Premium Liiga XX voor FCF-LEV 27/7/2015 24 lk / Hind 2€
FC Flora mängukava 12/2015
fcf magazine Rokilegendi pehmem pool:
HENDRIK SAL-SALLER on andunud vutipapa!
TÄNA VEEL: Kesa statistika | Tagasivaade ülimenukale Real Madrid Foundation laagrile Külalisautor Raul Ojassaar Soccernetist tahab rohkem intriigi | Üleminekuaken sulgus
KOOSSEISUD VÄRAVAVAHID
VÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 33 - Richard Aland 73 - Mait Toom
20.08.1996 15.03.1994 07.05.1990
18.11.1984 07.05.1995 09.09.1994 05.09.1996 09.09.1987 25.05.1985 05.10.1995 19.08.1992
POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 8 - Irakli Logua (RUS) 10 - Brent Lepistu 11 - Rauno Sappinen 17 - Roman Sobtšenko 20 - Maksim Gussev 23 - German Šlein 27 - Joseph Saliste 38 - Karl-Eerik Luigend 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 57 - Mihkel Ainsalu 72 - Herol Riiberg
Pikker, Priit Pareiko, Sergei
15.03.1986 31.01.1977
KAITSJAD
KAITSJAD 2 - Enar Jääger 4 - Kevin Aloe 5 - Janar Õunap 13 - Joosep Juha 16 - Markus Jürgenson 19 - Gert Kams 21- Madis Vihmann 22 - Nikita Baranov
30 35
18.04.1988 29.07.1991 26.03.1993 23.01.1996 25.01.1994 20.07.1994 28.03.1996 10.04.1995 15.01.1993 30.04.1990 08.03.1996 14.04.1997
RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 14 - Martin Kase 29 - Sakari Tukiainen (FIN) 31 - Joonas Tamm 99 - Albert Prosa
02.03.1990 02.09.1993 02.10.1991 02.02.1992 01.10.1990
Peatreener: Nobert Hurt Abitreener: Jürgen Henn Abitreener: Risto Kallaste Väravavahtide treener: Aiko Orgla Füsioterapeut: Jüri Salupere Massöör: Oliver Papp Fitness-treener: Kristjan Vomm
16.04.1983 02.06.1987 23.02.1971 24.05.1987 12.04.1988 07.10.1987 30.07.1990
2 3 4 18 22 23 29
Ojamaa, Hindrek Rakhmanau, Artsem Laitinen, Juuso Tapani Kruglov, Dmitri Pikk, Artur Artjunin, Artjom Rähn, Taavi
12.06.1995 10.07.1990 09.01.1990 24.05.1984 05.03.1993 24.01.1990 16.05.1981
POOLKAITSJAD 5 6 7 17 19 20 27 33
Elhussieny, Omar Antonov, Ilja Kink, Tarmo Luts, Siim Peetson, Rasmus Marin, Pavel Raudsepp, Andreas Roosnupp, Mark Oliver
03.11.1985 05.12.1992 06.10.1985 12.03.1989 03.05.1995 14.06.1995 13.12.1993 12.05.1997
RÜNDAJAD 10 11 15 25
Subbotin, Igor Teever, Ingemar Rohtla, Henry Saag, Kaimar
26.06.1990 24.02.1983 22.11.1991 05.08.1988
Peatreener: Marko Kristal Abitreener: Indrek Zelinski
Väljakukohtunik:Eiko Saar Abikohtunikud:Hannes Reinvald, Silver Kõiv 4. kohtunik:Kristo Tohver 1. lisakohtunik:Mart Martin 2. lisakohtunik:Kristo Külljastinen Mängu inspektor:Are Habicht
FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE: Premium Liiga XXI 31.juulil kell 19:00 A Le Coq Arenal
PREMIUM LIIGA
peale XVI vooru
MEESKOND
M Võ Vi
K
VV
P
TALLINNA FC FLORA
19
14
1
4
35:12
43
NÕMME KALJU FC
19
14
0
5
39:15
42
TALLINNA FC LEVADIA
19
12
6
1
38:19
42
JK SILLAMÄE KALEV
19
9
5
5
38:20
32
TALLINNA FC INFONET
19
8
6
5
24:16
30
NARVA JK TRANS
19
7
4
8
27:24
25
VILJANDI JK TULEVIK
19
5
3
11
20:36
18
TARTU JK TAMMEKA
19
4
2
13
24:56
14
PAIDE LINNAMEESKOND
19
3
3
13
22:42
12
PÄRNU LINNAMEESKOND
19
2
4
13
21:48
10
FC FLORA
KARISTUS-
PINK
TÄNA MÄNGUKEELU ALL TÄNA MÄNGUKEELU OHUS Joonas Tamm
FCF PUNKTIBÖRS väravaid+sööte peale XIX vooru 10 (8+2) Rauno Sappinen 8 (4+4) Rauno Alliku 8 (3+5) Irakli Logua 7 (4+3) Andre Frolov 6 (2+4) Maksim Gussev 5 (4+1) Sakari Tukiainen 5 (3+2) Markus Jürgenson 5 (2+3) Gert Kams 3 (0+3) Zakaria Beglarišvili 1 (1+0) Mihkel Ainsalu 1 (1+0) Madis Vihmann 1 (1+0) Martin Kase 1 (1+0) Janar Õunap 1 (1+0) Albert Prosa 1 (0+1) Joseph Saliste 1 (0+1) Karl-Eerik Luigend 1 (0+1) Nikita Baranov 1 (0+1) Joonas Tamm 1 (0+1) Enar Jääger
KESA STATISTIKA Flora vs Levadia omavaheliste mängude statistika, võrdluseks saldo teiste ML klubide vastu alates 1999 a. hooajast, mil Levadia debüteeris Meistriliigas Tallinna Fc Flora Mänge Võ Vi Ka
VV
Tallinna FC Levadia Punkte
vs.
Punkte Mänge Võ Vi Ka
VV
66
15 18 33 71-101
63 p.
Lev/Flora
117 p.
66
33 18 15 101-71
66 50 42 30 30 26 10 2
36 17 13 117-67 125 p. 39 8 3 130-32 125 p. 36 5 1 119-31 113 p. 23 2 5 80-27 71 p. 13 7 10 44-38 46 p. 24 2 0 86-11 74 p. 6 2 2 20-13 20 p. 2 0 0 5-2 6 p.
Trans Tulevik Tammeka Sillamäe Kalju Paide Infonet Pärnu LM
139 p. 133 p. 113 p. 65 p. 54 p. 68 p. 22 p. 4 p.
66 50 42 30 30 26 10 2
40 19 7 149-56 42 7 1 128-18 36 5 1 119-20 19 8 3 65-26 15 9 6 48-27 22 2 2 72-15 7 1 2 20-7 1 1 0 5-2
40 40 24 20 20 12 12 12 12 8 4 4 4 4 4 4
37 1 2 142-15 12 16 12 63-64 21 3 0 69-16 20 0 0 71-5 19 1 0 78-4 12 0 0 78-2 12 0 0 55-6 11 0 1 43-9 9 3 0 28-8 7 1 0 24-2 4 0 0 17-6 4 0 0 15-1 4 0 0 21-1 4 0 0 18-2 2 1 1 11-7 2 1 1 5-4
Kuressaare TVMK Kalev Warrior Lootus Ajax Vaprus Levadia(II) Merkuur Viljandi Lokomotiv Dünamo Lev. Pärnu EP Jõhvi Lantana Lelle SK
115 p. 75 p. 65 p. 56 p. 54 p. 36 p. 36 p. 31 p. 29 p. 22 p. 12 p. 12 p. 12 p. 12 p. 12 p. 10 p.
40 40 24 20 20 12 12 12 12 8 4 4 4 4 4 4
38 1 1 152-15 21 12 7 70-44 21 2 1 92-13 18 2 0 74-4 17 3 0 69-10 12 0 0 74-6 12 0 0 47-5 10 1 1 41-12 9 2 1 39-13 7 1 0 17-2 4 0 0 24-1 4 0 0 16-1 4 0 0 17-2 4 0 0 20-1 4 0 0 11-1 3 1 0 14-6
fcf magazine
112 p. 52 p. 66 p. 60 p. 58 p. 36 p. 36 p. 33 p. 30 p. 22 p. 12 p. 12 p. 12 p. 12 p. 7 p. 7 p.
44
8/2015 12/2015
VV K K K K K K K PK PK PK PK PK PK PK PK PK PK PK R R R R R R VV VV K
Talinna FC Flora Mait Toom (VV) Gert Kams Markus Jürgenson Nikita Baranov Enar Jääger Madis Vihmann Kevin Aloe Janar Õunap Maksim Gussev Rauno Sappinen Andre Frolov Irakly Logua (RUS) Zakaria Beglarishvili (GEO) Karl-Eerik Luigend (Paide LM) Joseph Saliste German Šlein Mihkel Ainsalu Jan Kokla Herol Riiberg Rauno Alliku Sakari Tukiainen (FIN)(Tulevik) Martin Kase (Tulevik) Joonas Tamm Albert Prosa Juhan Jograf Siim Magnus Karofeld (VV) Richard Aland (VV) Joosep Juha (Paide LM)
07.05.90 25.05.85 09.09.87 19.08.92 18.11.84 05.10.95 07.05.95 09.09.94 20.07.94 23.01.96 18.04.88 29.07.91 30.04.90 15.01.93 10.04.95 28.03.96 08.03.96 29.05.97 14.04.97 02.03.90 02.10.91 02.09.93 02.02.92 01.10.90 22.04.96 20.08.96 15.03.94 05.09.96
Män Sis Väl Var Min Vä Plt As 19 1710 -12 19 1 1 1618 2 3 17 1 3 2 1399 3 2 3 15 1 1 1 1227 1 11 1 990 1 8 1 9 708 1 8 4 11 445 5 1 3 423 1 18 7 7 1 890 2 4 17 6 1370 8 2 16 10 1 756 4 3 15 3 6 3 1069 3 5 15 4 8 3 935 3 14 1 4 1122 1 12 4 6 4 694 8 2 1 9 554 4 2 2 1 148 1 2 1 180 2 2 2 80 17 3 3 1 1315 4 4 14 8 1 2 709 4 1 4 1 3 195 1 3 2 200 1 2 2 70 1 1 1 1 3 0 14 0 0 5 0 0 2 0
K K+P P Ov
1 1 1 1 1 1 2 1 5
1
1
1
Foto: Janek Eslon
fcf magazine
5
12/2015
Foto: Wikipedia
ISA. POEG. MUUSIKA. JALGPALL. Intervjueeris: Marek Tiits marek@fcямВora.ee
Kõik teavad teda. Vähemalt telekast või raadiost, sest tema häält ei ole võimalik ühegi teise Eesti muusiku omaga segamini ajada. Ta on justnagu kogu aeg olemas olnud. Kõnnitakse siis katuseid mööda või minnakse autoga sõitma, ainult andes gaas. Või ümisetakse, et üks asi on parem kui üks teine asi. See mees on enamiku eestlaste kuklaluus kumisemas, tahab too eestlane seda ise või mitte. Jah, see on Hendrik Sal-Saller. Seda ülalkirjutatut küllap tõded neid ridu lugedes enesegi kohta. Aga hoopis vähesed teavad, et selle väliselt ekstrovertse lavahinge fassaadi taga on peidus teinekord päris lüüriliseks kippuv mees, abikaasa ja isa, kelle päevade üheks mõnuallikaks on seista ja vaadata, kuidas tema seitsmeaastane poeg Flora väljakul jalgpallitrenni teeb. Kohtume Hendrikuga ühel vihmasel neljapäeva pärastlõunal Tallinna südalinnas. Hendrik saabub punktuaalselt, tellib kohvi, istub laua taha ja räägib. Siiralt ja vahetult. Hendrik, paljudele võib sinu kui mängukava kaaneloo peategelaseks valimine tunduda veider, aga tegelikult on selleks väga kandev põhjus. Sinu poeg mängib FC Flora 2007 poiste grupis. Kuidas Sebastiani jalkatee algas ja kuidas see läinud on? Tema tee algas peale möödunud aasta maailmameistrivõistlusi. Enne oli ka märke, nipetnäpet, aga MM avas tema jaoks selle maailma, varem ta oli lihtsalt selline... Huviline. Florasse sattus ta aga nii, et nägime, et poisile asi meeldib, tuleks temaga kuhugi minna. Sõitsime paar kohta läbi, aga minul oli mingil põhjusel – miks, ei teagi öelda – kohe selline tunne, et tuleks Florasse proovida. Aga otsuse, et just siia, tegi poiss ise. Ma arvan, et teda võlus see selge jalgpallifookusega keskkond – kutid platsil, palju väljakuid, hästi tihedalt jalgpallikeskne atmosfäär. Näitasime talle kohti siin ja seal, aga jah, tema ütles, et tahab Florasse. Kodule kõige lähem oleks olnud hoopis Tabasalu JK. Ma pean muidugi tunnistama, et ega ma enne Sebastiani treeningute algust Eesti jalgpalliga väga süvitsi kursis ei olnud, teadsin Florat ja Levadiat ja ühtkomateist veel, aga nüüd on nii juhtunud, et olen viimase aasta jooksul Flora mängudel käinud rohkem kui kogu eelneva elu jooksul mängudel kokku. (Naerab). See on lahe, mulle meeldib! Poiss on ihu ja hingega oma asja juures. Ta on üldse äärmiselt põhjalik. Väiksemana huvitus ta autodest ja siis teadis ta kõigest kõike detailideni, kõige väiksemaid asju – nüüd on jalgpalliga nii. Ta võib rääkida mulle Poola liigast ja millest veel, eestlaste üleminekutest ja... Kõike! Vaatas Eurospordist paralleelselt Meistrite Liigaga ka Bundesligat – see oli nagu aamen kirikus – tema lemmikute lemmik on Bayern. Ja siis ta räägib mulle sellistest meestest, kellest mul pole õrna aimugi ja klubidest. Mönchengladbahi vasakkaitsjat mina ei tea nimepidi, tema teab. Ei teagi, kuidas see info talle sinna kõik talletub, ilmselt on „kõvaketas“ veel nii rikkumata. Kinnisilmi loeb ette sellesama viimase MM-i suvaliste mängude skoore. Nii-et
fcf magazine
süsteem on poisi endasse imenud ja kogu me elu kulgeb jalgpalli tähe all. Ja, noh, ma loodan, et kui see isegi nii süvitsi edasi ei lähe, siis mingi pisik on sellest ehk ikka saadud ja jääb kogu eluks. Ja see on lahe – tore spordiala, sõbrad, isegi tema klassist käib Floras treenimas (loeb sõrmedel) kokku neli poissi. Kõige selle juures, mida just rääkisid – kuidas sa perepeana oma pere elu korraldad? Sõitmist ikka on, jah. Lapsega üleüldse on palju liiklemist, aga nüüd meil tuli trenn ja siis kool otsa. Jalka-asjadega seoses sõitmine on üldiselt ikka minu pärusmaa, Berit (Hendriku abikaasa – toim) käib ainult siis, kui mind ei ole seoses asja või teisega. Ma sõidan hea meelega ja erinevalt mitmetest vanematest, kes selle poolteist tundi, mil laps trennis, millegagi sisustavad, jään trenni vaatama. Mulle meeldib seal platsi ääres olla – see puhastab kuidagi pead... Ma ei ole muidugi selline vanem, kes karjuks ja õpetaks treenereid, aga mulle meeldib vaadata, isegi see mudilaste vudimine ja tegemised on huvitav. Aju puhastub olmeprobleemidest, saad justkui mingi emotsionaalse laksu igast trennist – rääkimata näiteks äsjatoimunud Tallinn Cup'ist, mida ma ka vaatamas käisin. Seal viskas ikka adreka üles. Olime just käinud Berliinis Meistrite Liiga finaali vaatamas käinud, aga seal Tallinn Cup'i mängude ajal ei karjunud me küll grammigi vähem kui Berliinis! (Naerab). Mõnikord peale trenni ma küsin Sebastianilt, et kas ma tohin talle nõu anda. Ma ei lenda kunagi peale, et näe, seda tegid valesti ja toda kehvasti, aga mingid mõtted ma talle avaldan ja nende üle me siis diskuteerime. Sellised lihtsad tähelepanekud, sest jalgpallis ta on ikkagi minust kõvem vend! Sebastiani treeneriteks on Priit Adamson ja Mario Sergo. Priit on hoolimata oma east noortetreenerite hulgas juba vaata-et legend ja
7
12/2015 4/2015 7/2015
laste hulgas hirmsasti armastatud. Tema käe alt on tulnud mitmeid Eesti tippmängijaid, kohe praegu tuleb meelde Flora esinduses mängiv Andre Frolov. Kuidas Sebastian treeneritega suhestub ja kuidas sina? Ta on väga rahul. Autoriteet ja kõik on paigas. Tal sellega ei ole muidugi kunagi probleemi olnud, mõistlikku juttu ta kuulab ja treenerid ju üldiselt ikka mõistlikku juttu räägivad. Flora süsteem mulle üleüldse väga meeldib. Käin ikka jõudumööda kõigil lastevanemate koosolekutel, kui vähegi võimalik. Kogu see ideoloogia ja jutt, mida seal räägitakse, sobib mulle. Mõistan, et kogu töö on alles alguses ja noor ja värske ja et jalgpall on alles hiljuti plahvatanud sedavõrd võimsalt populaarseimaks spordialaks, seetõttu saan aru ka sellest, et kõik võtab aega ja tahes-tahtmata mõnikord näiteks kommunikatsioon ei tööta päris nii nagu ootaksime, aga päeva lõpuks on kõik siiski korras. Kui noortegruppidest natuke korraks mööda minna, siis mulle väga meeldib ka Flora suhtumine peredesse üldse, sest esindusmeeskonna mängudel avatud Family Lounge on üks väga vinge asi koos oma õpitubade ja koogiküpsetamistega. See aitab väga konkreetselt traditsioonide loomisele kaasa, tekib komme tulla kogu perega välja, nuusutada mänguõhku – ja vahepeal saab käia sees pannkooki nosimas või meisterdamas, kui väiksemad ära väsivad. Väga tubli nipp! Kui palju 7-aastase Sebastiani krimblid on võimelised üles korjama neid vibratsioone, mida Flora noortesüsteem välja saadab – väärtustepõhisus, jalgpalli sees inimeseks kasvamine ja nii edasi? Usun, et sellises vanuses lapsed tunnetavad seda meist erinevalt ja ilmselt nemad ei lahterda asju sedasi nagu meie. Eks nemad imevad endasse ennekõike seda mängulisust – ja see, et jalgpallis vahel võidetakse, vahel saadakse peksa, on loomulik. Võidujanu on muidugi oluline, aga... Tallinn Cupil vaatasin kõrvalt teisi klubisid, kus kohati treenerid ikka panid väga valusalt verbaalselt lastele pihta. Siis tekkis küll küsimus, et kas 7-aastasel on vaja kuulda sellist juttu. Ja siis paned sinna kõrvale Priidu ja Mario, kes jagasid rahulikult nõuandeid, mingil hetkel saadi mäng käima ja kõik toimis. Ongi selge vahe kahe stiili vahel. Seitsmeaastastele on see ikkagi pooleldi mäng alles. Sellised ju mängivad läbi ka seda, mida nad telekast näevad. Mängitakse jalgpallureid, sõna otseses mõttes. Telekas eeskuju tatistab platsile,
fcf magazine
Praegu veedab Sebastian aega Viljandis vanavanemate juures - isal on kiired tööajad, juulikuu on aasta üks tihedama esinemisgraafikuga kuid - ning ema Berit on jõivatud Kloogaranna Festivali korraldamisega. Sebastiani suvepäevi Viljandis täidab aga... Mõistagi. Jalgpall! Koos vanaisaga jalutatakse vähemalt kaks korda päevas linnastaadionile harjutama. Ega’s suvi tähenda, et oskused rooste võib lasta!
nii-et lendab – palun väga, järgmisel päeval sada tuhat poisikest üle maailma tatistavad väljakud täis ja õiendavad kohtunikuga. (Naerab). Praeguses vanuses on eesmärk number üks ikkagi tegeleda laheda spordiga, liikuda ja olla sõpradega koos. See kõik on minu enda jaoks ka uus kogemus, kasvan koos poisiga. Sellepärast ma seal platsi ääres istungi. Pole küsinud, äkki käin treeneritele närvidele, kui ma seal igasuguse ilmaga vahin. (Naer).
8
12/2015
Kui sa nüüd päris ausalt ütled, siis... Kas Sebastiani muusikalised huvid on jalgpallile alla jäämas või juba jäänudki? (Veendunult) Kindlasti! Me ei ole teda emaga absoluutselt ka surunud kuhugi suunda, pigem suunanud: kui sulle meeldib, äkki siis proovid seda ja nii edasi. Mingeid oma täitumata unistusi ma tema peal välja ei ela. Sama lugu on muusikaga. Kui see peaks mingil hetkel uuesti ta ellu tulema, siis palun väga, tal on kõik võimalused sellega tegelemiseks olemas. Kõik asjad balansseeruvad. Ise olen ka muusikute laps, aga ma ei arva, et ühiskonna surve kohaselt peaks muusikute laps muusik olema. Ise vaatab, millega tahab tegeleda ja mis temast tuleb, muusik või jalgpallur või kes iganes. Tore lihtsalt, kui lähtekohad on paigas. Kui temalt praegu küsida, siis ta räägib sulle kohe pikalt ja laialt ära, kuhu ta Bundesligas alguses läheb ja millal Bayernisse üleminek tuleb. Need plaanid on tal juba igatahes praegu paigas! (Naerab). Selge on see, et mingi kord peab olema, päris nii ei saa, et üks päev lähen trenni ja kui teisel päeval ei viitsi, siis ei lähe. See on nagu koera võtmine – kui ta sul on, pead teda toitma, temaga jooksma ja mängima. Seitsmeaastane ei saa seda kõike muidugi ette teada, selles mõttes ei saa tal kurku ka päris kinni väänata, et see päev lähed trenni, siis sinna, siis tänna. Laps peab saama olla laps, tal on vaja aega, kus ta saab molutada ja sõpradega olla.
ma pean ausalt ütlema, et vaadates seda, kui eeskujulikult sa käid kohal koosolekutel, trennides, turniiridel, siis ma ei mõista, kust sa oma tiheda graafiku juures selle aja võtad... Ma võtan selle aja. Jätan parem midagi tegemata ja lähen. Ma olen enda jaoks asjad tähtsuse järjekorda pannud. Pojaga veedetud aeg ja selleks leitud tunnike... No mis ma ikka teen selle tunniga? Nagu ütlesin, ma puhastan ka ennast selle temaga veedetud tunni jooksul, pärast olen sellevõrra efektiivsem oma asjades. See aeg on alles tulemas, kui oma kontserte poisi tegemiste järgi manageerima hakkad? (Naerab). Jah! Kui vajadus tekib, siis olen ka selleks valmis, absoluutselt. Ma annan endale aru sellest, et tagantjärele ei ole mul kellelegi ette heita oma tegematajätmisi. Need hetked poisiga ei kordu mitte kunagi, need on praegu. Kui ta on 14-15, käib ta trennis oma sõpradega, vaevalt ta siis mind sinna platsi äärde tahab. Aga kui on vaja kuhugi võistlustele kaasa minna, siis lähen hea meelega. Mulle meeldib temaga ka lihtsalt mänge vaatamas käia. Ta vaatab terve mängu ära, analüüsib, meil on omavahel põnev vestelda. Ta õpetab mind ka, räägib, et kes on mängijaist kes ja nii edasi – mina ei pruugi sellest alati kohe aru saada. Sebastiani treener Priit Adamson.
Sinu isa on ühes intervjuus rääkinud sinu noorepõlvehuvidest. Kui vaadata su eluala, siis tundus see diametraalselt metsa minevat, kui aga seda, mis põlvkonna poiss sa oled, siis mitte – sinu huvideks olid punnvõrrid, tsiklid, Zaporožetsid... Kas Sebastianil mahub muusika ja jalgpalli kõrvale veel midagi? Praegu mitte. Isegi muusika on väga vähesel määral esindatud. Vanasti tegi ta kodus bändi, nüüd ei tee seda ka enam. Viimasel aastal on väga selge nihe toimunud. Aga ma ei muretse. Ühel hetkel, kui ta oma haaret laiendab, siis tal on kogu infopagas olemas ja sellevõrra lihtsam. Ega minagi tollal neid huvialasid arendades seitsmeaastane olnud, ehk on temalgi see aeg veel tulemas. Ühel päeval ta muidugi teatas mulle, et motikaga tema ei sõida mitte kunagi ja mitte mingil juhul. Autohuvi on tal vanemast ajast, äkki see tuleb millalgi tagasi, mine tea. Kui korraks veel naasta sinu kohustuste juurde, siis
fcf magazine
9
12/2015
Räägime sinust ka. Vaatasin sinu elule ja asjadele enne tänast kohtumist veidi tagasi ja... Sa oled paras kameeleon, aga mitte selline, kes kohandab oma värvi keskkonda sulandumiseks, vaid vastupidi – sellest eristumiseks. Käisin mööda su ajajälgi ja resümee sai selline: panin kasseti makis mängima: Sal-Saller laulab miilitsavormis punki; kerisin 20 aastat edasi: Sal-Saller laulab lüürilist rokki. Kas see sinu loominguline mitmenäolisus on taotluslik protsess või pigem lihtsalt kasvamise tulem? Taotluslik on kogu selle asja juures ehk vaid see, et iseendaga tuleb rahujalal olla. Iseendale pead meeldima. Muu tuleb läbi kasvamise ja elatud elu. Mul poleks ilmselt ka 70-selt tõrget miilitsavormi ja VODKA-kirjaga särki selga panna ja punki laulda. Mingeid piire mul pole küll tekkinud. Aga millest see lüürilisus... Ega me nüüd nii lüürilised ka pole. Mõni lugu on saanud tuntumaks kui teine ja lõppude lõpuks on meil 100+ lugu kindlasti... Samas ei ole selles ka midagi halba. Ju ma siis olengi lüürik, see on täitsa OK mu jaoks. See punkt, kus me sellel kassetil praegu oleme, on täitsa hea. Bänd on praegu kõigeks võimeline. Kontserte on meil ka äärmiselt erinevaid, paugutame suurtel lavadel ja samas sõidame mõisaid mööda intiimseid kontserte andes ja mängime seal hoopis teistsugust muusikat. Ma ei näe ühtki takistust meie bändi puhul ühegi asja tegemiseks – ja see tunne on kohutavalt hea. Teame üksteist sekundi pealt, mängime üksteisega kaasa ja see ongi lahe, see ongi see, mis on näiteks jalgpalliga sarnane: jookseme mööda platsi, proovime kokku sulada, ainus vahe on see, et palli pole. Vaatad bändivennale otsa, teed silma ja tuleb kõik, mis vaja. Meie sisemine keemia läheb järjest paremaks. Mida rohkem me koos mängime, seda paremaks me läheme, muud polegi tarvis. Aga kõik tuleneb ikkagi omavahelistest suhetes, sellest, kui palju üksteist tunneme. Igaüks võib tulla ja mängida, häid instrumentaliste on palju, aga kui respekti tema vastu pole ja teistel tema vastu ka mitte, siis ei tule midagi. Nagu jalgpalliski, kui läheb väga isetsemiseks, on asi kohe käest ära.
e 1982.
r M, liv
ato Genera
Generaa
tor M, liv
e 1982.
Nuhkisin omavoliliselt su isiklikes eelistustes ja ütlen sulle nüüd ühe märksõna. Sa ütle mulle vastu, mis see sulle tähendab ja mida sinuga teeb. Märksõna on: Rod Stewarti album „A Night on the Town“. Olen selle albumi kuulanud tükkideks, nagu kõik Stewarti albumid. Tegelikult... Peaasjalikult küll
fcf magazine
10
12/2015
Foto: err.ee
tema 70ndate kraami. Eks olen ka uuemad läbi kuulanud, 80ndad ja edasi, aga pole enam see. Nüüd viimased ja uuemad on jällegi lahedad olnud. Lihtsalt... Helipilt ja see... Laulab ikka ägedalt, aga see 80ndate jura, mis seal ümber oli, ei istunud. Täna on jälle kõik hästi. Olen teda laivis näinud neli korda, neist korra Tallinnas – ja mul oli kohutavalt kahju, et inimesed ei olnud õue tulnud, et vaadata midagi tõeliselt toredat. Miski leidigaaga vaadatakse ära, kes oma Tallinnas-käigu ajal oli igas Delfi pealkirjas vähemalt korra mainitud, kuigi tal musaga mitte midagi pistmist ei olnud. Ja siis tuleb mees, kes on alates 60ndatest olnud maailma absoluutne tipp ja teda kuulab käputäis fänne. See on natuke kummaline. Aga see on muidugi minu probleem, inimestel lihtsalt puudub plaadiriiul, selles on küsimus! (Naerab). Mainitud plaadilt oleme palju lugusid mänginud. Viljandist siia sõites kuulasin seda plaati taaskord üle ja mingil hetkel tekkis miski dežavuu-tunne, et... Kurat, kumb see laulab nüüd, Rod või Hendrik? Oled sa oma kohati kärisevat ja kõrgel balansseerivat tämbrit osati härra Rodilt üle võtnud, on see alateadlikult tulnud või pole neil
fcf magazine
üldse mingit seost? Ausalt? Arvan, et olen saanud mõjutatud küll. Kui Smilersiga alustasime, siis mängisime ikka palju Stewarti lugusid... „First Cut is the Deepest“, „You're Insane“, „Hot Legs“, „Do You Think I'm Sexy“... Meil oli setis ikka miski neli-viis lugu kindlasti Stewartilt. Algul tegime palju kavereid ja Stewartit mängisime pikalt. Ja nii ongi, kui kuulad ja laulad ise, siis mingil hetkel löövad välja mingi sarnasused. Kärisema hakkab hääl lihtsalt siis, kui laulda nii palju nagu mina, mingil hetkel enam teistmoodi ei saa. Ja mul ei ole selle vastu midagi, et tema moodi olla. Eelmisel suvel käisime Amsterdamis teda kuulamas – ta on nii kuradi heas vormis, mingit probleemi ei ole. Muidugi, kui ta laulab poolteist-kaks tundi järjest, siis vahepeal peab ta ära käima ja puhkama, aga see on ikka vägev! Ma loodan, et mul oleks jõudu olla kunagi samasugune vend. See oleks väga lahe! Mari Jürjensiga, toona oli ta veel Mari Pokinen, tegid tema albumil „Meie küla laulud“ koostööd. Jatsu oled sa teinud. Bluusilik oled sa ajuti niigi. Aga kuulda sind järsku folki laulmas, see oli ootamatu... Mulle endale ka oli. Paul Pihlak mind sinna taris, ma üritasin talle seletada, et äkki see pole ikka õige asi ja folgimehed mind ilmselt sinna ei tahagi ja... Aga lõpptulemus sai hea, ikka ühele ja teisele inimesele see laul seal - „Külad ja kõrtsid“ täitsa meeldis. Traditsionaale on lahe laulda ja kõik stiilid on ju lõppeks mingil moel omavahel seotud. Ma ei ole küll selline mees, kes täna laulaks kirikus ja homme kusagil muusikalis, aga aegajalt sinna-tänna ja rajalt kõrvale astuda on täitsa lahe. Mulle ei meeldi siiski seda kogu aeg teha. Vanasti öeldi selle kohta haltuura, tänapäeval seda enam nii ei kutsuta, aga... Mulle meeldib teha oma asja. Erinevatel galakontsertidel erinevaid asju laulda ei ole minu jaoks. Mul ei ole vaja ennast eri kohtades proovile panna, et pärast öelda, et see oli lahe kogemus. Olen piisavalt enesekindel, et teada, et kui midagi ette võtan, saan sellega hakkama, katsetamisvajadust ei ole. Kui vaadata Eesti rokiskenet... (Pistab kiirelt vahele) Mida tegelikult polegi nagu eriti... ...siis kas sina oskad mulle öelda seda, et miks Eesti on rahulike rokkarite lesila? Millest tuleb see, et
11
12/2015
meil on klassikalisest roki- ja pungiajaloost tuntud „die-hard“ ja „täiega lõpuni“ stiilis vendi põhimõtteliselt ainult üks, Psychoterrori Freddy. Rokimehed rahunevad kõik mingil hetkel maha. Saller on rahulik vutipapa, Padar lõpetas kooli, käib kalal ja tal on kindel tüdruk, Iffist ja Mäksist ma parem ei räägigi... Kas tegu on põhjamaise natuuriga või on turg lihtsalt nii väike, et rahahulk, mis inimesi hulluks ajada võib, on nii pisike? Mina näen seda pigem inimliku tegurina – kaua sa ikka möllad... Turg ei ole millegagi seotud, arvan. Kui tahad hullu panna, siis paned, mingit küsimust pole. Eks küsimus ole ka selles, et kuidas ja mis põhimõtetel keegi bändi teeb. Kuulajaid tahad sa ikka saada, aga hakata lugusid tegema sedasi, et „me saame rohkem kuulajaid, kui haaknõela ja katkiste teksade asemel paneme viigipüksid“, siis... See ei tööta. Ausus enda vastu ennekõike. Mina ise olen lihtsalt nende aastate jooksul inimesena muutunud. Hiljuti torkas pähe, et ma saaks varsti teha jõle vinge kontserdi stiilis „35 aastat laval“ või midagi sellist – esimesed bändikatsetused on aastast 1981, eks ole.
peegelduma selles, mis mussi sa teed või kui kõvasti räuskad. (Naerab). Jõuad sa ka ise mängule, mille kavas see lugu ilmub, mida praegu loome? Ikka-ikka! Traditsioonid peavad kasvama! Suur mäng ikkagi ja poisis klubivaimu kasvatamine ja oma värvide üle uhkuse tundmise on väga olulised! Telekast vaadata on üks asi, teine asi on olla statal kohal, see on ka osa kasvamisest ja see on lihtsalt äge! Foto: Postimees
Aga niipalju riukalikkust on sinus vist küll säilinud, et sinust võiks saada Eesti oma Keith Richards, kes pealtseitsmekümnesena puhkuse ajal jalaluu murrab ja mitte luuhõrenemise tõttu vaid selle pärast, et kookospalmi otsa ronib ja sealt alla sajab? Absoluutselt! (Naerab pikalt). Ma tahaks loota, et nii on! Vanusega ma küll endale mingeid piire ei sea. Tean hästi, et vananen, aga ei muretse sellepärast, et kas peaksin teistsugust mussi tegema või teisiti olema. Täna just ühendasin kodus teleka taha ühe vana kõvaketta, kus on ülesvõtteid telest. Leidsin 1998.aastast ühe salvestuse – noh, ei olegi palju Sündinud: muutunud. Veits kortsu olen läinud, aga muidu 31.jaanuaril 1966 sama tüüp! (Naerab). Abielus Berit Veiberiga, 7-aastane poeg Sebastian. Ega see ei olnud saade peakirjaga „Mr. Love“? Ei olnud. Kas see on kusagil teles jooksnud hiljuti Eesti tuntuima jalgpallilaulu „Jalgpall on parem kui või? seks” autor ja esitaja.
HENDRIK SAL-SALLER
Ei ole, aga ERR-i arhiivis on olemas. Mul on see endal VHS-i peal, aga mul pole VHS-i mängijat enam... Lihtsalt, tolles saates oled sa noorem ja mõtlik. Nüüd istud siin, oled kah mõtlik, aga teistmoodi... Inimene peab ikka veidi muutuma, muidu pole ikka päris õige värk. Mingit tarkust võiks ju veidi tulla,
fcf magazine
Bändid: Ba-Bach Generaator M Golem M.O.T.T. Vanemõde Lezer Brozers Smilers
12
fcf magazine
13
TÜKIKE MADRIDI TALLINNAS FC Flora 25. juubelihooaja ühest suursündmusest, 12.-15. juulini toimunud Fundación Real Madrid jalgpallilaagrist on möödunud kaks nädalat. Kuidas laager üleüldse teoks sai, milline jõupingutus see oli meie klubi jaoks ja milliseks kujunes lõpptulemus, selle üle mõtiskleb Flora kommertsdirektor Jaanus Pruuli. 2014. aastal Flora veerandsaja täitumise sündmusi planeerides oli üheks kindlaks sooviks võimaldada meie järelkasvule suvine laagrielamus ja seda kõrgel tasemel – kus maailma tippklubi noortetreenerite pakutavat täiendaks sisukas ja läbimõeldud programm läbi kõikide laagripäevade.
Peamurdmist oli omajagu, kalkuleerisime ja otsustasime siiski – teeme ära! Laagri selgrooks olid Fundación Real Madridi (RMF) neli noortetreenerit, keda assisteeris Adidas International Groupi koordinaator. RMF-i sarnaseid laagreid toimub pidevalt üle kogu maailma ja selle ulatust näitab asjaolu, et RMF-i Facebooki lehel on 3,6 miljonit liiget.
Meie esimene valik oli Flora varustuspartneri Nike’ile mõeldes tegelikult FC Barcelona, kuid sooviks see jäigi. Küll aga sai aasta viimastel kuudel meile „reaalseks Real!“ ehk teine Hispaania gigant Real Madrid.
fcf magazine
Laagripaketi valikul tegime lapsevanemate elu natuke kergemaks – lisaks neljapäevasele laagrile, oli võimalik osaleda ka kahel esimesel või kahel viimasel päeval. Laagripakett sisaldas muuhulgas
14
12/2015
ka Adidase valget särki koos RMF-i logo ja särgi seljal laagri toimumiskohana uhkelt TALLINN ESTONIA! Aga ka Real Madridi butsade kotti, igapäevaselt 2 treeningut ja 2 tegevust, lõunasööki ja loomulikult palju jalgpalli, uusi sõpru ja toredaid hetki! Jalgpallilaagri ettevalmistuse otsustav periood langes kokku FC Flora Euroopa liiga mänguga Makedoonias. Tahaksin tänada meie tublisid kontoritüdrukuid, kelle panus neil päevadel oli hindamatu ja kuigi Skopje-Tallinn liinil oli omajagu veel asjatamist, sündisid Lillekülas väikesed imed ja kõik oli paigas! Kuigi esimene päev pakkus ka vihmasadu, oli laagriperiood tänavusele kesisele suvele vaatamata väga ilusa ilmaga, mis mõistagi aitas laagri õnnestumisele oluliselt kaasa. RMF-i nelja treeneri kõrval olid laagri kandvaks jõuks ka Flora treenerid – Marko Kuusik, Joel Indermitte, Karl Palatu, Hergo Tasuja, Taavi Trasberg, Eneli Vals, Alo Dupikov, Gertiin Stringi, Egon Tintse, Ats Sillaste ja Sander Laht – suur aitäh teilegi!
Jalgpallitrennide kõrval oli kavas palju muudki – mustkunstist jalgpallifilmide vaatamiseni, kus eriti hästi läks peale film „Goal II: Living the Dream“, mille viimaseid kaadreid saatsid võimsad ovatsioonid ja rõõmukisa Reali poolt löödud väravate üle. Lapsed said teha tutvust Hispaania ajaloo ja flamenco tantsuga, panna oma teadmised proovile viktoriinis. Väga populaarseks osutusid kohtumised florakatest Eesti koondislastega, kus autogrammisoove jagus sedavõrd, et päevakava kippus sassi minema! Neli päeva möödusid kärmelt, 319 osalenud jalgpallurihakatist said loodetavasti oma suve ühe parima elamuse ning tagasiside põhjal võib uskuda, et lapsevanemadki jäid rahule. Analüüs, mida teha tulevikus paremini, seisab meil veel ees, aga üks on kindel - Fundación Real Madridi laager näitas, et unistada tuleb suurelt!
Vaata pildigaleriid lk 16-17 Fotod: Brit Maria Tael
fcf magazine
15
12/2015
fcf magazine
16
12/2015
fcf magazine
17
12/2015
AKEN ON KINNI MIDA HUVITAVAT TÕI SUVINE ÜLEMINEKUAKEN KAASA FLORALE FCF magazine toimetaja Marek Tiits JA MIS TOIMUS PREMIUM LIIGAS? heidab pilgu läbi suletud akna. Suvise koondisepausi lõppedes kibeleb kõigi kodumaise vuti sõprade huulile küsimus: mida huvitavat juhtub suvises üleminekuaknas? Millised klubid relvastavad end uute nimedega, millised lasevad minna oma noortel ja milliseid lahkuminekuid toimub?
Välismaalastele panustasid tavapäraselt Kalju ja Sillamäe ja mitte vähem tavapäraselt vaatas esimene mainituist taas Balkanile, kust puhunud tuuled ei ole Kaljule üldiselt meeldivad olnud, et mitte otsemini öelda. Igatahes on serblane Borislav Topic klubis paigas nagu ka kängurudemaalt naasnud Stanislav Goldberg, kes uue mängupaigana oma endise klubi Paide asemel Kaljut eelistas. Kalju-karjäär lõppes aga Nicolas Galipinile.
Erand ei olnud ka suvi 2015. Saime näha ja kuulda üllatusi ja mitte-nii-väga-üllatusi. Oli tõtlikult välismaale kiirustanuid, kes vaikselt ja suurema kärata kodusele pingiotsale naasid ning oma tagasituleku heameelega üldse igasuguse kajastuseta jätaks. Oli ekskoondislaste kauaoodatud comeback’e ja küllaga jätkus liiklust ka noorte mängijate maanteel.
fcf magazine
Sillamäe Kalev aga ei jätnud jonni ning meelitas hooaja alul palgatud ja seejärel ummisjalu pagenud itaallase asemele järgmise, küllap karastunuma kui eelmine, kellest Sillamäe askeetlik olme loetud päevadega jagu sai.
18
12/2015
Raskete rahapakkideta oli Indoneesiast sunnitud naasma Martin Vunk, liitudes Pärnu Linnameeskonnaga - vast suurim üllatus selles aknas - ning peagi leidis sõber Martini jälgedes tee Maarjamaale ka möödunud hooajal tabeli allotsas toimetanud satside väravavõrkude hirm Jevgeni Kabajev - kuhu mujale, kui tagasi Sillamäe Kalevisse. Oma negatiivse väravatesaldoga niigi hädas oleval Tammekal ei näi paremaid aegu koitvat. Tõsi, Punaste Laternate Hirmu transfeeripaberid ei ole veel päris korras ja lähivoorudes Ženjat ilmselt hävitusöödele asumas ei näe. Nagu ei näe seal ka enam kaht leedukat, Miceikat ja Leliugat, kes lahkusid. Ajalugu näitab, et Sillamäe ja Leedu vaheline magnetmaantee töötab aga endiselt ning sedasi võib uskuda, et leedu vibratsioonid Sillamäel jätkuvad ka tulevikus. Plotnikov lahkus samuti. Tammeka ise jätkab oma Leopoldi ja Laine stiilis suhet Reio Laabuse ja Siim Tennoga. Mängumehi teades ei ole muidugi raske mõista, kuis nad Tammekale nende lahutustega armsaks on saanud ja nii on härrad tagasi kodukamaral. Flora duublist liikus Tammekasse noor poolkaitsja Eric Pärn. Meie tänane vastane Levadia tegi võimatut ja meelitas Tarmo „Vasakpomm” Kinki tagasi Eesti liigasse. Jah, see juhtus, uskuge või mitte. Tänaseks juba kahes mängus platsil käinud koondislane ei ole veel küll pauku teinud ei vasakult ega paremalt, aga eeldada võib, et Kristali vokaalne surve saab ka nendegi püsside kuked peagi roostest puhtaks. Tasahilju ja tagauksest kobistasid Levadia eeskotta sisse ka eksiränduritest Artjom Artjunin ning Igor Subbotin. On teadmata, kas Viktor Levada neile Papa Kiire kombel pikal reisul kadumaläinud spatsiirtokkide pärast uutsinat teeb või ei, aga selles julgen ma küll siiralt kahelda, et Marko Kristal poisse Mamma Kiire kombel koogelmoogeliga toidaks - Igor Subbotini pärusmaaks on seni jäänud episoodilised sekkumised pingilt. Levadiast oli ka lahkujaid. Otsustati, et 6 minutit Meistrite Liiga kogemust on vähe, mistap oli peasüüdlane iiri amatööridelt keretäie saamises leitud ning koju saadeti slovakk Pecha, kel minnes oma hämmeldust raske varjata oli. Narva laenati välja Lipin, kelle särginumbri Kink kaaperdas. Väravat mitte eriti vahtinud väravavaht Širokoviga lõpetati leping ning ründaja Artur Rättel läks laenule Paidesse ja valmistas juba oma esimeses mängus Linnameeskonna eest Flora kaitseliinile
fcf magazine
pöörast peavalu. Infonet sõlmis pooleteistaastase lepingu äsja kihlveopettuse eest karistuse lõpuni kandnud Aleksandr Kulinitšiga ning samuti sai lepingule žiirod alla poolkaitsja Sergei Tumasjan. Paide Linnameeskond võttis äsjasulgunud akna raames relvastumise kõige tõsisemalt käsile ning nii sihitakse oma tavapärast kohta tabeli keskel juba märksa imposantsemate jõududega kui hooaja alul. Florast liikusid laenule Karl-Eerik Luigend ja Joosep Juha. Luigendi liikumine Florast Paidesse on paljude jaoks oma ootamatuses ehk suuremgi uudis kui Vunki Pärnusse siirdumine või Kinki Levadiasse naasmine. Sillamäe andis Paidele kasutada väravavaht Kolesnikovi, Kuressaarest tuli Paidele appi Märten Pajunurm. Rättelist me juba rääkisime ning koduradadel on tagasi ka Joel Indermitte, kes peagi Paide särgis väljakule jookseb. FC Puumast liitus Paidega poolkaitsja Hans-Kristjan Hansberg. Paide lähikonkurent Viljandi Tulevik aga ei maganud samuti ning sedasi nõuti endale Flora poolt äranapsatud ründaja Joonas Tamme asemele äsja kaitseväest naasnud Flora ründaja Martin Kase. Akna viimasel päeval plahvatas uudispomm, mille kohaselt Flora pikakasvuline soomlasest ründaja Sakari Tukiainen Tuleviku ridadesse mänguaega ning kogemusi saama suundub. Selle uudise valguses võis paljudel märkamata jääda Tuleviku noortekoondislasest kaitsja Oskar Berggreni liitumine Flora duubelmeeskonnaga. Narva Transil on aga käed-jalad tööd täis treenerite nina ees uste kinni paugutamisega ning sestap jäi selles aknas nende meeskonnas toimunud liikumiste saldoks Protassovi minnalaskmine ning märkimisväärseima täiendusena Maksim Lipini laenuliitumine Levadiast. Oma võimaluse saavad ka noor FC Puuma ründaja Vlasii Sinjavski ning laiemale avalikkusele tundmatu Võbor-Kurbatovo poolkaitsja Kirill Nesterov. Meeskonna tüüri hoiab praegu - veel - Adjam Kuzjajev, kelle käe all on seni võidetud Pärnut ja Tammekat mistõttu võib arvata, et... Ei, ma parem ei arva midagi. Väga põnev aken oli. Suured tänud Soccernetile operatiivse kajastuse eest!
19
12/2015
KÜLALISAUTOR
NAGU PÄRIS. Raul Ojassaar, Soccernet
VÕI KAS ON?
Meie armas koduliiga on viimastel aastatel teinud tubli sammu edasi. Ei, mitte ainult ühe, vaid lausa mitu. Olen meistriliigat aktiivselt jälginudkajastanud 2010. aasta suvest alates ning juba selle ajaga on liiga muutunud, mitte päris tundmatuseni, aga hüppeliselt küll. Kõige suurema arengu on läbi teinud turunduslik pool ning sellel tahaksingi siinkohal pikemalt peatuda. Uut nime – Premium liiga – on meie meistrisari kandnud vaid kaks ja pool aastat, kuid vähemalt minu tutvusringkonnas on hoolimata algsest vastuseisust või kõhklusest hoolimata kõik sellega ära harjunud. Ongi ju uhkem – kas lühend EPL tähistab English Premier League’i või Eesti Premium liigat? Suure osa turunduslikust edasiminekust võib panna otseülekannete arvu ja kvaliteedi kasvule. Mäletan hästi, kuidas kunagi üritas Kalev Sport praktiliselt valgustuseta Hiiu staadionilt õhtust mängu üle kanda – selline ülekandekvaliteet jättiski Eesti liigast ja selle fännamisest mulje kui, kuidas see oligi – üksikute hullude pärusmaast? Täna on korralikud ülekanded sisuliselt kõikidest mängudest – vaid mõne aastaga on progress olnud vägev. Otseülekannetega on omas korrelatsioonis ka mängukorralduse kvaliteedi tõus. Ühest küljest on klubid ise sunnitud rohkem sellega tegelema, teisest küljest tuleb kasuks eestlasele omane naabrist-parem mentaliteet ning meeskondade
8/2015 12/2015
juures olevad fanaatikud, kes oma tööd armastavad. Üheks taoliseks näiteks on just seesama mängukava, mida sinagi täna käes hoiad. Paraku on taolised ettevõtmised jäänud üksikuteks kirkamateks initsiatiivideks. Arenguruumi on veel tohutult ning seda just klubide enda poole pealt. Mida ägedamalt ja agaramalt klubid ise oma mänge korraldavad, seda rohkem tahavad fännid ning ka tavalised vutihuvilised mängudel kohal käia, seda lihtsamaks ning meeldivamaks tehakse ajakirjanike töö, kelle sule läbi klubide tegemised ka tavainimese kõrvu jõuavad. Suures plaanis jõuab ju niiviisi Eesti jalgpalli rohkem raha – selleks, et sponsorid koduse vuti toetamisest huvituksid, on vaja, et klubijalgpall oleks asi, mis oleks võimalikult kättesaadav ka lihtinimesele. Olukord, kus tähtis info (või isegi intriig) liigub vaid siseringis, töötab sellele vastu, aga praegune situatsioon just sedaviisi paistab. Toon lihtsa näite elust enesest –Levadia mängis hooaja alguses liigamängu Tammekaga. Kui ajakirjanikud mängu järel Marko Kristalilt küsisid, kas ootamatult koosseisust puudunud Siim Luts on vigastatud, vastas Kristal kirjatsuradele talle omase muigega, et „see on ju teie töö välja uurida“. Kas ikka on? Milleks on siis klubidel olemas pressiesindajad? Vigastatud või muul põhjusel puuduvate mängijate kohta info jagamine peaks olema enesestmõistetav asi, mitte midagi sellist, mille kohta mõelda, et „niikuinii see kedagi ei huvita“. Kui arvata, et kedagi ei koti, siis ei hakkagi kunagi kottima! Klubides juhtub tegelikult iga päev küllalt palju huvitavat, mida näiteks läbi sotsiaalmeedia rahvale jagada. Behind the scenes-värki on meil veel vähevõitu - kellel on uus soeng, millist playlist’i enne mängu riietusruumis kuulatakse – võimalusi on vaat et lõputult. Selle koha pealt saavad kõvasti juurde panna isegi meie florad, kaljud ja tammekad – rääkimata klubidest, kus meediatöö vaat et üldse puudub. Jalgpalliliidu poolt on platvorm loodud, kuid nüüd on klubide endi kord liiga ning kogu Eesti klubijalgpalli väärtust tõsta. Potentsiaali on küll – kui see ära kasutada, tuleb lõpuks ka publikuhuvi, tuleb raha ja tulevad tulemused!
JANEK ESLONI
FOTOTABAMUS
13
minutit võttis 7 kuud palliplatsilt eemal olnud Flora ründajal Albert Prosal aega, et jalg taas Premium Liigas valgeks saada. Naasnud Alberti löögiajala esimeseks ohvriks sai Viljandi Tulevik. Tere tulemast tagasi, Albert!
Kahe mängu vahel. Hetki Flora Instagramist.
fcflora
Kams ütleb, kuidas on.
Kams ütleb, kuidas on. II
Sapi tulevik on täna.
Kajakas. Jäksile meeldib.
Ülekuulamine.
Gracias!
vs Infonet, 1:0
fcf magazine
vs Paide, 1:0
23
12/2015
Ait채h FC Flora sponsoritele ja toetajatele: