Jalka (jaanuar 2024)

Page 1

S E L L ES NUMB RIS : MAARJA VAINO  P E EP NEMVALTS  AND R E I LI I ME TS  SAND E R PU R I

JAANUAR 2024

PUBLITSISTIKA

ERINUMBER

Maria Sootak naistejalgpalli arengust Eestis

Jalka aasta laureaadid

Jalgpall ja diktaatorid: kas vältimatu kooslus?

Siim Kera jalgpalli ja muusika seostest

Postril

Harry Kane

Kas mänguaega jalgpallis saab osta? ISSN 1736-7379

HIND 2,80 EUROT

Aasta parimad: Mets ja Tammik

Luubi all Oskar Hõim

Kreeka jalgpalliime, mis tundub tänini uskumatu


EESTI SPORDI

SUURTOETAJA

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!


JAANUAR

Akude laadimise aeg Tegu on väikestviisi juubeliga: juba viiendat aastat järjest on aasta esimene Jalka põhjalike mõtiskluste ja arutelude päralt: publitsistika erinumbris trükime taas kord ära kõik Jalka jalgpallikonverentsil kõlanud ettekanded ja vestlusringis põrgatatud mõtted. Traditsioonidest kinni pidamine on jaanuaris aktuaalne ka lõppenud jalgpalliaasta laureaatide väljakuulutamise suhtes: juba 1995. aastast on Sporditäht ja Jalka eri kategooriates valinud aasta tegijaid, aasta sümboolset koondist valime aga juba 32. korda. Omal moel on sellest saanud Eesti jalgpalli ajamasin: näiteks näitab see, et tänavu juba 16. korda sinna kuuluv Konstantin Vassiljev on olnud põhitegija koguni pool taasiseseisvumisjärgset aega. Ilusat uut jalgpalliaastat, mõnusat lugemist ja mõtisklemist!

2023 JAANUAR JALKA

3


SISUKORD

KAANELUGU LK 12–13 Tšehhi tugevuselt kolmanda liiga klubi Ústí nad Labem ületas hiljuti rahvusvahelise uudiskünnise jalgpallis väga haruldase juhtumiga: nimelt võttis rahahädas klubi vastu 500 000 Tšehhi krooni (umbkaudu 20 000 eurot) suuruse annetuse ja lasi selle eest vastutasuks esindusmeeskonnas kümmekond minutit mängida annetaja pojal, 22aastasel kergelt ülekaalulisel juuratudengil, kes pole elu sees jalgpalli mänginud! Kas võiksime samasugust skeemi näha ka mujal, näiteks Eestis?

KOHUSTUSLIK LUGEMINE: Jalgpalli soe suhe diktaatorite ja diktatuuririikidega on olnud aastakümneid pikk. Kas viimasel ajal on jalgpall aga astunud autokraatiale liiga lähedale või on tegemist asjade loomuliku käiguga, et MM-finaalturniirid lähevad lühikese aja jooksul Venemaale, Katarisse ja Saudi Araabiasse? Vestlusring lk 40–45

20

24

27

30

37

40

Konverents

20 Andrei Liimets

Jalgpall ja film – kuhu jääb vuti-„Kalev“?

24 Maria Sootak

Mõtteid naistejalgpalli arengust Eestis

27 Siim Kera

Poomist Peléni: jalgpalli ja muusika kummalised kokkupuutepunktid

30 Maarja Vaino

Meistrite liiga ehk 3/3

37 Peep Nemvalts

„Mängivad kahekesi koos alumist poolikut“

40 Vestlusring

Teemal „Jalgpall ja diktaatorid“ arutlesid Mirko Ojakivi, Raul Toomla ja Johannes Vedru. Vestlust juhtis Joosep Susi.

Rubriigid

3 6 8 10 12 46

Jaanuar Lembit Peegel Nimed & numbrid Lugu & tsitaadid Mõtisklusi Mängija luubi all: Oskar Hõim


IMPRESSUM 46

14

52

16

ESIKAANEL: HETK NEWCASTLE UNITED – AC MILAN KOHTUMISEST FOTO: MICHAEL REGAN, UEFA VIA GETTY IMAGES NR 1 (193) 2024 PEATOIMETAJA: RAUL OJASSAAR raul.ojassaar@jalgpall.ee TOIMETAJA: MAARJA TRAUSS FOTOGRAAF: LEMBIT PEEGEL

48 Faktifoto: Sander Puri lõpetas karjääri 50 Klõpsud 52 Ajalugu

Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, kus on luubi all varasemad EM-finaalturniirid. Seekord hüppame aastasse 2004, kui Kreeka sepistas üllatuse, millesarnast pole suurturniiridel nähtud ei varem ega hiljem.

62 10 aastat tagasi 63 Pane end proovile!

Nuputamisrubriik toob teieni igal kuul põnevaid küsimusi nii mälumängu kui reeglite tundmise testi kujul.

64 Lisaaeg 66 Ristsõna Muu

14 Aasta parimad 16 Laureaadid

Jalka toob traditsiooniliselt välja lõppenud aasta tegijad 15 kategoorias ning koostas aasta sümboolse koosseisu.

59 Tiitlivöö 60 Parimad palad Poster

Harry Kane

MAKETT JA KUJUNDUS: MARJU VILIBERG KEELETOIMETAJA: TRIINU-MARI SANDER REKLAAM: MATTIAS KAUK +372 5650 9217 mattias.kauk@jalgpall.ee KOLLEEGIUM: INDREK SCHWEDE (ESIMEES) LENNART KOMP SIIM KERA NEEME KORV AIVAR POHLAK ANU SÄÄRITS MIHKEL UIBOLEHT VÄLJAANDJA: EESTI JALGPALLI LIIT WWW.JALGPALL.EE TOIMETUSE POSTIAADRESS: JALKA, EESTI JALGPALLI LIIT, JALGPALLI 21, 11312 TALLINN +372 627 9960 TRÜKITUD PRINTALLIS

EESTI JALGPALLI LIIDU AJAKIRI ILMUB 12 KORDA AASTAS

2024 JAANUAR JALKA

5


PEEGELDUSED

Eesti koondis sai 2023. aastal pidada kaks kodumängu täismaja ees – nii juunikuisele kohtumisele Belgiaga kui septembrikuisele kohtumisele Rootsiga tuli üle 11 000 pealtvaataja. Fotod: Lembit Peegel

MEENUTUSI KOONDISEAASTAST

Lõppenud koondiseaasta 12 mängust üheksas tegi kaasa FCI Levadia keskkaitsja Rasmus Peetson, kes sai selle jooksul madistada mitme tõelise tipuga. Belgia tipuründaja Romelu Lukaku demonstreeris seda taset eriti ehtsalt: tundub lausa uskumatu, aga just sellisest asendist suutis ta Eesti vastu skoori avada!

6 JALKA JAANUAR 2024


PEEGELDUSED

Kui tihti näete nii pikka ja põhjalikku müüri? Selles olukorras seadis Eesti mängus Rootsi vastu müüri seisma lausa kaheksa väljakumängijat, lisaks heitis Martin Miller veel nende taha pikali, et pall müüri alt läbi ei lipsaks. Rumeenlasest kohtunik Horațiu Feșnic tuli veel Millerile näitama, kuidas võiksid ta käed asetseda, et pall nende pihta minnes vastastele totrat penaltit ei kingiks.

Eesti aasta parimaks jalgpalluriks valiti Karol Mets, kes tegi kaheksast EM-valikmängust seitsmes kaasa kõik 90 minutit. Sel pildil üritab ta takistada Rootsi koondislast Jens Cajustet. 2024 JAANUAR JALKA

7


NIMED & NUMBRID

Vjatšeslav Zahovaiko

Eelmisel hooajal Real de Banjuli Gambia meistriks tüürinud Vjatšeslav Zahovaiko pälvis tunnustuse, milleni Eesti treenerid, eriti jalgpallitreenerid, jõuavad haruharva: ta tunnistati sealsete spordiajakirjanike küsitlusel Gambia lõppenud aasta parimaks treeneriks. Real de Banjul valiti sealjuures aasta parimaks võistkonnaks.

Mikko Kytölä

Eesti saalijalgpallikoondis sai uue treenerite tiimi: meestekoondist juhendab alates detsembrist soomlane Mikko Kytölä, abitreenerid on Ville Sihvonen, Dmitri Skiperski ja Madis Rajando. Esimesel turniiril uute treeneritega sai Eesti Balti- ja Põhjamaade karikavõistlustel kuue võistkonna seas 5. koha.

NAISTEKOONDIS TEGI RAHVUSTE LIIGAS KORRALIKU TULEMUSE, ent üleminekumängudele ei pääsenud

Eesti naiste jalgpallikoondis lõpetas ajaloo esimese naiste Rahvuste liiga alagrupiturniiri C-liigas teise kohaga: grupi võitnud Iisraelilt saadi küll kaks kindlat kaotust, ent Kasahstani ja Armeeniat suudeti lõpuks edestada. Kuuest mängust kümme punkti kogunud eestlannadele sellest aga ei piisanud, et pääseda veebruari lõpus toimuvatele üleminekumängudele, mille võitjad pääsevad järgmiseks hooajaks B-liigasse. Nimelt pääsesid viie C-liiga alagrupi kolm paremat teise koha naiskonda üleminekumängudele, kus nende vastasteks on B-liiga kolm paremat oma alagrupis kolmandaks jäänud naiskonda. Eesti oli aga

Kaks

uut abitreenerit sai Eesti koondis: Thomas Häberlit hakkavad Norbert Hurda ja Ervin Gashi asemel assisteerima Jürgen Henn ja Joel Lindpere.

8 JALKA JAANUAR 2024

Eesti naiskond enne detsembrikuist võõrsilmängu Kasahstaniga. Foto: Liisi Troska

Teisel

C-liiga teise koha naiskondade arvestuses neljas, jäädes seega esimesena joone alla. Sealjuures oleks edasipääsuks piisanud sellest, kui Eesti oleks suutnud kodus Kasahstani vastu 0 : 0 viigi asemel võita. 51 sarjas osalenud naiskonna seas tuli Eesti kokkuvõttes 41. kohale. „Üldises plaanis võib aastaga rahule jääda, sest jäime oma grupis teisele kohale, mis pole halb tulemus, näitasime head mängu ja lõime palju väravaid. Võib rahul olla, aga arenemisruumi on alati,“ sõnab kokkuvõtteks naiskonna ründeliidriks kerkinud Lisette Tammik, kes lõi Rahvuste liigas Eesti 11 väravast kuus.

kohal lõpetas Karol Metsa koduklubi St. Pauli sügisringi Saksamaa esiliigas. Otse kõrgliigasse tõusevad hooaja lõpus kaks esimest, kolmanda koha tiim läheb üleminekumängudele.

Esimest

korda kuulus José Mourinho juhendatava AS Roma esindusmeeskonna mängupäeva koosseisu Eesti koondislane Martin Vetkal, kes nimetati Euroopa liiga alagrupimänguks Tiraspoli Sheriffiga Roma pingile.



LUGU & TSITAADID

Nii nad

ütlesid „Reformierakond mängib kõik puhtalt professionaalse tuimusega üle ning teeb seda, nagu Saksamaa jalgpall on tavaliselt töötanud – robotliku vastupidavusega.“ Kirjanik Berk Vaher poliitikast „Nimelt teeb liigne intelligentsus inimese liialt kahtlevaks, kõhklevaks ja suurendab seega läbikukkumise võimalust. Probleeme esineb alati, kui me need aga teekonna alguses endale ette maname, ei jõua me kuhugi. Aivar Pohlaku sõnades kõlab see järgmiselt – targana ei asuta teele ning sinisilmsena ei jõuta kohale. Tarkus tuleb katse ja eksituse meetodil teekonna jooksul.“ Ettevõtja Viljar Arakas hirmust „Eestis on palju suusatajaid ja sealt tuleb suusatajatele palju hääli. Kuid kas see sportlik saavutus ja ala kandepind on piisavalt suur, kui võrrelda näiteks jalgpalliga?“ Eesti mootorrattaspordi föderatsiooni juhatuse liige Martin Arumäe aasta parima sportlase valimisest „Üks Premium liiga mäng oli neli miljonit eurot, nüüd peaks olema siis kuskil viie miljoni kandis.“ Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse juhatuse liige Henn Vallimäe spordipanuste suurest mahust „Õhtuti käisime ise palli mängimas. Vaatasin kella ja ütlesin, et oli tore, aga ma lähen nüüd koju, sest Liverpoolil hakkab kohe mäng. Läksin tihti varem ära ja jätsin teised sinna. Tüdrukud imestasid, kuidas mulle jalgpall nii meeldida saab.“ ERRi spordireporter Debora Saarnak nooruspõlvest „Kui rääkisin neile oma loo ära, siis ütlesid nad justkui ühest suust: „Slava, anname oma parima, aga Euroopasse saada on ebareaalne.“ See polnud mulle üllatus.“ Viimati Gambia meistriks kroonitud treener Vjatšeslav Zahovaiko otsib uut töökohta välismaalt agentide kaudu „Ühel hetkel klubi lihtsalt ei kaasanud mind oma tegemistesse nii nagu varem. Meeskonna komplekteerimise vestlustes ma ei rääkinud enam üldse kaasa ja mind ei hoitud asjadega kursis. Klubi ei andnud märku, et võiksime jätkata, ja lahkumine tundus mõlema jaoks kuidagi naturaalne.“ FC Florast lahkunud Jürgen Henn

10 JALKA JAANUAR 2024

Levadia ja Vaprus tõusid publikunaelaks Möödunud A. Le Coq Premium liiga erakordne hooaeg ei piirdunud üksnes meeskondade sportlike saavutustega jalgpalliväljakul. See osutus erakordseks tänu kirglikule publikule, kes ainult ei toetanud meeskondi, vaid pani aluse uutele rekorditele. Kogukonnavaim tõusis lõppenud hooajal mitme klubi eestvedamisel hoopis uuele tasandile. Tekst: Maarja Trauss Tallinna FCI Levadia kodumänge külastas eelmisel hooajal 13 504 pealtvaatajat, võrreldes aastatagusega suurenes see arv 4695 võrra. 28. juuni derbimäng tõi A. Le Coq Arenale 3510 inimest, mis tähistab Eesti kõrgliiga taasiseseisvumisjärgset rekordit. Detsembri algul toimunud jalgpalligalal tunnustati mõlemat meeskonda ProSecurity eriauhinnaga. Jalka vestles sel puhul nii Levadia kogukonnajuhi Lauri Välja kui Vapruse tegevjuhi Karin Lipstuhliga.

VÄLJA: Levadia ei jää hea hooaja järel loorberitele puhkama!

Tallinna FCI Levadia püstitas hooaja eel kaks eesmärki: saada parimaks turundava klubina ja külastatavuse poolest. Mõlemad eesmärgid said täidetud. Kogukonnajuht Lauri Välja, mis olid peamised asjad, mis mõlema tulemuse saavutamiseks ette võeti? Seadsime endale hooaja alguses väga selged standardid, kuidas ja mismoodi soovime FCI Levadiat turundada. Kasutasime ära maksimaalseid võimalusi, et olla kodumängudega nähtavad. Seadsime eesmärgiks olla nii internetis kui ka väljaspool nähtav. Külastasime aasta jooksul palju koole ning saime nendega hea sideme. Olime teadlikud, et kuna oleme disainis Eesti kõige tugevamad, siis tuleb töötada inimestega ja panustada just inimestesse. Nii klubi sisemine kogukond kui ka üldine jalgpallikogukond pidid teadma, millal FCI Levadia mängib. Tänu suurele ja tugevale tiimile saime mõlema eesmärgiga hästi hakkama. Milliseid konkreetseid strateegiaid või kampaaniaid sai kasutatud külastatavuse suurendamiseks? Soovisime olla nähtav kohtades, kus „jalgpalliinimene käib“: kasutasime Soccerneti reklaami, A. Le Coq Arenal bännereid, jagasime poodides-restoranides pileteid ning suhtlesime väga paljude inimestega. Leidsime üles need õiged, kes meie mängudele lõpuks tulid ja elamust nautisid. Mis sulle endale isiklikus plaanis läinud hooajal kõige enam hinge puges või rõõmu pakkus? Vaadates hooajale tagasi pakub mulle enim rõõmu see, kuidas suutsime omaenda sisemisele kogukonnale sõnumi edastada ja nad staadionile saada. Oli mänge, kus oli kohal palju meie endi noori ja lapsevanemaid ning seda toetust oli tõesti tunda. Suurimat rõõmu pakkus siiski publikurekordi tegemine. Isiklikus plaanis tekitas see hetk, kui vaheajal murule astusin ja seda inimmassi enda ees nägin, imelise tunde ning andis energiat – mäletan, et läksin väga äksi täis ning üritasin enda tänutunnet rahvaga jagada (naerab – toim.). Tribüüne oli kuulda praktiliselt igal vaheajamängul – see tegi samuti tunde eriliseks ja seda terve hooaja vältel! Aitäh kõigile! ProSecurity Partner tunnustas Levadiat publikumagneti eriauhinnaga. Kui oluline see on? See oli väga suur üllatus! Kahtlemata annab see järgmisele hooajale palju vunki juurde ning motivatsiooni korraldada ja läbi viia veelgi ägedamaid üritusi.


LUGU & TSITAADID Mis on värskeks hooajaks plaanis? Oi, plaane on väga palju, kindlasti ei jää minu meeskond hea hooaja järel loorberitele puhkama – meil on palju, kuhu areneda, ja paljud asjad vajavad veel tegemist. Soovime jätkata valitud suunaga ning teha seda suure kirega! Jään uut hooaega suure põnevusega ootama.

LIPSTUHL: korraldame mänge alati nii hästi, kui suudame

Vaid paar päeva pärast Levadia rekordit 30. juunil sündis Pärnu rannastaadionil järgmine publikurekord, kui kohtumist Paide Linnameeskonnaga jälgis 2495 inimest – see märkis Pärnu Vapruse ajaloo parimat publikunumbrit. Hooaja lõikes käis Vapruse kodumänge vaatamas 11 949 inimest, mis on 3485 võrra enam kui aasta varem. Pärnu JK Vapruse publikuarv on läbi aastate olnud kasvutrendis, läinud hooajal kasvas publikuarv võrreldes tunamullusega 3485 inimese võrra. Vapruse tegevjuht Karin Lipstuhl, kas võib öelda, et läbi aastate tehtud järjepidev kogukonnatöö kannab vilja? Usun, et tänavuse publikunumbri saavutasime järjepideva, vahetu ja kaasava töö tulemuse mõjul, millele omakorda oli toeks sportlik edu palliplatsil. Naudime Pärnus toimetamist ning siinse kogukonna ja inimeste kaasamist oma tegemistesse. Toetajate ja koostööpartneritega on leitud ühised mõtted ning usun, et nende abil saame edaspidi veel suuremaid unistusi ellu viia. Mida sel hooajal tehti teisiti ja millised muutused või ootused on järgnevaks hooajaks? Sel hooajal lisandus kollektiivi uus kogukonnajuht, kel on klubis mängimise taust ja kes

Jalgpalligalal tunnustas turvafirma ProSecurity Partner 2000 euro suuruse eriauhinnaga nii suurimat publikumagnetit FCI Levadiat kui parima mängukorraldusega Pärnu Vaprust. Levadia eest võttis auhinna vastu kogukonnajuht Lauri Välja, Vapruse eest spordidirektor Karl Palatu. Fotod: Liisi Troska

sulandus hästi klubi tegemistesse. Hoidsime varem ellu viidud traditsioone ning suunasime lisaenergiat sotsiaalmeediasse ja fänlusesse (nii kodumängude kui ka fännireiside kujul). Uuel hooajal soovime parandada esindusmeeskonna ja noorte seotust ning kodumängude läbiviimise kvaliteeti. A. Le Coq Premium liiga parima mängukorraldusega klubiks nimetati Pärnu JK Vaprus. Kui oluline selline tunnustus klubitasandil on ning mil viisil astusite mängukorralduslikult poolelt sammu edasi? Oleme mänge-üritusi korraldanud alati nii hästi, kui võimalused ja võimekus lubavad. Eesmärgiks pole olnud niivõrd tunnustuse saamine kui meie toetajatele ja mängijatele meeldiva mängupäeva või ürituse korraldamine. Sel hooajal sidusime mänge ja üritusi veel enam kui varem – näiteks perepäevale ja lastevanemate jalgpalliturniirile järgnes esindusmeeskonna kodumäng. Ühtlasi on suuremaks eesmärgiks oma tegemiste kaudu Eesti jalgpallikultuuri üldiselt arendada. Näiteks Pärnu Summer Cupi raames saavad mõlemad meeskonnad ja tribüünil olevad noored jalgpallipoisid ja -tüdrukud koos lastevanematega suure mängu elamuse ning selle kaudu tekib edaspidi neil ehk suurem soov ka oma koduklubi mänge külastada. Tunnustus oli väga rõõmustav, sest kõik mängud-üritused saavad korraldatud vähese inimressursi, aga siiski hea meelega. Anname endale ka aru, et kõik ei ole ideaalne ja ei juhtu üleöö, kuid liigume iga päev omas tempos sinnapoole, et saaksime üha paremaid kogemusi meie kogukonnale ja Eesti spordisõpradele pakkuda. Lähtudes tagasisideküsitlustest, mida oleme korraldanud iga hooaeg, ollakse meie tegemistega pigem rahul, kuid välja on toodud ka murekohti, mida soovime muidugi ajas parandada. 2024 JAANUAR JALKA

11


MÕTISKLUSI

Kui palju maksaks kümme minutit Premium liiga mänguaega? Tšehhi tugevuselt kolmanda liiga klubi Ústí nad Labem ületas hiljuti rahvusvahelise uudiskünnise jalgpallis väga haruldase juhtumiga: nimelt võttis rahahädas klubi vastu 500 000 Tšehhi krooni (umbkaudu 20 000 eurot) suuruse annetuse ja lasi selle eest vastutasuks esindusmeeskonnas kümmekond minutit mängida annetaja pojal, 22aastasel kergelt ülekaalulisel juuratudengil, kes pole elu sees jalgpalli mänginud!

D

Tekst: Raul Ojassaar

midagi sellist näinud. Tegu on mõnes mõttes enneolematu väärtuskonfliktiga: rahalise kasu nimel on hüljatud igasugune sportlik printsiip. Ústí nad Labem pole aga ju sugugi ainus jalgpalliklubi maailmas, kes on rahahätta sattunud. Tekib küsimus: miks ei näe me selliseid diile mujal, kasvõi Eestis? Äriidee on ju mõnes mõttes geniaalne: mõelda vaid, kui paljud noored (või vanad!) on unistanud profijalgpalluri elust või selle kogemisest. Tahate öelda, et neid inimesi, kes oleksid nõus natuke maksma, et mõne Premium liiga meeskonnaga nädal aega trenni teha ja siis nädalavahetusel mängul pingilt mõneks minutiks platsile sekkuda, ei leidu üldse? Julgen väita, et näiteks sellesama Tšehhis välja käidud summa eest oleks mõni Eesti klubi kindlasti nõus säärase triki ära tegema. Sportlik printsiip sportlikuks printsiibiks – igaühel on oma hind ja see käib ka klubide kohta. Päris huvitav mõtteharjutus klubide juhtisikutele: kui palju maksaks teie esindusmeeskonnas kümme minutit mänguaega? Keerulisem pool oleks klubidele ilmselt see, kuidas sellist tehingut fännidele ja avalikkusele kommunikeerida. Paistab, et Ústí nad Labem sai sellega näiteks suurepäraselt hakkama.

iilist anti suurejooneliselt teada juba sügisel ning klubi ei hakanud seda kuidagi varjama või maha salgama, vaid kuulutas seda ise, muutes Martin Podhajský „palkamise“ meediasündmuseks, mis hämmastas sedavõrd, et sellest kirjutasid suured väljaanded üle kogu maailma. Plaanikohaselt hakkas Podhajský sügisel meeskonnaga koos harjutama ning kevadringis antakse talle Varasemad näited olulise mõnes mängus, kus eduseis kindel, erinevusega kohtumise lõpus kümmekond minutit Päris huvitav mõtteharjutus Otse loomulikult on tegelikult suurepäplatsiaega. klubide juhtisikutele: rane, et jalgpallis on sellised juhtumid Klubi president Premysl Kuban tunkui palju maksaks teie suur haruldus, sest see võib olla väga nistas, et nende värske täiendus pole libe tee. Kui pontsaka „FIFA“-mängiesindusmeeskonnas kümme tõesti elus jalgpallitrennis käinud, kuid ja esindusmeeskonda lisamise saab samas on tegu kogenud videomänguminutit mänguaega? maha müüa erakordse erijuhtumina, riga. „Teisalt ei näe ma iga päev poolt siis kuidas käituda olukorras, kus klubi duubelmiljonit krooni maas vedelemas. Kui keegi seda meeskonnas mängiva keskpärase jalgpalluri rikkad mulle pakub, võtan selle vastu.“ vanemad tulevad klubi jutule ja on nõus suuri Klubi fännid olevat sealjuures olnud pragmaasummasid maksma, et klubi treenerid nende võtilised ja lükke suhtes positiivselt meelestatud. sukese esindusmeeskonna tuumikusse tõstaksid? Win-win-olukord: poiss täidab unistuse (arvesVõi olukorras, kus kaks samale positsioonile kontades seda, et ta pole jalgpalli varem mänginud, kureerivat profimängijat pakuvad teineteist üle, et siis tasub kahtluse alla seada, kas see ikka on ta karikafinaalis kindlasti algkoosseisu kuuluda? unistus olnud), klubi saab selle eest korraliku raÕnneks paistab vähemalt väliselt, et jalgpall on hasüsti! suures osas sellisest korruptsioonist vaba. SuurÜlemaailmse uudiskünnise ületas see juhtum tel sponsoritel või klubiomanikel võib muidugi olla eelkõige seepärast, et jalgpallis ei ole me varem

12 JALKA JAANUAR 2024


MÕTISKLUSI

Foto: Liisi Troska

mängijavaliku suhtes sõnaõigus. Sajandi alguses ostis näiteks Leedu ärimees Vladimir Romanov ära majandusraskustes virelenud Šoti kõrgliigaklubi Heart of Midlothian ning tõi sinna vähem kui kümne aasta jooksul lisaks nii Leedu treenereid kui lausa 17 Leedu mängijat. Samuti pole ka üsna kõrgel tasemel päris võõras raha eest kindlate mängijate tugevale tasemele sokutamine: 2018. aasta alguses sõlmisid näiteks lepingu Saudi Araabia jalgpalliliit ja Hispaania kõrgliiga, mille tulemusena liikus üheksa Saudi Araabia koondislast MM-finaalturniiri eel Hispaania eri klubidesse laenule, et suurturniiri eel paremal tasemel mängupraktikat saada. Kõik need näited on aga sellised, mis puudutavad päris jalgpallureid, kes vastava taseme jaoks ka teoreetiliselt sobida võiksid.

Autospordis ei pilgutaks keegi silma

Mõnel teisel spordialal on aga Podhajský-laadsete juhtumite analoogid palju kõrgemalt tasemelt olemas, kusjuures eriti paistab sellega silma moto- ja autosport. Autoralli MM-sarja kõige tugevamas klassis on aastaid osa võtnud „hobisõitjad“, kes sportlikus mõttes tippudele pinget ei paku, kuid on võimelised osalemise kinni maksma ja pääsevad

seetõttu kohe täielike tippudega mõõtu võtma. Inglise keeles on sellistele sõitjatele suisa eraldi termin – gentleman driver. Lisaks neile on aga tipptasemel nii ringrajasõidus kui rallis tohutult näiteid selle kohta, kuidas tipptasemele ei jõuta mitte sportlike, vaid rahaliste eelduste tõttu – eelkõige seepärast, et tegemist ongi ülikallite spordialadega, kus võistkonnad peavad vahel elus püsimiseks paratamatult pragmaatilisi valikuid tegema. Vormel 1 sarjas on ka tänapäeval mitu sõitjat, kes on meeskonda pääsenud just seepärast, et on endaga kaasa toonud rahakaid sponsoreid. Neid sõitjaid, kes on karjääri teinud ainult ja ainult tänu sõiduoskusele, on tipus pigem vähe. Selles mõttes on jalgpall õnneks tunduvalt demokraatlikum: kohta Meistrite liigas niisama osta ju ei saa. Ja isegi kui osta mõni Meistrite liigas mängiv klubi ja täita see rikaste vanemate poegadega, kes tegelikult tippjalgpallis hakkama ei saa, ei kesta see lõbu kaua, sest järgmiseks hooajaks enam samasse sarja ei pääseta. Mõnes mõttes tundub uskumatu, et me Podhajský-suguseid näiteid varem näinud pole. Ehk avab see jalgpallis ukse? Pole aga kindel, kas tahaksime ikka näha, mis selle ukse taga on… 2024 JAANUAR JALKA

13


AASTA PARIMAD

Mets ja Tammik esimest korda Eesti parimad 3

Teist aastat järjest valiti Eesti aasta parimaks jalgpalluriks nii meeste kui naiste seas mängija, kes jõudis selle saavutuseni esimest korda. Meeste seas sai mäekõrguse võidu Karol Mets, naiste seas oli Lisette Tammiku edu samuti ülekaalukas.

Foto: Liisi Troska

Eesti parim meesjalgpallur 2023 Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv 1. Karol Mets 212 (68) 2. Joonas Tamm 48 3. Markus Poom 42 (1) 4. Karl Jakob Hein 38 (2) 5. Mattias Käit 35 (1) 6. Maksim Paskotši 32 7. Konstantin Vassiljev 21 (1) 8. Rauno Sappinen 11 (2) 9. Henri Anier 6 (1) 10. Martin Vetkal 3 11.–12. Märten Kuusk 2 11.–12. Henrik Ojamaa 2 13.–16. Rauno Alliku 1 13.–16. Vlasi Sinjavski 1 13.–16. Ragnar Klavan 1 13.–16. Sergei Zenjov 1

14 JALKA JAANUAR 2024

0aastasele Metsale tõi esmakordse tiitli eelkõige suurepärane aasta Saksamaa esiliigas FC St. Pauli ridades – aasta alguses Saksamaale siirdununa kerkis Mets uues meeskonnas kiirelt raudkindlaks põhikoosseisu mängijaks. Eelmise hooaja ülitugeva teise poole toel kerkis St. Pauli Eesti keskkaitsja abiga väljalangemistsooni juurest tabeli tippmeeskonnaks, käimasolevat hooaega on alustatud samuti suurepäraselt ning ollakse Bundesligasse tõusmise kursil. 25aastane Tammik mängis mitme välismaal veedetud hooaja järel kogu 2023. aasta kodumaal FC Flora ridades ning oli nii klubis kui Eesti koondises väljakul liidrirollis. Flora ridades lõi ta meistriliigahooajaga 20 väravat, võitis nii Eesti meistritiitli kui superkarika ning oli veel paremas väravahoos koondises, lüües sel aastal 12 mänguga lausa kaheksa väravat. Rahvuste liigas löödud kuue väravaga oli Tammik võistlussarja C-tasandi paremuselt kolmas väravakütt. Nii meeste kui naiste seas jäi mullune võitja seekord teiseks: Joonas Tamme ei seadnud oma sedelil esimeTeet Allas: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Joonas Tamm Are Altraja: 1. Karl Jakob Hein, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Rauno Alliku Alo Bärengrub: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit Kasper Elissaar: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Joonas Tamm Aleksei Galkin: 1. Konstantin Vassiljev, 2. Henrik Ojamaa, 3. Sergei Zenjov Jan Harend: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit

Andri Hõbemägi: 1. Rauno Sappinen, 2. Karol Mets, 3. Maksim Paskotši Kris Ilves: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Karl Jakob Hein Joel Indermitte: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mattias Käit Laura Jaansen: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Ott Järvela: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Hannes Kaasik: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Maksim Paskotši

seks küll ükski hääletaja, kuid teiste ja kolmandate kohtade eest kokku saadud 48 punkti andsid talle esmakordselt kolme parema sekka kerkinud Markus Poomi ees lõpuks väikese edu. Naiste konkurentsis teenis hooaja esimese poole Itaalia kõrgliigas mänginud Vlada Kubassova küll kaks esikohahäält ja tegi nende abil ülejäänutega vahe sisse, kuid Tammikule vastu saamisele ei olnud ta isegi lähedal. Aasta parimat naisjalgpallurit valiti sel aastal esimest korda samasugusel põhimõttel nagu parimat meesjalgpallurit, nii et hääletajate koguarvust moodustasid poole Eesti Jalgpalliajakirjanike Klubi liikmed ja teise poole Eesti Jalgpalli Liidu esindajad. Viimastel aastatel on jalgpalliajakirjanikud olnud parima naismängija hääletusel esindatud ühe koondhäälega. Hääletajate arvu vahe võrreldes parima meesmängija valimistega tulenes sellest, et suur osa EJAKi liikmeid, kes naistejalgpalli põhjalikult ei jälgi, ei soovinud hääletusest osa võtta. Parima meesmängija valimisel andis hääle kokku 76, parima naismängija valimisel 26 hääletajat. Targo Kaldoja: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Mattias Käit Eigo Kaljurand: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši Marko Kaljuveer: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Mattias Käit Janno Kaljuvee: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Maksim Paskotši Kristjan Kalkun: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Joonas Tamm Madis Kalvet: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom

Kristjan Jaak Kangur: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Konstantin Vassiljev Sirje Kapper: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Karl Jakob Hein Siim Kera: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Joonas Tamm Urmas Kirs: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Karl Jakob Hein Janno Kivisild: 1. Karol Mets, 2. Konstantin Vassiljev, 3. Markus Poom Kaspar Koort: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Markus Poom


AASTA PARIMAD Peeter Küttis: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Vlasi Sinjavski Gunnar Leheste: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Karl Jakob Hein Tarmo Lehiste: 1. Rauno Sappinen, 2. Karol Mets, 3. Maksim Paskotši Marko Lelov: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Joonas Tamm Marek Lemsalu: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Markus Poom Ivar Lepik: 1. Markus Poom, 2. Karol Mets, 3. Ragnar Klavan Ainar Leppänen: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Markus Poom Oliver Lomp: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Maksim Paskotši Anastassia Morkovkina: 1. Karol Mets, 2. Märten Kuusk, 3. Konstantin Vassiljev Andres Must: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Joonas Tamm Gerd Müller: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Mattias Käit Raul Ojassaar: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Andres Oper: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Joonas Tamm Kadi Parts: 1. Karol Mets, 2. Henri Anier, 3. Markus Poom Lembit Peegel: 1. Henri Anier, 2. Mattias Käit, 3. Konstantin Vassiljev Priit Penu: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Henri Anier Jana Pipar: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Markus Poom Aivar Pohlak: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Konstantin Vassiljev

Sander Post: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Konstantin Vassiljev Mario Pruul: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Joonas Tamm Siim Pulst: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši Marko Pärnpuu: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Konstantin Vassiljev Rasmus Raidla: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Joonas Tamm Madis Rajando: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Martin Vetkal Raivo Rauts: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Joonas Tamm Martin Reim: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Maksim Paskotši Anne Rei: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Maksim Paskotši Kristjan Remmelkoor: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Konstantin Vassiljev Kristjan Roos: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Karl Jakob Hein Kaspar Ruus: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Joonas Tamm Eduard Rõžov: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Mattias Käit Debora Saarnak: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Rauno Sappinen Daniil Savitski: 1. Karol Mets, 2. Maksim Paskotši, 3. Markus Poom Indrek Schwede: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Steiv Silm: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Markus Poom

Tõnu Sirel: 1. Karl Jakob Hein, 2. Karol Mets, 3. Joonas Tamm Veiko Soo: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Martin Vetkal Joosep Susi: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Aet Süvari: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Maksim Paskotši Juss Tamming: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Karl Jakob Hein Ludvig Tasane: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Mattias Käit Brit Maria Tael: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Maksim Paskotši Mart Treial: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Liisi Troska: 1. Mattias Käit, 2. Markus Poom, 3. Martin Vetkal Andrian Tšeremenin: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Maksim Paskotši Tauri Tursk: 1. Karol Mets, 2. Mattias Käit, 3. Konstantin Vassiljev Uno Tutk: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Joonas Tamm Kaarel Täll: 1. Karol Mets, 2. Joonas Tamm, 3. Markus Poom Mihkel Uiboleht: 1. Karol Mets, 2. Rauno Sappinen, 3. Maksim Paskotši Andres Vaher: 1. Karol Mets, 2. Rauno Sappinen, 3. Markus Poom Vaapo Vaher: 1. Karol Mets, 2. Karl Jakob Hein, 3. Maksim Paskotši Rasmus Voolaid: 1. Karol Mets, 2. Markus Poom, 3. Joonas Tamm

Foto: Katariina Peetson

Eesti parim naisjalgpallur 2023 Nime järel punktide arv, sulgudes esikohtade arv 1. Lisette Tammik 71 (21) 2. Vlada Kubassova 23 (2) 3. Kristina Bannikova 11 4. Mari Liis Lillemäe 9 5.–6. Kairi Himanen 8 (1) 5.–6. Kristina Teern 8 (1) 7. Liisa Merisalu 8 8. Emma Treiberg 7 9. Kelly Rosen 6 (1) 10. Jaanika Volkov 3 11.–12. Inna Kiss-Zlidnis 1 11.–12. Katriin Saulus 1

Kasper Elissaar: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Kristina Teern Jan Harend: 1. Kelly Rosen, 2. Mari Liis Lillemäe, 3. Lisette Tammik Kätlin Hein: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Kairi Himanen Laura Jaansen: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Kairi Himanen Kaidi Jekimova: 1. Kairi Himanen, 2. Lisette Tammik, 3. Liisa Merisalu Ott Järvela: 1. Vlada Kubassova, 2. Lisette Tammik, 3. Emma Treiberg Kristjan Jaak Kangur: 1. Vlada Kubassova, 2. Lisette Tammik, 3. Inna Kiss-Zlidnis Janno Kivisild: 1. Lisette Tammik, 2. Kairi Himanen, 3. Kristina Teern Indrek Käo: 1. Lisette Tammik, 2. Liisa Merisalu, 3. Kristina Bannikova

Ljubov Maksimova: 1. Lisette Tammik, 2. Mari Liis Lillemäe, 3. Kelly Rosen Gerd Müller: 1. Lisette Tammik, 2. Kristina Bannikova, 3. Kristina Teern Raul Ojassaar: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Kelly Rosen Pirjo Orn: 1. Lisette Tammik, 2. Kristina Bannikova, 3. Emma Treiberg Kadi Parts: 1. Lisette Tammik, 2. Emma Treiberg, 3. Liisa Merisalu Jana Pipar: 1. Lisette Tammik, 2. Jaanika Volkov, 3. Mari Liis Lillemäe Raivo Rauts: 1. Lisette Tammik, 2. Kristina Bannikova, 3. Vlada Kubassova Anne Rei: 1. Lisette Tammik, 2. Kristina Teern, 3. Katriin Saulus Kristjan Remmelkoor: 1. Lisette Tammik, 2. Mari Liis Lillemäe, 3. Vlada Kubassova

Jüri Saar: 1. Lisette Tammik, 2. Mari Liis Lillemäe, 3. Kairi Himanen Anastasija-Grazyna Shcherbachenia: 1. Kristina Teern, 2. Liisa Merisalu, 3. Lisette Tammik Aet Süvari: 1. Lisette Tammik, 2. Emma Treiberg, 3. Vlada Kubassova Aleksandra Ševoldajeva: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Kelly Rosen Liisi Troska: 1. Lisette Tammik, 2. Kristina Bannikova, 3. Liisa Merisalu Martin Tšegodajev: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Jaanika Volkov Andrian Tšeremenin: 1. Lisette Tammik, 2. Kristina Bannikova, 3. Emma Treiberg Rasmus Voolaid: 1. Lisette Tammik, 2. Vlada Kubassova, 3. Liisa Merisalu

2024 JAANUAR JALKA

15


LAUREAADID

Aasta sümboolne koondis

ja teised laureaadid

Juba aastast 1992 oleme välja kuulutanud Eesti jalgpalli sümboolse koondise. Kõik teised laureaadid on lugejatele tuttavates kategooriates nimetatud alates 1995. aastast. Jalka võttis selle traditsiooni 2009. aastal üle ajakirjalt Sporditäht.

Foto: Katariina Peetson

Aasta forvard

2023 Rauno Alliku – taasiseseisvumisaja rekordit tähistava kaheksanda Eesti meistritiitli eest 2022 Henri Anier 2021 Robert Kirss 2020 Rauno Sappinen 2019 Erik Sorga 2018 Mark Anders Lepik 2017 Joonas Tamm 2016 Vjatšeslav Zahovaiko 2015 Ats Purje 2014 Frank Liivak

2013 Henri Anier 2012 Andres Oper 2011 Konstantin Vassiljev 2010 Sander Post 2009 Indrek Zelinski 2008 Ats Purje 2007 Andres Oper 2006 Andres Oper 2005 Tarmo Neemelo 2004 Ingemar Teever

2003 Tor Henning Hamre 2002 Andres Oper 2001 Indrek Zelinski 2000 Andres Oper 1999 Andres Oper 1998 Indrek Zelinski 1997 Argo Arbeiter 1996 Andres Oper 1995 Lembit Rajala

Aasta poolkaitsja

2023 Markus Poom – põhimehena võidetud Iirimaa meistritiitli ja koondises kandvamasse rolli kerkimise eest

Foto: Liisi Troska

16 JALKA JAANUAR 2024

2022 Konstantin Vassiljev 2021 Mattias Käit 2020 Vladislav Kreida 2019 Mihkel Ainsalu 2018 Konstantin Vassiljev 2017 Mattias Käit 2016 Konstantin Vassiljev 2015 Karol Mets 2014 Karol Mets 2013 Konstantin Vassiljev 2012 Konstantin Vassiljev 2011 Konstantin Nahk 2010 Konstantin Vassiljev 2009 Kaka 2008 Martin Vunk 2007 Juha Hakola 2006 Ragnar Klavan 2005 Ragnar Klavan 2004 Taavi Rähn 2003 Marko Kristal 2002 Martin Reim 2001 Marko Kristal 2000 Martin Reim 1999 Martin Reim 1998 Marko Kristal 1997 Viktor Alonen 1996 Meelis Rooba 1995 Indro Olumets

Aasta kaitsja

2023 Karol Mets – peaaegu täiusliku aasta eest Saksamaa esiliigas 2022 Karol Mets 2021 Märten Kuusk 2020 Joonas Tamm 2019 Karol Mets 2018 Joonas Tamm 2017 Ragnar Klavan 2016 Ragnar Klavan 2015 Ragnar Klavan 2014 Artur Pikk 2013 Ragnar Klavan 2012 Ragnar Klavan 2011 Ragnar Klavan 2010 Ragnar Klavan 2009 Raio Piiroja

Foto: Katariina Peetson

2008 Raio Piiroja 2007 Raio Piiroja 2006 Enar Jääger 2005 Enar Jääger 2004 Andrei Stepanov 2003 Urmas Rooba 2002 Urmas Rooba 2001 Raio Piiroja 2000 Urmas Rooba 1999 Raio Piiroja 1998 Martin Reim 1997 Urmas Kirs 1996 Sergei Hohlov-Simson 1995 Marek Lemsalu


LAUREAADID Aasta naismängija

2023 Lisette Tammik – vedur nii klubis kui koondises

Foto: Katariina Peetson

Aasta väravavaht

2023 Evert Grünvald – peaaegu nullkogemuse pealt täishooaeg Premium liiga tiitlimeeskonnas 2022 Karl Jakob Hein 2021 Karl Jakob Hein 2020 Karl Jakob Hein 2019 Matvei Igonen 2018 Sergei Lepmets 2017 Sergei Lepmets 2016 Andreas Vaikla 2015 Mihkel Aksalu 2014 Mihkel Aksalu 2013 Sergei Pareiko 2012 Sergei Pareiko 2011 Samir Handanović 2010 Marko Meerits 2009 Sergei Pareiko

2008 Pavel Londak 2007 Pavel Londak 2006 Martin Kaalma 2005 Mart Poom 2004 Mart Poom 2003 Mart Poom 2002 Martin Kaalma 2001 Martin Kaalma 2000 Mart Poom 1999 Ain Tammus 1998 Toomas Tohver 1997 Mart Poom 1996 Rain Vessenberg 1995 Algimantas Briaunys

Aasta treener

2023 Igor Prins – Pärnu Vapruse Premium liiga medalimängu kergitamise eest 2022 Aivar Anniste & Daniel Meijel 2021 Thomas Häberli 2020 Leo Ira 2019 Jürgen Henn 2018 Aleksandra Ševoldajeva 2017 Arno Pijpers 2016 Jürgen Klopp 2015 Norbert Hurt 2014 Indrek Koser 2013 Martin Reim 2012 Lars Hopp 2011 Tarmo Rüütli 2010 Keith Boanas 2009 Frank Bernhardt 2008 Frank Bernhardt 2007 Viggo Jensen 2006 Tarmo Rüütli 2005 Jelle Goes 2004 Tarmo Rüütli 2003 Jelle Goes 2002 Arno Pijpers 2001 Olev Reim 2000 Aivar Lillevere 1999 Teitur Thordarson 1998 Erki Kesküla 1997 Tarmo Rüütli 1996 Teitur Thordarson 1995 Silvar Luht

Aasta klubi

2022 Vlada Kubassova 2021 Pille Raadik 2020 Katrin Loo 2019 Inna Zlidnis 2018 Katrin Loo 2017 Anastassia Morkovkina 2016 Kaire Palmaru 2015 Anete Paulus 2014 Signy Aarna 2013 Getter Laar 2012 Anastassia Morkovkina 2011 Pille Raadik 2010 Tiina Trutsi 2009 Katrin Loo

Foto: Liisi Troska

2023 JK Tallinna Kalev – fenomenaalse Premium liiga pronksi kõrval ka tugev kogukonnatöö, head publikunumbrid, avatud jalgpalliakadeemia ja rajatud sisehall 2022 JK Tabasalu 2021 Pärnu Vaprus 2020 Viljandi JK Tulevik 2019 FC Nõmme United 2018 JK Tabasalu 2017 Pärnu Poseidon 2016 Tallinna FC Eston Villa 2015 Tartu Tammeka 2014 Pärnu JK 2013 Tartu Santos 2012 Vändra JK Vaprus 2011 Viljandi JK Tulevik 2010 JK Liverpool Pub 2009 FC Tabivere 2008 Nõmme Kalju 2007 Nõmme Kalju 2006 FC Levadia 2005 FC Elva 2004 Tartu JK Tammeka 2003 JK Sõrve 2002 FC Flora 2001 FC Kotkas 2000 FC Valga 1999 FC Kuressaare 1998 FC Flora 1997 Viljandi JK Tulevik 1996 Lelle SK 1995 Mustamäe SK Aeg

2008 Ave Pajo 2007 Heleri Saar 2006 Ave Pajo 2005 Hannaliis Jaadla 2004 Heleri Saar 2003 Andra Karpin 2002 Ave Pajo 2001 Irja Reedik 2000 Geit Prants 1999 Annika Tammela 1998 Katrin Tuse 1997 Kaire Kaljurand 1996 Maaren Olander 1995 Aire Lepik

Aasta kohtunik

2023 Karolin Kaivoja – Eesti kohtunik naiste MM-finaalturniiril! 2022 Karolin Kaivoja 2021 Kristo Külljastinen 2020 Karolin Kaivoja 2019 Karolin Kaivoja 2018 Kristo Tohver 2017 Ago Kärtmann 2016 Uno Tutk 2015 Triinu Laos 2014 Reelika Turi, Triinu Laos, Anni Rahula 2013 Silver Kõiv 2012 Kristo Tohver 2011 Kristo Tohver 2010 Aivar Pohlak 2009 Hannes Kaasik 2008 Maaren Olander 2007 Kristo Tohver 2006 Kristo Tohver 2005 Hannes Reinvald 2004 Margus Kotter 2003 Maaren Olander 2002 Uno Tutk 2001 Hannes Kaasik 2000 Uno Tutk 1999 Kalev Pajula 1998 Raivo Lattik 1997 Katrin Taurafeldt, Sirle Blumberg 1996 Sten Kaldma 1995 Margus Kotter

2024 JAANUAR JALKA

17


LAUREAADID Aasta turniir

Aasta publik

2022 naiste Balti turniir 2021 UEFA Konverentsiliiga 2020 Premium liiga 2019 U17 sõprusturniir Lõuna-Eestis 2018 UEFA superkarikas Tallinnas 2017 naiste Meistrite liiga alagrupiturniir Pärnus 2016 Premium liiga 2015 rannajalgpalli euroliiga superfinaal Pärnus 2014 Ropka hoovijalgpalliturniir 2013 rahvaliiga 2012 U19 EM-finaalturniir Eestis 2011 Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv U19 Tallinn Cup 2010 A-koondiste EM-valikturniir 2009 U19 eliitringi turniir Tallinnas 2008 U19 EM-valikturniir Tallinnas 2007 Vaprus Summer Cup noortele Pärnus 2006 rahvusvaheline naiste klubiturniir Pärnus ASi Savi auhindadele 2005 Coca-Cola pühapäevaliiga 2004 FC Flora maakoolide turniir 2003 Tali Cup 2002 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir 2001 Põlva Lootose rahvusvaheline noorteturniir 2000 Kotkas Cup 1999 Päkapiku turniir Pärnus 1998 IV Peipsi Cup 1997 Kärdla VII noorteturniir 1996 U16 MM-valikturniir Tallinnas 1995 EJLi saalijalgpalli aastalõputurniir

2022 Białystoki Jagiellonia fännid A. Le Coq Arenal 2021 FC Flora – Saku Sporting naiste meistriliigas 2020 Pärnu Vaprus 2019 FC Flora 2018 Narva Trans 2017 Nõmme Kalju 2016 FC Elva 2015 Premium liiga publik 2014 FC Flora 2013 Tartu Tammeka 2012 U19 finaalturniiri publik Tallinnas, Haapsalus, Rakveres 2011 Eesti–Iirimaa publik Tallinnas 2010 Serbia koondise toetajad mängus Eesti vastu 2009 Hispaania–Eesti MM-valikmängul Meridas

2023 tüdrukute U17 EM-finaalturniir Eestis – üks läbi aegade suurema publikuhuviga tüdrukute U17 EM-finaalturniire ajaloos

2023 FCI Levadia – FC Flora Premium liigas – suvine laulu- ja tantsupeo aegne suurmäng tõi A. Le Coq Arenale Premium liiga rekordit tähistavad 3510 inimest 2008 Eesti–Kanada A. Le Coq Arenal 2007 Eesti–Montenegro A. Le Coq Arenal 2006 Levadia–Newcastle A. Le Coq Arenal 2005 Tartu publik Eesti meistrivõistlustel 2004 Läti–Eesti Riias 2003 Kohtla-Järve Lootose publik 2002 Eesti–Venemaa A. Le Coq Arenal 2001 Eesti–Holland Lillekülas 2000 Eesti–Kõrgõzstan Kuressaares 1999 Leedu–Eesti Vilniuses 1998 Eesti – Fääri saared Kadriorus 1997 Eesti–Andorra Kuressaares

Aasta staadion

2023 Pärnu jalgpallihall ja Tallinna Kalevi jalgpallihall – keerulisest majandusolukorrast hoolimata sai Eesti jalgpall kahe halli jagu rikkamaks 2022 Pärnu rannastaadion 2021 Männimäe jalgpallihall 2020 Raadi roheline jalgpallipark 2019 Kuressaare linnastaadion 2018 A. Le Coq Arena 2017 Tartu Sepa jalgpallikeskus 2016 Pärnu rannastaadion 2015 A. Le Coq Arena 2014 Leedu jalgpalliliidu staadion Vilniuses 2013 Eesti Jalgpalli Liidu sisehall 2012 Tehvandi staadion 2011 Tamme staadion Tartus 2010 Rakvere staadion 2009 Pere-Reinu jalgpallistaadion Paduveres 2008 Bilino Polje Zenicas 2007 Wembley 2006 FC Kotka sisehall 2005 Tallinna kunstihoone 2004 Põlva Lootospargi staadion 2003 Kotka staadion 2002 üheksa uut kunstmuruväljakut üle Eesti (viis Tallinnas, üks Tartus, Kuressaares, Valgas ja Maardus) 2001 Lilleküla 2000 Tallinna Jalgpalli Kool 1999 Kadrioru 1998 Stadio Cibali Sitsiilias Catanias 1997 Viljandi 1996 Kadrioru 1995 Kehtna

18 JALKA JAANUAR 2024

Foto: Liisi Troska

Aasta pealtvaataja

2023 Juss Haasma – tuntud näitleja ja muusik, kes toetab Eesti koondist alati särasilmil ja käib staadionil kohal 2022 Jürgen Henn 2021 Üllar Lanno 2020 Jari Litmanen 2019 Sebastian Luhtaru 2018 Kersti Kaljulaid 2017 Eesti kolmik (Nele Akulin / Martin Kasesalu / Frank Kolde) Okeaania turneel 2016 maskotipoiss Siil 2015 Luule Komissarov 2014 Kadri ja Triin Teeväli 2013 Magnus Pehrsson 2012 koorilauljad Eesti–Poola mängul A. Le Coq Arenal 2011 Toomas Hendrik Ilves 2010 Martin Kivimäe 2009 Sander Puri

2008 Roosa Panter 2007 Ott Pruun 2006 Arnold Rüütel 2005 Jüri Makarov 2004 Kadri Liik 2003 Henrik Hololei 2002 Kojamees ehk Tarmo Kruusimäe 2001 Rootsi Kunn ehk Toomas Kalmet 2000 Mart Laar 1999 Sulev Vahtre 1998 Mart Mardisalu 1997 Illar Hallaste 1996 Triin Edasi 1995 Edmund Karp


LAUREAADID Aasta ajakirjanik

2023 Debora Saarnak – energiliste, tahtmist täis ja särasilmil tehtud jalgpallistuudiote eest 2022 Steiv Silm 2021 Madis Kalvet 2020 Kalev Kruus ja Toomas Vara 2019 Indrek Schwede 2018 Aet Süvari 2017 Kasper Elissaar 2016 Hugo Tipner 2015 Kristjan Jaak Kangur 2014 Priit Pullerits 2013 Marko Kaljuveer 2012 Kalle Paas 2011 Tarmo Tiisler 2010 Kristjan Roos 2009 Joosep Susi 2008 Ott Järvela 2007 Aet Süvari 2006 Andres Must 2005 Anton Siht 2004 Aavo Sarap 2003 Mihkel Uiboleht 2002 Helar Osila 2001 Andres Vaher 2000 Indrek Kannik 1999 Tiit Karuks 1998 Jaan Martinson ja Andres Vaher 1997 Veiko Asu 1996 Andrus Allika 1995 Margus Luik

Aasta sponsor

2023 A. Le Coq – uue, Eesti sponsorlusmaastiku ülimalt erakordse kümneaastase toetuslepingu sõlmimise eest 2022 LHV pank 2021 A. Le Coq 2020 Coolbet 2019 LHV pank 2018 Rimi 2017 Betsafe 2016 LHV pank 2015 Triobet 2014 Coca-Cola HBC Eesti 2013 A. Le Coq 2012 Olerex 2011 LHV pank 2010 ABC Motors 2009 Lavazza 2008 Nike 2007 Triobet 2006 A. Le Coq 2005 Elisa 2004 Radiolinja 2003 Radiolinja 2002 A. Le Coq 2001 A. Le Coq 2000 Nike 1999 Estreftrans Service 1998 Nike 1997 VH Sportmedia AG 1996 hotell Olümpia 1995 RAS Liviko

2023 Martin Vetkal – koondiseukse jalaga lahti löömise eest 2022 Rocco Robert Shein 2021 Maksim Paskotši 2020 Karl Jakob Hein 2019 Vladislav Kreida 2018 Karl Jakob Hein 2017 Martin Miller 2016 Mattias Käit 2015 Rauno Sappinen 2014 Karol Mets 2013 Frank Liivak 2012 Henrik Ojamaa 2011 Albert Prosa 2010 Sergei Zenjov 2009 Kaimar Saag 2008 Sander Puri 2007 Kaimar Saag 2006 Ats Purje 2005 Jürgen Kuresoo 2004 Ragnar Klavan 2003 Enar Jääger

Jalka sümboolne koondis 2023 Sümboolset koondist valivad Sporditäht/Jalka seekord juba 32. korda. Oma 16. nominatsiooniga (kõik järjest!) tõuseb Konstantin Vassiljev kõigi aegade edetabelis Ragnar Klavani kõrvale, kes kuulus Sporditähe/Jalka sümboolsesse koosseisu aastatel 2005–2020. Kümnendat korda järjest on koosseisus Karol Mets, kellest sai sellega läbi aegade kümnes pallur, kes kahekohalise nominatsioonide arvuni jõudnud. Kümme korda on koosseisus olnud veel näiteks Marko Kristal, 11 korda Raio Piiroja ja Enar Jääger. Henri Anier on sümboolses koosseisus kaheksandat korda, Mattias Käit hoolimata 25 eluaastast juba seitsmendat aastat. Eelmise aastaga võrreldes on muudatusi neli, kusjuures neist kolm on üsna otseselt seotud raskete vigastustega. Koha kaotasid Taijo Teniste, Sergei Zenjov, Markus Soomets ja Henrik Pürg, neid asendavad aastase pausi järel koosseisu naasev Maksim Paskotši ja kolm debütanti: Michael Lilander, Martin Vetkal ja Markus Poom.

Aasta parim alla 21aastane vutimees

HENRI ANIER

KONSTANTIN VASSILJEV

MARKUS POOM

MATTIAS KÄIT MARTIN VETKAL

VLASI SINJAVSKI

KAROL METS

JOONAS TAMM

MAKSIM PASKOTŠI

MICHAEL LILANDER

KARL JAKOB HEIN

2024 JAANUAR JALKA

19


KONVERENTS

Jalgpall ja film – kuhu jääb vuti-„Kalev“? Mul on lugejale palve. Mõtle korraks ühele spordifilmile. Milline film, stseen või hetk sulle esimesena meenus? Tekst: Andrei Liimets, filmikriitik | Fotod: Anna Andreas

K

indlasti on vastuseid rohkelt, ent ma teen mõned oletused. Ehk oli see Sylvester Stallone jooksmas mööda Philadelphia kunstimuuseumi treppe poksidraamas „Rocky“? Ehk oli see lapsepõlves nähtud „Võimsad pardid“ jäähokist? Või hiljutine „Kalev“ korvpallist? Või „Raha värv“ piljardist? Isegi bobikelgutamisel on oma kuulus film „Libe liug“ Jamaica koondisest, kes päikesepaistest krõbeda külma keskele kolib.

20 JALKA JAANUAR 2024

Spordifilmidel on pikk ja kuulsusrikas ajalugu. Selles pole midagi imestada – filmikunsti juured ulatuvad pooleldi teatri, pooleldi laadameelelahutuse valda jääva vodevilli juurde. Seda äärmiselt füüsilist ja liikuvat vormi oli kerge spordiga ühitada, mispärast näiteks Charlie Chaplin kehastus juba oma varasemates lühifilmides nagu 1914. aasta „Nokki löödud“ ja 1915. aasta „Tšempion“ poksijaks. Ka üks tema kuulsamaid stseene 1931. aasta legendaarses „Linnatuledes“ pärineb just poksiringist. Poksi on sellest möödunud saja aasta jooksul palju kujutatud. Auhindadega on üle kuhjatud näiteks Martin Scorsese „Raevunud härg“ ja Clint Eastwoodi „Miljoni dollari tüdruk“ – üks kolmest spordifilmist, mida pärjatud filmimaailma ihaldatuima preemia, parima filmi Oscariga. Ülejäänud kaks? „Rocky“ ja kahe sprinteri edust 1924. aas-


KONVERENTS ta olümpial jutustav „Tulevankrid“. Lähedale on pääsenud veel paljud – olgu hiljutisteks näideteks kasvõi „Ford v Ferrari“ motospordist või „Edu valem“ pesapalli telgitagustest. Kuulsusrikas ajalugu on ka nii korvpalli kui Ameerika jalgpalliga seotud filmidel. Paraku ei leia filmipanteonilt mitte ühtegi putsajälge. Üldjuhul hinnatakse filmide edukust kahe parameetri järgi – kassatulemused ehk jõudmine laia publikuni ning kõiksugu auhinnad ja kriitiline vastuvõtt. Pole ülemäära julge väita: jalgpall, maailma suurim spordiala, on põrunud seni mõlemas arvestuses.

eel tegemas läbi järjekordset globaliseerumislainet, menukirjaniku Nick Hornby vägagi edukaks osutunud memuaar „Mängupalavik. Fänni elu“, mida on ekraniseeritud koguni kahel korral. Ajastu kõige olulisemaks – ja võib tagantjärele öelda, et see oli oma ajast koguni tublisti ees – näiteks osutus 2002. aasta „Tribla nagu Beckham“. Keskmes polnudki õigupoolest jalgpall, vaid pakistani juurtega noore naise kogemused immigrandina, iseenda leidmine konservatiivsete traditsioonide keskel ning naise roll ühiskonnas. Ka kaks kümnendit hiljem on endiselt tegemist edukaima jalgpalliga seostuva filmiga. „Tribla nagu Beckham“ troonib enamikus vastavates Stallone ja Pelé edetabelites, samuti õnnestus viiemiljonilise Esimene jalgpallifilm saabus õigupoolest üsna eelarve pealt koguda seni ületamata 76 miljonit peagi pärast filmimeediumi üleilmset levikut 20. dollarit kassatulu. On see suur või väike numsajandi alguses. 1911. aasta „Jalgpallur ber? Võrdluseks – eespool mainitud Harry“ kujutas võistkonna tähtmängi„Libe liug“ müüs pileteid enam kui 150 jat, kelle röövivad vastased, kuid kes miljoni jagu, keskmine Marveli koosuudab vabaneda ja naasta mängule miksimärul läheb aga maksma enam täpselt õigeks ajaks, et lüüa viimastel kui 200 miljonit. Üldjuhul hinnatakse filmide minutitel võiduvärav. Võidukale alguseEnamik üheksakümnendate lõpust nullindate lõpuni tehtud jalgpallifille järgnes paraku vaatamata üksikutele edukust kahe parameetri katsetustele pikk-pikk vaikus – enam midest rääkiski õigupoolest millestki järgi – kassatulemused kui pool sajandit, mille jooksul ei jõudmuust kui jalgpallist. 2005. aasta „Roehk jõudmine laia publikuni nud laiemasse teadvusesse hoolimata heline tänav“ vaatles vutihuligaanide ning kõiksugu auhinnad kultuuri, tunnustatud Briti lavastaja selle ala üleilmsest menust mitte ühtki märkimisväärset jalgpallifilmi. Ken Loachi 2009. aasta „Ericut otsides“ ja kriitiline vastuvõtt. Aeg sai küpseks alles 1981. aastaks, töölisklassi solidaarsust, üks hinnatuPole ülemäära julge väita: mil ekraanidele jõudis „Põgenemine maid jalgpallifilme „Neetud United“ aga jalgpall, maailma suurim vabadusse“. Kokku oli langenud mitu kuulsa treeneri Brian Clough’ kaudu spordiala, on põrunud seni soodsat asjaolu. „Rocky“ röögatu menu kinnisideid ja saavutusvajaduse pahu– lisaks auhindadele enam kui 200 poolt. mõlemas arvestuses. miljonit dollarit kassatulu vähem kui miljonilise eelarve juures – oli pannud FIFA tragikoomiline täheks kerkinud Stallone’i otsima järgmist sporvalearvestus diprojekti. Paljude jaoks ajaloo parim jalgpallur Igal juhul päädis väiksemat sorti edulugude rohkus ja vuti populaarsuse jätkuv kasv enePelé oli aga lõpetanud oma kuulsusrikka karjääri mõned aastad varem just Ameerika Ühendriikides, sekindlusega võtta lõpuks ette üks päriselt jalgpallile keskenduv filmiprojekt. Ühe soojaga New York Cosmose klubis. kavandati õigupoolest koguni triloogiat, milNii koguneski kokku arvestatav hulk staare – lisaks Stallone’ile briti tippnäitleja Michael Caine, lele avas rahakotirauad rõivahiid Adidas, ning lavastajatoolis kahekordne Oscari-võitja John nii valmis 2006. aastaks alamžanris praeguseni Huston, Pelé kõrval maailmameister Bobby Moore rekordilise 33miljonilise eelarvega uhke „Vära– ja korralik eelarve. Liitlaste sõjavangidest kokku va“ sarja avalöök alapealkirjaga „Unistuse algus“. pandud satsist, kes seatakse natside propaganda Loole Mehhikost Ameerikasse migreeruvast huvides 1942. aastal vastamisi Saksa võistkonnaga, noormehest, kelle teeks vaesusest välja kujuneb jalgpall, mis viib ta Inglismaale, lisasid usutavust rääkiv draama võeti küll hästi vastu, ent „Rocky“ päris klubid – Newcastle United! – ja mängijate menu ei õnnestunud korrata. Film teenis kulud nagu Alan Shearer väikesed etteasted. tasa, ent oodatud publikuhordid jäid tulemata. Nii jäid jalgpalliga seotud filmid taas kord tükiks Unistuseks „Värava“ maailmavallutus paraku ajaks pingile oma aega ootama. Väike plahvatus jäigi. Filmil oli suuri raskusi kopsaka eelarve tasa teenimisega. Kui arvestada juurde märkimisväärsaabus alles üheksakümnendate lõpus, mil peamised turunduskulud, kogunes korralik miinus ning selt Inglismaal hakkas valmima järjepanu vutifilme. Põhjusena võib püstitada mitu hüpoteesi: tänapäeaasta hilisem, tegelast Real Madridi ridadesse juhatav järg valmis juba kolm korda odavamalt, vase kuju võtnud Inglise kõrgliiga oli saavutanud tohutu menu, jalgpall 2002. aasta Jaapanis ja Lõumaailmameistrivõistlusi kujutav kolmas osa maanna-Koreas toimuvate maailmameistrivõistluste dus aga otse DVDde sektsioonis.

2024 JAANUAR JALKA

21


KONVERENTS saabumise järel USA kõrgliigasse ning 2026. aasta koduse MMi eel on varases arenduses mitu vutiprojekti. Teiseks ei taha hästi klappida jalgpalli kui spordi ja filmi kui tehnilise meediumi rütmid ja vahendid. Ehkki pealtnäha peaks esimese liikuvus ja dramaatika teisega hästi sobima, on neil sisemiselt erinevad narratiivid ja tempod. Ken Loach on hiljem nimetanud jalgpalli edukalt filmi tõlkimist just sel põhjusel võimatuks ülesandeks. Iga jalgpallimäng on kui 90minutiline eraldi lugu, mille üksikuid juppe näidata on keerulisem kui teistsuguse sisemise dünaamikaga, hakitumates mängudes nagu korvpall või Ameerika jalgpall. Kolmandaks on jalgpall oma olemuselt juba sedavõrd dramaatiline, et filmidramaturgias veel ühe kihi lisamine viib toimuva üldjuhul hüperrealismi. Kreeka võit 2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel on uskumatu saavutus, filmilinal mõjuks näiteks Eesti (või ütleme suurema usutavuse huvides Soome) samasuguse võiduni viimine aga lihtsalt naiivselt. Realismi puuduse tõttu ei salli poksifännid tavaliselt ka poksifilme ega rallifännid motofilme, tänu jalgpalli populaarsusele tajub aga pea igaüks Alati ajast pisut maas maailma vutikatus ära, kui kujutlus usutavuse piiridest väljub. FIFA otsustas vutižanri laibale tseremoniaalselt Seepärast ongi vutifilmide seas õigupoolest üks mulla peale kraapida 2014. aasta kriminaalse vasärav erand, mida kiputakse unustama ka filmilearvestusega „Ühine kirg“, mis seadis keskmesse kunstist rääkides – dokumentalistika. Soovitamist vutibürokraadid Jules Rimet’st kurikuulsa João väärivad nii 2009. aasta „Kohtunikud“ vilemeesHavelange ja banaalsuse kehastuse Sepp Blatterini te läbielamistest väljakul kui ka hiilgav välja. Plaanitud promofilm organisat„Kaks Escobari“ üheksakümnendate siooni ajaloost pidi kattuma 2014. aasta alguse Kolumbia koondise suhetest kumaailmameistrivõistlustega, kuid jookrikuulsa narkoparuniga, eriti aga 2014. sis kokku hoopis FIFA põlvili surunud aasta võrratu „Järgmine värav võidab“ skandaalide lainega. Austraalialt ajalooliselt hävitava 0 : 31 Jalgpall on oma olemuselt Levitajaid ei leitud, 32miljonilisest kaotuse saanud Ameerika Samoa koonjuba sedavõrd dramaatiline, disest. eelarvest teeniti tagasi sandikopikad, vastu tuli võtta mitmekümnemiljoniliet filmidramaturgias See on lugu, mille värvikirevus anne kaotus, arvamust filmist väljendavad nab silmad ette igasugusele fantaasiale: veel ühe kihi lisamine aga keskmine hinne (2,1 / 10) vaatajamaavillased muudelt aladelt koguneviib toimuva üldjuhul te kogemusi haldaval veebilehel IMDB nud mängijad, nende seas transsooline hüperrealismi. ning kriitikute positiivsete arvustuste kaitsja ja vaimselt hävitatud väravavaht, osakaal (0%) portaalis Rotten Tomaneid juhendama saadetud käredahäältoes. Eks ole elu ise suurim dramaturg ja ennast ne treener, koomilised treeningud, äärmiselt täis, ahnete ja korrumpeerunud pintsaklipslaste dramaatilised olud sisyphoslikul teekonnal ühemaoli prantsatamine üks ajatumaid lugusid. ainsagi värava löömiseks. Juba jaanuaris jõuab kinodesse samanimeline Jalgpall ise on parem draama kui mängufilm tuntud nimedega lavastaja Taika Waijalgpallifilm titi ja peaosalise Michael Fassbenderiga. Kahjuks Miks siis on vutifilmide põli kokkuvõttes niivõrd võib eos öelda, et kogu sümpaatsuse juures ei süntagasihoidlikuks jäänud ning vaatamata jalgpalli ni esimest suurt vutihitti endiselt. Vaadake parem konkurentsitule populaarsusele puudub sel täalgupärandit, elu on suurem draama, kui ükski filnaseni oma „Rocky“ või „Tulevankrid“? Esimene mistsenarist seda suudab. võimalik vastus on labaselt lihtne – suurem osa PS. Ahjaa, kust siis võiks ikkagi tulla Eesti oma maailma räägituimast filmitoodangust tuleb jätvuti-„Kalev“? Konverentsil visati õhku kolm mõtet: kuvalt Hollywoodist, Ameerikas pole aga jalgpallil Mart Poomi karjääri lugu, 1980. aasta meeleaval– soccer’il – õnnestunud praeguseni päriselt kanda dused ETV ja Eesti Raadio vahelise matši poolajal kinnitada. Pendeldatakse tõmbe ja segaduse vahel toimunud Propelleri kontserdi järel, või Aivar Pohnagu Ted Lasso samanimelises sümpaatses telelaku portree. Jäme ots on nüüd filmivaldkonna sarjas, kuid muutused on siiski õhus. Lionel Messi käes!

22 JALKA JAANUAR 2024


Tooted saadaval:


KONVERENTS

Mõtteid naistejalgpalli arengust Eestis Neidude U17 EM-finaalturniiri toimumine Eestis 2023. aasta mais oli vaieldamatult viimase paarikümne aasta Eesti naistejalgpalli tippsündmus. Kuigi finaal toimus Eesti osaluseta, kogunes Hispaania–Prantsusmaa finaali A. Le Coq Arenale vaatama 3179 inimest. Arvestatav publikunumber ja ainuüksi võimalus ükskõik millise vanuse EM-finaalturniiri Eestis mängida on aastatepikkuse töö ning orgaanilise ja vahel ka forsseeritud arengu tulemus. Järgneb arutluse vormis ettekanne Eesti naistejalgpalli teekonnast aastani 2023. Pikkisin süüdimatult sisse subjektiivseid meenutusi oma jalgpallurikarjääri algus- ja jätkuaastatest, esitades sinna kõrvale objektiivseid fakte ülejäänud maailma naistejalgpalli plahvatuslikust arengust. Tekst: Maria Sootak, endine jalgpallur ja praegune treener | Fotod: Anna Andreas

M

inul on vedanud, sest keegi ei keelanud mul mängida jalgpalli – 2003. aastal võttis Tartu Tammeka mind tüdrukute jalgpallitrenni vastu; mu ema on mind terve mängija- ja treenerikarjääri jooksul ainult toetanud; mu vanaema vaatab siiamaani televiisorist kõiki naistemängude ülekandeid; mu sõbrad arvasid, et see on põnev hobi. Aga see ei tähenda, et mul oleks tingimata lihtne olnud – kuigi mitte kunagi verbaalselt otseselt väljendatult, oli perekonnaliikmeid, kellel oli alguses raske aktsepteerida, et ma tahan jalgpalli mängida. Koolis oli ikka õpetajaid, kes – kui tuli jutuks, et pean viimasest tunnist ära minema, et Tallinnasse mängule sõita – mainisid pilkava muigega: „Lähete jälle palli taga ajama, jah?“ Kui käisime Tammeka esindusmeeskonna mänge vaatamas, kaikus tribüünil tihti lause: „Minge naisteliigat mängima!“, kui mõni platsil olev vas-

24 JALKA JAANUAR 2024

tasvõistkonna mängija haiget saades pikali viskas. Sellistel hetkedel sain kõige rohkem tuge inimestelt, kes ei oleks osanud või julgenudki end feministideks nimetada – oma perelt; meesõpetajatelt, kes arvasid, et jalgpall on lihtsalt väga tore mäng; poistest sõpradelt, kes võtsid mu kohe hoovi peal neli nelja vastu mängima (väravapostideks joogipudelid ja seljakotid). Ma astusin uude maailma ja mina 12aastase tüdrukuna ei osanud sellel hetkel arvatagi, et ma oma eksistentsi eest selles universumis pean võitlema hakkama, sest ma olen teisest soost. Õnneks oleme jõudnud ühiskonnana ja jalgpallikogukonnana nendest episoodidest kaugemale. Sellegipoolest pean veel praegugi, 20 aastat hiljem vastama vahel küsimustele, kas naistel on oma liiga ja kas tüdrukuid on piisavalt või peavad nad poistega koos mängima. Lisan siia juurde, et see


KONVERENTS on suuremate jalgpalliriikide (ja nii mõnegi praeguse naistekoondise tipptegija) peal tõestatud, et poisid ja tüdrukud võiksidki teatud vanuseni koos mängida. Aga see ei tähenda, et me ei peaks pakkuma neile väikestele tüdrukutele, kes ei julge poistega koos trenni minna, võimalust eraldi liigas oma sookaaslastega mängida.

valgetes pükstes, ei osanud keegi mõeldagi. Praeguseks on paljud jalgpallikogukonnad saanud üle valehäbist naiste menstruaaltsükli ümber. Järjest enam kuuleme, kuidas julgemad jalgpallurid ja treenerid räägivad avameelselt menstruatsiooniga kaasnevatest vaevustest. Olles vestelnud sellel teemal meeskolleegidega, ei ole paljud neist arusaadavatel põhjustel valgete pükste probleViiekordne kasv 20 aastaga maatilisusele üldse mõelnud. Miks nad peaksidki, kui aastakümneid on asjaolu, et menstruatsiooni 20 aastat tagasi, aastal 2003 koosnes kogu Eesti ajal võib esineda lekkeid, olnud ühiskonnas täielik naistejalgpalli süsteem kahest liigast: naisteliitabuteema. ga ja tüdrukute liiga 1987.–1990. aastal sündinud Siinkohal on järgmine arengusuund Eesti jalgneidudele – tänapäevaselt võiks seda U17 vanuseks nimetada. Mõlemas liigas mängis kaheksa pallis meeste kaasamine sellesse vestlusesse. võistkonda, seega kokku oli ametlikus naistesüsTuleb kummutada arusaam, et meessoost klubiteemis 16 võistkonda. Kuna registreerimislehti juhil on kohatu või piinlik küsida oma naiskonna mul kahjuks jalgpalliliidu arhiividest üles kaevata või tüdrukute võistkonna käest, kas nende ebaei õnnestunud, võime ainult umbmugavustunnet kord kuus (mis on kaudsete kalkulatsioonide järgi 90% naistel) saab kasvõi valgete eeldada, et registreeritud mängivormipükste väljavahetamisega najaid oli 300 ringis. Praeguseks, 2023. tukesegi leevendada. Näiteks Inglise aasta hooajaks osales üksnes meistkõrgliigas vahetasid Manchester 20 aastat tagasi, aastal 2003 City ja Chelsea naiskond käesoleri-, esi- ja II liigas 21 naiskonda. Kui koosnes kogu Eesti naistejalgpalli val hooajal oma valged vormipüksid sinna veel lisada tüdrukute ja rahvaliigad, saame kogu naistesüsteemi punaste vastu. Näiliselt kosmeesüsteem kahest liigast: peale kokku 70 võistkonda. Registtiline muudatus, aga mängijatele naisteliiga ja tüdrukute liiga reeritud mängijate arv on 1710. selge signaal, et neist hoolitakse 1987.–1990. aastal sündinud ja nende heaolu võetakse arvesse. Loomulikult on see sisuliselt neidudele – tänapäevaselt võiks viiekordne kasv toimunud orgaaniSelge on see, et menstruaaltsükliliselt ja lineaarselt, aga väga palju on ga esinevaid valusid ja suurenevat seda U17 vanuseks nimetada. nähtud ka vaeva ja esialgu loodud vigastusohtu ei saa leevendada puMõlemas liigas mängis kaheksa liigasid, mis kiratsesid kasvuvalunast või mistahes värvi pükstega. võistkonda, seega kokku oli des ja jätsid mulje, et noortejalgpalli Aga sellele saab tähelepanu pöörata, ametlikus naistesüsteemis 16 arengut ei ole naistejalgpallis mõtet küsida ja arvestada treeningukoorotsidagi. Tüdrukute jalgpalli juurde muse reguleerimisega, teadmistega, võistkonda. toomine on tihtipeale kunstlikum kuidas leevendada valusid ja ebakui poiste loomulik huvi pallitagumugavustunnet optimaalsemal viisil mise vastu. 20 aasta jooksul on tehtud meeletult sportlaste jaoks. Ning eelkõige mõistmisega. koolikülastusi, jalgpallifestivale ja huviüritusi, et Lisaks suuremale teadlikkusele naiste kehast ja füsioloogiast on viimase aastakümne jooksul lasta tüdrukutel jalgpalli ea- ja tasemekaaslastega hakatud jälgima üldisi võimekuse parameetreid, turvaliselt proovida. Naisterahvad, kes ise on läbi juhuse või sihipärasuse tee jalgpalli juurde leidmis puudutab mängijate tegutsemist platsil. Treenud, annavad järjest enam panuse, et tuua uued nerina olen aastatega õppinud, et kõige võimsam generatsioonid mängu juurde. tööriist mängu analüüsimisel on silmad ja mõisOleme veel kaugel teiste riikide ulatuslikust, tus. Abivahendid nende tööriistade kasutamisel kõiki vanuseid haaravast süsteemist, seda ilmestab on kolleegide silmad ja mõistus, aga loomulikult kasvõi asjaolu, et 2023. aastal oli puudu tüdrukute ka näiteks videomaterjal ja erinevad GPS-süsU15 vanuse ja naiste II liiga vahel U16 või U17 liiga. teemid. Oma noormängija-aegadest mäletan ma Sellegipoolest on lootus, et viimase 20 aasta suur väga väheseid videoklippe koondisemängudest, osalejate arvu kasv ei lase end uuesti sama kaua oorääkimata liigamängudest. Otsepildist liigavoorudelt või koondisemängudelt võime rääkida alates data, vaid lähiajal saame nautida liigatasemeid, mis ulatuvad naiste meistriliigast kuni tüdrukute U8ni. esimestest katsetustest kuni regulaarsete ülekanneteni alles viimase kümne aasta perspektiivis. Valgete pükste küsimus Praeguseks on igal naiste meistriliiga naiskonnal ja nii mõnelgi madalamate liigade ja noortevõistKui mina 12aastase tüdrukuna Tartus trenni läksin, siis mängisime me samades vormimudelites kondadel olemas võimalus filmida mänge ja tihti milles meie meessoost kolleegid. Sellest, kas naika trenne. sed tahaksid mängida teistsuguse lõikega vormis Naistekoondis võttis aastal 2018 kasutusele või kas näiteks naistel on ebamugav mängida GPS-jälgimissüsteemi. Võrdluseks – USA naiste-

2024 JAANUAR JALKA

25


KONVERENTS koondis jälgib oma mängijate tegutsemist platsil läbi satelliitsüsteemide alates 2012. aastast, seega on nende edu selles vallas meie ees tegelikult minimaalne. Nii video- kui GPS-andmete puhul peame silmas pidama asjaolu, et nende kogumine iseenesest ei täida eesmärki, kui puuduvad oskused või võimalused neid millegagi võrrelda ja sealt edasiviivaid järeldusi teha. Siinkohal jõuamegi küsimuseni, kas kõigil naiste meistriliiga naiskondadel on tänapäeval piisavalt täiskohaga personali, et kõiki võimalusi, mis pakutakse, ära kasutada? Või kas naiste- ja noortekoondiste juures töötavad täiskohaga treenerid?

investeering naiskondade treeneripersonali võiks tuua ka loodetud kvaliteeditõusu platsi peal?

Mehed peavad naistejalgpallis samuti eelarvamustega võitlema

Eelmainitud probleem pole kindlasti ainult n-ö naiste probleem, üheksast 2023. aasta hooaja naiste meistriliiga naiskonna peatreenerist kuus olid mehed. Seega probleem on naistejalgpallis, mitte dünaamikas mehed versus naised. Usun, et naised on jalgpallis treenerite ja mängijatena kannustatud teatavast sisemisest põlemisest ning missioonitundest – kui meie siin ei tööta, siis kes veel? Aga mööda ei saa vaadata nendest meestest, kes on hoolimaTöömaht kasvab, inimesi aga naljalt juurde ei tule ta kohati väiksemast palgast ja veel arengufaasis 2006. aastal, kui ma mängisin esimest korda olevast ebaühtlasest tasemest valinud töö naisEM-valikturniiril Inglismaa vastu, polnud mul vätejalgpalli sees. Olen enne maininud eelarvamusi, himatki aimu, kui mitu sprinti ma mängu jooksul millega mina isiklikult olen pidanud kokku puutegin ja mitu meetrit ma kiiremini kui 23 km/h tuma naismängija ja -treenerina. Mehed peavad jooksin. Ei olnud ka treeneritel. Tänu naistemängus omakorda võitlema teistsuguste eelarvamustega. Steminu enda kogemusele neidude U17 koondise kehalise ettevalmistuse reotüübid on samasugused: naised treenerina omavanuste finaalturniion tundlikumad ja tujukamad, neile ril käesoleva aasta mais saan täpselt ei saa midagi negatiivset öelda, nad Imetlen mehi naistejalgpallis öelda, kui palju läbisid sarnases vaei oska nii hästi mängida ja seetõttu peaaegu sama palju kui samal nuses neiud neid meetreid Euroopa ei saa „päris“ jalgpalli neile õpetada – tipptiimide vastu. Praeguseks on peame tegelema palli omaksvõtmise ametikohal olevaid naisi, sest mul võimalik neid andmeid ka teisja löömise õpetamisega, taktikat nad ütlevad sirge seljaga, et te riikide samaväärsete andmetega pole võimalik rakendada jne. nende jaoks pole vahet – jalgpall Seetõttu kujunevad uued stereovõrrelda. Samuti on meil kättesaaon jalgpall, inimesed ja nendega davad mängude salvestised teiste tüübid, et mehed, kes naistejalgpallis riikide mängudest, oma mängudest tegutsevad, on ise mingit moodi pehsuhtlus erinevad igal elualal, ja trennidest rääkimata. memad või vähem võimekad, sest naistejalgpall on täis See on privileeg, mida 20 aasnad ei saa meestejalgpallis oma ospositiivset emotsiooni ja tat tagasi naistekoondise treenerid kuste poolest hakkama. Kõik need andekaid mängijaid! Jüri Saar ja Katrin Kaarna nautida ei väited on pealiskaudsed ja mugavad. saanud. Sellised vahendid on meil Seetõttu imetlen mehi naistejalgpalolnud kättesaadavad mõned aastad, aga selleks, lis peaaegu sama palju kui samal ametikohal olevaid et nende kasutamisest kasu lõigata, tuleb palju naisi, sest nad ütlevad sirge seljaga, et nende jaoks rasket tööd teha. Seda tööd peavad tegema võistpole vahet – jalgpall on jalgpall, inimesed ja nenkondade poole kohaga peatreenerid tihtipeale dega suhtlus erinevad igal elualal, naistejalgpall on täis positiivset emotsiooni ja andekaid mängijaid! üksi või kahe peale poole kohaga abitreeneriga. Materjali hulk on 20 aastaga kordades kasvaKui mind paluti eri juhuste kokkulangemisel nud, kahjuks on väga paljudes naiskondades jäänud jalgpallikonverentsile esinema, siis oli minu esimeinimeste hulk, kes materjali läbi peavad töötama, ne reaktsioon stereotüüpselt naiselik – mida mina arvuliselt sisuliselt samaks. Käesoleva hooaja lõpu ometi oskan rääkida sellisel mainekal konverentsil seisuga pole ükski naiste meistriliiga naiskonna keset nii tarku inimesi? Mulle tõttas kaudselt appi peatreener ega kumbki naiste A-koondise peaüks mu lapsepõlve kangelanna Emma Watson, kes treeneritest täiskohaga ainult selle võistkonna oma kampaania „He for She“ raames ütles ÜRO treener. Võrdluseks – Inglismaa naiste A-koonees sellise lause: „Kui mitte mina, siis kes? Kui dis, praeguseks Euroopa meister ja maailma mitte praegu, siis millal?“ Kui mina ei räägi naistehõbedanaiskond, sai endale esimese täiskohaga jalgpallist, siis kes? Kui me ei räägi naistejalgpallist peatreeneri aastal 1998, liiga sai täisprofessionaalpraegu, kui naistejalgpall on üks suur võimaluste karikas, siis millal me seda teeme? seks aastal 2018. Püstitan küsimuse: kas suurem

26 JALKA JAANUAR 2024


KONVERENTS

Poomist Peléni:

jalgpalli ja muusika kummalised kokkupuutepunktid Muusika on jalgpallimängu lahutamatu osa. Olgu staadionil 100 või 10 000 pealtvaatajat: hõikeid, plaksutamist ja viisijuppe kuuleb ilmselt ikka. Mina tahan keskenduda aga osale, mis jääb tihti varju. Tekst: Siim Kera | Fotod: Anna Andreas

T

eaduskirjanduses on ikka ja jälle pööratud tähelepanu lauludele, mida fännid staadionitel lõõritavad. Vähem leiab ülevaadet paladest, mis on rohkem või vähem jalgpallist kirjutatud või kus on lihtsalt mõni kummaline jalgpalliviide. Soovin sellele tähelepanu pöörata, sest jalgpall ja muusika ei kohtu ainult staadionil, vaid iga päev meie ümber. Nagu kirjutatakse raamatus „Football and Popular Culture: Singing Out from the Stands“: „Jalgpall on rohkemat kui sport ning

avaldub sageli laiemas popkultuuris. Jalgpall on kõikjal olemas ning tänapäevase elu püsiv osa.“1

Neljatähelised nimed

Kindlasti pole klassikaline muusika esimene stiil, mis pähe torkab, kui mõelda jalgpalli ja muusika seostele. Pigem meenuvad üle kogu maailma sarnaseid meloodiaid jorisevad vutifännid või suurvõistluste ametlikud lood, mis tihti segavad kohalikku kultuuri ja popmuusikas valitsevaid trende. Tegelikult on klassikaline muusika ja jalgpall ikka kokku kõlanud. Briti helilooja Edward Elgar kirjutas juba 1898. aastal lühikese klaveripala – väidetavalt ühe maailma esimestest jalgpallilugudest – Wolverhampton Wanderersi ründajast Billy Malpassist. Elgar oli lummatud Malpassi sooritusest ning pani oma vaimustuse teosesse nimega „He Banged the Leather for Goal“ ehk „Kõmmutas nahkkera väravasse“.2 2024 JAANUAR JALKA

27


KONVERENTS Nigel Blackwell toimetas varem jalgpalli fänniajakirja, pole imestada, et kollektiivi laulusõnadest leiab vutiviiteid. Näiteks on nad kirjutanud laulu nimega „All I Want for Christmas Is a Dukla Prague Away Kit“ ehk „Kõik, mis ma jõuludeks tahan, on Praha Dukla võõrsilvorm“. Tänapäeval ei ütle see klubinimi ilmselt suurt midagi, kuid omal ajal oli tegemist Tšehhoslovakkia gigandiga, kes tuli 11 korda riigi meistriks ning jõudis 1966.–1967. hooajal Meistrite liiga eelkäija Euroopa karika poolfinaali. Meesküpsiste 2011. aasta albumilt „90 Bisodol (Crimond)“ leiab loo „Left Lyrics in the Practice Room“, kus kõlab üks tuttav nimi: „You drink too much Oranjeboom / Your jaw juts out like Mart Poom“, mida võiks tõlkida kui „Sa jood liiga palju Oranjeboomi / su lõug tükib esile nagu Mart Poom“. Niisiis on Poomil roll kahes pigem vastandlikus palas. Ta leidis koha klassikalise muusika pealkirjas ning teda mainitakse indie-roki loos, kus ta nimi on riimisemuks saanud Oranjeboomi õlle. Hea näide, et jalgpall suudab katta muusika eri külgi.

Manchesteris on jalgpalli peakontor

Ja vastupidi. Muusika suudab katta jalgpalli eri külgi. Minu üks lemmikumaid vutilugusid on Trinidadilt ja Tobagolt pärit Lord Kitcheneri kalüpsolugu „Manchester Football Double“. Nagu Klassikalist muusikat saab siduda ka Eesti jalgpaljud teisedki Lääne-India saarestiku elanikud palliga. Inglise helilooja Laurence Crane avaldas kolis ka tema 1940ndate lõpus Inglismaale. 2001. aastal teose „Estonia“, mis koosnes kolmest 1956. aastal kirjutas oma žanri suurmeistriks osast, igaüks neist nimetatud tuntud Eesti inimese nimetatud mees loo Manchesteri kahest suurklujärgi: Arvo Pärt, Erki Nool ja… Mart Poom. Mitmele bist Unitedist ja Cityst. Seda mitte võtmes, et nad mainekale Briti klassikalise muusika auhinnale noüksteist südamest vihkavad, vaid et mineeritud Crane tegi oma sõnutsi keegi ei saa jalgpallis Manchesterile väga ebateadusliku tähelepaneku, vastu. et kuulsate eestlaste ees- ja pere„Jalgpall ja jalgpallurid, Mancheskonnanimed koosnevad mõlemad terist leiad nende peakorteri. neljast tähest.3 Manchester Citylt ja Unitedilt ooSisuliselt on Crane’i teose ja jalgKlassikalist muusikat saab datakse suurepärast esitust,“ (vaba palli kokkupuude olematu. Sama siduda ka Eesti jalgpalliga. Inglise tõlge – toim.) laulab Lord Kitchener. hästi võiks Mart Poomi asemel nihelilooja Laurence Crane avaldas See lugu on imeline mitme nurga meks olla Mart Laar. Aga jalgpalli alt. Esiteks sammuvad City ja Unipuhul on kõige imelisem, et ta im2001. aastal teose „Estonia“, mis ted veidi üle kolme minuti kestvas mitseb tihti täiesti märkamatult koosneb kolmest osast, igaüks loos sõbralikult käsikäes. Teiseks kultuuri. Lausa vääramatu jõuga. neist nimetatud tuntud Eesti oli Manchester toona kõva jalgSest kui sa igapäevaselt köidad inimese järgi: Arvo Pärt, Erki Nool pallilinn, aga vaevalt kujutas autor sadu miljoneid inimesi, siis on väga ette, kui suureks vutipaigaks Lootõenäoline, et keegi neist otsustab ja… Mart Poom. de-Inglismaa linn tegelikult võrsub. kunagi mõnda pilli mängida. Kolmandaks, laulusõnadest lausa kiirgab fakte! Lord Kitchener ehitas loo üles kahe Pooleldi mees, pooleldi küpsis klubi ajaloo viimatiste tähtsündmuste ümber: näiMart Poom on aegade lõpuni muide veel väheteks 1934. ja 1948. aasta Inglismaa karikafinaal. malt ühes laulus. Suurepärase nimega Inglismaa indie-bänd Half Man Half Biscuit („pooleldi mees, Flambojantne flööt pooleldi küpsis“) on tuntud oma satiiriliste ja sürNende kahe aasta vahele mahub suurepärane jalgreaalsete laulude poolest. 1984. aastast tegutsev pallilugu Brasiiliast. Afrobrasiilia üks tähtsamaid ansambel pole peavoolus suurt edu saavutanud, heliloojaid Pixinguinha avaldas 1946. aastal tuntud kuid on kultusbändi staatuses. Kuna bändi liider

28 JALKA JAANUAR 2024


KONVERENTS choro (kohalik žanr) loo 1919. aasta Lõuna-Ameerimängis Eesti vastu härrasmees nimega Schlager. ka meistrivõistluste finaalist, milles Brasiilia võitis Huvitav, kas mõnes serpentiintee lõpus asuvas 1 : 0 Uruguayd. Loo pealkiri on „Um a Zero“ ehk Alpi mägikülas oli keegi, kes ootas kõigest hingest, „1 : 0“. Ajalehe The Guardian sõnul peaks instet eestlaste rivistuses jookseks platsile Ivo Sült või rumentaalpala krapsakas ja flambojantne flööt Gunnar Grunge? jäljendama tolleaegse tippründaja Arthur FriedenOmavahel on seotud näiteks kahekordne maareichi triblingut.4 ilmameister, Brasiilia triblamisvõlur Garrincha, Brasiilias on jalgpall püha. Seepärast pole raske A. Le Coq Arena lähedal asuv Endla tänav ja muisealsest muusikast vutiviiteid leida. Võtame kasdugi muusika. Nimelt sattus Endla tänaval taksoga või Marcos Valle, kes laulis „Flamengo Até Morrer“ autoõnnetusse Brasiilia sambalegend Elza Soares, ehk „Flamengo fänn surmani“! NoGarrincha eksabikaasa. Õnneks vos Baianos, kelle albumi „Acabou midagi väga hullu ei juhtunud. MuiChorare“ valis Brasiilia Rolling Stode, Soares tegi kõrge eani värsket ne’i ajakiri 2007. aastal riigi parimaks muusikat ning ei jäänud kunagi malalbumiks, sättis järgmisele plaadile lidesse kinni. nimeks „Novos Baianos F.C.“. PlaadiMallidesse ei jäänud kinni ka põhThe Guardian kirjutas vahvalt, kaanel mängitakse muidugi jalgpalli. jamakedoonlased, kui nad otsisid et ükski teine riik ei suudaks Brasiilia muusika suurnime Jorge 2019. aastal oma rahvusstaadioninii loomulikult kõlama panna Ben Jori lugu „Ponta de Lança Afle uut nime. Valituks osutus Toše duetti, mida esitavad riigi parim ricano (Umbabarauma)“ on ilmselt Proeski Arena. Legendaarne kohalik veidi mõjutatud Pelést endast. laulik Proeski suri 2007. aastal kõijalgpallur ja kultuuriminister. Pelé oli samuti paras muusikasõgest 26aastaselt. Mõni aasta varem Väljakutse Mart Poomile ja ber. Muide, 1966. aastal Inglismaal esindas ta Makedooniat EurovisiooHeidy Purgale? toimunud MMil tahtsid biitlid Brani lauluvõistlusel ja sai 14. koha. siilia koondisele esineda ja Pelé läks Miks ma seda kirjutan? Sest Toše ise rahvusesinduse delegatsiooni juhiga rääkima, Proeski staadionil lõi Rauno Sappinen 2020. aastal et see teoks saaks, aga vastu kostis, et biitlid on Eesti koondise kauneima värava ning võitis selle karvased poisid ning Brasiilia tuli Inglismaale jalgeest Hõbepalli. Ehk Eurovisiooni 14. koht on igapalli, mitte rock’n’roll’i mängima.5 vesti Eesti jalgpalliloos! Kuna Pelé koduklubi Santos reisis rohkelt ning On võimatu võtta jalgpalli ja muusikat koklõpututes hotellitubades kippus igavus kallale, tiku, sestap piirdusin vaid väikese rännakuga nistas jalgpallilegend kitarri. Oma esimese singli, suvalistesse lugudesse ja faktidesse. Mis eriti tore dueti koos Elis Reginaga andis aegade parim jalg– kokkupuutepunkte leiab pea jalgpalli tekkest pallur välja juba 1969. aastal. Esimese albumini saati. Võib eeldada, et massimeedia levikuga on jõudis ta 2006. Oma sõnutsi kirjutas ta üle 500 neid juurde tulnud, aga samamoodi teame, et jalglaulu, sealhulgas ka paljudele teistele artistidele, pallist kirjutati laule juba rohkem kui sada aastat kuid ta ei tahtnud seda suure kella külge panna, tagasi. sest kartis, et inimesed hakkavad tema jalgpalliosJa kui jalgpall oleks ilma staadionil kõlava muukuseid ja laule võrdlema. Üks oli jumalik kingitus, sikata vaesem, siis popkultuuri seosteta jalgpall teine pelk hobi. oleks minu jaoks kordades mõttetum. Sest jalgpalli Pelé albumil teeb ühes loos kaasa ka brasiilia võlu seisneb tema universaalsuses, mis muudab ta muusika suurkuju Gilberto Gil, kes plaadi ilmumiühiskonna iseenesestmõistetavaks osaks ja tõmse ajal oli Brasiilia kultuuriminister. The Guardian bab kärbsepaberina kõike ja kõiki ligi. Kui jalgpall kirjutas vahvalt, et ükski teine riik ei suudaks nii seda ei teeks, oleks ta üks tavaline spordiala, milloomulikult panna kõlama duetti, mida esitavad lest keegi ei laulaks. riigi parim jalgpallur ja kultuuriminister.6 Väljakutse Mart Poomile ja Heidy Purgale? Siit leiad peaaegu kõik Schlager ja Sült lood, mida artiklis Satun jalgpalli ja muusika seostest alati liiga elemainitakse. Lisaks veel vile. Isegi kui see seos on suhteliselt suvaline. mõned toredad palad! Viimati rõõmustas mind, et Austria koondise eest Kasutatud kirjandus 1. Stephen R. Millar, Martin J. Power, Paul Widdop, Daniel Parnell, James Carr. „Football and Popular Culture: Singing Out from the Stands“ (Routledge, 2021, lk 3). 2. „Elgar’s Wolverhampton Wanderers striker anthem sung“, https://www.bbc.com/news/uk-england-11411360 (BBC News, 2010, kasutatud 3.12.2023). 3. Damjan Rakonjac. „Laurence Crane’s Drones, Scales and Objects“, https://www.musicandliterature.org/reviews/2016/5/3/laurence-cranes-drones-scalesand-objects (Music & Literature, 3.05.2016. Kasutatud 3.12.2023). 4. Alex Bellos. „He Sings, He Scores“, https://www.theguardian.com/music/2006/may/21/worldmusic (The Guardian, 21.05.2006. Kasutatud 3.12.2023). 5. Alex Bellos, Orlando Duarte. „Pelé. The Autobiography“ (Simon & Schuster Ltd, 2006, lk 148–149).

2024 JAANUAR JALKA

29


KONVERENTS

Meistrite liiga ehk 3/3 Iseenesest oleks võinud keskenduda ka teemale „Jalgpall ja kirjandus“. Tammsaare muuseumi arhiivis on näiteks olemas sissepääsusedel jalgpallivõistlusele; jalgpallifännidest kirjanikke – või ka neid, kes ise jalgpalli mängivad või teemat mingil moel oma loomingus kasutavad/kasutasid – leidub omajagu. Aga. Kogu teema on juba suurepäraselt kokku võetud Vaapo Vaheri teoses „Jalgpall hingede öös“ (2010), kus lisaks kirjanikele on juttu ka näitlejatest ja teistest kultuuritegelastest, keda jalgpall köitis. Tekst: Maarja Vaino, kirjandusteadlane | Fotod: Anna Andreas

S

eega liigun hämaramale pinnasele ja püüan leida vastust küsimusele, mida tähendab olla meister, kuidas selleks saada ning miks iga kultuur vajab oma meistreid. 1990. aastate alguses, taasiseseisvumise tuhinas, kui Eesti sisenes kadunud pojana taas nii-öelda kapitalistlikku elukorraldusse ning asus taotlema heaoluühiskonna hüvesid, toimus Rotermanni soolalaos kunstinäitus „Kõike korraga, palju & kohe“. 38 kunstnikku esitasid sellel näitusel oma

30 JALKA JAANUAR 2024

vaateid kaasaegsele ühiskonnale, mis on orienteeritud saamisele. Näituse pealkiri on jäänud heaks koondnimetuseks paljude heaoluühiskonna kultuuriilmingute kohta. Tol ajal ilmselt ei adutudki veel nii täpselt, et saamise iha on ühtaegu liikumine aina suuremate „võrdsuste“ ja „õiguste“ nõudmise poole. Mis omakorda toob ühel hetkel kaasa olukorra, kus nõudmiste esitamine võib muutuda peaaegu mehaaniliseks. Natuke nii on meiega juhtunudki. Oleme harjunud nõudma tee-


KONVERENTS nuseid ja teenindamist. Oleme harjunud nõudma õigusi ja vabadusi. Oleme harjunud solvuma. Aga kuidas nõuda endale meistri au? Meenub rahvasuu, mis ütleb, et see, kes on meister õigustusi leidma, on harva meister mõnel muul alal.

Õpipoiss, sell ja meister

Vajaduse kõrvale olla kannatlik ning anda enese oskuste küpsemisele aega võib tuua sellise märksõna nagu kutsumus. Igal inimesel on mingi ala, valdkond või teema, mis teda pisut rohkem huvitab kui teised. Mõnel kujuneb juba lapsena välja tugev kirg millegi suhtes – olgu selleks sport, muusika või midagi muud. Ilmneb sisemine tung midagi teha ning kui seda kirge toita, on tõepoolest loodud eeldused meistri sünniks. Ometi iseloomustavad praegust ühiskonda rohkem igavlevad lapsed, kes istuvad varsti juba eluohtlikult palju nutitelefonis. Mis omakorda tapab igasuguse kire ja kutsumuse, sest aju saab oma mõnuained kätte skrollimisest.

Euroopas (tegelikult mujalgi) on sajandeid olnud traditsiooniks, et käsitöömeistril on oma õpipoisid ja sellid. Õpipoisiks olemine oli meistristaatusesse jõudmise vältimatu eeldus. Mõneti võib õpipoisi tegevust võrrelda ka mänguga. Mingis mõttes on lapse mäng ju lihtsalt täiskasvanute maailma jäljendamine ja samade tegevuste kordamine. Laps vajab seda kordamist, et ta saaks endale mingid asjad selHingeline vaesus geks – olgu vaimses mõttes (tähed, numbrid, seosed Milan Kundera on igavuse üle mõtiskledes kirjm) või füüsilises plaanis (pliiatsi hoidmine, sõlme jutanud: „Ma ütleksin, et igavuse hulk, juhul kui igavus on mõõdetav, on tänapäeval palju suusidumine, köiel ronimine jne). Kordab, kuni saabub vilumus. Samamoodi on õpipoistega. rem kui vanasti. Sest vana aja ametid, Nad jäljendavad oma mentorit, püüavad vähemalt valdav osa neist, ei olnud mõeldavad ilma kirgliku kiindumusetema vääriliselt hakkama saada ning selle saavutamiseks aina harjutavad. ta: põllumehed armastasid oma maad; minu vanaisa pani oma hinge ilusatesOlgu selleks mõni käelist meisterlikkust se laudadesse; kingsepad teadsid peast nõudev tegevus (kasvõi hamba puurimiOmeti iseloomustavad ne!) või ka tekstide analüüsimise oskus iga külamehe jalamõõtu; metsnikud; praegust ühiskonda aednikud; ma oletan, et isegi sõdurid (meisterlikud juristid) või oskus teha rohkem igavlevad osavat müügitööd. Tõepoolest, harjutatapsid tollal kirglikult. Elu mõte ei olmine teeb meistriks! nud mingi küsimus, see oli nendega, lapsed, kes istuvad varsti Millegipärast peetakse meil aga nii endastmõistetavalt, nende töökodades, juba eluohtlikult palju raske töö tegemist kui ka õpipoisi staanende põldudel. Iga amet kujundas vasnutitelefonis. Mis omakorda tava mõtteviisi, vastava elulaadi. Arst tust kuidagi alandavaks. Kõik tahaksid tapab igasuguse kire ja kohe olla meistrid. Olen kuulnud kolmõtles teisiti kui talupoeg, sõdur käitus mekümnendates noortest, kes alla teistmoodi kui õpetaja.“ kutsumuse, sest aju saab juhipositsiooni kohtadele ei kandideePaneme siia kõrvale Hando Runneoma mõnuained kätte rigi. Muidugi mõjutab sellist hoiakut ka li tsitaadi aastast 1991: „Kõige vaesem skrollimisest. edukultus, mida ühiskond peale surub. on see ühiskond, kes ainult kangete mürkide ja lahuste ja vägijookidega Ometi on „kohe meistriks“-mõtlemise taga ka veendumus, et vabadus annab sulle õiguse oma joovastuse kätte saab. Minu meelest on meie ühiskond liikunud just selle vaesuse suunas. Ma ei olla see, kes sa tahad olla. Mis aetakse segamini võimalusega saada selleks, kes sa tahaksid olla. kohta enam kuigi palju neid inimesi, kes joovasVabadus ei anna lõpuks midagi muud kui ainult tuse või vaimustuse saavad hingeelu seesmistest varadest.“ võimaluse. Vabadus ise ei tee kedagi kellekski. Praeguse aja inimesi kummitavad sageli kahte On suur vahe, kas hakata kellekski või kujuneda kellekski. Igasugune meistriks saamine eeldab tüüpi igavused: küllastumuse igavus, sest kõike on kujunemist, küpsemist. Keegi ei saa üleöö hakata liiga palju ning kõik muutub seetõttu banaalseks viiulivirtuoosiks. Ei ole võimalik hakata tippteadlaega paku enam huvi; ja eksistentsiaalne igavus, seks või ükskõik mis ala professionaaliks. Nendeks kuna hing on tühi ja seda ei osata millegagi täita. Kirge, mis ajendaks tegema tööd – nii et see muuon võimalik ainult kujuneda õppimise, kordamise, tub inimesele ehteks –, on meil vähevõitu. Vahel harjutamise käigus. Õpipoisi staatus tuleks jälle au sisse tõsta. näib, et kogu kirg on kolinud poliitikasse, mujal Tammsaare sõnadega: „Raha eest saadud ehe valitseb paras loidus ja sellega koos keskpärasus. tähendab enamasti edevust, aga edevus on ikka Nii spordis kui ka kultuuris on aga raske jõuda milhalvasti sobinud enesest lugupidamisega kui legi tõeliselt silmapaistvani, kui puudub kirg – ja ka õige iseteadvusega. Iseteadvus ja uhkus, mis võidutahe, soov olla parim. seltsib edevusega, kaob harilikult ühes ehteAga isegi sellest ei piisa, kui oled leidnud oma ga. Iseteadvus ja uhkus, mis tulevad tegemisest, kutsumuse, suhtud sellesse kirglikult ja oled võimisest ja oskusest, on inimese lahutamatud kannatlikult valmis tegema tööd oma ideaalideni jõudmise nimel. On midagi, mida inimene ise ei omadused. Nemad ise muutuvad isikule ehteks.“

2024 JAANUAR JALKA

31


KONVERENTS

saagi hästi kontrollida, mis ei sõltu temast enanded soiku, sest andekus ise ei tee midagi. Andedast. Andekusest on meie kultuuriruumis parem kus saab avalduda ja õide puhkeda ainult siis, kui sellele antakse võimalus ning luuakse tingimused. vaikida, sest sellega oled justkui asunud kellegi – vähem andeka – diskrimineerimise Pealegi on hulk andekaid inimesi oma teele. Kultuurikriitikas on juba pikeandekuse nii-öelda tuulde lasknud, ei mat aega levinud komme mitte anda ole realiseerinud oma võimeid kas laiskuse või mõne muu nõrkuse tõttu. hinnanguid, sest „kõik on ühtemoodi tublid“. Ometi on nii spordis, kirjanMida siis õieti tähendab meistrite duses kui ka teistel elualadel inimesi, liiga? Me imetleme meisterlikku kunsNäitena võiks tuua jalgpalli kellel õnnestub see, mida nad teevad, titööd ja meisterlikult löödud väravat, ja kirjanduse. Mõlemal teistest paremini. Näitena võiks tuua meisterlikult kirja pandud mõtteid ja alal on võimalik luua tabel jalgpalli ja kirjanduse. Mõlemal alal meisterlikult komponeeritud või esitatud helitööd. Meisterlik, see tähendab on võimalik luua tabel või skeem, mis või skeem, mis näitab täiusliku tehnikaga esitatud, virtuoosnäitab ära, millistele punktidele rõhuära, millistele punktidele likku tulemust. mine ja milliste reeglite järgimine aitab rõhumine ja milliste reeglite jalgpalli puhul lüüa edukalt värava, Igas kultuuris on omad meistrid. Ja järgimine aitab jalgpalli kirjanduse puhul kirjutada suurepärast iga kultuur peaks endale uusi meistromaani. reid igatsema. Just isiksuste kaudu puhul lüüa edukalt värava, Lähteandmed on ju teada. Platsil manifesteeruvad kultuur ja tema väärkirjanduse puhul kirjutada tused kõige nähtavamal kujul. Usun, et tuleb olla õigel ajal õiges kohas ja teha suurepärast romaani. iga eestlane on uhke, kui välismaal olõige liigutus. Arvuti taga istudes tuleb luua õiged karakterid õige intriigiles tajub, et Eestit teatakse tänu Arvo ga ning see lihtsalt kirja panna. Milles siis asi, et Pärdile, Konrad Mägile või Ott Tänakule. Midagi suurepäraseid väravaid ja romaane ikkagi nii vähe nende ausärast langeks nagu ka meie peale. Rahilmavalgust näeb? vast ühendab sümboolne kapital ning meistritel on selles lausa kandev osa. Et meistrite liiga ei jääks järeltulijatele, peaksid Andekus kui koorem Andekust peetakse tihti ebaausaks antuseks, kuid kõik kolm siinses artiklis põgusalt esile toodud tegelikult on andekus ka koorem. See ei ole midamärksõna – küpsemine, kirg ja andekus – leidma gi, mis inimesi automaatselt õnnelikuks ja teistest kultuuris oma tunnustatud koha. Pealiskaudse paremaks muudab. Koolides suhtutakse andekusedukultuse võiks asendada soov küpseda meistse kui hariduslikku erivajadusse, kuid erinevalt riks tähendusrikka töö tegemise kaudu. teistest erivajadusega lastest ei ole õpetajatel anMuidugi sellise muudatuse saavutamine ise dekate laste jaoks sageli aega. Nii jäävad mõnedki oleks üks paras meistritöö.

32 JALKA JAANUAR 2024


Jalgpallifännid kogusid 2023. aastal LHV JALGPALLIKAARDIGA

152 316 eurot

EESTI JALGPALLI TOETUSEKS Toetame koos Eesti jalgpalli Võta LHV Jalgpallikaart ja LHV maksab iga sinu ostu pealt 10 eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks Loe lähemalt lhv.ee/jalka

Finantsteenuse pakkuja on AS LHV Pank.Tutvu tingimustega lhv.ee/jalka ja küsi nõu meie asjatundjalt


Harry Kane Inglismaa

Foto: Christopher Lee, UEFA via Getty Images




„Mängivad kahekesi koos alumist poolikut“ Keel on eelkõige kõne, kiri üks selle salvestusviise. Kõneldud keel võib olla murde-, argi-, kõnekeel. Slängki on osa kõnekeelest. Jalgpalluritetreenerite omavaheline suhtlus jalkaslängis on igati loomulik. Igasugust keelt saab kirja panna, ent enamasti kõigile enam-vähem ühtmoodi mõistetavat ühis- või üldkeelt. Viimase korraldatuim kuju on kirjakeel, mis võimaldab ühiskonnal toimida enamikule kõige arusaadavamalt – nii kõnes kui kirjas. Kirjakeele osa on oskuskeel, kaasa arvatud sporditeaduse keel. Tekst: Peep Nemvalts, TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteadur, TLÜ teaduskeelekeskuse juhataja | Fotod: Anna Andreas

K

eel on mitmekihiline ja -tasandiline märgisüsteem, mis laseb jalgpallimängustki kõnelda nii üld-, oskus- kui ka teaduskeeles. Oskuskeel on mingi eriala keel, millel eriomane terminivara, väljendid, stiili või lauseehituse erijooned. Võiksime pidada lauset „Pall on teadagi ümmargune“ pallimängude erialakeelele tunnuslikuks. Spordiga seostub teatavasti lausung „Terves kehas terve vaim“. Tõdegem ühtlasi: „Terves keeles terve vaim“. Kas jalgpallikeel peaks olema ümmargune või terane, asjalik või tundeline? Millal ja miks?

„Väga ebatäpsed söödud!“

Eelmainitud allkeeled on omavahel seotud, mõjutades üksteist, sest neil pole teravaid piire. Sestap tuleks alati mõelda, kellele kõneldakse. Keskendugem reporterite-kommentaatorite

kõneldud keelele. Kui reporter peab vajalikuks nuriseda söödutäpsuse üle, kas ta vahel mõtleb ka endast või kaaskõnelejaist: väga ebatäpsed (oskus)sõnad, vildakad laused? Tasuks mõtelda, sest kuulajad-vaatajad ei tarvitse kõik olla asjatundjad jalgpallihaiglast. Tihti leierdatakse ühtesid ja samu sõnu, kippudes unustama kogu rikkalikku üldkeele sõnavara. Kuluks ära pidev keeletreening: kuidas leida eesti keele varamust sobivaimad sõnad jm keelendid ning ühendada need lauseiks nii, et jutt saaks sisukas. Võiks läbi mõelda, kas tarvitada oma- või võõrsõna, milline on mõtteselgeim tuletis või liitsõna, kas lausutav sõna on sisutäpne või hoopis nugisõna. Lause- ja tekstimoodustuse valikuis tasub kaaluda lause pikkust ja mahtu, selle kui terviku tasandeid ning osade seostatust – et iga lause oleks teatena võimalikult arusaadav, kujundatav tekst ladus. 2024 JAANUAR JALKA

37


KONVERENTS Mõelgem läbi peamised sõnavaliku ohud, mis kummitavad paljudes allkeeltes, muutes teksti kantseliitlikuks: 1. sisutu tegusõna – toimus harjutamine; 2. muu tühisõna – tehakse tegevusi, antud juhul; 3. stamp, moeväljend – suur väljakutse, päeva lõpuks; 4. tarbetu lt-liitega määrsõna – võistluse järgselt; 5. ülirohke või väär võõrsõnakasutus – absoluutselt!; 6. liiga üldine või ebatäpne sõna – MMi kontekstis; 7. väär kaassõna – läbi väravavahi.

Keelerikkusest hooliv kõneleja teab, et tagasõnana märgib järgi tegutsemist millegi põhjal, abil või kohaselt; järele suundumist ajas või ruumis kellegi ~ millegi poole; järel paiknemist ajas või ruumis kellestki ~ millestki tagapool (pärast kedagi ~ midagi).

Kui kuulajat ehmatatakse, lausudes „Sööt läks läbi väravavahi“, ei tahaks selle auklikuks löödud väravavahi nahas olla. Loodetavasti söödeti siiski väravavahi kaudu. Kui midagi harjutatakse, pole põhjust sellest kõnelda sisutu kantseliidiverbiga. Kui räägitakse „antud juhust“, võiks küsida, kes selle juhu andis. Jäiga „antud kontekstis“ asemel võiks mõelda ladusamaid sõnastusi: selles ~ ses ~ sellises ~ nähtud ~ äsjases olukorras; MMiga seoses. Määrsõnatarvituse määramatust kohmakusest pole ametnike jt kõrval hoiduda suutnud jalgpallimängu vahendajadki. Ajamääruse varem asemel vohab viisimääruslik varasemalt. Reegliks näib olevat võetud: miks minna otse, kui ringi saab. Samuti praegult lühema praegu või nüüd asemel. Vahel võib olla olukohasem mõni muugi määrsõna, nt „Miks mitte praegult üritada?“  .. kohe üritada?.

Kohtunikud olgu tippvormis!

Täpne tähendus on ununenud ka kaduvväikest ajaühikut märkival hetkel: „Kes on siis antud hetkel parim?  Kes on (siis) seni parim? „Hetkel rootslased ei ole ühtki väravat löönud.“  Seni ~ siiani ei ole rootslased .. Mõtlematult kõneldes võivad sarnassõnad sassi minnes üksteise tähendusruumi hõivata, ent läbi mõeldes säilitame keelerikkuse. Kes mõtleb, see mõistab, et ennem tähendab sedasama mis pigem ning et lause „Pääses ennem teisi jooksu minema“ asemel sobib ennem „Pääses enne teisi jooksma“ – kui just täpsem ei ole kirjeldada olukorda lausega „Pääses ennem ~ pigem hõlpsasti jooksma“. Kaassõna järgi tuimestab alailma kahe täpsema sarnassõna tähendust ning jäigastab lauseehitust koos iseloomutu öeldisverbiga. Võrreldagu: „Minnakse pallidele järgi.“  Viskutakse pallile järele. „Hästi läks pallile järgi A.“  Hästi sööstis palli järele A. „Ei jõutud talle järgi minna.“  Ei jõutud talle järgneda või Ei jaksatud tema järel joosta – olenevalt sellest, milline kajastatav olukord tegelikult oli.

38 JALKA JAANUAR 2024

Seega keeleteadliku reporteri suus ei laiutaks järgi ühes lauses kolmes tähenduses, vaid ta teataks: „Noormängija sööstis treeneri õpetuse järgi teiste järel pallile järele.“

Kommentaatori sooviga „Kohtunikud peaksid ka olema tippvormis“ võib nõustuda. Aga ainult juhul, kui ta endalt nõuab keeletarvituse tippvormi, eriti suurvõistlustel. Siis ei tekiks kahtlust, kes on ta lauses „Ta jäi ohjama ründajat“. See lause on tõene juhul, kui asesõna märgib treenerit, kes oma ründajat juhendab. Kui asesõna ta viitab aga vastasvõistkonna kaitsjale, tuleks lause öeldiseks valida hoopis ohjeldama, st ohjes hoidma, talitsema, taltsutama. Aeg-ajalt lähevad segi koguni kaitse ja kaitsja. „Kaks kaitset olid tal ümber“ ei vasta tõele, kui tegelikult olid ümber kaks kaitsjat. „Kaitse kõrgel oli“ ei pea paika, kui kaitsja oli kaugel ees ~ ründealal. Lause „Äärekaitse tõusis“ kõlab kahtlaselt sarnaselt lausungiga säärekaitse tõusis – selgema olukorranendingu äärekaitsja edenes ~ liikus ette asemel. Või oli tegu hoopis juhuga, mil kukkunud äärekaitsja tõusis püsti? Asjalik kõneleja teeb kindlasti vahet kaitsel (kaitseliin, -mäng, -süsteem) ja kaitsmel (säärekaitsmed, peakaitse) ning tarvitab muidki täpseid oskussõnu, nagu poolkaitsja slängiliku pooliku asemel. Mitmemõttelisena võidakse tõlgendada lauset „L jäi magama, kui M ja X mõlemad üles tõusid“. Kas nad ärkasid? Või on tahetud öelda tõttasid ~ tormasid rünnakule? Kui leierdada metafoorset tõusta ja tõsta, kaob kujundlikkuse võlu ning keel üheülbastub. Võrrelgem: „Äärekaitse tõusis. Ju siis on võimalik üles tõusta.“  Äärekaitsja edenes. Ju siis saab edasi ~ ette(poole) liikuda. „Nüüd neil tõusmisvõimalus on.“  Nüüd on(gi) neil ründevõimalus. „Eesti tõstab rünnakut.“  Eesti loob rünnakut ~ läheb rünnakule. Tõusma-tõstma väljendusvaesust süvendab kõnekeelne ülesse, hoolitsetud keeles üles: „Vabalt lasti rünnakut ülesse võtta.“  rünnakut algatada. „.. võtab kohad ülesse.“  võtab kohad sisse ~ liigub kohtadele. „K ei saa palli üles.“  K ei saa palli edasi (viia ~ sööta). Või hoopis ei saa maast üles või ei löö küllalt kõrgele?


KONVERENTS Kohmakust lisavad liigsed mine-tuletised: „Hetkel esimesel poolajal oli palli valdamine ..“  Esimesel poolajal vallati (seekord ~ täna) palli .. Samuti mitte-liitsõnade liigtarvitus (mujalgi kui jalgpallimängust kõneldes): „Ta on mitterahul endaga.“  Ta ei ole endaga ((mitte) sugugi ~ üldse) rahul. Ei aita juttu ladusamaks muuta ka jaatuslauses loomulikud, ent eituslauses ebaloomulikud sidendid: „Nii X kui Y ei ole väga aktiivselt sekkunud.“  Ei X ega Y (ei) ole kuigi innukalt sekkunud. Kogu lause tähendus võib oluliselt moonduda, jättes tähelepanuta, et üks ja sama asesõnagi võib tekitada jaatus- ja eituslauses erisuguseid tähendusseoseid. Võrrelgem: „Mõlemad ei taha kaotada“ – st üks tahab. Või taheti väita: Kumbki ei taha kaotada? „Tema süü ei ole mõlemad väravad olnud“ – st üks siiski on. Või mõeldi: Tema süü ei ole kumbki värav olnud? „Tema süü ei ole kõik väravad“ – st mõni on; vrd Tema süü ei ole ükski värav.

„Kas sa oled nüüd topis?“

Vastata võiks: parem küll olla täies elujõus, veel parem tipus. Võõrsõnaihalus võib keeletarvituse tippu jõudmist takistada, eriti kui sellega kaasub võõrapärane lauseehitus. See kehtib mistahes elualast kõneldes.1 Üks levinumaid spordiga seotud, ent laiemaltki kasutusel võõrsõnu on emotsioon. Seegi vaesustab eesti keelt, sest rohked eri varjundeid väljendavad omasõnad ununevad: „Millised emotsioonid on? Võimsad emotsioonid! Emotsioonid on laes.“  Kuidas tundub? Mis tunne on? Võimas elamus. Tuju on ülirõõmus. Süda rõkkab rõõmust. Üsna kurb on. „Soomlased väga heal emotsioonil siin ikka.“ Soomlased on väga heatujulised siin ikka. „.. on üks kõige märgilisemaid emotsioone.“  .. on üks kõige märgilisemaid tundmusi. Miks peaks mängijad kätlema „kohtunikebrigaadiga Soomest“? Mis on brigaad? See sõjandustermin on meie ellu tunginud okupatsiooniaegse militariseeritud vene keelega. Puudub veel, et kõneldaks kohtunike brigadirist. Lihtsas selges eesti keeles öeldaks kätlevad Soome kohtunikega. Koos liiga üldises tähenduses verbiga sünnib üsna kandilisi lauseid:

„Jääb Kanada brigaadil see võtmata.“  Jääb Kanada kohtunikel see (viga) märkamata. „Eesti koondise medbrigaad [kõnes: mettprigaad] on ka väljakul.“  Eesti koondise meedikud on appi tulnud. Kui tingimata tahetakse rääkida kohtunikest kooslusena, saab valida sõna rühm või salk. Inglise tsitaatsõna playoff [kõnes: „pleiohvid“] vasteks sobib sõelmängud: sõelutakse välja parimaist parimad.2 Tõenäoliselt indoeuroopa keelte, varem saksa ja vene, nüüd inglise keele mõjul on eesti keelt haaranud mitmuseuputus, sealhulgas jalgpallijutus. Mitmusevorme külvatakse sisulise vajaduseta, hälbides eesti keele loogikast: „Ta kasutab ka keelatuid võtteid.“ Siin ei ole tu-nimisõna keelatu, mis käänduks, vaid tud-kesksõna, mis eestäiendina ei käändu: keelatud võtteid. Kuna täpsust ei saa loendada, on eesti keeles võõrastav „Söödu täpsused jätavad soovida“. Üldistust on loomulik väljendada ainsusega: Söödutäpsus jätab soovida. Samuti „Pinged on nimodi laes“  Pinge on (niimoodi) haripunktis. Sõna enamik ja sellega samas ’suurema osa’ tähenduses tarvitatavat enamust pole mõistlik käänata mitmuses, sest ühes tervikus ei saa olla mitut suuremat osa: „enamikel saabunud mängijatel“  enamikul saabunud mängijaist „enamustes mängudes“  enamikus (enamuses) mängudes Sõna enamus esmane tähendus on teatavasti ’arvuline ülekaal’. Mitmuseuputus nüristab eesti keele kõnelejate keeletaju, ähmastades võimalust eristada sisulist ainsust ja mitmust. Lausega „Turniiril osalevad ka Läti ja Rootsi rahvusmeeskonnad“ väidetakse täpselt kasutatuna, et osalevaid meeskondi on kummastki riigist mitu, näiteks täiskasvanud ning noored. Kui tegelikult on kohal kummastki üks võistkond, saab seda sisutäpselt väita lausega .. osalevad ka Läti ja Rootsi (koond)meeskond ~ koondis. Tähenduse selguse huvides tulekski läbi mõelda, millal sobib grammatiline mitmus, millal ainsus. Inglise nation toortõlkena sõna rahvus koondisega ei sobi, sest koondist ei moodustata rahvuse, vaid kodakondsuse alusel. Seega mängib riigi koondis, kus saab olla mitmest rahvusest liikmeid.3 Keel kui suhtlusvahend on seda tõhusam, mida paremini osatakse keelt kui märgisüsteemi tarvitada kogu selle mitme kihi, tasandi, tahu mitmekesisuses. Jalgpallikeelgi saab olla asjalik või tundeline olenevalt olukorrast, ent ikka eesti moodi terane. Tervel vaimul terve keel!

1 Vt Peep Nemvalts. „Võõrsõna – harituse või harimatuse tunnus?“. – Kalender 2009. Tallinn, Olion 2008, lk 65–69 (ka teaduskeelekeskuse võrgukodus: https://teaduskeelekeskus.weebly.com/artikleid.html); ning „Võõrastav eesti keel“. – Oma Keel 2008 nr 2, lk 39–42. 2 Vt sõna sünnilugu Soccernet.ee EMi stuudiost: https://www.youtube.com/watch?v=quZkfhbXhH8. 3 Vt põhjalikumalt sõna rahvus tarvitatavuse kohta: Peep Nemvalts. „Rahvuse mõistestikku tähistav terminivara“. – „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“; koostanud ja toimetanud Peep Nemvalts. Acta Universitatis Tallinnensis. TLÜ teaduskeelekeskuse köide 2. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus 2020, lk 130–167. 2024 JAANUAR JALKA

39


Diktatuurid ja jalgpall. Kas jalgpall on diktaatorite suunas kaldu? Jalka konverentsi lõpetas traditsiooniline vestlusring, mille teemaks oli seekord „Diktatuurid ja jalgpall“. Jalgpalli ja poliitika seoseid arutasid ajakirjanik Mirko Ojakivi (MO), spordireporter ja spordiajaloolane Johannes Vedru (JV) ja politoloog Raul Toomla (RT). Tavapäraselt juhtis vestlusringi kirjandusteadlane Joosep Susi (JS). Avaldame siinkohal kokkuvõtte kõlanud mõtetest. Tekst: Raul Ojassaar / Fotod: Brit Maria Tael / Soccernet.ee

40 JALKA JAANUAR 2024

JS: Alustaksin väga lihtsalt. Kui kujutame ette jalgpallivõistlust, siis see näeb välja selline, et seal askeldavad ringi mehikesed või naised ja ümber on suured tribüünid. Tribüünid on ju üldiselt võrdlemisi kontrollimatu nähtus. Kui seda vaadelda totalitaarse režiimi kontekstis, siis on siin ju kaks poolust: tribüün on võimalus, aga ka harukordselt suur ohukoht. RT: Muidugi on ta ohukoht, aga totalitaarsemates kohtades tribüüni ka hoolsalt jälgiti ja neile, kes tribüünil olid, oli see ka hästi selgeks tehtud. Mulle ei tule hetkel küll pähe ühtegi suuremat diktaatorivastast intsidenti jalgpallimängust. Ma ei tea, kas see oli jalgpallimäng, aga vana Kadõrov, Ramzani isa, leidis oma otsa väga geniaalse staadioniterrorismi tagajärjel, kus pomm oli staadioni seina sisse betoneeritud.


VESTLUSRING JV: Diktatuurirežiimide ajaloos on ka näiteid, kus jalgpallivõistluste abil on üritatud lahendada mingisugust keerulist olukorda või seisu, mis inimesi ei rahulda ja teeb diktaatorit rahutuks. Selles suhtes on tribüün ka võimalus. Kui tulemus väljakul on muidugi selline, mis näiteks kaotuse kaudu pingeid kasvatab, siis rakendub see, millest Raul rääkis, suurema tõenäosusega. MO: Jalgpallis võidab ju rahvas ja kaotab koondis. Pahameel on kahtlemata arusaadav ja kõik ei ole suurte rahvahulkade puhul kontrollitav. Tänapäeval võid sa ju kõigile saabujatele teha väga põhjaliku turvakontrolli kehaskaneeringuteni välja, aga see, mida ei ole võimalik sulgeda, on suu. Rahvamass võib hakata laulma, võib hakata skandeerima – seda ei ole võimalik ühe hetkega vaigistada. Jah, võib ju muusika peale panna, aga see on juba midagi tavatut ja plaanivälist. Ja iga diktatuurse režiimi hirm on see, et juhtub midagi plaanivälist. Kõik peab olema kontrolli all: need, kes pääsevad koondisesse, kes pääsevad väljakule. Kui võtta spetsiifilisemad koondised, siis Hispaania näitel: kui palju on sul katalaane, kui palju teisi. Kõik peab olema kontrolli all. RT: Kontrolli alla saab võtta ka selle, kes pääsevad staadionile. Hispaania on hea näide: FC Barcelona ja Bilbaos asuv Athletic Club kandsid Franco-vastast meelsust juba oma olemuses ja eks see ka tribüünidele jõudis. Aga diktatuurid on minu meelest olnud spontaansuse kontrollimisel pigem edukad.

Isegi kui läheme demokraatlikusse ühiskonda – kui meil olid suured suusasangarid Veerpalu ja Šmigun, siis kõik tahtsid koos nendega olla. Edgar Savisaar saatis isegi jõuludeks kaardi, kus ta oli end kahe vahele sättinud. Kaja Kallas aga ei taha hetkel Eesti jalgpallikoondisega ühe pildi peal olla. Midagi on pildil valesti! JV: Minu meelest on see efekt, et suure poliitiku aura staadionil on rahva jaoks midagi väga olulist, ajas teisenenud ja pole enam nii tõsiseltvõetav. Võimalik, et tänapäeval jõuab poliitiku ükskõik kus viibimine telekaamerate ja muu kaudu palju rohkemate inimesteni. Kolmekümnendatel ja viiekümnendatel oli see efekt palju võimsam, teiseks on ühiskond rohkem killustunud ja neid, keda sport külmaks jätab, on ka päris palju. RT: See tuleb ka sellest, et inimesi on palju rohkem. Kanaleid enda näitamiseks on aga ka kindlasti rohkem. Suhteliselt on spordimajanduse osakaal võibolla langenud, aga absoluudis võiks ta ikka sama oluline olla. Uhke värk on ju olümpiamängude avatseremoonial mängud avatuks Mirko kuulutada ja müstilisel kombel on üldse autoriOjakivi on ERRi ajakirjanik. taarsemad riigid viimasel ajal pigem need, kes suuri võistlusi korraldada võtavad. Selle põhjuseid on praegu spordi poolel võibolla isegi rohkem kui diktaatorite poolel. Poliitikud on ka lõpuks inimesed: võibolla neile meeldibki mõni mäng? David Cameron peaks olema näiteks suur jalgpallisõber, Aston Villa fänn, kui ma ei eksi. Edgar Savisaar oli ka kõigele muule lisaks omal ajal jalgpalliliidu president. Sealt ma Riigisisene ja rahvusvaheline tasand võibolla fänlust küll otsima ei hakMirko Ojakivi: JS: See, et diktatuurid ei saa spordist kaks, aga… „Kui meil olid suured laiemalt ja jalgpallist mööda vaadata, JV: Jossif Stalin oli spartakiaadion selge juba kolmekümnendatest. del alati staadionil ja pildil olemas, suusasangarid Veerpalu ja kusjuures mulle tundub, et teatud Kui seda ja natuke hilisemat periooŠmigun, siis kõik tahtsid koos di vaadata, siis tuuakse tavaliselt ajal oli see tema jaoks piltlikult öelnendega olla. Edgar Savisaar des pigem kohustus ideoloogia ees, välja kolm tasandit, mida üritatakse saatis isegi jõuludeks kaardi, kus mida ta esindas. Kaja Kallasel ei ole saavutada. Kui vaatame natsi-Saksellist kohustust. samaad või fašistlikku Itaaliat, siis ta oli end kahe vahele sättinud. esimene on teatud militaarne taMO: Kui võtame praegu näiteks Kaja Kallas aga ei taha hetkel Eesti naiste vehklemiskoondises sand, kehaline ettevalmistus, teine Eesti jalgpallikoondisega toimuva, siis diktatuuri puhul see tasand on rahvuslik (ehk võidab ühe pildi peal olla.“ lahendataks ühte moodi, aga meil rahvas) ja kolmandaks on rahvuson arvamuste paljusus: kes arvab, vaheline tasand, internatsionaalne reputatsioon. Kas see, kuidas diktatuurid jalgpalli et Katrina Lehis peaks seal olema, kes arvab, et kasutavad, või see, milleks neil seda vaja on, on teda ei peaks seal olema. Jalgpallis ju ka: tõenäoliselt sooviks kõige ideaalsem diktatuur kontrollida ajas teisenenud? kindlasti peatreenerit, see on selge, aga kuni eduMO: Sõltub sportlikust poolest. Ühiskondlikult on mõistlik siduda end millegagi, kus saab end rivini välja. Ma arvan, et võimsamad diktaatorid heast küljest näidata. Kui võtame nüüdisaegse on oma tippaegadel öelnud, kes lähevad väljakule. diktatuuri Põhja-Korea, siis nende koondis on RT: Selleks ei pea isegi olema võimas diktaator ka pääsenud maailmatasemele, aga tulemusi ei oma tipphetkel. Hunta ajal, kui ühte diktaatorit ei olnud, vaid valitses sõjaväeline valitsusvorm, imolnud. Me ei näe, et diktatuur sooviks end selle koondisega siduda. bus see tasapisi Brasiilia jalgpalliliitu ja hakkas seal

2024 JAANUAR JALKA

41


VESTLUSRING ka sportlikke otsuseid mõjutama. Brasiilia on ka mõtle temast selliselt. Kui mõtleme ingliskeelüks näide selle kohta, kus jalgpall režiimile sele terminile sportswashing, siis Venemaa on nüüdseks oma selle valla saavutused meeldis, sest tihti on vaja ka riigisisest PR-kampaaniat teha, ja jalgpall seda maha mänginud, aga naftašeigid on selles osas esirinnas. Väljapoole sunnatud võimaldas. 1970. aasta MM-tiitel mõjus populaarsuse osas mõtleksin mina esihuntale seepärast väga hästi, et mingid mesena just sinnapoole. kuriteod unustati kiiremini ära. JS: Kas 1980. aastate Brasiilia ei MO: Hästi oluline on pehme jõud. ole ka näide selle kohta, et osutatakNäeme ka Venemaa puhul, et lõputult ei se tribüünidel ja väljakul esile kerkinud saa kõvale jõule panustada, aga just sporvaiksele vastupanuliikumisele? didiplomaatia ja võistluste korraldamine – mitu korda on Hiina viimasel ajal olümRT: Hitlerile vaevalt et staadionil vastu vaieldi, ei usu, et ka Stalinile. Diktatuure piamänge korraldanud? Pidevalt on lootus, et äkki nad muutuvad, äkki läheb midagi paremaks. on erinevaid: võime täna siin rääkida ka näiJohannes teks Viktor Orbánist, kes diktaator (veel) ei ole, Suurriikidele on aga hästi oluline, et ollakse Vedru on ERRi autoritaarsuses on erinevaid astmeid. Huntapildis millegi inimlikuga. Pariisi olümpiamängude spordireporter ja Eesti eel arutatakse seda, millistel tingimustel tohivad le tõenäoliselt sai niimoodi meelsust avaldada, Spordiajaloo võibolla ka Francole, aga hunta ei olnud selles Vene sportlased peale pääseda. Hea küll, enda lipu Seltsi juhatuse tähenduses Hitler. all ei tohi, aga äkki neutraalse lipu all? Aga nad on liige. ju ikkagi venelased! Kui nad koju lähevad, siis ega JV: Mängija Sócrates oli Brasiilia jalgpallis selge opositsionäär ja kahtlustan, et see on üks selge neid medaleid ei võitnud rahvusvaheline olümpiapõhjus, miks ta on nii kõneka looga mängija. Kui komitee, vaid ikka Venemaa. ta ei oleks inimesena olnud selline, siis arvan, et JV: Mis on üldse see, mida laiemalt vaadates ta oleks mängijana väljendanud oma kehakeele ja sport ja jalgpall sealhulgas võiks rahvusvaheliseoskustega midagi muud. le maailmakorrale anda? Kui tuua mõte ka Eesti MO: Kui vahepeal käis läbi Orbáni nimi, siis jalgpallist – kui jalgpall ei ole asi iseeneses, vaid seal on sõltuvus spordist ilmselt isegi suurem kui vahend, siis äkki oleks maailmarahu huvides kõige nii-öelda täiuslike diktatuuride puhul. Mitte päris parem, kui venelased saaksid osaleda? Minu meede on profülaktiline, see on olukordemokraatlike riikide puhul põimuvad sport ja riik niipidi (ja mida me oleme tegelikult raks, kus sõda parasjagu ei ole, ja ka Eestis näinud), et poliitikutele selleks, et järgmist konflikti ennetada. Maailmarahu huvides oleks väga meeldib väga erakondadesse kaasaoluline, et Venemaa meeskond… ta tippsportlasi, kelle kohta me pole tegelikult üldse kuulnud, mida nad MO: …kvalifitseeruks automaatühiskonnakorraldusest arvavad, aga selt kõikidele finaalturniiridele, see Johannes Vedru: nad koguvad hääli, on populaarsed ja tagaks stabiilse rahu? Kusjuures „Kui tuua mõte ka Eesti jalgpallist maailm oleks ilmselt sellega nõus! kui nad veel midagi režiimi kohta ka – kui jalgpall ei ole asi iseeneses, Võiks neile isegi anda koha finaalis! ütlevad, on see veel õudsem kombo. vaid vahend, siis äkki oleks Näeme, et sporti ja jalgpalli pumbaJV: Nad võiksid võita ka! Siis ratakse raha, mida mingi aeg hiljem kendub stsenaarium, et diktatuur maailmarahu huvides kõige saab riigisiseste probleemide ravipoliitilise kapitalina tagasi teenida. parem, kui venelased saaksid miseks spordi kaudu rahva väga hea osaleda?“ Rahu nimel spordis edu tuju. Selle tagajärjel on venelastel vävenelastele? hem põhjust kellelegi kallale minna. Seda, et majandusel halvasti läheb, ei pea kuidagi JS: Läheksin edasi kahe tasandi juurde. Raul rõvarjama või nurga taha peitma mõne sõjaga. hutas riigisisest eesmärki, et jalgpall on vahend, kuidas režiimi legitimeerida. Teisel tasandil oleme MO: Jõudsid majandusliku pooleni. Kui Vene viimasel ajal näinud diktatuure, mis on rahvusvasportlased kõikidele võistlustele peale saavad, siis helisel tasemel väga edukad. Hea näide on 2018. ehk võiks ka iga kümnes naftabarrel, mis maailmas aasta ja Venemaa, kes suutis arvestades tolle hetke müüakse, automaatselt venelastele minna? See oli konteksti eriti angloameerika ajakirjanduses jätta muidugi sarkasm! Ma tahtsin lihtsalt öelda, et see, mulje väga sõbralikust ja külalislahkest riigist. mida sa kirjeldasid, on utoopia. RT: Miks tõid esimese asjana välja 2018. aasJV: Tahtsingi öelda, et diktatuurid näevad sporta? Võibolla on see meie arusaam diktatuurist ti vahendina. Kui ta on vahend, siis võiksimegi või autoritaarsest juhtimisest, et meil on vaja sellise utoopia tekitada. sinna etteotsa üht tüüpi, keda me hästi teame. RT: Tihti öeldakse, et sport ühendab rahvaid ja Katar ei ole demokraatia etalon, Katar on vaat teeme rohkem sporti, sest see muudab inimesed raet hullem diktatuur kui Venemaa, aga kuna me humeelsemaks. Ma kardan, et sellel pole empiirilist ei tunne Katari diktaatorit niimoodi, siis me ei tuge. Jah, olümpiamängudel lasti vanasti rahutuvid

42 JALKA JAANUAR 2024


VESTLUSRING lendu, aga paneksin kümme eurot selle peale, et korrelatsioon tegelikult puudub. Ma arvan, et see mõju on pigem konsolideeriv. Ehk siis mitte see, et uut sõda ei pea alustama, sest rahvas on rõõmus, vaid et nüüd oleme indu täis ja saame sõtta minna. MO: Johannes, kui sinu loogika kehtiks, siis reaalsus peaks olema see, et Suurbritannias elavad kõige rahumeelsemad inimesed, sest nad käivad spordivõistluselt spordivõistlusele, jalgpallihuligaansust ei ole ja kõik on sõbrad. JV: Millest sa nüüd räägid, nad pole ju suurturniiri võitnud 1966. aastast saati! RT: Naiste Euroopa meistriks nad ju alles tulid!

RT: Kurb on see, et ma nüüd ei näegi probleemi. Ja paraku on selliseid inimesi ka otsustajate seas. Groteskne oli Gianni Infantino seletus Katari MMi ajal, kui ta sisuliselt ütles, et vaadake, millised te ise olete, ärge jaurake. On küsitav, kas sellises maailmas saabki indiviidi moraalne kompass midagi teha, kas väga üllaste ideedega inimene üldse saab sellise organisatsiooni juht olla. MO: Mina näen probleemi: lõpuks spordialad niimoodi marginaliseeruvad. Suured kompaniid ei taha enam ennast nende aladega siduda ja leitakse uued partnerid, olgu nendeks siis kriket, Ameerika jalgpall või ragbi.

Kui kõik võidavad, siis kus on probleem?

Kas jalgpall kaldub ise diktatuuride poole?

JS: Kui võtame Katari MMi, siis lääne meedia tuli ja rääkis ainult inimõigustest, aga järeldus on, et Katarit see absoluutselt ei huvitanud, mainekasu oli väga suur, kõik eesmärgid said saavutatud. Ainus küsimus on: miks jalgpall ise seda lubab? RT: Ainus riik, kus Katari MMi puhul võimalikust boikotist räägiti, oli Norra, aga norralased ei kvalifitseerunudki. Miks jalgpall seda lubab? Sest oleme fossiilkütustest sõltuv ühiskond ja neil on tänu sellele hästi palju raha, mida ka spordijuhid tahavad oma taskusse panna. Samuti saab sellega seostada üldist mõtet, et kogu aeg on vaja laieneda ja kasvada. Jalgpall tahab ka uusi turgusid vallutada – ja kui juba sellest räägime, siis ei saa rahast üle ega ümber. FIFA tahab võimalikult palju laieneda, olla võimalikult globaalne ja suur. MO: Ma Katari korruptsioonist nii hästi ei tea, aga tõmbaksin paralleeli olümpiamängudega. Ma arvan, et Sotši olümpiamängud olid kaasaegsetest olümpiamängudest kõige kallimad. Mitte seetõttu, et sinna kõige rohkem raha kulus, vaid seetõttu, et kõik ehitushanked olid korraldatud selliselt, et need võitis üks kindel seltskond. Vladimir Putini ja tema lähiringkonna majanduslik heaolu kasvas nende mängude järel märkimisväärselt. Seda tüüpi riikides saab eeldada, et isegi kui šeigil on raha piisavalt, siis tema lähikonnale on need mängud pigem tulu, mitte kulu – alati tuleb ju midagi ehitada ja kuskilt ikka midagi külge jääb. Korruptsioon ei ole seda tüüpi riikides väike. Samuti on selliste projektide hind läinud liiga kalliks – maailmas ongi ainult loetud arv riike, kes suudavad jalgpalli MMi või olümpiamänge endale rahaliselt lubada. JS: Kui vaatame, milline näiteks jalgpalli MMi korraldamise puhul olukord on: riigisiseselt on kasulik, rahvusvaheliselt kasulik, jalgpallile on kasulik (vaadake, kui ebanormaalselt palju raha jalgpalli tuleb!), siis kas see ei ole lõppude lõpuks loomulik protsess? Tundub, et kõik võidavad? Milles on probleem?

Joosep Susi.

JS: Praegusel hetkel on jalgpall vaat et ainus globaalne kultuuriline kood, mida peaaegu kõik maailma riigid jagavad. Võibolla ka Taylor Swift, aga teda oleks väga keeruline totalitaarse režiimi teenistusse rakendada. Jalgpall sobitub ju selleks aga ideaalselt ja varjatult ihkab seda. Kas see on nõiaring? JV: See, kui diktatuurid aeg-ajalt jalgpalli suurvõistlusi korraldavad, ei olegi suur probleem. 1934 toimus MM Itaalias, 1978 Argentinas, 2018 Venemaal – alles nüüd on meil esimene näide, kus kaks MMi järjest on kahtlastes oludes toimunud. Probleem tekib pigem siis, kui see saab reegliks. Spordiajaloolasena ma isegi pisut hindan seda, kui sport suudab ühiskonda peegeldada. Kui see juhtub kord teatud aja jooksul, siis on see hea näide, millest õppida, aga kui see saab reegliks, siis tekib nõiaring. RT: 2030. aasta MMi suhtes on ju Saudi Araabia praegu vist ainus kandidaat. 1934. aastal ei olnudki palju valikuid, kus MMi korraldada. 1978. aasta turniiri sai Argentinale anda jalgpallioskuste pärast. Katar ja saudid sellega hiilata ei saa. Kui siia kõrvale tuua olümpiamängud, siis 20. sajandist meenuvad vaid Berliin 1936 ja Moskva 1980, lisaks ka Garmisch-Partenkirchen 1936. Nagu ka olümpiamängud, on jalgpalli MM sündmus, mis toimub niigi harva – nii et kui see sagedus hakkab juba silma torkama, siis on probleem olemas. JS: Suurvõistluste korraldamine on üks asi, aga mulle tundub, et riigid nagu Katar, Saudi Araabia ja Venemaa kasutavad sporti oluliselt laiemalt oma eesmärkide saavutamiseks. See, kuidas on tungitud Inglismaa kõrgliigasse või meelelahutuse essentsi, ei puuduta ainult võistlusi. MO: Huvitav on see, kui Saudi prints otsustab, et tal on vaja võimsat Saudi jalgpalliliigat, siis tal on raha, et osta maailma tippe. Täna tahan, oman jalgpalliliigat, homme tahan, ostan endale muude valdkondade tegijad kokku.

2024 JAANUAR JALKA

43


VESTLUSRING JS: Sinna on ju mängima läinud väga palju tõelisi tippmängijaid, aga mulle tuleb pähe vaid üks, kes on selle eest oma kodumaal kõvasti kriitikat saanud – Jordan Henderson.

Kas jalgpall kasvatab diktaatoreid?

JV: Kalmetile Nüganeni stiil ju ei sobinud? RT: Mingi loogika paistab Johannese mõttes küll olevat. Kui filmikunstile mõtleme, siis seal on ju viimasel ajal olnud palju skandaale, kus on olnud võimupositsiooni ärakasutamist. Kui aga töötajaid koheldaks ministeeriumis, kaupluses või ükskõik kus nagu jalgpallivõistkonnas, oleks töövaidluskomisjonil kolme sekundiga otsus töötaja kasuks tehtud. Sooritusvajaduse põhjusel lubab see maailm käitumist, mida me tavaelus mitte kuidagi ei lubaks. MO: Kui mina kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel spordiga tegelesin – minu taust on rohkem käsipall –, siis oli täiesti tavaline, et eriti jõhkralt koheldi Tallinna poisse. Ütleme, et viskas väravast mööda, kaitsesse joostes pani treener litaka kirja. Tänapäeval täiesti vastuvõetamatu tegevus! Kui praegu kuskil noortekoondises midagi sellist toimuks, siis see treener juba järgmisel õhtul enam ei oleks treener. RT: Selle üle on ju ainult hea meel. Samas oleme kõik kuulnud Sir Alex Fergusoni „föönimeetodist“ ja sellest, kuidas David Beckham pidi enne mängu juuksed maha ajama, sest Fergusonile tema soeng ei meeldinud. See ongi üldaktsepteeritud, et treener on diktaator. Ei ole nii, et keegi mõtleb, et ma nüüd hakkan keset mängu isetegevust tegema. Selles mõttes see keskkond sellist käitumist soosib, aga see ei tähenda, et neist automaatselt diktaatorid kasvaksid, sest jalgpall ei ole õnneks päris diktatuuris elanud AKSK jäähokivõistkond, kus muud elu ei olnudki.

RT: Saudid teevad Saudi liigat, Hiina liiga on ära vajunud, India üritas midagi, aga suurem probleem on minu jaoks see osa „spordipesust“, mis puudutab Euroopa tiimide äraostmist. Mis on Pep Guardiola? Paljudele tulevad pähe edukad meeskonnad, tiki-taka, suuRaul Toomla repärane treener ja nii edasi, aga lõpuks on ta ühe on Tartu ülikoolis režiimi visiitkaart. Seda ei heida talle keegi mitte rahvusvaheliste suhete lektor ja kunagi ette, sest vaatame kõik 11 sinist särki. jalgpalliMO: Klubide ostmise puhul tundub olevat kaks mälumängur. eesmärki: ühest küljest ostad sa endale lääne ühiskonnas positsiooni, teiseks on majanduslik pool. Lääne ajakirjandust lugedes tundub see suurepärane koht, kus raha pesta. Kulud on suured, sealt mingi summa läbi lasta ja läbi pesta ei ole mingi probleem. RT: Araabia šeikidel pole vaja raha pesta, see on meie enda diisli hind, mis nende rahakotti läheb. Kui uutesse omanikesse üldse kriitiliselt ei suhtuta, siis olemegi ühel hetkel olukorras, kus kiidame meeskonda viie aastaga võidetud 20 tiitli eest ja kuulutame nad parimaks asjaks ajaloos, kuigi tegelikult on küsimus: mis hinnaga? JV: Küsin retooriliselt: kas teile ei tundu, et jalgpall ongi see, mis diktaatoreid kasvatab? Kui tahad tipus Raul Toomla: olla, siis iga võistkonna sees on tõe„Kui aga töötajaid koheldaks näoliselt paar mängijat, kelle üheks Demokraatiaga kaugele ei ministeeriumis, kaupluses omaduseks on see, et temas on dikjõua? või ükskõik kus nagu taatori jooni. Kahtlemata on neid ka JS: Spordipsühholoogia on edasi treenerite hulgas. Mulle tundub, et liikunud ja teame, kuidas inimene jalgpallivõistkonnas, oleks meeskonna loogikas ei saagi muudtõhusamalt areneb. Teisest küljest töövaidluskomisjonil kolme vaadates võib aga ju öelda, et jalgmoodi olla – olen aru saanud, et sekundiga otsus töötaja kasuks isegi uuringute tasemel on leitud pall kasvatab pimesi allumist. Aga tehtud.“ kinnitust, et eduka tiimi koostaminagu Mirko ütles, siis on mitte päris demokraatlikke riike maailmas päris seks peab seal olema mõni dikteeriv palju ja nad on kõik FIFAs. Mõnes mõttes tundub tüüp. Kui mõelda sellele, kes jõuavad spordijuhtideks, näiteks Michel Platini, siis tihtipeale on need see justkui olevat struktuuri sisse kirjutatud, et kui inimesed, kes on olnud varem oma võistkonnas oled väga heatahtlik ja demokraatliku elutunnetuselles rollis. sega inimene, siis väga kaugele seal ei jõua. MO: Aafrika juures peitub ilmselt üks osa vasMO: Ma küsiks vastu: kas teatris on sinu meelest kõige suurem diktaator direktor või peanäitejuht? tusest: kui vaadata seda, kui palju on Aafrikas riike, siis kõigil neil on FIFAs üks hääl. Ma pole Hakkasin lihtsalt mõtlema, et kui võtame teatri, siis näitlejad ei ole ju nupud või nukud, keda küll kuulnud, et keegi oleks Euroopa Liidu tasandil liigutatakse. Kui võtame Linnateatri praeguse arutanud, mis on Euroopa Liidu huvid spordis või koosseisu, siis kas Uku Uusberg läheb kohale ja jalgpallis. Mulle tundub, et Euroopa Liit ei olegi ütleb, et Võigemast, sina teed seda, seda ja seda? mõelnud, kuidas spordi või pehme jõu kaudu poKui eesmärk on see, et laval kokku mängida, siis liitilisi eesmärke saavutada. kõik kuulavad vägesid juhtivat inimest. See aga ei RT: Selleks, et pehmet jõudu rakendada, peab tähenda, et süsteem soosiks diktatuuri. omama ka mingit mõju. Demokraatlikes ühiskon-

44 JALKA JAANUAR 2024


VESTLUSRING dades on meil kõigil üks hääl, aga sellest hoolimata on mõni inimene ja mõni organisatsioon mõjukam kui teine. FIFA ei saa ka loota, et igas asjas hääletavad need diktatuurid või mittedemokraatiad nende poolt. Kui Euroopa ja poliitiliselt Ameerika Ühendriigid (sest FBI on vist ainus uurimisorganisatsioon, mis on rahvusvaheliselt nähtavalt tegelenud suurema spordikorruptsiooniga) on mõne asja vastu, siis ei saa vast eeldada, et enamhääletusega alati kõik läbi läheb. MO: Siis tekibki ju küsimus. Kui oled ühe väikese Ida-Euroopa riigi jalgpalliliidu president ja kuskil on võimalik diilitada, näiteks on pakkumisel reklaamiraha või muul moel nähtavus, siis kas valid euroopalikud väärtused ja jääd iseendaks või valid raha? Kui niipidi saaks endale parema tulemuse osta, siis nagu Paul-Eerik Rummo ütleb, oleme kõik müüdavad. Turul oleme vennad ja õed. RT: FIFA üritab muidugi diktatuuririiki ja jalgpalliliitu omavahel lahus hoida ja tundub selles osas isegi töötavat: riigijuhid ei saa niisama lihtsalt jalgpalliliidu asjadesse sekkuda. MO: Ma jäin mõtlema. Euroopas meil väga palju diktatuure enam jäänud ei ole, Valgevene on võibolla viimane täiuslik diktatuur. Kui Lukašenka tahaks olla Valgevene koondise väravavaht, kas ta saaks seda teha?

Euroopale jääb naistevutt?

JS: Viimastel aastatel oleme aga näinud, et riigid nagu Katar ja Saudi Araabia on suutnud oma mõju maailma tippjalgpallis kinnistada, kasutada jalgpalli väga tugeva relvana. See tundub aina süvenevat. Kui vaatame viie aasta pärast maailma tippjalgpalli, siis kas põhilisi liikumisi määrataksegi sealt? JV: Siin võiks olla võtmekohaks fännide kaasatus. Kui Euroopa superliiga projekt vett vedama läks, siis oli fännide roll selles üsna määrav. RT: Paradoks seisneb aga selles, et kaks klubi, kes seda lõpuks kõige rohkem fännama jäid, FC Barcelona ja Real Madrid, on ju fännide omanduses, välja langesid konkreetse omanikuga kommertsklubid. MO: Üleüldise majanduslanguse ja vananeva ühiskonna tingimustes võib ju üldse paljudele imelik tunduda, miks jalgpalli nii suuri summasid pannakse. Selle asemel võiks ju uusi haiglaid ehitada või pensione tõsta… RT: Euroopas on jalgpalli plussiks muidugi see, et kõik need klubid, võistlused ja staadionid on juba üle saja aasta olemas olnud, mitte et neid nüüd järsku hakataks tekitama. Saudi superliiga osas vaatame edasi, kuidas inimesed sellega kaasa tulevad – sedasama Jordan Hendersoni käis viimati vaatamas vähem inimesi kui Tammeka mängu Harju JK Laagriga. Mis puudutab seda, kuidas mõjutab see kõik näiteks Inglismaa liigat, siis minu meelest süüdistati

juba 1995. aastal Blackburn Roversit tiitli ostmises – tol ajal oli see lihtsalt meeletult palju odavam. JV: Kui Mirko ennist ütles, et suur osa maailma rahvast elab ebademokraatlikes ühiskondades, siis mida rohkem jalgpall sinna levib, seda vähem adekvaatne on jalgpalli käsitlemine euroopalikust vaatepunktist. RT: Samal ajal elab ka demokraatlikes riikides rohkem inimesi kui kunagi varem. MO: Kui me Joosepiga tahaksime jalgpalli mängida, siis siia A. Le Coq Arenale meid ilmselt sisse ei lastaks, aga kui võtame palli ja läheme suvalisele haljasalale, siis saame seda teha. Mitte väga ammu aega tagasi käisin Jordaanias põgenikelaagrites ja seal oli Eesti mittetulundusühingul Mondo parasjagu käsil projekt, millega koguti raha putsade ostmiseks. Nad viisid putsad laagritesse tüdrukutele, nägin väga palju särasilmseid tütarlapsi, kelle jaoks oli jalgpall parim osa nende päevast. Üks tüdruk, kes oli varem ainult paljajalu mänginud, oli putsade üle küll tohutult õnnelik, aga ta ei teadnud, kas ta üldse oskabki putsadega mängida. Süürias need lapsed aga jalgpalli mängida ei saanud, sest sealne diktaator al-Assad oli otsustanud, et see ei käi nende kultuuri juurde, et naised jalgpalli mängivad. Need tüdrukud olid mõne aastaga jalgpalli päris hästi selgeks saanud. JV: Võibolla ongi tulevikus nii, et meestejalgpall jääb Euroopa jaoks üha kaugemaks ja seda hakkavad kujundama teised jõud, eurooplastele jääb aga naistejalgpall? Arvestades seda, et igal pool maailmas pole see aktsepteeritud, on seal ehk võimalik säilitada kõik ajaloolised ilmingud, anda neile uus elu ja hoida demokraatliku jalgpalli essentsi.

2024 JAANUAR JALKA

45


MÄNGIJA LUUBI ALL

Oskar Hõim Jalka luubi all on U19 koondise ja Paide Linnameeskonna keskpoolkaitsja Oskar Hõim, kes alles eelmisel hooajal astus esiliiga B-st A. Le Coq Premium liigasse, aga kerkis juba debüüthooajal Paide meeskonnas oluliseks lüliks. Mängumeest hindavad tema peatreener klubis Ivan Stojković ja esimene treener Nõmme Kalju FCst Peeter Kusma. ÕHUVÕITLUS

VÄLJAKUNÄGEMINE

Stojković: Õhuduellid pole tema jaoks probleemiks, kuigi ta on alles 18 – vastupidi, ta on selles eriti osav ja kasutab seda oma tugevusena. Kusma: Enamik duelle õhuvõitluses on positsioonist lähtuvalt kaitseduellid. Ta saab nendega rahuldavalt hakkama ja kindlasti tõuseb kvaliteet lähiaastatel kogemuse ja jõu kasvu kaudu.

Stojković: Saab mängust väga hästi aru, jälgib olukorda enne söödu vastuvõtmist ja saab üldiselt aru, milliseid ruume saab esimese puute ja sööduga ära kasutada. Kusma: Mängu ja selle voolavuse loogika tajumine on hea.

JÕUD

Stojković: Oli hooaja alguses tema jaoks probleem, mis on ka normaalne, arvestades, et ta astus otse esiliiga B-st Premium liigasse. Hooaja edenedes läks selles vallas paremaks ja jõudis tasemeni, kus sai vajaliku intensiivsusega hõlpsasti hakkama. Kusma: Põhivastupidavus ja aeroobne vastupidavus on heal tasemel.

Stojković: Kuigi mängib palju vanemate mängijatega, näitab juba, et duellid on tema tugevus, ja ta kasutab jõudu hästi ära. Plahvatuslik jõud ja kiirus on midagi, mille kallal püüame temaga koos töötada, et teha selles osas järgmine samm edasi. Kusma: Eakohase tulemusspordi rahuldaval tasemel.

SISU

LIIKUVUS

VASTUPIDAVUS

Stojković: Tehniliselt andekas, töökas, nutikate liigutustega ja suurte eesmärkidega mängija. Minu kui treeneri jaoks on rõõm selliste mängijatega töötada. Taktikaliselt paindlik mängija, kes suudab olenevalt ülesannetest isegi eri positsioonidel mängida. Vaikne ja intelligentne, teeb oma tööd hästi ja saab taktikaliste ülesannetega väga kiiresti hakkama. Kusma: Oskaril on kõva sisu! Juba kümneaastaselt võis tema silmavaate ja meeletu tahte pealt öelda, et siit võib mängumees tulla!

Stojković: Tänu intelligentsusele on liikumine tõeliselt nutikas. Ta on alati õiges kohas, suurema osa ajast õige nurga all ja hea kehaasendiga. Ta mõistab, et ei pea palju jooksma, vaid peab tegema seda targalt. Kusma: Kiire liikumine ja plastilisus ei ole ilmselt need komponendid, mille järgi teda jalgpallimaailmas tuntakse. Kõrgema taseme saavutamiseks kindlasti vajalikud asjad, mida arendada.

KIIRUS

Stojković: Kuigi ta liigub pikkade sammudega, on see midagi, mille kallal peab ta kindlasti tööd tegema. Kusma: Ei ole just tema trump. Eri kiirusliikide arendamine on üks kahest olulisest aspektist rahvusvahelises konkurentsis läbilöömiseks.

TEHNIKA

Stojković: Üks tema parimaid omadusi. Mulle meeldib panna tehniliselt kõige andekamad mängijad keskkaitsja positsioonile, et rünnakuid paremini alustada, sest keskkaitsjad näevad kogu väljakut enda ees. Tema tehniliste oskuste pärast proovisime teda seal kasutada ja ta tegi seda väga hästi. Kusma: Üldine jalgpallitehnika ja koordinatsioon palliga on rahuldav.

5 4 3 2 1 0

4

4,5

Väljakunägemine

Vastupidavus

46 JALKA JAANUAR 2023

4

Liikumine

SÖÖT JA LÖÖK

Stojković: Pikad söödud on heal tasemel, ta näeb neid hästi ja sööduulatus on hea. Üritame temaga töötada lühikeste söötude ja ühepuutesöötude kallal, et tema mängukiirust parandada. Kusma: Korralikul tasemel. Suudab mõlema jalaga anda täpseid diagonaalpalle.

4,5

Tehnika

4

4

Õhuvõitlus

Jõud

4,5 3

Sisu

Kiirus

4

Sööt ja löök


MÄNGIJA LUUBI ALL

Zlatan Ibrahimovićist ja N’Golo Kantést inspiratsiooni ammutav mees soovib Chelseas mängida

ja Eesti MMile viia

Oskar, Sul on seljataga edukas debüütaasta Premium liigas, kus said Paide eest kirja lausa 34 mängu. Jaga oma muljeid: mis oli üllatav, mis vajas harjumist ja millistes elementides tundsid end kõige mugavamalt? Olen väga õnnelik, et sain varakult võimaluse ja suutsin järjepidevalt mänguaega saada. Üllatusena otseselt midagi ei tulnud, teadsin, et mäng on kiirem ja füüsilisem. Kui sellega ära harjusin, tundsin end väljakul väga hästi.

FOTOD: Liisi Troska

CV Sünniaeg: 1.07.2005 Positsioon: poolkaitsja Klubi: Paide Linnameeskond Endised klubid: Nõmme Kalju FC, AIK, IF Brommapojkarna, JK Tabasalu Endised treenerid: Andres Koogas, Peeter Kusma, Marcus Wallin, Oscar Wigart, Riho Pill, Jüri Talu, Risto Sarapik, Alan Monken Arruda, Marko Pärnpuu, Joel Indermitte, Karel Voolaid Koondisekarjäär: U19 koondis 13/1, U18 koondis 3/0, U17 koondis 10/0

2014–2019 mängisid Rootsi suurklubi IF Brommapojkarna noortesüsteemis. Räägi mõni eredam mälestus või naljakam seik sellest ajast. Terve see aeg oli väga huvitav ja sellest ajast on palju mälestusi. Kõige naljakam hetk oli ehk see, kui osalesin 12aastaselt ühel suurel turniiril Örebros. Tegime nädal aega seal trenni ja nädalavahetusel oli meil turniir, kus jõudsime finaali. Finaal jäi viiki ja olime juba valmis penalteid lööma, kui kohtunik ütles, et penalteid ei tule, vaid tõmbame hoopis loosi. Kahjuks kaotasime loosi ja läksime koju teise kohaga. Eri noortekoondiste vanuseklasside peale on sul kokku 26 mängu. Milline neist on jäänud sulle meelde kõige enam ja miks? Kõige rohkem on mul meeles mäng U19 koondise eest, kui mängisime Läti vastu. Seal lõin oma esimese koondisevärava, olin kapten ja suutsime 6 : 2 võita. Muidugi oli meeldejääv ka EM-valikturniir U17 koondisega, kui tulime alagrupis esimeseks ja pääsesime eliitringi. See oli väga lahe emotsioon! Kas parem või vasak jalg? Suudan mängida mõlema jalaga. Pole vahet, mis jala juures pall on. Arvan, et see on üks mu trumpidest. Parem jalg on siiski mu tugevam jalg, vasakut tuleb veel treenida. Kui saaksid võtta üksikule saarele kaasa ühe tiimikaaslase, kes see oleks ja miks? Võtaksin kaasa Sander Soo. Temaga on mul hea klapp ja kahekesi suudame kindlasti mingi hea plaani välja mõelda, kuidas elus püsida. Soo räägib tavaliselt ka häid lugusid, ehk igav meil ei hakkaks. Kes kuuluksid sinu aasta sümboolsesse koosseisu? Ebrima Jarju, Joseph Saliste, Rasmus Peetson, Bourama Fomba, Kristo Hussar, Karl Mööl, Mihkel Ainsalu, Konstantin Vassiljev, Tristan Koskor, Siim Luts, Mollo Bessala. Millest unistad? Tahan jõuda Eestiga MMile ja ise mängida Chelseas, kus võidame iga hooaeg tiitleid! Miks just Chelsea? Tegemist on minu lemmikklubiga. Väiksena nägin telekast nende mängu ja pärast seda olen seal alati tahtnud mängida. Kas sul on mõni lemmikjalgpallur, kelle stiilist või oskustest sa eeskuju võtad? Mu lemmikjalgpallur on Zlatan Ibrahimović, aga kuna tema positsioon on ründes, siis temast mänguliselt ma väga palju eeskuju ei võta. Eeskuju võtan N’Golo Kanté mängustiilist, ta on väga töökas ja osaleb nii rünnakul kui kaitses. Ta on distsiplineeritud ja teeb tiimi jaoks kõike – täpselt nii, nagu mina tahan mängida.

Milline jalgpallitreener või mängija on sind kõige rohkem inspireerinud ja miks? Kõige rohkem on mind inspireerinud Zlatan. Kuna olen ka Rootsis elanud, siis kuulsin väiksena temast pidevalt. Ta on seal nagu kuningas, kõik räägivad temast ja austavad teda. See töö, mis ta teinud on, et jõuda sinna, kus ta on, on väga inspireeriv. Tema mõttelaad on selline, mida vaja, et jalgpallis läbi lüüa, ja temalt on mul palju õppida.

2023 JAANUAR JALKA

47


FAKTIFOTO Foto: Jana Pipar

Hooaeg 2023 jäi tippjalgpallurina viimaseks aastaid Eesti koondist esindanud Sander Purile, kes lõpetas karjääri positiivsel toonil, aidates Tartu Tammekal üleminekumängudel Viimsi JK alistada.

SANDER PURI tõmbas karjäärile joone alla

48 JALKA JAANUAR 2024


FAKTIFOTO 92 mängu A-koondises

14 aasta pikkuse koondisekarjääri jooksul sai Puri Eesti A-koondises kirja 92 mängu ja neli väravat. Debüüdi tegi ta paar nädalat pärast 20. sünnipäeva Riias Balti turniiri mängus Läti vastu, vahetades 60. minutil välja Ats Purje. Tema viimaseks jäi 2022. aasta juunis toimunud maavõistlusmäng võõrsil Albaaniaga, kus ta 0 : 0 lõppenud kohtumises tegi kaasa esimesed 57 minutit.

Väravad neljale koondisele

92 koondisemänguga sahistas Puri vastaste võrku neljal korral. Debüütvärava lõi ta 2008. aasta lõpus Kuressaare linnastaadionil Leedule, 2009. aasta aprillis tõi aga just tema koll Eestile MM-valikmängus Armeenia vastu kodus 1 : 0 võidu. 2013. aastal kostitas ta väravaga Kõrgõzstani, 2015. aastal Saint Kittsi ja Nevist – viimast kolli tunnustati ka koondiseaasta ilusaima värava eest välja antava Hõbepalliga.

14 klubi, neist üheksa välismaal

Värvika klubikarjääri jooksul jõudis Puri esindada koguni 14 klubi. Eestis tõmbas Tartu SK 10 kasvandik selga nii FC Levadia, Viljandi Tuleviku, Nõmme Kalju, TJK Legioni kui Tartu Tammeka särgi, veel kirjuma välisklubide nimekirja moodustavad AE Lárisa (Kreeka kõrgliiga), Kielce Korona (Poola kõrgliiga), Pápa Lombard (Ungari kõrgliiga), KuPS (Soome kõrgliiga), St. Mirren (Šoti kõrgliiga), York City (Inglismaa League Two ehk tugevuselt neljas liiga), Sligo Rovers (Iirimaa kõrgliiga), Karviná (Tšehhi esiliiga) ja Waterford FC (Iirimaa kõrgliiga).

Enim mänge Levadia ja Kalju eest

Profiklubidest jäi Puri arvele kõige rohkem mänge meeskonnas, kelle ridades ta meeste seas läbimurde tegi – FC Levadias õnnestus tal platsil käia 89 ametlikus esindusmeeskonna kohtumises. Nõmme Kaljus jäi tema arvele 74 matši, Tammekas 59. Välisklubidest sai ta enim mänguaega Iirimaal – Waterfordis 39, Sligo Roversis 30 mängu. Kui juurde panna ka tema mängud Levadia duubeltiimi eest Eesti esiliigas, sai ta portaali Transfermarkt andmetel karjääri jooksul kõigi klubisarjade peale kokku kirja 492 mängu ja 98 väravat. Premium liigas jäi Puri arvele 227 mängu ja 42 väravat.

Kolmekordne Eesti meister

Karjääri suuremad tiitlid võitis Puri kohe karjääri algaastatel – hooaegadel 2006, 2008 ja 2009 tuli ta Levadia särgis kolmel korral Eesti meistriks. 2005. aasta mais mängis ta värskelt 17aastaseks saanuna ka Levadia võidukas karikafinaalis FC TVMK vastu, mis osutus Puri ainsaks karikavõiduks. 2016. aastal võitis ta Karviná ridades Tšehhi esiliiga, 2017. aastal Waterfordiga Iirimaa esiliiga.

2024 JAANUAR JALKA

49


KLÕPSUD

Hooajale panid punkti naised Naistel kestis lõppenud jalgpallihooaeg Eestis sedapuhku kauem kui meestel: kuna naistekoondised mängisid aasta viimased mängud veel detsembri alguses, jäi naiste meistriliigas hooaja lõpp meeste omaga võrreldes hilisemaks. Millised hetked püüdsid hooaja viimastest mängudest kinni meie piltnike objektiivid? Esiliigas teise koha saanud Viimsi JK sai tänavu esimest korda mängida Premium liiga koha peale, kuid üleminekumängudel jäädi Premium liiga üheksandale meeskonnale Tartu Tammekale selgelt alla. Viimsi kodumäng, mis liigutati ilmaolude tõttu Sportland Arenale, lõppes Tammeka 5 : 0 võiduga, mistõttu oli Tartus peetud mängu 1 : 1 viik viimsilastele vaid väike lohutus. Foto: Mauri Levandi

Hooaja lõpp on hüvastijättude aeg – naiste meistriliigas pronksile tulnud Tartu Tammeka jättis hüvasti peatreener Sirje Kapperiga, kes otsustas isiklikel põhjustel Tammekast lahkuda. Mõned Tammeka mängijad jäävad siiski Kapperi käe alla edasi mängima – on ta ju ühtlasi Eesti naistekoondise üks peatreeneritest. Foto: Liisi Troska

50 JALKA JAANUAR 2024


KLÕPSUD

Naistekoondise aasta eelviimane kohtumine Kasahstanis lõppes eestlannade napi 1 : 0 võiduga. Tuli aga välja, et vastaste Aleksandra Burova soovis juba mängu ajal Annegret Kala särki endale saada! Foto: Liisi Troska

Hoolimata sellest, et kohtumine toimus Eestist kolme ja poole tuhande kilomeetri kaugusel Astanas, toetasid Eesti naisi omad fännid! Foto: Liisi Troska

Eesti meistrina maitseb uni eriti magusalt! Kaisa Triin Arike (vasakul) tuli Eesti meistriks esimest korda, Karola Purgatsil (paremal) oli see kogemus juba varasemast olemas. Foto: Katariina Peetson

Astana Arenal olnud kohtumine oli mõneti ebatavaline: mäng peeti kinnise katusega kunstmurustaadionil. Seda sai sõna otseses mõttes omal nahal tunda Lisette Tammik, kes mängu lahinguhaavadega lõpetas – õnnetult kukkudes ei jõudnud ta käsi enne nägu vastu maad panna ja kare väljakukate kriimustas ta silmaümbrust. Foto: Liisi Troska

2024 JAANUAR JALKA

51


AJALUGU

Kreeka šokeerib jalgpallimaailma ja rikub Portugali peo Jalka jätkab tagasivaadete sarjaga, mis võtab järjepanu luubi alla kõik seni toimunud EM-finaalturniirid. Seekord on järg jõudnud 2004. aasta turniiri juurde – seni viimase, 2020. aasta EMini jõuame juba maikuus, vahetult enne järgmise turniiri algust! Tekst: Raul Ojassaar

2

004. aasta EM-finaalturniiri võõrustaja selgus 1999. aasta oktoobris, kui Portugal edestas favoriidiks peetud Hispaaniat ja kahekesi kandideerinud Austriat ja Ungarit. Portugallased lubasid korda teha viis juba eksisteerivat staadioni ja sellele lisaks ehitada viis uut areeni. Kümme staadioni oli uus EM-finaalturniiride tippmark: varasemad 16 meeskonnaga turniirid 1996. ja 2000. aastal olid hakkama saanud kaheksa võistluspaigaga. 50 valikturniiril osalevat koondist jagati kümnesse viieliikmelisse valikgruppi – otse finaalturniirile pääses iga grupi esikoht, teise koha võistkonnad loositi playoff-paaridesse, mille võitjad samuti Portugali pääsesid. Kuigi kümnest kõrgeima asetusega tiimist jäi finaalturniirilt eemale neli (Iirimaa, Rumeenia, Belgia, Türgi), siis väga suuri eemalejääjaid valikturniir kaasa ei toonud: ükski neist meeskondadest ei olnud tõsiseltvõetav kandidaat EM-tiitlile. Paar valikgruppi osutusid aga meeletult põnevaks: valikgrupis 2 õnnestus näiteks Taanil koguda kaheksa mänguga 15 punkti ja grupp võita, nendega viimases mängus viigistanud Bosnia ja Hertsegoviina kogus küll 13 punkti, aga jäi alles neljandaks! Taani ja Bosnia vahele mahtusid veel 14 punktiga Norra ja Rumeenia. Eesti alagrupis oli samuti võitlus esimeste kohtade nimel ülitihe: üllataja Bulgaaria võitis 17 punktiga grupi, Horvaatia ja Belgia jagasid 16 punktiga ära teise koha. Edasipääsust eriti kaugele ei jäänud ka Soome, kes teenis 10 punkti, jäädes aga alla nii Itaaliale

52 JALKA JAANUAR 2024

Kreeka koondis koos peatreener Otto Rehhageliga (mustas) võidukarikat tõstmas. Foto: imago images / Pro Shots / Scanpix

(17), Walesile (13) kui Serbiale ja Montenegrole (12). Puhaste paberitega läbis valiksarja ainsana kaheksast mängust kaheksa võitnud Prantsusmaa, kaotuseta liikusid 16 sekka veel Tšehhi, Inglismaa ja Saksamaa. Kuigi sakslased võitsid lõpuks oma valikgrupi Šotimaa, Islandi, Leedu ja Fääri saarte ees neljapunktilise eduga ja ühegi kaotuseta, teenis nende koondis kodumaa meedialt kõvasti kriitikat. Vaid paar kuud pärast 2002. aasta MM-finaalis mängimist saadi kodus Fääri saarte vastu raske 2 : 1 võit, millele järgnes 2003. aasta märtsis Nürnbergis 1 : 1 viik Leeduga. Viigid tehti veel ka Šotimaa ja Islandiga, kuid Rudi Völleri meeskonna niigi habras enesekindlus sai tõelise hoobi vaid natuke üle kuu aja enne EMi algust, kui sõpruskohtumises jäädi Rumeeniale alla lausa 1 : 5. Franz Beckenbauer oli üks kriitikutest, öeldes, et paljud inimesed arvavad tulemust nähes, et tegu on trükiveaga.

A-grupp Portugal 6 Kreeka 4 Hispaania 4 Venemaa 3


AJALUGU Siis ei saanud sellest ilmselt veel mitte keegi aru, aga juba turniiri avamäng jutustas sisuliselt ära kogu ülejäänud kuu aja loo. Võõrustaja Portugal pidi turniiri alustuseks saama hambaid teritada Kreeka kallal, kelle tiitlišansse hinnati turniiri eel kõrgemalt vaid Läti omadest. Ometi läks mäng hoopis teist rada pidi. Juba seitsmendal minutil karistas Giórgos Karagoúnis ära portugallaste paremkaitsja Paulo Ferreira valesöödu ja viis kreeklased juhtima, teise poolaja alguses võttis värskelt vahetusest sekkunud 19aastane Cristiano Ronaldo karistusalas maha Geórgios Sietarídise jalad ning Ángelos Basinási penalti saatis peoperemehed juba kahe väravaga taha. Manchester Unitedis äsja debüüthooaja seljataha jätnud Ronaldo suutis küll üleminutitel nurgalöögiolukorras peaga ühe värava tagasi lüüa, kuid Portugal sisuliselt ei rõõmustanudki selle üle, sest kaotusest see neid ei päästnud ning tundus, et kõik nende lootused varisevad juba avamänguga kokku. Tagantjärele saab aga öelda, et tegu oli ajaloolise tabamusega: see oli noorukese tähehakatise esimene koondisevärav, praeguseks on mees aga 128 koondiseväravaga läbi aegade resultatiivseim koondisemängija! Avamängus Hispaaniale 0 : 1 alla jäänud Venemaa saatis selle järel koju poolkaitsja Aleksandr Mostovoi, kes kritiseeris nii tiimikaaslaste taset kui peatreener Georgi Jartsevi meetodeid. Erilist efekti see aga ei andnud – teises mängus jäädi alla ka portugallastele ning vaid kahe mängu järel sai neist turniiri esimene välja langenud meeskond. Kreeklased võitlesid samal ajal aga Hispaanialt välja 1 : 1 viigi, mis andis neile viimase vooru eel üsna hea võimaluse edasipääsuks. Portugal teadis enne viimast mängu suure rivaali Hispaaniaga, et neil on tolku vaid võidust

Kuningas Otto Kreeka koondise Euroopa meistriks viinud peatreenerist Otto Rehhagelist sai mõistagi peaaegu üleöö Kreeka rahvuskangelane ja Ateena aukodanik, kuid tema varasemat karjääri kodumaa Bundesliga klubide juures vaadates ei tundugi enam nii uskumatu, et ta kreeklastest Euroopa tšempionid vormis. 1980. aastal Düsseldorfi Fortuna Saksamaa karikavõitjaks viinud Rehhagel veetis edukaimad aastad klubitreenerina Bremeni Werderis (1981–1995), mille ta selle aja jooksul väikesest klubist Bundesliga suurjõuks muutis. 1988. ja 1993. aasta tiitlivõidu kõrvale tuli aga tunduvalt rohkem teisi kohti ja kaotusi karikafinaalis, mistõttu pandi talle vahepeal Saksamaa meedias hüüdnimeks Viitseadmiral. Werderist liikus Rehhagel edasi suurde Müncheni Bayernisse, kus tal aga kippus asi algusest peale kiiva kiskuma – klubi juhtkond sai aru, et Rehhageli meetodid ja suhtumine ei sobinud Bayerni glamuurse keskkonnaga, ning ka mängijad pöördusid kiirelt tema vastu. Vaid aasta hiljem asus ta peatreeneriks esiliigameeskonnas Kaiserslautern, millega ta esimesel hooajal esiliiga võitis ja kohe järgmisel hooajal ajaloolise saavutusena ka Bundesligas tšempioniks tuli. Kreeka koondise võttis Rehhagel üle 2001. aastal, kusjuures esimene mäng lõppes suisa katastroofiga, kui MM-valikmängus jäädi Helsingis Soomele alla 1 : 5. Ka 2004. aasta EM-valiksari ei alanud lubavalt, esimeses kahes mängus jäädi alla Hispaaniale ja Ukrainale, ent seejärel võeti kuus võitu (kuus nullimängu!) järjest ja võideti Hispaania ees valikgrupp. 2004. aasta EM ähvardas jääda Rehhageli Kreeka ainsaks sähvatuseks: sellele järgnenud MM-valiksarja alustuseks jäädi kohe alla Albaaniale ning Euroopa meister MMile ei pääsenudki. Viga parandati neli aastat hiljem ning 2010. aastal sai 71aastasest Rehhagelist vanim treener, kes MM-finaalturniiril meeskonda juhendanud. 1963. aastal Berliini Hertha mängijana kõigi aegade esimeses Bundesliga voorus osalenud Rehhagel on tänini Bundesliga ajaloo kogenuim treener: kokku üheksa klubi eest on tal treenerina kirjas 836 kohtumist, mida on peaaegu 200 jagu enam kui teisel kohal oleval Jupp Heynckesil.

Vaid 19aastane Cristiano Ronaldo lõi 2004. aasta EMil oma esimesed koondiseväravad. Foto: UEFA

– ning seda Luis Felipe Scolari hoolealused ka suutsid, eelkõige tänu Hispaania suutmatusele. Kapten Raúl raiskas mitu suurepärast võimalust, kehv päev oli ka 20aastasel Fernando Torresel. Nuno Gomese 57. minuti tabamus tõi Portugalile 1 : 0 võidu ja viis nad alagrupi võitjana edasi, sest samal ajal suutis juba elimineeritud Venemaa Kreekat 2 : 1 võiduga üllatada. Selles mängus kiire avavärava löönud Dmitri Kiritšenkol oli mängu lõpus sealjuures suurepärane võimalus teha seisuks 3 : 1 – see oleks kreeklased jätnud Hispaaniast kehvema väravate vahe peale ning tähendanud nende väljalangemist. Mõelda vaid, kuidas see olukord turniiri saatust mõjutas! Hispaania koondist turniiril juhendanud Iñaki Sáez kaotas oma ametiajal 23 mängust vaid kaks, kuid alagruppi pidama jäämise järel lõpetati temaga leping. Tulemustest rohkemgi heideti Sáezile ette tema koosseisuvalikuid: turniiril ei saanud mitte ühtegi minutit kirja Barcelona noor keskväljatäht Xavi, Deportivo La Coruña staar Juan Carlos Valerón oli aga taandatud vahetusmängijaks, kes otsustavas mängus Portugaliga samuti sootuks pingile jäi. 2024 JAANUAR JALKA

53


AJALUGU EURO 2004 ametlik mängupall. Foto: Action Images / Alex Morton / UEFA

C-grupp Rootsi 5 Taani 5 Itaalia 5 Bulgaaria 0

B-grupp Prantsusmaa 7 Inglismaa 6 Horvaatia 2 Šveits 1 Prantslased ja inglased alustasid seda gruppi üsna selge edasipääsusoosikuna ning väravateta viik avamängus Horvaatia ja Šveitsi vahel ainult kinnitas seda arvamust. Prantsusmaa ja Inglismaa omavaheline kohtumine aga pakkus tõelise etenduse. Frank Lampardi pealöök viis inglased avapoolajal juhtima ning kui teisel poolajal teenis 18aastane Wayne Rooney fantastilise soolo järel penalti, paistis, et nad suudavadki prantslased alistada. Õnneks on jalgpall ettearvamatu – Fabien Barthez tõrjus David Beckhami penalti ning üleminutitel pöörasid prantslased mängu totaalselt pea peale. 90 + 1. minutil keerutas Zinedine Zidane suurepärase karistuslöögi posti kõrvale, mõni hetk hiljem võttis inglaste väravavaht David James karistusalas vea hinnaga maha Thierry Henry ning Zidane realiseeris penalti. Kaks-üks Prantsusmaale! Sealjuures oskas Zidane vahetult enne penalti hoojooksu alustamist ilmselt suurest närvipingest üsna diskreetselt väljakule oksendada. Kuigi kogu maailma pilgud olid sel hetkel tema peal, kummardus ta maha, justkui selleks, et paelu siduda, ja saatis seejärel maokoostise enda ette maha. Kuus sekundit hiljem oli pall juba võrgus! Nagu arvata oli, ei suutnud Šveits ja Horvaatia kaht suurt kohalt kõigutada. Inglismaa alistas Šveitsi 3 : 0 ja Horvaatia 4 : 2, kusjuures mõlemas mängus lõi verinoor Rooney kaks väravat. Horvaadid said küll Prantsusmaa käest kätte 2 : 2 viigi, mis jättis neile viimaseks vooruks võimaluse (kusjuures prantslaste võiduväravale eelnes käega mäng, mis jäi kohtunikel silmamata!), kuid inglastele jäädi kindlalt alla hoolimata sellest, et Niko Kovač nad juba viiendal minutil juhtima viis.

54 JALKA JAANUAR 2024

C-grupi lõpplahendust peetakse Itaalias tänini üheks selle sajandi suurimaks kokkumänguks jalgpalli suurturniiridel. Paraku ei saa Rootsit ja Taanit ebaaususes süüdistada – on siis viiki mängimine kuidagi keelatud? Pealegi oli itaallastel võimalik kahe esimese mänguga oma olukord ära kindlustada, kuid nii avamängus Taani (0 : 0) kui teises kohtumises Rootsiga (1 : 1) ei suutnud nad viigist enamat. Itaalia–Taani viigimängu varjutas Francesco Totti käitumine: AS Roma äss, kes oli äsja suurest üleminekust Real Madridi keeldunud, otsustas keset mängu Christian Poulseni pihta sülitada. Kuigi kohtunikel jäi intsident esiti märkamata, jäi Eestis Tatti-Totti hüüdnime saanud mehe vemp video peale ning UEFA määras talle kolmemängulise võistluskeelu, mis tema turniiri lõpetas. Rootslased lõid kahes esimeses mängus aga väravad, mis oleksid mõlemad võinud vabalt olla turniiri ilusaimad. 5 : 0 võidumängus Bulgaaria vastu (kus lõppskoor jättis bulgaarlastest kehvema mulje, kui nad oleksid väärinud) säras imelise tabamusega Henrik Larsson, kes suunas vasakult äärelt tulnud tsenderduse uhke „sukelduva“ pealöögiga võrku. Iluvärav andis talle sellise enesekindluse, et vaid minut hiljem tegi ta taas skoori! Sealjuures oli Larsson koondisekarjääri pärast 2002. aasta MMi lõpetanud, kuid naasis pärast seda, kui 110 000 rootslast olid allkirjaga tema tagasitulekut nõudnud. Zlatan Ibrahimovići 85. minuti ülitähtis viigivärav Itaalia vastu oli aga suisa jalgpallikunst. Nurgalöögi järel tekkinud tohutu segadus Itaalia väravaesisel kulmineerus sellega, et Ibrahimović

Eesti viigistas kahe finaalturniirile pääsenud tiimiga Eesti koondis mängis 2004. aasta EM-valiksarjas tugevas alagrupis Bulgaaria, Horvaatia, Belgia ja Andorraga. Arno Pijpersi juhendamisel keerasid sinisärgid eelkõige lukku kaitse: kaheksa mänguga lasime endale kokku lüüa vaid kuus väravat, paraku lõime ise rünnakul vaid neli kolli, mis kõik tulid kahes 2 : 0 võidumängus Andorra vastu. Sellest hoolimata suutsime grupi tipus kaarte segada: kohe valiksarja avamängus viigistasime võõrsil 0 : 0 Horvaatiaga, sama skooriga lõppes kodumäng Bulgaariaga. Ainsana suutis meid kaks korda võita Belgia, kuid alagrupi kolmandast kohast kõrgemale see neid ei kergitanud. Koduses 0 : 1 kaotuses tegi sealjuures haruldase prohmaka Mart Poom, kes juba mängu teisel minutil üritas otsajoone poole põrganud palli päästa nurgalöögiks minemisest, kuid kinkis mänguvahendi selle asemel vastastele, kes olukorra resultatiivselt ära kasutasid.


AJALUGU suutis palli väravast eemale joostes kannaga selja taha üle oma õla tõsta. Pall liikus kõrge kaarega küll justkui aegluubis, kuid maandus täpselt sellise trajektooriga lati alla, et isegi joone peal ideaalses kohas valmis olnud 185sentimeetrine ründaja Christian Vieri selleni peaga ei küündinud. Kuna taanlased said samal ajal Bulgaariast 2 : 0 jagu, olid kõik kaardid viimase vooru eel skandinaavlaste käes. Itaalia pidi võitma Bulgaariat ja lootma, et Taani–Rootsi omavahelises mängus emb-kumb võidab – aga Taani–Rootsi 2 : 2 viik tähendanuks omavaheliste mängude löödud väravate arvu tõttu seda, et itaallased võivad Bulgaariaga teha mida tahes, edasi nad ei pääseks. Itaalia meedia oli juba enne viimaseid mänge ahastuses, ennustades, et põhjamaised naabrid mängivad mõlemale sobiva tulemuse välja. Mõlema meeskonna peatreenerid kinnitasid, et kokkuleppemängu ei tehta, ning mängupilt näis seda kinnitavat: rohkem võitu vajanud taanlased läksid Jon Dahl Tomassoni väravatest 28. ja 66. minutil 1 : 0 ja 2 : 1 juhtima, enne kui Taani väravavahi Thomas Sørenseni ebakindel tegutsemine 89. minutil Mattias Jonsonile suure šansi kandikul ette tõi. 2 : 2 päästis rootslased väljalangemisest ning viis kaks Skandinaavia venda edasi, täpselt nii, nagu Itaalia meedia oli ennustanud. Itaalia mängijad süüdistasid eeskätt taanlasi loomulikult korruptsioonis. Väravavaht Gianluigi Buffon sõnas, et ta loodab, et taanlaste lapsed mängu ei vaadanud, muidu saavad ka nemad rikutud. Roomas loobiti Taani saatkonda tooreste munadega.

D-grupp Tšehhi 9 Holland 4 Saksamaa 2 Läti 1 Läti koondise suurturniiridebüüt tuli turniiri ühe teise suurusjärgu soosiku Tšehhi vastu. Tšehhi toonane koondis oli tõeliselt kvaliteetne ning nagu välja tuli, oma alagrupis selgelt tugevaim. Meeskonna superstaar oli valitsev Ballon d’Ori võitja, Juventuse poolkaitsja Pavel Nedvěd, kelle ümber oli eriti ründeosakonnas kõvasti kvaliteeti: endiselt toimetas kõrgel tasemel 1996. aasta EMi staar Karel Poborský, keskvälja südames tegutses Dortmundi Borussia noor äss Tomáš Rosický ning ründeduo moodustasid samuti Dortmundis mänginud kahemeetrine Jan Koller ja väle Liverpooli tormaja Milan Baroš. Väravavahiks oli juba turniiri eel Chelseasse siirdunud Petr Čech. Tšehhi oli avapoolajal oodatult aktiivsem ja lõi rohkem võimalusi, kuid Läti keskkaitsja Igors Stepanovs, kes oli just seljataha jätnud neli õnnetut aastat Arsenalis, meenutas väljakul ühtäkki

Läti jalgpalli kuldne tund 2004. aasta EM tähistab seni ainsat korda, mil mõni Balti riik on jalgpallis suurturniirile jõudnud. Esimesena suutis tembu ära teha Läti koondis, kel õnnestus Rootsi järel ning Poola, Ungari ja San Marino ees oma valikgrupp teise kohaga lõpetada ja seejärel playoff’is Türgi alistada. Lätlastele tõid edu eelkõige mitu võõrsil saadud magusat nappi võitu: nii Poolat kui Rootsit võideti võõral väljakul 1 : 0, kusjuures sama tulemusega saadi jagu ka San Marinost, kes kinkis lätlastele kolm punkti alles 89. minuti omaväravast! Lätlased oleksid grupis aga teise koha saanud isegi siis, kui oleksid San Marinoga tolles mängus viiki leppinud. Ainsad kaotused tulid võõrsil Ungarilt ja kodus Poolalt, abi oli ka mängude graafikust, sest viimases voorus saadi Rootsi üle võit olukorras, kus svenssonid olid juba finaalturniiri pääsme kindlustanud. Kaht otsustavat playoff-mängu äsjase MM-pronksi Türgiga mäletavad aga kõik Läti jalgpallisõbrad, kes toona vähegi midagi mõikasid. Tõeliseks täheks kerkis Riia Skonto 24aastane ründetuus Māris Verpakovskis, kelle koll tõi esmalt lätlastele Riias 1 : 0 võidu. Neli päeva hiljem Istanbulis viisid İlhan Mansızi ja Hakan Şüküri tabamused Türgi küll 2 : 0 juhtima ja andsid ohjad võõrustajatele, ent juba Juris Laizānsi 66. minuti värav seadis lätlased võõrsilväravate reegli pärast tagasi liidritoolile. Naela Türgi kirstu lõi Verpakovskis, kes sai 78. minutil pika söödu otse väravavaht Aleksandrs Koliņkolt, edestas võidujooksus kaitsjat ja saatis palli Rüştü Reçberi selja taha. Verpakovskis teenis edukate esituste järel lepingu Kiievi Dõnamolt, kuid Portugali sõitnud Läti 23meheline koondis põhines siiski päris suures osas koduliigal, sest lausa 11 mängijat sellest kuulusid Virslīga klubidesse. Neli mängijat tulid Venemaa klubidest (Juris Laizāns Moskva CSKAst), kaks Ukraina liigast, kaks Inglismaa Premier League’ist (Marians Pahars Southamptonist ja Andrejs Štolcers Fulhamist) ja veel neli Euroopa eri tiimidest. EM-koondis koosnes sisuliselt ühe põlvkonna meestest: 24aastane Verpakovskis oli meeskonna pesamuna, vanim mängija oli aga 34aastane kaitsja Mihails Zemļinskis. Hoolimata sportlikest saavutustest kritiseeriti ka kodumaal Läti koondist seetõttu, et meeskonna töökeel oli vene keel: nii peatreener Aleksandrs Starkovs kui ka väga suur osa meeskonnast olid vene emakeelega ning töökeelena oli vene keel saanud Läti koondises juba selgelt traditsiooniks. Sellest hoolimata elasid lätlased oma meeskonnale täiel rinnal kaasa. Roheliste partei peaminister Indulis Emsis, ontlik vuntsi ja prillidega keskealine ülikonnas mees, andis suisa lubaduse, et kui meeskond alagrupist edasi pääseb, võõpab tema pea roheliseks!

Tõeliselt unikaalne Braga staadion ehitati mäeküljele, mis tähendab, et ühe otsatribüüni asemel on suur kalju. Tegelikult pole areenil ka teist otsatribüüni – kõik 30 000 pealtvaatajat mahutatakse kahele suurele küljetribüünile. EMil peeti seal vaid kaks alagrupimängu. Foto: Action Images / John Sibley / UEFA 2024 JAANUAR JALKA

55


AJALUGU Läti ründaja Māris Verpakovskis kerkis lõunanaabrite koondise täheks. Foto: Action Images / David Jacobs / UEFA

„Mängisime valiksarjas tunduvalt raskemaid mänge kui täna,“ raputas ründaja mängu järel sakslaste haavadele soola. Tšehhi kindlustas Hollandi vastu edasipääsu ilmselt turniiri kõige paremas mängus, tulles tagasi 0 : 2 kaotusseisust. Kahe tiimi peale kokku 57 pealelööki tegid sellest tõelise trilleri, mille suurim staar oli Nedvěd. Tšehhide väravad kirjutati küll Kolleri, Baroši ja Vladimír Šmiceri nimele, kuid polnud kahtlustki, et mängu parim oli Tšehhi pidurdamatu kapten. Kuna edasipääsu kõrval olid tšehhid viimase vooru eel kindlustanud ka alagrupi esikoha, ei olnud Karel Brückneril põhjust põhimängijatega riskida – Saksamaa vastu tegi ta algrivistuses üheksa vahetust ja saatis platsile varumehed. Sellest hoolimata suutsid nad kuidagi Saksamaad 2 : 1 võita – Michael Ballacki juhtväravale vastasid imelise karistuslöögiga Marek Heinz ja vahetusest sekkunud Baroš. Tšehhi võit oli tõeline kergendus Hollandile, kes oleks sakslaste võidu korral välja pudenenud – nemad saatsid Läti 3 : 0 võiduga koju.

Veerandfinaalid Portugal–Inglismaa 2 : 2 (pen 6 : 5) Rootsi–Holland 0 : 0 (pen 4 : 5) paremate aegade Alessandro Nestat, jäädes ette igale pallile, mille tšehhid värava suunas saatsid. Just tema suurepärane diagonaal leidis vasakult äärelt Andrejs Prohorenkovsi, kelle madala tsenderduse Māris Verpakovskis vastu igasugust mängu loogikat avapoolaja lõpetuseks väravasse suunas. Üks-null Lätile! Tšehhi peatreener Karel Brückner kiitis mängu järel küll Läti „militaarset distsipliini“, kuid tema ässad suutsid punavalgete väravaluku siiski kaks korda lahti muukida. Milan Baroši 73. minuti värav seadis jalule viigi, Marek Heinz kasutas aga 85. minutil ära väravavaht Aleksandrs Koliņko valearvestuse ja murdis lätlaste südame. Häbeneda polnud aga siiski mitte kui midagi. Suured rivaalid Saksamaa ja Holland ei suutnud kumbki erilist muljet jätta ja mängisid välja 1 : 1 viigi. Sakslaste madalpunkt saabus aga neli päeva hiljem, kui nad Lätiga väravateta viiki mängisid. Läti puhul ajalooline tulemus oleks aga vabalt võinud olla veel ilusam: sakslased ei suutnud rünnakul piisavalt teravad olla ning kuigi nad hoidsid mänguohje oodatult enda käes, oli Verpakovskis Saksa kaitseliinile tõeline nuhtlus. Tema parim olukord sündis avapoolaja lõpus, kui ta keskringis nelja vastase vahelt jooksu pistis ning Oliver Kahniga sisuliselt silmitsi sattus, kuid pika spurdi järel natuke liiga pehmelt löögile läks. Teise poolaja alguses jättis inglasest kohtunik Mike Riley Läti kasuks andmata penalti, kui Frank Baumann Verpakovskise pikali sikutas.

56 JALKA JAANUAR 2024

Prantsusmaa–Kreeka 0 : 1 Tšehhi–Taani 3 : 0 Veerandfinaalidest peeti magusaimaks Portugali ja Inglismaa vastasseisu – lisaks sellele, et vastamisi olid kaks suurt vutiriiki, viis see matš omavahel vastamisi ka noored ässad Cristiano Ronaldo ja Wayne Rooney – sellele lisas vürtsi tõsiasi, et detsembrikuises liigamängus oli Evertoni esindanud Rooney teinud trikitavale Ronaldole päris jõhkra vea, mis ei olnud mitte kellelgi meelest läinud. Siis ei olnud veel teada, et juba paari kuu pärast on mehed Manchester Unitedis tiimikaaslased! Reaalsuses kerkisid selle mängu kangelasena esile aga hoopis teised mehed. Pärast seda, kui Michael Oweni 3. minuti värav inglased juhtima viis, vajusid portugallased survega vastaste karistusalale peale. Kuigi inglased pidasid seejärel vastu 80 minutit, kaotasid nad juba vähem kui poole tunniga Wayne Rooney, kelle päkale astus võitlusolukorras Jorge Andrade peale. Kuigi penaltit olukorrast ei määratud, ei saanud Rooney jätkata – hiljem diagnoositi tal murd metatarsaalluus. Portugali viigivärav oli peatreener Luis Felipe Scolarile tõeliselt kergendust pakkuv hetk, sest selle lõi Hélder Postiga – mees, kelle ta oli vaid mõned minutid varem toonud asendama kapten Luís Figot, kes marssis solvunult otse riietusruumi ega suvatsenudki treeneril kätt suruda. Kuna lisaajal suutis Frank Lampard viie minutiga vastata Rui Costa väravale, läks veerandfinaal seisult 2 : 2 penaltiseeriasse.


AJALUGU

Ricardo suur hetk: Portugali väravavaht tõrjub penaltiseerias paljakäsi Darius Vasselli penalti ja virutab seejärel ise otsustava löögi väravasse. Fotod: Action Images / Darren Walsh / UEFA

Samamoodi nagu alagrupimängus Prantsusmaaga eksis penaltil inglaste esimene lööja David Beckham, kes virutas oma löögi kõrge kaarega üle värava. Tema õnneks eksis mõned löögid hiljem ka Rui Costa. Otsustavad hetked saabusid alles seitsmendas löögivoorus. Portugali väravavaht Ricardo võttis enne Darius Vasselli lööki dramaatiliselt kindad käest ning suutiski Vasselli löögi pareerida. Seejärel otsustas ta ise lööma minna ja põrutas otsustava penalti võrku. Väravavahist oli mõne hetkega saanud rahvuskangelane! Järgmisel päeval sündis veerandfinaalide suurim üllatus, kui distsiplineeritud kreeklased keerasid kinni kõik Prantsusmaa ässade kraanid ja suutsid ise ühe oma viiest pealelöögist väravaks konverteerida. Theódoros Zagorákise tsenderdus paremalt äärelt leidis 65. minutil karistusala kes-

kel seletamatult üksi jäetud Angelos Charistease, kes keha vibusse tõmbas ja palli võimsa pealöögiga võrku kihutas. Hollandlased ei mänginud veerandfinaalis Rootsi vastu üldse hästi, kuid nende õnneks ei olnud ka rootslastel parim päev. Väravateta 120 minuti järel otsustati edasipääseja penaltiseerias: Rootsi poolelt eksisid Zlatan Ibrahimović ja Olof Mellberg, hollandlaste poolel pääses õnnelikult Phillip Cocu, kelle postilöök edasipääsu tõttu kummitama ei jäänud. Turniiri vaat et suurimaks võidusoosikuks kerkis aga Tšehhi, kes sai kirja neljanda võidu järjest – teise poolaja alguse väravatest alistati Taani 3 : 0. Otsa tegi lahti oma leivanumbri, peaga löödud väravaga turniiri pikim mängija Jan Koller, kolme minutiga lisas kaks tükki ründepartner Milan Baroš.

Poolfinaalid Portugal–Holland 2 : 1 Kreeka–Tšehhi 1 : 0 (l.a)

Viie väravaga oli EMi parim väravakütt Tšehhi ründaja Milan Baroš. Foto: Action Images / Darren Walsh / UEFA

Kuigi hollandlased olid viimase viie EM-finaalturniiri jooksul juba neljandat korda poolfinaalis, ei andnud nende eelmised esitused erilist lootust, et seekord võiksid nad 1988. aasta tiitlivõitu korrata. Portugal oli aga ennast kodupubliku ees käima saanud ning sai lõpuks üsna veenva võidu, kuigi skoori mõttes oli mäng lõpuni pinev. Tõeliselt meeldejääva väravaga sai hakkama Portugali poolkaitsja Maniche, kes sai otse nurgalöögist lühikese söödu, võttis selle ühe puutega omaks ja kihutas teisega trahvikasti nurga juurest peatamatu löögi otse ristnurka. Lahendus oli sedavõrd ootamatu, et otseülekande režissöörid magasid selle maha – maailm nägi väravat alles kordusest! Portugallaste parim mees platsil oli veerandfinaalist vihaselt lahkunud Figo, aga resultatiivsuspunktide mõttes säras Cristiano Ronaldo, kes lõi ise esimese kolli ja andis Maniche’ile söödu. 2024 JAANUAR JALKA

57


AJALUGU Teine poolfinaal kujunes mõneti skandaalseks. Kreeklased olid „antijalgpalli“ toodud edust maitse suhu saanud ja otsustasid suursoosikuid tšehhe ohjeldamatult töödelda: särgist ja kätest sikutamine, nügimine, jala peale astumine, vigastuste teesklemine ja aja venitamine olid kõik kreeklaste arsenalis omal kohal. Peakohtunik Pierluigi Collina oli aga valmis kõike seda tolereerima ning mängu lõpuks ütles statistika, et tšehhid olid teinud lausa üheksa viga enam kui määratud. Tšehhi lootused said esimese hoobi esimese poolaja lõpus, kui kapten Pavel Nedvěd põlvevigastuse tõttu lahkuma pidi. Sellest hoolimata hoidsid tšehhid oodatult initsiatiivi ja ründasid rohkem, kuid kreeklaste raudne kaitse pidas taas. Lisaajaks oli rohkem rammu alles Kreekal, kes lisaaja esimese poolaja lõpus nurgalöögiolukorrast skoori tegi – turniiri parim kaitsja Traïanós Déllas suunas esimese posti juurest palli võrku. Kuigi Kreeka oli niigi kaugele jõudnud, reetis positiivne šokk nende mängijate näol, et veel üks võit oli ka neile uskumatu. Selleks EM-finaalturniiriks kaotati kuldse värava reegel ja asendati see hõbedase värava reegliga, et anda lisaajal endale värava sisse lasknud võistkonnale võimalus vähemalt lisaaja poolaja lõpuni vastata. Kuna Déllase värav tuli 105 + 1. minutil, oli Kreeka hõbedane värav sama hästi kui kuldne.

Just nii sündis 2004. aasta EM-finaali võiduvärav: Ángelos Charistéas on just palli peaga võrku saatnud, Portugali väravavaht Ricardo jääb ebaõnnestunud väljatuleku järel eikellegimaale. Foto: Action Images / John Sibley / UEFA

Finaal Portugal–Kreeka 0 : 1 57. Ángelos Charistéas Taaskohtumine Kreekaga oli Portugalile justkui taeva kingitus: koduseks EM-finaaliks oli vähemalt paberil sisuliselt võimatu nõrgemat vastast oodata. Kuigi turniiri avakohtumises jäädi samale vastasele alla, lootsid ja ootasid paljud, et finaalis teeb Scolari meeskond vigade paranduse. Võta näpust! Mine tea, kas see oli närvipinge, kvaliteedi puudumine või midagi muud: igatahes oli Portugal ka finaalis võimetu kreeklaste kaitseliini lahti muukima. Kohtumise pealelöökide võrdlus jäi lõpuks 17 : 5 portugallaste kasuks, kuid päriselt häid võimalusi oli nende seas vähe. Mitu Portugali tähte kustus sisinal: Brasiilias sündinud keskväljamees Deco jäi täiesti anonüümseks, mis tähendas omakorda, et Figo, Ronaldo ja Rui Costa ei saanud eespool piisavalt palli. Ja kui ka said, ei suutnud nad enamasti lööke isegi raamide vahele suunata.

Ega kreeklased isegi rünnakul erilist meistriklassi ei näidanud – nende viiest pealelöögist läks raamide vahele vaid üks. Aga see üks osutus ka väravaks. 57. minutil leidis Ángelos Basinási nurgalöök Charistéase, kes palli valearvestuse teinud väravavaht Ricardost tühjaks jäänud puuri suunas. Ja ühtäkki oligi kõik – kuigi peakohtunik Markus Merk (kes oli omapärasel kombel Saksamaal aastaid Kreeka peatreeneri Otto Rehhageli hambaarst!) vilistas mängu lõppenuks 30 sekundit enne antud üleminutite täitumist, ei olnud mitte kuskilt paista, et portugallased vastata suudaksid. Nende kuldne võimalus läks raisku – karikas läks hoopis Kreekale, kellest sai hoobilt kõigi aegade kõige ootamatum suurturniiri võitja.

Fakte 2004. aasta EMi kohta ^ Esimest korda lõppes EM-finaalturniir sama mänguga, millega ka algas: Portugal ja Kreeka pidasid nii turniiri avamängu kui finaali. ^ Šveitsi koondislasest Johan Vonlanthenist sai 18 aasta ja 141 päeva vanuselt noorim mängija, kes EM-finaalturniiril värava löönud. Ta ületas sellega Wayne Rooney (18 aastat ja 237 päeva) rekordi, mille inglane püstitas vaid neli päeva varem. ^ Esimest ja viimast korda kasutati EM-finaalturniiril varasema kuldse värava asemel hõbedase värava süsteemi: see tähendas, et kui lisaaja esimesel poolajal lõi emb-kumb meeskond värava, ei lõppenud mäng kohe, vaid vastastel oli aega lisaaja esimese poolaja lõpuni, et vastata. ^ Otto Rehhagel on siiani ainus treener, kes suutnud MMil või EMil võõrtreenerina meistriks tulla. ^ Kreeka on seni viimane Euroopa meister, kes võiduka turniiri ajal mõne mängu kaotas.

151,00

68

1:0

oli kihlveokontorites turniiri eel Kreeka EM-tiitli koefitsient. Kreeklastest madalamalt hinnati vaid Läti võimalusi.

sekundit läks Venemaa–Kreeka mängus Dmitri Kiritšenkol aega, et skoor avada – see on tänini kiireim EM-finaalturniiridel löödud värav.

oli Kreeka tiitlivõidu juures märgiline skoor: just nelja järjestikuse 1 : 0 võiduga lõpetati edukas valiksari ning kolme 1 : 0 võiduga tuldi finaalturniiri otsustavas faasis meistriks.

58 JALKA JAANUAR 2024


TIITLIVÖÖ

Hooaja viimase mänguga napsas tiitlivöö endale JK Tallinna Kalev Eelmise aasta lõpus tutvustas Jalka põhjaliku näpuga-mööda-tulemusijärje-ajamise tulemust, Eesti jalgpalli tiitlivöö kontseptsiooni: võtsime aluseks taasiseseisvunud Eesti meistriliiga kõige esimese mänguvooru 1992. aastal ning hakkasime sealt alates pidama arvestust, kus Eesti jalgpalli omalaadne tiitlivöö läheb selle meeskonna kätte, kes on suutnud ametlikus mängus (loe: liiga- või karikamängus) seda seni hoidnud tiimi alistada. Tekst: Raul Ojassaar

2

022. aasta lõppes tiitlivöö mõttes haruldases olukorras, kus vöö sattus Premium liigast allapoole: oktoobrikuises karikamängus Nõmme Kalju üle saadud võit viis selle esiliiga B meeskonna JK Tabasalu kätte, kes siis hooaja viimases liigamängus selle FC Tallinnale üle andis. Uut hooaega alustasid mõlemad meeskonnad esiliigas ning peaaegu kogu aasta püsiski tiitlivöö esiliigas – lõviosa ajast hoidis seda enda käes esiliiga võimsalt võitnud Nõmme United, kuid vööd said proovida peale FC Tallinna ja JK Tabasalu veel ka Tallinna Legion ja Levadia U21 tiim. Hooaja kõige viimases kohtumises andis United aga tiitlivöö käest – karikamängus Tallinna Kalevilt saadud 1 : 3 kaotus tähendab seda, et uut aastat võtab tiitlivöö vastu just nimelt Eesti üllatuspronksi Kalevi rüpes. Kalevil on see sealjuures klubi ajaloos alles teine kord, kui jooksvas arvestuses on „Eesti meistrid“ oldud – seni ainus kord pärineb peaaegu 17 aasta tagusest ajast ehk 2007. aasta aprillist, kui neil õnnestus liigamängus FC Levadiat 1 : 0 võiduga üllatada. Vaid paar mängu hiljem loovutati

toona tiitlivöö aga Pärnu Vaprusele. Suur osa Kalevi praeguse meeskonna mängijatest oli siis veel mähkmetes! Eduka esiliigahooaja jooksul võitis Nõmme United tiitlivöö endale kolmel korral ning kaitses seda kokku lausa 29 mängus, mis tähendab, et ametlikku mängu saadi tiitlivöö omanikuna alustada koguni 32 korral. Klubide kõigi aegade edetabelis kergitab see Unitedi juba päris eksklusiivsesse seltskonda: rohkem tiitliga mänge on ette näidata vaid Levadial (358), FC Floral (349), Nõmme Kaljul (82), Narva Transil (51) ja TVMK-l (46). Võrdluseks: viimaste aastate tiitlinõudleja Paide Linnameeskond on tiitlivöö enda kätte võitnud viiel korral ning saanud sellega mängida vaid 11 kohtumises. Uut aastat alustab tiitlivöö seega väikese vaheaasta järel taas Premium liigas – sellel, milliseks osutub tiitlivöö uue aasta teekond, hoiame Jalkas hooaja jooksul igakuiselt silma peal!

Tiitlivöö teekond 2023. aastal Kuupäev

Tiitlikaitsja

Tiitli sai endale

Tulemus Kaitstud mänge

5.03.2023

FC Tallinn

Tallinna JK Legion

2:3

0

9.03.2023

Tallinna JK Legion

Nõmme United 1 : 4

0

14.05.2023 Nõmme United

FC Tallinn

1:2

9

20.05.2023 FC Tallinn

Levadia U21

1:3

0

25.05.2023 Levadia U21

Tallinna JK Legion

1:2

0

28.05.2023 Tallinna JK Legion

JK Tabasalu

0:2

0

Nõmme United 0 : 3

0

18.07.2023 Nõmme United

4.06.2023

JK Tabasalu

Levadia U21

0:1

5

5.08.2023

Nõmme United 0 : 4

2

Tallinna Kalev

15

Levadia U21

26.11.2023 Nõmme United

1:3

2024 JAANUAR JALKA

59


PARIMAD PALAD

Mida meile 2023. aastal öeldi Järjekordse aastaringi täitumise puhul paneme kokku valiku tabavatest, humoorikatest või lihtsalt huvitavatest ütlustest, mida lõppenud aastal meie ajakirjale lausuti. Traditsiooniliselt pääseb iga ütleja valikusse vaid ühe noppega. „Parim saab spordis olla ainult üks, aga selleks et sportlasel oleks võiduvõimalus, peab ta ise uskuma, et just tema on see üks. See on loogiliselt võttes selgelt irratsionaalne, sest kuna kõik osalejad peavad sedasama asja enda kohta uskuma, siis eraldivõetuna on see uskumus järelikult väga suure tõenäosusega ekslik.“ Siim Pulst „Jalgpall pakub näiteks korvpallist sagedamini juhuslikke võite, mis võimaldab ka väikestel nagu meie rõõmu tunda – naaseme näiteks selle võidu juurde Venemaa üle, mida võib ikkagi teatud mõttes nimetada suhteliselt juhuslikuks võiduks. Neid valdkondi, kus võiksime analoogseid võite saavutada, ei ole väga palju.“ David Vseviov „Mul löödi küünarnukiga kulm lõhki. Peale vilet tahtsin seda venda kätte saada, aga kohtunik andis reaktsiooni eest punase kaardi. Mingit kontakti ei olnud, aga püüdsin teda korrale kutsuda. Kulm oli täitsa lõhki ja rahval muidugi jube kihvt, mingi verine vend ajab oma poissi taga.“ Igor Prins 1994. aasta USA–Eesti mängust, kus ta teenis Eesti koondise ajaloo esimese punase kaardi „MM-finaalturniiri lõppedes kiirustas meedia meil ja mujal kõigi aegade parima jalgpalluri krooni sobitama Lionel Messi pähe. Kuid selleks, et kehtestada vabariik, tuleb enne kukutada kuningas ja murda rojalistide vastasseis.“ Indrek Schwede jaoks on kõigi aegade parim mängija endiselt Pelé „Minu esimene jalgpalli eest saadud raha tuli alles siis, kui nüüd paar aastat tagasi Jarmo Matikainen mind koondisesse kutsus. Selleks ajaks olin 30 aastat mänginud. Ootasin ära!“ Heleri Saar

60 JALKA JAANUAR 2024

„Kui sinna esimest korda sisse läksin, oli detsembris hästi külm päev ja Aivar istus kontoris paksus jopes, sest ka ruumis sees oli hästi külm. Kõik lauad olid mingisuguseid dokumente täis kuhjatud – totaalne segadus!“ Anne Rei meenutas esimest külastust FC Flora kontorisse ja kohtumist Aivar Pohlakuga „Me kutsume ise oma meeskonda südamerohu järgi Carvaloliks – meie soov on kogu aja mängida head ilusat ründavat jalgpalli ja seetõttu on kõik alati viimase sekundini võimalik.“ Jõhvi Phoenixi saalijalgpallimeeskonna esindaja Sergei Ivanov „Tahtsime lihtsalt teada, kuidas see sõjaväe teema käib. Varsti kaevasime metsas auke ja hakkasime täristama!“ Argo Arbeiter liitus koos hea sõbra Theimo Tülbiga kaitseliiduga „Jalgpall on mäng, sageli on mängijad kuni karjääri lõpetamiseni mingis mõttes lapsed. Mina nägin aga teistsugust elu: ärkasin hommikul kuuest, olin pika päeva tööl ja läksin õhtul trenni. See oli väärtuslik kogemus, professionaalne jalgpall tundus sel hetkel väga kaugel. Aga kirg polnud kuskile kadunud.“ Eesti koondise peatreener Thomas Häberli töötas veel 25aastaselt kindlustusfirmas, enne kui profijalgpallis läbi lõi „Töötasin tol ajal ühes Tallinna hotellis vastuvõtujuhina, mulle laekus broneeringuleht, kus oli kirjas Ganiu Atanda Ogungbe nimi. Mäletan, et juurdlesin väga pikalt selle üle, milline on ees- või perekonnanimi.“ Eestiski mänginud Nigeeria jalgpalluri Ganiu Atanda Ogungbe eestlannast abikaasa Eva-Maria Lee-Ogungbe tutvus vutimehega juba 2012. aastal, kui mees põgusalt FC Floras testimisel käis


PARIMAD PALAD „Remonditöökojas ikka imestatakse – issand, sina jälle siin ja tahad õlivahetust! Läbisõitu koguneb päris kiirelt.“ EJLi fotograaf Liisi Troska sõidab jalgpalli pildistades palju mööda Eestimaad ringi „Üks konflikt tekkis, kui Eesti koondise poolehoidja oli toonud fännitribüünile Belgia koondise poolehoidja, kes hakkas pärast Belgia väravat avalikult rõõmustama. Tuleb olla tänulik, et eestlased on põhjamaiselt uimased ja rahulikud ning seda inimest kohapeal füüsiliselt ei karistatud. Mujal maailmas poleks tal pääsu olnud. Tean seda omast käest, kui tegin sama triki kunagi Türgi-Eesti mängul Saksamaal. Siis päästsid mind eriteenistuse politseinikud. Mind taheti ka politseisse viia, kuna ma olin sakslaste jaoks vales sektoris. Kas kujutaksime ette, et Manchester Unitedi toetaja läheb Manchester City fännide keskele ja temasse suhtutakse seal sügava austuse ja poolehoiuga? Kindlasti mitte.“ Jalgpallihaigla juht Frank Kolde Eesti–Belgia mängul juhtunust „Mõni kartis minu vastu jõulisemalt mängida, aga tavaliselt laabus see siis, kui nad nägid, milleks ma võimeline olin – siis nad enam tagasi ei hoidnud. Oli ka neid, kes tahtsid end minu vastu jõuliselt kehtestada. Aga isegi kui poisid olid puberteedieas jõu ja kiiruse poolest üle, siis tehnika poolest ei jäänud ma kunagi neile alla. Selles osas ju arenesin ja kasvasin nendega koos.“ Lisette Tammik kasvas üles poistega jalgpalli mängides „Ma seletasin neile, et see on turvaline ja riiklikult kontrollitud tee, aga nad ei uskunud. Nende suhtumine oli, et misasja: te olete segased, kui mööda merd sõidate! Aga korraga tuli üks suur veoauto ja kui nad nägid, et see panigi piki jääteed Saaremaa poole, siis nad ikkagi soostusid. Nad hoidsid seljatugedest kinni ja samal ajal suitsetasid mis kole! Kui me tagasiteele asusime, olime sama dilemma ees: kas ootame ja loksume praamiga üle vee või kasutame jääteed. Seekord valisid nad jälle jäätee. Pärast saatsid nad mulle Bulgaaria ajalehe, kus kirjutati, et mäng Eestiga tuleb väga keeruline: see rahvas on täiesti peast segi! Nad sõidavad talviti autodega mööda merd!“ Uno Tutk meenutas seika 2003. aasta talvest, kui ta soovis mööda jääteed Saaremaale sõita, et näidata Bulgaaria delegatsioonile U21 koondise mängu eel võistluspaika Kuressaares

„Ütleksin, et meie praeguse liiga tase on Premium liiga omast hästi natuke parem. Kõik meie mängijad ja personal on sada protsenti professionaalid ning klubi kontoris töötab täiskohaga seitse inimest. Meie kodumänge käib keskmiselt vaatamas 1500 inimest, kusjuures staadioni mahutavus on vaid 300 inimese jagu suurem.“ Endine Eesti koondise peatreener Magnus Pehrsson töötab Hispaania tugevuselt neljandal liigatasemel Vélez CFi meeskonnas peatreenerina ning on ka klubi omanike seas „Üks asi, mida ma kuulnud olen, on see, et Lätis on koolis üldfüüsilist – mitte jõupoolt, vaid pigem koordinatsiooni ja võimlemist – rohkem kui meil. Sel aastal see küll niimoodi välja ei tulnud, aga varasematel aastatel on lätlased tihtipeale olnud atleetlikumad, varem küpsed. Nad ei ole kapid, aga on sitkemad. On olnud ka aastaid, kus meie võistkonna kõige pikem mängija oleks lätlaste seas alles kuues-seitsmes. Ja ma ei liialda!“ Marko Pärnpuu Eesti ja Läti noortekoondiste võrdlusest „Kui vibutreening käis, siis signaliseeriti riietusruumidesse seal asunud punaste lampide abil, millal ei tohtinud nina välja pista. Mitte ainsatki õnnetust ei juhtunud!“ Kadrioru staadioni direktor Olavi Sikka meenutas, et vanasti tehti staadioni peatribüüni all koridoris ka vibutreeninguid, kus märki lasti 80 meetri kaugusele „2018. aastal võitis Prantsusmaa MM-tiitli, finaal Horvaatia vastu lõppes tulemusega 4 : 2. Kõik mu sõbrad olid Pariisis suurelt ekraanilt mängu vaatamas, mina aga passisin kodus, kusjuures ma ei näinud lõpuks mitte ühtegi väravat otseülekandes, sest olin kõigi ajal parasjagu poti peal.“ Nõmme Kalju keskkaitsja Yohan Mannone võitles veel mõned aastad tagasi Crohni tõvega, mis tema elu ja sportlaskarjääri väga tugevalt häiris „Kui raamatud oleksid väravad, siis too Herta-raamat on küll käärlöök tsenderdusest, kusjuures olen ise tsenderdaja ja Contra skoorib. Ühesõnaga lugulaul: mina kirjutasin loo, tema laulu.“ Kirjanik Mika Keränen tema ja Contra kirjutatud uuest raamatust „Herta, löö siseküljega!“

2024 JAANUAR JALKA

61


10 AASTAT TAGASI

71.

40

kohal asus Eesti naiste jalgpallikoondis FIFA edetabelis. See on tänini meie naiste kõrgeim positsioon.

täismõõtmetes kunstmuruväljakut oli Eesti peale kokku.

Magnus Pehrsson sai Eesti koondise peatreeneriks.

Miks piinavad vanemad oma lapsi? 2 014. aasta jaanuari Jalka kaanepoiss oli 20aastane Karol Mets, kes oli parasjagu kaks hooaega Premium liigas FC Flora eest mänginud ja 2013. aasta novembris värskelt ka koondises debüteerinud. Metsa sõnul tuli koondisekutse talle pärast pisut ebaõnnestunud hooaega suure üllatusena ning isegi Eesti liigas ta ennast tegijaks ei pidanud. Sealjuures oli ta käinud katsetel tugevate Euroopa klubide juures: Taanis Midtjyllandis ja Kopenhaagenis, Itaalias Brescias. Kolumnist Kirsi Altjõe arutles, kui suurt osa mängivad laste alavalikul nende vanemate soovid. „Kahju on näha trennis neid lapsi, kes parema meelega kodus joonistaks või loodusringis ussikesi tundma õpiks. Nad rullivad end maas, leiavad sada põhjendust, miks putsapaelu mitte kinni siduda, jõuavad trenni kõige viimasena ja saavad „vigastada“ esimese pallipuutega. Need lapsed ei lähe esimesel vabal hetkel koduhoovi nahkpalli toksima, nad ei kogu Müncheni Bayerni sümboleid, neil on omad, ka väga toredad huvid. Seega. Miks, miks, miks te piinate oma last?“ kirjutas Altjõe. Spordiajaloolane Tiit Lääne oli skeptiline UEFA otsuse suhtes, mis suurendas alates 2016. aastast meeste EM-finaalturniiril osalejate arvu 16-lt 24-le. Lääne meelest on isegi 32 meeskonda MMil natuke liiga palju. „Viimased turniirid on seetõttu serveerinud alagrupiturniiride kolmandas voorus terve rea tühjade mängude pidamist, mis vaid venitavad turniiri ja toovad esile taseme ebaühtlust. Sest näiteks 24 meeskonnaga turniiril hoidis edukamate kolmandate kohtade jõudmine järgmisesse ringi pinget lõpuni.“ Peatoimetaja Indrek Schwede arutles kohtunike eksimuste üle jalgpallis ja leidis, et robotliku masinkohtuniku toomine jalgpalli oleks suur viga. „Muidugi – jäävad alles pallurite endi kasutamata

62 JALKA JAANUAR 2024

jäänud väravavõimalused, andmata söödud, treenerite küsitav taktikavalik ja tehtud-tegemata vahetused, aga see kõik oleks steriilne laboratoorium võrreldes sellega, kui platsil puhub kohtuvilet lihast-luust inimene,“ mõtiskles Schwede. Nagu ikka, valis Jalka lõppenud aasta laureaate. Aasta klubiks valiti heade noorteturniiride korraldamise ja II liiga võitmise eest Tartu Santos, aasta pealtvaatajaks aga Magnus Pehrsson, kes veel enne Eesti koondise peatreeneriks saamist jäi Eesti–Aserbaidžaani kohtumisel tribüünil fotoobjektiivi ette. Aasta ajakirjanikuks valiti ERRi sporditoimetuse juht Marko Kaljuveer, kelle võitluse tulemusena jäi 2014. aasta MM-finaalturniir rahvustelevisiooni ekraanile. Siim Kera vestis juttu HÜJK Emmaste särgis mänginud dramaturgi Mart Kasega (pildil), kel nooruspõlvest kirjas 30 mängu ka Eesti meistriliigas. Kase sõnul oli ta proovinud ka treeneriametit, aga see talle ei sobinud. „Kui treeneriks hakata, siis ikka kohe Jürgen Kloppiks, aga kohe pole Jürgen Kloppiks võimalik saada,“ tunnistas Kase. Premium liiga rubriigis rääkisid klubide juhid, kuidas nad mõjutavad oma mängijaid meelemürkide küüsi mitte langema. Üldiselt leiti, et suuri probleeme alkoholi või pidutsemisega Eesti kõrgliigas pole, kuigi poolprofi- ja amatöörmeeskondade puhul ei ole klubidel ka erilisi hoobasid kärakapanemist takistada. Postritel olid Aleksandr Dmitrijev, Mesut Özil, Gareth Bale, Riccardo Montolivo ja Lars Bender, luubi all oli Vladimir Voskoboinikov.

Loe Jalka vanu numbreid aadressil www.issuu.com/jalka!


PANE END PROOVILE!

Pane end proovile! „Pane end proovile!“ pakub Jalka lugejatele igakuiselt pisut nuputamist – nii viktoriiniküsimuste vormis kui küsimustega reeglite tundmise kohta. Mitu õiget vastust kaheksa küsimuse peale kokku saad?

Foto: Liisi Troska

Mälumäng

2. Jürgen Klinsmann, Marco van Basten, Gianluca Vialli, Abedi Pele, Urmas Kaljend, Urmas Hepner, Aleksandr Puštov – milline sünniaasta ühendab neid jalgpallureid? 3. Eesti meestekoondis mängis EM-valiksarjas Austria vastu. Mis oli aga viimane Eesti klubi, kes eurosarjas mõne Austria võistkonnaga vastamisi läks? 4. NBA tiimi Chicago Bullsiga lepingu sõlminud Henri Drell pole meeskonnas sugugi ainus eurooplane. Teiste seas on tema tiimikaaslane Bullsis 33aastane tsenter Nikola Vučević. Millise riigi koondist Vučević esindab? FIFA edetabelis on küsitav riik 70. kohal ning Eestiga on see riik kohtunud ühel korral – 2007. aastal kaotas Eesti kohtumise 0 : 1. 5. Premium liigas on vähemalt 400 mänguni jõudnud kokku 17 pallurit. Kes oli viimane, kes suure tähiseni jõudis? 1992. aasta märtsis sündinud pallur on 401 mänguga löönud 47 väravat ning esindanud Eesti kõrgliigas seitset meeskonda.

Sina oled kohtunik 1. Oled määranud ohtliku mängu eest vabalöögi karistusala eest. Sa ei tõstnud vabalöögi märgiks kätt üles ning ründaja lööb palli otse vabalöögist väravasse – vahepeal ei puuduta palli ükski teine mängija. Milline on sinu otsus? a) värav loeb b) löök läheb kordamisele c) väravaesine lahtilöök 2. Mängija on keskjoone juures platsil. Esireas istuv pealtvaataja mõnitab mängijat juba pikalt, mängijal ei pea närv vastu ja ta sülitab pealtvaataja pihta. Sinu otsus? a) punane kaart ja karistuslöök b) kollane kaart ja vabalöök c) punane kaart ja kohtuniku pall 3. Mängija peatab keskväljal vastaste lubava rünnaku käes oleva säärekaitsmega, lüües palli sellega auti. Sinu otsus? a) kollane kaart ja karistuslöök vastasvõistkonna kasuks b) aut vastasvõistkonna kasuks c) vabalöök vastasvõistkonna kasuks Vastused 1. Õige on variant b) – reegel 13 sätestab, et kui kohtunik ei tõsta vabalöögi märgiks kätt ja pall lüüakse seejärel otse vabalöögist väravasse, läheb vabalöök kordamisele. 2. Õige on variant c) – reegel 12 sätestab, et teise isiku pihta sülitamine tuleb karistada eemaldamisega. Kui mäng on peatatud olukorras, kus osaliseks oli väline tegur (isik, loom, objekt jne), taasalustatakse mäng kohtuniku palliga. 3. Õige on variant a) – reegli 12 järgi määratakse karistuslöök või penalti, kui mängija puudutab palli tema käes oleva esemega, näiteks jalgpallisaapa või säärekaitsmega. Kuna sellega peatati lubav rünnak, tuleb rikkujat ka hoiatuskaardiga karistada.

1. Millist särginumbrit kannab Újpesti meeskonnas Eesti koondise ründaja Oliver Jürgens? Perioodilisustabelis on sama „särginumber“ tsingil; just nii mitme aasta pärast saavad vast abiellunud tähistada pärlpulmi; just nii mitu lugu on The Beatlesi omanimelisel stuudioalbumil; just nii mitu tähte on nii Serbia kui Bulgaaria tähestikus; just nii mitu meeskonda osaleb nii pesapalli profiliigas MLBs kui korvpalli profiliigas NBAs.

2024 JAANUAR JALKA

63

Vastused 1. 30 2. 1964 3. Eesti ja Austria klubid polegi eurosarjades kohtunud 4. Montenegro 5. Karl Mööl


LISAAEG Karikatuur: Meelis Naudi

Jaanuarikuu sünnipäevad 1.01 Aivar Israel

56

2.01 Karina Kesvatera

35

2.01 Katrin Loo

33

2.01 Kevin Rääbis

30

3.01 Janek Kiisman

47

4.01 Egerd Pajustik

41

4.01 Karl-Romet Nõmm

26

4.01 Grete Daut

24

7.01 Sergei Mošnikov

36

7.01 Johann Kuldmäe

26

7.01 Arseni Kovaltšuk

23

9.01 Reelika Turi

35

11.01 Even Laanemaa

33

13.01 Helen Käosaar

24

15.01 Veiko Mõtsnik

42

15.01 Maikel Mikson

39

15.01 Karl-Eerik Luigend

31

15.01 Liisa Merisalu

22

15.01 Daniil Sõtšugov

21

16.01 Rene Kaas

42

16.01 Hannes Anier

31

17.01 Egon Tintse

54

18.01 Kert Haavistu

44

18.01 Kristjan-Eric Lääne

28

19.01 Jessika Uleksin

27

19.01 Joan Jakovlev

26

19.01 Maksim Paskotši

21

20.01 Liivo Leetma

47

21.01 Marti Pähn

35

22.01 Jaanus Reitel

40

23.01 Aivar Lillevere

62

23.01 Rauno Sappinen

28

24.01 Roman Kožuhhovski

45

24.01 Artjom Artjunin

34

25.01 Tiit Kivisild

70

25.01 Kent Männik

49

25.01 Märt Kosemets

44

25.01 Roman Sobtšenko

30

27.01 Vaapo Vaher

79

27.01 Toomas Kallaste

53

27.01 Freddy Karpov

29

27.01 Markus Vaherna

25

30.01 Oleg Andrejev

62

30.01 Deniss Tjapkin

33

30.01 Artjom Škinjov

28

31.01 Valeri Vinogradov

70

31.01 Sergei Pareiko

47

31.01 Roomer Tarajev

44

31.01 Taijo Teniste

36

64 JALKA JAANUAR 2024

Kaks tilka vett

Hannes Anier

Rootsi laskesuusakoondise peatreener

Fotod: Liisi Troska, ERRi kuvatõmmis

Johannes Lukas endine jalgpallur

Nurjatu DJ rikkus tuhandete inimeste „Whamageddoni“ Inglismaa tugevuselt kolmandas liigas mängiva Northampton Towni kodumängudel muusika eest vastutav DJ Matt Facer otsustas 2. detsembri kohtumisel Portsmouthiga lisada mängu esitusloendisse ansambli Wham! legendaarse jõululoo „Last Christmas“, et sellega nurjata potentsiaalselt seitsme tuhande inimese „Whamageddoni“ mäng. Viimastel aastatel populaarsust kogunud „Whamageddon“ on olemuselt lihtne: osaleda võib igaüks ning eesmärk on vältida kuni jõululaupäevani „Last Christmasi“ kuulmist. Avalikes kohtades vähegi liikudes võib ülesanne olla ootamatult keeruline, sest tegu on ühe maailma mängituma jõululooga. Facer plaanis kohe detsembri alguses visata „Last Christmasi“ esitamisega „Whamageddoni“ mängijatele lõbusa vembu, aga talle endalegi ootamatult tuli välja, et mitu inimest staadionil võttis mängu väga tõsiselt. „Sain hiljem ka Twitteris natuke sõimata, aga see polnud mitte midagi selle kõrval, mida ma staadionil kogesin. Ma ei oleks osanud arvatagi, et inimesed seda nii tõsiselt võtavad. Seega palun vabandust kõigi ees, kelle jõulud ma ära rikkusin.“


LISAAEG RUBRIIK

Šoti fännid Estonial hukkunuid mälestamas 1996. aasta kurikuulsa Eesti–Šotimaa ärajäänud kohtumise eel tegid Šotimaa fännid ilusa žesti, külastades Tallinnas „Katkenud liini“ nime kandvat monumenti, millega mälestatakse parvlaeval Estonia hukkunuid. 852 inimese elutee lõppes traagilisel kombel ööl vastu 28. septembrit 1994, mälestusmärk avati kaks aastat hiljem. Kuna Eesti ja Šotimaa kohtumine oleks pidanud toimuma 1996. aasta 9. oktoobril, oli mälestusmärk sel hetkel värskelt avatud.

Foto: Lembit Peegel

VANA FOTO

LHV edetabel Novembrikuu esikakskümmend tehingute summa põhiselt (sulgudes koht eelmise kuu edetabelis) 1. (1.) Tallinna FC Flora 2. (2.) Tartu Jalgpallikool Tammeka 3. (3.) Nõmme Kalju FC 4. (4.) FC Elva 5. (7.) FC Nõmme United 6. (8.) Viljandi JK Tulevik 7. (6.) Pärnu JK Vaprus 8. (5.) Paide Linnameeskond 9. (11.) JK Tallinna Kalev 10. (9.) JK Tabasalu 11. (12.) FC Kuressaare 12. (–) Raplamaa JK 13. (10.) Tallinna JK Legion 14. (15.) Rakvere JK Tarvas 15. (14.) FC Tallinn 16. (18.) Viimsi JK 17. (–) Tallinna FCI Levadia 18. (–) JK Welco 19. (16.) Pärnu JK Poseidon 20. (–) Harju JK LHV kaardiga toetad oma lemmikut – iga sinu ostu pealt maksab LHV pank kümme eurosenti sinu valitud jalgpalliklubi toetuseks.

2024 JAANUAR JALKA

65


RISTSÕNA

Detsembrikuu ristsõna õige vastus oli „Meie tublid naised“. Õige vastuse eest võitis EJLi talvemütsi Liina Palts. Võitjaga võtame ühendust. Jaanuarikuu ristsõna õigeid vastuseid ootame aadressil ristsonad@jalgpall.ee 20. jaanuariks. Õigesti vastanute vahel loosime välja Indrek Schwede raamatu „Eesti jalgpalli ajalugu. I osa“. NB! Loosimisel osalemiseks peab vastuse saatma koos ees- ja perekonnanimega.

66 JALKA JAANUAR 2024



Kasutades sooduskoodi

JALKA15

saad kogu tellimuselt

soodustust -15%


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.