Maailm ja Eesti Kui Mart Laar kirjutas raamatut „101 Eesti ajaloosündmust”, läks tema mõte liikvele ka teises suunas: kuidas on maailma ajaloos toimunu mõjutanud protsesse meie väikesel kodumaal? Nii sündiski mõte kirjutada raamat „Maailma ajaloo tähtsündmused ja Eesti”. Raamatu üllitas kirjastus Varrak. Vt lk 7
EESTI KIRJASTUSTE LIIDU AJALEHT
Nr 2 (80)
uudised
uudised
Päevik iseendale
Raamat Kremli ajaloost Veebruaris ilmub kirjastuselt Tänapäev briti ajaloolase Catherine Merridale’i raamat „Punane kindlus”, mis räägib Moskva Kremli ajaloost ja seeläbi kogu Venemaa kultuurilisest ja poliitilisest ajaloost. Mahukas raamat on illustreeritud paljude kaartide, reprode ja fotodega. Catherine Merridale on üks kevadise kirjandusfestivali HeadRead külalisi, tema raamatutest on eesti keeles varem ilmunud menukas „Ivani sõda”.
Mälestusteraamat Enn Vetemaalt Peagi kirjastuselt Tänapäev ilmuvas raamatus „Üleõlapilguheit” meenutab Enn Vetemaa juhtumisi oma lapse- ja nooruspõlvest, jõudes välja 1965. aastani, mil valmis romaan „Monument”. Raamatus astuvad teiste hulgas üles maanaabrimehed teoloogid Uku Masing ja Evald Saag, lapsepõlvesõber Ellen Niit, noor teadlane Endel Lippmaa ja paljud teised, kellega kirjanik oma varasemas elus kokku puutus. Kõik see on esitatud kaunilt ilukirjanduslike kõrvalepõigetega elavdatuna.
Teemeistrite suguvõsa saladus Kirjastus Koolibri avaldab veebruaris Kadri Jaanitsa tõlkes Soome kirjaniku Emmi Itäranta esikromaani „Vesi mäletab”. Emmi Itäranta esikromaan tekitas 2012. aastal suurt elevust. Debütant võitis Soomes mitmeid auhindu, lisaks on tänaseks romaani tõlkeõigused müüdud juba 12 riiki. „Vesi mäletab” on hämmastavalt usutav ja hirmuäratav pilt meie võimalikust tulevikust ning keel, mis selle lugejani toob, on selge ja karastav nagu maa-alune allikas. Emmi Itäranta külastab Eestit märtsis. Kirjastus ja Soome Instituut koostöös Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonnaga esitlevad raamatut „Vesi mäletab” 10. märtsil Rahva Raamatus (Viru Keskus, 4. korrus) Tallinnas ja 11. märtsil Kirjanduse Majas (Vanemuise 19) Tartus.
Raamatunäitused
Möödunud aasta Eesti kauneimate ja EKLi liikmete menuraamatute näitust on võimalik vaadata Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis 28. veebruarini. Samas on välja pandud ka Soome 2012. aasta kauneimad raamatud.
20. veebruar 2014
Kirjastuselt Varrak ilmub veebruari viimastel päevadel raamat, mis süveneb Eesti kultuuriloo allikatesse. Tegemist on Gustav Suitsu abikaasa, Tartu ülikooli soome keele ja kirjanduse lektori, Tartu Draamastuudio õppejõu Aino Suitsu päevikuga, mis dateerib rohkem kui poolt sajandit. Kõigest on näha, et Aino Suits on kirjutanud päevikut iseendale, analüüsides oma käitumist, kirjutades asjadest, millest ei suudeta rääkida kellelegi kõrvalisele, elades päevikulehekülgedel välja oma kartusi ja hingevalu.
ERRi kultuuri- ja muusikasaadete toimetaja Reet Weidebaum saate „Kirjandusministeerium” toimetusele antud „Aasta raamatusõber” tiitlit vastu võtmas. Tagaplaanil EKL tegevjuht Kaidi Urmet.
William Somerset Maugham 140
FOTO TEET MALSROOS
Palju enamat kui kerge ajaviide Eha Vain
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik
S
uhe ilukirjandusse on isiklik ja erinev. On jätkuvalt raamatuneelajaid, pühapäevalugejaid, on neid, kes loevad väga valikuliselt, ning on ka neid, kes ei loe üldse, sest ei pea seda oluliseks. Viimane on paraku kasvav trend, eriti poiste seas, kes leiavad, et raamatut loevad eeskätt nohikud ja lugemine on ülepea väga mitte-mehelik tegevus. Sellist arusaama ei ole lihtne muuta. Sporditäht ja jalgpallikuulsus, paljude noorte iidol Zlatan Ibrahimovich väitis mõne aja eest ajakirjanduses, et on oma elus lugenud vaid kahte raamatut, millest üks on tema enda autobiograafiline teos ja teine mänedžeri soovitatud eneseabiõpik. Eeskuju mõjutab! Esimene kokkupuude raamatuga toimub teatavasti juba väikelapseeas, kui vanemad lastele raamatutest õhtujuttu ette loevad. Aga kui paljud tänapäeval ikkagi loevad? Laste- ja noorsookirjanik Johanna Lindbäck, Rootsi lugemise saadik 2013–2015, teab öelda, et vaid kolmandik Rootsi noortest lapsevanematest loevad täna oma pisikestele. Kümne aasta eest oli neid üle kahe korra enam.
Kuidas jõuda lasteni?
Kedagi vägisi raamatute juurde ei too. Seetõttu on oluline süveneda laste ja noorte maailmadesse ning pakkuda
neile teemasid, mis nende huvi köidavad. Kollid, koletised ja trollid elavad näiteks islandi autori, raamatuillustraatori Áslaug Jónsdóttiri loodud maailmas. Need ebamaised tegelased tembutavad omajagu, ent õpetavad samas ka sallivusest, empaatiast, sõprusest lugu pidama. Kuidas Jónsdóttir noore lugejani jõuab, saavad kõik kirjandushuvilised otse autorilt kuulda 3. aprillil Tallinna raamatumessi raames toimuval Põhjaja Baltimaade kirjandusfoorumil. Lisaks on Jónsdóttir selle aasta Põhjamaade Nõukogu laste- ja noorsookirjanduse preemia Islandi nominent ja Põhjamaade trolliteemalise raamatukogunädala autor. Foorumil esinejate seast leiab ka Põhjamaade Nõukogu laste- ja noorsookirjanduse preemia esimesed laureaadid, kes pälvisid auhinna eelmisel aastal: kirjanik ja loova kirjutamise õpetaja Seita Vuorela ja raamatukunstnik Jani Ikonen Soomest. Auhinnaromaan „Karid” (Karikko) on kaasaegne õudusromaan, mida on inspireerinud rahvauskumused, müüdid ja saagakirjandus. Teose tegevus toimub justkui piiririigis, mis jääb laste ja täiskasvanute maailma, unenäo ja tegelikkuse vahele. See on jutustus kahest teismeeas vennast, saagalikus loos on kaotusvalu ja leina, süütunnet ja andestamist. Noorele lugejale ehk üsna nõudlik, ent kindlasti väärtuslik lugemiskogemus. Seita Vuorela sõnul ei
peagi ilukirjanduslik teos olema vaid kerge ajaviide. Heast lastekirjandusest ei ole ju puudus, küsimus on pigem selles, kuidas seda noorele lugejale vahendada, temas ergast uudishimu äratada, talle selles imepärases kirjandusmaailmas teejuhiks olla. Vaatamata kooli ja raamatukogu tagasihoidlikule eelarvele.
Teine Põhja-Balti kirjandusfoorum
Kõik kirjandushuvilised, kellele läheb korda tänavune Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumi teema, milleks on lapsed ja raamatud, lastele kirjutamine, neile ilukirjanduse vahendamine, on teretulnud Tallinna raamatumessi avapäeval 3. aprillil rahvusraamatukogu suurde saali. Foorum on rahvusvaheline. Nii nagu mullu on ka seekord põnevaid esinejaid kõikidest Põhjamaadest, lisaks Eestist, Lätist ja Leedust. Sõna saavad lastekirjanikud, kirjanduseksperdid, raamatukoguspetsialistid. Jagatakse kogemusi, tähelepanekuid, võrreldakse uuringumaterjale, mis peegeldavad lastekirjanduse staatust, arengut, laste ja noorte lugemist, neis lugemishuvi äratamist. Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumit korraldab Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindus koos Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Tallinna raamatumessi ja Põhjamaade saatkondadega Eestis. Foorumi kava on leitav aadressilt www.norden.ee.
25. jaanuaril 2014 möödus 140 aastat inglise kirjandusklassiku William Somerset Maughami sünnist (1874– 1965). Kirjastus Canopus korraldas sel puhul 28. jaanuaril Underi ja Tuglase kirjanduskeskuses Nõmmel sümpoosioni, kus ettekannetega esinesid kirjastuse Canopus juhataja Tõnu Lember, kirjandusteadlane Peeter Olesk ja Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann. Kirjastus Canopus on eesti keeles välja andnud valdava osa Maughami loomingust, praeguseks hetkeks juba 27 tema teost, mille hulgas on nii romaane, novellikogumikke, reisikirju, mälestusi kui ka esseistikat. Järgmisena on ilmumas „Ühe kirjaniku päevaraamat”.
Tulekul on Tallinna Raamatumess 3.–5. aprillini toimub Eesti Rahvusraamatukogus taas Tallinna raamatumess. Messil osaleb ligikaudu 30 kirjastust-organisatsiooni, toimub üritusi nii kirjastusvaldkonnaga kokkupuutuvatele spetsialistidele kui ka kohtumisi lugejatega, vestlusringe ja õpitube nii suurtele kui väikestele. Nagu ikka, on võimalik osta ka raamatuid. Sissepääs messile on tasuta. Messi programmiga on võimalik tutvuda 27. märtsil ilmuvas ajalehes Raamat ning alates 10. märtsist veebiaadressil www.estbook.com.
Järgmine ajaleht RAAMAT ilmub k.a 27. märtsil.
Väljaandja Eesti Kirjastuste Liit © EKL 2014