Photo ©tinefoto.com
TREENING
Jalavari versus moodne jooksususs
SUUR TRIATLONIFESTIVAL SOOVID TASUTA PÄÄSET? OSALE LOOSIMISES
5- 7. august 2011 toimub Pühajärvel, Otepääl, tõeline spordifestival, mida saate nautida kogu perega. See on ideaalne koht veetmaks suvist aktiivset nädalalõppu - täis sportlikke elamusi. Reedel on kavas heategevuslik jooks StarRun 5km, laupäeval saavad lapsed osaleda TriStar11.1 ja harrastajad TriStar33.3 distantsil. Festival kulmineerub pühapäeval TriStar Estonia põhivõistlusega. Live-Rock-kontserdid, Energy Night ja StarNight õhtusöögid. Tahad osaleda? 15. mail loosime välja tasuta osaluse TriStar111 ja TriStar33.3 võistlustel. Osale loosimises: http://tristar.ee/EE Jah, Sa suudad!
0.3km UJUMINE 30km RATAS 3km JOOKS
1km UJUMINE 100km RATAS 10km JOOKS TriStar.ee/EE
ber maailma. Sörkjooksu harrasta des langeb igal sammul alajäseme tele kolmekordne keharaskus ning mäest või trepist alla joostes suure neb see jõud veel kuni kolm korda. Näiteks 70 kg kehakaaluga inime sel on raskusjõu suurus igal sam mul üle poole tonni! Inimese jalal on 26 luud ja 40 liigest, mis peavad igal sammul tegelema ülimas har moonias keharaskuse jaotamise ja äratõukega. Ja seda ütlust teab ilm selt enamik, et õige vundament on kõige alus. Hea uudis on see, et spordi jalatsitööstus on viimase 30 aasta ga läbi teinud täieliku tehnoloogili se revolutsiooni. Tänapäeva korrali kud jooksujalatsid ei ole lihtsalt jala varjud, mis kaitsevad jalga väliste il mastikuolude eest, vaid vähenda vad vigastuste tekkimise ohtu ja võ tavad arvesse jalaanatoomiat. Um bes pooltel inimestel Euroopas esi
Viimastel aastatel on huvi spordi ja just jooksmisharrastuse vastu kasvanud. Mõned näevad selles aktiivset ajaviidet ja võimalust võidelda tänapäeva inimest kimbutavate, nn kaasaja haiguste vastu, nagu kõrge kolesteroolitase ja kõrge vererõhk.
S
portimisharrastusel on ka hul galiselt sotsiaalseid dimensioo ne ning paljudele meist on sel lest saanud igapäevaelu osa ja enese väljendusvorm. Aktiivne liikumi ne on hea füüsilisele ja mentaalse le heaolule, eriti kui seda harrasta da vastutustundlikult. Vahel aga kimbutavad harrastus jooksjaid mitmed vähem või rohkem tõsised jalavaevused. Seepärast arva ti veel 1990. aastate algul (kui uuriti inimesi, kes olid esimese suure jook subuumi ajal 1960.–70. aastatel ak
tiivsed jooksjad), et tõsine jooksu trenn võib olla mitte nii aktiivsele inimesele liiast. Uuringu käigus tu vastati liigeste ja alajäsemete prob leeme, mis olid põhjustatud kestvast ülekoormusest. Õnneks on tänapäeva eksper did kindlalt seda meelt, et süüdis tama ei pea jooksmist ennast, vaid vääralt valitud jalatseid (valikuvõi malus muidugi 60ndatel peaaegu puudus). Inimene käib keskmiselt 8000–10 000 sammu päevas, see ga oma elu jooksul 3–4 korda üm 11
neb jala ülepronatsiooni (liigset ja lavõlvi ja hüppeliigese sissevajumist) ja umbes 20 protsendil liiga jäika ja lavõlvi. Mõlema jalatüübi suurim probleem on puudulik löögisummu tus (eriti just jäiga ja kõrge jalavõl vi puhul) ning ülepronatsiooni kor ral lisaks kõõluste ja sidekoe venitu sed jalalabas, mis lõpuks võivad viia põlve-, puusa- ja alaseljavaluni. Seepärast ongi tähtis jooksuga (ja muude spordialadega niisamuti) tegeledes kasutada võimalikult täp selt selleks konkreetseks spordialaks ettenähtud jalatseid. Heade jooksu jalatsite ülim eesmärk on suurenda da jooksunaudingut, toetada jalga, kus vaja, ning ennetada vigastuste tekkimise ohtu. Lehekülje pöördel on näide ühe maailma juhtiva jooksumärgi Asics jooksujalatsist Gel Kayano 17, et il mestada tehnikaid, mida tänapäeva jooksujalatsites kasutatakse.
►