e-Õppe Uudiskiri, kevad 2016

Page 1

ISSN 1736-6186

Number 39 | KEVAD 2016

uudiskiri.e-ope.ee

Miks on 천pilaste digip채devused olulised? G lk 10

Wifi koolis on rohkem kui l천bus ajaviide G lk 34

Fiiberoptiline haridustee G lk 4

J체rgen Ligi: mulle meeldib vaidlus ja informatsioon G lk 2


AVA A R TIK K E L

WW E R K I U RVA HITSA juhatuse esimees

Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale Veebruaris möödus 20 aastat hetkest, mil president Lennart Meri andis ametliku käigu Tiigrihüppe projektile, mille algatasid tolleaegsed Eesti suursaadik USAs Toomas Hendrik Ilves ning haridusminister Jaak Aaviksoo. Tiigrihüppe programmi eesmärgiks oli tõsta Eesti koolihariduse kvaliteeti kaasaegse infotehnoloogia abil. Kavas oli ühendada kõik Eesti koolid internetti, soetada arvutid ning rajada arvutiklassid. Samuti tagada IKT-pädevused õpetajatele ja õpilastele. Tiigrihüppe esimesel aastapäeval kirjutas president Meri: “Internet on ühe väikese rahva maailmakatus. Internetis kaalub iga eestlase mõte ja sõna täpselt nii palju, nagu ta väärt on, ja kaalub võrdselt ameeriklase, venelase, sakslase või jaapanlase mõtte ja sõnaga. Kõnelge täiel häälel kaasa, valige hoolsasti, tundke ära teri ja sõklaid, astuge nobedal sammul seda suurt silda pidi, mis liitnud mandreid naabriteks ja viib meid kõiki, aga ennekõike noori, järgmisse sajandisse. Kes kiiremini kõnnib, sellele jõuab järgmine sajand kätte varem.” Väidetavalt sai Eesti nelja aastaga esimeseks Euroopa riigiks, kus kõik koolid olid püsivalt internetti ühendatud. Kuid sellega ei saanud jääda loorberitele puhkama, sest tehnoloogia kiire areng ning tänapäevase digimaailma väljakutsed seavad üha kõrgemaid nõudeid nii koolipere oskustele kui ka riist- ja tarkvara suutlikkusele. Eelmisel aastal kinnitatud “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” Digipöörde programm seab suured eesmärgid digipädevuste arendamisele ning õppimisel ja õpetamisel uue digitehnoloogia ning digitaalsete õppevahendite kasutamisele. See kõik aga eeldab kiiret internetti ning selle tänapäevaste laialijagamise tehniliste vahendite olemasolu koolides. 2014. aastal tehti koolide baasvõrgu analüüs ning selgus, et eri regioonides oli valguskaabliga ühendatud 12–60% koolidest, kusjuures väga paljudes koolides ei leidnud see ühendus tegelikku kasutust. Praegu jääb suure osa koolide interneti püsiühenduse kiirus vahemikku 10–30 Mbit/s, mis ei ole kindlasti piisav tänapäevase digiõppevara kasutuselevõtuks. Juba praegu leiab kolmandik koolidest, et nad vajavad paari aasta pärast internetikiirust 1 Gbit/s. Uue arenguhüppe sooritamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga käivitanud koolide digitaristu kaasajastamise programmi. Eesmärk on renoveerida või rajada Eesti põhikoolide ja gümnaasiumide kohtvõrgud ning luua seeläbi eeldused koolide IKT-põhiste õppevaralahenduste kasutamiseks. Toetusmeedet rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahenditest ning selle kogueelarve on 13,2 miljonit eurot, millest aastatel 2016–2018 on kavas investeerida 5 miljonit eurot. Programmi elluviijaks on Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA). Esimeses etapis toetatakse koolipidajaid, kes on teinud otsused koolivõrgu korrastamise programmi raames oma omavalitsustes ning tagavad toetust saavate koolide jätkusuutlikkuse. Kogu programmi elluviimise perioodi jooksul on kavas sellesse kaasata kõik Eesti üldhariduskoolid sõltumata nende omandivormist. Meetme elluviimise käigus selgitatakse välja olukord, uuendatakse/rajatakse tänapäevased sisevõrgud, soetatakse ja paigaldatakse vajalikud seadmed, varustatakse võrgud uute autentimis-, autoriseerimis-, monitoorimis- ja turvalahendustega. Toetuse tingimustes on ette nähtud ka koolidele tänapäevase esitlustehnika soetamine. Kõikide nende tegevuste elluviimiseks on kavas korraldada suuremahulised hanked. Programmi elluviimine viib kõikide Eesti üldhariduskoolide digitaristu uuele tehnoloogilisele tasemele ja võimaldab edukalt ellu viia digipöörde meie hariduses. Tiiger ei maga, ta hüppab üha kõrgemale!

2|

Jürgen Ligi: mulle meeldib vaidlus ja informatsioon Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligiga vestlesime ühel kolmapäevasel pärastlõunal Tallinnas. Rääkisime Facebooki kasutamisest, sest minister on aktiivne sotsiaalmeedias osaleja, ja muutunud õpikäsitusest ning Eesti koolist.

Te olete aktiivne Facebooki kasutaja, vastate seal ka õpetajate küsimustele. Mitu korda olete täna juba oma Facebooki kontot külastanud? Eks ma ikka pean teda hooldama. Arvuti on laual ja ikka piilud vahepeal uudiseid. Kindlasti ei külasta ma Facebooki iga tund. Aga eks ta natuke sõltuvushaigus on. Mõne asjaga ei tohi hiljaks jääda, ja kui konto annab märku, et sinna on laekunud uued teated, siis tekib kiusatus vaadata rohkem kui oleks mõistlik. Aga see on uudistega üldiselt nii. Ma olin uudisvoost sõltuvuses juba enne Facebooki. Eriti hull oli olukord suvel, kui kõik puhkasid ja poliitikas midagi ei toimunud. Siis käisin Outlookis ja ootasin juba, et keegi suhtleks. Ja online-meediat peab ikka päeva jooksul jälgima, mu mõtted on palju uudiste ja sündmustega seotud.

Nii ministri kui poliitikuna te ju peategi uudiste ning sotsiaalmeedias toimuvaga kursis olema? See ei ole tegelikult ametiga seotud. Facebookis on kodanik Ligi, mitte haridusminister Ligi. Kõlab võib-olla pateetiliselt või triviaalselt, aga 24/7 oled sa ikkagi see, kes sa oled. Teatud eluetappidel on mõni teema lihtsalt olulisem, sa oled informeeritum, emotsionaalselt rohkem seotud, siis on postitustel ametist tulenev maik juures. Aga üldiselt ma ei allu soovitustele; partei, fraktsioon, ministeerium, valitsus – keegi ei saa mulle kunagi öelda, et nüüd kirjuta seda või teist. See ei tule üldse kõne allagi, kui endal sama tahtmine pole. Suhtlusest võib tekkida hea idee, aga kirjutamine on ikkagi suveräänne mõttelend, mis ahistab, 24/7, päriselt ka.

Mille põhjal otsustate, mida sotsiaalmeediasse postitada ja mis jätta ütlemata? Selles muidugi paneb amet piirangud peale. Vahel astun selle tõttu tagasi, et keegi omistab mulle mingid oma rikutud mõtted ja seosed, arvestamata, et ma olen inimene, kes on juba üht-teist näinud ja läbi elanud ning fragment, mis satub kuhugi kommentaari, on väga pika kehaga; kommentaaris on ainult üks sõnasaba. Seda ei saa samastada kellelegi öeldud tervikliku mõttega, tegelikult on see pealtkuuldud fraas. Kui inimene suhtleb talle teada inimesega, siis ta ei esita ju iga kord kogu romaani, ta valib välja lõigu või lause. Aga kuna nii ei taheta mõelda, pean ennast rohkem piirama. Postituste puhul pigem ka sõelun tahtmist öelda. Enesetsensuur on kvantiteedi puhul oluline. Sõnumi kaalukus loeb. Liiga kergeid asju, mis hajuvad infotulvas, ma ei postita. Kui ka on eraelulised, tööalased, hingelähedased teemad, siis ikka enne postitust kaalun, kas sel on laiem tähendus, väga kiiresti kirjutamisi tekib ainult juhul, kui on vaja näiteks konkreetsele artiklile vastulause või selgitus esitada.


Kas soovitaksite õpetajatel Facebooki rohkem õppetöös kasutada? Ma ei arva, et see peab just Facebook olema. Lugesin, et mõnes koolis on isegi õpetajate ja õpilaste suhtlus Facebookis ära keelatud, ma ei tea küll, mis põhjusel ja mis meetoditega. Aga no mõnes koolis antakse ka nutiseadmed ära, kui klassi minnakse. Nii et kas see peab olema just Facebook... Me teeme ju e-koolikotti ja informatsiooni otsimise oskus õpilastel on väga hea. Me pakume kättesaadavat tarkust nende nutiseadmetesse teadlikult, kuni alternatiivini välja, et ongi täielikult e-õpe. Ma küll arvan, et inimsuhtlus on motiveerivam ja ühiskonnamudelile vastavam. Ma ei ole see soovitaja, õpetajad teavad paremini. Aga Facebook on infovahetuseks praktiline.

Kas kujutate nüüd veel ette elu ilma Facebookita? koolijuhtide professionaalsus on võtmeteema. Me koolitame õpetajaid intensiivselt, erialane informatsioon on liikvel. Kooli tuleb ehitada nende inimestega, kes meil on. Reeglina on need oma tööle pühendunud, südamega õpetajad.

Õpetaja otsustusvabadus õppetöö korraldamisel on seotud uuenenud õpikäsitusega. Mida teie jaoks tähendab uuenenud õpikäsitus? Ei tahaks märksõnu ette lugeda ega defineerida. Üldistatuna on see vanade pedagoogikatõdede meeldetuletamine, ei palju muud. Ega Ameerikat ei ole avastatud, see on pedagoogiline timmimine, ma ei tea, kas julgen seda sõna kasutada.

"

OECD õpetajaameti tippkohtumisel Berliinis toodi Eestit muuhulgas esile riigina, mis on andnud õpetajale väga suure autonoomsuse: siinsetel õpetajatel on OECD riikide seas enim otsustusvabadust õppetöö korraldamisel. Aga kas meie õpetajad oskavad seda vabadust kasutada?

Eesti kool – ma ei häbene seda ütlemast – on paremaid asju, mida me rahvusvahelises mõõtmes oleme teinud, kui mitte isegi kõige parem.

Õpetaja professionaalsuse üks oluline punkt on tõepoolest otsustusõigus, mida õpetada, kuidas õpetada, kuidas õpet tagada ehk distsipliin klassis. Selle kohta on meil seaduseelnõu, loodan, et saame selle Riigikokku ikka ka ja heaks kiidetud. See annab õpetajale selgemad pädevused tagada turvalisus ja kord klassis. Turvalisus selles mõttes, et klassis ega koolis ei oleks segavaid asju ega võõraid, segavaid inimesi. Ja ikka distsipliin ka, ei saa olla nii, et õpetaja saadetakse puu taha. Aga see on ikkagi õpetaja professionaalsuse küsimus samuti, seadusesse ei saa kõike sisse kirjutada, mida ta peaks ühes või teises olukorras tegema. Ka

Vaatamata väga headele õpitulemustele on teda väga palju alavääristatud. Jutud sellest, kuidas kool nivelleerib kõiki, kuidas individuaalsusega ei arvestata ja lapsed on õnnetud... Kui nii kogu aeg rääkida, tekivadki rumalad alternatiivid, ja see on juba risk mõõdetavatele tulemustele. Meil ja Soomes on kaks asja peaaegu maailma parimad – testitulemused ja õnnetu olemise tase. Mõlema riigi lapsed on justkui rõõmutud, erinevalt Nigeeriast, aga väga targad. Ju seal ikka mingi seos on. Me oleme otsustanud õpilastes teatud vastutustunde ja pühendumise alles hoida, kuigi rõhume rohkem

huvile, motivatsioonile, individuaalsele lähenemise ja nii edasi… Võiksime ikka meeles hoida, et kool on tõsine asi, õppimine on tohutult vastutusrikas tegevus, mitte meelelahutusasutus, vastutus on suur kõigil, kes õppimise-õpetamisega tegelevad. Tulevik, ka kodaniku meelelahutusvõimalused, sõltub sellest.

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Ma arvan, et suhtlust jääb siis väheks. Mulle meeldib vaidlus ja informatsioon, need on seotud, ja lihtsalt lõõp. Ka iseendaga ma mõttes vaidlen ja tore, kui saab vahel asju nähtavalt välja öelda. Enamik mu tööst on ju mõtlemine, kui mõte on tegu, siis...Facebook siiski avardab mingis mõttes maailmapilti, ta ei ole kaugeltki nii kuri nagu netikommentaarid, moraali ja mõistust on rohkem. Facebook vastab hästi minu profiilile selles mõttes, et ma ei püüa meeldida inimestele, kellega ma nõus ei ole. Kes püüavad Facebookisõbraks saada, nende hulgas on kaasamõtlejate, sarnaselt mõtlejate protsent ikka kõrgem võrreldes sellega, mis minusugusel poliitikul muidu oleks. Seniks, kuni on nii vaenlasi kui sõpru, on kõik korras.

Häid õpetajaid pole koolis kunagi liiga palju. Kuidas õpetajaametit atraktiivsemaks muuta? Mis meil lähitegevustes kirjas on – eelarvekaklused. Õpetaja palganumber on midagi, mis võiks juba päevakorrast ära minna. Kui saame palganumbri 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, siis minu meelest saame maha ka selle alaväärsustunde, mis on õpetajaameti suhtes tekitatud. Nüüd on neid jutte küll vähemaks jäänud, OECD raporti põhjal on Eesti kõige kiirema õpetajate palgatõusuga riik. See on olnud teadlik valik. Õpetajate õigused – minu meelest on see eneseväärikuse küsimus. Koolitused, koostöö mittetulundussektoriga, nagu Noored Kooli ja teised sellised algatused, mis kõik aitavad õpetajaametisse tagasi tuua positiivset. Tänapäeval on õpetajaameti autoriteet teistsugune, kui see oli totalitaarses ühiskonnas, seda pöörata on natukene peenem protsess. Palgaprioriteet, õpetaja õigused, koolitusvõimalused, enesetäiendamine, võrgustikud, otsustusõigus – need asjad peaks tarku inimesi rohkem panema õpetajaameti peale mõtlema.

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

|3


MOOCid – hääbuv haip või jätkusuutlik initsiatiiv? 2011. aastast alguse saanud tasuta veebipõhiste masskursuste ehk MOOCide võidukäik on Ameerika Ühendriikides miljoneid huvilisi leidnud. Euroopas on vaimustus väiksem olnud, sellele vaatamata on paljud ülikoolid võimalusest hoogsasti kinni haaranud. Järgnevalt tutvustame MOOCide võimalusi Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli näidetel.

"

aastaks 2020 muutuvad klassikalised ülikoolid tundmatuseni – neist saavad sotsiaalse suhtlemise keskkonnad. Õppimine kolib võrku. Euroopa reageeris MOOCide vaimustusele leigelt. Esimesed MOOCide keskkonnad valmisid 2012. aastal, kuid kasutajate arvud pole kuulsate USA MOOCidega võrreldes ligilähedasedki, investeeringutest rääkimata. Probleemiks on nii erinevad keelekeskkonnad, partnerite vähesus kui ka kursuste kõrge omahind. Ometigi leidub paljudes ülikoolides entusiaste, kes MOOCe loovad.

Tartu Ülikool Eestis alustas esimesena MOOCide väljatöötamist Tartu Ülikool 2014. aastal. Seni on loodud kümme vaba juurdepääsuga e-kursust (vt https://moocs.ut.ee). Tegemist on avatud regist-

4|

Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Tehnikaülikool otsustas 2014. aastal kaasata MOOCide arendamisel partneriks eliademy.com keskkonna arendajad. 2015. aastal valmisid TTÜ landing page (http:// tutopenuniversity.eliademy.com) ja esimesed MOOCid “Introduction to e-Governance”, “Information Management” ja “Digital Archiving”. Pilootkursuste kogemus julgustab sellel aastal kogu e-riigi ja teenuste õppekava MOOC-platvormile viima.

reerimisega täielikult veebipõhiste täiendusõppekursustega, kus kõik soovijad saavad tasuta osaleda. MOOC on üldjuhul mahus 1 EAP (26 tundi õppija tööd) ning kestab neli nädalat. MOOCi läbiviimise ajal juhendatakse ja hinnatakse osalejaid ning edukalt lõpetanutele väljastatakse Tartu Ülikooli tunnistus. Ülikooli MOOCid on leidnud õppijate toetuse, mida tõendab korralik osalejate arv ning lõpetanute protsent. Näiteks ülikooli esimesele eestikeelsele MOOCile “Programmeerimisest maalähedaselt” registreerus möödunud aasta kevadel 650 ning sügisel 1534 õppijat. Maailma kogemusele toetudes on tavapäraselt MOOCide lõpetanute osakaal 5–15%. Ülikoolis toimus 2015. aastal seitse MOOCi, millel osales kokku 3111 ning lõpetas 1692 õppijat — lõpetanute protsent oli väga kõrge, koguni 54%. Miks on MOOCid olulised? MOOCide eesmärk on tagada erinevatele sihtrühmadele tasuta juurdepääs kõrgharidusele ning tutvustada potentsiaalsetele sisseastujatele ülikooli õppimisvõimalusi. Kuna MOOCidel võivad osaleda ka üliõpilased, siis aitavad MOOCid tõsta õppekvaliteeti ja toetada igapäevast õppeprotsessi. Oluline on ka ühiskonna teenimise aspekt. Tihti küsitakse, kuidas erineb MOOC avatud juurdepääsuga digiõppevarast või tavalisest veebipõhisest kursusest. Digitaalne õppevara (nt õpimoodul, õppematerjal, videoloeng vms) on avatud juurdepääsu korral samuti kõigile

Nii Tartu Ülikool kui Tallinna Tehnikaülikool plaanivad uute MOOCide väljatöötamist. Kuuldavasti on ka teised Eesti kõrgkoolid vaba juurdepääsuga e-kursuste loomisest huvitatud. Seega võime loota, et MOOCid pole Eestis mitte hääbuv haip, vaid jätkusuutlik initsiatiiv. MOOCide loomisest ja läbiviimisest saab lähemalt kuulda 14. aprillil HITSA rahvusvahelisel hariduskonverentsil “Fiiberoptiline haridustee”. Tiia Ristolaineni juhtimisel tutvustatakse Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli kogemust vaba juurdepääsuga e-kursuste väljatöötamisel ja läbiviimisel.

W W TIIA RISTOLAINEN Tartu Ülikooli Elukestva õppe keskuse juhataja

W W L E H T I P I LT Tartu Ülikooli Haridustehnoloogiakeskuse juhataja

WW M AT I L U K A S TTÜ Avatud ülikooli juhataja

Foto: Toomas Huik

MOOC on akronüüm ingliskeelsetest sõnadest Massive Open Online Course ja see tähistab suurtele inimhulkadele tasuta interneti vahendusel kättesaadavat e-kursust. MOOCe pakub suur hulk maailma juhtivaid ülikoole. Tuntud MOOCide keskkonnad Coursera, Udacity (Stanford University) ja edX (Harvard University ja Massachusetts Institute of Technology) valmisid 2011. aastal. Ühtäkki olid kuulsate ülikoolide kursused kõikidele tasuta kättesaadavad ja miljonid inimesed ruttasid nendega tutvuma. Coursera jõudis esimesel aastal ühe miljoni ning teisel juba kolme miljoni kasutajani. Udacity asutaja ja staarõppejõu Sebastian Thrun’i tehisintellekti kursusel osales korraga 160 000 õppijat. Investorid olid kiirest kasutajate arvust vaimustuses ja eraldasid keskkondade arendamiseks miljoneid dollareid. MOOCide eufooria oli nii suur, et 2012. aastat peetakse murdepunktiks kõrghariduses. Ohio Ülikooli professor Bill Sams loob kontseptsiooni EPIC 2020 (The Evolving Personal Information Construct) ja ennustab, et

huvilistele kättesaadav, kuid on mõeldud iseseisvaks õppimiseks ning õppejõud seejuures õppijaid ei juhenda ega hinda. Veebipõhistel kursustel osalejaid juhendatakse ja hinnatakse ning lõpetanud saavad tunnistuse, kuid need kursused pole üldjuhul avatud juurdepääsuga, vaid on mõeldud konkreetsetele siht­rühmadele ning neid ei pakuta üldjuhul osalejatele tasuta.


HITSA hariduskonverentsi

„Fiiberoptiline haridustee“ välisesinejad:

on lektor Melbourne’i Ülikoolis kõrghariduse uuringute keskuses. Ta on olnud haridustehnoloogiliste uuringute, õppekavade koostamise ning akadeemilise arendustööga kõrghariduses seotud viimased 14 aastat. Tema uurimisvaldkonda kuuluvad õpilaste seotus tehnoloogiaga, õpianalüütika, õpidisain jm. Praegu töötab Linda Corrin mitme suure uurimisgrupi juures, olles keskendunud sellele, kuidas kasutada õpianalüütikat tähendusrikka ja kiire tagasiside andmiseks akadeemikutele ja õpilastele.

Linda Corrin

on dotsent Michigani Ülikoolis. Ta õpetab kaht Charles R. Severance ülemaailmselt populaarset MOOCi Coursera platvormil: „Interneti ajalugu, tehnoloogia ja turvalisus“ ning „Programmeerimine igaühele“. Samuti on tal oma veerg ajakirjas IEEE Computer Society ning ta on kirjutanud populaarseid raamatuid programmeerimisest ja tehnoloogia vallast. Töö kõrval on ta hobi korras juhtinud mitmeid veebiteemalisi tele- ja raadiosaateid.

Amol Arora

on India vanima eralasteaedade võrgustiku SHEMROCK Playschools ja koolidevõrgu SHEMFORD Futuristic Schools tegevjuht. Nende gruppi kuulub Indias, Nepaalis ja Bangladeshis üle 500 lasteaia ja kooli, kus on välja töötatud spetsiaalselt laste vajadustest lähtuvad tänapäevased õppemetoodikad. Amol Arora on hinnatud esineja Aasia ja Lähis-Ida hariduskonverentsidel ning nende lasteaedu ja koole haldav perefirma on saanud mitmeid mõjukaid auhindu nii Indias kui ka kaugemal. on isikustatud õpitehnoloogiate dotsent Welteni Hendrik Drachsler instituudis Hollandi avatud ülikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on õpianalüütika, isikustatud õpitehnoloogiad, haridusandmed, soovituspõhine tugisüsteem ning nutiseadmed ja nende rakendamine hariduses. Ta on Society of Learning Analytics Research (SoLAR) liige. Regulaarselt juhatab ka erinevaid teadusüritusi, samuti on ta kaastoimetaja sellistes erialaajakirjades nagu IEEE's Transactions on Learning Technologies ja Journal of Learning Analytics.

Alfredo Soeiro

on Porto Ülikooli inseneriteaduste dotsent. Soeiro on olnud võtmetähtsusega erinevate täiendusõppe ühenduste asutamisel, kaasa arvatud European Universities Continuing Education Network (EUCEN), Latin American Continuing Education Network (RECLA) ja Portuguese Association of Universities for Continuing Education (AUPEC). Soeiro on avaldanud ka artikleid elukestvast õppest, täiendusõppest ning täiendusõppe kvaliteedist.

on Digital Leadership Institute’i tegevdirektor. Ta on 20 aastat Cheryl Miller juhtinud rahvusvahelisi meeskondi tehnoloogia ja IKT sektoris ning tema tegevust on tunnustanud nii ÜRO, Euroopa Parlament kui ka Euroopa Komisjon. Cheryl Miller võtab sõna sellistel teemadel nagu haridus ja digioskused, innovatsioon, ettevõtlus ja tuleviku töökeskkond. Cheryl Milleri juhtimisel tegeleb Digital Leadership Institute ka naiste osalusega IT-s ja ettevõtluses.

Wendy Gonzalez Criollo

on hariduse ja tehnoloogia valdkonna teadur ja eestkõneleja ning arvutiteaduse õpetaja. Wendy Gonzalez Criollo on töötanud Venezuelas, Hispaanias ja Inglismaal ning õpetanud igas vanuses õpilasi alates väikestest lastest kuni täiskasvanuteni välja. Kõige enam huvitab teda uute tehnoloogiate kasutamine hariduses ning see, kuidas seeläbi õppeprotsessi ja haridussüsteemi muuta. Praegu teeb ta oma haridusele ja uutele tehnoloogiatele keskenduvat doktoritööd.


PROJEKTIDE BÖRS

UUDISED

Õpilood parandavad õpilaste koostööoskusi Uue European Schoolneti projekti CO-LAB raames töötatakse välja õpilugusid, et nende abil õpilaste koostööoskusi parandada ja grupitöö kui õppemeetodi laialdasemat kasutuselevõttu koolides toetada. Õpilood ja näidistunnikavad on kõikidele õpetajatele tasuta kättesaadavad. Koostööoskused on 21. sajandil asendamatud ning nende arendamisele on koolikeskkonnas hakatud suuremat rõhku panema. Samas kipuvad praktikas asjalood teised olema ning koostööl põhinevate meetodite kasutamine klassiruumis on erinevatel põhjustel jätkuvalt marginaalne. CO-LAB (Collaborative Education Lab) projekti koordineerib European Schoolnet. Projekt keskendub õpilugude väljatöötamise ja rakendamise abil õpilaste omavaheliste koostööoskuste parendamisele ning toetab grupitöö kui õppemeetodi laialdasemat kasutuselevõttu üldhariduskoolides. Tegevuste selgrooks on keskselt loodav MOOC, mille raames koolitatakse õpetajaid ning tutvustatakse erinevaid ühesõppele keskenduvaid õpilugusid ning tuuakse näiteid nende reaalsest rakendamisest klassiruumis. MOOC korraldatakse European Schoolneti Akadeemias ning on valmis alustama 2016. aasta oktoobris. Selleks ajaks on loodud ka valik õpilugusid ideede, meetodite, vahendite ning näidistunnikavadega. Projekti partnerriikides, sh Eestis kaasatakse grupp õpetajaid ja koolitajaid, kes kohandatud õpilugusid oma igapäevatöös kasutavad ja seejärel ka positiivsetest kogemustest ja võimalikest takistustest tagasisidet jagavad. CO-LAB projektis esindab Eestit Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Üldinfo: Kestus 1.12.2015–28.02.2018 Seitse partnerit kuuest riigist Eelarve kokku 666 543 eurot Peamine sihtgrupp õpetajad ja õpetajate koolitajad

W JÜRI LÕSSENKO HITSA projektijuht

6|

Koolielu portaalis toimuvad põhjalikud õppevara talgud Koolielu haridusportaal on õpetajate seas populaarne, üheks põhjuseks on mahukas digitaalsete õppematerjalide varamu, kust leiab hulgaliselt põnevaid materjale õppetundide mitmekesistamiseks. 2015. aasta lõpus alustatud talgutega uuendatakse õppevara aita ning eemaldatakse vananenud materjalid. Koolielu haridusportaal loodi 2001. aastal. Alates sellest ajast on õppematerjale lisanud õpetajad ise, töid on juurde saadud erinevate projektide raames, õppematerjale on loonud ka õpilased. Väga suure töö on põnevate õppematerjalide linkide lisamisel teinud Koolielu ainemoderaatorid – 31 õpetajast koosnev võrgustik, mis kuulub HITSA koordineeritavasse haridustehnoloogide võrgustikku. Õppevara korrastamise talgud kuulutati välja 2015. aasta novembrikuus, HITSA kutsus üles kõiki Koolielu portaali kasutajaid oma õppematerjale üle vaatama, kirjeldusi kohendama ning vananenud sisu kustutama. Talgulisi oli esimeses etapis poolsada, kahe kuu jooksul korrastati pisut üle 400 õppematerjali. Õpetajate tagasiside oli positiivne – selliseid talguid võiks tihedamini teha.

Talgute teises etapis asusid ülejäänud õppematerjale üle vaatama ainemoderaatorid. Iga õppematerjali metaandmeid tuleb täiendada, vananenud või mitteavanevad lingid kustutada. Praegu on Koolielu aidas 6530 õppematerjali. Ainemoderaatoritel tuleb teha suur ja aeganõudev töö, mis jõuab lõpule kevadel. Täiendatud metaandmetega õppematerjale saab Koolielus täpsemini otsida, samuti muutuvad õppematerjalid kergemini kättesaadavaks lähiajal käivituvas digitaalse õppevara portaalis e-Koolikott. Koolielu haridusportaaliga tutvu www.koolielu.ee.

W KRISTI SEMIDOR HITSA projektijuht


Digibuffee äratab isu ja aitab valikuid teha Sisekaitseakadeemias on põnevad ajad, oleme äsja valmis saanud uue arengukava ja seadnud kindlad sihid aastaks 2020. Iga uue eesmärgi seadmine tähendab õppimist – avastamist, katsetamist ja tarkade valikute tegemist, et jõuda soovitud tulemuseni. Aasta hakul toimunud talveakadeemias katsetasime esimest korda nn digibuffee koolitusformaati. Avastamist, katsetamist ja õppimist jätkus kõigile.

Mehitamata süsteemi kasutamine sisejulgeoleku valdkonnas Vaatasime lähemalt, kuidas droonid käituvad ja missuguseid andmeid on nende abil võimalik koguda. Lisasime juurde õppetöö dimensiooni ja selgitasime välja, kuidas droonindust õppimise ja töötamise kasuks pöörata.

Nutiseadmed õppetöös Sisekaitseakadeemia on regulaarselt korraldanud oma töötajatele haridusliku sisuga talve- ja suveakadeemiaid. Veebruari alguses toimus järjekordne talveakadeemia, seekord oli fookuses digimaailm – “Nutikas õppimine ja töötamine”. Nutika digimaailma rikkalik buffee pakub võimalusi, mida saab edukalt õppetöös kasutusse võtta. Tänavuses talveakadeemias said töötajad erinevaid valikuid maitsta, et leida enda eelistused, mida hiljem juba lähemalt tundma õppida ja töösse rakendada. Buffeevalikut pakuti terve päeva vältel ning kolmekäigulise personaalse menüü sai iga osaleja endale ise kokku panna. Valikus olid järgnevad palad (loe: töötoad):

Digiorienteerumine Mittesportlik, meelelahutuslik, kuid hariv orienteerumine digimaailmas ja selle vahendites. Orienteerumine toimus meeskondades ning läbida tuli viis orienteerumispunkti: ▪▪ @virtuaalreaalsus. Virtuaalmaailma peideti haridusasutuse tähtsaim vara – õppurid, kes tuli sealt üles otsida. Kasutada võis kõiki virtuaalmaailma­ võimalusi. Kogu tegevus toimus simulatsioonikeskkonnas, milles saab virtuaal­selt helikopterit ja autot juhtida ning sellega otsinguid teostada. Sihile viisid süsteemsus, oskuslik juhtkangi kasutamine ja koostöö rühmaliikmete vahel. ▪▪ @fotografeeri. Pildistamine on täna­ päeval lihtne, eriti käepärast nutiseadet kasutades. Märksa keerukam on kasutada peegelkaamerat, mille kõik osad on lahti harutatud ning mida rühmaliikmed peavad juhendi alusel töökorda seadma, et oskuslikult pilte teha. ▪▪ @puutetundlik. Puutetundlik nutiseade on enamikule meist igapäevane sõber. Samas, puutetundliku interaktiivse tahvli juurde ei ole jõudnud veel kõik õppejõud. Esimene samm olgu lihtne, positiivseid emotsioone pakkuv, kuid õpetlik. Meeskonna ülesandeks oli kokku panna pusle, millel on kujutatud sündmuskoht. Sündmuskohalt tuli leida kõik sisejulgeoleku esindajad ning need märgistada.

Tutvustati ja katsetati võimalusi, kuidas saaksid õppejõud kaasata õppetöösse õppurite isiklikke nutiseadmeid ja muuta õppetööd huvitavamaks.

Kadetilt akadeemiale

Talveakadeemia osalejad pidid juhendi alusel töökorda seadma peegelkaamera.

▪▪ @kommunikatsioon. Koostöös peitub jõud. Suhtlusvahend Lync (Skype) võib olla igapäevane keskkond kirjavahetuseks, sest võimalusi on sellel palju rohkem kui tekstisõnumite edastamine. Siin jaotati meeskond kaheks, mõlemad meeskonnad said endale töökoha ning info tuli leida kahe töökoha koostöös. Üles leidmist ja avamist vajas virtuaalne seif, mille parool oli peidetud suure infomüra keskele. ▪▪ @koostöö. Suuremahulised projektid valmivad kootöös ning nende valmi­ misse panustavad mitmed kolleegid. Töökeskkond Sharpoint on tõhus tööriist dokumentide turvaliseks ühisloomeks asutuse sees.

Töötuba oli kadettide kätes, kes rääkisid sellest, milliseid võimalusi ühe või teise õppeaine huvitavamaks muutmisel õppurid näevad. Tutvustati keskkondi, mida kadetid iga päev kasutavad ja ning mida on võimalik õppimisega ühildada.

Kontoritöötaja eri Töötoas tutvustati igapäevaseid nippe arvutiga töötamisel. Prooviti, kuidas oma arvuti rääkima panna, kuidas kõige lihtsamalt PDF-dokumendis muudatusi teha või see hoopis Wordi-failiks muundada. Teemaks olid veel klaviatuuritrikid ning tarkvarad, mis lihtsustavad protsesside juhtimist – olgu selleks projekt või õppetöö.

Robootikatöötuba Töötuba sisustati koostöös Future Robotics OÜga. Putukaralli töötoas ehitati erinevate anduritega robotputukad, kes töötoa lõpus võistlustulle astusid.

Nutikas esmaabipraktika Töötoas õpiti, kuidas esmaabi õppimisel ja andmisel nutikaid lahendusi targalt ära kasutada. Nn digibuffee koolitusformaat sai talveakadeemia osalejatelt väga positiivse vastuvõtu, mistõttu soovitame katsetada seda ka teistes õppeasutustes. Isuäratamine täitis oma eesmärki, nüüd on oluline pakkuda huvilistele võimalusi valitud teemadega süvitsi minna.

Digiorienteerumise töötoas sai muu hulgas kätt proovida erinevatel simulatsioonidel.

WW MARIT DREMLJUGA-TELK Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog/ projektijuht

WW VA IKO M Ä E Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

|7


Näited digitaalsest arengumapist.

Professionaal jälgib oma (digi)arengut ka ise Digitaalseid arengumappe ehk õppija kasutusele võetud keskkondi, mis toetavad personaalse arenguga seotud tegevuste esitlemist ja reflekteerimist digitaalsel kujul, võib õpetajal olla üks, kaks, kolm või rohkemgi. Või mitte ühtegi. Eesti õpetajate seas on praegu levinud pigem viimane variant. “Kui kool digitaalset arengumappi ei väärtusta, siis õpetaja seda mappi tegema ei hakka. Selleks peab vajadus tekkima,” ütleb Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog ja arenguosakonna juhataja Varje Tipp. “Atesteerimiskaustade ajastust on jäänud arvamus, et kõige tähtsam professionaalsuse näitaja on kvantitatiivne tõendusmaterjal ehk koolitustel istutud tundide arv,” toob Kose Gümnaasiumi saksa keele õpetaja ja Õpetajate Liidu juhatuse liige Astrid Sildnik välja ühe võimaliku põhjuse, miks õpetaja digimappi koostama ei kipu. HITSA “Tuleviku õpetaja” koolitusprogrammis on digitaalse arengumapi loomine koolituse läbimise eeltingimuseks. “Õpetaja sisestab arengumappi kõik koolitusel kuuldu-nähtu, iseseisvad tööd. Iga koolitusmooduliga, mille ta läbib, täieneb ka arengumapp. Koolitusel õpetatakse ka reflekteerima, mis läks hästi, mis halvasti, mida tulevikus teisiti teha. Eesmärk on selline, et kui õpetaja on koolitusmoodulid läbinud, siis on ka digitaalse arengumapi tegemise harjumus tekkinud: koolitustega seotud areng on näha, tehtud tööd leiab igal ajal üles,” ütleb Varje Tipp, kes on ühtlasi üks “Tuleviku õpetaja” koolitajatest. “Minu digitaalsed portfellid on kujunenud aastate jooksul ja peaaegu nagu iseenesest. Kõigepealt tekkis õpetamisel kasutatud veebilinkide salvestamise ja hoidmise vajadus ning praeguseks on mul olemas oma veebiraamatukogu, kuhu saan ka õpilasi suunata. Järgmiseks lõin veebikodu isetehtud õppematerjalidele.

8|

Isiklikumat laadi on üks eestikeelne portfoolio, kus on avalikult üleval minu CV ning eelmisesse kümnendisse jääv arvamuslugu Eesti Ekspressist, mida pean siiani oma digimaailmas tegutsemise kreedoks. Ja veel üks tutvustav veebilehekülg saksa keeles, mida on vaja läinud saksakeelses keeleruumis avalike esinemiste puhul. Plaanis on aega võtta ja eraldi asuvad materjalid jälle süstematiseerida ning ühte mappi koondada,” tutvustab Astrid Sildnik oma digitaalseid õpimappe. Pärnumaa Kutsehariduskeskuses on õpetaja digitaalne arengumapp seotud enesehindamise, arenguvestluste ja kutse taotlemisega. Arengumappi ei pea praegu iga õpetaja tegema, aga arengumapp on sisse kirjutatud kooli uude arengukavasse. “Kuna õpetajatel on kohustuslik enesehindamine, on vaja koolis välja töötada eneseanalüüsi süsteem. Väga palju on veebis tehtud asju, mida õpetajatel pole mõtet välja printida. Digitaalne arengu­ mapp näitab enesearengut laiemalt. Arengumapi saab üles ehitada nii, et seda saab kasutada ka kutse taotlemisel, näiteid on juba olemas. Aastaks 2018 tahame, et meie koolis oleks digitaalne arengumapp 50 protsendil õpetajatest,” ütleb Varje Tipp. “Kui õpetaja ise näeb arengumapi efektiivsust ja kasu, siis ta rakendab neid ka õppijatega. Väga vahva, kui kutsekooli lõpetaja läheb tööandja juurde ja näitab digitaalses vormis ette oma tehtud tööd ning selle, mis ta õppinud on. See on tunduvalt mahlakam kui CV.” Digitaalne arengumapp ei nõua eraldi

platvormi väljaehitamist. Õpetaja saab oma mapi ise kujundada, ise sobiva keskkonna valida. Valida saab ka, kas ja mis materjalid on avalikult nähtavad, millele pääseb ainult salasõnaga ligi. Keskkonna valikul saab abi näiteks “Tuleviku õpetaja” koolitusprogrammi juhenditest. Digitaalseid arengumappe võib õpetajal olla mitu: enesearengu jälgimiseks, läbitud koolituste kohta, kutse taotlemiseks jne. Veebis saab kõiki omavahel linkida ja integreerida.

"

“Õpetaja seisukohast aitab digitaalne arengumapp õppeprotsessi ja tulemusi dokumenteerida. Mapi järjepideval täiendamisel on õpetajal oma tööst ja mõtetest hea ülevaade ning see annab võimaluse õpetamist paremini planeerida. Kutset taotlema asudes saab ta keskenduda rohkem sisulisele poolele, sest ei pea aega raiskama materjalide tükkhaaval internetist ja ka mujalt kokku otsimisele. Ideaalsel juhul peaks õpetajatel oma kollektiivis või võrgustikus olema võimalik üksteise portfoolioid lugeda ja kommenteerida. See oleks samuti omalaadne õpetajalt õpetajale kogemuste vahetamine,” loetleb Astrid Sildnik arengumapi positiivseid külgi. “Kutse taotlemisel liigutakse digitaalsete arengumappide suunas, aga on ka paberil variant. Mõlemat aktsepteeritakse,” ütleb Varje Tipp. “Kas on mõtet tänapäeval kõike välja printida? Näiteks kui kutseõpetajal on digitaalses arengumapis kõik kompetentsid kut-


UUDISED

Kasutasin oma kutseõpetaja digimapi loomiseks Livebindersi keskkonda. Olin eelnevalt koolitaja mapi koostamiseks kasutanud Googlesite’i võimalusi, kuid need on piiratud ja Livebinders tundus sümpaatsem. Kooli haridustehnoloog Varje Tipp pakkus meie kooli õpetajatele digimapi koostamiseks tema enda loodud jaotust, mis tundus mulle selge ja loogiline, sest see lähtus kutseõpetaja standardist ja seal nõutava tõendamisest.

sestandardist tulenevalt tõendatud, ei kutsuta teda enam eraldi vestlusele.” Vanasti öeldi, et paber kannatab kõike. Nüüd võib öelda, et digitaalne keskkond kannatab kõike. Digitaalses arengumapis võib endast oskuslikult väga positiivse pildi luua, üleliia positiivse... “Ma ei pelgaks seda “liiga ilusat” arengumappi,” ütleb Astrid Sildnik. “Juba vanas hommikumaa/idamaade filosoofias räägitakse kujustamisest, oma tegevuse soovitud tulemuse visualiseerimisest. Hea kujustamine annab tihti ka parema tegeliku soorituse. Eesti õpetajatega on pigem see probleem, et jäädakse liiga tagasihoidlikuks ega tooda oma tugevaid külgi piisavalt välja. Õpetaja kutse taotlemisel annab taotleja arengumapile hinnangu 3-liikmeline hindamiskomisjon. Kutse andmisel arvestatakse nii õpetaja digiportfoolios kirjapandut kui ka suulisel vestlusel saadud informatsiooni. Mitmeastmeline hindamissüsteem annab piisavalt objektiivse pildi kutsetaotleja professionaalsest hetkeseisust.” “Kutse omistamisel on kindel kord. Kutseõpetajad peavad lähtuma kahest standardist. Üks on õpetaja kutsestandard ehk et ta on hea pedagoog ja teine on vastav kutsekvalifikatsioon ehk ta on pädev kutseõpetajana. Igal juhul peavad kõik kompetentsid tõendatud olema, ükski väljund ei tohi olla täitmata,” ütleb Varje Tipp. Ja lisab, et üks, mis võiks digitaalses arengumapis kindlasti olla, on enesepresentatsioon, sellest võib üht-teist ka isiksuseomaduste kohta välja lugeda.

Miks siiski ei ole digitaalse arengumapi koostamine ja kasutamine õpetajate seas väga levinud? Varje Tipp: “Eks see sõltub vajadusest ja sellest, kuivõrd koolis seda väärtustatakse. On koole,

Mapi koostamine oli suhteliselt suur töö, koondada kõik üheks tervikuks, lisades näiteid ja viiteid erinevate alajaotuste illustreerimiseks ja tõendamiseks. Looduga jäin rahule, tehtud tööl on aga mõte vaid sel juhul, kui mappi jooksvalt täiendada. Piisab sellest, kui paari kuu tagant sinna sissekandeid teen või viiteid lisan. Digimapp on aluseks ka minu eneseanalüüsiks õpetajana, näiteks iga-aastastele arenguvestlustele otsese juhiga.

ka minu kool, kus arengumapp pannakse kooli arengukavasse kirja ja püütakse selles suunas liikuda, sest see arendab tuntavalt ka õpetajate digioskuseid. Mul endal on mitu arengumappi. On “Tuleviku õpetaja” koolitusprogrammi arengumapp, sest pidin ju selle tarvis ise kõik välja töötama. On koolitaja arengumapp, mida läks vaja, kui andragoogi kutset taotlesin. Kutseõpetaja ja õpetaja ma otseselt ei ole, aga näidismappe olen teinud.

"

Digitaalseid arengumappe teevadki innovaatilisemad õpetajad, kes tahavad katsetada uut. Samas teised jälle ütlevad, et saan vanaviisi hakkama.” Astrid Sildnik: “Üks põhjus on hirm tehnoloogia kasutamise ees – peljatakse, et ei omata piisavalt digipädevusi hea tulemuse saavutamiseks. Teiseks atesteerimiskaustade ajastust jäänud arvamus, et kõige tähtsam professionaalsuse näitaja on koolitustel istutud tundide arv. Kolmandaks vähene tahe ja võimekus oma tööd päriselt analüüsida, mitte lihtsalt kirjeldada. Neljandaks ajapuudus. Ja kindlasti on veel muidki põhjuseid. Samas on tunda, et üha enam õpetajaid on hakanud oma arengu dokumenteerimise vajalikkust teadvustama. Ja ülikoolid on hakanud üliõpilasi selle mõttega harjutama, et professionaal jälgib ning analüüsib oma arengut ka ise.”

W MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

Foto: www.meccano.com

Pärnumaa Kustehariduskeskuse kutseõpetaja Kristel Sepp:

Tule HITSA suurele tehnoloogiapäevale! 23. aprillil toimub Tallinna Kultuurikatlas HITSA tehnoloogiapäev, mille üks tähtsündmusi on õpilaskonkursi “Maailmariik Eesti” finaal ning võitjate väljakuulutamine. HITSA tehnoloogiapäev on tasuta kogupereüritus, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad uudistada, kuidas töötavad Eesti innovaatilisemad tehnoloogiad. Kohal on üle kolmekümne firma, kel kõigil kaasas uudsed lahendused, mida osalejad ise järele proovida saavad. Muu hulgas saab panna hologrammi peopesal tantsima, proovida tagurpidi maailma prille ja kokutamismasinat, kontrollida kiirtestiga oma geneetilisi soodumusi, panna end proovile Rakett 69 katsetes ning kuulata, millised ametid tulevikus ootamas on. Tehnoloogiapäeval esitlevad oma konkursitöid ka HITSA digiloovtööde konkursi “Maailmariik Eesti” finalistid ning selguvad võitjad. Sel õppeaastal osales konkursil üle 500 õpilase kõikjalt Eestist, populaarseimad võistluskategooriad olid 3D-tehnoloogia ja animatsioonid. Tehnoloogiapäeva juhib, uurib ja puurib Jüri Muttika, muusikat teeb Karl-Erik Taukar! Lisainfo: www.hitsa.ee. Mis? HITSA tehnoloogiapäev Kus? Tallinna Kultuurikatel (Põhja pst 27a, Tallinn) Millal? 23. aprill kell 10.30–16.00 Miks tulla? Tasuta kogupereüritusel näeb uudseid tehnoloogiaid ja saab neid ka ise järele proovida!

|9


Õpilaste digipädevuste kujundamine digiajastul

Foto: Terje Lepp

Miks on oluline kujundada ja hinnata õpilaste digipädevusi? Meid ümbritseb iga päev tehnoloogia, lapsed puutuvad juba varases eas kokku kõikvõimalike digivahenditega, tunnevad ja käsitlevad neid palju rohkem ja osavamalt kui nende vanemad või õpetajad koolis. Vaadates, kui kergelt noored kõikvõimalikke rakendusi oma nutiseadmetes kasutavad, infot otsivad ja jagavad, saame kinnitust, et see on nende loomulik igapäevane keskkond. Seega tekib küsimus, kas nende digipädevused ei olegi juba piisavad, kas neid on vaja veel kujundada? See võibki nii tunduda, aga iga lapsevanem, õpetaja või täiskasvanu, kes lapsi nende õppetöös juhendab, on kogenud, et õpilaste digipädevused on üsna pinnapealsed, piiratud ja kohati olematud. Valdavalt piirduvad laste oskused digivahendite kasutamisel just meelelahutusliku aspektiga, millega saab ka kõige algajam kasutaja ilma väljaõppeta hästi hakkama. Tänapäevased IT-teenused on kasutajasõbralikud ja intuitiivselt aimatavad. Probleemid tekivad, kui digivahendeid on vaja kasutada efektiivselt ja sihipäraselt oma eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete lahendamiseks. Kuidas teha digivahendite abil koostööd, kuidas luua uut teadmist, jagada omandatud kogemust? Kuidas digitehnoloogiat õppimise teenistusse rakendada? Need on teemad, kus õpilased, aga ka täiskasvanud sageli hätta jäävad. Ka täiskasvanute hulgas tehtud oskuste uuringu PIAACi tulemused kinnitavad, et tehnoloogiarikkas keskkonnas ei saa me ülesannete lahendamisega hakkama. Sellise olukorra vältimiseks tuleb juba varakult alustada vajalike digipädevuste kujundamisega, mis ei piirduks vaid oma meele lõbustamisega, vaid toetaksid 21. sajandi teadmiste ja oskuste kujunemist. Eesti elukestva õppe strateegia 2020 järgi on digipöörde eesmärgiks rakendada õppimisel ja õpetamisel tänapäeva digitehnoloogiat otstarbekalt ja tulemuslikult ning seeläbi parandada kogu elanikkonna digioskusi. Kui õpetajate haridustehnoloogilised pädevused on ära kirjeldatud ISTE standardite kohaselt, siis õppijate digipädevused on kirja pandud vastavas pädevusmudelis, mille koostamisel on võetud aluseks rahvusvaheline DIGCOMPi raamistik.

10 |

"

Pädevusmudeli eesmärgiks on kirjeldada digipädevuse eri aspekte, et mõista ja määratleda, mis on digipädevus. Pädevusmudelis on viis pädevusvaldkonda – info, suhtlus, sisuloome, turvalisus ja probleemilahendus. Pädevusmudeli kõrval on loodud ka hindamismudel, mis aitab hinnata õpilaste digipädevusi riikliku õppekava kontekstis. Pädevusmudel ja hindamismudel käsitlevad seega sama nähtust eri detailsusastmel. Enne pädevusmudeli ja hindamismudeli kasutamist on oluline teada nende koostamise tausta ja põhimõtteid. Hindamismudelis on pädevusvaldkonnad kirjeldatud neljal tasemel, kus iga järgnev tase eeldab eelneval tasemel kirjeldatud oskuste olemasolu. Näiteks,

kolmanda taseme saavutamiseks peavad olema täidetud ka esimese ja teise taseme nõuded. Hindamismudelis on pädevused sõnastatud sooritustena. Eraldi teadmisi, oskusi ja hoiakuid ei ole kirjeldatud, sest need on omavahel tihedalt seotud ning soorituste eelduseks. Sooritustasemed on seotud õppekavades kirjeldatud õpitulemuste rahuldava tasemega. Hindamismudel on eelkõige loodud õpetajatele, koolijuhtidele, õppijatele, õppekava koostajatele, õppevara jms koostajatele, ülikoolidele sisseastujate testimiseks, enesehindamiseks jne. Silmas tuleb pidada, et hindamismudel võimaldab õpilaste digipädevusi hinnata RÕKi kontekstis, sest mudeli koostamisel on arvesse võetud põhikooli ja gümnaasiumi läbivad teemad “Tehnoloogia ja innovatsioon”, “Teabekeskkond” ning valikõppeained “Informaatika”, “Arvuti töövahendina”, “Infoühiskonna tehnoloogiad” ja “Uurimistöö alused”. Hindamismudelis on programmeerimise pädevus teistest pädevustest eristatud ja on kohustuslik vaid nendele koolidele, kes õpetavad programmeerimist eraldi ainena.

Kuidas hindamismudelit ainetunnis kasutada? Lähtudes tunni eesmärgist, koostab õpetaja õpitegevuse, mille kirjeldamisel tugineb ta hindamismudelis oleva pädevusvaldkonna tasemele. Hindamismudeli juurde kuuluvad õpiülesannete näited, mis lihtsustavad mudeli mõistmist. Järgnevalt on toodud üks näide, kuidas kujundada õpilaste digipädevust erinevatest teabeallikatest vajaliku info leidmiseks matemaatika ainetunnis.

Digipädevused 6. klassi matemaatikas Hindamismudelis on kirjeldatud pädevusvaldkonna info järgmiselt: õpilane leiab erinevatest teabeallikatest vajalikku teavet, rakendades selleks erinevaid teabeotsingumeetodeid: märksõnaotsing, järjestamine, filtreerimine, sildipilv. Õpiülesande näide teemal ”teepikkus, ajavahemik, kiirus liikumisel”, kus tuleks selgitada välja kolm kõige sobivamat tennisetreeningu aega: ▪▪ leida internetist teabeallikaid, kasutades


UUDISED

asukohast lähtuvalt kõige sobivamat tennisemängu treenimise võimalust; ▪▪ digivahendeid kasutades selgitada välja, mis aegadel ja mis tingimustel tennist mängima pääseb; ▪▪ sobitada sportimise aeg koolitundide graafikuga, arvestades ka spordisaali jõudmise aega (vajadusel ühistransport ja selle liikumise graafikud). Riiklikus õppekavas on kirjeldatud kaheksa üldpädevust, nende seas digipädevus. Digipädevuse lahtikirjutus on seni ainevaldkondade lisades puudunud. 2016. aastal lisatakse digipädevus ka kõikidesse põhikooli ja gümnaasiumi ainevaldkondade lisadesse. Ainult üldosas kirjeldatud digipädevusest aga ei piisa, et aidata õpilastel saavutada tänapäevased digioskused. Seetõttu sai HITSA koordineerimisel loodud digipädevuste hindamismudel koos abistavate näidetega, mis aitavad õpetajatel hinnata DIGCOMPis toodud digipädevuse osaoskusi. Sealjuures ei ole eesmärk õpetada digioskust iseenesest, vaid siduda see ainevaldkonna õpitulemustega. Digipädevuste mõõtmiseks on Haridus- ja Teadusministeerium koostöös Tallinna ja Tartu Ülikooliga välja töötamas digipädevuse tasemetöid 9. ja 12. klassi õpilastele. Tasemetööd plaanitakse läbi viia aastal 2017, mistõttu on oluline juba täna digivõimalusi õppetöösse integreerida ning arendada õpilastes info, suhtluse, sisuloome, probleemilahenduse ja turvalisusega seotud digioskusi. Õppetööks sobivaid näited leiab HITSA õpilugude veebilehelt: http://oppevara.hitsa.ee/opilood/oppekava-digipadevuse-naited/.

W W E LY N A N E V S K I Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudi lektor

WW URVE METS OSKA programmi koordinaator Kutsekojas

Õpilugu aitab õpetajal tehnoloogias orienteeruda Aina rohkem räägitakse 21. sajandi oskustest ning tähtsal kohal õppetöös on digioskuste arendamine. Muutunud õpikäsitlus nõuab õpetajatelt uut moodi õpetamist. Õpetajad on keerulises olukorras, kuidas õpetada teisiti ning kasutada kogu seda tehnoloogiat, mis on õpilaste ja koolide käsutuses. Üks võimalus on rakendada innovaatilisi õpilugusid. Õpilugu on vabas vormis õppimise ja õpetamise kogemuse kirjeldus, kus on ära toodud õpetaja ja õpilase tegevused, vahendid, õpikeskkonnad jne. HITSA juurde on loodud õpilugude töörühm õpetajatest, kes arendavad uusi lugusid ning katsetavad neid oma õpilastega. Sellel õppeaastal arendati välja õpilugu “Online-väitlus”, kus õpilased koostavad ise õppematerjali ning teadmiste kontrolli meetodiks on online-väitlus.

Õpiloo etapid: ▪▪ Valmista ette: Õpetaja valib välja teema, mille põhjal online-väitlust teha. Koos õpilastega või üksi valmistatakse ette küsimused, millele on vaja leida vastused. Seejärel moodustatakse rühmad. ▪▪ Uuri ja otsi: Rühmad otsivad küsimustele vastuseid erinevatest allikatest (õpikud, entsüklopeediad, internet jne). Vastuse juurde lisatakse kindlasti ka allikas. Hea oleks, kui igale küsimusele otsitakse vastus vähemalt kahest allikast.

▪▪ Analüüsi ja loo: Leitud vastuste põhjal kirjutatakse artikkel või peatükk, mis sobiks õpikusse. Selle võib teha rühm koos või igaüks eraldi. ▪▪ Väitle: Teadmiste kontroll toimub onlineväitlusena ning kasutada tohib koostatud materjale. Online-väitluse plussiks on see, et aktiivselt saavad osaleda kõik õpilased. ▪▪ Reflekteeri: õppijad võivad oma tegevuse üle arutleda iga etapi lõpus või õpiloo lõpus. Õpiloo näited leiab siit: http://oppevara.hitsa. ee/opilood/opiloo-struktuur-ja-etapid/onlinevaitlus/.

WW INGRID MAADVERE HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog

| 11


EDULOOD

Sisekaitse­ akadeemia töötajad tutvumas mehitamata õhusõidukite ehk droonidega ning nende kasutusvõimalustega õppetöös.

Drooniajastu algus Sisekaitseakadeemias Viimase aja kõige huvitavam õppimise peatükk Sisekaitseakadeemias on seotud õppeotstarbelise drooni ehk mehitamata õhusõiduki soetamisega. Tutvustame, kuidas akadeemia uusimat asukat plaanitakse rakendada ning mida silmas pidada mehitamata õhusõidukite kasutamisel õppetöös.

Foto: Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemias muutus teema aktuaalseks, kui iga-aastasel ideekonkursil tegid õppurid ettepaneku soetada akadeemiale droon, et katsetada selle võimalusi päästeerialadel. Ilmselt on enamik meist kunagi loonud omaenda mehitamata lennuvahendi – paberist volditud lennuki, mille lennuaeg ei ole pikk ega juhitav, kuid millel on suurepärased aerodünaamilised omadused. Tehnoloogia kiire areng on toonud muutused lennumasinate kättesaadavusse. Lennuameti mehitamata õhusõidukite käitamise juhendi alusel võib drooni kirjeldada kui õhusõidukit, mille pardal ei ole pilooti ning mille juhtimine toimub tehniliste abivahendite vahendusel või eelnevalt programmeeritud lennuna autonoomselt ilma piloodi juhtimiseta. Üldjuhul ei ole droonide puhul siiski piloodist loobutud. Droone kasutatakse aktiivselt relvajõududes luureks, kuid ka otsese ründerelvana. Üha enam leiavad droonid rakendust ka teistes eluvaldkondades: sisejulgeolek, põllumajandus, keskkonnaseire jne. Tänapäeva mehitamata lennumasinad on hästi juhitavad, nendega lendamine ei eelda pikaajalist piloodikoolitust ning on käepärane juba koolieelikule.

"

Droonid loovad uusi rakendusvõimalusi valdkondades, kus varasemalt on õhusõidukite kasutamine olnud ebaotstarbekas – näiteks haridusasutustes õppe-eesmärkidel. 12 |

Haridusasutustele on enne drooni soetamist aga oluliseks küsimuseks selle rakendatavus. Kuidas toetab droon õppeprotsessi? Millistes õppeainetes seda soovitakse kasutada ning mis eesmärgil? Missuguseid andmeid soovitakse koguda? Igal juhul peaks drooni soetamine olema kaalutletud otsus, millele on eelnenud rakendusvaldkondade välja selgitamine.

Vii end kurssi piirangutega Droonide puhul peab rääkima ka nendega seotud ohtudest, millele on tähelepanu juhtinud Riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond. Droonide kasutamise turvanõuded (tehnokontroll, piloodi kvalifikatsioon jms) on leebemad kui teistel õhusõidukitel, mistõttu juhtub nendega ka rohkem õnnetusi. Drooniõnnetus ei põhjusta ulatuslikku katastroofi, kuid on kindlasti ohuks inimestele, loodusele ja varale. Õnnetuste põhjuseks on sageli juhtimisega seotud vead, samas esineb ka signaalihäireid ning tahtlikke droonivastaseid küberründeid. Autonoomsetel droonidel ei ole praegusel ajal võimekust tajuda ümbruses olevaid takistusi. Eesti esimene regulatsioon mehitamata sõidukite kasutamise kohta õhuruumis oli rahvusvahelise tsiviillennunduse konversioon, millega liituti juba 1944. aastal. Lennuamet on droonide lennutamisega seoses märkinud näiteks, et droone ei tohi kasutada mittekontrollitavas õhuruumis madalamal kui 500 jalga, ning paneb südamele, et õhusõiduki kasutamine kontrollitavas õhuruumis tuleb kooskõlastada lennuametiga.

Drooninduse rakendamise võimalused sisejulgeoleku valdkonnas Nagu viidatud, algas Sisekaitseakadeemias drooniajastu päästekolledži kadettide algatusel. Eesmärgiks ei olnud meedias laialt levinud libauudis suitsuandurite kontrollimiseks, vaid vajadus sündmuskohtade vaatlemiseks ja efektiivsemaks planeerimiseks. Selleks, et välja selgitada võimalused, kuidas droone ka Sisekaitseakadeemia teistes kolledžites rakendada, korraldati talveakadeemia raames töötuba, kus eri valdkondade esindajad tutvusid drooni võimalustega andmete kogumisel ning mõtlesid koos, kuidas droonindust õppimise ja töötamise kasuks pöörata. Drooni rakendusvaldkondadena toodi esile näiteks reostuse kontroll veekogudel ning sündmuskoha luure päästeaktsioonidel. Võib öelda, et esimene suur samm on astutud ning drooni tööpäevad akadeemias tõotavad tulla sisukad ja põnevad. Lõpetuseks ka näide elust enesest – drooniga ülesvõetud video Eesti Vabariigi aastapäeva auks korraldatud Sisekaitseakadeemia kadettide pidulikust rivistusest: https://youtu. be/8Lhdt25BID4.

WW MARIT DREMLJUGA-TELK Sisekaitseakadeemia projektijuht/haridustehnoloog

WW VA IKO M Ä E Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog


PROJEKTIDE BÖRS

Uuendused hariduses – kõige olulisem küsimus on “miks” Eesti õpetajad ja koolidirektorid osalevad juba kolmandat aastat rahvusvahelises koolijuhtide täienduskoolituse programmis Education4Future, mis on uuendusi toonud üle 50 kooli ja lasteaeda. Uurisime lähemalt, mis programmiga on tegu ning milliseid muudatusi on koolides tehtud. Kümne kuu pikkune koolijuhtide programm aitab arendada teadmisi 21. sajandi hariduselu väljakutsete valguses ning lihvib eestvedamisja juhtimisoskusi. “Võib öelda, et iga koolidirektor ei ole juht ja samas vajavad kõik õpetajad juhtimisoskusi, et õpilastega hakkama saada,” selgitab Education4Future Eesti-poolne programmijuht Klemen Slabina, miks koolijuhtide programmi ka õpetajaid on kaasatud. “Meie eesmärk on variatiivsus, sest need inimesed töötavad ju koos. Ma ei saa aru nendest koolitustest, kus õpetatakse õpetajaid ja koolidirektoreid eraldi ning siis pannakse nad ühte majja, ühte koridori, tihtipeale isegi ühte ruumi koos tööle!” Education4Future programm on osutunud populaarseks, kolme aasta jooksul on programmis osalenud üle 50 kooli ja lasteaeda üle Eesti. Enim on programmis osalejaid Lääne-Eestist, Ida-Eestist ja Tallinna ümbrusest, Lõuna-Eesti esindatus on väiksem olnud. “Põhjuseks on ilmselt kaugus. See programm eeldab külastusi koolides üle Eesti ning kohapealseid tegevusi, nii et osalemise teeb raskemaks asjaolu, kui ühendus on kehv,” ütleb Slabina. Kõige enam tunnevad programmi vastu huvi klassiõpetajad. Ja osalejate vanus?

Võimalus õppida teiste riikide haridussüsteemidest Et tegemist on rahvusvahelise programmiga, siis koguvad uusi teadmisi käsikäes Eesti haridustöötajatega Hollandi ning Šveitsi koolijuhid ja õpetajad. Eestist on programmi partneriks Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus, Hollandist Hogeschool van Amsterdam, Šveitsist Pädagogishe Hochschule Zürich koostööpartneriga Schulamt Fürstentum Liechtenstein. Rahvusvaheliste koostööpartneritega korraldatakse veebipõhist õpet, aga ka näiteks koolikülastusi. Erinevad haridussüsteemid annavad võimaluse riike omavahel võrrelda ning üksteiselt õppida. “Eesmärk pole Tallinna Ülikoolist reisiagentuuri teha, vaid välja selgitada ühised teemad ja aru saada, miks teatud lahendused töötavad näiteks Hollandis ja teatud lahendused Eestis,

"

IKT-oskust lihtsalt oskuse pärast pole tarvis, see peab olema mingi kindla õpetamismeetodiga seotud. “Interaktiivset tahvlit ei kasuta me lihtsalt niisama, vaid ainult siis, kui mingi info edastamiseks on just see vahend kõige mõistlikum või saab sisu selle võrra rikkamaks,” sõnab Slabina. “Kui õpetaja või koolijuht tahab mingit kindlat IKT-oskust või -vahendit kasutada, siis küsime me vastu, kuidas ja miks nad seda kasutaksid.”

Kõige olulisem on arendada teadmisi ja hoiakuid ning mida sellest õppida on,” ütleb Klemen Slabina. “Meil on ka ühiseid väljakutseid ja me peame mõtlema, kuidas nendega hakkama saada. Päris kindlasti tegeleb hollandi õpetaja teatud probleemiga teistmoodi kui eesti õpetaja, kuid ei ole mingit põhjust, miks me ei võiks üksteist toetada.” Kuigi kolmel riigil on erinevad haridussüsteemid, siis PISA testi tulemusi vaadates on nad akadeemiliste tulemuste põhjal sarnased ja on tabeli tipus. Erinevused ilmnevad aga laste heaolus. Eesti on sarnane Soomega, kummaski riigis ei koge lapsed koolis kuigi kõrget heaolu­tunnet. Hollandis ja Šveitsis kogevad lapsed heaolu- ja isegi õnnetunnet, nad näevad tugevat sidet oma elu ja koolis õpetatava vahel. Eestis jällegi on hästi arenenud alus- ja alghariduse ning eelkooli süsteem. Seos eel- ja algkooli vahel on miski, mis huvitab Šveitsi, kus pole korralikku lasteaiasüsteemi ja eelkooli. “Me analüüsime palju sotsiaalset, majanduslikku ja kultuurilist konteksti kolmes riigis – millised pered ja lapsed on koolidesse kaasatud, milline on juhtimisstiil, millised on õpetajate õpetamise meetodid,” lisab Slabina.

IKT-vahendeid kasutatakse, kui sisu seda nõuab Programmis osalejatest moodustatakse rahvusvahelised grupid, kes kahekuulise intensiivse veebipõhise grupitöö käigus nuputavad välja, millise arendusprojekti iga programmis osalev kool võiks teha. Programmi viimastel kuudel algab projektide elluviimine. Siin on koolidele suureks toeks programmi palgatud haridustehnoloogid, kellelt

Kolme aasta jooksul on programmis osalenud koolides arendusprojektide raames mitmeid muudatusi tehtud. Viimsi koolis on näiteks uutmoodi korraldatud eelkool lastele, koolil on n-ö perepõhine lähenemine, kuhu kaasatakse ka vanemaid. Tallinna Südalinna Koolis aga sisustati eelmisel aastal moodsa tehnoloogiaga innovatsiooniklass. Jõgeva Riigigümnaasiumis jällegi rakendati uudne süsteem õpilaste üldpädevuste arendamise toetamiseks. Haapsalu Põhikoolis hakkas saksa keele õpetaja väga järjekindlalt ja läbimõeldult kasutama mobiiltelefoni saksa keele õpetamiseks. Enamik koolidest on endiselt oma projekte alles ellu viimas, programmi kõige olulisem tulemus on koolijuhtide ja õpetajate arusaamade, teadmiste ja hoiakute arendamine ja avardamine. “Meid huvitab, mida nad on õppinud enda kooli ja kolleegide kohta, süsteemi kohta, kus nad töötavad. Aga ka see, kas see on edukas või mitte,” selgitab Klemen Slabina seda, kuidas osalejate edukust hinnatakse. “Viimane küsimus, mis ma neile esitan, on see, miks nad olid edukad. Ükskõik, kui hästi asjad sinu koolis on, sa pead teadma, kuidas ja miks sa sinna punkti jõudsid.” Programmi kohta saab lähemalt lugeda Tallinna Ülikooli kodulehelt: https://www.tlu.ee/et/ hik/Education4Future.

Fotod: Tallinna Ülikooli Haridusinnovatsiooni keskus

"

“Ma olen näinud 72-aastast õpetajat imet tegemas. Nii et vanus ei ole oluline.”

saab infotehnoloogilist nõu küsida. IKT-d ja vastavaid oskusi rakendatakse programmi käigus siis, kui sisu seda nõuab.

WW LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

| 13


Kuidas olla valmis elektroonilisteks tasemetöödeks?

Foto: Haridus- ja Teadusministeerium

Üldhariduskoolis elektroonilistele tasemetöödele ja eksamitele üleminek ühendab endas mitmeid väljakutseid. Arendamist vajavad hindamisvahendid ja elektrooniline hindamiskeskkond ning kaasajastamist arvutipark. Enamasti mõistetakse õpitulemuste välishindamise all riiklikult korraldatud eksameid ja tasemetöid, mille eesmärk on koguda tagasisidet õpilaste õpitulemuste kohta. Sellest tulenevalt on nii eksami- kui tasemetöid käsitletud kui kokkuvõtva hindamise vahendeid, mille tulemusel on kooli või kooliastme lõpetamisel suur kaal. See eesmärk on olnud omas ajas igati asjakohane, aga nii nagu on muutunud arusaam õppimisest ja õpetamisest, peab muutuma ka arusaam välishindamisest. Eesti elukestva õppe strateegias 2020 on eesmärgiks seatud rakendada koolides õpikäsitlust, mille raames toetatakse õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut, tema õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust. Nende eesmärkide saavutamiseks peame üle vaatama arusaama õppimise ja õpetamise eesmärkidest ja meetoditest. Muudatused puudutavad ka hindamist –lõpptulemuse ehk kokkuvõtva hindamise kõrval peame samaväärselt tähtsustama kujundavat hindamist.

Elektrooniline tasemetöö kui õppimise ja õpetamise GPS Tasemetööde eesmärk on anda nii õpilasele, tema vanemale, õpetajale, kooli kogukonnale kui ka riigile ausat, objektiivset ja võrreldavat

14 |

tagasisidet õpilase ja õpetaja koostöös saavutatud pädevuste kohta. Tasemetöö tulemused on õpetajale abi- ja töövahendiks, kuidas edaspidi koos õpilastega õppimist veelgi efektiivsemalt, st õpilaste vajadusi arvestavalt korraldada. Õpilase tulemuse analüüsimisel ja vanemale edastamisel tuleb hinde (number, täht jmt) asemel keskenduda tasemetööga kontrollitud pädevustele. Selleks, et õpetaja saaks ja oskaks hinde taha vaadata, peavad tasemetööd aitama leida õpilaste pädevustes valdkondi, millega õpilasel on juba hästi, ja valdkondi, millega tuleb edaspidi veel tööd teha.

"

Tasemetöö on arendustööde raames ja kujundava hindamise abil muutumas stopperist GPSiks. Lõpptulemuse kõrval on tähtis kaardistada käidud teekond, leida praegune asukoht ja valida edasine liikumise suund. Õpilase arengu efektiivne toetamine eeldab, et see oleks õigeaegne, järjepidev ja paindlik. Selle eelduse täitmiseks tuleb õpetajale appi elektrooniline hindamine Eksamite Infosüs-

teemis (EIS). Elektroonilised tasemetööd võimaldavad õpilasel ja õpetajal praktiliselt kohe saada tagasisidet tasemetöö tulemuste kohta. Lõpptulemuse kõrval lubab EIS kiiresti koondada ka erinevaid pädevusi kontrollinud ülesannete tulemused ja anda ülevaate tasemetöö alateemade või -oskuste kaupa. Lisaks võrdlemisvõimalustele klassi, kooli ja riigi tulemustega, võimaldab EISi andmebaas võrrelda õpilase tulemusi tema varasemate sooritustega. See omakorda lubab teha otsuseid näiteks selle kohta, milline on olnud kooli panus õpilaste edasijõudmisesse ja kas kooli roll on olnud eeldatud panusest suurem või väiksem. EIS võimaldab lisaks õpitulemustele koguda tagasisidet ka õpilaste ja õpetajate õpi- ja õpetamiskogemuste kohta. Nii on võimalik ühte analüüsimudelisse siduda õpilase tulemus ja tema õppimise keskkond – õpilase motivatsioon ja hoiakud ning õpetaja õpetamispraktikad ja uskumused. Õppimise toetamise seisukohalt on selline info väga väärtuslik. Selleks, et elektroonilise hindamise eeliseid täielikult ära kasutada, on elektrooniliste hindamisvahendite koostamise kõrval suurimaks väljakutseks just EISi tagasiside mooduli väljaarendamine ning tasemetöö tulemuste kasutamine kujundava hindamise eesmärgil. Õpetajale annab tasemetööde tulemuste analüüs tõenduspõhise aluse õppimist toetava hindamise rakendamiseks. Koolil aitab info õppetöö tulemuslikkusest ja panusest õpilaste edasijõudmisse planeerida oma õppetöö arendamise suundi ja hinnata juba rakenda-


tud uuenduste mõju. Riiklikul tasandil annavad tasemetöö tulemused aluse haridusotsuste tegemiseks – õppekava rakendumise jälgimiseks ja muutmiseks ning õpetajakoolituse ja õppekirjanduse planeerimiseks. Samuti võimaldavad tasemetöö tulemused nii riigil kui ka koolipidajatel jälgida koolide toimetulekut, märgata riskikoole ning korraldada vajadusel nõustamist.

Elektrooniliste tasemetööde ja eksamite arendamine ning rakendamine 2013/2014. õppeaastal alustasime järkjärgulist üleminekut elektroonilistele taseme- ja eksamitöödele. 2014/2015. õppeaastal toimusid 6. klassis elektroonilised ja paberil tehtavad tasemetööd paralleelselt ning koolid said valida, kas nad sooritavad paber- või elektroonilise tasemetöö. Kahe kevade kogemusel saame väita, et koolid ja õpilased on valmis tegema tasemetöid arvutil. Alates 2015/2016. õppeaastast toimuvad 6. klassi tasemetööd täies mahus elektroonsetena ning põhikooli viimasesse kooliastmesse ja gümnaasiumisse planeeritavad tasemetööd arendatakse välja vaid elektroonsetena. Käesoleval ja 2016/2017. õppeaastatel alustame uute, kujundavat hindamist toetavate tasemetööde katsetamisega loodusõpetuses ja matemaatikas. Peale tasemetööde alustame põhikooli elektrooniliste eksamitööde katsetamist eesti keeles ja matemaatikas ning gümnaasiumis eesti keeles. Üleminekukiirus elektroonilistele eksamitele sõltub katsetamise tulemustest. Enne, kui need välishindamise süsteemi lülitame, peame uut tüüpi hindamisvahendeid mitu korda katsetama.

"

Täielik üleminek elektroonilistele tasemetöödele ja eksamitele toimub 2020/2021. õppeaastaks. Lisaks elektroonilise hindamiskeskkonna ja -vahendite arendamisele vajab uuendamist ka eksami- ja tasemetööde korraldus nii SA Innove kui ka koolide poolt. On paratamatu, et uuendus tähendab sisse töötatud korralduse või harjumispärase tegevuse muutmist. Eelmisel aastal oli elektroonilises tasemetöös osalenud koolide põhiline mure seotud sellega, et kooli administraatori ja testi administraatori rollid olid ähmased. Enne testi toimumist ei olnud testi administraatorit EISi märgitud. Kooli ja testi administraatori ülesannete erinevust võiks võrrelda õppealajuhataja ja õpetaja ülesannete erinevustega. Kooli administraator EISis on nagu õppealajuhataja koolis, kes haldab ruume ja testide tegemist ning testi admi-

nistraator EISis on nagu õpetaja, kes jagab lastele töid laiali, jälgib, et kõik saaksid oma tööd rahulikult teha ja pärast testi korjab tööd kokku ning märgib puudujad. SA Innove veebilehele (http://www.innove. ee/et/yldharidus/e-testid/2015-aasta-etasemetood) on koondatud olulisem info selleks, et saabuval kevadel sujuks elektrooniliste tasemetööde läbiviimine koolis tõrgeteta.

Enne tasemetöö toimumist: ▪▪ SA Innove veebilehelt saavad koolid infot, missugustele nõuetele peavad vastama arvutid, millel e-testi sooritada saab. Keeleainete e-testide sooritamisel on lisaks vaja kõrvaklappe. Kui üldiselt saab e-testi sooritada ka terminallahendusega klassis, siis keeleainete e-teste terminal­ klassides teha ei saa. ▪▪ Õpetajad saavad enne tasemetöö sooritamist suunata õpilastele lahendamiseks eelmiste aastate e-tasemetöid. Kõikide koolis kasutada antud testide loetelu leiab EISi testide menüü alt. ▪▪ Lisaks sellele, et e-teste õpilastele tutvustada, tuleks neid lahendada selleks, et olla täiesti kindel, et arvuti sobib, kõrvaklapid töötavad ja õpilasel ei teki EISi kasutamisega probleeme. ▪▪ Kõik tasemetööde riiklikusse valimisse kuuluvad õpilased registreerib SA Innove. Neli päeva enne e-testi toimumist kuvatakse valimisse kuuluvate õpilaste nimed koolidele ja koolid saavad ise testile registreerida lisaks ka neid õpilasi, kes riiklikusse valimisse ei kuulu, kui kool soovib, et nad teeksid e-tasemetööd. ▪▪ Kõik kasutajad saavad EISi sisse logida ID-kaardi või mobiil-ID abil. ●● Vajadusel saavad õpetajad õpilastele EISi sisselogimiseks teha paroolid. ●● Õpilastele võiks paroolid teha enne testi toimumise päeva. Kui parool on kord juba tehtud, pole järgmiseks e-testiks uut vaja. Uus on vaja teha siis, kui vana on unustatud või kaotatud. ●● Kui parooli on vaja õpetajale või kooli administraatorile, siis tuleb saata e-kiri EISi kasutajatoele. ▪▪ Enne SA Innove korraldatavat e-testi toimumist on vaja, et kool märgiks igasse testi toimumise ruumi vähemalt ühe testi administraatori. ●● Testi administraator on tasemetöö toimumise päeval koolis ainus isik, kes saab tasemetööd tegevatele õpilastele anda loa e-testi alusta-

miseks. Testi administraator tuleb süsteemi märkida hiljemalt kaks päeva enne tasemetöö toimumist. SA Innove jälgib, kas kõik osalevad koolid on testi tegemiseks valmis ning umbes kaks päeva enne testi võetakse kooliga ühendust ja palutakse testi administraator EISis märkida.

Tasemetöö päeval: ▪▪ Kui kõik loetletud ettevalmistused on koolis tehtud, ei jää testi administraatoril e-testi toimumise päeval teha vaid muud, kui: ●● avada oma arvutis test, ●● märkida õpilased, kes on klassis kohal ning ●● lubada õpilastel testi alustada. ▪▪ Kui testi ajal juhtub, et mõni laps klõpsab kogemata testi lõpetamise nupule, saab testi administraator oma arvutist selle uuesti avada. Arvestada tuleb, et testi sooritamiseks lubatud aeg sellest ei pikene. ▪▪ Kui õpilasele on testi lahendamiseks lisaaega vaja, saab testi administraator seda eraldi anda. ▪▪ Kui juhtub midagi ettenägematut või on vaja lihtsalt nõu küsida, on EISi kasutajatugi valmis aitama nii telefoni kui ka e-kirja teel. ▪▪ Pärast testi toimumist peab testi administ­ raator märkima puudumised ja osalemised.

Pärast tasemetööd: SA Innoves läheb kuni 5 päeva, et hinnata ja kontrollida kõik õpilaste antud vastused, pärast seda on tulemused avalikud koolidele ja õpilastele. ▪▪ Koolid näevad oma õpilaste tulemusi üles­annete ja osaoskuste kaupa ning võrdluses Eesti keskmise ja oma maakonnaga. Nii saavad kõik osapooled testisoorituste eri tahkude kohta tagasisidet. Soovime koolidele edu elektrooniliste tasemetööde sooritamisel!

WW PILLE KÕIV HTM välishindamisosakonna peaekspert

WW HELE LUKKI-LUKIN SA Innove testide keskuse peaspetsialist

| 15


TÖÖLEHT

Failide jagamine pilves ehk Google Drive edasijõudnutele Enamasti saadetakse oma arvutis või mõnes nutiseadmes tehtud tööd edasi e-kirjaga või jagatakse neid faile pilves. Paljud failide jagamise võimalused pilves nõuavad aga kasutajanime ja parooliga autoriseerimist. Lihtne viis faile koguda on teha seda brauseri kaudu – failid laekuvad Google’i ketta privaatsesse kausta. See on väga kasulik vahend näiteks koolitööde kogumiseks. Õpilane saab kasutada õpetaja loodud veebiaadressi, õpetajal on aga kõik failid mugavalt oma Google’i kettal “Student files” kaustas ja e-kirjade hulk väheneb. Nutiseadmes “Choose file” nupule klõpsamisel avaneb kohe võimalus kasutada nutiseadme kaamerat pildi või video tegemiseks, heli salvestamiseks või faili valimiseks seadmest.

Järgmiseks võimalda skripti kasutamine veebirakendusena.

Nüüd võta veebiaadress, mis oli aknas “Veebirakendusena juurutamine”, ja lühenda see keerukas URL mõnes lingilühendajas (lingid.ee, bit.ly,

Seejärel anna igaühele õigus faile üles laadida ning häälesta veebirakendus (otsusta, mida lubad teistel kasutajatel tekkinud internetilehel teha).

goo.gl). Seda linki saadki edaspidi kasutada ning õpilastega jagada. Õpilased ei pea muud tegema, kui antud lehele oma failid üles laadima. Sealjuures ei pea isegi e-postkasti omama, et oma faile laadida. Failid, mis selle skripti kaudu laekuvad, leiad oma Drive’i kaustast “Student files”. Kausta ei teki enne, kui esimene fail on üles laaditud.

Kuidas alustada? Logi sisse oma Google’i kasutajaga ning ava link brauseris, sellega tehakse makrost (programmi automaatne käskude jada) sinu Drive’i koopia: https://script.google.com/ d/12EnDFZrsfpBubZ9lM7pnHIsn9M49_vyXm0TLBQ_pyx_ViAJH3HXgkoe9/edit?newcopy=true. Käivita skript (funktsiooni käivitaja) oma Drive’is, autoriseeri skript ning luba failide vaatamist ja haldamist Drive’is.

Selleks, et näha, kuidas failide üleslaadimise rakendus veebis välja näeb, klõpsa lingil, mida tähistavad lauses sõnad ”viimase koodiga”.

Sisenedes oma Drive’is “Student files” kausta, saab faili peal klõpsates brauseriakna paremas ääres üksikasjadelt vaadata, kes ja millal selle faili on üles laadinud.

WW RIINA TRALLA Luua Metsanduskooli haridustehnoloog

16 |


TÖÖLEHT

Veebipõhised töövahendid kaartide loomiseks Veebileht educatorstechnology.com on välja toonud kaardirakendused, mis võimaldavad kaartide loomist, annotatsioone ning kaartide jagamist. Tasub julgelt proovida ja jagada kogemust ka teistega, sest kaarte saab edukalt kasutada ka õppetöös.

ZeeMaps ZeeMaps võimaldab luua interaktiivse kaardirakenduse, millele on imporditud täiendavad andmed andmefailidest (nt Excel, csv või Google docs). Kaardile saab lisada ikoone, tähistada piirkondi eri värvidega, lisada multimeediat jms. Kaartidele saab määrata erinevaid õigusi: kaardi vaataja, koostöö liige või administraator. Rakenduses on olemas tasuta ja tasuline versioon.

Mapbox Mapbox on põnev kaardirakendus andmete kajastamiseks kaardirakendusel. Tööriistad keskenduvad ärikliendile, kuid on olemas ka mängulisi tööriistasid, mis on sobilikud haridusasutusele. Näiteks tutvustatakse kodulehel objektide liikumist kaardil reaalajas e logistilist kaardivaadet. Tasub avastada ja katsetada!

Google My Maps

Mapme

Google Mapsi sisse loginud kasutajale avaneb kaardirakendus My Maps, mis pakub laialdasi võimalusi, näiteks saab kohandatavust, päringuid ja teekondi salvestada. Samuti saab lisada asukoha markereid süsteemigaleriist ning pilte arvutist. Rakendus võimaldab kuvada soovituslikku vahemaa läbimist jalgsi, auto või ühistranspordiga, kusjuures Eesti ühistranspordi peatused ja sõidugraafikud on süsteemis korrektsed. Kaardirakendus on avatav ka mobiilseadmetel.

Mapme on kaardirakendus, mis võimaldab igaühel luua personaalse kaardivaate, mis sisaldab kaardi kõrval infot näiteks sündmuskoha asutuste, hinnangute ja linkide kohta. Infot on võimalik kaardile lihtsasti kanda, rakendus ei eelda kasutajalt keerukat programmeerimisoskust. Kaarti võib koostada individuaalselt või meeskonnatööna.

Animaps Animaps on justkui laiendatud kaardirakendus Google Mapsist, kus kaardi markerid, pildid ja objektid saab kaardile lisada animeeritult ning liikuvalt. Pärast Animapsis kaardi tegemist saab selle videona edastada ka oma sõbrale. Rohkem veebipõhiseid töövahendeid kaartide loomiseks leiad e-õppe uudiskirja veebist: koolielu.ee/uudiskiri. Refereeritud: educatorstechnology.com

WW VA IKO M Ä E Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

| 17


TÖÖLEHT

Kypsis – eestimaine sõnavara õppimise tarkvara Eelmises uudiskirjas tutvustati nelja veebirakendust uue keele õppeks, tutvustamata jäi aga Eestis arendatud veebipõhine sõnavara õppimise tarkvara Kypsis, mis töötab sõnakaartide põhimõttel. See on mõeldud abivahendina õpikute ja kursuste juurde. Tarkvara abil on võimalik: ▪▪ luua kursuseid (nii avalikke kui ka peidetuid), lisada sõnagruppe ja sõnavara (või lasta õpilastel lisada); ▪▪ korrata sõnavara koos automaatsete meeldetuletustega pikenevate ajaintervallide tagant; ▪▪ lisada sõnade juurde vihjeid nende paremaks meeldejätmiseks; ▪▪ jälgida edasiminekut; ▪▪ soovi korral ennast teiste õpilastega võrrelda. Ja mis eriti hea – kursuse loojatel on võimalik näha kõige kehvemini meelde jäävaid sõnu ja neile tundides vajadusel rohkem keskenduda. Samas ei teki õppejõul lisakohustusi, kuna sõnu võivad lisada ka õpilased (kui see on seadetes lubatud). Kusjuures sõnavara võib koosneda näiteks ka sünonüümidest või mõistetest ja nende seletustest. Senine tagasiside nii koolidest kui ka keeltekoolidest on väga positiivne olnud. Lähiajal on plaanis lisada sõnade juurde keelekorpustest automaatselt näidislaused ning luua iseõppijatele rohkem lahendusi. Kypsis töötab nii telefonis kui ka veebis ja on tasuta. Kursuste sisuga saab tutvuda ka sisselogimata kasutaja, kuid oma tulemuste registreerimiseks või kursuse loomiseks tuleb keskkonda luua kasutajakonto.

Kursuse koostamine 1. Pärast keskkonda logimist salvestub minu edenemine kursustel, hetkel on süsteemis 43 avalikku kursust. 2. Kursuse loomisel tuleb seadistada selle sisu.

Mitmikvalik

3. Kursuse seadistamise järel saab lisada sõnu. Lühivastus

4. Sõnade lisamine süsteemi on äärmiselt lihtne, kui on olemas elektrooniline dokument, kust sõnu kopeeriti. 30 sõna ja definitsiooni lisamine võtab aega umbes viis minutit.

Tagasiside

Admin ülevaade

5. Pärast sõnade lisamist suudab süsteem genereerida õppevahendi sõnade õppimiseks, teadmiste kontrollimiseks ja harjutamiseks. Isegi kui süsteem ei ole avalikus nimekirjas leitav, saab kursuse linki jagada. Näidiskursus ei ole seadistuses avalik, kuid genereeritud kursust saab ka sisse logimata avada. Süsteem salvestab õppija tulemused, tuues välja probleemsemad sõnad.

Õpetajal on hea ülevaade kursusel osalejatest (eeldusel, et kasutajad registreerivad end tuvastatavate nimedega). Lisaks on hea ülevaade probleemsetest sõnadest, milles kasutajad on enim eksinud.

Õppimine 1. Kui kursus pole avalik, ei saa sisse logimata kasutaja seda avada. Sisse logituna on võimalik otse avada kursuse URL ning alustada õppimist. 2. Näited süsteemis genereeritud õppematerjalidest ja harjutustest, mille juurde saab õpetaja lisada veel lisavihjeid: Sõna õppimine

Vaata lisaks: www.kypsis.com Rohkem digitaalsete töövahendite kasutusjuhendeid leiab Koolielu haridusportaalist www.koolielu.ee!

WW VA IKO M Ä E Sisekaitseakadeemia haridustehnoloog

18 |


PROJEKTIDE BÖRS

eTwinningu õppimisüritused 2016 eTwinningu õppimisüritused on lühikesed veebipõhised intensiivkursused õpetajatele kõikvõimalikel põnevatel teemadel. Kursusi juhivad oma ala eksperdid ning annavad hea võimaluse aruteluks õpetajatega üle Euroopa. Õppimisüritus kätkeb endas neli-viis päeva aktiivset tööd ja arutelu, millele järgneb neli-viis päeva analüüsimist ja iseseisvat tööd. Igale üritusele saavad kandideerida kõik eTwinningus registreerunud õpetajad! Õppimisüritus on hea võimalus kohtuda õpetajatega, kellel on sarnased huvid ja kes soovivad uuenduslikke lähenemisi oma töös kasutada. Lisainfo www.etwinning.net.

”Võrgustunud õpetaja” 18.–29.04 eTwinningu kogukond võimaldab õpetajatel aktiivses õppetöös kaasa lüüa, uusi materjale luua ning neid kogukonnaga jagada. Kursusel keskendutakse nende oskuste kasutamisele oma isikliku õppevõrgustiku ülesehitamiseks.

”Da Partilha à colaboração/Jagamisest koostööni” (portugali keeles) 18.–30.04 Jagamist ei tohiks näha lõpliku eesmärgina, vaid võimalusena koostööd teha. Kursusel keskendutakse sellele, kuidas koostöös projekte vedada ja selleks Veeb 2.0 tööriistu kasutada.

”Koostöös õppimine eTwinningus – üksi ”eTwinning ja kultuuride lõimumine” suudame teha nii vähe, koos nii palju” 23.05–3.06 15.–26.05 Õppimisürituse eesmärk on näidata läheneÕppimisüritusel saavad õpetajad teada, mida koostöös õppimine tähendab. Kuidas koostöötegevusi projekti algusest lõpuni kavandada ning seejuures õpilaste vanusega arvestada. Kursusel osalejad satuvad õpilase rolli ning saavad hinnata ja analüüsida koostöös õppimise häid külgi ja raskusi.

”Kuidas koostöö ja IKT toovad uuendusi algkooliõpilaste õpetamisse ja õppimisse” 30.05–10.06

”eTwinningu projektide kvaliteet” 25.04– 7.05

Milline on üks edukas eTwinningu projekt? Kursusel jagatakse häid praktikanäiteid ning otsitakse vastuseid küsimustele edukate projektide autoritelt. Eriline rõhk on projekti kavandamisel, hindamisel ja levitamisel.

▪ ▪

”Matemaatika igale õpilasele” 1.–13.05 Kursusel jagatakse strateegiaid, kuidas kaasata erineva matemaatilise võimekusega õpilasi koostöö kaudu matemaatikatundidesse.

Võõrkeel: strateegiad, kuidas aidata õpilasi reaalses võõrkeelses suhtluses; Emakeel: veebis jutuvestmine, loov kirjutamine ja koomiksid; Geograafia, ajalugu, kunst, loodusteadused: veebivahendite kasutamine ja veebimängud; CLIL (Content and Language Integrated Learning), kehaline kasvatus ja IKT, intervalli õppemeetodi katsetamine, kuidas koos trenni teha (jooga, orienteerumine…).

mist, kus õppijaid ärgitatakse kujundama kultuuridevahelist suhtlemist, et võtta osa mitmekultuurilistest projektipõhistest tegevustest, nt eTwinning.

”Esimesed sammud tehnoloogia kasutamisel klassis (liikudes digitaalse kodaniku poole)” 6.–17.06 Õppimisüritus teeb sissejuhatuse tehnoloogia tõhusasse ja harivasse kasutusse klassis, ja seda mitte ainult õpetamis- ja õppimistööriistana, vaid ka vahendina, mille kaudu tutvustada õpilastele digitaalse kodaniku kontseptsiooni.

| 19


UUDISED

Pilootprojekti jooksul katsetasid platvormi Harjumaa õpilased, kes õppisid Foxcademy platvormil matemaatikat.

Interaktiivne Foxcademy platvorm aitab uut moodi õppida Foxcademy arendab keskkooliõpilastele mõeldud interaktiivset õppeplatvormi, mille eesmärk on lihtne – aidata õpilastel saada targemaks ning pakkuda õpetajatele uusi innovaatilisi tööriistu juhendamiseks. Platvormi teeb eriliseks interaktiivne sisu: interaktiivsed graafikud, mängud, 3D-mudelid, animatsioonid, videoklipid ja pildid, mis muudavad õpikogemuse huvitavamaks. Õpetajatele mõeldud analüütikatööriistad võimaldavad analüüsida õpilasi nii individuaalselt kui ka tervet klassi korraga. süsteemis. Kui siduda ära õpilase õppeedukus kasutatava õppematerjaliga, suudaksime optimeerida serveeritavat sisu nii, et õpilane saaks alati kõige parema õpikogemuse. Õpetajatele pakutavad analüütikatööriistad põhinevad samuti andmeanalüüsil.

"

Foto: Foxcademy

Kust kõik alguse sai? Foxcademy lõid 2014. aasta lõpus Sebastian Pikand ja Kenneth Pohl, kes leidsid, et koolis ei ole kasutuses piisavalt häid digitaalseid õppevahendeid. Kus näed probleemi, sinna paku ka lahendust ning peagi töötas juba neljaliikmeline tiim täistuuridel. 2015. aasta augustis andsime välja Foxcademy õppeplatvormi esimese prototüübi. Koostöös kaheksa Harjumaa gümnaasiumiga korraldasime kuus kuud kestnud katseprojekti ning õpilaste tagasiside oli väga hea. Pilootprojekti käigus katsetasime tiimis analüütikaplatvormide ideid ning saime aru, et andmeanalüüsi kaudu on võimalik lahti lukustada enneolematu potentsiaal haridus-

20 |

Kas poleks tore, kui õpetaja saaks iga õhtu vaadata enda mobiiltelefonist, milline õpilane vajab järgmisel päeval erilist tähelepanu, sest kodutööks jäetud ülesande lahendamine ei lähe nii hästi kui võiks? Samuti on meil ideid, kuidas pakkuda linnadele, omavalitsustele ja haridusministeeriumile raporteid koolide aktiivsuse kohta. Praeguseks on Foxcademy pakutava lahenduse vajadus selgelt valideeritud ning terve tiim teeb tööd, et tuua Foxcademy õppeplatvorm kõikide Eesti õpilasteni, lähitulevikus loodetavasti juba ka esimeste välisriikide õpilasteni.

Kuidas parandab Foxcademy õpilaste õpikogemust? Viimaste aastatega on inimeste tarbimisharju-

mused muutunud rohkem kui kunagi varem. Alates sellest, et oluline pole enam omamine, vaid teenustele ligipääs, kuni selleni, et väärtustatakse rohkem kohanemisvõimet kui pikaajalist ühedimensioonilist oskuste lihvimist. Foxcademy platvormi arendamisel on selliseid muutusi arvesse võetud. Kui paberõpikust õppimine on enamasti ühe mustri jälgimine, siis digitaalõpik annab õpilasele mitu suunda teema käsitlemiseks: olgu selleks sissejuhatav mäng, nuputamisülesanne, eluliste näidetega interaktiivne jutt või hoopis eksperimenteerimine. Iga õppetüübi vajadused on esindatud. Lisaks sellele muudab Foxcademy õppeplatvorm õppimise asukohast sõltumatuks. Kui kogu õppematerjal on õpilastel alati kaasas (näiteks mobiilis või tahvelarvutis), siis saavad õpilased ka näiteks bussipeatuses bussi oodates peast arvutamisele ülesehitatud nuputamismänge mängida ning seeläbi õppida.

Kuidas platvorm kasutusele võtta? Foxcademy testimist ei pea sugugi kartma – õpilased ja õpetajad leiavad, et platvormi on väga lihtne kasutada. Peale selle pakub Foxcademy tiim kõikidele koolide juhtkondadele ja õpetajatele tuge, kui on vaja abi kooli digitaalinfrastruktuuri ülesehitamisega või on hoopis soov saada teada, kuidas parimal viisil platvormi kasutada. Täpsemalt loe Foxcademy kohta: www. foxcademy.com. Kui on soovi platvormi katsetada, siis tasub ühendust võtta Kenneth Pohlaga: kenneth@foxcademy.com.

W SEBASTIAN PIKAND Foxcademy kaasasutaja ja tegevjuht


UUDISED

Kujundavast hindamisest eKoolis Õppimist toetav ehk kujundav hindamine on Eesti hariduses juba mõnda aega palju kõneainet tekitanud. Uuringud näitavad, et kui õppija on õpiprotsessi kavandamisse ja tulemuste hindamisse kaasatud, on tema õpitulemused tunduvalt paremad. Õppimist toetava hindamise fookuses on küsimused: millisel teadmiste või oskuste tasemel on õppija praegu, mis on tema õppimise eesmärk ning kuidas selle eesmärgini jõuda. Kujundav hindamine aitab luua võimalusi läheneda õppijatele individuaalselt – anda sellist tagasisidet, nagu igal lapsel on vaja, et tema koolitee oleks võimalikult positiivne ja tulemuslik. Muidugi toob uus lähenemine kaasa uusi väljakutseid: kuidas hindamisega kõige paremal moel õppimist toetada, milliseid meetodeid selleks kasutada ning kuidas teha seda nii, et õpetaja õlule ei langeks ülemäära suur koormus. Õpetajad otsustavad, missuguseid metoodikaid, mänge, vestlusi, kiirküsimustikke jm testimisvahendeid oma ainetundides kasutada. Hea õpetaja arvestab, mis teatud vanuse, huvide ja taustaga klassile kõige paremini sobib. Tänapäeva teadusuuringud näitavad, et väga oluline on õppija kaasahaaratus õppeprotsessi. Kui õppija teab oma eesmärke ja hetketaset ning on motiveeritud õppima ja arenema, siis loob see tugeva aluse selleks, et toimuks areng.

"

Õppimist toetav hindamine on seega võimalus oma tööd (kas siis õppimist või õpetamist) senisest teadlikumalt, isikupärasemalt ja vahvamalt teha.

Õppija jaoks on see ühelt poolt suurem vabadus ja teisalt ka vastutuse võtmine omaenese õppimise eest. ▪ Õpetaja jaoks on see õppijasse uskumine ja tema arengu toetamine, luues talle sobiva õppekeskkonna ning pakkudes õppeülesannetes väljakutseid ja edasiviivat tagasisidet. Selle kõige jaoks vajab õpetaja aga oskust koguda õppimise kohta pidevalt infot, seda oluliste eesmärkidega võrrelda ja vajadusel nii eesmärke kui ka õppeprotsessi muuta. See tähendab ka oskust võimalikult kõiki õppijaid eesmärgistamisse ning hindamisse kaasata, nagu märgib õppimist toetava hindamise veeb.

Kuidas kujundav hindamine töötab? Kujundava hindamise jaoks koostab iga kool

erinevate ainete või õpioskuste kohta neid kirjeldavad laused, mis on kooskõlas kooli traditsioonide ja väärtustega. Kujundavat hindamist tunnistusel pikemalt kasutanud koolide kogemus näitab, et lausete koostamine peab olema õpetajate kollektiivne töö ning igal õppeaastal tuleks osaoskusi kirjeldavad laused uuesti üle vaadata. eKooli moodul toetab sellist suhtumist – laused on kogu aeg muudetavad ning neid saavad täiendada kõik õpetajad. Et koolide lähenemised on erinevad, saab eKoolis kujundava hindamise tunnistusi koostada kahe erineva meetodiga – hinnates erinevate osaoskuste omandamise taset või tehes valiku koolis kokku lepitud lausete hulgast ning neid täiendades. Vastavalt erinevad ka valmis tunnistused. Tunnistuste koostamisel oli varem klassijuhatajate jaoks kõige töömahukamaks etapiks kolleegide (ja ka kodu) hinnangute kokku kogumine ning nende ühtses vormis dokumendiks vormistamine. Iga lapse tunnistuse valmimiseks vajaliku info kogumine ja koostöö sai uue mooduliga sujuvaks ja jälgitavaks. Klassijuhataja saab otsustada, millal ja kui tihti tunnistusi välja antakse. Selleks lisab ta oma klassile uue tunnistuse ning määrab, kes õpetajatest millist osa sellest täidab ning kas ta soovib küsida lapse ja lapsevanema hinnanguid erinevates ainetes edasijõudmise või näiteks käitumise kohta. Õpetajad lisavad oma info lapse kohta ainepäevikust ning klassijuhataja näeb kogu aeg terviklikku tunnistust. Kui klassijuhataja on nii otsustanud, lisandub lapse ja lapsevanema panus. Igal ajahetkel on tunnistus terviklik ja valmis alla kirjutamiseks. Allkirja lisab klassijuhataja. Allkirjastatud tunnistus on dokument, mis säilitatakse kooli arhiivis.

kooli ja Tallinna Kesklinna Põhikooli 1.–6. klassi õpilastele. eKool tänab kõiki nende koolide õpetajaid toetava ja koostööalti suhtumise eest! Õppisime esimestest tunnistustest palju ning suvel ja sügisel sai moodul olulisi täiendusi. Näiteks lahendasime tunnistustele lastevanemate tagasiside kogumise, muutsime tunnistuste trükivaadet, tekitasime võimaluse muuta lausete järjestust oskuste grupis, lisasime hoiatuse enne tunnistusele allkirja andmist. Arendusettepanekuid saabub nii koolitustel kui ka meetodit kasutavatest koolidest. Nüüdseks on kujundava hindamise tunnistuse moodulit kasutamas 55 kooli ja nad on jõudnud välja anda üle 4000 kujundava hindamise tunnistuse. Kujundava hindamise mooduli koolitusi on toimunud Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning neis on osalenud üle 200 õpetaja. Kuna kõik koolid ei soovi kasutada kujundavat hindamist, on tegemist eraldi mooduliga, mis aktiveeritake kooli soovil. Moodul kasutab standardset tunnistust, aga vajadusel oleme tunnistuse kohandanud ka konkreetse kooli tunnistuse vormile vastavaks. Õppimist toetavast hindamisest saab lisaks lugeda siit: https://6ppimisttoetavhindamine. wordpress.com/.

Kujundava hindamise rakendamine Esimesed uue mooduli abil koostatud tunnistused anti välja 2015. aasta juunis Tallinna Reaal-

W PILLE PARIK A S eKooli juhataja

| 21


EDULOOD

Makey Makey’t kasutatakse peamiselt meelelahutuslikul eesmärgil aga ka instrumentide harjutamiseks.

Lapsed Qomotahvliga tutvumas.

QR-kood on tavapärane õppevahend ja lastele juba tuttav.

Männimets ja nutisein tulevad õpetamisel appi Paikuse lasteaias Mesimumm on loodud mitmekülgsed võimalused igapäevaste tegevuste rikastamiseks – vee- ja liivamängutuba, kunstituba interaktiivse tahvliga, puutöötuba, koolitussaal nutiseinaga, eraldi võimla ja muusikasaal ning lisaks ümbritseb lasteaeda männimets, mis võimaldab edukalt õues õppida. Uhkete seadmete ja tehnoloogia kasutamisel toetab lasteaia 25 pedagoogi haridustehnoloog Helin Laane.

Fotod: Helin Laane

Haridustehnoloogi tööpõld ning tulevikuplaanid Mesimummu lasteaias on infotehnoloogia võimalusi palju – interaktiivne tahvel, nutisein, raadiosüsteem, fotoaparaadid rühmades, videokaamera, diktofon ning igas rühmas ja erispetsialistidel ka lauaarvutid. Et oleme infotehnoloogiliselt hästi varustatud, sellele saime kinnitust ka HITSA koolitusel “Digitaristu haridusjuht”. Koolituse lõpptulemusena valmis lasteaia digitaristu arengukava, mis koosneb neljast osast – lapsed, õpetajad, lapsevanemad ning administreerimine. Õpetajad on arengukavas seatud prioriteediks. Arengukava eesmärgiks on e-lasteaia kasutusele võtmine ja õpetajate digipädevuste arendamine, sest kahjuks ei kasuta õpetajad veel kõiki las-

22 |

teaias olevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Eesmärgi täitmiseks on oluline haridustehnoloogi olemasolu, et õpetajatel oleks olemas tugiisik, kes aitab ja toetab digipädevuste arendamisel. Esimesena koostasin õpetajatele veebilehekülje, mis täieneb igal nädalal. Leheküljele kogun mänge, tegevusi ja vahendeid nende töö toetamiseks. Lisaks hakkan igal kuul tegema õpetajatele tehnoloogiakoolitusi vastavalt nende vajadustele ja oskustele. Õpetajate esmaste oskuste väljaselgitamiseks ja koolituste kavandamiseks tegin lihtsa küsitluse. Viimase paari aasta jooksul on lasteaias suurenenud huvi ka meediakasvatuse vastu. Sel õppeaastal moodustati eraldi meedia töögrupp, kelle eesmärgiks on koostada meediakasvatuse õppekava ja toetada selle rakendamist ning

jagada õpetajatele teadmisi meediakasvatusest. Tulevikuperspektiivis lähebki kõige suurem rõhk õpetajate digipädevuste arendamisele. Jätkan lasteaias sisekoolitustega ja plaan on kasutada ka HITSA abi, suunates õpetajaid vastavatele koolitustele. Kindlasti jätkan ma õpetajatele mõeldud veebilehe täiendamisega ning plaan on sinna lisada ka lapsevanemad, et nad oleks teadlikud meie tegemistest ja saaksid kodus samu mänge mängida. Uuest õppeaastast lisame lapsevanemad e-lasteaeda, et nad teaksid nädalaplaane ja rühma tegemisi. Praegu harjutavad ja harjuvad e-lasteaiaga veel õpetajad. Meie tehnoloogiline pagas on küllaltki suur, kuid sellegipoolest on plaan uuest õppeaastast katsetada ühes rühmas ka tahvelarvutitega. Selleks valisime koolieelikute rühma ning kui õppetegevus uute vahenditega sujub, on võimalik, et ka teistesse rühmadesse soetatakse tahvelarvuteid. Sellega seoses on plaan parandada traadita interneti ühendust, et ei tekiks probleeme tahvelarvutite kasutamisega. Haridustehnoloogi positsioonil töötamine ei ole minu igapäevast tööd kuigi palju muutnud. Suure osa tööd teen kodus – otsin materjale ja


Tasuta kursused õpetavad animatsiooniloomise saladusi Lisaks digiseadmetel õppimisele ja mängimisele meeldib lastele ka kunstitööd teha.

mänge, teen vajadusel juhendeid, täiendan veebilehekülge, kirjutan projekte. Õpetajad vajavad enamasti abi sobivate koolituste leidmisega või õppetegevuste leidmise ja valmistamisega.

Väikesed karikakrad õpivad kiiresti Haridustehnoloogi positsiooni kõrval olen ka Karikakra rühma õpetaja. Alustasin nendega, kui nad tulid sõimerühma ja praeguseks on lapsed juba 5–6aastased. Väikesed karikakrad on mulle suureks abiks, kuna nendega koos olen ma katsetanud erinevaid mänge/tegevusi ja tehnoloogilisi vahendeid. Kõik ei ole alati õnnestunud, kuid päris palju on hästi ka läinud. Qomo-tahvli juures hakkasime käima juba sõimerühmas, kus me ennekõike harjutasime selle kasutamist – kordamööda, ühe näpuga või pikenduspulga abil. Sel perioodil juhtus äpardusi päris palju, näiteks toetas laps mõlema käega tahvli peale või tahtsid mitu last korraga tahvli juurde minna. Seetõttu pidi tahvlit tihti kalibreerima ja tundus, et laste sõnavaras oli sõna “kalibreerimine” tavaline nähtus. Sellest hoolimata käisime seal üpris tihti joonistamas ning lihtsaid veebipõhiseid mänge mängimas. Ühed lemmikmängud leidsime leheküljelt www.abcya.com. Kui lapsed olid 3–4aastased, tegelesime palju filmimise ja pildistamisega. Kuna tol momendil meil rühmades veel fotoaparaate polnud, siis palusin lapsevanematel lastele fotoaparaadid kaasa anda ning proovisime ka lasteaias VOSKi (võta oma seade kaasa) meetodit. Minu üllatuseks oli üle poole rühmast

vahendi kaasa võtnud. Mul on väga hea meel, et lapsevanemad usaldasid oma lapsi ja ka õpetajaid. Nüüdseks on meil lasteaia poolt fotoaparaat ja pildistamise huvi on siiani püsinud, lastele meeldib väga meie igapäevast rühmaelu jäädvustada. Peale selle oleme aastate jooksul palju videoid teinud. Õppetegevustes oleme kasutanud enamasti interaktiivset tahvlit, rühmas olevat lauaarvutit ja minu isiklikke nutivahendeid. Lapsed on siiamaani haaratud liitreaalsusest, vabal ajal uurivad nad tähestikku, mis ärkab ellu (AR flashcard rakendus) ja teevad 3D-värvipilte Quiveri mobiilirakendusega. Hiljuti tegime ka lindudeteemalise plakati Aurasmat’i kasutades. Samuti oleme katsetanud GPS-kunsti, mis pani laste loovuse tööle. Põnev oli jälgida, kuidas ühest ja samast kujutisest tuli välja putukas, lind või hoopiski jänes. Puuviljapill Makey Makey on meil pigem meelelahutuslik vahend, millega harjutame instrumenti või mängime mänge. QR-kood on meil samas juba tavapärane õppevahend ning pole laste jaoks enam nii uudne lahendus. Mesimummu lasteaia tegevustest ja tehnoloogia kasutamisest loe edasi e-õppe uudiskirja veebist: koolielu.ee/uudiskiri.

Khan’i akadeemia ja animatsioonistuudio Pixar koostööst on valminud tasuta veebipõhine kursus “Pixar in a Box”. Kursuse käigus tutvustatakse õppijatele animatsioonikunsti põhialuseid ning selgitatakse tehnikaid ja meetodeid, mida kasutab üks maailma suurim animatsioonide tootja Pixar oma töös. Pixari tööde hulka kuulub pikk nimistu kuulsatest animatsioonifilmidest – “Toy Story”, “Finding Nemo”, “Cars” jt. Kursuse käigus läbitakse seitse erinevat teemat, mis sobivad sihtgrupile alatest viiendast eluaastast: ▪ Animatsiooniobjektide koostamine. ▪ Animatsioonidele “elu andmine” – kuidas muuta animatsioonid kontrollitavateks. ▪ Füüsiliselt modelleeritud savikujude animeerimine. ▪ Ümbritseva keskkonna loomine. ▪ Tuletatud objektide koostamine. ▪ Objektide omavaheline seotus ja paiknemine. ▪ Animatsioonide värvimine. Lisainfo: http://www.educatorstechnology. com/2016/02/free-course-to-help-teacherslearn-the-basics-of-animation.html

W HELIN LAANE Paikuse lasteaia Mesimumm haridustehnoloog

| 23


EDULOOD

Õpilased on rõõmsad, et saavad nuhvlit kasutada.

Rääma Põhikooli õpetajate esimene nutivahetund.

Nutipööre Rääma põhikoolis Nutipööre Pärnu Rääma Põhikoolis sai alguse ligi aasta tagasi – täpsemalt 1. aprillil 2015. Kesksel kohal oli juba algusest peale nutiseadmete eesmärgipärane ja tõhus kasutamine. Lisaks sellele pöörati tähelepanu mõtteviisi muutusele – nutikas mõtteviis on midagi enamat kui ainult nutiseadmed, see ümbritseb meie igapäevaseid otsuseid koolis, kodus ja tööl. Esimesed sammud Nutipöörde alguses juunis jõuti Pärnu linnavalitsusega kokkuleppele, et hakatakse ellu viima Pärnu linna digipööret, milles osaleb ka meie kool. Märkimisväärne nutindus hakkas seostuma meie kooliga projekti Ettevõtlik Nutiveerand 2015 raames koostöös Pärnu Vanalinna Põhikooliga. 2015/2016. õppeaasta algul alustati Pärnu Rääma Põhikoolis esimeste tegevustega nutipöörde tegemiseks – nutivahetunnid õpetajatele, nutitunnid õpilastele, nutiviktoriinid õpilastele, koostöö lastevanematega, nutikonkursid õpetajate koostööks.

Fotod: Mart Kimmel

Julged õpetajad Nutipöörde mõjul on Pärnu Rääma Põhikooli õpetajad julgemad, enesekindlamad ja neil on rohkem tahtejõudu. Õpetajad on hakanud järjepidevalt kasutama erinevaid nutikeskkondi või -äppe oma õppetöö rikastamiseks – õpetajad julgevad katsetada uusi keskkondi, saades selleks abi kolleegilt või nutivahetundide materjalidest. Oluline on

24 |

siinkohal mõista, et nende keskkondade ja äppide kasutamine on vaid osa ainetunnist, toetades üldist aine andmist. Meie kooli on väisanud mitmed külalised, kes on huvi tundnud, kuidas nutipööret koolis juurutada.

"

Meie õpetajad on enesekindlalt näidanud külalistele, kuidas üht või teist nutikeskkonda võiks õppetöös kasutada – oluline on kolleegide koostöö nii koolis kui ka väljaspool.

oma teadmisi ja oskusi nutiturvalisuse valdkonnas – kuidas kaitsta oma nutiseadet võõraste sõrmede eest. Eriti oluline on see, et õpilane julgeb nutiseadme kasutamisel aidata nii kaasõpilast kui ka õpetajat – vilumus tuleb tänu praktikale ning oma oskusi teiste abistamisel kasutavad meie õpilased tihti, näiteks mõne äpi kasutamisel.

Nutikalt tulevikku Nüüdseks on nutipööre Rääma Põhikoolis juured alla saanud ning õpetajad saanud oma esimesed kogemused nutiseadmete kasutamisel. Mis saab edasi? Oleme alustanud programmeerimisringi Scratchiga, korraldame ülelinnalisi võistlusi (näiteks aprillis toimub projekt Ettevõtlikud Nutimunad 2016), töötame välja mentorlussüsteemi õpilaste ja õpetajate jaoks ning peagi teeme esimesed sammud robotite maailmas, alustades uuel õppeaastal robootikaringiga. Nutipööre Pärnu Rääma Põhikoolis pole pelgalt tehnika kasutamine, vaid mõtteviis elu elada nutikalt!

Toetavad õpilased Õpilaste jaoks on põhimõtteline muutus see, et neil on võimalus kasutada oma nutiseadmeid, seda ennekõike õppe-eesmärkide täitmiseks – kindlasti on oluline mõista, et nutiseade on vahend nii vabaks ajaks, õppetööks kui ka koostööks. Õpilased on saanud avardada

WW MART KIMMEL Rääma Põhikooli haridustehnoloog


Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama Palju on räägitud arvutisõltuvusest ja muret tuntud nutiseadmete kahjulikust mõjust laste tervisele. Uurisime Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühholoogilt ning Tallinna 21. Kooli koolipsühholoogilt Sandra Vetikult, mida ikkagi peaksid lapsevanemad seoses laste arvutija nutiseadmete kasutusega silmas pidama. Kõigepealt seda, et arvuti on laste jaoks oluline abivahend ja huvitav mänguasi ning selles ei ole midagi halba. Lapsed on loomupäraselt uudishimulikud ja õppimishimulised ning arvuti ja internet pakuvad ohtralt võimalusi õppida ja avastada. Virtuaalmaailm on täis põnevaid teadmisi ning arendavaid tegevusi, millest saab ammutada palju kasulikku, kui neid targalt ära kasutada. Teiseks seda, et lapsed vajavad vanemate abi ja suunamist, et õppida iseennast ja oma tegevusi reguleerima. See tõde kehtib ka tegevuste kohta, mida sooritatakse arvuti ja digiseadmete vahendusel. Et mitmed sellised tegevused, näiteks arvutimängude mängimine, on potentsiaalselt sõltuvust tekitavad, on nende reguleerimine ja nendes mõõdukuse säilitamine eriti oluline. Mõõdukus ongi ehk laste arvutikasutuse seisukohalt kõige tähtsam põhimõte. Seda aitab säilitada ühest küljest võime endale piiranguid seada ning nendest kinni pidada. On mitmeid variante, kuidas lapsevanemana seda oskust õpetada. Esialgu võib vanem demonstreerida piiride seadmist, pannes koos lapsega paika reeglid digiseadmete ja arvuti kasutamiseks. Reeglid võivad käia selle kohta, milline on

nende kasutuseks sobiv aeg ja koht ning millisel kohal prioriteetide järjekorras paikneb digitaalne meelelahutus. Järk-järgult võtab laps vastavalt valmisolekule oma tegevuse üle üha rohkem vastutust, õppides selliseid reegleid ise enda jaoks seadma. Teine tõhus meetod on õpetada last eeskuju abil. Siinkohal on oluline jälgida iseenda käitumist: kui tasakaalustatud on vanema enda arvuti- ja internetikasutusega seotud harjumused? Lisaks ebatõhusale piiride seadmisele väljendab ülemäärane ajaveetmine digiseadmetes sageli probleeme teistes eluvaldkondades – see võib viidata muu hulgas kooliga seotud muredele, raskustele suhetes pereliikmete või eakaaslastega, vaimse tervise probleemidele. Ka võivad olulised eluvaldkonnad, nagu suhted, kohustuste täitmine ja füüsiline tervis ülemäärase mängimise ja nutiseadme kasutamise tõttu kannatada. Seetõttu on oluline silmas pidada lapse üldist toimetulekut ning talle selles tuge pakkuda. Tõhus viis lapsevanemana probleemse arvutikasutuse väljakujunemist ennetada on panustada headesse suhetesse lapsega. Sellised traditsioonilised võtted nagu lapsele tähelepanu pööramine, ühine ajaveetmine, rää-

kimine, soojuse ja hoolimise väljendamine, toetamine ja lugupidamine kuluvad siinkohal marjaks ära. Lähedase ja usaldava suhte pinnalt on kergem probleeme nii ennetada, märgata kui ka lahendada. Ent kuidas teada, kas laps kasutab digiseadmeid liiga palju? Kuna arvuti ja nutiseade abistavad inimesi paljude kohustuste täitmisel ning on muutumas elementaarseks osaks meie elust, ei saa nendes veedetud aja hulk olla ainus või isegi peamine näitaja. Eelkõige viitab ülemäärasele arvuti- ja digiseadme kasutusele see, kui sellega kaasnevad probleemid.

"

Kui digiseadmete taga istumine jätab tagaplaanile õppimise, suhtlemise või magamise, võib öelda, et need on omandanud ülemäära suure tähtsuse. Ohu märgiks on ka see, kui eemalviibimine digiseadmest toob kaasa ärevust, ärritust, masendust või muid negatiivseid tundeid. Nutiseadmete populaarsus laste seas esitab vanematele kahtlemata uusi väljakutseid, kuid tegelikult kehtivad digiharjumuste kujundamise juures samad põhimõtted, mis teisteski laste kasvatamise küsimustes: muu hulgas mõistlikud piirangud ja mõõdukas suunamine, mille eesmärk on eelkõige õpetada lapsi iseennast reguleerima, et nad ühel hetkel juba iseseisvalt enda kasvatamisega toime tuleksid. Täpsemat informatsiooni selle kohta, kuidas arvutisõltuvus välja näeb ning mida selle leevendamiseks ette võtta, leiab Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse kodulehelt (www.15410.ee), kus on võimalik täita ka arvutisõltuvust hindavat testi. Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus pakub arvuti- ja internetisõltuvuse all kannatavatele inimestele ja nende lähedastele tasuta nõustamist ning teeb arvutisõltuvuse teemalisi koolitusi.

WW SANDRA VETIK Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse psühholoog ning Tallinna 21. Kooli koolipsühholoog

| 25


KOOLITUSED

Õpetaja professionaalne areng eeldab kogemuste jagamist ja reflekteerimist Õpetajatöös on pidev professionaalne enesetäiendus ja õppimine äärmiselt olulised. Kuidas aga teada, mida on vaja digiajastul õppida? Kas see, mida õpetajana juba tean ja oskan, on väärtuslik ja oluline ka siis, kui klassiruumid täituvad helendavate tahvelarvutitega? Võibolla oled ka endalt neid küsimusi küsinud või tundunud kolleegide, direktori ja õpilaste ootust, et klassiruumis hakkaks midagi uut juhtuma. Käesolevas artiklis suunan tähelepanu õpetaja professionaalsele arengule, mis tehnoloogiarikkas igapäevas on kahtlemata väljakutsete rohke.

Foto: Terje Lepp

Refleksioon aitab seada tulevikusihte Professionaalse arengu all mõistetakse ametioskuste ja -teadmiste arengut, mida ühelt poolt toetab õpetajakoolitus ning teisalt soodustab kutseoskuste omandamine töökohal ja teadmiste vahetamine kolleegidega. Professionaalse arengu olulisimaks teguriks võib pidada refleksiooni ehk oma senise tegevuse mõtestamist. Refleksioon on positiivne aktiivne protsess, mille raames vaadatakse üle, analüüsitakse ja hinnatakse kogemust ning tuginedes eelnevalt omandatule, seatakse plaane tulevikuks. Lisaks aitab see näha igapäevastes praktilistes tegevustes ja probleemides võimalusi arenguks, tuues meie ette situatsioonid klassiruumist, mille puhul oleme mõelnud, et seni tehtu vajaks värskendust. Kuigi refleksiooni võib pidada professionaalset arengut käivitavaks ja suunavaks teguriks, ei leia me argipäevas selleks tihtilugu mahti. Teinekord on keerukas ise märgata reflekteerimist väärivat või on vaja väikest tõuget, et oma kogemustesse pilku heita ja sellest õppida.

26 |

"

Eneseanalüüs, võrdlemine standarditega, arutelud kolleegidega on õpetaja professionaalses arengus väga olulised ka praegusel digiajastul. Refleksioon oma olemuselt digimaailmas ei muutu, küll aga lisab uusi aspekte, mida reflekteerida. Näiteks, milliseid digivahendeid ma õpetajana kasutan ja miks ma olen või miks veel ei ole tahvelarvutit tundi kaasa võtnud. Digiajastu toob endaga kaasa uusi teadmisi ja oskusi, mida õpetajad peaksid proovima ja endale sobilikud valima. Sealjuures on jätkuvalt oluline kriitiline meel, analüüsides uute tehnoloogiate sobivust oma koolitundi. Millest alustada professionaalse arengu mõtestamist digiajastul?

Kommentaar: Kaia Metsaalt, Pärnu Ühisgümnaasiumi haridustehnoloog

Pärnus lõppes j u s t ü l e l i n n alise digipöörde esimene etapp, millega alustasime e e l m i s e l keva d e l . Saime digipöörde alguseks 38 tahvelarvutit ja meil oli olemas 15 sülearvutit, seega tehniline baas stardiks oli suurepärane. Nüüd vajasid veidi järele aitamist ka õpetajad. Leidsime, et tark oleks alustada koolitusega ja nii valisimegi välja HITSA Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi koolituse ”Õpetaja professionaalne areng digiajastul”. Selle koolituse suurim pluss on digivahendite avastamine ja katsetamine. Õpetaja peab ette valmistama ühe tunni, milles ta kasutab koos õpilastega mõnd digivahendit, ja selle siis reaalselt ka pidama. See oli paljudele meie õpetajatele esimene kogemus tahvelarvutitega tundi minna. Kerge polnud see kellelegi. Seejärel toimus koolituse kontaktpäev, kus kõik õpetajad said jagada oma kogemusi, rääkida muredest ja rõõmudest ja võimaluse õpetada oma kolleegidele midagi uut. Koolituspäev oli väga hästi korraldatud ja meeldis kõigile, ka neile, kel esimene tund digivahendiga ei andnud oodatud tulemust. Kokkuvõttes oli koolitus meile väga kasulik. Õpetajad hakkasid niivõrd aktiivselt süle- ja tahvelarvuteid kasutama, et pidime sisse seadma registreerimisvormi. Paljud õpetajad on hakanud kasutama ka VOSKi võimalusi, sest suurel osal õpilastest on oma nutivahend iga päev kaasas. Loomulikult ei ole digivahendeid igas tunnis, aga enam ei ole kuulda juttu, et mobiiltelefonide kasutamine tuleks ära keelata. Õpetajad aduvad, et elu väljaspool kooli on väga tugevalt seotud tehnoloogiliste vahenditega.


Koolitusel saab jagada kogemusi ja õppida headest praktikatest

WW MARIN JOHNSON Tallinna Ülikooli andragoogika lektor ja HITSA koolitaja

Haridustehnoloogide nutipäeval kastetati uusi digitaalseid töövahendeid

Haridustehnoloogide nutipäev toimus HITSA Nutiklassis, mis selle õppaasta algul oma esimest sünnipäeva tähistas. Pilt on tehtud Nutiklassi sünnipäevalt.

Haridustehnoloogil tuleb pea iga päev vastata õpetajate küsimustele: kuidas ma saaksin videot töödelda, milline on parim testimise keskkond, kust leian simulatsioone või milline on parim äpp eesti keele õppimiseks. HITSA korraldas haridustehnoloogide nutipäeva, et üheskoos erinevaid õppetööks sobivaid rakendusi katsetada. Nutipäeva korraldamise idee tuli Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja HITSA haridustehnoloogil Ingrid Maadverel, kes selle ka märtsi alguses HITSA Nutiklassis ellu viis. Kokku tuli 18 haridustehnoloogi üle Eesti. Kõigepealt selgitati ajurünnakus välja kategooriad, milles kõige enam digitaalseid abivahendeid vaja läheks. Pakutud teemadeks olid: video töötlemine, testide keskkonnad, üleslaadimine ja hindamine, plakatite tegemise vahendid, simulatsioonid, animatsioonid, algklassides eesti keele õppimise äpid, esitluste tegemise keskkonnad, veebiraamatud, hääletamine, rühmade moodustamine ning plagiaadi kontrollimise äpid. Meeskonnatööna leiti nii uusi vahendeid aga tuletati meelde ka mõningaid äraunustatud vanu: ▪▪ Esitluste ja veebiraamatute loomiseks on kõige paremad: visme.co – veebipõhised esitlused, storyboardthat.com – veebipõhine koomiksiraamat, genial.ly – veebipõhised esitlused, posterid. ▪▪ Testide loomiseks sobivad kõige pare­ mini: Nearpod – esitluste ja testide tegemise keskkond, TestMoz – erinevad küsimuste tüübid, Zaption – erinevad küsimuste tüübid. ▪▪ Hääletamiseks tasub proovida: Mentimeter – hääletamine, Voxvote – sobib

nii hääletamiseks kui ka testimiseks, Easypoll – hea ja kiire hääletamine, aga ei sobi testide tegemiseks, Polltogo – lihtne hääletamise vahend. ▪▪ Rühmade moodustamiseks on ülihead: Team Generator – õppijatele saab määrata n-ö vilumuse taseme, Team maker – saab nt määrata õppijatele soo ja seda arvestada rühmade loomisel, saab luua erinevaid nimekirju ja neist loodud gruppe salvestada, hiljem neist uusi rühmi moodustada. ▪▪ Eesti keele õpetamiseks algklassides soovitatakse: TaskuTark – ainuke õppekava toetav keskkond, Tellagami – raken­dust võimalik kasutada keeleõppes jms, Learning Apps – vaadata kategooriat eesti keel võõrkeelena (kuna paljud testid on loonud õpilased, tuleb enne sisu kontrollida). Esile tõstetutele lisaks leiti erinevaid keskkondi ja äppe veel, uute leidude kohta luuakse juhendid ja lisatakse Koolielu portaali töövahendite hulka.

Foto: Toomas Huik

HITSA on loonud õpetajatele koolitusprogrammi Tuleviku Õpetaja, milles on moodul ”Õpetaja professionaalne areng digiajastul”. Tegemist on seitse nädalat kestva e-koolitusega, mis lähtub eelkirjeldatud arusaamast, et ka digiajastul on esmatähtis enda tegevuse mõtestamine õpetajana. Koolituse käigus võetakse aega, et vaadata endasse ja uurida, kuidas on kellestki saanud õpetaja ning millal hiilis digimaailm õpetajapraktikasse. Endasse vaatamine ja oma seniste teadmiste ning oskuste hindamine aitab näha ka neid kohti oma praktikas, kus on soov end täiendada. Kuna refleksiooniga on üksi tihtilugu keerukas alustada, siis on õpetajatele toeks erinevad ülesanded ja küsimused. Samuti toetab refleksiooni hea kolleeg, kellega koos saab avastada enda tugevusi ja välja selgitada soove digiajastul hakkama saamiseks. Millised vahendid ja rakendused on need, mis õppetöösse kõige paremini passivad ja kuidas neid sobilikke leida? Õpetajatöö on ajamahukas ja digimaailmas võib tihtilugu tekkida tunne, et sellega ei jõua kaasas käia – kõik muutub kiirelt ja uusi lahendusi tuleb juurde iga päev. Kursuse käigus on võimalik digivahendeid ise avastada, läbi proovida ja katsetada ning sellest taas refleksiooni abil õppida. Veel üks oluline aspekt on jagamine. Nii nagu Facebookis saab nähtut sõpradega jagada, on see ka sel kursusel. Osalejate tehtud katsetusi jagatakse koolituspäeval, kus on võimalik arutleda erinevate digividinate kasutuskogemuste üle. Üheskoos märkab rohkemat ning saab mõelda, miks üks või teine digividin on sobilik. Võibolla on sinu kolleeg leidnud vahva lahenduse, mis sobib ka sinu ainetundi. Digiajastu õpetajale on oluline võimalus oma kolleegidega jagada seda, mida oskame, et sünniks uued ja sisukad tunnid õpilaste jaoks. Artikli alguses küsisin, kas see, mida õpetajana juba tean ja oskan, on väärtuslik ka digiajastul. Usun kindlalt, et need teadmised ja oskused on väga väärtuslikud. Digiajastul saab olemasolev lihtsalt uusi tähendusi ning senisele lisandub juurde põnevaid teadmisi ja oskusi. Tuleviku Õpetajate koolitused leiab HITSA koolitusveebist: koolitus.hitsa.ee.

W W KRISTI SEMIDOR HITSA projektijuht

| 27


EDULOOD

Pöördumatu digipööre Priimetsa ja Veeriku koolis Eestis on praegu 20 kooli, kes on spetsiaalselt õppinud digimuutust tegema. Need koolid osalesid 2014. ja 2015. aastal programmis Samsungi Digipööre, kus koolimeeskondadele õpetati nutiseadmete kasutamist õppetöös kõige laiemas võtmes. Kaks kooli viisid muutused digitaalse tuleviku suunas ellu nii edukalt, et said auhinnaks 10 000 euro väärtuses Samsungi digiseadmeid: 2014. a Valga Vene Gümnaasium (nüüd Valga Priimetsa Kool) ja 2015 .a Tartu Veeriku Kool.

2015. aasta Samsungi Digipöörde võitja Tartu Veeriku Kool.

Eesti elukestva õppe strateegiast lähtuvat koolide digitulevikuks ettevalmistamise programmi korraldasid Tallinna Ülikooli informaatika instituudi haridustehnoloogia keskus ja Samsung Electronics Baltics.

Fotod: Ardo Kaljuvee, Oleg Hartsenko

Valga Priimetsa Kool õpib ja areneb Valga Priimetsa Koolis avati Samsungi digiklass mullu märtsi lõpus. Klassis on õppekohti 25 lapsele: tahvelarvutid, interaktiivne tahvel ja Smart Schooli klassiruumi haldamise tarkvara. Selle abil saab õpetaja kiita õpilast individuaalselt või alustada individuaaltundi, keelata teiste rakenduste kasutamist (nt Facebooki tunni ajal ei külasta). Smart Schooli rakenduste abil saab iga õpilane vajalikku tähelepanu. Valga Priimetsa Kooli direktor Marina Krotova meenutab digiklassi algust ja ütleb, et raske oli: ”Õpetajad, kes olid harjunud kasutama personaalset arvutit, pidid nüüd kätte võtma tahvelarvutid ja hakkama neid õpetamisel kasutama. Ootamatult muutusid kõik hiire ja klaviatuuri kasutamise oskused tühiseks, aru tuli saada uuest tarkvarast ning varem arvutis iseenesest toimunud operatsioonid enam automaatselt ei kulgenud – mõne kliki algoritmid

28 |

olid läinud sassi. Õpetajatel isiklikke tahvelarvuteid veel polnud. Uute tehnikavidinatega tutvumine oli keeruline, samas pidi nende kasutamist edukalt rakendama tunnis. Tundide ettevalmistamine võttis palju aega.” Nüüdseks on olukord muutunud. “Väga hea, et tänapäeval on olemas andmebaasid, kuhu laaditakse üles kõigile kättesaadavad tunnistsenaariumid, mida on loonud teised õpetajad. Meie kollektiivi keskmine vanus on 48, kuid see ei olnud mingiks takistuseks. Noored õpetajad võtsid initsiatiivi enda kätte ning ajapikku nakatasid uute tehnikavidinate võimalustega ka vanemaid kolleege. Meil vedas, et sel hetkel töötasid meil haridustehnoloog ja noor aktiivne IT-spetsialist,” ütleb Marina Krotova.

Haridustehnoloog on nüüdseks küll töökohta vahetanud ja IT-spetsialist läks ajateenistusse. “Kuid meil on tähelepanuväärselt hea õpetajate ja õpilaste kollektiiv. Digiasjanduses edasijõudnud õpetajad õpetavad ka kolleege. Teeme seminare “Õpetajalt õpetajale”. Kuulame, vaatame, kuidas häid kogemusi oma tundides ära kasutada. Toimuvad õpetajate meistriklassid, töötoad. Oleme vastu võtnud külalisi teistest koolidest, keelekümbluskeskusest ning pidanud lahtisi tunde sõpruskoolide õpetajatele,” ütleb Marina Krotova. “Õpetajate toas on tabel, kuhu õpetajad märgivad, mida nad tahaksid juurde õppida. Samasse tabelisse on märgitud õpetajate nimed, kes mida oleks võimeline teistele edasi õpetama. Õpetajatele on abiks koolis koostatud juhendid-brošüürid. Aina rohkem õpetajaid näeb suurt kasu tänapäevasest tehnikast. Paljud õpetajad kasutavad ümberpööratud klassiruumi metoodikat, kus õpilane valmistab vajaliku materjali kodus ette, tunnis aga toimub süvendatud õppimine, lisateadmiste omandamine ja arutlus. Kuidas see kajastub õpitulemustes, ei ole veel teada.” Marina Krotova toob välja õpetajate tähelepaneku: tahvelarvutis saab sama ajaga lahendada rohkem ülesandeid kui tavaarvutis. Tahvelarvuti on mobiilsem, pole vajadust tassida sülearvuteid klassist klassi, vedada juhtmeid ning jälgida tarkvaralitsentsi kehtivust. Piisab vaid, kui hoida tahvelarvutid laetuna ja kontrollida internetiühendust. Vahel piisab ka õpilaste mobiiltelefonidest, mis on neil alati taskus.

"

On õpilasi, keda mõni aine üldse ei huvitanud, kuid nüüd on suhtumine muutunud. Õpilased on öelnud, et kodutöödele kulub vähem aega ja materjal jääb paremini meelde, kuna lugemisele lisaks saab vaadata videot, interaktiivseid skeeme ja pilte.

Valga Vene Gümnaasiumi digiklassi avamine märtsis 2015.


EDULOOD

Valga Vene Gümnaasiumi digiklassi avamine märtsis 2015.

”Samsungi klassil on võimalusi veel tohutult palju, õpime neid tundma iga päev. Plaanis on teha Tartu Veeriku Kooliga ühiseid kursuseid. Otsime võimalusi teha koostööd Läti Vabariigi Valmiera kooliga, kes on Lätis Samsungi digiklassi projekti võitjakool. Digiklass on avatud, õpetajad on valmis jagama oma kogemusi, kuid muidugi oleks hea, kui koolil oleks digiürituste korraldamisel oma kvalifitseeritud spetsialist abiks. Otsime oma kollektiivi vastavat spetsialisti,” ütleb Marina Krotova.

Tartu Veeriku Kool Veeriku koolil on tore kooli digipöörde kodulehekülg. Ajaveebis on rohke pildimaterjaliga varustatult kirjas kõik olulised digi- ja nutisündmused koolis. Õpinurgas edastatakse infot koolisiseste õpitubade kohta. Õppimineõpetamine toimub kolleegilt kolleegile põhimõtet järgides. “Digipöördega tegeleb Veeriku kool juba pikka aega – eesmärgistatult alates uue õppekava rakendumisest,” ütleb

koolijuht Ruth Ahven. “Kool on järjepidevalt võtnud kasutusele puutetahvleid, tahvelarvuteid, rakendanud VOSKi. Õpilased tahavad kogu aeg olla nutiseadmetes ja mängida. Me leidsime neile väljundi, kuidas kasutada nutiseadmeid uute teadmiste saamiseks ja tööde vormistamiseks, suhtlemiseks, hinnangu andmiseks, tagasisidestamiseks. Õppeainete lõimimine ja õpilast toetava hindamise rakendamine on innustanud õpetajaid digivahendeid kasutama, ajaveebe looma, erinevaid õpikeskkondi kasutama. Haridustehnoloogi ametikoha loomisega sai digipööre uue hingamise. Edu tagab õpetajate koostöö.” Samsungi Digipöörde programmis pööras kool tähelepanu just õpilast toetavale hindamisele ning kaasas digitehnoloogia abil õpilased enda õppimise kavandamisse ja hindamisse. Lihtsalt öeldes sai õpilane oma isikliku, parooliga kaitstud õpiveebi, kus nutiseadme abil ja õpetaja poolt ette antud hindamismudelist lähtudes analüüsida oma õpingute ede-

nemist. Küsimusele, mis on muutunud pärast Samsungi Digipöörde võitu, andis programmis osalenud meeskond (Karin Tõevere, Signe Varendi, Priit Pensa, Reene Õigus, Meelis Sulg, Tiina Ruus ja Ruth Ahven) üksmeelse vastuse: “Digipöörde võit tõi kinnituse, et oleme õigel teel. Õpilaste õpiveebid on täienenud ja arenenud. Kui esialgu oli õpiveebi haaratud ainult üks katseklass, siis nüüd on õpiveebidega ühinenud kogu II kooliaste. Õpilased naudivad õppimise protsessi. Õpiveeb on muutunud õpilaste igapäevaseks õpikeskkonnaks. Katsetame praegu ka ühe I kooliastme klassi kaasamisega, et näha, kas 2. klassi õpilased on võimelised selles keskkonnas tegutsema ja õppima ning valmis vastutust võtma, tagasisidet ning hinnangut andma. Digipöörde tulemusena õpivad õpetajad pidevalt: meie 52 tahvelarvutit on tundides rakendust leidnud ja arvutiklassid on hõivatud. Õpilased on valmis kasutama isiklikke telefone, see on muutunud loomulikuks õppetöö osaks. Koolis on olemas wifi-võrk.” Veeriku kooli digikogemusega saavad tutvuda ka teiste koolide õpetajad. Viimasel kuuel aastal on märtsivaheajal toimunud metoodikapäev, kus õpetajad tutvustavad häid praktikaid ja uusi metoodikaid, digivahendeid ja õpikeskkondi. Metoodikapäevadel on Veeriku kooli kogemusega tutvunud Tartu koolide õpetajad, samuti käisid külas Pärnu digipöörde-koolide õpetajad.

"

“Digivahendite kasutamine ja vaba liikumise oskus erinevates keskkondades on tänapäeval teine kirjaoskus. Samas peab digikeskkonnas teadma reegleid ja eeskirju, oskama ennetada ohtu ning end ohu korral kaitsta. Oleme aastaid teinud koostööd veebikonstaabliga, kes on igal sügisel teinud ohutu interneti koolitusi õpilastele, õpetajatele ja lastevanematele,” ütleb Ruth Ahven. “Me peame endiselt tähtsaks ka õpilaste suulise eneseväljenduse oskust, suhtlemist, raamatute lugemist, esinemisi ja kõike muud. Ja oluline on ka oskus digivahendist puhata.”

Tartu Veeriku Kooli meeskond tutvustab digipöörde projekti teistele koolituses osalenutele.

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

| 29


E-ÕPPE PERSOON

Tõnu Piiburi pausideta kooliaeg

Fotod: Madli Leikop, Aleksandr Gužov, Terje Lepp, erakogu

Pelgulinna Gümnaasiumi direktori Tõnu Piiburi arvates on tema enda, eestlaste ja võib-olla kõigi inimeste elu siin maailmas oluliselt mõjutanud kolm asja: mootorratas, akutrell ja juhtmevaba nutiseade.

“Need kolm panid aluse uuele tasandile jõudmiseks,” ütleb Tõnu Piibur. “Tänu mootorrattale sain kodust kaugemale sõita, millal tahtsin ja kuhu tahtsin. Ja tagasi tulla ka siis, kui ise tahtsin. Tänu akutrellile tõusis tööviljakus ju oluliselt, kui said trelli seina küljest lahti haakida ja põllu peale maja ehitama minna. Ehitamine väljus traditsioonilistest piiridest. Ja tänu nutiseadmele ühendasid ennast laua küljest lahti, läksid ükskõik kuhu ja tegid ükskõik mida. Ehk siis võtad oma mootorratta, sõidad põllu peale ehitatud majja ja oled seal nutiseadme kaudu kogu maailmaga kontaktis. Sellised etapid on meieni tulnud nii, et me pole arugi saanud, ja ega nad ära ei lähe. Liikumisvajadus ilmselgelt jääb, me tahame endiselt oma kätega asju teha ja tahame kõike seda internetis jagada sõpradega, olla mobiilsed.” Tõnu Piibur on elupõline kooli-inimene: õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis algklasside õpetajaks, töötas Tallinna Katleri Põhikoolis ja Kadrioru Saksa Gümnaasiumis. Aastast 2001 on Tõnu Pelgulinna Gümnaasiumi direktor, olles toona üks nooremaid ametisse kinnitatud koolijuhte.

"

“Mina läksin 1980. aastal esimesse klassi ja ma ei ole siiamaani pikemalt koolist puudunud ega siiamaani aru saanud, et klassiõhtu on läbi. Mul ei ole koolist pausi olnud,” muigab mees ise.

30 |

Mis on sind koolitöö juures köitnud? Minu jaoks ei tundu see üldse nagu töö. Teiseks ei ole see üldse raske töö. Inimesel kui sotsiaalsel olevusel on vajadus võtta endale kohustusi ühiskonna ees, et elu läheks paremaks. Mina läksin algklassiõpetajaks õppima siis, kui Eesti sai vabaks. Mul oli valida, kas lähen Dagestani püssi laskma või pedagoogilisse instituuti õpetajaks õppima. Eesti Kaitseväkke ei saanud minna, kuna seda siis veel ei olnud. Mulle tundus, et kõige õigem viis sinimustvalget lehvitades midagi ära teha on õppida õpetajaks. Pedagoogilises instituudis sain psühholoogia ja lastekasvatamise alused selgeks, ja nüüd ma vaikselt toimetan siin. Ma ei ole kunagi mõelnud, et võtan teise töö või lähen välismaale, sest siis saan rohkem raha.

Kui alustasid klassiõpetajana, siis pani see vist nii mõnegi imestunult kulmu kergitama? Jah, ikka. Loomulikult on ühiskonnas veendunud seisukoht, et kui oled meessoost algklasside õpetaja, siis oled vähe imelik. Las arvavad! Inimestel on töid igasuguseid. Kui on naispolitseinik, kas see siis tähendab, et kõikidele pättidele meeldib, kui ta neil käed raudu paneb? Ma olen suutnud elada enda elu, ma ei ole kellegi teise jaoks elanud või muretsenud, mida teised minust arvavad. Avalik arvamus, mis internetist õpetajate või koolijuhtide kohta vastu vaatab, on nagunii negatiivne. Aga see ei tähenda, et mõistlike inimeste laiad hulgad on

internetis sinu kohta arvamust avaldanud. Ei, mõistlikud inimesed on vait!

Kui koolimajja sisenesin, nägin välisuksel toredat silti, mis pani muigama: lumesõda toimub pärast tunde kooli staadionil, koolimaja ees lumepalle loopida ei tohi. See sõnum on kasvatus-psühholoogiliselt üles ehitatud teistpidi. Lumesõda toimub pärast tunde staadionil – antakse teada, et miski ei ole keelatud siin majas, sa ei pea millegi vastu võitlema. Näidatakse, kus toimub lumepallide loopimine – pärast tunde staadionil, aga mitte kooli ees. Kui oleksime välja pannud sildi, kus kirjas üksnes, et kooli ees ei tohi lumepalle loopida, siis see tekitaks viha ühiskonna vastu ja nad nimme loobiksid lumepalle seal, kus ei tohi. Nii et sõda toimub, ilmtingimata, aga teises kohas.

Kas juhindud sellest põhimõttest ka oma igapäevases koolijuhitöös? Kõik infotehnoloogiaga seonduv on kasvatuslikust küljest sama teema. Kui nii ehk naa õpilane nutivahendeid kasutab (ehk kui lumi ikka hakkab kokku, siis tuleb see pall veeretada ja lendu virutada), siis on meie kui õpetajate asi leida seaduslik koht, kus seda teha, ja tagada, et nutiseadmete kasutamine oleks võimalikult eesmärgipärane, arendava sisuga. Ei ole nii, et kuskil paralleelmaailmas on nutividinad valmis tehtud ja meie mõtleme välja, kuidas neid koolielus kasutada.


E-ÕPPE PERSOON

Peaksime elama klassikalist koolielu ajast aega samade reeglite järgi.

"

Eesti kool tugineb uuendustes enamasti Johannes Käisile. Nutividinad ja muud vahendid tulid meile Käisi asja ajamisel abiks, mitte selle asemele. Kui nutikool või digikool on praegu Pelgulinna Gümnaasium? Koolihariduses peame ennekõike lähtuma sellest, et õpetaja on õpetaja ja õpilane on õpilane. Ei saa asendada ühte või teist mingisuguse seadmega. Meil on praeguseks juba üle minemas õpetajate Powerpointi paraad, mille põhiline viga seisnes selles, et õpetaja, olles tavaline inimene, näitas seina peale endast mitu korda suuremat asja. Õpetaja muutus slaidi kõrval väikeseks. Ja õpetaja näitas seinale midagi sellist, mida ta ise arvas olevat õige. See ei olnud õppimine ja teadmiste omandamine tänapäevases, vaid ikkagi vanas mõistes. Trükitud raamat oli muutunud küll vilkuvateks piltideks või filmiks seinal, aga ikkagi inimene klassi ees ütles, mis on tõde. Nüüd oleme jõudnud sinnani, et me ei esine IT-vahenditega õpilaste ees. Loomulikult on õpetajal aeg-ajalt vaja midagi näidata, selgitada, aga pigem on selleks igal õpilasel endal

kaasas vahend, tööriist, kust infot otsida. Näiteks õpilase ülesanne on võtta nutiseade ja tuvastada, kui kõrge on Sakala kõrgustiku kõrgeim mäetipp ja kas see fakt vastab tõele. Igaüks peaks ise nuputama, mis valemiga on kõrgus arvutatud, kas arvutus on õige, kas varem loeti üht teist tippu kõrgeimaks jne.

"

Tunni ülesehitus peaks minema uurimuspõhiseks. See ei tähenda üldse seda, et õpetaja taidleb klassi ees meeletult nutivahendiga, õpetajal ei pea üldse nutivahendit olema. Aga tuleb lasta õpilastel areneda tulevikuühiskonna võtmes! On see siin koolis õnnestunud? Jah, sest see on lihtne. Õpilasele saab öelda, et võta vahend kaasa ja osale õppeprotsessis. Lihtsalt öeldes – guugelda, kui muud ei oska. Ei ole isegi seda vaja, et logime nüüd kõik koos kindlasse keskkonda sisse ja siis seal on ülesanded. Meil on küll see variant ka, meil on tahvel­ arvutid, mis on laadijate küljes, õpetaja jagab need laiali ja siis tehakse asju koos. Algklassides on see võib-olla mõistlik. Suurtele ei ole mõtet sellist nutitsirkust korraldada. Suurte jaoks on

põhiline otsida juhtmevaba seadme abil infot ja analüüsida, kas info on tõene.

Mõni aeg tagasi käis meediast läbi uudis, et Soome plaanib keelustada tunnis mobiiltelefonide kasutamise. On see mõistlik? Meil oli ka õppenõukogus kunagi üks õpetaja, kes nõudis, et õpilastel tuleb mobiiltelefonid ära keelata. Mõtlesime, et just, täpselt, mobiiltelefonid tuleb ära keelata ehk õpilasel ei ole vaja tunni ajal mobiiltelefoniga rääkida. Küsimus on nutiseadmes, mitte telefonis. Terminid aetakse sassi. Sul on vaja seadet, millega saad maailmaga ühenduda. See võib olla mistahes nutiseade õpilase enda vabal valikul, mis talle on jõukohane ja taskukohane ja mõistlik, kui sellel oleks ka klaviatuur. Nii et kui tahate mobiiltelefone keelata, siis täiesti õige mõte: tunnis ei ole vaja telefoniga rääkida. See, et aeg-ajalt soovitakse nutiseadmed tunnis ära keelata, tuleb õpetajate enesekindluse puudumisest. Õpetaja muretseb, et mis siis saab, kui õpilane ei kuula või ei tee kaasa. Tegime oma koolis väikese uuringu, mida poisid teevad, kui öeldakse, et nüüd võib nutiseadmed välja võtta. Neid, kes vaatasid tädide pilte, oli täpselt sama palju, nagu enne oli neid, kes kaustiku tagakaanele sodisid. Nutiseadmete tulekuga ei ole tunnis kaasatöötamisega asi hullemaks läinud. Aknast välja vahtijaid, viimasele leheküljele sodijaid, oma mõtetes olijaid on tunnis eluaeg olnud.

| 31


E-ÕPPE PERSOON

Tõnu Piibur uunikumi roolis. Tõnu Piibur osales oma kooliga ka Samsungi digipöörde programmis.

Tõnu Piibur esinemas reaalkoolis IKT sügiskonverentsil 2015.

"

Ei ole põhjust tehnikavidinaid karta. Need ei võta õpetaja tööd ära siis, kui õpetaja on professionaalne. Kui elupõlised tunni andmise metoodikad selged ei ole, kui õpetaja ei suuda ennast klassis kehtestada, vaat siis ei ole nutivahenditest kasu.

Missugune paistab sulle üldine pilt Eesti koolist, siin ja praegu? Kui diginurga alt vaadata, siis õhus on tunda hirmu lõhna. Õpetajad tihti arvavad, et see on nagu paralleelmaailm, milles on midagi veel suuremat sees, millest neil puudub ülevaade. Meie üritasime oma koolis hirmust üle saada nii, et ei sundinud õpetajat tegema midagi teistmoodi, kui ta on eluaeg teinud, vaid lasime õpilasel areneda, uurida, õppida temale sobivate vahenditega. Kui terve Eesti sedamoodi ennast vabaks laseks – õppige, kuidas tahate! Seadke endale eesmärk, kuhu tahate jõuda, ärge korrutage vahendeid ehk seda teed, mis läheb ühest linnast teise.

Samas on ju jäetud koolile vabad käed, riiklik õppekava annab ainult raami? Jah. Aga kui olen õpetajatele öelnud, et ärge eksamite pärast muretsege, küll õpilased need ära teevad, olen vastuseks saanud, et oi, aga see on ju lõpueksam! Ühiskondlik arvamus, internetikommentaatorite arvamus ja ei-tea-

32 |

veel-mis on õpetajas tekitanud arvamuse, et kooli tase langeb, kui teed teisipidi, kui mõtled oma peaga. 1,5 miljoni elanikuga riigis ei ole üks parem kui teised, igaühega tuleb tegeleda. Ühe õpetaja nutiseadmete kasutamise või mittekasutamisega ei saa toimuda õpilase arengus sellist tohutut plahvatust, mis ületaks tema geenidega kaasa antud võimekuse. Katsuks võtta rahulikumalt ja laseks õpilastel areneda. Eesmärk peaks olema see, et Eesti Vabariigi kodanikud on koolis maksimaalselt hästi ette valmistatud vastavalt nende võimetele. Digitaalsete nippidega saamegi maksimaalselt lähedale jõuda kõikidele eesti kodanikele, kes koolis käivad. Üle Eesti saab taset ühtlustada, aga ainult selle tõstmise meetodil. Ei saa olla nii, et õpetaja on muidu jube hea, aga kui siis teeme mingi õppetemaatilise äpi ja õpetaja hakkab seda kasutama, jäävad kõik lolliks, sest keegi ei kuula enam õpetaja juttu. Sellist asja ei ole!

Pelgulinna Gümnaasiumis on tugevalt kasutuses VOSK-metoodika ehk võta oma seade kaasa... .... jah, ja lae seda ka ise. Põhiprobleem koolides on see, et meil ei ole sellises mahus ühendust Narvaga, nagu tegelikult peaks olema. Meil on 924 õpilast, aga meil ei ole 924 laadimiskohta.

Kas vanemad on nõus sellega, et laps kasutab tunnis oma nutiseadet, või on ka vastuseisu märgata? Ikka on. See tuleneb retoorikavigadest. Õpe-

taja ütleb tunnis, et tegime sissejuhatavad ülesanded ära, nüüd võtame välja nutiseadmed, teeme ühe väikese mängu ja siis läheme teemadega edasi. Laps läheb koju, vanem küsib, mis te koolis tegite: mängisime nutiga! Tegelikult peab õpetaja ütlema, et nüüd võtame oma nutiseadmed välja ja lahendame nende abil järgmise ülesande.

Aga kas lapsevanemad ei küsi, miks kool ise vajalikke vahendeid ei muretse? Kool suudab vahendid muretseda küll. Põhiharidus on õpilasele tasuta. See tähendab seda, et tööõpetuse tunnis on kõikidele pruun lõng. Kui tahad teha nägusama salli, siis võid võtta värvilise lõnga kaasa. Sama kehtib koolis nutiseadmetega. Meil on tagatud elementaarne tasand, saame viia seadmed klassist klassi, vajadusel jagada. Meil on wifi, mis vahetunni ajal jookseb kokku, aga tunni ajal ikka toimib. Aga kui oled huviline ja tahad paremat taset saada, siis me ei saa öelda, et sa ei tohi oma seadet kaasa võtta. Ütleme, et see on hea mõte, aga sa pead seda ise hoidma, ise vastutama selle eest. Ise seadme akut laadima, ise vajalikke asju alla laadima, kasutama seda kui oma töövahendit.

Kui nutiinimene sa ise oled? Helistamisest kui sellisest, et nüüd võtan mobiiltelefoni ja räägin, olen suures osas loobunud. Eeldades, et teine inimene on asjatoimetustega kinni, ma parem saadan talle sõnumi. Või igapäevased maksmised – kui ikka


E-ÕPPE PERSOON

Hugo Osula

Märt Sults

Mootor Grupp ASi juhatuse esimees, suur uunikumbusside huviline nagu Tõnugi

Riigikogu liige, kauaaegne koolijuht ja Tõnu sõber

Meid viis Tõnuga kokku armastus kaunite ja unikaalsete liikumisvahendite vastu. See ühine vaimustus ja kirg ajalooliste suurte busside vastu on aluse pannud kollektsioonile kolme­teistkümnest Eesti ja Euroopa teedel sõitnud kunagistest maanteede kuningatest. Selle kollektsiooni kõige vanem ideaalses seisukorras reisibuss on valminud aastal 1936. Tõnuga koos asju ette võtta on lihtne ja mugav. Seda põhjusel, et tal on kõik enda ja sageli ka minu jaoks põhjalikult läbi mõeldud. Ja igal tegemisel on tõsine filosoofiline tarkus taga, mille hingestatud sisust hakkavad paljud meist alles aja möödudes aru saama. Tõnule on loodus kinkinud kadestusväärse ande näha nii tehnikat kui ka kõike muud elus olulist süsteemselt, omavahelistes seostes. Sellele lisandub ilumeel ja hea kunstitaju looritatuna paraja annuse huumoriga. Tõnult on kõigil palju õppida. Üks tarkus, mida olen üritanud temalt üle võtta, on, et kõige suuremat rõõmu leiab sellisest hobist või huvialast, mis lisaks sinu enda õhinale pakub silmarõõmu ja emotsionaalset naudingut veel väga paljudele teistele.

Tõnu Piiburit tunnen ma ligi kolmkümmend aastat, sellest ajast, kui ta otsis veel oma kohta elus. Nüüd on tal aastaid oma kindel ja aktsepteeritav koht Eesti hariduses. Tõnu on hea kolleeg: tore huumorisoon, enesekriitika täitsa olemas, enesekindel, vajadusel oskab enda üle nalja visata (tugeva isiksuse tunnus), üle keskmise tugev struktuuride ehitaja. Hea analüüsivõimega mees, laste ja kolleegide poolt armastatud koolijuht. Minu meelest iseloomustab Tõnut kõige rohkem ausus ja võime teha endale kahjulikke otsuseid, mis on aga kogukonnale kasulikud ja edasiviivad. See omadus ongi meie sõpruse põhiline nurgakivi, sest selle koha pealt oleme me vägagi sarnased. Ja üle võlli oskab ta samuti panna, kui olukord nõuab. Mis ma Tõnult õppinud olen? Õppimine on vastastikune: mina püüan “löömingut” kuni viimase hetkeni ära hoida ning kui see ei ole võimalik, löön täiega ja esimesena. Tõnu “löömisega” nii kaua ei oota, ta lööb ning siis kannatab uue loodud reaalsuse ebamugavused võidukalt välja. Mul on hea meel meie sõpruse üle. See relvavendade sõprus ei ole ka täna kuhugi kadunud. Loodan, et pensionieas putitame koos mõnda põrisevat ning suitsu välja ajavat museaali. Ega ei olegi maailmas kuigi palju inimesi, kellega ma saan vabalt rääkida ja analüüsida probleeme, kartmata, et kokkulepped ei pea või et tegevus pole läbi mõeldud.

on koht, kus ma saan maksta ainult sularahas, siis ma lihtsalt ei tarbi seda teenust. Kui linnas pargin, siis ainult äpi abil teengi seda. Igapäevased asjad, mis on äppidega tehtavad, toimuvadki äpinduses. Aga need ei ole ulmeäpid, et küll ma nüüd mängiks nendega... Tehnika viimase sõna peale ma endast välja ei lähe, aga mul ilmselt on tehnika viimane sõna taskus. See tuleneb pigem sellest, et minu sideoperaator teeb mulle pakkumisi. Ühest küljest meeldivad mulle vanad asjad. Aga teatud asjade maailmas – las seal kasutavad vanu asju teised inimesed. Kui mul võimekust ja võimalusi on, las ma siis rõõmustan operaatoreid sellega, et tarvitan nende kõige paremaid lahendusi.

Kui oleksid haridusminister, siis mida teeksid Eesti hariduselus teisiti? Praeguse haridusministri üle olen ma sügavalt järele mõelnud. Maailmavaate konkreetsus haridusküsimustes on Ligil väga õige. Ükskõik kui emotsionaalseks me hariduse ja õppimise enda jaoks mõtleme, peame tegelikult lähtuma sellest, milline on meie riigi majandus. Keda meil on majandusele vaja, kui palju on maksutulu, mille eest kõike seda ülal peetakse. Majandusest ei saa me üle ega ümber. Aga sinna kõrvale oleks vaja endise koolijuhi, nüüd Riigikogu liikme Märt Sultsi sotsiaalset poolt, kes selgitab, milleks rahvaharidust igas Eestimaa otsas edendada. Kui need kaks asja panna kokku, siis, ma arvan, oleks Eesti lõplikult vaba. Ja veel –

"

me võime massiliselt õpetada rahvaluulet, aga kui me ikkagi uut insenertehnilist põlvkonda endale ei suuda luua, siis me jäämegi siin üheks indiaanlaste hõimuks ja ülejäänud Euroopa peab meid ülal pidama. Kelleks sa tahtsid lapsepõlves saada? Ma tahtsin saada nr 10 liini bussijuhiks. Igal hommikul sõitsime bussiga Pääskülast Mustamäele lasteaeda. Mul olid kõik peatused peas, teadsin, kuidas uksed lahti käivad, et buss peab kohalt liikuma teise käiguga – see oli mul bussijuhi kabiini kõrval seistes selgeks saanud. Aga olen jõudnud elus bussijuht olla ka. (Oma 40. sünnipäeval sõitis Tõnu Piibur oma retrobussiga Tallinnas sama liini, mis buss nr 40, ja tervitas nii sõpru-tuttavaid. Ta on uunikumbussidega osalenud teistelgi üritustel – toim.) Kui õpetaja on päev otsa ainult õpetaja ja sealt kõrvalt midagi muud teha ei oska või ei taha, siis ta nüristub üsna ruttu ära. Meie koolis on praktiliselt kõigil õpetajatel ka hobi. Kes on hea kunstnik, kes kuduja, kes meisterdab ise jalgrattaid.

bussi tasub taastada mitmekesi. Siis pole tähtis mitte sinu omandisuhe, vaid sinu panus protsessi. Kõiki maailma asju ei ole mõtet omada. Vanatehnika harrastamine ei ole see, mis võib kõrvalt tunduda: et mingisugused rikkurid, kellel on mitu miljonit üle jäänud, ostavad vanaaegseid asju kokku. Ikka teistpidi – kui pank ei anna autoostuks liisingut, siis pean ise sõiduvahendi leidma. Võtadki vana Pobeda või Volga ja mõtled, mis sul on: mutrivõtmed on, keevitada oskad, värvimist õpid... Ja niimoodi teedki. Iga aasta peaks valmima üks vana sõiduk, siis on hästi. Ma ei ole uunikumide eest midagi maksnud, ma olen neid ise taastanud. Mind on päästnud pigem minu esivanemate insenertehniline intelligents, mitte suur rahasumma. See on mõnus töö, kus võib-olla kümme aastat tagasi mõtlesin ühe tehnilise lahenduse välja, aga alles nüüd jõuan selle tegemiseni. Oma pere kohta ütleb Tõnu Piibur lühidalt: naine ja kaks tütart, ja kõik tulevad hommikul kooli. Vanem tütar õpib Pelgulinna Gümnaasiumis 6. klassis, abikaasa töötab pikapäevarühma õpetajana, noorem tütar alustab samas koolis õppimist sügisel. “Viin nad hommikul kooli ja ise olen ka koolis. Mul on siin omaette kabinet ja täitsa tore olla. Ega mul koolis halb ei ole,” ütleb Tõnu Piibur lõpetuseks muheda muigega.

Kas sinu hobi on endiselt vanad autod? Õigesti sõnastatuna ikka vanad mootorrattad. Aga et neid peab mingisuguste asjadega vedama, siis on ka vanad autod ja lõpuks vanad bussid ka takkaotsa. Ma ei tea, palju neid kõiki mul on... Vana

WW MADLI LEIKOP Koolielu haridusportaali toimetaja

| 33


Foto: Stina Kase

Wifi koolis on rohkem kui internetiteenus ja lõbus ajaviide Praeguses infoühiskonnas on kinnistumas arusaam, et elementaarseks töötegemiseks on võrguühendus vältimatult vajalik. Üksikisiku tasandil oleme kõik harjunud traadita interneti olemasoluga meie kaasaskantavates nutiseadmetes. Haridusasutuse vaatevinklist seostatakse võrguühendust õppehoonetes seevastu tihti veel klassikalise kaabelühendusega. Teatud mõttes on see õigustatud, sest juhtmevaba tehnoloogiaga kaasnevad mitmed hirmud, nagu piiratud andmemahud, kiirus, turvalisus, töökindlus ja terviseriskid. Neid ohtusid püütakse maandada kaabelvõrku eelistades. Samas on kaabelvõrgulgi oma miinused, nagu piiratud arv ühendatavaid seadmeid (kusjuures kõik tänapäevased seadmed ei ole kaabliga ühendatavad), kulukas ja keerukas laiendamine (kaasneb kilomeetrite viisi kaablite

34 |

vedu ja hoonekonstruktsioonide lõhkumine) ja piiratud mobiilsus. Kõige suurem piirang on aga asjaolu, et juba praegu ei suuda me kaabelvõrku ühendada kõiki neid seadmeid, mida me igapäevatöös oleme harjunud kasutama. Tulevikus suurenevad need probleemid veelgi. Sellest tulenevalt on Euroopa koolides suund juhtmevabadele võrguühendustele (LTE, LoRa, wifi, Wimax, Bluetooth jne). Praegu kasutatakse enim LTE, wifi ja Bluetoothi tehnoloogiaid. Kuna LTE on mobiilioperaatorite pärusmaa ja selle rakendamine on kallis, on wifi koolide juhtmevaba võrkude loomiseks sobivaim tehnoloogia. Hetkel tegeleb iga Eesti kool ise endale wifivõrgu ehitamisega ja leiutab teatud mõttes jalgratast. Põhirõhk läheb soodsaima lahenduse leidmisele, seadmete valimisele ja nende teh-

nilisse töökorda seadistamisele. Kuna ressursse selleks on suhteliselt vähe ja veelgi vähem on neid mõnes väikeses maakoolis, siis on tulemus tihti ebaturvaline ja ebakvaliteetne. Samuti ei osata näha wifi-võrgu kõiki võimalusi õppetöö edendamiseks.

Kuidas luua töökindel ja turvaline traadita internet, mis oleks kõigile kättesaadav? Samamoodi nagu teisi igapäevaseid teenuseid, nagu telefon, televisioon, valveteenus, on ka wifi-võrku võimalik tarbida teenusena. Mis on selle eelised? Kuna head ja kvaliteetsed lahendused maksavad, siis teenuse puhul kaob ära vajadus investeerida seadmetesse ja oskusteabesse. Kool ei pea omama tehnoloogiat, kompetentsi, inimesi ega tegema spetsiifilisi ja suuri kulutusi valdkonda, mis ei ole kooli põhitegevuseks.


T O I M E TA J A V E E R G

Mõned näited, mida tänapäevane wifi võimaldab 1.

2.

3.

4.

5.

6.

Kõneteenuse rändlus mobiilioperaatoriga. Wifi-süsteemid lubavad luua praegustele mobiilivõrkudele sarnaseid kõneteenuseid. See võimaldab kooli siseruumides kvaliteetse kõneside wifi-võrgu baasil. Tulemuseks on parem kvaliteet ja väiksema kiirgusega saatjad, mis on tervisele ohutum. Samuti on tulemuseks majanduslik kokkuhoid. Wifi levialas on rääkimine ja andmekasutus soodsam. Turvaline wifi. Praegu on enamik wifivõrke avatud kujul või väga nõrga kaitsega, kus kasutajad pole tuvastatavad ja tihti pole ka koolidel vajalikku infrastruktuuri, et võrgu kasutamine turvaliseks teha. Kui õpilased on võrgus oma seadmetega, on turvaliste seadistuste loomine veelgi keerulisem. Teenuse puhul on võimalik rakendada kõige uuemaid tehnoloogiaid wifi-võrgu turvaliseks muutmisel (näiteks iseteenindusega 802.1X PKI lahendus). Võrgu turvaintsidentide lahendamine on lihtsam, kui positsioneerimise ja turvaserverites on informatsioon salvestatud ja arhiveeritud. Näiteks on võimalik kiiresti tuvastada ja peatada õpilaste pahatahtlik käitumine, kui nad püüavad kooli arvutivõrku või õpetaja arvutisse sisse häkkida, et takistada õppetööd, muuta eksamitulemusi vms. Tehniliste intsidentide lahendamine aruka jälgimistarkvara olemasolul on samuti märksa kiirem ja odavam. Õppeprotsessis oluliste asukohtade (õpperuumide) ja rakenduste eelistamine. Näiteks on tunni ajal klassis ligipääsetavad ainult teatud kindlad rakendused ja veebilehed, mis on selles tunnis vajalikud. Samuti on õppetöö ajal klassides õppetöös osalevate seadmete võrguliiklus prioritiseeritud, võrreldes õppetöös mitteosalevate seadmetega. Asukohapõhine infokasutus, mis võimaldab kasutajate infootsinguid ja infokasutust vastavalt kasutaja asukohale kohandada. Kõige lihtsam näide sellest on õppematerjalidest fotode tegemine ja hiljem nende asukohapõhine otsing. Näiteks soovime koolist koju jõudes leida keemiaklassis tehtud pilte. Samuti on lihtsasti leitavad kõik keemiaklassis avatud veebilehed ja rakendused. See aitab tänapäeva infokülluses paremini orienteeruda. Sotsiaalvõrgustike ja õppeinfosüsteemide sidumine asukohaga loob uut kommunikatsiooni eri koolide laste ja õpetajate vahel. Kui praegu on mingi kommentaar

üks pikk jada sõnumeid, siis tulevikus võib see olla liigendatav asukoha- või ajapõhiselt või hoopis mõne ainega seonduvalt. Näiteks väga lihtne on eristada teatud õpperuumis toimuv teistest. 7. Inimgeograafiline analüüs ning turvaalarmid kooli kinnisvara ja turvalisuse eest vastutajale. Siin on võimalik jälgida ruumide kasutust, sekkuda ebatavaliste sündmuste puhul, samuti analüüsida ruumide vaegkasutust ja optimeerida nende kütmist ja ventilatsiooni. Iga kool ei suuda sellise asja peale isegi mõelda, veel vähem suudab ta luua koolile kohandatud alarmsüsteemi. 8. Positsioneerimine wifi abil. Turvateenistus saab paremini lahendada hädajuhtumeid, olgu nendeks siis tulekahjud või väiksemate klasside kadunud lapsed, keda vanemad pingsalt mööda maja taga otsivad. Samuti on ülevaade õpilastest, kes on tunni ajal koolist lahkunud. Tegemist on avatud süsteemiga, kus intsidendid registreeritakse ning süsteemi on võimalik läbipaistvalt ja kellegi privaatsust häirimata kasutada. 9. Geofencing, mis tähendab kasutajate registreerimist, kui nad on teatud füüsilisest piirjoonest möödunud. Siin saab kasutada väga palju erinevaid lahendusi, olgu selleks siis uste avamine, vajaliku informatsiooni nutiseadmesse saatmine, mõne rakenduse avamine kooli sisenedes jne. 10. Süsteemi õigeaegne uuendamine on ülioluline faktor, sest tehnika areneb ning vananeb väga kiiresti. Selleks on vaja selget strateegiat, pidevat monitooringut ning ennetavat tegevuskava. Soetades wifi teenusena, on võimalik erinevat tehnoloogiat ka koolide vahel roteerida ja seega säästa raha investeeringutelt. Kõik see on potentsiaalselt võimalik riiklikult planeeritava koolivõrgu korrastamise meetme raames. Hea kompetents selles valdkonnas on juba olemas Eesti turul tegutsevates IT-ettevõtetes.

W ANDRES PELEŠEV IT-taristu teenuste müügiüksuse juht, AS Atea

W TOOMAS KADARPIK Koolide digitaristu projekti ekspertkomisjoni liige, 3K Group

W LAURA VETIK e-Õppe Uudiskirja toimetaja

HITSA e-õppe uudiskiri on pidevas uuenemises! E-õppe uudiskiri pakub haridustöötajatele põnevaid artikleid ja praktilisi juhtnööre e-õppes ja digiteemades orienteerumiseks, arenedes ja uuenedes pidevalt. Alates 2016. aastast anname uudiskirja välja kaks korda aastas ning mahukamana kui kunagi varem. Lisaks toome uudiskirja juurde teemasid, mis võiks enam kõnetada ka lapsevanemaid. Näiteks selgitab koolipsühholoog, mida lapsevanem peaks silmas pidama laste arvuti- ja nutiseadmete kasutuses. Uudne on seekordne uudiskiri veel ühel põhjusel. Esmakordselt võtab HITSA e-õppe uudiskirjas sõna Eesti haridus- ja teadusminister. Koolielu portaali toimetaja Madli Leikop rääkis Jürgen Ligiga õpetajaameti atraktiivsusest, uutmoodi õpikäsitusest ning sotsiaalmeedia kasutamisest. Uudiskirjas saab sõna ka teine oluline haridusmees – Tallinna Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur, kes selgitab oma kooli näitel, miks digi hariduses oluline on ja kuidas üle saada kartusest digimaailma suhtes. “Õpetajad tihti arvavad, et see on nagu paralleelmaailm, milles on midagi veel suuremat sees, millest neil puudub ülevaade. Meie üritasime oma koolis hirmust üle saada nii, et ei sundinud õpetajat tegema midagi teistmoodi, kui ta on eluaeg teinud, vaid lasime õpilasel areneda, uurida, õppida temale sobivate vahenditega,” ütleb Tõnu Piibur. Kuidas aga uuenduste keskel õpilaste tulemusi ning edasijõudmist hinnata? Kujundavast hindamisest kirjutab eKool, e-tasemetöödest ja nendeks valmistumisest räägivad lähemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Innove esindajad.

HITSA hariduskonverents “Fiiberoptiline haridustee” Nagu ikka, tutvustame uudiskirja kevadnumbris põgusalt ka HITSA kevadise hariduskonverentsi välisesinejaid. Sel aastal saab kuulda nii India, Austraalia, Ameerika Ühendriikide, Belgia, Hollandi kui ka Portugali kogemustest infotehnoloogia rakendamisel hariduses. Ja loomulikult saavad sõna eksperdid Eestist, näiteks MOOCidest räägivad Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli esindajad, kes töötoa sissejuhatuseks on uudiskirjas kirjutanud MOOCide võidukäigust Eestis ja mujal maailmas. Millistest teemadest tahaksid veel lugeda? Või sooviksid ka ise e-õppe uudiskirja mõne teemaga panustada? Vastukaja ja mõtteid ootame aadressil laura.vetik@hitsa.ee.

| 35


Blogida või mitte blogida – selles on küsimus 2015. aasta lõpus pälvis Eesti Lennuakadeemia värske vilistlane Dain M. Muru Archimedese aasta tudengiblogija tiitli oma populaarse reisiblogi eest, mida tuhanded huvilised Delfi portaali vahendusel jälgisid. Dain jagab ka e-õppe uudiskirja lugejatele mõningaid lihtsaid soovitusi eduka blogi pidamiseks.

Võin kihla vedada, et Hamlet mõtles oma kuulsas tsitaadis just nimelt blogimist. Mis see siis ära ei ole? Väike lõik teksti, peamiselt enese mõtted ja ideed, internetti üles ja ongi korras. Tegelikult vajab see natuke rohkem mõtlemist. Ise alustasin (reisi)blogi pidamist Erasmuse vahetusprogrammiga Belgiasse minnes. Esialgne eesmärk oli koduseid oma tegemistega kursis hoida, et ei peaks iga nädalavahetus kolme-neljatunnised Skype’i kõnesid tegema. Lisaks andis see väga hea kronoloogilise järjestuse minu tegemistele. Minu esialgne eesmärk muutus, kui mängu tuli võimalus oma blogi, noh, tervele Eestile Delfi portaali kaudu tutvustada, kuid sisu jäi suuremas osas samaks. Heakene küll, pidin oma sõnavalikus nüüd natuke hoolikam olema, kuid loogiline järjestus mälestustel ja lähedaste inimeste kursishoidmine jäid ikka alles. Blogi pidamine võib tunduda kohtuvalt suure kohustusena, kuid tegelikult pole selles midagi keerulist. Panin kirja mõned soovitused verivärskele blogipidajale: ▪ Pane paika eesmärk, miks sa üldse blogi tahad pidada. See ei pea olema ülidetailne äriplaan. Piisab ühest-kahest lausest, mis kirjeldavad, miks see sulle tähtis on. Siin on ka väike psühholoogiline trikk – kui sa paned omale eesmärgi kirja ning mingil hetkel tunned, et kirjutamistuju ei ole, siis piisab vaid pilgust oma eesmärgile, ja kui see tõesti kõnetab sind, siis leiad

www.koolielu.ee/uudiskiri

ka motivatsiooni kirjutamist jätkata. See juhatab sisse järgmise punkti: järjepidevus. Korra nädalas/kuus/kvartalis, ükskõik kui tihedalt sa plaanid kirjutada, pea sellest kinni. Esiteks tekib niimoodi kirjutamisharjumus ning teiseks, kui tunned, et tahad viilida, siis ainuüksi mõte, et ühe laiskushoo pärast katkeb sinu ilusa blogi ajaloo jada, peaks sind järje peal hoidma. Loomulikult ei tähenda, et see kõik oleks kivisse raiutud. Elu juhtub. Uni juhtub, vist. Sellest ei ole midagi, kui jääbki lünk. Oluline on, et esimesel võimalusel täidad selle lünga ära ning jätkad sama hea kirjutamistempoga. Vali endale meeldivaim kirjutamisplatvorm. Mina kasutasin blogger.com-i veebilehekülge, kuna tahtsin võimalikult vähese vaevaga kohe kirjutama hakata, kuid sobib ka tavaline tekstitöötlusprogramm ja isiklik koduleht. Peaasi, et lugejal oleks sinu blogi ajaloos lihtne navigeerida, vorm oleks ühtne ja sinul endal oleks lihtne asju üles laadida. Ma ei ole sellele veel pihta saanud, kuid meil, eestlastel, on ikka kole palju igasuguseid uskumusi ja tabusid rahast. Fakt on aga see, et blogi pidamisega on võimalik teenida. Lausa ära elada, kui uudiseid uskuda. Endal ei tulnud see variant mõttesegi, enne kui oma reisi lõpus vaatasin, et

olin tuhandeid külastusi saanud. Google’il on oma lihtne reklaamiplatvorm, lisaks on võimalik lubada pop-up’e (hüpikaknaid), müüa ise reklaamipinda blogis, müüa linke, ühineda mõne reklaamiprogrammiga jne. Täpsemat infot selle kohta on võimalik leida tavalise netiotsingu abil ja, üllatus-üllatus, teistest blogidest. Kui mul endal jälle reisituju peale tuleb, siis proovin kindlasti selle rahaasja ära. ▪ Sisu, sisu, sisu. Suur vahe on, kas sa kirjutad oma vanaemale, lähedastele sõpradele või hoopis näiteks Eesti lennudussektorile. Loomulikult pole sul enamasti võimalik internetis täpselt oma lugejat valida, kuid vähemalt kirjasõna stiilis võiksid seda silmas pidada. Näiteks mina alustasin väga vaba kõneviisiga ning sedamööda, kuidas mu lugejaskond laienes, liikusin rohkem muhe-naljatlevale kõneviisile. ▪ Lõpetamine. Tahad sa üldse lõpetada? Võib-olla kasutadki blogi kui oma avalikku päevikut, kuhu oma mõtted kirja panna, või oled hoopis oma valdkonnas tunnustatud spetsialist ning avaldad huvitavaid analüüse. Võimalik, et sinu reis kestis nagu minulgi – vaid kolm kuud – ja pärast seda on, noh, jutt otsas. Seda ei pea just plaani panema, kuid kuskil kukla taganurgas võiks mingi lõppsiht ikkagi olla. Blogi kasvab ja areneb koos kirjutajaga. Täpselt nii, kuidas sina saad uusi kogemusi ja teed vigu, samamoodi muutub ka sinu blogi. Ehk sellesse tuleb suhtuda kui loomulikku protsessi. Tuleb vaid kuskilt pihta hakata, kirjutada kas või see esimene lõik ning olen kindel, et nii see igivana dilemma – kas blogida või mitte blogida – saab sinu jaoks ka vastatud. Viimane boonussoovitus: ärge oma blogile kirjutatud kommentaare lugege. Üldse. Uskuge mind, te ei jää millestki ilma (: . Olge mõnusad.

W DAIN M. MURU Eesti Lennuakadeemia vilistlane ja AS Aviesi sisujuht

PMS 144 C, PMS 418 C

E-ÕPPE UUDISKIRJA KOLLEEGIUM Anu Peri • Egle Kampus • Ene Koitla • Inga Kõue • Ingrid Maadvere • Madli Leikop • Marju Piir • Vaiko Mäe • Varje Tipp • Epp Alatalu • Kristi Semidor • Egert Anslan • Laura Vetik • KEELETOIMETUS OÜ Komadisain • KÜLJENDUS loremipsum.ee • Uudiskirja toimetus tänab kõiki abilisi tehtud töö eest! Esikaane foto: Haridus- ja Teadusministeerium

E-õppe uudiskirjale kohaldatakse järgmist Creative Commonsi Eesti litsentsi (versioon 3.0): Autorile viitamine.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.