JALKA (detsember 2013) by Jalka

HIND 1,85 EUROT DETSEMBER 2013

Marko Kristali

ja Levadia aasta Millal minna välisklubisse Jõuline Rimo Hunt luubi all Eesti meistrivõistluste statistika Igor Prins: me ei põrunud Eesti liigas ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna Levadia / Tallinna Flora naiskond / Fernandinho / Karim Benzema

Pebre läks Austraaliasse

Pille Raadik Soome 2013 DETSEMBER JALKA 1 meister

DETSEmbri JALKATOrmi HOiATUS!

Detsembris puhuvad võimsad jalkatuuled - itaalia kõrgliiga: 16.dets AC milan vs roma ja 22.dets internazionale vs AC milan. Premier League: 23. dets Arsenal vs Chelsea ja 29. dets Chelsea vs Liverpool. On oodata tugevat korvpallisadu - 1. dets Kalev/Cramo vs Enisey, 3. dets Ventspils vs TÜ rock, 10.dets TÜ rock vs bC Zepter Vienna ja 15.dets Kalev/Cramo vs Lietuvos rytas. Lisaks sellele jõuavad Eesti kohale ka Schenkeri Liiga pilved.

LiSAb mängULE PõnEVUST

sisukord

t a ita ts u ku

Eestit uut , kes mööda d ti ü ik d n le anda ter“Me ei ole ta haks lastele ta em ig p , d Plaanime Messit otsiva ailmapildi. a m e is el rd haa at, malet, joog visliku ja laia al noortele ka rv kõ e id it n äkida to uvutitren õpetada, rä t is m le im alt.” tantsu ja võ ofiast laiem ka vutifiloso misest, aga mägi Martin Kuld k 48–51

Foto: Lembit Peegel

Kaanelugu lk 4 ja 16 Levadia Eesti meistriks tüürinud Marko Kristal võitis esimese treenerina Albert Vollrati nimelise aasta treeneri auhinna. Eriti ägedad olid Levadia viimased minutid Premium liigas: kui kohtumised kestnuks 85 minutit, jäänuks Levadia hõbedale, kui 80 minutit, siis pronksile.

Persoonid & intervjuud

22 25 28 44 48

Andero Pebre

HIND 1,85 EUROT DETSEMBER 2013

Rimo Hunt Vitali Kobašov Igor Prins

MARKO KRISTALI

Pille Raadik

ja Levadia aasta MILLAL MINNA VÄLISKLUBISSE JÕULINE RIMO HUNT LUUBI ALL EESTI MEISTRIVÕISTLUSTE STATISTIKA IGOR PRINS: ME EI PÕRUNUD EESTI LIIGAS ISSN 1736-7379

Postrid: Tallinna Levadia / Tallinna Flora naiskond / Fernandinho / Karim Benzema

PEBRE LÄKS AUSTRAALIASSE

PILLE RAADIK SOOME 2013 DETSEMBER JALKA 1 MEISTER

Esikaanel: Marko Kristal Fotod: Lembit Peegel

Kolumnid

12 15 16

Kirsi Altjõe Andres Vaher Indrek Schwede

Nr 12 (72) 2013

Eesti Jalgpalli Liidu ajakiri Ilmub 12 korda aastas Peatoimetaja: Indrek Schwede indrek@jalgpall.ee Toimetaja: Siim Kera siim.kera@jalgpall.ee Fotograaf: Lembit Peegel Ajakirja makett: Jaanus Samma Kujundaja: Marju viliberg

Rubriigid Kuu peegel Nimed & numbrid Lood & tsitaadid Premium liiga Eesti meistrivõistluste statistika Klubilood: Pärnu Poseidon Lisaaeg Ristsõna

4 9 10 54 56–63 42 64 66

Keeletoimetaja: Triinu-Mari Vorp Reklaam: Nordicom +372 5666 7770 reklaam@nordicom.ee Kolleegium: Ülev Aaloe, Lennart Komp, Neeme Korv, Aivar Pohlak, Indrek Schwede, Anu Säärits, Mihkel Uiboleht Väljaandja: Eesti Jalgpalli Liit www.jalgpall.ee Tellimine: www.post.ee / eraklient / perioodika tellimine / Eesti väljaanded / Jalka Tellimishinnad: Aasta 22,24 eurot Poolaasta 11,12 eurot Toimetuse postiaadress: Jalka, Eesti Jalgpalli Liit, Asula 4c, 11312 Tallinn Trükitud printallis

Muu Jalgpalliaasta parimad Kiiresti välisklubisse? III ja IV liiga said uued särgid Kuidas riietuda talvisel treeningul Need meeletud üleminekusummad

8 18 26 40 50

Postrid Tallinna Levadia Tallinna Flora naiskond Karim Benzema Fernandinho 2013 DETSEMBER JALKA

jalgpalligala

Kolmandat korda saja-aastases Estonias T

änavu oma saja aasta juubelit pidanud Estonia teatrihoone oli kolmandat korda kohaks, kus jalgpallirahvas korraldas 24. novembril oma aastalõpugala. Eesti kultuuri üks iseloomulikumaid sümboleid võõrustas uue Eesti üht jõulisemat sümbolit – jalgpalli. Estonia kontserdisaali lavalt hüüti maha, et aasta parim meesjalgpallur on Konstantin Vassiljev ja parim naispallur Getter Laar. Aasta parim meesjuunior oli väravavaht Marko Meerits, naisjuunior Saron Läänmäe. Premium liiga parimaks valiti Rimo Hunt, naiste meistriliiga parimaks Elis Meetua. Esimest korda anti välja Albert Vollrati nime kandev aasta treeneri auhind, mille pälvis Tallinna FC Levadia meistriks viinud Marko Kristal. Nii Vassiljev, Meerits kui ka Kristal teenisid klaasikunstnik Eeva Käsperi valmistatud auhinna. Eriauhinnad panid erinevates kategooriates välja Triobet, Expert ja Ramirent. Jalgpalliliit autasustas organisatsiooni kõrgeima autasu ehk kuldmärgiga koondise lahkuvat peatreenerit Tarmo

Foto: Lembit Peegel

Eesti Jalgpalli Liidu peasekretär Anne Rei on just meistrikarika üle andnud Tallinna Levadia kaptenile Aleksandr Dmitrijevile.

Rüütlit ning üle 20 aasta Eesti jalgpalli juhtimises osalenud Arvu Silda, Vaapo Vaherit ja Josep Katsevit. Hõbemärgi teenis Pärnu JK ja Eesti koondise poolkaitsja Kaire Palmaru, kellel täitus 75 mängu rahvusnaiskonnas.

Foto: Lembit Peegel

Jalgpalliinimestest koosneva Unistuste Bändi solistid olid 2013. aastal ühe korra muusikute jalkatrennis käinud Stig Rästa ja jalgpalliga tõsisemalt tegelenud Liis Lemsalu.

JALKA DETSEMBER 2013

Premium liiga aasta ilusaima värava eriauhinna sai Kristjan Tiirik (Tartu JK Tammeka). Soccernet.ee poolt tunnistati Premium liiga fännide lemmikuks Rimo Hunt (Tallinna FC Levadia).

Foto: Lembit Peegel

Esimest korda välja antud parima treeneri auhinna, mis Albert Vollrati nimeline, andis jalgpalliliidu juhatuse liige ja endine Vollrati õpilane Arvu Sild Marko Kristalile.

jalgpalligala Aasta jalgpallur 2013 1. Konstantin Vassiljev 2. Ragnar Klavan 3. Sergei Pareiko 4. Henrik Ojamaa 5. Henri Anier 6.–7. Dmitri Kruglov 6.–7. Taijo Teniste

78 (17) 73 (13) 22 (2) 15 2 2 1

Eesti parimad jalgpallurid 1992–2013 Päevalehe ringküsitluse põhjal (1992–1994), Eesti Päevalehe ringküsitluse põhjal (1995–2000), EJAKi ringküsitluse põhjal (2002– 2003), EJLi/EJAKi ühise ringküsitluse põhjal (alates 2004). Paremas tulbas EJLi iseseisev ringküsitlus (1994–2003). 1992 Urmas Hepner 1993 Mart Poom 1994 Mart Poom Mart Poom 1995 Martin Reim Martin Reim 1996 Marek Lemsalu Marek Lemsalu 1997 Mart Poom Mart Poom 1998 Mart Poom Urmas Kirs 1999 Andres Oper Andres Oper 2000 Mart Poom Mart Poom 2001 valimata Indrek Zelinski 2002 Andres Oper Raio Piiroja 2003 Mart Poom Mart Poom 2004 Andrei Stepanov 2005 Andres Oper 2006 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2008 Raio Piiroja 2009 Raio Piiroja 2010 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Vassiljev 2012 Ragnar Klavan 2013 Konstantin Vasssiljev

Esimest korda anti välja A. Le Coq Fair Play auhind, milleks oli reis kahele Itaaliasse Parma–Interi mängule. Selle sai Ülari Tohver ( JK Pärnu-Jaagupi). Rannajalgpalli aasta parimaks mängijaks nimetati Kristian Marmor. Autasustati ka aktiivsemaid kohtunikke. Meeste esikümme: Andres Jahimaa 90, Roman Laidinen 88, Maikel Mikson 70, Raul Kaivoja 69, Risto Eelmaa 67, Marger Pormann 63, Martin Lember 61, Egerd Pajustik 61, Miko Pupart 59, Sander Saga 59 mängu. Naised: Anni Koppel 45, Reelika Turi 42, Jana Pipar 33 mängu.

EJAK-I poolt valisid: Andrus Allika: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Ott Järvela: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Marko Kaljuveer: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Dmitri Kruglov Madis Kalvet: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Kristjan-Jaak Kangur: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Gunnar Leheste: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa Tarmo Lehiste: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa Oliver Lomp: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa Andres Must: 1. Sergei Pareiko, 2. Ragnar Klavan, 3. Konstantin Vassiljev Siim Pulst: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Raivo Rauts: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Kristjan Roos: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa Indrek Schwede: 1. Ragnar Klavan, 2. Henrik Ojamaa, 3. Henri Anier Joosep Susi: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa Aet Süvari: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa Andres Vaher: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa

EJL-I poolt valisid: Are Altraja: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Dmitri Kruglov Andri Hõbemägi: . Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa Janno Kaljuvee: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa Josep Katsev: 1. Sergei Pareiko, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Ragnar Klavan Peeter Küttis: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Taijo Teniste Marek Lemsalu: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henrik Ojamaa Ainar Leppänen: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Priit Penu: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa Aivar Pohlak: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Henri Anier Mart Poom: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Sergei Pareiko, 3. Henrik Ojamaa Anne Rei: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Eduard Rõžov: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Arvu Sild: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Tõnu Sirel: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Sergei Pareiko Tarmo Rüütli: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Ragnar Klavan, 3. Sergei Pareiko Vaapo Vaher: 1. Ragnar Klavan, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Henrik Ojamaa

Konstantin Vassiljevi pakutud emotsioonid seljatasid Bundesliga Lõppeva aasta parima jalgpalluri valik oli kahe mehe duell, kus Ragnar Klavanil olid kaalule panna stabiilsed esitused Bundesligas ja Kostja Vassiljevil, kes Venemaa liigas peab võitlema algkoosseisukoha ja mänguminutite pärast, pigem üks kaunis õhtu A. Le Coq Arenal, kus ta lõi oma unustamatud väravad. 32 valija tahtel seljatasid emotsioonid Bundesliga. Juba kümnendat korda valisid parimad jalgpallurid Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi ja Eesti Jalgpalli Liit oma ühisel ringküsitlusel. Kummastki leerist oli valijaid 16 ning reastati kolm parimat (I koht 3 punkti, II koht 2 punkti ja III koht 1 punkt).

Foto: Lembit Peegel

Eesti parim jalgpallur Konstantin Vassiljev (paremal) andis kodumängus Hollandiga isegi miimika ja kehakeelega märku, kes on väljakul boss. 2013 DETSEMBER JALKA

jalgpalligala Foto: Lembit Peegel

Õhtu üks liigutavamaid hetki oli jalgpalliliidu kuldmärgi andmine Tarmo Rüütlile. Meeleliigutust paistis nii jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku (vasakul) kui ka Rüütli näoilmest. Saalitäis rahvast austas Rüütlit püstitõusmisega. Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

See kuldmärk ei kuulu mulle, vaid jalgpalluritele, ütles Rüütli, kelle kodust viisid vargad minema varem annetatud hõbemärgi. Foto: Lembit Peegel

Sünnipäevalaps Marek Lemsalu autasustab esiliiga B parimat väravakütti Jürgen Kuresood. Foto: Lembit Peegel

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles autasustas projekti “Märka järgnevat põlvkonda” raames Marko Meeritsat, kes ise viibis tööpostil Hollandis.

JALKA DETSEMBER 2013

Hõbedase Flora naiskonna karikat hoiab kapten Kethy Õunpuu.

jalgpalligala Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Pärnu JK naiskonnale on poseerimine juba rutiiniks kujunenud. Esiplaanil kapten Heleri Saar.

Aasta naismängija on Prantsusmaal palle tõrjuv Getter Laar. Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Madalamate liigade mängijate seas osutus A. Le Coq Fair Play auhinna vääriliseks JK Pärnu-Jaagupi mängija Ülari Tohver, kes oli ka IV liiga lääne piirkonna parim väravakütt. Tohverit ennast polnud kohal ja tema auhinda esitlevad Errea esindaja Eestis Tamara Robezniece ja A. Le Coqi müügidirektor Rando Mõrd. Foto: Lembit Peegel

Rimo Hunt oli Premium liiga aasta mängija nii jalgpalliliidu kui ka fännide arvates.

Naiste meistriliiga parim väravakütt Anastassia Morkovkina sai auhinna Stig Rästalt.

2013 DETSEMBER JALKA

jalgpalligala Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Aivar Pohlak andis kingituse üle Eesti naiste rekordinternatsionaalile: Kaire Palmaru on koondises mänginud 75 korda. Foto: Lembit Peegel

Aktiivseim naiskohtunik oli lõppeval aastal Anni Koppel, kes teenindas 45 mängu. Foto: Lembit Peegel

Vladimir Voskoboinikov oli Premium liiga parim väravakütt: särgis number 23 mänginud mees lõi täpselt 23 kolli! Foto: Lembit Peegel

Jalgpalliliidu aupresident Peeter Küttis (vasakul) tänab vutiliidu peatoetajat LHV panka, keda esindab juhatuse esimees Erki Kilu.

JALKA DETSEMBER 2013

Aktiivseim meeskohtunik Andres Jahimaa mõistis õigust 90 mängul. Foto: Lembit Peegel

Liis Lemsalu autasustas naiste rahvaliiga võitjat Vändra Vaprust, keda esindab Reelika Turi.

nimed & numbrid

kuu +

Rahvaliiga meistriks krooniti Narva võistkond …

Eesti koondis lõpetas aasta kahe võiduga. Tõsi, tegemist oli sõprusmängudega ning vastas polnud küll maailma tipud või isegi keskmikud, aga ikkagi on tore uuele aastale hea tundega vastu minna.

… kuigi kõik oleks võinud minna teisiti. FC Taritu oli Narva Elektrijaamade vastu juhtimas 5 : 4, kuid 13 sekundit enne päästvat lõpukella suutsid piirilinna mehed viigistada. Järgnenud penaltiseerias oli ainsaks eksijaks Taritu väravavaht Martin Prostang ja nii tuligi saarlastel valus kaotus alla neelata. Narva meestele sobib närvidemäng igatahes ideaalselt, rahvaliiga finaalis mängiti kolmandat korda ning kaks korda on nad penaltitega tiitli haaranud. Narvalastele andis võidukarika üle Eesti Jalgpalli Liidu president, kes mõistis mängus ka õigust. Kolmandale kohale platseerus Värska Originaal, kes sai 8 : 2 jagu Puhja võistkonnast.

Foto: Lembit Peegel

Premium liiga publikuhulk tõusis 13% võrra

kuu

Hea on tõdeda, et tasa ja targu meelitab kõrgliiga järjest rohkem inimesi staadionitele. Sel aastal jälgis mänge 38 753 pealtvaatajat, mis on 4435 kodaniku võrra rohkem kui mullu. Oma kodumängudele suutis kõige suurema massi tõmmata Tartu Tammeka, keskmiselt 357 inimest kohtumise kohta. Esikolmikus olid Pealtvaatajad Premium liiga mängul. veel Tallinna Flora (336) ning Tallinna Levadia (305). Tabeli viimasel pulgal vireles Narva Trans, kelle koduheitlustele söandas jala tõsta keskmiselt 107 pealtvaatajat.

Tammeka pidi oma viimased Premium liiga mängud pidama Tallinnas ja Elvas. Häbi-häbi, et Taaralinnas pole siiani nõuetele vastavat kunstmuruväljakut.

kuu ?

Henrik Ojamaa on koondise eest kirja saanud 16 mängu, kuid väravaarve on veel avamata. Miks ei ole Eesti üks andekamaid vutimehi võimeline oma riiki esindades tõeliselt särama? Loodetavasti suudetakse järgmiseks valiktsükliks sellele küsimusele vastus välja mõelda.

Ka Võrumaal mängitakse jalgpalli! Lõuna-Eestis Rõuges peetud turniiri Rõuge Sügis Cup võitis Kuperjanovi pataljon. Sõjardid suutsid finaalis alistada oma kandi mehed Rõugest tänu penaltiseeriale. 1 : 1 lõppenud normaalaja järel tulistasid Kuperjanovi mehed penaltipunktist võrku 6 palli. Rõuge saagiks jäi 5. Auväärse kolmanda koha hõivas Võru 94 ning neljandaks jäi Rantipol. Kokku osales turniiril üheksa võistkonda, kaheksa neist olid Võrumaalt ning kaugemalt oli kohale vuranud Valga FC Warrior. Korraldaja Jaan Pächteri sõnul muutub võistlus traditsiooniliseks.

200.

... Eesti koondise kõigi aegade koduväljakuvärava lõi Konstantin Vassiljev 6. septembril A. Le Coq Arenal Hollandi võrku.

Foto: Lembit Peegel

Eesti treenerid käisid Belgias tarkusi ammutamas

200.

Novembri alguses käis 11 kohalikku treenerit UEFA õppeprogrammi raames Belgias. Urmas Kirs, Janno Kivisild, Martin Reim, Mart Poom jpt viibisid Beneluxi riigis neli päeva ning delegatsiooni juhi Kirsi (pildil) sõnul oli see tema parim koolitusekogemus. Belglased võtsid uue koolitusprogrammi kasutusele 10 aastat tagasi ja eks praegu on näha, kui hästi see töötanud on – nende uus tähtedest kubisev generatsioon on jõudnud maailma absoluutsesse tippu. On, mida õppida!

400.

... Eesti koondise kõigi aegade võõrsilväljakuvärava lõi Henri Anier 19. novembril Vaduzis Liechtensteinile.

... Eesti koondise kõigi aegade värava lõi Joel Lindpere 15. novembril A. Le Coq Arenal Aserbaidžaani võrku.

2013 DETSEMBER JALKA

lood & tsitaadid

nii nad

ütlesid “Jutt Euroopa viie rikkama riigi sekka jõudmisest on asendunud tõdemusega, et oleme Vatikani kõrval ainuke Euroopa riik, kes ei suuda oma inimestele näidata 2014. aasta globaalseimat kultuurisündmust, milleks on jalgpalli MM-finaalturniir.” Ott Järvela “Kui rahvusringhääling jalgpalli maailmameistrivõistlusi ei näitaks, siis ma oleksin muidugi väga pettunud.” Peaminister Andrus Ansip “Kui rahvas läheb mässama paarituhandelise lehe pärast, millest enamik kuulnudki pole ja seda vähem loeb, siis 200 000 vaataja ilmajätmine asjast, mis on tõeliselt huvitav ja kultuurne, tähendaks revolutsiooni.” Igor Gräzin jalgpalli MMist “Ega me pole mingid lihtsameelsed ega poolearused, kui läheme jalgpalli õigusi pakkuma teistele erakanalitele või Tallinna TV-le." Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa “Ma võiks üks ühele maailma tipptreeninguid kopeerida, kuid kui ma neid lahti seletada ei oska, pole sellest abi.” Norbert Hurt “Keegi ei käskinud sul siia sõita. Kui on külm, mine osta mantel.” Aserbaidžaani koondise peatreener Berti Vogts külmas Eestis peetud maavõistluse mõttetusele osutanud Aserbaidžaani ajakirjanikule

Rahvaliiga kolib talveks tuppa! Rahvaliiga on osutunud Eesti Jalgpalli Liidule vägagi edukaks projektiks, möödunud hooajal pallis seal lausa 171 võistkonda. Konarlikest külastaadionitest jäi aga nii mõnelegi mehele väheks ning seetõttu otsustati sel talvel esimest korda pidada heitlusi ka saalijalgpalli rahvaliigas. Mainimist väärib asjaolu, et initsiatiiv tuli võistkondadelt endilt. Üheks eestvedajaks oli Nõmme Kalju fännikoordineerija ning rahvaliiga tiimi JK Roosad Pantrid mängumees Urmas Pardane. “Hooaeg sai otsa, aga rütm jäi sisse,” toob ta tagamaid välja. “Väga hea ju, et nüüd on meil talveks tegevust, muidu kasvavad selle ajaga ainult õllekõhud ette ning kevadel peaks jälle nullist alustama. Mida rohkem võimalusi (jalgpalli harrastada – toim.) on, seda rohkem inimesi vuti poole pöördub.” Jalgpalliliidus avalike ja koostöösuhete osakonna juhatajana töötav Mihkel Uiboleht tõdeb, et enne mängijate pöördumist nad saalijalgpalli rahvaliiga peale ei mõelnud. Küll on ta rahul, et selline asi teoks saab, ning loodab, et talvel koolisaalides pallilöömine pakub inimestele samasugust mõnu kui suvised mängud. “Kõigi rahvajalgpalli projektide eesmärk on pakkuda inimestele osalusrõõmu,” lausub ta. “Isegi kui saalijalgpalli rahvaliigasse registreerub väga vähe võistkondi, on see ikkagi hea, sest näitab, et kellelegi on liiga vajalik olnud.” Uibolehe sõnul on uus algatus mõeldud just neile, kel pole võimalik saalijalgpalli mängida nõuetele vastavas saalis. Nagu tavalise rahvaliiga puhul, on siingi leevendatud liigajalgpallis olevaid spetsiifilisemaid nõudmisi. Niisiis on saalivuti rahvaliiga Uibolehe arust täiendav võimalus pühapäevajalgpalluritele, kes ei tee regulaarset trenni, kes alles arenevad või kes tegutsevad väiksemates kohtades, kus pole tavaliseks saalijalgpalliks võimalusi. Mis siis rahvaliiga fenomen ikkagi on, et esimese aasta 67 võistkonnast on praeguseks saanud 171? Pardane toob välja, et kogu ürituse kontseptsioon on väga mõnus. Pole ei meeskondadele ega kohtunikele suuri nõudeid, kaasa aitavad vabad vahetused ning suluseisu puudumine. “See on teistmoodi jalgpall,” tunnistab Kalju fänn, kes oma sõnutsi hakkas vutti alles 25aastaselt taguma. Ta usub, et rahvaliigast võtavadki osa peamiselt kolme sorti mängijad. Kõigepealt temasugused, kes pole elu jooksul väga sporditrennides käinud. Teiseks need, kes liigasüsteemist enam osa võtta ei soovi, ning viimaseks võib seal kohata suurel hulgal noori. Jääb ainult loota, et mitugi rahvaliiga võistkonda vahetab talveks oma murused putsad sisejalanõude ning kriuksuvate saalipõrandate vastu.

Siim Kera Foto: Lembit Peegel

“Meil on kuus-seitse pensionärist poolehoidjat, kes käivad treeninguid vaatamas, pärast tulevad, räägivad juttu. Usun, et nende jaoks on siinne jalgpall päris tähtis. Ilma selleta oleks nende elu natuke kurvem.” Vjatšeslav Zahovaiko Sillamäest

Punkar Villu Tamme kaks korda jalgpallist “Naer on väga oluline, olulisem veel kui jalgpall või seks.” “(..) ma ei salli jalgpalli silmaotsaski. See tähendab, et jalgpall iseenesest on täitsa lahe, aga publik muudab asja ilgeks, mingi lärmav pööbel, eraelus on nad kõik ilmselt lahedad inimesed, aga kui tribüünil kokku saavad, on naturaalne pööbel, lõugav rahvarämps.”

JALKA DETSEMBER 2013

Rahvajalgpall plaanib talveks kolida saali, kus seni müttasid saalijalgpallurid.

lood & tsitaadid Foto: Sander Jürjens

nii nad

ütlesid

“On oma jalgpall, hokiväljak ja hokimeeskond.” Poliitik Toivo Tootsen räägib kodukohast Rõugest

Mälumängumeistrivõistlustel võidutses seekord Jalgpallipunker: Ott Järvela (vasakul) ja Ants Põldoja (paremal) krooniti Eesti tšempioniks esimest, Lennart Komp (keskel) juba neljandat korda.

Mälumäng nimedes ja arvudes Eesti jalgpalli mälumängumeistrivõistlused jätkavad osalejarekordite löömist. Sel aastal viiendat korda peetud vaimuproovile oli end üles andnud 48 võistkonda ja kohale tuli 45. Eelmisel aastal võttis laua taga istet 43, üle-eelmisel 36 tiimi. Alustati 2009. aastal 15 võistkonnaga, see arv paisus aasta hiljem 22 peale. Kuna ühes satsis oli seekord kaks ja ühes vaid üks liige, võttis Tallinna ülikooli konverentsikeskuse Auditorium Maximumi saalis koha sisse 138 mõttesportlast. Sel aastal oli suurim muutus, et Siim Avi (seekord 18 küsimust) kõrval tegid küsimusi ka kõigil neljal varasemal korral võitjatiimis osalenud Indrek Schwede (25 küsimust) ja kolmel viimasel aastal võidutsenud Mihkel Uiboleht (8 küsimust – kokku tuleb 51 küsimust, aga saladus seisneb selles, et üks küsimus Schwedel ja Uibolehel kattus). Kuigi tiitlikaitsja ajakiri Jalka seekord ei osalenud, kaitses üks mees ometi tiitlit: viimase kolme aasta võitjasatsi kuulunud Lennart Komp oli seekord kuldses Jalgpallipunkri kolmikus! Küsimused olid tänavu varasemast raskemad. 2009. aastal kogus võitja 79 punkti (100 võimalikust). Teise-kolmanda koha saldo oli 76 ja 61. Järgnevatel aastatel olid esitrio näitajad sellised: 2010. aastal 68–68–64 – võitja otsustas lisaküsimus, 2011ndal 73–70–64 ja 2012ndal 94–86–77. Nagu näha, kogusid võitjad mullu maksimumile üpris lähedase tulemuse. Seekord nii hõlpsalt ei läinud ja esitrio näitajad olid 57–51–44. Asjaolu, et üle poole punktidest kogus vaid kaks satsi ja nemadki tegid seda väikese varuga, oli selle võistluse vahest suurim puudujääk ja kahtlemata läheb see kivi küsimuste tegijate kapsaaeda. Samas oli tegu osaliselt ka tahtliku katsetusega, et vältida eelmise aasta hiigelskoore. Järgmise aasta küsimuste koostaja(d) peaks püüdlema selle poole, et võitjad saaks kokku umbes kolmveerandi (75) pakutud punktisaagist, nagu see oli kolmel esimesel aastal. Tänavuse katsumuse läbis kõige edukamalt Jalgpallipunker, kus peale Lennart Kompi mälumängisid Ott Järvela ja Ants Põldoja. Viimased kaks on staažikad osalejad. 2009. aastal võistlesid nad koos Õhtulehe tiimis (6. koht). 2010ndal oli Põldoja satsis Toru (6. koht), Järvela ei osalenud. 2011. aastal sai Järvela Postimehe koosseisus neljanda ja Põldoja Toru koosseisus 10. koha. Mullu võistlesid mehed koos Jalgpallipunkris ja teenisid teise koha. Tänavu tulid teiseks Ümisejad, mis koondas meie tuntud jalgpallikohtunikke Sten Klaasenit, Hannes Reinvaldi ja Jaan Roosi. Kolmanda koha sai alati paremiku sekka kuuluv jalgpalliliidu juhatus (Janno Kaljuvee, Tarmo Lehiste, Heigo Niilop). 4.–6. kohale jäi üks võitjasoosikuist Levadia (Marko Kristal, Indrek Petersoo, Indrek Zelinski). Individuaalarvestuses on viis mälumängutšempionaati andnud kokku seitse meistrit: Lennart Komp ja Indrek Schwede (4 tiitlit), Mihkel Uiboleht (3), Ott Järvela, Malle Koido, Ants Põldoja ja Steiv Silm (kõigil üks tiitel).

Illar J. Puhh

“... ma ei vaata jalgpalli.” Poliitik Jevgeni Ossinovski lõikas läbi küsimuse, mille algus kõlas: “Kui vaatan jalgpalli, siis Eesti koondise eestlastest mängijad laulavad hümni kaasa, aga vene mängijad mitte ...” “Mäletan, et ühel aastal olen Lillekülas ning sammun staadioni poole, et vaatama minna Flora mängu. Korraga tuleb vastu üks Flora dressis noormängija, kes sammub hoopis vastupidises suunas. Kui teatasin talle, et kohe-kohe on siinsamas hakkamas sinu koduklubi esindusmeeskonna mäng, siis teatas ta, et läheb koju hoopis Inglismaa liigat vaatama. Ma saan veel aru, et jalgpallihuviline poiss tänavalt, aga enamik meie tippklubide noormängijaid ei austa absoluutselt kohalikku jalgpalli ning oma klubi. Samas eks kindlasti ole ka palju teistpidi näiteid.” Nõmme Kalju fänn Mario Tromp “Esimest korda karjääri jooksul laekus palk terve hooaja jooksul õigel päeval kontole.” Eesti, Rootsi, Kreeka ja Küprose klubides pallinud Martin Vunk Sillamäe Kalevist “Napolis on jalgpall nagu usk.” Frank Liivak “Seina külge naelutatud skalpe on küll ja küll.” Eesti koondise tüüri juurest lahkuv Tarmo Rüütli “Ütlen teile huvitava asja: Kostja on väga hea inimene. Kuid ilmselt te teate, et head inimesed jalgpalli ei mängi. (..) Väljakul peaks ta tegutsema palju bandiitlikumalt.” Permi Amkari peatreener Stanislav Tšertšessov Kostja Vassiljevist

Kolm korda Marko Kristal “Olla riigi meister on ikkagi suur asi – ükskõik, kui väike see riik ka poleks ja milline on siinne tase. Meistriks saab tulla korra aastas ja selleks saab tulla ainult üks meeskond.” Vastus küsimusele, kas valusate kaotuste puhul on tal mõni rituaal, näiteks koeraga jalutamine: “Mul pole koeragi, naabri koeraga oleks ka imelik minna. Noh, ja ega sel aastal see koer poleks ka eriti jalutada saanud ...” “Ärkan samamoodi nagu enne tiitli kindlustamist, sest poeg tuleb lasteaeda viia.”

2013 DETSEMBER JALKA

mida veel teha?

Tükike Belgiat, palun! Ei, mitte Belgia šokolaadi. Belgia kuningriigi vutimehed on tänapäeval ühed hinnatuimad pallurid maailmas. Kuidas sai väikesest riigist Brasiiliale võrdne vastane ja mida meil nende edust õppida oleks? Kirsi Altjõe, pärnakas ja kahe jalkapoisi ema, uurib tausta.

äimas on järjekordne Meistrite liiga mäng. Higised, jõulised spordiheerosed võitlemas ihaldusväärse tiitli pärast. Nende seas on hispaanlasi, brasiillasi, prantslasi, sakslasi … ja märkimisväärne kogus belglasi. Viimased on kiired, osavad, mitmekülgsed, võrdsed maailma tippudega või vaat et paremadki. Belgia jalgpallist kui “tõusvast jõust” või “mustast hobusest” kirjutab pidevalt rahvusvaheline, eriti aga Inglise press. Esimene üsna neutraalselt tõdedes, et Belgiast on saanud jalkamaailmas oluline tegija. Brittide hääles on aga varjamatu kadedusenoot – mis nad tikuvad meie õuele. Selline tähelend tekitab küsimusi. Mis on selle taga, et üks väike kolmkeelne riik on jõudnud maailma vägevate sekka ning ilutseb FIFA edetabelis Kolumbia ja Uruguay vahel viiendal(!) kohal?

Jalka koolikavasse

Ehk tasuks meilgi sekkuda haridussüsteemi – suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu koolides ja lubada alternatiivina saada “kekatundide” asemel hinne hoopis jalkatrennide eest? Suhted, suhtumine ja taktika Faktidele otsa vaadates tuleb tunnistada, et belglastel läheb praegu tõesti hästi. Viies koht koondiste edetabelis on jäämäe tipp, sinna jõudmiseks on vaja tipptasemel kogemusega

Foto: Scanpix

Mitmekultuurilist Belgia koondist esindavad veelgi mitmekultuurilisemad mängijad.

JALKA DETSEMBER 2013

mängijaid. Ja neid on Belgial praegu palju. Chelsea, Manchester United, Manchester City, Atletico Madrid, Zenit – see nimekiri klubidest, kus on panustatud belgia mängumeestesse, on pikk ja muljetavaldav. Aga hollandlasi on ka igal pool, sellegipoolest ei suuda nad koondisena kokku mängida ja vaevlevad staarihaiguse käes. Kuidas siin teisiti on? Belgia koondislased on väitnud, et üks edu saladus on just hea omavaheline läbisaamine ja erinevuste austamine – juba see, et tiim peab enne ja pärast mängu mitmes (prantsuse, saksa ja flaami) keeles pressikonverentse, on hea näitaja respektist. Aga ainult austusega ei löö väravaid. Ei pea olema sotsioloog, et Belgia koondise palluritele otsa vaadates tõdeda, et paljude vutimeeste esivanemad

mida veel teha? Foto: Scanpix

pole klassikalist Euroopa päritolu belglased. Seal on mängumehi, kelle juured ulatuvad Kongosse, Malile, Kariibi mere saartele või Marokosse. Evertoni mängumehe Kevin Mirallase suguvõsa aga on näiteks Hispaaniast Belgiasse kolinud. Segaperede ja kirju päritoluga saavad mitu riiki uhkustada juba ammu. Teiste seas näiteks Prantsusmaa, Holland ja Rootsi, kus rahvuskoondiste koosseisudes on mitu Balkani, araabia ja Aafrika päritolu mängumeest. Ainus edu põhjus ei saa olla kosmopoliitne taust, sest siis oleks eesotsas hoopis teised riigid, siin peab olema midagi enamat!

Muutus oli valus, aga tulemuslik Belgia oli olnud pikka aega outsider oma uhkete naabrite, hollandlaste ja sakslaste kõrval. Aga siis, kolmteist aastat tagasi, võeti ette radikaalne muutus noortetöös – kohalik jalgpalliliit lõi igasse maakonda oma eliitakadeemiad. Talentidega asuti süstemaatiliselt tööle. Appi võeti isegi haridusministeerium, kelle abiga lisati tunniplaanidesse ka jalkatrennide ajad – nõnda tagati, et noor saab nädalas 20 tundi trenni teha, ilma et keegi (õpetajad, emad-isad) oleks viltu vaadanud. Suhtumise muutus näitab, et ühiskond tunnustas jalgpalli (ja jalgpallureid) kui midagi eriliselt väärtuslikku, millesse oldi valmis investeerima! Isegi siis, kui tulemust ei olnud veel ette näidata, oldi valmis panustama ja ootama. Aastaid. Teine otsustav samm oli noorte aktiivne kaasamine nii klubi kui ka koondise tasandil. Niipea, kui mõni andekas pallivõlur silmapiirile ilmus, anti talle võimalus vanemate palluritega oma oskusi proovile panna. Samas ei pandud noortele peale survet kohe tulemust näidata. Jäeti alles mängulust! Tulemused ei tulnudki kohe. Eks oli ka nurinat kuulda, sest mõnda aega polnud Belgia jalgpallil midagi säravat ette näidata, 2007. aastal langeti FIFA edetabelis lausa kõigi aegade madalaimale, 71. kohale. Peatreenerid vahetusid, aga vahetusid ka mängijad. Peale tuli uus põlvkond tugevaid keskvälja- ja kaitsemängijaid, kellele anti rahus aega oma oskusi lihvida, aga kellelt nüüd, kui nad on valmis, oodatakse üllatusi.

Koondise jõudmine järgmise aasta MMile valmistas poolehoidjatele rõõmu.

Mida on meil sellest eduloost õppida? Oleme mitmes mõttes belglaste sarnased. Ka meie koondislased on kirjut päritolu ja tulevikus aina multikultuursemad. Sinisärklasedki võivad pärast mängu mitmes keeles oma edust (või ebaedust) pressikonverentsil juttu teha. Ka on meil praegu päris heades rahvusvahelistes klubides pallivaid mängijaid, kes oma kogemuse koondisse ja uutele noortele tagasi toovad. Millest aga vajaka jääb, on esiteks talenditreening ja noortetöö süsteemsus, teiseks võiks anda rohkem “krediiti” noortele, kolmandaks vajaks positiivset tõuget ühiskonna suhtumine sportlastesse ja konkreetselt jalgpalluritesse. Ootus, et jalgpalliliit võtaks jõulisemalt ette noorte talenditreeningud ja looks juba päris väikestele palluritele rohkem võimalusi areneda, on suur eriti just äärealadel, kus treenereid, klubisid ja valikuvabadust napib. Väike riik vajab seda, et iga andekas noor saaks end proovile panna, et tal oleks võimalus rohkemaks, kui kodukoha klubi pakub. Huvi vuti vastu on viimastel aastatel noorte seas plahvatuslikult tõusnud, selle suure huvigrupi soovidega tuleks arvestada ja seda võimalust ära kasutada. Kvantiteedist annab kindlasti luua kvaliteeti. Belgia õppetund on seegi, et noori kaasati jõuliselt tipptasemel klubide ja ka koondise mängudesse. Neilt ei oodatud kohe tulemust. Ei maksaks ka

meil kohe suureskoorilisi võite ja müstilisi edulugusid oodata – kui peatreener panustab noortesse, tähendab see automaatselt, et küsitakse ka fännidelt armuaega – las poisid elavad sisse. Kuidas aga muuta ühiskonna suhtumist jalgpalluritesse? Ehk tasuks meilgi sekkuda haridussüsteemi – suurendada kehalise kasvatuse tundide arvu koolides ja lubada alternatiivina saada “kekatundide” asemel hinne hoopis jalkatrennide eest? Nõnda leiaks lahenduse kaks valupunkti – paraneks laste üldine füüsiline vorm ning spordist saaks juba varakult elustiili osa; ka paraneks sedasi spordi maine, sest kui kehalise kasvatuse (või jalka)tundide arv oleks koolis võrdne inglise keele või matemaatika tundidega, oleks sel ühiskonna austuse pitser küljes. Ja nii mõnigi noor käiks koolis palju meelsamini.

Kirsi Altjõe ja tema jalkapoisid. 2013 DETSEMBER JALKA

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST.

3 veergu

Miks meie sangareid välismaal ei armastata?

ANDRES VAHER

Eesti Päevaleht / Delfi

len sageli mõelnud: kui täpselt me tegelikult tunneme oma lemmikuid, sinistes särkides jalgpallureid? Ei pea siinkohal silmas niivõrd inimlikke tahke, vaid nimelt mängijaoskusi, kvaliteeti, taset, tugevusi, nõrkusi. Meie noor vutiväetis on kasvatanud vaevalt ühe käe sõrmedel loetletavaid tegijaid, kelle kohta saame kõhkluseta väita: me teame temast peaaegu kõike. Kes tahtis, oli kursis Mart Poomi iga mänguga Inglismaal, hinnangutega neile ja kõige muu olulisega. Kahtlemata aitas ka keele- ja (jalgpalli)kultuuriruum, kus Poom tegusid tegi – eks suuresti sestap ju ongi Premier League siinmail tuntavalt üle teiste. Ragnar Klavan on poolteise Augsburgi aastaga mänginud end Saksamaa turule. Ta ei ole seal veel sugugi nii kõva nimi, kui oli Poom tippaegadel Albionis, aga igal juhul on ta ühes maailma paremas liigas selgelt pildil. Kodumaised vaidlused “Kas Klavan on ikka keskkaitsja?” on praegu mõistlik unustada. Küll aga oleks tarvilik neist vaidlustest õppida. Õppida, et ajal, mil Klavan oli Hollandis juba arenenud väga heal tasemel mänguavavaks keskkaitsjaks, olime meie ikka veel kinni oma tabudes. Olime kõik need aastad lihtsalt harjunud

“piirojalike” omadustega keskkaitsjatega ega osanud tulla selle pealegi, et ideaalduos peabki üks olema klavanlik looja ja teine piirojalik lõhkuja. Täpselt samamoodi pole me pahatihti osanud tulla selle pealegi, et koduklubides hinnatakse meie iidoleid hoopis teiste väärtuste järgi, kui teeme seda meie ja teevad isegi Eesti koondise treenerid. Kuidas on võimalik, et Konstantin Vassiljev mängib Sloveenias, ahhetasid sinifännid kooris, kui siinne jumal tunamullu vaat et üksi koondist playoff’i kandes terve Euroopa endast rääkima pani. Hiilgavate väravate vahepeal teenis Kostja lepingu Venemaale, Permi Amkarisse. Aga ka sellest oli teadjatele vähe – nende arvates eeldaks ta oskused raudselt mängimist tippliigas. Tunnistan valehäbita: äsjane reis Permi ja konkreetsemalt vestlus Amkari peatreeneri Stanislav Tšertšessoviga oli üks mu viimaste aegade mõtlemapanevamaid. Õnneks leidus endisel tuntud väravavahil piisavalt otsekohesust, et rääkida asjadest siiralt ja õigete nimedega. Selgitada, miks pole Vassiljev Venemaal läbi murdnud, ja anda seeläbi aimu siinmail üksnes kiidetud ja äsja aasta palluriks valitu nõrkustest. Pole õigemat meest tema plusse-miinuseid hindama – peab Tšertšessov ju päevast päeva meie Kostja seisundiga täpselt kursis olema. “Ta on väga hea inimene, tippjalgpalluri jaoks liiga hea. Temas on vaja kasvatada sportlikku viha. Väljakul peaks ta tegutsema palju bandiitlikumalt. Mul on olnud tunne, et ta ei usalda end lõpuni, ja see hoidis teda ahelais,” rääkis Tšertšessov, tõstes samas esile ka Vassiljevi “tohutut jalgpallialast intellekti ning löögi- ja söödumeisterlikkust”. Oleks padunaiivne arvata: kõik need piiritagused treenerid, kes meite koondislasi koduklubides pingil hoiavad, on purulollid ega jaga jalgpallist

tuhkagi. Tänapäeva vutis on töökoht liiga kallis ja vallandamishirm liiga suur, et teha teadlikult jaburaid valikuid. Sarnaseid näiteid leiab veel. Sergei Mošnikovis nähakse Vassiljevi mantlipärijat, aga mida sa pärid, kui Poola liigas ei pääse üldjuhul isegi varumeeste sekka. Sander Purile ennustasime kõik kooris suurt tulevikku, aga praegune reaalsus: Inglise neljanda liiga pink. Dmitri Kruglov on koondises pidevalt põhimees, aga Venemaal lõppude lõpuks õieti läbi ei löönud. Tarmo Kink oli mõne aasta eest Györis tegija, enam nii väga ei ole.

KARM TÕDE

Oleks padunaiivne arvata: kõik need piiritagused treenerid, kes meite koondislasi koduklubides pingil hoiavad, on purulollid ega jaga jalgpallist tuhkagi. Teatud tüüpi mängijatel lihtsalt ongi raskem, tahad või mitte. Arno Pijpers vangutas kord pead: “Pagan, oleks ta kümme sentimeetrit pikem, võiks mängida kus tahes!” Jutt käis rekordinternatsionaal Martin Reimist. Sarnane lugu on Aleksandr Dmitrijeviga – koondises juba terve kümnendi asendamatu lüli, aga piiritagused töökohad vaid Venemaa ja Norra esiliigas. Ei torka silma, noh. Tarmo Rüütli on korduvalt mõista andnud: ta tunneb mängijaid niivõrd hästi, et ei näegi nende klubitegemiste pideval jälgimisel otsustavat tähendust. Võibolla. Aga miks rõhutas siis toosama Tšertšessov, et vaatab otse või lindilt Amkari mängijate viimset kui koondiseheitlust!? Tema, kes puutub nende meestega kokku päevast päeva ja teab nende seisundist tõepoolest kõike. Siin on rohkem kui mõtteruumi, härrased professionaalid. 2013 DETSEMBER JALKA

1-teist mõtet

Levadia võitis meistritiitli

viimase viie minutiga Foto: Lembit Peegel

Levadia on järjekordselt viimasel minutil suurendanud viigi eest saadava ühe punkti kolmeks võidupunktiks.

ui lõppenud hooaja meistrisarja mängud kestnuks 85 minutit, kaitsnuks oma mullu võidetud tiitlit Nõmme Kalju ja Levadia edestanuks Sillamäe Kalevit vaid punktiga. Kui mängud kestnuks aga 80 minutit, langenuks Levadia sootuks pronksile. Just nii edastab meile emotsionaalse sõnumi kuiv statistika. Premium liiga käigus oli rohkelt juttu, et Levadia võidud olid sageli üheväravalised, ja meeskond isegi tunnistas avameelselt, et neid aitas ka õnn. Aga väga paljud võidud polnud mitte üksnes napid, vaid saavutatud viimastel minutitel. Arvutused näitavad, et Levadia tõusis tšempioniks viimase kümne minutiga: veel 80minutilise mängu järel oldi pronksil, viis minutit hiljem hõbedal ja 90 minuti pärast juba kolme punktiga Kaljust ees. Kohtuniku antud üleminutitel teenis Levadia 36 mängu kokkuvõttes veel neli lisapunkti ja edestaski lähimat rivaali seitsme punktiga (vt tabelit). 16

JALKA DETSEMBER 2013

90+ 90

1. Tallinna Levadia 2. Nõmme Kalju 3. Sillamäe Kalev 4. Tallinna Flora 5. Paide Linnameeskond 6. Tallinna Infonet 7. Narva Trans 8. Tallinna Kalev 9. Tartu Tammeka 10. Kuressaare

91 84 75 68 47 38 36 34 32 11

78 (2) 83 (1) 77 (3) 67 (4) 44 (5) 43 (6–7) 43 (6–7) 33 (9) 35 (8) 13 (10)

73 (3) 79 (1) 75 (2) 66 (4) 46 (5) 45 (6–7) 45 (6–7) 33 (9) 35 (8) 16 (10)

87 (1) 84 (2) 75 (3) 68 (4) 45 (5) 38 (6–7) 38 (6–7) 35 (8) 32 (9) 11 (10)

Tabelis on meeskonna nime taga Premium liigas kogutud punktid (90+) ning seejärel punktid, kui mäng kestnuks täpselt 90, 85 või 80 minutit. Sulgudes on koht, mille meeskond võitnuks kogutud punktidega.

Levadia tõus oli muljetavaldav. 80. minutiks oli meeskonnal paunas kõigest 73, viis minutit hiljem 78, kümne minuti pärast 87 ja üleaja järel 91 punkti. See teeb kokku pluss 18 punkti! Vastupidises suunas liikusid mõistetavalt tabeli alumise otsa amatöörid ja poolprofid, kes lõpus väsisid. Nii näiteks kaotas Narva Trans viimase 10+ minutiga 9, Infonet 7 ja Kuressaare 5 punkti.

Ülejäänud satside seas oli kõikumine minimaalne, kokku suutsid viimase 10+ minutiga punkte juurde võita koguni viis meeskonda (Levadia, Kalju, Flora, Paide, Tallinna Kalev) ja üks jäi omadega tasa (Sillamäe). Muidugi on lõppkokkuvõttes ükskõik, millal meeskond oma väravad lööb ja mitmendal minutil võidu vormistab. Kui näiteks Levadia oleks lõpuminutite

1-teist mõtet asemel oma kollid ära löönud varem, puuduks meil alus juuresolevat statistikat teha ja intrigeerivalt numbreid serveerida. Aga Levadia ei löönud oma väravaid varem ära ja see pakub tulevast hooaega silmas pidades mõtteainet nii meistrite kui ka nende konkurentide staabile. Esiteks on raske uskuda, et Levadia suudaks teist hooaega järjest viimase 10+ minutiga teha 18punktilise tõusu. Sest sellele 18 punktile lisanduvad ka need napid võidud, mil otsustav koll oli küll juba löödud, aga kunagi ei võinud kindel olla, kas vastased lõpu eel viigiväravat ära ei veereta. Kokkuvõttes tähendas nii võiduseisu hoidmine kui ka võiduvärava jahtimine parajat närvikõdi. Selleks kõigeks peab tõesti olema õnne, mida levadialastele jagus tänavu süle ja seljaga. Teisalt andis lõppenud hooaeg Levadiale enesekindlust. Lõpu eel saavutatud kolm punkti ja teadmine, et kui väga vaja, realiseerime oma ülekaalu ikkagi ära, võib anda noorele koosseisule tiivad. Järgmisel aastal on Levadia meisterlikkuse, kogemuse ja enesekindluse jagu veel tugevam, aga konkurendid tigedamad ja näljasemad kui tänavu. Nii Sillamäe kui Flora võiks juuresolevat tabelit lähemalt uurida ja mõelda, miks ei suudetud nõrgemate vastu viimasel 10+ minutil rohkem punkte võtta (Flora võitis 2, Sillamäe jäi nulli). Natuke vähevõitu olukorras, kus tagapool olijatele kaotati väärtuslikke punkte. Muidugi on sellistel mõtisklustel ka teine pool: kuigi tugevamad peavad nuputama, kuidas kindlad punktid nõrgematelt kätte saada, on meie liiga huvides, et see neil liiga lihtsalt ei õnnestuks. Väga hea, kui medalipretendentidelt röövitakse punkte, ja isegi kui see ei õnnestu, on tore, kui nad peavad selleks viimaste minutite ja sekunditeni higistama nagu Levadia tänavu.

Indrek Schwede

Taliolümpia ja jalgpalli MM ühele ajale! Muidugi on jama, kui kaks spordi suurvõistlust – näiteks jalgpalli MM ja taliolümpia – satuvad samale ajale või liiga lähestikku. Eesti keskmine spordisõber huvitub üldjuhul mõlemast ja valik oleks valus: kumba vaadata? Kui aga üks lõpeks ja teine kohe algaks, võtaks see vaatajal võhma välja isegi sellise võimaluse peale mõeldes. Just niisugune on oht aga Katarile antud MMi valguses 2022. aastal, kui sealset tulikuuma suvekliimat arvestades on ühe võimalusena välja käidud, et MM peetaks talvel. See tõi kaasa üleilmse suusaliidu (FIS) hala, et jalgpall ei tohiks niimoodi käituda. Mõistagi muretsevad suusasportlased oma niigi väheatraktiivse ala pärast, millele olümpia on kui õnnistus ja mingisugunegi võimalus maailmas näpuotsatäis tähelepanu pälvida. Suusatamine on üks neist paljudest aladest, mis ilma olümpiata oleks mittemiski. Nii nagu meile palju kuulsust toonud maadluski, mida ähvardas olümpiaprogrammist väljaarvamine. Nii et Eesti seisukohast on igati õige, et taliolümpia ja jalgpalli MM oleks ajaliselt lahus. Aga teisalt: olümpia, meie medalisangarid ja spordiajalugu hoiavad tänapäevast Eestit aina vähem koos. Olümpia ei kõneta tervet meie ühiskonda moel, nagu ta tegi veel paarkümmend aastat tagasi. Mõttelise eksperimendi korras: kui taliolümpia ja jalgpalli MM toimuksid samal ajal, siis kuidas jaguneks meie rahvas telerite ees? Pakuksin, et noorem põlvkond (praegune U25, aastal 2022 sisuliselt juba U35) vaataks üpris külma rahu ja kripelduseta jalgpalli. Nendega liituks arvestatav osa vanemast põlvkonnast, kellest paljud on pealegi alati hinnanud rahvusvahelist jalgpalli, olgugi et riigisiseselt eelistavad pigem korvpalli jms. Raskeks läheks siis, kui võistleks mõni meie medalipretendent – tõenäoliselt vaadataks siis võimaluse korral mõlemat ühel ajal või plõksutataks pulti. Aga isegi siis – olenevalt küll konkreetsest talialast – vaataks suur osa noortest jalkat. Kui on valida jalgpalli MMi ja mitmekümnenda koha pärast heitleva Eesti olümpiasportlase vahel, võidaks enamiku jaoks kindlasti esimene. Jalgpall on aina enam – rohkem kui ükski teine spordiala – suutnud end suhestada Eesti ühiskonnaga. Vanemale põlvele on see mõistetamatu ja paljud pole seda enesele teadvustanudki. Noorematest aina enamatele sümboliseerib jalgpalli rahvusmeeskond eestlaseks olemise identiteeti. Võibolla oleks isegi hea, kui talimängud ja vuti-MM toimuks ühel ajal – see kiirendaks arusaamist, et vanad olümpiaajad on lõppenud ja uus ajastu alanud. Jalgpall otsustab ise, millal ta korraldab oma suurvõistluse (rahvusvahelise olümpiakomitee otsus tõsta lumeolümpia alates 1994. aastast jalgpalli MMi aastale oli tema vaba valik). Spordialadele ja võistlustelegi on omane rivaliteet ning võitlus publiku pärast. Võibolla ongi aeg, et kaks giganti – jalgpall ja olümpia – paneks sarved kokku. Taliolümpiast pole vutile muidugi õiget vastast. Hoopis etem oleks suveolümpia ja jalka MMi üheaegne toimumine! Hakka või taga igatsema FIFA presidendi Sepp Blatteri omaaegset (mitte eriti nutikat) ideed korraldada jalgpalli MM iga kahe aasta takka! Selge see, et üheaegsust välditaks, aga mänguruum jagataks täpselt ära: taliolümpia, suveolümpia ja kaks vutiMMi saaks igaüks endale oma aasta. Jõudude vahekorda näitaks see, kumb suurvõistlus peab taanduma sissetallatud sammuga nelikaastast ja hakkaks olema paaritutel aastatel. Foto: Cesar Olmedo/AP/Scanpix

Mis šanss on taliolümpial Lionel Messi & Co vastu? Mitte mingisugune. Milline on suveolümpia šanss? Maailmas habras, meil mingisugune.

JALKA peatoimetaja 2013 DETSEMBER JALKA

kuidas välismaale saaks

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka välismaa! Võõrale maale jalgpalluriks minek mõlgub iga noore vutimehe mõtteis. Sinna pääseda on raske ning veel keerulisem on seal läbi lüüa. Kolm kohalikku jalgpallurit jagavad oma kogemusest näpunäited ning hoiatussõnu. Siim Kera

“S

hould I stay or should I go,” („Kas jääda või minna” – toim.) lõõritas 1982. aastal Londoni punkbänd The Clash. 31 aastat hiljem on maailm hoopis teist nägu ning meiegi oleme Suurbritannia asemel vahvas Eesti vabariigis, kuid see viisijupp võib igat noort ning ambitsioonikat vutimeest vähemalt aeg-ajalt kummitada. Oktoobrikuu Jalkas sõnas FC Flora endine peatreener Marko Lelov, et kui 18aastane mängumees pole veel välismaale jõudnud, siis see tekitab temas paratamatult stressi. Kõik tahavad välismaale, areneda, kasvada ning olla jalgpalliuniversumi ladvaõunad. Oivaline, nii peabki! Siiski ei maksa unustada, et kõike tuleb mõistusega

võtta. Eesti pole Brasiilia, kus talente rohkem kui jaanipäeval vihma. Eesti on Eesti, iga andeka palluri vale otsus, ennatlik kustumine või varajane karjääri lõpp mõjub siinmail jalgpallisõpradele kuidagi eriti rusuvalt. Meil ei ole võimekaid mehi puu otsast noppida, seetõttu tuleb iga valik eriti priskelt läbi mõelda. Martin Vunk, Sander Post ning Vjatšeslav Zahovaiko on elu näinud mehed. Esimesel kahel vanust 29 eluaastat, viimasel 31. Vunk ja Post on oma karjääri jooksul kandnud kolme erineva välistiimi särki, Zahovaikol on see number neli. Lõppenud hooajal sibas terve trio ringi Premium liigas. Võrdlusmomenti kamba peale 108 koondiFoto: Lembit Peegel

semängus osalenud palluritel igatahes jätkub, seetõttu on nad paslikud andma tõusvatele vutitalentidele hüva nõu. Asi on tegelikult lihtne, kõik kolm meest soovitavad välismaa leiba maitsta nii vara kui võimalik. Kui on soov saada tippjalgpalluriks, siis ei jookse mööda külgi maha ükski heal tasemel välismaine noorteakadeemia. Zahovaiko sõnul tegeletakse juunioritega mujal tõsisemalt. “Ma ei tee Eesti noortetööd maha, aga teistes kohtades on harjutusprotsess kõvasti teistmoodi,” räägib Zahovaiko. “Treenitakse juba noorest east samadel põhimõtetel nagu mehed.” Temale sekundeerib Vunk, kelle sõnul on siinne süsteem veel arengujärgus ning seetõttu pole imestada, et paljudes teistes riikides on olukord professionaalsem.

Haara igast õlekõrrest!

Vjatšeslav Zahovaiko ei tee maha Eesti noortesüsteemi, kuid kiidab välismaist tööd noortega.

JALKA DETSEMBER 2013

Sander Post usub, et kuna me oleme väike riik ning jalgpallis veel mitte kõige tugevamad, siis tasuks õlekõrrest haarata ning iga võimaluse korral teise riiki siirduda. Ka Eesti koondises 8 väravat kõmmutanud Zahovaiko on temaga päri. Sillamäe tormaja usub, et see pole nii ainult jalgpallis. Igas valdkonnas on tegelikult nii, et kui tekib parem võimalus, siis tuleb sellest kümne küünega kinni haarata. Kõik unistavad välismaale mängima minekust ning kui tekib võimalus, siis tuleb see reaalsuseks muuta. Ründetuusadest veidi tagasihoidlikum on keskväljamees Vunk, kes usub, et variandi tekkimisel tuleb teha kõvemat analüüsitööd ja kõik ilusti läbi närida. “Selline asi on iga inimese jaoks individuaalne ja tuleb hoolega mõelda,

kuidas välismaale saaks Foto: Lembit Peegel

Haara õlekõrrestki!, soovitab välismaal pallinud Sander Post.

aga kui ikka tekib 14–15aastaselt võimalus välisakadeemiasse minna, siis on kindlasti raske ära öelda,” annab Vunk välismaale siirdumisele siiski rohelise tule. “Seal on terve keskkond ainult vuti ümber ehitatud.” Mängijatele võib ju erinevaid pakkumisi tulla, kuid õige ja sobiva klubi leidmine on märksa raskem pähkel. On ju Maarjamaa jalgpallistki näiteid, kus tiimivalikuga altminek on tervele hilisemale karjäärile põntsu pannud. Vunk lausub tõsiselt, et selles vallas ei ole kunagi lihtsat otsust. Arvesse tuleb võtta nii keelt kui kultuuri, mõni inimene lihtsalt ei sobi teatud keskkonda. Oma heakskiitu ei anna ta omast kogemusest Kreeka ning Küprose klubidele. Esiteks on seal kehvem noortetöö, teiseks võib võõras kultuuriruumis olla raske üksi hakkama saada. Pigem soovitab ta vaadata Skandinaavia ning Inglismaa poole, kus on asjad konkreetsed ja korralikud. Samamoodi kiidab Skandinaaviat Taanis, Norras ning Hollandis nahkkera tagunud Sander Post, sest see on kindla kvaliteediga koht, kus meie mängijatel on tavaliselt edukalt läinud. Vjatšeslav Zahovaiko ei hakka riigilisi erinevusi välja tooma, kõige tähtsam on tiimi suhtumine jalgpallurisse. “Kui klubi näitab suurt huvi üles ning hindab mängija potentsiaali, siis on see juba väga hea,” tõdeb Sillamäel maandunud Zahovaiko. “Samas on kõik

väga spetsiifiline ja oleneb olukorrast. Baltimaade pallimehed pole nii hinnas kui näiteks brasiillased, seetõttu ei saa väga valiv olla.” Ta on kindel, et igal juhul tuleks tippu rühkida väikeste sammudega, aste-astmelt. Eks ole kõigile teada, et suur amps ajab suu lõhki.

Välismaal on tohutu konkurents Martin Vunk paneb mängijatele südamele, et ei tasu ennast siinse tasemega võrrelda. Ta räägib hoogsalt, et välismaal on täiesti enneolematu konkurents. “Käisin millalgi Aserbaidžaanis testimas,” meenutab ta. “Mõtlesin, et olen keskpoolik, palju neid teisi ikka on, et võibolla veel 2–3 meest on koos minuga. Lõpuks tuli 40 venda kohale ja

VUNK TESTIMISEST ASERBAIDŽAANIS

Mõtlesin, et olen keskpoolik, palju neid teisi ikka on, et võibolla veel 2–3 meest on koos minuga. Lõpuks tuli 40 venda kohale ja siis nende hulgast valiti. Selline asi võib šokiseisundisse viia.

siis nende hulgast valiti. Selline asi võib šokiseisundisse viia.” Ühesõnaga, sõel on karm ning Eestis peab teistest peajagu üle olema, et võõrsil midagi ära teha. Kohalikus liigas tuleb olla pildil ning mängida stabiilselt, ainult sellisel juhul on võimalus, et sa jääd kellelegi silma. Eesmärgini viib aga tihe töö ja tahe. Tuleb individuaalselt harjutada, tavalistest treeningutest ei piisa. Rootsis, Küprosel ning Kreekas pallinud Vunk teab, et tuleb leida oma tugevad küljed ning siis tegeleda nende arendamisega. Kui kiiruslikud näitajad on head, siis tuleb teha kergejõustiku lihastrenni, tehnika arendamiseks on kasulikud seinasöödud jne. Zahovaiko on oma Sillamäe Kalevi meeskonnakaaslasega täpselt samal lainel. “Kui sa oled võtnud suuna jalgpallile, siis tuleb pingutada,” seletab Zahovaiko. “Tuleb seada eesmärgid ning nende nimel iga päev töötada. Võibolla tänapäeva noorus tahab kõike liiga lihtsalt saada, aga nii need asjad ei käi. Tuleb olla mees. Tuleb näha väga palju vaeva.” Ka Tallinna Flora mängumees Post on sihtide pooldaja, maha tuleb seada reaalsed verstapostid. Ta on arvamusel, et ilma nendeta pole mõtet trenni teha. Peale selle ei saa ta sotti noormängijatest, kes arvavad, et nad suudavad väljamaale pürgida nii, et jätavad Premium liiga vahele. Kuidas aga selle loo kangelased 2013 DETSEMBER JALKA

kuidas välismaale saaks välismaale pääsesid? Zahovaiko jutustab mõnuga, kuidas tema soovis võõrale maale mängima saada juba noores eas. Kui aga õige aeg kätte jõudis, tulid erinevad tagasilöögid, näiteks ei jõudnud klubid omavahel kokkuleppele. Oma Kuveidi-ajast ta ei räägi, libedamalt jooksevad sõnad Portugali teemadel. “Olin väga õnnelik, et sinna (U.D. Leiriasse – toim.) jõudsin,” tunnistab Zahovaiko. “Nägin erinevat vutti, erinevat suhtumist jalgpalli, kuid kahjuks oli see minu jaoks liiga järsk ja suur samm. Oleks toredam olnud teha pisike samm nõrgemasse liigasse ning seal uuele tasemele areneda.” Samas vaatab ta tõele näkku ning tunnistab, et tema karjäär on suuresti läinud pikaajaliste vigastuste nahka. Tervis oleks võinud olla stabiilsem, siis oleks olnud kergem täita ka kõrgemaid eesmärke, kuid enam pole midagi teha. Praegusel ajal ta enam välismaast ei unista ning usub, et karjääri lõpp hakkab tipa-tapa ligemale tulema.

Rusuv keskkond välismaal Sander Posti esimene välismaakogemus oli 2005. aastal sõlmitud laenuleping Taani esiliiga klubiga Vejle Boldklub (praegune Kaimar Saagi pesitsuspaik!). Nii kui võimalus tuli, haaras 10 korda koondiseski mänginud Post sellest kinni. Noore poisina puges talle võõras keskkonnas hirm nahka, kuid kõigest hoolimata sai ta hakkama. Vunk pääses esimest korda püünele ehk täiskasvanuna välismaale mängima 25aastaselt, kui hullas Rootsi klubis Syrianska. See oli tema jaoks küllaltki loogiline samm, Eesti liiga jäi kitsaks ning ta ise tundis vajadust millegi uue järele. Ta otsis endale 2–3 aastat klubi, kus oleks kõige parem areneda, kuid kui tuli konkreetne pakkumine meie naabritelt, siis ta pikalt ei mõelnud. Nüüd tagasi vaadates saab ta tõdeda, et tegemist polnud sellise kohaga, kuhu ta tegelikult jõuda soovis. Välismaalt kodumaale tagasitulemine tundub paljudele irvhammastele ning netikommentaatoritele uskumatu vähikäiguna. Mängijad tunnistavad, et tegelikult pole asi üldse nii hull ning kui väliskarjäär on rappa läinud, siis tasub tulla tagasi enesekindlust koguma. Halba see kindlasti teha ei saa. Eesti koondises ühe korra vastas20

JALKA DETSEMBER 2013

Foto: Lembit Peegel

Martin Vunk hindab ka meie Premium liigat, kus ta sai mänguaega ja kogus mängukindlust.

te võrku sahistanud Vunk eitab, et Premium liigas mängimine oleks talle kuidagi rusuv: “Kindlasti ei ole. Ma tulin rusuvast keskkonnast, siin olemine on mulle pakkunud sisemist rahu ja toonud tagasi kindluse.” Ta seletab, kuidas võõrsil on vorm tihti kõikuv, sest mängupraktika pole garanteeritud, aga stabiilses keskkonnas on kõik hea ja mõnus. “Jalgpallur ei arene ilma mängimiseta, ta võib ju metsas joosta ning füüsilist vormi hoida, kuid see pole see,” toob lähiajal uue hooaja võimalusi vaagima hakkav Vunk näiteks.

Katarist, Portugalist, Ungarist ning Soomest tagasi meiemaile maandunud Zahovaiko on Ida-Virumaal samamoodi vägagi rahul: “Paljud mängijad näevad mind eeskujuna. Tahan neid aidata, anda kogemusi ja suunata, et nende mentaliteet muutuks professionaalsemaks.” Zahovaiko räägib selge entusiasmiga, kuidas ta soovib, et ta meeskonnakaaslased armastaks oma ametit ning pingutaks kõigest väest, sest jalgpalluri karjäär on teadupoolest vägagi lühike. Selline mõttelend võiks kindlasti eeskujuks olla ka kõigile noorpalluritele.

Mida välismaalt kõrva taha pandi? Mujal on asjad teistsugused. Ühelt poolt tunnistatakse, et kõik on professionaalsem, samas võib just Lõuna-Euroopas ette tulla huvitavaid ning veidraid juhtumeid. Ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et Kreekas ja Küprosel on inimestel hoopis teistsugune mentaliteet kui meiesugusel põhjarahval. Vunk ristis sealsed riigid “mañana-land’iks” (“homme-maa” – toim.). Seda muidugi ääretult loogilisel põhjusel. Kui sulle midagi lubatakse, siis täidetakse seda lubadust alles homme! Aga seda homset ei pruugigi kunagi tulla. Vungi arust on see ääretult koomiline, alguses oled ise indu täis, aga kõige jaoks tuleb hulganisti aega varuda. Täiesti tavaline nähtus on tema sõnul see, et kõige lihtsamalegi elektronkirjale tuleb mõnikord vastust oodata kuni paar nädalat. Midagi ei toimu ning sellise, teo kombel veniva asjaajamisega tuleb lihtsalt ära harjuda. Zahovaiko keelt hammaste taga ei hoia ning tulistab, et jalgpall on räpane äri! Palju on valetamisi ja katteta lubaduste andmisi. Kui täpsemalt pärida, siis muutub ta vähem jutukamaks ning mainib, et paljud lood on päevavalgele toomiseks veel liiga värsked. Küll räägib ta innukalt, kuidas ta eelmisel aastal sõlmis Kreekas lepingu. Pärast seda kutsus meeskonna treener ta oma kabinetti ja ütles, et kui sa tahad siin mängida, siis pead oma palka jagama. Zahovaiko saatis ta sellise jutu peale kukele ning tuli sealt tulema. Ta soovitab hoolikalt valida inimesi, kes lepingutega tegelevad. Usaldada tohib ainult neid, keda sa ise tunned, sest nemad on valmis sinu eest seisma.

Sportlandist läbi ja Alpidesse! München al. 9990€

Müncheni lennupileti ostjatele talvevarustuse allahindlus -20% kõigis Sportlandi kauplustes.* *Tutvu kampaania tingimustega lähemalt www.estonian-air.ee Pakkumine kehtib 24.09 - 31.12.2013. Allahindlus ei kehti koos teiste soodustustega.

www.estonian-air.ee

persoon

Kas Andero Pebre l채bimurre Austraaliasse 천nnestub?

JALKA DETSEMBER 2013

Foto: Lembit Peegel

persoon

Andero Pebre retkleb teisele poole maakera Värskelt Eesti jalgpallimeistriks kroonitud Andero Pebre otsustas, et on aeg kodumaa tolm vutiputsadelt pühkida ning resideerida kängurudega külvatud maale. Küsimusi selline käitumine igatahes tekitab. Miks võttis alles karjääri alguses olev noormees vastu säärase otsuse ning kas jalgpallisaapad saavad koos endise Levadia mängumehega Austraaliasse kaasa rännata? Siim Kera

ebrega vesteldes on üks asi kindel kui raudpolt: ta kehakeelest on märgata, et eeloleva reisi suhtes ei liigu ta hinges ringi ükski pelguseuss. Lausa vastupidi, ta on seikluseks valmis ja ilmselt oleks ta intervjuu andmise asemel pigem pilvede peal mugavas lennukiistmes lõõgastumas. Maakera kuklapoolele sõitmise idee tuli suve alguses palluri tüdruksõbralt. Pebre ise toona tulevikust välja ei teinud ning keskendus olevikule. Ajapikku hakkas aga lumepall veerema ning kuna mõlema tuttavaid on seal kandis juba hulgi, siis kulges lõpliku otsuse tegemine üsna kergelt. Pebre tunnistab ausalt, et valiku tegemises mängis suurt rolli tema tänavune hooaeg. “Võibolla mingid väikesed motivatsioonikriisid olid sel aastal, sest ma ei saanud nii palju mängupraktikat, kui ma ootasin,” toob mängumees tõe päevavalgele. “Aga ma ei põe. Kõik läks nii, nagu minema pidi. Ma usun, et see otsus tuleb kasuks, sest ma olin Levadias mitu aastat. Tundsin, et edasiminekuks tuleb uus samm teha.” Priskes ning võõras riigis olles ei plaani 22aastane Pebre jalgpalliga lõpparvet teha. Samas pole tal veel selget aimu, mis saama hakkab (reisimuljete ning uute uudistega saab kursis olla ajaveebi http://excitingaustraliawithus.blogspot. com/ kaudu). Esialgu üritab ta endale leida poolprofessionaalse satsi, kus palli toksida. Selles osas on tema abimeheks endine Tammeka pallur Martin Haljak, kes ehitustöö kõrvalt on endale tiimi leidnud. Haljak on kohalike treeneritega suhelnud ning värske eestlase vastu on huvi olemas. Pebre usub, et mänguliselt ei tohiks tal sel tasemel probleeme olla, ning unistab ka kängurumaa jalgpalli tipust ehk A-League’ist. “See on üsna korralik ja jõuline liiga,” ütleb Pebre. “Kui vaeva näha, siis pole seal mängimine võimatu.”

Reaalsem on olla Austraalias poolproff Kõvasti pingutama sunnib kindlasti fakt, et sealsete pallurite palgad on mõnusalt kõrged. Peale selle jagub staadionitele hulganisti rahvast. Samas tunnistab Pebre, et end Aust-

raaliasse sisse seades tuleb kõigepealt leida viis, kuidas leib lauale tuua. Kui keeruline või hõlbus on selle kõrval pürgida tundmatus keskkonnas profijalgpalluriks, jäägu igaühe enda otsustada. A-League’i pääsemise nimel ta igatahes tööd veel teinud ei ole. Klubid on kirjade ja telefonikõnedega pommitamata. Pebre toetub hetkel Haljakule ja kõik muu selgub kohapeal. Poolprofessionaal olemine tundub igatahes märksa reaalsem variant. Trenni tehakse 3–4 korda nädalas ning sama aja jooksul peetakse ka üks mäng. See tähendab, et kõigil meestel jääb piisavalt aega, et palgatööd teha. Siiski teab Pebre, et mingisugust raha mängijatele ikkagi pakutakse.

VÄHESEST MÄNGUAJAST

Võibolla mingid väikesed motivatsioonikriisid olid sel aastal, sest ma ei saanud nii palju mängupraktikat, kui ma ootasin. “Päris heategevust ei tehta, et niisama käid mängimas,” täpsustab Pebre. “Ikka makstakse erinevate asjade eest.” Sellest summast siiski ei piisa endaga toimetulekuks ja seetõttu on vaja vuti kõrvale täiesti ordinaarset tööd. Kunagi peab Pebre siiski kliimaparadiisist tagasi nelja erinevasse aastaaega tulema. Selle kohta, kas teda võiks siis uuesti Premium liigas näha, ei oska ta midagi kosta. “Ma pole selline, kes nii kaugele ette mõtleb,” mõtiskleb ta. “Lasen elul veereda ja ma ei eita midagi. Kõik on võimalik. Võibolla toob elu hoopis uue pöörde, äkki mulle meeldib Austraalia, aga kolin hoopis Ameerika Ühendriikidesse. Tulevikus mulle jalgpall ilmselt kõige tähtsam ei ole. Tõsi, vutt on ainuke spordiala, mida ma tõeliselt armastan, aga ta ei anna mulle siiski kõike eluks vajalikku. Maailmas on väga 2013 DETSEMBER JALKA

persoon Rännumehe hinge kõrvale jättes jääb mulje, et Pebre on meie vutis mõningal määral pettunud: “Eestis on nii välja kujunenud, et sa teed palju tööd, näed vaeva ja käid trennis. Tekib küsimus, kas see tasu, mis sa saad, on väärt seda pingutust.”

Hindab ökotoitu

Peale rohelise muru hindab Pebre ka ökotoitu.

palju uurida. Ma olen seiklushuviline, mulle meeldib reisida ja vaadata erinevaid kultuure. Tahaks Aasias käia, Tai ja Indoneesia on sümpaatsed. Pea maas ma ei käi ega mõtle, et saaks palliga muruplatsile. Elus on muud ka vaja.” On väga hea, kui mängijal on selge siht silme ees ning ainuke eesmärk saada tippjalgpalluriks, aga samas ei saa eeldada, et iga vutimees samal lainel mõtleb. “Inimesel on väga palju muid asju, mida teha, ei saa vägisi vutitippu minna,” on Eesti U23 koondiseski platsile jooksnud Pebre kindel. “Sellega teed endale ainult karuteene. Õigel ajal tuleb aru saada, et asi ei tasu ära, pigem lähen ja pööran uue lehe. See pole lihtsa vastupanu tee. Pigem tuleb selliseid asju (Austraaliasse minek – toim.) teha varem kui hiljem. Muidu kahetsed, et oli võimalus minna, aga ei teinud seda.” 24

JALKA DETSEMBER 2013

Kui juba meie mõistes tipptasemel pallida, siis võiks antav präänik olla kogukam. Präänikut ise Pebre väga tihti ei näksi. Teda tõmbab kõik, mis on öko ning tervislik. Koos tüdruksõbra ning emaga valmistavad ja müüvad nad tooršokolaadi, mille kõik koostisosad on pärit ökopoest ning mis sisaldab ainult täisväärtuslikke toitaineid. Jalgpallur räägib innukalt, kuidas neil käib kõva tiimitöö. Üks valmistab ette, teine purustab pähkleid, kolmas keedab. Projektiga aga pidevalt ei tegeleta, sest klientuur on siinmail väike. “Inimesed ei suhtu siin ökomajandusse eriti hästi, ei osata väärtust hinnata,” arvab Pebre. Võibolla võetakse šokolaaditootmise idee reisile kaasa ja üritatakse kängurumaa magusasõprade huuled pruuniks värvida, aga kindel see ei ole. Usutavasti võiks ökovärk aidata jalgpalluril paremini väljakul ringi tuhiseda. Pebre nõustub, kuid alati ei pruugi see nii olla. “On inimesi, kes söövad kartulikrõpsu, šokolaadi, liha ning kartulit ja mängivad ikka paremini kui need, kes on ökodieedil,” lausub ta. “Tahan oma tervise eest hoolt kanda ja vabast tahtest endale mürke sisse ei aja.” Kui oli aga vaja ühiselt koos meesFoto: Lembit Peegel konnakaaslastega keha kinnitada, siis Pebre probleeme ei tekitanud, kuigi ta usub, et Premium liigas jätab nii mõnegi mängumehe toitumine soovida. “Ma ei tea, kuidas välismaal täpselt asjad on, aga ilmselt on seal toitumine väga selgelt paigas,” oletab Pebre. “Pärast trenni süüakse kõik koos kindlaid asju. Meil on nii, et kõik lähevad pärast harjutamist koju ja keegi ei saa kontrollida, mida sa endale sisse ajad.” Kui Levadia lõppenud hooaega vaadata, siis võib järeldada, et nende pallurite söödud road olid piisavalt tervislikud ning sportlikud. Pebre peab klubi möödunud aastat väga heaks. Küll tunnistab ta, et vahepeal oli olukord hirmutav, sest tabeli alumised võistkonnad mängisid nendega kui võrdne võrdsega. Õnneks saadi madalseisudest üle ning tiimi endine keskväljamees usub, et kaotus- ja viigiseisudest pääsemine annab kollektiivile järgmiseks hooajaks võimsa energia, mis lubab Levadial veel juurde panna.

mängija luubi all

Rimo Hunt

Daniel Meijel: Jõud on võibolla tema kõige tugevam omadus. Tallinna Kalevi füüsilistel testidel oli konkurentsitult parim.

Rimo Hunt kõksis veel paar aastat tagasi vutti amatöörtasemel, tänavu oli ta Premium liiga paremuselt teine väravakütt ning koondiseski debüüdi teinud. Ründetuusa omadustest katsuvad sotti saada Tallinna Levadia boss Marko Kristal ja Tallinna Kalevi treener ning spordidirektor Daniel Meijel. Väljakunägemine Daniel Meijel: Kuna ta pole tippjalgpallis kaua olnud, siis pole see kõige tugevam, aga samas viimaste aastatega oskab juba rohkem vabadesse tsoonidesse liikuda. Marko Kristal: Võiks parem olla. Vahel on nii, et tekib võimalus lüüa või sööta, aga ei näe piisavalt hästi väljakut. Eesti liigas saab hakkama.

Foto: Lembit Peegel

Õhuvõitlus Daniel Meijel: Väga korralik. Kontakti ei karda ja läheb kiiruse pealt sisse ning suudab võita. Samas nurga- ja karistuslöökide ajal ei suuda alati palli peaga õigesse kohta suunata. Söötu peaga andes on vaja juurde panna. Marko Kristal: Väga hea. Õhuvõitluseid ei karda ning suudab hüpata ja võidelda.

Vastupidavus Daniel Meijel: Kui ta Kalevis oli, siis oli trennides alati väga vastupidav, aga kui natuke jäi harjutuskordi vahele, siis läks ka vastupidavus kehvemaks. Peab kogu aeg trenni tegema. Marko Kristal: Nagu loom, nagu hunt. Väga vastupidav. Ei ole mingit probleemi.

Liikuvus Daniel Meijel: Eks aasta-aastalt läheb paremaks. Mängust arusaamine areneb ja seeläbi liigub ta paremini. Marko Kristal: Kõik on korras. Koordinatsioon on olemas ning suudab teha kõike, mida väljakul vaja teha on.

Kiirus Daniel Meijel: Stardikiirus on okei ning ta suudab tempot hoida. Eesti tasemel väga hea. Marko Kristal: Kiirus on hea. Oskab väga hästi tsoone ära kasutada.

Jõud Daniel Meijel: Väga-väga hea. Marko Kristal: Rohkem jõulisem olla ei saa. Väga tugev ja sitke mängija.

Sisu Daniel Meijel: Tahet on palju ja ta ei anna mitte milleski järele. Marko Kristal: Teist niisuguse tahtmise ja sisuga mängijat Eestist naljalt ei leia. Väljakul tõeline mees.

Tehnika Daniel Meijel: Suure ründaja tehnika. Mingil määral logiseb, aga enamikku asju ikka oskab. Eesti tasemel on korralik, aga välismaal oleks tehnilisi elemente rohkem vaja. Väikestest nüanssidest jääb puudu. Marko Kristal: Väravaid suudab selle tehnika pealt hästi lüüa, nii et pole viga midagi, kuigi võiks olla parem.

Löök & sööt Daniel Meijel: Lööb ja söödab mõlema jalaga, aga kindlasti saaks seda veel täpsemaks lihvida. Eks ta on Levadias kõvasti edasi läinud. Marko Kristal: Kui pihta saab, on löök tugev, aga tavaliselt jätab täpsus soovida. Sööduga samamoodi. Tehnika on niisugune natuke krobeline. Mõlemad võiksid olla paremad.

Sündinud: 05.11.1985 Klubi: Tallinna Levadia Eelmised klubid: FC Flora Haapsalu, M.C. Tallinn, Tallinna Kalev, Tallinna

Levadia

Treenerid: Aavo Tomingas, Toomas Wilson, Sergei Ratnikov, Marko Kristal Koondis: 4/0 2013 DETSEMBER JALKA

uued särgid

Kolmandas ja neljandas liigas vahetati päevinäinud vormid uute vastu! Eesti madalamates liigades käib vahepeal täiesti omaette elu. Meediakajastust napib ning seetõttu tuleb kindlasti paljudele üllatusena, et A. Le Coqi ning Itaalia firma Errea abil said karused amatöörvutimehed endale uued kehakatted. Angelo Palmeri

esti jalgpalli madalamad liigad, eriti IV liiga, on rahvasuus tuntud ka “õlleliiga” nime all. Alates 2013. aasta suvest ehib humalatootja kiri nii mõnegi amatöörklubi särki. Kevadel alguse saanud projekti abil said kolmanda ja neljanda liiga tiimid endale uued ja värsked mänguvormid. FC Pokkeriprodi riidekappi lisandusid tänu ettevõtmisele erksad võõrsilriided. Tiimi kapteni ja esindaja Lauri Hanstini sõnul võeti otsus vastu demokraatlikult ning kõik jäid rahule. “Meil ei olnud roosades särkides mängimisega mingisugust probleemi,” avaldab ta. “Ma usun, et kodumeeskonnad olid pettunud, kui nad pidid sellist värvi vormi kandvale võistkonnale kaotama. See oli väga lõbus kogemus.” Samasugust lusti said oma nahal tunda ka ülejäänud 40 amatöörvõistkonda, kes projektis osalesid. Tiimidele pakuti kaht erinevat varianti. Esiteks võimalus vahetada oma kulunud särgid ja püksid värskete vastu. Kes soovis end eriti luksuslikult tunda, võis endale saada kohalikus amatöörjalgpallis pigem haruldase nähtuse – võõrsilvormi! Hanstin on tulemusega igatahes rahul. “Riideesemete kvaliteet on väga hea,” lausub ta. “Vorm on väga kerge ning selles on mugav mängida.” Reklaamiagentuuri Taevas strateegiadirektor Toomas Järvet, kes on selle 26

JALKA DETSEMBER 2013

A. Le Coqi toetatud projekti taga, selgitab, kuidas kõik alguse sai. “Ma olen ise aastaid amatöörtasemel vutti mänginud,” meenutab FC Concordias pallinud mees. “Ma tean, et iga aasta või paari tagant uute vormide hankimine on klubidele väga suur väljaminek.” Kuidas jõudis mõte aga koosolekuruumist sadade mängijateni? Sõna on Järvetil. “Idee tekkis ühest töötoast, mida me koos A. Le Coqiga (õllefirma on olnud Taeva klient peaaegu agentuuri sünnist saati. – A. P.) pidasime,” seletab ta, kuidas mõtteniidid hargnema hakkasid. “Mõte oli minna kaugemale tavapärasest passiivsest koondise sponsorlusest.” Ta lõi oma mõttelennu lauale ning A. Le Coq haaras võimalusest jõuda madalamate liiga mängijateni kinni. Järveti

sõnul oli järgmiseks sammuks tootja otsimine. Õnnelikuks valituks osutus 1988. aastal loodud Itaalia bränd Errea. “Neil oli kõige parem pakkumine,” ei väsi Järvet kordamast. “Erreaga oli lihtne suhelda, nad olid valmis koostööd tegema ning nad tõesti tahtsid projektis osaleda. Peale selle pakkusid nad igale ettevõtmises osalenud klubile, kes paralleelselt osales ka ausa mängu kampaanias, šansi võita kaks piletit Parma FC meeskonna Serie A kohtumisele.” Ausa mängu kampaania tähendab siinkohal seda, et meeskonnad pidid tegema foto koos oma uute uhkete rõivastega ning selle pildi õllefirma poole teele saatma. Seda tegi 12 tiimi ning nende võistkondade mängijate hulgast valiti Eesti Jalgpalli Liidu aastalõpugalal välja kõige ausam mängija, kelleks osutus JK Pärnu-Jaagupi mehi Ülari Tohver, kes saab koos kaaslasega Itaaliasse lennata. Eesti Jalgpalli Liidu koostöösuhete spetsialist Siim Juks tunnistab, et ausa mängu sidumine projektiga oli õige samm. Alguses kõditas tema huvimeeli aga küsimus, miks A. Le Coq seda kõike teeb?

uued särgid “Jah, me olime üllatunud, et nad otsustasid investeerida madalamatesse liigadesse, aga nende vastus oli, et soovivad end tippjalgpalli kõrval näidata ka amatöörvutis,” toob Juks tõe päevavalgele. “Turundusinimesena mõistan, et see oli hea lüke, arvestades madalamate liigade geograafilist haaret ning sihtrühma.” Milline roll oli siinkohal aga Eesti Jalgpalli Liidul? Juksi sõnul on A. Le Coqiga suheldud koondise ja kõrgliiga teemadel. Viimane neist ju saigi 2013. aasta alguses A. Le Coq Premium liiga nime. Amatöörjalgpalli projekt tuli välguna selgest taevast. Märgiline on seegi, et idee tuli mehelt, kes ise sellisel tasemel mänginud. Alguses pakkus jalgpalliliit, et projekti jaoks eraldatud raha eest võiks näiteks vähendada võistkondade osavõtumakse, kuid A. Le Coq tahtis kindlasti särgiprojekti ellu viia. Tartu humalafirma on meie jalgpalli toetanud aastast 2001 ning peale rahvusstaadionile nime andmise on tehtud muudki. Näiteks on nende abiga üle Eesti ehitatud umbes 40 minijalgpalliväljakut. Toomas Järvet vaatab aga tuleviku poole. “Aasta lõpus teeme selle projekti kohta kokkuvõtte ning küsime ka

ROOSADEST SÄRKIDESt

Ma usun, et kodumeeskonnad olid pettunud, kui nad pidid sellist värvi vormi kandvale võistkonnale kaotama. See oli väga lõbus kogemus. klubide tagasisidet,” avaldab ta plaane. “Tiimide arvamuse põhjal otsustame, mida järgmisel aastal ette võtta.” Mida võistkonnad sellest kõigest arvavad? Lauri Hanstinil kiidusõnu jätkub, peale selle on tal ajusopis olemas idee järgmiseks hooajaks: “Kogemus ütleb, et alati on probleeme jalgpallidega. Kvaliteetsed pallid on üsna kallid ning neid on tavaliste treeningute jaoks vaja 10–15. Kui oleks võimalus neid allahindlusega osta, siis ma oleksin väga rahul.” Loodetavasti jätkub tulevikuprojektide jaoks koostöö Erreaga. Praegu on firma esindajaks Baltimaades Sporta Punkts, mille lätlasest omanik Maris Robeznieks elab muide Tartus! Ta peab ettevõtmise suurimaks plussiks seda, et

neil õnnestus luua vajalik kontakt Eesti jalgpalliga. Enne olid nad pigem tuntud käsi- ning võrkpalli rahva seas. “A. Le Coq andis meile oma ideest teada ning me tegime sobiva pakkumise,” räägib lõunanaaber. “Meie arust oli see suurepärane nii kohalikule amatöörjalgpallile kui ka Erreale, kes sai oma nime tutvustada.” Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab Itaalia rõivabrändi vormides joosta varsti platsile ka üks Premium liiga klubi. Kuidas aga amatöörjalgpall siit edasi läheb? “Jalgpalliliidu hinnangul võiks selline kampaania mõnda rahvaliiga meeskonda motiveerida IV liigas mängima,” avaldab Siim Juks. “Meie põhiline siht on see, et iga hooajaga kasvaks registreeritud jalgpallurite arv.” Toomas Järvet kinnitab oma kliendi nimel, et amatöörjalgpalli toetamine on A. Le Coqi üks prioriteete, ning tunnistab, et eelmisel aastal projekti arutades käis rahvaliiga nimi sealt korduvalt läbi, kuid kuna tase kõrgemal oli asja odavam läbi viia, siis otsustati III ja IV liiga kasuks. Samas tunnistab ta, et tulevikus on kõik võimalik. Igatahes ootab amatöörvutimehi roosiline tulevik. Foto: JK Pärnu-Jaagupi

JK Pärnu-Jaagupi meeskond nautis uusi särke täiega. Tagareas vasakult kolmas ausa mängu võitja Ülari Tohver, kes saab koos kaaslasega Itaaliasse sõita.

2013 DETSEMBER JALKA

treener

Foto: Lembrit Peegel

JALKA DETSEMBER 2013

Milles küsimus!? Vitali Kobašovi käe alt sirgub hulga meistreid.

treener

Vitali Kobašov: tähtis on kasvatada häid inimesi Mitu Eesti koondislast üles kasvatanud Tallinna Puuma treener Vitali Kobašov peab oluliseks noorte harmoonilist arengut, sest jalgpallur peab hakkama saama ka ühiskonnas. Indrek Schwede

itali Kobašovi mitu lemmikut ja eeskuju on pärit kaugelt. Uruguay koondisele elab ta kaasa alates 1980. aastast, kui Montevideos korraldati seniste maailmameistrite turniir, mille väljakuperemehed võitsid. Tema lemmiktreener on Marcello Lippi, kelle juhendatud Torino Juventuse mängustiil talle meeldis. “Mulle meeldib üldse Itaalia ja Hispaania koolkond,” räägib Kobašov. “See tuleb vist minu juurtest, sest isa on mul kreeklane.” Kobašov ise on üles kasvanud ja treenerihariduse saanud ajal, mil Eestiski valitses karm nõukogude kool. Treenerid – mitte ainult jalgpallis – olid ranged, isegi toored. Kobašov ei pane seda neile pahaks. “Ka mina pean olema range, aga muidugi on piir, millest ei tohi üle minna,” selgitab ta oma vaateid. “Iga mind õpetanud treener on mulle oluline. Kõigilt oli midagi õppida. Vladimir Kolbassenko, Valentin Jablokov, Vjatšeslav Smirnov, Vladimir Ulanov ja Eduard Võrk andsid mulle palju. Nendelt sain tunda ka karmust ja kõvasid sõnu, mis aitasid mind elus edasi.”

Puumas naudib tööd kõige väiksematega Sportimist alustas Tallinnas sündinud Vitali Kobašov (48) juba lasteaedades – nii vene- kui eestikeelses. Hiljem tegeles ta peale jalgpalli tõsisemalt ka jäähoki ja juudoga ning õppis Leningradis Lesgafti-nimelises kehakultuuriinstituudis. Soov treeneriks hakata tekkis tal juba noore jalgpallurina. Kobašov pani kõik treeningutel nähtu-kuuldu-kogetu kõrva taha. 1987. aastal armeeteenistuses olles sai ta Pihkvas mängides vigastuse, mis lõpetas ta karjääri. Kobašov oli siis 22aastane. “Trauma rikkus karjääri, aga ma ei kahetse, sest eesmärk oli saada treeneriks,” räägib Kobašov, kes oli ise küll väljakumängija, kuid kelle iidoliks oli väravavaht Rinat Dassajev. “Vjatšeslav Smirnov ütleski, et vigastus näitas kätte, et minu kutsumus on olla treener.” Tegelikult oli Kobašovil selleks ajaks esimene kogemus treenerina juba olemas, sest 1984. aastal läks ta tööle Oktoobri rajooni spordikooli. Aga see käis teiste kogenumate treenerite, näiteks Roman Ubakivi käe all. Iseseisvat tööd alustas Kobašov 1995. aastal endast seitse aastat nooremate poistega,

kelle seas oli ka Eesti koondislane Aleksandr Olerski. “Varem tegelesin alati ka nende lastega, kes ei pääsenud spordikooli,” räägib Kobašov. “Eesmärk oli saada nad tänavalt ära. See töö oli tollaste majavalitsuste bilansis ja abiks oli ka nende lapsevanemate entusiasm, kes aitasid väikeste summadega.” Kobašovi õpilaste hulka kuuluvad peale mainitud Olerski ka Sergei Pareiko, Vladimir Voskoboinikov, Artur Kotenko, Tihhon Šišov ja Dmitri Kulikov, kui nimetada vaid Eesti koondisse jõudnuid. Viimasest põlvkonnast on esileküündivamad samuti A-koondises debüüdi teinud Ilja Antonov ning Nikita Baranov, Maksim Lipin, Igor Dudarev, Heiko Väljas ja Sven-Jarno Lullu. Kõige tähtsama põhimõtte oma töös on Kobašov aga kokku korjanud erinevatelt kolleegidelt, koolitustelt, õppevideotelt. “Selleks on noorte harmooniline areng,” sõnastab Kobašov, kelle sõnul on talle palju andnud Arno Pijpersi, Jelle Goesi, Urmas Kirsi ja Karel Voolaiu koolitused. “Jalgpallur ei pea teadma ainult jalgpallitarkusi, vaid ühiskonnas hakkama saama. Jalgpalliliselt on mängija juures esimene asi anne ja teiseks võimekus. Andega võib palju muljet avaldada, aga võimekus on olulisemgi. Võimekus tähendab, et noorel on kiire taip ja ta võtab õpitu kiiresti omaks. Selliste noortega on hea koos töötada.” Praegu töötab Vitali Kobašov FC Puumas nelja grupiga: esindusmeeskonnaga esiliigas ja kolme noorterühmaga. Suure rahulduse saab ta 5–7aastastega tegelemisest. Vastu on võetud isegi 3–4aastaseid, kelle treeningus on palju lõbusaid mänge ja huumorit. “Kui näeme, et mõnel väikesel poisil jalgpallis kohe ei õnnestu, siis oleme vanematele öelnud, et tulgu mõne aja pärast tagasi, või soovitanud mõnda muud spordiala,” tunneb Kobašov oma töö ja laste ees vastutust. “Mõnele sobib võibolla hoopis muu ala ja mõnest võib saada suurepärane maletaja.”

Mida õppisin Roman Ubakivilt “Roman Ubakiviga koos töötades on mul meelde jäänud üks tema fraas. Mul oli probleem Aleksandr Olerskiga – tänav, sõbrad ja muud sellised ebameeldivad asjad –, millest tuli Ubakiviga juttu. Ubakivi näitas Olerskile kõrval treenivaid suuri jalgpallureid ja ütles: “Nemad on juba midagi saavutanud, kuid treenivad ikka edasi. Aga mida oled sina saavutanud?” Ja mulle ütles Ubakivi: “Minema lüüa jõuad alati, aga anna talle võimalus, et temast kasvaks korralik inimene. Lööd minema, aga kas tast saab korralik inimene?” Need sõnad võisid otsustada Olerski saatuse.”

2013 DETSEMBER JALKA

Õnne ei saa osta. Kinkida saab.

T Toeta SOS lastekülade laste unistusi!

900 6690 5 € 900 6680 10 € 900 6670 25 € www.sos-lastekyla.ee

Fernandinho Brasiilia

Manchester City

2013 DETSEMBER JALKA

Prantsusmaa

Karim Benzema Foto: Guy Jeffroy/Scanpix

Ees (vasakult): Hannaliis Jaadla, Tiina Trutsi, Miina Kallas, Sandra Reivik, Kelly Rosen, Riin Emajõe, Merily Toom, Lisa-Marie Nüüd, Kethy Õunpuu. Taga (vasakult): väravavahtide treener Aiko Orgla, peatreener Richard Michael Barnwell, Veera Anna Päivikki Kaarela, Laura Paas, Saron Läänmäe, Lotta Maria Laakso, Mirell Luht, Birgit Allmere, Ragne Hindrimäe, Liis Pello, füsioterapeut Jüri Salupere, abitreener Marko Kõiv.

Foto: Lembit Peegel

2013 DETSEMBER JALKA

Tallinna FC Levadia Eesti meister 2013

Ees (vasakult): Artur Rättel, Svjatoslav Jakovlev, füsioterapeut Maksim Škut, abitreener Indrek Zelinski, peatreener Marko Kristal, väravavahtide treener Ain Tammus, Ingemar Teever, Andreas Raudsepp, Andero Pebre. Keskel (vasakult): Maksim Podholjuzin, Nikita Koljajev, Kaspar Kaldoja, Artjom Artjunin, Priit Pikker, Roman Smiško, Kristjan Tamme, Igor Subbotin, Aleksei Jahhimovitš, Jere Aallikko. Taga (vasakult): Erkki Junolainen, Gregor Aru, Kaspar Paur, Artur Pikk, Aleksandr Kulinitš, Rimo Hunt, Oleksandr Voltškov, Aleksandr Dmitrijev, Dmitri Kruglov, Ilja Antonov.

Foto: Lembit Peegel

Tallinna FC Flora Eesti karikav천itja 2013

Foto: Nigel French/Scanpix

JALKA DETSEMBER 2013

17. - 30. DETSEMBER KALEVI SPORDIHALLIS

12 põnevat turniiripäeva, üle 600 pingelise jalgpallilahingu, üle 5000 mängija ja lugematu hulk väravaid! VEEDA AASTA VIIMASED PäEVAD jALgPALLIgA!

trenniriietus talvel

Trenni tehes hoidu puuvillast Eestimaad on õnnistatud nelja erineva aastaajaga. See teeb riietumise keeruliseks nii tavainimesel kui spordimehel. Talv on kohe käes ning noortel vutimeestel tuleb külma trotsides väravaid lüüa ja kaitsta. Mida selga panna? Siim Kera

ooruspõlvest mäletan, et tihti sai sportimise jaoks selga aetud esimesed ettejuhtuvad riided. Vahet ju polnud, mis hilpudega sa mööda platsi ringi loivasid. Tähtis oli see, et sai palli järel lipata. See kõik on vale! Ärge teie nii tehke. Spordirõivaste valik on vägagi tähtis ning loodetavasti saab tervisliku toitumise kõrval järjest populaarsemaks ka tervislik riietumine. Üks tähtsamaid asju, mida Nike edasimüümisega tegeleva firma Jalajälg turundusjuht Alari Lell ning müügijuht Erik Aibast korduvalt rõhutavad, on see, et puuvill on out. Sellisest materjalist särgis on küll mõnus rahulikke igapäevatoimetusi ajada, kuid keha liigutamiseks ta ei sobi. Looduslikud kiud on käsnasarnase ehitusega ning see tähendab, et higistamisel tekkiv niiskus imendub nende sisse. See omakorda muudab särgi kleepuvaks, märjaks ning raskeks. Tagajärjeks on vägagi ebamugav olek. Lapsed tuleb aga sügisel ja talvel trenni saata, kuidas neid siis riietama peab, et nad poleks ei külmavaresed ega kubujussid? Kõigepealt tuleb rääkida rõivastumise ABCst ehk kolmest erinevast kihist. Keha pinnalt niiskust transportiv aluskiht – see kiht on vastu inimese ihu ning mõjutab kõige rohkem treeningprotsessi ning enesetunnet. Seetõttu peaks see olema väga kerge ning hea niiskusjuhtivusega (näiteks Dri-Fiti esemed, mis on peale kõige muu ka vastupidavad, kui-

JALKA DETSEMBER 2013

Mida meeles pidada? NB1! Graafikut tuleks võtta pigem soovituse kui kindla tõena. Kõik oleneb siiski konkreetsetest ilmaoludest. Sademed ning tuul muudavad palju. NB2! Külma ilmaga palli mängides või trenni tehes ei tasu ära unustada, et mäng peab olema intensiivsem kui suvel. Isegi väiksemad mänguseisakud mõjuvad halvasti, kogu aeg peab ennast liigutama, et külm kallale ei tuleks. Seetõttu tuleks pause iga hinna eest vältida.

+20 – Üks kiht. Spetsiaalne õhuke spordisärk, õhukesed püksid. +10 – Kaks kihti. Spordisärgi all võiks olla aluspesusärk, mis hoiab kehatemperatuuri optimaalsena. Pükstel võivad lühikesed või pikemad liibuvad püksid all olla. Tuulise ilmaga tuleks kasutada mütsi. 0 – Kõik kolm kihti (aluskiht, vahekiht, pealiskiht). Tuleks kasutada sooja spordipesu. Kui on tuuline, siis peaks kandma ka tuulejopet. Väga tähtsad on müts ja spetsiaalsed kindad (tavalised sõrmevarjud lähevad märja ilmaga vett täis). –5 – Jällegi kolm kihti. Kui on pikk treening, siis tasub võtta kaasa kuiv särk ning vahepeal vahetada. Peale treeningut tuleb silmas pidada seda, et esimese asjana tuleb uus särk selga panna! Võib kasutada ka spetsiaalseid termosokke. –15 – Taas kolm kihti. Sellise temperatuuri puhul peaks kasutama juba ka näomaski. On olemas vägagi reaalne oht külmetuda, seetõttu ei tasu üle kolmveerand tunni järjest mängida. Vahepeal peaks soojas puhkama. Miinus 15 kraadist karmima pakasega pole tervislik välistingimustes jalgpalli mängida. Äärmisel juhul võib teha jooksutrenni.

Kraadiklaasijuttu aitasid teha Alari Lell, Erik Aibast ning Eesti koondise arst Kaspar Rõivassepp.

trenniriietus talvel vavad kiiresti ning väldivad keha ülekuumenemist). Isoleeriv vahekiht – see hakkab rolli mängima siis, kui välistemperatuur langeb. Selle kihi ülesanne on hoida kehasoojust ning tagada niiskuse eraldumine. Siinkohal oleks hea kasutada sünteetilistest kiududest valmistatud ning karustatud pindadega riideesemeid. Lihtsamalt öeldes – fliis sobib! Väliskeskkonna eest kaitsev pealiskiht – kui on vaja vastu seista tuulele, vihmale või lumele, siis tuleks selga ajada sademe- ja tuulekindel pealisrõivas. Peale kaitsefunktsiooni on tähtis ka Sellest pildist peaks saama inspiratsiooni talvise garderoobi soetamiseks. hingavus ehk niiskuse läbilaskevõime. Tavalised kilejoped ei karda korral tasub osta pigem keskmise hinnaga või veel kallimaid küll vett, aga nad ei hinga. Sellise jakiga treenides kondentooteid, odavam rõivatükk ajab asja ära, kuid väljakäidava seerub kehast eralduv niiskus rõiva sisepinnale ning takistab rahasummaga käsikäes tõuseb ka eseme kvaliteet ja spetsiifiorganismi optimaalset funktsioneerimist. Tagajärjeks on lisus. Lell toob ilmeka näite tehnikavallast. iseenda higis “haudumine”. Populaarsemad veekindlad ja “Loomulik, et BMW 7. seeria on kallim kui BMW 3. hingavad materjalid on Gore-Tex ja Storm-Fit. seeria, ning kõik saavad sellest suurepäraselt aru,” süüvib ta Alari Lell paneb lastevanemate südamele, et pealmine autosõprade maailma. “Riietega on aga tihti nii, et klient kiht ei tohiks olla liiga paks, pigem tuleks rõhuda keskmise pole nõus suuremat summat maksma, sest ta nägi sarnast kihi soojusele ning suure jope asemel võiks peale visata õhuasja 10 euro eest internetis.” kese kileka. Ta kinnitab, et mitu õhukest kihti on parem kui Aga olgu tengelpung kui väike või suur tahes – peaasi, et üks priske, sest siis on vastavalt enda soovile võimalik riideid on alati võtta kuiv spetsiaalne spordisärk. See on riietuspusle ära võtta ning juurde panna. Pealegi räägib õhukese kihi esimene tükk. jaoks fakt, et sellega on parem liikuda ning õhk on erinevate kihtide vahel kõige parem isolaator. Õigesti riietumiseks on vaja kõigi rõivaste koostööd. See tähendab, et kui lapsel on Eesti koondise arsti Kaspar kõige all puuvillane särk, siis ei ole uhketest ning kallitest Rõivassepa nõuandenurk teistest kihtidest midagi kasu, lõpuks tunneb ta ikka, nagu kannaks seljas vett. Väga tähtis on oma sisetunnet usaldada, inimeste termoMeeles tuleb pidada seda, et trenni minnes võiks olla regulatsioon on erinev. Sama oluline on jälgida tuult ning niiskust. Üllatavalt sage probleem on see, et noortel ei ole kergelt jahe. Soe peaks hakkama alles siis, kui inimene end kuivi vahetusriideid. Kui jäädakse harjutusi märgade riieveidi liigutab. Seejärel hakkab õige riie seda soojust hoidma tega tegema, siis on kerge külmetuda. Mõeldakse, kust ning lapsel ei ole külm ning ta ei kuumene üle. Sokke jalga lapsed külmetushaigusi üles korjavad, aga just nii neid tõmmates tuleb meeles pidada, et tegemist oleks spetsiaalsete saadaksegi. Seepärast on väga tähtis, et kohe on võtta spordisokkidega. Puuvill teeb jällegi rohkem häda, kui toob kuivad vahetusriided, muidu hakkab pakane purema. kasu. Putsade juures tuleb enim panna tähele seda, et nad oleksid kuivad. Lelle sõnul meeldib paljudele teha jalavarjud enne platsile jooksmist niiskeks, kuid keerulistes oludes ei Aga pealtvaataja? saa see kuidagi head teha. Kodune jalgpallihooaeg sai läbi, aga uus pole enam mägeKui on aga tarvis kehvades oludes toimuval mängul vahede taga. Mis rõivad tasub jalgpallifännil kodusest riidekatusmeeste pingil istuda, siis on selle jaoks paar head näpunäipist välja otsida? Spordiriietus siinkohal ei aita. Alari Lell det. Selga tuleb võtta lisajope ning pleed visata üle jalgade. soovitab sooja pesu kõige alla ning sulejopet kõige peale. Kõige tähtsam on see, et pingil tuleks istuda talvesaabastega. Vahele võib jääda villane kampsun või mõni teine soe Alles siis, kui lähed sooja tegema, tasub varvaste otsa visata riietusese. Siililegi selge, et kõvasti tuleb pähe tõmmata müts, kätte kindad ning jalga paksud sokid. Olemise teeb jalgpalliputsad. mõnusamaks ka pleed või tekk, mille saab üle jalgade või Tõsi, kehakatteid on palju ning ega lastevanemate rahaülakeha visata. Alati on abiks termos, mis täidetud sooja kotid pole põhjatud. Kuid tasub investeerida. Võsukestele joogiga. Kindlasti tasub võistkonnale kõigest väest kaasa on spordiriideid igatahes vaja. Vahet pole, kas nad käivad elada, sest liigutamine pakub teatavasti sooja. Samamootrennis, kehalise kasvatuse tunnis või jalutavad niisama ajadi võib vaheajal teha väikese tiiru staadioni ümbruses, viiteks. Kampsuniga kõlbab käia küll poes, kuid igasuguste ühe koha peal istumine teeb asja ainult hullemaks. higiste ettevõtmiste jaoks on vaja eraldi riietust! Võimaluse 2013 DETSEMBER JALKA

klubilood

Füsioterapeut, ajaloolane ja määgiv lammas Endised jalgpallurid, nüüd aga Tartu ülikoolis füsioteraapiat ja ajalugu õppivad Joonas Einfeldt (23) ja Martin Kuldmägi (23) lõid Pärnusse uue omanäolise vutiklubi nimega Poseidon. Kirsi Altjõe

ärnus on juba praegu kolm pikkade traditsioonidega jalgpalliklubi – Vaprus, Kalev ja Pärnu Jalgpalliklubi ehk PJK. Neljanda klubi tulek pani nii mõnegi spordisõbra kulme kergitama – kuhu see küll ära mahub? Aga Joonas ja Martin ütlevad, et tühimik uue klubi jaoks on olemas. Eriti veel, kuna tegemist on pisut teistsuguse filosoofia ja metoodikaga ettevõtmisega. Noored mehed on oma tegemistest vaimustuses ja ütlevad, et algus on olnud küll konarlik, aga üle ootuste hea. “Läkitasime kevadel Pärnu lasteaedadesse terve rea kirju sisuga – oleme uus klubi ja tahaks pakkuda teie lastele jalgpallitrenne,” ütleb Martin. “Vastuseks saime ainult tagasilükkamisi. Päris masendus tuli peale, tundus, et meid ei olegi vaja. Aga siis saatsime mõned kirjad Pärnumaale laiali – Surju, Saugasse, Uulusse. Ja sealt tuli äärmiselt positiivne tagasiside. Uulust helistas meile lausa kooli direktor ise ja ütles, et me oleme väga oodatud.” Nõnda lükatigi trennid juunikuus käima ja just Pärnumaa väiksemate piirkondade lapsed ja lapsevanemad on jalkatrennide ja uue klubi vastu erilist huvi üles näidanud. “Surjus on nüüd näiteks jalgpalli-

JALKA DETSEMBER 2013

Joonase trump palliväljakul on tema jalka ning kergejõustiku taust.

trennid kooli tunniplaani lausa sisse kirjutatud ning bussiliikluski on trennide järgi seatud, et lapsed ilusti liigelda saaksid,” ütleb Martin uhkelt. “Nii et kui algus läkski pisut konarlikult, siis nüüd on meil umbes 50 erinevas vanuses last, kellele kaks korda nädalas trenne anname,” lisab Joonas.

SURJUS JALKATUNNID

Surjus on nüüd näiteks jalgpallitrennid kooli tunniplaani lausa sisse kirjutatud ning bussiliikluski on trennide järgi seatud, et lapsed ilusti liigelda saaksid. Kes on JK Poseidon ehk Martin ja Joonas? Martin, see heledapäine ja jutukam kahest klubiloojast, ütleb, et on pärnakas ja isegi pikka aega jalgpalli mänginud: “Olin väravavaht. Kuhugi kõrgustesse ei pürginud ja meistriliigas ei mänginud, aga jalgpall kui selline mulle väga meeldib. Nüüd õpin aga Tartu ülikooli magistrantuuris ajalugu. Järgmisel keva-

del tahan kooli ära lõpetada ja rohkem klubile pühenduda.” Joonas on jalgpallikohtunik ja õpib sealsamas Tartu ülikoolis bakalaureuseõppes füsioteraapiat: “Noorena mängisin ka ise vutti, aga 12aastaselt pidin põlvevalude tõttu jalkast loobuma. Hiljem hakkasin kergejõustikuga tegelema, aga jalgpall on alati olnud minu esimene ja suur armastus.” Mõlemad on äsja saanud jalgpalliliidult oma treeneritöö tunnustuseks C-litsentsi. Poseidoniga on võetud eesmärgiks luua intelligentne vutiklubi, kus ei toodetaks tippe, vaid mitmekülgseid, elujaatavaid ja terveid noori. “Me ei ole talendikütid, kes mööda Eestit uut Messit otsivad, pigem tahaks lastele anda tervisliku ja laiahaardelise maailmapildi,” pillub Martin ideid. “Plaanime vutitrennide kõrval noortele ka malet, joogat, tantsu ja võimlemist õpetada, rääkida toitumisest, aga ka vutifilosoofiast laiemalt, et areng ei oleks ühekülgne.” “Meie üks eripära on ka see, et meid on alati trennis kaks – nii mina kui Martin. Nõnda on ka trenn ise mitmekülgsem ja iga laps saab rohkem tähelepanu ja tagasisidet,” sõnab Joonas. “Ja mõtle, nõnda on meil alati trennis füsioterapeut ja kergejõustikuspets, kes oskab lapsi mitmekülgselt arendada. Et

klubilood ei oleks vigastusi, et jooksusamm oleks õige ning venitusharjutused tehtud,” lisab Martin.

Miks oma klubi? “Alguse sai kõik sellest, et omavahel muudkui arutasime – et kui meil oleks oma klubi, siis mida me kõik seal teistmoodi teeks,” ütleb Martin. “Ja siis jõudsime oma mõttekäiguga sinnani, et miks mitte – meil võikski olla oma klubi, kus need ideed ellu viia. Läksime minu endise treeneri, praegu Santose klubi presidendi Meelis Eelmäe juurde ja küsisime, kas see on utoopia, kui me sellise idee plaanime ellu viia. Ta ei saatnud meid puu taha, vaid aitas ning viis kokku õigete inimestega, kes oskasid nõu anda.” Parim nõu, mis poisid said, oli see, et Tartusse, kuhu nad esialgu plaanisid oma klubi luua, nad ära ei mahuks. “Seal on väga tugevad, laiahaardelised ja sisukad klubid ees, ühtki vutihuvilist vaba last enam-vähem ei ole, anti meile teada ning soovitati Pärnu poole vaadata,” räägib Martin. Nõnda saigi märtsikuus MTÜ loodud ning pall Pärnumaa suunas veerema lükatud. Noorte meeste eeskujud ei tule kaugelt Inglismaalt ega Saksamaalt, malli ei võeta ei ManU-st ega Dortmundist. Pigem inspireerivad neid kohalikud edulood. “Santos on meile olnud suureks innustajaks, nende filosoofia on väga õige ja taktika paigas,” räägib Martin. “Või vaata näiteks Viljandit – väike koht, kus korra aastas peetakse folki, aga milline hingestatud klubitegevus seal toimub. Või Paide, suurepärane tase.” Ka on noortele meestele oluline, et nende klubil oleks äratuntav identiteet ja oma nägu. “Kui ma omal ajal vutti mängisin, ei saanud ma tihti arugi, kelle eest mängin,” lisab Joonas. “Oli mingi puder ja kapsad, küll olin üks päev ühe, siis aga teise klubi eest väljas. Ise tahaks, et lapsed ikka aru saaksid, kust nad tulevad, mida esindavad. Et neil oleks kindel seljatagune Poseidoni näol.”

Enda kehtestamine võtab aega Praegu antakse trenne erinevais paigus, Uulus, Surjus, Saugas kaks korda nädalas. Sellest peaks esialgu piisama, et tekitada huvi, mitte rutiini, usuvad

Martin ja Joonas. Kuna vanuseliselt on neil trennilapsi lasteaiast kuni põhikooli lõpuni, on ka tase ja suhtumine väga erinev. “Väiksemate lastega on vaat et kergemgi, neil tuleb tehnika õppimine mängulisemalt, loomulikumalt,” ütleb Joonas. “Suured on juba isiksused, nendega läheb pisut rohkem aega, et saada siseküljesööt, mängupilt selgeks. Ka vajab enda kehtestamine suurte juures rohkem tööd, sest nad usuvad, et on ise juba piisavalt targad.” Igas trennis tehakse lastele selgeks mõni uus aspekt jalgpallist. Korraga kogu infoga lapsi üle ei valata, kõik tuleb samm-sammult, tasapisi. “Kui hakata ühes trennis õpetama söötu, tõrjet ja suluseisu, siis järgmisel korral pole kellelgi midagi meeles,” kõneleb Joonas. “Võtame ühe teema korraga.” Kurioosseid, naljakaid juhtumeid on ka juba ette tulnud. Näiteks on Saugas trennide kaaslaseks kohalik lammas, kes samal ajal muruplatsi teises otsas ringi jalutab. “Kord käisin koolis asju ajamas ning lammas tuli minuga isegi majja kaasa,” meenutab Martin. “Küll see määgimine kõlas heledasti suures tühjas koolimajas.” Nii et põhimõtteliselt võiks Poseidoni maskotiks ollagi määgiv lammas, nagu Vändras on mõmisev karu. Oleks sümboolne ja väga täpne vapiloom.

RÄÄGIME VUTIST LAIEMALT

Me ei ole talendikütid, kes mööda Eestit uut Messit otsivad, pigem tahaks lastele anda tervisliku ja laiahaardelise maailmapildi. Plaanime vutitrennide kõrval noortele ka malet, joogat, tantsu ja võimlemist õpetada, rääkida toitumisest, aga ka vutifilosoofiast laiemalt. sõnab Martin. “Ka meie logo on Pärnu oma sarnane, ainult kui Pärnu vapil hoiab käsi võtit, siis meil hoiab see Poseidoni harki.” Helesiniste vormidega täitub üks helesinine unistus nii klubi loojatel kui ka Pärnumaa lastel, kes on Poseidoni omaks võtnud.

Helesinine täitunud unistus Peagi saavad Poseidoni klubi lapsed endale oma esimesed vormid, sest kuigi plaan ei ole maailma vallutada, tahetakse siiski turniiridel käia ja vanema satsiga hakata Eesti meistrivõistluste 4. liigas pallima. Selleks on vaja aga ühtset nägu. “Valisime tiimi vormi värviks helesinise, mis on inspireeritud Pärnu sümbolitest,”

Martin ütleb, et kuigi trennis on alati kaks juhendajat, pole välja kujunenud rollijaotusi stiilis “hea politsei-paha politsei”. “Mõlemad oleme loodetavasti positiivsed eeskujud lastele.” 2013 DETSEMBER JALKA

usutlus

Treenerina k체pses Igor Prins t채navu ka ise.

JALKA DETSEMBER 2013

Foto: Lembit Peegel

usutlus

Igor Prins:

Põrumine oleks olnud medalita jäämine! Eelmisel hooajal oma unistuse täitnud Nõmme Kalju aasta manas poolehoidjate nägudele nii meetripikkuse naeratuse kui räsinud ja pettunud ilme. Euroopas tehti tubli saavutus, kuid Premium liiga libises käest. Kalju peatreener Igor Prins võttis nõuks pajatada, mis siis õigupoolest nihu läks ning kuidas siit edasi minna. Siim Kera

ui nüüd hooajale tagasi vaatad, kuidas paistab, kas euromängud korvavad meistritiitlist ilmajäämise? Eks ole soov mitmes kohas hästi mängida. Muidugi tahtsime euromängudes tublid olla ja ka Premium liiga võita, nii et korvamisest ei saa juttu olla. Eelmisel aastal suutsime meistriks tulla ning üritasime sel hooajal samamoodi kõmmutada. Kahjuks ei õnnestunud, kuid Meistrite liiga edasipääs oli mõnus positiivne emotsioon tervele klubile. Esimene kord ja kohe edasi! Kui edukaks teie euroseiklust tegelikult pidada võib? HJKst saite läbi, kuid järgmised 4 mängu lõppesid üldskooriga 3 : 15. Edu on see, et saime HJK-le ära teha. Nad olid favoriidid ja meist tugevamad. Edasised vastased olid veel raskemad ning mängud olid keerulisemad, aga mis teha — tasemevahe on praegu selline. Pea kiilaks ajamise kihlvedu oli spontaanne? See oli minu ja meeskonna vaheline kokkulepe. Ega ma siin iga venna ütlemise peale rõngast läbi hüppama ei hakkaks. Puhas isiklik asi.

On vaja suurt meeskonda, tiim tuleb nii komplekteerida, et jõuad igal pool mängida. Lihtne on öelda, aga väga raske on tegelikult sellist satsi kokku klopsida. Jäite Premium liigas küll teiseks, aga kas võib rahul olla sellega, et suutsite kohalikus vutiladvikus kanda kinnitada? Eesmärk oli kindlasti tiitlit kaitsta, eriti kui arvestada, et meeskonnas suuri muudatusi ei olnud ning enam-vähem eelmise aasta koosseisuga liikusime ka tänavusse hooaega. Samas ei pea ma Premium liiga tulemust põrumiseks. Põrumine oleks olnud medalita jäämine.

PEA KIILAKS AJAMISEST

Ega ma siin iga venna ütlemise peale rõngast läbi hüppama ei hakkaks.

Mida pere sellest kõigest arvas? Mis nad ikka. Lühiajaline välimuse muutus ju. Eks juuksed kasvavad tagasi, samas hirmul olid kõik! Elus olen kolm korda selline olnud: sündides, sõjaväkke minnes ja nüüd. Ema käest küsisin, ta ütles, et isegi sündides oli mul rohkem juukseid peas (naerab – toim.). Võõras ja uut moodi kogemus, aga peab tunnistama, et kiilaspea mulle ei sobi.

Euromängude kaela ei saa ebaedu ajada? Kõik eurosarjades mängivad kohalikud klubid peavad selleks valmis olema, et suvel on selline periood, kus tuleb erinevate võistlussarjade vahel jõudu jagada. Kui tahad edukas olla, siis tuleb selleks valmistuda. Ma alguses rääkisin liialt, et euromängud tekitavad väsimust, aga see pole tegelikult mingi vabandus. Kui mängid ühes kohas hästi, pead teises ka. Suvised kaks viiki Tallinna Kalevi ja Infonetiga olid väga valusad. Vaatame tõele näkku, need kohtumised oleks pidanud oma kasuks pöörama.

Eesti klubid unistavad tihti eurosarjas põhiturniirile jõudmisest. Miks on see seni utoopiaks jäänud? Suhteliselt nukker on see seis, lagi tuleb kiiresti ette. Meistrite liigas on nüüd Kalju ja Levadia edasi saanud, eks see näitab meie klubide taset võrreldes teiste riikidega. Alguses võibolla saad omasugustega mängida, aga see on ka kõik.

Kui tihe mängugraafik pole süüdi, siis mis saatuslikuks sai? Viigid? Tuleb vaadata turniiritabelit. Levadial üks viik, meil kuus. Sinna need punktid jäidki. Oli mitu viigimängu, kus me ei suutnud vajalikku vinti peale keerata. Lisaks kaotus Narvas. Hooaja lõpus on hea neid punkte kokku lugeda, näed 2013 DETSEMBER JALKA

usutlus Foto: Lembit Peegel

Foto: Lembit Peegel

Emotsionaalne mitte ainult kohtunikega: Igor Prins (paremal) kuulutab tõde Ken Kallastele.

Mullu pani meistrimedali Prinsi kaela olümpiavõitja Gerd Kanter!

kohe, kus ja mis puudu jäi. Teatud kohtumistes võibolla ei olnud meeskond päris kõigeks valmis. Ilmselt natukene lootsime, et saame vana rasva peal liugu lasta. Ega ei saa küll.

sel tasemel mänginud 1999. aastast ning nende klubi hakati üles ehitama Kalju omast 6–7 aastat varem. Küll me jõuame ka ajapikku sinna.

Levadiaga jäid mängud 2 : 2 ning väravate vahe ka võrdne. Kaotasite võrreldes nendega punkte just teiste võistkondade vastu pallides. Kas läksite mõnda vastast alahindama? Liidriga me ei vääratanud, jah. Kes nüüd enam ütleb, et läksin mõnda mängu üleolevalt mängima. Mitte keegi ei tunnista seda, aga mingisugune põhjus ju oli, seda oli näha. Oli piisavalt kohtumisi, kus hakkasime liigutama alles siis, kui meile värav löödi. Paraku jäi mõnikord selline ärkamine liiga hiljaks.

KOHTUNIKEST

Ma ei taha samas neid süüdistada. Kui endal mäng kõige paremini ei õnnestu, siis lähedki iga asja peale endast välja. Tegin omad järeldused ja üritasin keskenduda muudele asjadele.

Levadia edu pandiks peetakse just oma kasvandikele panustamist. Kas Kalju pole sellise lähenemise peale mõelnud? Levadiaga tiitli võitnud noori poisse on juba aastaid seal klubis kasvatatud. Neid on kaua proovitud ja neile on antud võimalus mängida. Kõigepealt säras Morozov ning nüüd on kõik teised riburada pidi järele tulnud. 18–19aastased peaksid meie kõrgliigas juba kanda kinnitama, Kalju noortega hetkel nii ei ole, kuigi meil on tegelikult häid mängijaid peale tulemas. Levadia puhul ei ole vähetähtis see, et nad on 46

JALKA DETSEMBER 2013

Tiitliheitluses oli väga oluline seegi, et Levadia sai väärt täiendused Kruglovi ja Dmitrijevi näol. Kas Kalju ei üritanud neid endale napsata? Võtame asja nii, et nad on Levadia vanad mängumehed ja hing ihkas sinna tagasi. Konkreetset soovi ei olnud ei meie ega nende poolt. Duubel on teil oma noori täis. Kas võib kedagi juba järgmisel hooajal põhimeeskonnas näha? Arvan küll. Hooaja lõpuski sai 17aastane Mihkel Ainsalu nii mõnegi täismatši kätte. Tema võiks kindlasti järgmisel aastal regulaarset mänguaega saada. Kokku on 5–6 tüüpi, kes on suutelised mängima. Teie teises tiimis on ka üsna palju leegionäre. Väljamaalastele on vaja kuidagi konkreetselt ja teistmoodi läheneda. See aasta läks asi keeruliseks, sest piirangud tulid peale. Teatud vendadega olid lepingud tehtud, nad olid olemas, jäid siia ning lootsime, et neist koorub midagi välja, aga paraku ei. Eks uueks aastaks on kõvasti mõtlemisainet, tuleb nad kõik kriitilise pilguga üle vaadata, pole mõtet neid duublis hoida. Kas kahe hooaja vahel võib toimuda suurem verevahetus või üritate praegused mängijad alles jätta? Me oleme nüüd näinud, kuidas see aasta läks. Ühine arvamus on, et midagi on vaja kindlasti muuta. Kindlasti tuleb uusi mängijaid. Kui keegi soovib lahkuda, siis kätt ette ei pane? Need küsimused on täiesti personaalsed. Usun, et lahkujaid on, sest paljudel saavad lepingud läbi. Tuleb uuesti läbi mõelda, keda me tahame ja keda ei taha. Asjad olenevad ka sellest, kuidas me suudame palluritega kokku leppida ja millised on nende tahtmised.

usutlus Jagelesid sel hooajal tihti kohtunikega. Praegu tagasi vaadates – kui palju oli seal sinu temperamenti, palju reaalseid õigusmõistjate eksimusi? Jah, ise ärritusin liiga palju, aga kohtunikud tahtsid end kehtestada kaartide näitamise kaudu ning see pole minu arust õige. See tekitas palju poleemikat ja seda teemat on sel aastal meeletult puudutatud. Rahulolematust oli palju. Mulle tundub, et mängu ohjes hoidmine küll ei parane, kui vilemees hakkab iga jalgpalluri emotsiooni peale kaarte näitama. Kui seda tehakse, siis peab seda joont lõpuni hoidma, aga kuidagi tasakaalust väljas olid need asjad. Ma ei taha samas neid süüdistada. Kui endal mäng kõige paremini ei õnnestu, siis lähedki iga asja peale endast välja. Tegin omad järeldused ja üritasin keskenduda muudele asjadele. Tanel Meltsi kupatasid mais duublisse. Mis seal täpselt juhtus? See on teema, mida ei ole mõtet arutada. See on meie klubisisene asi. Mis temast edasi saab, on ta uuel hooajal tagasi esindusmeeskonnas? Leping saab tal novembris läbi ja nii on. Premium liiga taseme tõusu või languse üle peetakse tihti arutelusid. Kuidas see hooaeg tundus? See kindlasti rikastab meie liigat, kui siia tulevad koondislased mängima. Kui võtame Levadia, siis Dmitrijevi ja Kruglovi tulekuga tekkis seal stabiilsus. Kogenud jalgpallurid, kes aitasid tiitlile väga palju kaasa. Sama Vungi ja Zahovaikoga Sillamäel. Alguses ei saanud nad oma masinavärki kuidagi käima, aga hooaja lõpus moodustati väga terviklik ning tugev löögirusikas. Tase kindlasti tõuseb, kui head mängumehed tulevad tagasi koju. Muidugi on siin probleem, et meil on ainult kolm või neli klubi, kes suudavad selliseid tüüpe endale võtta, teised mitte. Sealt hakkavad aga meeskondade lõhed suurenema. Kui palju hoiab Kalju silma peal eesti koondislastel, kes oma koduklubis just ülearu palju mänguaega ei saa? Hoiame silma peal, teised klubid teevad sama. Üritame ikka tagasi meelitada, aga väga raske on just finantsiliselt, sest võõral maal saab pallimängimise eest tavaliselt rohkem raha. Sõltub mängijast, mõni ei saa oma tiimis pildile ja tahab tagasi tulla, et end siin uuesti heasse vormi mängida. Mõnele on kõige

tähtsam palk. Eks väga palju oleneb juhuste kokkulangevusest. Premium liigas on heade eestlaste defitsiit, samas oleks neid hädasti siia vaja, sest välismängijate limiit on peal.

VÄLISMÄNGIJA LÜHIKESEST VALIMISAJAST

Füüsise ja tehnika näed ära, aga inimese sisu ei õpi nii lühikese ajaga tundma. Nendega on nii nagu on. Mängud algavad lumes ja lõppevad poris, meie kannatame need asjad ära, aga neile on see väga võõras. Eesti jalgpalluritega on vist lihtsam ka, tead täpselt, millist kvaliteeti nad pakuvad. Ikka. Võõrpalluritega on nii, et sul on nädal aega ning pead kindlaks tegema, mis tasemel nad on. Teed nendega küll treeningmängu, aga kui punktide lugemiseks läheb, on asi hoopis teine. Sa näed küll mänguoskuseid, aga sa ei õpi neid tundma. Sa ei tea, mis iseloomuga tüüp on, ja just seal võid orki lennata. Füüsise ja tehnika näed ära, aga inimese sisu ei õpi nii lühikese ajaga tundma. Nendega on nii nagu on. Mängud algavad lumes ja lõppevad poris, meie kannatame need asjad ära, aga neile on see väga võõras. Uueks hooajaks on eesmärgid juba paigas? Meistritiitel. Sellest hooajast on meil tegelikult palju õppida, et kindlamalt mängida. Stabiilsusega üritame võidukarika tagasi võtta. Euroopa liiga kohta ei oska midagi öelda, tuleb oodata loositulemusi. Loodetavasti saame mängitavad vastased ja pääseme vähemalt ühest ringist edasi.

HJK on alistatud ja pea kihlveo järgi kiilaks aetud.

Foto: Lembit Peegel

2013 DETSEMBER JALKA

naised

Pille Raadik elab Ahvenamaal jalgpalli keskel Eesti koondise kaitsemängija võib möödunud hooajale rõõmusui tagasi vaadata: tema koduklubi Aland United triumfeeris Soome meistrisarjas. Põhjanaabrite tšempioniks kroonitud Raadik räägib, kuidas Ahvenamaal elukene veereb. Siim Kera

olmandat aastat Aland Unitedis ründajaid terroriseerinud kaitsemängija jõudis märkimisväärse tähiseni – Soome meistritiitlini. Veel kõnekamaks teeb fakti tõik, et Eesti naistekoondislast ei oota koduse kaminasimsi peal ükski Eesti täiskasvanute meistrimedal. Tavaliselt käivad need asjad ikka vastupidi – hangitakse endale kõikvõimalikud kodused aukirjad ja alles siis sõidetakse laia maailma lisa otsima, kuid Raadik ei jäänud Flora naistetiimi liiga pikalt passima, vaid tegi karjääris vajaliku sammu edasi ning tõttas üle lahe. Foto: Lembit Peegel

Raadiku debüüthooajal lõpetas Ahvenamaa pealinnas Mariehamnis kodustaadionit omav Aland United Soome kõrgliiga neljandal kohal ja eelmisel aastal platseeruti teiseks. Seekord suudeti aga edestada kõiki konkurente ning pisteti meistrikarikas kotti. Kaitsja peab üheks edu põhjuseks seika, et naiskond sai piisavalt palju koos harjutada. Kui mullu sai terve tiim alles märtsiks kokku, siis tänavu hakkas ühtne ning kibe töö juba jaanuarist. Nii laoti viljakas pinnas, mille pealt hakkas naiskonna mootor juba hooaja esimestest mängudest vurinal tööle, ning see põrin ei lakanud hetkekski. Põhihooajal kaotati 18 mängust 1 ning viigistati 2, kuue parima naiskonna osalusega toimunud lisaringis saadi võimalikust 15 punktist 13. Kuigi statistikat vaadates võib tunduda, et Unitedi jaoks oli terve aasta lust ja lillepidu, siis Raadik sellega päri ei ole. “Hooaja keskel tekkis hetk, kus kõik ootasid, et me võidaks,” vaatab ta ajas tagasi. “Pinge oli suur nii mängijatel kui treeneril, tihti suutsime kohtumisi viimaste minutitega oma kasuks pöörata. Suutsime heitlusi küll võita, kuid tegelikult mängisime üsna rabedalt.”

Kodumängudel 347 pealtvaatajat

Nii sai Pille Raadik hakkama MM-valikmängus itaallannaga.

JALKA DETSEMBER 2013

Rabe või mitte, Unitedi kodumänge jälgis keskmiselt 347 silmapaari, mis on pea saja huvilise võrra rohkem kui paremuselt teise naiskonna Kokkola Futis 10 tulemus (253). Muidugi, meeste kõrgliigale sellega vastu ei saa (soccerway. com-i andmetel oli liiga parima HJK keskmine 5124 inimest ning Ahvenamaa meestetiim IFK Mariehamn suutis mängudele meelitada keskmiselt 1300 pealtvaatajat), kuid see polegi hetkel oluline. Raadik tõdeb rõõmsalt, et liiga suurim publikuarv on uhke saavutus. “Meil on väga toetavad fännid, inimesed teavad ja hoolivad klubist, eriti just need, kes on seal kauem elanud,” sõnab Soomes kolmandat hooaega pallinud naine. “Tullakse vara staadionile ning eriti palju toetust oli selles mängus, kus kindlustasime meistritiitli. Suurepärane atmosfäär,” on ta õnnelik ning lisab, et söömas käies kohtus ta tihti vanema härrasmehega, kes uhkusega naiskonna mütsi kandis. Raadik kinnitab, et võistkonnas on ta poolprofessionaali staatuses. Kui kiirest elust aega üle jääb, siis töötab ta hasartmängudega tegelevas firmas Paf, kus tal on mõnusalt paindlik graafik. Tema sõnutsi on naiskonnas selliseid

naised mängijaid, kel teist ametiposti peale jalgpalluri oma ei ole, kuid hulganisti leidub neidki, kes mängude ja trenni kõrvalt ampsavad töö- või koolielu. Ahvenamaal, kus muide ametlikuks keeleks rootsi keel, Raadikul igav ei hakka. Kudumine, raamatute lugemine, naiskonnakaaslastega aja veetmine, võrkpall, minigolf – kui pole töö- või jalgpalliülesandeid, siis saab just nende tegevuste saatel hommikust õhtu. Ülesandeid talle aga jätkub. Kui kodumaal oli ta tuntud ka jalgpallikohtunikuna, siis vilet pole ta meie kahe naabri vahelisel saarestikul põõsasse visanud. “Kuus õnnestub mõned mängud teha, noortemängudel olen peakohtunik olnud,” lausub Raadik elavalt. “Samamoodi olen õigust mõistnud Rootsi 7. liigas. Nemad jäid seal minuga rahule. Tase kõva ei ole, aga hoian end lihtsalt tegevuses.” Jah, te lugesite õigesti. Rootsi. Tuleb välja, et paljud Ahvenamaa võistkonnad panevad oma oskused proovile just rootslaste juures. Sinna on kergem ja odavam reisida, seetõttu kasutavad säärast varianti nii naiskonnad, meeskonnad kui ka noortetiimid.

Kohtunikuameti kõrval ka treener Kui UEFA B-litsentsiga Raadik ei veeda aega ühegi eelnimetatud tegevuse rüpes, siis võib teda tõenäoliselt näha treeneripingi juures pingsalt mõtlemas. Kauni nimega saarestikus on ta varem olnud tüdrukute võistkonna peatreener, kuid lõppenud hooajal oli ta abitreener Rootsi 6. liigas pallivale naiskonnale. Tiimi moodustavad enamjaolt naised, kes mõned aastad tagasi vutile nägemist ütlesid, kuid kes siiski väljakule tagasi kibelesid. Raadiku abiga oldi tublid tabelikeskmikud. Ahvenamaal on vutt õrnema soo seas üsnagi populaarne, tihti alustatakse viieaastaselt ning nooremate tüdrukute võistkondi on pea igas viieteistkümnes vallas üks. Vanemaks saades liidetakse aga naiskonnad kokku, nii on näiteks 1998. aastal sündinute tiime hetkel ainult kaks. Umbes 28 000 elanikuga saarestiku kohta pole see üldsegi häbiväärne tõsiasi. Tundub, et ühele jalgpallist huvitatud naisele on Ahvenamaa igati sobiv paik. Kuidas Raadik endale nii sobiva aseme leidis? Kui meestejalgpall on täis agente ja muid tegelasi, kelle ninasõõrmetesse jõudev rahalõhn muudab nad parajateks vereimejateks, siis naistevutis on olukord rahulik nagu kolmapäeva keskpäeval väikelinna bussijaamas. Raadiku sõnul pole Eestis agente, kes naistega tegeleks, ja meie põhjanaabrite juures on neid ainult paar. Seetõttu ei jäägi muud üle, kui ise härjal sarvist haarata. “Olen ise tegelenud klubide otsimisega, saadan kirju ning suhtlen klubidega,” tõdeb Raadik. “Hetkel pole ma agendi järele vajadust tundnud. Kui on soov kõrgemale tasemele jõuda, siis oleks hea agenti omada.” Alandisse jõudis ta aga klassikalise eduvalemi – tuttava tuttav – abil. “Tuttav kohtunikevaatleja helistas oma kohtunikevaatlejast tuttavale, kes võttis klubiga ühendust,” meenutab vutinaine paari aasta taguseid sündmuseid. “Sealt helistati mulle ühel esmaspäeval ning küsiti, kas ma saaks kolmapäeval testima tulla.” Kui ma Pille Raadikuga novembri teisel nädalal vestlesin, siis polnud ta veel tuleviku kohta otsust teinud. Variante

Foto: erakogu

Pille Raadik kuldses naiskonnas (paremalt esimene).

oli mitu. Praeguseks on selge, et Ahvenamaale jääb ta veel vähemalt üheks aastaks. Raadiku sõnul sobib Soome liiga talle väga hästi. “Tase on seal väga sobiv,” on ta aus. “Hetk, mil sa tunned, et oled võistkonna üks tugevamaid lülisid, on hetk, millal tahaksid edasi liikuda. Seal ma pole seda tundnud. Ma pole veel liiga ega võistkonna tippu jõudnud.” Tema sõnutsi on võistkond hea ning mängijad tugevad, seetõttu on sealsed tingimused arenemiseks suurepärased. Kindlasti mängis otsuse tegemisel rolli seegi, et järgmisel hooajal saab Raadik esimest korda oma elus joosta ringi Meistrite liiga murul. Just sellise õiguse võitis Aland United koos Soome meistritiitliga.

Ambitsioonikamad otsigu uus koht päikese all Pille Raadik on kõigis kolmes seni toimunud MM-valikmängus kuulunud koondise algkoosseisu. Tema ja teised vutinaised on vastu võtnud saunad kodus Itaalialt (1 : 5) ning võõrsil Hispaanialt (0 : 6). Oma paremus pandi maksma Makedoonia vast kõige kuulsama jalgpalluri Goran Pandevi sünnikohas Strumicas, kus võideti sealseid naisi 2 : 0. Raadik usub tulemustest hoolimata, et arenetakse pidevalt, ja toob välja, et eelmises MM-valiktsüklis alustati kahe 12 : 0 kaotusega nii Islandile kui Prantsusmaale. “Eks võtab aega, kui meie mängijad jõuavad tasemele, mil nad on võimelised jalgpallile rohkem andma, mil jalgpall saaks nende elus esmaseks,” arutleb kaitsemängija. “Praegu on töö ja muu. Ei saagi nõuda, et vutt oleks nende elus kõige tähtsam.” Naiste jalgpallile tuleks kindlasti kasuks, kui veel rohkem mängijaid võtaks Raadikult eeskuju ning üritaks välismaal eesti pallinaiste kanget võitlejahinge näidata. Soomes palliv kaitsja on sellega nõus ja loodab, et ambitsioonikamad neiud leiavad endale varsti uue koha päikese all. Samas ei saa halvasti suhtuda ka neisse mängijatesse, kes tunnevad, et neile sobib Eesti liigas mängida. Kõigi eesmärgiks polegi välismaale jõuda.

2013 DETSEMBER JALKA

maailm

Sajast naelast saja miljoni euroni Mängijate üleminekud on jalgpalli lahutamatu osa. Sellest hoolimata on raske mõista, kui ühe palluri eest makstakse 100 miljonit eurot. Milline ajalugu aga mängijateturgu saadab ning milliseid summasid on vutimeeste eest varem välja käidud? Siim Kera

ada miljonit eurot. Mõtleme korraks selle summa üle järele. Mina ei suuda! Ma ei suuda ette kujutada, kui suur hulk raha see reaalselt on ja mida paganat ma sellega peale hakkaksin, kui mulle säärane kogus krabisevat sülle kukuks. Jalgpalliäris on hiiglaslikud rahavoolud aga igapäevane nähtus. Sellest hoolimata lõi Gareth Bale’i rekordüleminek vutimaailma kihama. Esiteks tuli kodanike pähe küsimus, kas ta on ikka sellist summat väärt. Teiseks tekitas hämmingut, kas tõesti on käes aeg, mil üleminekutasude miljonitele käib ette kolmekohaline number. Küll aga rahvas ära harjub, on alati harjutud! Osturalli alguseks võib pidada aastat 1893, kui üks šoti karismaatiline vuntsikandjast kesktormaja nimega Willie Groves liikus 100 inglise naela (119 euro*) eest West Bromwich Albionist

(WBA) Aston Villasse, mille bosside plaanis oli Groves endale üle meelitada, kuid WBA sai haisu ninna ning Inglise jalgpalliliit nõudis Birminghami klubilt 100 naela trahvi. Raha makstud, tuli ründaja koos Aston Villaga ka Inglise meistriks, kuid lahkus juba järgmisel aastal tagasi Edinburghi klubisse Hibernian, kus tema mängijakarjäär aastaid varem alguse oli saanud. Alf Commonist sai 1905. aastal esimene mees, kelle eest laoti letti 1000 naela (1192 eurot; selleks ajaks olid tavalised üleminekutasud vahemikus 300–500 naela (358–596 eurot)). Middlesbrough soetas ta endale Sunderlandist (kuhu ta oli muide alles kuus kuud varem 525 naela (625 euro) eest liikunud). Tarmo Kingi endise tiimi kollektiivses ajus oli Commoni värbamise ajal vaid üks mõte: pääsemine aste madalamale Second Divisionisse (prae-

* Kõik summad on eurodesse arvestatud praeguse kursi järgi.

JALKA DETSEMBER 2013

Kas Gareth Bale maksab tõesti 100 miljonit eurot? Mis mõttes!? Foto: Scanpix

maailm Ajaloo 10 kallimat üleminekut 1.

Gareth Bale – Tottenhami Hotspurist Madridi Reali – 100 miljonit eurot – 2013 2. Cristiano Ronaldo – Manchester Unitedist Madridi Reali – 94 miljonit eurot – 2009 3. Zinedine Zidane – Torino Juventusest Madridi Reali – 75 miljonit eurot – 2001 4. Zlatan Ibrahimovic – Milano Interist Barcelonasse – 69 miljonit eurot – 2009 5. Kaka – AC Milanist Madridi Reali – 68 miljonit eurot – 2009 6. Edinson Cavani – Napolist Pariisi Saint-Germaini – 64 miljonit eurot – 2013 7. Luis Figo – Barcelonast Madridi Reali – 62 miljonit eurot – 2000 8. Radamel Falcao – Madridi Atleticost AS Monacosse – 60 miljonit eurot – 2013 9. Fernando Torres – Liverpoolist Chelseasse – 58 miljonit eurot – 2011 10. Neymar – Santosest Barcelonasse – 57 miljonit eurot – 2013 Allikas: wikipedia.org

guse nimega Championship ehk Inglise esiliiga – toim.) langemisest. Kõrgliigasse jäädi püsima ning Common mängis ilusti oma hinna välja, pekstes Middlesbrough’ karjääri jooksul vastaste väravavõrku 168 liigamängus kokku 58 palli. Juba sel ajal elasid klubid üle oma võimete. Middlesbrough’ mõõna (ning isu Commoni ostmiseks) põhjustas 1903. aastal 10 000 naela (~12 000 euro) eest rajatud uus staadion Ayresome Park, mis venitas meeskonna rahakoti korralikult välja. Esimeseks väljaspool Briti saari olnud meheks, kes üleminekurekordi purustas, oli 1932. aastal argentiinlane Bernabé Ferreyra, kes jäi koguni 17 aastaks (senine tippmark!) maailma kalleimaks vutimeheks. Tema eest käis River Plate välja 23 000 naela (~27 000 eurot). Pole midagi kosta, ta oli kogu seda summat ja veel rohkemgi väärt. Juba oma eelmises klubis Tigres põhjustas ta väravavahtidele õudusunenägusid, lüües 43 mänguga 45 väravat. Argentina edukaima klubi River Plate’i 2013 DETSEMBER JALKA

maailm Foto: Vladimir Fedorenko/RIA Novosti/Scanpix

Üleminekusummade ajatelg

Willie Groves – West Bromwich Albionist Aston Villasse – 100 Alf Common – Sunderlandist Middlesbrough’sse – 1000 Syd Puddefoot – West Ham Unitedist Falkirki – 5000 Bernabé Ferreyra – Tigrest River Plate’i – 23 000 Hans Jeppson – Atalantast Napolisse – 52 000 Pietro Anastasi – Varesest Torino Juventusesse – 500 000 Giuseppe Savoldi – Bolognast Napolisse – 1,2 miljonit Diego Maradona – Barcelonast Napolisse – 5 miljonit Jean-Pierre Papin – Marseille’st AC Milani – 10 miljonit Christian Vieri – Rooma Laziost Milano Interisse – 32 miljonit Cristiano Ronaldo – Manchester Unitedist Madridi Reali – 80 miljonit Gareth Bale – Tottenhami Hotspurist Madridi Reali – 85,3 miljonit Kõik summad Inglise naelades Allikas: wikipedia.org

Jean-Pierre Papin purustas 1992. aastal üleminekusummade senise rekordi.

JALKA DETSEMBER 2013

eest vahetusest platsile jooksnud Papin pidi tunnistama oma endise koduklubi 1 : 0 paremust. Grovesi poolt üle saja aasta tagasi teele lastud lumepall on igatahes hoogsalt edasi veerenud, mehi ostetakse, neid müüakse ning iga rekord-

summa kuulutab fännide arvates “jalgpalli kui sellise” lõppu. Midagi pole aga juhtunud, vutt on ikka alles ning kuigi toetajad ei nõustu klubi iga suurejoonelise ostuga, siis ega sellest poolehoidmine katki jää. Karavan liigub ikka edasi.

Gareth Bale – 100 miljonit eurot

Ülemiste liiklussõlm – 99,2 miljonit eurot

ERMi ehitus – 63,1 miljonit eurot (+ käibemaks)

Aruvalla–Kose neljarealine maanteelõik – 54 miljonit eurot

Kumu ehitus – 47 miljonit eurot

Tartu idaringtee ehitus – 45 miljonit eurot

Tamme staadioni renoveerimine – 4 miljonit eurot

Sisehalli ehitamine – 3 miljonit eurot

Mis maksab kui palju?

Ülemiste vanake – 20 000 – 30 000 eurot

eest suutis ründeäss 185 kohtumise jooksul võrku sahistada koguni 187 korral. Keskmiselt 1,01 väravat mängus, tõeline meistriklass! Üleminekusummad paisusid aga mõnuga edasi ning neist sai jalgpalli normaalne osa. Maagiline üks miljon naela maksti esimest korda, kui aastanumbriks oli 1975 ning Giuseppe Savoldi vahetas Bologna särgi Napoli vastu. Summaks 1,2 miljonit Inglise raha (~1,4 miljonit eurot). Kümne miljoni naela (~11,9 miljoni euro) piir ületati 1992. aastal, kui prantslane Jean-Pierre Papin siirdus Marseille’st AC Milani. Pappi maksti küll kõvasti, kuid Papin oma õlgadele pandud lootusi täielikult ei täitnud. Aasta varem oli ta võitnud Ballon d’Or’i (mida tollal anti parimale Euroopa riigi pallurile – toim.), kuid Milani punamustas särgis kimbutasid teda vigastused ning kohanemisprobleemid. Nii ei tõusnud ta kunagi meeskonna põhitegijaks ja eriti mõru pill tuli tal alla neelata 1993. aasta Meistrite liiga finaalis, kui Milani

maailm Mis toimub Rumeenias? Alati ei ole asi rahas. 1998. aastal oli rumeenlane Ion Radu väärt kaks tonni veise- ja sealiha. Just sellise koguse head ja paremat andis Valcea klubi Jiul Petrosanile ning sai endale tasuks täiesti funktsioneeriva vutimehe. Ei tasu siiski arvata, et Radu endises klubis nuumamisorgia või rikkalik jõululaud korraldati. Klubi president müüs liha maha ja paksude põskede ning rasvaste keskkohtade asemel said mängijad endale hoopis palgaraha.

Sama klubi sai samal aastal hakkama veel teisegi kurioosse tehinguga, kui Liviu Baicea kupatati UT Aradi võistkonda kõigest 10 jalgpalli eest. Kahjuks puudub info, kas need nahkkerad tehti taas rahaks, et palka maksta, või tabas klubi reaalne pallipõud. Seesamune UT Arad oli kaheksa aastat hiljem seotud ühe järjekordse kummalise vahetuskaubaga. Nimelt saadeti Marius Ciora Regal Hornia tiimi ning vastutasuks saadi 15 kilogrammi

sealihavorsti. Sellise koguse peale särab iga toidusõbra silm. Kahjuks ei leidnud rõõmustamiseks põhjust Ciora, keda tabas uues koduklubis vorstinaljade rahe. Ühe päeva suutis ta lõõpimisobjekt olla, pärast seda lõpetas karjääri ning kolis Hispaaniasse talumeheks. See ajas aga marru Regal Hornia, kes polnud rahul olukorraga, kus ilma jäädi nii mehest kui vorstist.

Müük ja ost kõrvalseisja pilgu läbi Kuidas tundub üleminekuturg humanitaarteadlasele? Kirjandusfilosoof Neeme Loppi paelub peale tarkade sõnade ka jalgpall. Kas mängija eest makstav suur summa demoraliseerib kuidagi teisi inimesi? Sellega on ilmselt nii, et kuidas kedagi. Kuna tegemist on niikuinii summadega, mida “tavalisel” inimesel on keeruline hoomata, siis otsene suhestumine siin paljude jaoks ilmselt puudub. Inimesed mõtlevad rohkem lokaalselt. Ma arvan, et naabri uus auto demoraliseerib enamikku inimesi ikkagi palju rohkem. Silma on jäänud tõik, et mõne arust on jalgpallurite üleminekud kui tänapäevane orjakaubandus. Kuidas kommenteerid? Huvitav on ka see, et treenerid räägivad tänapäeval pigem player power’i kasvamisest, mille tõttu ei saa klubid kunagi kindlad olla, kas mängija klubiga sõlmitud lepingut lõpuni täidab või mitte. Kuna lepingu sõlmimiseks on endiselt vaja kolme osapoole – kahe klubi ja ka mängija – kokkulepet, siis orjakaubandusest tõsiselt rääkimine pole just kuigi adekvaatne. Muidugi kui räägitakse mängijate ostmisest ja müümisest, siis on arusaadav, et selline analoogia tekib, aga tegelikult ostetakse ja müüakse põhimõtteliselt siiski lepingut. Ja väidetavalt saavad jalgpallurid isegi palka. Kas suuri rahasummasid makstakse pigem sellepärast, et jalgpallur on seda hinda väärt, või on see mingisugune võimuavaldus ja näitamine, et

kui rikas meie klubi ikkagi on? Sellega on nii, et jalgpalluril puudub tegelikult niinimetatud õige hind, mille järgi hinnata, palju ta “tegelikult” väärt oleks. Seda teadis juba Marx, et kui asjast saab kaup, siis lisandub tema omahinnale mingi müstiline element, mis ei ole kontrollitav. Marx nimetas seda kaubafetišismiks. Ja jalgpall on äärmiselt fetišeeritud valdkond, nii et mingitest tegelikest või õiglastest hindadest rääkimine oleks naiivne. Mis puutub võimuavaldusse, siis suured rahasummad seda kindlasti on, aga mitte niivõrd, et näidata, kui rikas üks või teine klubi on (see on enam-vähem niikuinii teada), kuivõrd teatud võimuhierarhia kehtestamise mõttes. Et näidata, et soovi korral on ühel klubil alati piisav võim saada, mida ta soovib. See ei puuduta ainult mängijaid, vaid ka muid lepinguid (sponsorid, ülekandeõigused jne). Real maksis Bale’i eest 100 miljonit eurot, samal ajal kui Hispaania on raskes seisus ning töötusprotsent oli esimeses kvartalis 27,2%. On see teiste inimeste suhtes aus, kui üks klubi eraldab end niimoodi ühiskonnast ja elab justkui teises maailmas? Kuna jalgpalliklubid ei ole riigiettevõtted, siis on neid otseselt raske süüdistada rahakulutamises, tegu pole siiski sotsiaalabi ettevõtetega (ehkki klubid saavad väita, et nad pakuvad inimestele unistusi, täiesti tasuta veel). Pealegi pole 100 miljonit eurot terve riigi mõõtkavas veel mingi number, arvestades Hispaania suurust. Aga muidugi on see üldisem märk varanduslikust kihistumisest ja nii-öelda suuremate lõhede tekkimisest rikaste ja vaeste vahele. Teine asi on üle oma võimete elamine. Teatavasti on Realil meeletu võlg (2012. aastal 590 miljonit eurot), kuid pankadele pole selle vähendamine tingimata kasulik, kuna see vähendaks ka intressi. Seetõttu saavad suurklubid võlgu olles

kulutada endiselt väga suuri summasid, kuni nad suudavad selle arvel tagada endale piisavalt suure käibe. Ja see pole finantsiliselt aus, kuna sisuliselt on tegemist laenurahaga kättevõidetud majandusliku edupositsiooni hoidmisega. Euroopa Financial Fair Play (FFF) reeglid pole selles osas ennast siiani tõestada suutnud. Hea artikli sel teemal leiab siit lehelt: http://swissramble. blogspot.com/2012/04/truth-aboutdebt-at-barcelona-and-real.html. Barcelona peatreener Gerardo Martino ütles Bale’i saaga kohta, et Realil puudub austus ülejäänud maailma vastu. Oled sa sellega nõus? See tundub üsna küünilise avaldusena, arvestades, et Barcelona pole ka just kuigi väike klubi. Kuna juba ütlesin, et jalgpalluril puudub “tegelik” väärtus, siis on raske Madridi käitumist kuhugi eetilisele skaalale sättida. Kas poole vähem maksta oleks kuidagi austusväärsem? Aga neli korda vähem? Eetikaga ei ole siin palju pistmist. Ma saan aru, et siin viidatakse sellele, nagu oleks Madrid läinud vastuollu nende väärtushinnangutega, mille raamides tegutsemist peetakse austusväärseks. Pigem üritab Barcelona peatreener siin oma (praeguse) klubi moraalset positsiooni selle arvelt kergitada. Samas kulutab Barca ka igal võimalusel suuri summasid. Kas ja mis alusel nad end Realist inimlikumaks pidada võivad? Ei võigi. Siin on tegu pigem kuvandiloomega. Barcelona on ikka üritanud endast jätta muljet kui Madridist natuke inimlikumast klubist (eriliselt aitas sellele kaasa Unicefi kasutamine särgisponsori asemel). Tegelikult võiks seda vaadelda ka vastupidi. Madrid mängib Barcelonaga võrreldes suhteliselt avatud kaartidega ega üritagi inimnäolisust teeselda. Ühed monstrumid mõlemad.

2013 DETSEMBER JALKA

premium liiga

Martti Pukk: Võibolla olid mõned mängijad Premium liigas mängimisest väsinud FC Kuressaare ei pakkunud lõppeval aastal oma fännidele just väga palju rõõmumaterjali. Premium liigaga tuleb hüvasti jätta. Tere, esiliiga! Klubi tegevjuht Martti Pukk räägib avameelselt, miks tiimi lõppsaldoks jäi 11 punkti ning kuidas siit edasi minna, et Saaremaa vutt tagasi tipptasemele tõuseks.

Foto: Lembit Peegel

Siim Kera

aaremaa esindusmeeskonna hooaeg oli paras fopaa, Premium liigas suudeti oma paremus maksma panna kõigest kahes mängus ning sedagi ainult ühe vastase vastu. Narva Transist saadi küll paar korda jagu, kuid see oli ka kõik. Ülejäänud kohtumistes lepiti 5 viigiga ning võeti vastu 29 kaotust. See kõik tähendab seda, et järgmisel hooajal ei saa Premium liiga vutimehed enam Suure väina ning praamisõidu hüvesid nautida. Meretee peavad FC Kuressaare vastu astumiseks ette võtma hoopis esiliiga tiimid. Sellest aastast klubi tegevjuhina niite tõmbav Martti Pukk tunnistab, et läbikukkumise põhjuseid oli mitu. Üheks neist tõsiasi, et meeskonna komplekteerimisega mindi alt. Kui osa meestest langes rivist välja või leidis aasta keskel endale teised huvid, siis polnud pingilt kedagi värsket asemele võtta. Lõpptulemus oli see, et aasta jooksul mängis mõni mees hoopis teist positsiooni kui hooaja ettevalmistusperioodil. Probleeme valmistas ka treeningprotsessi korraldus, sest Kuressaare harjutab teadupoolest pealinnas. Äsja valminud sisehall aga ehitati ühe senise kunstmuruväljaku peale, mis tähendas, et möödunud hooajal oli potentsiaalseid treeningukohti vähem ning seda eriti õhtuti, mil Saaremaa meeskonna mängijad tavaliselt kogunesid. Pukki sõnul pidid nad vahepeal platsi jagama viie erineva võistkonnaga ning ega see Premium liiga tiimile kasuks

JALKA DETSEMBER 2013

Amor Luup (23) ja Joel Indermitte üritavad tangide vahele võtta Nõmme Kalju keskkaitsjat Alo Bärengrubi. Hooaja kokkuvõttes tehti sändvitši hoopis saarlastest.

ei tule, kui harjutad kitsal alal ning siis lähed suurele väljakule pallima. Mees toob välja sellegi, et fortuunajumal pööras Kuressaarele selja. “Väga palju mänge kaotasime ühe väravaga,” üritab ta leida ebaedu põhjuseid. “Kui oleks lähikonkurentide vastu kasvõi mõne mängu viigistanud, oleks neil korraga 2 punkti vähem ja meil punkt juures.” Hooaja lõpp läks aga täiesti käest, kui kaotati lausa 8 mängu järjest. Pukk mainib ausalt ära läbinisti inimliku põhjuse. “Viimane ring oli ikka väga raske, sest lootus oli kadunud,” paljastab ta. “Muidugi, teoreetiline võimalus oli, aga kui reaalselt mõtled, siis kummitab ikka peas (et võimalust pole – toim.). Väga keeruline oli leida motivatsiooni, et pingutada.”

Eeskujuks Paide Linnameeskond Naljatledes lisab mees, et ta vahepeal kartis, kuidas võistkond enam trenni ei tule ning mänguks mehi kokku ei saada. Kedagi süüdistada ning kellegi poole näpuga näidata ta ei soovi. Vahel eksis üks, siis teine ning kolmas. Küll tunnistab ta, et klubi taustsüsteem ning organisatoorne

pool paranesid. Ainuke asi, mis ebaõnnestus, ongi tulemus. Kui Pukk mainis hooaja eel, et plaan on Kuressaare tasapisi poolprofessionaalseks viia, siis nüüd tuleb sellele plaanile vähemalt aastaks veto panna. Ta seletab lahti, et tema plaaniks polnud mängijatele palka maksta – selleks pole piisavalt raha –, vaid sobilik motiveeriv boonuspakett kokku panna. Kuressaare on kõrgliigas alati olnud pigem tagumise otsa tiim, endale on saadud ka jojo-klubi maine, sest pidevalt on meistriliiga ning esiliiga vahel pendeldatud. Tõsi, need ajad jäävad pigem eelmisesse kümnendisse, sest saarlaste esindustiimile oli lõppenud aasta koguni viiendaks järjestikuseks Eesti vuti tippsarjas! Läbilööki pole aga toimunud, ikka võideldakse liigasse püsimajäämise nimel. Saaremaa klubi hiidlasest tegevjuht teab, milles on probleem. Nimelt on nad püüdnud oma meeskonda kodusaare-kesksena hoida, mis viib selleni, et mängijate valik pole eriti suur. Möödunud hooajal ka ise Premium liigas väljakule jooksnud mees loodab, et Kuressaare jõuab kunagi Paide Linnameeskonnale järele.

premium liiga “Nende 5. koht on ikka supertulemus,” usub Pukk. “Nad on leidnud endale piisavalt toetajaid, meeskond on ühtne rusikas. Meil läheb sellega veel natukene aega, kuid me ei pruugi kunagi sinnani jõuda. Võibolla ongi Saaremaa jalgpalli tase mängida esiliigas ning mõnikord meistriliigas,” teeb ta üsnagi valusa avalduse. Pukk paneb veelgi gaasi juurde ning kardab, et võibolla olid mõningad mängijad väsinud Premium liiga tasemel mängimast. “Ilmselt tekkis nii mõnelgi rutiin, tagumises otsas vireleda on rusuv ja raske,” seletab ta tõsiselt. “Võibolla ongi hea, et me välja kukkusime. Mõnikord on hea teha samm tagasi, et astuda kaks sammu edasi.” Muidugi on Kuressaare eesmärgiks tagasi tippu jõuda, kuid Pukk pole kindel, kas see kohe esimesel aastal juhtub. Tema arust pole esiliiga mingi kerge jalutuskäik ning ränka tööd tuleb kõvasti teha. Kui kõik läheb hästi, siis loodab Kuressaare säilitada oma senised mängumehed, kuigi eks mõni lahkuja ja liituja on kindlasti. Positiivne võib olla ses osas, et esiliigas saavad tõenäoliselt rohkem mänguaega Kuressaare enda noored, kes kõrgliiga jaoks veel küpsed ei olnud. Aste madalamale kukkumine ilmselt

sponsoreid minema ei peleta, küll on esiliigas pallides raske uusi toetajaid leida. Puki sõnul räägitakse Premium liigast palju ning see tekitab huvi, on teleülekanded ning erinevad reklaamiväljundid. Eesti jalgpalli teisel tasemel mängimine aga potentsiaalset uut raha ligi ei tõmba. Klubi kukrusse kukub krõbisevat ka Kuressaare linna kassast. Antav summa tekitab aga veidi nurinat.

Omavalitsus võiks aidata kunstmuruväljakuga “Ei saa öelda, et me selle summaga rahul oleme, aga me oleme rahul, et üldse antakse,” tunnistab klubi tegevjuht. “Alati võiks rohkem olla, alati võiks lihtsam olla. Loodan siiski, et see toetus jätkub ja ära ei kao.” Pukk on kindel, et omavalitsus võiks ulatada abikäe sealsete treeningutingimuste parandamiseks. Tema, kogu klubi ning kõik Saaremaa jalgpallurid ootavad pikisilmi uue kunstmuruväljaku ehitamist, sest praegune on juba väga vana ning liialt amortiseerunud. Oma uut tööd peab mees üsnagi keeruliseks. Üllatusi ja ootamatusi tuleb iga nädal ette ning nende lahendamiseks tuleb olla valmis iga päev ning iga kell. Raskustest hoolimata soovib ta siiski selles ametis jätkata. väravakütid

premium liiga 1. Tallinna FC Levadia 2. Nõmme JK Kalju 3. JK Sillamäe Kalev 4. Tallinna FC Flora 5. Paide Linnameeskond 6. Tallinna FC Infonet 7. Narva JK Trans 8. JK Tallinna Kalev 9. Tartu JK Tammeka 10 FC Kuressaare

“On olnud hetki, kus ma olen mõelnud, et ma ei jaksa ning ei oska,” tunnistab hiidlane. “Oleks siiski rumal kõik minema visata ja tuulde lasta. Aasta jooksul olen päris palju õppinud, on ju minu jaoks tegemist täiesti uue ning tundmatu ametipostiga. Vigadest tuleb omad järeldused teha ning järgmisel aastal on kogemused olemas ja loodetavasti tuleb kõik kergemini.” Rasked olid nii meeskonna aasta kui tegevjuhi töö. Kergem ei olnud ka Puki hooaeg mängumehena. Väljakul käis ta 14s Premium liiga mängus ning sai nende jooksul kirja ühe värava. Ise ta muidugi rahule ei jää. “Plaanid olid suuremad,” sõnab mees. “Uskusin, et sain Florast hea kogemuste pagasi ning suudan meeskonnale kasulikum olla.” Nii aga ei läinud. Eks suure pitseri jättis ka jaanuaris saadud vigastus. Murdus roie ning hooaja ettevalmistus jäi tegemata. Sellest valust ning tekkinud kehahoiakust sai aga alguse terve plejaad uusi hädasid nii selja kui põlvega. Seepärast mängis kange hiidlane tihti läbi valu või tablettide abil. Kehvast tervisest hoolimata ei soovi ta veel püssi põõsasse visata. Oskusi ja power’it tal enda sõnutsi jätkub, et ka esiliigas meeskonnale kasulik olla.

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

30 26 23 21 15 10 11 10 8 2

1 6 6 5 2 8 32 42 8 5

5 4 7 10 19 18 23 23 20 29

69 : 24 78 : 23 75 : 22 83 : 40 43 : 58 36 : 56 9 : 55 5 : 77 30 : 68 22 : 87

91 84 75 68 47 38 36 34 32 11

1 Vladimir Voskoboinikov 2 Rimo Hunt 3 Kassim Aidara 4 Vjatšeslav Zahovaiko 5 Albert Prosa 6 Hidetoshi Wakui 7 Sander Post 8 Tarmo Neemelo 9 Jevgeni Kabajev 10 Rauno Alliku

Nõmme JK Kalju Tallinna FC Levadia JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Flora Nõmme JK Kalju Tallinna FC Flora Nõmme JK Kalju JK Sillamäe Kalev Tallinna FC Flora

23 22 17 16 16 15 14 11 10 9

(numbrid klubi taga: mängud, võidud, viigid, kaotused, väravate vahe, punktid)

Publiku edetabel Keskmine Keskmine Keskmine Kodu- kodu- Publik publik Publik publik Meeskond publik publik võõrsil võõrsil kokku kokku 1. Tallinna Flora 6055 336 5472 304 11 527 320 2. Nõmme Kalju 4505 250 5992 333 10 497 292 3. Tallinna Levadia 5495 305 4938 274 10 433 290 4. Tartu Tammeka 6419 357 2678 149 9097 253 5. Sillamäe Kalev 3235 180 3519 196 6754 188 6. Paide Linnameeskond 3196 178 3541 197 6737 187 7. Tallinna Kalev 2649 147 3449 192 6098 169 8. Tallinna Infonet 2788 155 3270 182 6058 168 9. Narva Trans 1934 107 3275 182 5209 145 10. Kuressaare 2477 138 2619 146 5096 142 2013 DETSEMBER JALKA

premium liiga

Premium liiga statistika 2013 Avaldame traditsiooniliselt Heigo Niilopi (heigon@hotmail.com) koostatud statistika lõppenud Eesti meistrisarja kohta (lk 56–58). Foto: Lembit Peegel

VÄRAVALÖÖJAD Edetabel VOSKOBOINIKOV Vladimir HUNT Rimo AIDARA Kassim ZAHOVAIKO Vjatšeslav PROSA Albert WAKUI Hidetoshi POST Sander NEEMELO Tarmo KABAJEV Jevgeni ALLIKU Rauno RÄTTEL Artur Mašitšev Nikolai LOGUA Irakli ŠIŠIC Aladin PAPONOV Maksim SUBBOTIN Igor VAN DER STREEK Alexander FROLOV Andre TRIPKOVIC Stefan TAAR Albert MÄGI Andre VARENDI Lauri KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee VUNK Martin RATNIKOV Daniil KIMBALOULA Allan-Axel TIIRIK Kristjan VASSILJEV Aleksandr TEEVER Ingemar SAPPINEN Rauno MÖÖL Karl LIPIN Maksim BEBIKH Alexander TOOMET Janar ELHI Trevor VALMAS Elari ILVES Andre QUINTIERI Damiano PURI Eino TENNO Siim TAMBERG Tanel IRIE Bi Sehi Elysee KÕLL Ervin KRUGLOV Dmitri Koljajev Nikita JÜRGENSON Markus LUIGEND Karl-Eerik SMIRNOV Vladislav GOLOVLJOV Eduard VALOV Oleg NAHK Konstantin INDERMITTE Joel KÄGO Risto SILLASTE Ats VALTNA Mikk TAMM Heiko IVANOV Georgi PLOTNIKOV Viktor ŠKINJOV Artjom HOLST Markus TUBARIK Carl PODHOLJUZIN Maksim KALJUMÄE Marek PALATU Karl METS Karol HARIN Jevgeni

JK Nõmme Kalju FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn JK Nõmme Kalju FC Flora Tallinn JK Nõmme Kalju JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn FC Levadia Tallinn JK Sillamäe Kalev FC Flora Tallinn JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev FC Levadia Tallinn Gerard FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn JK Tallinna Kalev JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Infonet Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tartu Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn (1) FC Kuressaare (4) FC Infonet Tallinn JK Sillamäe Kalev (2) FC Infonet Tallinn (3) JK Nõmme Kalju FC Infonet Tallinn FC Kuressaare FC Kuressaare JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tartu JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn

JALKA DETSEMBER 2013

23 22 17 16 16 15 14 11 10 9 9 9 8 8 8 8 7 7 7 7 7 7 6 6 6 6 6 6 6 5 5 5 5 5 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2

Õnnelik Levadia pere valitses kodust meistrisarja. POHLAK Pelle LAHT Sander DUDAREV Igor KOOGAS Andres KALLASTE Ken TŠEGODAJEV Martin MBOUNGOU Preche Amour Florian HURT Martin JÕGI Martin TOMSON Rasmus KITTO Stanislav BELOV Aleksei Ševjakov Dmitri ANDREJEV Vitali DUBÕKIN Aleksandr RÕIVASSEPP Sander TIKENBERG Tiit RAUDSEPP Andreas ARTJUNIN Artjom SUMA Lamin BARANOV Nikita LEPISTU Brent RIIBERG Herol OGORODNIK Vladislav AVILOV Vladimir MARTÕNOV Nikita KALIMULLIN Andrei GAVRILOV Juri KÖNNINGE Greger PUKK Martti BAGUŽIS Mindaugas VOLODIN Aleksandr CINIKAS Marius USAMI Kosuke

FC Kuressaare FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tallinna Kalev

2 2 2 2 2 2

JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev

2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

NOVIKOV Kirill JK Sillamäe Kalev TJAPKIN Deniss JK Sillamäe Kalev MELTS Tanel JK Nõmme Kalju DUPIKOV Alo JK Nõmme Kalju BÄRENGRUB Alo JK Nõmme Kalju CEESAY Yankuba JK Nõmme Kalju LIIVAMÄGI Elvis JK Tallinna Kalev VÄLJA Lauri JK Tallinna Kalev KOCA Yasar JK Tallinna Kalev GONCALVES FERNANDES Hugo Miguel JK Tammeka Tartu TEKKO Tauno JK Tammeka Tartu LORENZ Jürgen JK Tammeka Tartu JÕGI Andrei JK Trans Narva VNUKOV Denis JK Trans Narva PEREPLOTKINS Andrejs JK Trans Narva Krõtšanov Maksim JK Trans Narva Muhametdinov Deniss JK Trans Narva KAZAKOV Sergei JK Trans Narva LVOV German-Guri JK Trans Narva Avdejev Pavel JK Trans Narva ALLAS Teet Paide Linnameeskond ETERIA Tengiz Paide Linnameeskond UWAEGBULAM Jasper Chibueze Paide Linnameeskond VEIS Andrei Paide Linnameeskond REINSOO Eerik Paide Linnameeskond KÖÖP Rauno Paide Linnameeskond VANNA Tõnis Paide Linnameeskond LEIMANN Jaan Paide Linnameeskond Voltškov Aleksandr FC Levadia Tallinn PAUR Kaspar FC Levadia Tallinn PIKK Artur FC Levadia Tallinn JAHHIMOVITŠ Aleksei FC Levadia Tallinn ANTONOV Ilja FC Levadia Tallinn

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

Väravad minutite kaupa 80 70 60 50 40

30 20 10 0

23 27 19 5

33 28 30 36 27 25 29 20 27 31 23 32 21

premium liiga Omaväravad

Kollased kaardid (69 “edukamat”)

Vanim väravalööja KITTO Stanislav (Narva JK Trans) 40 aastat 245 päeva (02.08.2013 Paide Linnameeskonna vastu) Noorim väravalööja GOLOVLJOV Eduard (FC Infonet Tallinn) 16 aastat

78 päeva (13.04.2013 JK Tallinna Kalevi vastu)

Resultatiivseim minut 90. minut 23 väravat

Penaltid Lööjad nimi

Hidetoshi WAKUI Andre MÄGI Martin VUNK Andre FROLOV Markus JÜRGENSON Ervin KÕLL Aleksei JAHHIMOVITŠ Kristjan TIIRIK Elvis LIIVAMÄGI Andres KOOGAS Denis VNUKOV Dmitri KRUGLOV Aleksandr DUBÕKIN Heiko TAMM Vladimir VOSKOBOINIKOV Konstantin NAHK Maksim LIPIN Maksim PAPONOV Pelle POHLAK Stefan TRIPKOVIC Ingemar TEEVER Daniil RATNIKOV Nikita Koljajev Aleksandr VOLODIN Fatih ALTUNDAG

Lööjad meeskonnad meeskond

JK Nõmme Kalju Paide Linnameeskond JK Tallinna Kalev JK Sillamäe Kalev FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn JK Tammeka Tartu JK Trans Narva FC Infonet Tallinn FC Kuressaare

Väravavahid nimi

Vitali TELEŠ Daniil SAVITSKI Stanislav PEDÕK Mihhail STARODUBTSEV Riido REIMAN Marko MEERITS Ilja KASSJANTŠUK Kaido KOPPEL Andrus LUKJANOV Mihhail LAVRENTJEV Roman Smiško Vadim GURNIK Matvei IGONEN Priit PIKKER Rait HANSEN Artjom LEVIZI

Meeskonnad nimi

JK Nõmme Kalju FC Kuressaare JK Tallinna Kalev FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn JK Tammeka Tartu JK Sillamäe Kalev FC Levadia Tallinn Paide Linnameeskond JK Trans Narva

löödud

5 5 3 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 41

realiseeritud tõrjeprotsent

5 4 3 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 0 0 0 0 0 32

100,00% 80,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 50,00% 50,00% 50,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 78,05%

löödud realiseeritud protsent

7 7 5 5 5 4 3 2 2 1 41

löödud

6 5 4 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 41

löödud

6 6 5 5 4 4 4 3 2 2 41

7 6 3 3 2 4 2 2 2 1 32

100,00% 85,71% 60,00% 60,00% 40,00% 100,00% 66,67% 100,00% 100,00% 100,00% 78,05%

kaitstud tõrjeprotsent

2 1 2 0 1 0 0 1 0 1 1 0 0 0 0 0 9

33,33% 20,00% 50,00% 0,00% 33,33% 0,00% 0,00% 50,00% 0,00% 50,00% 50,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 0,00% 21,95%

kaitstud tõrjeprotsent

2 1 1 0 0 1 0 1 1 2 9

TAMM Heiko TUTK Rauno Avdejev Pavel ENGOVATOV Stanislav TAAR Albert PLOTNIKOV Viktor TUBARIK Carl HOLST Markus HUNT Rimo PIKK Artur Voltškov Aleksandr

KAARDID

Omaväravad 04.05.2013 Reio LAABUS FC Flora Tallinn (JK Sillamäe Kalev 1 : 2) 10.05.2013 Mikk SILLASTE JK Tallinna Kalev (Paide Linnameeskond 1 : 2) 26.07.2013 Jürgen LORENZ JK Tammeka Tartu (FC Flora Tallinn 2:2) 03.08.2013 Martin TŠEGODAJEV JK Tallinna Kalev (JK Nõmme Kalju 1 : 1) 20.08.2013 Kevin INGERMANN JK Tallinna Kalev (FC Levadia Tallinn 1 : 4) 31.08.2013 Rauno TUTK Paide Linnameeskond (FC Flora Tallinn 0 : 5) 12.10.2013 Märt KLUGE FC Kuressaare (JK Tallinna Kalev 1 : 4) 19.10.2013 Vitali ANDREJEV JK Trans Narva (JK Nõmme Kalju 0 : 2)

33,33% 16,67% 20,00% 0,00% 0,00% 25,00% 0,00% 33,33% 50,00% 100,00% 21,95%

KÄGO Risto VAZQUEZ EVUY Daniel SINILAID Sander IRIE Bi Sehi Elysee ZAHOVAIKO Vjatšeslav VUNK Martin KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee KLEMMER Bert QUINTIERI Damiano AVILOV Vladimir VALMAS Elari PURI Eino TENNO Siim METS Karol Mašitšev Nikolai DUDAREV Igor VOLODIN Aleksandr TEKKO Tauno REINSOO Eerik NAHK Konstantin HARIN Jevgeni POHLAK Pelle RATNIKOV Daniil CEESAY Yankuba ŠIŠIC Aladin PREMPEH Marvin Jonathan ANTONOV Ilja JAHHIMOVITŠ Aleksei MARTÕNOV Nikita LIPIN Maksim KARPOV Raiko BAGUŽIS Mindaugas KIMBALOULA Allan-Axel WAKUI Hidetoshi FERREIRA RODRIGUES Jorge Manuel KOCA Yasar SILLASTE Ats TRIPKOVIC Stefan Šesterkov Ilja NESTEROVSKI Roman USTAAL Martin KULINITŠ Aleksandr DMITRIJEV Aleksandr BARANOV Nikita PALATU Karl MÜTT Marten MONES Aleks VALOV Oleg ILVES Andre PAJUNURM Märten BUTLERS Edgars AIDARA Kassim VOSKOBOINIKOV Vladimir DE FREITAS SOARES Jefferson LIIVAMÄGI Elvis YAPICI Serhat SILLASTE Mikk MBOUNGOU Preche Amour Florian

JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev FC Kuressaare JK Trans Narva JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev

26 14 13 12 11 11

FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Nõmme Kalju FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Nõmme Kalju JK Tammeka Tartu FC Flora Tallinn JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev JK Tammeka Tartu Paide Linnameeskond FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev JK Nõmme Kalju JK Tallinna Kalev JK Tammeka Tartu FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju

10 10 10 9 9 9 9 8 8 8 8 8 8 7 7 7 7 7 7 7 7 7 6 6 6 6 6 6

JK Nõmme Kalju JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Kuressaare FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Kuressaare FC Kuressaare FC Kuressaare JK Kalev Sillamäe JK Nõmme Kalju

6 6 6 6 6 6 6 6 6 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5

JK Nõmme Kalju JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev

5 5 5 5

JK Tammeka

JK Tammeka JK Tammeka (3) Paide Linnameeskond (2) JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia Tallinna FC Levadia

5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5

Punased kaardid (otsene + teine hoiatus) KÄGO Risto PALATU Karl PAJUNURM Märten VOLODIN Aleksandr PLOTNIKOV Viktor KOUADIO Kouakou Fabrice Elysee POST Sander MÖÖL Karl KALIMULLIN Andrei KLEMMER Bert DUPIKOV Alo WAKUI Hidetoshi PAPONOV Maksim SAVITSKI Aleksei STEPANJAN Alen LORENZ Jürgen ANDERSON Kevin KOPPEL Kaido TAAR Albert LIHHATŠOV Ivan LVOV German-Guri JAHHIMOVITŠ Aleksei Smiško Roman KALJUMÄE Marek ANTONOV Ilja BARANOV Nikita LOGUA Irakli ARISTOV Anton HARIN Jevgeni KARPOV Raiko VUNK Martin ZAHOVAIKO Vjatšeslav MALININ Vladimir KIMBALOULA Allan-Axel MELTS Tanel TRIPKOVIC Stefan YAPICI Serhat TŠEGODAJEV Martin VAZQUEZ EVUY Daniel Muhametdinov Deniss IRIE Bi Sehi Elysee ENGOVATOV Stanislav ALLAS Teet KÕLL Ervin TUBARIK Carl REINSOO Eerik ETERIA Tengiz HOLST Markus Koljajev Nikita

JK Tallinna Kalev FC Flora Tallinn FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev JK Trans Narva

1+6 1+1 1+1 1+1 1+1

FC Infonet Tallinn FC Flora Tallinn FC Kuressaare FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Tammeka Tartu JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Levadia Tallinn FC Flora Tallinn FC Flora Tallinn FC Infonet Tallinn FC Infonet Tallinn FC Kuressaare JK Sillamäe Kalev JK Sillamäe Kalev FC Infonet Tallinn JK Nõmme Kalju JK Nõmme Kalju JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Tallinna Kalev JK Trans Narva JK Trans Narva JK Trans Narva Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond Paide Linnameeskond FC Levadia Tallinn

0+2 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 1+0 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1 0+1

Kaardid minutite kaupa 140

120 100

80 60

40 20 0

0 1 5

2 7

0 0 37 38 42 48 15 16

2 4 32

117

55 48 49 51 58 45 58 55

2013 DETSEMBER JALKA

premium liiga Foto: Lembit Peegel

KOHTUNIKUD Väljakukohtunikud nimi

mänge penalteid hoiatusi eemaldamisi

Kristo TOHVER Roomer TARAJEV Eiko SAAR Juri FRISCHER Martin SALONG Miko PUPART Mart MARTIN Jaan ROOS Kristo KÜLLJASTINEN Toomas NÕMMISTE Ainar KUUSK Hannes KAASIK Tim MARSHALL

23 20 20 19 17 16 16 13 11 11 10 3 1

11 9 5 1 2 4 2 1 2 3 0 1 0

105 100 90 70 82 65 66 59 47 44 49 8 1

12 11 5 4 7 9 2 2 1 4 2 1 0

Assistendid nimi

Hannes REINVALD Raul KAIVOJA Dmitri VINOGRADOV Martin LEMBER Silver KÕIV Jaanus MUTLI Sten KLAASEN Maikel MIKSON Heigo PAGLANT Lauri SALEI Artur TELLING Neeme NEEMLAID Aron HÄRSING Veiko MÕTSNIK Marger PORMANN Andrei KARHU Joonas JAANOVITS Marek LILLMAA Ago KÄRTMANN Toomas NÕMMISTE Jaan ROOS Raul KOPPELMAA Rando KESKÜLA Kaur LILLIPUU Andres JAHIMAA Andrew STEVENSON David ANDERSON Triinu LAOS

mänge

esimene piir

28 27 26 25 24 23 23 22 21 21 18 16 13 11 11 9 7 7 6 5 5 4 3 1 1 1 1 1

16 14 11 13 21 13 16 13 8 10 9 8 8 4 1 3 2 2 3 1 2 0 1 0 0 1 0 0

Varukohtunikud

nimi mänge

Tomi RAHULA Veiko MÕTSNIK Ainar KUUSK Miko PUPART Neeme NEEMLAID Raul KAIVOJA Kristo KÜLLJASTINEN Eiko SAAR Heigo PAGLANT Lauri SALEI Elar TARKUS Jaan ROOS Hannes KAASIK Raul KOPPELMAA Marek LILLMAA Aron HÄRSING Dmitri VINOGRADOV Artur TELLING Andrei KARHU Toomas NÕMMISTE Juri FRISCHER Martin SALONG Roomer TARAJEV Silver SEPP Reelika TURI Andrei VOROBJOV Kristo TOHVER Sten KLAASEN Silver KÕIV Marger PORMANN Ago KÄRTMANN Mart MARTIN Risto EELMAA Egert PAJUSTIK Joonas JAANOVITS Tiit PRUULI Martin LEMBER Siim RINKEN Maikel MIKSON

JALKA DETSEMBER 2013

9 7 7 6 6 6 6 5 5 5 4 4 4 4 4 3 3 3 3 3 3 3 3 2 2 2 2 2 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1

teine piir

12 13 15 12 3 10 7 9 13 11 9 8 5 7 10 6 5 5 3 4 3 4 2 1 1 0 1 1

Enim mänge, määratud penalteid, kollaseid ja punaseid kaarte kogunes Kristo Tohveri nimele.

Hoiatused mängude kaupa

mitmes mängus mitu kaarti näidati (15 mängus 0 kaarti jne) 40 35 30 25 20 15 10 5 0

Hoiatuste põhjused

Ebasportlik käitumine – hoolimatu viga Ebasportlik käitumine – lubava rünnaku peatamine Demonstratiivse leppimatuse eest kohtuniku otsusega Korduva mängureeglite rikkumise eest Ebasportlik käitumine – kinnihoidmine Ebasportlik käitumine – simuleerimine Ebasportlik käitumine – lugupidamatus mängu vastu Ebasportlik käitumine – muu Aja venitamise eest Ebasportlik käitumine – tahtlik käega mängimine 9,15 meetri vahemaa eiramise eest Omavolilise väljakult lahkumise või sinna sisenemise eest

342 190 76 57 29 25 20 19 13 8 4 3

Eemaldamise põhjused

Teise hoiatuse eest Reeglite rikkumise eest takistamaks värava saavutamist Vägivaldse käitumise eest Tõsise reeglite rikkumise eest Sülitamise eest Ebasündsate ja solvavate väljendite eest

Premium liiga üleminekumängud

17.11.2013 Rakvere JK Tarvas – Tartu JK Tammeka 1 : 2 23.11.2013 Tartu JK Tammeka – Rakvere JK Tarvas 4 : 1

36 9 9 4 1 1

naiste meistriliiga, I ja II liiga Naiste esiliiga

Naiste Meistriliiga 1 2 3 4 5 6 7

Pärnu JK Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tartu JK Tammeka Põlva FC Lootos JK Tallinna Kalev Tartu SK 10 Premium

17 17 17 17 17 17 12

16 11 9 7 6 2 0

1 2 3 2 2 2 0

0 4 5 8 9 13 12

103 : 6 56 : 20 50 : 23 25 : 23 40 : 65 22 : 78 1 : 82

49 35 30 23 20 8 0

Väravakütid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Anastassia Morkovkina Signy Aarna Margarita Žernosekova Miina Kallas Vlada Kubassova Merily Toom Olga Ivanova Kaire Palmaru Daniela Mona Lambin Kadri-Ann Valgeväli

Pärnu JK Põlva FC Lootos Pärnu JK Tallinna FC Flora Tallinna FC Levadia Tallinna FC Flora Pärnu JK Pärnu JK Tallinna FC Levadia JK Tallinna Kalev

Naiste meistriliiga üleminekuturniir Pärnu JK II Tartu SK 10 Premium Nõmme JK Kalju Kohtla-Järve JK Järve Tallinna FC Flora II Tallinna FC Infonet

5 5 5 5 5 5

4 3 3 2 1 0

1 1 1 0 1 0

0 1 1 3 3 5

15 : 1 9 : 4 7 : 6 8 : 6 3 : 6 5 : 24

13 10 10 6 4 0

Väravakütid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kohtla-Järve JK Järve Pärnu JK II JK Tallinna Kalev II Tallinna FC Flora II Nõmme JK Kalju Tartu JK Tammeka II Tallinna FC Infonet FC Kuressaare

14 14 14 14 14 14 14 14

11 10 8 7 6 5 3 1

1 1 0 2 2 2 0 2

2 3 6 5 6 7 11 11

29 : 12 62 : 17 30 : 25 27 : 14 26 : 24 26 : 32 12 : 54 9 : 43

34 31 24 23 20 17 9 5

Väravakütid

34 30 28 18 15 13 12 10 9 8

Naiste meistriliiga üleminekumängudelt pääses järgmiseks aastaks kõrgliigasse kaks paremat, ülejäänud jätkavad esiliigas. Konkreetsel juhul ei tulnud arvesse PJK II, sest duubelnaiskond meistriliigasse tõusta ei saa. Seega tõusid meistriliigasse Tartu SK 10 Premium ja Nõmme Kalju.

1 2 3 4 5 6

1 2 3 4 5 6 7 8

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Irina Snjatkovskaja Karoliine Maalinn Ave Pajo Liis Ude Gerli Israel Triinu Esken Kelly Rosen Liivi Sõrmus Sandra Hansen Anett Kadastu

Kohtla-Järve JK Järve Pärnu JK II JK Tallinna Kalev Pärnu JK II Nõmme JK Kalju Pärnu JK II Tallinna FC Flora II Pärnu JK II Nõmme JK Kalju Nõmme JK Kalju

15 11 10 7 7 7 6 5 5 4

Esiliiga üleminekuturniiril pääsesid järgmiseks aastaks esiliigasse neli paremat, kaks viimast jätkavad II liigas.

Naiste esiliiga üleminekuturniir 1 2 3 4 5 6

FC Kuressaare Tartu JK Tammeka II Rakvere JK Tarvas Tallinna FC Puuma Narva JK Trans JK Sillamäe Kalev

5 5 5 5 5 5

4 4 3 2 2 0

0 0 0 0 0 0

1 1 2 3 3 5

5 : 4 14 : 1 3 : 5 7 : 15 5 : 9 0 : 0

12 12 9 6 6 0

Väravakütid

Annaliis Strigin Karoliine Maalinn Gerli Israel Anett Kadastu Jelizaveta Rutkovskaja Alina Fitissova Natalija Plištš Samanta Uueda Sandra Paulberg Geili Rehkli

Tartu SK 10 Premium Pärnu JK II Nõmme JK Kalju Nõmme JK Kalju Pärnu JK II Tallinna FC Infonet Tallinna FC Infonet Tartu SK 10 Premium Pärnu JK II Tartu SK 10 Premium

4 4 3 2 2 2 2 2 2 2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Kirke-Johanna Pallon Liisi Salong Nadežda Ivanova Alina Tarassenko Carina Viktoria Adolfsson Anastasia Andrejeva Heidi Telvar Stella Jašina Klarika Kaldmaa Liisa Botšarov

Tartu JK Tammeka II FC Kuressaare Narva JK Trans Tallinna FC Puuma Rakvere JK Tarvas Narva JK Trans Tartu JK Tammeka II Tallinna FC Puuma Tallinna FC Puuma Tallinna FC Puuma

11 3 3 2 2 2 1 1 1 1

JK Sillamäe Kalev Narva JK Trans FC Ülenurme Tallinna FC Puuma Narva JK Trans Narva JK Trans Tallinna FC Puuma Tallinna FC Puuma Tallinna FC Puuma Rakvere JK Tarvas

17 8 8 7 7 7 6 6 5

Naiste II liiga 1 2 3 4 5 6 7

Narva JK Trans Tallinna FC Puuma Rakvere JK Tarvas JK Sillamäe Kalev FC Ülenurme JK Kuusalu Kalev TÜ Fauna Female

12 12 12 12 12 12 12

9 9 7 7 5 2 1

2 0 1 0 1 0 0

1 3 4 5 6 10 11

37 : 3 26 : 13 15 : 9 25 : 22 16 : 20 8 : 34 6 : 32

29 27 22 21 16 6 3

Väravakütid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Alina Višenkova Nadežda Ivanova Katre Varusk Klarika Kaldmaa Polina Jakovleva Anastasia Andrejeva Karolina Bessalova Svetlana Gorbatseva Liisa Botšarov Carina Viktoria Adolfsson

2013 DETSEMBER JALKA

I / II liiga Esiliiga 1 Tallinna FC Levadia II 2 Jõhvi FC Lokomotiv 3 Tallinna FC Flora II 4 Rakvere JK Tarvas 5 Tartu SK 10 6 Tartu JK Tammeka II 7 Vändra JK Vaprus 8 Viljandi JK Tulevik 9 Tallinna FC Puuma 10 Kiviõli FC Irbis

Esiliiga B 36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

20 20 17 16 17 15 12 12 8 7

10 9 6 8 3 7 10 10 5 4

6 7 13 12 16 14 14 14 23 25

94 : 41 80 : 39 56 : 54 68 : 58 58 : 67 70 : 57 61 : 55 46 : 57 40 : 91 60 : 114

70 69 57 56 54 52 46 46 29 25

Väravakütid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

1 Nõmme JK Kalju II 2 Pärnu Linnameeskond 3 JK Sillamäe Kalev II 4 Tallinna FC Ararat TTÜ 5 HÜJK Emmaste 6 FC Elva 7 Tallinna JK Legion 8 Tallinna JK Dünamo 9 Tallinna FC Flora III 10 Kohtla-Järve JK Järve

36 36 36 36 36 36 36 36 36 36

26 25 19 20 18 13 13 9 8 4

4 4 9 3 7 7 5 4 2 5

6 7 8 13 11 16 18 23 26 27

91 : 37 114 : 53 81 : 53 77 : 50 69 : 45 56 : 64 55 : 77 42 : 86 40 : 107 26 : 79

82 79 66 63 61 46 44 31 26 17

Väravakütid

Tõnis Starkopf Nikita Koljajev Andrei Jõgi Hannes Tiru Henry Rohtla Maksim Bazjukin Rasmus Tauts Toomas Mangusson Aleksandr Pruttšenko Henri Hang

Kiviõli FC Irbis Tallinna FC Levadia II Jõhvi FC Lokomotiv Tartu JK Tammeka II Tallinna FC Levadia II Jõhvi FC Lokomotiv Tartu JK Tammeka II Vändra JK Vaprus Tartu SK 10 Rakvere JK Tarvas

28 24 13 13 13 12 11 11 11 11

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Esiliigast tõusis Premium liigasse võitja ning teiseks jäänu pidas üleminekumänge Premium liiga üheksandaga. Konkreetsel juhul ei läinud arvesse Tallinna Levadia II ja Tallinna Flora II, kuna duubelmeeskond ei saa kõrgliigasse tõusta. Välja langes kaks viimast ning 8. koha saanud meeskond mängis üleminekumänge esiliiga B kolmandaga.

Jürgen Kuresoo Henri Hanson Kristen Saarts Irakli Torinava Robert Kirss Andre Järva Kosuke Usami Reimo Oja Andrei Antonov Avetis Harutjunjan

FC Elva Pärnu Linnameeskond Pärnu Linnameeskond JK Sillamäe Kalev II Nõmme JK Kalju II Tallinna FC Ararat TTÜ JK Sillamäe Kalev II HÜJK Emmaste Tallinna FC Ararat TTÜ Tallinna FC Ararat TTÜ

33 28 24 20 16 16 15 15 15 14

Esiliiga B-st tõusis esiliigasse kaks paremat ja kolmas pidas üleminekumängu esiliiga kaheksandaga. Välja langes kaks viimast ja 8. koha saanud pidas üleminekumänge II liiga kahe piirkonna kolmandaks jäänud meeskonna vaheliste üleminekumängude võitjaga.

Esiliiga B üleminekumängud Lõuna/lääne piirkonna 2. koht – ida/põhja piirkonna 2. koht: 03.11.2013 Sörve JK – Tallinna FC Infonet II 2 : 3 10.11.2013 Tallinna FC Infonet II – Sörve JK 5 : 2

Esiliiga üleminekumängud 17.11.2013 JK Sillamäe Kalev II – Viljandi Tulevik 1 : 4 23.11.2013 Viljandi Tulevik – JK Sillamäe Kalev II 3 : 2

II liiga 3. koht – esiliiga B 8. koht 17. 11.2013 Tallinna FC Infonet II – Tallinna JK Dünamo 6 : 1 23.11.2013 Tallinna JK Dünamo – Tallinna FC Infonet II 0 : 5

II liiga Ida/Põhja piirkond 1 Maardu FC Starbunker 2 Tallinna FC Infonet II 3 FCF Tallinna Ülikool 4 JK Tallinna Kalev II 5 Saue JK Laagri 6 Lasnamäe FC Ajax 7 Tallinna JK Legion II 8 FC M.C. Tallinn 9 JK Kaitseliit Kalev 10 Raasiku FC Joker 1993 11 JK Loo 12 Kohtla-Järve JK Järve II 13 Koeru JK

24 24 24 24 24 24 24 24 24 24 24 24 24

19 18 17 13 13 10 8 8 7 6 6 4 4

2 3 3 4 3 7 5 2 3 4 3 4 3

3 3 4 7 8 7 11 14 14 14 15 16 17

80 : 29 80 : 15 92 : 29 65 : 35 50 : 35 69 : 46 43 : 62 51 : 78 38 : 76 31 : 64 33 : 80 30 : 69 37 : 81

59 57 54 43 42 37 29 26 24 22 21 16 15

Väravakütid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Klimenti Boldõrev Sergei Tasso Even Laanemaa Kristjan Suurjärv Maksim Krivošein Aleksandr Borodinov Maksim Kisseljov Aleksei Naariste Rauno Nõmmiko Anton Muraveiko

Maardu FC Starbunker Lasnamäe FC Ajax FCF Tallinna Ülikool Saue JK Laagri Maardu FC Starbunker FC M.C. Tallinn Tallinna JK Legion II JK Tallinna Kalev II FCF Tallinna Ülikool Tallinna FC Infonet II

26 25 25 13 13 13 12 12 11 11

Foto: Lembit Peegel

Seitse Emmaste ja Pärnu Linnameeskonna pallurit esiliiga B-s. Peategelane pall on kaameraulatusest väljas.

JALKA DETSEMBER 2013

II liiga / III liiga II liiga Lääne/Lõuna piirkond 1 Tartu FC Santos 2 Sörve JK 3 Türi Ganvix JK 4 FC Nõmme United 5 Jõgeva SK Noorus 96 6 JK Luunja 7 Rummu Dünamo 8 Keila JK 9 Tartu SK 10 II 10 Viljandi JK Tulevik II 11 Tartu JK Welco Elekter 12 Pärnu FC Metropool 13 FC Tarvastu 14 Kärdla LM

26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26 26

24 15 15 15 15 13 12 12 11 9 7 8 5 4

1 4 3 1 1 2 4 3 3 1 5 1 3 2

1 7 8 10 10 11 10 11 12 16 14 17 18 20

138 : 16 64 : 46 57 : 60 90 : 60 63 : 61 61 : 61 66 : 56 67 : 48 53 : 75 62 : 74 39 : 59 41 : 88 45 : 95 35 : 82

73 49 48 46 46 41 40 39 36 28 26 25 18 14

II liigast tõusid esiliiga B-sse kahe piirkonna võitjad ja üleminekumänge pidas kahe piirkonna kolmandate meeskondade üleminekumängude võitja. Välja langesid mõlema piirkonna kaks viimast (kuna ida/põhja piirkonnas lõpetas 13 meeskonda, kukkus välja viimane ja eelviimane läks üleminekumängudele). Üleminekumänge pidasid 12. koha meeskonnad. II liiga finaal Tartu FC Santos – Maardu FC Starbunker 2 : 1

Väravakütid 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Alar Alve Sander Lepik Taavi Vellemaa Timo Teniste Tauno Anvelt Robert Pluum Priit Danelson Jevgeni Tšigrinov Tristan Koskor Eero Eessaar

Tartu FC Santos FC Nõmme United Tartu FC Santos Tartu FC Santos Jõgeva SK Noorus 96 Tartu FC Santos Keila JK Rummu Dünamo Tartu JK Tammeka II Tartu SK 10 II

25 25 23 22 21 21 17 16 16 14

Lõuna/lääne piirkonna 3. koha meeskonnad: Viljandi JK Tulevik Vanakesed – JK Kernu Kadakas – Viljandi loobus üleminekumängudest Eelnevate paaride võitjad: Tallinna JK Visadus – Kohtla-Järve JK Järve II 2 : 1 JK Kernu Kadakas – Pärnu FC Metropool – JK Kernu Kadakas loobus üleminekumängudest Kohtla-Järve JK Järve II – Tallinna JK Visadus 0 : 4

II liiga üleminekumängud Ida/põhja piirkonna 3. koha meeskonnad: Tallinna JK Visadus – JK Tallinna Kalev III 1 : 0, 1 : 2

III liiga Ida piirkond 1 Jõhvi FC Lokomotiv II 2 Tallinna JK Visadus 3 Tallinna FC Levadia III 4 FCF Järva-Jaani SK 5 Kuusalu JK Rada 6 Ambla Vallameeskond 7 SK Eestimaa Kasakad 8 Tallinna Maccabi 9 Kiviõli FC Irbis II 10 Rakvere JK Tarvas II 11 Tallinna FC Balteco 12 Tallinna KSK FC Štrommi

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

14 13 13 12 10 10 8 8 7 7 7 3

3 5 4 3 5 1 6 3 4 4 2 0

5 4 5 7 7 11 8 11 11 11 13 19

84 : 41 65 : 22 52 : 31 53 : 54 47 : 33 45 : 65 48 : 40 47 : 71 30 : 50 43 : 53 37 : 53 29 : 67

45 44 43 39 35 31 30 27 25 25 23 9

Väravakütid

1 2 5 6 9 12 11 11 12 12 13 20

81 : 16 78 : 14 55 : 35 53 : 36 51 : 38 40 : 45 31 : 33 42 : 52 34 : 54 33 : 60 27 : 53 15 : 104

57 52 41 40 37 26 25 25 24 24 21 6

Väravakütid

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Raido Vespere Maksim Ristimägi Martin Kaarjärv Sergei Balbutski Volodja Erdei Sergei Klimotškin Oleg Semjonov Aleksandr Levin Jevgeni Berdinskihh Maksim Konovalov

FCF Järva-Jaani SK Jõhvi FC Lokomotiv II Tallinna JK Visadus Tallinna Maccabi Ambla Vallameeskond Jõhvi FC Lokomotiv II SK Eestimaa Kasakad Kuusalu JK Rada Tallinna FC Levadia III Tallinna Maccabi

26 15 13 13 11 11 10 10 9 8

JK Tallinna Kalev III JK Tondi Paide Linnameeskond II Tallinna FC Ararat TTÜ II JK Tondi Paide Linnameeskond II Tallinna JK Piraaja Trummi SK Tallinna FC Olympic JK Tallinna Kalev III

26 20 16 15 13 12 11 11 10 10

III liiga Põhja piirkond 1 Paide Linnameeskond II 2 JK Tallinna Kalev III 3 JK Tondi 4 Tallinna FC Ararat TTÜ II 5 Tallinna JK Piraaja 6 JK Kaitseliit Kalev II 7 Tallinna FC Eston Villa 8 Tallinna FC Olympic 9 Kristiine JK 10 Trummi SK 11 Tallinna FC Hell Hunt 12 Tallinna JK Jalgpallihaigla

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

18 16 12 12 12 8 7 7 7 7 6 2

3 4 5 4 1 2 4 4 3 3 3 0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Aleksei Naariste Aleksandr Embrich Karel Seire Rasmus Sinivee Andrei Tšurikov Martin Muiste Leo Kuuse Kristjan Lainjärv Andree Porila Kert Jõeäär

2013 DETSEMBER JALKA

III liiga III liiga Lõuna piirkond 1 Võru JK 22 2 Viljandi JK Tulevik Vanakesed 22 3 FC Otepää 22 4 SK Tääksi 22 5 Tõrva JK 22 6 EMÜ SK 22 7 FC Tartu 22 8 Põlva FC Lootos 22 9 Navi Vutiselts 22 10 Valga FC Warrior 22 11 Suure-Jaani United 22 12 JK Tartu Löök 22

17 15 13 13 13 12 10 9 9 7 3 1

1 2 4 2 0 1 4 3 1 1 1 0

4 5 5 7 9 9 8 10 12 14 18 21

83 : 27 44 : 26 60 : 31 63 : 45 51 : 42 48 : 38 52 : 41 52 : 41 41 : 60 48 : 73 21 : 72 13 : 80

52 47 43 41 39 37 34 30 28 22 10 3

Väravakütid

4 6 6 7 9 9 10 10 12 13 13 17

90 : 36 62 : 30 51 : 40 75 : 41 57 : 53 48 : 38 34 : 37 49 : 63 39 : 56 28 : 49 29 : 55 22 : 86

50 44 44 41 37 33 28 28 22 21 21 11

Väravakütid

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Maksim Mitrofanov Kristo Perli Oliver Suur Sergei Starovoitov Ricki Tikas Kristjan Moks Roman Rajevski Priit Rahuelu Aivo Stern Mark Ivanov

FC Tartu 22 Võru JK 21 Tõrva JK 18 EMÜ SK 15 SK Tääksi 15 Võru JK 14 Valga FC Warrior 14 Põlva FC Lootos 12 Viljandi JK Tulevik Vanakesed 12 Valga FC Warrior 12

III liiga Lääne piirkond 1 JK Retro 2 JK Kernu Kadakas 3 Viimsi MRJK 4 Läänemaa Jalgpalliklubi 5 Rapla JK Atli 6 Saaremaa JK aameraaS 7 Keila JK II 8 Lihula JK 9 FC Kose 10 Märjamaa Kompanii 11 FC Lelle 12 SJK Leisi

22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22 22

16 14 14 13 12 10 8 8 6 6 6 3

2 2 2 2 1 3 4 4 4 3 3 2

III liigast tõusid II liigasse piirkondade võitjad ja üleminekumängudele pääsesid piirkondade kolmandad meeskonnad, kellest parim pääses otsustavatele üleminekumängudele II liiga nõrgima, 12. koha meeskonnaga. Välja kukkusid kaks viimast ja üleminekumängudele läksid 10. koha omanikud. III liiga finaal: 31.10 Võru JK – Paide Linnameeskond II 2 : 1, la. 1 : 1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Dmitri Skiperski Mark Kolosov Sander Niit Karl Anton Sõerde Raigo Abel Artur Nüüd Maksim Rõtškov Madis Sibul Mairo Kanter Vladislav Šikirjavõi

JK Retro Läänemaa Jalgpalliklubi Rapla JK Atli Viimsi MRJK JK Kernu Kadakas JK Kernu Kadakas JK Retro Lihula JK Lihula JK Läänemaa Jalgpalliklubi

41 29 20 19 16 16 16 16 16 12

III liiga üleminekumängud III liiga 10. ja IV liiga 3. koha omanike üleminekumängud: Tallinna JK Suema Cargobus – Trummi SK 3 : 4, 3 : 0 Võrumaa FC Aspen – Valga FC Warrior 2 : 1, 1 : 3 Tallinna SK Dnipro – Rakvere JK Tarvas II 0 : 1, 1 : 1 FC Haiba – Märjamaa Kompanii – FC Haiba loobus üleminekumängudest

Poolfinaalid Paide Linnameeskond II – Jõhvi FC Lokomotiv II 3 : 2 Võru JK – JK Retro 3 : 3, pen. 4 : 2 Põlva Lootose mesilaste poolt on Navi Vutiseltsi vastu müüris (vasakult) Risto Saarniit, Vladislav Mihnovitš, Tauri Kolk ja Kaarel Värton. Foto: Indrek Illus

JALKA DETSEMBER 2013

IV liiga IV liiga Ida piirkond 1 2 3 4 5 6 7 8

Viimsi FC Igiliikur IAFA Estonia Tallinna SK Dnipro Tallinna FC Pokkeriprod Tallinna JK Piraaja II JK Tallinna Kalev Juunior SK Tapa FC Kiiu

21 21 21 21 21 21 21 21

14 13 13 10 7 6 5 4

4 4 3 5 2 3 2 1

3 4 5 6 12 12 14 16

54 : 21 66 : 33 69 : 33 62 : 49 32 : 53 26 : 40 33 : 55 25 : 83

46 43 42 35 23 21 17 13

Väravakütid

1 2 5 7 7 9 9 10 12 14 16

70 : 15 78 : 27 64 : 24 52 : 50 41 : 35 42 : 47 42 : 46 41 : 52 29 : 57 32 : 101 29 : 66

49 48 41 35 29 27 25 18 16 14 10

Väravakütid

2 4 5 6 6 9 9 13 14 13 19

99 : 21 51 : 24 58 : 27 52 : 35 42 : 35 48 : 43 65 : 57 27 : 70 34 : 60 24 : 82 9 : 55

52 44 43 38 36 29 27 21 14 13 3

Väravakütid

5 8 8 9 10 11 9 12

68 : 37 59 : 35 52 : 36 43 : 48 36 : 37 37 : 46 31 : 45 32 : 74

42 35 35 30 29 24 24 21

Väravakütid

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Juri Gaidajenko Dmitri Kaevandus Timo Erkki Huttunen Juri Javljanski Aivar Braks Anton Volkov Marek Mäekala Karel Kõrm Dmitri Grigorjev Aleksander Stanevicius

IAFA Estonia Tallinna SK Dnipro Tallinna FC Pokkeriprod IAFA Estonia SK Tapa Tallinna SK Dnipro Tallinna FC Pokkeriprod Tallinna FC Pokkeriprod Viimsi FC Igiliikur Tallinna SK Dnipro

26 23 21 13 11 10 9 9 9 8

IV liiga Põhja piirkond 1 Nõmme JK Kalju III 20 2 Tallinna FC Charma mööbel 20 3 Tallinna JK Suema Cargobus 20 4 Tallinna FC Twister 20 5 Saku Sporting 20 6 Tallinna FC Soccernet 20 7 Tallinna TopSec LiVal Sport 20 8 Pirita JK Reliikvia 20 9 Tallinna FC Reaal 20 10 Tallinna SK Mercury 20 11 Tallinna FC Majandusmagister 20

15 15 13 11 8 8 7 4 4 4 3

4 3 2 2 5 3 4 6 4 2 1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Lauri Lilleste Kersten Lõppe Karl Karimõisa Margus Reinaru Gert Seegel Indrek Siir Märt Mõistus Tanel Tammemägi August Sai Kristo Rämson

Tallinna FC Twister Tallinna FC Charma mööbel Tallinna JK Suema Cargobus Nõmme JK Kalju III Nõmme JK Kalju III Saku Sporting Tallinna FC Twister Tallinna FC Charma mööbel Pirita JK Reliikvia Nõmme JK Kalju III

23 19 18 14 12 12 12 11 10 9

IV liiga Lõuna piirkond 1 SK Imavere Forss 2 Tartu JK Welco Elekter II 3 Võrumaa FC Aspen 4 Võru JK II 5 Tartu FC Merkuur 6 Tartu Ülikool Fauna 7 Tartu JK Tammeka III 8 FC Tartu II 9 Tartu Harrastajad 10 FC Elva II 11 Pühajärve JK Revali

20 20 20 20 20 20 20 20 20 20 20

17 14 14 12 11 9 8 7 4 3 1

1 2 1 2 3 2 3 0 2 4 0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Alar Arula Risto Liiv Martin Ellram Martin Kaur Sven Karu Artur Pinajev Gaspar Vainula Martin Merisalu Siim Lepp Andres Joosep

SK Imavere Forss SK Imavere Forss SK Imavere Forss Tartu JK Tammeka III Tartu JK Tammeka III Tartu FC Merkuur Võrumaa FC Aspen Tartu Ülikool Fauna Võru JK II Tartu JK Welco Elekter II

31 21 18 14 13 12 12 12 11 9

JK Pärnu-Jaagupi Taebla JK Paldiski FC Majak Taebla JK FC Haiba JK Pärnu-Jaagupi Vändra JK Vaprus II FC Haiba Kärdla LM Dagöplast Taebla JK

15 13 13 12 11 11 10 9 9 8

IV liiga Lääne piirkond 1 2 3 4 5 6 7 8

JK Pärnu-Jaagupi Taebla JK FC Haiba Vändra JK Vaprus II Kärdla LM Dagöplast Paldiski FC Majak FC Toompea Pakri SK Alexela

21 21 21 21 21 21 21 21

13 11 11 9 9 7 6 6

3 2 2 3 2 3 6 3

IV liiga finaal:

28.10 SK Imavere Forss – Nõmme Kalju III 1 : 0 Poolfinaalid:

Nõmme JK Kalju III – Viimsi FC Igiliikur 1 : 1, la. 3 : 1 SK Imavere Forss – JK Pärnu-Jaagupi 5 : 0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Ülari Tohver Martin Koppel Mihhail Šrubkovski Tanel Kruuspan Marko Narits Joosep Sarapuu Jaanus Jõulu Kristen Viikmäe Heimar Havik Kert Lillemets

III liigasse tõusid kõikide piirkondade kaks paremat meeskonda, kolmanda koha saanud pidasid üleminekumänge III liiga 10. koha meeskondadega.

2013 DETSEMBER JALKA

lisaaeg

Valdo Jahilo jalgpallianekdoodid Algaja jalgpallur satub meeskonda, mis on tuntud oma karmi mängustiili poolest. Esimesel treeningul jagab treener juhtnööre: “Kõige tähtsam põhimõte on järgmine – kui sa ei suuda palli minema lüüa, siis löö üks kõva mats vastase pihta, et too minema ei pääseks! Nii, hakkame siis trenniga pihta! Kus on pall?” “Kuradile see pall!” kostab hääl jalgpallurite seast. “Hakkame mänguga pihta!”

Käib treening. Treener jagab juhtnööre: “Pöörake pead paremale! Nüüd vasakule! Uuesti paremale! Uuesti vasakule! Jätkake! Üks-kaks, üks-kaks! Aitab! Mis te arvate, miks te seda harjutust sooritate?” “Kaelalihaste lõdvestamiseks?” pakub üks jalgpallur. “Vale!” vastab treener. “See on selleks, et teaksite, kuidas vastata, kui keegi küsib, kas te jalgpalli oskate mängida.”

Mees tuleb töölt koju, tõmbab dressid selga, hommikumantli peale, paneb sussid jalga, võtab külmkapist õlle ja lülitab teleri jalgpalli finaalmängu peale. Äkki kõlab uksekell. Mees avab ukse – ja talle viskub kaela ilus noor naine, hüüdes: “Kallis, ma olen nõus! Ma tulen sulle naiseks!” “Oh sa kurat küll!” vannub mees. “Miks just nüüd?!”

Üks naaber koputab teise uksele: “Vabandust, kas ma võin teie juures telerit vaadata? Just praegu peaks algama jalgpallimatš.” “Eks te siis vaadake,” lubab teine. “Teie telekas läks vist katki?” “Ei läinud, aga mu korteris on parajasti tulekahju ja tuletõrjujad segavad oma sagimisega vaatamist!”

Nii nagu biitlite “Abbey Road” on teetähis popmuusikas, on Tarmo Rüütli ja tema kuulsaimate koondislaste teod loonud teetähiseid Eesti jalgpalli. Kas on kokkusattumus, et “Abbey Road” on üks Tarmo Rüütli lemmikalbumeid? Omas vallas on klassikud ju mõlemad!

Eesti esimese finaalturniiri esimene A-koondislane Mullu suvel Eestis toimunud U19 EM-finaalturniiril osalenud meie meeskonnast ennustati paremat tulevikku õige mitmele mängijale. Eraldi toodi välja Karl-Eerik Luigend, Andreas Raudsepp, Hannes Anier, Artur Rättel, Bert Klemmer, Karol Mets, aga ka Johannes Kukebal, Artur Pikk, Trevor Elhi, Brent Lepistu jt. Esimesena neist avas A-koondise ukse florakas Karol Mets, kes mängis 19. novembril maavõistlusel Liechtensteini vastu kõik 90 minutit. “A-koondise atmosfäär oli mõnus: kui oli naljategemise koht, siis tehti nalja ja kui oli töötegemise koht, anti endast maksimum,” rääkis Karol Mets Jalkale. “Võrreldes noortekoondistega oli enam-vähem kõik sama, vaid inimesed ümberringi olid teised ning skeemid ja joonised olid teised.” Metsa sõnul oli Liechtenstein debüüdiks paras vastane. Oma mängu kohta ütleb noormees kriitiliselt, et esimesel korral jättis soovida üksteisemõistmine. “Kui selle ka korda saaks, oleks hea,” lausus Mets. “Jõudmine A-koondisse oli mulle tähtis ja suur asi.”

Kohtunik vilistab mängus vaieldava määrusrikkumise. “Pime olete või?!” karjatab üks karistada saanud meeskonnaliige raevunult. “Mida-mida?” hüüab sellisest küsimusest ärritunud kohtunik vastu. “Jumal halasta!” hüüab meeleheitel jalgpallur. “Ta on veel kurt kah!”

“Ema, kes mu isa on?” küsib Juku. “Jalgpallur.” “Jalgpallur? Aga millega need jalgpallurid tegelevad?” “Saad aru, pojake, on selline elukutse – Eestile häbi teha.”

JALKA DETSEMBER 2013

Fotod: Sander Jürjens / Lembit Peegel

Karol Mets kandis oma debüütmängus valget rüüd. Varem on ta noortekoondises kandnud traditsioonilist sinist.

lisaaeg Vana sõber Stockholmi AIK

Detsembrikuu sünnipäevad

24. novembril avasid Eesti Jalgpalli Liidu uue jalgpallihalli meie üheksakordne meister Tallinna FC Flora ning Rootsi üheteistkümnekordne meister Stockholmi AIK (tõsi, lint lõigati läbi juba 11. oktoobril). Tegemist oli vanade sõpradega kohtumisega, kus seekord olid külalised paremad 4 : 3 (4. Rauno Alliku, 76. Martin Kase, 89. ov. Niklas Backman – 14. Edward Owusu, 34. Eero Markkanen, 45.+1. Christian Kouakou, 79. Nabil Bahoui). Varem on Floral samast vastasseisust ette näidata üks viik ja kaks kaotust. Stockholmi AIK on klubi, millel olid tihedad sidemed Eestiga juba enne sõda. 1929. aastal olid rootslased Eestis, kus alistasid meie TJK 3 : 1, kuid kaotasid Spordile 0 : 1. 1938. aastal viigistas Eesti meister Tallinna Estonia läänenaabrite pealinna kuulsal Rasunda staadionil enam kui 10 000 pealtvaataja ees AIKga 1 : 1. Kaks korda on selle Rootsi klubiga kohtunud Eesti koondis: 1936. aastal 1 : 1 ja kolm aastat hiljem võit 2 : 1. Seega oli meie jalgpallurite (koondis pluss klubid) bilanss sõjaeelsetest kohtumistest Stockholmi AIKga positiivne: kaks võitu, kaks viiki ja üks kaotus.

Tallinna Kalev vs. FC Kuressaare Püü-ha-päeval eeesi-liigas!

Mängime mönuga!

01.12 Lembit Rajala 01.12 Vitali Leitan 02.12 Mati Püü 04.12 Aivar Gutmann 04.12 Kethy Õunpuu 05.12 Argo Arbeiter 05.12 Karl Palatu 05.12 Ilja Antonov 06.12 Enn Läänmäe 09.12 Martin Taska 11.12 Kaido-Meinhard Kukli 12.12 Are Altraja 12.12 Heigo Niilop 13.12 Anni Pohlak 13.12 Andreas Raudsepp 14.12 Eesti Jalgpalli Liit

43 35 51 49 26 40 31 21 49 27 43 43 42 27 20 92

14.12 Tauno Tekko 20 17.12 Henri Anier 23 18.12 Heigo Paglant 37 21.12 Taivo Keinast 63 23.12 Kert Küttis 34 25.12 Atko Väikmeri 37 26.12 Daniel Meijel 39 27.12 Tõnu Metsson 50 27.12 Joel Indermitte 21 28.12 Marko Kuusik 39 28.12 Maksim Smirnov 34 29.12 Argo Zirk 27 29.12 Vjatšeslav Zahovaiko 32 30.12 Aivar Vood 44 30.12 Pelle Pohlak 25

Läti või Leedu – pole vahet!? MM-finaalturniirile pääsenud Bosnia ja Hertsegoviina koondise toetajad soovisid meeskonnale kaasa elada ka viimases valikturniiri mängus võõrsil Leedu vastu, kuid avastasid end hoopis Lätis. Haris Tresnjo ja tema sõbrad ei märganud, et olid piletid ostnud valesse riiki. “Kui me kohale jõudsime, nägime, et valitses vaikus ja kusagil polnud teisi fänne,” seletas Tresnjo. “Me küsisime inimestelt inglise keeles, kus teised on ja kus jalgpallimäng toimub. Rääkisime, et tulime Bosnia ja Hertsegoviinast oma meeskonda toetama, aga nad naersid meile vastu ja ütlesid, et oleme staadionist väga kaugel. Noorem mees seletas meile, et oleme vales riigis ja et mäng ei toimu mitte Lätis, vaid Leedus.” Kui see äpardus välja arvata, läks seltskonnal Lätis hästi: nad leidsid kohviku, kus sai telerist Bosnia–Leedu mängu vaadata, ning nautisid kohaliku õlle seltsis omade võitu. “Olen kindel, et see rumalus jääb mulle meelde kogu eluks,” lausus Haris Tresnjo.

Prantsusmaal kõik 5 FIFA tiitlit Tänavu võitis Prantsusmaa noormeeste U20 MM-tiitli. Selle võiduga sai Prantsusmaast esimene riik, mis on võitnud kõik viis meeste FIFA meistritiitlit 11 vs. 11 mängus. Varem on prantslased võitnud ka MMi, OMi, maailmajagude karika ja U17 trofee. Foto: Lembit Peegel

Enar Jääger 100 Foto: Sander Jürjens

LHV edetabel Eelmise kuu TOP 20 toetussummade lõikes on järgmine: 1. Eesti Jalgpalli Liit 2. JK Tallinna Kalev 3. Tartu JK Tammeka 4. Nõmme JK Kalju 5. Põlva FC Lootos 6. FC Hell Hunt 7. Tallinna FC Flora 8. JK Jalgpallihaigla 9. Rahvuskoondise fänniklubi Jalgpallihaigla 10. FC Kuressaare 11. Martin Reimi JK 12. FC Levadia Tallinn

13. Tallinna JK Piraaja 14. Võru JK 15. JK Welco Elekter 16. Rapla JK Atli 17. FC Eston Villa 18. Tallinna FC Twister 19. Viljandi JK Tulevik 20. Raasiku FC Joker 1993

Enar Jääger oma karjääri 100. koondisemängu eel Vaduzis Liechtensteini vastu. 2013 DETSEMBER JALKA

ristsõna

Novembrikuu ristsõna vastus oli “läksime üle talveajale?”. Õige vastuse eest võitis Eesti koondise fännisalli Paul Kang. Võitjaga võtame ühendust. Detsembrikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil indrek@jalgpall.ee märksõnaga “Ristsõna” 16. detsembriks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Eesti koondise fännisalli.

JALKA DETSEMBER 2013