Ajaleht RAAMAT nr 138 (november 2022)

uudised

Hea tuju, kus sa oled?

Mis on hea tuju retsept? Kas aitab jalutuskäik, tantsimine, aednikutöö või soe vann? Väike Nora üritab pahura tuju kõrvale jätta ja otsustab ise oma hea tuju üles otsida. Sega dust ja pahandust tekib omajagu, aga hea tuju saab üles leitud.

Kirjastusel Koolibri ilmus Sirly Oderi autoriraamat „Hea tuju, kus sa oled?”. Sirly Oder on viimastel aasta tel illustreerinud hulganisti lasteraa matuid. Ta ütleb, et on hea tuju otsin gute meister ja lisab: „Olin väikesena suur raamatufänn ja oleksin väga rõõmus, kui minu illustratsioonid aitaksid nüüd mõnel väikesel inime sel raamatumaailmast vaimustuda.”

Sirly on olnud paljude teatrieten duste ja filmide kunstnik ning illust reerib vabakutselisena lasteraama tuid. Tema isikupärane käekiri on moodne ja disainilik, talle on omane minimalistlik värvikasutus.

Russowi kroonika uus tõlge

Jüri Kivimäe kauaaegse töö tulemu sel ilmus eesti keeles Balthasar Rus sowi „Liivimaa provintsi kroonika” uus tõlge. Esimest korda ilmub raa mat arvukate kommentaaride, mahu ka saatesõna ja lisade ning illustrat sioonidega. Uue väljaande kujundas Andres Tali, avaldas Tänapäev.

Ilmunud on „Vana mehe koomušk”

Koos uue „Vanamehe filmiga” jõudis poelettidele ka koomiks, milles näeb mitmeid juba filmidest tuttavaks saa nud tegelasi, kuid lisaks puutub Va namees kokku ka politsei ja tulnuka tega. Koomiksi autor on EKA animat siooni taustaga Ottomar Sukko, väljaandja kirjastus Helios.

Veider läti-eestiläti sõnaraamat

Luuletajana tuntuks saanud Contra on viimastel aastatel pühendunud luule ja proosa tõlkimisele läti kee lest eesti keelde. Tööst kahe keele vahel sündis ka tema uue raamatu, veidra läti-eesti-läti sõnaraamatu „Kuram, vedas! Kuram vedas?” idee.

Äsja ilmunud kogumikku koondas Contra pärlid eesti ja läti keeles leiduvatest huvitavatest, veidratest ja humoorikatest sarnasustest.

Raamatu andis välja kirjastus Helios.

Romaan üheksa kümnendatest

Tauno Vahteri uue romaani „Hea venelane” tegevus toimub 1993. aastal. Viieteistaastane eesti-vene perekonnast pärit koolipoiss Artur Lukin otsustab raha teenida Tallinna konkurentsirohkes sensitiivide äris. Järgnevad sündmused viivad ta nii venelastele mõeldud keeleõppelaag risse, autonoomiat nõudvasse Narva kui ka suve oodatuimale sündmusele ehk Shameni kontserdile. Raamatu avaldas Tänapäev.

Programmis

-

Tallinn

tuste Liidu veebilehel (www.estbook.com). Üritusest võtab osa ligi kolmkümmend kirjastust ja müügilettidelt leiab rohkelt raamatuid kirjastuse hindadega.

Oodatud nii uued kui ka vanad raamatusõbrad, aga kindlas ti kõik need, kes otsivad kingitust jõuluvana kingikotti! Sissepääs üritusele on tasuta.

Raamatumessidest

Eelmisel aastal oli messielu pan deemiaga seoses kehtestatud turvanõuete tõttu vaikne ja suhteliselt rahulik. Sel aastal on aga naastud oma tavapärase kor ralduse juurde ja kõikidel messidel käis messielu täistuuridel.

Eesti oli oma stendi ja väljapaneku ga kohal neljal messil: Bologna laste

raamatumessil (21.-24. märts), Londo ni raamatumessil (5.-7. aprill), Frank furdi raamatumessil (19.-23. oktoober) ja Helsingi raamatumessil (27.-30. oktoober).

Kui Bologna ja Londoni raamatu messid on suunatud professionaalide le, siis Frankfurdi raamatumessil, mis on üks suurimaid maailmas, kuid olu lisim Euroopas, on suunatud nii pro fessionaalidele kui ka lugejatele. Sel aastal oli messil ligikaudu 4000 eks

ponenti 95 riigist ja kohal oli pea 93 000 professionaali. Alates reedest kuni pühapäevani oli külastajaid ligi kaudu 87 000 ning messi ajal oli vee bis 104 000 kasutajat. Suurte ja uhke te numbritega sai ka Helsingi raama tumess kiidelda: neil oli programmis ligikaudu 900 esitlust ja vestlusringi, külastajate arv küündis 77 000ni. Uhked numbrid. Jääb loota, et ka Eesti inimesed väärtustavad kirjan dust ja ei unusta lugemist.

uudised

Kingi koolile raamat!

Raamatukogude aastal toimub kampaania „Kingi koolile raamat”, mis kutsub annetama raamatuid, millest koolilastel puudus on. „Paljud Eesti kooliraamatukogud on hädas oma noortele lugejatele uute raamatute hankimisega.

Raamatukogude aasta viimane veerand keskendub tulevikule ning lapsed on just need, kellest sõltub nii meie kultuuri kui kirjanduse ja raamatukogude käekäik eesootavatel aegadel,” sõnas Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogu nõunik Ülle Talihärm. „Üks viis, kuidas tähistada raamatukogude aastat ning panustada Eesti tulevik ku, on kinkida koolilapsele raamat,” lisas Talihärm.

64 kooliraamatukogu on koosta nud nimekirja teostest, mida nende õpilased kõige enam vajavad. Annetustena on oodatud heas seisukorras olevad kasutatud teosed või uued raamatud, mis koolide nimekirjas välja toodud on. Osalevad koolid ning lisainfo leiab www.raamatukogudeaasta.ee/ kingikoolileraamat

Koolid mängivad olulist rolli laste lugemisharjumuste kujundamisel, kuid sageli pole kooliraamatukogu del õpilastele piisavas mahus raa matuid pakkuda. „Koolid ja kooliraa matukogud teevad lastele soovitus liku kirjanduse pakkumisel koostööd ka rahvaraamatukogudega, kuid tihti on vajaliku koguse teoste taga mine just korraga probleem. Näiteks siis, kui ühel ja samal ajal loeb ühte soovituslikku teost korraga mitu klassi või mitu erinevat kooli linnas. See mure puudutab enam kui 150 000 õpilast üle Eesti,” sõnas ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse liige Stiina Koit.

Olukorra leevendamiseks on raamatukogude aastal ellu kutsutud kampaania „Kingi koolile raamat”, mille raames saavad kõik soovijad osalevatele koolidele puuduolevaid raamatuid novembrikuu jooksul an netada. Koolidele mõeldud kirjan dust on võimalik tuua ka Hoiuraama tukogusse.

Kampaaniat korraldavad raamatu kogude aasta, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Hoiuraamatukogu ja kooliraamatukogud üle Eesti.

Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu. Kogu teema-aasta programmi leiab www.raamatukogudeaasta.ee

Järgmine ajaleht Raamat ilmub k.a 7. detsembril.

Liit © EKL 2021

Väljaandja Eesti Kirjastuste

KAIDI URMET

9.–11. detsembrini toimub Kultuurikatla Katelde saalis Tallinna raamatumessi jõulumüük . Soovime oma üritusega väärtustada kirjandust ja edendada lugemist, samuti müüki.

on vestlusringid, kohtumised kirjanikega ja raamatuesitlused, laupäeva ja pühapäeva hommikul üritused lastele. Programmi avalikustame 28. novembril Eesti Kirjas

ilmunud

Suured linnad

Ühislooming

Tõlkinud Vallo Kask 320 lk, kõva köide

Linnad on olnud inimajaloo keskmes viimased 7000 aastat. See raamat viib lugeja jalutuskäigule maailma saja tähtsama linna tänavatele ning jutustab rikkalike illustratsioonide abil nende eluloo – linna asutami sest tänapäevani. Mitmekesine lin nade valik hõlmab nii muistsete tsivi lisatsioonide keskusi kui ka mood said ning algusest peale planeeritud metropole.

Vabana sündinud

John Woodward, Caroline Stamps

Tõlkinud Kätlin Alasepp 224 lk, kõva köide

Imeliste fotodega raamatust saab põhjaliku ülevaate, kuidas kutsikad, maimud, tibud, kullesed ja vastsed ilmale tulevad ning kas ja kuidas vanemad nende eest hoolitsevad.

On põnev uurida, kui mitmekesiseid ja esmapilgul lausa pööraseid stratee giaid loomad oma järeltulijate heaolu nimel kasutavad.

Karuraamat. Kogu maailma karud annavad aru

Katie Viggers

Tõlkinud Jane Laumets 32 lk, kõva köide

Kaheksast erinevast karuliigist ka rud üle maailma tulid kokku, et end tutvustada. Kas sa näiteks tead, milline näeb välja liustikukaru? Või milline karu on tõsine rammumees?

Kes neist aga hea meelega istub puu osas ja muudkui mugib mett? Ei tea?

Ava raamat ja saa tuttavaks nende mõnusate mõmmidega. Huvitavad faktid koos Katie Viggersi võluvate illustratsioonidega on tore sissejuhatus karude maailma.

Tähetolm

Jeanne Willis

Tõlkinud Kadri Rahusaar Kunstnik

Briony May Smith

32 lk, kõva köide

Ühel väikesel tüdrukul on tunne, et ta elab oma õe varjus. Kui tahes hool salt ta ka ema kaotsi läinud abielu sõrmust ei otsi, üles leiab selle ikka õde. Ka kostüümivõistluse võidab õde – õde on täht, kes särab alati eredamalt. Vanaisa lohutab tüdrukut ja jutustab talle loo, kuidas univer sum alguse sai ja kuidas kõik on omavahel seotud: me kõik oleme tehtud tähetolmust ja me kõik sära me nagu tähed, ainult et igaüks särab omamoodi. Liigutav lugu aitab tõsta lapse enesekindlust ja julgustab ole ma enda üle uhke ja otsima oma teed.

Loomade entsüklopeedia.

Geenius

Stevie Derrick

Tõlkinud

Jane Laumets

176 lk, kõva köide

„Loomade entsüklopeedia” on roh kete illustratsioonidega faktidest tul vil raamat loomariigist. Esmalt võib lugeda üldist teavet loomade kohta ning uurida, kes on selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Seejärel saab keskenduda mõnele loomarühmale ning oma tead mised proovile panna enam kui 50 testiga. Kas tunned linnu ära noka, imetaja saba ja kala uimede järgi?

Ükski tõsilugu ei sisalda kogu tõde

LIISA LIIVAMETS kirjandushuviline

Koroonakriisist tingitud elusei saku talutavamaks muutmi seks otsustas Dave Grohl kir ja panna eluhetked, mis on tema jaoks olnud kõige olulisemad, ta saatust mõjutanud või lihtsalt tohu tult rõõmu pakkunud. Valik on sub jektiivne, hektiline ja ka see, millest või kellest ta ei räägi, on kõnekas. Kui olla nii kaua nii kuulus olnud, on ju üsna hästi teada kõik su elukäänakud ja pärast kümnendite pikkust mee diakajastust ongi raske leida uut nur ka nende lugude jaoks.

Grohl kirjutab sellest, mida armas tab – muusikast ja perest. Ta on jät nud kõrvale vägikaikaveod ja vaidlu sed, painava minevikutaaga ja kes kendunud positiivsele, mis on ta elu suunanud. See viimane lause meenu tas plaanitust hulga enam eneseabi õpikuid ja manifisteerimist – kuigi Grohl on ka viimast proovinud, omal käel ja moel ja selle tulemusi hiljem uskunud. Grohl tundubki olevat alati olnud uskumatult positiivselt meeles tatud ja eluga rahul.

Autobiograafia kirjutamine on libe tee, sageli kujutavad edukad ja ande kad inimesed end peaaegu jumala või geeniusena. Grohl on seda lõksu väl tinud ning läbi raamatu tunnistab ta ikka ja jälle, et ei suutnud isegi alati uskuda kõike, mis temaga on juhtu nud. Et ta ei ole iial unustanud olla tänulik ja kõrvust tõstetud. Kui sind äratatakse kõrvaltänavale pargitud haisvas bussis üles, et saaksid natuke Iggy Popiga trumme mängida, siis mõistab vast iga nolk tänulik olla.

Kuid iidolitele tunnustuse avaldami ne läheb paljudel meelest, kui nad ise sama kuulsaks saavad.

LÕPP ON VAID VAHEPAUS

Ma polnudki varem mõelnud, kui võimatu pidi olema pärast Nirvanat jätkamine nii, et teda „ei oleks teatud igaveseks kui seda Nirvana kutti”.

Kuidas teha uut muusikukarjääri, kui sa oled üle maailma kuulus ja ei

suuda muusikat taluda? Grohl ütleb, et pärast Kurt Cobaini surma oli ta „elu suurimast rõõmust ühtäkki saa nud suurim kurbus ja ma mitte ai nult ei pannud pillid kotti, vaid kee rasin ka raadio kinni, kartes, et vä himgi meloodia käivitab kohe halva va valutunde.”

Grohl oli harjutanud terve elu, ala tes lapsepõlve padjatrummidest ja hambakiristamise rütmiharjutustest, saanud isegi ühe tunni jagu õpetust ja end järelejätmatult aina paremaks harjutanud. Tundub, et jäägitu pühendumus ja lõputu tahe end just muusika kaudu väljendada ongi viinud eduni, mida Foo Fighters on aastakümneid saanud nautida.

ISEGI NALJAD JÄÄVAD VANAKS

Algusaegade meeleheitlikud ja sür reaalsed lood kannavad selles raama tus paremini – neis on ülepingutamata etteaimamatust, elunälga ja tõelist kirge. Kuidas kurat esineda baarides, kuhu sind nooruse pärast sisse ei to hiks lubata, aga sa oled oma bändile

gi end vanemaks valetanud? Ja kes oleks üllatavamad päästeinglid kui lahked mudamaadlejad? Screami el lujäämisvõitlust meenutavad turneed nii kodumaal kui Euroopas pakkusid rohkem põnevust kui elukogenud Foo Fightersi põikamine uhkest hotellist kaubamajja, et lastele paar nukku os ta. Neis lugudes tundub olevat roh kem pingutatud nalju ja sisutäiteks otsitud pisiasju ning vahel ma isegi kahtlustasin, et need lood on seal, et Grohli lastel oleks tore neid lugeda. Kuid ta hoolimine sõpradest ja perest ei mõjunud iial ülepakutult ja läägelt, ka erakordselt mõistvale emale tehtud tänukummardused on ausad ja sü damlikud.

Hilisema perioodi lugudes lummas mind kõige enam AC/DC, Paul McCartney ja New Orelansist pärit Preservation Hall Jazz Bandiga peetud ühine õhtusöök, mis kasvas erakord seks peoks, sest ühtki sõpra ei saanud ukse taha jätta. Grohl tundub oskavat kõigiga kiiresti sõbruneda ja on aldis avaldama tunnustust ja imetlust.

PAAR SÕNA SÕNADEST

„Tõsilugusid…” pakkus mulle ka käes hoides suurt rahuldust. Viimasel ajal kipuvad raamatud ilmuma paksul sä ravvalgel paberil ja kriiskavate foto dega, et oleks ikka luksuslik ja viima ne sõna ja kaugele näha, et oled oma raha eest maksimumi saanud. Aga selle looga ja nende vahele sobitatud fotomaterjaliga sobisid õhuke paber ja mustvalged pildid hulga paremini. Esialgu polnud ma kapiteelkirjas ja naljaka kirjastiiliga esitatud lööklau sete suurim fänn, aga mõnes peatükis omandasid need refräänina mõjuva rütmilisuse ning panid mind nende olemasolule lahkema pilguga vaata ma.

Grohl on raamatu ise kirjutanud ja keelekasutus on pigem vaba ja emot sionaalne, Olavi Teppan on loo mah lakuse edukalt edasi andnud. Paar kohta panid kulmu kergitama ja soo vima, et sisutoimetajate või erialaste konsultantide kasutamine ikka levi num oleks, aga üldiselt oli lugu ladus ja mõnus lugeda.

ROKI KODUS EDASI

Lugemise ajal meeldis mulle mõelda neile kuulsustele, kellega Grohli tee ristus. Meenutasin nende laule, mis mulle olulised on olnud, ma kuulasin neid uuesti, et püherdada mõnuga va nades valudes ja tajuda ammust õnne joovastuste järelkaja.

See oligi üks raamatu ootamatuid ja suuri võlusid – see tekst tõi mulle sil me ette ka minu mälestused. Lemmik rakendusest muusika mängima ja ko dune mälestusterohke tantsupidu alaku!

Tõsilugusid elust ja muusikast

Dave Grohl Tõlkinud

Olavi Teppan 360 lk pehme köide lakkadega

Lahkus, respekt ja koostöö

ÜLLE KIIVET raamatu toimetaja

Montessori meetodit peetak se eelkõige loominguliseks väikelaste kasvatamise vii siks, aga tegelikult on see pigem ellusuhtumine ja eluviis. Mon tessori filosoofia hõlmab vanemate omavahelisi suhteid, lahedat ja loo mingulist perekonda, mis pakub toe tavat keskkonda kõigile pereliikmete le, ning suhtlemist sõprade, kooli- ja töökaaslastega. Kokkuvõttes aitab see meetod rajada rahuliku ja toetava ko du, kus kasvatatakse lapsi lahkuse, lugupidamise ja koostöö vaimus.

Montessori perekond suhtub ka väi kestesse lastesse kui ainulaadsetesse isiksutesse, kellel on oma iseloomu jooned, huvid ja emotsioonid. Oluli

ne on aidata neil õppida ise enda eest hoolitsema, et nad areneksid iseseis vaks, mõistaksid oma võimeid ja väär tust maailmas. Rõhutatakse just lapse esimese kuue eluaasta tähtsust tema iseloomu ja võimete kujunemisel, aga ka kooliealine laps vajab leebet juhen damist ja igakülgset tuge inimeseks

kasvamise käänulisel teel. Ka lapse murdeikka jõudmisel algab ülejäänud perel täiesti uus aeg ning omavaheli sed suhted tuleb ehitada uuele alusele. Oluline on lubada lastel vahel ka eksida, sest vigadest ja kogemustest õpitakse. See aitab kasvatada vastu tustunnet ja hoolimist.

Montessori põhimõtete järgimine ei nõua kodus kapitaalremondi tegemist ega mingite eriliste õppevahendite ostmist. Selle asemel kasvatavad va nemad lastes lahkust ja empaatiat ning soodustavad nende sisemise in telligentsuse, uudishimu ja loovuse arengut. Kuid see ei ole kampaania ega hoogtöö: tulemuste saavutamine eeldab igapäevast tööd, oma tegevuse analüüsimist, pidevat suhtlemist ja tagasisidet.

Selle raamatu lugemine mõjub nagu ilusa sisustusajakirja vaatamine: tahaks

endalegi seesugust pilvitut paradiisi ning haarame õhinal pakutud õpetus test. Siingi saab kasutada juba ole masolevat ning rajada omandatud teadmiste toel ka palju uut. Usun, et sel moel aitabki raamat meil kujunda da just sellise pere ja kodu, nagu ole me alati unistanud.

Montessori meetod igale perele. Praktiline käsiraamat lapsevanematele

Tim Seldin ja Lorna McGrath Tõlkinud Anneli Kritšmann-Lekštedt 192 lk, kõva köide

Grohl kirjutab sellest, mida armastab – muusikast ja perest.

ilmunud ilmunud

Will Will Smith, Mark Manson

Tõlkinud Ülle Jälle

496 lk, pehme köide

Üks maailma tuntumaid meelelahutajaid jutustab Mark Mansoni abiga oma ilustamata loo kõige vapustavamast teekonnast muusika- ja filmimaailma tippu.

Will Smith oli tavaline LäänePhiladelphiast pärit poiss, kellest sai üle maailma tuntud muusik ning näit leja. Julge ja inspireeriv raamat on pööraselt huvitav, aga ka humoori kas ja lausa hämmastav lugemine sellest, mida suudavad meeletu tahe, visadus ja tahtejõud.

Jalgpalli must raamat

Hannu Aaltonen ja Tapio Keskitalo

Tõlkinud Anne-Mari Orntlich 296 lk, pehme köide

Esimene jalgpallitööstuse varjupoolt käsitlev raamat sellest, kuidas kuna gisest kuninglikust spordialast on 21. sajandiks saanud salajaste reeg litega mänguväljak, kus möllavad oligarhid, šeigid ja miljardärid. Raha lõksu ja altkäemaksuskandaalide mülkasse on langenud paljud mõju kad jalgpallibossid ja spordiala katusorganisatsioonid. Groteskne areng kulmineerub Kataris toimuva MM-turniiriga, kus luksuslikke tingi musi luuakse inimõigustest ja ulme listest kuludest hoolimata.

Kuram, vedas! Kuram vedas?

Contra Illustreerinud

Lote Vilma 56 lk, kõva köide

Eesti ja läti keeles on huvitavaid, veidraid ja humoorikaid sarnasusi ning tunnustatud luuletaja ja tõlkija Contra koondas parimad pärlid siia kogumikku. Eriline maiuspala huu morisõpradele ning keelest ja keele mängudest huvitatule.

Armunud saatusesse

Inga Grencberga Tõlkinud Merle Vare 344 lk, kõva köide

Amor fati – armasta oma saatust. Võta vastu kõik, mida saa tus teele paiskab, pidamata seda heaks või halvaks. Aktsepteeri. Õpi sellest. Ole tänulik. Jää iseendaks. Armastuse olemus võib olla vas tandlik: ühel veerel on selle puhtaim väljendus usalduse, mõistmise ja tõelise intiimsusega, teisel veerel aga hoopis mürgine ja hävitav sõltu vus. Loo kangelane Alise elab alata sa neis äärmustes. See on justkui ühe sügava hinge striptiis, mida lugejal on aeg-ajalt ehk valuski pealt vaadata. See on tants elu ja surmaga.

Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?

Julie Smith

Tõlkinud

Talvi Tõnismann

288 lk, pehme köide

Kas emotsioonidest saavad sinu sõbrad või vaenlased, on sinu enda teha. Kliiniline psühholoog ja inter netisensatsioon dr Julie Smith õpe tab, kuidas astuda vastu pingetele, stressile ja keerulistele olukordade le. Tema tehnikad aitavad sul vastu pidada, olenemata sellest, kas ta had ärevust seljatada, kriitikaga te geleda, depressiooniga toime tulla, enesekindlust kasvatada, motivat siooni leida või endale andeks anda.

Pajatus õllest, mis vallutas maailma

TRIINU LEPP

Iga päev ulatatakse rohkem kui 170 riigis üle 23 miljoni rohelise pudeli Heinekeni õlut üle baarileti või tõs tetakse poes ostukärusse. Heineke ni teekonnast impordituimaks õlleks kogu maailmas saab nüüd kaante va helt ise lugeda. Kuid see raamat pole pelgalt äri- või brändilugu, see on ka ühe perekonna lugu, õlle ajalugu, Eu roopa lähiajalugu ning mitme nutika mehe elulugu, mis väärib pajatamist.

ALGUS AMSTERDAMIS

Kuulsa õlle lugu algab 1864. aastal Amsterdamis, kui jõuka juustutööstu rite pere poeg Gerard Heineken asu tas pruulikoja Heineken & Co. 21-aastane Gerard oleks võinud pere konnavara arvel lahedasti elu lõpuni elada, kuid otsustas endale väljakutse esitada: osta kohutavas seisus õllekoda ja hakata hoopis õllepruulijaks. See pruulikoda oli alustanud tege vust juba aastal 1592 – ajal, kui õlu oli rahvajook ja märjukest jõid nii täiskasvanud kui ka lapsed. Seda pea miselt keskaja ebapuhta vee tõttu, mi da ammutati lahtistest kaevudest ja kanalitest. Ka pruulimisvõtted ei ol nud toona eriti puhtad, ehkki kuumu tamisel vähemalt osa haigustekitajaid hävis. 19. sajandi keskpaigaks olid pruulimistingimused küll paranenud, kuid õlle kvaliteet oli siiski väga kõikuv. Enesekindlusest pulbitsev Heineken lubas aga tarnida puhast ja ohutut õlut, veelgi enam, ta tõotas ta gasi võtta iga hapuksläinud partii. Ta palkas sakslasest peapruulmeistri ja läks pinnakääritusega õllelt (ale) üle põhjakääritusega õllele (lager). Ge rard Heineken suutis oma järeleand matu visaduse ja äritaibuga vaid ühe aastaga kasvatada pruulikoja aasta müügi kahekordseks.

Gerardi pojast Henry Pierre Heine kenist kasvas samuti hea ärivaistuga nupukas mees. Ta omandas doktori kraadi keemias ja asus seejärel järjekindlalt Heinekeni pruulikodasid uuendama. Oma tahte kehtestami seks rakendas ta mõnikord tavatuid veenmisvõtteid. Näiteks kui peapruulmeister ei nõustunud pruulikoja

aurukatelde ajakohastamisega, kutsus Henry Pierre kokku rühma direkto reid, lukustas nende järel ukse ja päästis nad vabaks alles pärast seda, kui tema ettepanek oli heaks kiidetud. Henry Pierre panustas samasuguse kindlameelsusega ka Heinekeni eks portimisse.

AJA JÄLG ÕLLE TOOTMISEL

Esimese maailmasõja puhkemise järel oli Heinekenil aga väga raske isegi oma õlle kvaliteeti hoida, rääkimata selle importimisest. 1917. aastal oli nii keeruline otra sisse vedada, et oldi sunnitud valmistama õlut riisist, suhkrust ja tapiokijahust. Meelehei test ajendatuna käskis Henry Pierre katsetada isegi tulbi- ja hüatsindimu gulatest saadud jahuga. Neil laastava tel aastatel kahanes Heinekeni too dang enam kui kaks korda. „Heineke ni loost” saab ka teada, mis rolli mängis õlu Teises maailmasõjas (Bier soll sein! ) ja kuidas see oli kasulik okupeeritud Hollandi vastupanulii kumisele.

Pärast sõja lõppu 1946. aastal saa deti Alfred „Freddy” Henry Heine ken, Henry Pierre’i tormakas poeg, USAsse, et ta õpiks seal reklaamivõt teid, mida Hollandis ei tuntud. Ta alustas ettevõttes 23-aastaselt, nii na gu seda olid varasemaltki teinud Hei nekeni New Yorgi müügiesindajad, ja hakkas müüma õlut kasthaaval. Kahe

aastaga sai Freddy täiesti selgeks, kui raske on müüa Ameerika klientidele kallist ja tundmatut õllebrändi. Ome tigi on see tänaseks USAs tuntuim importõlu.

Freddy võttis kodumaale naastes enda südameasjaks firmas taas kind lustada Heinekeni perekonna ena musosalus, millega ta hämmastavalt söakalt hakkama sai. Vaieldamatu vaistu ja järjekindlusega asus ta juhti ma maailma ühe tähelepanuväärsema õllebrändi arendamist. USAs reisides oli ta mõistnud reklaamimise tähtsust – kuidas näiteks külmikud, selvehal lid ja televisioon muutsid õllejoomise harjumusi. Ta hakkas innukalt läbi viima Heinekeni kuvandi reformi: õl letehast reklaamima ja õllepakendeid uuendama, et need oleksid ahvatleva mad. Ta asus Heinekeni brändi suu nama ja kujundama just selliseks, nagu seda täna kõikjal maailmas tun takse.

Heinekeni lugu

Barbara Smit Tõlkinud Matti Piirimaa 280 lk Pehme köide

Uni on lapse arengu oluline alustala

Niisamuti, nagu oma lapse aren gust hooliv vanem tassib teda huviringi või trenni, peaks ta igal õhtul suunama lapse ma gama, sest samal moel kui mõjuvad kõikvõimalikud arendavad tegevused lapsele hästi, teeb seda ka uni. Kui und ei ole piisavalt, jääb lapse areng soiku, kannatavad toimetulekuoskused ja tegelikult kogu ülejäänud elu.

Just sellest ideest on kantud Heather Turgeoni ja Julie Wrighti raamat „Une tute põlvkond” – kui on soov lapsele tagada parem elu ning tugev füüsis ja säästa teda tänapäeval liigagi sagedase tarbetu ärevuse, depressiooni ja kroo nilise stressi eest, on hea uni lapse- ja noorukieas hädavajalik.

„Unetute põlvkond” on praktiline käsiraamat, mis teeb une vajaduse puust ja punaseks ning toob rahuli kult seletades välja kõik unevaeguse põhjused. Seejuures ei unustata ära laste elu lahutamatuks peetavat ehk vara algavaid tunde ja suurt õpikoor must. Und soosiva õppekorralduse soovitused peaksid olema iga kooli korraldust planeeriva ametniku laual. Selle kõrval tuleb muidugi tähelepanu pöörata ka kõigele tavalisele ja paljuräägitule ehk piisavale liikumise le, nutiseadmete kasutamise piirami sele ning ka tervislikule toidule. Jah, ka päeval söödud toit võib eeloleva öö und mõjutada.

Teooria kõrval on raamat tulvil praktilisi nippe koos eluliste näidete ga, mis tulevad ette igale lapsevane male. Neid tõsiselt võttes on võimalik

saada juurde teadmisi teismeliste mo tiveerimiseks hästi magada ja mõistli ke uneharjumuste tekitamiseks.

Ja viimaks võiks raamatu unustada lauanurgale ka lastele lugeda, sest mõnikord võib vanemate räägitu tun duda tüütu targutamisena, kuid ise loetu tekitab selgema arusaamise ning paneb oma parema tuleviku ni mel tegutsema.

Unetute põlvkond Heather Turgeon, Julie Wright Tõlkinud Ülle Jälle 296 lk Pehme köide

Molli jõulud

Katri Kirkkopelto Tõlkinud

Triin Aimla-Laid 40 lk, kõva köide

Molli sõbrad Väike Sisu ja Pusa käituvad väga iseäralikult ja räägivad muudkui mingitest jõulu dest, mis peaksid peagi saabuma. Molli ei tea, kes või mis need jõulud on, aga igal juhul tundub, et need on midagi väga kummalist. Sõprade abi ga hakkab Molli tasapisi jõulusala dusele jälile saama ja kaunid jõulud saabuvad ka tema koju.

Varjud. Kõlin

Timo Parvela ja Pasi Pitkänen

Tõlkinud

Triin Aimla-Laid

176 lk, kõva köide

Pete on ahastuses. Tema parim sõber on raskesti haige ning paranemisloo tust ei ole. Viimases hädas sosistab kolmeteistkümneaastane Pete oma südamesoovi kaubamaja jõuluvanale kõrva. Talle lubatakse, et tüdruk pa raneb, aga ainult ühel tingimusel: vastutasuks peab Pete loobuma oma varjust. See tundub nii suure kingitu se eest tühiasi, aga peagi selgub, et seda on siiski palju rohkem, kui keegi oleks osanud ette kujutada.

Poiss triibulises pidžaamas

John Boyne

Tõlkinud Triin Tael

208 lk, pehme köide

Berliin, 1942: Kui Bruno

ühel päeval koolist koju tuleb, avas tab ta, et tema asju pakitakse kasti desse. Tema isa on saanud ametikõr gendust ja pere peab kolima kaugele uude majja, kus pole kellegagi män gida ega midagi teha. Maja taga kõr guv tara ulatub nii kaugele kui silm ulatub ja hoiab eemal selle tagant paistvad võõrad inimesed.

Oma uut elukohta uurides kohtab Bruno teist poissi, kelle elu ja olud on tema omast väga erinevad… Neist saavad head sõbrad, kuid nende sõprusel on ränk hind…

Piltidesse peidetud

Jason Rekulak

Tõlkinud Evi Eiche 376 lk, pehme köide

Viieaastasele Teddyle meeldib väga joonistada, ta joonis tab nagu laps ikka: puid, jänkusid, õhupalle. Kuid ühel päeval ilmub paberile hoopis midagi teistsugust: üks mees lohistab metsas enda järel naise elutut keha.

Teddy joonistatud pildid muutuvad üha võikamaks ja kriipsujukude ase mel ilmuvad paberile elutruud visan did, mille tegemine on kaugelt üle lapse võimete. Tema lapsehoidja Mallory hakkab uurima ega need ole ometi vihjed ammusele lahendamata mõrvale, mille kohta jagab infot ehk mingi üleloomulik jõud.

Viimane, kes hüljati

Lisa Unger

Tõlkinud Lii Tõnismann 432 lk, pehme köide

Nad tutvuvad kohtinguäpi kaudu. Kerge flirt muutub kiiresti millekski enamaks. Wren on pärast aastatepikkust üksildust taas armu nud ja õnnelik. Kuni mees jätab koh tumisele tulemata. Ta kaob nagu vits vette – sotsiaalmeediakontod on kustunud, telefoninumber pole kasu tusel. Peagi selgub, et asi on kurja kuulutavam. Oli ka teisi tutvumisäpis kohatud tüdrukuid, kes olid mehesse armunud. Kõik nad on kadunud.

Heinekeni õlleklaasialuseid.

SILJA PAAVLE

Hea

venelane

Tauno Vahter

Kujundanud

Anne Pikkov, Villu Koskaru

244 lk, kõva köide

1993. aasta Eestis alles õpitakse uut moodi elama. Eestivene perekonnast pärit viieteistaas tane Artur Lukin külastab ühe korrus maja keldris juuksurit ning see muu dab tema ja ta lähedaste elu.

Järgnevad sündmused viivad ta kon kureerivate Tallinna sensitiivide veid rasse ja koomilisse maailma, refe rendumiks valmistuvasse Narva ning muudesse ootamatutesse kirju selts konnaga olukordadesse. See on raa mat eestlastest ja venelastest ning ühest veidrast ajastust.

Nimepanija

Piret Raud

Kujundanud Dan Mikkin 160 lk, kõva köide

„Nimepanijasse” on koondatud kuus lühe mat ja kaks pikemat proosapala, mil lest leiab mõtlikku absurdi, kriipivat kummalisust ja nukrat huumorit. Siin lõõmavad leegid ja kisendavad kar tulid ja põuasest maakamarast võr suvad aiapäkapikud. Minajutustajaid näib vaevavat sama mure: kuidas saada hakkama maailmas, kus ühis kondlikud ootused lähevad vastuollu sisetundega ja turvaline pind jalge all on korraga kõikuma löönud.

Rinpotše. Ühe pühendumise lugu Monica-Linde Klemet Kaane kujundanud Gerda Märtens 208 lk, pehme köide Ere ja Kaur on juba mitmendat aastat veetnud kõik oma suvepuhkused Hispaanias ühes budistlikus kesku ses. Seal jagab tarkusi Rinpotše –särav Tiibeti õpetaja. Õpingute kõr val pesumajas Rinpotše külaliste pe su küürides hakkab Erele tasapisi tunduma, et Rinpotše polegi ehk nii püha kui esmapilgul paistis. Kuidas nüüd pettumustes, suhtepuntras ja oma sisemistes otsingutes ellu jää da? Millesse ja kellesse uskuda?

Kümnes detsember

George Saunders

Tõlkinud Jüri Kolk 216 lk, kõva köide

Sarja kujundanud

Jüri Jegorov

„Kümnes detsember” on üks täna päeva hinnatumaid novellikogusid. Nende tugevalt nihkes lugude seas kohtume muuhulgas sõjast naasnud mehega, kes peab uuesti õppima elama koos emaga; vangivalvuriga, kes katsetab kinnipeetavate peal kahtlast ravimit jpt. George Saun ders avaldas oma esimese jutukogu 37-aastaselt ning praegu peetakse teda üheks kõige huvitavamaks USA autoriks. 2017 pälvis ta Bookeri pree mia romaaniga „Lincoln kaalukojas”

Diana –südamete kuninganna

Julie Heiland

Tõlkinud

Kersti Kaljuvee 520 lk, kõva köide

London, 1978: seitsmeteistaastane

Diana Spencer osaleb külalisena ühel polomängul. Kuna ta ise pärineb ühest kõige lugupeetavamatest aadliperedest riigis, ei ole talle see keskkond, kus ta sel päev viibib, võõ ras. Vastupidi, algab flirt Suurbritan nia tulevase kuningaga, mis muudab tema elu igaveseks...

Uus Russowi kroonika

JÜRI KIVIMÄE Katkend raamatu eessõnast

Tallinna Pühavaimu kiriku pastori Balthasar Russowi (u 1536–24. november 1600)

„Liivimaa provintsi kroonika” on aastasadu kujundanud nii Eestikui ka Liivimaa ning kogu Baltikumi 16. sajandi ajaloo käsitlust. Kroonika on Liivimaa sõja (1558–1583) ajaloo üks tähtsamaid ja tuntumaid allikaid, mida saab samuti lugeda kui 16. sa jandi Tallinna faktirikast ja usaldus väärset lähiajalugu, mille pani kirja pastor Russow kui sündmuste kaas aegne ja vahetu tunnistaja. Kroonikas on teateid ja kirjeldusi, mida ei leidu teistes säilinud kirjalikes allikates ning see asjaolu teeb Russowi loo mingu iseäranis väärtuslikuks. Luge jate huvi mitmes trükis ilmunud aja lookroonika vastu on püsinud 16. sa jandi lõpukümnenditest kuni tänase päevani. Kroonikat on kasutanud nii ajaloolased kui ka kirjandus- ja rahva teadlased, see on pakkunud ainest ajaloolistele romaanidele, filmidele ja nüüdisaegsele meediale.

Vaatamata erinevatele tõlgetele puudus siiani Russowi kroonika teks tikriitiline teaduslik väljaanne. Rus sowi kroonika teksti uuesti tõlkimine polnud lihtne ettevõtmine. Kahtlema ta oli võimalik varasemast mõõtu võt ta ja keerulisi tekstikohti võrrelda Pabsti, Leetbergi ja Stockide tõlgetega, aga ka inglis- ja soomekeelse editsioo niga. Iga uue tõlke puhul, isegi sa masse keelde, sugeneb tõlkija arusaa made erinevusest ka erinevaid tõlke lahendusi, mis ei taandu üksnes eelkäijate vigade parandamisele. Jaan Krossi Russowi-romaani ilmumise järel oli uuesti ärganud huvi kroonika uue tõlke ja tõlgenduse järele. Kross kirjutas paatosega: „Russowi krooni

kast tuleb teha uus kongeniaalne tõlge. See tuleb varustada täiusliku kommentaariga ning avaldada suures tiraažis. Nii et see kuuluks meil iga üheksanda klassi õpilase lugemisvar ra.” Täna, kolmkümmend neli aastat hiljem, jõuame alles tõlkeni, mis kindlasti pole kongeniaalne, vaid üksnes pragmaatiline.

Neid selgitusi arvesse võttes tuleb möönda, et käesolev väljaanne on eelkõige mõeldud ajaloohuvilisele lugejale, kutselise ajaloo-uurimise

eriküsimustes tu leb ikkagi pöördu da Russowi krooni ka trükitud algversioonide poole. Balthasar Russowi elust ja kroonika saamisloost, selle struktuurist, laa dist ja sisust saab lugeda raamatu järelsõnas, mis kindlasti ei am menda Russowi ja tema kroonika tõlgendamise küsimusi. Raama tus tervikuna on kindlasti vaieldavu si nii tõlkes kui ka seletustes, ühtlasi võib ette tulla vigu ja eksitusi, mille eest jääb vastutus üksnes tegijale. Kuid neile möön dustele vaatamata jääb alles lootus, et vast ärgitab see raamat huvi Tallinna ja Eesti ammuse mineviku, kogu Vana-Liivimaa ning iseäranis Liivimaa sõdade ajaloo vas tu, mis Russowi kroonikat lugedes ei tundu ajas nii kauge, vaid sootuks lähedane olevat.

Paula käib poes. Paula läheb piknikule

Aino Pervik

Kujundanud Liis Karu Illustreerinud

Piret Raud

112 lk, kõva köide

Selle raamatu esimeses loos saadab ema Paula poodi kohvikoort ja viilu tatud lauasaia ostma. Vanas kodus käis Paula tihti üksi poes. See oli väga lihtne. Uues kodus ei ole Paula veel päris üksi poes käinud, kuid ta oskab sinna sellegipoolest minna ja oskab muidugi ka linnapoes sisseoste teha. Kuid sellegipoolest tekib ootamatuid sekeldusi...

Mary Poppins

P.L. Travers

Tõlkinud

Peedu Haaslava

Kujundanud

Margit Randmäe

418 lk, kõva köide

Sellest hetkest, kui idatuul kannab Mary Poppinsi Kirsipuu tee majja number seitseteist, muutub Bankside pere elu igaveseks. Mary Pop pinsist saab Jane’i, Michaeli ja kaksi kute kõige ebatavalisem hoidja. Iga päev Mary Poppinsiga on täis maa giat ja kõige pöörasemate väljamõel diste täitumist. Raamatus on popu laarse sarja kaks esimest osa, „Mary Poppins” ja „Mary Poppins tuleb tagasi” Mary Shepardi originaalillustratsioonidega.

Mõista, mõista… Koostanud Vilma Metstak ja Maren Toom 144 lk, pehme köide

Liivimaa provintsi kroonika Balthasar Russow Sisaldab illustratsioone ja kaarte Kujundanud Andres Tali 472 lk, kõva köide, ümbrispaber

Erakordne naine suure moelooja selja taga

Raamatust leiab suure hulga rahvalikke mõistatusi ja nupu tamist, mis pakub lõbusat ajaviidet, aga ka võimalust heita pilk ajalukku ja meie esivanemate maailma. Vanasti arvati koguni, et teatud aegadel on mõistatamisel imejõud. Mõistulood oli nutikuse proovikivi ja meeldiv ajaviide, aga nendega võis tegelda ka kergemaid töid tehes, kui rohkem inimesi koos oli: talveõhtuti rehetoas kedrates ja kududes, enne tule süütamist videvikku pidades, talgutel, pulmas ja mujal.

Vennad ja Liise

Viiu-Marie

Fürstenberg

Pildid joonistanud Anne Pikkov

128 lk, kõva köide

„M

iss Dior” on erakordne lugu vabadusest ja fa šismist, ilust, armastu sest ja reetmisest, ning sellest, kui jahmatav ajalugu võib pei tuda moe kauni klantspinna varjus.

See on lugu vaimust, kes astus ühel varasuvisel päikesepaistelisel püha päevahommikul raamatu autori Justi ne Picardie ellu, ega lasknud enam lahti. „Tema nimi on Catherine Dior ja ta saabus,” kirjutab Justine, „kui ui tasin La Colle Noire’i aias, mis ümb ritses tema venna Christiani maalilist maja Provence’i küngaste vahel.”

Catherine oli oma hiljem nii kuul saks saanud vennast kaksteist aastat noorem – Christian sündis 1905. aas tal jõuka perekonna teise pojana; Catherine oli viiest lapsest noorim ja sündis 1917. aastal, just enne seda, kui ta vanim vend Raymond läks Esi

messe maailmasõtta. Kuid mõtted sõ jast olid tol võluval päeval La Colle Noire’is autorist kaugel. Teda oli köit nud Catherine mõistatus ja tema vaim, mida õhkus kogu sellest ime kaunist majast, mille Christian Dior ostis ja renoveeris 1946. aastal loo dud eduka brändi tuludest.

Ent kui Christianist sai üks maail ma kuulsamaid prantslasi, siis Cathe rine Diori tähelepanuväärset lugu ei ole kunagi täielikult uuritud. Ta elas 1930ndate lõpus koos Christianiga Pariisis ning sõja ajal koos vennaga väikeses talus Calliani lähedal, kus nad kasvatasid köögivilja, roose ja jasmiine. Siis ühines ta vastupanuliikumisega, langes Gestaapo kätte ja saadeti Ravensbrücki naiste koondus laagrisse.

Kes oli see vaikne, vapper ja läbi kõige raskuste püsima jäänud salapä rane naine, kellest sai venna muusa ja tema esimese kollektsiooni New Look inspireerija? Raamat maalib portree

saladuslikust naisest moelooja Chris tian Diori selja taga, kellest on väga vähe teada, aga kes mõjutas tema loo mingut tohutul määral. Just temast on inspireeritud Diori kuulsaim parfüüm ja tema vormis venna nägemust naise likkusest.

Koostöö Diori muuseumi ja pärija tega andis autorile piiramatu ligipää su kõigile arhiividele, mille tulemu seks on värske, paljude fotodega il lustreeritud sissevaade Diori maail ma, ning inspireeriv lugu sellest, kui das valust ja vaevast sündis ilu.

Miss Dior

Selle raamatu südamlikud lood räägi vad ühest kokkuhoidvast perest: väi kesest Liisest, Tõnnist ja Otist, kes on juba koolipoisid, ja nende vanema test. „Vennad ja Liise” on kirjastuse Tänapäev, ajakirja Täheke ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2021. aasta lastejutuvõistlusel ära märgitud töö.

Vasakukäelise daami juhtum

Nancy Springer

Tõlkinud Jana Linnart

176 lk, pehme köide Enola on ihuüksi suures ja sünges Londonis. Ja nagu sellest veel vähe oleks, jahib teda maailma kõige kuulsam detektiiv, tema oma vend Sherlock Holmes. Kadunud aad lineiu Cecily jälgi ajades leiab Enola hulga vapustavaid söejoonistusi ja on kindel, et nende autor on tema hinge sugulane. Nüüd peab Enola trotsima Londoni öiseid ohtlikke tänavaid, et panna mõistatuslikest vihjetest kokku terviklik pilt ja päästa preili Cecily võimuka kurikaela käest. Enola paneb mängu kõik oma oskused, kuid kas sellest piisab?

Nn „Mustpeade epitaaf” aastast 1561, mille esiplaanil on kümme Jeruusalemma mäe lahingus hukkunud Must peade vennaskonna liiget ja taamal vanim teadaolev Tallinna vaade. Teose autoriks peetakse Lambert Glandorpi.

EHA VARES

Justine Picardie Tõlkinud Jana Linnart Toimetanud Karolin Kaivoja 416 lk kõva köide

ilmunud ilmunud

Mõrtsukas

Kremlis John Sweeney Tõlkinud Lauri Liiders 272 lk,

pehme köide

Aastaid Venemaal repor terina töötanud John Sweeney kirjel dab selles värskes raamatus Vene maa muutumist viimastel aastaküm netel. Sweeney kirjeldab keskseid sündmusi, isiklikke kokkupuuteid Vene võimuladvikuga ja iseloomulikke väikeseid lugusid, mis näitavad ühiskondlikke muutusi.

John Sweeney on kirjanik ja ajakir janik, kes on aastate vältel paljasta nud erinevaid diktaatoreid, despoo te, kultusejuhte, pettureid ja sulidest ärimehi. Ta on töötanud BBC-is, aja lehes The Observer jm ning pälvinud rea ajakirjanduspreemiaid.

Võrguteooria

David Foster Wallace

tennisest

Tõlkinud Aet Süvari

Kujundanud Inga Joala 184 lk, pehme köide

David Foster Wallace on enam tuntud kui hiilgav prosaist ja esseist, aga vähem teada on tõsiasi, et nooruses oli ta ka juunioride klassi lootustan dev tennisist. Tennis oli talle ka hili semas elus väga, et mitte öelda kin nisideeni oluline. Sellesse raamatusse on koondatud tema olulisemad tennist puudutavad esseed.

Vendade vägi

Lasse Lønnebotn

Tõlkinud Krista Suppi 216 lk, kõva köide

Siin on lugu Tarjei ja

Johannes Bø ainulaad sest teekonnast laskesuusamaailma tippu. Nad on vennad ja parimad sõbrad, aga ühtlasi rivaalid. Esimest korda jagavad Johannes ja Tarjei oma mõtteid isiklikest kordaminekutest ning lüüasaamistest. Need lood rää givad oma väärtuste eest seismisest, üllatamisest ja valikute usaldamisest ning tagasipöördumisest, isegi kui teistel sinusse usku pole.

Salamõrvarite öö

Howard Blum

Tõlkinud Lauri Liiders 380 lk, pehme köide

Aastal 1943 tulevad kolm liitlasliidrit –

Franklin D. Roosevelt, Winston Churc hill ja Jossif Stalin – esimest korda kokku konverentsil Teheranis. Hitler näeb viimast võimalust hävingu välti miseks: kuigi sõda on kahtlemata kaotatud, loodavad sakslased võita rahu. Nii sünnib plaan koodnimega Kaugushüpe kolme riigijuhi mõrva miseks. Kähku pannakse kokku nat side erisalgad põhjaliku väljaõppega meestest, kes on varustatud eriliste relvadega. Neil on kuus päeva aega oma hulljulge ülesanne ellu viia.

Natuke meie moodi – jutustus sigadest

Kristoffer Hatteland

Endresen

Tõlkinud

Kristina Porgasaar 318 lk, kõva köide

Sari „Looduse lood”

Winston Churchill olla kunagi öelnud: „Koer vaatab sulle alt üles, kass vaa tab sulle ülevalt alla. Andke mulle pigem üks siga – tema vaatab sulle silma ja suhtub sinusse nagu võrdses se.” Aga inimese ja sea suhe on alati olnud keeruline. Autor koges ühe pesakonna sigade teekonda sünnist tapa majani. Sellest sai paeluv jutustus toi dust ning moraalist. Kust siis läheb tegelik piir inimese ja looma vahel?

Kas „Sõbrad” päästsid mu elu?

MEINHARD MANDELBROT

„Sõprade” armastatud staar Matthew Perry viib luge ja nii oma töö- kui ka eraelu telgitagustesse: te ma eduaastad teles ning Hollywoodi filmides olid ühtlasi täidetud laastava alkoholismi ja uimastisõltuvusega. Valusalt iroonilises ja lõikavalt ausas loos paljastab Perry lapsepõlves pei tuvad alaväärsuskompleksi ja tähele panuvajaduse juured ning räägib mi dagi varjamata oma paljudest läbi kukkunud suhetest.

„Tere, minu nimi on Matthew, kuigi sa ehk tunned mind teise nime all. Sõbrad kutsuvad mind Mattyks. Ja ma peaksin olema surnud.”

Nii algab tema kaasahaarav ja koha ti lausa uskumatu lugu, mis viib meid juba lapsepõlvest ja purunenud perest alguse saanud alkoholilembuse ja kuulsusejanu juhitud peadpööritavale sõidule Ameerika mägedel, kus samal ajal, kui ta oli üks maailma kõige kuul samaid staare ja teenis nädalas miljo neid, püüdis ta vahelduva eduga välja rabeleda erinevate sõltuvuste küüsist ning elas ühes haiglas, võõrutusravi keskuses ja kainusmajas teise järel.

ÜKS HETK TEMA ELUST

Mingil hetkel otsustasid võõrutusgee niused, et minu „kõhuvalu” võiks leevendada, kui panna mu seljale mingi pentsik meditsiiniseade, aga selleks oli vaja operatsioon. Niisiis olin terve öö üleval ja võtsin järgmisel päeval eesseisva operatsiooni ootuses 1800 mg hüdrokodooni. Opisaalis andsid nad mulle propofooli, teate ju küll, seda uimastit, mis Michael Jack sonile otsa peale tegi. Ma sain sealsa mas ja samal hetkel teada, et Michael Jackson polnud tahtnud vinti peale keerata, vaid selle täiesti maha võtta. Null teadvust. Veel üks talent, kes lan ges selle hirmsa tõve ohvriks.

Ma sain süsti kell 11 hommikul. Ma ärkasin üksteist tundi hiljem hoopis teises haiglas.

Selgus, et propofool oli peatanud mu südame. Viieks minutiks. See polnud südamerabandus – joon ei tõmmanud kriipsuks –, aga miski ei tuksunud.

Ma söandaksin paluda, et palun tee nüüd raamatu lugemisse viie minuti pikkune paus (vaata oma telefoni), al gusega nüüd.

[Sisesta siia viis minutit oma aega.]

See on kuradima pikk aeg, on ju?

Mulle räägiti, et mingi lihaseline Šveitsi tüüp, kes kohe üldse ei taht nud, et „Sõprade” kutt tema laual ot sad annab, oli mind elustanud kogu selle viis minutit, tagudes ja muljudes mu rinda. Kas ta oleks kolmandal mi nutil alla andnud, kui ma poleks „Sõp rades” olnud? Kas „Sõbrad” päästsid jälle mu elu?

Seda kõike ja paljut muud jagab ar mastatud näitleja ning stsenarist nüüd kogu maailma lugejatega lootu ses, et sellest on kasu neil kõigil, kes

on langenud sõltuvuse lõksu ja tunne vad, et on oma hädaga üksi. See on erakordne lugu, kirjutatud südamest, huumori ja soojusega nõnda, nagu seda ainult Matthew Perry teha suu dab.

„Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi” on meeldejääv ja südamesse pu gev raamat, ühtaegu intiimne ja sil miavav ning sunnib naerma läbi pisa rate just täpselt see, mida fännid on oodanud.

Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi Matthew Perry Tõlkinud Sash Veelma Toimetanud Ivi Vinkler 286 lk, kõva köide

Armastus ja surm Nõmme mändide all

Nii nagu igal tõsiseltvõetaval rahval on oma legendid kul tuuri, spordi ja poliitika val las, on need paraku ka kuri tegevuses. Johannes-Andreas Hanni, „Nõmme inimsööja”, on Eestis vii mastest kindlasti üks tuntumaid. Ja nagu mitmegi Eesti ajalugu puuduta va teema puhul, pidi jälle üks soomla ne selle loo kirja panema.

Lugu ise on tegelikult ju paljudele tuttav, sellest on kirjutatud artikleid, see on figureerinud mälestustes ja elab kusagil meie kollektiivses mä lusopis. Kuidas kõik tegelikult olla võis, ongi nüüd Ville Hytönen, tõsi küll, juba mõnda aega Eesti elanik, dokumentidele ja teadaolevale mater jalile toetudes kirja pannud. Ent tege mist ei ole kaugeltki dokumentaalse raamatuga, vaid pigem püüuga kiiga ta sarimõrvari meelde.

Kuidas ikkagi läheb nii, et inimesel tekib taltsutamatu kihk liigikaaslasi tappa? Ja mitte hulgakaupa, kusagilt punkrist, vaid isiklikult, ohvri viima seid hingetõmbeid ja teadvuse virven dusi jälgides.

See esimeses isikus jutustatud elu käik mõjub kohutavalt isiklikuna, aga õnneks mitte nii arusaadavana, et vä hemalt allakirjutanul Johannes-And reasega samastuda õnnestuks. Liiga perverssed on selle tegelase mõttekäi gud, liiga tumedad tema ihad.

Ent romaanis on ka teine peategela ne, samuti omal häälel kõnelev mõrt suka armastav abikaasa Pille. Tema mõttekäike ning kujunemislugu on märksa lihtsam mõista, ehkki võibolla mitte lõpuni.

Muidugi saab sarimõrvarit armasta da, aga kuidas on see võimalik veel pä rast seda, kui oled saanud teada tema tülgastavast veretööst? Küllap saab, sest armastus on teadagi pime. Kui nüüd ehitada siia eesti ja soome keele

vahele väike sõnamäng, siis ’pime’ on soome keeles ’sokea’, sellele ehk kõige sarnasem eesti sõna oleks ’sõge’, ja ka see käib armastuse kohta väga hästi. Seega ei saa öelda, et romaan rää giks ainult sarimõrvarist ja inimsöö jast, see räägib ka pimedast (või sõge dast) armastusest. Nii et armastusromaan? Jah, ka seda.

JohannesAndreas. Romaan armastuse patust; kuritööst Jumala ja sotsialismi vastu Ville Hytönen Tõlkinud Mihkel Mõisnik Kujundanud Toomas Niklus 336 lk, kõva köide

Väikesed imed, suured imelised ja kõige rokenrollimad mehed

Andres Oja 184 lk, kõva köide

Andres Oja, muusik ja raadiohääl, on lugejale tuntud mitmest ansamblist ja raadiojaamast. Tema intervjuusaa de Vikerraadios „Heli nälg” ja kaks varem ilmunud raamatut („Tsepeliini triumf” 2016 ja „Trammiga Moskvas se” 2018) on kuulajaile avanud ukse muusikamaailma ja mälestustesse. Raamat „Väikesed imed, suured ime lised ja kõige rokenrollimad mehed” on raamat inimestest, kellega Andres Oja on jaganud lava, aga ka nendest, kes on lihtsalt puudutanud meie kõigi hinge.

Talvitumine

Katherine May

Tõlkinud Helena Niidla

272 lk, pehme köide

Mõnikord võib ootamatu sündmus nagu haigus, lähedase surm, lahkuminek või tööst ilmajäämine elu rööpast välja viia ja vallandada meie elus talve. „Talvitu mises” uurib Katherine May, kuidas raskel ajal ellu jääda, enda eest hoo litseda ja ennast taas kokku lappida, kasutades samas ära erakordseid või malusi, mida see aeg pakub. Teekon nal läbi iseenda talve ammutab May teadmisi kirjandusest, mütoloogiast ja loodusest ning julgustab meid muutma oma suhtumist elu.

Hygge kodus

Meik Wiking

Tõlkinud Krista Eek

272 lk, kõva köide Kodu on meie kindlus ja õnne allikas. Kodu on koht, mis on täidetud mugavuse ga, koht, kus võime tunda end turva liselt, koht, mis täidab meie vajadusi. Saame seal täielikult lõõgastuda ja olla meie ise ning luua pere ja sõpra dega erilisi mälestusi. „Väikese hyg ge-raamatu” autor on kirjutanud uue raamatu, inspireerituna Taani disai nist ja traditsioonidest, mille juhatu sel saab igaüks oma kodu hubaseks pesaks muuta ja elada samamoodi nagu maailma õnnelikemateks ini mesteks peetavad taanlased.

Kõige ägedam mangaõpik

Nao Yazawa

Tõlkinud Marie Kuri 144 lk, pehme köide Selle raamatu abiga õpid looma, visandama, tindiga joo nistama ning värvima ehedaid man gastiilis tegelasi ja nende hämmas tavaid lugusid. See ei ole pelgalt joo nistamisõpik, vaid räägib ka sellest, kuidas koomiksit kavandada, lugu jutustada ja tegelasi arendada.

101 trikki koertele

Kuidas oma koeraga rohkem tegelda ja suhelda ning teda õpetada Kyra Syndance ja Chalcy Tõlkinud Ülle Jälle 208 lk, pehme köide

Mida teha pimedatel sügisõhtutel? Igav on nii sinul kui su neljajalgsel sõbral. Võibolla õpetaks talle mõne triki? Iga koer peab oskama hästi käituda. Selleks on kindlasti vaja juba kutsikaeas kuulekuskursused läbi teha. Aga kui sa tahad, et su koer puhuks pasunat, mängiks klaverit, tooks sulle sussid kätte või koristaks oma mänguasjad ära, loe seda raa matut! See innustab sind oma koera seltsis rohkem aega veetma.

Neljateistkümnendaks sünnipäevaks tellis isa Matthew'le tantsija nimega Polly Darton. Selliseid asju ei ole võimalik välja mõelda.

MIHKEL MÕISNIK

Milline on Eesti psühholoogia lugu?

Psühholoogia jõudis Tartusse 1634. aastal Nicolaus Prytzi disputatsiooniga inimhingest.

Kuigi Eesti geograafiline asend eeldaks perifeerset kohta ka psühholoogia ajaloos, siis siin raama tus esitatu näitab esmakordselt, et paljud olulised sündmused maailma psühholoogia ajaloos on ühel või tei sel viisil siit oma alguse, tõuke või mõjutuse saanud.

Jüri Allik on Tartu Ülikooli eksperi mentaalpsühholoogia professor, kol me teaduste akadeemia – Eesti, Soo me ja Euroopa – akadeemik. Viima sed paarkümmend aastat on ta oma teadustöödega kuulunud maailma ühe protsendi enim viidatud psühho loogide nimistusse.

Autorile esitas küsimusi Ivo Volt.

Eesti psühholoogi Talis Bachmanni üks uurimistöö vaatles seda, mitu pikslit on vaja selleks, et konkreetset inimest pildilt ära tunda. Mainid seda oma raamatus, tuues ära ka vastuse: ühe näo teisest eristamiseks piisab juba 18 pikslist. Sinu raamat koosneb suuresti Eestiga seotud psühholoogi de ja nende panuse lühitutvustustest, mida võiks ka pidada „piksliteks” Eesti psühholoogia portrees. Milline oleks Eesti psühholoogia koondport

eksa

ree? Kuidas me lõimume muu maailma psühholoogiaga või eristume sellest?

Jüri Allik: Eesti psühholoogia portree, mis kümnekonna aasta uurimise tule musel välja ilmus, osutus üllatavalt täiuslikuks ja 18 pikslist ei piisa selle kujutamiseks. Alfred Volkmann ja Georg Friedrich Parrot olid psühho loogia alusepanijad. Eksperimentaalpsühholoogia „isa” Wilhelm Wundti lemmikõpilane Emil Kraepelin rajas esimese psühholoogia laboratooriumi Tartusse. 20. sajandi alguses toimu nud revolutsiooni kaks olulisemat te gelast Wolfgang Köhler ja Oswald Külpe on Eestiga seotud. Endel Tul

ving sattus Harvardi ülikooli doktori õppesse hetkel, kui sealt sai alguse kognitiivne revolutsioon, milles tema väljapaistev osa vajab veel selgitamist. Afektiivse neuroteaduse revolutsiooni eestvedaja oli aga vaieldamatult Jaak Panksepp. Kui viis aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist eesti psühho loogid puudusid maailmapildilt, siis kolmekümne aastaga oleme suutnud muutuda „igavaks” põhjamaaks, mis ei erine kuigi palju Soomest ja Rootsist.

Sinu raamat räägib peamiselt psühho loogia ajaloost, aga ka järjepidevu sest. On triviaalne öelda, et kes mine vikku ei mäleta, elab tulevikuta, aga mis on see peamine, mida tänapäeva psühholoogiatudeng peaks eriala minevikuga tutvumisest endale tule vikuks kaasa saama?

Kõige olulisema õppetunni sõnastas juba Jakob Hurt: kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vai mult! Mõnes suures maailma ülikoo lis on rohkem psühholooge kui Eestis kokku. Ainus võimalus on järgida Is landi teaduse eeskuju, mis on maail ma kõige tõhusamaid. Kuna meil on nii vähe vaimseid ja materiaalseid vahendeid, siis me ei saa kulutada neid tühiste ja väheoluliste asjade peale.

Oled ka ise oluline osa Eesti psühho loogia loost. Mida loed enda suuri maks saavutuseks psühholoogias tervikuna ning Eestis kitsamalt?

On üsna mitu asja, mida ma pean en da saavutusteks. Sageli on see nii, et samas valdkonnas tegutsevad kollee gid nii ei arva. Kuid teadus on ilmselt kõige paremini dokumenteeritud inimtegevus üldse. Võid igal hetkel lahti teha oma profiili Google Scholar’is ja vaadata kahte arvu: viidete arv (täna oli see mul 28 667) ja h-in deks (71 tööd, mida on 71 korda või rohkem viidatud), mis määravad suu resti ära sinu turuväärtuse akadeemi lises maailmas. Kuid ehk isegi oluli sem on see, et juba üle kümne aasta olen suutnud olla Essential Science Indicators’i andmetel jooksva kümne aasta ühe protsendi viidatuimate au torite hulgas psühhiaatria ja psühho loogia valdkonnas.

Eesti psühholoogia lugu Jüri Allik 302 lk kõva köide

Jumalate loomise mehhanism: sotsioloogia ja psühholoogia

Serge Moscovici

Tõlkinud Iika Bramban

ja Aija Sprivul-Dautancourt

Järelsõna Andu Rämmer 726 lk, pehme köide

Sari „Avatud Eesti raamat”

Autor visandab massipsühholoogia teoreetilised alused, analüüsides selleks sotsioloogia klassikute töid. Tema käsitluses ei juhi inimtegevust mitte ratsionaalsed kaalutlused, vaid kired. Teose eri osad vaatlevad üksikindiviidi allutamist kollektiivse teadvuse sundusele, karismaatiliste juhtide eestvedavat rolli ühiskondli kes muutustes ning inimestevahelis tes võrgustikes aset leidvaid tead miste vahetusprotsesse.

Keel, tõde ja loogika

Alfred Ayer

Tõlkija ja järelsõna autor Tiiu Hallap

216 lk, pehme köide

Sari „Avatud Eesti raamat” Mõtlemine toimub keeles, kuid keel on petlik. Grammatiliselt normaalne lause võib öelda hoopis muud, kui ta paistab ütlevat; tegelikult võib tal üld se puududa tähendus. Selle lihtsa ja ilmse mõtte saab vormida radikaal seks filosoofiliseks võimaluseks: mis siis, kui metafüüsika, eetika, esteeti ka ja teoloogia laused on kõik üks suur nonsenss? Ayeri raamat on täna seni jäänud loogilise positivismi klassikaliseks manifestiks.

WWW.EKSA.EE

Lend Kuule

Andrus Kivirähk 220 lk, kõva köide

„Uksest välja astunud, jalutas ta mõned meetrid ja jäi siis seisma. Ta ei teadnud, kuhu minna edasi. Kas tõesti tuleb minna koju? Ometi on veel nii vara, nii hirmus vara… Juhtuks ometi midagi!” Ja siis hakkabki juhtuma…

Ühemõõtmeline inimene

Uurimus arenenud industriaalühiskonna ideoloogiast

Herbert Marcuse

Tõlkinud Hillar Künnapas 341 lk, pehme köide

Sari „Avatud Eesti raamat” Marcuse „Ühemõõtmeline inimene” oli üks 1960. aastate olulisematest raamatutest. Esmakordselt 1964. aastal ilmununa tunnustati seda kohe kui kaasaja kaalukat kriitilist diagnoosi, mille esilekerkinud uus vasakpoolsed meelsasti üles korja sid kui kapitalistlikke ja kommunist likke kaasaegseid lääne ühiskondi hukkamõistva süüdistusakti. Kavan datuna ja kirja panduna 1950. ja varajastel 1960. aastatel, peegeldab see raamat ajastu lämmatavat kon formsust ning avaldab jõulist kriitikat valitsemise ja sotsiaalse kontrolli uute mooduste aadressil. Ometi väljendab see ka radikaalse filosoofi lootusi, et inimese vabadust ja õnne võiks tublisti laiendada väljapoole kehtivas ühiskonnas võimutsevat ühemõõtmelist mõtlemist ja käitumist.

Pealtpanek on samuti altminek

Alapealkiri raamatu tiitellehel veenab, et P. I. Filimonov on sedapuhku kirja pannud katkueelse aja kroonikad. Samas moodustavad teose kaheksa erinevat, kuid korduvate tegelastega osa hästi komponeeritud terviku, mi da võib soovi korral ka romaaniks ni metada. Žanriline liigitus ei mängi siin mingit rolli!

Nimetatud katkueelne aeg on ko roonaviirusest vaevamata digi-Eesti lähiminevik Tallinnas, kus elu möö dub enamasti arvuti taga, nutisead mes või ratastel. Kui oma autot pole, viib vajalikku kohta vene Yandexi ju ba välja vahetanud Bolt-takso. Samu teenuseid kasutavad ka P. I. Filimono vi raamatu põhitegelased, neli eesti venelasest meest ja eestlasest kooli poiss Jürgen. Naised otse lugeja ette ei astu, nemad on „kaadritagused” traaditõmbajad.

Kroonikate sündmustikule lükkab pooltahtmatult hoo sisse neiueas koo litüdruk Kira, kes tuleb vananeva ing lise keele õpetaja Serafimovi juurde järjekordset arvestust sooritama.

Vahemärkusena mainigem, et toosama Serafimov on ilmselt üsna auto rilähedane tegelane. Sest kirjanik Fili monovi teine, reaaleluline „mina” õpetab Roman Fokini nime all samuti Tallinna Teeninduskoolis inglise keelt.

Kirale tema õpetaja meeldib, aga neiu omakorda meeldib koolivend Jürgenile. Viimane otsib lähedust Ki

raga ja unistab intiimsest pealtpane kust, mis ometi viib reaalse altmine kuni. Samas nõustugem autoriga, kes lk 135 kinnitab: „Kui te küsite mult, mis asjad on pealtpanekud ja mis asjad on altminekud, siis ma võiksin proovida seda teile seletama hakata, kuid see venitaks antud teks ti nagu kummi röögatult pikaks...” Jürgen lahendas oma probleemi koduse käsikiimluse kaudu, kus tema seemnepurskest sai paraku ainsana osa naabrinaise rõdult kohale lennanud tuvi Agafon. Võibolla see pidigi nõnda juhtuma, sest õigeusu kaanonite järgi on Agafon Püha Vaimu saadik, kes viib sõnumi laia ilma!

Õigupoolest on „pealtpanek” ju korv pallitermin, mida need, kes põrgatavad tühjust ja elu kor virõngani ei küüni, kasutavad suvaliste altminekute kattevar juna. Retsepte, kui das seda teha, pakub oma virtuaalsetes loengutes laialdaselt professor Kamnejo bov (otsetõlkes kivi keppija). Kuna kivi dele ta jõud hästi peale ei hakka, piir dub kõikjal potent siaalse vaenlase „viiendat kolonni” nägev professor lihtlabase ajupesuga. Näikse, et professori õpetuste truimad jüngrid on taksojuhid. Üks neist (nimetu) kasutab liikluses ettetulevate ummikute vältimiseks ainult talle endale väidetavalt teada olevaid „mutikäigusüsteeme”, mille tu lemusena tema klient Lipovski jõuab välja kurat teab kuhu. Teise nimi on Jean Radugin (vk raduga ehk viker kaar), seega prantsuspärane vikerkaa remees. Huvitaval kombel häbeneb mees just oma perekonna-, mitte ees nime. Kuigi ise tapab õhupüssiga pi devalt linde, eriti tuvisid, keda prants lane armastab! Nii järgib ta Kamnejo bovi „tarkust”, mille kohaselt linnud on inimkonna vaenlased. Õnnekom bel läks ülalmainitud Agafonil korda

Radugini püssitoru „linnupettest” pääseda.

Kõikehõlmav tegelane ses raamatus on maailmakuulus kosmopoliidist helilooja Bart Narvo. Nimekuju ja ju ba teose avaleheküljel mainitud tin tinnabuli -rütmid mehe muusikas näikse viitavat Arvo Pärdile, kuid ot seseost Pärdiga ei teki. Pigem võib Bart Narvo nime taga peituda keegi muinas-Euroopa rahvalaulik (bard) Narvast, kelle loomingut kuulavad katkueelsel ajal kõik. Iseäranis need, kellele miskit kohale ei jõua. Kuigi näiteks Narvo „Vedelkummi süit” võiks just seesugustele suunatud olla.

Ent kunst kuuluvat rahvale ja seda väidet illustreerib otseselt torumees Lipovski, kes kraaniummistuse likvi deerimise nimel Bart Narvo korteris amputeerib oma varbad. Heliloojal endal saab samal ajal arvutis valmis „Isfahani kontsert guanakole”. Isfa han oli muistse Pärsia riigi pealinn, guanako on ilma küüruta Aafrika kaamel. Kas nõnda ulatab muinasPärsia katk oma sõra nüüdsele Aafri ka katkule? Maailma tulevik on tu me!

Pealtpanekud

ja altminekud

P. I. Filimonov

Tõlkinud

Veronika Einberg 287 lk

Jüri Allik Elvas 2022. aastal.

ARNO OJA

P. I. Filimonov

Klassika ei aegu eales

MARIA ESKO

Aastal 2020 alustas ilmumist „Loomingu Raamatukogu kuldsari”, mis kohe alguses lubas, et hakkab taas lugeja teni tooma LR-i sõprade lemmikuid. Nii on ka läinud. Iga raamat on jõud nud kuldsarja valikusse omal põhju sel – mõni on esitrüki ilmudes olnud populaarne, kiiresti otsa saanud ja seda küsitakse pidevalt, mõni on ol nud tõeline pärl omas ajas ja nüüd taas vägagi asjakohane, mõni omast ajast ees ja tänaseks meeldivalt küp seks saanud. Lisaks on enamikule kuldsarja raamatutele lisandunud ka midagi uut. Kas on tõlget kohen datud, lugusid juurde tõlgitud, lisatud uus saatesõna või uued illustratsioonid.

Kolme ilmumisaasta jooksul on uustrükki jõudnud nii maailma kirjanduse koorekihi esindajaid kui ka kodumaiseid lemmikautoreid: Hašek, Kafka, Woolf, Atwood, Ilf ja Petrov, Lessing, Kunde ra, Bergman, Paasilinna, Mauriac, Panso ja Kaus.

MILLEGA ÜLLATAB LUGEJAT 2023. AASTA?

Valikust leiab seekord tšehhi absurdi huumorit, eesti nüüdisluule klassikat, hõrku prantsuse proosat, argentiina novellikunsti, rootsi külamelanhoo liat ja kulinaarseid naudinguid.

Värske hooaja avaraamat on Zdeněk Jirotka „Saturnin” (tšehhi keelest tõlki nud Leo Metsar), mida peetakse auto ri läbimurdeteoseks ning mida saatis suur menu nii kodus kui ka võõrsil.

Loo peategelane on triksterlik teener Saturnin, kes oma isandat soovimatu te romantiliste lähenemiskatsete ja pealetükkivate sugulaste eest kaitstes tõmbab ta kõikvõimalikesse sekeldus tesse, et need siis omal moel lahenda da. Raamatu uustrükki ilmestavad Adolf Borni lustakad illustratsioonid.

Märtsis jõuab lugejateni eesti nüü disluule kujunemisse kustumatu jälje

jätnud luuletajate Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu „Närvitrükk”. Uus trüki saatesõna on kirjutanud Mart Velsker. Esmakordselt 1971. aastal

Ainulaadne Ave Taavet

Ave Taavet on multitalent –kunstnik, kirjanik, doku mentalist, animaator. „Kari katuristi eine” esitleb sestap vaid murdosa tema annetest. Raama tu teljeks on ajakirjas Vikerkaar ilmu nud joonistused, mida raamistavad lühilood. Neis võib leida antropoloo giliste huvidega sipelgaid, metsas hul kuvaid kunstiteadlasi, elu tühisuse üle mõtiskleva kartuli ja ootamatult oma vaimu avardava raamatupidaja. Ja need on vaid juttude tegelased. Karikaturistina on Taavet tänaseks üle riigi tuntud. Tema joonistused il muvad lisaks Vikerkaarele regulaar selt Müürilehes ja Eesti Päevalehes, aga neid võib leida ka Tartu Ülikooli reklaambrošüüridest, sotsiaalreklaa midest, uuringuraportite illustrat sioonilehtedelt ja erinevate autorite raamatutest.

Vikerkaar pakub aga karikaturistile omaette väljakutse. Kultuuri- ja ühis konnaajakirjas peab Taavet suhestu ma artiklitega, kus võidakse analüüsi da nii Euroopa paremäärmusluse tu levikutrende, Belgradi kinnisvaraedenduse koloniaalseid juuri kui ka reinkarnatsioonist Vana-India mõtte loos. Nii mõnigi kord tekib pärast te ma nägemusega tutvumist tunne, et artikkel ise on ehk üleliigne, karika tuuriga saab kõik öeldud.

Päevakajalise karikaturistina on Taavet ainulaadne. Tema joonistused tõukuvad reeglina ühest või teisest

parasjagu aktuaalsest teemast, ent tõusevad alati sellest teemast kõrge male, otsivad üldistust ja üldinimlik kust. Teinekord ka lihtsalt sõnamän gu või loomanalja. Kui näiteks Urmas Nemvaltsi viie aasta eest ilmunud ka rikatuuride mõistmiseks on teinekord vaja kõrvale võtta sama päeval Posti mees ja tuletada meelde, mis just sel päeval Twitteri kuumaks küttis, siis Taaveti karikatuurid on teosed ka ise eneses, inspiratsiooniallika tundmine pole kohustuslik.

Kuigi nii Taaveti piltidel kui ka teks tides seiklevad sageli seened, sipel gad, karud, puuhalud ja muud metsa elukad, siis „inimliku kontakti otsin gud” on tõepoolest tema loomingu keskmes. Taaveti tegelased otsivad oma kohta ebaloogilises maailmas, katsuvad suhestuda, mõnikord roh kem, teinekord vähem edukalt ka kõi ge erinevamate kaasteelistega, ja üri tavad aru saada, kuidas nad ise peaks endale asetatud vastuoluliste ootuste ga toime tulema.

See kõik kõlab muidugi hästi tore dalt ja nunnult, aga paratamatult on Ave Taaveti looming läbivalt poliitili ne. Mis muu on see põhiline takistus inimliku kontakti ees, kui küünilised ühiskondlikud institutsioonid, mis te gelevad lahterdamise, kasti panemise ja eraldamisega. Suhestumise asemel tegeletakse siin võimu kehtestamise ga. Puud kuuluvad harvesterisse, eest lased talumajadesse ja kassid Youtube’i videotesse – ja nii edasi. Ave esmalt absurdsena mõjuvad karikatuurid kee ravad taolised eeldused pea peale.

Võimu saab kehtestada ka hierar hiate ehitamise kaudu, enda eriliseks (ja sellega teistest kõrgemaks) kuulu tamise abil. Kunstnikud võivad teata vasti igasuguseid sigadusi korraldada, sest nad on parasjagu loomepalangus või koguvad uueks romaaniks mater jali. Poliitikud ei käitu mitte silmakir jalikult, vaid lihtsalt valmistavad ette valimiskampaaniat. Taaveti tekstides mõjuvad kõik tegelased, oma ühis kondlikust staatusest hoolimata, kar tulist kuraatorini, kui vanaema juures maal elav naabri-Volli – igapäevaste muredega maadlevate, veidi ebakind late ja põhiliselt lihtsalt natukene ära tundmist otsivate inimestena. Selliste na, nagu enamik meist vist ongi. See ei tähenda, et Taavet oleks kui dagi eriti kõrgelaubaline karikaturist. Tema pildid on nauditavad ka pelgalt sõnamängude ja absurdsete olukorda de pärast. Kellele ei meeldiks kassid, kes vaatavad internetist inimesepilte, üksikul saarel merehädalisi hirmuta vad müügimehed või hülged, kes kir jutavad hüljetone. Nii et – midagi kogu perele!

Karikaturisti eine Ave Taavet 160 lk pehme köide

ilmunud raamat on omamoodi õnne lik õnnetus – tolleaegse tsensuuri ja kõigi tõenäosuste kiuste sündis nelja luuletaja tekstide valimik, mis paistab silma ootamatu kujundikeele, julgete vormikatsetuste ja riukliku võnkumi sega siiruse ja satiiri vahel.

Järje võtab üle ühe silmapaistvaima ja mitmekülgseima 20. sajandi prantsuse autori Marguerite Yourcenari „Silmapaistmatu inime ne. Ilus hommik” (prant suse keelest tõlkinud ja saatesõna kirjutanud Me rike Riives). See on lugu 17. sajandil elanud hol landlasest Nathanaelist, „lihtsast” inimesest, kelle elust ja surmast, püüdlustest ja ka läbikukkumistest jutus tades arutleb Yourcenar talle olulistel teemadel, nagu ini mese ja looduse vahekord, reli gioon ja dogmad ning inimolu kõige laiemas plaanis. Suvesoojust tervitab Argentii na klassiku Jorge Luis Borgese „Liiva raamat. Shakespeare’i mälu” (hispaa nia keelest tõlkinud Kai Aareleid). Labürintlikud ja sümbolistlikud lood viivad lugeja kaasa teisikute viirastus like ilmutuste, ajaülese armastuse, ketserlike sektide, müstilise Paracel suse ja inimeselt inimesele rändava Shakespeare’i mälu maailma.

Seejärel saavad sõna hinnatud Põh jamaade autorid, kellest esimene on rootsi kirjanik Torgny Lindgren teosega „Mao tee kalju peal” (rootsi keelest tõlkinud Ülev Aaloe, saatesõna kirjutanud Anu Saluäär). Ehedast ja

Looming 11/ 2022

Ajakirja Looming novembri numbris ilmub Hasso Krulli, Triin Soometsa, Sirkka Turkka, Merike Õi mi, Jüri Leesmendi ja Elisabeth He insalu luulet ning Linnar Priimäe mõistatusi. Lühiproosat avaldavad Margus Tamm, Liisa Loo, Karola Karlson ja Olev Remsu, lisaks Paavo Kivise mononäidend.

Reisikirjanik Remsust kirjutab Tiit Pruuli. Rubriigis „Kirjanik loeb” avaldab oma mõtteid Kristjan Hal jak. Mõttevahetust 21. sajandi eesti kirjandusest jätkab sedakorda Jür gen Rooste. Jaanus Vaiksoo kirjutis käsitleb Mats Traadi „Pommeri aeda”. Tiit Hennoste artiklisari, mis käsitleb eesti kirjandust läbi Loo mingus ilmunu, jõuab üheksaküm nendaist uue sajandi algusesse.

Vikerkaar 10-11/2022

Marju Lepajõe LX : tõlkeid, esseesid ja novelle Meso potaamiast, antiigist, keskajast, moodsast ajast Marju Lepajõe kolleegidelt ja sõpra delt. Ibykos, Sappho ja orfikud, He rodotos ja Platon, Philon Aleksand riast ja Palladios Galaatiast, Grego rius ja Hildegard, Jehuda al-Harizi ja Simone Weil. Tõest ja Trooja sõjast, gnoosisest ja kuradist, hispaanlaste

rahutukstegevalt kindlameelsest pie tismist kantud jutustus viib lugeja 19. sajandi teise poole Põhja-Rootsi küla kesse, näljast ja vaesusest räsitud pe rekonna argiellu, mis näib peaaegu lootusetult armetu, aga ainult peaae gu. Sedavõrd karge ja paljuski traagi lise loo ilmumine üllatas Lindgreni huumori austajaid, ometi saavutas ta just selle raamatuga rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuse.

Kuldsarja kuldse aasta lõpetab Carl Mothander ja tema „Kulinaarsed ves ted” (rootsi keelest tõlkinud ja saate sõnaga varustanud Anu Saluäär). Stockholmis sündinud Mothander abiellus 1928. aastal Tohisoo mõisa preili Benita von Wrangelliga ja asus Eestisse elama. Kõigi muude ettevõt miste kõrval tegeles major Carl Mot hander nn toidublogi kirjutamisega Rootsi lehtedele. Nii sai kokku kim buke parandamatu gurmaani isuära tavatest meelisklustest, mida ei tasu kindlasti lugeda tühja kõhuga. Ühtlasi on see värvikas pilguheit nii omaaeg sesse mõisakööki kui ka balti aadel konna pisut karikatuursele hääbumi sele.

Kui nüüd lugejal tekkis vastupandamatu isu uute lugemisela muste järele, on tal võimalik „LR kuldsarja” tellida soodsa hinnaga otse postkasti kuni 20. veebruarini 2023.

Täpsem info www.tellimine.ee/kuldsari.

Arvo Valton meenutab kirjanike liiduga seonduvaid isiklikke seiku. Elle-Mari Talivee arvustab Maarja Pärtna luulekogu „Elav linn”, Marianne Lind Peedu Saare raama tut „Loomad”, Laura Laasi Heli Kendra romaani „Kärkä”, Olev Remsu Vahur Afanasjevi teost „Rail Baltic ehk kelmitants vanaisa sarve dega” ja Maarja Vaino Maarja Unduski monografiat „Ellen Niit. Heleda mõtte laast”.

ARO VELMET

mõjust Rooma luulele ja „Antigone” tõlgendustest Eesti laval, Lukiano sest ja juhuluulest.

Hoopis teistmoodi veiniraamat

Raamatu „Vala välja!” autor Keiu Virro ei olnud lugenud eestikeelseid lugusid tavaliste inimeste teekonnast veini juurde. Mõtles, et mis seal ikka, kirju tab need ise.

Kust tuli mõte kirjutada raamat vei nist, reisimisest, sõpradest ja som meljeeõppest?

Veiniraamatu alge on peidus Los An geleses The Last Bookstore’i lettide vahel. Seda nime kannab raamatu pood, kuhu 2019. aasta sügisel sõbra le külla minnes sattusin. Sealt võib leida nii uusi kui ka kasutatud raama tuid. Lubasin tookord endale, et ei os ta sealt midagi, leidsin seejärel joogi raamatute sektsiooni ja astusin välja viie või kuue raamatuga. Nende seas oli kaks veinilugu, mille autorid kirjel dasid isiklikku veiniteekonda. Eriti meeldis mulle Bianca Boskeri „Cork Dork”, raamat sellest, kuidas teadus ajakirjanik jätab oma töö ja asub end veinieksperdiks õpetama. (Teda tsitee rin korduvalt ka oma raamatus.)

Eesti keeles on küll toredaid raama tuid veinireisidest (näiteks Rein Kase lalt) ja veiniõpikuid (näiteks Kalev Kesküla „Suur veinijuht”), aga lugusid tavaliste inimeste teekonnast veini juurde ei olnud ma lugenud. Mõtle sin, et mis seal ikka, kirjutan siis ise. Esimesed märkmed panin kuhugi Google drive’i faili kirja just tol sügi sel Los Angeleses. Paar aastat täien dasingi sama faili juhuslike tähelepanekutega veinist. Pärast üht juhus

likku vestlust Indrek Koffiga otsusta sin, et aeg on need lood päriselt val mis kirjutada. Sõitsin üksi Madeirale ja kirjutasin seal raamatu esimese mustandi. Madeira ja seal kohatud inimesed on samuti osa raamatust.

Milliselt riiulilt valite poes veini õhtusöögi kõrvale või sõbrale külla minnes?

Külla minnes püüan võimalusel veidi eeltööd teha. Kas sõber tahaks mõnuga mõnd põnevat veini mekutada või oleks pigem vaja üht seltskondlikku mulli? Õhtusöögi kõrvale joon kodus tege likult enamasti lihtsalt vett, aga kui on vähegi põhjust vein välja võtta, siis otsin selle vastavalt roale (seda sobita mist saab tegelikult igaüks väga liht salt teha – internet on toitude ja vei nisobivuste kirjeldusi täis).

Kui lähen vinoteeki veini ostma, siis kasutan sommeljee abi. Tema teab ju enda valikut kõige paremini. Mina kir jeldan lihtsalt, milliseid omadusi otsin. Tuttavad sommeljeed teavad juba mi nu maitset ja oskavad sageli selle põh jal ka ägedaid üllatusi välja pakkuda.

Ka restoranis usaldan üldiselt som meljeed, juhul, kui selline ametikoht seal olema juhtub.

Millised oleks kolm esimest soovitust inimesele, kes tahab veinimaailmaga tuttavaks saada?

Mitte karta, vaid küsida. Ja erinevaid veine proovida! Vist saigi kahes lau ses kolm soovitust.

Olen nii mõnegi sõbra pealt näinud,

Päike ja pilv

kui krampi võib ajada tunne, et ei tea ta piisavalt. Aga veiniteadmised on võistlusala ainult tippsommeljeede hulgas. Teistele peaks vein olema ikka gi meeldiv moodus aega veeta, mitte pingete kogunemise koht. Peamine on leida joogiks midagi, mis meeldiks. Selleni jõuab aga degusteerides ja vei niteadlikumate inimestega vesteldes.

Millisesse riiki läheksite silmagi pilgu tamata veini mekkima?

Kui mul oleks piiramatult aega ja va hendeid, siis oleksin juba Lõuna-Aaf rika Vabariigi poole teel. Seal on palju

WWW.PAIKEJAPILV.EE

Keiu Virro on sündinud 2. detsembril 1987. Õppinud Tartu ülikoolis semiootikat, Tallinna ülikoolis kultuuriteooriat. Praegu õpib Tartu ülikoolis magistrantuuris muutuste juhtimist ühiskonnas. Lõpetanud Eesti sommeljeede erakooli baasja juuniorsommeljee kursuse. Töötanud ajakirjanikuna, praegu sotsiaalkindlustusameti kriisikommunikatsiooni nõunik. Üks joogipodcast ’i „Vala välja” saatejuhtidest.

ägedaid veinitegijaid, kes on sageli ka julged katsetajad. Neid ei piira see, kuidas on tehtud pikki põlvkondi va rem. Samas, klassikalistest vana maa ilma piirkondadest võiks ilmselt kuid veeta Itaalias. Iga piirkond on veini mõttes justkui eraldi riik. Ja nüüd mul hakkas lihtsalt suu vett jooksma … Kes on selle raamatu sihtrühm? Loomulikult meeldiks mulle, kui seda raamatut loeksid kõik, kellel on min gisugunegi kokkupuude veiniga. Aga kui ma püüan kuidagi sõnastada, siis ütlen nii: seda raamatut kirjutades olen mõelnud eelkõige normaalsetele inimestele (sõna „normaalne” vajaks muidugi sisustamist, aga no mis sa teed), kellele meeldib aeg-ajalt veini juua ja mõelda sellest, millised lood on asjade taga. Sest lood teevad elu huvitavamaks.

Keiu Virro: „See raamat on lugu veiniotsingutest erinevates kohta des ja (taas)kohtumistest huvitavate inimestega. Veinikorüfeesid, kes veini suurepäraselt õpetada ja neist kirjutada oskavad, jagub Ees tis küll ja veel. Seda rolli ma ei võta ega tahagi võtta. Minu jaoks jääb põhitõeks: hea vein on see, mis maitseb. Kui minu lugu haakub lu geja veiniteekonnaga või kes teab, ehk annab sellele väikese müksu gi, olen ma enam kui rõõmus.

Te ei hoia käes veiniõpikut, vaid lugu sellest, kuidas ma sammhaaval veini armastama hakkasin ja miks ma teda enam jätta ei suu da. See on lugu sellestki, kuidas ma veini üha paremini mõista püüan, aga peamiselt saan teada ikkagi seda, et ma midagi ei tea. Lõpuni veini tunda pole võimalik. Nagu armastuse puhul olema kipub.”

Vala välja! Veiniteekond kosmosest sommeljeekoolini

Keiu Virro

Illustreerinud Ave Taavet

Toimetanud Eha Kõrge

Kujundanud Janika Vesberg 216 lk, kõva köide

Laste- ja noortekirjandust Euroopast

KATRIN REINMAA

Kirjastus Päike ja Pilv käivitas kaks aastat tagasi projekti, mis tõi Eesti laste ja noorteni kümme suurepärast, väga hästi tõlgitud raamatut. Projekti kaas rahastas Euroopa Liidu programm Loov Euroopa.

Head ja kvaliteetset laste- ja noorte kirjandust ilmub Euroopas palju, mil lest annab tunnistust kasvõi pead pööritama panev raamatukarussell Bologna lasteraamatute messil, aga ka kirjastajate e-posti ühtlugu potsa tavad tõlkeõiguste pakkumise kata loogid. Tõlkeprojekti said valitud raa matud, millel on rääkida oma eriline lugu ja mis on juba pälvinud tähelepanu nii oma kodumaal kui ka rah vusvaheliselt.

Marco Viale „Siniste huntide linn” on lugu sellest, kuidas siniste huntide linna konservatiivseid elanikke vän tab nende korrapärasest argipäevast välja raputama punane hunt. Raama tu tõlkis itaalia keelest Eda Ahi.

Bettina Obrechti „Ma siis lähen nüüd, ütles Aeg” õpetab mõtlema sel lele, kuhu aeg kaob ja mis sellega meie keeleruumis võib juhtuda. Larale kül la tulnud Ajal saab villand sellest, et kõik tahavad teda parajaks teha, rai sata või hoopis surnuks lüüa. Raama tu tõlkis saksa keelest Piret Pääsuke. Evelina Daciūtė „Õnn on rebane” rää gib Povilasest, kelle ellu ilmub reba ne. Tundlik lugu jutustab poisi ja re

base sõprusest, heldusest, kaotuse kurbusest ja leidmise rõõmust. Raa matu tõlkis leedu keelest Tiina Kattel.

Tomi Kontio „Koer nimega Kass” ja „Koer nimega Kass kohtab kassi” on kirjaniku koer-nimega kass-sarja kaks esimest raamatut. Esimeses kohtuvad kodutu mees ja kodutu koer, saavad koos jagu üksindusest ja hakkavad teineteisele tähendama kõike. Teises

saab koer nimega Kass teada, et jaga tud armastus ei muutu väiksemaks. Mõlemad raamatud tõlkis soome kee lest Jan Kaus.

Katarzyna Ryrychi „Takjaväli” on lu gu takjavälja ääres elavatest lastest, kellest saavad ebatavaliste sündmuste tunnistajad. Keegi muutub konnaks, miski ärkab ellu ja proua Dora karbi kesest paneb plehku igavus. Raamatu

tõlkis poola keelest Hendrik Lindepuu. Bart Moeyaerti „Tänapäeval on kõi gi nimi Sorry” on terav ja emotsio naalselt laetud portree 12aastasest Biancast, kes ühel hetkel mõistab, et oma tundeid ei pea endasse peitma, vaid neid võib ka väljendada. Raamatu tõlkis hollandi keelest Kerti Tergem.

Dita Zipfeli „Kuidas hullus mulle ilmaelu seletas” räägib loo Lucie’st, kes satub nägema kuulutust, kus koe ra jalutamise eest pakutakse ülipalju raha. Varsti selgub aga, et koer on ammu surnud ja kuulutuse on kirjuta nud ilmselgelt hull vanamees, kes ot sib oma eriskummalisele kokaraamatule variautorit ... Raamatu tõlkis saksa keelest Piret Pääsuke.

Elin NIlssoni „Kutsung sisekosmo sest” on kogumik lugusid lapse- ja noorukiea piirimailt. Need lood rää givad elust, mis on ühekorraga nii hir mus keeruline kui ka hirmus lihtne. Raamatu tõlkis rootsi keelest KadiRiin Haasma.

Ditte Wiese „Ja siis ma upun” on aga raamat noortele täiskasvanutele. Selle peategelane, gümnaasiumi lõpetav 18aastane Josephine on seda meelt, et kui sa ei ole perfektne, siis oled luuser. Vaatamata täiuslikele vali kutele ei jäta teda aga tunne, et mi dagi on valesti. Raamatu tõlkis taani keelest Eva Velsker.

Kõigi tõlkeprojekti kuuluvate raamatute autorite ja tõlkijatega on tehtud ka videod, mida saab vaadata kirjastuse Päike ja Pilv kodulehelt www.paikejapilv.ee või Youtube’i kanalist Kirjanikud, tõlkijad, illustraatorid

Keiu Virro võitis oktoobri keskel Kalev Kesküla nimelise preemia artik liga „Madeira teeb meeled ärksaks nii imekauni looduse kui ka põnevate veinidega“. Preemiat annab välja Ees ti sommeljeede assotsiatsioon.