FC Flora mängukava 18/2015 - JUUBELIMÄNGU ERINUMBER 32lk
Premium Liiga XXX voor FCF-TAM 18/9/2015 16 lk / Hind 2€
fcf magazine FC FLORA LEGENDI
MARTIN REIMI JUUBELIINTERVJUU ja tema Kõigi Aegade Flora koosseis
TAASAVALDAME VANA KULDA Eesti spordiajakirjandusest LEGENDIDE GALERII Eksklusiivne vana fotomaterjal!
TÄNA VAHEL: MÄNGUKAVA 18.SEPTEMBRIST 1992
KOOSSEISUD FC FLORA TALLINN - TARTU JK TAMMEKA
VÄRAVAVAHID
VÄRAVAVAHID
1 - Magnus Karofeld 33 - Richard Aland 73 - Mait Toom
20.08.1996 15.03.1994 07.05.1990
1 – Karl-Johan Pechter 12 –Karl Vaabel 23 – Karli Kütt
07.05.1995 09.09.1994 09.09.1987 25.05.1985 05.10.1995 19.08.1992
2 – Mihail Gutak 3 – Kaarel Kiidron 4 – Kevin Anderson 5 – Martin Jõgi 13 – Jürgen Lorenz 16 – Martin Naggel 18 – Andre Paju 22 – Valeri Shabanov
KAITSJAD
02.03.1996 25.8.1997 17.02.1993
KAITSJAD
4 - Kevin Aloe 5 - Janar Õunap 16 - Markus Jürgenson 19 - Gert Kams 21- Madis Vihmann 22 - Nikita Baranov
POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 10 - Brent Lepistu 11 - Rauno Sappinen 17 - Roman Sobtšenko 20 - Maksim Gussev 23 - German Šlein 27 - Joseph Saliste 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 57 - Mihkel Ainsalu 72 - Herol Riiberg
18.04.1988 26.03.1993 23.01.1996 25.01.1994 20.07.1994 28.03.1996 10.04.1995 30.04.1990 08.03.1996 14.04.1997
RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 31 - Joonas Tamm 99 - Albert Prosa
02.03.1990 02.02.1992 01.10.1990
Peatreener: Nobert Hurt Abitreener: Jürgen Henn Abitreener: Risto Kallaste Väravavahtide treener: Aiko Orgla Füsioterapeut: Jüri Salupere Massöör: Oliver Papp Fitness-treener: Kristjan Vomm Meeskonna keskmine vanus eelmises liigakohtumises: 23 aastat 1 kuud
28.07.1987 30.04.1990 10.11.1993 05.01.1995 11.05.1993 22.05.1990 05.01.1995 19.04.1995
POOLKAITSJAD 6 – Tauno Tekko 7 – Kristjan Tiirik 10 – Martin Miller 11 – Rasmus Tauts 17 – Geir-Kristjan Suurpere 20 – Heiko Tamm 26 – Janno Saks 27 – Ergo Eessaar 25 - Eric Pärn 28 – Temari Nuuma
14.12.1994 25.08.1982 25.09.1997 07.01.1997 26.02.1995 18.03.1987 10.07.1991 31.10.1990 20.08.1996 09.04.1996
RÜNDAJAD 8 – Kevin Rääbis 9 – Kristjan Moks 14 – Johannes-Theodor Kollist 19 – Tristan Koskor 21 – Martin Hurt 25 – Marek Tshernjavski
02.01.1994 21.12.1991 13.06.1997 28.11.1995 27.06.1984 15.o5.1992
Peatreener: Indrek Koser Abitreener: Mario Hansi Meeskonna keskmine vanus eelmises liigakohtumises: 23 aastat 8 kuud
Kaanefoto: FC Flora arhiiv.
FLORA EELMINE KOHTUMINE:
FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:
Premium Liiga XXIX voor 15.september, Hiiu kunstm.std
Premium Liiga XXI voor 26.septembril kell 14:00 Viljandi Linnastaadionil
0:2
PREMIUM LIIGA MEESKOND
M Võ Vi
K
VV
P
TALLINNA FC FLORA
29
21
3
5
58:20
66
TALLINNA FC LEVADIA
29
19
8
2
66:26
65
NÕMME KALJU FC
29
18
2
9
57:31
56
TALLINNA FC INFONET
29
14
9
6
41:23
51
JK SILLAMÄE KALEV
29
13
6
10
50:33
45
NARVA JK TRANS
29
12
6
11
40:36
39
PÄRNU LINNAMEESKOND
29
5
7
17
36:71
22
VILJANDI JK TULEVIK
29
6
3
20
29:61
21
TARTU JK TAMMEKA
29
6
3
20
34:82
21
PAIDE LINNAMEESKOND
29
5
5
19
37:66
20
TÄNA MÄNGUKEELU ALL TÄNA MÄNGUKEELU OHUS Joonas Tamm Jan Kokla
FCF PUNKTIBÖRSI HETKESEIS väravaid+sööte 17 (10+7) Rauno Sappinen 11 (6+5) Andre Frolov 9 (2+7) Gert Kams 8 (6+2) Markus Jürgenson 8 (4+4) Rauno Alliku 8 (3+5) Irakli Logua* 8 (3+5) Maksim Gussev 8 (5+3) Joseph Saliste 7 (0+7) Zakaria Beglarišvili 7 (6+1) Albert Prosa 5 (4+1) Sakari Tukiainen** 4 (1+3) Nikita Baranov 2 (2+0) Mihkel Ainsalu 1 (1+0) Madis Vihmann 1 (1+0) Martin Kase** 1 (1+0) Janar Õunap 2(1+1) Joonas Tamm 1 (0+1) Karl-Eerik Luigend** 1 (0+1) Enar Jääger* 1 (0+1) Jan Kokla 1 (0+1) Brent Lepistu *- klubist lahkunud ** - välja laenatud
KESA STATISTIKA
FCF KÄESOLEV HOOAEG
FC FLORA 2006
Foto: Heiki Rebane
HEAD KÜLALISED,
käesoleva kava tervitusteksti koostamise aegu leidsin keldrist karbi vanade mängukavadega. 1995. aasta UEFA karikasarja eelringi mängu FC Flora-Lillestrøm SK kava sissejuhatuses ütleb Aivar Pohlak: “Eesti klubijalgpall ei hiilga traditsioonide poolest. Ei ole reaalselt tegutsevaid klubisid, kelle asutamisaastaks saaks märkida 1926 või kasvõi 1939, ei ole jalgpalliperekondi, Kassi, Uukkivi, Idlase, Tipneri, Pihlaku poegi-pojapoegi-pojapojapoegi, kes Eesti jalgpalliväljakutel kaasa lööksid teadmisega, et nad on sündinud olemaks jalgpallurid. /--/ Raske on tajuda, mida me rahvusliku jalgpallikultuuri osas viiekümne aastaga kaotanud oleme.” Jah, hoomamatusenigi raske. Aga kui kakskümmend aastat hiljem küsida Aivari lauset umber sõnastades: “Mida Flora kahekümne viie aastaga võitnud on?” Jah, ühelt poolt üheksa Eesti meistritiitlit, kuus karikavõitu, kaheksa superkarika võitu. Kuid teisalt – mitte üksnes võitude skaalal hinnates – küllap on Eestis vähe neid, kes, kuuldes Flora nime, ei oskaks seda jalgpalliga seostada. Flora on ehitanud Eesti rahvusstaadioni. Hüpe üle oma varju neelas palju jõudu, kuid oli sellele vaatamata vältimatu. Esimesed isad-pojadki on Flora särki kandnud – Klavanid, Kallasted… Enamat antud aja, ühe inimpõlve jooksul poleks võimalikki. Veel hetk ja küll jõuab kätte ka pojapoegade kord. 25. tegevusaasta sügisel töötab Floras 21 noortetreenerit 27 grupiga, andes igal nädalal üle 80 trenni. Talvele läheb klubi vastu enam kui 600 noormängijaga, kevade jumalanna kujutisega rohevalget logo uhkusega kandva poisi ja tüdrukuga. Kasvame samm-haaval. Siis, kui on jaksu kasvada. Flora on noor klubi, esindusmeeskonna mängijad on noored, treenerid on noored, administratsioon on noor. Noor nagu klubijalgpalli kultuurgi Eestis on noor. Sellele vaatamata, õigemini seda kõike arvesse võttes – ühe jalgpalliklubi veerandsaja aasta täitumist tuleb väärikaks verstapostiks tunnistada. Juubelihooaeg kestab veel veidi vähem kui paar kuud, kuid see on juba pakkunud meile küllaga ilusaid hetki ning häid emotsioone. Soovin teile head tänast mängu ning rõõmsat hooaja lõppu! Aitäh, Aivar! Palju õnne, kallis Flora!
Jaak Prints, FC Flora tegevjuht
Foto: Jana Pipar
Tänasele juubelimängule eelnevas voorus alistas FC Flora võõral väljakul Nõmme Kalju FC tulemusega 2:0. Kohtumises tegi oma debüüdi Meistriliigas Flora 19-aastane väravavaht Magnus Karofeld, kel tuli niivõrd kaalukasse mängu sekkuda põhiväravavaht Mait Toomi vigastuse järel, mis ei lubanud peale poolajavilet platsile naasta. Õnnitleme Magnust debüüdi puhul! Maidule aga soovime kiiret paranemist. Kohtumise väravad lõid Albert Prosa (60') ja Joseph Saliste (89'), sealjuures resultatiivsed söödud andsid mõlemad mehed just teineteise väravatele.
ÕNNITLEME DEBÜÜDI PUHUL!
LIHTSALT MARTIN Paljudele tänaseks juba keskealiste põlvkonna hulgas on just see mees Eesti jalgpallikoondise võrdkujuks, sümboliks. Flora andunud fännide jaoks kehastab just tema Flora juuri, tähendust ja järjepidevust – kuusteist hooaega mängis see keskväljavõlur Flora särgis. Täna on ta omanimelise jalgpallikooli ja U21 koondise juhtimise kõrval väga paljuski lihtsalt Martin – tasakaalukas, soe ja siiras mees, kes helistab intervjuule sõites mulle ette ja vabandab tühise viieminutilise hilinemise pärast, sest pidi lapse kooli juures maha panema. Ta on vana kooli mees, selle väljendi kõige paremas tähenduses. Ja selle vanakoolimehega soovin ma rääkida ennekõike temast ja ta võimsast karjäärist, aga me jutt liigub üha ja aina noortele, tulevikule, Martini murele nende pärast. Ta lihtsalt on selline. Ta on Martin Reim.
Intervjueeris: Marek Tiits | marek@fcflora.ee
Martin, milline on sinu jaoks unistuste elu ja kas ma eksin, kui ütlen, et sa just seda täna eladki? (Martin naeratab mõtlikult). Kui sa nii küsid, siis loomulikult ei eksi – mul on kaks suurepärast tütart, mõlemad on terved. Peatselt saab täis 25 aastat abielu – ühe naisega. Mida veel tahta! Kui siia lisada veel see, et saan teha seda, mis mulle meeldib – olen endiselt jalgpallis sees, olen olnud nii pikalt nagu olen... Jah, see on see elu, mida ma olen soovinud. Muidugi, kui mõtlen oma elu peale ja järgmistele sammudele, siis ei teki hetkekski tunnet, et kõik on saavutatud, et jääbki ainult nauding. Mu elu ongi nagu õpipoisi amet, õpin kogu aeg juurde. Õpin vigadest. Üritan meelde jätta, mida olen hästi teinud – kuigi see ei tähenda alati, et samamoodi toimides järgmisel korral õnnestuksin. See on selline elu, selline amet, mis ei muutu kunagi igavaks. Olen alati väikese pinge all – ühelt poolt keeruline, teisalt huvitav. Ehk et sinu unistuste elu ei ole kindlasti selline, kus ei ole mitte midagi keerulist? Jah! Kui ütleksin, et ma ei taha, et oleks seda pinget ja põnevust, võitlusi, kus tuleb hakkamasaamiseks end kokku võtta, siis manduksin ilmselt ruttu. Koondise treenerina on pingelised hetked ajutised, klubijuhina kulgen pidevas teatud stressis. See on paratamatu, see on nii kõigi treeneritega, kes tahavad, et läheks hästi. Ja peabki olema, kasvõi natukenegi, kasvõi selleks, et end värskena hoida. Sinu jalgpallikool on tänaseks omataoliste hulgas suurimaid. Kui suured ja vanemad klubid, kel oma esindusvõistkonnad, kõrvale jätta, siis vist jah. Ei julge öelda, et suurim, aga üks suuremaid. Esindusvõistkond on meilgi olemas, aga nii noor, et alles üritame trügida ülespoole. Mart Poomi jalgpallikooliga oleme liigas (II liigas – toim.) ühel pulgal. Eks nendega olemegi üsna sarnased, samas on ka erinevusi. Muide, viimaste liikumiste valguses on tekkinud üsna paradoksaalne olukord. Keskväljamees Reimi klubist tuli Florasse väravavaht Paplavskis ja väravavaht Poomi klubist keskväljamees Järvelaid... (Naerab). Ma ei olegi niimoodi vaadanud seda. Kui Paplavskisest rääkida, siis tema on meie juures olnud jalgpallikooli algusest saati, viimasel paaril aastal on ta aga ka Mardi juures väravavahtide
treeninguid saamas käinud. See ongi hea näide ka meie koostööst. Mardi eest ma rääkida muidugi ei julge, aga arvan, et meil temaga on mõtted üsna sarnased – kui mängija on valmis ja võimeline mängimaks kõrgemal tasemel, kui meie ise pakkuda suudame, siis kahe käega toetame tema väljalendu meie juurest. Paplavskise saatsime väga hea meelega Florasse – see on tema võimalus ja me jälgime, kuidas ta hakkama saab. Flora väravavahtide treener Aiko Orgla seda poissi teab ja teab ka seda, et poisi vanemate poolt on sajaprotsendiline toetus ja tahtmine olemas. Kuidas sa hoiad oma suures jalgpallikoolis paigas suuruse ja kvaliteedi tasakaalu ja millistele põhimõtetele sa oma kooli toetad? Sa alustasid meie juttu unistustest. Minu unistus Viimsisse elama asuda ja kool rajada olid juba pikka aega olemas, ka valla poolt oli soov kooli avamiseks ammu olemas – mängimise kõrvalt aga lükkasin seda edasi, see olnuks liialt keeruline. Kui klubi asutasime, ütlesin, et tegeleme ainult noortega ja teatud ikka jõudnud mängijad suuname edasi, suurele teele. Nüüd on aga asjad läinud nii, et meil on esindusvõistkond, kus mängivad noormehed, kes äsja kooli lõpetasid ja tahtmist täis. Üritame pakkuda neilegi aina paremat. Oleks ju võimalik töötada ka ainult kvaliteedile suunatuna, nimetatagu seda siis kuidas tahes: klubi või kool või akadeemia. See viimane on minu jaoks veidi liialt pretensioonikas, välismaalt üle võetud ja meil ei saaks paraku minu arvates ükski klubi end akadeemiaks nimetada – tingimused ega miski muu ei anna seda mõõtu välja. Ka nii-öelda materjali hulk – selle vastu me ei saa. End akadeemiaks kutsudes on võimalik lihtsalt eristuda ja panna oma nimi kõlama, kui palju see aga tavalisest jalgpallikoolist erineks... Kooli ainult kvaliteedile rajada eeldaks seda, et finantsiline pool oleks hoopis teistel alustel – see ei tohiks sõltuda pearahast, omavalitsuste toetustest. Kui aga sõltud pearahast ja toetustest, siis oled tahes-tahtmata olukorras, kus pead haarama suuremat gruppi ja sul tekib ka vastutus, heas mõttes – kui sa saad omavalitsuselt toetust, siis sa pead pakkuma selle piirkonna lastele võimalust harjutada. Täna üritamegi teha kaht ühes – meil on igas vanuses kaks gruppi vastavalt eeldustele ja tugevusele. Vajadusel tõstame nende vahel lapsi ümber, jaotame – nii saab võimaluse nii see, keda huvitab jalgpall pikemas perspektiivis kui need, kes käivad treeningul, aga ei teagi veel, mida
nad täpselt tahavad teha. Niimoodi üritamegi siis seda suuruse ja kvaliteedi reguleerimist teostada. Väga ettevaatlikud oleme eri vanusegruppide koostreeningute osas, mida osad klubid praktiseerivad – laste transportimine ja kodust kaugele vedamine, see kõik peab õigel ajal tulema. Me ei taha üle forsseerida, kedagi survestada. Tegelikult on tore, kui on palju lapsi, aga neile kõigile parima keskkonna loomine on keeruline. Kas selles vallas on ka mingeid helgemaid toone kuuldumas? Jaa, kohe-kohe on valmimas Viimsi kooli staadion. See on kolme Viimsi kooli peale esimene staadion, mis lubab meil Sportland Arenalt päris oma koju, Viimsisse kolida. See annab meile klubimõõdet juurde, saame rohkem tegutseda väljaku ja mängude ümber toimuvaga, nagu näiteks Flora täna teeb. Samuti saame märksa paremad võimalused oma kogukonnaga tegelemiseks, saame oma rahvale lähemale, meie jaoks on see väga suur asi. Meil on inimesed olemas – linnaklubidel on oma kogukonna leidmine ikka väga raske – aga meil polnud varem võimalust neid kuhugi kutsuda. Järgmisest aastast loodetavasti juba on. Ja järgmine projekt on Viimsi sisehall? (Martini silmad löövad särama). See on see unistus, millest algul rääkisime! Kindlasti jube keeruline, aga ehk mingil hetkel ikkagi tekivad reaalsed võimalused. Sealt oleks võimalik juba suuri samme edasi teha. Kui nüüd jälle end Mardiga võrrelda, siis neil on sisehall olemas – ja me näeme, kui suur on erinevus hooaja alguses, kui esindusmeeskonnad liigat mängima hakkavad. Meil võtab
Lapsed jalgpallis olid Martini elus olulisel kohal juba siis, kui ta ise oli alles oma tippaegadele lähenemas. POSTIMEES, 8.november 1998
kaks-kolm kuud aega, et end käima saada. Praegu võitleme liigas selle eest, et ehk õnnestub tõusta – aga hooaja esimesel poolel tuli peaaegu-et vaadata, et sellestki liigast välja ei langeks... Kui tingimused on sellised, siis on lihtsalt raske, midagi ei ole teha. Kõigele lisaks peame andma võimaluse mängida jalgpalli neile, kes on jalgpallist huvitatud, aga meie kohuseks on ka noorsugu üldiselt kasvatada – et ta üldse huvituks spordist, et ta suudaks enda eest vastutada ja teiste eest seista. Ja lapsevanemaid ka – see on kohati isegi raskem! (Naerab). Rada vastutuse tajumiseni võib teinekord päris valus olla. Tean lugu poisist, kes elab ja hingab jalgpallile ning kel on seetõttu kooliga asjad täiesti ummikus. Kool tegeleb temaga, tehakse kompromisse, lepitakse asjades kokku, kuid tee asjade paranemisele on endiselt okkaline. Üldiselt on see asi siiski kõvasti paranenud. Tänastel noortel on enamasti ikkagi sihid paigas, teatakse, miks ja kellele õpitakse, kuhu
edasi minnakse. Oma ajaga, kaheksakümnendate lõpust kõrvutades... Siis läksid õppima need, kel oli selleks vanemate poolne suund kätte antud. Ka meil on seisukoht, et jalgpalli arvelt ei tohi kool kannatada. Alati, kui on kooliga tegemist, muresid või probleeme, siis saab alati treeneriga asju arutada. Päris seda süsteemi, et kui koolis asjad korras pole, siis trenni ei saa... Noh, me oleme seda arutanud, aga siin on omad ohukohad. Hakkab laps sellest rohkem õppima? Samas ei ole meil treeningud ja võistlused säärased, et laps oleks pidevalt kusagil ära, et tal poleks aega õppida. Meie treenerid käivad koolis, räägivad õpetajatega, klassijuhatajatega, sotsiaaltöötajatega. Me teame üsna täpselt, mis vanusegrupis ja kellel on millised probleemid. Kui asi on ikka hull, siis on tõsisemad jutuajamised ja vajadusel ei ole välistatud ka ajutine treeningutest
vabastamine. Otseselt sellist süsteemi, et „koolis kehvasti – trenni ei tule“ ei ole. See ei ole parim karistusviis. Siin, Flora klubimajas on seda eriti asjakohane küsida – kui oluliseks sa ise üldse pead jalgpalluriks kasvades ka inimesena kasvamist ja jalgpalluriks olles inimeseks olemist? Sa ise lõpetasid, veel mängides, hambad ristis ülikooli. Kuidas kasvatada laps heaks jalgpalluriks nii, et ta oleks ka vaimselt täisväärtuslik inimene? Üks teiseta ei saa? Kindlasti ei saa. Kokkuvõttes ongi oluline see, mis tasemele jõuda tahetakse. Premium Liigas on võimalik mängida ka füüsiliselt tipp-topp olles ilma, et pea väga lõikaks. Niipea aga, kui astud siit väljapoole või tahad koondisesse pääseda, siis seal lööb vaimse poole puudumine kohe välja. Mida
kõrgemale tahad jõuda, seda rohkem mängib peas toimuv rolli. Võid olla kuitahes füüsiline, kiire, võimas – kui su vastas on samade näitajatega mängija, siis hakkab lugema see, kuidas sa oma kuplikese all olukordi lahendad. Meie ressursside ja suuruse juures on selge see, et tahtes aste-astelt kõrgemale jõuda, on oluline see, et oleksime ennekõike targad mängijad, et oskaksime ise mõelda, olukordi kiirelt lahendada, uute situatsioonidega kiirelt kohaneda. Mängijatarkus võib aga ei pruugi tulla ärijuhtimise magistrina või avaliku halduse bakana. Jah, kui sul on kaks kõrgharidust, siis ei tähenda see seda, et oled jalgpallis tark. Õppimine aitab kaasa sellele, et su aju oleks kogu aeg töös, et su silmaring oleks lai. Laiema silmaringiga inimesel on lihtsam kontrollida ka oma emotsioone ja nende pinnalt tehtavaid otsuseid. Kas selleks peab just ärijuhtimist õppima, on iseasi. Rauno Alliku on näiteks ehitusviimistleja. Miks mitte! Ärijuhte ongi meil ehk liialt juba. (Naerab). Kõigele lisaks annab õppimine ka kindlama tunde tuleviku osas. Sportlasel on lihtsam hakkama saada ka tagasilöökide ja traumadega, kui ta teab, et ei pea hakkama kohe muretsema selle pärast, mis saab siis, kui enam mängida ei saagi – selle pealt jäävad tulemata olukorrad, kus tullakse paranemata traumaga tagasi väljakule ja nii edasi. Koondise ja jalgpalliliidu tasandil peetakse koondistele täna loenguid, mis nende mõttemaailma avardaks ja paneks neid kastist välja piiluma. Tehakse sama tööd, mida Flora on teinud ja tegemas. Aga räägime nüüd sinu karjäärist ka. Vaatasin su numbritele otsa, need on ühed suured numbrid. 385 mängu Floras, 69 väravat. 157 mängu koondises, 14 väravat. Oled sa ise Flora juubeli kätte jõudes mõelnud ka, et kuidas see niimoodi läks, et koguni 16 hooaega oli Flora sinu klubiks? Päris huvitav, jah. Ma ei ole Eestis meistriliigat üheski teises klubis mänginud. Võib-olla oli aeg selline, praegu on valikud rohkem ja sellevõrra lihtsam. Ja ma ei teagi, Flora on olnud algusest peale... Minu klubi. Ei tulnud nagu mõttessegi vahetada. Välismaale ei õnnestunud saada, paar hooaega Soomes veetsin, proovimisi oli siin ja seal, aga siis, kui tase lubanuks juba kuhugi kaugemale minna, siis oli vanus säärane, mis pani jala ette. Eesti jalgpallist aga võtsid absoluutse maksimumi.
Oled nõus? Jaa, seda küll. Nii klubi kui ka koondise tasemel, siit väga palju edasi ei oleks ilmselt minna olnud. Kõik, mis mul oli anda, sai antud. Võib ju muidugi mõelda, et olnuks ma viis või kümme aastat noorem, oleks ehk võimalusi olnud rohkem. Oleks ma aga viis aastat vanem, poleks olnud sedagi – kui vaadata Hepnerit, Mõtsnikku, Kõmperit, neil jäi karjäär väga lühikeseks, nad ei saanudki õieti Eesti jalgpalli tunda. Minul õnnestus mängida Nõukogude Liidu teist liigat, mööda Venemaad reisida. Elukool ja võrdlusbaas, kogemus ja karastus oli Eestis hakkama saamiseks all, miski siin ei murdnud, Venemaal oli kõike nähtud. Ja samas olen ära näinud Eesti koondise kasvamise nullist, kus me läksime väljakule ja mõtlesime:“Kurat, need vastased on nagu teiselt planeedilt, nad jooksevad nii kiiresti, nad on võimsad, tehnilised...“ kuni selle ajani, kus koondis ei kartnud enam kedagi ja muutus võiduvõimeliseks kelle tahes üle. Kogu seda asja läbi elada oli võimas ja huvitav. Palju erinevaid treenereid väga erinevate stiilidega, aga suutsin kõigi nende all koondises püsida. Traumadega mul on läbi karjääri vedanud. Kui vaatad tänase Flora ja tänase koondise peale, siis on meel rõõmus? Jaa! Kurvastuseks pole küll vähimatki põhjust. Näen, et ei ole teadmatust või lihtsalt olesklemist – on kindlad suunad ja sihid, koondistele tuuakse väljastpoolt kogemusi, investeeritakse oma tulevikku. Floral on oma mõte ja stiil. Magnus Pehrsson tuli koondise etteotsa ja esimese asjana, mis paljusid ärritas, keeras ajaratta tagasi – tema tüüri juurde asumisega tekkis olukord, mis oli meil viimati üheksakümnendate lõpus: koondises oli suur hulk ja kohati isegi enamus mehi koduliigast. Tolle ajaga võrreldes aga mängitakse aga täna hoopis paremat mängu. Eks tuleb vaadata ka olukorda, millesse ta tuli. Koondise treenerina on sul ikkagi kindel ring mängijaid ja nende tasemelt ja kvaliteedilt allapoole sa ei saa vaadata. Kuna taheti tulla tagasi mõtteviisi juurde, mille kohaselt mängivad koondises mehed, kellel on klubi ja stabiilne mänguaeg, siis paratamatult seisti silmitsi olukorraga, kus suur osa mängijaid olid paremal juhul kusagil nimekirjas pingil või kehvemal üldse mitte kusagil. Võib ju vaielda selle üle, kas Eesti liigas mängides on mängija tase tugevam kui Poolas pingil istudes ja ainult trenni tehes, aga see
on ja jääb kahe otsaga asjaks. Anti aga kindel signaal koondisest, et tasub pingutada ja märguanne ühele generatsioonile koondislastest, kes otsisid klubisid, aga seadsid endale ehk ülejõukäivad eesmärgid. Mõtteviisimuutus on toimunud ja suhteliselt äkki – järsku oli meil koduliigas tagasi suur hulk koondislasi, mängivad ja hullavad ja on rahul nemad ja on rahul publik. Jaa, liiga on huvitavam, stabiilsem, ühtlasem. Nüüd ootame aga järgmise põlvkonna minekut – nagu Karol Mets, kes läks, mängib, saab karastust – ei tormanud, ootas oma aja ära ja usaldas nõuandeid, mida talle anti.
Sümbolism on tugev – noor tulevikumaestro vahetas vanema kolleegi välja. Sinu väravate arvu on ta tänaseks ületanud, mängude arvu ta ilmselt üle ei löö. On hea tunne küll, et oled oma saapad sellisele mehele jalga andnud? Kindlasti! Kostja, kui tal on hea hoog, naudib mängimist ja täna õnneks on jälle see hetk, kus tal on selline periood. Klubis jalad alla saanud, hea fiiling sees. Sellist mängijat on meil väga-väga vaja. Küsimus on aga, kui Kostja peaks mõne aasta pärast lõpetama, siis... Kas meil on kedagi siis kohe tema asemele panna? Kas näiteks Rauno Sappinen suudab end selleks ajaks nii heaks töötada, et tema asemele asuda või on see keegi teine? Koondise keskväljale loovate mängijate valikut meil kahjuks väga palju ei ole. Ja siis see teine number. 385 mängu Flora eest. Kas sa ise tead, kes sulle praegu selle numbri osas kõige lähemal on? (Mõtleb). [Markus] Jürgenson?
Oli küll. Kostja, kes oli tolleks hetkeks löönud koondises täpselt ühe värava, Armeeniale.
Liin on õige. Kas [Gert] Kamsil on nii palju?
Foto: uefa.com
Kui numbrite juurde tagasi tulla: sinu lahkumismäng koondises. 157.mäng, vastaseks Ekvatoriaal-Guinea, võitsime 3:0. Mäletad sa, kelle vastu sind välja vahetati? Äkki oli Konstantin Vassiljev?
EESTI MEISTER FC FLORA KOOSSEISUS:
Foto: Taavi Arus/DELFI
- mängijana: 1993–94, 1994–95, 1997–98, 1998, 2001, 2002, 2003 - treenerina: 2010, 2011
MARTIN REIM Sündinud: 14.mail 1971 KARJÄÄR: 1987 VAZ/Žiguli Tallinn 1988 Lõvid/Flora Tallinn 1989 Sport Tallinn 1990–1991 Norma Tallinn 1992–1999 FC Flora 1999–2000 Kotkan TP 2001–2008 FC Flora
FC Flora eest meistriliigas: 385 mängu, 69 väravat Eesti rahvuskoondises: 157 mängu, 14 väravat
Kams on õige, jah. 235 mängu enne tänast. Õige, tema on ka väga pikalt siin olnud. Eks selle asjaga ole ka see nüanss, et üheksakümnendatel mängides oli raskem seda mängudearvu kasvatada, mängiti ju oluliselt vähem. Kaks ringi mängiti liigat, said 20-30 mängu aastas ja oligi kõik. Mis nõu sa Gerdile annaksid, et su rekordit ohustada? Tal ju on mängida veel küll. Kui terve püsib, siis kolm-neli hooaega lubab vanus veel kindlasti mängida. Mida ta ise plaanib, seda ju ei tea. Kas plaanib veel välismaale minna või... Praegu ma ei näe, et Floras oleks keegi tema kohta ohustamas – ei hetkel ega ka järgmisel aastal ei ole kedagi paistmas, kes teda välja võiks puksida. Tema ja Jürgenson on ju raudmehed, kellega harva midagi juhtub. Sa oled olnud Floraga kaua. Aegu on olnud häid ja aegu on olnud halvemaid ja sa oled need kõik koos klubiga läbi elanud. Täna on juubelimäng, räägime rõõmsatest asjadest. Milline sinu kõige rõõmsam Flora mälestus neis kuueteistkümnest hooajast on? Tead... Neid meistritiitleid ju kõiki ei mäletagi, kuigi oli ka kindlasti selliseid pingelisi ja erilisi, mis otsustati viimase mängu lõpuvilega. Aga mul on hea võrrelda neid tiitleid mängija ja treenerina ja treenerina tuleb see tiitel määratult raskemalt. Tiitlid Flora treenerina on need, mis kõige rohkem südant soojendavad. Väga raske töö, nii palju muresid ja probleeme, väga keerulisi aegu, mis oli vaja klubina ületada. Treenerina nägin asju mängijana nähtule lisaks, nägin mõlemat poolt ja nägin, kui raske tegelikult oli klubil, kui raske mängijail. Mõistsin mõlemat poolt ja pidin balansseerima nende kahe vahel. Palju energiat läks mujale ja seda suurem heameel on mul selle üle, et saime kõigest üle. Ja tagantjärele on ka hea meel, et Flora on täna leidnud stabiilsuse, sest see on ühe klubi toimimiseks ja igapäevatööks eluliselt oluline. Nii-et jah, need kaks tiitlit treenerina on mulle kõige olulisemad. Olin ju treenerina esimesi samme tegemas ja olen väga tänulik klubile, et nad riskisid ja usaldasid. Ja lõppude lõpuks, kandma jäävad ikkagi rõõmsad mälestused - tead küll, et oli raskeid aegu, aga kus neid ei oleks? Kui neist üle saadakse, siis ongi kõik okei!
Eelmisel neljal leheküljel saite lugeda FC Flora üht vanemat säilinud mängukava üldse. Teatud moel võib öelda, et sirvisite FCF Magazine’i eelkäijat või vaarisa. Tegemist oli 18.septembril 1992 Kadriorus peetud liigakohtumise FC Flora - Tallinna Dünamo mängukavaga, mida toona andis välja Jalgpallistatistikute Ühendus „RIX”. Kava pärineb Monica Ranna kogust. Statistik Mati Kesaväli andmetel oli selle mängu protokoll sellline: FC FLORA - DÜNAMO TALLINN Kadrioru staadion, 18.09.1992, 17:00 VÄRAVAD: Kirs 36', Olumets 42' - Kervalishvili 70' KOOSSEISUD: FC FLORA Ernest Martinsons, Hohlov, T.Kallaste, Prins, Lemsalu, Reim, Olumets, Kirs (Linnumäe 46), Tirel (Rajala 64), Arbeiter (Aleksandr Semjonov 56), Kristal. DÜNAMO TALLINN A.Ivanov I, Potapenko, Bespomoštšnov (Nagornõi 75), Mizerov, A.Mališauskas, Nesterov (A.Jakovlev 46), Manašenkov, Šarnin, P.Kazakov, Larin (Kervališvili 70), Vlassov. Kes publiku hulgast võitsid loosiauhinnaks välja pandud õllekasti „Old Milwaukee”, Äripäeva tellimuse või kolm värvifilmi ja tasuta passipiltide tegemise, ei ole teada. Kõrvaloleval pildil on Tarmo Linnumäe, kes sekkus kõnealuses mängus vahetusest teiseks poolajaks.
FLORA LEGENDID. TEE TÄNASENI.
Kummardusena mängijaile ja treenereile, legendidele, kes on Floraga olnud heas ja halvas ning kelle austamiseks avati täna hommikul FC Flora kontori fuajees legendide seinapannoo, trükime kõik pannoole pääsenud mängijad ja nende mängude arvu ära ka tänases kavas. 99 või enam mängu FC Flora eest meistriliigas ja/või 25 või enam koondisemängu (oma maa) rahvuskoondise eest tagavad ka edaspidi karjääri lõpetanud mängijaile koha selles auväärses seltskonnas ning seinapannool. Astu klubist läbi ja vaata oma silmaga üle!
MARTIN REIM Flora: 385 Eesti koondis: 157
MARKO KRISTAL Floras: 263 Eesti koondis: 143
TEET ALLAS Floras: 233 Eesti koondis: 73
VIKTOR ALONEN Floras: 163 Eesti koondis: 71
KRISTEN VIIKMÄE Floras: 141 Eesti koondis: 115
ALEKSANDER SAHAROV Floras: 138 Eesti koondis: 25
MARTIN KAALMA Floras: 134 Eesti koondis: 35
ERKO SAVIAUK Floras: 133 Eesti koondis: 60
URMAS KIRS Floras: 131 Eesti koondis: 80
KERT HAAVISTU Floras: 131 Eesti koondis: 44
MEELIS ROOBA Floras: 123 Eesti koondis: 50
MAREK LEMSALU Floras: 120 Eesti koondis: 86
INDREK ZELINSKI Floras: 115 Eesti koondis: 103
TOOMAS TOHVER Floras: 113 Eesti koondis: 24
SERGEI HOHLOV-SIMSON Floras: 109 Eesti koondis: 58
TOMAS SIREVICIUS Floras: 103
RAIO PIIROJA Floras: 102 Eesti koondis: 114
ENVER JÄÄGER Floras: 102 Eesti koondis: 2
ANDREI STEPANOV Floras: 99 Eesti koondis: 89
TOOMAS KALLASTE Floras: 98 Eesti koondis: 42
OTT REINUMÄE Floras: 93 Eesti koondis: 25
AIVAR ANNISTE Floras: 92 Eesti koondis: 45
INDRO OLUMETS Floras: 87 Eesti koondis: 32
MEELIS LINDMAA Floras: 78 Eesti koondis: 28
TARMO LINNUMÄE Floras: 76 Eesti koondis: 29
LEMBIT RAJALA Floras: 74 Eesti koondis: 26
ANDRES OPER Floras: 73 Eesti koondis: 134
URMAS ROOBA Floras: 57 Eesti koondis: 70
JANEK MEET Floras: 57 Eesti koondis: 37
SERGEI TEREHHOV Floras: 51 Eesti koondis: 94
RISTO KALLASTE Floras: 44 Eesti koondis: 36
MART POOM Floras: 41 Eesti koondis: 120
TOMAS RAZANAUSKAS Floras: 28 Leedu koondis: 41
JONATAN JOHANSSON Floras: 9 Soome koondis: 105
TEENÄITAJAD
FC Flora peatreenerid
RAIMONDAS KOTOVAS 1992-1993
ROMAN UBAKIVI 1993-1995
TEITUR THORDARSON 1996-1999
ARNO PIJPERS 2001-2004
JANNO KIVISILD 2004-2005
PASI RAUTIAINEN 2006-2008
TARMO RÜÜTLI 2000, 2009
MARTIN REIM 2010-2012
MARKO LELOV 2013-2014
VALDEMARAS MARTINKENAS Väravavahtide treener, hukkus 2004
eptember 1998
POSTIMEES, 1.s
AC MILAN 2:1 FC FLORA Catania, Sitsiilia 29.august 1998 29.augustil 1998.aastal toimus Sitsiilia saare sadamalinnas legendaarne duell, kus FC Flora jalgpallimeeskond andis ootamatult südi lahingu kuulsale AC Milanile. Flora asus 15. minutil Urmas Kirsi väravast juhtima. Eurospordi kommentaatorid olid sündmuste käigust kerges šokis: "Ja see on avavärav! (kandev paus) Uskumatu. Lööjaks Kirs? (erakordselt pikk ja kandev paus). Milani markeerimine oli närune." 26. minutil avanes Sergei Terehhovil hea võimalus eduseisu duubeldada, ent löögi püüdis Milani väravat kaitsnud Jens Lehmann. Lisaks legendaarsele Saksamaa koondise puurivahile jooksid Milani algkoosseisus platsile veel sellised legendaarsed vutimehed nagu Alessandro Costacurta (kaitsja, kes moodustas koos Franco Baresi, Paolo Maldini and Mauro Tassottiga 90ndate legendaarseima kaitseliini), Thomas Helveg (Taani koondise (pool)kaitsja), Demetrio Albertini (Milani ja Itaalia, hiljem Barcelona poolkaitsja), Zvonimir Boban (poolkaitsja, 1998. aasta MMil pronksi võitnud Horvaatia koondise kapten), Olivier Bierhoff (Saksamaa ründaja, 1996. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalmatši Kuldse värava autor), George Weah (ründaja, 1995. aasta Euroopa ja maailma parim jalgpallur). Just Libeeria ründaja Weah tegi 36. minutil seisuks 1:1. Milani võiduvärava lõi 42. minutil kaitsja Coco. FC Flora algkoosseis 15 aasta eest oli: Toomas Tohver, Sergei Hohlov-Simson, Urmas Kirs, Maksim Smirnov, Viktor Alonen, Martin Reim, Sergei Terehhov, Tomas Razanauskas, Indrek Zelinski, Marko Kristal, Andres Oper. Praegune Tallinna Levadia abitreener Indrek Zelinski ütles toona pärast kohtumist: "Mängueelsel õhtul ei mahtunud kuidagi pähe, et järgmisel päeval asun AC Milani vastu platsile. Ent andsin endale aru: nad on täpselt samasugused inimesed nagu meiegi.” TEKST: OTT JÄRVELA, ÕHTULEHT 29.august 2013
MARTINI REIMI
KÕIGI AEGADE FLORA Palusime tänasel kaaneloo kangelasel Martin Reimil panna kokku oma Kõigi Aegade Flora Koosseis. Tingimuseks oli vaid, et ta ise peab platsil olema, sest Martini tagasihoidlikkust teades võis arvata, et ta ennast tasakesi platsil kõrvale jätab. Martin võttis mõtlemisaja ja mis ta paberile pani, näete altpoolt. Martin Reimi võimsaim alg-üksteist!
VJATSESLAV ZAHOVAIKO
ANDRES OPER
JONATAN JOHANSSON MARKO KRISTAL
ENAR JÄÄGER
KAROL METS RAIO PIIROJA
MAREK LEMSALU
MART POOM
MARTIN REIM
GERT KAMS
TOIMETAJA VEERG
Palju õnne, Flora! Seda kolmesõnalist lausejuppi ei olegi ma veel sel hooajal kasutanud, olgugi, et tegemist juubelihooajaga. Palju õnne sulle!
Täna, mil peame sünnipäevapidu ja võõrustame väljakul tartlasi, hoiad käes FCF Magazine’i 17.numbrit. Koos möödunud hooajal ilmunud mängukavadega, mis tähistasid uut verstaposti Flora mängupäevaelamuse ning kogukondlikku tähendust kandvate väärtuste arenguteel, on tänane eriväljaanne juba järjekorranumbriga 36. Just nii palju oleme kahe hooaja vältel üllitanud lugemismaterjali mängukülastajaile ning ihaldusväärset kollektsionääridele. See ei ole olnud kerge. Aga see on olnud rõõmupakkuv. Loodetavasti ka teile, lugejaile. Paljud FCFM-s ilmunud artiklid ja intervjuud on kajastamist ja äratrükkimist leidnud mitmetes meediaväljaannnetes ja portaalides - see tähendab, et me teeme midagi õigesti, me äratame tähelepanu. Sealjuures ei ole see eesmärk omaette. Peaeesmärgiks on olnud ja jääb ka edaspidi anda mängupäeval meile külla tulnud inimesele põhjalik ülevaade sellest, mis on toimunud ja toimumas klubi sees ning kogu liigas üldiselt; samuti klubis töötavate inimeste esiletõstmine, nende panuse ja töö sisu lahkamine ja väärtustamine. Oleme toonud oma töölõigult lugejate ette nii kontoritöötajad kui treenerid, mängijaist rääkimata.
Millised on FCF Magazine uue hooaja plaanid, sellest räägimegi kahe nädala pärast ilmuvas numbris täpsemalt. Selle hooajaga tõstsime lati endi jaoks nii kõrgele, et siit edasiminek ei olegi kõige lihtsam ülesanne. Mida ja kuidas edasi teha, mis mahus ja kui suurelt - see saab olema kahe hooaja vahel tõsine peamurdmiskoht klubi kontoripoolel. Aga me jääme, sest me oleme ja teisiti ei saa.
Aitäh, et sa oled! Aitäh, et sa loed! Sel hooajal ongi jäänud ilmuda veel vaid ühel FCFM numbril: kahe nädala pärast 2.oktoobril, mil võõrustame hooaja viimases kodumängus See loeb! Pärnu Linnameeskonda. Marek Tiits, FCFM toimetaja
TULE FC FLORASSE
JALKATRENNI! FC Flora kutsub jalgpallitrenni 2005., 2006., 2007., 2008., 2009. ja 2010. aastal sündinud poisse ja tüdrukuid. Varasem jalgpallikogemus pole tähtis. Loomulikult ootame trennidesse ka vanemaid poisse ja kõiki tüdrukuid! Treeningud toimuvad kesklinnas, A.Le Coq Arena kõrval asuvatel muruväljakutel või Sportland Arena kaasaegsel kunstmuruväljakul, aadressil Asula 4c. Talvel treenivad FC Flora noored Kotka hallis (Linnu tee 5).
Lisainfo FC Flora noortetrennide kohta: telefonil 627 9948 ja noored@fcflora.ee
MEEDIANOPPEID MINEVIKUST 94
ugust 19
P
ES, 11.a OSTIME
SL ÕHTULEHT, 8.august 1998
JK JK WELCO WELCO ELEKTER ELEKTER
vs
FC FC FLORA FLORA TALLINN TALLINN
Evald Tipneri Eesti Karikavõistluste 1/16 finaal 29.septembril kell 20:00 Tartu Tamme kunstmurustaadionil
EESTI VÕIMSAIM FÄNNILAHING! Tribüünidel ristavad piigid Electric Legion ja Viies Sektor koos Haapsalu Kobraste ja Lääne Tiivaga!
OLE KOHAL! 19
! E N I M I S OO
L S K ID Ü
E L A PE
T S A TÄN
A V L VEE
Aitäh FC Flora sponsoritele ja toetajatele: