, neid omava"

litsusele hilvitamata. Oksikisiku tulumaks ei suuda katta ncid palgatOusc, mida valitsus on cllc niiinud. Maal onaga majan" dite< tiiiihjat,.. J'1lg;1d cnam-vUhem miinimu;masemel. Majandid ci ~l.lllda v{i~ ei tah~. riigi r:::~!t diktccritava palgat6usuga kaasas kliia. P:lljudes majandites mlitiaksc oma t6iitajatck odavalt pi'illmnajandussaadusi ni>~g_ kaetaks" konununaalclamufondi kahjumcid. Aga s.oc osa inimcstc sissetulckutest jiiiib ju maksustamata ja ka ettevOtte tulumaksu nendclt StlllUlladclt ci \a..,ku. Tl'gclikult on sec tuludl' varjamine, kuigi "Cad••~lik. Soodustuste tcgcmine U.ksikisiku tulumaksu osas peaks jii!ima koha· likele omavali!Sustele, s.t sooduslusi teeb see, kellele maks laekub. Kohapea\ tcataksc k6ige paremini, kes ja ·milliscl mli:iral soodustusi vajavaJ. Paljudes riikides on kasutusel kapitalimaks. Mcil kas toodetakse vi'ii ostctaksc viimasel ajalladudessc palju sclliscid pOhi- ja k!iibevahcndcid, mida lo("klctak.se hlljem kasuga maha m<itia. Kapitalimaks sunniks aga cttev6tct soetama ainult tootmiseks hadavajalikke vahendeid. Koha\ikku eclarvesse laekub sel··JcJ aastal ka 35% enevOtete tulumaksust. 65o/~ lackub riigicelarvcsse. Ka selle maksuga olcks riigil v6imalik arendada region3alpoliitikat, jlittes piirkonda rohkem v6i vfucm ettcv6ttc tulumaksu. LUhidah: 1. Vaja on uut eclarvc- ja mak.suseadust, mis arvcstaks rohkem kohalike omavalitsustc huve ja riigi regionaalpo liitikat. 2. Kohalikk:u eelarvessc laeki.J.vale maksudc osas peavad soodusrusi tegema koh.alikud volikogud. 3. Kui seadusandja v6i vali!Sus peavad vajalikuks teha soodustusi. siis ainult .kompcnscerimiseia nenJck, kciLk. jiiJ.b maks lad.. um;,ta. 4. Kiircsti Ulleb kchtcstada maajabpitalinwks. ·5. Kiircsti on ka vaja regionaalfondide p6himiliimst ja konkreetsct regionaal poliitikat. Ni.iiid veel mOningat~~l problcemidest. · Ttm.~~Jt kujuncb jiirgmine talv k~skkiitt~ga majadcs ctavatelc ininwstcle kiitmaks. Ka vallacl ei ole e\amutc illcv6tmisest huvitatud~ sest need tiksikud, kes on v6mud. on pank:ades kartotcegis. Riigi poolt tubatud ·soojusencrgia dotatsioonid liiguvad alia vii.ga visalt ja scdagi peamiselt ainult numbritcna pabl'rile. Suve jooksul ehk viilad kusmtataksc, aga uuc kUtusc ostmiseks raha ei. ole. Seda pole ka maimditel. rllimcsteni j6uab vJ.ga iaskelt teadminc, et ·)lirg:misc taiYc soc tuba oleneb ni.iiid suurcs osas meist cndist. Alustada saaks kas ;·6i korteritc soojns<amiscga, ·~! <eec vahr.'ncgi soc lcndu ei Eilwk' Soojustrasside ning katla111aiadc iiml:icrc\uta:·ni-

Suure -Lii.htru mOiSll lR. ~:tjandil ehitatud peahoone. ARVO TARMULA foto

seks vl>i rekonstiueerimiseks on raha viiga villtestd, vee! viiliem valdadel-linnadcl. Ka sel\es kOsimuses tuleks kiirCsti kliivitada riiklik programm. Juba pikcmat acg:a ci ole valdadcl viJlmalik viilja anda ehituskruntc ega a.'iut:m;is-ja tegevuslubasid taludelc, sest puudub rnaarefomli scadusc rakendus.ol~us. Kuna maad tahetakse. tagastada cnUistes piirides, siis ci ole v6imalik teha aut ajakohast maakorraldust ilma komplikatsioonidcta. Kui nii edasi Uheh, siis tulcb minn<l ajas 50 aastat taga.~i. Om..:tigi oleks praegu hca v6imalus nendest 2'0st mitu aa~takUnune• v,hdc jlitta. Paljudcl tagastatavatel maatUkkidd on mitu parijat, kellel on seaduse jargi 6igus vahemalt 10 hektarile. Maa ruleks aga tagastada tcrvikuna, tcda vi!ikesteks lappideks Hikcldamata. Vallad ja linuad on raskustcs munitsipaalmaade piiridc miliiramiscga, kuna riik ci ole vee! oma maadc piirc miiiiratlenud. Viimasel ajal kipub pOllumajandusreform maareformist ettc rultama. Nci~ kahte tuleb aga vaariata tervikuna, kuna pOllinnajandus ei saa ekshteerida ilma maata. Ka pOllumajandusrcformi hakkavad painama samaJ hadad. Nimelt vOetakse vastu raamscadus, aga rakendusotsuscid ei tule ega tule, kuigi luhatud tiihtajad on anunugi m06das. P611umajandll.5rcformi seaduse kohasclt annavad majandid maal olcvad soL~iaalobjcktid tasu. cest iile valla\e, tasu suurus·ci olC aga mliiiTatletud. Kui·!dtaksc, cl tulcb miiiia, siis ci jaa vallavolikogul lllUUd Ulc, kui kchtcstada mingi kohalik Jisamaks, et scllcks ostuks raha saada. Aga tcgclikutt on koopcratiivsc omandi puhul need ohjc_ktid ju kohalikc inimeste t60tasu arvel chitatud. Nii ct sOlrub majandi juhtkonnast ja rcfonnikorllisjoni~t,· kas v6etakse ko:,alikelt inimcstelt kaks nahka v6i ei. Suhtclisclt soodsa..mas ohJcorras on need piirkonnad, ku~ majand on seni v6lgades olnud. Nendc vOlgade arvel saab vald sotsiaa\objektc tasuta. Need paikkonnad saavad siis riigiedarve raha oma objektidc katteks, kuid need kes on ilma v6lgadcta majandanud, saavad karbta·

''·

Kahjuks on paljud mas~it<:ahel'a IH•.ndid. 0Jenm6ukogu ja V.1litsns kujundanud lildsuscs scllisc arvamuse, et peamistes kohalikes hadades on sUiidi koha\ikud omavalitsused, ja valdadele jaotatakse jiiTjest uu<;i kolmstusi. Kuid nendc kohustuste lliitmiseks pcaksid olema ka kas vili mingisugused v6imaluscd ja rihalinc kate.

lJLLA V VAHTRAMAE, .J:inamaa Vallavf!nemate ja Linnapeade Kogu vanem, Kareda vallayanem

Mois on valla murelaps Martna ralda tuntakse Liiiinefll(lal enatirasti rohkete miiisate poolesL Neid teatakse vallas ligi kahekiimne ringis olevat, suurem osa on tiinaseks varemetes vOi tiiiesti nw.atasa. Siiilinud on Suure-Uihtru, I..aikiila, Putkaste, Suure-ROulk ja Keskvere miiis. Vallale kuuluvad tzeist kaks esimest. Tiieniiolisell saab jaanipiieVa paiku, kui kolhoos laguneb, valla onw.ks ka Putkaste

miJis. Kui mOis laguneb, vaatab rnlwas peremehe peale viltu Scda mee\t on vallavancf'l Toivo Kivlpuur. Peaks ju vald omanikuna mOisatc eest ka hoolt kandma, mis sest, et raha on viilic. Paistab, et kohalike kolhooside lagunemisega jiilib va\la rahakott veelgi tuhjemaks. Jii.iivad ju need tOOO, mis scni kolhoos tegi, cdru;pidi enamasti valla teha. Nii oTf'. murctsemist juba praegu kuhjaga, lisa:ks vecl lagunevad mOisad, millcst pilkupliiidvam on varaklru;sitsistliku peahoonega Suure-Uihtru. Sisearhitektuuri iseloomustavad mitut liiki rokokoouksed, trcpid ja laed. Suure-Uihtru esimene aadlikust peremees oli Karl IX poult hinnatud m.eistermees Ajaloolasc M.Miinnisalu Suure-Uihtru mOisa kohtakoostamd Oiendist saab teada, et 1590. vi'ii 1592. aasta suvel kinkis vOI Jaanistru; Rootsi kuningas Johann III Suure-Liihtru kUla oma vasa!Hle. endisele vene bojaarilc Mcnsick Baranoffile. (BaranOfErl olid Krimmist piirit !atarlas<.>d.) SunreLiilitni esimene aadlikust peremees oli nahtavasti hiisti tunnustamd meistermees fortifikatsioonit06de alal. 1611. aasta oktoobris sai ta KarllX-lt tellimusc kindlustustOOde tegemiseks Narva linnuses. Tanaseks sailinud mOisaansambli ehitus algas 18. sajandi keskpaiku Kujunes paljudest.hooneliikidcst koosnev tcrviklik: ansambel. On arvatud, et p<ihilinc ehirustcgevus jlii l770ndate aastate lOppu (ka pcahoonc). Sajandi lOpuaastatel suurenes ka mOisa.majanduslik vOims\L~. MOisal oli 35i tiinu pilllumaad, Niinja karjamiiis ja nell kOrtsi. TOOtasid kolm veskit- Uks puust veslveski ja kaks suurt tuuteveskit, viinakOOk ja kivimurd. Lupja p6letati ainultoma vajaduscks. 19. sajandil k3.i'i mOis kiiresti kiiest k3.tte 1835. aa.~ta\ !Oppes Baranoffide 245aastane valdusperiood Suure-Liihtru ajaloos. Suurtcs vOlgades mOis mUiidi kihelkonnakohtunik H.F. von Stryckile ja kuni 1887. aastani kiiis mOis kiiresti kii.est kiitte. Siis ostis scl\e 113 000 rubla eest paron Karl Otto Stackelberg. Majapldamiscs andsid tcma ajal tulu friisi tOugu piimakari, lam bad, tuuleveskija kolm kilrtsl. VOOrandatud m6isa kolis vallakool, hiljem kolhoosi kontor Suure-Liihtru m6isat pectakse iiheks esimeseks, mis 1919. aasta "Maaseadust'ga'" v06randamiseie lliks. M(Jisa peahooncsse asus 1919. aastal Suury-Liihtru kolmek\assiline val[akool. Hiljem kasmas kuueklassiliseks algkooliks kasvanud kooliga k6rvu mOisahoonet ka Suurc-LIDltru rahvamaja. Koolipcrioodil tehti m6isahoones sanitaarremonti ja kOrva\dati ka hoone rOdu. Siitpcalc jiii suhteliselt vlihe liigendatud fassaad. vcelgi nudimaks. Kool kolis majast vlilja k:.:.~cklimnendate aastate l6pul. 1970. aa.5tal sai m6isahoonest "Kaardivii.e" kollioosi kontor ja kahcksa aastat hlljem Martna sovhoosi kontor. Viimase kiics oli mOis 1988. aa.~tani. Kui en am mOisa eest hoolt kanda ei jaksa, tuleb see ara mUiia vOi rendile anda Nii mOtleb vallavancm iiha sUvL'TICvas vaesuses. Tanaseni on vald 001.1 napi rahaga m6isate eesr J.-:till alati hoolt kandP,Jd. Kahtlemata oleks silmalc ilusrun vaadata uhk:eSti iilcsl06dud mOisahooneid ja parke, aga ra:ha ci jlitk:u enam isegi remondi- ja hooldusti:iiideks. Nii tuleb niiiid lcida mi'tisatele otstarve ja omanik. Uhked m6isad sobivad vallavanema arvates niihiisti hlirrastemajaks kui ka puhkebaasiks v6i hoopis turvakoduks. Suure-Ui.htru mfJisa eest on pakutud kaht kombaini Pracgu ka.~utult seisvad mi'iisad on silma hakanud rikastelc aktsiascltsidcle ja pank:uritcle. Viimasod pakkusid Suure-Liihtru ml>isa ecst kaks miljonit rubla. Sarna raha ccst saab osla kaks kombaini. M6istagi jill tehing tegcmata. · ., Vallavalitsus on otsinud ja otsib cksperti, kes kogu miiisakompleksi (Suun.'-Liihtrul on lisaks peahoonele siiilinud ka viinakOOgid ja tallid) koo~ pargiga iira hindaks. MOisad aga jiiiivad n~htava~1i scllcks ajaks ajahamba purcdaja uusi parcmaid acgu ootama.

TIINA .JAAKSON

Nr 24 (246)

Neljapiiev, 11. juuni 1992

_ll\JI

•

•,

TARGU

TALITA,

sadu soovitusi 90

"'Kasvuiljal hoolitseda Oigeaegse mulla kobestamise, umbro;;;,, .Ina hiivitamise, harvendamise ja pealtviietamise eest. 1miii Reavahedc harimise ja umbmhu havitamisega alustada kohc ;:;;m peale peedi tarkamisL, edaspidi vastavalt vajadusele. Kui lOusmed on tihedalt, harvendada kahel korral- esimest korda kohe parast esimesc parislehe tekkimist 3--4 Cfl! vahedclc, teist 2-3 nMalat parast 8-12 em vahedele. Ulemlilira suurte vahcdcga kasvavad peedid liiga suureks. Lehtcde intensiivse kasvu ajal (umbes juuli alguses) anda pe<llfvactiseks 10 g karbamiidi vOi 15 g ammooniumsalpeetrit

1m kohta. Kuival ajal ka kasta, eriti juulis-augustis, mil toimub juurviljadc-moodustumine. Viimase kOplamise ajal on soovitat.av kergelt mullata, nii saab mahlakama ja Omema sisuga juurvilju. , .

Koristamisega ei v6i bilineda, sest maapealset juurvilja osa kahjustavad OOkii:lmad. Suvel koristad<~: suuremaid juurvilju valikuliselt, tal vel sililitaJII.iseks mOeldud peedid koristada alates scptembri keskelt. bOkUlmadcst kahjustatud peedid riknevad sililitamisel. SOOgi}X!et tulcb pealsetest kcrgcsti iiles. ruttu. Lchti juurvili ei nartsiks, ecma\dada tohi liiga madalalt ara · (sooviLehed vOib tav on jtitta kuni 2 ka ara v111inata. ·

SOOGISIBUL SOOgisibul ehk harilik sibul on viiga toitev ja tervislik kOOgivili ning soolajiirel kOige en am kasutatav mait_o;eaine. Toiduks tarvitataksc nii sibulat kui ka rohelisi lehti (pealscid). Suhteliselt hea siiilivuse ja lihtsa ajatamise I:Ottu on sOOgisibul aasta · kiittesaadav.

toidu , practult, keedetult, ka omaette maitsvaid toile. haiguste (hingamisteede , kOrgvercrOhu jt) ravimika tObstuslikull. ·. kuuluvat mitmeaastast sOOgisibulat iihe-, kahe- vOi kolmeaastaseha. on ilma peajuureta, viihcharunevate niitjate juurtega, mass paikncb 5--30 em siigavuscl mullas. S_cllcst ka sibunOudlikkus mullaviljakuse suhtes ja pOuatundlikkus. Valjaarencnud sibu\a pungadest moodustuvad jiirgmisel kasvuaastal ttitarsibulad vOi kuni 1,5 m kOrguscd oisikuvarred. Valged Oied koonduvad nuttidessc (~arikatessc), kortsuliscd mustad seemned on poolkerakujuliscd. Uhes grammis on 250---100 sccmet IdancmisvOimc siiilib 1-3 aastat. SOOgisibulat paljundatakse_ nii vcgetatiivselt (tipp--- ja valiksibulate mahapaneku tee!) kui ka generatiivselt (seemnest). Keemilise koostise ning maitse jiirgi riihmitatakse siX'lgisibula sordid ki'>edateks, poolkibedatcks ja magusateks. Kibcdad sibulad (JOgeva 3, Peipsilitirne, Arzamassi, Bessono. sisaldavad rohkc:;..; ccterlikke olisid ja ncid kasutatakse · . Nad sisaldavad kOige enam kuivainet ja pika puhkcpcrioodigaja scctOuu hca siiilivusega.

RUDOLF KUTSERI folo

LUGEJA KUS/8 Meie lugeja 0, Kull Haapsalust tundis huvi quinoa kasvatamise vastu. Kuna see taim on p8rlt kartuliga samast piirkonnast, vOib ta usutavasti meilgi kasvada.

QUINOA (Chenopodium quinoa) on tOesti iiks iilimalt huvitav ja pOnev taim. Kahjuks lunnen rna karjapoisi~lvest saadik viha kOigi maltsaliste vastu. Quinoa kuulub aga maltsa/isle sugukohda ja hanemaltsaliste pcrekonda. Malts maamehe pOilu! ja Iinnamehe aias on lohakuse Ja saamatuse slimbal. Kui aga viha iile Hiheb, sailib mul quinoa vasto siiski huvi. Miks'? Sellepiirast, ct quinoa (inglise keeles - white quinoa, prantsusc ,!o;:ccles -quinoa blanc) ehk TSIILI DANEMALTS on LOuna-Amccrika Andidc kOrgmacstikus igivana inkade leivavili.Seal vOib quinoa kasvada kuni 4000 m kOrgusel mcrepin.nast sccga seal, kus lCised inimtoiduks maaratud taimed ei kasva. Ebatavaliselt karmides kasvutingimustes on quinoa ka cbatavaliselt saagikas. Tema seemncd on kOtge toitevaanuscga, sisaldades 47% tiirklist, 4,8% rasva ning rohkelt B-vitamiine. Lisaks headele omadustele sisal+ davad quinoa secmncd nagu ka

Kaup

Keskturg

NOmme

Tarlu

JOhvl

115" Loomaribi Seakarbonaad 120 Searlbi 80.00

75.00 !30 80.00

70.00 100 80.00 110 170

85.00 70.00 95.00 80.00 100

Loomafilee

Suitsuvorst

200

Karlul

13.00

Kapsas

15.00

Porgand

12.00

Peet .10.00 Kanl\lw.s 10.00 Slbul Sibulapealsed 70.00

Kliiislauk Hapukapsas 1-lapukurk Mcsl

Kurk Tornat Red is Seller TJ\l 9. juunl 1992

Nr24 (246)

Neljapiev, 11.juuni 1992

kOigil teistel hanemaltsalistel mOrusid gliikosiide ~ saponiine. Saponiinid on hca tooraine nii keemia-farmaatsia- lui ka parfiimeeria- ja kosmeelikatOOstuscs. Ar,dide miigiindiaanlased leotavad quinoa seemneid saponiinidc eemaldamiseks vees ja kasutavad peale seda neid putrudc, .Ieiva ja Olle valmistamiseks. 1 Peale quinoa kasvatatakse Andides . ka CANIHUA'd (Chenopodium pallidicaule), mis kasvab veelgi k~rgemal ja veelgi karmimates tingimustes kuiquinoa. Suurematel pindadel on quinoa' d kasvatatud ka I.liunaAafrikas ja Tseilonil. M~nel pool Uiane-E~pas kasvatatakse suurte vaarikpunaste Oisikute, v!irvikirevate varte ja lehtedega quinoa vorme aias. Hoolimata sellest, et quinoa kasvab erakordselt karmides tingimustes (isegi Koala poolsaarel Hibiinides), e1 ole see taim Euroopas levinud. POhjuseks on ilmselt sec, ct ta seemned valmivad ehaiihtlaselt ja varisevad kergesti. Piltlikult Ocldes, kui l/10- seemnctcst on ktipsed, siis 9/10 on vee\ ~ red. Kui aga oodata, kuni vaimivad kOik, varisevad esimesed maha nin.g muutuvad tiliohtlikukS umbrohuks, nagu on scda meil Eestis massiliseh levinud valge hanemalts (Chenopodium album). Valge hanemaltsa iiks taim vOib anda 3000---100 000 umbrohusecmct Osa neist vOib

naitek:s mullas sailida kuni 40 aastat (Saksa agronoomide andmed) idanemisvOimelisena. ldancmisvOimest lli.htudes on mOnel hanemaltsa liigil ka teine iooduse poolt kodeeritud genectiline 111irmuslik omadus Mrmiseh kiire idanemine ja tlirka'llinc. Naiteks Vana-Mehhiko aSteekide toidumaltsa HUAUHTZOJ"'IITL'i (Chenopodium nwtalise) scemned Uirkavad juba 4---8 ttmdi parast nende sattumistmulda. Jamedalt vlittes- v~ib idane-misvdime j1lrgi jagada valge hanemaltsa seemned (ka looma seedetrak:ti Iabinud ja .kaarimata slinnikuga mulda sattunud) kol-

meossa: esimesed idanevad ·kolme pHcvajooksul, · tciscd hakkavad idanema alJes 2-3 aasta plirastja kolmandad hakkavad idane-~ alles 3 aasta plirast vOi hilJem. . maltsaga KokkuvOttes tuleb olla iilimalt ettevaatlik ja seda nii Eestis levinud maltsaga kui ka vaJismaiste potentsiaaL-relt meil umbrohuks kujuneda v6ivate maltsa Iiikidega, sOitumata nende eksootilistest vOi imep3rastest vOimetest. Kui tahame, et meist saaks Euroopa kultuurriik, peab malts olema h3vitatud enne tema Oitsemist nii pOlloi, aias kui ka t~peenral.

Pilinu Rakvere Narva Viljandl

Valga

....................................................................................................................................................

V6i 150 Piim (I) _.14.00 Kanamunad {tlt) 3.00

Quinoa '1.

85.00 60.00 140

!50 3.00 14.00

50 00

3.00 11.00 15.00 7.00

9.00 10.00 7.00 8.00

30.00 50.00

160 15.00 15.00

15.00 20 00

50.00

60.00

4-Q.OO

50.00 340 42.00 !00 35_00

35.00

30.00

90.00 110

50.00

150

-70.00 310 50.00 120

85.00 80.00

120 80,00 90.00 80.00 145

3.50 10.00

3.00

6.00 6.00 5.00 40 00 80.00 120 15.00 20.00 300 40.00 115 70.00 140 170

5.00 6.00 6.00 40.00 40.00

8.00

20.00 230 35.00 130 30.00 30.00 60.00

10.00 20.00 10.00 8.00 43.00 200 10.00 20.00 260 50.00 90.00 40.00 25.00

75.00 70.00 140 11.00 3,00 8.00 .5.00 40.00 30.00 120 15.00 15.00 210 30.00 100 30.00

70.00 65.00 125 12.00 2.20 9.00 5.00 4.00 3.50 60.00 45 ..00 8.00 12.00 20Q 4_5.00 120 30.00 80.00 80.00

Konjunktuurunstltuut

r ,TARGU

TALITA

LOODUS A/TAB

Meie bioloo

kell 3.

KELL 17. Toonus tOuseb, hingatakse n.O tiiie rinnaga. Tii.istuuridel tOOtavad neerud ja kusepOis. Kella 16 ja 18 vabel kas-

vavad juuksed ja kiiiined kiiremini. KELL 18. Aktiviseerub k&hunMrc (pankreas). Males suhtub alkoholissc satlivalt.

-KELL 19. VererObk alaneb ja pulss nOrgeneb niivf)rd, et arstid hoiatavad ve('erOhku alandavate ravimite manustamise

eest. Ka. keskniirvististeemi mOjutavad preparaadid toimivad tugevamalt. KELL 20. Maksas vahencb rasvadc hulk, vccnides _pulseerib veri kiircmini. Ka kfiige v3heiDMd antibiootikumiannused toimivad organismi tugevdavalt (kuni kella neljani hommikul). Antibiootikumide manustamise optimaalne acg on kell 20.32'!

KELL 21. Pole vaja kOhtu rammusat toitu tiiis pugida. Toit jiiiib kuni hommikuni seedimata. KELL 22. TOOvOimc v~heneb jfirsult. Veres suureneb leukoL"iilididc hulk-- rohkem kui 12 000 valget vcreliblet millimcetri kohta, samal ajal kui hommikul on neid umbes 5000. Pole vaja manusta--da kOrvaltoimega ravimeid, kuna vOib tekkida mllrgistusoht. Sellest kellaajast alates ei tof>il,:s suitsetada kuni hmnmiknni ainsatki sigaretti! Organismil on 00 jooksul vtiga raske nikotiinimiirke lagundada.

rohi viisimuse vastu

KOik me oleme tundnud, kuidas igapaevaelu hairih (kevad)viisimus. Varem sGimc selle peletamiseks purkide ja pakkidc viisi igasuguseid vitamiine. Niitid pole ka neid enam_ KELL 23. Ainevahetus kahaneb miinimumini. Samaaegselt alanevad vererOhk ja kehatempcratuur, vtiheneb pulsisagcdus. KortiAga miks me ei kasuta Joodussooni critamine lakkab. Seepiirast siinnibki OOsiti lapsi kaks korda likk:e vitamiine? Olen mitmel rohkcm kui paeval. kevadel kasutanud kOrven6gest toiduk:s. Tlinavu tegin esimese KELL 24. Nahk taastub 00 jooksul kiiremini, kuna rakud poolnOgesesupi juba 23. m!irtsil. Ja duvad kiircmini kui plieval. jargmiscl piieval oli meie pere kevadvasimus kadunud. KELL 1. Inimenc langeb siigavasse unne. Tahan kirjutada lea teisest looduslikust taimest, mis seni KELL 2. Autojuhid rooli laga reagecrivad optilistele fulitajatelc on illckohtuselt tiihelepanuta ja acylascmalt. Jarsult suureneb liiklusOnnetuste arv. Suurc"lal osal immcstcl tekivad kiilmavarinad. 'Ihu on lliirrniseltkUlmakarllik. varju jliinud. Sec on naat. .1977. a ilmunud raamatus KELL 3. Vaimne scisund on madalaimas punktis. Scllclc aitab "KOOgiviljaka~vataja 1eatmik" o~akorda kaasa melatoniinihormoon, mis路 tceb inimese uniscks ja on margiwd, ct naadi noori lch~o~uks. Selle! kellaajal sagenevad enesctapujuhud: dcpressiivscd ti ja vOrseid kasutatakse salatitmmcsed fukavad sel kellaajal, tuju langeb ja..-sult, peas keerlevad na ja suppidcks nagu spinatit siinged mOttcd. Nii ctparem on sci ajal magada ... Sisaldab palju valkaineid, \'itamiine ja mincraalaineid. M.FILONOV, Olen kevadel iga nadai kakskolm korda winud naatli-nOgcsesuppi, aga ara tliildanuj ei ole. Abikaasa iitleb, et kevadel ci saa maitsvamat suppi cnam olla. Naadi ja kOrvcnOgese lchti ja noori vOrseid olen korjanud vOidscs koguses 4liitrisc kausiRODODENDRONITE HOOLDAMINE.l. lilie. Peale korralikku pesemist Et rododcndronid pidevalt ilusad olcksid, kcvadel rikkalikult Oitkupatan neid paar minutit (iarcseksid ja vaatajalc rOOmu vatmistaksid, olcneb mitte ainull kasvulc j1llib paras kamalutais). Hakohast ja islUtamisest, vaid vaga palju ka sellest, kuidas neid hool路kin peencks. VOtan 1,5 liiLTit dame, kastrune, vii.etame, talvcks katamc, kfirbime jne. vett, lisan 2~3 sl riisi, tangu KASTMINE v6i nuudlcid (mida parasjagu Kui_ hulimust peavad mCmcd autorid rododcndroni elueliksiiriks saada on). paar keskffiist pecsiis niisarr.a tahtis on \'esi ia sclle omadused. Rododendroni korral;~ ncstatud porgandit, 3-4 kartukuks juurdumiseks kulub.kuni paar kuud, kevadcl vtihem, siigisel lit j.:. hakitud naati-nOgesl. rohkcm. Selle! ajal tuleb ncid nadalas vahcmalt paar korda kasta. Pruunistan vcidi lihakuubikuid Juurdunud rododcndronid taluvad rahuldavalt paarinadalas( pOuaja lisan urribes 20 g vOid, m;:titperioodi. Pikcma pOua korral on ka~tmine tingimata vajalik. lgihaljad rododendronid tarvitavad rohkem \'ell kui suvehaljad.- scks soola, sibulat, kuivatalud tilli ja peterselli. VOib ka kasuTg;ihaljaste rododcndronite talvekahjustustc iiheks pOhjuseks on ta_da maitscaincsegu_ Peale keeauramiseltckkiv veekadu, mida kiilmanud juurckava pole vOimclirte taiendama Vaga ohtlik on, kui turvasmullal juurepall !abi kui-- mist li:>an vcel 2 peen<~"""'[ keedumuna. Lilla on -.'3.b_ Selle uucsti Hibiniisuraminc on vaga ra~kc. vaga valle, maikuu laks Palju vclt vajavad rododendronid kevadcl Oitsemise ja vOrsete selline supp inaksma mr.bes 12 tdi:!::irr:!sc aj<!L Klillaldane kastminc ~d ajaJ pikendab Oilsemist. rubla (sellest 6 rubla munade Suve tciscl poolcl vajab rododendron vahcm veu, Jiignc mullaniisccst). Sclliscst kogusest saab 4 kus iscgi takistab stigissuvel vOrscte puitumist ja rododendronid portsu, nii et 3 rubla ports. Pole vOivad muutuda talvcOmaks. Stigisel hilja ennc ktilma kontrol\itakpalju? Mis aga kllige llihtsam se alati, ct p56sastealune oleks ktiilalt marg, ja vajaduse korral kas- tcn,is tuli. Kuigi olcme abit.etakse. Suvise pOua ajal soovitatakse rododendroneid Ohtul vccga piscr- kaasaga mOicmad 70 aasta 'piirimail ja paevad liibi aiamaal dada. Kastmisvesi pcab olema samasugune nagu eespool kirjeldavOi metsas Woct teinud, po!c sel tud isu.ltamisc puhul. Kastekannuga kastctaksc nii tugevalt, ct 30 kevadcl kevadvtisimust tundem paksunc mullakiht mfirguks lahi. Vihmutitega ka<;tmiscl t6stenud. Kallid naised, proovigc jataksc vihmuteid iga paari tunni tagant uude kohta. Niisuguscd on rele tchaja te ei,kahjatse. kogemuslikuti souv ituscd. T6NIS A VINGO ELLI PIL VISTU

Rododendron koduaias

.'.路

Enne motle, siis soo! Toiduainete hindade mus peaks olema vastavuses rahakoti lilitumisega, para.k:u ei ole. Rahapuudus on viinud selleni, et paljude! on juba lihatoidud laualt haibtunud, paasu ruihakse leivas ja piimas. Tekib klisimus, kas seda vOib niiild nimetada piima-taimetoitluseks ning kas sellega on jOulud tervisliku toitwniseni? Pracgu on oht, et iilem!arane iihektilgnc Ieiva ja piirna sOOminc loob hoopiski soodsa pinna haigestwniSeks ja plilijustab krooniliste haiguste agenemist. Need hAdad ei Siinni iileOO, vaid arenev3d markamatult. Taimetoitluse seisukohalt ei ole Ieib ega pasi:Orisceritud piim stiiitu toil. . Leib ei ole tervislik kahel pOhjusel Esiteks nilljutab leib organismi happelisuse suunas (tervise huvidcs peab toit koosnema leelisest IOPP'-f!Toduktist). Teiseks soodustab kroovitud jahust ldb seedcproduktide peetumist jiimesoolesr ning organismi imendub rohkcm kahjulikke jruikaineid. Mcic toidusedelis on Ieiva osa illetlihtsustatud. Teistes Euroopa riikides, ka US As, siiiiakse leiba tunduvalt viihem, leib onaga kvaliteetsem (taisterajahusl). Piim pole taiskasvanud inimese lQOmulik toiL Kl')ik ei sccdigi piimasuhk:rut (cestlastest 1/4). Mida vanem inimene, seda Wibem peaks ta piimale mOtlema. MOoed dietoloogid kahtlcvad pUma sobivuses ka lastele, kuna Iehmapiimas esincb nii makro- kui mikrokomponentidc vahekord rinnapiima omasl Pasttkiseerimisega kaotab piim vcelgi bioloogilist viliirtust, hairitud saab soolestiku normaalnc mikrofloora ja vaheneb tema'leeli~elisus. Katsed <nita vasikaid pastOrisccritud piimilga on viinud nad kiiresti (6 nMalaga) loojakarja.Rahanappuses on targem valtida leibaja loobuda piimast, hoopis Oigcm on rikastada toidulauda aedviljaga (porgand,路 kaalikas, kapsas, kOrvits jm). Leib asendada mtisli ja veega keedetud vOi aurutatud pudruga odratangudest, kaerahelvestest, hirsist jm. Piim a<>endada tervislikuma petipiima vOi ke.Cfiriga (aitab seedimist korras hoida ja on vastuvOetavam). Tervislik ja samas odav toidusedel v6iks olla jargminc: * hommik- aedvilja toorsalat Guurde vi"tib lisada jOhvikat, sibulat jm); miis~ .vOi pudef (maitscstada Ouna~ vlli kOrvitsarnebuga jm); * lOnna - acdvilja toorsalat, koorega keedetud vOi aurutatud kartulid, petipiim vOi lafija keefii. * Ohll' - keedetud vOi auruta:Ud aedvili, kccdetud Iiha, kohtJpiim (neid vQib ascndada kaunviljadega). lgaiiks koostab toiduscdeli vastavalt oma mairsclc ja voimalustele, kuid jUrgida tuleks jargmisi soovitusi: * sOOge v-.ilgurikast toitu Uks kord paevas (sobiv aeg Ohtill); * sOOge liha (kohupiima) illepaeviti, vanurid tile 2-3 paeva; * 60% aedviljast tarvitage toorelt; * hoolitsege kOhu korrasoleku eesL KOhukinnisus on mark, et tuleb rohkcm Uihe1epanu pOOrata taimetoidule; * arge liialdage sOOgikordadega Sooge kolm korcta paevas, toictukordadc vahel jooge taimeteed vOi vett. JOukamatcl, kelle toidulaud on rikkalikum ja mitmekesisem, ci maksa ec!Oc1dust kohkuda, kuna leih ja piim on nendel toiduk:Orvane, mitte pOhitoidus. KokkuvOttek:s vOib nentida, et taimetoitlus on lihatoitlusest 3-4 rwrda odavam. Seda tosiasja koostateeris prantslanna A. Kinsford juba XIX sajandi lOpul oma vaitekirjas: taimctoitlus on majanduslikum, sest ta on odavam ja vabastab vaeseid ainelisest viletsusest 6 ning rikkaid priiskamisest. GENNADI JAGOMA.GI, Tartu Taimetoitlaste Selts

H ei, tulevane pollumees! KUREMAA TEHNIKUMIS on v6imalik 6ppida 11 TALUMAJAPIDAMIST 0 keskkooli baasil 6ppeajaga 2 aastat 6 kuud 0 p6hikooli baasil 6ppeaeg 4 aastat 6 kuud. Dokumentide vastuvott pohikooli lopetanuilt 31. juulini, keskkooli 16petanuilt 15. augustini.

EE2360 J6geva mk, Kuremaa. Tel 3 22 81, 2 32 39, 3 23 48.

Nr 24 (246} e Neljapaev, 11. juuni 1992

,......,__

K 0

D U

•

Kiiiiditamisest piiiistis udu Selle loo >iiiikis mulle iik.:; taluperenaine. 'v'iiiirikas vana daam. See on eriline vl'iiirikus, mis on omane ainult Eesti-aegsetele wluperenilistele.

* KAHEK0MNE ESIMESE AAST A KEVADEL L(.WETASIN VALLAKOOLI. Kiituscga. To! suvcl ali mcic ki.ilas

Uks Tartu tudcng. Korjas.murtkh.:kstc. Kui ta ara oli lii.inud. HI(Hksin, et ka minust pcab midagi saama, ct rna pcan cdasi (Jppima. Meil oli popsikoht, kolm hektarit pO!du. Seal ka_<;vas ainult kartul ja rukis. Sedagi siis, kui oli hea aasta. Ktiisin s:iis turba-

rabas

pat~iluid

kuivacamas ja

marju korjamas. Marjad miltisin suvitajatele. SUgisel laksin Ta!linna kaubanduskooli. Seal ali masinakiri. MOLlesin, ct f)pin scllc sclgeks, saan kohc raha teenima hakata. !<oolis oli ainuh nclikUmmend kirjutusmasinat, aga Opilasi oli lik viiesaja. Lillcsin homrnikuti kella nelja-viie ajal tri.ikkima, kojamccs lasi mu sissc. Okskord' sattus Ussisoo t..-:ma andis mcik masinakirja - mulk !K:ak. :;;;_.; andis raha ccst tOid utikkida. Kortcrissc olin saanud meie kOrv:Jil pc~remehc venna juurdc. Oiiri rna maksma ei pidanud, st.·ilc eest kamselda.-.;in pcrcrah\'a poissc, kahc- ja nelja-aaslasl. Need olid parajad kratid, ku:-:u aeg mul sdj:fs. lliirra ja proua armastasid hirmsasti pidudclldi.ia -- c::mt~imas. Olin magamata, sUiia ka ci aloud, sccla rneil kauba sees polnud j3 pen':mehc kaplst rna ci YOtnud. Tciscks kevadeks' ji.iin nOrgaks. Kui kokku vajusin, pandi haiglassc. Siis kli!l nroua nuttis - mitte mint! ptira,<,[. vaid sclkpiiraSt, et kc~ tal ni.itid poisse hoiab. 1faigla~t kUstJ mul mitte enam i'ippida cg;" cnrwst vii:>itada. Kbssi(lC ttdi 11li Kurcmaa mOi-

~-mG

sav~titseja abikaasa. Kooli5dc sokutas mu.Siis sinna. Kuremaal oli riigimOis, pOllutOOministecriumi ccsrindlik majand. KarjakaSvatu<>kool seal juures. Stigisel, kui rchi oli pckstud, tuli koolijuhataja minu juurde. Nell oli Opilasi valja langcnud, kutsus mind kooli. Asi see mul siis Oppida polnud, olin valitscja juures korteris ja sOin nende lauas! Scl. ajal anti !uba kooli poolflacnu ka. Koolis ali nisuke kord, et terve nadal tuli laudas kaia. Kcll neli hommikul tOusid tiles, tcgid laud<!;S kOik mi.s v<o~ja, isegi loomad tuli valgc lapiga lilc 'tOmmata. Kell tihcks<o~ <o~lga~id tunnid ja ktisiti tingimata ncid, kcl laudanadal oli. T<o~heti naha, kes vastu peavad. Loodritcle Ocldi "head tervist". Sain karjakontrollassistcndi kuL.<>c. Esimcsc ·kuupalga ccst maksin v5lad kinni. VOlga oli nelikiimmcnd kroom, palk oli kuuski.immcnd krooni. Sec oli hea palk, sest saap<o~paar maksis m5ne krooni. KOHE ESIMESEL NADA-

hakkas minu Umber tiirutama. Mina tcda ei tahtnud, aga niic, nii kaval oli, et kui heaga ei saa, siis sohiga. Pani "Kajassc" - pOllumeeste lehte - kihlakuulutuse. Sec \cht ju iildsc kuulutustcga ei tegelmid, aga scekord oli crand. Suure ahmiga sOitsin koju. Jalgrattaga i.ihe jutiga sada kuusklimmend kilomeetrit. Ema oli kuri. Otlcs, ct tcotan kogu peret, kui kuulutajale mehele ei Hihe. Tema ju peremees, mina vaid popsili.itar. Ja et kaua rna mndevat sedasi ilma pidi hu lkuda, ci tea, mis printsi ma ootavat, et taluperemees ei kOlba. Oli ka prints. Prints oli olnud VabadussOjas arst, arstiLeaduskonna lOpetanud. Sai VabadussOja tccnete cest mOisasi.idame, ema taluga kokku oli tal kolmsada hektarit. Vennad ja Oed tal kOik k6rgcma haridusega, kaubamajade omanikud j"a aCivokaadid. Ei mma nendc hulka passi, arvasin. Nii laksingi mehele talupcrcmehele, kes lehes kihlusc oli vatja kuulutanud. LAL PANI PIIMADHISTU TEJSE ·rULMAPi\EVA ESIMEES Ml:\0 PROOVI- -HOMMIKLTL AJAS AMM LE. Tal oli ilks kOrgetoodangu- · MIND VOODIST VAL.JA. line lehm haigcks Jiifumd. Aga Ttidruk oli lira 1iiinud, polnud looma:.rsti pidi Tartust hubmek.:d~gi, kcs lchmi li.ipsaks. Eelga·tooma. Ja kui vee! head vcdmise! suvel oli neil neli lehma ruvankrit pOlnud, ci tulnud tiksristikuadalal iOhki liiinud, karki arst. Esimecs oli kiiinud loojane. oli magama jiliinud. Niiiid makliinikus r'Jiikimas, et lehma kuus lchma oligi, paar mullikat rim:kere o:1 p:Usres, jalad vajutuli ka varsti poegima. Kui Oues vad laiali. Arst oli arvarmd, el piima kurnasin, niigin, et mehe sec pole viga, lai rinnak.orv on ·ode passib aknal. Vaatab, aga piimalchma tundemili"k. TcgcJi, appi ei tulc. kult oli looma sildame Umber Mu_mchcl oli k5ige suurCm tohutu vcc!·ou. Lehm oli nacla ta!u kUla.~, aga ikka tahtis maacl sissc soonud, see oli vahelihajuurde osta. Dtlesin taile: ses. Vesi hoidis nac!a sildamcst "Naed, naabrimehcl pole pflldu eemal. Andsin nOu lelun lihaks kahtcki.immcnd hektaritki, aga teha, ravida polnud v5imalik. on aed ja neiiktimmend pOOsast Loom tap~ti tim, vcckott kaa.lus mustsOstraid, mi!lest saab rob25 kilo. Esimees k.iilis mind kern UJ!u kui sinu lalust. Tiitred jitrgrnisel piihapiieval piimaiikaivad 'riides nagu pupcd, uuc histu koosolekul, ct lima minuta c!wnaja ltiOvad ka tiles, ei minolcks Ia lasknud looma fu":t lOpgit rabamisl." Ollesin tal!c: peda. Ni.itid aga sai lihast m6isl"Paneme parem hekt..."lri maasiliku hinna ja nahast ka Jmda;-i. kaid maha, saab hulga raha See oli mulle hea reklaam. tch<J. Palju brgcm, kui suure Seal oli ilks t..."lluperemccs, maatiikigu aasta ringi jannata."

Nr 24 (246) • Neljapaev, 11. juuni 1992

Mehe t.alu oli tile viiektimne Jai vee! clumaja ehitamine. MOtlcsin: kui sec valmis, ci hektari, ncliki.immend ostis veel jupikaupa juurde. VOlad olid hoia mind ses talus enam miski. juba cnne peal, Odcdclc tuli ka Olin lubanud oma printsile, et ni::nde osa vaJja maksta. Talul niikui talu vOlgadest pril; lli.hen oli ncli tuhat krooni vOlga. Kui temajuurde. seda kuulsin, tahtsin jooksu pisMinek oli plartceritud neljaktimne esimesc aasta jaanipaeta. Aga hilja oli juba. valc. Tal olid varviliscd laterPanin pea ttiOle, mis teha annaks. Arvestasin: tile kiimne nad juba valmis. Kuusklimliitri ei anna keskmine lchm talmend ttikki. Pidi riputama need vel Uht1. Kuna muna jr~ piim on tee veerde kuuskede kiilge ja tihes hinnas, afmab ki.imme ktii.inlad sisse pOlema pancma. kana piievas s<.unad sendid mis Et alt jarve. illirest oleks uhkc ilks lehm. Pcalegi on kanu kcriilcs jaanitulc juurde minu:1. gem kasvatada. MOdes sellega mu lastclc UllaKalkunitega wgm ka head tust teha. llus nagu muina<;jutus, iiri. Ecsti ajal sai neid mtitia cks ole'! lnglisrnaale, laevaga viidi clu- _ 1941. AASTA 14. JUUNI sad kalkunid. Kalkun maksis 0HTUL TULI TDTAR kaks krooni kilo, peekonikilo HIRMSA U)0TSUTAMISEkolmki.immcnd viis krooni, aga GA O.JA A.ARF..ST. Htiiidis, et kui palju on peekoniga tiili! mets pOleb ja kOik kohad on Kalkuni lased sligiscl k5rrcp61suitsu tais. Paks udu oli hoopis. lulc Iahti ja kahc-kolme niidalaKui on kangesti soe paev olnud ga stiOb end kuue kuni scitsme ja 00 tuleb killm, siis jOgi aurab kiloseks. Saja kalkuni timber sedasi. Mccs oli lastcga ujm:nas. kasvatasin aastas, teist sama Kell oli tiksteistjuba. Ja siispalju oli kanu. rna ei tea isegi, mis minuga juhKOLMEK0MNE VIIENtus ---' kiiskisin lapse! ka vaOA AASTA SUVEL. KOHnaem3 kaasa kutsuda ja tuleTASIN iJHES PULMAS kahju vaatanm minna. OMA PIUNTSI- toda Vaba:Mind oli haaranud justkui man g. Kui rna oja veerde j~ud duss5ja arsti. Ta oli ikka vee! vanapoiss, nUUd juba ne!jakiimsin, istus laste t<>a metsa all ja ne !igi. Otles, et to::td C':J ~lihjad lapsed jooksid kisades udu sisse ja iingistus hinges. Et tulgu rna ja vhlja. Rlliik.isin neile muinaskoos lastega. juuu kurjast tondist ja kaskisin Just siis aga tihvardas ilks tutasa joosta_, nii et tont ci kuuhandckroonine veksel prolCsti leks. Nii hea oli kujutleda end min:,a. MOLicsin; ct kui m:1 lapscpGh·cmaal. Magus roidu·niiild. - p<1genen, mOistctaksc mus tuli parast vasitavat piicva. mind armutult hukka. Ja oma Poole kahe paiku nagirne primsilt ci vOinud rna ju scda orna Oud valgust, vcoamo Lukd raha vasLu vOLta! olid. Lapsed olid elevil: tom ~.m Tookord piliistis ta!U kolmeomalc veoauto nOidunud, et <k'iStanc salg. Sain sellc lnglismeid pOrgusse sOidutada. Jookmaa\e ral<;ahobuseks miitia. sid celmisel suvel ehitatud miinSeitsesada krooni maksti La gukoopasse, tirisid vanacma ka ecst. Amm ei uskunud oma kOrkaasa. vu, kui scda kuulis. Head hobuMa ei tea, kas oli see Onn, juscd maksid tol!al scitsekiimhus v~ saams, et me sci 601 mend krooni. Mind aita~ Uks seal koopa>: magasime. Saksa mOisnik. Olin' ta loomi MOni pllev hiljcm sain te.ada arst.imas kiiinud. Meie kesapGIoma elu kOige kohutavama tOe: lul korraldas ta vee! ratsavOistsc.c 00 oli v6tnud minulL mu !uscd, ka sec LOi meik sissc. jaanipaevaunelma. KolnJckiimne kahcksandaks aastaks saimc v5lad makstud. MERIKEPITK

--~---

KIRJAD

•

Fohiseaduse eelnoust 28. mail ilmus "Maalehes" Eesti Akadeemilise 6igusteaduse Seltsi lugupeetud Wkme II. Pii.tsepa

artik.kel "Vee/ kord p6hiseaduse asjus". Ta ar-,

vustab P6hiseaduse Assamblee koostatud pOhiseaduse pro;ekti Ja soovitab 6igusteaduse Seltsi projekti. Ta ei pea Oigeks, et "seltskond riigit5igusest viiga kaugel seisvaid isikuid haklwb omaenda tarkusest p6hiseaduse projekti koosta-· mal Kuid ega :;eegi_ole piiris 6igc, kui seda omaenda tarkusest haikab tegema seftskond poliitikast viiga kaur;el seisvaid isikuid. ll. Pii.tsep nimetab millejuristide ti56d pOhiseaduse Jwostamisel "iseiCfievusfikuks" ja "diletantismitee/e asumiseks". Sellisel korral vOiks ka miuepoliitikuJe t66d pOhiseaduse koostamisel nimetada iseregevuslikuks ja diletantismiteele asumiseks. H. Piltsep iit/eb: "6igusteadlased heideti kiJrvale. Eestis piiiises vJidule tcatud-tuntu.d prJhim61e: iga k66gitii.druk pcab oskama riiki valitseda.'' Kas po/iitikud on siis riiRi valitsemise alai tOesti nii asjatundmatud nagukOOgitii.drukud? Mul paleks midagi selle vastu, kui rahvahdtiletu.~e/c /iiheks ka Akadeem.ilise 6igusteaduse Selt.li asjawnd/Jk ning profe~·sionaalne p6hiseaduse eelnOu. Kuid sellise·asja otsustamine on igas dcmukraatlikus riip1s poliitikUJc ees<!igus.

0Lt:F RATTUR Tartust

KIRJAD

Kas vana inimene on mahakandmisele miiiiratud? Olen sii.ndinud maalja seal ka kasvanud. Nii.tld. on kolhoosides( ilhistud saanud. Vanad inimesed, kes enam .ei tOiita, on ilhistust viilja arvdtud. Uhistu esimees Ut/es, et niiad Wetab riik vanu inimesi, nii nagu mujal ilmas. Kus see riik siis on, me pole kolm kuud elatusrahagi saanud. Aga /cust need iihistud OlJ. saadud? Jkka meiesuguste vaevaga, kes ilma palgata palju aastmd t6titanud. Ltiksin iihistu esimehe juurde maaharimise asjus. K us sellega, he a, kui nad ise Ots otsaga kokku tuleVad. Fallavanem iitles, et temal ka tehnikat ei oie ja vOilis maad nii pa/ju, kui /abidaga iira teha j6uab. Ei tee meiesugused enam labidaga. Kas hakkame nii.ii.d linnas kiiima juurikaid ostmas? Otsi ise naftat, ofi tei~·e iihistu esimees .Oelnud, masina ta annab. Kuidas see vanainimene otsib kepiga? Selleks on ju meil vastpvad isikud ametisse valitud, kes peaks ka hea seisma, et vanainimene maal saaks inimese moodi veel clada.- Linnasi ostmisega o/eks rna juha niilga surnud. A. TEDER JiJgemmaalt Tabil·erest

Otse 6eldes••• Uus pOhlseadus tuleb kas vi'li scepilrast maha hii21ctada, ct scilc jiirgi {Jn ih!lc ct1e rillhtud 10! -.;aadikut, kes lu!cb toita- katta kcrjuste riigis. Piisaks ju o080st! Sarna! ajal pasundataksc kokkuhoiusc

T. LOJK Tartust Vee! ei ole kOikidcl saadikuLcl ja valitsusliikmetcl isiklikku "Mcrccdest" nihg mOned neisL pole iscgi Kanaari saartc! kainud. Vecl jtitkub miinel pcnsionfu"il sularaha. Ieiva ostmiseks. Mil!al see tile(alt)minckuperioodi seadu.setus kord /Opeb?

H. Pl}LDVEE 6ismiielt ]uunikuu loosung Lehmad vajavad Vllrskct karjamaarohtu ka siis, kui Valitsus arvah, et lapsed piima ei vaja. Teemc karjamaade hooldusniidu vee! cnnc 20. juunil! H. LOTD Tarlust

TARMO VAARMETS

Kas Polvas on veel ENSV?

Talu anti tagasi ja soovitati hoopis toostust arendada

Sattusin hilj"utijuhuslikult PO/va. Mullc hakkas silma pargi kauhamaja-poo/ses osris k6nnitee drlres k6rguv suur kivimUra.ka.s. Arvasin, et sec on vist miifestusrnilrk Eesti Vabadus.w5ja k.nnge/aste/e, v6i sii"1 m6ne til"hlsa kultuuri- v6i kunstizegefase auks, v6i koguni seotud muusikakoo/iga, mille ette see pargike on rajatud. Kivi tagakiilje/ polnud midagi, aga k6nnitee-poolsel oli ku.jutaui.d lauakalendrit avatuna 16. augusti 1944.a Jwhalt ja selle all kiri, et selle/ piieval vabastas. l110ukogude Punaannee alcvi faJistlikest okupantidest. Kirjas on ka d.inisi ja polgu numbrid, aga neid /1Ul ei pid:anud vaja/ikuks meelde jtiua. Arvan, et kui POll:a aleviisad peavad seda ausammasl hinnaliseks reliikviak;;, siis vOiks ehk muuw veidi sellc teksti, umbes nii, cl wile/ piieval vahetasirj kommuni.st/ikud. okupandid sel/es a/evis viiifa faSistlikud okupandid. Siis vleks tekst k6igile arwaadav ja kivii 6ige, kurba qja/ooli;·t fakti meenutav otstarw:.

Ecsti Vabariik andis meie p~rele tagasi omaaegsed talumaad. 50 aastat seisid need kasutamma. Nii.iid on kraavid ummiswnud ja pOllud v6saja metsa.!Gis kasvanud. M6tlesime, el leeks· kmavid ja p6l/ud korda, aga pole raha ja )(!udu. S6itsin pealinna. 1'iihtsates asutustes kinnitati, et raha on, aga raha on viihe. Ei }iitku kOigi!e. Ja selliseid htidaldajaid on palju. Oks tarkjuht teadis, et ega prJilumajandus ei tasu ii.ldse Eestis iira. Et tuleb /66stust arcndo.da. Siit ettepanek: paneks need viirruised miJ.aparandusralwd kokku ning kaevaks Piirnu jOe sirgeks, kuni Paideni. Sellesl tOusek.~ sU.ur tulu: f.aevatee !Uheneb 50 km vOrra; saab suure viljahunniku Milo kolmnurga/e, ku.11 viiga hea miJOda Eeslimaad laiali vedada; ;agasip06rduvad laevad saavad Fdndrasl saelaudu peale iaadida. Nii vOib P"Oilumajandusministeeriumi investatsiooniosakond oma maaparandusrahad tuievikus invf:Sieerid.a Eesti Mncturismi A.1w1simsiooni.

V. SOOVF:R Piirnust

11-

•

Priit Aim/a

]UUNIMEELEOLU Sa pahv.id sissc seda jubcdust, mida "Leek" n.imetab humoristl.ikult sig<:~rctiks, ning tiihned, et oled siiski vflirneline laoburna su.itsetamisest vabatahtlikult; sa Hthed Liinav<:~i~. IOOtsutav !Oug lootusrikk.al! iilespidi seiles suunas, kus loodusloo5piku andmetcl peaks asurna Ohk, ning - nflrked hOngust., rnillega vOrreldes pOhk Lunduks prantsuse parCUiimina; sa a<>tud liikuvassc piinakambri~e. mida konspiratsiooni mOttes hiilitakse linnatranspordiks, loksud mOOda aukude ja muhkude mosaiiki~ mille kohalc linnakaardil on joonistatud tanav, hOljudes stiltjas sOitjatc massis, mille kohta ldiitumisOpiku jiirgi tulcb ~ellitavah Oelda "rahvas"; raaS maas tatsatcs seira.d ammunahtud 15ustu, mille pseudonlilimiks oli veel hiljaaegu "ajutiselt kohalviibiv piiratud vaekontingent"; siis jood lohutuseks ilget vedclikku, mida teravmcclsemad joojad ja niirimcelsed etiketid kuulutavad konjakiks, kuigi pudelisse on segatud kOik Mendelcjevi tabcli keemilised elemendid peale CzHsOH; sa pistad nii.!jasurma vi:iltimiseks hambusse escrne nimcga "sai" ning hallist olluscst imbub halli ajurakku meenutus, et "sai" On iihe verbi mincvikuvorm, taibates samas, et tooctc lctis sildiga "vorst" on oma kirjapildilt peaacgu tii.pne lilivQrre ingliskcclsest omad.uss6nast "bad" chk "paha"; sa jiilgid raudtee- ja teenindusvOrgus kceleseadust, tajudes ruuu, et secgi on iiks Murphy scadustest, nii nagu teiscdki toile vorgu omad, ja sa ei saa aru, leas Murphy o!i kah venc!ane vOi tegelcs temagi luurc_vOrg'u..o;;, et mittc Oelda musuis rnincvikus; sa haarad maollaavadc leevenduseks toidupoc-nimeliscll hindadc naitusclt 5-kopikasc kuivainepaki binnaga 19 rublajtt 12 kopikat, pea!kirjaga "Sooda", ning vecndud, et hoolimata 382kordscst maksumuscst suudab .sec endisclt cone kassani jCmdmist Llihjaks pudcncda; sa loed koopcratiivkorteri kviitungilt, cL kvarta.limaks sooja vee ccst on 1047 mhla, astud kcrgemeelsclt vanni ja taipad alles sees, ct Helgi Lutvei tih\·arduscd kevadisc vee salalikkuse kohta ei hdlim miuc ainult jOgesid ja jarvi, vaid ka vcctorusti.kku; s<>. '::'~tad teliimuste p.ikendllinise arvcl kokkuhoitud rahf'~t. ttiiL<>a paksu ajalehe, ci pea siiiitama oma IOOvatist pimi, 10 kopikat tund, vaid loed silmi kissitadcs ereda paikese valgel - kOigcsl sellest, mida ii.sja bhi clasid, pluss mCrtsukatest, tlinu ke!lclc ~ t;tmetigi vccl clad: ja sui on kaks vOimalust: v6tta ii!cs nukrad laulud, nagu PAANIKAPAEVAD PAJS1MA VEELJAAVAD, KALLIMAD HINNAD OOT AV AD EES!

ja NIT HIIRED KUI IL YES ON NALJAS ME MAAL, KUID ENELIN JA STLVES -SAID- RIKKAKS V ALJAMAAL! ning PRONKS JA V ASK ON LAINUD MAAILMA LAIALI, AINULT PASK ON JAANUD 1RUUKS MUL SlJRMANI! vOi siis sulge ajalchtja silmad, et sind hellitaksid kevaUiscd ilmad,pca kohal PAIKE- SULOOTUSTE KROON" ja piiilit unustada KROON- sec lootustc piiikeseloojang.

Lugupidamisega MATS 1'ALU Nr2:4 (246) •

Nel~apaev, 11. juuni.1992 . ~J[f~

Isahani · hoiab • poegz Vargad viisidk:evadel ~ ijhe Tartumaa perenaise effiahane. Pe~ renaine ostis hanepojad ometi ja pani need siis vikkkastiga laU.ta, sinOa, kus lesib tavaliselt isahani. Enne ei tahtnud iSabani k:uigi hasti ~lllllauta minoa, kui pojad toodi, Iaks hanepapi lausa jooksuga. Esimese 00 olid pojad kastis. hommikul Jasi perenaine hanepoj~ Iahti ja_.. Varsti 161 isahani tantsu (see on hanede komme. poegi sOOma kutsoda), siis lritlais maast lastele rohtu ja varsti-varsti .hak· kasid vaikesed haned OOsel suure hane- k~tval magama. Tuleb viDja,, et see polegi rnaailmauudis. sest perenaine iitles: "''len ennegi poegi isahane taue andnud, eriti siis, kui karjas on mitu emahane ja pojad on erineval ajal munast valja lnlnud. Nii ei hak:ka cmahaned Uksreise poegi pelcsma" AINOMAATS

20.-24. juunini kodukandiniidal Riipinas

Mitu Ji'.esti maavaMmat on oma kohalt labkunud vOi" ka-vatsevad seda teba. Mina alustasin mOni kuu tagasi. Miks.? Ega sellele kohale eriti jaid olnud.Veel kolm ¢leva enn~ volikogu -kokkusaamist polnud esitada iihtki- kandidaati. Siis Utlesjd v~lavanemad eelmisele maavanemale, et nad ei lase teda eilile ametist ara, kuni ta teeb mulle selgeks. e_t uueks

taht-

lisle l:iisimustega taleb iga niidal tegelda. Sojavaelased on teinud euepimeku tuua ajareenijaid juurde. Nad ei suutvat oma varasid, sealhulgas relvaladusid, enam muidu valvala. Tsiviilisikud varastavat kiitust, kaablit. _Dhvitseriperede jaoks on tulevik tume. Nad kahtlevad, kas." Ve~ nemaal nende viieosi vajaiakse. Siin jillle on iileval teised. kiisimused alates rahavahetusest

Harju maavanem Mati Zemand

Ise kiisin • zse vastan

_ 20. juuni - hariduspaev. Keskkooli ja tehnikumi IOpuak:tus. Ohml muusikakoolis heategevuskonlsert. 21. juuni -.· ajaloopiev. Kell 9 Sakariase-Elisabelhi kirikus piiha hturgia. 11-'jnmala~nis~us Miikaeli kirikus,jutlustab pastor dr Bradley A. Bmau Cahformast, lau1ab Malle Pam. .. 14- esinevad telmikumis loengutega RApina ajaloost Tartu Ulikooli OppejOud ja Opilased. 20 -laulab Vaigla pargis {bussijaama vastasj(")erannas) ansambel "IImarikas". 22. juuni- lustipaev. Kcll 16 jalgrattavOidusOit Ruusalt R~pi na'isc. 18 ~ kontsert-jumalateenistus Miikaeli kirikus, mlingib orelikunstnik RolfUusvmi. 20 - pidu Sillapaa lossi pargis. Selgilalakse v.rup Rlipina nunmumecs. Sportlikud miingud, loteni, oksjQn (vOib osta isegi GAZ 53A). SOOgid-joogid Riipina Tarbijare Uhistult. Lossis on naitus. Lustiks mangib ansambel Valgast. 23. juuni - vOidupBev. Kell 1 aratavad pasunapoisid Miikaeli kiriku La mist rahvast ja kutsuvad Iippe heiskama. Keskkoolis on naitusi nii maja sees (Riipina ajaloost ja tanapaeva5t) kui ccs (kohalikc mceslC rauaWOd). II -- vOiduptiha jumalateenistus Miikaeli kirikus. Jutlustab pr<~ost Villu Jlirjo. Piihitsctaksc koguduse vastvalminud maja. 12- priL~imaja juures aigab oiienlecrumisvOistlus, naidatak:se matkatarkusi. 15 --- asluvad .samas iiles kohalikud koorid, ansamblid, ka.pellid, orkestrid, rahvatantsijad. _17- kjigcpid~:. Laulumi:ingu.~ kape_lli saatel,_loriliiulud, ~ordi<? ~npa_bd. Ohtu! suuda~e p~sjar_vcl Ja _tuletOrJevaiJakul vC'lldu- 1a Jaamlukd. T01mub kt"nk, IDtsJaamOOl tmmuma peab. 24. _juuni- m31est11Spii.ev. Kell 11 kabelijutlus Ristipalos, Tihedam bussiliiklus a!cvi ja kalmistu vahel. Rllpina pli.evadc korraldajate kontak.ttelefon on 9 12 58 (poliL-;ei). Endiscd r.ipinlased, tulge kOik kodukandintidalalc ja vOtke sObradki kaa"". Ko.-r.dduskom.itee nimel ANTON IL VES

maavanemaks kandideeriksin mina. Et see oli vallavanemate iiksmcclne soov, jii.ingi lOpuks nOusse. Olen ka isc vallavanematc hulga'>t, ju nad sellepti.rast minu kO!Qlikuks arvasid ja vccl scllcpii.rast, et olen neli aastat maavalitsust sccstpooll nii.inud. Tagantjfu"ele vain llelda, et Saksa Sdjahaudade Hoo/damise Rahvaliit pijOrdub palvega paris ilipset ellekujutust siiski eesllaste poole_ Juba mOnda aega on selliidul head kontaktid polnud. Ka aeg ,._; olnud tol hetEesti ametivOimudega. Meil on onnestunud registreerida siinkel veel selline nagu tana. Kuid sed Saksa sOdurite surnuaiad ja Jcaimas on ettevalmistused, et kahetscda pole mOtet ja otsust set aastal korrastada need sumuaiad JOhvls, P8mus, Rakveres, tagasi vOtta ei saa. Te!!innas, Vlljandls ja SaaremaaL Probleemlks on saada tiipsemat teavet Eestis asunud stJjavangilaagrile surnuaedacte kohta. Esimesed tulemused? Uidul on andmeld, et pea Jgal vangilaagril oli ka sumuaed, kuid Minu ajal jill maakond vaenende seisukorra kohta puuduvad andmed tiiielikult. Teada on vald, et Ahtmes peaks o1emtt 2IJOO.-.JoOo hauda. KJ.. ·Scks. Esimest korda pnrast sOda on niiild ka Harjumaa riigi dov/6/i llnnast 2---3 km bugusel oU s6javangide sumuaed, mida vangid /se hoo/daSkl. Seal o/lwallra vangld reglstrtlerltud. Kohr- · tatsioonil,_ varem elasime ise ja lli-Jarvet t>li Jinnast umbes 1 km laJuguselloodes sumuasd, la•s andsime aragi. Samuti esmaaastall 1947148 maelf vange Ohlshauda, hiljem enJidl. Slnna on kordselt on vahenenud sissetllntnalllud umbes 1000 sdjavangl. ne·: tulnud 28 ja. lahkunud 605 Saksa Sdjahaudade HoottlSmlse RalwaHit palub iiks/kasjalikumat lnfot jargmlste tfnldaoltwakt s.tsa s6javangide sumuaeda- inimest Tegelikult oo Harjumaa viide kohts: Ahtmes, AserJs. Eredal, Jantakandls, Olemistel, JObvis, Keenls, Kiiul, KohtJa--Jarvet. Konjus, Koplis, Kukrusel, Kuugagi rikas - kui sOjalist posalus, Lavassaares, Lehtses, Maardus. Ndmmel, Paid/skis, Pertentsiaali sUmas pidada;~ Siin miskU/as, Pirital, Rakveres; Ruul, Sangastes, Saaremaal, Sonpaikneb pool vabal"iigis asudas, Talllnnas, Tapa/, Tartus, Toilas, Tondil, Ull/as, Vahastus, vast NOukogude armeest, Vaivaras, Valgas, Vasalemmas, Viivik.onnas, Viru-Jaagupls, nende kii.es on kiimme p.-otVormsil, KiviOiis ja KUUejOus. Kirjutada vtiib ka eestl keeles - vaga ooctatakse pealt- senti meie maast. NBit.eks te<'lnilgijate Otlusi ja totosld - aadressil: Bundesgeschlilts- tas Paldiski gantisooi Ulem et linn asub hiljaaegu, stelle. Wemer-Hilpen-Stra8e 2, D 3500 Kassel, Deutschland. o e n d e tel"l"itoo.-iumil. Sel-

~~~G

kuni sissekirjutLJScni. Nad ootavad, et riikide vahel saavutataks mingi kokkulcpc. Olen kliinud ka teistes vene kollektiivides, mOni acg tagasi Uhes lasreaias. Inimc:si ei tee arevaks sec, kas nad saavad 'kodakondsuse ja Oigt!Sc valima minna, vaid sec, kas nad saavad siin edasi clada ja tOOtada. (lldist seisu vOiks iseloomustada nii: .-ahapuudus, .-ahulolematus, sU.Udlaste otsimine. Kas tasu·b iildse pingutada? Igal ajal saab midagi lira tcha. Tuleb ainult tii.pselt teada praegust ohikorda ja punkti, kuhu tahame jOuda. Oeldakse ju, ei ·tegelda tasllb nl'!nde 20 protsendiga, mis parast annab 80 protsenti tulemust Kuna vOimalused _on piiratud. korraldasime maavalitsuse liikmete seas kiisiuuse, et v1ilja selgitada kOige olulisemate valdkondadc pingerea. Pfu"ast vaidlesime asja omavahel selgeks. Milliseks see pinge.-ida kujunes? KOige olulisemaks hinnati maa~ ja omandireformi, et meil tekiksid omanikud. Jargmisena

reaSius tzuvalisus. See ei tilllenda ainult kuritegevusest jagusaamist. vaid ka omanikuks olemise ·kaitset. Et ei juhtuks nii: tana anname inimestele maatiiki ja homme VOtarile ara. Samuti vajavad kindtustulmet need, kes alusro:vad-arendavad eti¢vOOust Siinkohal on oluline regionaalploneerimine, et ka ise teaksime, kubu tahame wostus:t. kuhu puhkemajandust jms. Tiinaplieval ei saa Uibi i1ma infosilsteemita. Juba. eelmise maavanema aja1 varustati valtad arvutitega. Eesmlirk peaks olema, ~ info jOuaks maainimeselt valda, sealt rnaakonna kaudu vabariigi tasemele ja ' vastupidi. Tegeliku1t mcil ju statistika puudub, vana slisteem on lammutatud ja uus juhuslik. Tahtsaks peeti ka maavalitsuse enda reformimist, Esmatasandi omavalitsused on cnamilrus iseseisvunud, nad hakkavad otsustama mfu"ksa rohkcm asju kui siiani. Maakonna ~mel peeti oluliseks lahendada t66puu.du.se ja sotsiaalabi kUsimused. Valla ja maakonna vahelised ~!~hted on siiani piiritle-mata. MiUine roll peaks ja.ama iibele ja milline teisele? Kahjuks jai see kiisimtJs pOhiseadusest valja, aga otsustamist ei vOi kaugele Ilika.La. Nii suurt maakonda kui meil, kus elab tile 150 000 inimese ja mille iihest servast teise on 150 kilomectiit, ei ole vOimalik keskpaigast jubtida Meil tuleb valdadega subted paika panna. ct mOni .asi tegemata ei jatlks. Eks kumbki tahaks vastu VOtta ainult rabvale meeldivaid otsuseid, paraku tuleb robkem neid mittemeeldivaid. Millised on suhted Harjumaa volikoguga? Normaalsed. Kahjuks on mcil demokraatiast kohali tckkinud pahupidi arilsaam. OkskOik, mis hinnangu me ntitid cclmistele kohaJike nOukogude va1imistekanname, on need kogud mcie cndi valitud. 'Ja kui Seal - mingi ot-;us vasto vOetak.se, siis sclline see otsus on ja seda tuleb taita. Praegu juhtub vecl nii, ct maavanema poole pOOrdutakse palvega: kiisi neil see iira muuta! Isegi iilemnOukogu saadiku kaudu on proovitud sckkuda. Tanapti.eva1 jOumeetoditega siisk.i cnam asju ei acta. MOnikord tuleb vana hea aeg meelde: kuidas Ulemused maal ringi s6itsid, rahvaga kohtusid ja end tegeliku eluga kurssi viisid. Ka ise olen niiviisi Tallinnast vBija sOftnud, ega ometi eluvOOrust Uletarna? Seda ei saa vist Uhelegi maavanemale ette heita. Sellel kohal tuleb valmis olla kt"ligeks. Nii ~ne pOhimt"lttelise otsuse langetamiseks kui pisiasja lahendamiseks. Nlliteks, olgu kellelegi anda rahalist abi vOi. et

kuskil on ktilusemahuti Whjaks saanud.

Ometi olen pidanud inimeslega suhllemist ja kohapeal ldlimist oluliseks. Muidugi, Soome maahlirra Uiheb valda ehk: korra

aastas, kuid meie-. aeg ja ruum on teised. Kana kavatsen sellel kohal oUa? Nii villle kui vOimalik ja nii kaua kui vaja.

Nr24 (246}e Neljapiev, 11. juUni 1992

(

•

JARJEJUTT

••

SUDA

EiJATKU LEIVALE! MARGOVAINO

¥ ~·

~··

~-.

SONAJOUD ''Millega habet ajad?" "Lihtsalt ki:iratao: ''Mine !:ira!"

1; /I

JOELIWA i\

UFOdest •

humanoididest Ufonaudid tulevad meile

ikka rohkem Ufaast. Vologdast v6i Permist. Harva on .m6ni neist niiost robeline, pi-

gem on tegemist "viiikeste mustadc mchikestega" ja ikka

seal, kus midagi ostetaksemiiliakse. Sel viisil tutvuvad nad meie materiaalse kultuuri

saavutustega ja piiiiavad mcicga suhelda muidugi suu-

rcs rahvaste s6pruse keeles. Kohtumised ulonautide-humanoid:idega toimuvad teatavasti ikka tillatuslikult ja pimeduses-hii.maruscs. Kirjcldan siinkohal vaid iiht tiiilpilist jubtumil ... End inc karjatalitaja, niilldne energiline l'Csti taluperenaine Elfriede K. viibis just Ohtusel laudateel,

kuJ tc-ctiarsest v6sast ilmus niihtavale meessoost huma-

noid, kes h0idis \dies midagi lascri v6i taskulambi taolist. Humanoid ci iiritanud Elfriedega Jahemat kontakti v6tta, vaid niiitas talle Jambivulgcl midagi niisugust, mida hoolas percnainc - nagu ta isc vi:iidab -ei suuda surmani unustada ega kirjeldada. "Ta hal-

vas mu tahtcj6u 1" sosistab Elfricde nUUd sosinal. Humanoid vOi ufonaut a£a kadus oeagi taas raginal iJ66sastesse Ja oleks scaljuures nagu midagi l3ti keeles Umiscnud ... Kommentaarid on m6istagiliigscd! Igatahcs pcaksime k6ik olema valmis taolisteks kohtumistcks ning sealjuures vi:iiirikalt kilituma, et esindada mcic tsi~ vi!isatsiooni ja tulnukate ees

Kiisivad Kuspool peab pea olema, kui Ohtul magama heita? ''Naeris" vaslab: Pea olgu viiikcsc r6huasetuscga 18,7" l6una.."-SC, k6rvad paralleelsed, asend liikumatu. Ka<i nOiavitsaga saab autotjuhtida? ''Naeris" vastab: N6iaviL<>ad tulcb kokku korjata ja luuaks k6ita. Siis saab lennata k<J. Kes seal kaib, kui sammud kiiivad?l" Vastab "Pikri" naljalisa "lgapiicvane ilurraa": .;..

sun vastses Ecsti Vabariigis mittc hiihisse ji:iada. Ahjaa, a'iiatundiatc arvatc!> hakkamc li:ihJtulevikus Uha viihcm nii.aema "lendavaid taldrikuid" ~ sliveneva toidupuudusega v6ib juba rohkem oodata "lcndavaid alustasse", tlihje alumiiniumist lusikaid J8 muud secsugust. Scllcga tiinaseks 16pctan.

RIIIO MESIIANE

"Suuriiraja" 8. juunil andis "Ecsti Skcptiline Mecl" katte oma aastaprecmia "Suuliiraja 1992" ETV originaalsaadctc toimetuscle, kes ESM mcelcst on k6igc tulemuslikumalt aidanud kaasa uusiniistitsismi levikulc, "Eesti Skeptiline Mccl" on Eesti Teadusajakirjanikc Scltsi raamcs m66dunud aastast tcgutscv iihing, mille iiks suundumusi on teadvustada iihiskonnale paranormaalscte niihtustc kriitikavaba ki:isitlusc vohamist. Inimesed, kes ei usu astroloogiasse, n6idadesse, imearstidesse, reinkama7 . .1ni v6i muusse taolisesse, peavad saa• .a tagasijulguse seda ka Oelda. Eestis on saavutatud olukord, kus taolisi inimesi, hda v.'abades· Uhiskondades on vilhcmasti 75%, pcctakscstagnantideks, marksistideks _jms. ESM arvab, et KaSpirovskist Zirinovskini . on kukesamm Rahvas, kdlest 53% usub astroloogiasse ja 43% sdgcltntigcmissc ning kcllcl hariduse lisandumiscga sccsu~ gunc uskumus aina kasvab, on sattunud ohtu. P.S. Kahjuks jiii "Maaleht" oma kartu. liastroloogiaga URA-preemiast ilma, loo<l..•mc, et tuleval aastal naeriastroloogia"ga sec 6nncstub.

Oo kaldus hommikusse. Toatagune kuuSik: rOOgas, seinad mksusid ja nagiscsid. mbinallendas lund vasto aknaid Miili pikutas pimedas, silmad otsisid und~ aga ei leidnud mittc. Kuhn Miili ka oma nagu ei pOOranud, lakke voi seina poole, ik:ka vOOeles pilgu ees pea1kiri tiinase lchc csimcselt kiiljelt "Ristikbein toob rikkuse majja". Miili oli tolle loo iihe hingega labi lugenud, m6relnud, siis teistki korda lugenud ... ja ei t.eadnud ta pracgugi, kas temas oli Ules kohunud suur viha VOi veel suurem room, aga valuv-.:~hk tallc igatahes rindu IOi ja jalad nllitda OOrgaks vMis, et muud iilc ci jaiinud, kui voodissc pugeda. Ja siin ta niifid lesis, Seltsiks tuuleulg teiscl pool scina ja mOtted omaenese peas. ''Tlliimbe vOiss ldill vai kasski tan seltsiss olla," mOtles Miili natuk:e nukra1t ja natUk:e kahetsemisi Aga ei olnud. Ei kassi ega koera. Kl!tllbagi. Lumivalge, kahuskarvaline mustadc kOrvadega Killi jai kaduma kaheksa aastat tagasi. Jliljetult.. Just nagu oleks ta tcrvcnisti ara taevasse Hiinud. Ka kiilarahvas, kes muidu kiill kOigest kOike reab vOi kunagi illa teada saab, oli ja jai sedapuhku tummaks. Hunte siinkandis ci olnud, scstap rulid siiiidlasena kOne alia · ainult autoratrad. Needk.i omad, mille vOOrad VOOras oleks korjusc teepervele vedclcma.jtltnud Kaasa vOlta ja vaikselt maha matta sai aga ainult omainimene. Ning mine kartuscst oma siiiitegu Miililc tiles tunnistada. Kiillap siis usuti, et ni~viisi saab Miilil kergem kaotust iile elada. Muidugi, ei saa oelda, nagu polcks sec Miilile kaotus olnud Oli killl. Ainult kui pikkade aastate kestel ollaksc kaotanud eluseltsilise ja kOit kolm poega, kui sinu tOOde ja vaevadc vilja on inimliku rumaluse vOi kurjuse kihutusel ikka ja jlille jalgc alla tallatud, cks ~iis ole Uhc koern kadumistki kergem file elada. Aga ka~s Liisuga, Killi kulSikapOlve kaaslasega, oli lugu teine. TCma ei ela. nud kaotust tile. Kaks pacva kilis ja killlises kulunud hlliilcl krtiunuda ja kolmandal hommilrulleidis Miili ta vOOruscnurgast kangena. "Seh sulle sis inimside tarkust: eHive nigu kassi ja koerd," oli Miili tookord mtJclnud, siis aga sahvrist lcitud vanasse naelakasti saepuru puistanud, Liisu sinna pikali scadnud, kasti lauapilpaga kinni naelutanud ja aianurka kahe kirsipuu vahcle maha matnud. Aiasl tagasi tulnud, otsis ta toakapist pcaacgu puuLumata pudeli miliifi;~'>Cviina, pani sellc oma nciupOlvcs kootud val~e linaga kactud Jauale, otsis v.1i.lja pulmak:ingiks saadud ki)ige ehlSamast kristallist pitsldaasidcsl viimasc. Siis kcctis ta kOOgis teed- scllc tOi ta lauale tavalises kandilises klaasis - ja istus oma viimaste toalistc _peiesid pidama. Kallas pilSi scrvatasa, toctas kiiiinamuki laualc ja peitis silmad pihku. Veidi aega sedasi istunud, tOstiS ta lliio kJHell, ajas end lOolil sirgu, vOttis pitsi,_ uuris seda pisut vastn valget ja jOi sOOmult tilgatumaks. "O:zu sis maamuld teile kigile kergc!" iitles ta pitsi lauale 1.agasi p-dnnes, isms ivakese vcel ja tOukas end katega lauaserva vaslu lOCtadcs jfu'sull piist:i. Oisus oli tctnud: "Avites, avites mullc lchmli.sl kiiHand. Lc-htnalc vm iks tahtjit, kui rna esi iil<;kfud kOrva -pilii ala pane. Aga koen1 ja kassi rna amp ci Y0La- kui kermigi neile slivva andki, ilma hookss jaavc iks." NOnda ta tookord otsusLaS ja otsusc jfu:gi ka talitas, saadc.'> tasuks oma v-iimasc - seda lootis ta isc killl kindlasti - nimc: LehmaMii!i. Ja nuJ.a vOi naera, aga paremat nime d osanud ta cncsclc kiill mine illhtagi. Nii mOnigi kord oli- ta cncscle uhlcusega tunnistanud, et peaaegu kOik oma iiheksaklimmend elalud aastal. oli ta ikka olnud vaid Lehma-Miili, ainult et killarahvas polnud scllcst varem aru saanud. Nagu nad <!i saannd am ka tcma tiinukOnest tOOveteranide aQst.amise Ohtul vQi pinsile plliistmisc pfieval, nagu saherdusi ettcvOtmisi omavahel kmsuti. Nr24 (246) e Neljapiev, 11. juuni 1992

-------

-~------

Jii.RJEJUTT

TEATED

Pikki kOncsid polnud La ilmaski armas1.1nud, aga kui mitmcd inimescd on :~ind mcs ja vaimus kiitnud, tulcb scl!c ccst ncik v<lh-.:masti aitiih Oelda. Eks ta siis tf1usiski plisti, endal silmad liigutus~·~t laikvd,ja titles:

VAHENDAME EKSPORDIKS PABERIPUUD

TASUMINE KASE PABERIPUU EEST TOIMUB SOOME NOKKA METSAMASINATEGA.

"Aiteh sis juhatusclc jajuma1idclc ilustc sOnnu ja mu ende vtilllitccnit levaraha iist. Ja kui ma juhtumise Jabi peass ar surcmc, sis sedli rna palless ktill,et fu-ge risti havva paaie pandmidc jlitkc. Ja havvasambass Iaske t::ivist lchm ragudc." Oi issand, olcks tcma tookord cue aimanud, mis urin ja nurin ncist sOnadcst sigib, siis oleks lema ki.ill pigcm Ohtu otsa veu suus pidanud. Dhcd mOnasid tcda juma\apilkajaks ja vanadusen51:fusc Jabi punascks hDkanud "aadcistiks", tciscd aga kinnimsid surmiosi-sc! ntiol: "SOOda sina hunLi, kuidas sina soogad, vOi poputa kulakut, kuidas sina poputatl-, hunL jlliib hundiks ja kulak kulakuks." , Tolle tema llinukiine jfuelkajad olid otsekui pikk ristimistalitus, mille kestel ~rutati risti j<:~ p6igiti lli.bi kOik tema varascmad nimcd, jHlides pidam<:~ sellele viimasele otsekui parandusteta kokkuvOttclc pika arvudetulbaall. -Jah, ainult Lehma-Miili, ikka ja alati. HundiMiili mitte kunagi, j;"_ Uksainumas kord Miili ilma lehmata, mis scilest, ct sec ainumas kord oli valdanud viis aastat, mille kcstel ta kandis nime Mii!i-Estonka. Ji:i!lc kiiis valusiihmak Miili rinnust liibi, oLsacsinc tundus ni1 .kcks t5mhuvat, aga piihkeriitti otsima tOusta polnud vahimat.ki tahlmist. J5ud oli kontidest sootumaks kadunud. VOi hakkas uni sii-l1 oma saama.

Vota kohe

uhendust!

<mWJ

Eks olnud Miili~kfligi om a poistega tapelnud kiill ja ktill: poish.> ga muidu ci sar.gi, kui tahatl, ct ncist mehed kasvaksid, aga·scda konla ei olnud Ia cncsc!c Wnascni andcks andnud. Aina oli ta cnesclt ktisinud: "Mille iist rna ktill tuukOrd Oskarit leie, ja nii valusti?'' Tlipset vast'JSt ei o\nud ega tulnud. VGib--Dlla oli too kihvatus tulnud scllcst, ct Oskar oli vlilja Oclnud tcma enesegi tahtmise: ji.itta need lehmad ko·rakski sinnapaika, nooligu oma jahu ja oodaku, isc aga lipat:llinmm tuhud mchc juurde, ainult minutiks, vaadata tcda, libistada klisi ille ta Jla, nacratada ja alles siis Jauta wgaSi tu!!a ... Ainult, nfmda c[ tohtinud teha. Lehmad pidid kinni saana. Ei ol.: lehm mOni utut~ll, kcs omapehme pcanupuga teist ema tissi juun.::st ccmalc niigib. Kui ii<ka lehr:1 tcisclc sarved makku panch ... J:iil. ka OSkarilc pidi sec musaamine verrc scttima, et lehmad peah kinn1 samna, lehmad pcav.1d liips.tud saama, tOO pcab tchtud saama, ag:1 !sajuurdc joobmiscga on acga, isa ci kao kuhugi, isale ei 100 kccg1 sarvcga makku ... /> ga k:1s pidi siis scllcplirast l:1st lOOma, jah, ikkag:i IOOma, sor.a IOOb mOnikord toomagi hullemini kui vits, sa~ni .,;iis inimlast. Ja sujus edas: to~ imclinc Ohlu. Torssis ja tusane, !Up'sis ~'liili kh1i1ad, j~1huias tiksinda piima m'nha- bassein tuli kolmc! korra! Ltihj<1ks lasta ja uuesti tais pumhata- ja rampvasinuna toa pook astudes pidas cndamisi aru. k:as tklda kOigile oma ncljalc mchck paar paremat sOna sclle eest, et keegi polnud ta\le appi tulnud. Ec~ kiitt sel!ele va Jaanilc, kes kiillap oli linnas oma noka Ollcscb \.tanud ja niiiid juba voodis selit:is. Aga kOOki astudes jai Miili ~uu kOigc puht:1mast jahmntuscst plinmi. Laud valge !ina all! Kcsct i-.;sandama ili"iplieva! K06gis! Siis miirkas ta ''KristallkUmmclit'", A. Le Coqi kandi!isi pudeleid, ristikheinalche kujulist torti. Aga kus ol}d kartulid, mida ta ennist oli koorinudja mida poisid pidid sclle aja sees, mis tema lehmi Ji.ipsab, lira kcetmaja neile silgusOll\· ti k0rvale tcgcma? Kartulitc ascrnel oli taual tahti!Oigatud sink ja [lractaldrikule laotud vim munahiiiivet.

iJ:irgneb)

·R'WIG

Nr24 (246)

e Neljapiev, 11. juUni 1992

444-017

INFO TELEFONIL

TULE

Ag~ need ei nlnudki kuus,c~l. Kolm kaskc maakividest laotud lauda otsa juures sah-istasid piievaloode tuulevinus Iehti. "Uu-u-uu-uuu, tulge---ee kodu-uu!" lui las kellegi kangc:sti tuttav !aulas hall! ti)c villja, pOrkus vastu rohekuldset metsaseinaja kaikus koos lehmadC ammumisega tagasi huikaja kOrvu. Siis tuli vaikus, mi!lcssc se<llt kGljest, kus pliikc tcisc metsa ladVus ukerdas, sigincs vankrirataste karmet loginat. Lchmad ja Jaan jOudsid Guelc peaaegu samal ajal. Jaan hOikas midagi, aga kellel peaks ji.itima mahti mehe hOikamisi kuulata, ku1 rosin jahupeoti.iit ihalcvai sarvikut, kcs kuni laud:leSiseni olid vli~iri ka!t liksteise sabas saanud marsitud, niiiid Ukitsclt aru kaotasid. Pcaacgu kOik piiildsd korraga laia, kahele poole ptirani uksc vahcll sissc triigida. "Ema, isa tuli!" kuulutas Jchmadele jarclc ji'iudnud palja~jalgnc jfinglane ja tcma htiti!cst kostis tahtmist iile ola visatud kascnliblik m.aha poctada ja otsemaid ummisjatu talli ees peatunud vankri juurde tormata. ~"I sa tuli, isa tuli!" osatas Miili temvalt. "Ennc ci ole essa niinnu vai'! Tiiti, kcs na lehma peat su iist kinne pandma!" Poiss nOksata:; poole astumisc pealt korraks scisma, saatis rib kiisiva pitgu ema poole, pani ntibliku raasta alia piisti ja \Uks sfm:t_-'.1 busumata lchmi IOOga panema.

PAKUME KUMNELE ESIMESELE LEPINGU SOLMIJALE LISASOODUSTUSE: KAHEPAEVASE KOOLITUSREISI UHElE ISIKULE NOKKA TEHASESSE SOOME NOKKA FIRMA KULUL PAKUMINE ON )OUS AUGUSTIN!.

TERVE PEREGA!

AGRI92' RAHVUSVAHELINE POLLUMAJANDUSNAITUS Oma kaupa kaasaegsele talule demonstreerivad iile poolesaja firma Inglismaalt, Saksamaalt, Rootsist, Soomest ja Eestist

TURIL 11.-14. JUUNIL KELL 11-18 AS ltero

Firma ostab jatkuvalt Jarvakandis

mUUb

OKASPUUPALKI.

ALPIKANNITAIMI. Tulia lru aiandisse,

Va_stuvotutingimused endised; Abistamine veokiga- kokkuleppel.

Altmetsa tee 10. Samas vOetakse tOOie

HINNAD ENDISEST SOODSAMAD!

AUTOMAATIKELEKTRIK ja TRAKTORIST.

Info

Tel23 so 52,23 so 51.

I KURADI KOVA!

Jarvakand!S (8 248) 7 73 so, 7 77 65, Tallinnas 44 1717,69 13 06.

Samas ostame SAEMATERJALI.

,_ '

Into

Tallinnas

441717,6913 06.

KASVUHOONEKILE PVC-150mkr Viieks aastaks kindlastil

Tel. 556 357 Mt~llk

rJomnP luru iiUIOp<>rkl~s

9. 0 0 - 1 5. 0 0

EI,LAMAA SAEVESKI (falhnna-Haapsalu mnt GO. km-1)

Tii.IDAB TEIE TELLIMl!SI. Hinnad odavad, tahtajad 1iihikcscd. kll0-14 tcl6S-28 32, TeJhmuscd kl20----21 tel73 93 54.

Harju maakonna JURI RIIGIMAJAND

ASILMARINE

miiub

mUUb piiramata koguses kUttekehata

kClkkuleppehinnaga kuni 2 kuu vanuseid

PULLVASIKAID. -Info kl8-10

tel 72 8648.

KOOGIPLIITE .. Soovijatel tulia aadressil Tallinn, Mustamae tee 5 v6i he\istada tel 49 52 60.

[TI.MARINE ] ~·-

OSTATE PLllDI V AHENDAJATA_sAASTATE HULGASULARAHA'

I I

OST

•

SO/DUK/0

MUUa EKLtOutunnistusega kollikulsikad. Tulia Tadre Sa-17.

MUua kap remondiiLJd ja heas tehn se:sukorras GAZ 6\IA. Tel (244) 4 811 50

Vahet kaks noorlooma ehitusmlllerjali vostu. 6htuti kl21~22 tel71 63 65. Tarmo.

Vat1e\ s6idukorra ZAZ 968J\il6 ja 10 tm kuusepalke korraliku sOiduauto vastu

vOi miliia 20 tm palke. Qhtuti tel {8 232) 9 50 30.

MUiia rehvid 185182 R15 ja vahet "Volga" k·Jnks VAZ 05 konksu vaslu. Tel 53 97 53. MUUa 2 rehvi 240-SOSP.- 6htuli Rapla let (8 248) 6 55 87. Lai. Ostan GAZ 53 (kallur) paberid, lambapUgamismaslna. Tel 74 98 30. MUUa vOi vahet sOiduauto vastu haas seisukorras kaubabus.s ''Toyota Hiace" (1980, diisel). Ohtuti tel (244)

606 50. Osta: ZAZi 30 hj mootori osi. R, L, P kl 19---22te132 74 33. Elmar.

r,'l,'tlia LUAZ 969M (1980.a, 20 000 rbl). Tel (8 247) 9 64 63. Raivo.

Ta!lu vajat abi. Omaette elamisvOima-

MUiia M 2140 {1978) v6i v_ahet uue "Husqvarna 242" vastu. Ohtuti t"l (8 234) 7 46 56.

MUiia T 25 (uus), "Yjatka" ja VAZ 2107 (1983). Rakvare tel {232) 9 61 64.

MUOa UAZ 469 voi vahet elamispinna vastu, T!>151 20 00.

Miiiia korrali_k sOnnikulaotur, kuivi viilisvoodrilaudu jm ehitusmaterjali. Tal (232) 5 11 49.

lus. Scovil vanemad iriimesed. EE2500 Rapla, Val!u, ~el732 04. Tiirksor>.

MUUa sOiduauto j3.relhaagis "Zubrjonok'' K121 st POiva tel 9 60 86.

MiiUa saematerjali 25x150 mm, 10 tm (Ohukuiv), teleskooptOstuk TD 15, GAZ 53 baasTI: UAZi lagavaraosad (mootor, kiiigu- ja vahekast ]m). K! 21st tel (8 230) 9 94 14. Viktor.

MiJUa soodsalt sOidukorras Rekord". Tel43 3810.

Mi.JU.a kahekordsa saun-suvHa saemalerjal. Peale 'k! 18 I<:> I (232) 9 02 :n.

TRAKTOR/0 MUlJa minitraktor "Si.per 610". Kl 17~ 19 tel 53 58 79. TraktorT 25 v~het villismaise s6idu~u to. viliketwssJ v~slu v6i rnUUa. P~rnu, pk_ l21, kood M59. Ostan lattniiduki KC 2,1. Valuuta eest. Tel376073. Soodsalt miiiia MTZ B2 (uus) ja MTZ 82 + haagls. Tal5l75 58.

MAJAD Kohe ajutisell vahat 2toal ahik kor1er (tel) Tallinnas lalumajaga LOuna-Lgs,tis. EE0006 Tallinn, Metalli 11-9. Sepp. Ostan ltoal koop korteri v6i vliikese maja. Tel 43 58 10.

Osten puitu 150x150 3 tm, 60x180 7 tm ja tsinkplekkl 0,55 mm 1 tonn (hind 1 FIM/kg). Tel 51 81 OS. Miiiime ja v6tameteWmusi hlidrofooridele (250 ! + automaatika, hind 6000 rbl). Samas soovin UUrida haagissuvilat. "Maaleht", kood 666. Tel (B 248) 2 8779. Noor elektriir.sener otsib tasuvat t6iid. Tel (244) 9 6018. Ostan uue MTZ motoploki ja haakeriistad vOi vahel uue "Snaige" vastu (kompens). Tartu, KiiUtri 16, kood 1458. MUUme suuras koguses sularaha. E-R kl9-17te1432916. Ostame igasugust sularaha ja iilekanderublasid. E~R kl 9----17 tel 43 29 16. AS Rumor kuulu1usla vastuvi'lll Tartu Dostimajas. Mtiua Narva vaikeplokke, vahtpoliistUrooll ja vanem VAZ 2103. Piirn,u, pk 121, , kood MGO.

POiva maakonnas jOe lilhedal rendil~ Tartu, KUUtri 16, k{)xl1463.

Muua eeslilkatav 5 hj heinaniiduk, hobuniiduk, bens mootoriga viiiketraktor haakeriistadega, pakendis ja kasutatud mbbblil, kreissaag, el karjus, traktori 2rattaline haag is, mootorratas IZ 5. Pilrn'u, pk 121, kood M58.

M<HJa taluhooned 100 km Tallinnast. 61ltuti tel 51 89 56.

Pakun suvitamisv6imalust Viiiina-J6esuus kahele. "Maaleht", kood 730,

Miiiia viiike t~lu Parnu maakonnios loo· du6kaunis kohas. Piirnu, pk 121, kooJ M57.

kompressorSO 76 val-121 uue paadirn·,otori "Veterok 8" _vastu. Parast kl 13 11n tel 51 17 2B.leo.

Osten talu (soovitav kuni flO km Tallinnast). Tartu, Kiiiitri 16, kood 1461. ~nda taluhooned.

Vahet 2toal kOigi mugav korter T~l],n ·nas taastamist vajava tuuliku, ve~ive>· ki vOi tuletorni vastl1. Ka ainl11t inf·~ on teretulnud. "Maaleht", kood 786.

LOOMAD.

ll·•~

KOSILASED 45a karske aus pOI!umees~arusloo makasvataja otsib maaelust lugupidavat 30-40a elukaaslast. "MaaleHt", kood 785. Heikki.

Vahet hobune, aug IUpsmatulev mullikas, 1a pull traktori vastu VOJ mUua Te173 66 57. Helgi. Vahet hob•.ma, aug liipsmatulev mullikas, 1a pull traktori vastu vOi mUUa. Te173 66 57. Helgi. Otsin kontakti tOulise dogikutsika soetamise eesmlirgil. Tel 51 17 59. lreen. MUUa spanjeli (EKL) kutsikad. Tel 49 06 45. Taki. Osten valuuta ees1 he a liipsilshma, sam~s viilja iiiirida telefonlga ll1ba Tall•n· nas.' .i!aaleht", kood 781. MUUa hea IV lakUehm ja 1,5k pullvasikas (vOi vahet puitmat). EE3004 Harju mk, Kaberneeme. Mei. Miiiia vOi vahet (ehitusmaterjal, 'puit jm) 2tilflet ti'lumullikat. Harju mk, Riispere, Metsa 34-7, te1366 30. Dorbek. Vahet pruun vasikas suhkru vastu "' pull pehme mOObli komplekli vastu. J<irvamaa, Jiinada sjk. Saareoks.

Lugupeetrtd pOI/umehed! AS HARLEOYonkabccc.stlase ja kahe soomlase iihisel~ tcv6te. Hangime tcie tellimustc p6hja1 Soorncst ilma \'ahctfdajalcta kasutatud pOllumajandusmasinaid viisaka hinnaga. M<tSinale loetelu ja hi~mad saatc mcic Eesli esinJcqateltaadressil: Toivo Maar J" Vahur Magi, EE2220 Lchtsc. Soomc Csindajad: Kari Kol]ODCn, 4Kr, 12360 Lepriikoski, Suomi. Tel 358-178S175 Hcikki Tauru, 133330 l lnrv1aia, Suomi. pub. 35S17-872JO.'i.

tOOtab jalle. Ettev6tted saavad

VILLATUUA otse veskisse, O:ksikisikud Parnu-Jaagupi villavahetuspunkti, Parnu mnt 41 (bussijaama vastas). Avatud T jaN k/9.30--14.

Paluks lehmaplimast vi ina ajamise retsepti. Tasu soodne. "Maaleht", kood 782.

M(i(ia motoroller "Muravei" .. Tel (234) 7 47 29.

''Opel

UDUYERE VILLAVESKI

Os1am.., palke. Ainult lOOp kl9-11 tel 449987.

Mfiiia VAZ 2107 (85.a). Hi_nd 5500 FIMi voi ktoonides. ''Maaleht", kood 780.

MUUa UAZ 4520 (porte) voi vahet p61lut66riistade vastu. ''Maateht", ko_od ,741.

Oritused algavad 20. juunil kl12. Osamaksu tasumine kohapeal. _

Kiiresti miiiia uus helnakaarutl, kivikai!smetega adar ja autohaagis. N, R tel 53 75 58.

MUUa uus 6tolline siigavvaepump ja 100 hmott-tellist vOi vahet punase tiiistsllise vastu. MUila saunakeris ia boiler. Tel 42 38 09. Ristal.

······················~·····································-.

IOpetanudt

MUUa uus invaliidisi'liduk vi'li vahet korras planiino vastu. "Maaleht'', kood 784.

Vahel UAZ 469 (villis) UAZ-porte vastu. Harju mk, Pikavere sjk, Kiviloo. Tel 6 36 17. E.Sander.

VAHETUS

KOOLI AASTAPAEVA

MITMESUGUST

MUUa kolmkanthOOvel, Aseri etektiivtellist, saematerjali ja elektrimaterjali. Tel (248) 7 46 86 (piieval), 7 46 83, 7 47 74.

•

Lp KOIGI KOOLI

Vahet pulnat6ulised musla peaga_lambad saernaterjali (viilisvoodrllauad, pru~sid 10x10, -r5xt5, 10x5, eterni1l) vas1u vOi miiUa. "Maaleht", kood 787.

Mill.m vabe sOitnud ZAZ 96SM. TOop tel 44 52 93.

Mill!a "Lada" 2102, 04, "Talbot Ho"zon". "Renault 20 M!3 508", VW LT J~ k."tiga. Tel 51 29 12, NMT949 247 2J8.

MUUK

POMI£REO BY

~VU:

..•

Firma mO:O:b kasutatud

METSATOSTUKEID "Jonsered" ja nende VARUOSI, "Multilitt":CL 12 VAHERAAMI ja VARUOSI CL, HL sO:steemidele, T6STUKI "Riko".

EESTILE SOBIVAIM DIISELAUTO Saksa ja Baltimaade koostoo KANDEJOUD 3 I e Keskkonnasiibralik eokonoomne • Usaldusviiiirne

Tel 59 61 44, 59 61 23, faks 77 11 65.

Firma ostab pidevalt

LAHENDAB KOMPLEKTSELT TEIE TRANSPORDIPROBLEEMID.

PABERIPUUD.

Tule 11.-13. juunil Tallinna, Pirita tee 28,

Tasumine koheselt

Hansamessile ja tutvu · ise auto k6ikide

Tin tel 44 86 82.

mudelitega.

ASTORMAL ostab suurtes kogustes

OKASPUU-, KASE-

• ROBURi kontaktseminar Hansamessil 12.06.1992 kl 11 niiituse konverentsisaalis. Esindaja: AS NAVA, EE0100 Tallinn, lai tn 33, tel 60 91 73, faks 44 34 08.

ja TAMMEPALKI vOi RAIELANGI asukohaga Eestis v6_i_ Venemaal, veo garanteerime.

...........................................•....••••••.......

TOOp kl9-12, 13-16

kasutatud madelveoauto "SCAN lA LB 81"

te/557157, faks (0142) 6012 47.

ASTEHNIKA valmistab S-piidega KULTIVAATOREIO ja lauskultiveerimise ning . muldamise

KUL TIVAATOREID taktorltele T 25 ja MTZ. Rap/a tel 5 67 79 vOi Rap/a vald, Valtu kUla.

·.

MUUA (kandej6ud 81) koos noolt6stukiga "HIAB 550" (t6stej6ud 5,51). Samas v6imalik Rootsi firmalt "Atteviks" tellida

kasutatud "SCANIA" ja "VOL'/0" veo- ning spe.tsiaalautosid.

Info Tin tel 59 66 69, 59 61 16.

............................................................ .. 17. ja 18. juunil algusega kell 11 toimub Tamsalu TERKO ruumes Tamsalus, TOOstuse t 15

ASTEHNIKA valmistab S-piidega

KULTIVAATOREID ja lauskultiveerimise ning muldamise

KULTIVAATOREID taktoritele T 25 ja MTZ. Rapla tel 5 67 79 vOl Rapra vald, Valtu kUla. ASMENDELS ostab SULARAHA. Te/45 34 56. MUD a SULARAHA. Tel 55 88 81.

SOODAODRA OKSJON. Enampakkumisele tuleb 10 000 tonni ·--~------------------------------------------------------,

; .......... ~lgh.i.n~all~..~4_0~ r.uiJI.a. !~.~~'. -· ... -· __;

Registreerimine kohapeal m61emal paeval kella 9--10.45. Lahem teave osav6tutingimuste kohta

tOOpaeviti Tin tel60 13 32,60 9614,60 96 95 v6i Riigi Viljasalves, Lai t 39/41, tuba 101. 1......................................... .-~ ................. ..

Tule, vaivaralane,

II KIHELKONNAPAEVALE, misalgab 13. juunil k112

KALMISTUL

Asutus vahetab uue E8:AZ 7628 uue "MoskvitS IZ 2715" vastu.

Tel (8 237)2 32 37.

Nr24 (246) • Neljapaev, 11. juuni 1992 - -

TEA

,,,-~

TED

•

_ -

HEA LUGEJA! _ Kas Sind huvitab Soome maaleht?

.-'

ASWISMI pakub erinevaid "VOLVO" ja "SCANJA" veo- Ding spetsiaaiautosid. Kindlustame edaspidlse teeninduse Ding vajalilrud varuosad.

Tapsem info toopaeval kl 9-16 tel 23 20 46.

~a VIISNURK -'Y..J_ miiiibASkuni raharefonnini NMaaseudun TUievaisuus" on kolm korda nidalas- ilmuv p6Uumeeste let'rt. lehest saad teada kOike, mis toirTKJb Soome p6Uumajanduses. Saad lnfot maa-, metsa- ja karjamajandusest KCige kindlam on see leht andale tellida.

0 SUUSAD- 50% hinnaalandus, 0 MOOBLIFURNITUUR- 50% hinnaalandus, 0 PUITKIUDPLAAT (pebme) sularaha eest SO% binnaalandus, Ulekanderublade eest 40% hinnaalal'dus, suuremates kogustes kokkuleppeline binnaalandus.

Nuud tuleb pollumajanduse arenguga kaasas kila. Tegutse kiiresti!

••••••••••••••••••••••••o•u•••••••••••••-•••••••••••-•••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••• •••••••o•ooOooooooooo

r·~fi··----·--,

' ''

; Postimaks

Soovin tellida ajale~ "Maaseudun Tulevaisuus'" 3 kuuks.

_ soodustatud tingimustel jiirgmisi tooteid:

' ' '

Info Piimu tel 4 15 97.

'' ' ' ' ' ' ' l' ___________ ..J

Hind 20 rubla, postkiJud 130 rubla

AIITGT£i:NJNDliS

AKAOC£1'1IA

Nimi

: :

()

·--·----~ ~ : )>

'~----:

C<JIIVR :

Inl " J "liHflliUrrrrTin11Hl

Aadress

(BE:_Tt..rj-' i::!' >'ada'~••

"MAALEHT" Toompuiestee 16 _ EE0106 Tallinn

lndeks

Telefon

Allkiri

' ---------

Tubli ja t6sine eesti mees! Kui soovid luua sidemeid oma kauba turustamiseks Soomes, kasuta mugavat ja kiiret otsesidel Tallinna.,t:

' ~ (I

KUI MEES VEAB, SIIS MEHEL VEAB!

Kui te tahate osta j3relhaaglst, siis on teie teenistuses BESTNETI kaupJus Kadaka tee184c. SOiduauto jarelhaagls llnnamehele, hobuveokilru maamehele, StliOveotreller arimehele, valitud juppidest kokkupandav karu kavalale mehele. Oma valiku palume tell teha kella Ul'leksa ja viie vahet iga paev, alnult pOhapaev on pUha paev. Kui soovite oma tulekust ette teatada, siis meie telefon on 53 80 58. Ette tanades Jarelhaat~isekeskuse

-l

MMSEUDUN TULEVAISUUS Soome levinuim pOIIumeeste ajaleht (tiraaZ' 122.343) teeb koostiiiid 'Maalehega'. Too oma kuulutus aadressil Tallinn Toompuiestee 16, 'Maalehe" kuulutuste kontorisse ja veel samal piieval j6uab see ajalehe "Maaseudun Tulevaisuus' toimetusse.

• MAHARAJA ~-

~------

VALIAAS. Selle all saaYad wlmis ni tOsisamad sapaload kui ka lilttsa.macl majapld;amis.s tarviljlrucl konksud, ttaagid, n.. vid. Qsta ill tellida saab 11. jUWJII Tartus Ulenunnel toimuval E.ESTI SEPPADE PiEVAL Sam11s ka 166dall'l\3nslratsioonid. . Hiljem vilim11lik info iisido kottt11 Tlll'tust RAS V11lumehaanika. tel 7 36 80.

1···························-~-----~···

----1

I VE TECHNO India restoran "MAHARAJA" ivotabvastul ostab pidevalt 1 teesildade 1 LAMBALIHA. raudoetoon· ~ 1 kons!ruktsioonide c:::::::::::::Hi~!!~:~:!<~!<~!i!ei?J?~c::::::::::::J

f__t__e_l_li_!!l__l:l_ !l_!:__ _,

J !Tltl tel 210770,21 00)1 •--------

Votta uhendust tel 43 76 03 voi EE0090 Tallinn, Peapostkontor, pk 3268.

-.:

"'"' -~ '