I. Paavle
Eesti Omavalitsuse kujunemine 1941. aastal Indrek Paavle
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR (S)
Sissejuhatus Eesti Omavalitsusest (EOV) rääkides tuleb algatuseks peatuda nüansil, millest on ajalookirjanduses viimasel ajal juba juttu tehtud, kuid mida poleks paha korrata. Nimelt juhin tähelepanu, et Eesti Omavalitsuse eestikeelne nimetus ei ava Eesti Omavalitsuse kui institutsiooni tegelikku sisu. Eesti Omavalitsus saksakeelse terminina oli Landeseigene Verwaltung ehk mitte „valitsus”, vaid kohalik, „omamaine” administratsioon. Valitsuse ja administratsiooni vahe võiks teoorias olla selline, et esimesse kuuluvad poliitikud ja teise ametnikud. Teemani jõudes võiks alustada küsimusega: kas Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe oli poliitik või ametnik? Ühelt poolt oli ta poliitik, kellel oli oma nägemus asjade käigust, kes vähemalt oma sõnutsi püüdis ajada „Eesti asja”, kellel selleks vaatamata kõigele oli ka piisavalt pädevust ja kes ei olnud poliitikuna võhik. Teisalt, nagu eespool tõdetud, oli Mäe administratsiooni juht, seega liigituks ta ametnike alla. Niisiis jääb see küsimus siinkohal vastuseta. Küll aga võib liigitada ametnikeks ülejäänud Eesti Omavalitsuse direktorid ja mõistagi nende alluvad, Eesti Omavalitsuse asutustes töötavad ametnikud. Sellest johtuvalt käsitletakse alljärgnevalt Eesti Omavalitsuse kujunemist kui „administratsiooni”, s.t. ametnikkonna kujunemist. Eesti Omavalitsuse isikkoosseisu ja ametnikkonna uurimine on alles algusjärgus – isikute väljaselgitamine ja andmebaasi koostamine on käimas ning põhjalikum analüüs ootab ees. Sestap ei tõttaks ma siin esitama lõppjäreldusi, kirjeldama üldiseid trende või esitama statistikat. Küll aga julgen välja pakkuda mõned mõtted ja tuua mõned iseloomulikumad näited.
Hiio, Toomas. Eesti kui Wehrmachti operatsioonipiirkond 1941–1944. Väegrupi „Nord” tagalapiirkond ja 207. julgestusdiviis. Laidoneri Muuseumi aastaraamat nr. 5 (2005). Viimsi, Eesti Sõjamuuseum – kindral Laidoneri Muuseum, 2006, lk. 115–116.
159