EE SPORT aprill 2011

28. aprill 2011

Talv kestis sel aastal ülekohtuselt kaua, kuid nüüd liiguvad termo­ meetril kraadid vähehaaval üles, metsa all on näha veel viimased visad lumekuhjad, ilm on heitlik, aga hea on teada, et suvi seisab ukse ees. Alanud on uus hooaeg, mis toob endaga tervisespordira­ dadele varajased ja suured spor­ disõbrad, kes kosutavad ennast värskes õhus treenimisega.

Esimeses EE Spordi numb­ ris keskendusime rahvaspordile ning inimestele, kes on panusta­ nud Eesti spordi arengusse. Prae­ gune number toob lugejateni üle­ vaate sel aastal toimuvatest spor­ diüritustest ja sarjadest, kus osa­ leda ning kaasa elada. Lisaks igaa­ astastele populaarsetele võistlus­ tele tutvustame esimest korda toi­ muvaid spordiüritusi.

Eduka võistlemise alus on kor­ ralik treening ja hea varustus. Too­ me lugejateni pikema loo spordi­ varustusest ning juhime tähelepa­ nu kõigele olulisele, millega sel­ le valimisel arvestada. Kvaliteet­ ne spordivarustus on investeering.

Kindlasti ei ole ühegi lugeja jaoks võõrad sellised nimed nagu Markko Märtin, Urmo Aava, Ott Tänak. Tegu on eesti rallisport­ lastega. Inimestega, kes on pikki aastaid uskunud rallisporti ja võt­ nud südameasjaks selle spordi­ ala edendamise. Juulis toimub äsja valminud Tehvandi staadio­ nil teine rahvusvaheline rallivõist­ lus nimega Rally Estonia. Rõõm on näha, et Eesti rallispordi po­ pulaarsus tõuseb. Teine pool EE Spordi lehekülgedest keskendub rallispordile, räägime Rally Esto­ nia korraldajatega ning inimeste­ ga, kelle süda kuulub autorallile.

Kaasahaaravat lugemiselamust!

Nele Laev

EE SPORT Väljaanne valmib koostöös erinevate firmadega.

Toimetaja: Piret Tamm, piret.tamm@lehed.ee, tel 669 8191 Reklaam: Nele Laev, nele.laev@lehed.ee, 660 8148 Kujundus: Tatjana Virulaine Korrektuur: Marilin Look Väljaandja AS Eesti Ajalehed

5

Koostööpartnerid Starman AS SEB Tallinna Maraton

JALGPALL

JALGPALL

Foto: Tiit Blaat

tegevused suunatud eelkõige neile: batuudid, takistusrajad, zorbi-pal­ lid (suured pallid, kuhu ise sisse ma­ hub). Unustatud pole ka tüdrukuid, kes saavad vabal hetkel ehtekojas meisterdada. Elektroonikapoed tule­ vad staadionile oma uusimaid kon­ soole ja mängusid tutvustama.

Nagu õigel perepäeval ikka, on staadionil ka toitlustuskioskid.

Korraldajad lubavad pakkuda väga mitme­külgset valikut: pannkoogid, vrapid, vokiroad, hot dog’id, kül­ mad ja soojad joogid, jäätis, suhkru­ vatt jne.

Mängude vahel ja vaheaega­ del korraldatakse jalgpallisõpradele võistlusi penaltite löömises, täpsus­ löökides, žonglöörimises jms. Pari­ matele jagatakse auhindu. Jalgpal­ likoolis õpetatakse jalgpalli põhilöö­ ke ja trikke.

Vutilahinguks valmis: Kuressaare FC on üles rivistanud nii esinduskoondise kui ka poiste ja tüdrukute koondised.

Kümme uhket jalgpallilaupäeva, kus triblavad kõik

E

esti jalgpalli tase on kõrgem kui ei kunagi varem. Eesti koon­ dis saab vastu maailma väge­ vaimatele ja mängud lähevad täis­ staadionile. Eesti jalgpallisangareid minnakse vaatama iga ilmaga igast Eesti­maa nurgast.

Ometi samade meeste kodused tegemised rahvale nii korda ei lähe.

Kodumaine liiga ei ole leidnud teed pealtvaatajate südamesse ja fännid teed staadionile. Miks? Kohalikke võistlusi on vähe promotud ja need on väheatraktiivsed.

Jalgpallurite kasvulava Eestis on jalgpalli populaarsus tõusu­teel. Iga aastaga lisandub uusi harrastajaid. Laste hulgas on jalgpall populaarseim ala. Noored mängijad on meie tulevik. Aga kui kasvu­pinda piisavalt ei hooldata, pole sealt ka head saaki loota.

Nii otsustaski Starman õla alla panna just noorte jalgpalli edenda­ misele. Võttes arvesse ka kohaliku jalgpalliliiga vähest populaarsust, otsustati selles vallas midagi korda saata.

Igal meistriliiga klubil on oma liidermängijad ning klubi fännid ja jälgijad. Samuti on noortemeeskon­ nad ja nende tulihingelised poolda­ jad – perekonnaliikmed, sugulased, sõbrad, klassikaaslased. Tekkis mõte need kaks fännihulka liita: siduda meistriliiga meeskond ja tema fän­ nid ning noortemeeskonnad ja nen­ de fännid ühtseks pereks ning luua harjumus kogu perega laupäevi­ ti kodu­klubidele kaasa elamas käia.

Noortemeeskondi on neljas va­ nuseklassis, igas meeskonnas män­ gib 15 meest, järelikult on staadioni­ le oodata vähemalt 120 jalgpallihu­ vilist last. Seetõttu on päeva sisus­ tamiseks pa­ kutud

Foto: Rene Suurkaev (Eesti Päevaleht)

konna mängudega samale päevale ja staadionile. Starman võttis enda ülesandeks sisustada päev muude atraktsioonidega ja nii sündis uus suvine ürituste sari Starmani Vuti­ pidu. „Korraldame päeva, mis al­ gab noorte meeste vutilahingutega ja kulmineerub meistriliiga mees­ kondade omavahelise mõõduvõtmi­ sega. Mängude vahele mahub sport­ likke tegevusi nii mängijatele kui ka pealtvaatajatele,” tutvustab projekti selle eestvedaja, Starmani turundus­ juht Timo Hartikainen.

Selliseid vahvaid laupäevi kor­ raldatakse kokku kümme. 21. maist 11. juunini ja 6. augustist 24. septembrini toimuvad igal laupäeval Starmani Vuti­peod, kus triblada või­ vad kõik! Tõepoolest kõik, sest kogu üritus on ta­ suta. Kui muidu peab meistriliiga mängude jaoks pääsme lunasta­ ma, siis nendel kümnel laupäeval on mängud vaatajatele piletita.

Jalgpall on maailma kõige populaarsem spordiala nii harrastajate kui ka vaatajate arvu poolest. Ka Eestis käiakse jalgpalluritele kaasa elamas. Paraku ainult koondisemängudel, meistriliiga- ja noortemängude jaoks publikut napib. Suvel toimub kümnel laupäeval suur Starmani Vutipidu, mille abil loodetakse seda olukorda parandada.

Sportlik laupäev kogu perele Hea idee leiab alati palju toetajaid, ja nii seegi kord.

Lisaks jalgpallimängudele toi­ mub terve päev midagi põnevat.

Kümme jalgpallilaupäeva Lahendus selleks sündis koos Eesti jalgpalliliiduga: noorte meeskonda­ de mängud viidi meistriliiga mees­

Starmani Vutipeo patrooniks on Indrek Zelinski.

6

Väikese vutisõbra suur unistus Korraldajad on teinud endast kõik, et tegevust jätkuks terveks päevaks. „Terve päev” on siinkohal väga õige väljend, sest esimesed mängud alga­ vad kell 11 hommikul ja meistriliiga mäng algab kell 17.

Starmani Vutipidu leiab kajas­ tust sotsiaalmeedias. Laupäevase ürituse pildid (ka fotod staaridega) ja videoklipid riputatakse esmaspäe­ vaks üles Facebooki Starmani lehe­ küljel. Need saab alla laadida tasu­ ta. Kuuest meistriliigamängust teeb otse­ülekande TV6.

Starmani Vutipeo puhul on pe­ repäeva sisustamisest kindlas­ ti tähtsam noorte jalgpallurite tege­ miste teavitamine ja tähtsustamine. „Väga positiivne on see, et lisaks suu­ rele jalgpallile soovib keegi arenda­ da klubikultuuri ja mõtleb järelkasvu peale,” tervitab ideed üks Eesti tun­ nustatuim jalgpallur Indrek Zelinski. „Suurte iidolitega samal staa­ dionil mängimine on pisikese poi­ si jaoks väga suur asi. Mäletan, kui­ das ise väiksena suurele staadioni­ le ihkasin,” meenutab ta. „Tollal sel­ list võimalust noormängijatele ei pakutud. Aga nüüd – pildistami­ ne meistri­liiga vutistaaridega, tele­ ülekanne, parimate autasustamine meistriliiga mängu vaheajal. Mida veel üks vutisõber tahtma peaks?”

Paljude noorjalgpallurite iidol ja ürituse patroon on veendunud, et ürituste sari läheb korda ja sellest saab üks kena traditsioon.

ÄS Ä P !

SE SIS SUTA TA

Vutistaar! Vutisõber!

Sind ootavad ees 10 täiesti uutmoodi nädalavahetust.

21. mai - 18. juuni ja 6. august - 24. september toimuvad igal laupäeval Starmani Vutipeod, kus triblada võivad kõik!

Starmani Vutipidu on perepäev, kus aitame kõik koos kaasa Eesti jalgpalli klubikultuuri arendamisele. Igal Vutipeol on vastamisi 2 meistriliiga meeskonda, toimuvad klubide noortevõistkondade kohtumised ja kohalike võistkondade mõõduvõtmised.

Iga Vutipeo parimaid autasustatakse!

Starmani Vutipeol on tegevust kogu perele, näiteks pildistamine meistriliiga staaridega, penaltilöömise võistlus, fännisein, jalgpallikool, Zorbipallid, auhinnamängud, batuut, ehtemeisterdustoad ja palju muud põnevat. Sissepääs kõigile tasuta!

21. mai 28. mai 18. juuni 6. august 13. august 20. august 27. august 10. september 17. september 24. september

Narva Sillamäe Tallinn Kuressaare Paide Tallinn Tallinn Viljandi Tartu Tallinn

Narva Trans - FC Levadia Sillamäe Kalev - Nõmme Kalju FC Flora - FC Levadia FC Kuressaare - FC Flora Paide Linnameeskond - FC Kuressaare FC Levadia - FC Flora Lasnamäe Ajax - Sillamäe Kalev FC Viljandi - Narva Trans Tartu Tammeka - FC Flora FC Flora - FC Levadia

Tule ja ela omadele kaasa!

Kavas võib tulla muudatusi. Lisainfo www.starman.ee/vutipidu

KÜLLI VÄRNIK

7

SEB TALLINNA MARATON

SEB TALLINNA MARATON

Baltimaade suurim ja maailma 50 parima hulgas Milline on rada? Mida on rada koostades silmas peetud?

11. septembril alustab võistlust Tallinnas Vabaduse väljakult ilmselt läbi ajaloo suurim arv jooksusõpru. Stardib rahvusvaheline SEB Tallinna Maraton.

Rääkisime SEB Tallinna Maratoni peakorraldaja Mati Lillialliku ja sekretariaadi juhi Renna Järvaltiga napp viis kuud enne suursündmust.

Täpselt pool aastat enne maratoni teatas Rahvusvahe­ line Maratonide ja Pikamaa­ jooksude Liit (AIMS), et SEB Tallinna Maraton on valitud maailma 50 parema mara­ toni hulka. AIMS koostab maratoni­turistidele maail­ ma maratonide paremikust käsiraamatu, mis tutvustab maratonide ajalugu, korral­ dust, selle tehnilisi lahendusi, võistlusraja eripärasid. Kui suur tähtsus sellisel hinnan­ gul on? Kas see on juba tasu tehtud töö eest või krediit?

See on vast ikka avansina antud usalduskrediit, mis tunnustab seni tehtud tööd ja annab korraldajate­ le kindluse, et liigume õiges suunas.

Avansina antud tunnustus on mei­ le kindlasti väga hea võimalus, kui soovime suuremaks kasvada ja tu­ levikus arvukalt (maratoni)jooksu­ turiste Eestisse meelitada.

Rahvusvaheliselt võttes on Tal­ linna maratonil mitmeid plusse võr­ reldes konkurentidega. Oleme uus, veel avastamata ja jõudsalt arenev spordiüritus. Asume jooksuturistile atraktiivses piirkonnas – Baltimaa­ des pole väga kaua suuri rahvusva­ helisi jooksuüritusi peetud – ning üsna lähedal suurtele harrastus­ spordimaadele Soomele, Rootsile, Norrale, Saksamaale. Suur potent­ siaal on ka Lätist-Leedust ning ida poolt – Venemaalt, Ukrainalt, Valge­ venest. Mis kõige tähtsam – hoog­ salt on idanema läinud ka (mara­ toni)jooksuharrastus Eestis. Kui 2009. aastal jooksis maratoni um­ bes 450 eesti­m aalast, siis mullu juba üle 1000. Üleüldse on tervise­ sport paljude seas saamas elustiiliks

Nagu enamikul tuntud rahvus­ vahelistel maratonijooksudel, kul­ geb ka Tallinna maratoni rada kesk­ linnas, läbides nii iidset vanalinna kui ka moodsat keskust ning möö­ dudes mitmetest tuntud vaatamis­ väärsustest. Pirita rannapromenaa­ dilt, kust avaneb klassikaline vaa­ de Tallinna vana­linnale, räägitakse Tallinna maratoni mereäärne lugu (kultuuripealinna moto). Rada vas­ tab kõigile nõuetele, ning mis pea­ mine – on üsna kiire. See meelitab kiireid jooksjaid tugevatest jooksu­ riikidest ning lubab ka harrastajail enda rekordi poole püüelda.

ja regulaarseks harjumuseks. Inime­ sed tahavad liikuda ja vormis püsi­ da, et täisväärtuslikku, pikaealist ja tervislikku elu elada.

SEB Tallinna Maratoni toeta­ vad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Sihtasu­ tus Tallinn 2011. Üritus on Balti­maade suurim rahva­ spordiüritus. Kui suurt huvi oleme pälvinud mujal maail­ mas? Palju on oodata jooks­ jaid meilt ja mujalt?

Natuke tehnilisemat juttu ka.

Millised on tänavused dis­ tantsid?

SEB Tallinna Maratonil / SEB Tal­ linna Sügisjooksul on tänavu kavas klassikaline maratonijooks (42 km 195 m), poolmaraton (21,1 km) ja traditsiooniline sügisjooksu 10 km distants nii jooksjatele, kepikõndi­ jatele kui ka käijatele ning loomuli­ kult lastejooksud.

Poolmaratoni võtsime kav­ va mitmete tublide osavõtjate ette­ panekul, kelle jaoks arvuka osalejas­ konnaga 10 km jooks on juba tavali­ ne, ent maratonijooks esialgu veidi raske katsumus. Paras oleks ennast proovida poolmaratonis, et tulevi­ kus terve maraton ette võtta. Lisaks on harrastusjooksjail valikuvõima­ lus: kas joosta tihedas konkurentsis 10 km või enne regulaarselt harjuta­ des ennast proovile panna 21,1 km distantsil, kus jooksjaid vähem ja lii­ kuda saab oma tempos.

Tublisid toetajaid on teisigi ja abi­ pakkujaile on uks avatud kogu aeg.

EASi ja TA 2011 toel oleme saanud end jõulisemalt tutvustada piiri taga.

Huvi on suur: mullu osales Tallinna maratonil / sügisjooksul üle 12 000 jooksja 27 riigist. Sel sügisel ootame osalejaid juba 15 000 umbes 50 rii­ gist. Aktiivne ja meeldiv koostöö käib paljude teiste riikide maratoni­ de, klubide ja alaliitudega.

Selleks et osavõtjail lõbusam joosta oleks, tulevad ka sel aastal ra­ jale Tallinn 2011 live-kilomeetripos­ tid. Jooksuraja ääres võtavad koha sisse bändid ja pillimehed, lauljad ja DJ-d.

Kellele see idee kuulub? Kas see on maailmas ainulaadne?

Meie Nokia – kooslus kultuu­ rist ja spordist?

Idee on korraldajad ühiselt välja töö­ tanud koos Kultuuripealinnaga. Ka mujal maailmas kasutatakse ergu­ tuskollektiive, aga päris live-kilo­ meetreid pole keegi teine välja rek­ laaminud. Seega on meie idee üsna unikaalne. Kuna sport on samuti kil­ luke kultuurist, on mõte igati omal kohal, sidudes kahte toredat vald­ konda.

Kui kaua kestab registreeri­ mine?

Registreerida saab rahvaspordi­ ürituste internetilehel www.jooks. ee kuni 7. septembrini, 5.–10. sep­ tembril ka võistluse infopunktis Va­ baduse väljakul või kohapeal võist­ luspäeva hommikul. Kohapeal lõ­ peb registreerimine 30 minutit enne starti.

8

Mida peaksid algajad rahva­ sportlased silmas pidama?

Kas on ka kuskil nn maratoni­ kool?

Maratonil osalemist ei saa otsusta­ da üleöö, 42 km pikkune rada nõuab siiski eesmärgipärast ettevalmistust.

SEB Tallinna Maratoni korraldajad soovitavad osa võtta Nike Running Clubi koolitusprogrammist, kust an­ takse näpunäiteid, kuidas marato­ niks treenida, milliseid juhiseid toi­ tumises järgida ja missugust jooksu­ varustust valida, lisaks räägitak­ se taastumise ja une vajalikkusest.

Koolitusprogrammi raames toimu­ vad ühistreeningud ja -laagrid, täp­ sem info jooksu kodulehelt.

Maratonirajal tuleks joos­ ta enese­tunde järgi. Esimest korda võistlejatel soovitavad korraldajad valida rahuliku algtempo. Rajal tu­ leks tarbida piisavalt vedelikku ja va­ jadusel energiat andvaid toitaineid.

Füüsiliselt on võimelised mara­ toni läbima valdavalt kõik, ent täht­ sam on ka selleks valmis olla vaim­ selt. Vähem treeninud harrasta­ jad võivad võtta ette kas 10 km või poolmaratoni distantsi. Kõige täht­ sam on ju koos teistega liikumisest rõõmu tunda.

Mida soovitate kõhklejatele: minna või mitte minna?

Viis maratoni läbinud SEB Tallin­ na Maratoni sekretariaadi juht Ren­ na Järvalt: „Maraton on suurepära­ ne väljakutse. Emotsioon, mida pä­ rast finišit koged, on kirjeldamatu.

Lihtsalt võimas!

Algajad jooksjad tahaksid võibolla debüteerida mõnel suurel ja mainekal maratonil, kus on tuhan­ dete seltsis vähem hirmu ja roh­ kem emotsioone, kuid kindlasti ei jää imeline tunne saamata ka Balti­ maade suurimal maratonil. Seda enam, et Tallinnas on tuttavad tä­ navad, sõbrad ja perekonnaliikmed raja ääres kaasa elamas ning mõnus atmosfäär. Seda tasub kogeda. Kind­ lasti minna!”

SEB Tallinna Maraton 2011

Fakte SEB Tallinna Maratonilt / Sügisjooksult 2010

Võistluskeskus: Vabaduse väljak

• Kõik osalejad läbisid kokku ligi 150 000 km.

• Joodi ära ligi 30 tonni vett ja spordijooki.

Distantsid: maraton 42,195 km (2 ringi), 10 km, poolmaraton 21,1 km (1 ring)

• Söödi ära üle 15 000 banaani.

• Korraldusega oli ametis üle 700 inimese.

• Esindatud oli 27 riiki ja 705 firmat.

START: Pärnu mnt – Viru ring – Narva mnt – Pirita tee – Merivälja tee – Merivälja tee kergliiklustee – Pirita tee kergliiklustee – Nafta tn – Tuukri tn – Ahtri tn – Rannamäe tee – Pikk tn – Tolli tn – Laboratooriumi tee – Suurtüki tn – Tornide väljaku kergliiklustee – Snelli pargi kergliiklustee – Toompuiestee – Kaarli pst – Vabaduse väljak: FINIŠ

• Üle 1000 inimese tuli üritusele Edelaraudteega (jooksu koostööpartner).

• Oma sünnipäeva tähistas maratonipäeval 51 inimest.

9

Photo ©tinefoto.com

TREENING

Jalavari versus moodne jooksususs

SUUR TRIATLONIFESTIVAL SOOVID TASUTA PÄÄSET? OSALE LOOSIMISES

5- 7. august 2011 toimub Pühajärvel, Otepääl, tõeline spordifestival, mida saate nautida kogu perega. See on ideaalne koht veetmaks suvist aktiivset nädalalõppu - täis sportlikke elamusi. Reedel on kavas heategevuslik jooks StarRun 5km, laupäeval saavad lapsed osaleda TriStar11.1 ja harrastajad TriStar33.3 distantsil. Festival kulmineerub pühapäeval TriStar Estonia põhivõistlusega. Live-Rock-kontserdid, Energy Night ja StarNight õhtusöögid.

Tahad osaleda? 15. mail loosime välja tasuta osaluse TriStar111 ja TriStar33.3 võistlustel. Osale loosimises: http://tristar.ee/EE Jah, Sa suudad!

0.3km UJUMINE 30km RATAS 3km JOOKS

1km UJUMINE 100km RATAS 10km JOOKS TriStar.ee/EE

ber maailma. Sörkjooksu harrasta­ des langeb igal sammul alajäseme­ tele kolmekordne keharaskus ning mäest või trepist alla joostes suure­ neb see jõud veel kuni kolm korda.

Näiteks 70 kg kehakaaluga inime­ sel on raskusjõu suurus igal sam­ mul üle poole tonni! Inimese jalal on 26 luud ja 40 liigest, mis peavad igal sammul tegelema ülimas har­ moonias keharaskuse jaotamise ja äratõukega. Ja seda ütlust teab ilm­ selt enamik, et õige vundament on kõige alus.

Hea uudis on see, et spordi­ jalatsitööstus on viimase 30 aasta­ ga läbi teinud täieliku tehnoloogili­ se revolutsiooni. Tänapäeva korrali­ kud jooksujalatsid ei ole lihtsalt jala­ varjud, mis kaitsevad jalga väliste il­ mastikuolude eest, vaid vähenda­ vad vigastuste tekkimise ohtu ja võ­ tavad arvesse jalaanatoomiat. Um­ bes pooltel inimestel Euroopas esi­

Viimastel aastatel on huvi spordi ja just jooksmisharrastuse vastu kasvanud. Mõned näevad selles aktiivset ajaviidet ja võimalust võidelda tänapäeva inimest kimbutavate, nn kaasaja haiguste vastu, nagu kõrge kolesteroolitase ja kõrge vererõhk.

S

portimisharrastusel on ka hul­ galiselt sotsiaalseid dimensioo­ ne ning paljudele meist on sel­ lest saanud igapäevaelu osa ja enese­ väljendusvorm. Aktiivne liikumi­ ne on hea füüsilisele ja mentaalse­ le heaolule, eriti kui seda harrasta­ da vastutustundlikult.

Vahel aga kimbutavad harrastus­ jooksjaid mitmed vähem või rohkem tõsised jalavaevused. Seepärast arva­ ti veel 1990. aastate algul (kui uuri­ti inimesi, kes olid esimese suure jook­ subuumi ajal 1960.–70. aastatel ak­

tiivsed jooksjad), et tõsine jooksu­ trenn võib olla mitte nii aktiivsele inimesele liiast. Uuringu käigus tu­ vastati liigeste ja alajäsemete prob­ leeme, mis olid põhjustatud kestvast ülekoormusest. Õnneks on tänapäeva eksper­ did kindlalt seda meelt, et süüdis­ tama ei pea jooksmist ennast, vaid vääralt valitud jalatseid (valikuvõi­ malus muidugi 60ndatel peaaegu puudus). Inimene käib keskmiselt 8000–10 000 sammu päevas, see­ ga oma elu jooksul 3–4 korda üm­ 11

neb jala ülepronatsiooni (liigset ja­ lavõlvi ja hüppeliigese sissevajumist) ja umbes 20 protsendil liiga jäika ja­ lavõlvi. Mõlema jalatüübi suurim probleem on puudulik löögisummu­ tus (eriti just jäiga ja kõrge jalavõl­ vi puhul) ning ülepronatsiooni kor­ ral lisaks kõõluste ja sidekoe venitu­ sed jalalabas, mis lõpuks võivad viia põlve-, puusa- ja alaselja­valuni.

Seepärast ongi tähtis jooksuga (ja muude spordialadega niisamuti) tegeledes kasutada võimalikult täp­ selt selleks konkreetseks spordialaks ettenähtud jalatseid. Heade jooksu­ jalatsite ülim eesmärk on suurenda­ da jooksunaudingut, toetada jalga, kus vaja, ning ennetada vigastuste tekkimise ohtu.

Lehekülje pöördel on näide ühe maailma juhtiva jooksumärgi Asics jooksujalatsist Gel Kayano 17, et il­ mestada tehnikaid, mida tänapäeva jooksujalatsites kasutatakse.

►

TREENING I.G.S. – Asics Impact Guidance System (löögi juhtimise mehhanism) on jalatsi tehnilise disaini filosoofia, mis lubab jalal liikuda võimalikult loomulikult. Asicsi High-Tech I.G.S. jalatsid on konstrueeritud viisil, kus erinevad tehnilised elemendid põimuvad teineteisega ja töötavad kordamööda kannapuutest äratõukeni, üritades tagada anatoomiliselt võimalikult õige äratõuke.

Biomorphic – Biomorphic-­ tehnoloogia tähendab pealsedisaini, kus jalatsi sise- ja välisküljele on lisatud spetsiaalne veniv materjal nendes kohtades, kus toimub suurim deformatsioon. Optimeerivad jalatsipealse survet jalalabale.

Täispikk juhtkanal – vertikaal­ ne põhja paindekanal, mis poolitab talla pikisuunas. Lisab jalatsile rulluvust ja juhib jalga optimaalsel liikumissuunal. Suurendab sammuefektiivsust.

Space Trusstic – Asicsi viimane jäikustoelahendus, kus jäikusplaadi ja vahetalla vahele on jäetud õhktasku, mis lubab töötada inimese jalalabal nn vibuvarre põhimõttel, aga tagab siiski suurepärase torsionaalse stabiilsuse. Veelgi enam – naiste I.G.S. mudelite uus Space Trusstic arvestab ka naiste ovulatsioonitsüklit kontrolli­vate hormoonide hulgaga organismis ning „kohandub” jala võimaliku kõikuva jalakaare kõrgusega.

AHAR – tugevat kulutamist hästi taluv kummimaterjal, mis paigutatakse jalatsi välistalla kõige enam kuluvamatesse kohtadesse, näiteks kannaossa. AHAR on lühend sõnadest Asics High Abrasion Rubber.

Stability Cradle – lisajäikustugi kannakapis. Lisab jalatsile stabiilsuse kannast ettepoole.

Personal Heel Fit / P.H.F. – kannakapile lisatud spetsiaalne vahtplastkonstruktsioon, mis tagab kandjale perfektse istuvuse ümber kanna. Vähendab kanna hõõrdumise võimalust.

Ebasümmeetriline kand – kergelt kaldes ja ebasümmeetriline kanna­kuju aitavad kaasa pehmele siirdumisele kannalöögist toetusfaasi. Aitab vältida ka ülepronatsiooni.

Asics® Gel™ – löögisummutus. Silikoonipõhine geeljas mass või plaat. Kannaosas kasutatakse suurema summutusvõimega silikoonmassi, päkaosas enamasti silikoonplaate. Vähendab tunduvalt põrutust maandumisel ja suurendab äratõuke sujuvust.

A-symmetrical Lacing – asümmeetriline, anatoomiliselt korrektne paelutus, mis vähendab hõõrdumisvõimalust ja parandab mugavust.

X-40 ComfortDry Sockliner – optimaal­ se summutusvõimega antibakteriaalne sisetald, mis loob jahedama, kuivema ja tervislikuma jalatsi sisekliima.

DuoMax™ – Asicsi patenteeritud vahetallasüsteem, kus kasutatakse erineva tihedusega materjale, aitab vähendada jala ülepronatsiooni.

3M helkurid – jalatsil 360 kraadi paiknevad helkivad osad lisavad turvalisust pimedas harjutajale.

Solyte – põhimõtteliselt täiesti uus kopolümeerist vahetald sporditööstuses, mis ei ole ei EVA- ega PU-põhine. 30 protsenti kergem kui Asicsi siiani parim Speva vahetald. Vahetald, mille põhiomadusteks on ülim kergus, suurepärane löögitagastusvõime ja vastupidavus.

12

Spacemaster UV– suurte augukestega hästi hingav, mugav ja kerge pealismaterjal (ülikerge merekoralli­ struktuuriga võrkmaterjal, mis tagab jalale jahedama ja kuivema kliima – nn tark võrk, mille keraamiline kiud peegeldab ka UV-kiirgust).

Hea hingavus vähendab rakkude tekkimise riski.

hawaii.ee

esitleb:

Tallinna Sadam GP

2011

9. juuli, Tallinn, Nõmme Spordikeskus Rahvusvaheline XCO-maastikurattavõistlus Tallinnas

Tallinna Sadam GP 2010 võitja, maailmameister Christoph Sauser (Šveits)

RALLY ESTONIA 2011

Türgi MM-ralli, kus Urmo Aava võitis kolm kiiruskatset.

Urmo Aava – tippsportlasest organisaatoriks saamine pole meile veel jõukohane ülesanne. Aga sellega loodame küll hakkama saada, et lähiriikide sport­ laste jaoks oleks Rally Estonia koht, kuhu tahetakse võistlema ja pealt vaatama tulla, ning et Rally Esto­ nial osalemine oleks prestiižne. See loob baasi ka tulevikuks. Tähtis on, et sportlased teavad – see üritus on professionaalse külje pealt hea, tase kõrge, konkurents stardist finišini tugev. Need on meie ambitsioonid võistlejate poolt vaadatuna.

Tahame ka, et Rally Estonia oleks sündmus spordisõbra jaoks.

Kogemustega vaatleja naudib kind­

Sel suvel toimub teist korda võimas autospordiüritus Rally Estonia, mille korraldaja Urmo Aava lubab, et tegu on Baltimaade kõige kõvema võistlusega.

„K

ui tahta, et meie noor­ sportlased jõuaksid maa­ ilma tipptasemele, peab kodu­maal olema kvaliteetseid üritu­ si,” selgitab Urmo oma plaane koha­ liku rallielu elavdamiseks. Rally Es­ tonia on Baltikumi suurim rahvus­ vaheline autospordisündmus Otepääl

ja Lõuna-­Eesti teedel, Eesti meistri­ võistluste 4. etapp, Balti meistrivõist­ luste 2. etapp, FIA Historic Euroopa meistrivõistluste kandidaatralli ning FIA ametlik kalendri­üritus. „Meie visioon on olla aastal 2011 Baltimaade parim ralliüritus. Eu­ roopa või lausa maailma parimaks 17

lasti võistlusi, aga meie eesmärk on korraldada mõnus pereüritus, kus meelepärast tegevust leiavad ka ralli­kaugemad inimesed.”

Glamuurne rallipidu „Eesmärgi täitmiseks püüame kaa­ sata maailmatasemel rallisõitjaid.

Eelmisel aastal oli meie n-ö tõmbe­ numbriks Markko Märtin, selle aas­ ta staaridega alles läbirääkimised käivad.

Korralduslikult pole see lihtne ülesanne: selleks, et saada maail­ ma tipptasemel tegija piirkondliku­ le võistlusele sõitma, on vaja katta kõik tema kulutused. Aga seni, kuni

►

RALLY ESTONIA 2011 me veel väga tuntud üritust ei kor­ ralda, on see vajalik.

Võiks öelda, et staarsõitjad lisa­ vad üritusele glamuuri. Kui maailma­ meister on stardis, tahavad lähiriiki­ de võistlejad osaleda, et temaga kon­ kureerida. Nii suureneb Rally Estonia tuntus ja ühel hetkel ehk tekib võima­ lus hakata taotlema maailmameistrivõi kontinentidevahelise võistluse tiit­ lit. Annan endale aru, et see on väga suur eesmärk, mille saavutamine eel­ dab suurt tööd.”

Eelmisel aastal osales Rally Es­ tonia põhivõistlusel 120 meeskon­ da, lisaks neile kümme historic-­ autot. (Selgituseks: historic’u nime võib kanda auto, mille väljalaskeaas­ ta on varasem kui 1984 ning mis on taastatud toonaste reeglite järgi.)

Sel aastal võib Rally Estonial starti­ da kuni 150 meeskonda ning kuni 50 historic-autot. Üritus hakkab pihta reedel, 15. juulil ja lõppeb järgmisel päe­ val. Igas võistlusklassis saab näha tugevaid sõitjaid, lisaks nautida kõiki neid suverõõme, mida suu­ dab pakkuda Otepää kandi kaunis loodus.

Kindlasti on oodata mõnusat meelelahutusprogrammi. Eelmisel aastal astusid üles Getter Jaani, Koit Toome ja Smilers, selle aasta plaane katab veel saladusloor.

Uutest tähtedest mõeldes Urmo eesmärkide ring ei piirdu vaid Rally Estonia korraldamise­ ga – laiem plaan on muuta ralli kui spordiala populaarsemaks. „Ootame sellele alale uusi tähti ja loomulikult uusi toetajaid,” kinnitab mees.

Rahateema on rallispordis äär­ miselt tähtis – ilma selleta uued (ega ka vanad) tähed hakkama ei saa. Kui näiteks ujumise või jooksmise jaoks on vaja eelkõige füüsilisi eeldusi ja kõva trenni, siis rallis on raha osa­ kaal tunduvalt suurem.

Kui me Urmo noortest ralli­ huvilistest räägime, tunnistab vest­ luskaaslane, et poisil või tüdrukul, kes tahab rallit sõitma hakata, peab olema üsna arvestatav vanemate toetus. „Rallisport on algul kindlasti peresport. Vaja on aktiivset isa või ema, kes on ka majanduslikult häs­ ti kindlustatud, et suuta lapsele auto osta või ehitada. Edasi vajab noor rallihuviline õpetajat, kellelt saada alguseks näpunäiteid. See on vun­ dament, millelt saab hakata mida­ gi üles ehitama. Tegu pole kindlas­

RALLY ESTONIA 2011

Rally Estonia kolm asutajat-peakorraldajat (vasakult): Silver Kütt, Urmo Aava, Tarmo Hõbe.

ti mitte lihtsa ega kerge ettevõtmise­ ga, aga samas on see tore tegevus – ühised eesmärgid liidavad perekon­ na senisest veelgi kindlamalt.”

Urmo soovitab noortel teha al­ gust noorterallide ja -sprintidega, sealt edasi viib tee juba sportralli­ ni. Täpselt sama tee on ta ka ise läbi käinud: 1994. aastal alustas sõit­ mist noorterallidel, nelja aasta pä­ rast osales juba sportrallidel. Eda­ si oli tõus kiire ja kindel, maailma­ meistrivõistluste ülevaade on loo­ le lisatud.

Kahel viimasel aastal nimetab Urmo ennast endiseks sportlaseks – ise ta enam rallispordiga aktiivselt ei tegele. Lisaks Rally Estonia korral­ damisele on tema põhitegevus au­ tohoolduskeemia ja määrde­ainete välja­töötamine ja müük. „Lemmik­ alast pole ju mõtet väga kaugele minna,” kommenteerib rallimees ise.

Vabal ajal, kui Urmo parajasti ühegi ralliteemaga ei tegele, meel­ dib talle lihtsalt kodus olla. Pere on nelja­liikmeline, sh kass, ning Urmo lubab, et tema praegu pisut enam kui aastane poeg hakkab tulevikus ralliga tegelema üksnes juhul, kui ta seda ise väga tahab.

Anne-Mari Alver Urmo Aava maailmameistrivõistlused

2002 osales Autoralli MMil esimest korda Soomes Tuhande Järve rallil Ford Focusega ja katkestas. 2002. aastal rohkem autoralli MM-etappe ei sõitnud.

2003 sõitis kaasa 7 MM-etappi, kõik Euroopas või Türgis, ja lõpetas neist 4. Parim tulemus oli Kreekas Akropolise rallil saavutatud 19. koht.

2003. aastal ja kahel järgmisel sõitis Suzuki Ignisel.

2004 sõitis kaasa 7 MM-etappi, kõik Euroopas või Türgis, ja lõpetas neist 3. Kõige kõrgema, 12. koha saavutas Monacos.

2005 sõitis taas kaasa 7 MM-etappi, kõik Euroopas, ja lõpetas neist 5.

Parim koht oli Tuhande Järve ralli 16. koht.

2006 vahetas autot ja sõitis Suzuki Swiftil kaasa 6 MM-etappi, kõik Euroopas või Türgis, ega katkestanud ühtki (Soomes diskvalifitseeriti).

Parim koht oli Türgis Anatoolia rallil saavutatud 16. koht. 2006. aastal sai JWRC arvestuses maailmas teise koha. Eesti 2006. aasta parima võistkonna valimisel said Urmo Aava ja Kuldar Sikk teise koha sõudmise paarisaerulise neljapaadi järel ja FC Levadia ees.

2007 osales juba 10 etapil 16st ja katkestas ainult korra. Põhiliselt sõitis Swiftiga, aga 3 etappi Mitsubishi Lanceriga ja just sellel saavutas parimad tulemused: 7. koha Tuhande Järve rallil ja 8. koha Uus-Meremaa rallil. Nendelt saavutas oma elu esimesed MM-punktid. Hooaja kokkuvõttes oli 3 punktiga 19.

2008 sõitis Citroën C4ga. Osales 10 MM-etapil 15st ja jõudis pooltel kordadel punktikohale, parimaks jäi Akropolise ralli 4. koht. Seal võitis ka 2 kiiruskatset. Kokku saavutas 2008. aastal 13 punkti, mis andis hooajal 11. koha.

2009 pääses esimest korda tehasemeeskonda, sõites hooaja kaks avaetappi Iirimaal ja Norras Stobart Fordi meeskonnas, saavutas vastavalt 10. ja 8. koha. Hiljem osales oma nime all veel Tuhande Järve rallil Honda Civicuga, saades 29. koha. Hooaja kokkuvõttes oli ühe punktiga 19.

18

Markko Märtin tuli ja võitis ülekaalukalt esimese ajaloolise Rally Estonia ka pärast viieaastast võistluspausi.

Eelmise aasta Rally Estonia võitja Markko Märtin: „Lõuna-Eesti rajad on nauditavad” Eelmisel aastal olite võitma­ tu: võitsite Rally Estonial kõik 12 kiiruskatset – jackpot! Mil­ lised on meeskonnal Markko Märtin / Kristo Kraag plaanid tänavuseks ralliks? Kas starti tulemine on kindel?

Starti tulemine ei ole kindel. Eelmi­ ne aasta oli väga lahe võistlus, aga las rahval olla uued kangelased. Sel­ leks aastaks veel plaane pole.

Olete viimasel ajal abistanud Fordi, Subarut, Minit ja Team

on eelis. Samas on palju kaasaela­ jaid, mis tekitab omakorda pingeid ja ootusi. Ühtpidi on seega lihtsam ja teistpidi keerulisem.

Sasolit testide ja arenduse juures. Kas see ongi nn prae­ gune argipäev või ootab lähi­ ajal siiski naasmine võistlus­ rajale?

Millisesse raskusastmesse kuuluvad Lõuna-Eesti rajad?

Ei, võistlusrajale naasmist ei ole küll paista. Eespool mainitutest tähtsaim on ikkagi töö Eesti meeskonnaga.

Tugevad keskmised. Nauditavad ra­ jad. Kindlasti mitte lihtsad, aga ka mitte midagi üle mõistuse keerulist.

Mis vahe on tavalisel võistlus­ sõidul ja võistlussõidul kodu­ publiku ees?

Kelles Eesti noortest näete kõige tugevamat potentsiaali ja rohkem ambitsioone?

Kodustel radadel sõitmine tähendab, et kõik on teada ja tuntud, ning see 19

Eks noori, kes sõitmist tõsiselt võ­ tavad, on palju. Kõik üritavad tule­ musi saavutada. Ott Tänak on kõige kaugemale jõudnud, aga pikk tee on minna. Tal on konkreetsed ja käega­ katsutavad sihid silme ees.

Mida soovite Rally Estonial startijatele? Mida on pealt­ vaatajatel oodata?

Soovin, et oleks head teed, mis ka ta­ valiselt on. Et kõik saaksid hea ela­ muse. Ja pealtvaatajatele soovin ala­ ti ilusat ilma lisaelamuseks.

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011

Meie mees maailma rallinimede hulgas Eesti rallispordil on väärikas ajalugu, tulemused ning maailmatasemel nimekad sõitjad. Viimase kümnendi jooksul on eesti rallitipud Markko Märtin ja Urmo Aava toonud meile rohkelt rahvusvahelist tähelepanu.

Nüüd käib, õigem oleks öelda sõidab, sama rada Ott Tänak.

O

ma maailmameistrivõistlus­ te debüüdi tegi Ott Tänak 2009. aastal Portugali rallil.

Aasta hiljem tulid esimesed võidud PWRC klassis Soome ja Suurbritan­ nia rallil.

Sel hooajal sõidab Tänak MMrallil SWRC klassis MM Motospor­ ti meeskonnas. Tema autoks on Ford Fiesta S2000. Mehhiko rallil saavutas Ott kolmanda koha ja tee­ nis esimesed MMi punktid. Järgmi­ se SWRC-stardi teeb ta mai alguses sõidetaval Sardiinia rallil.

Ott Tänak on mitu korda võitnud Eesti meistritiitli, seda nii noorte­ klassis kui ka täiskasvanute seas.

Milline võit on olnud kõige magusam?

Emotsionaalselt kindlasti 2008. aas­ ta Eesti absoluutne meistritiitel, sest see oli esimene hooaeg 4WD autol Eesti absoluutses konkurentsis. Aga loomulikult on väga tähtsad ka eel­ mise aasta kaks võitu MMil.

Kes on sinu suurim konku­ rent?

Konkurentideks on kõik, kes MMsarjas võistlevad. Kunagi ei tohi ke­ dagi alahinnata, igaüks võib väga va­ lusalt nõelata.

Aga Eestis?

Selleni on kindlasti pikk tee, saan veel valada palju higi ja pisaraid. Aga treenin ja pingutan selle nimel.

Sõlmisid autoralli MM-sarjaks viieaastase lepingu Fordi te­ hasemeeskonnaga. Kas Ford Fiesta S2000 on parim auto, millega oled võistelnud?

Kindlasti on mõlema osakaal üsna suur. Tulemus sõltub eelkõige juhi ja auto koostööst. Ja see koostöö pole üksnes rajal. Juhil on palju kaasa rääkida auto arendamisel, sest tema tunde järgi püütakse leida parim la­ hendus. Erinev sõidustiil vajab eri­ nevat autot.

Tšehhi meeskond Martin Prokop ja Jan Tomanek on Eestis stardis kolmandat korda. Üle-eelmise aasta JWRC maailmameistrid, kes eelmisest aastast keskenduvad SWRC sarjale, kus sõidetakse S2000 autodega.

Küsisime Martin Prokopilt mõned küsimused ralli ja ka Eesti kohta.

Milline on su unistuste ralli­ auto?

Oled osalenud Rally Estonial ja Lõuna-Eesti rallil mitu kor­ da. Missugused on olnud sinu emotsioonid?

WRC Ford.

Mis autoga iga päev sõidad?

Kui palju üks tipprallisõitja üldse viitsib/tahab niisama autoga sõita?

Ott Tänakule kuulus 2010. a Mad-Croc Rally Estonial Markko Märtini järel 2. koht.

Minu igapäevaseks sõiduvahendiks on VW Golf ja sellega sõidan täpselt niipalju, kui elu nõuab.

Rallisõitjad peavad väga heas füüsilises vormis olema. Mis trenni teed?

Kes on sinu eeskuju?

Kui mul vähegi aega on, käin kodus Saaremaal.

Rallipublikus on näha ini­ mesi särkidega „Ott Tänak maailma­meistriks!”. Millal sa oma fännide unistuse täidad?

Martin Prokop: „Loomulikult on eesmärgiks esikoht”

Kui palju sõltub rallitulemus autost, kui palju juhist?

Kodumaal on konkurendiks kõik noored, kes vaikselt pead tõstavad ja kõrgemale rügavad. Kõik nad ta­ havad ju kiireimad olla, nagu minagi üritan iga võistlusega areneda ja kii­ remaks saada.

Loomulikult Markko Märtin. Ta on ai­ nus eestlane, kes on ennast rallimaail­ mas tõestanud. Eestist ralli maailma­ areenile murda pole sugugi lihtne.

Martin Prokop rõõmustab publikut alati pikkade hüpetega.

Olen võistelnud ka Ford WRC auto­ ga, mis oli samuti väga muljet aval­ dav kogemus, aga praegusega olen loomulikult äärmiselt rahul!

2002 2003 2004 2004 2005 2005 2006 2006 2006 2008 2008 2008 2008 2009 2009

Treenin üsna mitmendat aastat Sta­ tus Clubis ja olen väga rahul.

Millega tegeled vabal ajal?

Mis ootustega lähed Rally Estoniale?

Enne seda on veel mitu tähtsat võistlust. Olen praegu mõtetes MMi etappidel, et sealt võimalikult palju punkte koguda.

Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti Eesti

noorte pronks autorallis noorte meister autorallis 2. autorallis E8 klassis 4. rallisprindis 2WD klassis hõbe autorallis E8 klassis meister rallisprindis J18 klassis 4. autorallis E (E7, E8, E9) klassis 3. autorallis F2 klassis meister rallisprindis 2WD klassis meister autorallis N4 klassis meister autoralli meeskondlikus arvestuses autoralli karikavõitja absoluutarvestuses 2. rallisprindis 4WD klassis meister autorallis N4 klassis meister autoralli meeskondlikus arvestuses

Ott Tänaki saavutused

20

Eesti on suurepärane maa. Siinne maastik on fantastiline – järvede ja kõige muuga. Ka inimesed on väga sõbralikud ja sellepärast tunnen end siin alati hästi.

Kas oskad välja tuua Rally Estonia positiivseid ja nega­ tiivseid külgi? Mis on selles võistluses erilist?

Rally Estonia on meie jaoks väga hea ettevalmistus Rally Finlandi jaoks. Kiiruskatsed on Soome ralli kiiruskatsetega üsna sarnased ning mõni­kord isegi kiiremad. Olen nüüd kaks korda Eestis võistlemas käinud ja ühtegi halba sõna siinse võistluse kohta öelda ei saa.

Kui otsustad osaleda ka Rally Estonial 2011. aastal, siis milli­ sed on sinu ootused?

Kui peaksin osalema 2011. aasta Rally

Estonial, siis on loomulikult eesmär­ giks esikoht. Kuid samas on fookus suunatud hea ettevalmistuse saami­ seks Rally Finlandi jaoks. Võib öelda, et viimane on minu jaoks isegi tähtsam kui võit, kuigi ka esikoht oleks tore.

Kes on sinu suurim konkurent SWRC sarjas?

SWRC sari tuleb raske. Konkurents on siin veelgi tihedam kui eelmisel aastal. Minu peamised rivaalid on Nasser Al Atthiya, Juho Hanninen ja arvatavasti ka Ott Tänak, sest ta oli SWRC esimesel etapil Mehhikos muljet avaldavalt kiire.

Kuid samas on SWRC pikk sari, tuleb koguda punkte ning pääse­ da poodiumile igal etapil. Eelmisel aastal nägime, et hoolimata üsna heast hooajast, mil kuuest korrast neljal pääsesime ka poodiumile, me võitu siiski ei saavutanud. See peaks nüüd muutuma ning Mehhiko eta­ piga alustasimegi oma võiduprojek­ ti elluviimist.

2010. a Mad-Croc Rally Estonia 5. mees Martin Prokop tuleb sellel aastal võitu püüdma.

21

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011

Kõrgete sihtidega noored mehed Eesti rallisport on elujõuline, tõestab rea andekate ja edukate noorte sõitjate olemasolu ning nende osalus ja võidud mitme­sugustel võistlustel.

Martin Kangur (18) on praegu­ seks ralliga tegelenud juba kuus aas­ tat. „Huvi sai alguse hea sõbra San­ der Pärna isa algatusel. Kuna San­ der juba vaikselt ralliga tegeles, siis tekkis minulgi tahtmine sellest osa võtta.”

Oma kõige tähtsamaks saavutu­ seks peab Martin Kangur 2010. aas­ ta Eesti meistritiitlit klassis A7. Ent tõsiseid saavutusi on veelgi. „Olin 2007. aastal Eesti meister ralli­ sprindis klassis Noored 16. Samuti olin 2010. aastal kõige kiirem kahe­ rattaveolise autoga sõitja ning abso­ luutarvestuses neljas. Tähtsaks pean ka maailmameistrivõistlustel saavu­ tatud katsevõite.”

Koolis käimise ja rallisõitmise kõrvalt väga palju aega teiste asjade jaoks ei jää. „Kui aga siiski aega te­ kib, meeldib mulle sõita mootorsaa­ ni, ATV ja jetiga. Olen mootorispor­ di fänn,” kinnitab Martin.

Sellel hooajal on Martin Kan­ guril plaanis kaasa sõita IRC ralli­ sari. „Tulevikus tahaks siirduda neljaratta­veolisele autole ning osa­ leda maailmameistrivõistlustel,” räägib ta.

Martini rallisõitudele on ma­ janduslikus mõttes õla alla pan­ nud nii tema perekond kui ka spon­ sorid. Seni on noormees sõitnud võidusõidu­a utodega Ford Fiesta, Citroën C2 ja Honda Civic Type-R.

Marek Sarapuu (23) alustas ralliga tegelemist Siim Plangi kaardilugeja­ na 2007. aastal. „Siim on minu onupoeg ja kui ta esimeste noortesprintide­ ga alustas, olin ka ise asjast väga huvitatud ning elasin talle kaasa. Sealt eda­ si tegin proovi kaardilugemisega, mis mulle samuti väga meeldis ja sobis.

Oleme võistelnud paljude autodega: Honda Civic (2006), esimene sport­ auto Citroën C2, Subaru Impreza STI (4WD), Honda Civic Type-R R3 (Ees­ ti meistrivõistlused) ja Renualt Twingo R2 (Briti ralli meistrivõistlused).

Treeninguid teeme tavaliselt mõned päevad enne võistlusi. Selleks ku­ lub terve päev – sõidame suletud metsateel või rallikompleksis. Proovime ka erinevaid rehve ja vedrustuse seadeid,” räägib Marek.

Tähtsamatena võib mainida möödunud hooaja saavutusi: Eesti noorte­ ralli meister V18 klassis, IRC sarja RACMSA Šotimaa ralli 6. koht, 2WD võit­ ja, Eesti MV A7 klassi hõbe. Ka Marek Sarapuu on veendunud, et ilma spon­ sorite toeta poleks nii kaugele jõutud.

Tulevikuplaane Marek pikemas perspektiivis paika pannud ei ole, kuid kinnitab, et iga võistlus väljaspool Baltimaid on juba areng, ja seal hea tule­ muse saavutamine on suureks plussiks.

Lisaks rallisõitmisele õpib Marek Tallinna tehnikaülikooli magistri­õppes turundust ning tegeleb erinevate spordialadega: suusatamine, jooksmine, jõusaal ja pallimängud.

Martin Kangur ja Silver Kütt 2010. a Eesti meistrid klassis A-7.

Siim Plangi (18) sõitis oma esimese noortesprintide võistluse kolmeteist­ kümneaastaselt, sportralliga tegi aga algust kaks aastat hiljem. „Autorooli kippusin juba väga noorelt, küll mitte avalikel teedel, vaid rohkem jääradadel,” meenutab Siim. „Sellest ehk arenes minu huvi, kuni isa tegi pakkumise osta spet­ siaalne võistlusauto, millega noorte­ sprinte sõita. Kahte korda ma küsi­ da ei lasknud.

Seni on minu karjääri kõi­ ge tähtsam saavutus Briti meistri­ võistluste I etapi võit Sunseeker Rallyl, kui võtsin kaheveoliste auto­ de klassis esikoha. Samuti võib lu­ geda heaks märgiks seda, et pärast teist etappi suurendasin punktiva­ het lähemate konkurentidega veel­ gi. Eelmisel aastal panin hea punk­ ti hooajale Šotimaa rallil, kui võtsin IRC 2WD arvestuses esikoha,” ju­ tustab Siim.

Autoroolitreeningule pühendab Siim tavaliselt päeva umbes nädal

enne rallit. Rohkem võtavad aega igasugused ettevalmistused.

Noore rallimehe elu on sel ke­ vadel ülikiire. „Enamik aega kulub praegu eksamiteks valmistumiseks, gümnaasiumi edukas lõpetamine on prioriteet,” tunnistab ta.

Sellest hoolimata on Siim Plan­ gi tulevikuplaanid ralliga tihedalt seotud. „Lähituleviku plaan on sõita edukalt Briti meistrisarjas ning võt­ ta hooaja kokkuvõttes klassivõit, eel­ dused Briti meistrisarja liidrina on selleks olemas. Kavatsen osaleda Re­ nualt Twingo R2 tüüpi võistlusautol, mis mahub sealse sarja tehnilistesse tingimustesse. See paneb kõik võist­ lejad võrdsetesse autodesse, kus loeb ainult sõitja sõiduosavus. Loodan, et Inglismaal saan kogemust ja kuul­ sust, mis aitab mind edasi maailma.

Tuleviku unistuseks on tegele­ da selle alaga edasi ning jõuda nii­ kaugele, kus mind palgatakse kiiresti sõitma mõne tiimi eest, olgu see üks­ kõik milline võidusõidusari.

Egon Kaur on uue WRC Academy sarja esimene võitja.

Siim Plangi on Briti meistrisarja R2 klassis hetke liider.

Sel aastal jätkan Eestis autospor­ ti võistlusautol Honda Civic Type-R R3. Aastal 2010 oli Eesti autoralli meistrisarja etappidel palju ebaõnne, rehvipurunemised ja mootoriprob­ leemid. Seetõttu kavatsen 2011. aas­ tal tulemusi parandada ja tiitli hõi­ vata. Tiheda võistluskalendri kõrvalt 24

üritan kaasa teha veel mõnel üksikul IRC etapil, kus saan kiirust võrrelda üle maailma kokku tulnud sõitjate­ ga,” räägib ta.

Siim on väga tänulik sponsorite­ le, ilma kelleta ta enese sõnul kind­ lasti nii kaugele jõudnud poleks.

Miko-Ove Niinemäe (18) alustas ralli vald­ konnas vana Vene tehnikaga aastal 2004. „Aas­ tast 2007 aga olen olnud täielikult rallimaailmas sees,” ütleb ta. „Minu huvi sai alguse tänu isale Mihkel Niinemäele, kes tegeles ralliga päris pik­ ka aega. Arvan, et pisiku sain külge juba temaga garaažis käimisest, kui olin umbes 3–4aastane.

Olen sõitnud ZAZ 968ga aastatel 2004–2007, Citroën C2ga sõidan aastast 2007. Aastaks 2010 uuendasime Citroën C2, kuid Citroëniga sõidan Eestis siiani. Aastal 2011, kui mind valiti WRC Academysse, olen sõitnud ka paarsada kilomeet­ rit Ford Fiesta R2ga, mis ongi minu võistlusau­ toks WRC Academy sarjas.

Ma täpselt ei teagi, palju treeninguteks aega kulub. Käin ujumas ning üritan ennast arendada ka kodustes tingimustes, seega kolm tundi nä­ dalas ikka. Olen hakanud ka toitumist jälgima.

Marek Sarapuu pürgib rallimaailma tippu Siim Plangi kaardilugejana.

Egon Kaur (23) alustas superkrossiga aastal 2002, esimese rallistardi tegi aastal 2004. „Isa lasi mul autodega tutvust teha juba väga varajases eas,” meenutab Egon. „Kui mul oli va­ nust juba 15, sattus isa juhuse läbi ise superkros­ si juurde, mistõttu ka mina mõned võistlused hil­ jem ennast stardijoone tagant leidsin. Varasem kokkupuude autospordiga meil mõlemal puu­ dus.”

Egon on sõitnud autodega Vaz 21011, Vaz 2109, Vaz 2108, VW Derbi, Opel Kadett, Re­ nault Clio, Subaru Impreza, Mitsubishi Lancer ja Ford Fiesta ning kulutab treeningutele keskmi­ selt tunni päevas. Tema tähtsamad saavutused on 2005. aasta Eesti rallikrossi meister noorteklas­ sis, 2006. aasta Eesti rallimeister esiveoliste au­ tode arvestuses, 2010. aasta Eesti meister 4WD

Kuna käin koolis, pole mul võimalust palju tree­ nida. Soojemal ajal kulub siiski treeningutele rohkem aega, sest siis käin ka rattaga sõitmas.”

Miko-Ove jaoks on tähtsamad saavutused osalemine WRC Academy sarjas ning Portugali rallil. Eestis on suurimaks saavutuseks noorte­ sprindi sarja võit. „Ralliharrastust majandan isa ning ka toeta­ jate abiga. Plaan on ennast heast küljest näida­ ta WRC Academy sarjas, et jätkata WRC sarjas ka järgmistel aastatel. Unistuseks on tulla maa­ ilmameistriks, mis pole sugugi võimatu. Tuleb lihtsalt vaeva näha ja natuke peab ka õnne ole­ ma.”

Anne-Mari Alver Miko-Ove Niinemäe on noor ja ambitsioonikas eesti rallisõitja. ►

25

klassis N4 ning Portugali MM-etapi võit klassis WRC Academy.

Viimasel ajal on suurem osa Egon Kauri te­ gevusi seotud ralliga: ettevalmistused, treenin­ gud, logistika, võistlused, toetajate leidmine jms.

Kõige selle kõrvalt üritab ta leida aega ka ülikoo­ li jaoks.

Egon märgib, et üks rallispordi keerukaim nüanss on leida toetajaid, oskus sellega hakka­ ma saada on eduka rallisõitja eeldus. „Ilma toeta­ jate ja abilisteta ei juhtuks midagi, olen neile üli­ malt tänulik,” kinnitab ta. „Ja sihid peavad kõrged olema, eesmärk on jõuda absoluutsesse tippu. Samas annan enda­ le aru, et selleks tuleb kõvasti tööd teha ning ka õnn mängib kõiges väga suurt rolli,” arutleb Egon Kaur.

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011 www.peugeot.ee/508

Uus Peugeot 508.

Kvaliteetaeg.

Ralli – eestlaste rahvussport läbi aegade ometi on nendel MM ja meil mitte,” nendib Arno Sillat ja täiendab, „aga teeme tööd selleks, et põhjanaabri­ tele lähemale jõuda.”

Rallispordil on Eestis nagu ka meie põhjanaabritel Soomes eriline positsioon, väärikas ajalugu, traditsioonid ning maailmatasemel nimekad sõitjad.

Lisaks oleme ennast maailmakaardile seadnud võistluste, sh rallide heal tasemel korraldamisega.

A

utosport on eestlastele kogu aeg väga südamelähedane ol­ nud. „Võtame kas või 50nda­ te Kalevi Suursõidud, kus pealtvaa­ tajaid oli 150 000,” toob autospor­ di liidu peasekretär Arno Sillat näi­ te 60 aasta tagusest ajaloost. Selline rahvahulk on võrreldav ainult laulu­ peoga. „Suursõit ja laulupidu – need kaks üritust olidki kõige tähtsamad,” lisab ta.

Lõuna-Eesti teed on rallimeeste tasemeeksam Lõuna-Eesti kui rallikants on avas­ tatud juba aastakümneid. Nõuko­ gude ajal peeti meie teedel sotsia­ lismimaade sõpruskarikavõistlusi.

Rahvusvaheliste rallide korraldami­ se kogemus saadi 80ndate keskel, kui Eesti teedel toimusid Rally Lada ja Rally Sojuz. Venemaa, Baltimaa­ de ja Soome meeskondadele on ra­ jad tuttavad ning ikka ja jälle tullak­ se siia tagasi.

Lõuna-Eesti maastik on rallisõit­ jatele huvitav. „Ei tea, mis on kur­ vi taga, mis hüppe järel. Rallisõitjale on igav, kui ta peab kihutama sirgel teel ja ootamatusi ei tule. Ka pealt­ vaatajal jääb nauding sõitja kõrgest meisterlikkusest saamata, mis pari­

Sammud autoralli MMi suunas Üks suunaja MMi korraldamisel on tavaliselt suur autoturg. „Eestisse selle argumendiga paraku ei meelita.

Peame enda trumbid välja käima – teeme oma tööd hästi, siin on huvi­ tav ja meil on konkurentsivõimelised rallimehed,” pakub Arno Sillat. „Maailmameistrivõistluste etapp garanteerib umbes 200 miljonit tele­ vaatajat. Lisaks pealtvaatajad koha­ peal, sadu abilisi, mehaanikuid, fän­ ne. Kokku on see korraldajamaa­ le suur sissetulek. Eesti võistlustel tuleb iga meeskonnaga kaasa küm­ me inimest pluss fännklubi. Ja kõik viieks päevaks. Saja meeskonna pu­

mal viisil väljendub just keerulisel lõigul,” teab Sillat. „Künklikel kur­ vilistel teedel sõita on kordades teh­ nilisem ja meelitab seetõttu ennast proovile panema. Hästi palju loeb juhi ja kaardilugeja koostöö.”

Tasemel rallid aastakümnete tagant Nõukogude ajal peeti siin palju võist­ lusi. „ENSV oli kõige autostunum va­ bariik,” nendib Sillat. „Eesti riigi tu­ lekul tehnikasport langes, sest res­ sursse ei jagunud – ralli on kulukas spordiala. 90ndate keskel algas uus tõus,” teeb Sillat lühiülevaate auto­ spordi tõusudest ja mõõnadest. „Tõusuga koos tuli Markko Mär­ tin. Tema andekus ja töökus, lisaks isa rallikogemus, õiged otsused ja head partnerid viisid ta maailma tip­ pu ning koos sellega Eesti maailma­ kaardile,” tunnustab Sillat meie läbi aegade parima rallimehe panust. „Tekkis visioon Eesti kui rallimaa tutvustamisest.

Meie rallidel on pikk ajalugu, tra­ ditsioonid, huvitavad kohad ja kon­ kurentsivõimelised sõitjad. On ka kogemused ja oskustega inimesed võistluste korraldamiseks. Meie baas pole sugugi kehvem kui soomlastel,

Kas ja millal toimub ralli-MM Eesti teedel?

Vastab EALi president Margus Reinsalu: „Arvan, et see on täiesti võimalik, ja autospordi liit teeb selleks ettevalmistusi pidevalt.

Meie rallidel on pikk ajalugu (esimene võistlus Eesti vabariigis toimus juba 90 aastat tagasi, aastal 1921), traditsioonid ja pidevalt pealekasvavad uued edukad sõitjad.

Suurvõistluste korraldamisega on eestlased end tõestanud: meil on teadmised ja kogemused, oskustega inimesed ning tahtmine teha. Eesti maastik ja teed on rallisõitjate jaoks väga huvitavad.

Kõike seda arvesse võttes oleme kindlasti valmis kunagi autoralli MM-etappi võõrustama. Koos teiste riikidega (Poola ja Baltimaade ralli idee aastaks 2013) on see reaalne ja tehtav. Ise oma rallisid arendades, samm-sammult kõrgemale korraldustasemele jõudes ja suuremaid tiitlivõistlusi tehes võtab majanduslike eelduste olemasolul ralli-MMini jõudmine võib-olla 5–10 aastat.”

Rally Estonia – rallituristide magnet Juuli keskel Lõuna-Eesti teedel toimuva Rally Estonia eesmärk on kujundada kõrge taseme ja arvuka osavõtjaskonna abil Eesti spordiürituse mainet Euroopas ja Venemaal, mis teeniks EASi poolt vaadates tõhusalt eesmärki: tutvustaks Eestit kui reisisihtkohta.

Kõrge tasemega rahvusvahelise autospordiürituse korraldamine ja turundus aitab kaasa positiivse kuvandi loomisele Eestist ning toob arvukalt välisturiste. Seda nii otseselt võistlusega seoses kui ka läbi teadlikkuse tõusu Eestist kui atraktiivsest turismisiht­ kohast ka järgnevatel kuudel ja aastatel.

Väga tähtis on turustada erihuvidel põhinevaid reise piirkondadesse väljaspool Tallinna.

Rally Estonia kui atraktiivne ja mitmekülgne projekt suurendab reisisihtkohana Eesti konkurentsivõimet meie lähinaabrite seas.

Ootame Rally Estoniale võistlema 13 riigist vähemalt 70 välisvõistlejat, kes toovad publikuna ligi 6000 pealtvaatajat. Viimane tähendab Otepää turismiettevõtjatele klientide märkimisväärset kasvu. Ainuüksi majutusettevõtetele toob Rally Estonia lisaks umbes 20 000 müüdud tuba ööpäevas. Jutt käib kokku mitmetest miljonitest eurodest, mille rallituristid meie ettevõtjatele jätavad.

Euroopa rallisõbra jaoks on tipptasemel rallivõistlusega Eesti (Soome kõrval) atraktiivne turismisihtkoht. Seda nii Otepää kruusateede, tehniliselt nõudlike ja pikkade kiiruskatsete kui ka Euroopa keskmisest madalama toidu-, meelelahutus- ja majutushinna taseme poolest.

EAS on tehnikasporti ka varem nõu ja jõuga toetanud, näiteks aidanud rajada Laitse ralliparki ja Sõmerpalusse Euroopa suurimat sisemotohalli ning arendada Audru ring­rada.

Ikka selleks, et maksejõulisel turistil oleks põhjust tervet Eestit (mitte ainult Tallinna) külastada.

Tarmo Mutso

Hinnad alates 18 500 € Garantii 5 aastat* * Garantii 2 aastat läbisõidu piiranguta + 3 aastat lisagarantiid läbisõidupiiranguga kuni 100 000 km.

Kombineeritud kütusekulu 4,5-7,3 l/100 km CO2 emissioon 116-169 g/km. Hinnad sisaldavad käibemaksu 20%.

508 4D Access hind alates 18 500 €. Universaalkerega 508 SW Access hind alates 19 800 €.

TULE PROOVISÕIDULE! Rally Estonia meelitab radadele tuhandeid rallifänne nii Eestist kui ka mujalt maailmast.

UUS PEUGEOT

508

hul on Eestisse jäetav summa mul­ jet avaldav,” loeb Arno Sillat mõttes summasid, mis maksujõuline ralli­ publik siia jätaks.

Millal siis tuleb Eestisse esimene tiitlivõistlus? „Järgmisel aastal,” üt­ leb Arno Sillat ja täpsustab samas, „Rally Estonia raames toimub eraldi arvestus Historic Rally vanasõiduki­ tele. Möödunud aastal osales nn aja­ loolisi autosid viis. Tänavu on His­ toric Rally Euroopa meistrivõistlus­ te testralli ja starti on oodata 50 au­ tot. Kui meie korraldus otsustaja­ tele meeldib, võime järgmisel aas­ tal saada tiitlivõistluse korraldami­ se õiguse.”

See on tähtis samm, et tulevikus Eesti teedel maailmameistrivõistlusi pidada. Teine samm on plaanis teha 2013. aastal, mil Poola ja Baltimaa­ de ühise maratonralli raames peaks paar etappi Eesti teedel sõidetama.

27

Andres Tarto/www.taevapiltnik.ee

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011

Tehvandi on maailma tipptasemel suusa- ja rallikeskus.

Rallikeskus Tehvandi Tehvandi keskust Otepää külje all teavad kõik spordisõbrad. Sportlaste treeningkeskuseks on olnud see juba 33 aastat. Samuti on keskuses korraldatud paljusid tipptasemel suusavõistlusi. Uuenenud spordikompleks loob lisavõimalusi ka muude spordialade võistlusteks. Juulis saab Tehvandist rallikeskus.

K

eskus rajati 1978. aastal NSVLi olümpiakoondise talialade et­ tevalmistuskeskusena, tipp­ suusatajate „kasvulavana” teatakse Tehvandit tänaseni.

Lisaks professionaalsetele sport­ lastele on keskus järjest enam suu­ natud harrastussportlastele, ette­ võtetele ning inimestele, kes soovi­ vad veeta aktiivset ja sportlikku puh­ kust ning lihtsalt lõõgastuda. Ja seda kaugeltki mitte ainult talvel.

Suvine Tehvandi Tehvandil on erinevate pikkuste ja raskusastmetega jooksu-, kepikõn­ ni-, jalgratta- ja rullsuusarajad ning erinevate lihasgruppide treenimi­ seks ehitatud omanäoline 1,2 km pikkune terviserada. Aktiivseks puh­ kuseks sobib ka ainulaadne seiklus­ park ja Eesti kõrgeim välironimis­ sein. Keskuses on jõusaal, saunad, massöörid jne.

Lisaks spordirajatistele asub Tehvandil Otepää talispordimuu­ seum, Eesti Suusasangarite park,

vaateplatvorm, külakiiged, pikniku­ platsid ja palju muud. Keskuses muutub midagi iga aastaga. „Kindlasti ei ole Tehvandi keskus veel täielikult valmis, järgmise aas­ ta lõpuks peab olema renoveeritud Tehvandi peahoone ehk Pentagon – pärineb 1978. aastast ega vasta täna­ päeva nõuetele. Staadionile on ehi­ tamata veel viimane hoone, taastus­ keskuse hall. Hüppemäekompleksi peaks lisanduma erinevaid hüppe­ mägesid,” tutvustab Alar Arukuusk tulevikuplaane. „Kindlasti lisandub harrastusi ka turistidele ja harras­ tussportlastele.”

tele nõuetele vastav K90 suusahüp­ pemägi, laskesuusatamise staadion koos lasketiiruga ning staadioni­ kompleks koos staadionihoone, tri­ büünide, hooldemajakompleksi ja nii kergejõustiku- kui ka jalgpalli­ staadioniga. „Tehvandi territooriumil ja vanal staadionil on läbi aegade korralda­ tud lisaks tuntud suusavõistlustele palju rahvusvahelisi võistlusi ja üri­ tusi: orienteerumise EM-võistlused, mootorkelgukrossi EM-võitlused, metsalangetajate kutsevõistlused,” toob Alar Arukuusk mõned näited.

Tehvandi kasutamine Rally Es­ tonia stardipaigana tundub iga­ ti mõistlik. Omal ajal startisid sealt ka EOS Rally meeskonnad. „Püüdsi­ me uue staadionikompleksi rajami­ sel arvestada paljude aladega. Spet­ siaalseks rallikeskuseks me Tehvan­ dit ei planeerinud,” ütleb Alar Aru­ kuusk, „küll aga arvestasime võima­ lusega, et staadioni parklaid ja asfal­

Maailmatasemel võistluskeskus Lisaks aastaringsele sportimisvõi­ malusele on Tehvandi spordikes­ kuse eesmärk pakkuda tingimusi ka rahvusvaheliste võistluste korralda­ miseks.

Selleks on viimasel viiel aastal keskusesse rajatud rahvusvahelis­ 29

diga kaetud suusarollerirada saaks kasutada ka ralliautod.”

Tehvandi Rally Estoniaks valmis Ralli puhul on oluline Tehvandi ter­ ritooriumi kompaktsus ja hea logis­ tika nii võistlejate kui ka pealtvaata­ jate mahutamiseks. 4000 istekoha­ ga tribüünidelt on hea jälgida ralli pi­ dulikku starti ja võistlejate autasus­ tamist. Staadioni ümber lookleval rullsuusarajal sõidavad ralliautod poodiumile. „Staadionil on võistlus­ te korraldamiseks heal tasemel stat­ sionaarne helivõimendus, ligipääs internetile ja muud sidevõimalu­ sed ning vajalik TV- ja elektrivalmi­ dus,” teab Alar Arukuusk võistluste korraldamise telgitagust. „Kindlas­ ti pole vähetähtis, et tänu MK-võist­ luste korraldamisele on olemas ini­ mesed, kellel on suur kogemus võist­ luskeskuste väljaehitamisel ja mär­ kimisväärne kogus rahvusvaheliste võistluste jaoks vajalikku atribuuti­ kat ja tehnikat.”

RALLY ESTONIA 2011

RALLY ESTONIA 2011

Sportlasehingega ettevõtja Oleg Gross on noorena olnud ise tugev sportlane ning hindab sportimist kõrgelt.

Ettevõtja Oleg Gross on sidunud rallispordi toetamisega nii perekondlikkuse, missioonitunde kui ka ärilise väljundi.

K

ui ettevõtja Oleg Gross noor oli, tegeles ta klassikalise maadlu­ sega. Lausa sedavõrd pühen­ dunult, et täitis ära ka Nõukogude Liidu meistersportlase normatiivi.

Maadlemine nõuab tugevat keha ja keskendunud meelt, ent materiaal­ sete nõudmiste poolest on tegu pi­ gem leebepoolse spordialaga. Moto­ sport meeldis noorele Olegile ka, see aga oleks olnud tema jaoks rahaliselt võimatu. Vaadata ja unistada võis ik­ kagi.

Mitukümmend aastat hiljem pole enam olemas seda riikigi, kus toonane noormees motorspordist unistas. Uued valikud on andnud uusi võimalusi ning edukast äri­ mehest Oleg Grossist on saanud noorte rallisportlaste arvestatava­ maid toetajaid. „Nagu öeldud, on motosport

mulle alati meeldinud. Nii et loomu­ likult meeldis mulle ka see, et poeg Georg sellega tegeleda tahtis,” mee­ nutab ärimees oma toetajatee algust aastal 2005.

Georg Grossi rallipisik sai algu­ se kunagiselt legendaarselt treene­ rilt Priit Kasakult, keda Oleg Gross veel tänagi tänuliku lugupidamisega meenutab kui tõelist professionaali ning tulihingelist rallitoetajat. „Kuna rallisõidus on üsna palju rahalisi väljaminekuid, pidin pojale tema hobis toeks olema, et ta selle­ ga tegeleda saaks. Kuna Georgil läks hästi – ta sai sõitma Markko Märti­ ni tiimi ning kogus enda nimele üha uusi võite –, jätkus ka minu toetus temale. Nii see kõik algaski: esiti ai­ tasin oma poega, siis juba teisi noo­ ri.”

sportlane, lisaks tagasihoidliku loo­ muga meeldiv inimene. Olen kin­ del, et temale panustamine on ol­ nud õige tegu,” arutleb Gross.

Ettevõtja tunnistab, et on aida­ nud teisigi. „Rallisportlased alusta­ vad tihti nn E-klassi autodega, Lada­ de ja Samaratega. Ja kui ikka minu kontorisse tulevad mureliku moega isa ja poeg, et poja sportlasetee al­ gusele toetust küsida, olen toetanud küll.

Tean ja näen, et rallis on märksa enam lootust ja võimalusi kindlus­ tatud peredest tulevatel noortel, aga tegelikult ei peaks see päris nii ole­ ma. Andekaid sportlasi võib tulla ka peredest, kus vanematel pole võima­ lik oma lapse hobile suures mahus peale maksta – ja rallisport on tõe­ poolest väga kulukas ettevõtmine.”

Sponsorid andekaid noori ei otsi ega leia, teab Oleg Gross. Need ajad, kus autofirmad noortele tublide­ le tegijatele maksid, on möödas – üleilmne majandussurutis lõi auto­ tööstust valusasti, koos sellega aga said „pihta” paljud siinsedki allhan­ kijad ja edasimüüjad. „Selles suhtes

Tegevusest sai missioon Praegu, aastal 2011 võib öelda, et rallispordi toetamisest on saanud Oleg Grossi missioon. Väga tugevalt on ta õla alla pannud noore ralli­ mehe Ott Tänaku toetamisele ning on oma valiku üle uhke. „Näen, et Ott Tänak on andekas 30

on Ott Tänaku tõus tema jaoks hal­ val ajal,” märgib Gross.

Toetuse äriline kasu Oleg Gross julgustab teisigi ettevõt­ jaid noori sportlasi toetama, olgu siis rallispordis või mõnel muul meele­ pärasel alal. „Ehkki noorte toetamine on mis­ siooniküsimus, ei puudu sellel toe­ taja jaoks ka äriline kasu,” selgitab ta. „Nii näiteks saab reklaamilepin­ gutega tagada, et toetaja logod pais­ tavad välja kõikjal, kus selle ala hu­ vilised vaatamas on, ning sellise rek­ laami kasutegurit ettevõtte jaoks ei saa alahinnata.”

Oleg Gross kinnitab, et tal en­ dal on rallimeeste toetamisest küll ainult positiivsed kogemused ning seda ka majanduslikus mõttes. „Kauplusekett Grossi Toidukau­ bad oli algselt maakondlik ja kül­ lalt väike. Olen kindel, et Tallinna ja kogu Eesti läbimurdel on tähtis osa tuntusest ka selles, et oleme nähta­ vad kõikvõimalikel ralliüritustel nii Eestis kui ka Euroopas,” arutleb ta.

Anne-Mari Alver