P. Kaasik
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR (S)
Eestis ka maanteed mööda üle Narva ja Kingissepa. Läänemaalt evakueeruti koos taganeva Punaarmeega Hiiumaale ja sealt Hankosse. Augusti alguses lõikasid Saksa väed läbi Tallinn–Narva raudteeliini. Pärast raudteeliikluse katkemist toimus evakueerumine kuni Tallinna langemiseni meritsi Tallinnast Leningradi ja sealt edasi. Lõuna-Eestist evakueeritud olid enamasti „partei- ja nõukogude aktivistide” perekonnad. Aktivistid ise ei evakueerunud tavalises korras, vaid astusid või määrati hävituspataljoni ja lahkusid viimastena.25 Lähemalt Tallinna evakueerimisest. 1944. a. juuli alguses viidi Tallinnast ära rida nõukogude asutusi koos töötajatega, kelle asumine pealinnas sõja ajal ei olnud vajalik. „Partei- ja nõukogude töötajate” organiseeritud evakueerimine Tallinnast algas 26. augustil 1941, kui lahkujate põhiosa pandi jäälõhkujale „Suur Tõll”. 27. augustil asus Tallinna Miinisadamas laevadele enamik ülejäänutest. Viimaste lahkujate seas oli miinilaev „Volodarski” ning selle pardal ka Vladimir Botškarjov ja Johannes Lauristin. Selle pardal nad mõlemad ka hukkusid. (Vt. ka lisa 2.)26 Hävituspataljonide ja töölispolkude võitlejatest evakueeriti u. 1000 inimest, ülejäänud taandusid lahingutega, langesid, jäid teadmata kadunuks või jäid Eestisse. Kokku jõudis hävituspataljonlasi Nõukogude Liidu tagalasse u. 2000. 29. detsembri 1941. a. Eesti NSV RKN-i otsuse kohaselt käsitleti hävituspataljonlasi samadel alustel teiste evakueeritutega.27 Rea ettevõtete insener-tehniline personal ja kvalifitseeritud töölised pidid ettevõtte evakueerimisel sunniviisiliselt kaasa sõitma. Siin tuleb veel eristada nn. bronni alla kuulunud strateegiliselt tähtsate elualade esindajaid. Nende hulka kuulusid erialaspetsialistid, kaevurid, meremehed, raudteelased jt, kes ei kuulunud küll mobiliseeritavate hulka, kuid viidi Eestist ära koos ettevõttega või üksikult. ZEV-i (Zentralstelle zur Erfassung der verschleppten und mobilisierten Esten) andmetel evakueeriti mobilisatsiooni korras ja teenistuskohustuste täitmisel Eestist kokku 462 raudteelast. Lisanduvad Venemaal Eesti laevadelt vägivaldselt maha võetud meremehed, ZEV-i andmetel kokku 1093 meest. Autojuhte mobiliseeriti ja ametiülesannete täitmisel sattus neid Nõukogude Liitu kokku 755. Seega evakueeriti sunniviisiliselt Nõukogude Liidu tagalasse kokku vähemalt 1858 Eesti kodanikku. Lisaks evakueeriti lastekodusid. Tartumaalt viidi juulis NL-i tagalasse Kaagjärve lastekodu kasvandikud ja kasvatajad. Augusti alguses evakueeriti Virumaalt Vaivara lastekodu kasvandikud, 83 last. (Vt. ka lisa 3.)28 ERAF, f. 1, n. 1, s. 148, l. 19, 20; ERA, f. R-1524, n. 1, s. 1, l. 47; Purge, Säde. Karmidel aastatel. Nõukogude Eestist evakueerunud Suure Isamaasõja tagalas 1941–1944. Tallinn, Eesti Raamat, 1965, lk. 15, 16, 18; S. Purge. Katsumused ja karastumine, lk. 7; Sortside saladusi. 2. Valgamaa punased tapatööl. Koostanud L. Levala. Tartu, Tungal, 1994, lk. 5, 17; Sortside saladusi. 3. Tartu punased kutsetööl. Koostanud L. Levala. Tartu, Tungal, 1994, lk. 88; Sortside saladusi. 4. Pärnumaa kommunistid kutsetööl. Koostanud Mart Arold. Tartu, Tungal, 1996, lk. 8, 42; Sortside saladusi. 5. Tartumaa kommunistid kutsetööl. Koostanud Mart Arold. Tartu, Tungal, 1997, lk. 7–8; Sortside saladused. 6. Võrumaa ja Setumaa kommunistid kutsetööl. Koostanud Mart Arold. Tartu, Tungal, 1997, lk. 6, 13, 35; Sortside saladusi. 7. Viljandimaa kommunistid kutsetööl. Koostanud Mart Arold. Tartu, Tungal, 1998, lk. 149; Sortside saladusi. 8. Järvamaa kommunistid kutsetööl. Koostanud Mart Arold.. Tartu, Tungal, 1998, lk. 19; Sortside saladusi. 9. Läänemaa ja saarte kommunistid kutsetööl. Koostanud Mart Arold. Tartu, Tungal, 2001, lk. 19, 24. 26 Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941–1945. 1. köide, lk. 187; Õun, Mati. Võitlused Läänemerel. Suvi 1941. Legende, oletusi ja veidi tõttki võitlusest Läänemerel, ta rannikul ja saartel. Tallinn, 1996, lk. 115–116. 27 Eestlased tööpataljonides 1941–1942. 1. raamat, lk. 7; Eestlased tööpataljonides 1941–1942. 2. raamat. Mälestusi ja dokumente. Koostanud Urmas Usai. Tallinn, Olion, 1993, lk. 18–19. 28 ZEV-i koondaruanne. Eesti inimkaotused punase terrori aastal 1940–1941. Käsikiri. Originaal Toronto Ülikooli Tartu College’is, koopia Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel. 25
77