uudiskiri9

ISSN 1736-6186

5 aastat Eesti e-Ülikooli

kevad 2008

Paremad palad: Viis aastat Eesti e-Ülikooli: intervjuu e-Ülikooli initsiaatoritega lk 2-4 Villemsi veerg: e-Õppe Tsunft lk 7 E-õppe persoon: mees vuntside ja kitarriga lk 15-19 2007. aasta parimad e-kursused Eesti e-Kutsekoolis lk 20-22

E-põhisest haridusestsest ■■ Tõnis Lukas Haridus- ja teadusminister

Veel kümmekond aastat tagasi peeti e-õppest ja e-haridusest rääkijaid pisut veidrikeks, kes tegelesid huvitava kuid peaaegu täiesti ebapraktilise asjaga. Nii koolides kui ülikoolides tegeleti peamiselt arvutite ostmisega – tiiger hüppas innukalt oma esimest hüpet. Ka praegu on tehnoloogia aeg-ajalt kõneaineks, aga juba selles võtmes, et kas ühendus on reaalajas pildi jaoks piisavalt lai või et kas igal õpetajal on oma sülearvuti või et kui tundlik peab olema puutetundlik ekraan. Tehnoloogiline baas on mitte ainult loodud vaid saanud ka meie igapäevase elu osaks. Tähtsamaks on muutunud e-hariduse sisu teemad.

E-kursuste arv on suurenenud nii tava- kui ülikoolides.

E-õpe ei ole enam üks võimalikest alternatiividest vaid on sageli muutunud ainumõeldavaks õpetamisviisiks. Kindlasti on selle juures positiivne, et õpetajad ja õppejõud mõtlevad oma

kursused uuel viisil esitamise jaoks läbi nii sisuliselt ja vormiliselt. E-kursust valmistab ette tavaliselt mitu erineva valdkonna inimest ja ka kursuse sisu on tihti sündinud mitme kolleegi koostöös. Niimoodi muutub õpetamine “ruumilisemaks” ja see on positiivne. Samas on probleemiks muutunud orienteerumine ja korra loomine e-kursuste hüppeliselt kasvavas hulgas.

E-haridusele ei ole tõenäoliselt mõistlikku alternatiivi – ta muudab õppeprotsessi paindlikumaks ja hariduse kättesaadavamaks ning mitmed analüütikud nimetavad e-hariduse ulatust riigi konkurentsivõime olulise indikaatorina. Seda väärtuslikumaks muutub õpetaja ja õpilase vahetu suhtlemine. Suurt osa sellest informatsioonist, mida vahetatakse kogenud õpetajaga ühes ruumis olles, ei vahenda ükski tehnoloogiline lahendus veel üsna pikka aega.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|1

Viis aastat 21. veebruaril 2008. aastal sai Eesti e-Ülikool viie aastaseks. Selleks, et teha väike tagasivaade möödunud viiele aastale, pöördusime inimeste poole, kes omal ajal Eesti e-Ülikoolile aluse panid.

Toimetaja veerg Kerli Kusnets

Müüdid ja vastuolud e-õppe rakendamisel E-õppe rakendamine kutse- ja kõrgkoolides on loonud mitmeid müüte ja algatanud diskussioone, mis tekitavad segadust õppeprotsessis ja -korralduses. Näiteks arvatakse, et autoriõigust on elektroonilise õppematerjali puhul lihtsam rikkuda, kuigi põhimõtted ja seadusandlikud sätted on samad nii paberkandjal oleva kui ka elektroonilise õppematerjali puhul. Samuti arvatakse, et kui e-õppe arvelt väheneb näiteks loengute arv, siis õpetaja teeb vähem tööd, mis tähendab, et ta peaks saama ka vähem palka.

Tähelepanuta jäetakse koolide juhtkondade poolt kogu see töö maht, mis õpetajal läheb õppijate juhendamisele ja lisamaterjalide vormistamisele veebipõhises õpikeskkonnas.

Õppematerjali väljatöötamine on pikamaajooks Üks küsimus, mis samuti horisondile kerkinud, on järgmine: “Millal on õppematerjal valmis?” Ma kirjutasin teadlikult õppematerjal, mitte e-õppematerjal. Kui me arutleme õppe sisu täiendamise ja kaasajastamise teemadel, siis pole vahet, millisel infokandjal ta parasjagu on. Kuldreegel on vaid see, et materjali kasutamisel aktiivselt õppetöös, tuleb seda ka vähemalt korra aastas uuendada ja täiendada, vastasel juhul on tegemist vananenud ja kasutamiskõlbmatu infoga. Õppematerjali väljatöötamine ei ole nagu kõrgushüpe, st kiiresti ja kõrgele. Pigem on tegemist pikamaajooksuga ehk põhjalikku analüüsi ning pidevat täiendamist ja parendamist nõudva protsessiga. Peaksime hoopis küsima endilt, miks e-õppe rakendamine selle küsimuse rohkem esile tõstab?

Auditoorses õppes on uute faktide ja info lisandumine loomulik protsess, kuna õppejõud räägib selle loengus ise juurde, aga õppematerjali need täiendused tavaliselt ei jõuagi.

Kvaliteet on lihtsalt üks ilus sõna “Kes vastutab e-õppematerjali kvaliteedi eest?” Taas on tegemist küsimusega, mille esilekerkimine tekitab arutelu selle üle, kas ja kuidas üldse õppe kvaliteeti koolis tagatakse? Kuidas tähe “e” lisamine sõna “õppematerjal” ette muudab kvaliteedi eest vastutajat? Kool on sama, õpetajad on samad, õpilased on samad, aga kvaliteedi eest hakkab nüüd keegi teine vastutama? Kas äkki muudab hoopis õppematerjali laiem avalikustamine veebis kvaliteedi tähendust.

Nendele ja paljudele muudele küsimustele juhin Teie tähelepanu uudiskirja erinevates numbrites. Käesolevas uudiskirjast saate kindlasti mõned ideed ja mõtted e-õppe rakendamiseks ja loodavate õppematerjalide kvaliteedi tagamiseks. Kaasaegse ja kvaliteetse õppematerjali retsepti meil pole, selle peate kahjuks ise leidma, küll aga paneme Teile üles viidad õigete teeotsade leidmiseks!

Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee.

2|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

1. Oled olnud e-Ülikooli loomise juures viis aastat tagasi.

Miks sai toona otsustatud e-Ülikooli loomise kasuks?

2. Millised olid ootused viis aastat tagasi? Millisena kujutasid 2003. aastal arenguid viie aasta perspektiivis?

3. Milliseid muudatusi Eesti hariduses on toonud kaasa e-Ülikooli käivitamine?

4. Milline näeks välja tänane päev, kui toona poleks e-Ülikooli loodud?

Indrek Reimand Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja 1. Tegelikult mõnevõrra varem. Olin sellal Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) juhatuse liige ja tegelesin tegevustega, mis toetasid kõrgkoolide IT õpet ja IT kasutust õppes.

Suures osas tähendas see kõrgkoolidele arvutite ja muu raudvara ostmist, vähemal määral mobiilsustoetusi. Kuid oli selge, et õppe sisupool vajas enamat tähelepanu.

Samal ajal ülikoolide e-õppe entusiastide – Aune, Mart, Anne – koostöö kogus omaalgatuslikult pöördeid. Nägin EITSA-le võimalust ja rolli osaleda ülikoolide koostöö organiseerimises ja nii me koos e-Ülikooli konsortsiumi kujundamiseni jõudsime.

2. Võrreldes tänasega olid kõrgemad ootused selles osas, et e-õpe aitab ületada barjääre üliõpilaste (virtuaalseks) mobiilsuseks Eestis. See oli pigem nagu ettekujutus, et üliõpilased ei osale niipalju kui sooviks teise ülikooli töös just tehniliste probleemide tõttu, mida e-Ülikool aitab ületada. Täna arvan, et koostöö või selle puudumine sõltub rohkem ülikoolide õppe- ja äriprotsesside korraldusest, sh. koostöösoovist kui tehnilisest võimalikkusest. Samas olid mu ootused kõrgemad ka tehnoloogiliste lahenduste arengule infosüsteemide ühendamisel ja uute teenuste pakkumisel. Küllap toona alahindasin raskusi ja ülehindasin võimalusi, kuid usun praegugi, et siin on põhjust eesmärke seada ja pingutada.

3. Usun, et e-Ülikool on üldise kõrgkoolide karmi konkurentsi taustal olnud üks eeskuju andev ja ühist kasu toov koostööprojekt. Ta on kindlasti kaasajastanud õppetöö vormi kõrgkoolides ja isegi ka sisu.

Ta on andnud täiendava võimaluse – muidugi nendele, kes ise seda soovinud on – ennast personaalselt arendada aga ka ülikoolide ärimudelit kohandada. Sõnaga, see on üks uus tööriist vanade instrumentide kõrval. Kes soovib, see kasutab, nii nagu oskab.

4. Olen kindel, et e-õpe oleks ka ilma e-Ülikoolita kõrgkoolides ikka levinud. Lihtsalt see oleks olnud aeglasem, ebaühtlasem, individuaalsem, arvatavasti ka kallim. Ja poleks olnud sellist ilusat koosööd. e-Eesti, oleks vaid pisut väiksem.

Aune Valk Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli keskuse juhataja 1. Arutasime avalik-õiguslike ülikoolide avatud ülikoolide juhtidega aastaid võimaliku koostöövormi üle. Selleks oli isegi ellu kutsutud Tempuse projekt, mida vedas Sirje Virkus

Eesti e-Ülikooli (Tallinna Ülikool) ja mis analüüsis Hollandi, Soome ja Suurbritannia avatud ülikoolide kogemust. Kuna Eesti oli (on endiselt) nii väike ja ka ajad, st kaugõppeviisid, olid muutunud, siis oli selge, et meil ei ole mõistlik luua eraldiseisvat institutsiooni nimega avatud ülikool nagu see toimis Hollandis ja Suurbritannias. Eraldiseisvalt aga olid kõigi ülikoolide avatud ülikoolid jälle liiga väikesed, et oma tegevust sisuliselt arendada ja infrastruktuuri investeerida. Aastatuhandevahetuse paiku vedas toonane Tartu Ülikooli avatud ülikooli prorektor Teet Seene ka Balti avatud ülikooli koostööideed, kuid lätlased-leedulased ei võtnud vedu ja nii ei tulnud sellest midagi välja. Et koostöö peaks toimuma ennekõike e-õppe vallas oli selleks ajaks juba selge. Sisuliselt olid kõik ülikoolid koostöö poolt, suurimaks probleemiks oli vorm. Kartsime, et sihtasutuse või mitte tulundusühingu loomine ning asjaajamise ülalhoidmine võtab ära kogu tegevusrõõmu. Kui 2002. aasta suvel tuli Indrek Reimandiga EITSAst juttu õpikeskkond WebCT litsentsi ühisest ostmisest ülikoolidele, siis pöörasime selle idee kiiresti laiema koostöö peale. Nii sai juba küps idee endale katuse ning 2002. aasta sügisel enne e-Ülikooli ametlikku loomist sai selle nimel juba ka esimene europrojekti taotlus paberile.

2. Võin siin üsna julgelt kirjeldada tollaseid ootusi, tehes seda eÜlikooli avakonverentsi slaidide põhjal. Üks, mida kindlalt nägime, oli kasvamine “iseseisvaks organisatsiooniks”. Seda pole juhtunud. Ja nagu näib, pole see ka vajalik. Osaliselt on teostunud “ühine e-õppe portaal, kus kursuste ja õppematerjalide andmebaas ja otsingusüsteem, tugimaterjalid õppijatele ja õppejõududele.” Väga palju on aruteluenergiat ja raha läinud “ühise e-õppe keskkonna/dade” peale. “Ühistegevus e-õppe arendamisel ja populariseerimisel Eestis” on minu arust olnud üle ootuste edukas, samuti “koostöö üleeuroopalistes e-õppe projektides.” Vähem edukas on olnud “kooskõlastatud kursuste ja üliõpilaste vahetussüsteem” ning “koostöö regionaalsete õppimisvõimaluste pakkumisel.” Kui viie aasta tagusest pikemast ja ambitsioonikamast tulevikuvisioonist rääkida, siis arvasime, et e-Ülikool võiks olla “õppimisalase innovatsiooni algataja, Eesti majandusarengu mootor ja juhtiv e-õppe pakkuja Läänemere regioonis.”

3. Kõige üldisema ja laiema muutusena näen mina koostööd ülikoolide vahel. Ja ka seda, et selline koostöö on võimalik ja edukas, milles väga palju alguses kaheldi. 2003. aastaks oli vaid veidi üle kahe aasta tegutsenud Rektorite Nõukogu, mis toimis ülikoolide tippjuhtkondade tasandil, kuid paljudes õppe- ja teadusvaldkondades valitses siis ja valitseb siiani pigem konkurents, mis on ka mõistetav, kuna rahakott, mida jagada, on üks. Kuna e-õppe vallas polnud raha, mida jagada, siis polnud ka konkurentsi. Meie visioon oli, et koostöös on võimalik nii Eestist kui mujalt maailmast seda raha lihtsamini leida. On ilmne, et see ootus on 100%-selt täitunud. Koos saadud raha ühine kulutamine ühise idee nimel kindlasti liidab inimesi ja ülikoole.

Teiseks, e-õppe kui sellise jõudmine laiema avalikkuse, õppejõudude ja ka otsustajate (sh Haridus- ja Teadusministeeriumii) mõtetesse. See pole enam vaid väikese ringi friikide asi.

Ja kolmandaks. Tükk aega oli eÜlikool ainus õppejõudude suures mahus süstemaatiline koolitaja. Väga mitmetele õppejõududele oli e-õppealane koolitus üldse esimeseks kõrgharidusteemaliseks õppeks.

Seega mingis mõttes on e-Ülikool olnud õppimis- ja õpetamisalase innovatsiooni algataja.

4. Ei usu, et see talv oleks lumisem olnud :), kuid kes teab. Oleks on paha poiss. Tõenäoliselt oleks meil arvuliselt vähem e-kursusi, vähem e-õppeks valmis olevaid õppejõude. Meil oleks mitmeid erinevaid e-õppe keskkondi ja võimalik, et väiksematel koolidel poleks ühtegi, kuna viie aasta taguse ajaga võrreldes on keskkonnad veelgi kallinenud. Euroopas valitseks jätkuvalt arvamus, et Eesti ülikoolid pole koostöövõimelised ja arvatavasti poleks meid ka igale poole kutsutud

(nt EADTUsse, mis just üleriiklike konsortsiume koondab). Kindlasti poleks meil e-Ülikooli vahvat töökat kollektiivi, mis kõigi eeltoodud muutuste taga seisab.

Mart Laanpere Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskuse juhataja kt, teadur 1. Oli selge, et üheskoos tegutsedes on oluliselt paremad šansid edu saavutada. Õnneks suutsid otsustajad tookord üle saada tavapärasest ülikoolidevahelisest kemplemisest ja alustada reaalset koostööd. Määravaks osutus seejuures just meie suurima ja vanima ülikooli juhtkonna koostöövalmidus, selles osas tuleb kindlasti tänada Aune Valku.

2. Ootused keskselt (Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse poolt) pakutavate teenuste, ülikoolidevaheliste ühiskursuste/ühisõppekavade ja võrgustike osas olid algul ikka suuremad, aga ega ikka üle oma varju hüpata ei saa - sedalaadi muudatused võtavad rohkem aega. E-õppe Arenduskeskus on selles osas omalt poolt teinud kõik, mis võimalik. Üldjoontes võib saavutatuga rahule jääda.

3. Ma pole päris kindel, et e-Ülikool on avaldanud olulisel määral mõju kõrghariduse paremale kättesaadavusele. Kuid kindlasti on õppejõudude koolitus, digitaalse õppesisu loomise rahastamine ja haridustehnoloogide töölevõtmine aidanud kaasa kõrghariduse kaasajastamisele ja üldse innovatsioonile meie ülikoolides. e-Ülikooli tegevus on aidanud õppejõudude seas tähtsustada nende professiooni pedagoogilist poolt, mis üldjuhul meie akadeemilises kultuuris kipub jääma erialase spetsialiseerumise varju.

4. Meil poleks iga-aastaseid e-õppe alaseid konverentse ja koolitusseminare, e-õppe uudiskirja, digitaalseid õppematerjale oleks umbes 10 korda vähem kui praegu, e-õppekeskkondade kasutamine oleks mitmeid kordi passiivsem, haridustehnolooge oleks ülikoolides 2-3 korda vähem tööl, e-õpe oleks üksikute eriti uuendusmeelsete õppejõudude veider hobi. Ühesõnaga, olukord oleks umbes selline, nagu on praegu Lätis.

Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor 1. Asjad algavad tavaliselt väikese grupi inimeste uudishimust ajendatud uudsete asjade katsetusena, mis seejärel äratavad laiemat huvi. Ja kui asi laiemaks läheb, on vaja ka organisatsiooni, mis seda laiemat rakendust toetaks, arendaks, reklaamiks. Viis aastat tagasi oli e-õpe just selline väikese grupi katsetajate asi, mis oli äratanud laiema grupi huvi ja seega oli vaja asja vedavat organisatsiooni. Lisaks huvile altpoolt oli vaja ka toetust ülaltpoolt.

2. Ei uskunud, et e-õpe nii suurte hüpetega areneb, nii paljude inimeste asjaks saab. Kartsin, et kulub palju rohkem aega, koolitust, pessimistide vastuseisu. Kui vaadata arenguid näiteks e-õppe konverentside peeglis, siis on areng toimunud hämmastavalt sujuvalt. Seal taga on muidugi nii organisatoorsed, rahalised ja muud vahendid ja e-õppe Arenduskeskuse, haridustehnoloogide ja kõikide õppeasutuste suur töö.

3. Teave e-õppe olukorrast ja vahenditest jõuab iga asjast huvitujani (portaalid, konverentsid, koolitused) - ei pea seda ise kildhaaval isiklikku niigi nappivat aega kulutades kokku otsima. E-õpe on saanud nor-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|3

E- ÕPPE ABC

miks ja ma tõesti hakkan uskuma, et kunagi võib selle “e” sealt eest ära võtta, sest e-õppe poolt rikastatud õpe ongi norm. Koostöö kõrgkoolide vahel, mille võimalikkuses paneb asjade igapäevane raskus ikka ja jälle kahtlema, tundub e-Ülikooli puhul aeg-ajalt isegi toimivat.

4. Meid, e-õpet kasutavaid õppejõude , oleks palju vähem. Meil puuduks ühine arusaam, me kasutaks erinevaid termineid, erinevaid vahendeid, mis tunduksid meile ainuõiged, sest teisi me teakski. Me tunneks, kuidas jõud ei käiks üle sellest kiiresti muutuvast maailmast olulise teabe kättesaamisel. Meie seas oleks palju pessimiste, sest isiklike vigade baasil õppimine on väga valus.

Marge Kõrvits Tallinna Ülikooli avatud tasemeõppe programmijuht 1. E-õppe areng ja arendamine olid jõudnud niikaugele, et oli mõistlik ja vajalik luua selline ühendus nagu e-Ülikool. Igal ülikoolil eraldi oleks läinud raskeks arendada oma e-ülikooli. Eriti pingeliseks oli läinud vaidlus, millise e-õppekeskkonna kasuks otsustada. Üksikute entusiastide vabatahtlike jõupingutuste toetuseks ja tegijate ringi laiendamiseks oli hädavajalik luua keskne ühendus, mis sai nimetatud e-Ülikooliks.

Mõte ise oli edasiarendus umbes 7 aastat varem välja käidud Eesti Avatud Ülikooli ideest, mis pakuti välja kaugkoolitusealastel kokkusaamistel. Enne 21.veebruari 2003 suursündmust sai vähemalt pool aastat koosolekuid peetud ja teemat arendatud. Heameel on, et see arendustegevus leidis sellise suurepärase vormi, mis avas võimalused kiiremale ja tõhusamale arengule. Eeskuju sõbralikus Soomes oli ju ka mõttes ja meeles.

2. Ootused olid, et e-õpe hakkab jõudsalt arenema, tegijate ring hakkab laienema, teave levima - nii ongi ka juhtunud.

3. Arvan, et e-Ülikooli tegevus, eriti iga-aastased konverentsid, on toetanud kõrgkooli didaktika teemade käsitlemist ja sedakaudu selle teadvustamist ja arendamist ülikoolides.

4. Olen veendunud, et e-Ülikool oleks varem või hiljem ikka tekkinud - selle loomisest poleks saanud üle ega ümber. Hea, et tekkis varem ja täna saame öelda, et ühest tähtpäevast on 5 aastat möödas.

Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist 1. Eesti e-Ülikooli konsortsiumi loomise mõtted said alguse juba mitu aastat enne e-Ülikooli loomist. 2002. aasta aprillis toimunud Tartu Ülikooli poolt kokkukutsutud esimesel konsortsiumi loomise arutelukoosolekul räägiti õpikeskkonna WebCT konsortsiumi loomisest, mille liikmed saaksid ühiselt osta ja kasutada WebCT litsentsi. Koosolekul osalesid Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli (endise Tallinna Pedagoogikaülikooli), Eesti Maaülikooli (endise Eesti Põllumajandusülikooli), Estonian Business Schooli, Infotehnoloogia Kolledži, International University Audentese ja Mainori Ülikooli esindajad. Kaaluti konsortsiumi loomise erinevaid juriidilisi vorme (äriühing, sihtasutus, mittetulundusühing, koostööleping). Kõige sobivamaks vormiks pidas Tartu Ülikooli jurist Aliis Liin mittetulundusühingut.

Juba tookordsel esimesel koosolekul avaldasid mitmete ülikoolide esindajad arvamust, et loodava konsortsiumi eesmärgid võiksid olla laiemad: mitte ainult ühiselt WebCT litsentsi ostmine, vaid ka ülikoolidevahelise e-õppealase koostöö arendamine. Konsortsiumiga liitumise huvidena toodi välja kursuste/üliõpilaste vahetus, ühine rahvusvaheline koostöö, regionaalne ja tehniline toetus, rahaliste vahendite kokkuhoid, e-õppealase oskusteabe vahetamine ülikoolide vahel.

4|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Koosolekul otsustati, et 2002. a. mais võiks toimuda Tallinnas konsortsiumi konverents, kus kuulatakse Euroopa riikide kogemusi analoogsete konsortsiumide loomisest, arutatakse, millised on konsortsiumi eesmärgid, mis alustel hakkab koostöö toimuma, kes on huvitatud osapooled ning millised on edasised tegevused. Paraku ei jõutud sellise konverentsi toimumiseni mitte 2002. a. mais, vaid 2003.a. veebruaris.

2. Mina isiklikult lootsin, et konsortsiumi loomisega paraneb ülikoolidevaheline koostöö e-õppe arendamisel ning tekiks juurde inimesi, kes e-õppe arendamisega tegelevad. Olin tollal Tartu Ülikoolis ainus haridustehnoloog ning töökoormus oli üle pea kasvamas. Lootsin ka seda, et ühiselt koostööd tehes edenevad kergemini suured arendustegevused (nt veebipõhise õpikeskkonna ja ÕISi vahelise infovahetuse toimimise tagamine) ning paranevad rahastamisvõimalused. Tagantjärgi võib öelda, et ootused on täitunud paremini, kui arvata oskasin.

3. Tänu Eesti e-Ülikooli konsortsiumile toimub üle-eestiline e-õppe süstemaatiline arendamine. Ülikoolid eraldi poleks olnud nii edukad projektide kirjutamisel ning rahataotlemisel. Tänu rahalistele ressurssidele on saanud võimalikuks tegeleda laias mahus e-õppe sisutootmisega, õppejõudude e-õppe alase koolitamisega ning neile toe pakkumisega, infrastruktuuri arendamisega, õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisega jpm.

4. Kindlasti oleks e-õpe ülikoolides edasi arenenud ka siis, kui e-Ülikooli konsortsiumi poleks loodud, kuid mitte nii hoogsalt kui praegu. e-Õppe Arenduskeskuse eestvedamisel toimuvad tegevused on aidanud ülikoolides e-õpet populariseerida ning e-õppe kandepinda laiendada.

Praegu lahendatakse koos paljud arendusülesanded ning ülikoolid ei pea sama asjaga igaüks eraldi tegelema. Eesti e-Ülikooli konsortsium on hea näide sellest, et koostöö konkurentide vahel on võimalik.

Kadri Osula Estonian Business School’i õppeosakonna juhataja 1. e-Ülikool oli sel ajal nii uus asi ja ülikoolidel oli üsna vähe e-kursuste kogemusi. Kuna Estonia Business School (EBS) oli selleks ajaks juba hulk kursusi toimunud ning olime jõudnud ühe veebipõhise õppekava juba sulgeda, siis oli EBS huvitatud uute kogemuste saamisest ja nende jagamisest teiste ülikoolidega.

2. Tänu kogemustele ei olnud minu ootused ülemäära optimistlikud.

Teavitustöö ja valdava skeptitsismi muutmine õppejõudude, koolide juhtkondade hulgas oli vast põhiline, mida tundus, et e-Ülikool ühise tegevusena saab muuta. Sellest tulenevalt olid ka plaanid, et kõikides ülikoolides on näiteks viie aasta pärast hulgaliselt e-kursuseid ning tudengite mobiilsus ning valikuvõimalus selle võrra suureneb. Nagu ka õppejõudude mobiilsus.

3. Väga raske vastata. Ma ei ole e-Ülikooli asjadega otseselt kokku puutunud pärast 2004 aastat. Praegu kõrvaltvaatajana tundub, et asi on hästi käima läinud. E-õppe uudiskirja portaal on muljetavaldav.

4. Kui Eesti tudengite ja õppejõudude peale laiemalt mõelda, siis ega see elu ilma e-Ülikoolita nüüd ligi 60 000 üliõpilase jaoks, kes praegu kõrgharidust omandavad, väga palju teistmoodi ei oleks. Pole midagi parata, kõik inimesed ei ole aldid uuele - ja siin ei pea ma tegelikult silmas tudengeid. Tundub, et e-kursuste massilisem levik seisab ikka eelkõige õppejõudude, ülikoolide administraatorite taga.

Aga tore on see, et need, kellel on tahtmist uuendustega kaasa minna ja oma elu mõnel juhul olulisemalt lihtsamaks teha, nendel on see võimalus e-Ülikooli näol olemas. Samuti on see ääretult suurepärane võimalus eesti äärealade elanikel end kõrgkoolide juures arendada, õppida. Kõik inimesed ei pea ju Tallinnas ja Tartus elama või nende kahe linna vahet iga nädal sõitma! Suurepärane, et tänu e-Ülikoolile on see võimalik.

e-Õppe Arenduskeskuse uudised Hüppe projekt Alates 2008. aasta jaanuarist käivitus Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) ja e-Õppe Arenduskeskuse juhtimisel uus rahvusvaheline projekt e-JUMP 2.0 – Implementing e-Learning 2.0 in everyday learning processes in higher and vocational education. See EITSA, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning seitsme välispartneri osalusega projekt keskendub kolme web 2.0 elementidele orienteeritud õppejõudude koolituskursuse väljatöötamisele, piloteerimisele ning saadud tagasiside põhjal valminud tegevusuuringute baasil kursuste parendamisele. Lisaks lokaliseeritakse kõik kursused mitmesse erinevasse keelde. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu uue Elukestva Õppe programmi vahenditest kogusummas 9,2 miljonit krooni kahe aasta jooksul. Valminud kursused koosnevad eraldiseisvatest moodulitest, millest valdav osa integreeritakse ka e-Õppe Arenduskeskuse koolitusprogrammi.

Multimeedia koolitus 10.-14. märtsil toimus multimeedia koolitus, mille eesmärgiks oli tõsta haridustehnoloogide ja õpetajate/õppejõudude multimeediaalast kompetentsust mitmekesisemate õppematerjalide loomiseks e-õppes. Koolitajateks olid 6 multimeedia eksperti Richland Kolledžist (http://www. richlandcollege.edu/). Koolitusest võttis osa 41 haridustehnoloogi ja õpetajat/ õppejõudu. Loe koolituse kohta lähemalt: http://portaal.e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/ koolitus/multimeedia-koolitus

Haridustehnoloogia käsiraamat 28.-30. jaanuaril toimus Otepääl haridustehnoloogia talvekool teemal “e-Õppe tarkvara eri“, mille raames 34 haridustehnoloogi kutse- ja kõrgkoolidest koostasid wiki lehe (http://wiki.e-uni.ee/htkasiraamat/), kus on süstematiseeritud erinevate tarkvarade ülevaated.

Võrgustik võrgutab Kolmanda “Võrgustik võrgutab“ seminari teema “Õpiobjektide eri“ (http://portaal.euni.ee/e-voti/alamprojektid/vorgud/iii-vorgustik-vorgutab-opiobjektide-eri) tõi kokku 89 e-õppe huvilist õpetajat, õppejõudu ja haridustehnoloogi, kes jagasid oma kogemust teemadel: programm eXe Learningu õppematerjalide koostamiseks; küsitluste ja enesekontrolli testide väljatöötamine ning e-õpiku väljatöötamine programmiga CMS Simplega.

Õpetaja Kaja otsib endale e-kursuse loomiseks abilisi ■■ Lehti Pilt Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskuse haridustehnoloogia peaspetsialist E-õppe võimalusi uurides jõudis õpetaja Kaja seisukohale, et ta soovib kindlasti e-õpet kasutama hakata. Samal ajal on tal tekkinud mitmeid kõhklusi. Kas e-õpe on ikka minu jaoks? Kas ma saan hakkama, kui mul pole erilisi tehnilisi oskusi? Kaja kurtis oma muret kolleegile, kes teda kohe julgustama hakkas. E-kursust luues ei peagi ise kõigega hakkama saama. Kursuse koostamine toimub tihti meeskonnatöö tulemusena, sest tavaliselt pole ühel inimesel (õpetajal) kõiki vajalikke teadmisi ja oskusi, mida e-õppe kursuse ettevalmistamine ning läbiviimine nõuab. Oluline on leida üles inimesed, kes e-kursuse loomisel abi pakuvad.

Kolleeg soovitas Kajal pöörduda oma kooli haridustehnoloogi poole. Kaja kuulis esimest korda, et tema koolis töötab haridustehnoloog, kelle tööülesandeks on õpetajate e-kursuste loomise ning läbiviimise metoodika- ja tehnoloogiaalane nõustamine. Kaja otsustas haridustehnoloogile kohe helistada ning nõustamise aja kokku leppida. Helistades sai Kaja teada, et haridustehnoloog mitte ainult ei nõusta, vaid pakub kursuse loomisel ka tehnilist abi.

Järgmisel päeval jäi Kajale silma e-posti teel saabunud kuulutus paari päeva pärast toimuvast e-kursuste esitlemise üritusest. Kuna ürituse aeg oli Kaja kalendris vaba, siis otsustas ta osaleda. Kursuste esitlemisel tutvustati kolme uut e-kursust, mis olid saanud kursuse väljatöötamiseks rahalise toetuse. Kõik esitletud kursused jätsid väga hea mulje ning andsid Kajale häid mõtteid, kuidas oma kursust üles ehitada. Ürituse lõppedes jäi Kaja vestlema ühe kursuse autoriga, kes andis lubaduse, et kui Kajal peaks edaspidi e-õppe alast hea nõu vaja olema, siis võib julgelt tema poole pöörduda.

E-kursuste esitlemise üritusel sai Kaja teada, et ka temal on võimalik oma e-kursuse loomiseks raha taotleda. Toetusraha saamine aitab kursust paremini ette valmistada, sest siis on võimalik tellida teatud töid meediaspetsialistidelt. Miks mitte lasta kujundada oma kursuse jaoks pilkupüüdev piltpealkiri? Miks mitte luua illustreerivaid animatsioone?

Miks mitte salvestada mõned videoloengud ja panna need kursusele üles? Õhtul rääkis Kaja oma e-kursuse loomise ideest ka kodustele. Kooli haridustehnoloog aitab tal kursuse valmis teha, kuid kas ta ikka saab e-kursuse läbiviimisega hakkama?

Teismeline tütar kikitas selle peale kõrvu ning ütles silmade särades: “Siis me võiks ju koju internetiühenduse muretseda! Ning kui sul kursust läbi viies mingi probleem tekib, siis küsi minu käest.” See oli mõte, mis vääris kaalumist. Noor põlvkond on tehnoloogiaajastul sündinud ning ehk oskabki teismeline tütar teda teatud küsimuste puhul aidata.

Paari päeva jooksul leidis õpetaja Kaja e-kursuse loomiseks piisavalt abilisi. Nüüd tuleb vaid loota, et koostöö abilistega sujub hästi. Sellest, kuidas Kaja kooli haridustehnoloogiga kohtub ning millist abi ta haridustehnoloogilt saab, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|5

VIL L EMSI V EERG

Tiigrihüpe 2008 ■■ Signe Piirsalu Tiigrihüppe SA projektijuht Oma 11. sünnipäeva tähistas Tiigrihüpe Sihtasutus tõdemusega, et vaatamata esimeste hüpete edukusele kasvab tööpõld nagu nõiaväel, muutudes aasta-aastalt üha värvikirevamaks. Kirevust annavad eeskätt tohutu kiirusega muutuvad riist- ja tarkvaralised võimalused, mis leiavad üldhariduskoolides ka järjest laiemat kasutust. Tiigrihüppe roll nendes oludes ei ole teha mitte niivõrd pikki, vaid pigem paindlikke ja graatsilisi hüppeid.

Millega tegeleb Tiiger 2008. aastal? Üldjoontes jätkame ikka nende samade tegevussuundadega – koolitus, tarkvara ja keskkondade arendus, uurimis-, koostöö- ja arendusprojektid. Järjest enam pöörame aga tähelepanu erinevate infotehnoloogia võimaluste kättesaadavusele üldhariduskoolis. Nii näiteks tagab Tiigrihüppe Sihtasutus üldhariduskoolidele omaseks saanud e-Formulari vaba kasutamise koolirahvale, mis alates käesoleva aasta veebruarist kõigile tasuliseks muutus. Selle põhimõtte heaks näiteks on ka koostöös EENetiga äsjaloodud hariduse veebikeskkond HAVIKE, mis pakub kasutajatele mitmekesist eelpaigaldatud tarkvara valikut. Näiteks leiab HAVIKEsest Joomla prog-

rammi, mille abil saab kool ehitada nii kodulehte kui foorumit, klassikalist wikit esindab MediaWiki tarkvara ja veebipõhist e-õppe keskkonda Moodle. Tiigrihüppe toel valminud tarkvara on internetipõhine ja varustatud Creative Commons litsentsiga. Sellel tingimusel loodud õppematerjalid leiavad kindlasti laiemat kasutust ja annavad võimaluse kõigil õpetajatel loomisprotsessis osaleda. Õpetajakoolituses tutvustame peaasjalikult vabavaralisi vahendeid ning ärgitame julgeid ja pealehakkajaid õpetajaid osalema kogukondades, mis pakuvad uuendusmeelsetele õpetajale suurt tuge. Selliseid kogukondi on tekkinud juba terve hulk ja huvi nende vastu kasvab iga päevaga. Koolitusvaldkonnas teeb Tiigrihüpe algust uue programmiga, mille raames pakutakse järgmise paari aasta jooksul erinevaid mooduleid.

Tegemist on väikesemahuliste kursustega neile õpetajatele, kes on Tiigrihüppe Sihtasutuse II taseme baaskursuse DigiTiiger edukalt läbinud ja tunnevad suuremat huvi mõne seal käsitletud teema vastu. Näiteks on seni enam huvi pakkunud õppematerjalide loomine ja avaldamine Internetis, testide loomine prog-

rammiga HotPotatoes, video ja digipiltide kasutamine õppetöös ja paljud muud programmid. Paljud õpetajad sooviksid lähemalt tutvuda ka erinevate e-õppe keskkondadega, nagu VIKO ja Moodle. Muu hulgas oodatakse senisest rohkem teavet puutetahvli kasutamise võimaluste kohta, sest kuigi puutetahvel on paljudes koolides juba tuttav töövahend, kasutatakse sellega kaasnevat tarkvara täna siiski suhteliselt vähe. Sedalaadi kursuste puhul on suuremaks eeliseks paindlik lähenemine, mis on heaks garantiiks koolituse asjakohasusele.

Et kõik need toredad ettevõtmised üldhariduskoolides kenasti rakendust leiaks, kaasati käesoleval aastal sihtasutuse tegemistesse haridustehnoloog, kelle ülesandeks on muu hulgas koolide haridustehnoloogide võrgustiku toetamine. Täna leiab sellise ametinimetusega inimesi üldhariduskoolidest veel suhteliselt harva, kuid üsna lähemal ajal see kindlasti muutub.

Seda kinnitab asjaolu, et juba esimestel töönädalatel on värske haridustehnoloog algatanud mitmeid huvitavaid ettevõtmisi. Näiteks toimub paar korda kuus Koolielu infotund, mis on mõeldud kõigile asjahuvilistele õpetajatele ja kus käsitletakse erinevate IT- vahendite rakendamise võimalusi koolis. Juurdepääs nendele infotundidele on kõigile, sest need on kättesaadavad ka üle Interneti.

See on vaid väike osa Tiigrihüppe tegemistest, ootame teid meie kodulehele www. tiigrihype.ee.

Infoühiskonna õpetamise võrgustik ■■ Tarmo Kalvet Poliitikauuringute Keskus PRAXIS innovatsiooniprogrammi juht “Infoühiskonna õpetamise võrgustiku” (Network for Teaching Information Society, NETIS, http://www.netisproject.eu/) eesmärgiks on tugevdada tudengite teadmisi infoühiskonnast ja arendada sellealast kompetentsi.

Selleks töötatakse välja uus, kõrghariduse tasemel pakutav ja infoühiskonna teemasid käsitlev loengukursus. Projekti missiooni kohaselt: “Sõltub infoühiskonna areng Euroopas seda juhtivatest ja suunavatest kompetentsetest inimestest. NETIS püüab tõsta tudengite, õpetajate, teadlaste, ekspertide ja laiema avalikkuse oskusi ja kompetentsust töötades välja infoühiskonna teemal kättesaadava, ajakohase, innovatiivse ja jätkusuutliku e-õppe kursuse. Konstruktivistlikust lähenemisest tulenevalt kasutame moodulipõhist kursuse ülesehitust ja tagame tuginedes võrgustikus tekkivale rahvusvahelisele sünergiale usaldusväärse ja kohandatava sisu. Sel moel püütakse tõsta osalejate teadmisi ja arusaama infoühiskonna mõjust igapäevasele elule.”

2006. aastal alanud ning 2008. aastal lõppevat projekti koordineerib Budapesti Tehnoloogia- ja Majandusülikool (alaüksus Information Society Research Institute, ITTK) ning kaasatud on partnerid Itaaliast, Kreekast, Ungarist ning Ühendatud Kuningriikidest. Eestist osaleb PRAXIS, kes teeb tihedat koostööd Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudiga. Tänaseks on kokku pandud infoühiskonna õpik ning selle alusel on läbi viidud õpetamine mitme-

6|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

tes riikides. Osalejatelt saadud tagasiside kohaselt ollakse kursusega rahul – kaetud on erinevad aspektid ning teoreetilist osa ilmestavad erinevate riikide kohta koostatud kaasusanalüüsid. Aprillis 2008. aastal leiab aset õpetamine Tallinna Tehnikaülikoolis (http://hum.ttu. ee/). Kursuse, mille keskmes on e-valitsemise spetsiifika, eestvedajateks on prof. Wolfgang Drechsler ja Tarmo Kalvet, külalislektoriteks on Ülle Madise, Tarvi Martens jt.

Projekti partneritel on olnud väga suur huvi Eestis toimuvate arengute osas ning seetõttu on koostatud pikem analüütiline ülevaade Eesti infoühiskonna arengutest alates 1990. aastatest. Selles väidetakse muu hulgas, et peamised Eesti infoühiskonna kujunemist mõjutanud tegurid on majanduslikud faktorid, avaliku sektori aktiivne roll, tehnoloogiline kompetents ning sotsiaalkultuurilised tingimused. Eesti infoühiskonna arengu alustaladeks on olnud telekommunikatsiooni- ja pangandussektorid; ettevõtted nendest sektoritest on samuti oluliste teadlikkust tõstvate ning haridusalaste initsiatiivide taga. Avaliku sektori tegevus on samuti olnud märkimisväärne läbi toetava regulatiivse keskkonna võimaldamise, aga ka infrastruktuuriliste projektide ning innovatiivsete e-teenuste käivitamisel. Avaliku sektori arenguid on samuti mõjutanud mõningad valitsusvälised organisatsioonid. IKTalased oskused ning teadus- ja arendustegevusalane võimekus, mis on paljuski nõukogudeaja pärand, on samuti tähtsal kohal (http://www. praxis.ee/data/PRAXIS_WP_30_NETIS_Kalvet.pdf).

E-Õppe Tsunft ■■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor Tänu e-Õppe Arenduskeskusele oleme kõik üksteise tegemistega kursis. Meil on igaaastased konverentsid vaheldumisi Tartus ja Tallinnas, tänavune on juba kuues; meil on sügiseti väiksemates kohtades koolitusseminarid; kõikide haridusasutuste haridustehnoloogid kohtuvad regulaarselt; meil on e-Õppe Arenduskeskuse toel valminud kursuste avalikud esitlused, uudiskiri ja palju muud. Kui me aga tahame kursis olla sellega, mis toimub väljapool Eestit, siis sellega kursisolemine hakkab nõudma kas väga palju aega, et Internetist kildhaaval infot kokku ajada, või raha, et kuhugi kaugele õigele konverentsile sõita. On küll ka Euroopa Liidu ülevaated, aga need on enam poliitilised kui pedagoogilised/tehnilised. On aga veel üks võimalus ennast e-õppe arengutega kursis hoida. Kokkuvõtte sellest, mida ligi 30 tuhat meie kollegi üle maailma, enamus e-õppe professionaalid, nii firmadest kui õppeasutusest, teevad, milliseid tehnilisi vahendeid kasutavad jne, toob oma liikmeteni. organisatsioon, mille eestikeelne nimi võiks olla “e-Õppe Tsuft” (ingl.k. e-Learning Guild). Olles nüüd juba aasta selle tsunfti täieõiguslik liige, tutvustan allpool tsunfti tegemisi, eriti neid, millest osasaamiseks ei pea sentigi maksma (OK, arvuti ja Internetiühendus peaks olemas olema).

Kõige olulisem teadmine tsunftist on tema veebilehe aadress: http://www.elearningguild. com (kes trükitud aadressi kasutab – keskel on 2 g-d). Aga enne, kui vaatame, mida e-Õppe Tsunft pakub, paar sõna liikmetest. Tsunftil on nelja tüüpi liikmeid. Kõige esimene rühm on nn. assotsieerunud liikmed – selleks saamiseks on vaja ainult veebis registreeruda. Järgmine on täisliige, mis tähendab liikmemaksu aastas 99 dollarit (momendil on see natuke üle 1000 Eesti krooni), siis on Plus liige, kelle aastalõiv on 695$ ja kõige krooniks on Premium liige aastamaksuga 1695$. Vastavalt liikmelisuse tasemele on ka teenused, mida e-Õppe Tsuft pakub. Rõõmuks esimestele, tasuta astme liikmetele, suurendatakse pea igal aastal neile kättesaadavaid teenuseid.

E-õppe Tsunft on liikmete poolt juhitud infokeskus, kus kõik osalised aitavad üksteist, seega on tegemist ühe näitega toimivast praktikakogukonnast (ingl.k. community of practice). See, millega ja kuidas e-õppe tsunft oma liikmeid aitab, on väga mitmetahuline tegevus. Püüan anda kiirülevaate, teades juba ette, et osa asju jääb kajastamata, aga need leiate tsunfti veebist ülesse.

mis aga on üsna kõrge) ja asi tasub ennast igati ära. Mitmekordse osaluse kogemusega võin öelda, et tase on väga hea ja materjali oma õppetööks jaoks saab kuhjaga Kord nädalas saate e-mailiga uudiskirja “e-Learning Insider”, kus on sees uudised kõigi muude teenuste kohta (vt. järgmised lõigud).

Antakse välja elektroonset aja k ir ja “Learning Solutions eMagazine”, mis on kõigi nelja klassi liikmetele tasuta. Võimalik on lugeda ka kõigi eelnevate ajakirjade artikleid, mida on juba umbes 250. Artikleid saab otsida nii kategooriate kui võtmesõnade kaudu. Veel mõned kuud tagasi oli ajakiri kättesaadav ainult päris liikmetele, nüüd aga kõigile, ka assotsieerunud liikmetele.

Antakse välja e-raamatuid.

Ka need on kõigile tasuta.

Momendil on saadaval 7 e-raamatut e-õppe kuumadel teemadel: sünkroonsete vahendite kasutamine, e-õppe strateegia käsiraamat, e-õppe keskkondade valimine, samade keskkondade haldamine jne. Raamatud on pdf formaadis, värvilised.

Toimuvad reaalajas igakuised kahepäevased e-seminarid – kasutatakse Adobe Connect tarkvara, mis osalejate poolel vajab ainult brauseri olemasolu. Näiteks 5. ja 6. juunil toimuva seminari teema on e-õppe materjalide valmistamise vahendite valik, kombineerimine ja kasutus. Tehniline tugi nendele üritustele on väga hästi organiseeritud ja üritused ise annavad hea näite sellest, kuidas viia läbi 100% kaugkoolitust info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahenditega. Seminarid on tasulised, aga kuna e-Õppe Tsunft on väga haridussõbralik organisatsioon, siis algsest üsna hirmutavast 1000-dollarilisest osavõtumaksust kõik allahindlused (näiteks liikmeks oleku puhul 100$) maha arvates, jääb sellest järgi ca 400 dollarit. Kutsuge mõned sõbrad vaatleja staatuses koos teiega osalema (mis ei ole väga legaalne – on ka nn. kollektiivne osalustasu,

Kak s kord aastas organiseeritakse kolmepäevased konverentse, kus toimub ka e-õppe vahendite näitus ja loodud e-õppe kursuste tutvustuseks nn. DemoFest. Kevadine konverents toimub USA idarannikul, sügisene läänerannikul.

Korraldatakse liikmete abil uuringuid, mida nimetatakse 360˚ uuringuteks. Uuringute baasiks on muidugi Tsunfti enda liikmeskond, aga vastata saavad ka mitteliikmed. Kõik uuringud on kättesaadavad alates tasulisest liikmelisusest, erandina saavad juurdepääsu need assotsieerunud liikmed, kes antud uuringus osalesid.

Antakse välja auhindu liikmete arvamuse põhjal.

Üleavaate sellest, milliseid hinnaalandusi erineva taseme liikmelisus millele annab ja millised teenused on kellele kättesaadavad, leiate kokkuvõtlikust tabelist aadressilt: http://www.elearningguild.com/content. cfm?selection=doc.787 Küsitlusi täites jms. tehes on võimalik teenida e-Õppe Tsunfti elektroonset raha, mille ühikuks on kulden (ingl.k. guilder). Selle raha eest on võimalik tellida endale igasugust kraami e-Õppe Tsunfti logoga, näiteks T-särke, kelli, mälupulki jne. Kuldnaid saavad teenida ka assotsieerunud liikmed.

Lõpuks üleskutse. Momendil on liikmelisuse Topp 10 viimane liige Iirimaa 155 liikmega. Kui iga teine e-Õppe uudiskirja lugeja hakkab assotsieerunud liikmeks, siis võiksime me mitte ainult edestada Iirimaad, vaid tõusta näiteks Austraalia (600 liiget) ja Suurbritannia (1200 liiget) vahele. See ainult registreerimise vaevaga saadav info hulk tasub kindlasti ühinemist. Ja grupiti pärisliikmeks astumisel langeb aastane osavõtumaks kuni 59 dollarini. Lugege e-Õppe Tsunfti veebist!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|7

EDULO OD

Pisikese ungarlanna neli suurt e-sammu Eestis ■■ Intervjuu Viktória Tóth`iga, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi erakorralise ungari keele lektoriga, tegi Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir

Mis on Sinu arvates e-õpe?

E-õpe on minu arvates suurepärane kaasaegne võimalus kõigile iseseisvaks õppimiseks Interneti vahendusel. E-õppe keskkondi kasutades ei kao suhe õpetaja ja õpilase vahel, aga see muutub, andes õpilasele rohkem võimalusi ning õpetajale tuutori rolli, mille kaudu nendevaheline suhe on tasakaalukam ja demokraatlikum kui traditsioonilise õpetamise-õppimise puhul.

Millal ja missugune oli Sinu esimene kokkupuude e-õppega?

Minu esimene samm e-õppe teel oli 2006. a. kevadsemestril, kui ma osalesin Krista Uibu e-kursusel “Akadeemiline teksti loomine”. Ma sain selle kursuse kaudu e-õppest väga häid kogemusi ja veendusin selles, et e-õppe kaudu on võimalik palju tõhusamalt ja iseseisvamalt õppida, kui tavalistel kursustel. Sellel kursusel õppides sündis mõte teha oma loengusarjast “Ülevaade ungari kirjandusest” e-kursus, kuna oli täiesti selge, et kursus oma suure mahu ja rohkete lugemisülesannete tõttu oleks palju tõhusam e-kursusena.

Kursuse ettevalmistamiseks valisin Lehti Pildi õpidisaini e-kursuse 2006. a. sügisel, kus tegelesime oma kursuse ülesehituse, tegevuskava ja aineprogrammiga ning kevadsemestril 2007 läks minu esimene e-kursus käima.

Kursuse tegin aga valmis tegelikult paralleelselt kursuse jooksmisega. Sel semestril käib kursus teist korda ja vahepeal teen parandusi esimese aasta kogemuste põhjal.

Teiseks sammuks osutus e-kursuse lehekülje loomine edasijõudnud hungaroloogia õpilastele. Õppetoolis tegeleme ungari ilukirjanduse tõlkimisega eesti keelde, aga üks osa õpilastest on stipendiaatidena Ungaris, teine osa on Tallinnas ja kolmas osa on Tartus. E-kursuse loomine selleks, et nad saaksid omavahel suhelda ja teineteiste tekste vaadata, kommenteerida, tundus väga loogiline. Esimest korda kasutasime WebCT õpikeskkonda eelmisel kevadel János Háy Géza-poisike näi-

8|

dendi tõlkimise ajal, mis hiljem oli esimesel lugemisel Draamateatris ja sügisel jätkasime tööd Balatonfüredi Tõlkemaja tõlkekursusel osalemise raames, kuna osalenutest oli ainult 3 õpilast Eestis, 5 viibis Ungaris.

Kolmas samm oli see, et selle õppeaasta sügissemestril oli ungari keele järgukursus 19 õpilasega tavatult suur, teisel aastal tuleb palju ja rasket grammatikat, tunde on aga ainult kaks korda nädalas. Sellepärast otsustasin teha õpilaste lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamiseks tugikursuse WebCT keskkonnas. Sama tugikursus läheb nüüd edasi ka kevadsemestril, kus õpilased loevad juba lühikesi ilukirjanduslikke tekste ungari keeles ja loovad oma tekste WebCT õpikeskkonnas, kus on hea jälgida seda, mida teised kursusekaaslased teevad, ja samas on ka võimalus vaadata kõiki minu poolt parandatud tekste ja õppida mitte ainult oma, vaid ka teiste vigadest.

Neljas, praegune samm oli see, et õpilaste ungarikeelsete kirjalike tööde parandamisel on silma torganud alati samad vead, samad grammatilised küsimused, mis tekitavad eestlastele raskusi ungari keele õppimisel. Eelmisel suvel ungari lektorite konverentsil pidasin loengu eestlastele tüüpilistest vigadest ja lahendusvõimalusena pakkusin välja harjutuste kogumiku valmistamise, mis aitaks neid vigu vältida. Aga selle asemel, et seda paberkandjal teha, oli juba kohe ilmselge, et kõige mõistlikum oleks see vormistada just e-kursusena. Seega võiks kursust kogu aeg arendada, mitmekesisemaks teha, aktuaalsemaks muuta, teha erineval tasemel olevatele õpilastele erinevate raskusastmega ülesandeid andes samas palju võimalusi enesetestimiseks. Selle kursuse “Praktiline ungari keele grammatika” kallal töötan ma käesoleval kevadsemestril ja kavatsen kursuse avada järgmise aasta sügisel. Kursuse valmistamisel motiveerib mind väga ka see asjaolu, et mul oleks jätta midagi järgmisele ungari keele lektorile, kes minu asemele tuleb Eestisse.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Miks otsustasid oma kursused läbi viia e-õppe vormis?

Esimese, kirjanduse kursuse loomine oli tingitud kursusele vajaliku lugemismaterjali suurest mahust, võimaluse puudumisest süveneda ilukirjanduslikesse tekstidesse tunnis ja abimaterjalide (heli-, pildi- ja videofailide ning teiste materjalide) olemasolust Internetis, mida samuti ei oleks olnud võimalik näidata auditoorsete tundide jooksul.

Järgmiste kursuste puhul aga tekkis pigem küsimus, et miks mitte e-õpe?

Kui palju ja mis teemal on Sul praegu e-kursusi? Missugune on nendel kursustel e-õppe ja auditoorse õppe vahekord?

Kõige tõsisem ja põhiliselt e-kursusena toimuv kursus on minu esimene kursus “Ülevaade ungari kirjandusest”, kus auditoorsed kohtumised toimuvad ainult kaks korda semestri jooksul, esimene on sissejuhatav tund ja teine on esimese rühmatöö ettevalmistamin. Kuna minu kogemuste põhjal võib e-õppes rühmatöö olla keeruline, siis tahaksin selle ladusale toimumisele kaasa aidata auditoorse kohtumisega.

Tõlkimise kursus on pigem ainult taust ja abivahend meie jooksvatele ilukirjanduse tõlkimisprojektidele. See ei ole alati aktiivsel kasutusel, aga see on vajalik, kui suurema rühmaga tõlgime, sest kõik tõlkijad ei pruugi alati Tartus või Eestis olla.

Ungari keele järgukursus on samanimelise kursuse tugikursus, kus põhiline õppimine (65% õppetööst) toimub auditoorsetes tundides, umbes 35% kursusest on pakutud e-õppena.

Minu praegu valmiv, Praktiline ungari keele grammatika kursus saab olema täielikult veebipõhine, seega võivad osaleda ka need õpilased, kes kursuse toimumise ajal Ungaris või mujal välismaal viibivad. Kuna kursus käsitleb suuremalt osalt eestlastele raskusi tekitavaid küsimusi, on kasulik osa

võtta sellest ka siis, kui nad on parasjagu ungarikeelses ümbruskonnas, kuna Ungaris segarühma õpetav õpetaja ei saa alati keskenduda eestlaste probleemidele.

Missugune on olnud õppijate tagasiside Sinu kursustele?

Ma olen juba harjunud sellega, et eesti õpilased ei avalda arvamust väga kergelt, aga kirjalikult on see nende jaoks lihtsam. Eelmisel aastal küsisin tagasisidet esimest korda toimunud kirjanduse kursuse kohta. Tundus, et õpilased olid rahul, neile meeldisid mitmekesised ülesanded, enesetesti võimalused, nad tundsid ennast e-kursuse keskkonnas hästi nii nagu minagi.

Kindlasti on Sinu e-kursustel olnud õnnestumisi ja ka möödalaskmisi.

Palun too mõni näide. Õnnestumiseks nimetaksin eelmise aasta kirjanduse e-kursuse tulemusi. Seda alustas 21 inimest, 3 jättis pooleli, 18 sooritas – sellest aga 13 hindega “A“, mis oli väga selge märk sellest, et kuna iga nädal tuli kursuse materjalidega tööd teha, tuli õpilastel varem või hiljem lihtsalt otsustada, kas nad jaksavad või mitte. Ja kui keegi on otsustanud, et ta teeb selle lõpuni, siis tegi kõik oma võimete järgi.

Enamik ülesandeid, eriti loomingulised olid minu ootustest palju paremini sooritatud. Õnnestumiseks võib nimetada ka seda, et põhiliselt selle aasta Ungari järgukursuse e-tugikursusel kirjutatud töödes esinenud vigadega tegid õpilased minu jaoks võimalikuks selle, et nende vigade põhjal võin teha nüüd valmis järgmise, Praktilise ungari keele grammatika kursuse.

Möödalaskmistest ehk nii palju, et kuigi ma proovin silmas pidada ja arvestada ka sellega, et e-kursusel osalemine säästaks ka minu aega, ei ole see siiamaani õnnestunud.

See ei ole küll möödalaskmine, sellega on lihtsalt kogu aeg väga palju tööd, nagu maja ehitamisega, mis kunagi valmis ei saa.

Teine probleem on see, et mõnikord tun-

dub, et ma ei tunne piisavalt e-õpikeskkonna võimalusi, seega ei oska ma veel kõiki vahendid efektiivselt kasutada, tõenäoliselt võiks samad asjad teha kiiremini, lihtsamini ja vähema tööga. Aga kogemused tulevad märkamatult juurde ja aastaga olen juba “oma maja ehitamisel” palju enesekindlam.

Kas Sinu tulevikuplaanid on seotud e-õppega? Kuidas?

Järgmine aasta on mul viimane aasta ungari keele lektorina Tartu Ülikoolis. Kindlaid plaane tuleviku kohta mul ei ole veel, kuna ei ole veel selge, kus me hakkame pärast elama.

Aga see mõte, et mul on ka hiljem võimalus e-õppega tegeleda ja et seda võib teha ükskõik kuskohas maailmas, meeldib mulle väga.

Mida soovitaksid õppejõududele/õpetajatele, kes alustavad e-õppega?

1. Sama, mida Triin Marandi soovitas ühel e-lõunal: osalege kõigepealt õpilasena mõnel e-kursusel. Siis saab ise veenduda, mils tunne on seal õpilasena liikuda ja mida õpilased ootavad e-kursuse keskkonnalt ja õpetajalt.

2. Esimesena tasub hakata tegelema sellise teemaga, mis on endale südamelähedane ja mille kohta on juba suhteliselt palju materjale valmis. Sest materjalide valmistamine ühteaegu kursuse ehitamisega võib osutada liiga keeruliseks, kui ei ole piisavalt aega.

3. Soovitan väga osaleda sellistel e-kursustel õpilasena, kus tuleb oma tulevase kursusega tegeleda ja osa sellest valmis teha. See sunnib inimest tööle, õpetaja ja kursusekaaslaste ideed ja soovitused annavad jõudu tuleviku tegemisteks. Ja siis, kui ise tuleb tööle hakata, on, millest lähtuda. Ise proovin sügissemestril alati õpilasena osaleda e-kursusel, kevadel ehitan siis osaliselt sügissemestri kogemustest oma kursust.

Sa oled rahvuselt ungarlanna. Kuigi Sul ei ole keeleprobleeme, oskad ehk ütelda, kas eesti keelt emakeelena mittekõneleval õppejõul on kursusi läbi viia kergem auditooriumis või veebikeskkonnas?

Auditoorne õpe on selles mõttes kergem, et publikum üldiselt mõistab, et oled välismaalane ja teed keelevigu. Ja nagu öeldakse “A szó elszáll, az írás megmarad.” – “Öeldud sõnad haihtuvad, kirjutatu aga püsib.” Seega suuliselt ei ole väga hullu, kui ütled midagi valesti, aga teisalt, kui midagi on kirjas, see jääb alles.

Veebikeskkonnas proovin pidevalt palju tähelepanu pöörata sellele, et valmismaterjalid, ülesannete, foorumite tekstid oleksid keeleliselt veatud. See aga tähendas eestikeelse kirjanduse kursuse loomisel seda, et minu kolleegid pidid iga ülesande, iga harjutuse eraldi läbi lugema. Kui materjalid on aga üleval ja neid muuta ei ole vaja, siis on lihtsam, kui auditoorses õppes, sest rohkem vigu ei tule. Minu teised kursused on aga põhiliselt ungari keelega seotud, kus kommunikatsioon toimub enamasti ungari keeles, veebikeskkonnas ei ole seal enam keelelisi raskusi.

Palun võrdle e-õppe kasutamist Ungaris ja Eestis?

Enne seda, kui ma Eestisse tulin, ei olnud ma e-õpet Ungaris kohanud. Selle kasutamine Ungaris on aga juba sellepärast rohkem piiratud kui Eestis, et Interneti kasutamine ei ole veel niivõrd levinud minu kodumaal.

Mul on üldiselt mulje, et ungari õpetajad ei kasuta veel õpetamisel nii palju Interneti võimalusi ja üleüldse tehnilisi võimalusi, kui tegelikult võiks ja tasuks. Muidugi muutub palju ka Ungaris, konverentsidel räägitakse juba “e-learning”ist – vastav sõna tundub veel ungari keeles puuduvat −, aga sellise võrgustiku kohta nagu e-Ülikool Eestis, ei ole ma oma kodumaal infot leidnud. Takistuseks võib olla tehniliste võimaluste puudumine ja puudulik inimressurss ungari õpetajate üha suureneva töökoormuse tõttu. Juba on aga olemas riiklikke programme, mis toetavad e-õppimise levimist Ungaris, kuigi mulle tundub, et sellealane koostöö toimub praegu ainult välismaiste partneritega ja pigem nende eestvedamisel.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|9

TÖ ÖL EHT NR. 0 8

✁

EDULO OD

Eesti e-Ülikooli uudised Tartu Ülikool

Audio kasutamise võimalused õpetamisel

Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

Ajaveebid õppetöös ■■ Ingrid Maadvere Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tiigrihüppe Sihtasutuse haridustehnoloog, Lasnamäe Lasteaed-Algkooli infojuht Muutub ka õpetaja töö – ajaveebe lugedes kaob ära see vihikupaki ja punase pastaka sündroom, mis paneb keskenduma ainult vigadele. Tähtsaks muutuvad hoopis teised asjad - mõtted, ideed, isiksused.

Lisaks toob võimalus teiste ajaveebe kommenteerida õpetaja kõrvale veel hulga teisi õpetajaid. Õpilastest saavad õpetajad. Siinjuures on tähtis selgitada, et õpilased jääksid üksteise vastu viisakaks ja ei teeks haiget. Sõnad on teatavasti koletud relvad.

10 |

■■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Mis on audio?

Audio võib olla muusika, kõne või mistahes heli. Seda saab kasutada erinevatel eesmärkidel - meeleolu loomiseks, tähelepanu köitmiseks, informatsiooni edastamiseks, ülesannete ühe osana jne. Internet võimaldab kasutada nii eelsalvestatud ja lõigatud audiofaile kui kuulata reaalajas asetleidvaid ülekandeid ning osaleda audiokonverentsidel.

Audiomaterjali formaadid

eFormular on Tartu Ülikooli töötajate jaoks endiselt tasuta kättesaadav

Ajaveebide pidamine on lihtne ja annab õppetööle palju juurde ning päris kindlasti tasub ühel õpetajal neid oma töös kasutada.

Kui palju aga ajaveeb muudab õppetööd sisuliselt? Kas tegemist on lihtsalt elektroonse vihikuga või millegi enamaga? Kogemus ütleb, et millegi enamaga. Võrreldes tavalise vihikuga, mis liigub põhiliselt õpilase ja õpetaja vahel, mõnikord sattudes ka lapsevanema silma alla, on ajaveeb palju avatum.

Kõige suuremaks üllatuseks õpilastele ongi alguses see, et tema ajaveebi loevad paljud inimesed ja seega ka sõnadel on hoopis suurem kaal. Õpilased pingutavad rohkem ja vähehaaval hakkavad tekstid muutuma sisukamaks ja mõtted paindlikumaks.

Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus osaleb ühes Saksa, Taani, Poola ja Eesti ülikoolide koostöös valminud rahvusvahelises projektis COMBLE, mille põhisisuks on “blended learning” (e-õppe ja auditoorse õppe ühendamine) teemaline arendustöö. Projekti käigus valmib ka Methopedia - wikilaadne e-õppes kasutatavate meetodite kogum. Muuhulgas planeeritakse projekti raames välja töötada üks koolituskursus nn rakenduspartneritele. Kursus peaks tutvustama/õpetama võimalusi /blended learning/ tüüpi õppe läbiviimiseks (nii tehnilist kui ka didaktilist poolt). Sihtgrupiks on ennekõike koolituste korraldajad.

Näiteid ajaveebidest hariduses: • Huvigrupi ajaveeb – DigiTiigri koolitajate ajaveeb http://digitiiger.blogspot.com/ • Uudiste ajaveeb – Arvutiuudised Tartu ja Tartumaa õpetajatele http://digiweiko.blogspot.com/ • Kooli ajaveeb – Tallinna K. Pätsi Vabaõhukooli elust http://ullekool.blogspot.com/ • Klassi ajaveeb – Laagna Gümnaasiumi 3. b klassi ajaveeb http://tlgliiaklass.blogspot.com/ • Õpetaja ajaveeb – Varje Tipu ajaveeb http://varjeblog.blogspot.com/ • Õpilase ajaveeb – 4. klassi õpilase Kristjani ajaveeb http://kristjan566.blogspot.com/ • Õppeaine ajaveeb – Gustav Adolfi Gümnaasiumi 6. b klassi kirjandus http://6bkirjandus.blogspot. com/ • Projekti ajaveeb – Hugo Treffneri Gümnaasiumi “Kevadpäev Euroopas 2007” http://htgblogi. blogspot.com • Kursuse ajaveeb – Ajaveebi e-kursus http://ajaveebikursus.blogspot.com/

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

1. helifailidena, mis tuleb enne kuulamist oma arvutisse salvestada ja alles seejärel saab neid kuulata

✁

21. jaanuaril 2008. a. sõlmisid Tartu Ülikool ja 5D Vision OÜ lepingu, mille kohaselt on Tartu Ülikoolil õigus kasutada eFormulari teenuseid lepingus toodud tingimustel. Ülikool tasub kasutuslitsentsi arve tsentraalselt ning üksikud kasutajad ei pea oma küsimustike eest ise maksma.

Lepingu alusel on eFormulari teenust võimalik kasutada eFormulari registreerunud ja registreeruvaid isikuid, kellele Tartu Ülikool on andnud õiguse kasutada oma e-posti aadressi (aadressi domeeniks on @ut.ee). Tartu Ülikooli töötajatel ja üliõpilastel on käesoleva aasta jooksul võimalik eFormulari kasutada ülikooliga seotud kasutusvaldkondades (nt uurimistöö andmete kogumiseks vajaliku ankeetküsitluste koostamiseks ja levitamiseks, kontrolltöö või testi koostamiseks ja läbiviimiseks, koolituskursustele registreerumisvormi koostamiseks). Loe lähemalt: http://www. ut.ee/355136

eelis on selles, et neid on võimalik kõikjale kaasa võtta ning kuulata audiomaterjali igal pool – bussis, trammis, trennis jne.

Salvestatud audio kasutamise näited Audiomaterjale võib kasutada kursustel mitut moodi: • paluge õppijatel teha audiokokkuvõtteid loengus kuuldust, loetud materjalist või aruteludest

Audiomaterjali levitatakse veebis kahel viisil:

2. striiminguna (inglise keeles audio streaming), mida saab kohe veebilehitseja aknas või audiomängijaga kuulama asuda (ilma et tuleks fail enne arvutisse salvestada). Veebis striiminguna oleva audiomaterjali võib eelnevalt salvestada või siis reaalajas edastada.

Viimase võimaluse kõige levinum näide on reaalajas kuulatav raadio.

Enimlevinud audio failiformaadid on MP3, WAV, WMA ja RealAudio.

Näiteks MP3 formaadis salvestatud audiofail võib olla 10 korda väiksem kui originaal helifail.

Põhjalikuma ülevaate erinevate audiofailide formaatidest leiate Wikipediast sisestades otsingusse sõna “Comparison of audio codecs”.

• püstitage ülesandeid, mis nõuavad suulist vastamist.

Näiteks võõrkeele õppes paluge õppijatel kirjeldada inimesi, ruumi, tegevusi ning andke seejärel vastuseid kaasõppijatele kuulata • lisage kursusele audio tervitus • lisage keerukate diagrammide ja jooniste juurde audio kokkuvõtted (audio materjali vahend võimaldab genereerida ka html-koodi, mille saate lisada kursuse materjalidesse) • looge audio sõnastik raskesti hääldatavatele sõnadele • püstitage ülesandeid ja teste, mis eeldavad mõne audiomaterjali kuulamist • looge audiofail uute sõnade, tekstide või dialoogide kuulamiseks võõrkeelte õppimisel.

Audiofailide mängijad Audiofaile saab arvutis kuulata erinevate mängijatega. Enim kasutatavad mängijad on

Uute e-kursuste esitlus Tartu Ülikoolis

• Windows Media Player http://www.microsoft.com/windows/windowsmedia/ • RealPlayer http://www.realplayer.com/ • iTunes http://www.apple.com/ • Winamp http://www.winamp.com/ • VLC http://www.videolan.org/vlc/

27. veebruaril toimus Tartu Ülikooli uute e-kursuste esitlus, mille väljatöötamist toetati ESF meede 1.1 projekti “Regionaalselt kättesaadav kvaliteetne kõrgharidus läbi e-õppe arenduse” (REDEL) raames. Esitleti 11 uut kursust, mis on valminud WebCT ja Moodle keskkonnas.

Loe lähemalt: http://www.ut.ee/152218

Põhjalikuma ülevaate erinevatest audio mängijatest leiate Wikipediast sisestades otsingusse sõna “Comparison of media players“.

Lisaks arvutis audiofailide kuulamisele on võimalik salvestada failid otse väikestele seadmetele – MP3 mängijale või siis iPod’i. Väikeseadmete

✁

Ajaveebid ehk blogid on Eesti üldhariduskoolis populaarsed ja päevast päeva tekib juurde aina uusi lahendusi, kuidas neid õppetöösse integreerida. Tavalisest veebipäevikust, kuhu üks inimene oma mõtteid kirja paneb, on saanud midagi enamat.

Ajaveebi võib pidada huvigrupp, kool, klass, õpetaja või õpilane. Ühel ajaveebil võib olla üks autor või mitu. Ajaveebi saab rakendada uudiste edastamiseks, õppeülesannete vahendamiseks ning täitmiseks, projektitööks või lausa terve kursuse ülesehitamiseks. Kogu töö võib olla kõigile nähtav või ainult valitud seltskonnale. Võimalusi on palju.

Kõige edukamalt saab ajaveebe rakendada eesti keele ja võõrkeelte tundides. Eesti keeles annab ajaveeb õpilastele võimaluse oma kirjutisi avaldada. Selge on ju see, et selleks, et õppida kirjutama, on vaja kirjutada ja kirjutada ja kirjutada, aga milleks kirjutada kogu aeg “sahtlisse“. Võõrkeelte õpetamise puhul on oluline, et ajaveebi saab kasutada praktilise väljundina, kus õpilane oma õpitud keelt ka kasutada saab. Keeleoskus paraneb, sest piinlik on ju vigadega kirjutada – kõik loevad.

Päris palju palutakse õpetaja abi ning kasutatakse sõnaraamatuid.

Methopedia ehk e-õppe meetodite kogum

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 11

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 8

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 8

Audacity ■■ Kadri Hendla, Maria Lorents, Eneli Sutt

Audacity on programm helitöötluseks. See võimaldab mitmerealist helitöötlust, helisalvestust, erinevate efektide kasutamist ning helifailide konverteerimist erinevate formaatide vahel. Audacity on vabavara.

4. Müraste sõnade asendamine Kui mõne sõna taustal on väga suur müra, võib proovida selle sõna uuesti lindistada ning mürase sõna asemele kleepida.

Antud tööjuhendi abil peaksite suutma salvestada, lõigata välja ja asendada vigased kohad ning lisada helile efekte.

Juhend audiofaili tegemiseks: Audio salvestamiseks ja lõikamiseks on mitmeid võimalusi. Eesti kontekstis kasutatakse tihti programmi Audacity, mille töölehe leiate käesolevast uudiskirjast. Audacity on tasuta programm, mis võimaldab salvestada helifaili ning seda lõigata.

Lisaks eelpool nimetatud tarkvarale on võimalik helitöötlust teha järgmiste tasuta kättesaadavate programmidega: • AudioTranscriber – programm, mis installeerimisel seotakse veebilehitsejaga (tekib uus nupuriba) ja mis võimaldab salvestada audiofaile. Programm on loodud Detroidi ülikoolis. Selle allalaadimine ja näited asuvad aadressil: http://engage.doit.wisc.edu/software/ at/index.html • Windowsi operatsioonisüsteemiga arvutitel on vaikimisi kaasas ka tarkvara Sound Recorder.

Audioajaveebid ja audiovoog

Programmi Audacity käivitamiseks tuleb teil Start menüüst valida Programs ja Audacity.

Otsige üles nupud Record, Pause ja Stop.

Audiokonverentsid võimaldavad reaalaajas erinevatel osapooltel suhelda.

Näiteks saab klassis toimuvat audiona üle kanda õppijatele, kes ei saa õppetöös osaleda. Samuti on võimalik kasutada audiokonverentsi võimalust kaasates tundi eksperdi või külalisõppejõudu, kellel ei ole aega sõita teise linna, kuid kes leiaks 15-20 minutit aega loengu pidamiseks või küsimustele vastamiseks.

Audiokonverentsid sobivad õppijatele hästi nii rühmatöödeks, projektide tegemiseks kui ka aruteludeks. Keeleõppes, majanduses ja IT valdkonnas kasutatakse audiokonverentsi efektiivsust, et pakkuda õppijatele võimalust praktiseerida oma keeleja terminoloogia kasutamise oskust.

Audiokonverentsiks on võimalik kasutada järgmisi tarkvarasid:

✁

CD’l olevate failide viimiseks kursusele on abiks tasuta tarkvara AudoGrabber, mis võimaldab CD’l olevad failid konverteerida soovitud failiformaati ja seda e-kursusel publitseerida. Enne kui asute helifaile konverteerima peate veenduma, et teil on olemas luba ja autoriõigused kursusel antud helifaile kasutada.

0. Programmi käivitamine

Audiokonverentsid

✁

Audio salvestamine ja lõikamine

1. Heli salvestamine Salvestage paar lühikest teadet kasutades nuppu Record. Proovige keset lauset köhida, jätta vajalikust pikemaid pause jne.

• Skype http://www.skype.ee

2. Heliribad

• Windows Live Messenger MSN, http://get.live.com/messenger/

Olenevalt projektist võib Audacity aknas lahti olla mitmeid heliribasid (ingl. k. audio track). Iga riba vasakul pool asub riba paneel (ingl. k. track panel). Selle peal asuvad nupud Mute, Solo ning helitugevuse muutmisriba. Mute vaigistab vastava heliriba, Solo vaigistab kõik ülejäänud peale valitu. Vaikimisi mängitakse kõiki heliribasid korraga.

• Wimba Voice Tools’i vahendit audiojututuba Kindlasti on omal kohal ka tavaline mobiil- või lauatelefon, mis võimaldavad nii tava- kui ka konverentsikõnesid.

1. Otsige oma lindistusest mõni selline sõna, selekteerige ta ning asendage vaikusega (selle jaoks on nupp Silence Selection).

2. Seejärel vaigistage kõik ülejäänud heliribad ning lindistage see sõna uuesti uuele heliribale.

3. Selekteerige see sõna ning kopeerige vajutades nuppu Copy või klaviatuurilt Ctrl+C. 4. Nüüd sisestage see sõna vaikuse keskele (klikkige hiirega vaikuse keskpunkti ning vajutage Paste (Ctrl+V )).

5. Seejärel kustutage ära suurem osa ümbritsevast vaikusest, aga jätke mõlemale poole niipalju vaikust alles, et sõna eristuks ülejäänud helist.

6. Eemaldage vastavalt vajadusele veel vaikust, nii et sõna sobiks lause sisse.

5. Efekti lisamine Helile on võimalik lisada mitmeid erinevaid efekte. Nende lisamine käib menüü Effect alt.

0. Selekteerige oma lindistusest lõik, millele soovite efekti lisada.

1. Valige menüüst Effect endale sobiv efekt.

2. Vajadusel muutke efekti seadistusi ning seejärel vajutage OK.

6. Audio eksportimine

Audio ajaveeb (audio blog) ja audiovoog (podcast) võimaldab publitseerida audiosõnumeid ja materjale Interneti kaudu. Audiovoo eeliseks on, et kasutajad saavad registreeruda kuulama ning audiosõnumid saadetakse otse kuulajale ilma, et peaks igapäev külastama veebi.

Tarkvaraliselt toetab sellist registreerumist näiteks iTunes tarkvara. Ka enamus audio ajaveebe võimaldavad tellida postitused oma arvutisse kasutades RSS voogu.

Heliribasid saab eemaldada, vajutades nende vasakus ülanurgas asuvale ristikesele.

Audiovoo loomiseks on olemas küll rida võimalusi, kuid tõstan esile Gcast’i (http://www.gcast.com/), mille kasutamine on tasuta. Gcast võimaldab üles laadida eelnevalt salvestatud audiofaile ning salvestada telefoniga helistades teatud numbrile audiosõnumeid.

3. Üleliigsete salvestiste väljalõikamine heliklipist Kuulake oma lindistus hoolega üle ning jätke meelde kohad, kus esineb soovimatuid taustahelisid. Kui lindistus on pikk, on seda parem teha väikeste juppide haaval. Selleks selekteerige sobiva pikkusega osa ning vajutage Play.

Leidke mõni koht, kus eristub selgelt mõni mürane heli, näiteks köhatus või hingamishääl, mis ei ole kõne taustal. Proovige see koht selekteerida ning kustutage see vajutades Delete klahvi. Samamoodi saab eemalda ka näiteks mõttepause või vaikust heliklipi algusest või lõpust.

Lisaks on kesksetele Moodle ja WebCT serveritele installeeritud Wimba audiovahendites audioajaveebi loomise vahend Wimba Podcaster. Wimba vahendid on installeeritud e-Õppe Arenduskeskuse kesksetele WebCT ja Moodle serveritele. Wimba töölehe leiate uudiskirja 4. numbris.

Audacity salvestab projektid oma erilises formaadis. Selleks, et oma kätetööd ka kuskil mujal kasutada on mõistlik eksportida see mõnda üldkasutatavasse formaati. Eksporditav fail võib sisaldada mitmeid heliribasid, need miksitakse ekspordi ajal ise kokku.

1. Failide eksportimiseks tuleb menüüst File valida sobiv failitüüp. Näiteks Wave-formaadis faili saab eksportida valiku Export as WAV abil, MP3 jaoks tuleb valida Export As MP3.

2. Salvestage oma projekt.

Lisamaterjale 1. Audacity kodulehekülg: audacity.sourceforge.net (sealt saab ka programmi alla laadida) 2. Audacity meeskonna kodulehekülg: http://audacityteam.org/

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

✁

12 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

✁

TÖ ÖL EHT NR. 0 8

Mees vuntside ja kitarriga

Audiograbber ■■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Audiograbber on tarkvara, mis võimaldab CD’l olevate helifailide kopeerimist arvutisse ning hiljem nende kasutamist e-kursustel või õpiobjektides. Enne kui te asute CD’lt helifaile kopeerima veenduge, et teil on olemas luba seda teha.

Juhend CD’lt helifailide kopeerimiseks: 0. Programmi käivitamine Programmi Audiograbber käivitamiseks vali Start menüüst Programs ja seejärel Audiograbber.

■■ Intervjueerisid ja toimetasid Marit Dremljuga ja Kerli Kusnets e-Õppe Arenduskeskusest.

2. Helifailide kopeerimine

■■ Pildid: Mart Laanpere erakogust.

Kui Parameetrid on paika pandud, siis pange arvuti CD seadmesse muusika CD ja klikkige nupul Refresh. Seejärel loeb programm sisse CD info ja tekitab muusikapalade loetelu.

Kui te ei soovi kõiki muusikapalu salvestada, siis võtke nende palade eest, millest te koopiat ei soovi, roheline linnuke ära. Vajadusel saate muusikapala ka kuulata. Selleks tehke hiireklõps muusikapalal ning akna paremast allservast leiate muusika mahamängimise nupurea.

Kui audiopalad on valitud, siis klikkige nupul Grab! ning programm asub CD’lt helifaile tekitama.

Mardiga on selline lugu, et ükskõik, millisesse maailma otsa sa satud, alati leidub keegi, kes on temaga koostööd teinud või temast kuulnud. EDENi (European Distance and e-learning Network; 13.-16. juuni 2007) kevadkonverentsi ajal Napolis küsiti ühistranspordis meie (e-Õppe Arenduskeskuse meeskond) käest “Are you from Estonia?“. Vastates sellele küsimusele jaatavalt järgnes koheselt küsimus “Do you know Mart Laanpere?“

✁

1. Programmi sätete muutmine Programmi sätete alt tuleb kindlasti määrata ära kaust, kuhu helifailid kopeeritakse ning mis kvaliteediga need on.

Selleks tehke hiireklõps nupul Settings või valige menüüst Settings korraldus General Settings.

Määrake kuhu te soovite failid kopeerida. Selleks klikkige nupul Browse alal, mille pealkiri on Directory to store files in.

E- ÕPPE PERS O ON

Valmis failid leiate eelnevalt määratud kataloogist, kust saate need oma e-kursusele või õpiobjektidesse kopeerida.

Lisainfo Audiograbberi koduleht, kust saab programmi alla laadida: http://www. audiograbber.com-us.net/ NB! Enne kui asute CD-lt helifaile kopeerima veenduge, et teil on olemas selleks vajalikud õigused!

Samuti saate määrata mis komponentidest hakkab koosnema kopeeritava faili nimi – Create filenames from.

Lisaks on kasulik määrata salvestatava faili kvaliteedinäitajad. Selleks valige menüüst Settings korraldus MP3 settings või klikkige nupul MP3.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid?

Ei tule küll meelde. Mul on muidugi üldse väga kehv pikamaa mälu. Aeg-ajalt tulevad millegagi seoses killud meelde, kuid selle kohta, kelleks ma tahtsin saada, mul küll ühtegi kildu ei ole. Mäletan, et mingil ajal olin meeletult sees indiaani temaatikas. Lugesin kolm korda läbi raamatud, mis indiaanlastest olid ilmunud. Mitte ainult seiklusjutud, vaid ka kogu etnograafilise poole. Sellega sai süvitsi tegeletud. Võib-olla üks selline seik, mis praegu meelde tuleb, on see, et kui ma keskkooli lõpetasin, siis lõpuaktusel ütlesin oma ajalooõpetajale, et lähen õpetajaks õppima. Siis ma juba teadsin vist, et ma lähen õpetajaks õppima. Ja ma isegi kaalusin ajalugu vahepeal... Mõistus tuli koju viimasel hetkel ja ma läksin ikkagi matemaatikat õppima. Üldiselt ma olen ambitsioonivaba inimene olnud kogu aeg. Ma ei mõtle eriti tuleviku ega ka mineviku peale.

Mis ajendas Sind matemaatikat ja füüsikat õppima?

Ma olen ambitsioonivaba ja vist laisk inimene.

Ma läksin sinna, kus tundus, et kõige kergemini läbi saab. Seal konkurssi ei olnud. Tundus, et matemaatikas sain ma väga kenasti hakkama. Matemaatikaharidus on põhimõtteliselt nagu filosoofiaharidus - üldine põhi.

Sealt võib edasi minna väga paljudesse erinevatesse suundadesse. Nii on ka juhtunud tegelikult. Kui ma vaatan enda kursusekaaslasi praegu, siis väga vähesed nendest on matemaatikaõpetajad. Nad on väga erinevatesse suundadesse laiali läinud.

Sa oled olnud koolidirektor ajaperioodil (1992 – 1996), mil paljud regulatsioonid üldhariduskoolides olid paika

panemata. Kas Sul on sellest ajast meeldejäävaid ja eredaid mälestusi?

Ega ma väga palju selliseid konkreetseid asju ei mäleta... Ega keegi ei õpetanud direktoriks olemist. Ma olin suhteliselt noor, alles kolm aastat õpetajana töötanud ja olnud kogu aeg selles kollektiivis noor kolleeg, kes alles hiljuti tuli. Ja nüüd järsku olin ma oma kolleegide boss. Ega see väga lihtne ei olnud. Selline ujuma õppimine niimoodi vette visates ja uppumise vältimiseks... Tuli igasuguseid asju käigu pealt välja mõelda ja ette võtta.

Inimsuhted läksid vahepeal keeruliseks, aga kollektiiv oli toetav ja hea ja elas üle ka need reformid, mida ma seal ette võtsin.

Mis reforme Sa ette võtsid?

Oh... Tol ajal olin ma väga radikaalne. Tagasi vaadates ma ei saagi aru, kuidas seda suutsin. Tänapäeval ma enam ei suudaks. Esimese paari kuu jooksul paigutasin ikka meeletult inimesi ümber. Ma üritasin oma meeskonda luua.

Olid Sul omad põhimõtted, millest lähtuvalt Sa tegutsesid?

Ma pidasin palju nõu teiste inimestega.

Endise direktoriga ja nende kolleegidega, kes olid mu mõttekaaslased. Kohe esimesel aastal hakkasin osalema koolitusprojektides.

Kõige suurema mõjuga oli programm nimega “Omanäoline Kool“, mida korraldas ja finantseeris Avatud Eesti Fond. See oli väga põhjalik ja tihe koolitus. Ameerika tipud olid meile sinna kohale taritud ja sai tänu sellele keelt, rühmatööd ja innovaatilist mõtlemist õppida.

Paljud nendest koolidest, kes seal osalesid, võtsid aktiivselt ette tõsiseid reforme. Meie näiteks reformisime oma koolis hindamise ära. Kuigi seda on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt ning välishindamise käigus ahistatud ja piiratud, on see osaliselt isegi

tänaseni säilinud. Perioodõppele läksime ka üle niimoodi, et valmistusime selleks terve aasta ja külastasime vist kuute kooli. Jätsime õpetajatega mõnel päeval tunnid ära, sõitsime üle Eesti laiali – kes Tartusse, kes Saaremaale vaatama kuidas seal perioodõpe toimub. Mis on õnnestumised, mis on ebaõnnestumised.

Tulime tagasi, vahetasime kogemusi ja valisime oma tee. Arvan, et kõigi nende reformidega tõin ikka oma kolleegidele terve hulga lisatööd kaela. Osalt nad olid sellega harjunud, sest eelmine direktor oli samasugune reformihull. Ma arvan, et see kõik läks sobivalt ja suhteliselt üheskoos – ei tulnud ainult minu peast need ideed.

Üldiselt ma olen ambitsioonivaba inimene olnud kogu aeg. Ma ei mõtle eriti tuleviku ega ka mineviku peale.

Mis Sind e-õppe temaatikani viis?

Mis Sa arvad, miks see Sind tänaseni köidab?

Tõid loomulikult juhused, täpselt nii nagu kõik teised asjad mu elus on juhtunud suuresti läbi juhuste. Ma arvan, et see võis olla 1994 või 1995. Igal juhul ma töötasin veel koolis koolidirektorina, kui ma millegipärast sattusin (ma ei tea, miks) koolitusele, mis oli mõeldud ülikoolide õppejõududele.

See oli Michael Moore’i kaugkoolituskursus.

Ma sattusin sinna poole pealt ja olin ainult osaliselt kaasatud nendesse tegevustesse.

Seal siis esimest korda räägiti soomlaste esi-

✁

14 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

E- ÕPPE PERS O ON

ÕPPIJAD MARDIST Kadri Kütimaa If Eesti Kindlustuse Balti kompetentside arendamise osakonna koolituskonsultant. Mart Laanpere bakalaureusetöö juhendatav aastast 2007 Mart on oma ala professionaal, kes on alati väga paljude projektidega seotud, kuid kes vajadusel leiab ikka aega konsultatsioonideks. Olen alati imetlenud tema oskust õppijaid innustada. Ma ei tea, kuidas ta seda teeb, kuid see töötab alati. Mäletan hästi veel oma lõputöö kirjutamise aega, mis venis päris pikaks ja väsitavaks - Mardi abi oli siis väga suur. “See on ju nii lihtne”! Peale sellist mõttetera tunduski, et kõik on teostatav.

Kadri Kiigema Avatud ülikooli büroo juhataja. Mart Laanpere kolleeg ja bakalaureusetöö juhendatav aastast 2003 Mardiga seonduvad alati lennukad ideed, miljon üheaegselt päevakorral olevat projekti ja tohutu innukus e-õppe arendamisel. Kuna Mardile helistades võib alati 99% tõenäosusega tabada ta kust iganes maailma punktist, va Eestist, siis seondub temaga kindlasti ka pidevalt “lennus olemine” ja kulgemine punktist A punkti B.

tuses põhiliselt (ja ka ameeriklaste), et kaugkoolitus ja tehniliste vahendite kasutamine koolituses on eriline asi. Ma olin enne seda oma koolis tegelenud ka sellega, sest ma olin arvutiõpetaja. Esimesed arvutid, mis tulid ega seal ei olnud siis mingit erilist tarkvara peal. Kui sa midagi enamat tahtsid saada, siis tuli see ise programmeerida. Programmeerimise õpetamine oli ka oluline osa minu tööst. Üks suund, mis meil oli, oli see, et me programmeerisime õpetuslikke mänge nooremate õpilaste ja ka vanemate jaoks. Kogu

Mul on suur usk sellesse, et inimesed, kes on huvitatud asjade ärategemisest, saavad sellega paremini hakkama, kui nad löövad seljad kokku ja käivad aegajalt ja lihtsalt räägivad üksteisega. mu magistriõpe keerles ümber haridustehnoloogia ja tehniliste vahendite kasutamise õppetöös. Oli täiesti loomulik, et sealt peale on see olnud ikkagi minu põhiline kompetentsivaldkond. Ma arvan, et ma olin esimene inimene Eestis, kes sai magistrikraadi haridustehnoloogia alal. Ühest küljest see suunas mind kogukonda. Ülemaailmselt tekkis terve võrgustik tuttavaid eri riikidest, kes tegelesid e-õppega (seda tol ajal küll nii ei nimetatud).

Teisest küljest oli mul mingisugune vastutus, et kui mina olen ainuke inimene Eestis, kellel on ametijuhendis kirjutatud, et sa oled haridustehnoloog või haridustehnoloogia õppejõud, siis mul on missioon, et ma pean seda valdkonda edasi vedama.

Kuidas tekkis haridustehnoloogia

16 |

Mart oskab igas olukorras rahulikuks, taktitundeliseks ja järjekindlaks jääda. Lausa imetlusväärne oli tõdeda, kui rahumeelseks võib üks õppejõud jääda, kui terve arvutiklass on täis hädaldavaid ja närvilisi naisüliõpilasi, kes kõik õpetust ja nõu vajavad. Usun, et need omadused eristavad Marti nii mõnestki teisest ülikooli õppejõust.

Kairit ja Priit Tammets endised õpilased ning praegused kolleegid haridustehnoloogia keskuses Traditsioonilise õpetaja raamidesse Marti kindlasti ei mahu - seda nii kõrgelennuliste ideede kui ka väga innovaatilise mõtlemise poolest.

Mardile ei meeldi tagantutsitamine, hea õpilane on ise usin ja initsiatiivikas, kes otsib tekkinud küsimustele ise vastuseid. Mart on pigem suunaja ning teenäitaja, kelle juurest saab alati head nõu, kuid mitte õiget vastust. Kuigi on teada, et Mart on kogu aeg hõivatud ja tal on kiire, siis nõu andmiseks ja aitamiseks leiab ta alati aega.

Mõttetera, mida ta nii tööandja kui ka õppejõuna järgib, on see, et töö kiidab tegijat. Mart ei kiida tihti ja palju, ta usub, et hästi tehtud töö on see kõige parem kiitus.

keskus, mis oli tol ajal esimene omanäoline Eestis?

See oli üks pikk lugu jällegi... Kuna ma olin “Omanäolise Kooli“ programmis aktiivne, siis mulle hakati peale käima, et ma võiksin selle vormistada magistrikraadiks. Et tuleksin magistriõppesse Tallinna Pedagoogikaülikooli ja teeksin oma kooli reformide kohta magistritöö. Tol ajal oli magistriõpe täiesti jaburalt korraldatud, nii et ma oleks pidanud käima peaaegu igal tööpäeval keset päeva loenguid kuulamas 60 kilomeetri kauguselt...

Olin magistriõppe hingekirjas, aga praktiliselt ma seal ei osalenud. Mingil hetkel muutus see probleemiks ja kuidagi selle kaudu tuli pakkumine 1995. aastal, et ma võiksin minna ja teha magistri lõpuni hoopis Hollandis. Pakkumine tuli Tallinna Pedagoogikaülikooli kaudu ja ülikool nõustus mind ka tööle võtma ja toetama. See oli intensiivne haridustehnoloogiateemaline magistriprogramm.

Kui ma sinna läksin, ei saanud ma üldse pihta, mis see haridustehnoloogia on... Eesti keeles polnud sellist sõnagi. Kui ma tagasi tulin, siis olin kohustunud vastutasuks Tallinna Pedagoogikaülikooli toetusele tulema siia tööle. Keskus oli põhimõtteliselt selleks ajaks olemas, aga keskuses töötas ainult üks inimene. See oli Rein Ruubel, kes oli enne mind just sealsamas Hollandis õppinud ja tänu kellele ma Hollandis õppimise võimaluse ka suuresti sain. Alguses me hakkasime haridustehnoloogia keskust ehitama nii, nagu selleks võimalused olid. Ülikooli poolt olid suhteliselt napid rahalised võimalused. Nad pakkusid ruumi ja pakkusid juhataja palga ja lisaks vist ka haridustehnoloogi palga. Nii et mina olin esimene haridustehnoloog Eestis, kellel oli selline töönimetus ametijuhendis (kuigi ma päris pead ei anna, see võis olla ka natuke teisiti sõnastatud).

Seejärel sai hakatud otsima võimalusi, kuidas edasi areneda. Sai selgeks, et me

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

peame rohkem ülikooli põhitegevusega ehk õppetööga integreerima keskuse tegevust.

Eesmärgiks sai haridustehnoloogiaalaste baaskursuste väljatöötamine ja sisseviimine õpetajakoolitusse. Mitu aastat tegelesin põhiliselt sellega, et ma õpetasin tohututes massides. Oli täiesti tavaline, et näiteks ühel kursusel oli 200 tudengit õpetajakoolituse kõikidelt erialadelt. Selle kõrval sai laiendatud ka IKT infrastruktuuri - hankisime korralikud arvutid Tiigrihüppe Sihtasutuse ja ülikooli (võibolla oli veel toetajaid) toel. Siis hakkasime ka arendusprojekte tegema ja koolitusprojekte koostöös Tiigrihüppe Sihtasutusega.

Lõime 1999. aastal õpetaja võrguvärava, mis oli selline esimene haridusportaal. See asi kasvas aina suuremaks ning õppetöö põhimõtteliselt muutus koormavaks. Teine asi oli see, et Tallinna Pedagoogikaülikoolis käivitus e-õpe vähehaaval. 2002. aastal me poolitasime haridustehnoloogia keskuse - mitte küll päris pooleks, aga kolm inimest jäid meist maha kasvatusteaduste teaduskonda, nemad tegelesid õpetamisega edasi. Meie põhituumik koos nimega haridustehnoloogia keskus kolis avatud ülikooli alla, mis oli üleülikooliline struktuur ja sealt saime pakkuda tugiteenuseid kõikidele ülikooli teaduskondadele.

See oli aeg, kui käivitus Eesti e-Ülikooli arendustegevus. Põhimõtteliselt olime me õigel ajal õiges kohas. IVA arendus läks samal ajal käima... Seal oli seda kõike hea teha.

Paralleelselt e-õppe tugiteenuse pakkumisega ülikooli teaduskondadele hakkasime üha rohkem tegelema teadustööga. Mingil hetkel muutusid tugiteenused jällegi koormavaks ja ei lasknud keskenduda teadustööle, mis oli meie põhihuviks kujunemas.

Siis tuli jällegi poolitada haridustehnoloogia keskust. Osa haridustehnoloogia keskust jäi avatud ülikooli maha. Meil on kaks haridustehnoloogia keskust majas. Avatud ülikoolis töötab neli inimest ja nad tegelevadki ainult

tugiteenuste pakkumisega: IVA, sisutootmine ja videokonverentsid. Meie kolisime Informaatika Instituuti. Meie kompetents on selline, et 50% suurusjärgus oleme pedagoogikas kompetentsed uurimustööd läbi viima ja teine 50% infotehnoloogias. Nüüd ongi niimoodi, et meid on siin 15 inimest. Kasv on olnud meeletu. See on kuidagi iseenesest juhtunud. Mõnedel tuleb selline asi hambad risti ponnistamisega endale seatud eesmärkide ja sihtide suunas. Aga nagu ma ütlesin juba alguses, ma olen ambitsioonivaba, see on kuidagi juhtunud.

Oled temaatiliste võrgustike idee algataja Eestis. Mis see võrgutamine on? Kas eestlased on Sinu arvates selle idee jaoks piisavalt avatud?

Eks ma korjasin selle idee üles ilmselt kuskilt ... Ma arvan, et juured viivad tagasi “Omanäolisse Kooli“. See on minu elus olnud nii suure tähendusega, kuna see oli ehtne võrgustik - innovaatiliste koolidirektorite võrgustik. Seal ei olnud ainult direktorid, sest igast koolist osales tiim – olid ka õppealajuhatajad ja aktiivsemad õpetajad. Sellest ajast, 1993. -1994. aastast pärineb suur osa minu tutvustest Eesti haridussüsteemis. See võrgustik oli just selline, et kui projekt hakkas lõppema, siis saime aru, et me ei taha enda suhteid katkestada. Seetõttu me moodustasime ühenduse. Ühenduse moodustamise ajal puutusin esimest korda kokku nende ideede ja maailmapildiga. Otsustasime“Omanäolise Kooli“ teha algusest peale hoopis teistsugusena. Näiteks oli meile väga heaks eeskujuks Euroopa võrgustik, mis keskendub uuringutele, arendustegevusele ja praktikale haridusjuhtimise valdkonnas. ENIRDEM on selle ühenduse nimi (European Network for Improving Research and Development in Educational Management). Tegemist on ühendusega, mille kuulutus on umbes selline, et kui sa tuled meie konverentsile ja leiad, et sinu

mõtteviis klapib meie omaga, siis me loeme sind oma klubi liikmeks. “Omanäolise Kooli“ tegime samamoodi. Mul on suur usk sellesse, et inimesed, kes on huvitatud asjade ärategemisest, saavad sellega paremini hakkama, kui nad löövad seljad kokku ja käivad aegajalt ja lihtsalt räägivad üksteisega. Sedasama äratundmist ma olen kogenud paljudes kohtades üle maailma. Eesti kontekstis võib tuua väga ilusaid näiteid sellistest võrgustikest, mis tõesti toimivad. Näiteks “Hea alguse“ võrgustik, “Junior Achievement“

Need kirjandid, mille mu klassiõed viskasid valmis tunni ajaga, võtsid minul tüüpiliselt kolm-neli õhtut.

Ma nägin meeletult vaeva. majandusõpetajate võrgustik, keelekümbluse kommuun ja õuesõppe õpetajate kogukond. Neid näiteid on… Nad ei ole võib-olla nii nähtavad ja väga selgelt väljakujunenud identiteedi, turundusprogrammi ja brändinguga, aga nad toimivad.

Kui mitmes riigis Sa viimase poole aasta jooksul viibinud oled?

Ma olen jõuga vähendanud enda reisimist.

Mul on hakanud mõõt täis saama. Paar viimast korda on olnud sellised, et mingil hetkel vaatan hotellitoas ringi ja mõtlen, kas ma tingimata pidin siia tulema. Miks ma siin olen?

Kas ma ei oleks võinud praegu selle asemel kodus olla? Mida vanemaks ma saan, seda rohkem tahan ma olla kodus pere seltsis.

Sellepärast viimase poole aasta sees olen ma tõesti suhteliselt vähe reisinud.

Aktiivseid reisimise perioode on olnud.

Need on olnud väga kurnavad ja mõjunud

Mart Laanpere Sünniaeg 28.05.1964 Töökoht Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskuse juhataja kt, teadur Haridus lõpetamata doktoriõpingud Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste erialal Twente Ülikooli magistriprogramm “Educational & Training Systems Design“ 1997 TPedI matemaatika-füüsika 1989 Huvitavamad faktid Mardi eluloost • TPedI õpingute ajal teenisin stipilisa mandoliinimängijana folk-pundis Tagakamber, hiljem mängisin ja laulsin Kolga kapellis ja bluesi-duos J&M • Aitan kaasa eestlase stereotüübi kujunemisele: suurema osa oma elust olen laulnud kooris • Eelistan tööle võtta endisi õpilasi Kolga keskkoolist: haridustehnoloogia keskusest on neid läbi käinud tervelt seitse (hetkel töötab kolm) • Viimastel kohalikel valimistel ei suutnud otsustada, kumma vaenutseva osapoolega liituda ja jäin üle hulga aja Kuusalu vallavolikogust kõrvale • Euroopa haridustehnoloogia ekspertvõrgustiku EENet nõuandev liige • Kolga Keskkooli hoolekogu esimees • Kodus sahtlipõhjas meenutab sõjaveterani pilet NSVL vennaliku abi korras korraldatud Kabuli-ekskursiooni 1983-85

| 17

E- ÕPPE PERS O ON

KOLLEEGID MARDIST

Hans Põldoja Tallinna Ülikooli teadur

Kaido Kikkas Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi informaatika õppekava juht

Tunnen Marti viimased 7...8 aastat nii õppejõuna kui töökaaslasena.

Kõige eredamalt meenuvad mulle seoses temaga need hetked, kui me oleme igapäevatööst eemal mõnel konverentsil või suvekoolis olnud.

Mardi kitarrimäng ja laulud, paadimatkad Eesti ja Soome jõgedel.

Mardilt võiks õppida seda, kuidas ta suudab samaaegselt nii paljude erinevate projektidega tegeleda ning selle kõrval nii positiivse tööõhkkonna luua. Kohati on tunne, et meie keskus meenutab USA teleseriaali “A-Rühm”, kus ka kõige ebareaalsemad asjad lõpuks õnnestuvad.

Olen Mardiga koostööd teinud alates 2002. aastast, kui tema kutsel tollasesse Tallinna Pedagoogikaülikooli tööle läksin. Mardi nimega seostub esmalt haridustehnoloogia, vuntsid ja kitarr.

Mart ei ütle naljalt kunagi inimestele pahasti ja üritab näha iga probleemi juures erinevaid vaatenurki - võiks pidada demokraatliku ülemuse musternäidiseks.

halvasti mu tööle... Viimane kõige suurem reisimine ja sellega seonduvad kriisid olid 2006. aasta septembris, siis olin kodus alla nädala...

Konverentsidel käimine on minu jaoks töö.

Kui ma lähen konverentsile, siis ma pean seal täie rauaga osalema. Mul on tavaliselt mitu ettekannet. Ma pean ikkagi teisi ka kuulama seal – see on lisaväärtus, et ma näen, kuhu mõtted liiguvad.

Maailma nägemise suhtes on vaid mõned üksikud reisid olnud sellised, kus ma olen tõesti võtnud ette, et olen paar päeva kauem selles kohas ja tutvunud kandiga. Costa Rica oli üks selline suurem elamus, kus ma tõesti nautisin, et ma sain käia mitmes rahvuspargis, vulkaani otsas ja vihmametsas. Selliseid elamusi on suhteliselt vähe. Üldjuhul on nii-

Ma tihtilugu ei viitsi või ei taha teha asju, mis enam ei ole huvitavad minu jaoks.

Nad mingil hetkel olid huvitavad, aga ütleme, et see nn lõppmäng mind eriti ei köida

moodi, et lennuk, hotell, konverentsikeskus, jälle hotell ja siis lennukiga tagasi koju.

Milline näek s vä lja tänane päev Sinu jaoks, kui ei oleks kunagi loodud IVA? Hmm! Ma arvan, et esiteks meie meeskond oleks oluliselt väiksem ja me tegeleks põhiliselt tugiteenuste ja koolitusega. IVA arendusprojekti põhiefekt oli minu jaoks see, et ta aitas mul kokku tõmmata pädeva ja suutliku meeskonna. Ilma selleta me ei oleks lihtsalt jõudnud sellisele tasemele, et meid võetaks Euroopa tasandil tõsiselt. IVA ja sellega seotud uurimused on visiitkaart ja tõend välja-

18 |

poole meie suutlikkusest. Teiselt poolt näitab see, et meil on olnud ikkagi mingisugused rahad ja keskkond arendustegevusele. See on mingisugune gravitatsioonijõud, mis on kompetentsete inimeste seltskonna kokku toonud.

IVA on sellesuunalise liikumise tuum olnud.

Kas oled loomult alati uuendusmeelne olnud (nt koolis ja ülikoolis õppides, elus üldse)?

Ma ei tea, kas uuendusmeelsus on õige sõna.

Ma tihtilugu ei viitsi või ei taha teha asju, mis enam ei ole huvitavad minu jaoks. Nad mingil hetkel olid huvitavad, aga ütleme, et see nn lõppmäng mind eriti ei köida. Kui asi on mul peas juba valmis, siis selle tüütu ära vormistamine (näiteks projekti aruanded) on meeletult tüütud asjad minu jaoks. Tihtilugu mingisuguse uue tegevusega pihta hakkamine on minu jaoks olnud põhjus, miks mitte tegeleda selle tüütu eelmise projekti lõpetamisega.

Tuleb mingi uus asi peale, siis ma kohe sukeldun ja hakkan tegema. Tagantjärele mõeldes põhiliselt selleks, et oleks vabandus, miks ma ei tegelenud eelmise projekti aruande kirjutamisega. See on küll olnud minu iseloomus juba kooliajast saati – lõppmängu nõrkus ja uued, huvitavad asendustegevused.

Oled tööalaselt väga aktiivne inimene. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks?

Kahjuks suhteliselt vähe. Sel talvel ma üritasin üle hulga aja uuesti minna tagasi koori laulma. See ei ole mul eriti hästi välja kukkunud. Ma olen ikka väga vähestesse kooriproovidesse jõudnud… Muidugi kõige rohkem on mul kahju, et ma ei saa enam tegeleda sellise musitseerimisega, mis mulle kõige rohkem meeldib. Sõbraga me tegime kahe akustilise kitarriga bluusi ja ballaade - sellist tüüpilist pubimuusikat. Me isegi mängisime pubides. Sõber kahjuks kolis Tallinnast ära Valgamaale. Me saame väga harva kokku ja koos musitseerimine on seetõttu ära jäänud.

Oleme nüüd kolleeg Kaido Kikkasega kahekesi vähemasti keskuse üritustel sellist jam sessionit teinud. Aga me ei ole jõudnud selleni, et me oleks süstemaatiliselt ette võtnud

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

mingisuguse kava koostamise ja proovid. Ma olen näinud selliseid inimesi, kes tõesti leiavad endale hobi, mis on ülim asi. Nad sukelduvad ja muutuvad täiesti eksperdiks selles valdkonnas, teavad iga viimast kui detaili. Ma olen palju paindlikumalt sellesse suhtunud.

Olen noppinud üles selliseid viise, mis on sattunud ise minu juurde. Minu huvi mõne teise arvates võib olla suhteliselt pinnapealne.

Veel üks selline hobi on reisimine perega.

Me oleme päris palju reisinud. Juba sealt hakkas pihta, kui ma Hollandis õppisin ja nad mul seal külas käisid. Ja hiljem ühe projekti raames olin üle kahe kuu Hollandis - siis oli terve pere mul kaasas. Kõige noorem oli sel ajal vist kolme kuune alles. Peale seda olemegi käinud iga aasta kuskil. Kõige pikem reis on olnud Horvaatia 2004. aastal – kaks nädalat. 2006. aastal oli vist Pariis ja Sveits.

15 riiki 15 päevaga – sellist asja oleme me nüüd juba kaks korda teinud.

Kuidas on doktoriõpe saanud Sinu Achilleuse kannaks?

Ma olen lihtsalt alati üsna kehv kirjutaja olnud. Kooliajast saati on mul tohutu vaev…

Need kirjandid, mille mu klassiõed viskasid valmis tunni ajaga, võtsid minul tüüpiliselt kolm-neli õhtut. Ma nägin meeletult vaeva.

Mingil hetkel ma olen väga aeglase mõtlemisega või enesekriitiline.

Kirjutamine on minu jaoks seotud lõppmängu raskusega. Mõnikord on niimoodi, et kui ma mõtlen mõne järjekordse teadusartikli või uuringu peale, siis heal päeval (neid väga tihti ei ole) hakkab mõte lendama meeletu kiirusega. Mingil hetkel on mul pilt ees, et kuidas artikkel peaks välja nägema. Siis on see mul peas valmis ja kui pinge langeb, siis ma ei jõua sellise kiirusega seda kirja panna, nagu ma mõtlesin. Vormistamine kujuneb raskeks ja vaevarohkeks. Kirjanikud on sedasama asja rääkinud – see on lihtsalt töö, käsitöö… Mul on mõnikord selliseid päevi, kus ma olen läinud lausa välismaale, et ma võtan aja maha ja tegelen ainult enda doktoritööga.

Siis ma võin istuda ühe- või pooleleheküljelise lõigu kallal terve päeva. See ajab õudselt

närvi ja ma tunnen, et ma ei saa, mul on sein ees ja siis ma hakkan tegelema mingi asendustegevusega. Ma hakkan hästi aktiivselt mõnda magistranti juhendama näiteks. See on mugavam, sest seal on tema see, kes teeb lõppmängu ära.

Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

Kindlasti ei oleks see midagi muud kui tänane päev. See, mis tuleb, seda ma lihtsalt ei tea – sinna ei oska ma ennast unistada. Tulla võib igasuguseid aegu – tohutud energia- ja majanduskriisid ja sellepärast ma tulevikku ei julge ennast tahta. Minevikust jällegi… Ma olen siin natukene tegelenud oma suguvõsa uurimisega ja lugedes mu vanaisa kirjeldusi sellest elust vanal ajal, ma ei ihka sinna. Ma ei tahaks küll elada mingisugusel teisel ajal…

Oled tuntud ka kui visioonäär. Kas Sa oskad nimetada mõnd enda lennukaimat visiooni läbi aegade, mis Sul on olnud?

Mul ei ole seda skaalat, millega lennukuse astet mõõta… Mõned asjad, mis tundusid meeletult lennukad aastal 1993, ei ole tagantjärele vaadates enam üldse nii lennukad.

Samas mõned teised ideed, mis tundusid tol ajal sama lennukuse astmega, on täna totaalne utoopia – täiesti võimatud asjad.

Kõige parem näide on lugu, mida ma olen mitu korda juba rääkinud. Seal “Omanäolise Kooli“ seltskonnas oli minu südameasjaks võrgustiku sisekommunikatsioon. Ma üritasin meeletult läbi suruda, et me suhtleksime omavahel e-mailiga. Tegime listid ja kui sai võimalikuks, tegime ka veebilehe. Iga kord, kui me kokku saime, tõusin ma püsti ja võtsin sõna, et kasutame e-maili … See tüütas rahvast. Nende jaoks oli e-mail täiesti kosmiline asi. Nad olid täiesti veendunud, et nad ei hakka kunagi seda kasutama – see on ainult mingitele arvutifriikidele. Üks mu sõber isegi tuli seal lagedale sellise vastulausega, et nii, nüüd on ikka jama lahti. Vanasti oli ainult kaks sugu - meil (male) ja fiimeil (female)– siis oli maailm lihtne. Nüüd on mingi kolmas

sort inimesi juurde ilmunud, kes on iimeilid (e-mail). See tundus täiesti kuu pealt mingisugune asi. Vaadake nüüd – kes ei kasuta e-posti? Elementaarne!

Meie oma vaimusilmas (minu uurimisrühm eelkõige) näeme juba järgmist ajastut, kus e-mail on surnud ja mis on üles ehitatud teiste suhtlemise vahendite peale. Seda võetakse praegu samasuguse kosmilisuse astmega vastu. Näiteks IVA 2-l on see põhikontseptsioon – kasutame blogisid, wikisid ja uut tüüpi suhtlemiskeskkondi. Sellele on tulnud täitsa ohtralt vastulauseid, et inimesed ei hakka kunagi neid vahendeid kasutama.

Mis oleks Eesti hariduses teisiti kui Sina oleksid haridusminister?

Ma arvan, et siis oleks haridussüsteem kriisis või katastroofieelses seisukorras. Ega ma kaua sellise posti otsas ei seisaks. See ei ole minu rida. Ma ei usu, et ma suudaksin tegutseda sellisel tasandil mõistlikult.

Ma olen mitu korda öelnud, et olen üsna ambitsioonivaba inimene. Mul ei ole soovi, mida ma “nui neljaks“ tahaksin ellu viia.

Rida, mida ma kogu aeg olen ajanud, võib-olla kõige nähtavalt seoses informaatika õppekavaga üldhariduskoolides, on see, et usaldame kooli ja usaldame õpetajat. Ärme dikteerime liiga palju ülevalt alla ette. See teeb nende elu küll raskemaks, aga kui me loome olukorra, et õpetaja peab tegema ise enda õppekava või et kool peab leidma mingi lahenduse, kui tal on tunniressurss piiratud, siis iga kool leiab ise selle lahenduse. Ja lõpuks nad leiavadki selle lahenduse. See ühest küljest sunnib koole ja õpetajaid rohkem loomingulisusele ja oma peaga mõtlemisele masinliku käsutäitmise asemel. Teisest küljes sunnib see vaatama, mida teised teevad – kokku tulema ja arutama, kuidas saaks paremini. Seesama võrgustiku teema oleks positiivne asi, mida ma Eesti hariduses tahaks näha.

Kui ma saaksin nädalaks haridusministriks ja võiksin mingisuguse rea ukaase välja anda ilma, et keegi mind maha laseks ning arvestades, et keegi pärast klaarib ära need jamad, mis sellest tulevad, siis üks ukaas

oleks, et ma kaotaksin ära välishindamise.

See on praegu kuidagi vohama läinud. Huvitav paradoks on see, et see on sealtsamast “Omanäolisest Koolist“ alguse saanud. Selline äriline lähenemine haridusele ja protsesside mõõdetavaks ajamine ei ole mõistlik teguviis hariduse valdkonnas. Seetõttu mulle väga meeldib Soome haridussüsteem, kus

Kui ma saaksin nädalaks haridusministriks ja võiksin mingisuguse rea ukaase välja anda ilma, et keegi mind maha laseks ning arvestades, et keegi pärast klaarib ära need jamad, mis sellest tulevad, siis üks ukaas oleks, et ma kaotaksin ära välishindamise. puudub selline koolide hindamine.

Enamik koosolekutest algab küsimusega: “kus on Mart? Kas keegi helistaks talle?“ On Sul oma krooniliste hilinemiste osas ka mõni asjalik õigustus?

Kattumise asju juhtub tõesti… Tänu sellele, et ma olen süstemaatiliselt nüüd juurutanud elektroonilist ajahaldust, on see natukene mind päästnud. Ma usaldan oma meelespidamise masinat ja ise selle arvelt muutun hooletumaks meelespidamiselt. See, et ma hiljaks jään, on lihtsalt piinlik. Siin ei ole mingit õigustust.

Ausalt, ma ei tee seda meelega. Mul on juhtunud selliseid asju, küll harva, kuid mõnikord, et ma saabun enne õiget aega. Siis ma tunnen ennast halvasti, sest ma tunnen, et oleksin saanud aega kasulikumalt kasutada kuskil. Ma küll üritan saabuda täpselt, kuid tihtilugu ei kuku niimoodi välja. Aga ma tõesti üritan!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 19

2007. aasta parimad e-kursused Eesti e-Kutsekoolis Katrin Uurman

Aasta e-kursus humanitaarvaldkonnas: “Erialane eesti keel (üldehitus)” Kursuse autor: Maarika Rümmel, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks?

Kursuse “Erialane eesti keel üldehitajatele” materjal oli mõeldud eelkõige vene õppekeelega koolidest põhikooli baasil õppijatele, kes on tulnud õppima kutseõppeasutustesse. Eri tüüpi ülesannetega kursus aitab näidata õpilastele erinevaid võimalusi eesti keele kui erialakeele õppimisel ning õpetamisel, tõstab valitud elukutse prestiiži, suurendab õpilaste huvi ehituseriala vastu ja valmistab õppijaid ette eestikeelses töökeskkonnas suhtlemiseks.

On selliseid ülesandeid, mis arendavad õppijate kõiki osaoskusi: rääkimis-, lugemis-, kuu-

lamis- ja kirjutamisoskusi. Iga teema lõpus on keelekeskkonnaga seotud ülesanded, mis aitavad kinnistada läbitud materjali. Arvan, et õppimisel ja õpetamisel aitab ka loogiline kursuse ülesehitus. Kursusel on palju teste, ristsõnu, mis muudavad keeleõppimise huvitavamaks. Lähtudes õppijatelt kogutud tagasisidest, on tegemist igati kasuliku kursusega erialakeele omandamisel.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? See oli loomulikult suur lisatöö. Kuna ma ei ole infotehnoloogia spetsialist, siis oli tehniline külg minu jaoks väga raske. Haridustehnoloogi

Olga Šumailova abil lahendasin edukalt kõik tehnilised küsimused. Aitäh talle. Ajanappus takistas teha rohkem kui oleksin soovinud.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Olen kõikide tundide materjalid pannud üles Moodle veebikeskkonda.

Suurim rõõm oli see, kui nägin, et õpilased on minu kursusest huvitatud.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele? Kasutage maksimaalselt e-õppe võimalusi, see on raske, kuid väga huvitav ja loominguline töö.

Soovin kõigile julget pealehakkamist!

Aasta e-kursus reaalvaldkonnas: “Ettevalmistus bioloogia eksamiks (riigieksamiks)” Kursuse autor: Allan Lorents, Pärnumaa Kutsehariduskeskus Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks?

Lihtne ja loogiline ülesehitus, millele on kindlasti kaasa aidanud e-õppekeskkonna Moodle struktuur. Samas olid kursuse koostamisel suureks eeskujuks kursused, kus olen ise osalenud. Siinkohal tänud heale õpetajale Lehti Piltile.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? Mingeid suuri ja ületamatuid raskusi kursuse

koostamisel ei olnudki. Ainuke suuremat kokkuvõtmist vajav tegevus oli arvutis hajali olevad failid ja peasolevad mõtted üheks tervikuks kursusena kokku vormida. Olin enne oma kursuse koostamist ka ise erinevatel e-kursustel käinud, kus juba tegijad oma muresid-rõõme jagasid. Need kogemused olid abiks igasuguste raskuste ületamisel.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Kindlasti oli väike töövõit,

et kursus üldse valmis sai. Inimene on ju oma loomult laisk, kuid suutsin end kokku võtta.

Kursuse läbiviimine oli muidugi pikk ja vaevarikas protsess, kuid õpilaste rahulolev tagasiside ja head tulemused riigieksamitel, on selle vaeva kuhjaga tasunud.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Soovitan kõigile kursuste loojatele kindlasti enne oma kursusega alustamist, osaleda mõnel e-kursusel õpilasena. See aitab tulevikus palju vigu vältida ja õpilasi paremini mõista.

Aasta e-kursus sotsiaalteaduste valdkonnas: “Sissejuhatus reklaami. Piiridega loovus ja reeglitega mäng” Kursuse autor: Merit Karise, Tartu Kunstikool Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks? Loodan, et nii tehniline kui esteetiline lihtsus ja selgus.

Reklaam on üldse tänuväärne teema õpetamiseks, vaimukad reklaamid lisavad lugemismaterjalile vaheldust ja meelelahutust.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? Suuri raskusi kursuse koostamisel polnudki, sest Tartu Kunstikool koolitas mind enne töö alustamist kahel veebikursusel, kus veebikursuse tegemist ja veebi teel õpetamist õpetati. Väiksemaid probleeme tuli ette küll. Näiteks ei tead-

20 |

nud ma, et pildid tuleb eXe programmi jaoks õigesse suurusesse panna, brauser surub küll pildi kokku, aga sel juhul jääb pilt sakiline. Teistelt lehtedelt videoid linkides ei saa kindel olla, et need seal aastaid püsivaid, nii et tõmbasin klipid alla tasuta programmiga FLV Downloader. Muudes formaatides videod konvertisin ka flv-deks, et kasutaja saaks neid vaadata laialt levinud FlashPlayeriga. Tehnilise töö tegi lihtsamaks ka see, et alati sain nõu küsida professionaalsest veebidisainerist kaasalt.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suu-

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

rem töörõõm? Väga hea oli see, et e-kursuse jaoks tuli oma õppematerjal kriitilise pilguga üle vaadata, keskenduda olulisimale, lühendada, otsida juurde selgitavaid näiteid.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Mul oleks hoopis palve-üleskutse e-õppe arendajatele: oleks vaja kohta, andmebaasi, kuhu oleks kokku kogutud tasuta programmid, abivahendid, onlain-rakendused nagu ülalmainitud FLV Downloader, konvertijad jne, mille abil õpetajad saaksid lihtsalt veebimaterjale teha.

Kõik kasutajad, kes mõne uue tasuta abivahendi leiavad, võiksid saada sinna linke lisada.

Maarika Rümmel

Merit Karise

Olga Popova

Aasta e-kursus oskusainete valdkonnas: “Haljasalade rajamine ja hooldamine” Kursuse autor: Katrin Uurman, Räpina Aianduskool Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks? Väga hea küsimus...Võibolla kursuse ja materjalide ülesehitus, kujundus, õpilaste- ja õpetajavaheline aktiivne suhtlus kursusel. Aga see, et auhind... see oli minu jaoks suur üllatus. Ei osanud arvata, sest ma ei ole ju kuigi kaua e-kursustega tegelenud.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? Kuna ma olin juba varem ühe e-kursuse koostanud, siis erilisi raskusi ega takistusi polnud. Kõik juba tuttav ja selgeks õpitud. Mõnikord esines probleeme küll,

kuid need olid hoopiski tehnilist laadi. Materjale tuli osadeks jagada, kuna liialt suuri faile ei saa üles laadida ja kui see õnnestuski, siis nende avamine võttis õpilastel palju aega.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Igasuguste õppematerjalide loomine on omamoodi tore ja pakub naudingut.

Veelgi rohkem pakub rõõmu see kui lõpuks kõik toimib ja nii nagu peab. Ja suhtluse pool… sest foorumites räägivad ka need, kes muidu tunnis sõnagi ei ütle. Loob võimaluse käsitleda teema-

sid laiemalt ja pakkuda lisamaterjale neile kes tunnevad aine vastu sügavamat huvi. Klassitunnis on piiratud aeg ja alati ei ole võimalik kõike laiemalt käsitleda kui aineprogramm ette näeb. Meeldib ka see, et e-kursus loob võimaluse õpilastel endil luua midagi, mida saab hiljem õpingute käigus kasutada. Näiteks vahend “sõnaraamat”, andmebaas. Mitu õpilast jõuab ikka rohkem materjale läbi uurida kui üks.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Külma närvi, rahulikku meelt ja julget pealehakkamist!!!:) See tasub ennast ära!

Juhendmaterjalide eripreemia: “Programmeerimine VBA Excel keskkonnas” ning “Programmeerimine Visual Basic keskkonnas” Kursuse autor: Olga Popova, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks? Peamine, mis tegi minu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks on see, et e-kursus koosneb erinevatest juhendmaterjalidest õpilastele.

Esitletud kursuse materjal on loogiline, järjestikune ja on tehtud lihtsate asjadega huvitavaks. Kursus sisaldab erinevaid teste, interaktiivseid loenguid, praktilisi ülesandeid ja kursuse tagasisidet. Igale teoreetilise teema sisule on lisatud sisukord viidetega tekstile, mis annab võimaluse valida vajalikke materjale õppimiseks või kordamiseks ning aitab tekkinud küsimustele õigeid vastuseid leida.

Iga teema alguses on määratud eesmärgid.

Oodatavad õpitulemused on lahti seletatud põhjalikult, arusaadavalt, huvitavalt, mõistetavalt, nõuannete ning seletustega.

Praktiliste ülesannete lahendused ning graafilised seletused teevad kursust arusaa-

davamaks. Ülesannete kirjeldused sisaldavad nende täitmise eesmärke, selgeid ja üheselt mõistetavaid tööjuhendeid, kindlaksmääratud tähtaega ja hindamise kriteeriumeid.

Pärast õppuri poolt ülesande täitmist ja üleslaadimist õppekeskkonda on õpilasel võimalus saada õpetaja poolset tagasisidet ülesande kohta. E-kursusel kasutatakse uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi: avatud sõnastik, Wiki keskkond, loengud - seletused, küsimused – vastused, töövihikud, jutukad ning foorumid.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? Kuna olen infotehnoloogia õpetaja, siis raskusi ja takistusi kursuse koostamisel väga ei tekkinud. Muidugi oli vaja e-kursuse struktuuri loomise metoodikat analüüsida. Selles aitas mind Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Olga Šumailova.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loo-

mise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Kõigepealt, et selline õppimisstiil meeldib õpilastele väga; minu e-õppe alaste teadmised kasvavad; kõik õppematerjalid, ülesanded ja kodutööd nüüd ühes kohas; on võimalus õppetegevusi diferentseerida ning materjale valida raskuse järgi; õppesisu edastamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid (rühmatööd, iseseisvad tööd, individuaalsed tööd, testid) Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Soovitan oma kursuste õppematerjalides kasutada praktiliste ülesannete näiteid, kuna need aitavad õpilasi õppematerjale iseseisvalt läbi uurida. Koostatud põhjalikud ning arusaadavad juhendmaterjalid aitavad õpilastel täita ülesandeid õigeks ajaks, korrektselt, rahuldavalt. Õpilased saavad aru, mida ja kuidas on vaja teha.

Juhendmaterjalid aitavad õpilasi kursuse käigus jälgida ja määrata oma edasijõudmist.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 21

LUGE JA S O OVITAB

2 0 07. A A STA PARIMAD

Eesti e-Ülikooli uudised

E-õpe kaante vahel: lugeja soovitab

Anne Uibo

John Rodriquez

Maarja Kask

Taavi Tuulik

Mitmekesiste õppematerjalide eripreemia: “Inglise ärikeel A III” Kursuse autor: John Rodriquez, Tallinna Tehnikakõrgkool Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks? Ei oska öelda. Ma ei ole vaadanud lähemalt teisi kursusi. Olen enam-vähem rahul oma kursusega, aga samal ajal võib alati teisiti teha ja tulevikus, kui ma olen uusi oskusi ja teadmisi saanud, tuleb kindlasti aeg suurte muudatuste sisseviimiseks.

Millised olid peamised raskused ja

takistused kursuse koostamisel? Erilisi raskusi või takistusi ei olnud.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Loomise juures: kui ma mõtlesin välja, kuidas ära kasutada Gliffy pedagoogiliselt efektiivsel ning suhteliselt huvitaval viisil. Läbiviimise juures: kui ma

nägin tudengite tulemusi.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Tuleb proovida kõike võimalikku, et äratada tudengite õppimishimu. Kui midagi ei õnnestu, tuleb lihtsalt midagi muud proovida.

Ole alati valmis kursust korrigeerima või ümber tegema. Tuleb olla paindlik ja reageerimisvõimeline; hoia eesmärke silme ees.

Karismaatiliste õppevideote eripreemia: “Kommunikatsioon” Kursuse autorid: Anne Uibo ja Maarja Kask, Tartu Kutsehariduskeskus Mis tegi teie arvates just teie kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks? Anne: Ju need videod olid need, mis sellele kursusele oma võlu andsid. Olen neid videoid kasutanud ka tavatunnis ja õpilastele on meeldinud.

Kindlasti on oma osa ka sellel grupil, kelle tundides kursus valmis. Meie poolsed suured tänud Tartu Kutsehariduskeskuse rekreatsioonikursuse I aasta õpilastele. Maarja: Otse õppetundidest üles võetud videod, mille köitvusel on peaosa õpetaja Anne Uibo oskusel hõivata kuulajate-vaatajate tähelepanu, rääkida paeluvalt, kaasahaaravalt. Õpilasedki ütlesid, et nad kuulasid neid tunde kaheksakümne kuni sajaprotsendiliselt samal ajal kui mõnes teises tunnis jagus tähelepanu õpeta-

jale kümne-kahekümne protsendi ulatuses.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? Anne: Tehnilise poole pealt kindlasti videote töötlused ja filmitud materjalist valmisprodukti tegemine. Õpetajana oli raske lasta ennast iga tund üles võtta. Maarja: Ei tunnetanud raskuste olemasolu. Tegelikult oleks küll tahtnud kursust luua koostöös teiste koolide õpetajatega, et saada kogemusi ja koostegemise käigus teadmisi kasvõi teiste õpetajate vaatenurkadest teemadele ja ehk ka õppematerjale.

Mis on teie enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Anne: Õpilaste kaasatulemine, nende osalemine kursuse jooksul, Maarja

Kase ja minu vaheline koostöö, uute ideede ja vaatenurkade tekkimine. See, et kursust saab kasutada ka mitte ainult e-kursusena. Minul isiklikult uute teadmiste saamine ja muidugi mängurõõm. Maarja: Rahulolu, et saad teha midagi, mis Sulle meeldib ja mida oskad ja seda takistamatult ja täie pühendumisega.

Millist nõu annate teistele e-tegijatele? Anne: Igal juhul tasuks teha e-kursusi, kuna need võimaldavad õpetajal-koolitajal oma tegevusvälja tunduvalt arendada. Võimaldavad õppida ja areneda iseendal, saades uusi teadmisi, ning katsetada oma piire.

Nii et, tuult tiibadesse ja kiirust näppudesse.

Maarja: Kui vähegi võimalik, kaasa e-tegemistesse kolleege oma koolist ja mujalt.

Põhjaliku ja illustreeritud õppematerjali eripreemia: “Lõikelilled” Kursuse autor: Taavi Tuulik, Suuremõisa Tehnikum Mis tegi Sinu arvates just Sinu kursuse auhinnaväärseks ja eriliseks?

Kursus tutvustab üle 300 lilleseades kasutatavat taime ja muud materjali kokku 310 slaidil. Ju ta siis vist lõi massiga.

Millised olid peamised raskused ja takistused kursuse koostamisel? Takistusi ei

22 |

mäleta, kuid kursuse loomine võttis väga palju aega. Palju tuli juurde õppida, mis on ju tore.

Mis on Sinu enda jaoks e-kursuse loomise ja läbiviimise juures kõige suurem töörõõm? Meeldiv oli see, et Moodle keskkond pakkus välja just sellised võimalused, mida mu õpilased vajasid. Suurim rõõm

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

oligi see, kui õpilased leidsid, et nad on e-kursusest õppimisel väga palju abi saanud.

Millist nõu annad teistele e-tegijatele?

Looge kindlasti igal võimalusel elektroonilisi õppematerjale. Kui neid koguneb piisavalt, vormistage see kõik e- kursuseks. Õpilased saavad olema väga tänulikud.

Online Education Using Learning Objects, Ed. By R.McGreal (2004, 2006). RoutledgeFalmer.

■■ Raamatu ülevaate koostas Anne Villems, Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

Õppejõult õppejõule Sügisel 2007 alguse saanud seminaridesari “Õppejõult õppejõule” on endiselt populaarne. Aasta viimasel, jõuluhõngulisel seminaril, osalesid külalistena haridustehnoloogid teistest ülikoolidest. Seminari avas professor Jakob Kübarsepp, kes tervitas Tallinna Tehnikaülikooli õppejõude ja külalisi, tegi väikese kokkuvõtte e-õppest ülikoolis ning andis üle tänukirjad tublimatele e-õppejõududele. Järgnenud ettekannetes tutvustasid õppejõud oma e-kursuseid ja haridustehnoloogid andsid ülevaate oma ülikoolis e-õppes toimuvast.

28. veebruaril toimus järjekordne seminar, kus Ingrid Maadvere tutvustas testide loomist HotPotatoes keskkonnas ja Tea Hunt näitas erinevaid kursuseid “Kujutava geomeetria” õppimiseks/õpetamiseks. Kokku on seminaridel osalenud üle 90 õppejõu.

Talllinna Ülikool Egle Krull, Tallinna Ülikooli haridustehnoloog

Athabasca Ülikoolist Kanadas, mis on üks juhtivaid teadusuuringute keskusi e-õppe alal, on kuulnud vist enamus e-õppega kokku puutunud inimesi. Kui selle ülikooli teadusuuringute keskuse asepresident on e-õppealase raamatu toimetaja, siis äratab selline raamat usaldust – vähemalt minus äratas.

E-õppealased raamatud võib jagada kahte klassi: ühelt poolt need, mida on võimalik kasutada õpikutena ja mis esitavad mingi valdkonna tulemused süstemaatiliselt, üldaktsepteeritud vaatekohast. Neid on hea kasutada mingil alal esmase ettekujutuse saamiseks. Teised on pühendatud mingile kitsamal teemale, kus üheseid seisukohti pole veel välja kujunenud ja kus raamat kujutab endast artiklite kogumikku, kus erinevate autorite vaated võivad olla üsna vastandlikud. Sellesse viimasesse klassi kuulub ka vaadeldav raamat, mis sisaldab 26 artiklit õpiobjektide ja nende pedagoogilise rakenduse teemadel ning kus juba paljas autorite nimekiri võtab enda alla kaks tervet lehekülge ja sisaldab inimesi kümnest eri riigist, teiste seas sellised tuntud e-õppe kantsid nagu Holland, USA, Austraalia, Suurbritannia jne.

Artiklid on jagatud viide peatükki: õpiobjektid ja metaandmed; õpiobjektide loomine; õpiobjektide standardiseerimine ja asetamine konteksti; objektide profiilid, rakendused ja mudelid ning viimane osa – semantilisest veebist haridusmodelleerimise keeleni ja õpidisaini erivormideni. Kuna autorite vaated õpiobjektidele erinevad ja vahel üsna kardinaalselt, siis aitab raamatus orienteeruda korralik sissejuhatus. Viimane tutvustab kogu õpiobjektidealase kirjanduse maastikku, toob sisse enamuse olulistest terminitest ja näitab, kuidas erinevad autorid termineid tihti erinevalt mõistavad ja kasutavad, alustades kõige olulisemast, õpiobjekti enda definitsioonist.

Ka iga peatükk algab paarileheküljelise sissejuhatusega, ilma milleta on eri artiklitest ühtset pilti raske kokku panna. See tuleb eriti selgelt esile juba esimeses peatükis, kus ei puudu ka N. Friesen’i artikkel pealkirja all “Kolm vastuväidet õpiobjektidele”, milles kutsutakse üles tehnilise ja standardiseerimisetegevuste kõrval rohkem mõtlema hoopis õpetamise protsessi enese mitmekülgsusele.

Kokkuvõtteks – tegemist pole lihtsalt loetava raamatuga, aga kel huvi õpiobjektide praegusest arengust ettekujutust saada, siis neid saab see raamat aidata oluliselt. Seda raamatut ei pea lugema kaanest kaaneni – teda võib kasutada ka peatüki haaval, lugedes ainult huvipakkuvaid osi, või veelgi täpsemalt valides – lugedes vaid huvipakkuvaid artikleid. Kõik artiklid on ka eraldi arusaadavad, kui lugejal on mingi üldine ettekujutus asjast olemas.

Mida soovitada aga neile, kellele ajapuudusel vms. käib 350 lk. üsna keerulise teksti lugemine üle jõu? Kuna ma alustasin selle raamatu lugemist nii, et panin oma märkmed kirja Google’i dokumenti, siis võin lugejatega jagada oma märkmeid. Ettevaatust – tegu on ühe lugeja põhiliselt enda halva mälu kompenseerimiseks tehtud materjaliga. Aga see on kindlasti rohkem kui mitte midagi. Seega enne selle teksti E-õppe Uudiskirjale saatmist vajutasin Google’i dokumendis nuppu “Publish”. Aadress on: http://docs.google.com/Doc? docid=dhh89x8s_1cmh8ht&hl=en Ja seda peaks soovitama kõikidele lugejatele – tehke konspekt ja säästke teiste lugemisvaeva või veelgi täpsemalt – kasutage oma märkmeid teistes huvi tekitamiseks.

E-õppe päev 28. veebruaril korraldas Tallinna Ülikooli Avatud ülikooli haridustehnoloogia keskus e-õppe päeva. Üritusel osalesid Tallinna Ülikooli arendusprorektor Madis Lepik, õppejõud, magistrandid ja teised e-õppe huvilised.

Madis Lepik andis õppejõududele üle tänukirjad uute e-kursuste loomise ning konkursil “Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parim e-kursus” osalemise eest. Tänukirjad said õppejõud Heidi Paju, Liivi Aarma, Ann Ojaste, Kai Pata, Anastassia Zabrodskaja, Janno Kriiska, Tiina Selke , Rando Tuvike , Katrin Niglas, Sigrid Salla, Elviine Uverskaja, Tiiu Reimo, Aira Lepik, Sirje Virkus. Ettekannetega esinesid: Tanel Õunapuu “Intellektuaalne omand ja (e-)õppe materjalid, õiguslikke aspekte seoses intellektuaalomandiga Tallinna Ülikooli näitel”, Mart Laanpere “E-õppe tulevikuvisioon Eestis”, Vello Kukk “E-õpe kui protsess, e-kursus kui vahend õppeprotsessi läbiviimiseks”. Sirje Virkus tutvustas magistriõppekava “Information Management in Digital Environment” raames loodud nelja uut inglisekeelset e-kursust. Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja Estonian Business School’i haridustehnoloogide ettekanded tutvustasid e-õpet ja selle võimalusi nende ülikoolides.

Estonian Business School Marko Puusaar, EBS haridustehnoloog , IT-tehnik

Uute e-kursuste esitlus EBS-is 1. veebruaril toimus EBS-is uute e-kursuste esitlus, mille raames tutvustati kahte kursust: “Informaatika” (autorid Viljo Kallas ja Heikki Päeva) ja “Majandusmatemaatika ja statistika” (autor Heikki Päeva). Esitluste salvestust saab vaadata aadressil http://live.ebs. ee/?show=10.

E-õppe ajaveeb EBSis on tööle rakendatud oma e-õppe ajaveeb, mis lisaks uudiste ning huvitava info jagamisele täidab ka e-õppealast tugifunktsiooni nii tudengitele kui õppejõududele. Ajaveebi aadress on http://elearningebs. wordpress.com/.

| 23

Rahvusvahelised esinejad e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil 2008 Albert Sangra

Pamela K. Quinn

Albert Sangra on professor Kataloo-

Dallas County Community College’i

nia Avatud Ülikoolis, kus ta aastatel

R. Jan LeCroy keskuse juhatajana

1995-2004 oli ka direktor haridusliku

on Pam Quinn koordineerinud maa-

innovatsiooni osakonnas. Hetkel juhib

konna edukamaid kaugõppe prog-

ta hariduse ning info- ja kommunikat-

ramme, mis keskenduvad muuhul-

sioonitehnoloogiaalast (IKT) magistriõppeprogrammi. Tema

gas interaktiivsete e-õppe kursuste väljatöötamisele ning

põhilisteks uurimisvaldkondadeks on IKT kasutamine õppe-

üleriiklike õppejõudude koolitusprogrammide arendami-

töös ning e-õppe kvaliteet. Albert on osalenud nõustajana

sele. Keskus on loonud kursusi rohkem kui 1200 kolledžile

mitmete rahvusvaheliste projektide juures. Ta on EDENi

ja ülikoolile. Eelnevalt on ta töötanud meediavaldkonnas,

(European Distance and Learning Network) juhatuse liige

avalike suhete juhina ning ajakirjanduse õppejõuna. Pam

ning kuulub Universidade Aberta nõunike kogu koosseisu.

Quinn osaleb aktiivselt mitmete organisatsioonide ning võrgustike töös telekommunikatsiooni-, meedia- ja hari-

Marja Kylämä

dusvallas. Bakalaureusekraadi omandas ta Kansase ülikoolist ning magistrikraadi Texase A&M ülikoolist.

Marja Kylämä, M. Sc. töötab Soome Haridusministeeriumis

Brian Hudson

nõunikuna alates aastast 2003. Tema töökohustuste hulka kuulub kõrgkoolidest laekuvate andmete haldamise juhtimine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaalase (IKT) aren-

Brian HUDSON, Ph.D, on profes-

dustegevuse rahastamine, sh. Soome Virtuaalülikool. Eelne-

sor ja mitmete uurimisrühmade liige

valt töötas ta Helsingi Ülikoolis IKT õppekeskuse direktorina

Umeå ülikoolis Rootsis. Lisaks töötab

juhtides meeskonda, mille vastutusalaks oli edendada IKT

ta külalisprofessorina Sheffield Hal-

kasutamist õppetöös (sh õppejõudude koolitus).

lami ülikoolis Suurbritannias. 2004. aastal määrati talle National Teaching Fellowship stipendium

Mervyn Jones

(http://escalate.ac.uk/2541) ning kuni aastani 2007 oli ta Higher Education Academy Council liige.

Mervyn Jones omab teaduskraade

Wim Van Petergem

füüsikas ja materjaliteaduses, PhD

E-õppealased uudised maailmas Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

Kuidas kasutada tehnikat klassiruumis?

Microsoft ja HP on väljatulnud uue koostöö projektiga “Teachers Experience Excange” (TEE). See uus keskkond pakub võimalust jagada omavahelisi kogemusi, õppida teiste kogemustest ja võimaldab ligipääsu abimaterjalidele selle kohta, kuidas kasutada tehnikat klassiruumis õppetöö läbiviimiseks. Loe lähemalt: http://www. hp.com/go/TeacherExperience

Vaba juurdepääs õppematerjalidele Viis aastat pärast OpenCourseWare projekti alustamist Massachusetsi Tehnoloogia Instituudi (MIT) poolt, alustasid nad materjalide lisamist ka üldhariduskoolide jaoks programmi “Highlights for High School”. Juba enne Highlights for High School või ka OpenCourseWare Secondary Education (OCW SE) projekti algust käis MIT OCW lehel igakuiselt 10 000 õpetajat ja 5 000 õpilast, kuigi materjalid, mis on üleval, pole otseselt valmistatud üldhariduskoolide jaoks.

Nüüd uue keskkonna loomisega on seal tuhandeid materjale, mis on disainitud üldhariduskoolide õpetajatele ja õpilastele. Tutvu lähemalt: http://www. campustechnology.com/articles/56334/

sai ta Londoni Imperial College’st. Tal on 25-aastane teadustöö kogemus nii

Wim Van Petergem sündis

erasektorist kui ülikoolist, juhtides

18.05.1964 Sint-Amandsbergis

teadlaste ja inseneride meeskondi mitmesuguste erinevate

Belgias. Doktorikraadi omandas ta

projektide elluviimisel. Hetkel juhib ta Imperial College’i

Leuveni Katoliiklikus Ülikoolis, kus

täiendõppekeskust, mille põhilisteks koolitusvaldkondadeks

töötas teadurina 1993. aastani.

on inseneriained ning juhtimiskursused. Põhiliselt on tege-

Peale kaheaastast järeldoktorantuuri perioodi Alberta

mist e-õppe elementidega auditoorsete kursustega. Lisaks

Ülikoolis Kanadas naasis Wim Leuvenisse, kus töötas üli-

juhib ta ühte ülikoolist väljakasvanud erakapitalil põhine-

koolis mitmetel positsioonidel, kuni suundus 1998. aastal

vat tarkvaraettevõtet. Samuti kuulub ta mitmetesse rahvus-

professoriks Hollandi Avatud Ülikooli. Aastast 2000 pöör-

vahelistesse organisatsioonidesse nagu SEFI ja CEE/CPD

dus ta osalise töökoormusega tagasi Leuveni Katoliikliku

olles hetkel IACEE presidendi kohustustes.

Ülikooli, kus töötab AVNeti direktorina tänaseni.

24 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Tulevikuks ennustatakse kollektiivse intelligentsi ja sotsiaalsete operatsioonisüsteemide levikut Ilmus “Horiszon Report 2008”, mille koostasid ühiselt New Media Cosortium ja EDUCAUSE Learning Initiative.

Raport jaotab e-õppe ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades toimuvad sündmused ja arengusuunad kolme eri faasi. Esimesse juba aset leidvate sündmuste faasis nimetatakse ära videofailide jagamise levimine (grassroot video) ja koostöö võrgustike (collaboration webs) levik. Teisest faasist (mis saab reaalsuseks 2-3 aastaga) tuuakse välja mobiilse interneti levik (mobile broadband) ja andmesegisti programmid (data mashup). Kaugemast tulevikust (4-5 aastat) tuuakse välja kollektiivse intelligentsi (collective intelligence) ja sotsiaalsete operatsioonisüsteemide (social operating system) levik. Samuti tuuakse välja kriitilisemad väljakutsed ja olulisemad trendid. Kogu raporti leiab aadressilt: http://www. nmc.org/pdf/2008-Horizon-Report.pdf