uudiskiri5

kevad 2007 Paremad palad Kuidas koolitusest maksimaalselt kasu saada? lk. 3 E-õpe 2.0 toob uue terminoloogia lk. 4-5 E-õpe arvudes lk. 7 Tööleht: sotsiaalne tarkvara lk. 9-12 Projekt ÕPAH: ePortfoolio õpetaja professionaalse arengu toetajana lk. 15 E-õpe - õppimisvorm, mis on sõltumatu ruumist ja ajast lk. 16 Haridustehnoloogialane mess: BETT 2007 lk. 19

E-õpe e-riigis: strateegiad ja tehnoloogiad ■ Ene Tammeoru e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Mitmed e-õppe eksperdid on esile toonud e-õppe rolli hariduse kvaliteedi tõstmisel. E-õpe on loonud vajaduse analüüsida ja hinnata õppimis- ja õpetamisprotsessi haridusasutustes. Erinevad tehnoloogilised võimalused on loonud uued ja kõrgemad ootused õppimisele ja õpetamisele.

Kõik see on tekitanud olukorra, kus meil kõigil tuleb omandada terve hulk uusi teadmisi ja pädevusi erinevatest tehnoloogiatest. E-õppe areng, uued tehnoloogiad ja muud IKT vahendid tuleb siduda ühtseks strateegiaks, mis aitab meil seada sihte järgnevaks viieks aastaks. Just viieks, mitte kümneks aastaks, sest nii kiire infotehnoloogia arenguga riik nagu Eesti (e-valimised, mobiilne parkimine, e-õppe konsortsiumid jne) peab olema valmis kohanemiseks uute situatsioonidega, mis on tekkinud mõne uue e-arengut toetava programmi, teenuse vms arendusega.

Sellel aastal toimub neljandat korda Eesti e-Ülikooli kevadkonverents “E-õpe e-riigis: strateegiad ja tehnoloogiad” (11.-13. aprill; http://conference2007.e-uni.ee/), kus seekord rõhutame strateegiliste eesmärkide olulisust, koostööd ja seda kõike eelkõige riigi tasandil.

Kui 2003. aasta konverentsil loodi rektorite ühismemorandumiga Eesti e-Ülikooli konsortsium, siis 2004. aasta konverentsil rääkisime juba sellest, millised väljakutsed esitab e-õpe kõrgha-

ridusele. Aasta hiljem arutati järgmisel konverentsil, kuidas lahendada e-õppe rakendamisega seotud administratiivseid takistusi. 2006. aastaks oli e-õpe nii laialt levinud, et e-õppe tegijad kuulutasid toonasel konverentsil uutele tulijatele, et õpetamine ja õppimine muutuvad niikuinii ja seda just läbi IKT vahendite ja e-õppe.

On üsna selge ja loomulik, miks peale väga aktiivset e-õppe käivitamisprotsessi tuleb nüüd hakata eesmärke ja tegevusi planeerima just strateegilises võtmes. Reeglina on kõikides haridusasutustes olemas strateegia ja tegevuskava oma eesmärkide püstitamiseks ja täitmiseks. On ilmselge, et strateegia ja tehnoloogia abita ei saa e-õpet arendada.

2006. aasta lõpus kinnitati e-Õppe Arenduskeskuse strateegia aastateks 2007–2012.

Strateegiate puhul on oluline kaardistada see ühisosa, mille alusel me koostöös hakkame e-õppe strateegiat ellu viima. See on hea eeskuju ka Eesti haridusstrateegia algatamiseks. E-õppe Arenduskeskuse strateegiline eesmärk on, et aastal 2012 on e-õppe meetodid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendid kõrg- ja kutsehariduses õppeprotsessi igapäevane, lahutamatu osa.

Selle saavutamiseks pööratakse aastatel 20072012 tähelepanu järgmistele valdkondadele: • Koolitus; • Infrastruktuur;

• Analüüsi- ja arendusprojektid; • E-õppe tugisüsteem; • E-kursuste ja õppekavade loomine; • Eestisisene ja rahvusvaheline koostöö; • E-õppe populariseerimine.

Kevadkonverentsil on strateegiate arutelude üheks läbivaks teemaks uue EL tõukefondi rakendusperiood aastatel 2007–2013. Otsime vastuseid küsimustele: “Mis Eesti haridus ikka selle raha eest saab ja mis on meil paremini peale 2013. aastat?”

Oma ideid ja mõtteid tulevad tutvustama inimesed Haridus- ja Teadusministeeriumist, kattes oma ettekannetega kõik haridustasemed.

Eelmisel aastal alustasime eelkonverentsi korraldamist. Sellel aastal jätkame eelkonverentsi traditsiooni ja 11. aprilli eelkonverentsi teemaks on üld- ja kutsehariduse strateegiaid ning e-õpe nende kontekstis. Eelkonverentsil on kõigil huvilistel võimalus tutvuda ja ise kätt proovida sotsiaalse tarkvara töötoas. Õpiobjekti sessioonis tutvustame e-Ülikooli ja e-Kutsekooli ESF projektide REDEL (http://portaal.e-uni.ee/redel ) ja e-VÕTI (http://portaal.e-uni.ee/e-VOTI) raames valminud õpiobjekte.

Ka sellel aastal rikastavad konverentsi värvikad rahvusvahelised esinejad (sh Tony Bates ja Claudio Dondi), kes annavad e-õppe Jätk järgmisel leheküljel

|

Algus eelmisel leheküljel

strateegiate arutelule laiema ulatuse Euroopa tasandil. Arutluse alla võetakse strateegia võtmeküsimused: “Kuidas e-õpe aitab kaasa rahvusvahelistumisele, EL tõukefondide järgnevate aastate eesmärkide täitmisele ja strateegiate elluviimisele?” Lisaks tõstetakse tähelepanu keskpunkti rahvusvahelised projektid, mille raames tänasel päeval neid strateegilisi eesmärke ellu viiakse. Strateegilised arengud globaliseeruval haridusmaastikul avaldavad suurt mõju ka Eesti haridusele ning WEB 2.0 mängib olulist rolli e-õppe arengus.

Millised on tähtsamad Eesti hariduse arenguetapid ja suunad Euroopa kontekstis? Tule ja mõtle koos meiega Eesti e-Ülikooli konverentsil “E-õpe e-riigis: strateegiad ja tehnoloogiad” 11.-13. aprillil 2007.

Konverentsi veeb uueneb iga päev ja kavaga saate tutvuda aadressil http://conference2007.euni.ee/index.php?n=et Konverentsi meeskond loodab, et iga osaleja leiab konverentsilt midagi huvitatavat ja põnevat, mida endaga kaasa võtta ja pärast seda entusiastlikult ellu viia, olenemata sellest, kus ta õpetab – koolis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Kohtumiseni päikselises Tartus!

Toimetaja veerg Kerli Kusnets

E-õpe, haridustehnoloog, e-Kutsekool, e-õppe ekspert, e-õppekeskkond, e-Ülikool, e-õppejõud, e-Õppe Arenduskeskus, m-õpe, b-õpe, e-õpetaja… see nimekiri võiks veel pikalt jätkuda, aga kes on kes ja mis on mis? Kui selles nimekirjas on Teie jaoks veel võõraid sõnu, siis on viimane aeg hakata ennast kursis hoidma e-Õppe Uudiskirjas kirjutatavaga, kuna praeguseks on ilmunud juba neil sisukat numbrit.

E-õppega on Eestis aktiivselt tegeletud 90. aastate algusest, kuid nagu igas kiirelt arenevas valdkonnas, on ka e-õppe nende aastatega väga palju muutunud ja muutumas. Seekordse uudiskirja pühendamegi just e-õppe põhimõtete lahtiseletamisele ning pöörame eraldi tähelepanu e-õppes kasutatavale terminoloogiale. Lisaks püüame tuua selgust e-õppes kasutatavate standardite kohta.

Kindlasti on huvitav lugeda õppejõudude ja õpetajate jõudmisest e-õppeni ja erinevate e-õppe praktikute kirjeldusi ja näpunäiteid e-õppe juurutamise ja rakendamise kohta, sh e-õppe läbiviimisest erivajadustega õppijatega. E-õpet iseloomustatakse kui paindlikku, mitmekesist, ajast ja ruumist sõltumatut ning kättesaadavat õppevormi. Just sellele viimasele keskendutakse seoses erivajadustega õppijatega, tõstatades küsimusi, milliste erivajadustega ja kuidas tuleks e-kursuse koostamisel arvestada ning kas siis tegelikult e-kursused on kõikidele sihtrühmadele kättesaadavad?

Kulutulena on Eesti hariduses levinud 2006. aasta jooksul sotsiaalse tarkvara kasutamine. Sotsiaalne tarkvara soodustab e-õppe tegijatel materjalide ja ideede omavahel jagamist ning sünergiana läbi koostöö töötatakse välja e-õppe sisu. Uudiskirja vahelt leiate töölehe sotsiaalse tarkvara (wiki, ajaveeb, sotsiaalsed järjehoidjad) kasutamise kohta.

Selle aasta esimeses Uudiskirja numbris on ka statistika rubriik, kus seekord on tibude lugemise aeg – vaadatakse üle, kui palju on tänase seisuga e-õppijaid ja e-kursuseid juurde tulnud võrreldes eelmise aastaga.

Projektide börsis tutvustatakse Tallinna Ülikooli ÕPAH projekti, mille raames töötatakse välja õpetajatele e-portfoolio süsteem; lisaks saab lugeda Kuressaare Ametikoolis läbiviidavatest rahvusvahelistest projektidest ning Anneli Hütt tutvustab Euroopa elukestva õppe programmi. Londonis toimuva haridustehnoloogia messi tutvustus annab huvitavaid ideid e-õppe arendamise valdkonnas.

Küsimusi ja diskussiooniteemasid jätkub läbi erinevate uudiskirjade ühe rohkem ja rohkem. Siinkohal kutsungi kõiki aktiivseid lugejaid üles oma arvamust avaldama oluliste teemade kohta, mida veel peaks e-õppe uudiskirjas kindlasti kajastama. Ideed ja ettepanekud uudiskirja sisu kohta on oodatud aadressil uudiskiri@eitsa.ee.

E-õppe Uudiskirja võrguväljaandega saab tutvuda aadressil http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri.

|

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

E-õppe standardid ■ Enn Õunapuu Tallinna Tehnikaülikooli Infosüsteemide õppetooli juhataja Me oleme jõudnud veebimaailma suurte muutuste ajastusse. Peagi muutuvad kättesaadavaks üsna teist laadi hajutatud arhitektuuriga e-õppekeskkonnad, mis suudavad panna koos toimima veebis laiali pillutatud personaalsed ajaveebid, wikid ja muud sotsiaalse tarkvara rakendused. Just sedalaadi lahenduste väljatöötamisega tegelevad hetkel mitu üleeuroopalist teadus- ja arendusprojekti ning mis on kõige perspektiivsemaks arengusuunaks ka Eestis. Koos toimimise eelduseks on standardid. On peaaegu ime, kuidas suudab väike kokkulepe muuta kaose küllaltki korrapäraseks toimeks. Heaks näiteks on parempoolne liiklemine ja parema käe reegel liikluses. Oma artiklis annan ülevaate e-õppe valdkonna standarditest just praktilisest kasutatavusest lähtudes. Lähtun tuntumatest standardite loomise organisatsioonidest ning toon esile just nende poolt väljatöötatud ning laiemat tunnustust ja kasutamist leidnud standardeid.

IEEE Institute for Electrical and Electronic Engineers Learning Technology Standards Committee (IEEE LTSC) www.ltsc.ieee.org. IEEE raames on loodud õppetehnoloogiate standardite komitee (Learning Technology Standards Committee - LTSC). Kõige laiemat tunnustust on leidnud õpiobjektide metaandmete (Learning Object Metadata - LOM) spetsifikatsioon, mis määratleb õpperessursside elemendid ja nende grupid. Võib öelda, et LOM on õpperessursside kirjeldamisel muutunud üldhõlmavaks. Ka teised tunnustatud ja ka selles artiklis viidatud standardite loomise organisatsioonid kasutavad seda.

IMS IMS Global Consortium (IMS) www.imsproject.org. IMS on e-õppe teenuste ja rakenduste väljatöötajate konsortsium, mis on fokusseerinud kogu õpetamisprotsessi katva XML põhiste spetsifikatsioonide väljatöötamisele. Nendes spetsifikatsioonides kirjeldatakse kursuste, tundide, testide, õppurite, õppeorganisatsioonide ja õpetamisprotsessi sisu. Kõige laiemat tunnustust on leidnud: •metaandmete kirjeldus - IMS Meta-data; •sisu struktuuri kirjeldus - IMS Content Packaging; •õppuri testide kirjeldus - IMS QTI (Question and Test Interchange); •õpetamisprotsessi kirjeldus - IMS Learning Design.

ADL ADL on algselt USA valitsuse poolt rahastatud organisatsioon, kes uurib ja töötab välja uudseid e-õppe lahenduste kasutusele võtmist võimaldavaid spetsifikatsioone. Kõige laiema leviku ja kasutuse on leidnud ADL-i jaotatud sisuobjektide viite mudel (ADL Shareable Content Object Reference Model - SCORM).

Enamus tunnustatud realisatsioone on SCORM kuulekad. On au ja kvaliteedi tunnus, kui see märge on lisatud teie tootele.

Turul on terve rida õppetööks loodud tooteid, mis kasutavad nimetatud standardeid. Nimetada võiks Moodle, WebCT ja Sharepoint learning KIT.

Kuidas koolitusest maksimaalset kasu saada? Ülesanded enne koolitusele minekut

■ Triin Pajur e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Õppejõudude ja õpetajate haridustehnoloogiliste pädevuste hindamine on oluline koolituse eesmärkide saavutamisel.

E-õppe kasutuselevõtmisel heade tulemuste saavutamiseks vajalike haridustehnoloogiliste pädevuste detailne kirjeldamine ja olemasolevate pädevuste hindamine aitab õppejõul ja õpetajatel (edaspidi õppejõud) end püstitatud eesmärkide saavutamiseks teadlikult ja eesmärgipäraselt arendada,. Kuna pädevused kirjeldavad konkreetseid töös äratuntavaid ülesandeid, on nende hindamine objektiivne. Samuti aitab vajalike pädevuste kirjeldamine juhil ja haridustehnoloogil orienteeruda õppejõudude tasemes ja koolitusvajaduses. Lisaks soovitud pädevuste kirjeldamisele on oluline selgitada olemasolevate pädevuste hetketase nii individuaalselt kui ka grupitasandil. Kogu kooli õppejõudude haridustehnoloogiliste pädevuste taseme kaardistamine on heaks aluseks sisekoolituse tellimisel ja hiljem koolituse tulemuslikkuse hindamisel. Pädevuse algseks fikseerimiseks oleme kasutanud õppejõu enda arvamust oma oskustest, hiljem aitab õppejõu haridustehnoloogilistest pädevustest ülevaate saamiseks pädevustele toetuva koolitusprogrammi läbimisel koostatud e-portfoolio, mis kajastab õppejõu arengut läbi koolitusel püstitatud ülesannete. Eeldades, et täiskasvanu on ennastjuhtiv õppija, jääb olulisele kohale ka enesehindamine.

Haridustehnoloogiliste pädevuste lahtikirjutamine annab võimaluse õppejõudude haridustehnoloogilise taseme hindamiseks nii individuaalselt kui koolitasandil, koolituse planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks ning võib-olla on abiks ka haridustehnoloogi töölevõtmisel. Pädevuste hindamine erinevatel tasanditel annab kõige selgema pildi püstitatud eesmärkide saavutamisest.

Motivatsioon on eeldus, et koolitusest saadav kasu on maksimaalne.

Eelkõige sõltuvad koolitusest saadav kasu ja uued mõtted otseselt koolitusele mineja eelhäälestusest: ettevalmistusest ja hoiakust. Motiveeritud õppijad keskenduvad meelsasti uute oskuste õppimisele ja arendamisele, on entusiastlikud ja optimistlikud ning täidavad meeleldi antud ülesandeid. Õppija võib olla motiveeritud nii seesmistest kui välistest stiimulitest. Sisemist motivatsiooni saab õppija tihti rahulolu ja eneseteostuse tundest; välist motivatsiooni pakuvad muu hulgas näiteks heade tulemuste eest saadav tasu või väljastpoolt tulev sundus. Sisemise motivatsiooni leidmiseks on mitmeid võtteid, hästi aitab edukogemuste analüüs: mis mulle viimati suurt sisemist jõudu ja edasiliikumiseks vajaliku tõuke andis ning kuidas ma seda kasutasin. Avatus, aktiivsus, loovus ja uue õppimiskogemuse sidumine varasemate teadmistega teevad õppimiskogemuse edukaks.

Haridustehnoloog saab õppejõudu innustada e-õppega tegelema, aidates tal rakendada koolitusel saadud teadmisi ja tutvustades talle vastavalt oskuste tasemele uusi e-õppe võimalusi.

Eduka e-õppe alus on koostöö. Õppejõudude koolitusel omandatud oskuste ja uute e-õppealaste teadmiste kasutuselevõtt edaspidises töös sõltub palju haridustehnoloogi toest. Haridustehnoloog ja õppejõud on koostööpartnerid, kellel on e-õppest erinev teadmistepagas, parim tulemus saavutatakse hea koostöö kaudu. Haridustehnoloog peaks hoidma nö kätt pulsil õppejõudude haridustehnoloogilisel arengul, neid vajadusel innustama, motiveerima ja toetama. Haridustehnoloogi töö tulemuse näitaja on see, kui informeeritud ja huvitatud on õppejõud e-õppe võimalustest, samuti see, kui kiiresti ja intensiivselt võetakse kasutusele koolitusel omandatud uued oskused. Et haridustehnoloog ja õppejõud uue mõtlemisviisi omaks võtaks, on vaja kooli juhtkonna otsust ja toetust tegelemaks lisaks igapäevasele tööle ka e-õppe arendusega. Ei ole põhjust arvata, et e-kursuse juhendamine õppejõu jaoks vähem aja- ja energiakulukas on kui auditoorse õppe läbiviimine. Kui esialgu võtab e-õppes kasutatava materjali koostamine ja loomine suhteliselt palju aega, siis õppejõu seisukohast vaadatuna on e-õppe plusside seas kindlasti võimalus kord juba loodud õppematerjale aastaid kasutada. Kui kooli jaoks on oluline pakkuda oma õppijatele head ja kvaliteetset e-õpet, siis on vaja teha koostööd mitmel tasandil - juhtide ja sihtgrupi kaasatus koolitustegevuse planeerimisse.

Laias laastus peab haridustehnoloog jagama ennast kahe tegevuse vahel – esiteks valdkonna spetsiifika valdamine ja arendamine ning teiseks inimeste ja meeskondade arendamine ning tegevuse koordineerimine. Teisisõnu – haridustehnoloog peab tegelema protsesside juhtimise ja inimeste juhtimisega. Nende tegevuste vahele mahub veel hulk erinevaid ülesandeid ja ootusi, mida haridustehnoloogi õlgadele pannakse. Oleme koostanud mõistekaardi haridustehnoloogi töövaldkondadest (vt. joonist). Selge on see, et ülesandeid ja nõudmisi on sellel ametikohal väga palju ja kõigega toimetulemiseks on vaja eristada olulist ebaolulisest. Kindlasti ei tohi kõigi nende tegevuste kõrval unustada iseenda professionaalset arengut ja motivatsiooni. Kompetentse inimese esmaseks tunnuseks on motivatsioon pidevalt oma teadmisi arendada ja neid ka töös kasutada.

Aruandluse koostaja Tegevuste planeerija ja koordineerija Õpetajatele koolituste korraldaja ja läbiviija ning koolitustel nõustaja

PROJEKTIJUHTIMINE

Kvaliteedi tagaja ja hindaja

KOOLITUSÕpetajatele koolitusmaterjalide väljatöötaja

SISUTOOTMINE

TEGEVUS

Tehniline ja pedagoogiline nõustaja

HARIDUSTEHNOLOOG VÕTMEISIK E-ÕPPE KOOSTÖÖ ARENDAMINE

Ühiskursuste ja – õpiobjektide loomisele kaasaitaja

ARENDUSTEGEVUSES

TEAVITUSTÖÖ

E-õppe alase info koguja ja levitaja (sh voldikute ja infomaterjalide koostaja).

Temaatiliste võrgustike tehniline koordineerija

Perioodiliste seminaride ja teabepäevade korraldaja

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Joonis: Haridustehnoloogi tegevusvaldkonnad seoses e-õppe arendamise ja juurutamisega koolis.

|

E-õppealased uudised Eestis Tartu Ülikool Marju Piir, Tartu Ülikooli haridustehnoloog

15. detsembril kuulutati välja uute ekursuste ja videoloengute loomise konkursi tulemused. E-kursuste konkursile laekus kokku taotlusi 39. kursuse väljatöötamiseks 93. AP mahus ja 28 videoloengut.

Esitatud taotlused vaatas läbi õppeprorektori korraldusega moodustatud e-kursuste konkursi komisjon. REDEL (http://portaal. e-uni.ee/redel) projekti raames toetatakse 2007. aasta e-kursuste loomist 62. AP mahus ning 15 videoloengut.

Detsembris alustati Tartu Ülikoolis e-toe loomist õppekavadele. Vastavalt Tartu Ülikooli e-õppe strateegiale 2006-2010 (vt http://www.ut.ee/154573) on ülikool seadnud endale ühe ülesandena e-õppe arendamisel luua e-õppe tugi kõigile avatud ülikooli õppekavadele ja 30% ulatuses päevase õppe õppekavadele. Selle raames on toimunud ja toimub mitmeid kohtumisi õppekavade programmijuhtidega. Valitakse välja pilootõppekavad, millele hakatakse etuge looma. Esimese näitena on alustatud Tartu Ülikooli haridusteaduskonna kasvatusteaduste magistriõppekava e-toega ja e-kursustena olevate ainete ühtsesse veebikeskkonda koondamist.

E-õpe 2.0 toob uue terminoloogia Sellist e-õpet, nagu me täna teda tunneme, teab maailm umbes 10 aastat. Selle aja jooksul on e-õpe arenenud radikaalselt uuest asjast tavaliseks asjaks, mida kasutatakse enamikes kõrgkoolides ja paljudes kutsekoolides.

Seda, mille poole e-õpe praegu maailmas areneb, nimetatakse koodnimega “e-õpe 2.0”. Et aru saada, kuhu eõpe liigub, vaatame kõigepealt, kus ta praegu on.

Tänast e-õpet iseloomustavad sellised märksõnad nagu interaktiivsed õpikeskkonnad ja õpihaldussüsteemid, taaskasutatavad õpiobjektid, avatud õpivara levitamine jne. Enamus kõrgkoole ja kutsekoole toetavad oma igapäevaseid õppeprotsesse veebipõhiste süsteemide abil. Kui need süsteemid on orienteeritud õppeprotsessi haldamisele (kursustele registreerimine, hinnete ja kogutud ainepunktide arvutamisele, õppekavade täitmise jälgimisele jne.), siis nimetame neid süsteeme õpihaldussüsteemideks või ka õppeinfosüsteemideks (ÕIS, inglise keeles LMS – Learning Managemant System).

Suurte ülikoolide puhul on need süsteemid tüüpiliselt loodud spetsiaalselt antud kooli jaoks, sisaldades ka reeglistiku, mille järgi tavaliselt selles koolis õppetööd juhitakse (millistele ainetel saab registreeruda, milliste reeglite järgi hindeid pannakse jne.). Nendel süsteemidel võivad olla ka lisavahendid õppeprotsessi enda läbi-

|

■ Anne Villems Tartu Ülikooli Arvutiteaduste Instituudi lektor

viimiseks, näiteks õppematerjalide esitamiseks, kursuse kuulajatele mingi teavituskirja saatmiseks jne.), aga need ei ole selle süsteemi kõige olulisemad asjad.

Kui vahendid on orienteeritud õppeprotsessi enda läbiviimisele (multimeedia õppematerjalide ja kodutööde juhendite esitamine, testid, rühmatöö vahendid jne.), siis nimetame neid süsteeme (virtuaalseteks) õpikeskkondadeks (ingl.k. (virtual) learning environments) ja siin kasutatakse paljudes õppeasutuses firmade poolt loodud valmissüsteeme, mis siis oma kursuste ja õppematerjalidega täidetakse. Sellised õpikeskkonnad võivad olla kas kommertsiaalsed või vabavaralised.

Maailmas tuntuimad kommertsiaalsed õpikeskkonna süsteemid on WebCT ja BlackBoard, mis 2006. aastast kuuluvad samale arendusfirmale ja arenevad ühisele tehnoloogilisele baasile toetudes. Ja kuigi seda tüüpi tuntud süsteeme on maailmas mitmeid kümneid, kuulub WebCT/BlackBoard’ile turu liidrikoht ligi 4000. kasutaja-organisatsiooniga kogu maailmas. Tuntuim vabavaraline õpikeskkond on Moodle, mida Eestis kasutavad nii kõrgkoolid kui kutsekoolid. Lisaks loovad mitmed haridusasutused ise oma õppekorraldusele, traditsioonidele ja tõekspidamistele vastavaid süsteeme ja meil on sellise süsteemi parimaks näidiseks Tallinna Ülikoolis

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Detsember – märts on toimunud ja toimumas Tartu Ülikooli haridustehnoloogide juhtimisel mitmed e-õppealased kursused ülikoolide ja kutseõppeasutuste õppejõududele: “IKT kasutamine õppetöös”, “IKT kasutamine koolis”, “E-kursuse loomine õpikeskkonnas”, “E-õppe tehnoloogiad”, “Kaugkoolituskursuse loomine WebCT vahenditega”, “Sissejuhatus e-õppesse”, “E-õppe metoodikad ja õpikeskkonnad” ja “E-kursuse õpidisain”. 26. veebruaril algas õppejõudude koolituskursus “Veebipõhiste õppematerjalide koostamine”, mis valmis REDEL projekti toetusel. Koolitusel osaleb 29 ülikoolide õppejõudu. Koolitusega seotud infot jälgi e-õppejõu koolitusprogrammist http://www.e-uni.ee/index. php?main=204 ja koolituskalendrist http:// www.e-uni.ee/index.php?main=163.

Jaanuaris alustati e-VÕTI (http://portaal. e-uni.ee/e-voti) projekti raames 7. AP ulatuses uute koolituskursuste väljatöötamist kutseõppeasutuste õpetajatele. Valmivad kursused on: “Veebipõhiste õppematerjalide disainimise alused”, “Hindamine ja tagasiside e-õppes”, “Interaktiivsete veebilehekülgede koostamine”, “Õppevideote koostamine” ja “Sotsiaalse tarkvara kasutamine õppetöös”.

23. jaanuaril toimus üritustesarja “Lõunatund e-õppega” viimane koosviibimine, mille teemaks oli WebCT uus versioon 6.0.

Tutvustuste ja tehniliste nõuannete kõrval olid tähelepanu keskmes ka pedagoogilised aspektid. E-lõunate kohta saab lugeda Tartu Ülikooli koduleheküljelt: http://www. ut.ee/152218.

Alates 22. märtsist jätkuvad nimetatud sarja üritused ja siis on teemaks juba e-toe loomine Tartu Ülikooli õppekavadele.

14. veebruaril valmis ESF meede 1.1 REDEL projekti raames uuring “Organisatsioonikultuur ja e-õpe Eesti kõrghariduses” (http://www.ut.ee/220028). Kokku viiakse läbi REDEL projekti raames neli uuringut, mida juhib Tallinna Ülikooli riigiteaduste osakonna professor Anu Toots. Organisatsioonikultuuri uuring valmis Tartu Ülikooli meeskonna poolt - Anne Reino, Edvin Teekivi, Lehti Pilt, Triin Marandi, Saima Tiirmaa-Oras. Uuringu tulemusi tutvustatakse Eesti e-Ülikooli kevadkonverentsil “E-õpe e-riigis: strateegiad ja tehnoloogiad” 12. aprillil Tartu Ülikooli raamatukogus.

21. veebruaril valmis Rahvusvahelise Leonardo projekti “E-learning quality for SME´s: guidance and councelling (ELQ-SME)” raames raamatu “Hetkeolukorra kirjeldus: e-õppe kvaliteet Euroopa VKE-des” elektroonne versioon. Raamat on osaliselt tõlgitud eesti keelde. Vaata lähemalt projekti leheküljelt: http://www. ut.ee/152839.

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž Ragnar Õun, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži haridustehnoloog

27. - 28. novembril toimus Birminghamis UK EUNIS (European Universities Information Systems; http://www.eunis.org) võrgustiku e-õppe töörühma kohtumine, kus otsustati moodustada viis töörühma: a)e-õppe hetkeolukord; b)Jens Joerupi e-õppe auhind; c)e-õppe tipphetked: heade praktikate kaardistamine ja levitamine; d)rahastamise protsesside analüüs e-õppe programmides; e)Tuleviku e-õppimise visiooni sõnastamine. Töörühmad on avatud ja liitumiseks tuleb ühendust võtta Andrew Rothery’ga (a.rothery@worc.ac.uk), kes koordineerib töörühmade tööd. Vaata töörühmade kohta lähemalt aadressil http:// www.eunis.org/activities/tasks/ief.htm.

19. detsembril 2006 toimus Tallinnas e-õppe arenduskeskuse poolt korraldatud Moodle administraatorite koolitus, kus Pärnu kolledžist osalesid Taavi Tamberg ja Ragnar Õun. Pärnu kolledž plaanib Moodle keskkonna baasil välja arendada oma üliõpilaste portaali.

29. - 30. jaanuaril toimus Sevillas (Institute for Prospective Technological Studies Seville; IPTS) projekti “Infoühiskonna teenuste arendamine järgmisele tasandile uutes liikmesriikides: e-õpe, e-riik ja e-tervis (“Next steps in developing information society services in the new member states: the cases of e-learning, e-government and e-health”) hindamisseminar. Eestist osalesid professor Wolfgang Drechsler Tallinna Tehnikaülikoolist, Ragnar Õun Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist ja Anne Villems Tartu Ülikoolist, kes ühtlasi ka esines projekti e-õppe aruande oponendina.

Projekti koordineerib ICEG Euroopa keskus (http://www.icegec.hu/eng/index.htm).

Projekti lõpparuanne koos uuringutega avaldatakse selle aasta märtsis.

loodud IVA, mida ka paljud teised haridusasutused on hakanud kasutama.

Nendes süsteemides kasutatakse termineid, mida kasutati ka enne IKT kasutuselevõttu. Tavaliseks ühikuks on “kursus”, mis jaguneb teemadeks või õppetundideks, viimastega on reeglina seotud elektroonsed õppematerjalid ja mitmed õppeprotsessi toetamise vahendid: nii enese- kui arvestuslikud testid, kodutööde esitamise elektroonsed vahendid, õpingukaaslaste ja õpetajatega suhtlemise vahendid jne. Klassikaliselt jagatakse kõik suhtlusvahendid sünkroonseteks (samaaegsuse nõue – jututoad, videokonverentsid jne.) ja asünkroonseteks (samaaegsuse nõue puudub – foorumid, e-mail jne.).

Selle järgi, kas elektroonsetel vahenditel on kursuse läbiviimisel määrav tähtsus, oluline tugifunktsioon või ainult marginaalne osa, jagatakse kursused kolme klassi: e-kursused kaugkoolituseks; kombineeritud kursused ja tavakursused. Tänapäeval ei õnnestu ilma infotehnoloogiat kasutamata ilmselt üldse õppetööd läbi viia, aga kui IKT osa piirdub vaid õppematerjalide ettevalmistamise ja näiteks esitluse slaidide arvutist seinale näitamisega, õppetöö ise aga toimub põhiliselt klassis/auditooriumis, siis terminit e-õpe ei kasutata ja me nimetame selliseid kursusi tavakursusteks. Kui õppida saab nii, et koolitajatega üldse ei pea samas kohas viibima, on tegu 100% kaugkoolitusega, mis tänapäeval toimub valdavalt e-õppe vahenditega. Ja nende kahe äärmuse vahele jääb rikas e-õppe ja tavaõppe kombineerimise valdkond, kus iga õpetaja kasutab e-õppe vahendeid just nii, nagu seda nõuab tema kursuse ülesehitus ja õppeprotsessi konkreetsed probleemid.

Lisaks neile eelkäsitletud kahele vahendite klassile (ÕIS ja virtuaalne õpikeskkond) on e-õppes kasutusel veel palju erinevaid tarkvarapakette, mida on väga raske lõplikult klassifitseerida, sest valdkond areneb kiiresti.

Eraldi klassi moodustavad need vahendid, mis on loodud õpetajatele mitmesuguste õppematerjalide (õppetekstid/videod, testid, simulatsioonid jne.) loomiseks.

Eestis kasutatavatest vahenditest kuuluvad siia Lectora, Camtasia, HorizonWimba, eXe jpt.

Vabavara vs. kommertsiaalne süsteem. Kui ühelt poolt kaetakse uued vahendid järjest kindlama autoriõiguste ja patentide kattega (presenteerides Apple firma uut mobiiltelefoni iPhone väitis firma juht Steve Jobs, et see on kaetud enam kui 200. patendiga), siis samas järjest laieneb vabavara ja pehmemate autoriõiguste liikumine.

Tuntuimad saavutusel siin on nn. GNU litsentsiga vabavara ja Creative Commons litsentsiga autoriõiguste pakett.

Kui elektroonsete vahendite kasutuselevõtuga kõrgja kutsekoolides oli algusaegadel probleemiks nii õppurite kui õpetajate valmisolek elektroonsete vahendite kasutamiseks, siis tänaseks ei ole see enam põhiprobleem.

Põhiprobleem on hoopis see, et asi, mille me vastselt oleme kõik, nii õppurid kui õpetajad, omandanud, on uuesti muutumises ja meile tuttavaid vahendeid (elektroonsed õppematerjalid, testid, diskussioonid) hakkavad asenduma uute vahenditega, mis toovad järjekordselt kaasa ka uue õppeprotsessi ideoloogia. Õpetamine on meil suuresti õpetajakeskne. Õpetaja valib materjali, ülesanded, nende esitamise viisi, isegi selle, mis teemal õppurid peaksid diskuteerima ja kuidas on hea seda teha. Selline õppeprotsess on ilusti kontrollitav ja juhitav. Ja kuigi kõik teavad, et suur hulk õppimist toimub väljaspool ametlikke kursusi (õpitakse vastavalt vajadusele, õpitakse üksteiselt, ilma kursustele minemata), siis koolitusasutused pole valmis sellist õppimist arvesse võtma. Sammuks selles suunas on Euroopa Kvalifikatsiooniraamistik (EQF – European Qualification Framework), mis annab õppeasutustele alused arvestamaks õpitulemusi – sertifikaadi annab

mitte ilmtingimata ametlik kursusel osalemine, vaid oskuste demonstreerimine. Õppimise suurim muutus ongi juhtimise üleandmine õppurile endale. Enamus meie seniseid vahendeid (multimeedia õppematerjalid, testid, jne.) on endiselt jätnud juhtimise õpetajale. Me ei kasuta ära õppuri loomingulisust, kasutame vähe või ainult piiratud ulatuses aktiivõppe meetodeid. Ja kuigi veebipõhised õpikeskkonnad on järjest täiustunud, on uued vahendid vaja kodustada, leida võimalused õppetöö edukaks korraldamiseks. Et see niisama lihtne pole, näitavad mitmed uuringud blogide (veebilogide) õppetöös kasutamise katsetest, mille tulemused on üsna tagasihoidlikud.

E-õppe põhiline keskkond – veeb, on ise suures muutumises. Ta on muutumas meediumist, mida kasutati selleks, et info jõuaks tarbijani, keskkonnaks, kus luuakse kollektiivselt uut sisu, segatakse olemasolevaid teksti-, heli- ja pilditükikesi uueks roaks, asetatakse rõhke ümber ja pannakse kogu asi uude konteksti. See, mida inimesed veebis teevad, ei ole enam ainult teksti lugemine, muusika kuulamine, videote vaatamine, vaid suhtlemine, kus keelena on kasutusel kõik multimeedia vahendid.

Põlvkond, kes on Internetiga koos üles kasvanud ja keda nimetatakse Interneti-pärismaalasteks (meie, vanema põlvkonna Interneti immigrantideks degradeerimisega), on omandanud aga teised õppimistavad ja vormid. Nad on harjunud kohese tagasisidega, moodustavad mitmesuguste tehniliste kanalitega ühendatud kogukondi. Nende igapäevaste vahendite hulka, mida pidevalt kasutatakse ka õppeprotsessis, kuuluvad mitmesugused suhtlusvahendid, mida kokkuvõttes nimetatakse sotsiaalseks tarkvaraks, mis teevad veebist kui infohankekeskkonnast, mida enamus kasutab tarbijana, loomiskeskkonna, vastastikuse teavitamiskeskkonna, kus levitatakse vastastikku omatehtud pilte ja videoid, vahetatakse huvipakkuvaid veebiviiteid, luuakse koos midagi. Ja kuigi ka vanad vahendid nagu jututoad, foorumid jne. võimaldavad inimestega suhelda, siis uued teenused loovad sellele suhtlusele lisaväärtust, kombineerivad vanu vahendeid uutega, võimaldades sotsiaalse võrgustiku kujunemist. Isegi sellised üldtuntud vahendid nagu otsisüsteemid saavad sotsiaalse mõõte, kus kasutatakse inimeste võrgustikke selleks, et infot klassifitseerida, luua mõistete tõlgendusi jne. Vahendid on loodud ka selleks, et näiteks teadlased saaks koguda huvitavate artiklite viiteid (näit. CiteUlike), neid teistega jagada, reisijatele antud kohta juba külastanud inimeste kommentaare ja soovitusi jne. Kõik need uued vahendid on väga intuitiivse kasutajaliidesega, ei nõua keerulisi uusi tehnilisi oskusi. Siia kuuluvad ka veebipõhised mängud, mida saavad mängida väga suur arv kasutajaid (Massively-Multiplayer Online Games MMOG-s) – korraga mängivad sajad ja isegi tuhanded mängijad.

Kõigi nende paljude uute vahendite rakendamine õppeprotsessi efektiivsuse suurendamiseks – see ongi eõppe uus faas, mida tähistatakse koodnimetusega e-õpe 2.0, nagu nende veebipõhiste uute vahendite koondnimetus on veeb 2.0. Nii, nagu e-õppe esimene laine oli seotud põhjendamatute ootuste ja suurte lootustega, aga tuli välja, et multimeedia materjali olemasolu iseenesest ei tähenda paremat õppimist, nii ka praegu alles otsitakse võtteid, kuidas wikit, podcast’i, sotsiaalse mõõtmega vahendeid õppetöös edukalt kasutada.

Mõiste e-õpe kõrvale kerkivad sellised mõisted nagu m-õpe ja u-õpe. Esimene rõhutab mobiilsete seadmete (telefonid, pihuarvutid, võrguühendusega sülearvutid jne.) kasutamist õppetöös. Teine tuleneb sõnast “ubiquitous” – kõikjal ja alati olemasolev, omnipresentne ja tähistab seda, et õppida saab uute vahenditega mistahes hetkel, mistahes kohas.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

|

E-õppealased uudised Eestis Tallinna Tehnikaülikool Marge Kusmin, Tallinna Tehnikaülikooli Avatud

Erivajadustega õppur e-kursusel ■ Kaido Kikkas Tallinna Ülikooli informaatika osakonna dotsent Olukorras, kus Eesti koolides on siiani suureks probleemiks ligipääsetavus ning õpetajatel puudub ettevalmistus tööks erivajadustega õpilastega (mis omakorda tekitab mitmeid eelarvamusi ja hirme), on e-õpe sageli üheks peamiseks toimivaks alternatiiviks. Loomulikult ei saa tavapärast, näost näkku kontakti asendada lihtsalt eõppega ning tuua seda vabanduseks suutmatusele luua kõigile õppuritele sobivat õppekeskkonda. Erivajaduste mõningane tundmine on aga vajalik ka e-õpetajale.

E-õppe vaatenurgast võiks peamiste erivajaduste tüüpidena nimetada järgmisi: • õppimisraskused – kõik info vastuvõtmist ja kinnistamist põhjustavad seisundid, nagu düsleksia, mäluhäired, AD(H)D, epilepsia, aga ka arengu- ja kognitiivsed puuded. See kategooria võib sisaldada väga erinevaid puudeid alates Parkinsoni tõvest ja autismist ja lõpetades Downi sündroomiga. E-õppe seisukohast vajab see kategooria ilmselt kõige enam metoodilist ettevalmistust ning nõuab õpetajalt väga head kohanemis- ja kohandamisvõimet ning eri meetodite kombineerimisoskust. Samas on just selle puuderühma edukus mingi e-kursuse kasutamisel üheks väga heaks “lakmuspaberiks“ kursuse ülesehituse loogilisuse ja selguse, kasutatavate sümbolite lihtsuse jms osas.

• nägemishäired – kogu nägemispuuete skaala kergest vaegnägemisest pimeduseni, lisaks seda sisaldavad liitpuuded (näiteks Parkinsoni tõve tulemusena). Põhiline probleemivaldkond on visuaalsel kujul info (võrgutekst ja -pildid, aga ka iseseisva töö materjalid, raamatud jms) kättesaadavus. Suur roll on tugitehnoloogilistel lahendustel, mis enamasti tähendab suurendusmehhanisme (kergema vaegnägemise korral) või punktkirja jt. kombitavaid lahendusi (raskematel juhtudel), lisaks aitab enamasti visuaalse info teisendamine kuuldavaks (nn ekraanilugemine; erandiks on juhtumid, kus nägemispuudele lisandub kuulmispuue).

• kuulmishäired – kogu kuulmispuuete skaala pluss seda sisaldavad liitpuuded. E-õppe vaatenurgast võivad kuulmishäired olla “kergemat sorti“ puuded, kuna üldjuhul on suur osa edastatavat materjali siiski visuaalne. Siiski võib mõnel juhul olla tegu ka tõsisema probleemiga, näiteks kui kursusel kasutatakse palju multimeediamaterjale (CD-ROMid, audiokassetid vms). Sellisel juhul on vaja leida võimalus audiomaterjalide transkribeerimiseks (tüüpiliselt) tekstikujule – sisuliselt tuleb luua audiomaterjali (või vähemalt selle olulisemate osade) tekstikonspekt.

Tähelepanuks veel: kuulmis- ja nägemishäirete puhul rakendatavad meetodid on mõnes mõttes vastandlikud.

Kui õppurite seas on nii kuulmis- kui nägemishäiretega inimesi, võib see tähendada vajadust kogu kasutatava õppematerjali dubleerimiseks täies mahus nii visuaalsele kui helikujule. Samas on läbimõeldud disaini ja ligipääsulahenduste oskusliku kasutamise korral võimalik luua ekursus, mis on ligipääsetav praktiliselt kõigi puuetega õppijatele – see eeldab võrgumaterjalide standardset esitust (eriti tähtis on ametlike veebistandardite järgimine – kahjuks on ebastandardseid veebilehti äärmiselt palju), kursisolekut erinevate tugitehnoloogia lahendustega ning alternatiivsete infoesitusviiside (heli, tekst, video)

|

oskuslikku ja erivajadusi arvestavat kasutamist.

• motoorikahäired – väga lai skaala erinevaid liikumis- ja koordinatsioonipuudeid. Tegu võib olla tugeva spastikaga, lihasnõrkusega, tahtmatute liigutustega, erinevate kehaosade puudumisega jpm. Motoorikahäirete puhul on taas suur roll tugitehnoloogial, lisaks mängib olulist rolli ka töö/õppekoha ergonoomika (mööbli ja tehnika paigutus, valgustus jne). Võimaluse korral tasub õpetajal liikumispuudega inimese töökohaga tutvuda ja anda omapoolseid soovitusi (milliseid tugilahendusi kasutada ja kuidas need paigutada). Üheks motoorikahäirete vormiks võib olla ka kõnepuue (näiteks kõrilihaste spastilisuse tõttu) – see muudab keeruliseks või võimatuks näiteks kõnesisendi või audiokonverentsi kasutamise, millele tuleb taas kord leida alternatiivid.

Soovitusi e-kursuse koostajale: • Pane aegsasti paika kogu kursuse struktuur ja pea sellest kinni • Kaardista iga teema juures kasutatav materjal selle tüübi järgi (tekst, video, heli) • Püüa erinevate esitusviiside kasutamine jagada enamvähem ühtlaselt üle kogu kursuse • Koosta vajalike alternatiivesituste plaan ja varusta kõik (või vähemalt tähtsamad) õppematerjalid alternatiividega • Kirjalik materjal esita lihtsas ja selges keeles, võimalusel kasuta tähtsamate punktide esiletoomisel tingmärke (kindlasti läbivalt ühesuguses tähenduses) • Võimaluse korral kaasa kursuse testimisse erinevate puuetega inimesi • Veebipõhise õpikeskkonna valikul veendu, et keskkond ise oleks ligipääsetav – väga paljudel sisuhaldussüsteemidel ja ka õpikeskkondadel on selles osas probleeme (ka maailma üks levinumaid õpikeskkondi WebCT oli pikka aega märkimisväärses osas ligipääsmatu) • Materjalide veebikeskkonda panekul veendu, et tulemus oleks standardne ja ligipääsetav • Kui pole eelnevalt kokku lepitud teisiti, ära eelda õppijalt teatud konkreetse riistvara (näiteks kindla suurusega kuvar) ega kindla tasulise tarkvara (üsna kallist hinda maksev MS Office) olemasolu. Eriti viimase punkti vastu eksitakse sageli – tulemuseks on karm valik “maksa palju raha või riku seadust“. Võimaluse korral kasuta töövahendeid, mille jaoks on sobiv tarkvara Internetist vabalt saadaval (OpenOffice.org kui peamine töövahend; tasulisest tarkvarast võib kasutada neid, millele on olemas vähemalt tasuta lugemisvahendid – nagu näiteks Flash või Acrobat). Vajaduse korral võiks tulevastelt õpilastelt enne kursuse käivitamist uurida, milliseid töövahendeid nad eelistavad.

• Erinevate töövahendite (näiteks MS Office, Acrobat, Flash) kasutamisel õppematerjali ettevalmistamisel tuleks kindlasti silmas pidada ligipääsetavuse nõudeid (näiteks Flashi ligipääsetavuse kohta on materjal aadressil http://www.webaim.org/techniques/flash/, Acrobat/ PDFi kohta http://www.webaim.org/techniques/acrobat/ ja PowerPointi kohta http://www.webaim.org/techniques/ powerpoint/, MS Office’i kasutajad võivad endale soetada ka tasulise liidese ehk Accessibility add-in’i aadressilt http://www.accessiblewizards.uiuc.edu/download.php).

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

15. detsembril toimus pidulik e-aasta lõpetamine, kus õppeprorektor Jakob Kübarsepp andis tänukirjad 2006. aasta aktiivsematele e-õppejõududele: Tea Hunt, Maiki Udam, Vello Kukk, Martin Jaanus, Priidu Peetsalu, Andus Lahe ja Raivo Vilu. Avalikustati ka 2007. aasta e-kursuste konkursi tulemused.

2007. aastal loodavate e-kursuste konkursile laekus taotlusi 77. AP ulatuses. Seekordne konkurss oli väga tasavägine ja komisjonil oli raske otsustada, missuguste kursuste loomist toetada. Kui eelmistel aastatel suunati peamiselt ühe teaduskonna e-õppe arendamist, siis seekord lähtuti uute tegijate kaasamisest. Kokku toetatakse 2007. aastal e-kursuste loomist 37. AP ulatuses.

19. märtsil toimusid seminarid “Kuidas sundida tehnoloogiat pedagoogikaga kaasas käima: IKT-põhiste kursuste planeerimine ja rakendamine ülikooli tasandil” (“Making the technology follow the pedagogy: a workshop in planning and executing ICT-based courses at university level”) ja “Tehnoloogiate rakendamine IKT-põhistel kursustel ülikooli tasemel. Podcastide, blogide ja teiste tehnoloogiliste abivahendite kasutamine IKTpõhistel kursustel” (“Putting the technology to work on an ICT-based course at university level. A practical workshop in the use of podcasts, blogs and other technological aids on ICT-based courses”). Lektor David Richardson on pikaajalise e-õppealase kogemusega inglise keele õppejõud, kes on töötanud Inglismaa, Saudi Araabia ja Rootsi ülikoolides. Info seminari kohta aadressil http://webnews.textalk.com/se/article. php?id=247373&context=60356.

10. aprillil esineb Tallinna Tehnikaülikoolis ettekannetega “Õppima õppimine” ja “e-Õpe insenerihariduses” prof. Ian Macdonald, Director of the Centre for Learning in Engineering and Science at Swinburne University Australia http://www.imac-education. com.au/index.htm. Ian Macdonald töötas 14 aastat pärast insenerihariduse omandamist õpitud erialal, seejärel siirdus õppima hariduspsühholoogiat, milles nüüdseks on kaitsnud doktorikraadi. Seminaridel “Õppima õppimine” ja “e-Õpe insenerihariduses”, millest esimene on suunatud tudengitele ja teine õppejõududele, antakse ülevaade, kuidas luua sobiv õpistrateegia, et hariduse omandamiseks püstitatud eesmärke paremini saavutada. Lisaks antakse ülevaade Austraalia inseneriharidusest ning jagatakse nõuandeid kuidas e-toega õppe abil inseneriõpetust tõhusamaks muuta.

Tallinna Ülikool Krista Eskla, Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli

si koostatud e-kursuste näitel. E-õppe kvaliteedi eksperdiks oli seminaridel Reelyka Läheb Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist ning oma kogemusi õppematerjalide koostamise kohta jagasid õppejõud Heidi Paju, Meeli Pandis, Sirje Klaos ja Piret Lehiste.

Eesmärgiks on kevadsemestril viia läbi e-õppe seminarid kõigis teaduskondades.

Loe seminaride kohta lähemalt aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=1615.

2006/2007. õppeaastal toimuvad Tallinna ja Tampere Ülikooli ühise õppekava ‘Euroopa õpingud: poliitika ja valitsemise euroopastumine’ raames videokonverentsi vahendusel loengud, mida loetakse mõlema ülikooli õppejõududele. Kõik sessioonid salvestatakse DVD-le, et neid huvilistele edaspidi laenutada oleks võimalik. Lisaks saab loenguid jälgida ka internetis (streaming). Õppekava on välja töötatud Phare CBC 2003. aasta piiriülese koostööprogrammi raames. Loengute materjalid on Tampere Ülikooli serveris e-õppe keskkonnas Moodle. Info veebis http://www. tlu.ee/?LangID=1&CatID=2653.

12. märts - 14. mai toimub Tallinna Ülikooli õppejõududele kokku 6 tasuta koolitust ülikooli õppefondi toetusel: “Pilditöötluse algtõed: pildistamine, pildi töötlemine programmi XnView näitel”, “Videotöötluse algtõed: video filmimine, töötlus WindowsMovieMaker näitel”, “Sotsiaalne tarkvara ja kogukonnad e-õppes”, “Koostöö korraldamine e-kursusel IVA näitel”, “Interaktiivsete õppematerjalide koostamine e-õppeks programmi ’Adobe Captivate trial ver’ abil” ja “Blog’i e ajaveebi kasutamise võimalusi e-õppes”. Koolitusi viivad läbi Tallinna Ülikooli õppejõud ja töötajad ning e-õppe eksperdid. Loe koolituste kohta täpsemalt aadressil http://www.tlu. ee/?LangID=1&CatID=1618.

Eesti Maaülikool Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

15. detsembril esitlesid oma e-kursuseid Eesti Maaülikooli e-õppejõud Sirje Vabrit (“Ilutaimede kasutamine I” ja “Ilutaimede erikursus I”), Riina Miljan (“Teadustöö metodoloogia”) ja Mati Heinloo (“Matemaatiline analüüs I ja II” ning “Algebra ja analüütiline geomeetria)”. Videosalvestis esitlusest on kättesaadav ka ülikooli koduleheküljel: http://www.emu.ee/9893.

Detsembri lõpus moodustati Eesti Maaülikooli e-strateegia töörühm, mille raames kirjutati valmis e-Strateegia, mis on omakorda esitatud Eesti Maaülikooli nõukogu õppekomisjonile arutamiseks. Strateegia koostamisel arutati läbi lähteolukord, võimalikud probleemid ning arendamisvaldkonnad – tugisüsteemide arendamine, e-õppealase kompetentsi tõstmine õppejõudude ja õppijate seas ning e-kursuse loomise toetamine ja populariseerimine. Strateegia raames käivitatakse 2007. aasta jooksul õppejõudude motivatsioonisüsteem, uuendatakse e-õppe infolehekülg ning ühendatakse võimalusel e-õppe info uue õppeinfosüsteemiga.

Haridustehnoloogia keskuse juhataja

2006/2007. õppeaastal korraldas Tallinna Ülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia keskus teaduskondadele e-õppe seminare.

Seminaridel käsitleti e-õppe kvaliteedi problemaatikat ning jagati e-õppe kogemu-

16. jaanuaril ja 9. veebruaril toimusid Eesti Maaülikooli õppejõududele kaks WebCT koolitust teemal “Kaugkoolituskursuse loomine WebCT vahenditega”. Koolituste läbiviijaks oli Tartu Ülikooli haridustehnoloog Triin Marandi.

Koolitustel osales kokku 34 õppejõudu.

IVA 20%

E-õpe arvudes ■ Karin Ruul e-Õppe arenduskeskuse peaharidustehnoloog

IVA 20% WebCT 59%

Moodle 21%

WebCT 59%

Moodle 21%

E-õppe uudiskirja esimeses, aastataguses numbris (märts 2006) andsin ülevaate, kuidas e-õppe areng on Eestis toimunud ning hetkeseisu e-kursuste ja e-õppijate arvude näol. Seekord vaatamegi, mis on selle aastaga muutunud.

Keskselt on e-Õppe Arenduskeskuse serverisse installeeritud: • WebCT Campus Edition 6.0, mida kasutavad kõik Eesti e-Ülikooli liikmeskõrgkoolid; • Moodle 1.6, mida kasutavad aktiivselt 3 ülikooli ning 10 kutsekooli; • IVA, mida kasutab 1 ülikool ja 5 kutsekooli.

Lisaks on IVA installeeritud Tallinna Ülikooli serverisse ning 7. kutsekooli oma serverisse. Moodle’i on installeerinud oma serverisse 1 ülikool (2 installatsiooni) ja 6 kutsekooli.

Allpool toodud statistika hõlmab ainult kesksete õpikeskkondade ning e-Ülikooli ja e-Kutsekoolide liikmeskoolide poolt esitatud andmeid. Arvestatud on neid koole, kus on olemas reaalsed e-kursused. Test- või harjutuskursusi omavaid koole pole statistikasse kaasatud.

Statistikas toodud õppijatega seotud arvud on orienteeruvad, sest kesksed õpikeskkonnad ei võimalda teha täpset statistikat kooliti. e-Ülikooli ja e-Kutsekooli konsortsiumi liikmeskoolides on kokku üle 1700. e-kursuse ning õpikeskkondi kasutab õppimisel või õpetamisel üle 23 000. kasutaja.

E-Ülikooli liimeskoolides on kokku üle 1 130. e-kursuse, nendest 670 WebCT’s, 230 Moodle’s ja 230 IVA’s. Õpikeskkondades on kokku pea 15 800 kasutajat, nendest 8 200 WebCT’s, 3 400 Moodle’s ja 4 200 IVA’s. Üks kasutaja osaleb keskmiselt 1,5. e-kursusel ning eõppe kursustega on seotud orienteeruvalt 35% kõrgkoolis õppijatest. Kõige suurem e-õppega kaasatuse protsent on Eesti Infotehnoloogia Kolledžis, millele järgnevad suurema vahega teised ülikoolid. e-Kutsekooli liikmeskoolides on hetkel üle 570. ekursuse, nendest 158 e-kursust on Moodle’s, 392 IVA’s ja 26 muus keskkonnas.

Kursuseid e-ülikooli liikmeskoolides

IVA 27% IVA 27%

WebCT 52% WebCT 52%

Moodle 22%

Kasutajaid e-ülikooli liikmeskoolides

Moodle 22%

Muu 5% Muu 5%

Moodle 27% Moodle 27%

IVA 68% IVA 68%

Kursuseid e-kutsekooli liikmeskoolides

Muu 1% Muu 1%

IVA 59% IVA 59%

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Moodle 40% Moodle 40%

Kasutajaid e-kutsekooli liikmeskoolides

|

kõige ikka pedagoogiline protsess ja oskuslik e-vahendite kasutamine.” ”Tänu e-VÕTI projektile on kasvanud e-õppe teadlikkus ning on hea võimalus olnud vahetada kogemusi kolleegidega teistest kutsekoolidest. Eriti tänuväärne on see, et tööle võeti haridustehnoloog, kelle poole saab alati pöörduda kui on “e” alane mure. Meie haridustehnoloog on ka väga palju aidanud just metoodiliselt.” ”Mina alustasin pea ees vette hüpates kokkadele Toitumisõpetuse e-kursust luues. Oli väga raske aga huvitav. Minu suureks rõõmuks on töö viljad magusad. Õpilased on rahul ja mina ise ka. Põhiline hirm oli, et äkki õpilased ei saa arvutiga hakkama. Paljud meie õpilased on tulnud väikestest maakoolidest ja seega olin veidi mures. Kuid arvutikasutusoskus oli piisav ja kindlasti see ka täienes e-õpet tehes. Minu kursus oli 50% ulatuses e-õppeline. Pool õppetööst toimus traditsiooniliselt klassis ja pool siis arvuti taga nii kodus kui koolis. Õpilastega rääkides ütlesid nad, et distsiplineeriv oli see, et ülesandeid oli võimalik

Küsisime Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide vahendusel koolirahvalt, mida on e-Kutsekooli konsortsiumis osalemine andnud?

Käesoleva artikli kirjutamine oli algusest peale eksperiment. Esialgu kavatsesin luua vastava ajaveebi (blog; http://en.wikipedia.org/wiki/Blog) ja andku aga kutsekoolirahvas oma head ja paremad mõtted tulla. Helistasin Pärnusse Varjele, et paluda abi mõnusa ajaveebi ülessättimisel. Varje oli just uurinud veebipõhist kollektiivse tekstiloomise abivahendit nimega ValgeTahvel (Whiteboard; http://writeboard.com). Asi köitis meeli ja nii otsustasime Varjega, et avaldagu inimesed arvamust ja ühtlasi kujuneb lõpuks kogu arvamustesüsteem artikliks just selle vahendi toel. Saatsime haridustehnoloogide listi kirja, et kutsekoolirahvas tuleks oma mõtteid avaldama. Kommentaarid ilmusid toredasti ja olgu need järgnevalt natuke redigeeritult avaldatud.

lahendada kokkulepitud kellaajani ja mitte kauem. Paberkandjal refe-

”Meie koolile on loodetavasti e-kutsekooli projekt andmas uue

lahendamistest kokkuvõtteid ja analüüse teha ja tagasisidet anda. See

hingamise, mis võtab kindlasti veidi aega. Parimad kogemused on

Plussiks loeti ka seda, et ei pidanud konspekteerima ja et materjalid oli kogu aeg kättesaadavad. Õpilased, kes kodus haiged olid, said nii õppida kui ka ülesandeid lahendada. Tore oli, et Interneti kasutamise võimalus oli praktiliselt kõikidel õpilastel. Kogu materjal on printimissõbralik, kes soovis, võis selle välja printida. Kuna Toitumisõpetus on esimesel kursusel, lõpueksamid aga neljandal kursusel, siis on hea kordamismaterjal alati käepärast võtta. Üllatusmoment oli see, et ka lapsevanemad lugesid materjali ja olid huvitatud. Eks see peakski võimalikult paljude inimesteni jõudma, tervislikud eluviisid hakkavad üha enam huvi pakkuma. Õpetaja poolt vaadates oli väga huvitav.

Palju oli veel vaja õppida, kuidas kursust läbi viia. Põhiline minu kui õpetaja jaoks on, et materjal on kergesti ja pidevalt kättesaadav ning et mul on lihtne materjali peita, muuta ja uuendada.

Pettumust valmistas, et aja kokkuhoidu e-õpe mulle ei toonud. Õpilased oli foorumites aktiivsed ja neile oli vaja vastata. Ülesannete on väga oluline.

lisaks huvitavatele tehnilistele lahenditele kindlasti meie ühised kooli-

Olen lisaks põhikoolijärgsetele kokkadele kasutanud oma “Toitu-

tusüritused!! Tulevikus peaks umbes 95% meie õpetajatest kasutama

misõpetuse” e-materjali ka müüjate õpetamisel. Samuti täiskasvanute

e-õpet rohkemal või vähemal moel.”

koolitusel müüjate täiendõppes. Võimalusi on muidugi veel. Tunnen

”Sellist kutsekooli, milles e-vahendeid üldse ei kasutata, on täna-

ise, et olen algaja, õppida on veel palju, et teha oma tööd paremini.

päeval vist peaaegu võimatu leida. Ja sellist kutset, mida vaid e-õppes

Lugedes tehtud kursuste pealkirju oli mulle meeldivaks üllatuseks, et

omandada saab, on ka üsna ebareaalne leida. Jätame siin kõrvale aka-

e-kursust saab teha väga erinevates ainetes.

deemiliste kõrgkoolide mõned erialad. Ka protsente pole vist mõtet siin

Loodan, et kolleegidki muutuvad aktiivsemaks. Kindlasti on e-

välja pakkuda, sest see oleneb üsna mitmetest asjaoludest: kutseala, vanu-

õppel tulevik helge, kuid minu nägemuse kohaselt siiski õppimist toe-

seaste, õpetaja, materiaalsed tingimused, õppijate hoiakud ja võimed jm.

tavana. Õpetaja eeskuju ja näost näkku suhtlemine kindlasti vajalik.

“Loodusseaduseks” on ilmselt, et e-õppe osakaalu protsent õppeprotsessis

Oluline on õpilaste individuaalsuse arvestamine, seda saab teha aga

on tõusev, aga millisele väärtusele ta läheneb, ei oska ma küll öelda.

õpilasega igapäevaselt suheldes ja neid tundma õppides.

Koolidele on e-Kutsekooli projekt andnud kindlasti kaks tõuget: fi-

E-õpe oli kindlasti vajalik. Kuskilt tuleb alustada ja kui algus ongi

nantsilise ja sisulise. Viimase olulisteks komponentideks on oskusteave

raske, siis seda suurem on rõõm edust ja õpilaste säravatest silmadest.

ja kogemuste vahetamine.

Edu ja julgust kõigile!”

Parimaks kogemuseks võiks arvata selle kogukonna, mis on välja kujunemas ja üksteist rikastamas. ”

|

raatidega saab ikka veidi viivitada, kuid siin seda võimalust ei olnud.

”Tänu e-Kutsekooli projektile on Tartu Lennukolledžis juba valminud mitu kombineeritud kursust, kus e-õppe osakaal on vähemalt

•”Minu arvates on projektiga kutsekoolis natuke valest kohast alus-

50%. Rohkem kui valmis kursusi, on veel valmimisjärgus kursusi.

tatud. Kõigepealt oleks pidanud eelnema esimese etapina koolituse etapp,

Lennunduses on e-õppe tugi eriti oluline, kuna lennunduses erialaõp-

kus õpetajad oleksid saanud ettekujutuse tehnoloogia kasutamise võima-

pes õpetavad tegevspetsialistid, nende jaoks on väga hea viia läbi just

lustest õppetöös, õppematerjalide loomisest ja õpitarkvarade olemasolust

e-kursusi. Moodle keskkonnas on ka õppematerjalid üliõpilastele hästi

ning selle kasutamisest. Seejärel teise etapina oleks lihtsam olnud haka-

kättesaadavad. E-kursusel läbiviimine on uus pedagoogiline kogemus,

ta looma e-kursuseid ja nn õpiobjekte. Praegu on küllalt vaevaliselt kõik

kus tuleb pöörata suuremat tähelepanu just õppijale ja õppemater-

tulnud. Õpetajad peavad ühtäkki koolituma, uute asjadega kurssi ennast

jalide kättesaadavusele, kogu õppeprotsessi ülesehitusele. Parimad

viima ja samas looma kvaliteetseid e-kursuseid ja õpiobjekte.

kogemused on seotud enda ja kolleegi poolt läbiviidava e-kursusega.

Projekt ise on väga vajalik, sest uut lähenemist on kutsekoolidele

Kursuse üheks osaks on harjutustestid, mida varasematel aastatel üli-

väga vaja, sest tehnoloogia oskuslik kasutamine toetab igati õppimist ja

õpilased said harjutada vaid arvutites, kus oli vastav programm. Nüüd

õpetamist. Õpiobjekt ja e-kursus ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid eel-

on need testid Moodle keskkonnas ja harjutamise aja valib igaüks ise.”

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

Kerli Kusnets, e-Õppe Arenduskeskuse projektijuht

4. – 6. detsembril toimus e-Kutsekooli ja e-Ülikooli konsortsiumi haridustehnoloogide koolitus, mille viisid läbi neli eksperti St Petersburg Kolledžist (Florida; USA; http://www.spjc.edu/) ning kus osales kokku 36 haridustehnoloogi. Janice Thiel, Karen Hesting, Nancy Doolittle ja Alan Shapiro, kes kõik töötavad ülikoolis haridustehnoloogidena, tutvustasid põhimõtteid ja tehnoloogiaid, mille põhjal toimub e-õppe arendamine ja rakendamine St Petersburg Kolledžis. Kolme koolituspäeva jooksul arutleti, kuidas tagada tehnoloogiline tugi õpetajatele, kuidas ja milliseid vahendeid kasutades luua lihtsalt uusi õpiobjekte ning kuidas tagada e-kursuste ja õpiobjektide kvaliteet. Loe koolituse kohta e-VÕTI projekti koduleheküljelt: http://portaal.e-uni. ee/e-voti/alamprojektid/koolitus/ haridustehnoloogide-koolitus 7. – 8. detsembril toimus Narva Kutseõppekeskuses Eesti e-Kutsekooli koolitusseminar “Koostöövõrgustikud hariduses”, kus osales kokku 176 õpetajat, õppejõudu, haridustehnoloogi, koolijuhti ja muud töötajat erinevatest haridusasutustest. Nagu ütleb ka seminari pealkiri, oli läbivaks ettekannete ja arutelude teemaks koostöö kolleegide, juhtide ja koolide vahel kasutades selleks kõikvõimalike tehnoloogilisi vahendeid. Koolitusseminaril esitleti koostööprojekte, e-kursuseid ja õpiobjekte ning veel palju muudki, mis e-õppe arendamise ja juurutamise seisukohast oluline on. Koolitusseminari peaesineja Marju Lauristin tõi muuhulgas esile meediumi mõju kommunikatsiooni sisule. Koolitusseminari koduleheküljelt leiab kõikide esinejate slaidid: http://narva2006.e-uni.ee

Sotsiaalne tarkvara ■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

Mõiste “Sotsiaalne tarkvara” võttis kasutusele Clay Shirky 2002. aastal ja defineeris seda kui tarkvara, mis võimaldab grupitööd, luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks. 2006. aastal Futurelab’i poolt läbi viidud uurimuses “Sotsiaalse tarkvara mõju haridusele” on toodud välja sotsiaalse tarkvara grupid:

2. Sünkroonset materjaliloomet võimaldav tarkvara • Tekstitöötlus (Writely, ZohoWriter, Google Docs) • Tabelarvutus (Google spreadsheet, ZohoSheet) • Esitlus (ZohoShow)

3. Audiol-videol põhinev sotsiaalne tarkvara

• Videoteated (vidiMe, YouTube, GoogleVideo, TinyPick, CoDECK) • Heliteated (Broadcast, Dbass)

1. Tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara

• Sotsiaalsed järjehoidjad (Del.icio.us, CiteULike, Furl) ja märksõnad (Tags) • Ajaveebid • Wikid

4. Ruumiline ja geograafiline sotsiaalne tarkvara • GoogleEarth

5. Rühmatöö vahendid • GoogleGroup • GroupsYahoo

Käesolevas uudiskirjas keskendume esimesele alalõigule – tekstil põhinev sotsiaalne tarkvara.

Ajaveeb ehk Blog ■ Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog

✁

■ Küsimused esitas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Varje Tipp. Kokku võtte koostas ja vahendas Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula.

TÖ ÖL EHT NR. 0 4

30. jaanuar – 1. veebruaril toimus Jäneda mõisas haridustehnoloogia talvekool, kus osales kokku 32 haridustehnoloogi ja õpetajat. Koolituse kolmel päeval õpiti filmimise ja videolõikamise põhimõtteid, õpetajate nõustamise põhimõtteid ja sotsiaalse tarkvara võimalusi e-õppe rakendamisel. Haridustehnoloogia talvekooli kohta loe e-VÕTI portaalist: http://portaal. e-uni.ee/e-voti

Mis on ajaveeb?

Ajaveeb (weblog või blog) on regulaarselt uute postitustega täienev veebileht, kus postitused on tagurpidi ajalises järjekorras - esimesena ilmub alati viimasena lisatud tekst, foto või audioklipp. Lugejatel on võimalik postitusi kommenteerida, vanemad postitused kogutakse arhiividesse, sageli lisavad autorid lehe serva linke ka teistele ajaveebidele, mida nad ise regulaarselt loevad või millega nad on ise otseselt seotud.

Ajaveebide sisu on väga erinev: ajaveebi pidajad võivad kirjutada oma igapäevastest tegemistest, teised keskenduvad kindlale teemale ja ajaveebidest võib ka leida luulekogusid jne. Meediumi omapära tõttu kasutatakse ohtralt linkimist ja tsiteerimist. Ajaveebide tugevaks küljeks on reaalne autor ning personaalne lähenemine teemadele.

Järjest suuremat kasutust leiavad kogukondade ajaveebid, kus jagatakse üksteisega oma kogemusi (näiteks haridustehnoloogide ajaveeb http://haridustehnoloogid.blogspot.com või käsitööhuviliste ajaveebid http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog). Väga heaks vahendiks on ajaveeb ka projektõppes, kus protokollitakse kogu projektikäik (näiteks http://meiekask.blogspot.com), mis hiljem jääb alles suurepäraseks õppematerjaliks. Samuti on ajaveeb hea vahend rahvusvaheliseks veebipõhiseks koostööks (näiteks http://ofbrands. blogspot.com, http://etwinnidols.blogspot.com), kus ajaveebi saavad täita kasutajad üheaegselt eri riikidest.

7., 9. ja 12. veebruaril toimusid e-Õppe Arenduskeskuses Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide koosolekud, kus tehti kokkuvõtteid 2006. teisest poolaastast ja seati eesmärgid järgmiseks kuueks kuuks.

Haridustehnoloogid hindasid e-õppe arendustegevuse mõju õpetajatele, tutvustasid oma tööplaane ning pakkusid lahendusi tekkinud probleemidele oma töös. e-Kutsekooli haridustehnoloogid esitavad iga poolaasta alguses tööplaani järgmise kuue kuu kohta ning seirearuande, mis kajastab e-VÕTI projekti arengut kooli tasandil. Alates 2007. aasta algusest on Eesti e-Kutsekooli kõikides liikmeskoolides tööl vähemalt üks haridustehnoloog (kokku 37). Loe haridustehnoloogide koosolekute kohta ja tööplaane e-VÕTI portaalis: http://portaal. e-uni.ee/e-voti/alamprojektid/tugi/ haridustehnoloogide-koosolekud-2

Ajaveebide tüübid hariduses: • Rühma/grupi ajaveeb • Üksikõpilase ajaveeb • Õpetaja/õppejõu ajaveeb

Taolised lihtsad veebipõhised “mootorid”, kus oma ajaveebi käivitamine võtab vaid mõne minuti ning kasutaja ei pea HTML-ist eriti midagi teadma, omavad väga suurt kasutajate arvu.

Ajaveebides eristatakse erinevaid tüüpe, milleks on: Weblog /blog /ajaveeb - internetilehel peetav päeviku stiilis koduleht, mis koosneb kronoloogilises järjestuses postitustest. Postitused võivad sisaldada viiteid ja on tihti ka kommenteeritavad. Ajaveebid on enamasti avatud lugemiseks kõigile internetis surfijatele.

Photoblog - ajaveeb, kus põhirõhk on fotodel, tekst on vaid pilte saatev element või puudub üldse. Pildistamiseks kasutavad sellised ajaveebnikud kas alati taskus kaasas olevat digikompaktkaamerat või korralikumat digikaamerat.

Moblog - ajaveeb ja/või photoblog, mida luuakse mobiiltelefoni vahendusel. Autor saadab mobiiliga tehtud pildi ning teksti teatud eposti aadressile ja see lisatakse automaatselt veebilehele.

Audioblog - ajaveeb, kus kirjutamise asemel lisab autor oma kommentaarid audioklipi kujul.

Videoblog - ajaveeb, kus postitusteks on videoklipid.

Mõned veebiviited, kus on võimalik endale ajaveeb luua: • http://www2.blog.ee • http://www.hei.ee • http://www.blogger.com • http://www.wordpress.org • http://www.textpattern.com • http://www.modblog.net/ • http://elgg.net • http://edublogs.org

Alguse said ajaveebid USA-st 90-ndate aastate lõpul. Üheks esimeseks ning praeguseks suurima populaarsuse saavutanud veebileheks on http://www.blogger.com, mis ka Eesti ajaveebi kasutajate hulgas populaarne.

✁

Eesti e-Kutsekool on kahene: Millest lapsuke kõneleb?

Eesti e-Kutsekooli uudised

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Ajaveebi loomise juhend Blogger’is.

Loo ajaveeb (continue) ning alusta kirjutamist klõpsates noolel start posting.

Registreerumine Ajaveebi kasutamiseks tuleb ennast kõigepealt registreerida Bloggeri kodulehel: http://www.blogger.com Selleks tuleb teil täita kolm sammu.

Wiki ■ Karin Ruul e-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog

Ajaveeb ei ole väljastpoolt nähtav enne esimese artikli postitamist.

Artikli kirjutamine sarnaneb teksti kirjutamisega Wordis.

Artiklile tuleb kindlasti anda pealkiri. Artiklit saab salvestada mustandina (Save as draft) või kohe avaldada (Publish Post). Enne avaldamist on soovitav artikkel üle vaadata eelvaatest (Preview).

Wiki on inimeste koostöös valmiv ja täienev veebileht, kuhu kasutajad, sh õppijad, saavad kiirelt sisu lisada, muuta ja kustutada.

Enamasti kasutajalt ei nõuta isegi kasutajanime ega parooli. Kuna kõik saavad vabalt leheküljele infot lisada, siis on olemas ka muudatuste arhiiv, kust on võimalik varasemad seisud taastada. Lisaks on võimalik kaitsta wiki-leht parooliga või saavad ainult registreerunud kasutajad lehte uuendada.

Wiki üheks parimaks näiteks on Wikipedia (http://wikipedia.org).

Wikipedia on vaba veebipõhine entsüklopeedia, kuhu saavad kõik soovijad vabalt lisada uusi kirjeid ja muuta olemasolevaid. Wikipedia laieneb ja areneb vabatahtlike koostööna. Wikipedia on olemas 250 keeles, sh ka eestikeelne vikipedia, kus on üle 10 000. märksõna.

Lisaks Wikipediale on võimalik kõigil kasutada Wiktionary (sõnastik) ja Wikibooks (koos on võimalik kirjutada raamat) ning juurde pääseb neile kõige lihtsamalt Wikipedia avalehe allosast.

Wiki’t saab edukalt ära kasutada ka õppeprotsessis. Erinevaid tasuta kasutatavaid wikilehtede mootoreid on kümneid. Osad wikilehe mootorid on mõeldud oma serverisse installeerimiseks ja teised on juba kuskile installeeritud (sageli nimetatakse selliseid kohti ka wiki farmideks) ning on kas tasuta või tasulised. Ülevaate enamlevinumatest wiki farmidest saab ülevaate wikipediast aadressilt: http://en.wikipedia.org/wiki/Comparison_of_wiki_farms Eestis üks enam levinumaid wikilehe mootoreid on Mediawiki (http:// www.mediawiki.org/), mida saab installeerida oma kooli serverisse kui ka kasutada vabalt ja tasuta. Järgnevalt vaatame lähemalt wiki farmi, kus saavad kõik soovijad omale wiki-lehe luua.

Editthis.info Üks võimalus tasuta wiki lehe loomiseks on suunata veebilehitseja aadressile: http://editthis.info/

Registreerumisel pandud kasutajanime, parool ja ajaveebi aadressi abil pääsete edaspidi oma ajaveebi kasutama ja muutma.

Display name - nimi sinu ajaveebi sissekannete all.

1. samm Wiki loomine Teil on võimalus luua wiki-leht (Create a single wiki page) või wikilehed (Create a wiki site):

Järgmiseks vali oma ajaveebile nimi, mis võiks kajastada ajaveebi iseloomu. URL - ajaveebi nimi internetis.

Sisestage vastavasse lahtrisse lehekülje lühinimi (ärge kasutage täpitähti ega tühikuid).

Kui soovite kasutada wikit kursuse raames, siis looge kindlasti wikilehed, see annab teile hiljem rohkem võimalusi.

Kui lahtrisse on sisestatud wiki nimi, siis klõpsake nupul Create ja teile luuakse wiki hetkega. Kui loomine on edukas, siis suunatakse teid otse teie wiki lehele. Vaikimisi on wiki aadress: http://editthis. info/teie_poolt_pandud_lühinimi/

Pildi lisamiseks salvesta pilt kõigepealt enda arvutisse. Seejärel klõpsa tööriistaribal pildi ikoonile. Pildil saab valida suurust, samuti saab seda joondada.

Kolmas samm ajaveebi kujundus

Ajaveebi omanik saab muuta ajaveebi kirjeldust ning välimust nupu seaded (Settings) alt. Liikmete lisamine ja staatuse muutmine toimub nupu Permissions alt Ajaveebi sisselogimiseks peate minema uuesti Bloggeri avalehele http://www.blogger.com ning sisestama seal oma kasutajanime ja parooli.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

2. samm Wiki kujundamine Esimese sammuna tuleb teil oma wiki kujundada. Kujundamiseks tuleb siseneda wiki lehele antud lehe administraatorina. Vaikimisi on administraatori kasutajanimi ja salasõna admin.

Sisse logimiseks ja uue kasutajatunnuse loomiseks on lehe ülaservas link create an account or logi in. Tehke hiireklõps antud lingil.

Sisenege lehele administraatorina.

Esimese sammuna vahetage ära administraatori salasõna! Selleks klõpsake peale sisselogimist akna ülaservas oleval lingil Preferences. Avaneval lehel avaneb võimalus muuta salasõna. Selleks tuleb teil esmalt sisestada olemasolev kehtiv salasõna (Old password) ja kaks korda uus salasõna (New password) ning klikata akna all servas oleval nupul Save.

Wiki kujundamiseks on lehe vasakus servas olevas menüüs link Control Panel. Tehke sellel hiireklõps.

Esimese sammuna peate otsustama, mida saavad suvalised anonüümsed kasutajad (Anonymous user) teie lehel teha.

1. luua kasutajatunnust (kui see on lubatud (Allow), siis tekib wiki-lehe üla serva link create an account)

2. lugeda materjale 3. muuta ja lisada sisu wiki lehele.

Ja mida sisse loginud kasutajad saavad lehel teha (Logged In Users Can): 1. liigutada lehti 2. lugeda sisu 3. uuendada sisu 4. laadida faile lehele (teil on wiki lehe jaoks ruumi 25 MB ja tavaline lehekülg teksti on paar KB) Enne kui midagi muudate, mõelge, kuidas plaanite lehte kasutada ja kas ning kes peaksid mida teha saama. Üks variant on luua kõigile õppijatele oma kasutajatunnused, teise variandi puhul saavad kõik kõike lugeda ja muuta. Lisaks veel vahepealsed variandid.

3. samm Sisu muutmine Vaikimisi on loodud wiki-lehel juba tervitav tekst olemas. Esimese sammuna tuleb see asendada enda tekstiga. Teksti muutmiseks on ülaservas sakk Edit.

Peale Edit nupul klikkamist avaneb uus aken, kuhu saate teksti sisestada.

Teksti kujundamisel võite kasutada nupuriba, kuid ärge ehmuge, kui teil tekivad teksti sisse uued sümbolid. Vaatame sümboleid ja kujundamise põhitõdesid: Pealkirjade tegemiseks kasutatakse võrdusmärke pealkirja teksti ees ja järel. Olenevalt sellest, mitu võrdusmärki pannakse, tekib erineva taseme pealkiri.

Kui artiklis on üle nelja pealkirja, ilmub lehe algusesse automaatselt sisukord.

Pealkirja lisamiseks kasutage nuppu A Nummerdamata loetelude tegemiseks kasutage tärne (*) ja nummerdatud loetelu jaoks trelle (#).

Teksti alustamine uuelt realt ei tekita uut lõiku. Kui soovite alustada uut lõiku, siis jätke lõikude vahele tühi rida.

==Pealkiri== ===Alapealkiri=== Pealkiri Alampealkiri * tere ** hello ** hallo * juhhuu * jahhoo

• tere o hello o hallo • juhhuu • jahhoo

TereTere-tere Tere-Tere-tere Halloo

Uue lehekülje loomiseks tuleb esmalt luua link uuele lehele. Seejärel salvestage leht ning klõpsake loodud lingil. Avaneb uus tühi lehekülg. Lingi tegemiseks kasutage topelt kandilisi sulge: [[sõna_millel_hiljem_saab_klõpsata]] Kui te soovite viidata internetiaadressile, siis sisestage lihtsalt aadress nt, http://www.e-uni.ee või kasutage kandilisi sulge [aadress nimi]

[[Tere tulemast uuele lingile]] Tere tulemast uuele lingile

[http://www.e-uni.ee Eesti e-Ülikool] Eesti e-Ülikool

Teksti kujundamiseks kasutage ülakomasid (`)

‘’Kaldkiri’’ ‘’’Rasvased tähed’’’ ‘’’’’Rasvane kaldkiri’’’’’

Pildi lisamiseks tuleb teil esmalt pilt veebi laadida (vasakus menüüs valik upload file) ja seejärel viidata failile. Pildifailile saab viidata järgmiselt: [[Image: pildifailinimi.failitüüp]]

[[Image:skype.jpg]]

Kui kõik parandused on sisse viidud, siis salvestage oma töö, selleks on allservas nupp Save Page.

Lõpetuseks Eelpool käsitlesime wiki-lehe loomise ja kujundamise peamiseid aspekte. Wiki lehe kujundamise osas leiate abi eesti keelsest vikipediast aadressilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Kuidas_ lehte_redigeerida Jõudu!

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

✁

Sotsiaalsed järjehoidjad ja märksõnad

Eesti e-Kutsekooli uudised

■ Marge Kusmin Tallinna Tehnikaülikooli Avatud Ülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja

Tehnoloogiate kasutamine on muutunud igapäevaseks osaks eritüübiliste veebilehtede loomine ülilihtsaks ja otsingumootorid võimaldavad väga erinevatelt veebilehtedelt sobivat informatsiooni leida.

Kuidas jäädvustada vajalike veebilehtede aadresse edaspidiseks kasutamiseks? Appi tulevad sotsiaalsed järjehoidjad: CiteULike, Connotea, del.icio.us, Frassle, Furl, Simpy, Spurl.net, unalog.

8. veebruaril toimus Eesti e-Kutsekooli üldkogu, kus osales 35 konsortsiumi liikmeskoolist 41 inimest, sh koolijuhid, osakonnajuhatajad ja haridustehnoloogid. Üldkogus andis e-VÕTI projektijuht Kerli Kusnets ülevaate konsortsiumi 2006. aasta tegevuskava täitmisest ning 2007. aastasse planeeritud tegevustest; e-Õppe Arenduskeskuse juhataja Ene Tammeoru tutvustas 2006. ja 2007. aasta eelarvet ning e-VÕTI projekti assistent Kristi Kadaja tutvustas olukorda seoses väljamaksetaotlustega. Lisaks konsortsiumi tööd puudutavatele küsimustele viidi üldkogus läbi ka e-õppe strateegialane loeng, kus Tallinna Ülikooli informaatikaosakonna juhataja Peeter Normak rääkis e-õppe strateegia kirjutamisest ja rakendamisest Euroopa kontekstis.

Loe Eesti e-Kutsekooli nõukogude ja üldkogude kohta täpsemalt konsortsiumi koduleheküljelt: http://www.e-vet.ee

Järjehoidjate kogumine Kui oled sisselogitud, siis on kasutajanimi näha nii aadressireal kui ka akna ülaservas. Kasutajanime järel olevasse kasti saab sisestada järjehoidja märksõnu, et kogunenud järjehoidjate hulgast leida sobivaid.

Sotsiaalsed järjehoidjad said alguse 2003. aastal, mil avati kasutamiseks del.icio.us (http://del.icio.us/). Sotsiaalne järjehoidja on veebirakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku.

Eelised: • järjehoidjaid saab kasutada sõltumata arvutist, mille taga töötatakse, • viiteid erinevatele veebilehtedele saab teistega jagada, • saab leida teisi kasutajaid, kel on samad huvid, • järjehoidjatele saab lisada märksõnu, et neid oleks (oma loetelust) lihtsam leida.

Märksõnad on ühesõnalised kirjeldused nagu võtmesõnad, millega saab viidet iseloomustada. Vajadusel võib kasutada ka mitut märksõna, see lisab paindlikkust ja rohkem võimalusi kategoriseerimiseks.

Kui kasutajanime ei ole aadressireal, siis kliki nupul login ning sisesta kasutajanimi ja parool.

✁

Järjehoidjate loomine del.icio.us abil.

Registreerimine Kasutajakonto loomiseks ava veebileht aadressil: http://del.icio.us/ Järjehoidjate loomine Kliki nupul post ja avanevas aknas sisesta veebilehe aadress, mida soovid hiljem külastada. Pärast save vajutamist, avaneb allolev aken, kus on read kirjelduse, märkuste ja märksõnade lisamiseks. Mitme märksõna kasutamisel tuleb need eraldada tühikuga.

Pärast salvestamist ongi tekkinud uus järjehoidja koos kirjelduse, märkuste ja märksõnadega.

Kliki registreerimisel (register) ja täida avanevas aknas nõutud väljad. Oluline on täita esimeses sammus (1.Enter Details) olevad lahtrid, järgmised kaks sammu on nupurea installeerimine (2.Install Buttons) ja nuppude kasutamisõpetus (3.Button Tutorial).

Vajutades nupul register saadetakse Teie e-postiaadressile kinnitus kasutajakonto loomise kohta ning sinna on lisatud link, millel klõpsates saate konto aktiveerida. Nüüd saab hakata oma järjehoidjaid koguma.

Lisaks on järjehoidja varustatud infoga, kui paljud del.icio.us kasutajad on antud veebilehele viidanud.

16. veebruaril sai Eesti e-Kutsekool kahe aastaseks.

Eesti e-Kutsekooli asutasid Eesti Haridusja Teadusministeerium, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus ning 39 kutseõppeasutust ja rakenduskõrgkooli. Kahe aasta eest allkirjastati heade kavatsuste protokoll, mille kohaselt on Eesti e-Kutsekooli peaeesmärgiks e-õppealase koostöö algatamine ja soodustamine ning e-õppe arendamine. Kahe tegevusaastate jooksul on käivitatud mahukas ESF Meede 1.1 projekt “E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides (e-VÕTI; http://portaal.e-uni.ee/e-voti)”.

Konsortsiumi põhitegevusvaldkondadeks on koolitus, infrastruktuur, analüüsi- ja arendusprojektid, e-õppe tugisüsteem, e-kursuste ja e-õppekavade toetamine, eestisisene ja rahvusvaheline koostöö ning e-õppe populariseerimine.

Loe Eesti e-Kutsekooli kohta konsortsiumi koduleheküljelt http://www.e-vet.ee.

Haridustehnoloogia talvekool 2007 ■ Triin Pajur e-Õppe Arenduskeskuse koolituse projektijuht Käesoleval aastal toimus teist korda haridustehnoloogia talvekool. 30. jaanuaril kogunesid 15 ülikoolide ja 10 kutsekoolide haridustehnoloogi kolmeks sisukaks päevaks Jäneda mõisasse. Tallinna Tehnikaülikooli haridustehnoloogi Priit Joa juhtimisel õpiti filmimise ja videolõikamise põhimõtteid. Osalejatele anti ülesanne rühmatööna lühifilm kokku panna, mida hiljem teistele esitleti ja analüüsiti filmimisel ning filmi töötlemisel esile kerkinud raskusi ja jagati uusi teadmisi. Teisel tööpäeval tutvustas Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli Keskuse kõrghariduse arendamise spetsialist Einike Pilli, mida peaks haridustehnoloog teadma õppejõududega suhtlemisel – kuidas täiskasvanud õpivad uusi asju, millised omadused on edukal õppijal, kuidas planeerida koolitusi ja palju muud huvitavat.

Rühmatööna pandi kirja, millised on põhilised takistused õppejõudu e-õppe juurde juhatades ja analüüsisiti, kuidas neid takistusi ületada ja õppejõude motiveerida. Sotsiaalsest tarkvarast ja selle võimalustest rääkis Tallinna Tehnikaülikooli Haridustehnoloogia talituse juhataja Marge Kusmin ja ajaveebidest Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Varje Tipp. E-Õppe Arenduskeskuse peaharidustehnoloog Karin Ruuli juhtimisel analüüsiti ühiselt e-kursuste andmebaasi demo.

Haridustehnoloogia talvekooli eesmärk on kord aastas pakkuda haridustehnoloogidele võimalust oma igapäevasest töökeskkonnast väljaspool tegeleda nende teemadega oma töös, mis on raskusi tekitanud ja millele pidevalt töökeskkonnas viibides võib-olla lahendust ei ole leitud. Teiste haridustehnoloogidega kohtumise ja enesetäiendamise juures on olulisel kohal kogemuste vahetamine ja töiste murede-rõõmude jagamine. Talvekoolis käsitletavad teemad on valitud nii, et haridustehnolooge endid õppimisolukorda panna, tihti on nad oma töökeskkonnas ju pigem õpetaja rollis. Samuti on talvekoolis esinenud koolitajad avanud teistmoodi nägemusi e-õppele ja sellega seonduvale, et avardada üldist mõtlemist ja silmaringi.

Kõige ehedama ettekujutuse talvekoolis toimunust saab osalejate muljeid lugedes.

Osalejate mõtted kogus kokku Võrumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Birge Talve.

Veronika Kürsa, Tallinna Polütehnikum: “Kui korraga saab paarkümmend haridustehnoloogi kokku, jätkub juttu kauemaks! Käsitletavad teemad olid väga aktuaalsed, kuid kokkusaamise väärtus oli minu jaoks eelkõige aruteludes. Silmast silma kohtumine, edude ning murede jagamine – see kõik andis palju indu. Kohtumine haridustehnoloogide perekonnaga on vabadus ja turgutus: inimesed mõistavad sind poolelt sõnalt ja usuvad sama asja. Tagasi tööle naastes kubises pea ideedest, mida kohe esimesena tegema ja järgi proovima hakata. Kolmepäevane sukeldumine ainult ja ainult haridustehnoloogilistesse asjadesse mõjus nagu ajurünnak.”

Heikki Eljas, Tallinna Majanduskool: “Üritus oli mitmekesine: loengud, praktiline video tegemine, väljatöötatava e-kursuste andmebaasi analüüsimine; kultuuriprogrammi raames mõisaga tutvumine ja Urmas Sisaski tähetornikontsert. Esinejatest jättis mulle parima mulje Einike Pilli õppejõuga suhtlemise teemal. Arvutisse tekkis ürituse järel üle 1 GB pildi- ja filmimaterjali, mida on hiljem hea meenutuseks vaadata ja filmi tegemise seisukohast analüüsida. Loomulikult andis palju mitteametlik osa, mis üheski programmis ja raportis ei kajastu – kol-

leegidega suhtlemine.”

Maris Kaskmann, Räpina Aianduskool: “Minu meelest on talvekooli juures eriti tore see, et õpitakse üksteiselt.

Näiteks sisustasid väga kasuliku ja huvitava päeva haridustehnoloogid Varje ja Marge, kes rääkisid sotsiaalse tarkvara ja ajaveebi kasutamise võimalustest hariduses.

Niisuguste ürituste üheks hindamatuks osaks on ka infovahetus, mis toimub klassiruumist väljas, vabamas õhkkonnas. Loodan väga, et haridustehnoloogide talvekoolid muutuvad traditsiooniks!”

Mario Mikvere, Rakvere Kutsekeskkool: “Tänavune haridustehnoloogide talvekool Jänedal oli eelnevatest põnevam ja huvitavam. Suurt rõhku pandi praktilistele ülesannetele ja sellest ongi kõige enam kasu. Näiteks räägiti lahti filmimise põhimõtted ja sain vastuse nii mõnelegi küsimusele, millega olen kunagi hädas olnud. Minu jaoks oli koolitus väga õpetlik.”

Imbi Väli, IT Kolledž: “Meeldiv oli see, et koolitus toimus Tallinnast-Tartust eemal – väikeses kohas Jänedal. Samuti on ülimalt positiivne, et koos olid nii ülikoolide kui kutsekoolide haridustehnoloogid – töö sisu on meil ju sama ja üksteise kogemustest on kindlasti hea õppida. Sisulisest poolest kujunes eriti meeleolukaks videoõppus. Hea oli ka teoreetiline osa – Einike Pilli loeng, kuidas täiskasvanud õppijaga ümber käia. Äärmiselt tore, et mõlemad õhtud olid sisustatud – Urmas Sisaski kontsert ja mõisa muuseumi külastus andsid hea võimaluse tutvuda kohaliku ajaloo ja inimestega.”

Lui Piirsalu, Tallinna Teeninduskool: Saan alati haridustehnoloogide kokkusaamistest tohutu energialaengu, sest tegemist on väga vahva seltskonnaga. Satun ka muidu vahel erinevatele haridusfoorumitele, sellist super õhkkonda seal aga pole!

Marju Piir, Tartu Ülikool: Talvekool 2007 Jänedal – kasulik, lõbus, pakaseline, muusikalis-astroloogiline. Ma arvan, et kõige toredam oli esimene päev, mil igaüks sai oma videotegemise võimeid proovida. See on asi, mida võib ka omaette pusida, aga koos teistega teha ja vigadest õppida, on hoopis lõbusam ja kasulikum. Ja tulemused olid omaette elamus!

Kohtumiseni järgmises talvekoolis ja ikka uute mõtetega!

✁

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 13

PROJEK TIDE BÖRS

PROJEK TIDE BÖRS

Kuressaare Ametikool osaleb aktiivselt projektides

Projekt ÕPAH: ePortfoolio õpetaja professionaalse arengu toetajana

■ Jane Mägi Kuressaare Ametikooli haridustehnoloog-kutseõpetaja

■ Katri Lõugas ÕPAH projektijuht

Projektid ja projektitöö on Kuressaare Ametikoolis paljude töötajate jaoks igapäevase töö lahutamatu osa. Viimase kümne aasta jooksul on meie kool osalenud erinevate Euroopa Liidu programmide (Phare, Leonardo da Vinci, Interreg, Euroopa Sotsiaalfond, Comenius, Grundtvig jt) projektides nii partnerite kui koordinaatoritena. Iga aastaga on projektidesse kaasatud üha rohkem töötajaid ja õppijaid, aga ka tööandjaid-praktikajuhendajaid. Oleme veendunud, et arendus-, lähetus- ja praktikaprojektid koostöös partneritega teistest Euroopa riikidest võimaldavad meie õppijatel ja õpetajatel laiendada oma silmaringi, saada uusi teadmisi-oskusi-kogemusi ja seeläbi oma teadmisi pidevalt täiendada. Projektitööst tekkinud kontaktide kaudu arenevad ka pidevalt koostöövõrgustikud, mis on õpetajate ja kooli arengus hindamatu väärtusega.

Hetkel on meil töös kaksteist erinevat projekti, neist kolm on seotud e-õppe arendamisega. Kõigile hästi tuntud e-VÕTI projekti täiendavad meie koolis Grundtvig2 õpikoostöö programmi projekt “Eõppe ellurakendamine” (“Bringing e-Learning to Life”; BELL) ja Leonardo da Vinci programmi arendusprojekt “B-õpe kõigile – Kombineeritud õppe teadmised ja oskused Euroopa kutseõpetajatele ja –koolitajatele, koolitusettevõtjatele” (“B-learning for All”- “Blended Learning Knowledge and Skills for European Teachers, VET Trainers and Education Entrepreneurs”).

Grundtvig2 õpikoostöö projektides töötavad täiskasvanuharidusega seotud asutused koos ühist huvi pakkuva teemaga, õppijatel ja koolitajatel on võimalus vahetada mõtteid ja kogemusi partneritega Euroopas, seejuures on kõige olulisem koostööprotsess ise.

Meie selle programmi projekti BELL (“Bringing e-learning to Life”) koordinaatoriks on Lingeni Rahvaülikool Saksamaalt, partneriteks lisaks Kuressaare Ametikoolile Brno Ülikool Tsehhimaalt,

Euroopa elukestva õppe programm ■ Anneli Hütt Sihtasutus Archimedese haridustöökeskuse infobüroo juhataja

14 |

koolitusettevõte Politiktraing Austriast. Õpikoostöö protsess seisneb ühistes temaatilistes aruteludes nii reaalsetel kohtumistel kui loomulikult ka e-vahendite kaudu suheldes. Kaheaastase koostööprotsessi jooksul kohtume projektikoosolekutel kordamööda kõikide partnerite juures ja vahepeal suhtleme läbi projekti veebilehe või e-posti teel.

Olles partnerorganisatsioonidena erinevad suuruselt, tasemelt, vormilt, on meie ühine huvi e-õppe rakendamine täiskasvanukoolituses ja eriti õpetajate ja koolitajatega seotud probleemide lahendamine. Siinjuures oleme leidnud üllatavalt palju ühiseid jooni, kuid ka väga palju üksteiselt õppinud.

Projektikoosolekutele oleme kutsunud esinema ka partnerriikide e-õppe eksperte. Nii näiteks esines meie möödunudsügisesel Kuressaare koosolekul videoloenguga Tartust Anne Villems, kelle e-loeng e-teemal meie partneritele väga sügava mulje jättis.

Oma kaheaastase õpikoostöö tulemused plaanime avaldada Internetis avalikul veebilehel www. facia.de/bell/ ja ka paberil brošüürina projekti lõppedes tänavu suvel.

Leonardo da Vinci II programmi arendusprojektid on mitmeaastased rahvusvahelised projektid, mille eesmärk on stimuleerida uuendusprotsesse kutsehariduses. Põhirõhk on uudsete õppematerjalide ja koolituse terviklahenduste väljatöötamisel.

“B-õpe kõigile” on Leonardo da Vinci programmist rahastatav kaheaastane arendusprojekt, mille eesmärgiks on kavandada, arendada, testida, hinnata ja levitada innovatiivseid õpetamis- ja õppimismeetodeid, veebipõhiseid (on-line) vahendeid, multimeedia õppesisu kutseõpetajatele ja –koolitajatele, et anda oma panus muutmaks õppeprotsessi Euroopa kutsehariduses ja –koolituses kaasaegsemaks ja efektiivsemaks. “B-õpe kõigile” projekti keskne teema on kombineeritud õppe

2007. aasta alguses käivitus Euroopa elukestva õppe programm, mis töötati välja seniste hariduskoostööprogrammide Socrates, Leonardo da Vinci, e-õpe ja Europass baasil.

Programm kestab 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 ning selle eelarve seitsmeks aastaks on ligi 7 miljardit eurot.

Eesti osaleb Euroopa hariduskoostööprogrammides alates 1997. aastast. Praegu koordineerib programmi Sihtasutuse Archimedes hariduskoostöökeskus, mis loodi Socrates Eesti büroo ja seni Sihtasutuse Innove all tegutsenud Eesti Leonardo keskuse ühinemise teel.

Elukestva õppe programm on avatud Euroopa Liidu 27 liikmesriigile, Euroopa Majandusühenduse maadele

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

(blended learning) kontseptsioon, kaheaastase töö tulemusena valmib vastav veebiportaal Euroopa kutseõpetajatele ja –koolitajatele inglise, bulgaaria, saksa, itaalia ja eesti keeles. B-portaalist saab interaktiivne info-ja kommunikatsiooniportaal, mis sisaldab uurimistulemuste raporteid, parimate praktikate (best practice) näiteid, kombineeritud õppe (blended learning) juhendit, õppematerjale, veebipõhiseid (on-line) esitlusi ja demosid, kommunikatsioonivahendeid jms.

“B-õpe kõigile” projekti juhtiv partner on Kuressaare Ametikool. Projektis osalevad koordinaatorina suhtekorraldusfirma Alfa-Omega Communication ja partneritena e-õppe tehnoloogiate arendusega tegelevad ettevõtted Miksike Eestist, Infoart Bulgaariast, eLearning Concepts Austriast, Pontydysgu Walesist ja TUTOR Itaaliast.

“B-õpe kõigile” projektitöö on alles algusjärgus ja hetkel tegeleme e-õppega tegelevate kutseõpetajate ja –koolitajate küsitlemisega kõikides partnerriikides.

Ainsa kutseõppeasutusena projekti konsortsiumis loodame e-õppe arendustööga tegelevatelt partneritelt tuge õppetöö parendamisel oma koolis, kuid kindlasti ka levitame parimaid tulemusi laiemalt.

Rahvusvaheliste projektide lisaväärtus on alati ka erinevate piirkondade, rahvus- ja sotsiaalkultuuride tundmaõppimine läbi ühise tööprotsessi, suhtlemise ja vastastikuste külaskäikude. See nn Euroopa dimensioon on oluline kõikides Euroopa Liidu haridusprojektides ja seejuures on asendamatud silmast silma kohtumised, mida e-vahendid paraku ei asenda, küll aga täiendavad.

Kuigi projektitöö tähendab aeg-ajalt ka tüütult bürokraatlikku paberi(arvuti)tööd ja piinlikult täpset arvepidamist, kaaluvad selle poole mitmekordselt üle positiivsed emotsioonid, uued teadmised, oskused, kogemused ja koostöörõõm.

(Island, Liechtenstein, Norra) ja Euroopa Liidu kandidaatriigile Türgile.

Programmi eesmärkideks on toetada Euroopa elukestva õppe ruumi loomist; aidata kaasa kvaliteetse elukestva õppe arengule, parandada selle võimaluste kvaliteeti, huvipakkuvust ja kättesaadavust; aidata edendada loovust, konkurentsivõimet, töövalmidust ja ettevõtlusvaimu kasvu; aidata kaasa igas vanuses, sealhulgas erivajadustega inimeste ja tõrjutud rühmade suuremale osalemisele elukestvas õppes; edendada keeleõpet ja keelelist mitmekesisust; tugevdada elukestva õppe rolli Euroopa kodanikutunde loomisel, mis põhineb inimõiguste ja demokraatia mõistmisel ja austamisel ning soodustada sallivust ja austust teiste

inimeste ja kultuuride vastu.

Elukestva õppe programm sisaldab nelja valdkondlikku programmi, valdkondi läbivat programmi ja Jean Monnet’ programmi.

Valdkondlikud programmid: Comeniuse programm on mõeldud üldhariduse kvaliteedi parandamiseks ja üksteisemõistmise süvendamiseks Euroopas. Toetatakse koolide rahvusvahelist koostööd, haridustöötajate koolitamist, keeleõpet ja eri kultuuride tundmaõppimist.

Erasmuse programmi kaudu tugevdatakse Euroopa mõõdet kõrghariduses. Toetatakse kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust, parandatakse õppetöö ja selle tulemuste akadeemilise tunnustamise läbipaist-

2005. aasta sügisel käivitus aastatel 2005-2007 kestva Euroopa Sotsiaalfondi ja RAK meetme 1.1 poolt rahastatud projekt: “Õpetaja professionaalne areng ePortfoolio lahenduse toel”. Projekti eesmärk on arendada välja ePortfoolio tugisüsteem, mis arvestab eesti õpetajahariduse korraldust ja eripärasid. Projekti taotleja on Tallinna Ülikool (kolledžitega) ning projektipartnerid on Tartu Ülikool (kolledžitega), Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ning Eesti Õpetajate Liit.

Loodav vabavaraline lahendus, esialgse nimetusega Õppiva Õpetaja Portaal, integreerib õppijate isiklikke ePortfoolioid ning kogukonnalahendusi, mis toetavad õpetaja identiteedi kujunemist.

Igal portaali liikmel on oma isiklik ePortfoolio osa, mille funktsionaalsused on: • Õppija profiil - sisaldab kasutaja andmeid.

• CV tekitaja - mis järgib EuroPassi CV vormi; CV tekitajas olevate andmete põhjal saab kasutaja genereerida erinevaid CV-sid ning salvestada need pdf formaati.

• Oskused – tõendid oma oskuste demonstreerimiseks; kutsestandardiga võrdlemine.

• Arenguplaan – professionaalse arengu planeerimine – milliseid oskusi ja pädevusi soovib õpetaja arendada, millised on võimalikud koolitused soovitud pädevuste arendamiseks jm.

• Päevik – eneseanalüüsi ja refleksiooni vahend, mis on esitatud ajaveebi vormis. Päeviku sissekanded aitavad täita hiljem vajalikke aruandeid. Refleksiooniprotsessi toetamiseks luuakse abisüsteem erineval tasemel abitekstide, lühimärkuste ja põhjalikuma juhendi näol. Päeviku kirjeid saab hoida nii privaatsena kui ka soovi korral teistele välja jagada ning lasta teistel kasutajatel kommenteerida. Olemas on lahendused sarnaste huvidega teiste kasutajate päevikute leidmiseks.

• Kalender – õppija enda poolt kirja pandud sündmused ning süsteemi poolt saadetud sündmused (sündmuseid saab ise tellida ning filtreerida). Sündmused saab saata oma arvuti e-posti kliendile vCal ja iCal formaadis (nt. MS Outlooki).

• Sahtel – isiklike failide kogum, mida saab süstematiseerida ja struktureerida.

vust kogu Euroopa Liidus.

Leonardo da Vinci programmi kaudu tõstetakse koolitusasutuste ja tööturu osapoolte koostöö kvaliteeti. Toetatakse esmases kutseõppes ja jätkuõppes osalejate ning kutsekoolide õpetajate liikuvust ning uuenduslike kogemuste levikut kutsehariduse vallas.

Grundtvigi programmiga parandatakse täiskasvanuhariduse ja elukestva õppe kättesaadavust ja kvaliteeti. Toetatakse paremate haridusvõimaluste loomist neile, kes on kooli lõpetanud elementaarse kvalifikatsioonita või kooli pooleli jätnud, soodustatakse alternatiivsete haridusvõimaluste, sealhulgas ka iseseisva õppe ja mitteformaalse hariduse arendamist.

• Esitlus – erinevatele sihtgruppidele koostatud esitlused sahtlis leiduvate failide põhjal.

• Tagasiside – juhendaja tagasiside õppijale.

• Aruanded – õppija poolt täidetud aruanded (näiteks esmaõppe praktika aruanded, kutseaasta eneseanalüüsid jms).

• Kuulutused – kasutaja ja institutsiooni poolt edastatavad kuulutused (tööpakkumised, tööotsimine, projektipartneri otsimine jm.); kuulutusi on võimalik filtreerida. Õppiva Õpetaja Portaali kasutajate ühisosa alla kuuluvad järgmised vahendid: • Otsing – otsing portaali materjalide seast.

• Foorumid – kogukonna töö toetamiseks.

• Uudised – erinevatele sihtrühmadele suunatud teated (näiteks praktika algus vm).

• Rühmaveebid – samal aastal alustanute rühmad (võimaldab näiteks esmaõppe puhul õppijatel suhelda samal ajal teiste praktikale minevate õppijatega).

• Vormid – küsitlused ja ankeedid, mida seni on täidetud paberipõhiselt.

Lisaks on olemas administreerimisliidesed, mida saavad kasutada näiteks pedagoogilise praktika keskus, metoodikud, koolitusjuhid jm õppetöö koordineerimiseks. ÕPAH projektis loodava ePortfoolio lahenduse eripära võrreldes teiste mujal loodud õpetajaharidust toetavate ePortfoolio lahendustega on kõigi õpetajahariduse kolme tasandi sidumine ühtse portaaliga. See tähendab, et alates esmaõpingutest kuni töötava professionaalini välja kasutatakse sama lahendust. Seejuures pööratakse eriliselt tähelepanu nn. üleminekukohtadele, kus kasutaja liigub edasi uuele tasemele õpetajahariduse kontekstis, mis senises praktikas on olnud kõige nõrgemaks kohaks.

Kontseptuaalselt tugineb Õppiva Õpetaja Portaal refleksiooni ja tegevuse tsüklilisele mudelile, mida oleme vastavalt täiendanud. Tsükkel on jaotatud Mina ja Teised piirkondadeks, mis näitab, millal keegi protsessi enam mõjutab. Lisandunud on Toe aspekt (ingl k. Scaffolding): mida kogenenum on kasutaja, seda vähem ta tuge vajab; seevastu on alguses toe vajadus väga suur.

Sel kevadel toimuvad kõikidel õpetajahariduse tasanditel pilootkatsetused, mille eesmärgiks on katsetada loodud lahendust.

Valdkondi läbiv programm hõlmab nelja peamist tegevust: poliitikaalane koostöö ja innovatsioon elukestvas õppes; keeleõppe edendamine; info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhineva(te) innovatiivse(te) sisu, teenuste, pedagoogika ja tava arendamine elukestva õppe valdkonnas; programmi ja sellega seotud eelmiste programmide tulemuste levitamine ja kasutuselevõtt ning hea kogemuse vahetamine.

Jean Monnet programm toetab asutusi ja tegevust Euroopa integratsiooni valdkonnas ning hõlmab kolme põhitegevust: Jean Monnet’ tegevuskava; tegevustoetuste andmine Euroopa integratsiooni küsimustega tegelevatele asutustele; tegevustoe-

tuste andmine teistele hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsevatele Euroopa asutustele ja ühendustele.

Elukestva õppe programm on mõeldud: • õpilastele, üliõpilastele, paktikantidele ja täiskasvanud õppijaile; • elukestva õppega seotud õpetajatele, koolitajatele ja muule personalile; • tööturul olevatele inimestele; • elukestva õppe programmi või selle allprogrammide raames õppimisvõimalust pakkuvatele asutustele või organisatsioonidele; • kohalikele, piirkondlikele ja riiklikele haridussüsteemide ja -poliitika eest vastutavatele isikutele ja asutustele; • ettevõtjatele, tööturu osapooltele

Kasutatud allikad Läheb, R., Mets, M., Laanpere, M. Õpetaja professionaalse arengu toetamine ePortfoolio abil. A&A, ¾, 7888, 2006.

ja nende organisatsioonidele kõikidel tasanditel; • elukestva õppega seotud nõustamis- ja teabeteenuseid pakkuvatele asutustele; • elukestva õppe valdkonnas tegutsevatele ühendustele; • elukestva õppe küsimustega seotud uurimiskeskustele ja -asutustele; • mittetulundusühingutele, vabatahtlikele ühendustele ja valitsusvälistele organisatsioonidele.

Programmis osalemiseks tuleks tutvuda taotluste esitamise tingimuste ja tähtaegadega aadressidel http://www.hkk.ee http://ec.europa.eu/education/ programmes/llp/index_en.html

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 15

EDULO OD

EDULO OD

E-õpe – mis, miks, kuidas?

■ Marko Rillo Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise, projektijuhtimise ja strateegilise juhtimise õppejõud

E-õpe – õppimisvorm, mis on sõltumatu ruumist ja ajast..

■ Intervjuu Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse lektori Illar Leuhiniga pärineb õppejõudude baaskoolituskursuselt “Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal”. Vahendas Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

Mida tähendab Sinu jaoks e-õpe? Palun sõnasta e-õppe definitsioon.

E-õpe on suurepärane võimalus tegeleda eelkõige inimestega, kes eelistavad õppida, kuid mitte porteeruda selleks erinevate ruumipunktide vahel ega kohustada end konkreetsest kellaajast kinni pidama. Kahtlemata on võimalikud ka sünkroonsed e-õppe võimalused alates videokonverentsist ja lõpetades jututubadega (chat). Mina aga näen e-õppe eelisena eelkõige asünkroonset suhtlemise võimalust, kus keegi ei pea kellegi taga ootama, vaid teeb oma asju just siis, kui tal selleks parasjagu kõige sobivam hetk (või tuju) tekib. Sõltumatus ruumist ja ajast on seega peamine e-õppe eelis. Teise eelisena näen ma võimalusi individuaalseks lähenemiseks igale õppijale. See toimib suurepäraselt tagasiside korras. Juhendajal tuleb olla kannatlik ja usaldusväärne. Õppija ei pea kartma näida rumal.

Mõistagi, seesugune personaalne lähenemine ei saa toimuda mammutkursustel. Viimasel juhul on võimalus õppijad jagada rühmadesse ning seada vastastikuse abistamise olukorda. Rühma tulemile ja ka probleemidele vastamine vähendab juhendaja ajakulu kordades. Sageli satuvad ühele kursusele (ühte rühma) väga erineva ettevalmistuse ja oskustega inimesed. Paljud probleemid (eriti tehnilised) lahenevad ka juhendaja sekkumiseta.

E-õppe kursusele on võimalik vastavalt kujunenud olukorrale alati lisada uusi juhiseid, selgitavaid suuniseid jms. E-kursus ei kohusta ka juhendajat pidevalt arvuti taga viibima, kui just pole määratud sünkroonset suhtlust.

E-õpe on seesugune õppetöö vorm, kus õppematerjalid ja suhtlemisvõimalused (nõu küsimine, selgituste andmine, kodutööde esitamine jms) on esitatud veebipõhiselt ning kus õppija võtab enesele täieliku vastutuse materjali läbimise ning tööde õigeaegse esitamise eest ega ole sõltuv konkreetsest ruumist ega ajast.

Milliste kursuste läbiviimiseks Sa e-õpet kasutanud oled?

Olen kasutanud e-õpet mitmetel kursustel ja alates aastast 2002. Esimesed kursused olid mul tehtud oma originaalkeskkonnas ning nende kõigi (6 erinevat) nimetamine ei ole otstarbekas. Osalejaid kokku on olnud 100 või rohkem. Üks edukamaid kursusi oli aga SAAL (Suunatud aktiivõpe algklasside loo-

16 |

dusõpetuses), kus osalesid algklasside 40 õpetajat ning kus tegu oli täielikult veebipõhise kursusega ja kasutatud sai kogukonna mudelit, mis sisaldas nii diskussioone, portfoolio esitamist, rühmatööd, õppematerjalide lugemist, praktilisi ülesandeid ja kriitikat üksteise töödele. Hetkel juhin kaht kursust (nagu ka SAAL, WebCT keskkonnas) - Inimene ja tervisedendus (AÜ tervisõpetuse täienduskoolitus) umbes 10 õpetajaga ja Inimese anatoomia ja füsioloogia (kõige nooremad, enamasti 9. klassi õpilased, registreerunud 39 õpilast).

Milliseid IKT või veebipõhise õpikeskkonna vahendeid Sa kursuste läbiviimiseks oled kasutanud? Kas Sinu kursused on 100% veebipõhised või kasutad ka e-õppe ja auditoorse õppe kombinatsiooni?

Kui lugeda auditoorse kombinatsiooniks seda, kui ma eelmisel õppeaastal e-kursuse “Inimene ja tervisedendus” esimese kokkusaamise tegin auditoorselt, siis on see nii. Valdavalt on mu kursused kõik 100% veebipõhised. Vahenditena on kasutatud lihtsamaid: HTML-tekstid, PDF ja DOC materjalid, PPT esitlused, pildid, osaliselt GIF animatsioonid.

Käesoleval aastal lisasin kursusele analüüsimiseks ka paar videoklippi õpetaja-praktikantide esinemistest. Sünkroonset suhtlust pole ma arendanud (eelkõige arvestades koduseid tehnilisi võimalusi) [Windows 98 baasil ei tööta WebCT keskkonnas chat]. Samas, mitmel mu kursusel on õppijatel enestel chattimise võimalus olemas, kuid nad on seda kasutanud juhuslikult. Lisaks kursusele enesele olen sageli kasutanud postiloendit (kursuse liste) või soovitanud sõna võtta MSN-is.

Milliseid ülesandeid ja tegevusi tegid õppijad Sinu kursustel e-vahendite abil?

Lisaks eelpool nimetatutele (HTML, DOC, RTF, PPT jt) on üks kohustuslikke elemente olnud ka enesetutvustus koos õppija pildiga. Viimane võimaldab nii õppijaid omavahel kui ka juhendajaga suheldes personaliseerida.

Kas e-õppe kasutamine Sinu kursustel on õigustatud, aitab ta õppimist efektiivsemaks muuta, annab lisaväärtust?

Et õppijad nimetatud kursustelt on nii läänest kui saarelt, siis nädalase tsükliga õppimine ei ole keeruline. Märksa komplitseeritum olnuks ühes punktis koos käia. Kui nüüd kõnelda läbisegi kõikidest

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

kursustest, siis enamasti tuleb õppijatel ka teiste esitatud kodutööd läbi vaadata ja kommenteerida.

Igal juhul on aja kokkuhoid (ja ratsionaalne kasutamine) tohutu. Olenevalt kursuse eesmärgist võiks ju kaaluda ka vajadust mõneks auditoorseks kokkusaamiseks, kuid mulle tundub efektiivsem siiski seesugune meetod. Efektiivsus ilmneb kasvõi selleski, et veebipõhiselt on kursuslased alati “kohal”, kokkutuleku puhul oleks aga alati ühel või teisel mõjuvad põhjused puudumiseks.

Milline oli Sinu töömaht e-kursuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel? Kas see oli suurem kui tavalise auditoorse õppetöö puhul, sama või väiksem?

Ettevalmistuseks kulunud aeg oli loomulikult suurem, kuna muu hulgas tuli selgeks õppida ka WebCT kasutamine, millele järgnes kohe selle uue versiooni kasutuselevõtt uute ja huvitavate trikkidega. Ma ei ole väga innukalt kasutanud haridustehnoloogide abi, kuna pürgin ise selleks. Inimene ei saa olla nii äpu, et ei suuda ise enda kursust hallata! Kui vastata küsimusele, siis on ettevalmistustööd olnud kahtlemata mahukamad kui auditoorse töö ettevalmistamine. Auditoorsete kohtumiste korral juhtub eestikeelsetel õppijatel olema väga harva lisaküsimusi, kuna ükski ei soovi rumal näida. Veebipõhises töös on aga individuaalne lähenemine ja iga üksiku kodutöö kommenteerimine möödapääsmatud, mis lisavad omakorda ajakulu.

Seevastu on töö märksa efektiivsem ning õppejõud saab igast õppijast, tema võimetest ja oskustest parema ülevaate ka siis, kui pole inimesega iial silmast silma kohtunud.

Milline on Sinu suhtumine e-õppesse pärast e-õppe kasutamise kogemust?

Minu suhtumine on algusest peale olnud positiivne. Seda enam, et alustasin selle e-õppega veel enne, kui vastavatest keskkondadestki kuulsin.

WebCT suur eelis ‘isetehtud’ kursuste ees on (testide, kontrolltööde) tulemuste automaatne ja üliülbelt objektiivne hindamine. Kui see võimalus avaneks, tegeleksin 7/24 üksnes veebipõhise õppega, et mitte taluda auditooriumisse hilinevaid ja enne loo lõppu minema hiilivaid tudengeid. Siiski jääb ka mitmeid nüansse, kus auditoorne õpe jääb peale (nt õppetunni harjutamine “klassi” ees ja praktilised tööd mikroskoobi ja muude vahenditega).

Tõenäoliselt on olemas kusagil väga hea definitsioon eõppe kohta, seetõttu loodan, et ma ei pahanda selle definitsiooni autoreid, kui püüan kirjeldada oma lihtsustatud arusaama e-õppest. Minu meelest on e-õpe mistahes õpe, mida tehakse arvuti abil. Selleks võib kasutada ühes äärmuses lihtsalt internetist vastuste otsimist mingitele põnevatele küsimustele või siis tervikliku, spetsiaalselt õppeotstarbel koostatud tarkvarasüsteemi sihipärast kasutamist kogu õppeprogrammis.

Olen pidevalt tundnud huvi tehnika vastu ja hakkasin tudengite harimisel kohe järk-järgult uusi vahendeid kasutama. Alustasin lihtsamate vahenditega - loengumaterjalide ja -videote allalaadimise võimaldamisest kuni tudengite omavaheliste arutelude jaoks foorumite loomiseni. Oma veebilehele www.rillo.ee olen järk-järgult lisanud uusi mooduleid, mille abil õpiprotsessi lihtsustada. Küsimusele, kas e-õpe lihtsustab või raskendab õppejõu tööd, ei oskagi vastata. Alustasin õpetamist koheselt e-õppe vahendite abil, seetõttu on raske võrrelda. Kui lihtsalt auditooriumi ette minna, siis on alati võimalus viimasel hetkel improviseerimisega korvata puudujääke oma ettevalmistuses. E-õppe puhul seda võimalust ei ole. Võiks öelda, et õppejõud on eõppe meetodeid kasutades rohkem “alasti”. See sunnib nii e-kursust tervikuna kui ka iga loengut individuaalselt heal tasemel ette valmistama. Lisaks on internetipõhise e-õppe raames tekkiv kommuun midagi, mis lihtsustab tööd. Õppurid hakkavad mõnede teemade üle sügavamalt arutledes

omavahel üksteist abistama. Olen jätnud alles ka varasemate aastate vestlusarhiivid, et uutel tudengitel oleks võimalik lisaks omaenda tarkusele kasutada ka varasemate aastate osalejate teadmisi. e-kursuse loomiseks ei ole ilmselt mingit ühtset retsepti, kuidas ülesandeid e-kursuse loomisel jagada ja kelle abi kasutada. Kindlasti sõltub palju õppejõu enda universaalsusest ning sellest, kui häid tehnikaalaseid teadmisi konkreetse e-kursuse ettevalmistus nõuab. Aga isegi nendel puhkudel, kui tehniline lahendus on väga lihtsaks tehtud, ei pruugi sellest abi olla. Mõni üksikul teemal suurepärane esineja ei pruugi olla sugugi hea terviku aduja, kes suudaks e-kursust tervikuna kujundada.

Mul on juba viiendat aastat väga hea kogemus Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise õppeainega. Anname seda koostöös 8-liikmelise õppejõudude seltskonnaga, kellest pooled on hõivatud loengutega ja pooled seminarirühmadega. Oleme kasutanud seda ühtse kommuunina, kus oleme koostanud nii kursuse tervikuna kui ka arutlenud selle üksikuid detaile. Oleme saanud rollid üpris ühtlaselt omavahel ära jagada. Ka õppuritele paistab sobivat e-toega õpe. Mõned neist eelistavad olla aktiivsemad klassiruumis, teised - mõnevõrra häbelikumad - on jälle agarad veebi kaudu suhtlejad, kes hindavad väga võimalust pisut rohkem mõelda. Seetõttu ei tohiks keskenduda ainult eõppele, vaid e-õpe peaks käima käsikäes tavapäraste auditoorsete meetoditega.

E-õpe läbi teadmusjuhtimise prisma ■ Küsimusi esitas Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula ja küsimustele vastas Tiit Elenurm.

Tiit Elenurm on Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja ja EBS Juhtimiskoolituse Keskuse koolitaja.

Palun tutvustage lühidalt enda tegevust e-õppejõuna.

Mind seovad e-õppega Teadmusjuhtimise, Rahvusvahelise äri ja Balti riikide ärivõimaluste kursused. WebCT-d olen õppetöös kasutanud alates 2001. aastast. Hetkel töötan sisse uut auditoorset ja e-õpet kombineerivat kursust “Ärivõimalused rahvusvahelistes võrgustikes” (vt. ka kursuse weblog’i http://elenurmnetworking.blogspot.com/), kus püüan WebCT-ga hakkama saada, sest e-õppe vahendeid leidub internetikeskkonnas palju.

Kas kaasaegset akadeemilist õpet saab nimetada auditoorse toega õppeks? Mida muudab e-õpe auditoorsetes tundides?

Minu jaoks ei ole e-õppe osakaalu suurendamine eesmärk omaette. Tegelikult oleks ju väga tore, kui inimesed saaksid kõigile probleemidele nii uusi lahendusi otsida, et nad pidevalt samas ruumis üksteisele näkku vaataksid ja kogu oluline informatsioon oleks sealsamas käepärast - osalejate peades või paberil. Kuid “globaalses külas” edu saavutamiseks on inimesi vaja õpetada virtuaalselt kättesaadavat informatsiooni otsima ja kasutama ning nende inimestega ühist teabevälja looma, kellega nad ei saa pidevalt silmast silma kohtuda. Nii et minu ideaaliks on õppeprotsessi rikastamine (blended learning), kus auditoorsed arutelud võimaldavad sügavuti minna nende probleemide arutelus, kus esmane informatsioon on kaar-

distatud ja süstematiseeritud e-õppe vahenditega. Vaatan e-õpet läbi teadmusjuhtimise prisma.

Kas e-õppe võimaluste rakendamine on edukriitilise väärtusega? Kuidas seda seletada?

Jah, eriti seal, kus peame sünteesima palju erinevatest allikatest kättesaadavat informatsiooni ja kus eelneval kursusel osalenute õppetöö loov tulemus annab sisendi järgmises koolituses osalejatele. E-õpe loob õppiva kogukonna mälu.

Kas e-õppejõud õpib midagi e-õppijatelt?

Loomulikult õpib - erinevaid probleemide tahke nägema ja niisuguseid infoallikaid avastama, mida ta ise ei ole suutnud ajapuudusel üles leida.

Milline võiks olla Eesti e-õppe tulevikus?

Eesti e-õppe tuleviku üks oluline suund on erinevate koolitusorganisatsioonide koostöö niisuguste e-õppe kursuste loomisel, mida saaksime turustada Euroopa Liidus või globaalselt. Need e-õppe kursused võiks aidata Eesti koolitusturule välisriikidest uusi kliente tuua. Kui Eesti e-Ülikoolis on huvilisi, keda see suund huvitab, arutaksin nendega meelsasti, kuidas sedalaadi arendusprojekti rahastada.

Mis on e-kursuse retsept, et see hästi õnnestuks?

Loo virtuaalne õppiv kogukond, mille liikmeid rõõmustab võimalus üksteisega teadmisi jagada.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

| 17

IT kutseeksamite õppematerjalid

E-õppealased uudised maailmas Imbi Väli, Eesti Infotehnoloogia Kolledži haridustehnoloog Diana Sarik, Eesti Maaülikooli haridustehnoloog

Joonis Eesti 1 EUCIP teadmisvaldkondade struktuur ■ Jaan Oruaas Infotehnoloogia Seltsi volikogu esimees VALIKTASE 0-400 tundi Tootest sõltuv

VALIKTASE 400-800 t Tootest sõltumatu

Seltsi volikogu esimees

itega alustati Eestis 2004. aastal. Kutsenõuete ean Certificate of Informatics Professionals nfotehnoloogia professionaalide sertifitseerimise Euroopa IT professionaalide kutseliitude nõukogu) arendamine üle antud European Computer Driving

te

JUHTIMINE

ARENDUS

HALDUS

Infosüsteemi kasutamine organisatsioonis

Infosüsteemi hanked, väljatöötlus ja rakendamine

Infosüsteemi administreerimine ja tugi

ad ud me angedes üldjoontes kokku kutseõppe sihtgrupiga.

Infotehnoloogia eriala kutseeksamitega alustati Eestis kõrgharidusele. Selle kutsestruktuur hõlmab e kaudu esile kerkinud spetsialiste.

Kindla taseme Kutsenõuete väljatöötamisel oli aluseks Eu2004. aastal. istamisel eeltingimus, aga kuivõrd kutseharidus aluseks võtnud kutsestandardid, siis on kaCertificate kutsete ropean of Informatics Professionals - EUCIP. setasemetega.

BAASTASE 400 tundi kohustuslik

• HALDUS (OPERATE): arvutite komponendid ja arhitek-

Siiani on kutseeksamiteks valmistumisel olnud probleemiks asjakohaste tuur, operatsioonisüsteemid, side ja võrgud, võrguteenused, õppematerjalide leidmine. ESF poolt toetatud e-VÕTI („E-õppe arendamine raadio- japrojekti mobiilsidepõhised arvutisüsteemid, võrguhaldus, See on rahvusvaheline infotehnoloogia professionaalide teenuse pakkumine ja tugi http://portaal.e-uni.ee/eja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides”; tusse jõudnud 2004. aasta maikuust alates, kui sertifitseerimise väljavõimalused CEPIS (Euroo- rahastada Siiani on kutseeksamiteks valmistumisel olnud probSeni on tehtud vaid I ja II taseme kutseeksameid, voti)süsteem, poolt mis ontöötati leitud kahe aasta jooksul õppematerjalide leida Kutsekoja paveebilehel IT professionaalide kutseliitude nõukogu) juhtimisel leemiks asjakohaste õppematerjalide leidmine.

ESF poolt loomist. Möödunud 2006. aastal valmisid õppematerjalid järgmiste teemade kohta: px/1/menu/181/content/64. eeksamite sooritamine, mille ja täpsemad on nüüdreeglid on haldamine ja arendamine üle antud European toetatud projekti e-VÕTI (“E-õppe arendamine ja juuru• arenduse moodul täielikult ja index.php?section=ws_eits_est&ws_id=14 dud kaheksa kutsestandardit. Computer Driving Licence Foundationile. tamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides”; • halduse moodulist teema Sertifitseerimissüsteem hõlmab kahte taset: http://portaal.e-uni.ee/e-voti) poolt on leitud võimalused aluseks on EUCIP baastaseme eksamid, mille - arvutite komponendid ja arhitektuur a teadmiste ja oskuste kontroll kogu IT-alase • baastase (core level); rahastada kahe aasta jooksul õppematerjalide loomist.

atud kolme ossa (moodulisse) spetsialiseerumise kuid võttes rangeks eelduseks, et iga IT spetsialist • valiktase (elective level); pandud tasemel igas valdkonnas : nisatsioonid ja IT rakendamine, juhtimine, IT sihtgrupid moodustavad haridusteooriast EriIT tasemete , esitlus- ja suhtlusmeetodid, IT juriidika ja eetika emiarenduse protsess ja meetodid, andmehaldus ja tuntud kompetentsuspüramiidi: baastaseme omandajate mine, kasutajaliides ja veebiprojekteerimine kõige laiem, langedes üldjoontes kokku kutseõppe arvutite komponendid ring ja on arhitektuur, de ja võrgud, võrguteenused, raadio- ja sihtgrupiga. eemid, võrguhaldus, teenuse pakkumine ja tugi Valiktase vastab tinglikult IT kõrgharidusele.

Möödunud 2006. aastal valmisid õppematerjalid järg-

Nende teemade valiku kasuks tuli otsustada, sest väga palju oli läbikukkumisi miste teemade kohta: arenduse mooduli eksami sooritajate seas.

Eesti moodul Infotehnoloogia • arenduse täielikult ja Selts kui kutset • halduse moodulist teema võttis teha e-õppe omistav organisatsioon ja seega kutseeksamite eest vastutaja arvutite komponendid ja arhitektuur materjale nelja ainepunkti mahus. Loodud •õppematerjalide autoriteks on Ija Ivanova, Selle kutsestruktuur hõlmab täiendkoolituse ja ja tööalase Nende teemade valiku kasuks tuli otsustada, sest väga Väino Liimann, Martin Luts Heiki Tähis,. kogemuse kaudu esile kerkinud spetsialiste. Kindla taseme oli läbikukkumisi arenduse mooduli eksami sooriKursuse loomisel oli kindel siht luuapalju 100% e-õppe materjalid nii, et see oleks hariduse omamine ei ole kutseomistamisel eeltingimus, tajate seas. Eesti Infotehnoloogia Selts kui kutset omiskokkuvõttev kordamismaterjal kutseeksamiteks valmistumisel.

Niisuguse aga kuivõrd kutseharidus tervikuna on oma töö korraldatav organisatsioon ja seega kutseeksamite eest vastutaja eesmärgipüstituse tingis eriala õpetamise viis koolides.

Nimelt võivad olla misel aluseks võtnud kutsestandardid, siis on ka kutsete võttis teha e-õppe materjale nelja ainepunkti mahus. kutseeksamiteks vajalikud teemad käsitlemist leidnud mitmes eri kursuses sõltuvalt omistamine tinglikult seotud haridusetasemetega.

Loodud õppematerjalide autoriteks on Ija Ivanova, Väino kitsamakasutusse spetsialiseerumise Samas Eestis onkooli EUCIPjapraktilisse jõudnud 2004.spetsiifikast.

Liimann, Martin Lutskutseeksamid ja Heiki Tähis,. kahel esimesel tasemel ole mõistlik korraldada kitsamateKursuse erialade jaoks.oli kindel siht luua 100% e-õppe aasta maikuust alates,eikui toimusid esimesed kutseeksaloomisel mid. Seni on tehtud vaid I ja II taseme kutseeksameid, materjalid nii, et see oleks kokkuvõttev kordamismatermille nõuded on leida Kutsekoja veebilehel - http://www.on jal eesmärgiks kutseeksamiteks anda valmistumisel.

Niisuguse eesmärArenduse mooduli loomisel õppijale teadmised kutsekoda.ee/default.aspx/1/menu/181/content/64. gipüstituse süsteemiarenduse tingis eriala õpetamise viis koolides. Nimelt rakendustarkvarast ja süsteemitarkvarast, põhisammudest, Kutsete omistamise aluseks on kutseeksamite sooritavõivad olla kutseeksamiteks vajalikud teemad käsitlemist süsteemiarenduse erinevatest mudelitest, süsteemi elutsüklist, tarkvara ja süsteemi mine, mille täpsemad reeglid on kirjas veebilehel http:// leidnud mitmes eri kursuses sõltuvalt kooli ja kitsama testimisest, infosüsteemide turvameetmetest, andmete olemusest, esitamisest ja www.eits.ee/index.php?section=ws_eits_est&ws_id=14 spetsialiseerumise spetsiifikast. Samas kutseeksamid katöötlemisest, andmemudelitest, programmeerimise põhimõistetest, kasutajaliidestest ja Kõrgematele kutsetasemetele on loodud kaheksa kuthel esimesel tasemel ei ole mõistlik korraldada kitsamate veebiprogrammeerimisest.

Halduse mooduli valminud teema on sestandardit. erialade jaoks.esimene arvutisüsteemide funktsioonidest.

Nimetatud I ja II kutsetaseme põhikomponentidest aluseks on EUCIP baas- ja nende Arenduse mooduli loomisel on eesmärgiks anda õppitaseme eksamid, mille eesmärgiks on kindlustada taotjale teadmised rakendustarkvarast ja süsteemitarkvarast, leja teadmiste ja oskuste kontroll kogu IT-alase tegevuse süsteemiarenduse põhisammudest, süsteemiarenduse spektris. Baastase on jagatud kolme ossa (moodulisse) erinevatest mudelitest, süsteemi elutsüklist, tarkvara ja spetsialiseerumise põhjal infotehnoloogia valdkonnas, süsteemi testimisest, infosüsteemide turvameetmetest, kuid võttes rangeks eelduseks, et iga IT spetsialist peab andmete olemusest, esitamisest ja töötlemisest, andmeomama teadmisi vähemalt ettepandud tasemel igas valdmudelitest, programmeerimise põhimõistetest, kasutajakonnas : liidestest ja veebiprogrammeerimisest. Halduse mooduli • JUHTIMINE (PLAN): organisatsioonid ja IT rakenesimene valminud teema on arvutisüsteemide põhikomdamine, IT juhtimine, IT ökonoomika, projekti haldus, ponentidest ja nende funktsioonidest. esitlus- ja suhtlusmeetodid, IT juriidika ja eetika Käesoleval, 2007. aastal valmivad õppematerjalid kõi• ARENDUS (BUILD): süsteemiarenduse protsess ja gi teiste teemade kohta kutseeksamite programmis. Nenmeetodid, andmehaldus ja andmebaasid, programmeeride loomist toetab e-VÕTI projekt jällegi nelja ainepunkti mine, kasutajaliides ja veebiprojekteerimine jaoks tarvilikus mahus.

18 |

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Haridustehnoloogiaalane mess

Uudisnoppeid Euroopa Liidu e-õppealasest portaalist eLearningEuropa.info: • EFQUEL (e-Õppe kvaliteedi Euroopa Fond) jagas eQuality auhindu. Loe lähemalt: http://www.elearningeuropa. info/directory/index.php?page=doc&doc_ id=8888&doclng=6 • EFQUEL’i direktori Ulf-Daniel Ehlers`i artiklis “Teel parema kvaliteedipädevuse poole e-õppes Euroopas” rõhutatakse, kuivõrd oluline on see, et kvaliteediarendust ei käsitletaks vaid e-õppe lisandina, st millenagi, mida kursuse lõpus eraldi hinnatakse. Kvaliteediarendust käsitletakse pigem keskse tegevusena, mis leiab aset pidevalt e-õppe kursuste ja programmide igas arendamise ja esitamise etapis. Loe artiklit aadressil: http://www.elearningpapers. eu/index.php?page=doc&vol=2&doc_ id=8549&doclng=4

Aafrika e-õppe portaali uudised: • Naiste kaasahaaramine haridussüsteemi.

• Farmaatsia ning disaini eriala tudengid tõstavad veebilehe kaudu rahva teadlikkust terviseprobleemidest.

Loe lähemalt: http://www.elearningafrica.com/

Lerneffekti uudised: • Leedu Virtuaalse Ülikooli õppimisvõimalused hakkavad olema kättesaadavamad ning atraktiivsemad tänu Blackboard Vistale.

• Learn eXact ja Lerneffekt ühendasid jõud ning pakuvad oma teenuseid IdaEuroopas ning ka Baltimaades.

Loe lähemalt: http://www.lerneffekt.de/

Euroopa e-õppe uudiskirja uudised: • Intervjuu ühingu e-learning for Kids loonud Ph.D Nick van Dam’ega.

• Kaleidoscope kuulutas välja eLearning auhindade võitjad.

• AHVITED projekt töötab välja tehnoloogiat muutmaks graafilisi pilte nägemispuuetega inimestele mõistetavaks kompimis- ja kuulmismeele kaudu.

Loe lähemalt: http://www.checkpointelearning.com/

■ Ija Ivanova Narva Kutseõppekeskuse haridustehnoloog Kristiina Klaas Lääne-Virumaa Kutsekõrgkooli haridustehnoloog

10.-13. jaanuaril toimus Londonis haridustehnoloogiaalane mess BETT (www.bettshow.com), mida külastas sel aastal kaks haridustehnoloogi - Kristiina Klaas Lääne-Virumaa Kutsekõrgkoolist ja Ija Ivanova Narva Kutseõppekeskusest. Messile mineku eesmärgiks oli näha e-õppe kasutamist väljaspool Eestit ja koguda uusi ideid e-õppe vahendite kohta õpiobjektide ning e-kursuste loomiseks.

BETT Messi traditsioon sai alguse 1985. aastal, mil oli väljas 112 väljapanekut. Tänaseks on BETT 22. aastaga kasvanud üle 600. väljapanekuga ja ligikaudu 28 000. külastajaga üheks juhtivaks haridustehnoloogiateemaliseks ürituseks maailmas.

Mess toob Londoni Olympia halli kokku ülemaailmse õpetamise ja õppimise kogukonna liikmed, kes saavad nelja päeva jooksul osa rikkalikust uue tehnoloogia valikust, innovaatilistest ideedest ja ajakohastest nõuannetest.

Messil oli välja toodud kolm valdkonda: 1. E-õppe poliitikate rakendamine praktikas (Policy in Practice Area), mis koondab võtmeorganisatsioonid, mis on seotud valitsuse riikliku e-strateegia arenduse ja teostusega.

2. Erivajaduste valdkond (Special Needs Zone), mis on jätkuvalt erivajadustega inimestele hariduslike infoja kommunikatsioonivahendite pakkujate suurim ja kõige laiaulatuslikum koosviibimine, mille eesmärgiks on aidata igal lapsel arendada oma võimeid individuaalselt. Antud valdkond ongi keskendunud uutele tehnoloogiatele, uuele informatsioonile ja uutele toodetele selle eesmärgi täitmiseks.

3. Tarkvara piirkond (Software Zone) on kõige populaarsem, kuna on täis uusi ideid ja tooteid ning just BETT’i mess on koht, kus saab näha viimaseid tarkvarauuendusi maailmas.

Osalejate muljed: Miks otsustasid just BETT’i messile minna, millised olid sinu eesmärgid ja ootused?

Kristiina: “Messile minekul olid suured ootused leida just e-kursuste ja õpiobjektide loomiseks erinevaid ideid. Messil tutvustati palju sisupakette, mis illustreerisid erinevate valdkondade teemasid nagu keemiakatsed, bioloogias inimeste ehitus jne.

E-kursuste valdkonnas sai tutvuda erinevate õpihaldussüsteemidega nagu Fronter (http://fronter. info/com/) ja ReadySteadyTeach (http://www. readysteadyteach.org/).”

Messil pakuti palju erinevaid tooteid ja teenuseid ka müüa, kui sul oleks võimalus, siis mida ostaksid oma kooli jaoks?

Kristiina: “Kuna väga palju oli messil näha valgete tahvlite lahendusi ja nendele mõeldud väga huvitavaid tarkvarapakette, siis oleks huvitav ka tundides seda kasutada. Messil nähtud tarkvarapaketid olid küll suunatud eelkõige üldhariduskoolide õpinguteks, kuid nende eeskujul oleks ehk võimalik ka kõrgkoolis valget tahvlit kasutada. Samuti oli näha rohkelt hääletusvahendeid, mida oleks kind-

lasti huvitav kasutada ka erinevates tundides.”

Milliseid tehnoloogilisi vahendeid tuleks tutvustada õpetajatele, kes tegelevad praegu e-kursuste ja õpiobjektide loomisega teie koolis?

Kristiina: “Kindlasti on kasulik tutvustada erinevaid tarkvaralahendusi (sisupakette), mida saab kasutada paljudes ainevaldkondades. Lisaks oleks inspiratsiooniallikaks ka erinevad valge tahvli jaoks loodud lahendused.”

Kas sarnast messi oleks võimalik ja kasulik korraldada ka Eestis?

Kristiina: “Eestis sarnast messi korraldada oleks võimalik palju väiksemal kujul, kuid kasulik oleks selline üritus eelkõige õppejõududele ja õpetajatele, kes soovivad oma ainesse sisse tuua erinevaid huvitavaid õppemeetodeid ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendusi. Kindlasti peaks sellisel messil olema planeeritud valik töötubasid, kus saaks õppida ja katsetada erinevaid programme.”

Milliseid huvitavaid riist- ja tarkvaralahendusi leidsid messilt?

Ija: “Kuna soovime oma koolile osta interaktiivse tahvli, siis vaatasin 3M tahvli võimalusi. Loomulikult olid enamus e-õppe vahendeid ja tarkvara toodetud SmartBoard tahvli jaoks. Tegelikult oli messil esindatud väga palju huvitavaid ja põnevaid riistvaralahendusi, nendest üks huvitavamaid oli hääletamispultide kasutamine õppeprotsessis koos interaktiivse tahvliga. Tarkvaralahendustest pakkusid enam huvi erinevad e-õppe keskkonnad (nt My Learning Space, Fronter, ReadySteadyTeach jm), mida oli hea võrrelda meil kasutatavate õpikeskkondadega (Moodle, IVA).”

Kasulikud lingid BETT messilt: • Õpiobjektide näited (sh ka videofilmide loomise põhimõtted ja Windows Movie Maker’i kasutamine videote töötlemiseks): http://www.atomiclearning.co.uk; http://www.curriculumonline.gov.uk, http://intuitext.softwin.ro/reloaded.

• Tarkvaranäited (sh metoodikad ja põhimõtted, mida saaks kasutada kursuste ja õpiobjektide loomisel): http://www.virtualimage.co.uk.

• Süsteem, mis võimaldab planeerida oma õppimisprotsessi (sh testid ja mängud): http://www.myprogressfile.com.

• Õpikeskkond, kus on võimalik koostada ja jälgida tunniplaani: http://www.readysteadyteach.com.

• Õpikeskkonna näide: http://fronter.info/com/.

• Näited valge tahvli tarkvarast: http://www.daydreameducation.co.uk/index.html.

• Õpiobjektide näited erinevate muusikainstrumentide õpetamiseks: http://www.gigajam.com/.

Eesti e-Kutsekool toetab liikmeskoolide õpetajaid, õppejõude ja haridustehnolooge e-õppealastel konverentsidel osalemisel. Võimalik on taotleda kuni 75% konverentsil osalemise kulude katmiseks. Loe lähemalt konsortsiumi koduleheküljelt http://www.e-vet.ee.

| 19

Head õppejõud, õpetajad, haridustehnoloogid ja e-õppe huvilised! e-Õppe Arenduskeskus kutsub Teid osalema konverentsil

E-ÕPE E-RIIGIS: STRATEEGIAD JA TEHNOLOOGIAD Konverents toimub 11. -13. aprill 2007 Tartu Ülikooli Raamatukogus (W.Struve 1)

Konverentsile on oodatud kõik, kes usuvad, et strateegiline mõtlemine ja uued tehnoloogilised lahendused on oluline osa Eesti hariduses. http://conference2007.e-uni.ee

Rahvusvahelised esinejad e-Õppe Arenduskeskuse kevadkonverentsil 2007

Ian Macdonald Professor Ian Macdonald õppis ja töötas enne füüsikaõpetajaks asumist insenerina. Magistrikraadi ja Ph.D sai ta kognitiivses psühholoogias. Ta õpetas Monashi Ülikoolis jätkates ka uurimistööd õppimisest ning õpetamisest kõrghariduse kontekstis. 1997. aastal suundus ta Swinburne’i ülikooli juhtima sealselt inseneriõppeprogrammi, samal ajal nõustas kolme aasta jooksul Thai-Australia Science and Engineering Advisory projekti, mis hõlmas 50 Tai ülikooli. 2002-2003. töötas ta RMIT International ülikoolis Vietnamis. Liikudes edasi Lääne-Austraalias asuvasse Perthi, asus ta tööle prodekaanina Curtini ülikoolis. 2005. aastal liikus ta New Englandi ülikooli, võttes vastu Teaching and Learning Centre direktori koha.

Oma uurimisvaldkonnas keskendub ta õppija metakognitsioonile, efektiivsete õppekeskkondade arendamisele ning õppejõudude professionaalsele arengule kõigil tasemetel.

20 |

Dr. Tony Bates Tony Bates on kaug- ja e-õppe planeerimisele ja haldamisele spetsialiseerunud erafirma Tony Bates Associates Ltd president. 2003-2006 töötas ta osalise koormusega Kataloonia Avatud Ülikoolis.

Aastatel 2004-2005 samuti osakoormusega Southern Alberta tehnoloogiainstituudis, kus panustas e-õppealase strateegia väljatöötamisel.

Aastatel 1995-2003 oli ta kaugõppe ja tehnoloogia osakonna juhataja British Columbia ülikoolis, Kanadas. Samaaegselt oli ta samas ülikoolis ka MAPLE uurimisrühma juht. Uurimisrühm keskendus e-õppekeskkondade rakendamisele hariduses. Viiel eelneval aastal töötas ta British Columbia ülikoolis strateegilise planeerimise ja infotehnoloogia alal.

Enne seda aga 20 aastat professorina Briti Avatud Ülikoolis, kus ta oli üks asutajaliikmeid.

Ta on kirjutanud kaheksa raamatut, sh. ‘Managing Technological Change: Strategies for College and Universities Leaders’, ja (koos Gary Poole’ga) ‘Effective Teaching with Technology in Higher Education’. Tema viimane raamat on ‘Technology, e-Learning and Distance Education’, mis ilmus 2005. aasta aprillis. Tema uurimisrühmad erinevates ülikoolides on avaldanud üle 350. töö valdkondades nagu kaugõpe ja tehnoloogia kasutamine õpetamises. Ta on kuue haridustehnoloogiale ning kaugõppele keskenduva ajakirja toimetuses.

Konsultandina on ta töötanud üle 30. riigis.

Klientideks on olnud muuhulgas Maailmapank, OECD, UNESCO, haridusministeeriumid ja mitmed USA osariikide kõrghariduskomisjonid. Tal on Ph.D. haridusjuhtimises ning teda on nimetatud mitmete ülikoolide audoktoriks.

http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri

Claudio Dondi Claudio Dondi, 1958. aastal Modenas sündinud majandusteadlane on Bolognas asuva uuringutele pühendunud organisatsiooni SCIENTER president. Alates asutamisest 1988. aastal on organisatsioon keskendunud innovatsioonile hariduses. Presidendina on tema ülesanneteks suurte rahvuslike ja rahvusvaheliste projektide koordineerimine ning strateegiline nõustamine ja hindamine regionaalsel, rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil. Ta on samuti MENON EEIG juhatuse liige, ajakirja British Journal of Educational Technology toimetuskolleegiumi liige, EIfEL’i president ja EFQUEL’i president. Aastatel 2001-2006 oli ta EDEN’i asepresident.

Sebastian Fiedler Sebastian töötab Viinis asuvas mittetulundusühingus Sotsiaalse Innovatsiooni Keskus. Tal on psühholoogiakraad Erlangen-Nürnbergi ülikoolist ja magistrikraad Georgia ülikoolist USA-s. Ta on töötanud Georgia ülikoolis konsultandina, samuti õppejõuna Augsburgi ülikoolis Saksamaal.

Alates 2000. aastast on Sebastian keskendunud sotsiaalse tarkvara valdkonnale just täiskasvanud õppija perspektiivist.