Maaleht 21.05.1992

Maarah.va niidalalehf· . '

-

'

. Jl • f9f2

llmilltokloobrist 1987

Netjapiev, 21. mai 1992-

Punaviielased peremehetsevad VOros kutsotakse Suvorovi linnaosaks Kubija rnaodide all asuvat linnaosa, kus senini elavad ohvirserid. lipnikud, Uleajateeni~ ja muud Punaarmeed teenivad inime.sed. Neile kuulub lisaks veel osa k!lf(ereid Korell tllnava nn Talvepaleest, luitunud sinist vlrvi. tuid

kiillaltki ouest elUmajasL VOru J)3S$ibiiroo andmeil on seDc aasta nelja kuuga voru trunkonnast \1ilja kirjutatudja llbdasi Eeslist l@bkunud 156 inimesL Enamus Deist Veoemaale (Tu""*aid SRUst on k.Umrae, nagu kvoot lubab.) "!}snagi paijud neist CD s0jav.1clas:cd ee.spool mainitud SuvorovisL Kas otfud oft seal mitotibmneDd korterit ka tObjaks jrulnud? Vajab ju etamispinda Yl~mrpaiknev Ecsb kaitsevigi. Kahjulcs ei! VOru bassibnroo juhalaja Renno Maesalu: "'SOjavlelased on endiselt peremebed. Teevad edasi, mis aga taMvai Meic iilc:amliukogu vOttis vasto otsuse, mis naeb ette Eesti pooh vMrvlgede vara UlevOlmise. Kui otsus olnuks lllbi,mOeldnd, siis pidanuks ~lge olerna selle tllideviimise kord, vOi.malus. Paraku seda pole. 1JiemoOu.. ko&u tMtab nagu veski, kuid tulu oo. pisike. Suvorovis saavad labkunute asemelkcrteri elamistingU.- porandarui>e sildi all endi· sed v60rVAe tcenistujad ja ohvitserid, kas siis Vemst vOi mujak Eestist Vene ~javllgi loeb seda endiselt oma elam~, Tartus asuv KETS imnab v.lilja vasravaid ordereid Me et saa sekkuda ning orderi alusel oleme sunnitud nad endistviW sisse kirjutama. r.~eie vOimuses on iiksnes lf.lljastpoolt Eestil tulnukaile ..lssetirju-

.-',

lusest keelduda.·'

Lastekodulapsed, kuhu nemad...

Koolitalv saab varsti labi ja lastel priius ldies ning rOOmu palju, igaiiks neist lliheb kuhugi vabadust rumtima. Aga kuhu lliheb Wle· kodulaps'l Meil on n\i,iid juba talusid ja taluperesid. ctlk ba)awucs neist keegi kodula laste peale, vOtah neid suvets oma peresse IM-le ja lustile (l:ascekodu annab kaasa ka veidi- toidoraba). Hca1eosl teatada aadressil E£2881 Viljandi maakond, Viliatsi I....a.srekodu.

te19 43 33 ja 944 66.

KAU,E MOTIUS, lastekocbadi-

Kui kevade kiilm votab konnakudu, votab siigise vi/ja.

(Jiirva-Madise vanasona, Tiiri lillelaada pilt.)

V.\!NO UERESMAA foto

Elu on nii ara pOOranud, et linnOOki hakkavad inimeste i1le. irvitama - nii harva k!Ub post._ tuleb ajaleht ja ei_ tule ajaleht, lmn~ ji'ludis vahepeal postkasti pesa teha, mina teisle lrodu ll.Jhkuda ct taha; nii nad !eodavadki seal lustlikult edasi--tagasi, ligidalt rna neid nainud ei ole, vist linadmikud.

V AJKE HANG K u -

voitegu koerailmaga Raba talus Jarvamaal. Nadalapijcvad lagasi. 6ues on koerailm. Ja selle~t on lea mOIcmad koerad kOOgis. Suure ja laia pingi peal klilili. Ei tule kOne allagi, et teine neist voiks magada pingi all. Ei mingit seisusevahet. Demokraatia. VOrdscd Oigused. Ka illejalinud pere on kOOgls. Noh, peremeest ennast kiili betkel ei ole, aga scllel on ka teada pBhjus.. MOni paev tagasi ajanud ~remees juuu vana emiseg8, kes Ule aia kippunud. Selle vestluse ldi.igus tOuganud peremees vestlus-

Linaviistrik postkastis

sest kallatcs ei jookse hapukoor valje.. "Kuidas sa krore nii pak-

suks said?-" ki.L<iih ema.. "Peab oskama masinat rihtida," vastab poeg. Siis ·an koor kausis,_perepojal puulusikas pcos_ning kOik Wslas! ja pisut Onr,ctuh-- peedasine k.Oigil teada. Perenaine remehe pBia1 pOrg<Jnud sea kiblo:Usib minu -kliest: ""IUs sa kasvakese OlS3. Varsti,tuli palavik sipocgi tahad niiha?" Paar nii.ja veremiirgitus. Arsl andis abi dalat tagasi rna nagin ncid, kuid ja mllid on parema- !die pOiai loomtilikult vaataksin veel. Oo, seotud. Noorem poeg varuab -, suurek_esed. juba! Hinnus himu aknast ibna ja LuSal'\cb: "Ah, on i.iks scesuf;o.ne ta,<iku torgata, ikka sajab, mitte midagi ci saa aga mis saab Lemast Lisnanlllel. tmktoriga teha" ---;-. "Hakka ~i te;t, kas ka see kassipoeg ... vOid tegema," soovitab ema.

Ukskon:i koduki.ilas viisin naab"Pole enne teinud."- "Dksri Jiiri ldicsl kassipoja, nob, oli kord on ikka esimene, selle umbes nii suur nagu need. Viikoore juba lahutasid sina, rna sin ja lasin kiisukcse uues elutoon.koore kohe siia... " Kolmeprugas Iahti. Ta pistis kohe pUOliilrine purk on illircni tiiis. J>e:.·· sassc. Ja rna panin Ulhele, et ta renaine, kougib sealt lusikaga,

jooksis tlipselt sinnapoolc, kus

oli tcma stinnikodu. Kas tOesti teab ta sed<!? PUlidsi.n kiisu kit:ni, viisin teise kohta, lasin uuesti Iahti, ikka lipsas ta oma

nud kiitte, vana ja kaval oli. Ma

ci tea, kas mOni soovitas vOi to-

paris kOOu suunas. Proovisin vee!. Jalle! Veel ja veel. Ikka.

Kuratl kusL ta seda teab ... Ime-

lime ise sellc tarkuse peale••• Me pakkusime miirgi _asemel rotile viina, panime sOOdasisse, nob ... Ei fllinudki palju aega ~ rott tuH trepist iiles, kahe

kass kasvas tollest, ta oli allcs poisike, kui Mscl kMgis rotiga rjnnutsi juhtus. Mina kuulsin toast ainult madinat.·mina mOt.lesin, et kassilaps ml1ngib. Aga bommikul, kui kOOki laksin, luli ta mulle, suur roll risti hambus, ukscl vastu., ffilbi Oli, mina pUUdsin lOJrisuga ja ,sain vaid vaetikesi ... Vtlen perenaisele elutargalt, et noon kassi peab roti eest hoidma. Perenai~ ne rMgib vastu: "Meii ei olegi rotte... Kui linnas elasime, siis tiks oli ... Milte kuidagi ei saa-

OLEV ANTON

jala peal pilsti, kl!ed Iaiali...

Oligipeos. .. " "Ema, vOion vist valmis!"

VALLAST

,,

NOPPEID MAAKONNALEHTEDEST -·"-

Veidi aega tagasi ajas rahva meeli arevile valijaskonna laiendamise plaan.sec· on <.Uendanud lugejaid ka maakonnalehtedes rohkesti poliitikast kirjutama. .. "Et saaraseid ebameeldivusi, nagu on Eesti elanikkonda esindava Ulemn6ukoguga, ei tuleks Riigikoguga, peame eelolcvatel valimistel olema viiga ti:ihelepanclikud. P6hjust kartuseks aga on, sest nagu o!iha, tegutseb n6ukogulik v6imustruKtuur tiiie auruga edasi. Seda

t6endab ka 30. aptilli "Sakal as" avaldatud s6num maakonna valimistc territoriaalkomisjoni kinnitamise kohta. · Selles teates ali puudu kaks olulist asja. Esiteks polnud m<'irgitud, kas k6ik valimiskomisjoni liikmed on ikka Eesti Vabariigi kcxlanikud. Pracgusel ajal on sec tingimus eriti oluline.

Teiseks ei olnud teavet selle kohta, millisesse parteisse kuulub v6i on kuulunud iga komisjoni liige. On ju valimiskomisjon organ, kes maakonnas valimisi korraldab, mist6ttu valijad peavad teadma, kes sinnakuuluvad."

Nii kirjutab Ernst Riiiisak 14. mai "Sakalas". ..

Temaga on ilmselt n6us ka Ella Volmer sama paeva "UhistOOs".

"Aitame kaasa oma riigi iilesehitamisel! Lei dub vee! neidki, kes maad raiskavad. Teame, et rahva paremik havitatija allcsjiiiijad v6tsid omaks okupantide ornadused. Need inimesed tuleb alles kasvatada, kes hakkavad tOOga elu edasi viima. Siis Ieiame ka Ulemn6ukogusse praeguse kraaklejate karja asemele tOOinimesed," kirjutab ta.

Pollumajandusja metsandusniiitus kogu perele 11.-14~juunini

Sel!ise palgaga mees v6ib tulevikule kinde! olla. Kas ka teised?

Rapla elanike tulevikust k6neldi avalikult Rapla haldushoone suures saalis.

"Selgitusi andma ali kutsutud alevi-:_alitsus ja k6ik 15 volikogu Iiiget,"' tcatab lime Vcctarnrn 16. mai "Uhist66s".

Pamus toirnus P6hja- ja Baltimaade tarbijakaitsepoliitika konverents.

Ma}anduskandidaat Valve Kirsipuu vastab 14. rnai "P.ii.rnu Postimel'les" klisimustele. Muu hulgas ta iitleb: "Tegelikulron meil juba pracgugi tarbijakaitsega tegelevaid Uhinguid, neid on umbes 10 ringi:;; Eestimaa crincvais paigus. See liikumil'Je kindlasti tugevneb, sest elu ise sunnib tagant. Arvan, et ji:irgmise aasta alguses v6ib oodata ~mes"i samme Ule-eestilises ulatuses. Probleem on liidris kes hakkaks seda Vankrit vedama? Seni pole soovijat Jeldunud.lse olen tarbijakaitsega tegeldes juba kUllalt pcaga vastu seina jooksnud."

Jargmise paeva "Piirnu Postimehes" on samal teemal selline tea_ve: "Leedu esindaja kinnitas", et Lccdus klill tarbljad nii 6igusetusolukorras ei ole kui Eestis. Leedus on pal gad k6rgemad, hinnad madalamad ja viilisvaluuta eest mUUakse kaupa vaid valuutapoodides, mida on m.ii.rksa vi:ihem, kui Pi:irnus silma torkas, ammugi mitte keldreis v6i kioskites.

Uitlanna v.ii.itis, et mciJon silmatorkavalt OOavamad lastekaubad."

See teave peaks otseselt puudutama nn r,iskirUhmi. Kes neisse kuuluvad? ''Meie Jinnasoo riskirUhmade nitnekiri koostatud teadmata tunnuste j.ii.rgi. Rahvas aga mi:ii:iramatusega ei lepi. Ta ootab konkreets~st.

Kummalinc kUll, et Eestis on j6utud rniilirata missid, piigad, misterid ja isegi n.ii.k.id, kuid pole. selleni j6utud riskirUhmadesse kuuluvate isikute ringiga," seisab 12. rnai "Saarte Hai:iles".

Veidike heidab-valgust sellesse n.6 riskirlihma kuuluvate inimeste elamisele 16. mai "P6hjarannik".

"On raske ette kujutada, kuidas inimesed, enamasti eakad inimesed, selles barakis (teisiti seda nimetada· ei saa) aa.sta ,aasta-ji:irel elavad. Tubade vahel on vineerist vaheseinad, millest k6ik li:ibi kostab.

Niinimetatud Uhise vannitoa ahi ei t66ta ammu, torud on li:ibi roostetanud, p6randad k6dunenud, seinad niiskusest mustaks t6mbunud, katus laseb Iabi, vi:iliselektriv6rk illivardab tulekabjuga."

Nii on loOO.

AGNES JURGENS 200106 TALLINN TOOMPUIESTEE 16 Ffi.X45 2902

on Tii:ril rah-

vusvaheline pOllumajandusja metsandusniiitus AGRI 92.

AS SDM mii:ii:gidirektor Avo Artov, kes niiitusel osatevadja mida seal niiha vOib? Firmasid on Saksama<i.lt, lnglismaalt, Rootsist, Soomest, loomulikult ka meie ettev6tted, asu,tused ja eraisikud, kes ~oovivad oma kaupa v6i too¢l.ngut tutvustada v6i mUUa. Naitusele v6ib

AGRI92'

niiitama v6i vaatarna tulla k6ike, mida vajatakse kaasaegses talupidamises, alates sU:urtest traktoritest ja 16petades pisiasjadega.

Kohal on ka konsultatsioonifirmad, kes tutvustavad meie talunikele esmajoones turutingimusi vi:iljaspool Eesti Vabariiki.

N.ii.itus on m6eldud peami1>elt sidemctc loorniseks, kuid seal saab tcha lea sisseostc. Planecritud on samuti oksjon.

.

.

M6eldud on kogu perele. Pe- . remebele on :masinad ja sead ... / med, perenaisele kodusc rnajapidamise vab.endid, aiandusriistad, lastele meelelahutus.

Miiiiakse jiiatist, suupisteid, ei puudu ka Olu. Kes meie firmadest v6i Uksikisikutest midagi viilja panna soovib, peaks v6tma Uhendust AS SDMaadressil: Tallinn, S6pruse pst 179/181, tel 52 72 07.

Samal teemal (vt ML 9.ja 23. apr)

Miks ajada asja keeruliseks? o

12. mai ''P6hjatannik" pajatab lda-Viru maakonnas olevast Soome--Eesti Uhisettev6ttest ETI, kes on maksuametile v61gu 9,4 miljonit rubla. See firma pidi arcndama maakonna turismi ja va!ismajandust. ''Praktiliselt tegeles firma. aga ainult alumiiniumi v.ii.ljaveoga Eestist USA-sse Jabi ~me," kirjutab Tiia Linnard. .

Maksuametile teatati tuluks 20000 dollarit, tegelik tulu peaks maksuameti arvates olema v.ii.hemalt miljon dollarit. Tulu varjamisi avastati ka rublades- 9,4 rniljonit. Selle asemel, et v6lgnevusiJikvideerida, hakkas Soome Vabariigi kodanik, firma direktorTero Afelt pangaarveid likvideerima. Muide, tema kuupalk_siin ali 450 000 rubla.

VALDA

Uhe viiitluse 16petuseks o

Juriidiliselt aluseta viiidab seaduStest rili:ikimioe erilist tiipHeino Lindaru enesekindlalt, et sust viiltimaks arusaamatusi.

HLi ·poolt esitatud oi:iide Ernst "seadustest ja muudest 6igusaktidest riiiikides on aluseks nende Kirsi viiljeodist "1937. aastal vastuv6tmise aasta ( .. .)". Oma kehtim.id 1933. p6hiseadusest" seisukoha rajah HL mb minu on ilmekas, sest just tiinul·uurdeniiitele 1974.a Rootsi p6hisealisatud Kirsi, selgituse e IXJle v6imalik valesti aru saada seldusest. lest, mida Kirs mQtleb. K6ik: teaIlmselt v.ii.ljendasin ennast ebaselgelt. Nimelt ni:iitab minu '· vad, millest on jutt.

HLi vaide, et k6ik teavad, milpoolt mainitud seadusc number ei midagi muud, kui seaduse relest on jutt, kui Oeldakse 1937 .a gistreerimisnumbri~ mille sip6biseadus, ei pea paika, sest sust selgub, millal seadus haktaoline vi:iide mahutab endasse kab kehtima. Eestis aga puudus nii 1937 .. aastal kehtinud p5hi(ja puudub) taoline rcgistreefi=- seaduse kui 1937. aastal vastuv6etud ja 1938. aasta1 kehtestamine. Selleparast n6uab Eesti

tud p6hiseaduse. Teiste-s6nade-

ga, seda. m6istet saab erioevalt t61gendada. Erinev. tfilgendus

on aga vilistatud, kui riiligitakse 1938.a pOhiseadusest.

Miks ajada asja keeruliseks, kui seda on v6imalik lahendada lihtsalt, kasutades selleks · taluJ?Oja tavam6istust? V6i kummJtab siin sakslaste tuntud Utlus: "Warum eii:llacb, weon man es so schOn komplizieren kann?"

(Miks libtsalt, ICui·nii ilusti sa<i.b ajada asja keeruliseks?).

AGU KRIISA

Kas tagasi kiisitsitoole? trleEesti tuntud ja lugupeetud talupidaja Jiir:i Liivak, Kefie elulugu on niilid ka raamatuna ilmunud ("Palve p6llu eest"), saatis Eesti Vabariigi valitsusele kirja, mille ta ise ~lkirjastas avaldusena. 130 heKtari suurust Miku talu pidav peremees t6stab oma kirjas Ules mitu problcemi.

Ta_kirjutab: "Praegu on mu18 ltipsilehma, 12 nuumpulli ja 20 p5rsast. Taastan karjalauta (mille Arukiila kolbocrs mooctuoud silgisel maha p61etas), mis on ette niihtud 30 liipsilebmale. Et karja suurendada, on bactavajalik karja- ja heinamaad kiires koi"ras taastada." Talu endised rohumaad on v6ssa kasvanud ja praegu on tal haritavat maad 28 ha. Peremehe kulul on maaparandust6id tehtud 150 000 rubla vaartuses. "Mina olen ise n6us oma talus maaparandust66d tegema, kui riik ':'_iihemalt 50% kuludest tasuks. Uhtiasi palun scni tehtud kuludest rninule viibemalt 75 000 rbl tasuda, et saaksin maaparandust66d j.ii.tkata," kirjutab JUri Liivak.

Maaparanduse kohta on vist sobimatu 6elda, et see on kallis 16bu. L6bust on asi kaugel, aga kallis on see tOOalati aloud. Eesti tiik peaks nagti olema maaparandamisest samamoodi huvltatud kui talunik. Vahepealsetel aastakiimnctcl harjuti m6ttega, ct maaparandus k.ii.ib nimelt rii-

PEATOIMETAJA OLEV ANTON 45 35 21

.l!}kassa. arvel. Niifid, kui oleme

lilhti saanud "suurest ja laiast", oleme ilma ka suurest riigikatlast, kust osati Usna palju ka Eestisse pumbata. Oma riigi rahakoti pa{Csus ripub ara ma"ksumaksjatest. Et alustavad v6i taastatavad talud pole enamik:ul jubtudel v6imclised oma kulul maad parandama, tundub olcvat viimane aeg riigi tasandil otsustada, rriissugustesse majandusharudesse oma riigi napist rahakotist vara Umber pumbata.

Hi:irra Liivak pole tuntud Uksnes talupidajarui., vaid ka poliitikuna ja tdeoloogina. Temal pole mingtt kabtlust, mida nimelt peaks soodustatama. "Talud on Eesti vundament. See t6de ei vaja t6estamist. Minule tuodub, et vabariigi valitsus ci p66ra kiillaldaselt tahelepanu Eesti riigi vundamendi ehitamisele. Ka puudub _p6llumajandusjuhtidel 6igc arusaarnine sellest, milline peab Eesti talu olema. Otsitakse eeskujusid viilismaalt, aga v.ii.lismaa talu ei ole Eesti talu." JUri Liivak soovitab vahendada talutOOs mehhaniseerimist ja teha rohk.em kiisitsit66d. N.ii.iteks p6hjendab ta kombainidest loobumist senega, et vihku seotud viii saab pollul jiirelklipseda.

Riigi rabvastikust peaks tema arvates 65% elama maal ja tegelema p611urnajandusega. Kirja viimased read k61avad nii: ''See, mis ..tebakSe p611umajandtJSega vahs'maal, on vale ega k6lba

MAJANDUSTOIMETUS 4507 07 POLIITIKATOIMETliS 45 18 77 KOOU- JA KULTiJURITOIMETUS 45 3518-

meie oludesse. Arvan, et ka valismaa txJliitikud j6uavad kord arusaamisele, et sellise IXJliitika j.ii.tkamine hlivitab elu maakeral."

Probleeme kui palju! llmselt oleks rahvas tervem, kui teeks rohkem ffiiisilist ti'rid ja elaks loodusli:ihedasemat elu. Ladsung "Tagasi loodusesse!" on kiillalt vana iileskutse, ainult et P;?le selge, ~es j~ kui kaugele on nous tagast mme~a. Kes on need linnaprouad ja -preilid, kes liibevad maale vokkide ja kangastelgede taha? Kust v6taks k.ii.sitsi to6tav eesti talumees raha, kui vale mallij.ii.rgi arenenud valismaa tootja ujutab meie turu iilc mitu korda odavama toiduga?

VOLLI SILLET

KUULUTUSTE KONTOR - T06P-KL 10-16 TEL45 17 19 TOOMPUIESTEE 16

HIND 3 RBL TlRAAZ 115 500 INDEKS 69784

KU U L U T US I V6ETAKSE VASTU: TARTU. K00TAI16. "RUMOR'; VIWANC.I. TALLINNA TN 11, "PELE"; V6RU, LINDA 1A. "V6E'!9"; PARNU. R00TU 34. "SEL": K..JARVE, NARVA MNT26·12, KF "EVEKA& IVILIN"; RAKVERE. TALLINNA TN 28, "VIRUMAA TEATAJA"; HAAPSALU, SAUE 5·5, "l.AAI~E ELU".

'fellimise nr 1947_

3

HETKESE/S

ANTS KASESALU

90aasta.<;el Anne Rebaselon saksa, prantsus:!, inglise keelgi suus, aga J-;:;.igus ei hooli sell est. , -

Muulased Eestis

Loksa haiglat ei panda kinni ULDPILT Loksa haigla asub maakonna iilirea!al, uuendused j6uavad sinna ~ hilinemisegaja v6etak:se vastu randlase rahulikkusega, ei paanikat ega_ v~risemist.

Ministridki (vahemalt viimased k.olm) ~i ole oma inspektccrimisretkedega hirmutanud. Kuid ega Loksa arstid neid kardalcski.

Alevis ja Umbruskonnas on omad sponsorid, kes n6u ja j6uga aitavad vahel.

Ajakil.]'aridus ja avalik arvamus on tiles puhunud kired k6ikide muu-

datustc puhul tervishoiustisteemis, kuid asjaosalisOO Loksalteevad endiselt oma t66d, nagu polck:s midagi juhtunud; suurtcs linnades vaid strcigitakse ja protestecrik'lk!>C, Loksal mine.

Muidugi - alluvusvahckord on ni.iiid !cine: maakonna keskpoilkliiniku alt minnakse Harju Haigck<Jssa alla, ~c::~ll tulcvad niliid palg<J.d ja muud rahad. Arstc koond<J.lud p vallandatud pole. !{<J.ha on, teadag~ v~hem:1k~ j<ianud. /\ga maksta tulev<J.d veel cdmistegf kuude toiduvO\ad ja eks haigcte !9itlustamisega ong1 palju prob\eeme. See on ka arusaadav. On JU hinnad pidevat tOusnud. Pesupesemist ei jOuU.gi kooperatiivide\e kinni maksta, se\lest Oe\di juba ara.

Pcab omajOududega Uibi apma.

Kuid haiglat sulgeda ei kavatseta, nagu mOn~! r:>ool, kuulda, tehakse.

Paar kuud ~- ""le <~eel vastu, olla ka haigla maj3nouSJUhataja Oelnud.

Nn humanitaarabist pole haigla peaarst Naima Paardalu eriti vaimustatud - llhekordsetel sllstaldel ning veeninOeltel, mida va\jamaalt saadetakse, on tarvitamiskOlblikkuse tahtajad ammu Jabi, ju need sellepiira.st n e i l s e a I il]eliipeteks osutusidki ning ega Loksalg1 riskita instrumente enam kasutusele vOtta.

Ainult leukoplastiruUidc cest ollakse tanulikud.

Kohalik ~pteek varustab haiglat paris korralikult. MOmngad rohud (nliit aspiriin) on rga kogu W;lbariigis de:fitsiit Uus suund on hooldus-pOeh,Jsravi. See kliib haigete ja iiksikute vanainimeste kohta, kel pole omakseid. Nemad vOivad haiglas plkemat a ega viibida ja maksavad kulud ise klnni, esimesel kuul v6etaksy nende pensionist 25% ara, hiljcm enam kui 90%. · Need-ei ole suured summad, mida haigla nlimoodi saab, kuid ncnde eest vOib tcha jooksvat remonti ja parandatakse ara mOnigi aken.

Haiged arstide ille ei nurise. KOiki kap-natusi ei suudagi <J.rstid leevendada.

HAIGED 90aastaneAnne Rehane ongi Uks niisugune vanainimene, kellel pole om<J.kseid. Ni.liid on ta_l jalg haige ja muw.l hiidad kallaL Uhc~i'maga voodis pika!i. Aga -W ;,a~!:1! tlrikuk(XJris laulnu harJutah -.ill1!'1 oma h.a.iilt. Teaks Roman Toi kaugcst Kanadast, kuidas "JumaL kaitsc Eestit!" kauni\t ja kOvasti kOiab_ Aime Rebase vanaisa oli Sangaste l'.rahvilossis kokala:, isa r3.ndas valja Venemaale, tOlar lOpelll.s Peterburis saksa gtimnaasiumi, oskab ka !Jnmtsusc ning inglise keelt Haritud inimene!

1942.a talvel t6i Anne R""':-llne okupeerittiC alalt Gat:Sino I"'"' i)}l kiilast Eestimaale 27 eestlast, piiiistt.s nende elu tu\evaste repressioonide kaest. "Olin nagu Mooses tcejuhiks, panime pambud kelkude\e ja tulime 50 kilomeetrit labi lumebangede Gat:Sino jaam&ni, seallcppisin Sak-~ sa ohvitseridega kokku, lasid rongi pe~de, k~eleoslrus aitas," meenutab ha1ge name.

Pelageja Orda lttgu on keeruli-

Pelag~ja Orda on p.iirit Krimmist, tillar on ta Loksale-inahajatnud.

scm. Pariton ta Krimmist, krceklanna (vahemalt vanaisa-vanacma olid m6lcmad kreek:lased). Mees suri 1976. aastal. Seni elas ilksinda, kuni lihtritehast ehitama tulnud tlitar kutsus ta Loksa!e. See juhtus 1989.a.

Viimased kuud on vanaproua haiglas veetnud (halvatus), nlilid JUba kOnnib veidi. Haiglas viibimise- ajal aga sOitis tiitar ootamatult Bra p jEttis ema maha. Miles Pelageja Orda tiilar .iira si'litisJ See oleks jilrgmJSC arllkli tccma. Loksalt on sci ;mstal juba lilc 400 venelasc Jahkunud __ , Ning ka teised P.O. lapsed (pocg. tiitar), kes mOOda N Liitu laiall kcs kus -, ei tunne Vi\ncma vaslu huvi. Kurvalt ki'innib ta p•k1 haigla lmridori, aga on ka mi kangc. et c\ nuta. Oleks kiisi lCf\"C. \'o)l;;b surn;,tl~ni. s6id~ks ise m6n<? l~psc' JWild.__-, aga jaksu pole, raagib I'dageja Orda. Ta on ni'ius minema mOnda IOelisessc vanadckodusse Eestis, selles suunas asju <JCiakse.. Kui koha leiaks.

Kuid seda oleks vaja ka A.Rebasele, temal pole illdsc lapsi, ta pole abieluski olnud.

Nii P?le Loksa haig!a ainult hai~­ la, vatd ka hooldu::£.sutus, vajaht hooldusasutus maakonna 1\1\remaal. ]AAN KRUUSVAIL

Teistest rahvustest inimesi on--Eestis alati elanud. Tiinapaeva eestlane ise on antropoloogilisclt tliiip~ine segarahvus, k_elles soomeugrili~d joon~ on selgelt a11a Jii3?-ud ~i1ise~tele lts~­ dustele.lsegt kui var]atumad lastetegemiSe aSJad mOisates ko~­ vale jiitta1 on ajaloost dokumentaalse1t teada, et piirast l~tavatd Liiv1 ja P6bjas6da asustati tiihjaks j&anud_ Eestl!Daal~ vaga palju v6orast rahvast. Arvatakse, et 1640.a pat_Jru oh HarJumaal umbes 12 ja Virumaal iile 20 protscndi ko!giSI: asustatud talud~t soomlaste Kagu-Eestis aga 7,6 protsenti taludest venelaste kaes (E.Blumfeldt). Kuid soomlased ja venelased ci _oln~d ainsad.

1638.a revisjoni jiirgi ali uusasunike hulgas veelliltlast_, le~ula­ si, poolakaid, sakslasi, ungarlasi, masuure, rootslasi, lSCgt hollanaJasi.

Hoolimata sellest, et v66rast verd ali 17. sajandil meie maal rohkesti- mandri-Eesti taludest 20 protsenti ali v66rast rahvusest inimcste kiics-, ei suutnud tulnukad pikcmat a ega oma ra~­ vust siiilitada. Seda seeparast, et neist ei kujunenud kompaktsetd milte--eestlaste asualasid, vaid cnamasti hajusid nad iiksikperedena laiali eestlaste sekjca, sattudes kohe eestilise i.imbruse assimileeriva mOju alla. Umbruse m6ju ali nii tu~ev, ct nende cestistumine toimus n8.htavasti juba tciscs suguiXJlvcs.

Nii ali rootsiaegses Eestis_ AgH vOOrast verdon eesti taludesse tulnud nii cone kui parast rootsi aega. Mis linna~esse puutub, siis ncis olid iilekaalus sakslased, kmd oil tohkest1 ka teJSI rahvusi. Linnadon oma rahvuslikult koosseisult olnud alati kircvamad k1,1i kiiJa_ Vaatam;~ta sellcle ali Ecsti cnne vii mast sOda rahvu~riik, milk ajakX)h<;tc,.., pllnd<::.<; ul<Jtu~ pOhirahvuse Osa lilc 90 prot~<Cndi (Na-rva jOe tagused a lad ja endlse Pihkva kuOermangu maad Iangetasid eestlaste protsendi juba siis all a 90.) Eestlased olid enamiku v66rrahvus1 endasse assimileerinud, eestlasteks vorminud.

Praegune olukord erineb toonasest sell~ poolest, et ajaloo vaa- · tcpunktist vaga liihikesc aja, vaid iihe inimp61ve jooksul on Eestimaale tulnud iile poole miljoni v66ra, valdavas enamikus 1daslaavlased: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Paljudel ·uhtudel elavad nad kompaktselt,ja see teeb raskeks ncnde eestaste hulka assimileerimJS(.. Sam<~s ei saa vfUa, et assimileeru- • mist iildse poleks toimunud v6i ei toimuks, Maa-asulates ja vtiikelinnades on suur osa muulasi assimileerumas, nende lapsed on ecsti keelele i.ile liiinud. Paljus on see s6ltunud sell est, kas antud asulas on vene kool v6i mitte. Kus seda pole, tuleb ka vene 1astel eesti kooli minoa.

Rahvusprobleemi tuum praeguses Eestis on selles, et enamik eestJasi tahaks uut Eestit niiha samasuguse rahvusriigina, nagu oli s6jaeelne Eesti Vabariik. Kahjuks ei ole see reaalselt teostatav. Rahvuslaste s6nav6tud teemal "venelased on kolonistid" on ju sisuliselt 6iged. Ainult sene 6igusega _pole mitte midagi peale hckata. Seda on niiha rahvuslaste ench pealt, sest kaugemale k6ndemisest nad ei ole osanud minoa. Enamik venelasi ei soovi Eestist kuhugi s6ita ja viigisi neid iile eiiri saata ei ole v6imalik. Maailmas ei otsusta asju mitte vastuvoetud resolutsioonidkui Ciged need ka ci oleks! - , vaid_tegelik j6udu<ie vahckord.

Pool miljonit subteliselt kompaktselt elavat tcisest rahvusest ela~ nikku on j6ud, mis cestlastest arvukamalegi rahvale Ule j6u ld!iks - juhul, kui asju tahetaks hakata lahcnctama surve abil.

Secga, j6u niiitamisele me panust teha ei saa- seda meillihlsal_t napib. Pealegi ei peeta seda nUildis-Euroopas kuigi ilusaks.

Mis siis tehaJ Ivfina n3en lahendust tolle muulastehulga jiirkjiirgulises assimileerimises. K6igepealt eurooplasteks, secjarel ecstlasteks. Seegi on raske, aga viihemalt teoreetiliselt teostatav.

Argem unustagem ka, et liihiaastatel ei saa me lilbi ilma v66rt00listeta: rna ei usu, et eesti noored eriti innukalt kaevandustesse v6i Krcenholmi Manufaktuuri tOOlc t6ttaksid. Parcm siis kohalikud venelased kui tiirklased, pakistanlased v6i aafriklased, kes on Euroopa juba iiJe UJ!ltanud.

l

]AAKOLEP Toidutund on saabunud.

VAlNO MERESMAA fotod · 1

Nr 21 (243)

e

Neljapiev, 21. mai 1992

,'~ ~J'f& ~~

OIGusVASTASELT VOOIWIDA1UD MAA ASENDAMISE

AVALDUS

ilmus -

(mUvaltt.-le ¥61 v._.llkllku llnna vaUtaueele) ~tmtletavmaaasub-

___<;_..-., ___:_ldllas_;Iinnas,atevls- udrNS)

....,_

Ja oolle ouurus on

Olemuolu kon'al

....a.e

11a (ni'~

rn&likaautamt-

- (maa andmise otsuse ja moa Ioodu- .-alclilwupiev ja number)

SooYin asenduamaacl 6iguavastueft ll66tandatud maa arve~maa

(allklrl)

Usa: Taotletava maa asukoh. .k$erb mMtkavas 1:10 000 (lin-nas. alevis 1:500 v6i 1 :2000) NOudeOiguse k»ovutamise kOtTal andmed nOude61Quse· loovu· ta}a·'kohta: N6ude0iguseloovutap" (ees- ja perekonnantmi, el.-oht,

>--------------

sugulusa.sle avalduse esitajaga}

LISA2 MAAOSTMISE

AVAlDUS

linn&-, alevh vallavaUtsusele)

Vlna,

ees- ja perekonnanbni, eJukoht) soovlnos&a maad, 1} tnls on nwlle antud p6Useks kasutamiseks talumaana vOi kus palknevad minu omanduses olevad hooned; 2) n:tida kiiesoleval ajal kasutan v61 mls pllmeb mulle kuuluva v61 minu omandusse antava maaga; 3) baldusplirkonnas, kus ma alalleeH elan; 4) haldusptlrkonnas., kus asus minurt 61gusvastasert vOOrandatudmaa; 5) enampakkumise teeL (Vajalik variant alia krlipsutada)

Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise kord 1. Seni kehliva m.aakasutamisiiiguse iimbervormistami.{eks, moo eraomondi Ioomisdcs ja UJOtlejaile maako.suuunistJiguse andmiseks Eesti Vabariigi

maareformi seaduse (edaspidi

- mao.reformi seadus) alusel esitavad mao. asendamise, ost-

maakonnas, kUias; linnas, alevls -

kmduva

maa asJlkohaskumi

WJrmislllmisel. Vastu.'oJOtja on kolwstatud avoldu.se ja sellele lisatud muud dokumendid registreerima ning andma allkirja vastu Wendi ava/dase vastuvOtmiselwhla.

Taotlejale, kes saalis avaldu~ se posti teel, viiljasiab avaldu.se vastu.viitja vasrava tiiendi viie

ses) olevad hooned vastavalt

piieva .jooksul avalduse loeh-

mo.areformi seaduse paragrahvidele 7 ja 9; 2) fii.ilsilised isik.ud, kes soovivad asendusmaana . maad, milia nad kiiesOleval ajai kasu- · tavad v6i /his 'piirneb neile k.u.uluva _v6i nende omandusse anlava maaJia Wi mtiad halduspiirkonnas, kus nad alaliselt elavad wii halduspiirJwnnas, Jw.s asus OigUSVastaselt VOiiran3)jililsilised isikud (sealhulgas senisea 1n(lll}casJUajiu1), kes

soovivad maad osta Oigusvastaselt v66randal.ud vara kompenseerimisel viiljaantud viiiirtpaberite, rahvakapitali obligatMaakasu.tamiSoiguse olemasolu korral senlse inaakasutus6isioonide v6i raha eest; guse alu 4) fliilsilised ja juriidiliSed (maa andmise otsuse ja maa isikud, kes soovivad ka.~Utadi:J looduses eraldamlse akti kuupiiev ja number) maad rendilepingu. alusel (seal. hulgas k6ik senised maakasu.taMaakasutuse eesmirk {sihtotstarve) on jad, kes soovivad }iitkata maa kasutamist).

-------:-:----1 2. Avald_usi. v6tavad fiiasilis{kuupiiev) {allkiri} tell ja jutiidilistelt isiku.telt vastu. need esmatasandi !«Jhaliku Lisa: Taotletava maa asukohaskeem mOOtkavas: 1 :10 000 : nmavalitsuse organid, ·kelle lw!dusterritooriumil taotletav (linnas, alevis 1:500 vOi 1 :2000) rrwatUk.k asub. .i Esmatasandi lwhaliku omavalitsuse organid teevad kohalikus ajalehes teatavaks J\"{lldusle ·vastuv6tmise t'liJse

Ja suurus---:====b;(;;;;~-----8 (m2).

,.",l

]'1

kuha ning mtiiira:':Jd

•;, .," ;~i\" 1 (

r;:, rc vui

I•

vOi teise vajalikke teodmi.Ji omava ametiisik.u.

4. A vald.uste vastuviitja on kolwstatud kontroUima avalduse vormistamise Oigsust ja vajaduse /wrral osutama taotlejale abi avalduse ja selle jUJJTde

mise v6i renlilni.u OWJldJue jiirgmised isibd: I) .{Wlsilised isikud, kes soovivad asendusmaana neile p6liseks kasutamiseks antud maad vastavalt_ maarejormi seaduse pan:lgrahvile 8 v6i mood, iuJs asuvad n.ende oll'ltliUiuses (seaJIudgas-kaas- v6i ilhisomilndJI.-

c:atudmaa;

SoovHava maa asukoht on

aadress)

vOitlhisomanikud Tipsemava~WSCaabpuok· lis!. 7.

1amise tQmL On mOned pmktid; millele tahan.

4. Varem csiuhMJ avaldused. jaa.vad tdttima, ecaldi tlhelepanu j_!Jhli,da, sest seda peab lead- st uut avaldust ci ole vaja esiWia. lCui ~ ... igaiiks.

00 puudusi, peal> ""'· Ires avaldusi I.IDimeste ja _iuriidiliste isikute avaldusi y6- nOUd vasto vOI:ab, ise J)Olkduma avaldaja poole tavad vastu IC:ed esmatasandi kobaliku omava- japduma eodistavalcfust tAimdada litsuse (vald,alev ja·linn) organid.kelle haldus3. Ja rWOd kOige IJbtsaroast Awldaste tsitetrilDoriumil_ laodetav (soovitav) maadikk. U.ise tibtaeg t* k a k s k • ad 8liinlse (elan'lu-- ja wvemaja krunt, 6ue-aiamaa, gar8a-"- _;.:'analduiiscst .,.-.,._- A.......,..s M'akblmifikrum, lalt..aa) asub. AvaldUSie vasiUY!>tmae ".. .........,. ....... "Rlici Teaflllal", mliOruse mpne aeg ja !roht avaldarakse ko~us_ ajale- llatrtlkkimine aialeh1eclt$ m ainu1t inimeslele hes. Loodan, et ka keskajalehod lciavad ruumi · viga vajalik eefiufo. Loodan. et tjalebed,· raakoondoimel:irjade avoldamiseks" dio ja ldevisiaon avoldavad kdle sdJe "RHg; 2. Maa aseOOamise, osnnise vOi rentimise Tearaja'" ilmumise ja seep ta tiidaja a1guse avalduse VOib esilada isikllkult, poSti teel (saO- kuupleva. vitav Uihtkirjana)' vOi esindaja kaudu. Viimasel Niilid siis mUrus Dii, nagu ta Toompeal alia lclhel juhul peab avaldaja allltiri olema li!Jiyii, on mjulalll<t sillliestatud.

JUHAN KALBUS, 3. Avalduse vOivad esitada ka hoooote kaasEesli Ma-e•.eti IIOanik

asendainise.--ostmise ja rentimise avalduste eS:i-

"ukarrtu• aiamlrk (sltttolal8r¥e) on

~

''-"

1992.a S:mail kinnitas EV ValiiSUs maa

(Vt+altk variant aHa krll_pstada}

-

''

;\J:iU!\!51/ilk> "'',''!:!. l'al!u l!iihlicorru)iilljD

mise piievast arvates.

5. Avalduse vastu.vOtmisel selgilab WJStu.v6tja ·avalduse e.sitajale mao. asauiomise, ostmise ja rentimise. avaldMsre-liibivaatamise korda. A vaitbue vastuviitja ei v6i keeldJida ava/.duse vast uviitmisest.

6. Man asendmnise, ostmise v6i rentjmise avalduse v6ib esitadd isiklihdt, posti teel viii esindnja ·kaudu.. Avaldusele kirju.tab alia avaldu.se ,esita]a.

Posti -teel saadetud ja esinilaja poolt iile aJUu.d avaldusel peab allkiri olema tOestatu.d.. Avaldttse ·uteandmisel esindaja poolt miirgib avalduse vastuviitja avaldu.sele tema passi.a.ntitned.

- 7. Kui taotletaval maatiiki1 asuvad hooned on mitme isibt kaas- v6i Uhisomanduses, esitavad nad maa ase.ndamise, osJm.ise v6i rentimise kohta Uhise avafduse, mille/e. Jdrjutavad. all a k6ik omanikud.

Kaasomaniku.d esitavad igaUk.s eraldi avalduse, kui nad n6uavad maa tagastamisJ vOi asendamist vastavalt maareform.i .seadu.se paragrahvi 12 ·l6ikele 2 hoonele iseseisvate omanikena, samuttjuhul, ku.i nende. taotluSed.on er{ liild (tagastaminc, !lscndatmnr, vifli'lostmi~-;.·;

w;,

~·ai

t:or) ci

Jf!UJ

kokku-

8" VQ/d aadressil SDQbwwd

avaldused edastab avalduse vostuVOtja vastavall buduvu.sele, tealadt:s sellest viie piieva jooksul taotlejale.

9" lsik, kes 17" Y,anumiks J992.a esitas Oigu.svastaselt vOOrti/UkJlud maa tagastamise, asendamise vOi kompenseerimise avaldu.se ja taotleb maa asendamisi, esitab kiiesoleva korra lisas I etlentihtu.d vormi kOhase avtJidiise sellele esmatasandi kohalikuomavaliuuse organile, 1celle llaldu.sterritooriu.mil ta aselldusnwad taolleb.

10. Mtliirata nende maa asendamise, ostmise viii rentimise aval.dJiste, mis on w:mr.islaUUJ vasravall kiiesolewl korra lisadele 1, 2 ja 3, esitainise tlihwjaks kola kMud /Uiuokva mQiiruse nRiigi TeatajM' twaldamisest arvares.

11. 1sibd, k:t!T UUU!. kiJesoteva korra ~~on esitaIIUd maa aseJtdomise, ostmise wX renlimise ava/dJlSe taotletava mao asukohajdrgsele umatasandi kohalik.u omava/itsu.se organile, ei pea ailama lUll avaldust. .IJUull, kui esiuuud avalduses pwuluvad I11PIIm<d, mis on vajalikud vastavalt kiiesolevale korrale, piJOrdub tl.iioadavale andmete ~taanriseks 1a0tle}a poole. avalduse vastu.viitja. ,_ 12. Kiiesolev Jwrd laieneb ka isikutele, kellele on loovuuuu.d maa tagastamise vOi asendamise n6ud.e0igus maareformi seaduse parilgrahvi 19 alusel.

13. Maa omandiOiguse vormistamine ·faeku.nud avaJduste alusel ja uu.te 11'Ultlkasutuslepingute s6lmimine toimu.b Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras .

14. Piirast kiiesolevas korras kehtestatud tiihtaja miiOdumist esitatud avaldused vaadatakse lii"bi U.ldise.o kerras piira.\1 ktksol.<:""a korra afusei e::;iratud a~fi!d:!Ste {of;,_,,;,i:r.·li.\:i.

'IIAA~

AVALDUS

lahkuvad laevastikust

Olnna-; ate~. valtaYalhsusete}

TaotleJa Jurildiline lslk

FUOs:Une isik {ees- }a perekonnaniml}

Ettev6ttereglstri kood_

(eiUkOht)

PostfaadreH

Maakasutamta6lguse

ol8lndoJU korrai sef'l~ maakaautamts-

Oigusealu (maa andmise otsuse ja--maa IOOduses. piov) )a n u - )

eraldamlse aktl

kuu-

Ttmpuudus ei hakka kimbu· , tama mitte ainult pOllumehi vaid ka kalureid. Kalatoot_iaidon Eestis kuus~seitse korda va.

jadusest rohkem~ Kui arvestada et iga Eestimaa elanik sOOb ~ tas 20 kg .. kala, siis piisaks ainuiiksi OU ESMAR (endine

Kirovi

nim

rulidiskaltirlk:ol-

hoosj toodan.gusL Nii rruikis ESMARi kalatMtlemise eue-

vone "Eltrort" direktor Aado , Vatnra ja Iisas_: "Kalaturul vOidab see, Ires toodab odanT.rt~av~asu~.~---c-c----c----------C----­ malt" Praegu on aga hinnad (maakonnas, kUias;-Hnn"'-aleYis • aadress) '-------------ja SUUN ha (m2) teadagi kQrgeks aetud. Muidugi tuleb see Ita kUtuse_ja kalapUil-

Maattasutuse eesmirk (slhtotatarYe) on

givahendiu: kallinemisest "Ektonis" aga ei oodata, millal neid

~-·~--~~-------------------

otsitakse· teid piiSima. jQmiscks. Selge on see. et kala oma--

(aiHdrl)

edasp;di

mecste arvu puhul paadis on voima1ik IOsta kalurile tOOtasu, mis seni on vaga madal. Lecsi

Kogu Eesti valmistub hiippeks tnndmatusse, i.ileminekuks oma konverteeritavale rahale. Siin--seal on arvatud, el Eesti kroon saab oma vii.artuselt ligiUihedaselt v6rdseks Saksa margaga. Scei.Otlu peaks pakkuma Uldisemat huvi ~hitoiduaincte jaehinnad Saksamaal.

Jaanuaris maksis Saksamaa kauplustes 1 kg kondiga loomaliha csitilkk 10.40 (hinnad Saksa markades), IOomaliha rinnarutitad 20.10, va'>ikaSnitsel 31.90, sealiha 8.30, kanalilul 5.04, 10 muna 2.78, l kg vOid 8:31, 1 liiter pakendis 3,5protsendilist piima 1.22, kceduvorst 12.52 J3 45protsendilisc T$Vasisaldusega "Edami" juusl

-

.-

Mcie hinnakujundust hakkab i.iha rohkem m5jutallia Ulline vaballug, selle tnkmusena muutuvad ka hinnaproportsioonid ja pOhitoiduaincte hinnad. Kui neid muidut,ri riik1ikull ei mOjutat.a. Oma lOO· dangu hinda pcavad aland&.ma linnukaSvatajad. Tunduvall oda..·ncb vOi. Hind tOu~b vfu"skel !:alai, 20--30 protSenti kallineb piim ja keeduvorst, looma- ja sealiba vahekord sai.lib, kuna meillihaloomi prak:tiliselt ei kasvatata ja loomaliha kvaliteet on madal. Miunekordselt 'peab alanema suhkru hind, mis on k:WlStlikuh kOrgeks aemd. (See on olnud v6imalik, kuna paljudes maades on suhkur ja suhkrut sisaldavad tooted tltiendavalt maksustatud, meil aga mhte.)

Eestimaalasi huvitab praegu ka see, milliseks kujuneb Eesti krooni vnartus Vene rublades. Saksa marga ostuvOime on- kaubasl olenevall vaga erine.v. Toiduainetel vastab 1 mark 10 rublaic, autodeja elektroonika puhul 30 rublale ja enamgi. Oleme kuulnud, et VCfiC.lu<.a tahab kehtestada USA dollW.ga suhte 1 dollar= 80 ::!bla.

Kui vaadelda Eesti krooni vttrdsena Saksa margaga, peaks tema rublavamtus t.ulema ligikaudu SO rubla. Loogiline, et Eesti Pank kehteslab Veel korgema vahetu8kursi, kui rublasid tildse krOOnidc vastu vahetama hakaratse. Eriti tOenlioline sec ei ole. Siiski ei maksa murt:tscda, kUllteidD:b euevOtlikkc inimesi, kes rublad kok-~ ku ostavad Ja Venemaale tOJmetavad, kus neil on olemas kaubakHte. Jl,)RISALMRE

Ei usu oma silmi Rootsis Vasterbottenis on siindinud'varss, kes on takk-· ja mara korraga.Tal on olemas kOik, mis mOiemal olema-

peab.

·

"Ma ei uskunud oma silmi, kui tOstsin ta saba Utes, et vaadata, mis soost ta on," oli Oelnud varsa omanik.

nas kaks kalwite paatkooda,

kummaski kuus mees&, siis ta!>eW<se hald:ama saada vije mebega: Ja- kui kolmas ~ moodnstaratse, on , sm~ ·, JQiks "koondatud" mccst jubtk ·iJtemas. V.iiiksema

50 rubla eest 1 kroon

12.73.

hinda tuleb alandada.· Kuidas: ' AadO Valltral 00 Ollide ,Ole~ Kui seni-on-Leesi osalronseda teha'?

Usa: TaotletaYa maa asukohnkMHn m661:ki'IU: 1:10 000 (lin· nas, al*"'s 1:500 '1611 :2000-)

•

kalaluiult vlllja siluakSe, vaid

k:alurid said n3.iteks martsis kOigcst paar-kolm tuhat rubla. VAikepalk on tingitud aga eelki')ige sell est, et kalurid saavad pi.ii.itud raimekilost 1.40 rubla. "Ektoo" maksab ESMARi laevastikule

kala eest aga 8.60 rubla (llihiminevikus olid kalurid saanud kala hinnast tile kolinandiku ~ 38% ~ omaie). Vaheraha eest peaks laevastik kindlustama kalurid kiituse, paatide ja pili.igiriistadega Leesi osakonna kalurid Verner Vendt, Aarne Palmroos ja Yello Viisitamn1aga V"aitsid, et sel aastal pole nad jaevastikult muud, kui seitsc tonni ki.itust saanud. Oks tr..talpaat on Uiiesti vananenud.

Kalapaadid mak:savad aga juba iilc miljoni rubIa. Lisaks 40 unpalki.

Nii otsustasid Leesi osakonna , kalurid oma 23. aPrilli i.ildkoosolekul ESMARi laevastiku alluvuSest "Ektoni" alta Ule minna. KoosoJ.e!:.cu protokoll on saadetud ka OU ESMAR juhatusc esimehele Kaljo Visnapuule.

LahkulOOmisega loodavad Leesi kalurid nii omP palka suurendada kui ka paremat varusta-

AIV AR PARTlUi toto tUS:L Ptiris eraettevOtlusele ei julge kalurid veel min~ sest siis pea vad na(l ise hakkama nii varustamise kui ka turustamise eest hooh kaodma. ''Ekton" on aga huvitatud Lcesi kalurite pide¥ast tOOst ja kalapOiigi suurendamisest.

Kui seni on pliiitud aasaaS 150 tonni kala (selline oli limiit), siis niiild loodetakse piill· da 200 tonni. Seni on "Ekton'' umbcs 50% kalast saanud ko· halikelt kal ureilt, kuid Aado Vahtra peab Oigeks, kui see on

8Q%,.

Leesi osakonnas on mOeldud ka veokulitde vahendamisele.

Kui scni rnnduvad kalapaadid Tapurlas, mis asub kaJasuitsutuscsehhist 12 km kaugusel, siis praegu rajatakse nut sadamat Otse tsehhi alia. Uus sadam tahetakse Leesi osakonna juhata-ja Ahti Ruusi s{lnul saada valmis hiljemalt septembriks. Lisaks veokulude tunduvale vii· hendamisele paraneb ka kala kvaliteeL JM_b ara kala autOdele laadimine, kala lillleb sadamast t6stukiga otse tsehhi. See on meeltmOOda ka kalureile, sest nii kaob veeJ iiks vaheliili -

'kala- vastuv'Otja (~ suurcn- _ dab kalurite palka). KW.urid an- navad ise oma J)iiiitud kala tsehhi iile ja on selle koalwriise juures. Kahui sibna aU m~-· takse ka kala sordilisus. ~i lSehh suudab pa.evas vastn vOtta 10 tonni kala Seega v6iks traalpaate ona rohkemgi - neli paari kindlasti-. Noori mehi on metele patisemist oota--

maski · Kalasadama 11hedus annab Ahti Ruusi ,Wkalasuitsutustsehhi juhataja Ester Ruusi arvates kindlustunde ka kalalilOtlejat'k Kuilldavasti .on juba nii m6nelgi pool vaikesi kalasuilSUtustsehhe suletud. Kalapi.ilik ja -tMtlemine peavad aga koos

klilinlL Leesi osak:oonas tehtav on il-

-vamalt -merest · kuidas kala wua. odavAija Suund on rannaettevOtete ise-seisvumisele. Edaspidine kooslOO "Ektoni" ja osakondade vahel peaks toimuma Iepingute alusel.

MERIKEPITK

Baaside maa kiisimus ikka veellahendamata Eesti Vabariigi OiemnOukogu otsuse '"EV Maareformiseaduse rakendamise kohta" 2. punktis on kirjas· ''Ncnde endi.ste omanike, kelle m~and riigislati kalt 19?J. J& 19~. aas.tal_J':ISV L1idu sOjaviiebaaside.~ andnuseks (kum 16;JUUR~.l940.a), ja. riende OigusJargl~~ maa tagastarmS:C vmkompenseerimisega seorud klisJ?lUSCd reguleentakse eraldi seadusega. Teha EV Vahtsusele Ulesandeks esitada nimetatud seadus·celnOu EV OlemnOukogule 11he kuu jooksul kiiesoleva otsusc vasruvOtmise piievast arvates. ' Otsus v-Oeti vasru JUb~ 19.dct~ 1991, paraku aga otsuses Jubatud seadusl e~ ole tllmni. OJemnOukogu liikmete viiitel ei olevat 1'\Clie v~tavat seaduseelnOud esitatud.lvfuidugi, vahepcal_on J~.valit.<;us v~~ud ja uus ei pruugi tahta vana volgu orendada VOl ne1st leadagi. Paar rahvasaa-

EV

-dikut on ·~" pJrimisc peale kogtmi imesl\lSt avaldanud, et baas1de maa vee! Oldse ldlsimus on Nema? leiavad, et selle kiisinluse vOilcsid lahendad~ kohahkuQ. omavalitsused. Mille alusel aga. kui seadust ei ole?

Ainutlksi Saaremaal vOeti sOjaviiebaaside alla 491 mlu maad (paljud neist jaid NSV Liidu sOjavie poolt puutumata). Kui kaua vee] peavad nende maade k:unagised omanikud' leadmaluses olema? Seda enam et neid maid on juba hlmustanud ja selles suunas ta' tel;Utsev~ aktsiaseltsid jms. Kuul& on, etrnOni vallava-

lttsus taotleb baaside maid munitsipaalomandisse.

MERIKEPITK Nr21 (243) e Neljapiev, 21. mai 1992

f~J

KUS/MUS Savisaare ajal Sai Tmiinna linnapeaks savisaarlane Aasnl.ite.Tiit Vahi valitsusjuhiks saades v3liti Talihina linnapeaks peamtnistri erakonna-

kaaslane Jaak Tamm, Kas

dusl, mis reglementeeriks, mida

vanalinnas tohib ja mida ci tohi ning mida p e a b tegema. Tahaks,

-C~

craomanikke tekiks ka.

kaubanduses,

teeninduses,

koikjal, kus vahegi vOimalik. ·

naete siin mingit seaduspii.ra?

Kuidas Olete rahul linnaV""OEi nae. N!!.en, et jOudude vahekord on ajaga muutunud, aga mscst seost siin pole. llmselt on tegemist iihtede poliitiliste-jOudude populaarSuse Iafiguse ja teiste tOusuga. Seesama parlament ja seesama linnavolikogu,

kes omal ajal panid peaministriks Savisaare ja Jinnapeaks• Aasm1ie, on ntiiid -teinud Lcislsuguse ot,<;use. J u nad on aruka otsusc teinud.

Iikogu kompetentsusega?

See on Tallinna linna elanikc esinduskogu ja vastab sellisena meie iildisele tasemelc. DkskOik millise kogu kohta alates p<!flamendist kuni majavalitsusc koosolekuni saab alati beida, et ta vOiks kompetentsem olla.

Aga rna olen kinde!, et praeguse volikoguga saab- ja vOib koostOOd teha.

JA

VASTU.S

d<tb ;.asti t::.indada ja lahedasti ara el~da?

Kes meist pracgu lahedasti elab? Ma lausa ei teagi, kuidas toimc tulia. Praeguse palgaga kiill ara ei ela. Koos lisatasudcga on see 10 000 rubla. Sellest peab elatud saama terve perc, kuna naine on kodus. Kui hoiukassas olevad viihesed silli.stud otsa lfipcvad ja rna kuskile vas,tuvOtule katk:iste ptikste ja kin"gadega ilmun, siis chk vaadatakse see asi volikogus llibi.

Milliste omaduste jtirgi te endale kolleege ja alluvaid valite?

Ei tahaks inimesi, kes on kiill

tuf..:ics ja kiit:aks soojak.:; ktilmad ja niisked koncrid, ei ole olemas. Jiirclikult tuleb ktitust osta ja miitia tarbijale edasi tegeliku hinnaga. Kuid meil ei ole raha.

Kui inimestel ka enam maksmiseks raha ei ole, siis ei ole mOtet cdasisel hindade tOstmiscl.

Mida vOiks Tallinn selles olukorras teha? VOib v5tta paar miljonit laenu kfivas rabas, kui kcegi annab, ja elada m5nda aega edasi. Kuid vOlg tuleb kunagi tagasi maksta. Teine vOiIUalus on midagi oma vruirtustest fua miiiia. Suvalise vanal.inna maja eest saaks mOned head miljonid, kui vaid linmtelanikud ei tOstaks kara, et niiiid parseldab linnavalitsus meie rahvusliku vaartuse maha.

sid ei hakata ehitama- miue mingil juhul. Tekib palju ehitusorganis"atsioone, kes ehitavad vaga erinevaid maju exincvatcle inimestele. lima, kingitusena keegi kellelegi cnam korterit ei anna. Noorel, kel raha.ei ole, peab tekkima vOimalus • saada pangast kort6ri ostuks krediiti.

Mis saab palju kirutud Yiru tiinava putkadest? · Viru tl!.nav ei ole neile sobiv koht Leping on nendega sOlmitud kuni 1. juulini. Piirast seda peaks olema vOimalik need ara koristada. Aga siis jMvad t.aas silma torkama nood varemed.

Mina lli1eksin selle koha peal

Tallinnas ei ole monus elada Intervjuu Jaak Tammega Sellest vistusest Ohkub optimismi KoOnderakonna tuleviku suhtes,

Nii et tOsisemaid konnikte te ei karda?

Ma usun, et asi ei Hille isikliTcisclt poolt on Koonderakonnal tisna raske, kuna meii" ei kule pinnate. Muidugi on voliole parlamendis tihtegi esinda- koguga tiks raskus,/See valiti jat. Samal ajal_ oleme populaaromal ajal isikuvalimiste pOhiSustabelites kOigc populaarsem -' mottel. JOUda kokkulcppelc tikerakond. Sec ei ole kaugeltki sikisikuga eraldi on tisna vOinonnaalne olukord. Jltrelik_ult matu asi. Hoopis kergem oleks tOOtada, kui volikogus oleks on tOcsti aeg viia Uibi uued lamendivalimised. Olen kinde!, 5~7 tugevat rtihma, kellega ct parast seda tulevad mOne aja saaks asju eelnevalt Uibi arutapiirast ka uued kohalike vOimu- · da ning volikogu ette jOuaksid de valimised. VOimuorganid sisuliseks otsustamiseks juba tOOtavad ainu it siis hlisti ja edu- klipsed projektid. Nii tOOtatakse Helsingis ja Kotkas. Tallinnas kalt, kui neis kajastub poliitiliste jOudude tegelik vah~kord. on see vaga raske, sest meil ei ole selliseid riihmi.

Olite eelmise linnapeaga head sObrad ja kauased tOOKas teil on varasemate linnapeade seas mOni eeskuju? · kaaslased. Kuidas te tema tegevust kommenteeriksite?

Mida kavat<>eb nus linnapea Mitmete endiste linnapCade- ~ llldjoo!ltes teisW teha ga olen tuttav, ja p1Uis hltr>ti.

SOjaeelsest ajast aga ... Aastatel 1934--!939 oli linnapeaks Mlna Harcio Aasm~e teg.:. .-ust ei kommenteeri, kas vOi juba minu vanaonu kindral Jaan mainitud pOhjustel. Mis rOhkuSoots. Eks .rna selles mattes sid praegune_linnavalitsus a"eteda '{~ikselt ikka eeskujuks tab? MOnedki suunad on sa- pean. Uritan ennast tema tegcmad. On vaja vOimalikult kiivusega rohkem kurssi. viia, kui resti Hibi viia omandirefonn. praegu olen. Natuke on ema Erinevus eclmise linnavalitsu- mulle raakinud. sega vOrreldes on see, et kui nemad toetasid tugcvalt munitsiKas linnapea peab olema paalomandil, ~s minu arvates populaarne vOi pole sellel pole riiklikui ja munitsipaaltahtsust? omandil erilist vahet Mina olen seda meelt, et peame ikkagi Noh, kas just populaarne, aga jOudma tegeliku omandi ja tegelikul craomandil- pOhineva ta peab olema ~tsepteeritud. majanduse juurde. Seda kOikjal, Suur osa linnapca iilesannetest kaasa arvatud selline valus koht __ seisneb linna esindamises. Aga ta ei esinda ju maju, tl!.navaid nagu Tallinna vanalinn. Eelmine linnavalitsus toetas vanalin- ega valjakuid, vaid ikka linnaelanikke. Klli linnaclanikud na ioomist munitsipaalomanteda esindajana ei tunnista, siis disse. Mina tahaks, et vanalinmuutub asi iisna mOttettlks. nas oleks omanikud. Selleks on va_ia vaga head vanalinnaseaKas linnapea palk vOimal-

Par-

Nr21 (243) e Neljapiev, 21; mai 1992

head kasutl!.itjad,- kuid kellel pole enda1 initsiatiivi ja leangust, soovi ise otsustada. See oleks surm, kui linnapea tahaks kOike ise otsustada., korjaks kOik prolilcemid enda katte ja hakkaks iilevalt alia iiksikkiisimusi lahendama. SeetOttu tahaks enda kOrval naha otsustusvOimelisi, tark~u, meeskonnana tOOtavaid inimesi.

Kas Tallinn peab olema kallis linn, kus elamine ei tarvitse igaiihele taskukohane olla?

Ma ei tahaks nii vfiljenduda.

Kuid maailmas on elukallidus pealinnades LOcpootest kOrgem.

Hclsingis on kulukam elada kui Tamperes vfii Rovaniemis. See on paratamatus. Kuid rna ei arva, et see peaks olema linnavl'iimude tead.lik poliitika. V.astuDidi, linnavalitsus peaks paratamatut elukallinemist suurlinnas pliildm:-__liiiia nii alia, kui suudab. Ta peaks- eelkOige hea seisma elanike eest, et linnas elada oleks mugav ja meeldiv.

Tallinna elauikud heaolust just ei hOiska. Keskkonna saastumine on suurenenud, iiletades mitmekordselt piirnorme. Niisked ja kUimad korterid, stress, kehv toit. Niisugusesse sotsiaalsesse haigusse nagu tuberkuloos, on halgestumine kasvanud mOOdunud aasta algusega vOrrel~ des ka!::s ja pool korda. Samal ajal suletakse iiksteise- jii.rel raviasutusi.

See -on vaga valusate ki.isi~ muste ring. Kuid see ei ole ainult Tallinna, vaid terve Eesti probleem. Paljud neist asjadest on Tanus, Haapsalus ja Ttiril samasugused. J5illuvana, -kes

Tallinn ei ole tfiesti elamiseks manus. Tallinn ei ole enam torvaline. IDI.da on selles, et politsei ei ole Tallinna linnavalitsuse alluvuses. Meil on ktill leping koostOOks ja me ait;,ur.e neid niipalju, kui suudame,'3ga ikkagi ... Ma arvan, et peaks olema munitsipaalpolitsei. Kui Tallinn koosneks suhteliselt iseseisvatest asumitest vOi rajoonidest, siis peaks nende elanikel endil tekkima. vOimalus oma turvaJisuse asjus kaasa looa. Naiteks oleks Merivatjal oma, Mcrivalja politsei, kuhu kuulukSid sealsed parimad noored mehed ja hoiaksid Merivaija asjad kOrras. Alvan, et .seda teed tulebki minna. Hetkel aga me politsei tOOsse otseselt sekkudaei saa~ Sarna asi on naiteks hoiupankadega, kus me ktlik sabas scisame. Need alluvad Eesti Pan_gale ja linnavalitsusel siin _eriti midagi ette kirjutada ei ole.

Kuidas on linnas korterikitsikusega lood? Mil viisil vOib inimene iildse korterit saada?

Ehitusmaht on langenud kohutavalt Samal ajal ei ole korterikitsikus kasvanud, sest linnaelanike arv on vahenenud.

Omaette ktisimus, mis see kortcrikitsikus ikkagi on. Kui me Oige pcil kl'lik omanikeks muutume ja ise oma elamuid U1al pidama hakkame, tekib Osna pea korteriturg. Hoogustub korterte vahetamine. Mujal maailmas kaib nobe korterite vahetamine, ost ja miiiik:. Vastavalt sellele, kuldas muutuvact inimeste vfiim:ilused, sissetulek, perc smJTus, miitiakse vana eluase maha ja ostet,akse uus, sobivam. Nii hakkab toimuma ka meil.

Selge on, et uusi Lasnamage-

hea meelega suvekohvikut.

Seda oleks suhteliselt lihble teha: kataks varemed liivaga, paneks tiles lauad ja paik.esevarjud. Kui hr Baskin leiab oma teatri ehitamiseks sponsorid ja rahad, nii et ehitus vl'liks mOne kuu piirast alata, siis muidugi pole suvekohvikut mOtet teha. Kui aga teatri ehitamine edasi llikkub, siis teeme nii kauaks kohviku.

Tallinna-linnalt siis hr Baskinil abi loota pole? Nagu ka paljudel teistel abivajajatel?

Tallinna linn on nii suures pankrotis, et meil ei ole anda mine midagi mitte kellelegi.

Me ei suuda maksta isegi nende asjade eest, mida on linnaelu kiiignshoidmiseks Widavajalik teha Prtigi on vaja vedada, transport tuleb klli.gus boida, kiirabi ja tuletOrje peavad toimima, surnuid ei saa jatta matmata. Praegu oleks vaja talveks kiitet osta. Ma ei tea sedagi, kas suvcl on vOimalik purskkaev ~¢Ole panna vOi muru niita.

Uiirist ka ei lacku raha. Paljudel ei olegi raha, millest iiiiri maksta. Defitsiit linna rahakotis ·oR umbes 200 miljonit rubla.

DollariU<s oleks see aga umbes miljon - vaik:e summa tegelikuh. Nii et see pankrot ise on vaileke kunstlik.Me saaksime selle raha ja hoopis rohk:emgi iiksk:Oik millise esinduslikuma vanalinnahoone miitimisest.

Kahjuk:s ei saa nOnda teha, sest seadus ei luba seda pracgu ja protseduur loa saamiseks on kohutavalt pikk ja keeruline.

Nii et pean1e leidma mingeid teisi reid.

Kiisitlenud ~UL KILGAS

VALLAST

I

'

I I

Toopuudus on ka meie tiinavas KESA 'I'ANAV, endine karjamaa iirgoru serval, on ltihikc teejupp POlvas, mis viib va•ja kOrgele nOivakule, kust on hasti n~ha paisjarvctagllllc pikk Jaarna tanav, linavabriku hooned, sumuacd, kirik, osa AS PO!va Piim hooncid - peaaegu pool alevi{t Selle! t:anavajupil on vai<• kiimme Uhe-- vOi kahekordse<. eramut, mine enam uut, kuid sclle eest kuolsat tile alevi, kas se!le omaniku vOi maja cnda piirast. Eramutc i.imber on hooldatud puuviljaaiad. On Lunda jOukust, on tunda tOOd. "Ammapildiga" majas clavad vennad VAHUR JA TUDOR LAUL on aga olnud aastaid POlva EPT tublimad autojuhid, kes om~. tul1apiittide~a ka(" 12-14 tundi piicva" mOOda pOide on tiirutanud. Hiljcmalt kell kuus hommikul olid nende masinatel hililicd s·ees. Kui oli vaja Kundasse t<>emcndi j8.1:cle sOita, siis t.Ousti kell kolm~neli.

Rckordina tegid mehed OOpiievas kolm rcisi POl vast Kundasse ja tagasi. See oli siis, kui riigil raha jiilkus maapartrnduscks ja chitajatel~tellijatel chitamiseks.

Niiiid on mOlemad tuhapiHid ka. kclla kaheksa ajal, mil teised sama ~nava inimesed tOOle tOttavad, tanavaserval ootamas.

Nii on kolmandat kuud. Riik maaparandust ei toeta. Laguncvad majandid ja tarkavad talud ei suud"a kallist pOlevkivituhka tcllida, ehitajad ei jaksa tsementi osta.

EPT on jagunenud iseseisvateks isemajandavatcks iiksustcks. Maaparandusbliroo tcllib "POllumajandusvedudelt" veokeid. Kumbki tiihab omadega villja tulia. Viimanc tahab saada 35---40 ruhla tonnkilomcctri eest, es1mene ci suuda makst,a.

Raudtced pidi mOni tuhavagun ikka vee\ P6lva jaama saabub.

On piiiitud secta traktori jiircle pandud tuhapiitiga tUhjaks vedada. Tulevat odavam kui amoga. Niilld vist ..ot<;ustalakse ikka auto kasuks. Ulemused sclgitavad, vaidlevad. Ehk saavad vennad Laulud tile mitme kuu 3--4 piieva t:Ot>d.

Kui pole totid, siis pole ka palka. Paris l:!.hti n0!d ei lat:tud.

Tuhat rubla maksti ka scisaku ecst kUL .. ,;-,alegi pco peale. !'.1is saab aga cdasi? POlvamaal aulojuhte suurt ei vajata. Kas jiliidll_ vana pensicnarist ema Elsa iilalpidamisele? Emal on talugi tagasi saada. Kuid pole tehnikat. Ei jC:ua enam osta ka.

Vahuril on tiltar iilikoolis javajab neli aastat toetust. Abikaasal Aimel on 19. mail viimane t.OOp1!.ev juuksurina. 24 aastat pidas ta seda ametil, ni.ilid on see lcib lOppenud. PO!va Teeninduskeskus laseb vOi on juba , lasknud enamiku juuk.surejd Iahti ja !Opetab oma olemasoli.I l.juunist. J uuksurite ja kosmectikute 10 tOOruumi sisustus paar aastat ta.gasi valminud tecnindu~majas lii.heb 15. mail kolmand<it konla oksjonile. Seni ci ole mtjaid ja ruumidc tdevasi kawtajaili valja ilmunud. Paar mec~tcja · nai~tcjuuksurit koondarakse Uhtc ruumi. MOni

on varem kuskil ettevfitte juu~ res oma tOO kaima pannud, tcised, nende hulgas ka Aime,jaavitd tOOta. Oma eramus ei ole vOimalik lliOruulni sisse seada.

Alevi kauneirria kodu omanikud MAlE JA KALJ,U MAIKALO on samuti varased t.Ousjad. Iga piiev, ka ptihapaeval, sOidavad pad 15 km alevist vtilja, POigastesse, "Kalcvi" kolhoosi· notsusid talitama. Kcskpii.eval jalle tagasi. Teatakse raakida, ct majand kavatseb Iahti saada ja osalt on juba saanudki rohkem kui kilmnest autojuhist ja sama paljust traktoristist. Ka seatalitajatel on tODd vahemaks jiiiinud. Paar tuhat karssnina on tavalis~st yahem, kuirl sOOta. vee! \eitakse ja palk talitajate_k makslakse. Kahe peale satd Maikalod eelmise kuu ccst kolm tuhat lditte. Kuid tot:lle sOitmint: valge ":liguli" 06:1ga teeb rahakoti kahe poole tuhanderubla vOrrakuuskOhnemaks.

Ise tuleb sO:it kinni maksta.

Kaua sa nii sOidad?

Pcrcti.itar Hille on t_clefoninem Polva TelefomvOrgus.

Rllil.gib nii: "Neljast inimesest vist kaks siigisel koondatakse.

Niipea kui arvuti tOOle hakkab.

Pracgu on tegemist vee! kOigil nJ>ljal, sest koostamisel on ka uus telefoojraamat."

Viiimees Andres on ehitusmees POlva PO asja iseseisvu.nud rendiettevOttes. Neil on tOOd nii majandis kui ka PO!va alevis. Andresc hrigaad remondib sigalat, valab vundamendiplokk.e, ka mi.iiigiks. .

POlva Kommunaalkombmaadi laomccs LE~POLD PEETS en omal alai h~nn~lud Ja ascndamatu ka pensmmcas.

Tunneb praegu puhkuscst mOnu, kuid lubab aastak.ese ka tOOtada. Tema kaasa Elma ci ole tulcvikus ni_i kin~iel. TO~tades POlva Terv1sekattse Tahtuse osakor.nas, mis tegeleb nariliste ja teiste parasi~tide havi~miscga, iitleb, et km asutused JU cttcvOtted ei suuda enam maksta, on tOOl IOpp. Osakond saadetakse laiali. Praegu majandatakse· end ise. Kui iltir, vesi, kiite ja elekter kallinevad ja keegi ci aita neid maksta, annab see hoobi. Mis sc'"t, et osakonna kadumisega nlliiliste hulk vGib r.ii suur~neda, et taud;..::u. nende kaudulevima hakkavad.

Elma tiitar Viigi sal 16. aprillillahti ametist ettevOtte.<; "POIva Vesi". Tiitai elab klill mujal, kuid _mured ulatuvad s~iagi.

Kellelt sa ikka hadas toetust leiad, kui mittc cmalt.

Pensionarist majaomanik ja suure viljapuuaia rajaja RRNA KIVIOJA enda piirast ei muretse.Dks pojattitar lclib lilikoolis. Loomulik, et talle an.taksc pisut abi. Teine tlitar Karin on Himmaste algkoolis Opctaja.

Tema kill! rillikinud, ei. vOib-olla siigisel koondatakse.

Kohe Laulude kahe tuhaauto vastas teisel pool tiinavat asuva maja kOrval on seisnud tavaliselt "Ikarus"'-buss. VII.LU OINLING vedas alevi :rahvasl raudtecjaamaja bu<;sijaama v<Jhet. "Ikarusc" asemelc on tck·:kinud roostes ja purustatud Ia-

7

VALDA

Igaiiks otsib oma

Et see elukene siin Eestimaal aastaga selliseid kannapOOrdeid teeb ja majan.duslik eksistents iia firma erahuviks jiiiib, tematega LAZ-buss. Tartu vaevalt kiJ.Il keegi arvata oskas.

Bussipark vOttis oma "lkaruKuigi- mine tea. !gal juhul AS PO/va Piim on teadlikult sed" PO!vast lira, kui maaoma elu seadnud nii, et paljudki neile kadedtJid pilke heidavad. kond hakkas ise reisijatevedu Pii.rast seda, kui POlva Piimatoodet.e Kombinaadist sai aktsiakorraldama. Autobaas andis se/ts "P6lva Piim", on tegevuses miirgata .edumeelsust. Ning mOnc vana bussi iiiirile. Kuu.lda -pange tiihele - laborikorrusel oh piiris tavaline asi kohata oli, et tahetud ka oma juhid majandite esimehi--direktoreid. Talunikke }a peazootehnikuid peale panna. Siis olek~ Villu loomulikult ka.

Qinling tOOtuks jiillnud. Onncks "POiva Piima" seob hoUandlastega pooleaastane koostOOnii ei Jainud, buss saab varsti leping. reffionditud, et jil.Jic alevi reisijaid vedama hakat:l!.

Aktsmseltst ''POlva Piim" tcgevdirektor ENN SOKK: "Jaa, nii PO!va Tarbijate Uhistu kontosee !Oepoolest on: Leidmine on omaette lugu ja holla11Cllaste valik ris tOOt.avat Juta Oinlingi. csialhinges meie firmale suuresti seetOttu, et meil osaleb eraomand. gu koondamine ci ahvarda. Praegu ci taha mitre keegi tegemist teha riigiettevi'ltetega, rna mOtAmetiiihingukomitee esinaiselen kellegi all valisfinnasid." na peab ta aitama langetada otTavamOtlejale mOnevOrra mOist.atuslik. on hollandlase Loek De suseid aga teiste kohta. Ti.itrel Ruijteri tegutsemismal~: omades AS_ .J.>lllva. Pii~a aktsiatep~st Liivilgi on kinde! tOO alevi suu31%, pole ial ei hlliileOigust ega ka dtvtdendide mgust. Hr RutJ~ rimas toidukaupluses. on se!l"' ettepaneku ise teinud, leppides tliielikult sell~ga, et IE sat Rohkem lillekasvata.jana tunoma kapitali iihte- Eestimaa aktsiaseltsi paigutada_. ~imaail~ tud HARMO .JAHU on ka_chi- kiillalt mOeldamr...:..: nahtus ja arvata, et selle otsusc tmg1s hr ~tjtetusmees, pottsepp ja mehhaa- ri pikema aja peale ettc vaatamise oskus. . .. nik. Sellisena lliheb leda ikka OnJevinud arusaa.m: kui juba valismaalastega tegu, JU SllS ptiil~ vaja aktsiaseltsiS ''PO!va Piim", tak.se midagi vOileivahinna eest maha parseldada. Paistab, et "POIkus s.amui.i on tMtajaid vahenva Piim" on koostOOs paar astet k5rgemal. . . datud. Suurem t60j5u kokk.uEnn Sokk:.: "Ma ei saa scda protsenwaalselt Oelda, palju lOssttOmbamine jllil.b stigiseks. Pracpulbrit cksporti Ulheb, ku~e kaupa_on s~v~ga~ erinev. Pool toogu vOetak.se "POlva Piima" detust jllil.b·Eestimaale. Kmdlalt vOm vil.tla, et nn suurele koguse!e hooajattiOlisi isegi juurde. U\lOssipulbrile mis tuleb meic tsehhist, Eestimaal turgu pole. Mete Ieariga Jubas Har~o aga lOpetakaudu on p~lbrit eksportinud ka Viljandi ja Paide kombinaat ning da. "Lilli ei osteta. Kasvuhoone vOib julgelt vilita, et suhtlcmine Hollandi poolega ldiib vOrdsetel ktiunine on kale kallis," sOnas alustel, see tahendab, ncid ei piliita tiiSsata. Selline nliide: otsisime Hanno. "pergamenti, andsime Hollandi~partnerile oma soovist teada, ~ Minnes hommikuti m60da uurisime tasakcsi ka Saksamaalt ja Rootsist pakutud kauba hmda. kahcst seisvast autost, mOtled Tuli valja, et hollandlased otsisid meile valja kOige soodsama hin· ka ise: kauaks vee! sr-da homnaga materj&li. Nii et h~vitatus ja ii.rime~ ~u~us -:- n~ on antu~ mikust tOOleminekut Ka mujuhul olemas. Oleme stsse ostnud seebi~IVl .Ja. tnn~tnumfosfaatJ nitsipaalettev6tte "Koit" toime(vOimasinatc pOhiline puhaStusvahend) mng mtUe amult oma akttuscs t.Ommataksc koomale. Kui siasc\tsi iarbeks." pcatoimer.aja ja toimemse kol·vaJuutalc, mida tootja saab eksponpulbri miii.igist, lisandub tealeegium otsuStavad, tuleb ehk tud milii.ral ka kind.lustunne, mis samuti on vaartus omacttc. Ka teneljal~viiel toimetuse tOOtajal gevdirektor kinnitas, et kaubav~hctuses ei piirduta mitte ainult\Ospeatselt ;.unetist lahKuda. VOib-sipulbriga, leping on sOlmitud ''TaluvOi" eksportimiseks ning edasolla ka endal. Scllest erilist~mu­ .. pidi on. plaanis valispannerlga kooslOOd laiendada. rct ci ole - pensionini jiijib Aga majandite direktorid-esimehed on t.Oepoolcst "POlva Puvaid mOni kuu. Teistel kulub mas·• sagedased klilaliscd. Tootja suhtumlne muutus pii.rast seda, selleni aastaid. Ehk on Oigem kui ASi juhatuse koosolekul septcmbrikuus otsustati ~ksportpulbrit ise noorematclc teed anda? lOOta. Nii et- raha on see, mis paneb mehed tt:ltile. Oigc raha vee!

Ei ole erilisi valjavaateid eriti. neil, kes ametita jfiiivad. Siin, KAJA GRIGORJEV PO\vas vahemalt. Maavalitsuse tOOhOi·re biiroost moMudes vQt<;in viimased andmcd 8.mai hommikul 340 tOOotsijat, umbes niisama palju_ tOOtuid.

Paljud ei registreerigi end tOOKanepi lastepiie~alwdru on 72 Jasl. Juhataja LY LAUGA sOnutsi sclle viiilc.ese hOive bi.iroos. Nagunii kohta ei asula kohta paras jagu. Vanemad. kes soovivad. et nende laps oleks IOOajal kindla saa ja abi ka ei saa. Moni ei ta- kaitse al..l, pisipere pealt kokku ei hoia. Praegu on sUn iiks sOim.e- ja ?eli aia~~­ Varem oli s6imeriihmi kaks,.aga kui mammade Japsehoolduspuhkus pikenes, ptsikehagi tOOtada.

PO!va alevis ja POlva· vallas si lasteaeda enam nii palju ei tooda.

Kanepi lasteaeda muaksc mudilasi nii Kanepist lrui iimbtuskonnast- ''Kalevi"· on nii t600tsijaid kui ka tOOtuid kolhoosisl ja Val.gjiirvelt. Varem oli lasteaia baasmajand Kanepi kolhoos. tinavu kOige cnam - pool maakonna I. jaanuarist mindi valla haldusse. Valia ja lasteaia koos!OO on laabunud. valla mOiskoguarvust. Die saja autojuhi, tev s:..htumine ja toetus tccb lastcaiatOOtajatclc h=eelt.· traktoristi, siis vee! palju' miitil..aulud k6ige paremast, ilusamast ja targemast inimesest maailmas - emast 5petas vili\;estele ;:oistcle ja tudrukutcle selgeks muusikahsvataja EDA HEINASjaid, kondiitreid;··kokki, f:rrmiTE. Tema annab muusikatunde ka naaberlasteai.as Savemas. tOOlisi.

Kanepi Jastcaias on wblid kasvatajad. Aastaid on riiJ.! ~ud, mitrneid lende TOOpuudus on jOudnud mitte koolit.eele saatnud MALL AIGRO, LEA VllN ja IliA HAMALAINEN. Kokk LEIiiksi meie tilnavasse.

DA LEIS jiithh tO&! ka pensionipOlves.

ELMARKUUS

Kanepi lasteaias

Nr21 (243)eNeljapiiev,21.mai1992

~

--- -~~-~~~----~--

r

i

negatiivsed ~uSed.kasVOIIU<I merisleenuneetol -Ka samas pcsas oli erineva · saadud .kanulimugulatel.

Eelmises lehes tOodud tole-muSed olid saadud samastes loodusJikes tingini-ustes (pOhilisell Siku ~I) kasva-

81 Kl'alikctse Olsflw moodustamlleks vajab lipi.I'J.eJ.k.apsas pti&avah Yettja toltealoeid. . .

Sademetevaesel soojaJ suvel Oisikud pui.ruvad ja jlilivad Jcid~.

Oiepwtgad. avanev~ kiiresti. Seeplirasl on soovit.av, kasvalada spargelbpsast vatakcvadiseks ja sfigiseseks tarbimiseks. Vihmava.esd ajai peab hoolik.ah kastma. " ' P:mmini kasvab SJ)al&elkapsas lwgel huumusrikkalliiVSO"intullal.

Oluline:on, et muUas oleks rohkesLi kajesti onlast&iavaid laiffie toiteaineid. Orgaaniline vietis mda eelkultuurile. Piihivietisek$..aoc&sCt-

·gisel40-50 1 superfc»fa.ati.ja 2~2.S g k.aaliwnkloriidi l m~. kevadcll'£Cl paras annus liimmaStiklw (nlit20 g am mooniwusalpcdrit . ·. .

I ....Ia).

Sp•1-:"elkapsas on blndlik boori puuduse Alhtes, seeplirast hoolitsed-.. et muUas Ctteks ka killlalduelt boori. . kbatamine ja ltooldaaOi.Jd oo samlllllgUSed ugu lillkapS& kasVatullsel.

-Kanuli · slilivuse seisukobalt

StJuruscga mugulatel crinevW W:nnuscid. Enamikul sortide1 olea mllrpoud. " iihet 1cind1a Slttlflise' ja kUjuga rnugulal _pn ~'kwn toime inimesele.

Mugu!ate SUUI\I.'!e jargi 00 kOi·ge paremad keskmised, siis vilikcsed kartulid. Vahima soodsa· toimega on .soured mugulad.

Vl:ikesed muguJad. on -soodsad .seede9rganire talitlusele.

Tunduvalt paremad tulemusod <>lid samadel tinaimUSicl

nud k.eskmise suurusega k.artu- li-.nugulateanai.Oiisimisel.

VaatlUSle ldiigus Il\8tbsin, ~ Maa erinevatel lciH-gusviljlidel ehk geomagneetiliStel viiljadel (rahvalceeli veeaoootel) oli sama sordi kanulitel ~ga&a­

. vaid erioevusi saagilwses, kir·uasuses ja toimes ~e.

Oldjubul suurenesid Maa v.llljade negailiv~ a1ade1 bnuli

.olen aga mlrganud. et paremini

.dilivad suured ja ...aikesed mugulad koos. IJI(lO(]usoodes . _ giitvtrjllde ···icisukohalt len'ik~.mi.

KOKKUVO'ITEKs:

kartul

ei ole "eel · inimese looming~ Yaid Ia .uuJ> Jooduse """""1>"~Je~ mida rob~ meie. neid. arveslada, soda

-.e

saame.

'lr:tYemat saaki me

ENNOKALDE

'

Kirjastuselt "Valgus" pollumeestele

-

YNajasl uaki $()0t.!jcb islUtada spargelkapsas avamaaJe.mai algut Et spargelkapsa istikuperiood on lillkapsa. omast veidl ltlhlml. vOib · 5CCmned kOlvata mOnj ~ biljem. Kui i&he&akse-histi varajast saaki,

kana taimed pirast_ isrutamist ajutiste kilekatele vOi perforeeritud- buts-kilega (&aak nidala vOm varan). SO.giseseb saagiks isP.ttada spargdbpsas juuli esitnesel poolel.

·

"

-- lstutada vahedega 40x50 kuni 30x50 em. Liiga tiheda1 istuwsd ei III1IUl kOrv alharud korralikku s:taki.. Spargelkapsas 011 vliga nmdlik mulla kooriku suhres, ieepllrasllcobestad;:. ,,mJda hoolikalt. Vll.ga tiinulik on ::pargellcapsas kastmisek.

Lehestiku' incensiivse kasvu ajal anda F,Jtvieljseks umbes 10 g ammoortiwns!llpcetrit vOi luubamiidi 1 m kohta. Piimst kesbnise O_isiku ~dami'st-anda lllmmastikbl teistkordsellld (5-10 g ammooniuinsalpeetrit v-Oi kati>amiidi 1 m~). Linur.astikuga ei tohi lea Jiialdada., sest see vOib esile kuts\&da ldlestiku liipe vohamise ja OiRkud jUvad vlikeseks.

Spargelkapsas korlstada V,likU:Uselt. vastavatt Oisi.kute va;lmiml$de.-

'

Koristamiseks on 'Oige Beg. kui Oksikpungad Oisikt:is on ~ti Viiljaarenenud, kuid vee! mitte avanenud. Sooja ihnaga avanevad fiiepungad kiiresti. Seepiirast )leah Oisikute arengut hoolega jilgima, et 6iget kQris~isaega tabada. Soojas kasvukohas hakkavad vamjased sordid saak:i andma 45---50 p!eva piinst istutamlsL KoristQmisel IOigataOisik koos 10-15 em pikkuse lihaka Oisijcuvarrega. 20-25 pieva plirast keskOisiku koristamist saab sa.aki k&valharurldL

Ara10igatud Oisilrud nlirbuvad kiircsti - koristatud saak tarvitada vOirnalikuJt kohe. Kfilrnikus O"C lCmJX:Tatuuril ja 90-95% Ohuniiskuscs vOib spargcl_kapsast siiilitada .kuni 2 nadakt, sfigavkfilmutawlt mirksa kaucm.

SPINAT

Rohke vitamiinide ja mineraa\sooladC sisaJduse tO!'u on spinal viga 1en1slik kOOgivlli ning teda tu!eks mhkern tarvitada, eelkOige laste toitmlsel.

Toiduks tarvitatakse·noorte, leheroseti faasis taimede Jehti peamisell keOOetult ja konserveeritult mitmcsuguste roogade (supi, hautise, kastmcte jne) valmistamisel. Vaga vaartuslik on spinal ka toorsalatina.

Veelleiab ta kasutamist mah\a ja pulbrina.'Lched sisaldav~ rohkesti .Cvitamiini, samuti karotiini:, PP, 81, B2, Eja Kvitamiini. Rohkcsti on -spiruu:ilehtedes inimorganismile vajalikke mineraalsooli. Suure kaltsiumi- ja fosforisisaldusega mOjub spinat vi.ga hiisti noore organismi arengule. KOrge raua-, joodi- ja kaaliwnisisalduse tOttu soodustab vereloomeelundite ja sise~krelSiooninlUinne_te tegevusL Avaldab -reguleerivat m6ju kilpniiinne talitiusele.

Spi:nalj kO.-gct dieetilist vaartust kahandab rohk:e oblikhappesisaldus.

Seetouu ci ole hea sfiiia spinatit liiga palju korragaja liiga sageli Oblikhappe kahjulilcu mOju vlihendamiseks siiila spinatit koos pi.imaga, sest piimas sisaldav kaltsium seob vab;~. oblikhappeja muudab selleor'ganismis kahjutuks. .

Spinal on maltsaliste sugukonda kuuluv kUlmaklnde\ liihlkese ~uajaga ii:beaastane kahekojallne. rohttaim.

Seemned hak\avad idanema 3--4' puhul, tOu~ed taluvad -5 kuni -6' kiUma. Optimaalne k:asvutemperatu~r on 15'C. Seemnetest kasvab is&£-- j;~. ernaStaimi enamviihem vOrdselt. Emastaimed on ja lr.d--.k_'lVPrl hHjem Oitsema kui isastaimed ning on seetiittn ·· · · na suurema viiirWsega. Tsastaimed kolmvad ja surevad kohe

Maj;lnduslik ebamaarasus· {Uhri suurenevad paberi ja trtikkimise hinnad, miitijate kasumiprotsendidjne) on avaldanud mOju ka "Valgusele", kes on siiani olnud Uks peamisi pOilumajanduslike raamatllte kirjastajaid. Tarbekirjanduse valjaandmisel on tulnud olla vaga valiv, et temaatika oleks paljudele huvipakkuv ja tiraaZid Oiged.

Niiiid on iile pikema aja ilmunud kak.s raamatut ka tegelikele pOllumeestele. --Need on JURI VAHURI -"Kodukeldrid" (96 :k) ning EN'DEL

PIIRSOO

ja

VALDEKO

HUSSARI "Viiiketraktorid ja -tnehlianiseerimisvahendid" (360 lk).Kuna pOrsitst ei osteta kotis, tasuks neid natuke tutvustada.

"KODUKELDRID" on mOeldud nii talupidajaile _kui ka aiandushuvilistele. Raamatus on kolm peatiik:ki. Algul-, klsitletakse sailitustehnik.a aluseid: viljades sAilimisel- toimuvaid protsesse. sailivusc mOjureid ja sailitusreZiime.. Oksikasjalikull kirjeldatakse kartuli. aed- ja puu.viljade.- marjade ning hoidiste sailitamist.

Teine peattik.k "Hoiuniwnid"

annab vastuse kfisimusclc. kas ehitada maja- vN maakclder ning kui suur see tildsc ehitada.

Esmalt ka'sitletakse vajalikke ehitusmateijale, jargneb prakliliste tt>Me: kirjeldus alates keldri mahamai-kimisesl kuni sisustuse valmistamiseni.

Koltnas peatiikk annab nOu jnurviljade ja kartuli kubjades ning kraavides hoidmiseks.

Raamatu tech hinnatavaks / keldri ehil:amisele lahenemise prakt.ilisus. Selle j!rgi saab k:eldri valmis tclta ka mees, kes

on siiani ehitamisega Osna viD\e k:okku. puutunud.

ANTS SILO

..... ,_ .......•................-.........-. ................................. .......................-----..--···-··· ..................-...-..........

Kesk.turg NOmme Tartu JOhvt Parnu Narva Vlljandt Valga ..............................................................................................-.................................-------········ ~

_

Kaup

Loomafilee Loomaribi Seaka:rbonaadSearlbl Lamballha SuUsusink

. ~--;ultsuvorst

_

~

7o,oo

120 60.00 90.00 75.00 70.00

150 130

150 !'lim (I) 15.00 !\anamunad (tk) 3.50 l\artul 14.00 i\.apsas 15.00 \'organd 10.00 Peet .10.00 Kaal!kas ·10.00 Slbul 20.00 Kiiiislauk 200 Hapukapsas 25.00 Hapukurk 50.00 Mesl 280 6unad 65.00 Kurk 40.00 Tomat 150 Rcd!s 70.00 Till 140 \'(Jt

10 00

140 !50

90.00 70.00 85.00 60.00 80.00 160 150

3.10 12.00

3.00 11.00

8.00 5.00

7.00 6.00 7.00 35.00

"16.00 200 35.00 280 60.00 32.00 50.00 80 00 lO.OG

10.00 15.00

9!;00 50.-00 85.00 70.00

70.00 60.00 55.00 120 120

3.05 11.00 10.00 9.00 7.00 6.00 12.00 20.00

75.00 70.00 120 80.00 302

75.00 50.00

50.00

13.00 4.00 10.00 7.00 6.00 6.00 5.00 25.00 120 15.00 20.00 300

11.00 3.50 12.00 9.00 4.00 3.50 3.50 25.00 120 14.00 18.00 210

33.00

35.00 !50 30.00 40.00

80.00

l~

00

90.00 75:00 85.00 75.00 70.00

65.00 65.00 120

120 160 3.50 13.00 11.00 8.00 7.00 6.00 100 10.00 18.00

l!O

65.00 50.00 60.00 55.00 55.00 100

l!O

140 3.00 10.00 5.00 5.00 5.00 4.00 20.00 150 6.00 20.00 250 45.00

12.00 2.70 8.00 5.00 6.00 4.00 4.00 65.00 !00 10.00 15.00 )85 45.00

100 40.00

50.00

...

45.00 70_00

3Q.OO

7 ('0

..

Q !)(}

,., _,,.,"_.....,.....,., __ :<._}dj'.JOJ;;,I; :.-';;,-,c_• ,.,_;i

I

·Voitegemise asjus ¥alju . ._kiisitad, kuklas ise teba k~b Wild. Xas ..... saab· tdta poest ostet&td rOOsast k~? kuidas viid slf!it* · pil<ana ajajool<sol? Ja IBidatdla 5iiS, kul ,;;; ldpob V-b I'EETERKARD. . .

..._.?

,, . ~ kWI ~ ~d inaanhvalgi on siit 1llOOda lt!£~ va laba panna, kW:gi ·nemaa £aaVad oma vftimaterjati tuUava Iduna '-

{

-Juuu

kliest.

• enne vette p;tnellliSl IOigata

varrest. ira I cm·.-Siis imeb Van

· """"""· - -ArYestage ja S<da saab"""' ka i">"'1 osteiUd - - ctise rdlise vOi IUod ...,_ v.mbes vecr:andi varil- kaUimaks kui poel(UJ. 5elle korwb • IUn-

veu paremini.

* koju .tuues _liiJed paariks tunniks paberisse ,PWa. SUs jOuavad nad veu imeda ~ ~ varred piisti hoidmajalvad. * neile anda 3-12" sooja vett_ ja soda ~ iga plle_v. ~-- .. neid hoidajahcdas, bs IUul ei lOmba. ..••.Jleld ..•OOseks ~ .koh.. filsta.

.

duval_t ~ maitse ja _va-ga vunuslik peti.piim, n:Wia lQIIecame · ehk aioolt ~ lapsep<>ivest. . - · c i · o l e - kodus- ja poest.29%liDC bapukoor ...Oi vaJmistamiseks c;i kCibL Tuleb ~ 35'1biist t06slulkoort, see ltapendada ja -lilbi Plastniassist yQimasU:iass1;, inis maksi~ tigi bmmc _Vme ~ ja meil

vOi_..

.

l'ulbid lllirlluvad tili.m;ru kui nende laliedal on v~

...,.;a

puuvttr

"Lad"

~-~hTOALILL B\!.t

>-"

Honensia on vaeva nGudev ja tundlik -toalill. Teda pole kerge uuesti Oitsema saada. Aga- Jrui teda lligesti hooldada, korralikuJL kasta. hoida iilitlases temp..nuuuris ja vietada ajal, pils!b ta vtihema<>ti 3--4 aastaL Kui !ill parast 6itsemist Oue viia, on teil alas Irena viDke

oi&eJ

-·

Parim koht hortensiale on vaJge 16-18" tempcrntuuriga -tuba. Magamistuba vOiks olla lpile v.iiga sobiv. Tugeva paikesc kaes vajub Jill longu. Vctt ta.hab ta tublisti ja nii lubjavaest ku i _v6im3lik. Ei ole hea anda oLse kraanist vOetud ven. vesi -peaks vahemasli paar p&eva seisma. Parim.oleks vihmaves_'.

Lillele vrNb ka -dut§i teba, aga mittc 6itclc - neilc ilmuvad siis pruuni4-plekid. Kollased lebed vOivad oUa lubjilrikka v<;ega kastffiisc tagajHrg. Kui hortensia IOpetab Oitsemise, tuleb tema eest basti hoolitseda, et ta uuesti Oitsema

hakkaks.

* Kui horter_1sia on suvi llibi Oit.senud, tuleb teda fisna palju klirpida, Ara lOigata kQik vanad varred ja jatta vaid 2-3 lehte

welliHjaaesu miWgii oli, mabubiciloopol<l;i -.looa.llap:o.. ·clamiseks valada rOOsk koa bs t•aas'St_VOi roOoC$t ......alllppc. lcindlast mare.-jalist n6usse ja lisadaliloi l'"rl<ltapttk~n NOn baa kaimega, et k&vatiscd ligi ci pillsd<s, ja lasra ......,;as hapneda.JlkgJitiselpile>al vOibasuda vOid-ja-objuka leivad. Vaevalt on midagi maitsvamat kui bmm leib vfin;ke vOi ja peUpiimaga,'milles ujuvad tillukesed vOikObemed.

See plostmassist vOiniasinleeb kiirttsep . - . _ .

Pi vbi valmis I J minuiigaTSiis msca vdi masinast sobiva ~ bussi ja pesta lllbi. Pesuvesi olgu lil.<~ti pubas ja kfilm_ Klaani\'eSi on soovitav labi keeta ja jahutada. Pesuvesi 'valada vftilc ja anaaft -lusikaga .surudes pi~ -sinna v6is sisalchN peu. Vesi v81ada Ira. Toimingut korrata,_ koni ·pesuvesi jUb pal!ub._ Viimane pesuvcsi vOi.b sOOvi konal olla kergelt soolaga maitsestalud. Uipulu vOi si· JIKJa,ja valada peale Ohuke ldbt soolveu. VOid Siiili&ada _kiUmas ruornis.

SOOLAVOI: VALMISTAMISEKS eht vOi soolamiseks segada tOasoe varske vOi ha$6 peene soolag;ija stiJitada samuri· kilmaskobas; Soola lisada maitse jargi, kuid nlesoolatud vOid on raske IOi-. duks tanntada. v(nSEGu valmistaniseb segada varitkele vOile juwde k8s -k:akaopulbrit ja suhkrut v6i mf,U v6i histi ~-madaroigast v6i maitserohelist vOi tomatipiireed vOi aedviljaptireed vOi labi SOela bi.JOrutud viirtsik:ilu vOi heeringat vOi sinki v6i muod: Vlluv6i valmistamiseks kuumutada puhastatud ja peenest.atud keedeuKI vnhkide kestad vahese v6iga, valada ~e vcidi keeva vett ja pinnate IOOsnud viihiv6i lasta kiilmas kohas hanguda. Seda'v6id tarvi-tada kalatoitude kaunistamiseks ja maitsestamiseks. V6isegu hoida samuti kiilmas. Kuna segud kana ei saili, valmislada neid vAik.estes kogustes.

Mida teha aga siis, KUI VOl KIPUB RJKNEMA vOi oleme juba -poest meie Uuslirimeestelt ostnUd kfilbmatu vi)i? Praegu ei saa ju ka sellist vOid priigikasti viia . Sellest vOib valmislada sulatatud vOid.- mis sobib igasuguseks pmadimiseks. Stagnaaegne jutt, et vOi ei olegi praadimiseks ene nahtud, On tiihi lora. TOOdeldav vOi panna kuuma veue, -las!a suJada ja lusikaga segades pesta vilja pet1 ja muud lisandid Lasta vOil killmas kohas hanguda ja t6sta- ~ suIatatud v6i teise o6usse. Ka suJatatud v6id hoida klilmas k~.

SeJiinc v6i on iiks parimaid praadimisaineid.

•l.oHQIIS'E'W\•Ioto

Hortensia igale uuele varrele. Kui liU vajab Umberistutarnist, orr nUiid pants aeg. SiniseOidiste bonensiate ~mullale lisada turvast, teiste vatvitoonidega taimedele sobib Slandardn_e mul-:1. * Parast IOikamist asetage horLensia jahcdasse._ Kui teil on aed. sobib talle seal m6ni varju!ine nuik. Lillc -voib viia ka ri>-

aeg lille Bralada. Pange ta veidi soojemats(t:koh&a. ja aodke rob~ kern vett. Hakake ka vaeti:seveega kastma. Kui ilmuvad Died, asetage fillepott soojemasse paita. kuid mitte tile _+]8·.

Et ioosa hortensia siniseks laheks, tulcb lille kasta alumiiniumsulfaadiga. Sobivaim aeg sel)eks on vecbruar. Kui 19J>etadule turb<1ga t:aidetud kasti. da alumiiniumsulfaadiga kast* Vaetage ja kastke lille nagu _harilikult umbes kuu aega. See- mine,llilievad pied pikkamOOda jiirel kaslke aeg-ajalt veidi, et jalle roosaks. Hortensiaid vOib Jill elus _pi)siks, kuid .iirge enam ka kuivatada. Vltrv killl kahvatub, kuid ilu j.Mb. vaetage.

Hortensiat palj.mdalakse pis-· *Parast natjaaega tuleb viiHilissuvei, kui IOikate tikutesL mane vaetamine enne lalvepuhkust. Niilid lmstke lille tugeva lille p9rast bitsemist, on parim vaetisega 2-3 korda 10 pieva aeg veua pistikuid.

VOtke 10--15 em pikkune jool<sul. SeejOrel l6pelage .... vars, millele jaab 2---6 lehte tam~ kuid jatkake kastmist: * Koni kiilmadeni vOib hor- k;iilge. Kastkeiisja lOigatu~ varreots mingisse juurekasvu sootensia Oues olla Alia +5' temptnbJur v6ib talle aga juba lii- dustavasse hormoonprepanuui.

Istutage pistik rurbasse ja kastga teha. Kui IOOte hon,ensia siske b~ti. J uured hakkavad iisna se, naete vaikesi aimatavaid ruttu afenetna ja kui naete, et Oiepungi. Need j.i.iiivad alles ka. taim on kasyama bakanud, voib siis, kui lilt kollaSeks Iainud lehed maba Jaseb. NUiirl pange ta teda pOui haritiku muuit sisse Umber istutada. jahedasse (7-10" on sobivaim) ja kasike napilt.

Ajakirjast "1001 ID~" \ * Veebruari- alguses on· Oige

~~-----------------------~·--

Uusi lillesorte oma aeda

LOODUS A/TAB

Niiges toidulaual

Rapla Aianduse ja Mesinduse Sellsist' on jlba kaks aastal olnud vOimalik teiJida eluiOngade islikuld ja gladioolisibulaid. Alales 1991.a siigisest sai 1u tiga tellida ka tulbi-- ja nartsissisibulaid. SeJHne teenus, mis on laiah levi!~ tis ja leedus, on Eestis olnud vahem tuntud. lstutusmaleljali kasvatavad meile tunlud eluiOngakasvatajad Uno ja Eodel Kivistik, Eerika Mahhova, Tiiu Sarv ning sbtll~ledekasvata,adJUri Trismus, JaniS VeikSiS, Mart Alamaajt.

Seni oleme istikuid ja sibulaid saatnud valjapoole Eest~. Kodus oleme end reklaaminud valle. .

Lunasaadetisena saab tellida jatgmiselt. Tuleb saata meie kiri, kus ilra miirkida, J..as soovite eiuJ6ngatsfikuid, tulbi- ve; nartsissisibulaid. VastavaH S6:lele saadelakse teile kalal0?:9 kiljeldusega. Et kil}avahetus kiitemini laheks, Jisage tellimusele Umbrik oma lapse aadressiQa. Elu16nga-istikuid saadame viilja aprrllis, mals, septembris, !tdbi- ja nartsissi· sibutaid juUlis, augustis. Kirjad registreerime saabumise jfujekorras ja vas1ava~ sell!<le saadame valja tellimused. Teenustasud ja pos1ikulud kannab tellija.

kOrv. Kaks viimast hsada supile

dotame teilt temmusi. Meie aadress: EE3500 Rapfa, KUusiku tee _6. Rapla AMS.

Mai1serohe!mc

KEVADSUPP Korjata

200 g roheJisi

lehti~

nOges, vOilill, koomen, hiiremaitseks varskena. Esimesedpesta, pcenestada ja keeta.

Rasvaines rOstida 35 g jahu, lisada rohclised lched ja I liiter kecdulecnt. Maitsestada ja lasta w~ascl

tulcl

lawtk 2nriwL,c.

kccma

lisada

tOust:.L

ennc

ROOGIYILJ~Eb

LILLBSEBHIIBD MAITSSTAlMEDE BEEMlfBD

8..-oed vAikepakeadia, •1llel kaaaaa 18hike 1nfo~tatoon kOlvJaja,-aGga~ ,tatutuatineduse,taJ~ kOrguae jne. kobta.

Hind ol&nevalt -...nete vaartuaaat ja koguaee~ 3.- ja

5.-

PIM~t

pakk

AIANPUST06TJA1 - mete kaudu aaad oat• k01k -

vaj-tnevad J<OOgivtl_ja- jli lillaaa-ad

IWRJI: - Farbio Pl (DeRu)-sobib ka&vuhoonea-. vUjade pikkwi 30-35 ~· Bolo~l-a Fl (EZ)-IIObib kaa'fUbooneaae, · vUjade p1kJma 30-35 ca; Petite Fl (EZ)-n11 kile- kU1 klaaakaBYUboonease aobiv •~kurk, v1ljade pikkua 20-25 ~; WU.a Pl (RS)-auperaort lf001a.1aek•; sobib nil avaaaala kui kile alla,e1 vaja tolaut~at~ NBIAiandustootjatele ja jaemUQjatele kOik kaubad -eie kontoriat MUSTAMlE TEE 60 - 16.

AS SCUBTEL> 'l BY MUSTI\MAK <;B 60

d-f'f'rr iY1 ~ 1 1 r

ScHetehg

EE-0109 'l'EL, ~

;--l>!"~lNN

FAT

,,

li floret JJ!lelnp!Uied:Talllln;Riuo t~ 1l.autw."<" ~~!lUau! tn o.mtud R-~-. , l!ltiSordhUie,Migu};~ph~-\!~DIE!f\V 1!\. !Itt&),, loiUm AJandu!mb~1l.1ol'!'"·''-'·1'•:' :., ~Ul1im!~~;.~;o.

AS

' •'··9

, ,-319764 ·~!,

··:1

.·l~;

1·'·11.1 Hk

1uu,~Jlln•hoof! O;u<Jc' •,,_.~.,~,·· •,_,,: ""~"i,'iu""jl,!f!t~C o-R!~-~~ -----.---~-------··---

--- -- ~'

r•Uiu,

·, 1-R lt-11 ;

'

10

I

S U VI

i

vastastikune room

Linnapoisid talus tool •

Looritsa percle kuuluv Aila-

mae !alu Saku vallas on pracguscs Eestis lipris .tavaline. 27 ha

'

maad, mili<~st vaid 12 haritavat, ning ehitam'isjargus hooncd, mis· matavad endasse \Oputult tOOd. ~)eremehc, perenaise ja kolmc ttitre (ncist noorim on neljane) katcjoust ji:iltb napiks, tubli suiase rarvis (kul ka vOLta oleks) aga rahakott kOhnaks.

Tallirma Ptihavaimu kirik alus~ mullu tanuvaarsct tiritust; ptihapaevakooli lapsed kogu~ad an'1eJusraha, mis kingiti loosiga valitud Liimncle Saku talunikule. Seejuures avaldas ptihapaevakooli juhataja Sirje Kiivit kDtust, ct ehk tulevikus saavad :tnnabpsed suvcks taludesse u0Pi minoa.

MuH•_t· ~m-el helistaski Aila!:1~','- per-:-r:,c{'.~ kirikusse ~a tema kutse oealc lilies kolm 14--! S:>..asm.s! nconneest tal!u lOOle. _"£\,tsime takas, ilmad olid ju vaga ilusad. Esmalt Oppisime masinaga lehmi liipsma ja proovisimc ka kiisitsi. Piima saime juua nii palju, kui soovi~ sime. Nagime ka, kuida~ vOid tehti. -Hommikul &gates oligi csuneseks WOks lehmaltips ja piima arasaatmine. Siis alles laksime hommikust s60ma.

Stij,i.a sai seal vaga hasti.

Oppisime traktoriga sOitma, sellega tehli suurcm osa tOid. Vedasime hcina koju ja puid meto'lSt valja. Metsa<> oli hooldusmict tehtud. Rohimas lctibime ja Qppisime ka miltiri ladu-

MtNgimaal Hcimtali Jahedal asuvas JMgre talus on peremees ja pcrenaine Aivar ja Leili VoH. Neil on neli.last ~ kOige noorem llkuune ja var.im 5aastane. MOOdunud suve! ·(Jli oma lastele lisak.s peres ne;i last Viiratsi Jastekodust- 16aastane neiu p kolm 15aastast noor-

sest ei teeks haiget Algusest peale peab flendega palju suhtlema- meie poisid tahtsid Ohtuti vaga raak:ida, -arutleda.

Koos arutasime ka rahaasju, rruildsime majapidamisest, homsc-illehomse plieva plaani-'" destjne.

Kergekaeliselt ei tohi lubadumcest.

• si anda ja lubadused peab tii.itOlcmt'lbdunud suvcl oli nenma. Ainult tOOtegemiseks ei todc per~s kaks neidu lasteko~ hiks lastekodulast tallu vbtta, dust. Aivar ja Leili arvasid, et peab ka tema hingele midagi pals;kuma. Ei ole vaja last haletpoisid kohancvad kiiremini, vQseda, pidevalt tema kurba seitavad pererahva paremini omak:s. Mullu kevadel perre sundit meclde tuletada, seda r5hutada." ' v.Oetud neiu tahtis rohkem seiNendcl noonneestel Oli selles gelda, kui perenaist aidata.

Noormeeste kohta Oeldi kiitperes hea olla ja neil jatkus vaid s5otf Ja arvati, et koosolemeelepamst tegevust. Igalihel miscsL saadi vastastikust rOOolid talus omad kohustuscd. mu. Tore oli kuulda, et lastekoVahel tehti rohkemgi, kui oli du noormccstpst rliagiti lugupin6utud. Kaksikyennad Alar ja davalt na!!:ll oma poistest Ki.isi- _AigQ toimetasid laudas ja olid percmehel kOikjal abis. Maariosin Lei!i ja Aivar Vollih, mi!lile ali kc:;c cnam m~eltmOOda ·-sed problecmid tckkisid ja mida traktoristiamet. Tema tegeles peaks arvestama lastekodulast palju tehnikaga. Maario jaigi mna perekonda vOttes.

"Ncli last vO~ta bn liialt palju sellesse tallu ja laheb siigisel · kutsekooli mehhanisaatoriks - raske kogu perega reisida.

Oppima. Poiss oleks tahtnud Neli last on. liiast juba sellepiirast, et eriti alguses peab kogu juba lllinud siigisel Oppima minoa, aga ta oli vee! liialt aCg juhcndama, _£Ue naitama, noor, ei vOetud. Perekond Valli selgitama, se:>t igat asja kiision vOimaldanud tal aasta tOitakse, sageli kiill kindluse mOtselt, eluk.ogemusi omandades tes. """ Igallapsel on omad hingemumOOda saata.

Mullu oli mitmes talus lastered ja igaiihcga peab arvestama, kodust vOetud lapsi. Suve tuleigailhe ja:oks aega olema Nenkuga on taas vOimalus valmisdega peab jat.Kuma kannatust, tada rMmu neile. kes igatscvad pikka meelt.

Kasvandik.ust peaks vOimalielada maal pfui.s kodus.

ANTSTAMMAR kult palju teadma, et teadmatu-

votmas. Jru-gmisel suvel Jaheme jllllc!"

Nii k6nelesid oma_ suvest Taavi, Jtiri ja Kaarel. Percmehe arvatcs oli poistest suur abi. Lisaks ilusale suvcle said nad pisut ka taskuraha. Percnainc oli jut'*am-: "Nii toredad poisid olidl Mul oli_ hirm, et nad pole rahul. Tingimused olid ju nii rasked. Meil pole maja valmis, ise dame iii'irimajas, ncmad elas;_d lakas. TOusta. tuli vara.

Panin tiihele, et lauda istudes ei hakanud nad kohe sMma. Ml:itlesin, et habencvad, ia piflin juba litkma, mis te ootate. Onneks taipasin, et nad lugesid sOOgipalvet. Kui nadalavahetuseks koju laksid, panin ikka LUki vOid voi midagi mu•~d kodustele kaasa" Hea tunnc o!i k0igiL sc~t andmine-saamine oli V'\S-tasti:~une.

ma.

Septembris kiiis1me kartuleid

Uks hoolelaps, mitu riiomulast \

Emadepticva eel olid suurrc pereae cmad kOigist maakondadest, TaHinnast, Tartust, Paroust, Kohtla-Jarvelt ja Narvast kutsutud Tallinna Arnold Rliiitli vastuvOtule. Kokku oli neid 43 naist, kes olid leidimd mahti ja vOimalust tuBa kuulama riigijuhi tanusOnu scl!e tOO eest, m!llel nende clus pole lOppu ega vahet - lastc Ja lastelastc kasvaL:lmise eest.

Iga ema sai kin@ks kauneimates varvides__ ri:illku, nartsis'siOic, iimbriku rahaga ja koju lastele kommikoti.

Kui Arnold RUUtel ja Olo Nugis olid Qma head soovid Oelnud, sai sona Lehte Hainsalu. "Hoidke sidemeid oma laste vahcl," oli Lema soov. "Peamc vaeva niigema, et hoida koos peret ja suguv5sa. Just laste kaudu loome lihtekuu\uvustund~, sl:lguv5&'1. uhkuse, au ja traditsioonid. f'o:i_i ehitame tiles uue Eesti riigi, ku ausiame, armastame ja hoiar '..iiksteist. Kus on iilte pere tum y~tasin il ""~_neid rikkaid J.!i kaur. · m6cldes sellele, milli 1 silure pcre ema VOluv ja ·~t~<: kleidb, hool sarava nacr .une oli tiks kut ...ilincVirumaalt. .1.1ga kilsisin, mitme 1.... -~ ema tema on.

Kii.mn"/ Kuus tUdmkut ja neli

ne

poissi, vanim 18 ja noorim 3aastane. K6ige vanem tiitar 16pctab tanavu Tartu medit<>iinikooli ja tahah Ulikoolis edasi Oppida Jargminc, samuti ttidruk, Opib samas koolis. Pere~­ wa tMtab aktsiaseltsis "Viru Olu",. pere~sa on Pajusi kl~bi kunsulme juht. Kogu sMgikraami ostab see suur perc poest..

Ki.isimuse!e, kuidas viilja tul-

Kauni ratiku saab kaela lapse ema Silvi Rohumets.

Emad tiinusOnu kuulamas. lakse, sain vastuseks: peab viilja tulema.

Praegu e\atakse Laekveres 3toalises kortcris, kuid oma maja o~ tahcmd ja niiild on sec ka saadud. Veer on vaid tead,oata, kuidas ost-miiiik vonnisf.?da. Maja on vaja korda teha.

Uleks selle varcm kline saanud, oleks ehk materjaliga lihtsam olnud. Aga hakkama peab saama, 15petas SJL VI ROHU-

Nr21 {243) • Neljapaev, 21. mai 1992

teen tihest kanast kolm korda sil_ila Villjatulek on suhteline as1.

Ma ei ole oma lastele banaaostnud, aga meil ei ole sellep3r'dSt nurinat tekkinud. Perekonnas on kOige olulisem Uksmeel, iiksteise austamine ja arvestamine. Harjutasime end mMema, et iiks kiimnendik sissetulekust ei lamlu meile. Panime selle kOrvale ja kasulaSime nii, kuidas vaja. Kas andsime oma kogudusele vOi kellelegi, kes abi ·vajas. Sellest ajast, kui otsustasime niisugust kiimnist maksta, on meil imeline onnistus olnud. Onnistus igas moues.

Laosed on samamoodi teinud, kui nad tMl ldl.ivad. Seda ei saa sundusega teha," nad on nii ise otsuscinud" Biruta puhapaevad kuuluvad aga hwp1s suurele perele, 67 lapsele, kes ldtiYad ptihapaeva· koolis. "Just lastes on vaja headust ja armastust kasvatada," titles ta, tundes rOOmu, et Kardla uues koguduses on palju noori. "Inimesed saavad aru, et raha, millele elu on ehitatud, on tiihine, et on olemas midagi ki"irgemat, vaartuslikumat," arvas "Biruta Tuulik.

HOrgutistega kaetud kauni kohvilaua aares meenutas Arnold Rliiitel -mOninga¢ arve.

Tsaari-Venemaa - 1896/97.a rahvaloenduse ajal oli Sooines soomlasi 1 100 000. Eestlasi oli tol ajal Eestis iile 900 000. Kui suur sOda _algas, oli eestlasi Eestis 1 100 000, ja kui sOda 15ppcs, oli meid alia 900 000.

Poole sajandiga oleme saanud oma rahvaarvuks 950960 000. Soomlasi on praegu 5 miljonit.

ANNIKA POLDRE

VAINO MERESMAA fotod

METS naeratades.

Emade nimel tii.nas Arnold RliUtlit -BIRUTA TUULIK Hiiumaalt ja soovis, et Ecsti riiki juhitaks jumalike printsiipide jlirgi. Temal on kuus last. Vanim' on juba abielus, saab suvel 20 ja hakkab Tallinnas kooli 15petama. Noorim, 6~sLane pcsamuna, on ainus pot<>S ja loomulikult k5igi lcmmik.

"Mcil oli_ kolm last," jutustas

·Biruta. ''Elasime Kiirdla linnas tiilrikoncris. Pere kasvas. Otsustasime, et ehitame maja.

Mces kiiis siis Uksi tOOl, tema palk oli 150 rubla kuus. Mina olin lastega kodus. Hakkasime ehitama kopikat kopika kOrvale pannes, aga niii.id on maja valmis. 0\i aec;, kui meil oli ril.ske, aga siis toetas ilks ja teine tuttav ktimne rublaga, mis oli meile suur raha. fvla ei ole kunagi kurtnud, et ei tule vlilja. Lapsed on sellega harjunud, eL me ei saa endale kOike Jubada. Toiduga pcab m5tlema, mida osta; mida mittc. M5ni 2-3\iikmeline perc sOOb leaks kana korraga, mina

E I;:csti n1aaspordi kuulsusriio;-

kai m ala tOsLmine on cri aega-

dcl ikka tugevaid maapoissc kangi ligi meelitanud. Viimane tQusutaine, mis alg,as kuueki.imncndatel aastatel Jaarl' Taltsiga,

vajus koos kogu Eesti· tOsteSP.ordiga olematussc cclmise kiimnendi algul. To! viimasel kuldajastul tegi poolraskekaalus Suure Jaani vadus mehetc-

gusid

j5gevalane

Vakleko

Aaving. Eesti ·meistrivOistlustcillanges tema saagiks kuraditosin mitmevOistluse medalit, neist leaks kuldsed. Vahcsed on jOudnud sellise medalisaagini.

Kuid Valdeko Aa·.ring JXllnud

mine ainult tOstja omas ajas, vaid k~ omas maailmas. Iga v5it ja cekord oli kurtummalc mehcle vOit ja rekord ka da tile.

iseen-

Siindinud kurttummana "0nnctuse vOis pOhjusfada see, et kui poiss alles cmaihus oli, siittis pikselOOgist meie kodut.ilu 1Calevis ja i}5les maaai m11ha. MOni kuu parast scda chmatust siindis Valdcko," rlliigib isa Hugo, sam uti terve elu sportiteinud mces. isa oli lea sec, kes pojale puust tOstekangi meisterdas.

Ning et esialgu raskus tile jOu kfus, tuli pakkude otsast jupid maha saagida. Isa-ema abiga sai ka kuuri all esimesed treeningud tehtud.

"Paris vaikesest peale kannustas mind soov teistega jOudu proovida. Sport pakk:us selleks hilid vi'iimalusi. Liiati oli sporditegemine meie suguvOsas alati au sees olnud. Kui Oppisin Porkuni criintemaatkoolis, oli lemmikalaks kaugushlipe. Siis tulid heitealad. Proovisin b. kiimnev5istlust ja sain isegi tile nelja tuhande punkti. Kuidas rna aga kodurajooni naastcs just tfislmisc juurde jilin, ei tea U!.p-

L

U

0

L

V8ikelinna spordisangar Valdeko Aaving on Jiibi aegadc olnud vaat et JOgeva nimekamaid sportlasi. Kui keegi arvab, et see on talle elus avanud rohelise tee '{Oi andnud eeliseid, siis La eksib. Raske isegi arvata, miks endistel, suhteliselt rikastel aegadel oma tippmehe va~tu scdavOrd iikSki'iikne oldi.

Mehel endal ei ole olnud aga lunimise kcmmet. Oma tOO ja spordiga ptitidis ta ikka isc (Dime tulia. Pidas riitsepaamctit, kills suviti maaparandustO'Odel (et jOudu koguda), tOOtas tarbi-

Valdeko Aavingu jaks kais kOrgvormi paevil ka sellisest rauahunnikust Ule.

Tostekangiga omas maailmas '

jatc kooperatiivis laadijana.

Spordiga oli rohkem isekeskis.

"Trceneril mul ei olnud, vaid trccningulaagrites juhendas mind Taimu Viir. ()ldse pean temale olema vfiga Ulnulik, sest just need treeningukogunemised mind vormis hoidsidki. Ja Taimu Viir ei unustanud mind kunagi kutsumast.

JOg(?.va1 oli treeningutingimustega raskusi. Isegi kangitleeninguga. Vanas spordihoones hokivaljHku lliires oli ktill ti'isteruwn, aga milline. Muidu-

gi sain seal need vajalikud tonnid tOstetud. Ants Pajuga teineteise uhal tegime."

Kes selles- vanas tOsteruumis kangi sikutanud, teab, et slidatalvel oli ruumis sedavOrd kiihn, et kangi vOisid puudutada ainult sOrmkinnastes. Et alatasa olid aknaklaasid puruks pekstud, el duSiruumi polnud iildse ja jarjekordne fiktiivne "ktitja-kOristaja Maali" oli jiitnud selle ainsagi vingu sisse ajava plekkahju ktitmata. Aga ometi mindi ka sellest ruumist

Rohkem hooldust, viihem ravimeid Stockholmis on arstiabi- ja sc•siaalhooldussiisteemis t:anavu 1. jaanuarist alustatud suurte maudatuste elluviimist: ADELprojekti nime kandev reform hOimab 26 pikaajalise hoolduse haiglat, 550 tOOtajat, kes on tcgevad hooldusega nii haiglas kui kodus, ja 4000 patsienti.

RUonni lulemuscna Hi.heb lb nale tile kogu tOO ja vastutus, mis on st:!Olud vauade ja invaliidide hooldamisega Varem tegeles sellcga maak:onna nOukogu. Rohkem hooldust- viihem ravimeid, nii on reklaamitud muudatuste eesmiirki.

Stockholmi linn vajab _vanade ja invaliidide hooldamiseks 1992. aastal 5,4 miljardit krooni. Eelarvet suurendati tanavu 184 miljoni krooni vOrra, et ehitada (vOi Umber chitada) vanadekodusid, mida linnal on mitut liiki. On selliseid, kus on omaelt_e hrterid ja lisaks iihlsning personaliruumid. On majad suurt abi vajavatele inimestele, kcl on omacuc korterid, a_ga Uhised sOOgisaalid. On invaliidide majad; kus abi OOpiiev Hi:bl kiiepfu'ast, ning majad, kus oma:cue clades saab abi ja hooldust vajadusc jargi. On vanadekodud, kus igatihel on omaette

11

U

selt iscg1. Ju olid siis viJ!maluscd seal ~uure01ad."

Eesti pareinikkll' j5udis Valdeko Aaving 1967. aastal. Samal aa~tal, mil Jaan Talts csipoolrask~kaallasena mesc · maailmas kolme tOstega poole..le tonnile tuule alia tcgi.

tuba, ja on haiglad neilc, kes vajavad pidcvat hooldust.

SABBATSBERGI HAIGLA on Stockholmis vanim. Esimcsed patsiendid vOcli vastu 21. jaanuaril 1879. Sabbatsbergi haiglasse voetakse vanu inimesi ptisiravile. Enne ktilastatakse vanainimest kodus, peclakse n5u arstiga ning siis tehakse ctsus. V astu tahtmist kedagi haiglas.seo .;i viida.

Minul Onnestus Sabbatsbergis nillla osakonda, kus patsicnte vaevab rauk usest. tulenC'' n5rgamt>istuslikkus. Osakonnas on 30 kohta, 4 neile, kcl kodus mi.ngeid problecme tekih ja kes vOetaksc haig\asse mllneks p1tevaks puhkama. On ka paevahoolduse v5imalus. Siis tuleb inimerle hot'nmikul haiglasse (taksoga, mis on talle tasuta), saab arstiga kokku, v5ib seal lOunat stitia ning 111heb _seejiitel koju tagasi. Need, kes on haiPlas pikemat aega, elaVad kahekesi -vOi neljakesi toas, mis on nii suured, et meie oludes seisaks seal 8 vOi 10 voodit. Tubades on kodunt kaasa toodud pildid scinal, m6ni kapike, laud vai tool, mis kodu mccnutab. ' Haiglas olcminc on tasuline, kuid si'iltub sisselulekust, kOi-

kudes · 40---70 krooni vahel Mplievas. Teatud osa pensionist peab vanainimesclc jHiima ja kui tal on korter alles, jaetakse ka raha Uiiri maksmiseks, tilejlliinust vOetakse haiglatasu.

Sabbatsbcrgis on ametis Qed ja hoolduspersonal, ·arst kutsutaksc vajaduse korral. 30 patsiendi kohta D'l piicval tOOl 23 inimest, lisaks kahe maja peale 3 MOde. Peale nendc u<><ikonnajuhataja ja koristajad. Dmberkorraldustc aja.ks on poolteiscks aastaks ameti~se vOetud projekti juht. Et kOik tb6tajad uuendustega kursis olcks, setleks antaksc valja eriajak:irja.

Oma vil.ikese ringkaigu ajal Sabbatsbergis, kus mu teejuhiks oli osakonnajuhataja pr Marjatta Kriisa, nfigin rna heledates toonides avaraid ruumc, puhtust ja korda ning lahkeid inimesi. Oli lOunaacg ja vanakesed istusid hubases soogitoas keset toalilli ning paikf..sevalgust. Seinal hakkasid si\ma ·fotad 'mullusest valja<>Oidust: kOik patsiendid olid viidud viieks paevaks puhkust veetma Ekero saarcle.

suurele t0step5randale medalitc jiirele.

"Ntitid on uues spordihoones paris ideaalsed tingimused, a:inult tOstjaid pole. Terves Eestis ei ole, sesl huv~ on kadunud.

Tugevaid mchi, nci<l. peaks lea praegu jiitkuma."

Visa medalinOudja Oma parimad kogusummad tOstis Valdeko Aaving kahektimne aasta eest. Vee! siis, kui vOitja selgus treeningu_tel kogutu, mine sissesooctud keemia-

l:ob:.:.;c \'aral. Kolme t5stega tegi Vald.ekO- 400 -kilo-..-Surumise kOrvalejatmine ei olnud temalegi mceltmOOda. Ntmdis ·see ala ju eelktlige joudu ja seda· thl jatkus. Kuigi surumiscga olid tal ka oma<lraskused.

"Surumine kais teatavasti plaksuga, mille kohtunikud pa-· rast raskuse rinnal fikseerimist illessurumiseks andsid. Mina - pidin aga pingsalt jillgima kohtl,Jllike klisi. See oli tohutu lisapingutus."

KahCvOis~luscs .jOudis Valdeko Aaving oma parima tulerriuse 327,5ni veel 1977. ruistal, tOukamises laks siis tiles juba 180kilonc Ieang. Raskus, mida Arnold Luhalliire piievil inimvi'iimetc piiriks scati.

Bihtede seis Qli aga seitsmekUmnendatel aastatel selline, et poolraskekaalus. vali!Ses ikka tiks kindel Hider, kes Valdeko eest tavaliselt kulla nlippas. Kas siis vOOrdd VPe;repjolkin ja B.Severov vOi iiks Eesti viimaseid tOstenimesid A.Paavo. Aga oma medali vOttis Valdeko pea alati ara. Ka ::!is, kui Ji)gev<tle juba paris omaette -harjutama oli jlliinud.

•••

On JOgevaltld sirgunud hilid spordimehi. Aga koolide spordistendidel on ikka ilutsenud viirViliste neegrite ja teiste leaugete maade sportlastc pilte. Nii on koolipoistele jillinlld teadmata, et ka nende kodulinnas on maailma klitindinud tulemuste tegijaid. Sport on seel1tbi kaotanud peamise likumapaneva jOu - jiitnud teadvustamata, et ka vaikelinnast vo-ib kaugcle jOuda Nii kalke's Valdcko Aavingu.taandumisega suuresti ka JOgeva I.Ostesport. Jiirjepidevust ei hoitud tallel.

"TOstmiscga tf'lestasin rna midagi iseendale," usub kurttumm spordimccs praegugi.

TIITLAANE

Kiitkist viiljas

.·• I

Kui mullu kevadel Jaan TOnissoni Instituut loodi, oli pahandamist selle tile, et instituudile Eesti aatcmehe nimi oli voetud ja cl avamisel pokaal !iampust juleti juua. Niilid, aasia hiljem, ali algalajatel pOlljUst Tallinna raaoua kokku tulia, sest insti~ tuudi nOukogu Jiikme Mart Laari si"inu kasutades: ''Tiinu solgutamisele kasvas lapsuke tugevaks ja on katkist villja tulnud."

Agu Laius, instituudi tegevdircktor, tutvustas aasta jooksul tehtut, pidade~ oluli.<;eks kaht km:!verentsi, kus teemadcks olid sotSialismij1trgne Euroopa ja POhjala ning Bait~ riikide julgeolck:Peetud on poliitikute koolitusseminare ning loodud kontaktid Venemaa erakondJldega. Koostt>Od tehakse mitmc riigiga. Oma tegevuses on instituut l$tunud dcmokraatia pOhimOtetest ning tiritused on olnud avatud kOigile. Loomisel on oma kirjastus, avamisel keskused Tartus ja Parous. Heast koostOOst asutuste ja organisatsioonidega kOneldes nimetas Agu Laius kOigepealt Piimu Humanitaargtimnaasiumi ja Eesti Ajaloo Arhiivi Tartus.

Samas tehu teatavaks mullu stigisei viiljakuuiutatud esseckonkursi laureaadid. Nendeks olid Kaur Kareda essee "Kas me olcme mongolite jfirglased?", Jaanus Arukaevu ''Kultuurilinc murrang Eestis 19. sajandi kcsker· ja Lauri Vahtre "Ecsti kulLuuri enesekaitsest nOukogude perioodil."

ANNIKA POLDRE

ANNIKA POLDRK .

Nr21 (243) e Neljapiev, 21- mai 1992

-

-~~,--------

ML,on tervts?

tiOhingu olemasolen\atus. paindu--

Rabvusvahelise llllUratluse ko~ l)asclt on ter:vis kdtalise ja vaimse

matu Oppim~kesldrond. Pluss Vii-

hc·;.uiu seisund. ', Heaolu tlihendab · ~<llk,_

lugeja, seda, et sinu keha pcab rundma md hisli - mine kusagilt ei tOm valutada. torgiMa, kiskuda - . kuid ka vaim peab olema rei bas, teotlbteQne ja hing rMmus. ' Arvad, et sa pole lefVC, kui su\

un maotwlvand. Sui on Oigus.

Kuid sa pole terv:: ka siis. kvl mnnist wndi,. picvast plieva, -kuusl

kuusse pole sui TUJU. Jg·a viiiksemgi asi ajab sind nlirvi; suured

Kc.sk-Eesti lillepeol Jarvamaa kulruUrikeskuses osalesid mM<IIl'" nud recdcllilleseadjad JOgevalt (Viive Mibkelsoo, Meljo Kaaviste), Rakverest (Vilja Paclonik), Kaiust (Maarika Riismaa, lime S~e), Pamust (Marika Diievski), Harj_umaalt (Aare Tooming) ja Pmdest (Jane Siimso). Publiku silme all nllidali oola fantaasiat pealcauc detmeerimisel {Jlublikuprtemia Aare TOOming_jUe)'ja vatmis pidulik lillckimp (publikupreemia Jane Siimsole). Zurii, kcda. juhti~ _Pi rita lillckooli direktor Krista Perli, tunnistas kulddiplomi vMnliscks Jane Siimso. H®ediplomi sai Meljo Kaaviste ja pronksdtplomi Viive Mihkelsoo.

-Taas oli tegu kauiti ja meeldejaava lillepcilga Paides. Kui seni oli seda tehtud nO omade vahel; siis nUiid oli esmakon1sclt vOisliejate hulgas n~ 611escadjaid. Vilistlejad.le;&id. et sellist iiritust ja kogemuste omandamist on oeile vAga vaja. JAab vaid loota, et Jarvamaa KultuuriteSkuse tOOtajail jatkuts laitmist ka edaspidi lillepidusid korraldada. .....

mase aja hiidAd. · MOtlesin kasitleda mitmeid valu-

as\,II:J millegiparast pcaaegu '"Maalehe" toimetuse vastas, avasiASime esmaspievf bommikultO<He rulles. Ari ili1rib pisukest mUilgiruumi nugas Toompuiestee 17a. mida seni teati reisi- ja ekskursioonibili"oona. Avamisest. s.o Iaupae:vast saadik pole sisseastujaist ja twdistajaist puudust, seletab mllilja lahkesti Umbcs igakiimnes ostvat kah. Harjumuse asi,ja kaupon ka suhu:liselt kallis. llinnad on DEMides, sest kOik need m!inguasjad, pildid ja vigwid tulevad Saksam.aalt. Videokasseti saab siit siiski kaue hulga odavamaJt kui Soomest.

Mida ostetaksc kDige rohkem'! MOOja sQnullilhevad seni kOige paremini igasugu stimulccrivad tinktuurid ja kreemid. Hispaania ldirbse tilgad nlii~ leks said kolmandaks pievaks orsaja nilild on kiirc uue kaubapartii tellimisega.. ''Eks esialgu vaatamegi rohkem, mida ostjad kilsivad," seletab noor miiiija usalduslikult. •Tahame jOuda Selleni, et suudaksime rahuldada ka kai.ge nOudlikwna maitsega kliente."

Esimesil piievil on omajagu tegu, etkilrbseparvedena sis.se triigivaid poisikesi eemale peletada. Pood on ju ainult tiiiskasvanuile. Kes nlle.b v!lja nomem kui ISaastane, saadetakse ukselt tagasi. Olemisek riiulilt pilgutab 1alle ~Obusalt h£ivastijltuks oma vasikasilmi korralikult kokk:u:rullitud kwnmmetu.

RAULKII:.GAS

Kes kilnud Varbla koolis, kes iipetanud Varbla koolis, kiiiki neid ootame 30. mail kell 15 vana koolimaja juures.

MANIVALD M00RIPEAL

~iiri ·~ ---··--

parem _juht, paremad istmed jne.

said, naenrv!Uirseid ja·hibi tundma Nilrvis juhiga vOib ju Onnetuski panev aid leemasid, nagu fiieJJwsejuhtuda... Ning nnme ·kahjurOOmu alluva suhted praegusajal, kooli te-- las· juht mOdeb, ~ sa 'talle gelik .siseelu, valitsusmeeste uper; naeruaiid. Naenta edasi ja jutusta pallid, nendc vOsukeste vilisreisid, kailsootajale mOni anekdoot.. Ole klienti. alandav reJdaam. Aga. mi~ , kindel, piieva illejii.iinud osas ei edasi, -seda suuremaks virvarriks. juh'w enam ei seda,, teist ega kol.kogu elu on ll!inud. Pole kelleltki mandat. Sina ise valitsed stlndmu-lctisida, paluda, rodat8., -loota. Pole · si, initte Jletl'!!!d sind. kellcgi poole pOOrdudagi. PEALE • Val~ ise rada, mida mOOda oma ISEENDA. Sellepiirast otsustasin, mOneid iiikuda lased. et kesk~urne sinule, kallis lugeja.

Oled Ulemuse juures. Ta juhen-

dab, noomib ja Op!iltllb sind. Ehk. _targutab, sliimab ja kiri'jub. Oleneb, kwmna osapoole sOnadega olukorda kiijeldada. Sina aga vaata Ulemuse pllksid on ik:ka lUhik:esed. lcitsal ja vllja Veninud. Juba viisteist aasW OA ta nJemtis. kuid pahkluud ikka kargelt paljad ja tagumik: IOlabsl K11i Olemuse piikste reemA oled amm.endanud. kabinetist aga veel vlilja ei lasta, vOta enesele uus teema. samuti haarav ja

. Psiihholoog REET POOL

Ise kiisin • -· zse vas tan

•;-:Sinu rudio-ja televiisori nupoJ

On tJ.iW · SlNU kisulada. Kui sealt

IUiev~ -lood ja naljad, uudised ja teared 'iOi bti diktDrid tunduvad rulle lr::uivade tiing kuhmute vOi llicpljsuubdc Ding llhl5alala vOi lilunlt t:;:.ad n.lrvidele. keer:a nupfiu.. sist pole midagi, lrui u jutuumisi keelt ei mOista - vaata sObnlikku pilti _vOi kuula rahustava limbriga hliiL Las alateadvus tech

MAD SA,ARE(ot_o

Tallinna esimene sekspood

!rile wbut vOi lehvita·kauDilt kiicgit. lse m&le - llkski ltlsii! Sest jlrgmine., mis mleb,' on parcm ~

asjOO ci cdene su kaes ootustmOOda; koer, naine. kass ja naaber on alal6pmata jalus; filemllS juhtub olema seal ja siis, kus ja kunas teda vaja pole; ncid asju. mida aga just leatud kohas ja ajas vaja on. seal ei ole. Nliiteks pole traktori tagavaramutrit, masinaOli (bensiinist raakimata), korralikku rehavart, tcrvct sokiPaari, prilliraarne, mis ka nina! ptisiksid, ja vee! tuhandet muud asja Ja mida iildse pole, on RAHA. KOik see kokku mOjub sufle pidevalt, sekund-sekundih ja niiiid juba paar aastat jiirjest.

Kui sa 'kOige sellc tulemuscna ei ole oma meeleoluga rahul, ruju on allapoole nulli, tahendabki see. et su vaim pole enam terve. Paraku pole sa siis ka ISE terve! Raske enda_le mnnistada? Midagi pole teha, nu see on.

Olgu stille- pseudolohuluseks teadmine, et soomlastest vajavat praegu vairnu-hinge turgutamist ehk: ravi kaheksa inimest kilmnest.

Nad on seda korduvalt avalikult tunnistanod.

Kuidas meie rahva tervisega on?

Kui niiiid tervise all mOelda ikka scda. mida mOtleb kaasaegne maailm, s.t hOimates- ka vaimutervist, siis on ainull liks vastus: 01-

01 KUI HULLUSTI! Julgen vaita, ct just psiihholoogid on need, kes juba ~tafl:ilmneid on sUJUJitud olnud teadma, mida te~·,likult tlihendab meie inimestele , •·~terite nappusest tingitud sunnisrn;u·-tts, sorsiaalhoolduse tegelik pit\~<IUminc, tiiOtajakeskse arne--

Vaat.ame, kas saab midagi iseenda heaks lira teha, ehk:.:-

Mida leba siis, lrui enam midagi tchaeijOua? Kui oled viilja lrumarud ja vlilja vii.JtnaLud? Kui mitte ilkski asi ei edene? Kui kOik on UkskOik ja absoluutselt- kOigele 160d kiega1 Kui kOik on su maha jitnud'! Kui tundub, et mitte kusagilt ega mlue kunagi ei- paj~ta p!ikesekiirt'! Siin on kuldne nOuanne: AIT A ENNAST ISE! See on raske. kohe _vliga raskc, kuid alustagem piskust, sammhaavaJ. Niiiteks nii.

• Katsu leida nisimaski asjas ja

stindmuses eneselc

midagi rOO--

muslavat.

... Omberrinii sopp, pori. oksaraod._ teed on ligased kOdunevatesr lclui"jaanustesL Pilk ei !cia midagi trOOstivat. Aga nile, siit sammu kaugusel on ilks sini-sinine lilleke· ne oma nupu rllmpsu vahelt vilja lrii.ginud. InW! TOesti ime - kust see siia selliscsse kohta sanus'!!

See sattus siia sinu plirasL See on looduse kingitus sinule. Vaata teda La ann;~b jOudu·..

• VOta u~ja mo"istuslikull, naljaga. Sa olcd tOOle hiljaks jlifunas.

Enne kodunt liraminekut juhtus vee! scda, teist ja ·k"'lmandat. Tormad, nii e1 hing kurgus. Trarrunibussijuht nliitab ag~ jlirjekordselt, kes on kaplen laevas. ja tOmbab sui nina eest uksed kinni. Mida teed'l Juht naerab su peale (kahjurOOmsalt vOi ttidinult, kas pole see llkskOik:), ktii sOimad ja rusikatega vehid. Mida" teed1 Naerata. losta ju-

omatOO. • Kutsu end ise kiilla!

See po1e naerukohl, sest rna miitlen ~ viga Wsiselt: kulliu end kiilla. See on sils. lruL. sa olcd ii.ksi, ... smd ei oodala. •.. su pirast ei kacta Iauda. . . . keegi ei kutsu sind kunagi ... Milngi ldillakutsu mise miingu. Ara mOtle 'sel\el(\ kuidas sa viimati killas kaisid vili is.:: v_OOraid ootasid, vaid sellclc. kuidas lapsena sai tehmd. Kuidas mling kAiski'! KOigepealt tuli laud korda leba. Kui see on igasugust kraami tlis, siis korista, tee ruUmi. Tee ruumi 8he kfilalise tarvis. Pane lina vOi vilike servjett Keeda val~ mis kuhv vOi tee ja pane sec iennosesse. Valmista midagi-suupisteks.

Kui vorsti-juusn,a jaoks on rahakott llibjavc1itu. sUs tead ju killl. et paljas vOiga leibki on .vaga hea. Pane vOileivad ilusli taldrikule, kfuvale tass alustassiga ootama. Ara lusikat unusta. N'U. Ja nuud mine vii.lja.

Mine 0\le jalutama. Kui on ldilm ja sajab vihma, tOmba jalga kummikud ning viSta kline vihmavari. Kui mOnllS Oft jalutada vj.Juna ja tuulega, kui oled soojalt riides. Kui juhtumiri ei saja, paistab paike v5i satab kuu. Jaluta. Hulgu ringi. K.iirosrada pole kuhugi. Kai meelega nii palju, et tunned vlisimust. Ning lrui sW. jubtuvad pihe tulema kurvad mOUcd.. las tulla1- Las kipitab kmgus. Polemidagi, kui silrn liiheb miljaks. EDesebaletsusest vOib ja pcahki nutma. On heagi. ln4 nutad.

Nuta wblisti. Keegi ei Die. Nuta viilja solvumine, vaesus, petetud Joontsed. Nuta. Kas tead, et meelelaOeduse pisarad eemaldavad orgarlismisr kahjuJikke aineid1 Just neist, stressi tek.itavatest ainetest ongi vaja lahti saada. Pinge on maandatud. Nfifid koju! Tuleb sulle meclde. et sind oodatakse1 Oodatakse kui kallist kiilalist! Sest kuidas teisiti seda nimetada. kui laud on kaetud.. Tass, alustass, taldrik suupistega. Kuum jook tennoses teeb kondid sooj.akS ja hinge ka.

Mida rna soovin"!

Soovin. et Eestiinaa vliikesOO, · keskmised. k.Orged ja kOige kOrgeinad juhld ja O.~mused ei unustaks, et neil on KOHUSTUS teenida oma rahvast, eesti rahvasl, tema ihu, hinge, rnOistust ja vaimser tervist.

V8ino Meresmaa foto

Nr 21 (243) e Neljapiev, 21. mai 1992

-

-

''

'

-

-~

~---~~··--~~~~~~~~~~~~~~~~-~---~~~~~

-

-~~~-

Vfk "Estimpex•

-· ..

VAt! EN DAB. igll ~a 1eisipievalja t<olnulpiellal ettev6Mtelt ja ere,isikutelt TaiHnna ~a puidukalviravas

"V.aid dissidendid o~ Oiged iatmvd," Iotas mulle iikS latit!. '"Viii nil, • nentisin. "Siis on praegu vaid EKPs Oigc!d ini=esed!"

.. •.

PABEAIPUITU EKSPORDIKS ~

Mioisteeriumi Jwau' vObm liiheb eesti sininmstv•Jaekk:iu leliDaa aretamisele. ,

MAND, pikkus 3 m, hind 165 SEK/tm, KASK, pilckus 3 m, hind 150 SEK/tm, HAAS, pikkus 3m, hind 110 SEI/tm.

IDN'USEEllO

--odiO%-

OLGEM SOLIIDSED!

K)JUSK,

pilckus 3 m, hind 170 SEK/tm,

mid8nikic.u .IUbatud ei Ole.

.·Lib~

.rates 6 em.

·

KUUSEPALKI pikkus s---6 ~

m, bind 200 SEK/tm,

lub-ei ole.

L..ibim66t iiii'Ul koortta. tiive p eenea'!ast otaaat ~c~ .

Kuusepalki v6tame vastu 15. JIUiini. • Mahalaadimise v61malus .on kohapeat· Tasu garanteerime valuutas Ulekandega 2 nidala jooksui, okaspuul1 kuu jOQksul.

Sadamasse slssesOiduks vajalik auto

saateleht.

-

-

Info tel 44 40 17, 23 67 60.

JIKI SUVA

1ARMO VAARMETS

Kiri abikaasale Kallis mee$, kui koju jbuad, sOida pal\lll mustale tunlle ja osta Kati jaoks jiille iiks milrgigaasi balloon. Ttidruk liiheb ju homme jiille kooli, aga see balloon, mis ma tallc: kolme paeva eest ostsin, on juba tOhi. Kui balloonc: ei ole,

v()id vOtla gaasipiistoli, kOige etem on ltaalia oma. MOOda min-

ncs tiii palun liibi teenindusmajasl ja anna ema revolverremonti! See on nii roostes, et kleidile jaiivad pidevalt roostejiiljed, aga uut kabuuri pole kUskift saada ja seda vana namkat ema ei kavatse kanda,. se'e on ju Vene--Jaapani sOja

oegn<.

Samas uuri viUja, milia! meie granaadiheitja lira parandatakse, IOppudc-IOpuks nlidal aega juba seisab sees, iikki keegi viis Jihtsalt end<lle koju ja kasutab oma huvides. Vihja neile igaks juhuks, et meie pojal on tSuvasi maffiaga ii.o;(la tihedad sidemc:d. Masinal

F.aa.D.! fl

sa:a ana, _lms, rahvas

valis "J:alitswe vOi valllsus valis

rahva!

polnudki ju muud remOntida, k.ui ainult uus lutk panna.

Veel olets hea, b,li- lciaksid aega meie rask:ekuulipilduja -utiili viia. See, misseisab rOdul vasakut ldm. P3rempoolset lira puutu, see tOOtab vee!, ehkki eile ~I said kuulid otsa. lsa Iubas tiiM kusldll tuua. Ahjaa, et meclest ei liihek:s - pane ometi Kada automaat kokku, ta vt"ltabseda muudkui kiiruse peale Iahti ja jlitab alati osad laiali. Ja etta selle kindlasti k.aasa vOtab, kui disk.ole lliheb. Ja et paneks soojalt tiidesse, kuulivesti peale kindlasti ka1""1psuni. Kui hak:!-:ab vastu punnima, pOruta paar lasku ta pea k.ohal,et mOistuse selgemak.sehmatak.s! Kui tuled koju enne mind ja elusana, v6ta k.Uimk.apist paar- ~lm !Ohk:epimi, need on muoade tiiulis, - keera slitik.ud klUge ja pane jalatsikappi.

Kui Alma tuleb kontrollima, kas meil pealtk.uulamisseadmeid on

Olgu yOim milline tabes, ena~us on ikka avalikult selle poolt ja kuijiirgmine vOim tuleb, sUs

paiWb TaJUnna- uusl

paigaldatild, anria vastulasuk:s.uille. Samuti Otle minu .poolt aitii:h k:ummlnuia ees-t, mis ta mulle emadepiievak:s k:in.kis, k:olme meest olen juba tOOdelnud ja viiga

edukalt -

jiiin~ha!

TAKTOREID "VIadimlrwets" T 25A3.

Aoutame VAHETUSVARJANTE autode v61 orgtehn-

g2. Hanglme tellltud TRAKTORID Eesllsse aellsn'le

paeva jooksul.

mitte k:riimustustki ei

Enne magamaminek:ut pane akna alla paar tankimiini, et teismek.ad oma soomusautodega M ~bi maja ees ringi ei miiristaks.

Ara on juba tilUdanud. Aga uksepaku juulde vaiba ana pista see lame IO!iti, mis hundikocrte biiiltega makilindi ldiima paneb. Muidc, scaJt lindi pei'!t on oagu !tats lroera vlhemaks j.litnud, seda asja tulek.s uurida. Head Md, k:uUake!

Politsei mobiiltelefon on nagu ikk:a minu padja all. Suudlen.

MQilme JAAPANI VIDEOTEHNIKAT, " - e · TAGATIIBU, ELAVH0BEDAT P 1 ja P 2, erlll puhast ALUMIINIUMI, mAANI. Tulge mele juunle, kus te v61te tutvuda pika ettepane-kute loeteluga Baltlkumi, Peterburi kauba-, tehnika- ja tooraineturul. Oleme huvttatud koost66st ettev6tete varustusosakondadega.

Tallinn, Paavli tn 2a.

Plleval tel47 46 81, 47 21 80,

6htultel34 36 59, 53 04111, faks 49 6660.

Kaie:

PRIIT AJMIA IOige SERGEI SILINI palast

Uldhariduskoolide IOpetajad!

Pollumajanduslik haridus on teil voimalik omandada

jaak olla koera saba maha raiunud, -et 10ee seda teise partei

TUR!KORGEMAS POLLUMAJANDUSKOOLIS.

liikme lastele liputada ei ~~aaks.

HIIUMAA

kah~

RAKVERE

ASBALTRED

LAEKVERE

P 6 h i k o o I i d e lopetanud saavad 4,5 aas· taga keskharlduse ning potlulnajandusliku kutsehariduse • looniakasvatuse ja kodunduse oppesuunaga,

Rabvasuust korjaolld MARGUS LEPA

•

taiunduse ja mehaniseerimise oppesuunaga.

Dokumentide vastuvott pohikooli lopetanu· telt kestab 31. juulini Siireveres. · K e s k k o o I ! d e iopetanute vastuvott koos Eesti Pollumajanduslilikooliga 29. juunist-10. juuiini.

Taotleda voib korg· voi keskhariduse oman· damist.

ANTS

K/\.St:~:,

LL'

-·-----·~,.-- -·- ·--· -· ·--,.~-~--··-··'·

i\'\T>RFS ITJNFFl.i>T

·--- --N-·--·---· ""·----· _. -··----·----· ------~---~----- ..~~~ ______ j

i

~

1(

l~fo igai toopiieval kl 8-'-16 tel 7 82 73, 7 44 38

v51 tulla Si}.reveresse.

-!

1 [\ '··==:-e;_-,c,-.,"",.O::'=C""-----·----·- ~ -;-~~'-"-~':';~""--"'--~;,.·c;:c-.=·-- _.__ ,-·:c_,-~-""'"'"'J;

14

TEA

TED

. AS mOOb NURGADIIVANEID "Eva 1" Olekandega ja

22. mail k.a algusega kell 10 toimllb Liiiine-Nigulas _ 'S6pruse' iihisl!laJand!~ POLLUPIDAJATE OPPEPAEV.

sularaha eest.

Tel 5863 24.

6ppep3eval tutvustavad -spetsialistid Soome firmast OY Juko -koos Eesti firmaga MEstonia Engineering" OY ~uko

poolt toodetavaid p611utOOmasinaid. Soome spetsialistidel kaasas olev videomaterjal ja prospektid tutvustavad tera-

viljakOlvikut,-kivivaalutaja-\aadurit. s3mas on v6imalik tutvuda masinate praktilise tOOga p611ul ja saada .spetsiaKstidelt nbu masinate kasutamise kohta.

Eelinfo tel9 61 37 ·sopruse• Uhismajandis, maakondade pOIIumajandusosakondadelt vOi Tallinna tel60 13 66 •Estonia Engineering".

·.~=================d Kutteks ara anda suur puidust

MAJA Tallinnas.

Toop tel44 9917.

VALMISTAME

PITSATEID ja TEMPLEID liine tehnoloogia ja materjalidl Tihtaeg 24-72 tundll Ku)unduseks v6imalus kasutada -Eesti maakondade ja linnade vappel Tasumisel k61k variandid!

AS LEOPARD, TALLINN, RATASKAEVU20.

E-Rkl9-18, Lk19-17 . TEL 44 63 52.

VAJAD HOMSEKS PITSATIT- TULE TANA!

AS realiseerib •HAPA•.tUUpi TANKLA·AGREGAATE. Hind ja tarnetihtaeg -~--kokkuleppel.

K\19-23 tel 44 11 53,

kl1o:-:-13-tel62 5? 54, kl14-18 tel21 58 47, kl 10-13 tel 55 as 23.

Votame tOOie tubti ELEKTAIKU. Teave esfnaspaevitl ja kolmapAeviti Viljandi tel6 31 41 ja 6 31 91 vOi EE2843 Halliste, AS HAL Pl. FIRMA mUUb SOIDUAUTOSID • Mercedes Benz" MB 300E, 1986, 103 ooo km, suitsuh6be; MB 230E, 1986,74 000 km,. suitsuh6be, automaatkiigukast; MB 230E, 1987,90 ooo km, malahhiit, automaatkiigukast; MB 230E, 1987, ' 120000 km, tumesinine, automaatkiigukast. . .

Tel586284.

r--------------·-----------------~-------,

'' Kui teie firma vajab ' '. sujuvaks tookorralduseks ' '' KAASAEGSET ' TELEFONSIDESUSTEEMI, ''' tutvuge ' ' SONETTI ''' voimaluste ja soodsa hinnaga! '' ' --~~~~~----~=---~~--~~---

: :

Toop kl11--15 Tin tel42 48 88.

L--- ... -- -------------.--- ...... ----- ...... -- ...... ---- ....J

Asutus mOOb ·BENSIINI AI 92 ULEKANDERUBLADE EEST. , Viljandi tel 5 49 59, 5 21 49.

....... ······ .................................................

Kasitsl KOORELAHUTAJA . . ja palju muud kaupa leiate kauplusest "BALTIC" Tallinn·Kopli, Belinski 8, tel49 46 53. '

Ainult meilt!

Odav ja rub lade eest.

Ootame teid tOOpiieval klll-18.

I

~

••••••••••••••••• ········-··· •••••••••••••••••••••••••••••••• .I

firma ostab pidevalt

ASTAPP

PABERIPUUD.

valmistab teile liihikese tiihtajaga puidust

Tasumine koheselt.

UKSI, AKNAID, VARAVAID, TREPPE. Suuremate koguste puhul vajalik tellija materjal.

Tin tel 44 86 82.

MOfla TIGUTRANSPORT00R L5, KATUSEKAITE· AGREGAAT CO 100 Rja Ahtme VAIKEPLOKID. TOOpkl9-17 lei (242) 4 36 51.

Tellimuste vormistamine Tallinn, Liivalaia tn 40, kolmapiieval ja neljapaeval kl11-17 tel44 60 87 v6i Harju mk, Arukula, Piiri tn 12 kl6-14tel7711 07.

MOOa vOi vahetada

uus TERAVILJAKOMBAIN ~·Jenissel1700".

VOimalikud variandid.

Tartu, KOOtri 16, kood 1316.

ERAFIRMA vajab ettev6tlikku loomakasvatust vOi lihatehl'!_oloogiat tundvat · ARIJUHTI. Teave esmasp ja kolmap Viljandi tela 31 41 v6i 6 31 91. Lauri Kallaste.

ASTORMAL ostab suurtes kogustes OKASPUUPALKI soodsa hinnaga. lOOp kl9-12, 13-16 lei 55 71 57.

m

Nr 21 (243)

Fitma muub juriidilistele isikutele

VEOAUTOSID GAZ 52,.GAZ 53, GAZ 66 ja KAVZti.ii.ipi BUSS I. Samas mUUa suures koguses TERASTORU 0 108 mm (seinapaksus 5 mm)

OSTAME eraisikutelt ja ettev6tetelt

leht~ ja okaspuu

SAEPALKI.

VALMISTAME

• • • • •

SISE-ja V ALISUKSI, 2· ja 3kordseid AKNAID, laias valikus SAEMATERJALI, HOOVELLAUDU ja LIISTE, tiiispuidust LAEKILPE (kinnitus· eleffiendid varjatud), tiiispuidust KAHEKORDSEID LAPSEVOODEID koos madratsitega ja PEEGLIKAPPE.

<;iaranteerime k6rge kvalitE!edi. Hinnad soodsad.

Tasu sularahas Ulekandega v6i saepalgis. Variandid.

MUUk kohapeal ilma kaubandusliku juurdehindluseta.

J3.rvakandi, v3ikeettev6te 11 Puit 11 • '

Tel772 89.

ja PUNAST TAISTELLIST (ka eraisik1Jiele).

Info toop kl8-17tel74 52 81,74 52 46.

TAMMIKU METSKOND mUUb 2a KUUSESEEMIKUID ja LUUDASID. Rapla tel 3 44 51, Harju l.el 75 21 26.

e Neljapiev, 21. mai 1992

Firma mUUb pidevalt VALGET EMAIU, HALLI AUTOEMAILI ~mporl),

OLIVARVE. tel (8 244) 2 25 49.

Rendime soodsalt LOOMAPIDAMISHOONEID. Asume L6una-Eestis, V6rumaal.

Koost66v6imalused, mUUgiv6imalus jt variandid, Info tel (8 241) 5 57 55, 5 54 94.

OST

MUUK • LOOMAO

•

IKKA VIIN- VIIN- V/IN oma vilja Moe/e!

MUUa tOutunnistusega eesti hagija kutsikad. Tel,{8'247) 4 4435, Miiiia KNL tunnistusa.ga prantsuse buldogl kutslkad. TOOp tet68 2J 96 vOI

Ohluti tel49 54'71 v61tuKa Ehte 5-11.

Miiiia Kennalliidu_ paborltega iiirdellterjari kutsllu:ld. Ohtuti tar 72 88 23.

Edasi.

Miiilit 2 tOOhobust ja lambad vOi vahe-

tada viiiketraktorf va&tu. POJtsamaa, Vahe tn 2a, te.j (8 237) 5 15 52.

MOE PIIRITUSTEHAS

Miilia tilne m1,1Jlikas. Lagedi sid<i-, Loo-

-

Miiilll kaub11buss "Toyota Hiace Diesel" (84.a). Hind 4300 USD. 6hlutl tel 52 29

"· MUUa mltmesuguseid

GAZ 24 tagavaraosi {tiivad, mootori rem detallid jne).

Jiitta tel nr ~Mlj11lehl~ ,.kood 765,

TRAKTOR/0

Oslan, vahetan hobuse liine mullika

DT 75 baa$11 kopp-4ll;adur vahet vilkssma laadurl vastu. MUUa GMC dllselmootor 5,71. Ohtutl ttl (8 241) 3 1003,' 41611. '

vahetiin "Pioneeri" pilldl, puna,stteiUst Miiua odairalt vasikald~ Vahetan "SAK" traktoli vasty. V61mallkud varlandld.

Rapla mk, Jiluru v, Hargta, Kaerarnaa

tatu.

Soodsate lepingute solmimine

1S.aprillll kadunud emanB· saksa lam-

bakOIIra (hundlkoera) Skuune kutsikas. KN181 on must laik. KOikl, kes on nilnud, ostnud VOlleld!'lUd salltse ko&ra, palun taatada te17721 83, 51 17 29.

Karralik vaevatasu,

.

SUGAWEEPUMBAD 411 ' 611

...

e PUMBAD ja LISASEADMED, e PAIGALDUS ja HOOLDUS,

e KONSULTATSIOON.

TAHELEPANU, NOORED!

T 74 (buldooser, rlppsOsteem) vahet rataslraktorl vastu. Vil~aodl tel 5 45 78.

Miiiia 2 nool118hma, pull- Ja lehm'IIIBIkas, liipslmasln vOi vahet VA2J v6i uuema M 2140 vastu. Tattu mk~-.Ais'ts­ klvi veld. strauss vOi helist H ja L k1H--22tel 9 5771.

MUila siinnlkulaotur MTZie. Tel (8 230} 2 13 JO.

Vahsl VAZ 2103 (1975, uus moator) ja VAZ 2107 (1983, moator kap rem 1992) maamaja, suvlla v6i ahllusmaterjarl yastu. Samas ostan karas aku .. Tel 43 64 22.Vahet GAZ 24 "Volga" 191J1, (135 DOD km)_uue "Tauria", VAZi vOi M 2141 vastu. Ol:tutl tel (8 244) 2 14 18.

.

OLUSTVERE TEHNIKUMIS

MiiOa motoblokkJugosiaavla ~ ga, j.iralklru + frees, kullivaatot je ader. Pimu pk 12 (Jitta tel)-

MUUa 4kuuno pullvasikiJB. Harju mk, Saku savh, TiniJISSIImli· k, Jaagu lalu.

Puhm.

/

MAA El ANNA MAGADE~

Vahat T 14 vintv611 T 80 Dmlllga ja P01> Ia kartuliv61um111Jin pulduftelts))lngi· vastlol. te!{B241)73166.

MUUa teravlljekombaln SK s ja uued T 40 AMid. Tel (8 243) 4 15 48._Tiit.

Vahetan viga haas korras siiiduauto "Skoda"'·aasri1atsrjali viii palgi vastu.

Tel44 81 34.

Esmaspiieviti kl1 Q-13 tel 42 74 90.

Tallinn, Tartu mnt. 16, korpus C, tuba 4.

Vahat teraviiJakulvafl traktorl T 16 VOl T 40 vastu. O.tan .GAZ 52 dokull'lllndld. K121at tel (8241) 9 45 36.

Miiiia kilresti sept liipslle tulev mullikas. Harju', Rae v, tel 72 84 .23. POlO. mas.

SO/DUK/0

Vahet siiidukorl"iiS GAZ 938 vilksema tiiOstuslil!ou trnktori vaatu, VOib vajada remonti. Ohtuti tel (233) 3 32 30. Pihol.

Vahet M 4121E (84.a) uuema LUAZ . 969M vOi LUAZ 1302-Huxnpansatsiooni vastu. KuululLI$8IImumisest nidaia jooksul tel 74 47 11 vOI EE3053, Keila, Vasara 1-2. Andres.

Wri

0sta.1 uue T 25A ja uue vDsaiOiiulja odavamalt andj"'t. Pakkumlsed nidala jooksui pirast kuulutuse ilmumist tel 74 98 3D. Eve. MUUa valuuta east netJarattaline omavalmistatud hOdraulikaga aiatraktor (4,5 hj) ja hobukartuliVOtumasln. Pirnu pk 121, kood M49.

MUUa v1iike bDnsllnimootorlga traktOI' kooo. kartulikasvalusriistadega, hobuniidumasin, betoonlseglsti, 3x220 V mOQtorita eleklrijaam ja 20 kJJ inglistlna. Pirtou tel 4 57 08 vtii Parnu P.O, box: 121, kood M53.

MilUa vihs tOO!anud T 15DK ja toiikorras UTZ 80. Varlandld. Pimu pk 121, kood M51.

Vahst van tUlip! teraviljakombaln "Massy Ferguson" (haarde iaius 1,7 m) vihe kasut vOi uue traktod MTZ 82 vast'-l. Tel (244) 2 35 24 vt.ii Pirnu pk

121, kood M52.

MUUa UIIB sOnnikulaotur PRT 7. Tasuda VOib j;irelmaksuga. Pirnu pk 121, kood ....

MUU<l W-GOLF (80.a), hess korras.

Hind 7500 FIMi. Tel (8 232)9 04 46.

MUCa lraktQf MTZ 52 (74.a) 1- ader.

Hind 6000.FIMi. 6htuti kJ 20-23 tel 52 3J 42.

PraktiJine villja6pe 6ppemajandis ja taludes. Tublimatel v6imaJus praktiseerida viilismaal.

Vastu v6etakse p6hikooli 16petanuid. 6ppeaeg 4,5 aastat koos kcskharidusc omandamisega. ' Dokumentide vastuv6tt 1. juunist 31. juulini.

I ;;;;;; ;w;; ;;wr I mWfu:i&VID'RWW ::::::: @

MUUa haas seisukorras GAZ 52 koos tagavaraosadega. Tin 18161 40 30.

Vah81 traktor T 4DAM vilismaise siiicluaulo vastu. Tel21 87 60.

Vahet hess karras VAZ 2101ja GAZ 51 kallur okaspuupalgi vastu. Ohtuti Jarvamaatel79391.

MUUa ws greit811udur PC 0,2 (161e).

"Maaleht~, kood 459.

EE2913 Viljandimaa, Olustvere sjk.

Tel7 42 90.

Miiiia ZAZ 968U (86.a, 75 000 km) v6i mootor ja ksre eraldi. Tel 49 90 22.

Tamm.

0Ks 6IGE AGRONOOM MAAL JANNI EI JAA!

MUUa rem Vajsvad VAZ 2101 ja M 401.

L-Virumaa, Triigi sjk, Pudlvsre. Jaanson.

saate AGRONOOMIA ERIALAL mitmekiilgse pOllumajanduskoolituse.

MUUa UAZ ~porte) kabiln, Tallinn, Nurms 62, tel 51 48 05, soov 12-14 niid jooksuL

Ostan auto (3000 FIMi).

217 21.

HARJUAGROVARUSTUSBAAS pakub talunikele ja asutustele ji.rgmist pOUumajandustehnikat

e TRAKTOR DT 75 NB 4, e VAIKETRAKTOR T 010 (koos agregaatidega), e TRANSPORTOORLAADUR TZK 30 kartuiHe laadimiseks,

e ROOTORKARTULIVOTJA KTN 1B, e ADRAD 2·, 3- ja 4hiilmalised, e PIIMAJAHUTID 160 I, e LIBISTUSAKKED- 4,0 m, e AUTODE ja TRAKTORITE VARUOSI. ;

Tallinn-5aue, Piirnasalu 11.

Tel 59 61 82, 59 61 03.

TERE TULEMAST!

Tel {244)

MUila uus M1Z 05.

459.

~l!laalaht",

..

MITMESUGUST

firma ostab taruvalku. 6htuti tel 51 31

Vahat ruloonpressl P.~P 1 6 (uusj uue It 2715 (pirukas) vastu. 'vnjandl tel (8243)92371, Ostan 11Uioraadio AD 5663 "lkarus" valuutas. TOOp tel23 77 56. Mihkel.

AS

mOUb

raudbetoonpaneal;l -(1\1 :;a Olekandega), kunl 800 m t911iseid t$lnklorusid, mitmes mOOdUS raudtorusJd. Tasu kokkulsppel. T60p 1&173 72 39.

6~00x2000x140

Ostan !real kartullvotumasina Ia latt-· Qiiduki alum rihmratta vom {vOikoosJ. Ohtuti tel n 09'67. Kallas.

ning muud ehit mat vaslkate vastu.

Tasu kehtivas rahas.

.

MUOa M 2141 '(1991.a, 13 000 kl'tl). Tel (247) 9 63 02.

MOiia maiiOpus poegiv.mullikas (soev vaiUutas). Piimu mk, Kilingi~Omma, Hommiku4a.

v6i vaslkate vas&u. Samu ostan VOl

NISU, RUK/5, ODER.

EE2210 Liiiine-Virumaa, Moe. Tel (232) 7 61 42, 7 62 42.

MUUa s6idukorras GAZ 24 Palun teha pakkuinissd. "Eesti Ekspress", kood 5799.

devaha kiila. Tel21 91 90. TOnisson.

solmib juba tiina lepinguid 1992.a sugise saagile

.

VAHETUS

24a; noorm- ja 19a nalu otslvad suveks lalut66d. Tartu, KOO!rl 16, kood 1365.

MOiia 10 t ITII!huti vOi vahet lehma vOi kahe Wne mul:llka vastu. Tartu, KO(ltrl 16, kood 1359.

Ostame head Minniprussl 153x53, 103x53. Tasume·soblvu rahas. Tartu

tel7 51 29. Aare.

MUOIIMI seernnekartulh 'Vigrl', traklor

MTZ (Yedav esisild + lldsr), sooma

P1!J1P1

ning raamha autotsistem (5,8 m;. VOib ka vahat ehituematerjali, kOtusa, korraliku aOiduauto v6l v.illks'· bussl vasto. Kl 21-23 tel (8 237) 35;J06.

.

MUUa T 16 vatJsHharija (liilustatud klvikaitse), M 24 kiigukast, el kaevituS!talo (61)....:370 a), a.(ude laadija 160180 a), atsetliissni generaator, mehaanillnE! lorude keermestamlse pink, jDOnestuslaud, fooliumtaldrlkud {15 000 tk) ja Tel (8 rildevirvl (punane, 50 kg).

243)5 45 49.

Vahet 6tollina llligi!V\'eepump (kompJekt) ka_s kasutatud T 40 vOI uue T 25 vastu. Ohtuti tel (8 243) 9 54 59, Vahet 45 tm kuusapalki uuerra s6iduauto vastu. Tatlp slates kl 18st VIJ.. jandi lel5 71 64. ~ •• ~ Muua kCiimU!_usagragaat FAK 1,5 M3.

Peals kl20 Jogeva 1815 02 89.

MOUa vartlkaalpuurpink 1H 135, unlversaalt!Wlpink· PT 222 (rauatreimine, puidusaag ja h05vel, kil).lnfo kl 8-10 1a 18-21 te166 S6 98.

Noor mesinik otsib tODd (3a praktilise tOO kogemus.). Tel {8 247) 4 56 44.

Miiila a!ra. 6htuti Rapla tel 2 44 35.

Vana-Vigal11, Pargi talu. Hilns H11tto.

Vahet viii miiiin elutoa mOObJI "Dimino" talutehnil(a vastu. Parnu pk 121, kood NT3, MiiOa paadimootor "Veterok 8M" (500 FIM_i) la paat "Progress 2M" (2000 FIMi). 'r60p Ohtuli tel 51 17 51, 5114 52.

MUOa vanem merapaat 6--.7 m, 5 hj.

Parnu tel 9 60 n.

MUUa uus 11:-"Juplteri" mootor,-samas ostan vOI vahet s06gikartuli vaatu RS 09 adra parempoolse kotpusa. Piirnu tel9 86 81.

MiiUa 4sliindriline "Balkancar" diiselmootor, pilmajahutusseadmald ja lehm ostja valikuJ. P.ilrnu mk, Aiuste sjk. E.L.ilits.

kood

MUOa kulvi je kena profiliiga viilisvoodrilaudu. Tel (232) 511 49.

MOG.a uus alatraktor "Super 610".

"Maalaht", kood 717.

Head maaomanikud! Tele pool! pesnramae, mellt... Soov Tallinnast liine suunas. Tin 18159 03 36.

Vah~: uus 3h61mallne (vinl) hOdrokailsega ader (T 741e) viiksema tOOstuslikutraktori vastu. Tel (233) 9 84 64.

MUUa IOOkorras varuosadega karlulipanemismasin SIN 48. Otiiuti Harju mk tel5 45 10.

"Hio.a uued traktorid MTZ 80 ja T 25.

Ohtutl kl16-20 tel 52 72 44.

Ostame palka. AfnuH lOOp kl9-11 tel 449987.

Osten pidsvaH s.aematsrjall, 2500-6000 rblllm. TranspordivOimalus. Tel 4481 34.

Vahet VAZ 2101 rataatraktai vast~o~ (MTZ, T 25). "Maalsht", kood 764.

Vahet "Datsun 120A" (nali ust) + sasn\aterjal dllsetbussi vastu. Tel (232) 511 40.

Milila sularaharublacle vOi valuuta seat odavau uus MTZ 82 ja rem vaJevad JUMZ kopp, DT 75, T ~M ja valuula east RAP. 2203 (1986). Ohtutl Tin tel 23 95 64 Vai "Maalsht", ~ood 762.

MOOs viga soodsall T 150 traktorlhaagis, siivaveepump 6 0, T 16 tOstuk, hLidrofoor, taitnekaitseprlts, L.iti liipsl• masin Ja Sak$a vaalwmpump. Ostan kultivaatorl, sOnnfkutransportOOri ja malmradiaatoraid. EE2700 Antsta sjk, . pk 47. Villem.

MUUa "MoskvitS 412''. Soovi korrai kOO!I varuosadega. Ohtutl tel 51 48 90.

Olev;

MAJAO

Vahet saematerjali (servamata laud ja poolpunnlaud), · okaspuupalgl n.stu.

Tel42 33 25. Tamm.

Anda rendlle taluhooned VOrumaal (loomapidamise vOimalusj. VOru mk, Kuutsi sjk, LKivlsalu.

MUiia saematarjali (mOOdud vastavaft tellija soovile), vundamendfplokks, "Eiektra 1001", VAZ 2109 (88.a). Tel (8 242) 3 37 as. TOrva.

Vahet VAZ 2101 (1971}ja traktor DT 20 varuosadega helnakaaruti ja -prsssi vastu. Tel (8 242) 5 50 56. Matt; Mliii~ vOi vahet UAZ 3303 (452) 15 000 km. Ohtuli tel (8 244) 2 28 80. Raul.

Vahet VAZ 21081raktori ja motoblokk MB 1 "Multlcari" vastu. Parnu tel 6 33 19.

Vahet GAZ 3502 (bllur) kap remondltud UAZi v61 traktorl vastu. VOimalikud variandid: SOiduaulo, pOilutOOriislad, kompensatsloon. P.irnu pk. 121, NT2.

MUUa soodsalt uuem VAZ 21063 .. Tel

(8 244) 4 36 97,

ULliia 'avariiline M 412 (70.a, mootor 4 aastat), mlkroleinaahl Ja 12 kal padrunid. Tel 68 25·31. Nilson.

Rendin (hlljem ostu viiim} viija korras maam'lja {aed, kartulimaa) Via Baltica liiires. Pirnu pk 121, kood JIJJSO. MUOa maje vundament Slndf linnas.

Tel(244)22283.

MiiU'I talumaja LOuna-Eestls. Tin tel 4214 83.

Vahet 3toal mug kortsr {I k, 62,6 rrl) kokkupandava maja det (7 tuba) ·ja M 2141 v6i dlisetkaubabuss maja vastu Tallinnas VOl Jlihemas Omb{Uses (30 km). 6htuti tel 59 6726 .. Tarmo.

.m:.

-MUUa UAZ 31512 (uus), GAl 24 (SOil· nud 60 000 km). Piirnu tel4 47 51.

uuo.a korras talumaja 35 Tallinnast ja 16 kal jahipiiss (12: 58). Tel (8 248) 3 23 69.

Vahet YAZ 21063 (2C}'OOO km) palgi vOi . saematerjall vastu. Oh1utitel51 10 74.

KOSJLASEO

Vahet v1ilismaisaid pislbusse ja s!llduautosld saamaterjall v6i palkide vastu. Tel44 81 34.

MUUa UAZ46,.9B (vi8S.a)."Aighind 6000 FlMi. TOOp tel (234)-3 48 88. Marak.

24a naine 3a tlltrega ootab loodavas;se Kesk-Eesti tallu peremesst. Kui oled hakkaja ja ef parga ma8t60d, klrjutal "Maaleht", kood 763.

Nr21 (243)

e

P611umajandusliku kOrgharidUSGQa kasksaline tilsltarsldana m.ees soov1b abistada maatOOI Ukslkut korrallkku naist. "Maalsht", kood 761.

Perekond otsib tOOd. Mees zootehnik, ·toQtanud peazootehnlkuna Elan:tl$eks soovilav Ohepareel~~:mu. "Maaleht", kood 760.

MUiia post-Omblusmasin "Singer" (nahatiiiideks). Tel (8 232) 9 04 46.

MUlia val vatJst bensilnrvastu 2 t nurk• raudii 45x45x5 mm. Tel 47 81 7&.

Teen ehituslikka projakteerimistiiid.

EE0001 Tallinn, Lilli 3-5.

Mlliia virskat saemalerjaii (plank, pruss, tolline servatud ja servamata laud). E, T, N, R kl9-15 Paidetel 4 21 39. Ostetakse palkj.

MilOa uus kaater'"Amuur''. "Maaleht'', kood717.

Talu linna lihedal vajab 10 aastaks pe~ rameest, vOib olla perekond. Harju mk, Tabasalu, Kase 3-16. Limbach.

Neljapiev,,21.

m~i 199'2 ~

f -. .

I

Nilild

PAJUSI KOLHOOS

·mOO!>

• ·' PAEKJVIKILLUSTIKKU

ostaflrma

fr0-10, S'--20ja 20-50.

J<!gevamk, Pajusl sjk.

I

.=jamuud SAC-SENIOR

. Tef502 22v61 5 93 33 (l<aijlar).

==·

,Milila MTz.80 v6l vahetada Tel (8 2~7) 4 42 04.

TEXAS INSTRUMENTS MM.ILMA -PARilW)

AGRI92' IWMJSVAHBJNE

-·

!'Ou.uMAJANDUSHAmJs

TORI11...14.6.1992

INFO TAUJNNA mEFONlL 5!Z7-ro7

AKTSIASEL TS vajab vaga head TRAKTORISTI jaLUPSJAT,

VOtame vastu I e II im us i: PEst}MASIN_,AD 'Vjatka", SUGAVKULMIKUD, KULMKAPID, -. . "'Eiel<tra 10Q6"', SOIDUAUTO HAAGISED.

soovitav perekond.

Palk kokkuleppel. <

t.aane mtc., Martna, tel9 26 24,9 26 97.

--------- -, ARIINFOKESKUS (Tartu, Befooni 7, tel. (234) 612 64)

I

I I I

e TARBEKAUPADE JA E~ITUSMATERJALIDE TELLIMUSTE VASTUVOTT,

1 e INFO VAHENDAMINE,

I I

I I I I I· I I I

I e PRAEGU MUUGIL I • I

I I

I I

QI.JWI,AATOJUD.l I !lm!IIXII +llw, I, lllll!illlll SIIID WIIILIISlD, PimSIPAMI Sllllill) ILIIi'llD, PimSIPmm ft!'lmttc!, 10 DIS!!.Il RWQ, lD JMlGl DISPIII 54 !118'lSIIXIIGl !llllft GPD.ismZ !!IIJI!l!l!!lml(-, liii:ID) Iii IIIII!., lllw, !I!SWMin Iii !llll!lllll, PiJD111rmm IJWILIII SIPIIIIil!!l, l7 lii!BUlD i.Rnls LlmLI!

wet

l&TSIIIII.Ii!!IIIIS J,1B1!L1

""Vja1ka"', VIBROPUMBAD "lnser"', SUGAVVEEPUMP

10 tolll, SIIBRID.

rsi141ja Etst.is: !I'IJOOl, \'al.J..iDo, LlliJe ll,tel.450759, fill 452315

TAPEETI, ''Eiektn:i 1006" VAZ 2108 (87.a).

Tel tOOl 44 43 50.

-

Vahetame PUITU POLLUTOOMASINATE (Tume OY) ja TRAKTORITE "Valmet" vastu.

INFO TALLINNA TEL 23 71 66.

PUIDU VASTUVOTT: Mind, kuusk: Kask, haab: Mind, kuusk, kask, haab:

Finna ostab kiiresti suunes kogustes kvaliteetset Ot:ASPUUPALKI (labimOOt 20-40 em, pikklls 4-6 m).

Piimu, Savi 32 (Piirnu tel2 26 92, Enn Liiber).

Sonda rdtj (K-Jarve leiS 51 58, Eda Grigorovfts).

Tamnn, Vana-Narva mnt 18 (let 23 71 95, Aimi Krais).

Teostame LAEVAGA VEDUSID kuni INGLISMAANI iihekordse lastiga kuni 100 t.

Tel 56 65 65.

Tel66 65 65.

Tasu kokknleppel.

Tallinna tel44 09 96 voi J6geva tel 5 02 32. _HG.Ume .SQNLQGIX_personaalaryutejd AT~386 SX/2/25HHz AT-486/4/33HHz Color VGA /256Kb/14"' 1. 44 Mb FDD 1 . 44 Mb FDD 85Mb HDD """' ............. ,._,.. 120Mb HDD

Mouse

ASI<EMASOL

mUOb

-,

MOO a PESUMASINAD

ventiil 0 25-50,

. . . IC)WUtftR . ~L .. ---··-

Firma mOOb soodsalt suurtes kogustesVOODRILAUDU.

-~

Tel23 89 81.

GAB.Aif1'II 2 MSTAT! ! !

MOOa "lkaruS" 250 59.

Tel (8 247} 4 42 04.

\

GAZ24, M 2140.

m,IJIU! lot llllUIAL!!

·• I .. I

l::- ---- ---.. -

Ettev6te mOilb enampakkumisel kasutatud

Ostame PABERIPUITU,

Tel tOOl 44'-43 50.

Asjaavatud

-

1. ·····

.

kiB-16.30 te17 56 11!._

'!1-503 •••••••••••875.· !I~ 91UL ••• US5.· '!1-501 - . ••• ms.'!I-5Gfl!i n ......5!50.!1-503~ •. - ....... 1015... '!1-JO sm••••••lHS.ft-<'UD 4111. • .JI5o.• I'I·3SL ......... lCO.,'!I·36191UL ••• ll!ill.ft.,&l ..........17325.I'IIIISSIII12l ... GIO.· I'IIIISSIII MC. ..QOO.-

•'

PELLONPAJA OY aslndus ~;estis. · ·

Liane mk. T06p

SOODNE! 96 22

l

OOtame Teid lgal T,K,N keiiB-11.

MUUauUs 'URAL 5557 041' idilsel).

SJ

'VIrve

Tel526948.

PUIDU vaS1U.

Telefon

ori Tell

Y6i1Nlue

VETERINAARPREPARAATI .. Estufalaan".

Tallinn, Akadeemia tee 15/1, tel 53 10 61,53 64 40

~NJrrVU~CK

· z:nooo. -Rbl.

,i

Mouse •·

372750. -Rbl..

Garantii 1 aasta.

Teostame XT ja AT arvutite MODERNISEERIMIST ja HEHONTI .

I1Uii11e BORLAND! ja SYMANTECI tarkvara,

HINNAD ODAVAIMAD EEsTIS! ·Tallinn, Luise 38, tel. 45-23-15

•