U. Neiburgs
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR (S)
täidetud ja Augusts Straupe peakorter meenutas rohkem kõrtsituba.12 30. juunil 1941 jätsid hävituspataljonid Riia maha ning osalesid seejärel mitmes lahingus pealetungiva Saksa armee ja läti metsavendade vastu. 1941. a. juunis ja juulis moodustati ka mõned operatiivgrupid: näiteks miilitsa operatiivgrupp, Läti Kommunistliku (bolševike) Partei (edaspidi LK(b)P) Keskkomitee operatiivgrupp, Läti NSV Rahvakomissaride Nõukogu operatiivgrupp jt. Viimased koosnesid peaasjalikult vabatahtlikest kommu nistidest ja komnoortest.13 Ida-Lätis moodustatud üksused taganesid koos 27. armeega Venemaale Ostrovi ja Opotška suunas, kuid enamik hävituspataljone taandus koos 8. armeega Eestisse.14 1941. aasta 4. juulil oli Valga lähedal Eesti piiril 10 hävituspataljoni ja muud sõjaväestatud üksust, kokku umbes 2700 meest.15
1. Läti töölispolk 6. juulil 1941 formeeriti Tõrva piirkonnas Riia, Tukumsi ja Valmiera Tööliskaardi pataljonidest umbes 900-meheline 1. Läti töölispolk (ülem Augusts Þunis (1894–1941) ja komissar Eduards Liberts (1909–1981), mis määrati „hävituspolgu” nime all Punaarmee 8. armee 10. laskurkorpuse alluvusse.16 Polk võitles Põltsamaa piirkonnas eesti metsavendade vastu. 13. juulil 1941 anti polk 10. laskurdiviisi alluvusse ning polguga liideti Valmiera hävituspataljon. Siis oli polgus 1480 meest ja seejärel võitles see Türi, Paide ja Tapa piirkonnas.17 Polguülem Augusts Þunis langes 25. juulil ning tema asemele määrati kapten Melnikov. Polk taganes Koeru piirkonda. Kuni allutamiseni Punaarmee väekoondistele oli Läti polkudel tõsine nappus toidumoonast, mida tuli ise hankida. Alguses ei jätkunud ka laskemoona, sest Läti hävituspataljonid kasutasid endise Läti sõjaväe relvastusse kuulunud inglise püsse ja kuulipildujaid, millele ei sobinud Punaarmees kasutatav laskemoon. Lahingute ajal tekitas segadust ka Läti hävituspataljonlaste vormirõivastus – nad kandsid tööliskaardi mundreid, mitte Punaarmee vorme.18 5.–20. augustini 1941 asus polk Perila ja Kiviloo piirkonnas Harjumaal, kus polk nimetati ümber Läti laskurpolguks ja liideti 16. augustil 1941 Punaarmee regulaarüksustega.19 24.–28. augustil 1941 võitles polk Tallinna lähistel Keilas ja Nõmmel. Polgu riismed evakueeriti 28. augustil meritsi Tallinnast Kroonlinna. Selleks ajaks oli alles 237 sõdurit ja ohvitseri, kes liideti Punaarmee 10. laskurdiviisi 62. laskurpolguga.20 LVA, f. PA 301, n. 1, s. 114, l. 1–210. Борьба за Советскую Прибалтику в Великой Отечественной войне 1941–1945. Книга 1, lk. 113. Latviešu tautas cīņa Lielajā Tēvijas karā, lk. 77–78. 15 В. И. Савченко, Латышские формирования Советской армии на фронтах Великой Отечественной войны, lk. 34. 16 Samas, lk.71. 17 LVA, f. PA 301, n. 1, s. 46, l. 1–2. 18 В. И. Савченко, Латышские формирования Советской армии на фронтах Великой Отечественной войны, lk. 69–70. 19 Latviešu tautas cīņa Lielajā Tēvijas karā, lk. 94–95. 20 LVA, f. PA 301, n. 1, s. 65, l. 96. 12 13 14
139